2012 aprill

T T Ü T UD EN G ILEH T . APR I LL 2 012 . T U T S T UD EN T NE WSPAPER

Praktikast võidavad kõik lk 8Eesmärk on lennata mitte maanduda... lk 18

Kuidas minust sai AS SEB panga teller lk 26Mis on võti tulevikku? lk 26

Soe vestlus TTÜ psühholoog Marika Kivikuga lk 22

„NELI LÕVI“ 02. aprillil kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ 1990ndatel Briti televisioonis pööraselt naljaka telesarjaga The Day Today endale nime teinud satiirik Cris Morrise debüütfilmis „Neli lõvi“ on nii musta kui värvikat huumorit: musta, sest filmi peategelased on briti džihaadi terroristid, kes on tekitanud hirmu nii Inglismaal kui kogu Euroopas; värvikat, sest Morrise esitluses on need mehed pigem tsirkusetolad, kelle planeeritavad rünnakukatsed kujunevad enamasti äpardunud perfomance‘iteks. Nende käigus naeruvääristavad nad kokkuvõttes iseennast ja kogu oma tegevuse mõtet. „VASAKU JALA REEDE“ 09. aprillil kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ Õlu, pidu ja ilusad tüdrukud on see, mis kolmel sõbral mõttes, kui nad täiesti tavalise reede hommikul bussijaamas kohtuvad. Vaevalt võivad noormehed aimata, et 25 tundi hiljem on nad segatud vägivaldsete sündmuste ahelasse, kus laipade hulk iga hetkega aina kasvab. Ühe salapärase spordikoti ja 70 aastat vana püstoli toel põimub filmis kokku 8 erinevat lugu, millest liigub läbi suur hulk värvikirevaid tegelasi: kaks Nietzschet tsiteerivat kurjategijat, II maailmasõja aegne veteran, kes Clint Eastwoodi stiilis maailma parandada püüab, punt reaalsustajule vee peale tõmmanud narkomaane, üks rikaste vanemate võsuke, kellel väga keeruline suhe oma isa ja noore ahvatleva võõrasemaga ning 5 noort naisterahvast, kes kõik endale elus kohta üritavad leida. „MÄRTSI IIDID“ 16. aprillil kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ „Märtsi iidid“ on teravmeelse dialoogiga pingeline draama poliitika- ja võimumaailmast, kus põimuvad seks, ambitsioonid, lojaalsus, reetmine ja kättemaks. Noor pressiesindaja langeb poliitilise niiditõmbamise, vilunud poliitiku reetlike manipulatsioonide ja noore võrgutava praktikandi ohvriks. Tunnustatud lavastaja ja näitleja George Clooney toob ekraanile haarava põneviku, milles astuvad üles mitmed tunnustatud näitlejad. Tema ise kehastab kuberner Morrist, kes osaleb Demokraatide partei kandidaadina presidendivalimiste eelvoorus. Ryan Gosling mängib tema pressiesindajat, Philip Seymour Hoffman Morrise kampaaniajuhti jpt. „PLEKKSEPP, RÄTSEP, SÕDUR, NUHK“ 23. aprillil kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ Külma sõja ajal 1973. aastal astub peale operatsiooni „Budapest“ tagasi Briti Salateenistuse (SIS) juht - koodnimega Kontroll. Ilmneb, et üks neljast kõrgemast juhist keda Kontroll uskus oli tegelikult vene agent – „Mutt“ ning Ungari operatsiooniga püüti välja selgitada, kes neljast on reetur. Koos Kontrolliga on sunnitud lahkuma ka üks tema parimaid leitnante Smiley. Peagi saab viimane valitsuse korraldusel kutse ministriabilt Oliver Laconilt. Salaja palgatakse ta uuesti ametisse, sest Salateenistuse ridadesse on arvatavasti imbunud topeltagent, kes töötab Nõukogude Liidu heaks. Noore agendi Peter Guillami kaasabil uurib Smiley Briti Salateenistuse tegevust nii tänasel päeval kui minevikus. Veel enne, kui selgub jahmatav tõde, tuleb rahvusvahelisse spioonimängu segatud asjaosalistel maksta lõivu, ja veel millist... „REGILAUL“ 30. aprillil kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ Kaheksasilbiline regilaul pärineb vanast soome-ugri maailmapildist, olles kasvulavaks eestlaste laialt tuntud laulukultuurile. Jõulises ja monotoonses helis peitub salapärane jõud, mis innustab otsima oma juuri ja leidma regilaulule uusi kasutusvorme. Praegusel, oluliste muutuste ajastul on paljud kaotamas oma identiteeti. Küsimus, kuidas end selles maailmas kehtestada, puudutab meid kõiki. Film pakub võimsaid pilte, mille kaudu saab nähtavaks eriline kudum Eesti looduse, inimese ja laulu vahel.

APRILL 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 3

PEATOIMETAJA VEERG

Peatoimetaja : merilin VahersaluKÜljenDaja : mari huntesiKaas: marKo VilBerGtoimetus : mari löPer, Piret sPitsõn, aleKsanDer VassiljeV, martin simPson, Victor alar, Karel tõnson, roBert sarVtrÜKK : as trÜKiKoDa trÜKisVäljaanDja : ttÜ ÜliõPilasesinDusaaDress : ehitajate tee 5, tallinnKirjuta : [email protected] : 620 3621©stuDioosus 2012 | KõiK õiGuseD KaitstuD

Kallis tudeng!Ma täna ei kirjuta sulle pikalt, vaid soovin kaunist kevade algust ning rõõ-murohket naljakuud.

1920Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindusStudent Union of Tallinn University of Technology

Peatoimetaja veergMerilin Vahersalu

muudatused minu toas ja ülikoolis / 4

Kiviaeg on möödas / 5

teklitsreremoonia / 6

15 aastat tallinna Kolledžile! / 8

igal eesti tudengil on võimalik üliõpilaspilet otse postiga koju tellida / 9

Koeraga tüdruk kõrgharidust omandamas / 11

erinevus rikastab, teadus ütleb / 12

andres maimik manipuleerib emotsioonidega / 14

“Kaplinski süsteem” – portree mehest võimsate sõnade taga / 16

Bon iver " Bon iver" / 17

aeGee suveülikooli kogemus Gruusia mäed ja päikeselised rannad / 20

ekskursioonid hariduse hüvanguks / 22

campus europae – kvaliteetne üliõpilasvahetus / 23

WorkBook.ee – et raha poleks enam takistus! / 24

maata Vaailma esmakordselt tallinnas! / 25

stress – mis see on? / 26

Kui stressis sa oled? / 27

ttÜ e-sport 2012 / 28

Kaunid naised ja kiired autod / 30

ttÜ tantsutüdrukud lendavad uutesse kõrgustesse aprillis ttÜ Korvpalliklubi play-off mängul! / 32

time is running out… / 33

halva huumori instituut / 34

ristsõna / 35

SiSUKorD

ka siis, kui proovida muuta paremaks näivalt halba hetkeseisu. Võib juhtuda nii, et läheb paremuse poole, võib aga juhtuda, et halvast olukorrast on saanud kohutav. Kõikide muudatusega kaasneb paratamatult oht, et tagantjärgi paistab endine olukord palju paremana, tekita-des küsimuse: milleks mul üldse midagi muuta oli vaja. Passiivsus on sellega võr-reldes palju ohutum. Ühelt poolt ei muu-tu midagi paremaks, aga teisalt ei ole ka riski endisest halvemale järjele jääda. Ma oleksin võinud rahumeeli eksisteerida oma toas teadmisega, et osa asjadest on laua alla lükatud. Veel paar päeva tagasi oli ühel seinal plakat, mis mulle meeldis. Teisel aga kahtlane plekk, mis hämaras valguses koera meenutas, ning ka see meeldis mulle. Nende asemel olid nüüd tühjad riiulid, mis sisustamist nõudsid. Tõstes ümber seda vähest maist vara, mis mu toas leidub, ning paigutades seda uuele riiulile, meenus mulle üks teine muudatus. Muudatus ühes TTÜ insti-tuudis, mis võib potentsiaalselt ka edasi levida - nimelt keelas Avaliku halduse instituut nö kinniste kuvarite poliitikaga ära kõiksuguste elektrooniliste vidinate kasutamise loengute ajal.

Peab tunnistama, et selline keeld kõlas alguses minu jaoks väga võikana. Milli-ne tohutu muutus - mõtlesin ma, püüdes mõista, kuidas peaks inimene ilma arvu-tita konspekti tegema. Siis aga meenus mulle aeg enne seda, kui mu sõrmed puutusid esmakordselt Thinkpad T21, sülearvutit maailma parima klaviatuuri-ga. Kuigi ma olen juba üle seitsme aasta kasutanud kirjutamiseks valdavalt ar-vutit, siis oli ka aeg, kus kümneleheline referaat või mõni essee jooksis välja pas-taka otsast, Microsoft Office'i vahendu-seta. Seejuures ei mäleta ma, et näiteks koolis oleks märkmeid või koduseid töid sellevõrra keerulisem teha olnud. Ma ar-van, et sinagi said käsitsi kirjutamisega kenasti hakkama. Ometi otsustasime me teha muudatuse ja minna üle kirjutus-vahendile, mis jooksis küll aeg ajalt kok-ku, kuid selle eest võimaldas teha algul Ctrl+C ja siis Ctrl+V.

Kirjutades on arvutil kahtlemata mit-meid eeliseid, kuid kas just loengus? Ma ei ole veel kuulnud sellist õppejõudu, kelle jutt oleks sedavõrd kuldne, et iga sõna tema suust vajaks jäädvustamist. Arvuti, millega saab kiiremini kirjuta-da, ei kasuta oma potentsiaalset kiirust kunagi ära, sest vaevalt, et loengu steno-grammi kellelegi vaja on. Sama hästi võib konspekteerimiseks, mis on ka põhiline rakendus, mis arvutil loengusaalis olema peaks, kasutada ka vanaema meetodil, paberit ja pliiatsit. Arvutiga saab muidu-gi loengus teha ka palju muud, mida ma kaaskuulajate monitoridelt enamasti ka näinud olen. Kuid kas seda ei saaks mitte teha pärast loengut?

