rajasalme 24.- 28.aprill 2017...rajasalme 24.- 28.aprill 2017 tänu erasmus+k1 projektile oli...

7
RAJASALME 24.- 28.aprill 2017 Tänu ERASMUS+K1 projektile oli suurepärane võimalus veeta 3 päeva Rajasalme koolis. TEISIPÄEV 25.04. – esimesed muljed: klassis on 6 õpilast/igal lapsel isiklik abistaja/1 tüdruk sirmiga eraldatud. 1.tund Mis tujuga tulid kooli? 3 valikpilti. Mis päev oli eile? Täna? Vastused tulevad visalt. Kuupäev? 24.,25. – kõiki lapsi abistatakse. Mis kuu on praegu? Uhtikuu – läheb väga kaua aega, kui kõik saavad vastatud. Missugune ilm on täna? – kasutatakse kommunikaatoreid vastamisel. Kas päike paistab? En.. Stendile pannakse kõik päevaga seotud mõisted. Järgneb nimede ladumine ning arutelu – kes siis täna kohal on? Kõik on täna koolis. Järgneb tants ja muusika valiti KORKOJEN KOROT. Kõik püüavad teha tantsuliigutusi ning kaasa „laulda“. Tunni lõpetamine – kuidas tund tundus? Antakse valik – enamusel on pöial püsti.

Upload: others

Post on 21-Oct-2020

0 views

Category:

Documents


0 download

TRANSCRIPT

  • RAJASALME 24.- 28.aprill 2017

    Tänu ERASMUS+K1 projektile oli suurepärane võimalus veeta 3 päeva Rajasalme koolis. TEISIPÄEV 25.04. – esimesed muljed: klassis on 6 õpilast/igal lapsel isiklik abistaja/1 tüdruk sirmiga eraldatud. 1.tund Mis tujuga tulid kooli? 3 valikpilti. Mis päev oli eile? Täna? Vastused tulevad visalt. Kuupäev? 24.,25. – kõiki lapsi abistatakse. Mis kuu on praegu? Uhtikuu – läheb väga kaua aega, kui kõik saavad vastatud. Missugune ilm on täna? – kasutatakse kommunikaatoreid vastamisel. Kas päike paistab? En.. Stendile pannakse kõik päevaga seotud mõisted.

    Järgneb nimede ladumine ning arutelu – kes siis täna kohal on? Kõik on täna koolis. Järgneb tants ja muusika – valiti KORKOJEN KOROT. Kõik püüavad teha tantsuliigutusi ning kaasa „laulda“. Tunni lõpetamine – kuidas tund tundus? Antakse valik – enamusel on pöial püsti.

  • 2.tund – KÄELINE TEGEVUS – lillepoti kaunistamine. Saabuvad uued abiõpetajad. Toimub lõikamine/kleepimine. Igal lapsel isiklik abistaja nt kui sõrmed krambis või muud raskused, siis abistaja abistab ( koostegemine). Tunni lõpus paneb iga laps isiklikule päevaplaanile piktogrammi – valmis! 3.tund – PROJEKTITUND Tunnis on 6.klassi poiss – pime, kõnetu ning füüsilise puudega (roomab). Õpetaja ja õpilane istuvad põrandal, lauaks on tool. Teemaks jänese katmine värviga. õpil segab näpuga (abiga) värve - tuleb tumelilla. Tegevust saadab õpetaja kõne. Sabatutt tuleb vatist ( kombib). Õpilane oskab osaliselt käsklusi täita. Veesulina peale tuleb kraanikausi juurde – kätepesu. Õpetaja klopib vastu prügikasti – sinna saab visata paberi. Korralduse Tule padjale! peale küsib õpilane Mina? Miksi? Klassi kapiuksed on ohutuse mõttes lukus. 4.tund – 15-minuti-tund kodust kooli käiva poisiga. Enne tunni algust õpetaja katab juuksed kinni ( laps võib juustest kinni haarata). Sisu oli lühidalt järgmine: Oled koolis? Olen. Vaata tahvlile – õpetaja paneb tegevuste piktogrammid tahvlile – täna on hüppamine-kiikumine-patsutamine vastastikku/põlvedele, kalendri vaatamine, nime ladumine. Iga tegevuse järel toimub kinnistamine – mis me tegime? Pisut oli tööd ka laua taga, muidu põrandal matil. Pärast 15 min ei olnud enam võimalik lapsega tundi jätkata. Mina jälgisin tundi koridorist. 5.tund – KUNSTIÕPETUS Taas uued abiõpetajad. Tund toimub koridoris suure laua ääres. Õpilased hakkavad ajakirjadest lõikama välja sisustuspilte. Sünnib ühispilt. Töö piktogrammidega – oleme juba teinud/mis veel? Raske element laste jaoks on liimimine. Lõpuks pannakse ühistöö kõigile imetlemiseks välja. Õpetaja tänab lapsi.