Nii nagu sain mina Üliõpilaskülalt, nii said ka Avaliku halduse tudengid soovi-matu muudatuse osaliseks. Asjad oleks võinud jääda endiseks - toas oleks olnud segadus ja loenguruumis klahvide klõ-bin. Ometi on taaskord toimunud muu-tus. Kuigi oleks olnud mugav leppida olemasoleva olukorraga ja jätkata samas vaimus, ei saa päris paigal siiski seista. Me oleme juba kord selline liik, kes tahab ehitada ja lammutada, pidevalt uuenda-des ja muutes endist. Vahel on muutused head, vahel halvad. Vahel teame, mis juh-tub, vahel kompame pimedust. Kas süle-arvuti keeld muudab midagi paremaks, või ei, seda näitab tulevik. Kas ka teised instituudid lähevad üle paberi määrimi-sele, sedagi näitab aeg. Mis puudutab aga minu toa riiuleid, siis paar päeva hiljem olin ma nendega harjunud. Nad koguni hakkasid mulle meeldima, ruumi tekkis juurde ja mul oli niigi juba ammu vaja põhjust, miks tuba koristada. Loo mo-raal on küllap see, et ei tasu muudatusi automaatselt karta. Tasub anda neile või-malus - need võivad siiski ka head olla. Kui ei, siis tasub pidada meeles üht maf-fia aforismi: uppudes on algul ebamugav, aga pikapeale harjub ära. Vajadusel või-vad ka paber ja pliiats harjumuspäraseks saada.

Ühel hommikul äratas mind vali müra. See kos-tus alumiselt korruselt, kus lööktrell oli halas-tamatu järjepidevusega

tungimas betoonseina. Uputades oma näo summutava padja sisse, püüdsin väl-tida möödapääsmatut, kuid peagi sundi-sid kuulmiselundid mind voodist püsti tõusma ja leppima sellega, mis oli tule-mas ka minu ühikatuppa - uued riiulid. Muudatus, mida ma tahta ei osanud, aga ometi sain. Kas pole mitte kummaline, et kõige sagedasemad on need kingitused, mida sa ei soovi?

Tere, kallis tipikas! Mida sa muutustest arvad? Tavaliselt ei suhtu ma neisse just kuigi hästi. Kui miski toimib minu jaoks piisavalt hästi, siis muutma ma seda ei kipu. Üldse pole ma väga hästi mõistnud meie sajandi trendi kõike muuta, üle teha ja uuendada. Kõigil peab olema uusim nutitelefon ja suurem koht, kus elada ning uus iPad, mis sellest, et see on täp-selt, nagu eelmine. Kui mitu korda olen ma loengu ajal näinud kedagi sirvimas arvutis kortereid ja autosid või vaata-mas mingit muud vidinat, mis tähtsuselt loengut edestab? Päris mitu! Mina aga olen pigem rahul oma vana arvuti, nup-pudega telefoni ning ka ühikatoaga. Jah - tuba oli pisut sassis, aga otseselt hullu sellest midagi ei olnud. Ometi vajas kee-gi sinna midagi juurde ja peagi rippusid need kaks riiulit kasvajalikult minu toa seintel ning provotseerisid muutusi.

Igasuguste muutustega kaasneb oht. Oht, et olukord ei lähe mitte märgata-valt paremaks, vaid juhtub nii, et heas usus tehtud muudatusega läheb toimiv süsteem ainult halvemaks. Sama toimub

Aleksander Vassiljev [email protected]

mUUDatUSeD minU toaS ja üliKooliS

4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2012

KOLUMN


KAANELUGU

Aivar Hannolainen Filmiklubi kommunikatsioonijuht

Kaua me seda 4:3 pilti pea-me vaatama, kas 16:9 ei saaks?" küsis tipikas Han-nes ühes väljamõeldud episoodis 1000 aastat enne

TipikasTV-d. "Saab-saab," lubas Tipi-kasTV uudiste saatejuht Taavi ja nihutas puurondist ehitatud ekraani pikemaks.

Ja nii ongi - tipikatel on oma telekanal, mida saab vaadata laiekraan-formaadis ning kõrgekvaliteedilises (HD) pildis. Telekanal on küll vaid Internetis, aga siiski otsast lõpuni ise tehtud.

Telekanal koosneb esialgu uudistest ja ülekannetest. Kui otseülekanded toimu-

on toimetuse töö alati huvitav ja sünd-musterohke. Kes tahab, võib tulla ja sel-lest osa võtta! Meist ei olnud varem keegi saadet teinud, kuid nüüd me juba midagi teame ja oskame õpetada ka uusi tulijaid-tegijaid. Kes tahab, saab hakata meie juu-res reporteriks, operaatoriks, monteeri-jaks, tehnikuks. Rätsepaid ja autojuhte on ka vaja.

Mis saab TipikasTV-st edasi? Tegemist on TTÜ Filmiklubi projektiga, aga Fil-miklubi ka väga täpselt ei tea, mis saab. Kindel on vaid see, et kiviaeg on möödas ning tipikad selle portaali taga jäävad leiutama ja teoks tegema uusi ideid nagu unistasid kaks tipikat arhailises episoo-dis 1000 aastat tagasi. Sa ei tea, millest unistasid tipikad tuhat aastat tagasi? Ti-pikas.tv-st leiad vastuse.

vad vastavalt nõudlusele ja vajadusele, siis uudised ilmuvad kindla regulaar-susega ning said alguse ilma igasuguse vajaduseta. Siiski on vajadus tekkinud tagantjärgi - iga nädal vaatab uudiseid ca 600 üliõpilast.

Senikuni Eestis rohkem tudengite tele-kanaleid pole, võivad kõik tipikad uhkust tunda igal esmaspäeval kell 21.00 algava uudistesaate üle, mis seni veel kordagi sel hetkel alanud pole. Kui sügissemest-ril said esmaspäevased uudised valmis kolmapäevaks, siis nüüd saavad uudised valmis juba samal päeval ja kaugel ei ole moment, kui TipikasTV uudised alga-vadki Aktuaalse Kaameraga samal ajal. Saate siis ise valida, kumb on parem.

Uudiste viibimise põhjused on olnud tehnilised ja organisatoorsed, seetõttu

Kiviaeg on mööDaS

“

6 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2012

MEIE AU JA UhKUs

Mehaanikateaduskonna 10 parimatRAIMOND VABARIHO MARKNAPAAP URBANUSSANDER PARTSOTT-OLARI RUUSRAINER LEPIKLAURI LEEMETPRIIT LILLECAROL RENNEBAUMTAAVI TIIDO

Ehitusteaduskonna 10 parimatANNA ANTONOVAMERLI ARONMORTEN KAASIKMARIANN KOLKMATS TAMMEJÜRGEN VÄLJARURENE PÄRTMAARJA ROOMETANTON SAVITŠNATALJA ŠESTJORKINA

IT teaduskonna 10 parimatSANDER SUURSALUERIC-JOHANN ISTALILJA GUŽOVSKIHELMET EHRENBUSCHROMAN KASKMANVAHUR KAARALEKSANDR POŽIDAJEVLIISI MÕTSHÄRGTAAVI KALVIOLIVER KELL

Keemia ja materiali- tehnoloogia 10 parimatTIIU AASLEPPANN SAAREPUUMARILIIS HOLMHELEN JUHKAMAKRISTI-MARI KIRSSFRIEDA KRIISAHELIN MEIERKERSTIN METSLAHOLGER PARTSIIRI SAARMA

Majandusteaduskonna 10 parimatMARK VARLASHEVRIINA KIIVERHELIS VESIALLIKSANDER SALURANDANNA KUBLITSKAJAMARIS LAURSONKRISTINA OJAMÄEPOLINA MOZHEIKOKAILI PAASEVGENIA LUPAN

Mat-loodusteaduskonna 10 parimatAGNES KIVISTIKEKATERINA GOLENDUKHINAKASPAR PÕLDEMAADMITRI TRUBITSÕNHELIAN VUNKESTELLE SILMKÄRT KUKKLUISE TIKSKAIA KALEVKAIA-LIISA SIIMON

teKlitSreremoonia

8.märtsil leidis järjekord-selt aset traditsiooniline Teklitseremoonia mille käigus rektor premeeris tublimaid alustajaid tek-

liga . Teklitseremoonial tunnustatakse

jad. Esines väga lahe TTÜ Akadeemilise Meeskoori 7-liikmeline ansambel ning päeva juhtis meie enda tipikas Jaan Ke-kišev.

Loodame siiralt, et sellise ürituse avali-kuks muutmine innustab ka teisi üliõpi-lasi hästi õppima ning suurendab tekli populaarsest. Tegu on siiski mütsiga, mis sümboliseerib tipikate ühtekuuluvus-tunnet, kõrget autoriteeti ja tegevusjanu!

Kui jäid aga napilt kümne parima seast välja☺ , siis tule ja soeta endale tekkel üli-õpilasesinudsest (I-217) !

NB! Kõik teklisaajad, kes ei saanud osa-leda tseremoonial saavad oma tekli kätte TTÜ Üliõpilasesindusest(I-217) kella 9.00-16.00

Palju õnne veelkord kõikidele teklisaaja-tele ning heade tulemuste rohket keva-det!

käesoleva õppeaastal parimate tulemus-tega esmakursuslasi, igast teaduskonnast 10’t ja kolledžist 5’t.

Esimest korda oli tseremoonia aga ava-lik, ehk vaatama võisid tulla kõik soovi-


MEIE AU JA UhKUs

Energeetika- teaduskonna 10 parimatFILIPP ŠUBINGERD-HERMAN VEEBERALEKSANDR KOSKINIVAR KIITAMKIRILL KABINMARK KURZINMARKO TEALANEVEIKO AUNAPUUUKU SALUMÄEMAKSIM NOBELIND

sotsiaalteaduskonna 10 parimatANDRES ILLAKMAIKEN JÕESOOTUOMAS-JAAKKO KALLIOHENRIK KUTBERGMIHKEL KÄRGKATRIN KÖBASKADRI LEESMENTKRISTIINA MADISSONTATJANA NURKKÄDI ÄMARIK

Virumaa Kolledži 5 parimatROMAN ŠESTILOVSKIALEKSEI HOLOMEJEVNATALIA SAVITSKAJAVALENTINA VOLKOVAALISSA KULIKOVA

Kuressaare Kolledži 5 parimatKRISTIAN NUUT

ARVIDAS MATŠENAS

TUULI KÄIRO

EERIKA TAMM

TAAVI PUPART

Tallinna Kolledži 5 parimatOLEG JEGOROVATAILI JÄRVASVEA KAUKESMARIKE NOORMARGUS ÜLPER

Tartu Kolledži 5 parimatKRISTIINA KRUUPLIISA PUUSTUSMAATAAVI MALSESTER NUGISPÄLVI OJALA

teKlitSreremoonia

Foto

d: S

ande

r Rik

ka


MEIE üLIKOOL

Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledži ajaar-vamine algab 22. aprillist 1997, mil Tallinna Tehni-kaülikooli Nõukogu ot-

sustas liita TTÜ koosseisu selleks soovi avaldanud Tallinna Kommertskooli. Alates 1. septembrist 2004 kannab kõrg-kool nime Tallinna Tehnikaülikooli Tal-linna Kolledž.

Kuigi 15 aastat on väike juubel, tahetak-se seda siiski väärikalt tähistada. Sün-nipäevanädalal toimuvad erinevad üri-tused, mis on suunatud nii üliõpilastele kui ka vilistlastele ning võivad põnevust pakkuda kultuuri-, haridus- ja spordihu-vilistele.

Avalöögi annab 21. aprillil kell 14.00 toimuv tudengite ja vilistlaste vaheline korvpallivõistlus, mis leiab aset spordi-saalis aadressil Erika 5. Üritus on muu-tunud meeldivaks traditsiooniks, kus üliõpilased ja vilistlased võistlevad ränd-karika eest. Praegu juhivad vilistlased üldseisuga 5:3.

Kolmapäeval, 25. aprillil algusega kell 22.00 tähistatakse TTÜ Tudengimajas Tallinna Kolledži 15. aastapäeva pöörase sünnipäevapeoga, kuhu on oodatud kõik TTÜ tudengid! Õhtu käigus valitakse Tallinna Kolledži imeline prints ja print-sess. Meeleolukat muusikat mängib an-sambel Lucky Jeans. Kõigi külaliste va-hel loositakse välja hulgaliselt auhindu. Täname kõiki sponsoreid, aga soovime erilist tänu avaldada bussifirmale Simp-le Express, kes viib meie kroonitud paari aasta jooksul võrratutesse sihtkohtades-se. Samuti täname firmat Tallink Hotels, kes pakub võitjatele võimaluse veeta ter-ve päeva luksuslikus veekeskuses. Olge

üliõpilaste ja õppejõudude pidulik koos-viibimine Meriton Grand hotelli C. R. Jakobsoni saalis aadressil

Toompuiestee 27. Valitakse aasta vilis-tane, kellele annab aukirja üle direktor, samuti toimub ka parima korvpallimees-konna autasustamine.

Täpsem info kolledži kodulehel http://www.ttu.ee/tallinna-kolledz

kindlasti kohal!

27. aprillil kell 10.00 - 14.00 toimub Rahvusraamatukogu konverentsisaalis TTÜ Tallinna Kolledži 15. aastapäevale pühendatud konverents, kus käsitletakse tudengitele huvitavaid ja aktuaalseid tee-masid.

Sünnipäevanädala lõpetab 27. aprillil kell 19.00 algav vilistlaste, töötajate,

15 aaStat tallinna KolleDŽile!


MEIE üLIKOOL

Kaartide hinnakiri

ISIC 1-aastane ISIC 2-aastane Eesti Üliõpilaspilet

Esmane kaart 2,8 eurot 7,9 eurot tasuta

Kaardi pikendamine 6,4 eurot 11,5 eurot tasuta uue kleebisega

Kaardi asendamine 6,4 eurot 6,4 eurot 3,6 eurot

* kaardi koju tellimisel lisandub 1,10 € saatmiskulu. Kaart valmib maksimaalselt 10 tööpäeva jooksul ja jõuab postiteel soovitud asukohta.

Kaardi tellimine

Üliõpilaspileti tellimiseks mine lehe-le www.minukool.ee ja logi sisse oma pangaparoolide või ID-kaardiga. Sisesta kaarditaotlusele enda andmed, lisa foto, kinnita taotlus ning maksa interneti-panga vahendusel kaardiväljastustasu. Õigust kaardi tellimiseks kontrollitakse automaatselt Eesti Hariduse Infosüstee-mist.

Üliõpilasesinduses kohapeal valmista-takse kaarte ainult välisüliõpilastele!

Pangakaardi funktsiooniga ISIC kaarte väljastab SEB pank.

Üliõpilaspileti taotlemisel tutvu ka kaar-dikasutamise tingimustega.

ISIC kaardi antavad soodustused leiad aadressil www.isic.ee

igal eeSti tUDengil on võimaliK üliõPilaSPilet otSe PoStiga KojU telliDaEestis kehtivad üliõpilaspiletid:

• rahvusvahelineüliõpilaspilet • üle700erinevasoodustuse • pikendamisekstelliuuskaart

IsIC üLIõPILAsPILET EEsTI üLIõPILAsPILET

• Eestiüliõpilaspilet • täiendavadsoodustusedpuuduvad • pikendamiseksküsiuuskehtivusajakleebis üliõpilasesindusest

Küsimuste korral pöördu TTü üliõpilasesinduse poole:

[email protected]

(+372) 620 3621 või 51 21 933

Asume uues ruumis – I-217


MEIE INIMEsEd

Christel Sogenbits on sot-siaalteaduskonna neiu, kes erineb tavatudengist mitmes mõttes. Ta on po-sitiivse ellusuhtumise ja

kaine mõtlemisega püüdlik tipikas, keda igapäevaselt saadab neljajalgne sõber. Väiksena tahtis Christel saada arstiks või juristiks. „Kuna käsikaudu ajuoperat-siooni teha ei saa, pidin võtma selle, mis oli võimalik,“ põhjendab ta naljatades oma otsust õigusteadust õppima asuda.

KUIdAs ON sINU sENINE KOOLI-TEE KULGENUd?

Oma kooliteed alustasin Tallinna 37. keskkoolis, kus käisin üksteist aastat. 12. klassi läksin lõpetama Tartu Emajõe kooli, kuna mu nägemine ei võimalda-nud enam tavatingimustes õppida. Pä-rast seda tahtsin kõrgkooli minna, aga kartsin alguses, et suures ülikoolis ei saa ma hakkama. Hiljem selgus muidugi, et kujutlusvõime oli mul laes, nagu ikka. Alustasin erakõrgkoolis ja see polnudki tegelikult nii hirmus, kui arvasin. Kuna ühel hetkel tekkis seal aga probleeme, pandi mu pähe idee jätkata õpinguid TTÜ-s. Alguses olin skeptiline, kuid siis mõtlesin, et ega ma mingist pehmest materjalist ole! Hetkel ma oma valikut ei kahetse, sest õppejõud, töötajad ja kaas-üliõpilased on ikka väga lahked ja abival-mid. ON TTü-s KERGE hAKKAMA sAAdA?

Loomulikult on TTÜ ideaalne koht lii-kumispuudega üliõpilastele. Küll aga tuleb veel tegeleda sellega, et nägemis-puudega üliõpilastel oleks sama kerge liikuda ja erinevatel üritustel kaasa lüüa. See võtab lihtsalt kauem aega, kuna nä-gemispuuet on kõige raskem kompen-seerida. Nägemine on inimese peamine

palju erivajadustega tuttavaid, kellel on just juriidilisi probleeme. Loodan, et ehk suudan neid tulevikus aidata. On ka väi-ke äriplaan, aga see on alles toores mõte. Eestis on mulle antud võimalus enese-teostamiseks ja hakkamasaamiseks. KAs sA TUNNEd, ET TTü JA ühIs-KONd LAIEMALT TOETAVAd sINU PüüdLUsI?

See on keeruline küsimus. Ma arvan, et TTÜ ja ühiskond küll üritavad toetada nii minu kui teiste püüdlusi, aga iseasi, kuidas nad seda teevad. Ma arvan näi-teks, et soodustused ja haletsemine pole toetavad. Pigem võiksid inimesed tulla näiteks julgemalt suhtlema. Kui ma lä-hen audika juurde, on seal üldjuhul palju rahvast ja sumin nii suur, et ma lihtsalt ei kuule, kus keegi on. Nii ei saa ise suhtlust alustada. NIIsIIs OLEKs VAJA INIMEsTE sEAs TEAVITUsTööd TEhA?

Me oleme korraldanud koolituse nii õp-pejõududele kui tudengitele, kuid sinna ei tulnud tookord kuigi palju rahvast. Minu jaoks on tegelikult väga raske see, et ma pean kogu aeg selgitama, selgita-ma, selgitama. Miks on vaja, et lift ütleks korruste numbreid? Miks inimesed ei peaks jätma uksi poolenisti lahti? Miks on vaja öelda, et seltskonnas pöördutak-se just nägemispuudega inimese poole? Miks on vaja ennast pöördumisel esmalt tutvustada? Need on sellised asjad, mil-lele igapäevaselt ei mõelda ja mida tuleb pidevalt meelde tuletada. Samas on TTÜ organisatsioonid olnud väga tublid. Kui ma pöördusin Üliõpilasesindusse korgi-kampaania asjus, olid nad kohe nõus sel-lega tegelema. RääGIMEGI Nüüd LähEMALT KORGIKAMPAANIAsT. MIs sEE ON?

Tegemist on üle-euroopalise kampaania-ga, mille käigus kogutakse plastikust pu-delikorke Belgia nelja nägemispuudega inimese toetamiseks. Nimelt kingitakse pudelikorkidest saadud tulu eest neile juhtkoerad. Ühe koera treenimiseks on vaja umbes kahte miljonit korki. TTÜ-

infoallikas. TTÜ-s ei ole veel väga tubli-sid eestvedajaid. KOER PIdAVAT OLEMA INIMEsE PARIM sõbER. TUTVUsTA OMA IGAPäEVAsT KAAsLAsT.

Hmmm... Musta värvi, karvane, pehme-te lontis kõrvadega, imearmsate punnis pruunide silmadega ja märja külma nina-ga. Ja sellise norskamisega, et loengus on vahel isegi natuke piinlik! Roosi on minu juhtkoer, jah. Armastuse ja vihkamise vahel on õhkõrn piir ja meil Roosiga on samamoodi. Kuna me mõlemad oleme tujukad, isepäised ja meile ei meeldi, kui öeldakse, mida peame tegema, siis vahel on temaga üsna raske. Aga me tuleme superhästi toime! Kui ma viibin Roosita kuskil väljas, on mul tunne, nagu oleks midagi puudu. Me oleme täielikult kok-ku kasvanud. KUIdAs TEIE KOOsTöö TOIMIb?

Meil on välja kujunenud oma marsuudid, kuid ega meil ka uutel radadel väga pal-ju probleeme ole. Iga kord, kui hakkame välja minema ja Roosi kuuleb oma rak-meid, tuleb ta rõõmsalt sabaga vehkides ja ärevil olekuga minu juurde, paneb ilu-sasti oma pea rakmetest läbi ja ongi val-mis tööle asuma. Eriti rõõmus on ta siis, kui hakkame pärast loenguid koju mine-ma ja ta teab, et saab natukese aja pärast ringi joosta ning vabadust nautida. Roosi õpib uskumatult kiiresti! Kohe aru saa-da, et ta on eriline. KUIdAs KAAsõPILAsEd KäITU-VAd, KUI sINd KOERAGA NäE-VAd?