  • 6.tund – VÄLITUNTI

    Lastel võimalik valida, mida soovivad teha. Osa valivad mängu, poisid koguvad

    piimapakke – kolmapäeval viivad kogumispunkti.

    10.45 – 11.30 Söögiaeg

    7.tund – SONDIGA SÖÖTMISE TUND

    Tunni eesmärk on meeleorganite arendamine ja aistingute äratamine erinevate lõhnadega. I osas õpitakse konn krooksub, siil, kured, sinililled . II osas on kausis kuivad kõrred/oksad kom- pimiseks; seejärel valatakse neile vesi peale, mida on taas võimalik kompida -tunnetada ( konn krooksub). Pärastlõunal olid „minu autistid“ muusikateraapias.

    9.tund – VASTASTIKUNE SUHTLEMINE

    Mõlemad poisid on õpetaja sõnutsi väga jäärapäised ning vajavad sõbraliku

    suhtlemise õppimist. Tund algas valgusfoori värvide järjekorda seadmisega.

    Teisena oli puupusle, kus töö teostamisel pidi vastastikku suhtlema.Kolmandaks

    toimus kontuurile pildi asetamine – annan ….-le! annan …..-le! Järgnes

    vastastikune palliheide. Tegemist on raske iseloomuga kõnetute autistidega.

    Õhtupoolikul külastame Tamperes Jarmo Mäkila maalinäitust, millele järgneb

    ühes trahteris rikkalik õhtusöök koos Rajasalme kooli pedagoogidega.

    KOLMAPÄEV – 25. aprill 1.tund – SISSEJUHATUS PÄEVA Hommik kulgeb ülirahulikult – kõigil on väga palju aega – lapsed tulevad kooli. Järgnevalt saab iga laps värvilise riide ( nt sinine= vesi, roheline = muru, kollane = päike jne). Hommiku sissejuhatuseks algab rahulik ühislaul värviliste rättidega. Mis me täna teeme? Tahvlil tunnid+vahetunnid. Iga laps laob tähtedest päeva nimetuse ( lisaks viiped, piktogrammid). Toimub arutelu, mis aastaaeg praegu on ning ilmavaatlus. Üks õpilane paneb samad vastused ka suurele tahvlile. Sõna ja pilt on koos .

  • 2.tund – KÄELINE TEGEVUS Lauad lükatakse kokku ja kaetakse suure vakstuga. Käsile võetakse eilsed lillepotid. Tahvlile laotakse piktogrammidest töökava. Areneb vestlus saabuvast kevadest – aeg külvata! Lastel on kummikindad ning algab pottide täitmine mullaga. Järgneb basiilika seemnete külvamine + kastmine. Eelnevalt vaadati töö käiku videost – mis pannakse poti põhja? Kuhu potid paneme? Aknalauale, sest seemned armastavad päikest, valgust. Klassis on 6 õpetajat + mina ning 5 õpilast. Tähtis on töö lõpetamine: asjade kokkupanek, käte pesemine. Tund lõpeb „Tibutantsuga“. 3.tund – individuaalne KORVITUND ühele õpilasele( õpetaja, abiõpetaja) Tunni osad: 1. Peenmotoorika arendamine - 3x oma nime kirjutamine. 2. Geomeetrilised kujundid – ühendab sarnased. Raske! 3.Lõpeta ülesanne – jätkab töölehel joonterida. 4. Mäng – leia paariline – võidu peale! Tähtis õpetada tundeid ( võit/kaotus). 5. Tähed – laob samad sõnad, mis õpetaja on eelnevalt ette ladunud. 6. Karp piltidega; 6-le pildile sõnakaardi leidmine = terviksõna leidmine. 7. Õpilane on nüüd õpetaja – näitab värve, viipleb – abiõpetaja täidab korraldusi. 8. Mis kell on? Ajaülesanded. 9. Lõpukorv, mis loob õnnetunnet. Laob toidunõud lauale. 10. Kammi peegli ees juuksed. 11. Pese hambad – praktiline tegevus. Asjade kokkupanek: hari karpi jne. 12. Preemia.