Õnneks TTÜ-s ei juhtu väga sageli, et tullakse koera katsuma, kui tal rakmed seljas on. Nimelt ei tohiks koera siis eriti häirida, kuna ta teeb ikkagi tööd. KUI KõRGEId EEsMäRKE sA EN-dALE TULEVIKUKs sEAd?

Ma ei sea endale väga kõrgeid eesmärke. Minu situatsioonis pole see lihtsalt või-malik. Pigem haaran võimalustest, kui need tekivad. Eesmärgiks on tegeleda südamelähedaste asjadega. Mul on väga

Koeraga tüDrUK KõrghariDUSt omanDamaS

Katrin Köbas [email protected]


MEIE INIMEsEd

s on 14 000 tudengit. Kui igaüks tooks kümme korki kuus, oleks panus juba meeletu. Kuna Eesti Leod on mindki koera saamisel toetanud, mõtlesin, et ta-haks nüüd ise ka kuidagi aidata. KUI OLULINE ON sINU ARVATEs sEE, ET TUdENGId LEIAKsId õPPIMIsE KõRVALT AEGA ERINE-VATEs ORGANIsATsIOONIdEs JA PROJEKTIdEs OsALEMIsEKs?

Kes soovivad osaleda, neil peaks see või-malus olema. Samas ei tohiks olla suhtu-mist, et kui inimene ei osale kuskil, siis tembeldatakse ta veidrikuks. Leidub ini-mesi, kes ei tunne end suures seltskonnas hästi. Neile meeldib ajada omi asju omas tempos. Isiklikust kogemusest võin öel-da, et halb on minna kuskile, kus pole

rahulikke ja kindlaid inimesi, kes ei satu paanikasse iga kord, kui ma komistan, on raske leida. MIssUGUNE ON sINU sUhE KUNsTIVALdKONdAdEGA?

Mulle väga meeldib kinos käia. Samuti meeldib käia erinevatel muusikaüritus-tel – kontserdid, muusikalid ja taolised etendused. Teater on ka väga-väga tore. Lihtsalt nii hea tunne on minna välja ja nautida head seltskonda! Olgu see, kus iganes. Kunstinäitused mulle ei meeldi. Skulptuurid, maalid – ei näe nagu nende võlu... (Naerab.)

Korgikampaania kohta leiab rohkem infot aadressil www.lions.ee

ühtegi tuttavat. Kuna hääled ei jää kohe meelde, on imelik kogu aeg küsida, kel-lega ma suhtlen. Nii ei saa ennast vabalt tunda. Samas on Roosi tubli icebreaker! MILLIsEd ON sINU hObId JA hUVIALAd?

Reisimine ja erinevates projektides osa-lemine. Näiteks suhtlen tihedalt Tal-linna juhtkoerte omanikega ning vahel korraldan neile ka üritusi. Kuna ma olen seriaali „Vampiiri päevikud“ fänn, siis selle vaatamine ka kindlasti. Mulle meel-dib lugeda. Samuti meeldib käia ööklu-bides, kuigi ega ma sinna väga tihti satu. Üksi ei taha minna ja üsna raske on leida kaaslast, keda saab täielikult usaldada. Ma ei usu küll, et keegi mind nüüd just hätta jätaks. Pigem on probleem selles, et

Koeraga tüDrUK KõrghariDUSt omanDamaS


PERsOONILUGU

„Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta“, „Kuku: mina jään ellu“ ning „Elav jõud“ on vaid väike osa Andres Maimiku selgelt omanäolisest loomingust. Filmikriitik ja –lavastaja käis TTÜ Kinos kodumaise komöödia „Umbkotid“ seansil ning jagas Studioosusega mõtteid kunstist, kinost ja inimlikest omadustest. sTUdIOOsUs ON TEhNIKAüLI-KOOLI õPILAsLEhT. KUIdAs sEOsTAdA OMAVAhEL KUNsTI JA TEhNIKAT?

harida ja kasvatada, meelt lahutada, ära-tada uutele mõtetele, pakkuda lahendusi painavatele psühholoogilistele ja sot-siaalsetele probleemidele, käivitada fan-taasialendu, esitada meile inimesi, kohti ja olukordi, kellega me oma igapäevases elus kokku ei satu, jutustada elust suure-maid lugusid, kutsuda esile puhastavat tundetulva ja äratundmisefekti, mõelda lõpuni meie poolelijäänud mõtted ning esitada meile võimalikke arengustsenaa-riumeid nii mikro- kui makrotasandil. Ühesõnaga – avardada meeli ning muuta meid veidi paremaks inimeseks. MILLEGA KöITA EEsTI KINOPUb-LIKUT?

Heade lugudega, äratuntavate olukorda-dega, põnevate karakteritega, ootamatu-te süžeepööretega. Muheda huumoriga ning oskusega heas mõttes manipuleeri-da vaatajate emotsioonidega.

Seosed on ilmsed. Juba antiikajal oli teh-nika (nii tööriistade kui käsitööoskuste mõistes) kunstniku töö lahutamatu osa. Leonardo Da Vinci oli nii geniaalne kunstnik kui ka leiutaja-visionäär. Kõik kino pioneerid – vennad Lumiered, Georges Melies, vennad Pathe'd – olid samuti oma ajastu suured innovaatorid. Tänapäevane kino, nii massimeelela-hutus kui ka sügavam ja isikupärasem kunstkino, oleks mõeldamatu ilma tohu-tu tehnilise ressursita. MILLINE ON KUNsTI ROLL TäNA-PäEVA ühIsKONNAs?

Kinokunsti roll ei erine palju ootustest, mida me omistame kultuurile üldiselt: tekitada elamusi nii emotsionaalsel kui intellektuaalsel tasandil, pakkuda või-malust end argipäeva muredest korraks-ki välja lõigata, avardada maailmataju,

Katrin Köbas [email protected]

anDreS maimiK maniPUleerib emotSiooniDega


PERsOONILUGU

KUIdAs PEAKs ENdA LOOMINGU AVALdAMIsEL sUhTUMA KRIITI-KAssE?

Kriitika eest pole pääsu. Kunstniku loo-ming on avalik asi, mille kohta saab pa-raku igaüks arvamust avaldada. Sestap peab enesele paksu naha kasvatama ning lootma, et nii palju, kui on inimesi, on ka maitseid ning iga pime kana leiab lõpuks oma tera. Tean hulgaliselt inimesi, kelle-le meie looming on vägagi korda läinud ning kes pole seda ka häbenenud välja öelda, olgugi, et kriitika haugub. MILLIsEId VäLJAKUTsEId EsITAb RIIGI VäIKsUs ühELE fILMIKRII-TIKULE, -KUNsTNIKULE?

Ühest küljest on hea, kui kõik kõiki tun-nevad ja vastastikku vannuvad. Kon-kurents on väiksem, karjääriredelid on lühemad. Ei pea aastaid nahast välja pu-gema, et lõpuks oma projekt käiku saada. Teisalt jälle pead juba ette arvestama, et ka suure hittfilmi puhul näeb seda tühi-ne kübeke maailma paisuvast elanikkon-nast. KELLE fILMId TEILE ENIM MEELdIVAd?

Neid on palju ja need muutuvad kogu aeg. Viimasel ajal hindan ma lüürilisi ko-möödiaid, olgu siis Ameerika või Euroo-pa päritolu. KUI PALJU PEAb INIMEsEs OLE-MA AfERIsTI NING KUI PALJU RATsIONAALsET PLANEERIJAT,

Väga hästi! Olen suur Tartu Uue Teatri austaja. KEs TEId INsPIREERIVAd?

Viimasel ajal, nii triviaalne kui ka see ei oleks, Briti ja Ameerika telesarjad: Life's Too Short, Louie, Eastbound And Down, Bored To Death, Curb Your Enthusiasm. KUIVõRd sAAb KUNsTILIIKIdELE MINGEId PIIRE TõMMATA? KAs NäITEKs KOKAKUNsTI KOhTA VõIb öELdA, ET sEE PEAKs OLEMA MEEsTE VõI NAIsTE PäRUsMAA?

Miskipärast on telekas täis ainult mees-kokkasid. Piirid on head selleks, et en-nast distsiplineerida või veelgi parem, et piiridest üle astuda. Kindlasti mitte sel-leks, et kedagi paika panna. KUI PALJU ON MAAILMAs VäRVE? EhK VõIb VõTTA KõIKE KA MUsT-VALGENA?

Filmikunstis seostub must-valge kas ret-rostilistikaga või millegi kaaluka ja tõsi-sega. Liigne värviküllus on aga seotud lastele või lillelastele suunatud formaa-tidega, mis korralikul tööinimesel pea kergelt pööritama panevad. Jäägem siis kuhugi kahe vahele. Isegi Uno Loop ei teadnud täpselt, mis värvi on armastus.

ET OMA UNIsTUsEd TEOsTAdA?

Päris aferismiga pikalt läbi elu ei uju. Au-sus on küll raskepärasem, aga kindlam meetod sihile jõudmiseks. Muidugi mak-se tuleb osata optimeerida, eriti kui eesti film kannatab krooniliselt liiga väikeste eelarvete käes. Ning meie erialal peab suutma ka ennast kriitikavabalt reklaa-mida, isegi siis, kui oled loomult tagasi-hoidlik ja avalikkust pelgav natuur. KUI OLULINE ON OsKUs ENdA üLE NAERdA? KAs EEsTLAsEd OsAKAVAd OLLA ENEsEIROO-NILIsEd VõI PEAVAd NAd sEdA VEEL õPPIMA?

Naer on läbi kultuuriajaloo üks ilusa-maid teraapiaid, millega vabastada end sotsiaalsetest painetest ja maha suruda hirmu tabude, rituaalide ja võimu ees. Olgu need Vana-Kreeka komöödiad, keskaja karnevalid või satiirilised tele-saated tänapäeval. Eneseiroonia on vas-tavalt võimalus oma sisemiste vastuolu-de ja komplekside väljaelamiseks, ja veel sellisel viisil, et lõppude lõpuks jääd igati cooliks kutiks. Enese üle naermine on ütlemata lõbus ja vabastav toiming – soo-vitan järele proovida! KUI sAGELI KäITE TEATRIs?

Aeg ajalt ikka satun. KUIdAs sUhTUTE ALTERNATIIV-TEATRITEssE NAGU TARTU UUs TEATER VõI CAbARET RhIzOME?


TEAdUs sELETAb

Teate, ma pean kabinetti jagama kolme noore füü-siku ja geenitehnoloogiga. Alguses, kui see geenikee-vitaja meile tuli, ei arvanud

ma temast kuigi palju. Aeg on aga näida-nud, et meie sisekliima oleks ilma temata üpris vaene. Olen hakanud nägema, et erinevad distsipliinid ei konkureeri üks-teisega ning et üks pole parem kui teine. Selline lisaväärtus on hoopiski privileeg, seda enam, et jagame sama uurimisob-jekti – merd. Erinevus rikastab.

Looduse uurimine toimub alati toetudes

head andmed. Erinevus rikastab.

Vanusevahe noorima ja vanima töötaja vahel on ligi kuuskümmend aastat. Me suhtleme väga hästi, pealegi on ta ge-niaalne leiutaja. Mina ei oska kodus ole-vat konserviavajatki kasutada. Erinevus rikastab.

Ükskord nägin ma üht teadusartiklit, kus tulemused erinesid minu omadest. See andis mulle võimaluse kirjutada ka teadusartikkel ning küll siis varsti ka doktorikraad kolinal kaela sajab. Erine-vus rikastab.

Mida siis teadus seletas? Seda, et siiras huvi erinevuste vastu tagab edu!

Muide, kui palju meid kabinetis on? Pari-ma vastuse andja saab viia peatoimetaja enda kulul õhtust sööma.

mingile meetodile, mida teised saavad korrata. Muideks, see eristabki teadust usust. Mina kasutan meetodina põhili-selt matemaatikat, geenitehnoloog aga mõõtmisi. Ma rõhutan sõna põhiliselt, sest vahel möllan ma ka välitöödel ning ühel tema jaoks mitte kõige ilusamal päe-val peab ka tema FORTRAN’i avama. Üks ei saa läbi teiseta - me ei jõua kogu planeeti ära mõõta, aga samas tuleb mu-deleid kontrollida. Erinevus rikastab.

See on natuke moonutatud jutt, et tea-dusesse lähevad ainult mehed. Kabinetis on kaks füüsikut neljast naised, blondide juustega. Nojah, neil vähemalt on mida-gi. Erinevus rikastab.

Vahel peab ka merel käima. Ma olen see kõva mees, kes ei jää kunagi merehai-geks. Mõned jäävad. Siis on huvitav kü-sida, mis tunne see oli. Enamasti nad ei vasta, vaid viivad kohusetundlikult oma mõõtmised lõpuni, et saada võimalikult

erinevUS riKaStab, teaDUS ütleb

Victor Alari [email protected]

Joonis 1. Erinevustega arvestamine ei tähenda dialoogi puudumist, vaid pidevat suhtlemist, vahet pole, kuidas.


PealKiri


KULTUURIRUbRIIK

Kaplinski süsteem” on do-kumentaalfilm, mis tut-vustab Jaan Kaplinskit, aga mitte kui kirjanikku, luuletajat, tõlkijat, pere-

konnainimest, vaid lihtsalt kui Jaan Kap-linskit. Film valmis Eesti ja Prantsusmaa koostöös ning esilinastus ametlikult 13. märtsil 2012. aastal. Tegelikult oli filmi võimalik näha juba 2011. aasta novemb-ris PÖFF-il, kus see osales Tridensi Balti Filmide konkursil, kus minagi seda näge-ma juhtusin.

Minu jaoks aitas film näha ja avastada meest, kes on Jaan Kaplinski kohati au-kartust äratava nime ning eelkõige tema sõnade taga. Nagu režissöör Raphael Gianelli-Meriano ise ütles, ei ürita ta portreteerida Jaan Kaplinski töömeeto-dit, vaid süsteemi, mis teda, kui inimest ümbritseb. Kogu selle süsteemi lahtimõ-testamise jooksul tundsin teatud kade-dust ning samas ka austust eelkõige Jaan Kaplinski intellekti ja maailmatunnetu-se vastu. Suhtlus vaatajaga toimub prant-suse keeles, mis režissööri arvates teda eelkõige maailmakodanikuna näitab. “See, et Kaplinski räägib prantsuse kee-les, aitab illustreerida, et ta on tõepoolest maailmakodanik, kes suudab igasugu-sest taustsüsteemist pärit inimestega kohaneda.” (Raphael Gianelli-Meriano, EPL).

52 minuti jooksul on võimalik kuulda Jaan Kaplinskit rääkimas oma elust, mõ-tetest, tööst ning taustaks näha helgeid kaadreid tema lastest ja lastelastest, kes aeg-ajalt looduslähedaselt mööda Ees-ti metsade ja niitude idülli vabalt ringi jooksevad.

Filmi vaadates tekkinud tunnet on sõ-nadega raske edasi anda, seda peab ise kogema. Artikli ilmumise ajaks on vii-mased seansid kinos Sõprus küll arvata-

“Kaplinski süsteem” on Gianelli-Me-riano teine dokumentaalfilm. Tema esi-mene dokumentaal oli samuti Eestiga seotud. Nimelt tegi ta filmi “Üks öö ilma paavstita” kingituseks Priit Pärna 60. juubeliks.

Vastuseks küsimusele, miks ta otsustas sellisel teemal dokumentaalfilmi teha, ütles režissöör: "Ma lugesin raamatut, see oli inglise keeles ja need sõnad puu-dutasid mind. Siis ma tundsin, et neil sõnadel on mingi side minu fotodega. Hiljem oli mul paar filmiprojekti ja ma otsustasin, et tahan kohtuda Jaan Kap-linskiga." (ERR)

vasti läbi, kuid arvestades Jaan Kaplinski tähendust Eestile, võib kindel olla, et nä-gemata see huvilistele ei jää.

Kes on Raphael Gianelli-Meriano?

Prantsuse päritolu režissöör on õppinud kirjandust ja filmi Montpellier’ ülikoo-lis. Lisaks filmide tegemisele on ta ka fo-tograaf. Oma blogis ütleb mees enda kir-jelduseks, et maailmas on olemas kahte sorti vaatajaid: need, kes näevad mütsi ja need, kes näevad boad, kes on alla neela-nud elevandi. Enda kohta lisab ta, et ta ei näe enam ammu mütse. Tõlgendamine jäägu igaühe enda teha.

“KaPlinSKi SüSteem” – Portree meheSt võimSate SõnaDe taga

“

Jaan Kaplinski • Sündinud22.jaanuaril1941.aastal Tartus • Õppisaastatel1958-1964Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat • TänapäevaEestituntuimjatõlgituim kirjanik.


KULTUURIRUbRIIK

Album arvudes

• Ilmusmüüki17.juuni2011 • 2012.aastajaanuariksoliainuüksiAmeerikas müüdud 357 811 koopiat, millest esimesel nädalal pärast ilmumist osteti 104 000. • DebüteerisesimeselkohalTaanijaNorra müügiedetabelites ning teisel kohal US Billboard 200 edetabelis. • 2Grammyt–parimalternatiival-bum, parim uus tulija. • Mitmetetähtsamatemuusikaajakir-jade (Mojo, Q , Uncut jt) Top 50 Albums of 2011 listides.

“Who is bonnie bear?”

Kui tänavusel Grammyde jagamisel Bon Iver’i samanimeline album 2 auhinda sai, oli väga suur hulk inimesi hämmin-gus. Twitteris oli hetkeks populaarseim küsimus “Who is Bonnie Bear?”. Need inimesed arvatavasti lootsid, et parima uue artisti auhind läheb Nicki Minaj’ile või Skrillexile ning muidugi on ju arusaa-matu, et karuse välimuse ja nende arust ka nime poolest karu moodi mees, akus-tilist muusikat luues üldse tänapäeval nii tähtsaid auhindu saada võiks. Minu rõõm oli igatahes suur, kui avati ümbrik ja parima uue artistina kutsuti lavale Bon Iver. Tegelikult on aga Bon Iver välja andnud juba 2 albumit, millest esimene pealkirjaga “For Emma Forever Ago”, il-mus 2007. aastal.

Justin Vernon selgitab oma albumi lu-gude geograafiliste nimede tagamaid ja ütleb, mis on nende tähendus. Järgnevalt ka lühike ülevaade, mis näitab, kui erili-ne on iga laul selle imelise albumi pealt.

1. Perth – Austusavaldus mehele, kelle parim sõber oli surnud samal õhtul, kui Vernon temaga kohtus. Mees oli pärit Austraaliast Perthist.

2. Minnesota, WI – Väljamõeldud nimi Vernoni “kohale”, mis on 90 miili pikku-ne ala Minnesota linna Minneapolise ja Wisconsinis asuva Eau Claire’i vahel.

3. Holocene - Baar Portlandis Oregoni osariigis, kus Bon Iver 2008. aastal esi-nes.

4. Towers – Nõnda on nimetatud ühis-elamud Eau Claire’s, kus Justin Vernon oma esimese ülikooliaasta veetis.

5. Michigant – “It’s about the things you can’t do any more. So if you do you’ll be sent to West Michigan for ever.” Lühidalt öeldes Põrgu.

6. Hinnom TX – Esialgne Hinnom oli koht Jeruusalemmas, kuhu kristluse al-gusaegadel kristlased võõraid matsid. Justin Vernon nihutab selle Texase osa-riiki.

7. Wash. – Kui esimest korda seda laulu kuulsin, seostasin mina, nagu arvatavasti paljudki teised laulu Washingtoni osa-riigiga. Tegelikult räägib see aga märt-sivihmadest, mis Eau Claire’is lume ära sulatavad.

8. Calgary – Vernon ütleb, et see on armastuslaul inimesest, keda sa ei tea, kohas, kus sa pole kunagi käinud. Ja Cal-gary on koht, kus Justin Vernon pole ku-nagi käinud.

9. Lisbon, OH – Instrumentaalpala, mis pühendatud Vernoni sõbrale Ian Wallace’ile, kes veetis 3 aastat just selles linnas ökoterrorismi tõttu.

10. Beth/Rest – Beth on välja-mõeldud koht, Rest aga vihje sellele, et surm ei ole lõpp, vaid uue tsükli algus.

Kui hakati välja kuuluta-ma parimat alternatiival-bumit, ei uskunud ma Bon Iveri võitu, sest auhinnale oli nomineeritud selline muusikaline suurkuju nagu Radiohead ja eelmisel aas-tal võimsa debüüdi teinud Foster the People. Siiski, jällegi minu suureks rõõ-muks, läks auhind albu-mile, mille loonud tagasi-hoidlik “mees metsast” ehk Wisconsini osariigist Eau Claire’ist Justin Vernon. “Mees metsast” selletõttu, et kuulduste kohaselt olnud mees suurema osa esimese albumi materjalist loonud muust maailmast eralda-tud majakeses Wisconsini metsade vahel, kus ta veetis kolm kuud.