    Peale lõunasööki oli võimalus jälgida sondiga söövate laste stimuleerimise

    tundi. Massaaži saadab vaikne muusika. Oluline , et jäigad kehaosad

    lõdvestuvad.

    Viibisin ka DRAAMATUNNIS.

    Tund algas muusika järgi liikumisega ringis, seejärel paarides. Kasutati rütmisalme – aeglane/kiire liikumine. Harjutused jätkusid põrandal – nt. ole spagett! Ühes tunniosas kujutati emotsioone. Kokkuvõtvalt kasutati palju erinevaid harjutusi. Tunni viis läbi Päivi.

  • Järgnevalt tutvustati meile Rajasalme kooli arengulugu – kõik algas 1979.a. – enne seda olid hooldekodud. Kokku on Soomes 2017. a. 71 erikooli – tendents on koolide vähenemisele – õpetus läheb järkjärgult kodulähedasse kooli. Õhtupoolikul ootas meid klaasipuhumine ning võõrustajatega ühine õhtusöök. Õues oli väga tormine ning sadas laia lund. NELJAPÄEV,27.aprill 1.tund

    Hommikul kell 8.05 – lapsed saabuvad – õpetaja tervitab kõiki isiklikult. Päev algab võimlemislauluga. Järgneb arutelu – mis päev oli eile? Mis siis täna on? Kõigil lastel kommunikaatorid, millega vastavad. Abiõpetajad pildistavad laste tegevust, et anda kodule tagasisidet. Samuti on igal abil piipar hädaolukorraks. Järgneb kuupäeva vaatlus : eile 25 – mis tuleb? Järgneb ilmavaatlus, aastaaja kordamine. Ühe poisi kommunikaatorist kostub VETT KALLAB!, mille peale kõik naerma hakkavad. Tegelikult paistab päike. Üks paljudest abiõpetajatest tõstab päikese pildi. Järgneb isikliku päevaplaani koostamine. Kes täna koolis on? – lapsed viivad ükshaaval tahvlile oma pildi ja nime. NT: ……, oled koolis? Vastab kommunikaatoril: olen paigalla. Esimese tunni lõpetab korea stiilis hommikutants ning Eestist toodud kommide maitsmine. 2. ja 3.tund – KOKANDUS – tunnis osalevad 3 poissi. Ettevalmistavas osas pesevad poisid käed, võtavad põlled ja mütsid. Kohe tunni algul E.-ga probleemid – kisub mütsi peast ära, hakkab riidest lahti võtma. Toimub rahustamine. Kõik töötavad oma isikliku abistajaga piktogrammide järgi. L. praeb hakkliha; A. tegeleb kanamunadega, E. ei ole valmis tunnist osa võtma. Seejärel aevastab A. munakaussi, lisaks hakkab näpuga nina puurima. Keeruline olukord… Vahepeal on Tiiu e. mina palutud veelkord 15-minuti tundi vaatama! (J. on see poiss, kes tuuakse kooli vaid 15 minutiks).

  • Taas on õpetajal müts peas, põrandal matt, õppevahendid on korvis. Tegevus algab võimlemisega. Õpetaja küsimused on konkreetsed, lühikesed. Kui võimlemisasjad tehtud, kutsub õpetaja lapse laua juurde – seal on kalender. Mis päev eile oli? Mis päev täna on? Mis aastaaeg? Laob nädalapäeva nime. Missugune ilm on? Kalender tehtud! Järgneb oma nime kirjutamine ning sellega tund lõppes – laps hakkas märatsema. Järgnevalt jälgisin individuaaltundi – klaviatuur on õpilase laual, vastused ilmuvad suurele tahvlilr.

    TÖÖ MEELEELUNDITEGA

    Pealelõunal on võimalus jälgime kõikvõimalikke massaažiharjutusi ja harjutusi

    vahenditega – klientideks väheliikuvad lapsed . Lisaks veel

    nuusutamisharjutused, harjutused silmadele pimedas ruumis ning

    seebimullide puhumine. 3 lõhna, 3 maitset ning massaaž varvastest ülespoole -

    see on ühe tunni eesmärk.

  • Õhtupoolikul külastasime Nokia linnas asuvat keskust, kus on rakendust leidnud

    täiskasvanud puudega inimesed.

    Pärast tegevusega ning majaga tutvumist pakuti meile omatoodangut –

    imemaitsvaid vahvleid. Lisandus isegi väike kontsert! Suur tänu kõige eest!