Lihtsuses peitub võlu

Mulle tundub, et artistide suurimaks väljakutseks on tihti välja anda album, millel lood oleksid võrdväärsed. Võrd-väärne aga ei tähenda samasugust, pi-gem on asi tundes, mille iga laul tekitab ning subjektiivselt hinnates suudab “Bon Iver” iga looga inspireerida ning lihtsalt panna nautima Justin Vernoni õrna ja kohati hingekraapivat vokaali ning mõ-nusat akustilist tausta. Seega olen julge ja ütlen, et Bon Iver on suutnud luua mi-dagi perfektset. Palju on neid albumeid, millel mõned väga head lood, võiks ise-gi öelda – hitid, ning ülejäänu ei pruugi olla halb, aga tihti ilma wow-efektita. Kui Bon Iver’i kuulab aga inimene, kes vä-hegi hindab kvaliteetset akustilist alter-natiivmuusikat, leiab ta arvatavasti selle efekti kiiresti.

Justin Vernon ei üritagi luua hitte, ta loob lihtsalt muusikat, mis tuleb hingest ning mis on inspireeritud teda ümbritsevatest lihtsatest asjadest. Just see lihtsus mõjub väga värskendavalt tänases muusikalises pildis, kust vaatavad vastu muusikud, kellest paljud loovad sisutuid ja enamasti ka muusikaliselt suhteliselt vaeseid hitte.

bon Iver ja geograafia

Briti muusikaajakiri Q avaldas oma 2011. aasta septembrikuu numbris artikli, kus

bon iver " bon iver"

APRILL 2012

1920

Tallin

na Te

hnik

aülik

ooli ü

liõpila

sesin

dus

Stu

dent U

nio

n o

f Tallin

n U

niv

ersity

of Te

chnolo

gy

Lisainfot ürituste kohta leiad iga nädala esmaspäeval ilmuvast Üliõpilaselu nädalakirjast. Telli nädalakiri oma meilile [email protected]

P1Palmip

uudepüha

E 2T 3

K 4N 5

R 6L 7

P 8Töövarju p

rojekti algus Ü

liõpilasesinduses . Tule

Töövarjuks!Kell 20.00 TTÜ

Kino „Neli lõvi“

VII-226

Kell 16.00 KARJÄ

ÄRISEM

INA

R: “CV

ja kaaskirjad tööandja pilgu läb

i“Kell 16.00 KA

RJÄÄ

RISEMIN

AR:

“Akadeem

iline karjäär?“ Kell 22.00 p

idu – Teknopol TTÜ

Tudengim

ajas

Suur reede1. ülestõusm

ispüha

E 9T 10

K 11N 12

R 13L 14

P 152. ülestõusm

ispüha

Kell 20.00 TTÜ Kino „Vasaku jala

reede“ VII-226

Kell 12.00-14.00 Frisbee alagrup

i m

ängud TTÜ Sp

ordihoonesKell 16.00 KA

RJÄÄ

RISEMIN

AR: “C

V ja kaaskirjad tööandja p

ilgu läbi“

vene keeles Kell 18.00 A

IESECi suvep

raktika infoõhtu X

-317Kell 19.00 Inseneride M

oeshow

TTÜ aulas.

Konverents Maata Vaailm

a: välisp

raktika olulisus ja selle kasu.Künnip

äev

E 16T 17

K 18N 19

R 20L 21

P 22Kell 20.00 TTÜ

Kino „Märtsi iidid“

VII-226Kell 16.00 KA

RJÄÄ

RISEMIN

AR:

«Stressi juhtimise p

raktiline töötub

a» Kell 16.00 KA

RJÄÄ

RISEMIN

AR:

“Ap

pi - p

raktika tuleb!“

Kell 12.00-14.00 Frisbee

finaalturniir TTÜ Sp

ordihoonesKell 18.00 M

älumängusarja VII

etapp

Kell 16.00 KARJÄ

ÄRISEM

INA

R: “Kuidas tööintervjuul edukas olla?“ Kell 21.00 International dinner +

p

arty TTÜ Tudengim

ajas

E 23T 24

K 25N 26

R 27L 28

P 29Jürip

äevKell 20.00 TTÜ

Kino „Plekksepp

, rätsep

, sõdur, nuhk“ VII-226

Kell 16.00 KARJÄ

ÄRISEM

INA

R: “CV

ja kaaskirjad tööandja pilgu läb

iM

arkusepäev

Kell 16.00 KARJÄ

ÄRISEM

INA

R: “Edukas esinem

ine“ Kell 16.00 KA

RJÄÄ

RISEMIN

AR:

“Karjääri planeerim

ine” (vene keeles)

Töövarju projekti lõp

p

Üliõp

ilasesinduses

E 30Kell 20.00 TTÜ

Kino „Regilaul“ VII-226


TUdENG PAJATAb

Märt Erik, endine TTÜ tudeng

Mulle meeldib reisida kohtades, mis on eri-nevad ja ahvatlevad võrreldes üldiselt külastatavate riikide

ja turismikuurortitega. Kohtades, mis võluvad huvitavate inimeste ning lum-mavate vaadetega ja pakuvad põnevaid seiklusi. Need olid minu ootused ka Gruusiale ja ma ei pidanud pettuma.

veetsime päeva Kaukasuse mägedes ro-nimides, kus jõudsime 2200 meetri kõr-gusele. Gruusia kõrgeim mägi on natuke üle 5000 meetri (võrdluseks siinkohal Eesti kõrgeim küngas, mis on 318 meet-rit). Mainisin osalejatele ja korraldajatele meie kõrgeima mäe kohta ja selle peale sai rahvas muidugi naerda, välja arvatud hollandlased, kes jäid suhteliselt tõsi-seks. Lisaks eelmainitud maastikule on Gruusial läänepiiriks Must meri, seega on loodus väga mitmekesine ja pakub us-kumatult lummavaid vaateid.

Gruusia suved on kuumad ja kuivad. Su-veülikooli ajal augustis oli temperatuur enamasti 30 ja 40 kraadi vahel ning vih-ma sadas kahe nädala jooksul ainult üks kord. Ideaalne ilm rannas päevitamiseks (negatiivne külg on muidugi asjaolu, et rand on seal kivine) ja Mustas meres uju-miseks. Me olime Batumis - mis on kuu-rortlinn nagu meil Pärnu - viis päeva ja enamus meist nautiski seda suurepärast ilma rannas. Gruusia kuumad ja päike-selised suved on ka põhjuseks, miks selle riigi veinivalmistamise traditsioonid on väga vanad, ulatudes tagasi paar tuhat aastat enne Kristust. Grusiinid ise pea-vadki enda riiki veini sünnimaaks. Tuleb tunnistada, et olen ka ise hakanud pärast Gruusia reisi veini austama ja jooma.

Gruusia suveülikool oli täis mitmesugu-seid tegevusi ja seiklusi. Nagu eelnevalt ka mainitud, sai päris palju matkata: kõrbes, metsas ja mägedes. Meile tehti linnaekskursioonid Tbilisis, Batumis ja paaris väikeses linnas. Paljud said oma esimese raftingukogemuse metsikul ja väga kiirel mägijõel. Loomulikult külas-tasime ka vanu kirikuid, arheoloogilisi kohti ja ajalooliselt olulisi paiku - kor-raldajad viisid meid isegi Gorisse Stalini muuseumisse. Saime käia ka veepargis ja lõbustuspargis. Meile tutvustati põhilist viinamarjaistanduste piirkonda, kus sai-me degusteerida ka erinevaid veine päris veinikeldris. Lisaks peab siinkohal ära mainima, et ma ei ole kunagi maganud nii vähe ja pidutsenud nii palju. Kuna see oli mu esimene AEGEE suveülikool, siis

Gruusia on väga vana ja ilus maa. Maas-tik, taimestik ja loomastik varieeriub to-hutult isegi väikeste vahemaade tagant. Meie majutus asus põhiliselt Gruusia pealinnas Tbilisis, kuid praktiliselt iga päev olid meil väljasõidud Tbilisi ümb-rusesse. Distants külastatud kohtadesse oli suhteliselt lühike - 50 kuni 200 kilo-meetri vahel-, kuid loodus erines igast eelenevast kohast drastiliselt. Paar päeva matkasime metsas, kus meil oli võimalus supelda väga kõrge kose all. Ühe päeva kõndisime ringi mägises kõrbes. Samuti

aegee SUveüliKooli KogemUS grUUSia mäeD ja PäiKeSeliSeD rannaD


TUdENG PAJATAb

ei osanud ma oodata nii palju tegevusi, kuid korraldajad hoidsid meid pidevas liikumises ja mulle meeldis see tohutult. Samas oli meil siiski aega, et ujuda, päe-vitada ja lõõgastuda (eks see suveülikool ise oligi üks mõnus lõõgastus).

Gruusia suveülikooli osalejad olid to-redad ja korraldajad ülimalt kenad ning abivalmid. Siiski peab tunnistama, et korradajatel oli natuke probleeme aja planeerimisega - enne kuhugi minemist kogunesid kõik kindlasse kohta ning öeldi, et lahkume kahe minuti pärast, kuid üldiselt lahkusime pool tundi hil-jem. Nädala möödudes oskasid osalejad juba sellega arvestada ja kui öeldi, et lah-

hinnatakse Gruusias. Meie suurimad linnad ja härra Mart Laar olid teada isegi suvalistes väikestes külapoodides. Siin-kohal ei hakkaks ma võrdlema Eestit ja Gruusiat, kuid kellel on selle vastu huvi, siis on olemas 2010. aasta 7. septembri Postimehe 12 - 13 leheküljel hea artikkel Ahto Lobjakase poolt pealkirjaga “Vene konstandiga korrutatud suur saatus”.

AEGEE Suveülikoolidesse kandideeri-mine kestab kuni 24. aprill 2012.

Lisainfo: http://www.projects.aegee.org/suct/su2012/

http://www.aegee-tallinn.ee/

kumine on kahe minuti pärast, siis läks mõni alles duši alla ja inimesed hakkasid päevasündmusteks asju pakkima. Sellele vaatamata said AEGEE-Tbilisi liikmed organiseerimisega väga edukalt hakka-ma ja kui keegi abi vajas, siis seda ta ka sai. Näiteks vabal päeval - mis oli ka kor-raldajate vaba päev- olid mõned korral-dajad meiega ja näitasid poode ning tur-ge, kust osta suveniire. Lisaks olin mina ise kaks päeva voodis mingi kõhuviiru-se pärast- ausalt öeldes oli vist kõikidel osalejatel suveülikooli jooksul kõhuga probleeme ja terve selle aja hoolitsesid korraldajad minu eest. Rääkides Eesti ja Gruusia suhetest, siis need tunduvad olevat üpriski head ja meie riigi panust

aegee SUveüliKooli KogemUS grUUSia mäeD ja PäiKeSeliSeD rannaD

Taavi Simson

Asjast huvitatud TTÜ tu-dengitele toimus 16. märt-sil ekskursioon Ida-Vi-rumaale, mille korraldas Eesti Energia. Ekskursioo-

ni põhifookuses oli Eesti Energia Tehno-loogiatööstus. Päev algas kogunemisega TTÜ peahoone juures, kust starditi kella 8 paiku. Kuigi kohaletulnuid oli plaani-tust vähem, veidi üle kümne, ei lastud sellest tujul langeda. Kõigepealt võeti suund Jõhvi, kus asub üks osa Eesti Ener-gia Tehnoloogiatööstusest. Jõhvi tehno-loogiatööstuse harus tegeletakse suurte metallobjektide, näiteks puisteainete punkrite valmistamisega, projekteerimi-sega ning kaevanduses ja elektrijaama-des töötava tehnika remondiga.

Jõhvis alustati väikese kohvipausiga, mille raames tutvustati lähemalt, mida kujutab endast EE Tehnolooogiatöös-tus, laiemale üldsusele tuntud kui Enefit. Peale kohvipausi käidi läbi ka kontorist, kus töötab projekteerimismeeskond. Pi-sikese humoorika arutelu käigus selgus, et kui sinna tööle minna, siis vene keele mitte-oskamise probleemist vabaneb õige pea. Seejärel käidi läbi erinevad tsehhid, kus võis tutvuda erinevate ma-sinatega, nii suurte kui väikestega, ka sellistega, mida isegi TTÜ laborites näha ei saa. Masinapark on seal lai ja teostada saab kõiki operatsioone alates puurimi-sest ja treimisest ning lõpetades karasta-mise ja tsementiitimisega.

Kui Jõhvis oli ring peale tehtud, võeti suund Narva lähistele Auveresse, kus asub Eesti Elektrijaam ja Enefiti valmi-mises olev tehas Enefit-280. Seda vaa-tama mindigi. Pärast väikest seiklemist leiti üles õige koht, kust ära pöörata ning kui jõuti tehase juurde, siis oli avanev vaatepilt võimas. Ei piisa sõnadest suur ja gigantne, see on objekt, mida iga inimene peaks ise oma silmaga nägema. Lihtsalt üks number ilmestamaks seda objekti: hoone teraskonstruktsioonides on kasu-tatud 12 000 tonni terast. Aga tagasi eks-kursiooni juurde. Kõigepealt tutvustati ekskursantidele tehase tehnoloogiat ja

le ka parema ettekujutuse sellest, mida töö konkreetses firmas endast täpselt kujutab. Sarnaseid ekskursioone toimub tegelikult üsna tihti. Näiteks said me-haanikateaduskonna tudengid käia 21. veebruaril külastamas Normat. Käisin ka ise ja oli peaaegu sama huvitav kui EE ekskursioon.

Ainuke asi, mis taoliste ekskursioonide puhul soovida jätab, on info kättesaada-vus. Mõni mitteaktiivne tudeng või tu-deng, kelle sõpruskond pole väga suur, ei pruugi üldse teadlik olla taoliste ekskur-sioonide olemasolust. Näiteks Norma ekskursioonist kuulsin ise alles 20-ndal veebruaril ühe meililisti vahendusel ja oleksin selle peaaegu maha maganud. Sa-mas mitmest ekskursioonist olen ka ilma jäänud, kuna saan infot liiga hilja ja olen üsna kindel, et ma pole ainuke selline tu-deng. Mida ma ise pakuksin lahenduse-na, on see, et info ekskursioonide kohta ja registreerimine nendele võiks toimuda ÕIS-i kaudu, kuna ÕIS-is saab seadete alt panna teated jõudma meilboksi ja nii jõuaks info alati õigeaegselt ja mis pea-mine, kõikide tudengiteni.

Kindlasti on sellised ekskursioonid va-jalikud, kuna need toovad tudengid ja ettevõtjad teineteisele lähemale. Tuden-gite võit on see, et nad näevad ära, mil-lega ja kuidas ettevõte tegeleb ning nii saab tudeng otsustada, kas selle firmaga tasub oma tulevik siduda või mitte. Läbi ettevõte külastuse tekib tudengil palju parem ettekujutus ettevõte organisat-sioonikultuurist ja sealsest töökliimast. Ka ettevõted ise võidavad taolistest eks-kursioonidest - tehakse end tudengite hulgas tuntumaks-populaarsemaks ja nii on võimalus märgata ka potentsiaalseid töötajaid, kes paistavad asjast rohkem huvitatud olema. Tegelikult näitab juba ekskursioonidest osavõtt tudengi huvi, kuna seal osaletakse ikkagi oma vabast ajast.

Loodetavasti toimub selliseid toredaid ekskursioone, nagu korraldas Eesti Ener-gia, tulevikus veel, sest neist saavad kasu kõik osapooled. Hea tuju veel kauba pea-le.

tööpõhimõtet, kuigi sellega olid pisike-sed viperused. Nimelt oli seletav insener vene keelt kõnelev isik ja eestlasest inse-ner, kes pidi esialgu tõlkima, ei osanud ka ise kõiki termineid ära tõlkida. Meie noor põlvkond ju eriti vene keelt ei valda ja ilma tõlgita hakkama ei saa. Kuid kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Varsti kutsuti appi noor neiu, kes hakkas venekeelset juttu tõlkima inglise keelde. Tulemus ei olnud just märkimisväärselt edukam, kuid kuidagi me asjadest aru saime ning võib rahule jääda.

Seejärel sokutati meile pähe kiivrid ja pandi selga helkurvestid - ohutus enne-kõike - ja ringkäik võis alata. Tegelikult pole tehas veel täielikult valmis. Trans-pordikonveier on veel puudu ja seadmed tahavad häälestamist, öeldi, et tehas hak-kab korralikku toodangut andma selle aasta lõpus. Hiljem lisandub ka rafinee-rimistehas, kus hakatakse valmistama mootorikütuseid, kuid see valmib ja hak-kab toodangut andma alles umbes 2016. aastal. Meile näidati ka tehase kõiki täht-samaid sõlmi, nii tehase sees kui väljas. Kõige kõrgem punkt, kus me käisime, oli “ainult” 20 meetrit, kuid kui vaadata augulisest terasrestist jalge all allapoole, siis isegi see võtab kõhedaks. Pärast põ-gusat ringkäiku läksime lõunat sööma, mis oli ka omaette kogemus. Nimelt oli söökla kokku pandud mitmest pisikesest konteinerist. Üldse oli terve ehitusplats kaetud konteineritega, kus asusid tööta-jate magamis-, puhke- ja kontoriruumid. Nii palju konteinereid ei saa isegi mõne ehitusfirma platsil näha. Söök ise oli aga maitsev ja portsud suured. Pärast lõunat oli veel pisike kogunemine, kus andsime ära kiivrid ja vestid ning jagasime mul-jeid ekskursioonil nähtust. Lisaks anti igale ekskursandile mälestuseks kilesse mähitud A4 suuruses värvifoto tehasest. Siis soovisime head aega ja võtsime eks-kursioonigrupiga suuna Tallinna peale. Tagasi Tallinnasse jõuti poole kuue pai-ku õhtul.

Ise jäin ekskursiooniga rahule ja muljed on positiivsed. On tore, et ettevõtete poolt selliseid ekskursioone korralda-takse, mis aitavad tudengeid firmade juurde meelitada ja samas annavad nei-

eKSKUrSiooniD hariDUSe hüvangUKS


TUdENG PAJATAb


TUdENGI VõIMALUs

TTÜ tudengitel on suure-pärased võimalused soo-ritada vahetusõpinguid partnerülikoolides, lisaks kõige enam kasutatava-

le Erasmus programmile, on tipikatele avatud Campus Europae (CE) võrgusti-ku liikmesülikoolid. Lisandväärtus, mis CE pakub, on seotud õppetöö kvaliteedi aspektiga ning paremate keeleõppe või-malustega. Campus Europae võrgustik on ellu kutsu-tud juba 1998. aastal ning aastatel 2006-2011 on partnerülikoolides õpingud sooritanud üle 800 liikmesülikooli ül-iõpilase. Võrgustikus osaleb 18 ülikooli 16-st erinevast riigist.

Miks kasutada CE skeemi üliõpilasvahetuseks?

1. Campus Europae liikmesülikoolid on teinud tõsise ettevalmistuse õppeka-vade võrdluses, st et tudeng saab hõlp-salt informatsiooni , millises liikme-sülikoolis temale sobivaid/vajalikke aineid õpetatakse.

2. TASUTA KEELEÕPE! Kuna Campus Europae soosib ainete läbimist kohalikus keeles, pakub CE eelnevat tasuta online keele-õpet A1 ja A2 tasemel Hook-up! projekti raames (http://language-learning.campuseuropae.org/). Üliõpilasel on võimalik pidada

Töötamine CE vahetusõpingute ajal

Kuna CE võrgustik on hästi teadlik tuden-gite vajadusest õpingute ajal töötada, alustab 2012/13. õppeaastal võrgustiku LED pilootprojektiga (Learning Employ-ability Places), mis pakub rahalist tuge välisõpingute ajal töötavatele tudengitele. Avalduse esitamise tähtaeg projektis osa-lemiseks on 31. mail 2012 (kui tudengil endal töökohta veel välja valitud pole). Partnerinstitutsioonid teevad oma parima töökohtade leidmiseks soovijatele kuid lõppvastutus töökoha leidmisel lasub si-iski tudengil.

Liikmesülikoolid

· University of Alcalá (Hispaania)· University of Aveiro (Portugal)· University of Cyprus (Küpros)· University of Eastern Finland (Soo-

me)· Gazi University (Türgi)· Greifswald University (Saksamaa)· University of Hamburg (Saksamaa)· Vytautas Magnus University (Leedu)· University of Lodz (Poola)· Techical University of Lodz (Poola)· University of Luxembourg (Luksem-

burg)· Henry Poincaré University (Prant-

susmaa)· University of Novi Sad (Serbia)· University of Latvia (Läti)· St. Petersburg State University (Ve-

nemaa)· University of Trento (Itaalia)· University of Vienna (Austria)· European Humanities University

(Valgevene) Lisainformatsioon:

CE koordinaator TTÜ-s: Riin Kobin ([email protected], III-209)

CE üliõpilasesindaja TTÜ-s: Sigrid Västra ([email protected])

www.campuseuropae.org

õppejõuga keeletunde Skype vahendusel, mis muudab õppimise hõlpsamaks. Samuti saavad tudengid partnerülikoolides jätkata keeleõpet intensiivsetel keelekursustel.

finantseerimisvõimalused

Kuna CE ei paku eraldiseisvat finantse-erimisskeemi, toimuvad enamus CE ül-iõpilasvahetustest Erasmus programmi raames, pakkudes samas lisandväärtust kvaliteedi ning keeleõppe vallas. Seega on kõigil TTÜ tudengitel võimalik taodelda CE vahetusprogrammi tar-vis Erasmuse stipendiumit (kui ei ole Erasmuse stipendiumit varem saa-nud).

CE sertifikaat

CE raames üliõpilasvahetuses osale-nud tudengid saavad ainulaadse CE sertifikaadi juhul kui on täidetud järgmised tingimused:

1. Vahetusõpingute periood 10 kuud (üks õppeaasta) ja läbitud keeleõpe – Hook-up! online keelekursus ning intensiivne keelekursus sihtriigis, vä-hemalt B1 tasemel

1. Vahetusõpingute lõpus kannab tudeng koduülikooli vähemalt 45 EAP-d.

CamPUS eUroPae – Kvaliteetne üliõPilaSvahetUS


TUdENGI VõIMALUs

Kujuta ette olukorda, kus noor tudengite paar ot-sustab kokku kolida, kuid nende valitud korter vajab veidi remontimist. Noo-

red soovivad seinu värvida, aga ise nad selleks piisavalt osavad pole ning maalri palkamine mõnest firmast osutub liialt kalliks. Noorte raha kulub juba niigi õp-pemaksu maksmiseks, enda ülalpidami-seks ning nüüd ilmnevad veel lisakulud seoses uue elamisega. Mida sellises olu-korras teha?

Kui vaid noored tunneks kedagi, kes on maalritööd õppinud ja oleks nõus tege-ma seda mõistliku hinna eest, siis see lahendaks nende probleemi. Selleks, et taolisi inimesi leida, on loodud Work-Book.ee – üli- ja kutsekooliõpilaste töö- ja praktikabörs.

Veebikeskkonna eesmärk on pakkuda noortele uusi võimalusi tiheda konku-rentsiga tööturul. Tudengid ja kutsekoo-liõpilased on värskete oskustega ning oma ala asjatundjad, kes soovivad oma teadmisi ja oskusi nii enda kui ka teis-te kasuks tööle rakendada. Leheküljel www.workbook.ee saavad tööd pakkuda nii õpilased kui ka kõik teised eraisikud, ettevõtted ja organisatsioonid.

Noored võivad abiks olla kõiges, alates lapsehoidmisest lõpetades peo toitlusta-misega. Projektipõhised ja lühiajalised tööd eraisikutelt on vaid üks osa Work-Book.ee internetikeskkonnast. Töid ja praktikakohti pakuvad lehel ka ettevõt-ted ning tulevikus on oodata veel mit-meid lahedaid ja uuenduslikke lisafunkt-sioone.

Mis aga eristab WorkBook.ee-d juba olemasolevatest tööportaalidest? Vastus peitub eelkõige lehekülje suunitluses. WorkBook.ee on mõeldud tudengitele ja kutsekooliõpilastele, kes otsivad prakti-kat, uusi kogemusi ja võimalusi lisaraha teenimiseks. Noortel tööotsijatel on oma oskuste tõestamiseks võimalik koostada isiklik CV profiil, kuhu saab ka lisada pil-te enda tehtud töödest. Profiili eesmärk on esindada inimese identiteeti. Tulevi-kus on võimalus oma CV-d internetipan-

set vastutustundlikkust. Workbook.ee on toiminud juba alates 2011 aasta sep-tembrist ning areneb pidevalt, eriti tänu selle hooaja Ajujahi konkursi finaali pää-semisele.

Tee sinagi endale kasutaja!

www.WorkBook.ee

ga kaudu autentida, et tagada veebikesk-konna usaldusväärsus tööandjate suhtes.

WorkBook.ee missioon on leevenda-da noorte tööpuudust Eestis ning luua tudengitele ja kutsekooliõpilastele või-malikult soodsad tingimused tööturule sisenemiseks. Ettevõtte ühinemine meie kasutajaskonnaga näitab firma sotsiaal-

WorKbooK.ee – et raha PoleKS enam taKiStUS!


TUdENGI VõIMALUs

Varasemalt Tartus toimu-nud noortekonverents MAATA VAAILMA toi-mub sellel kevadel esimest korda ka Tallinnas.

Maata Vaailma leiab aset 13.aprillil Tal-linna Tehnikaülikoolis algusega kell 10.00.

Sel õppeaastal selgitavad Eesti ettevõt-jad, miks tänapäeva noorel on vaja vä-lismaal töötamise kogemust ning kuidas see tulevikus kasuks tuleb.

Programm koosneb maailmaturu mõist-misest, rahvusvahelisest messist, rahvus-vahelise kogemuse kasulikkusest ning globaalsest külast, kus mitmest rahvu-sest noored tutvustavad oma kultuuri.

Maata Vaailma konverents sai alguse Tartus, tutvustades noortele maailma avastamise võimalusi, mida erinevad or-ganisatsioonid neile pakuvad.

Täpsemat informatsiooni http: //www.aiesec.ee/est/akadeemia/maata-vaail-ma.

maata vaailma eSmaKorDSelt tallinnaS!

TTÜ Üliõpilasesindus otsib oma meeskonda: 1. Sporditoimkonna juhti 2. Ürituskorralduse koordinaatorit 3. Rahvusvaheliste suhete spetsialisti 4. Üliõpilasnõukogude koordinaatorit 5. Hariduse kvaliteedi töögruppide projektijuhti 6. Projektijuhti projektile Tudengielu Avalöök 7. Projektijuhti projektile Õpingukorralduse tunnid 8. Juulius Tipikas Facebook'i turundusjuhti Omalt poolt pakume: Head keskkonda ja võimalusi enesearenguks Suurepärast hüppelauda tööturule Uusi huitavaid kontakte ja tutvusi Meeleolukaid ühisüritusi Sõbralikku, teotahtelist ja nooruslikku meeskonda Kui siin on midagi SINU jaoks, kirjuta [email protected] PS! Lisaks algab 11.04 kandideerimine juhatuse esimehe ja juhatuse liikme ametikohale. Huvi korral kirjuta [email protected]


PsühhOLOOGIA

Hei, kallid lugejad! Kuna käes on aeg, mil paljudel on eksamite, kontroll-tööde, igapäevaproblee-mide ja muu säärasega

päevad tihedasti sisustatud, on kerge tulema olukord, kus ühel hetkel ütleb tervis liigse pinge tõttu üles. Seekordses artiklis ongi juttu ühest tänapäeval väga levinud seisundist, mis probleeme teki-tab, ning kuidas seda lihtsate meetodite-ga leevendada ja ennetada.

Stress on emotsionaalne ja/või füüsiline reaktsioon muutustele või muutunud nõudmistele. Kuigi tavakasutuses on stress omandanud pigem negatiivse ole-muse, võib stress olla ka positiivne. Po-sitiivne ehk eustress võimaldab nimelt inimestel kohaneda, areneda, muutuda. Distress on aga seotud puuduliku enese-usuga ja hirmuga eelseisvate ülesannete või tegevuste ees. Kui inimene ei saa end taastada ja õigeaegselt puhkust või pole puhkuse kestvus olnud piisav jõuvarude taastamiseks võib distress tekitada nii vaimse kui ka füüsilise kurnatusseisundi.

Kui muidu kulutab keha energiat toidu seedimisele, immuunsussüsteemi op-timiseerimiseks või kindlustab inime-se viljakuse, siis eluohtlikus olukorras muutuvad need ebaoluliseks. Organism annab endast kõik, et sellises olukorras juhtida kogu energia lihastesse ja ajju. See on oluline omadus, mis on aidanud inimliigil säilida siiani. Stressirikkas olu-korras hakkab süda kiiremini tööle, ve-rerõhk tõuseb ja hingamine kiireneb, et oleks võimalik võimalikult palju hapniku ja energiarikast verd südamesse pumba-ta. Maks saadab verre rohkem suhkrut, et vajalikul hetkel oleks võimalik seda ära kasutada.

• huumor–näeläbihuumorieluhelge-mat ja rõõmsamat poolt

• lõdvestu–tegelehingamis-jalõdves-tusharjutustega (nt jooga)

Inimene ei tohiks murede ilmnemisel endasse sulguda ja proovida ise kõigele lahendusi leida. Kui ei ole võimalik rää-kida oma probleemidest sõbra või lähe-dasega, siis peaks pöörduma professio-naalse nõustaja poole. Probleeme tuleks lahendada ükshaaval, mitte korraga püü-da kustutada kõike korraga.

Hoidke enda ja oma lähedaste tervist!

Kui vanasti arvati, et stressi tekitavad välisärritajad, siis tänaseks on väljaselgi-tatud, et stressi võib tekitada ka inimese enda mõtteviis ja tunded ehk see, kuidas ta olukordi enda jaoks tõlgendab. Suu-rem osa stressist, mida me kogeme, ongi meie endi tekitatud. See, kuidas me se-letame endale mingit olukorda, muudab meid vastavalt sellele rõõmsamaks, kur-vemaks, enesekindlamaks, arglikumaks jne. See oleneb sellest, kuidas me end ja meid ümbritsevat tunnetame.

Stressi esmasteks sümptomiteks on ta-valiselt väsimus ning keskendumisrasku-sed. Tüüpiliseimad stressi sümptomid on juuste hõrenemine, unetus, depressioon, naistel ebaregulaarne menstruatsioon, madal libiido, söögiisu suurenemine-vä-henemine ja kõrge vererõhk.

Stressi saab käsitleda sama loogiliselt ja süstemaatiliselt nagu muid tervise- ja ohutusküsimusi. Õige lähenemise korral on võimalik nii ennast kui ka teisi nega-tiivse stressi eest kaitsta.

stressiga toimetulekuviise:

• tee asju, mis sulle meeldivad – ntmuusika kuulamine, jalutamine, raama-tute lugemine

• hoolitseomakehaeest–süüatervis-likult ja vältida kohvi joomist, suitseta-mist, alkoholi ja erguteid, magada piisa-valt, olla kehaliselt aktiivne

• planeeriendaaega–teeomaleplaan,kuhu paned kirja ülesanded ja nende tähtsuse, oluline on mitte lasta asjadel kuhjuda

• arenda oma õpioskusi – leia endajaoks sobivad mälu- ja õpitehnikad

• vaataolukordakõrvalt–leiaomamõ-tetes kasutud ja halvad mõtted ning asen-da need kasulikema ja parematega

• saa teistega hästi läbi – kuula, midavestluskaaslane räägib

StreSS – miS See on?

Piret Spitsõn [email protected]


PsühhOLOOGIA

Stress on midagi rohkemat kui lihtsalt halb päev või raske nädal. Stress on füüsiline ja emotsionaalne vastus erine-vatele sündmustele elus – nii

suurtele kui ka väikestele.

Loe alltoodud väiteid ja hinda neid numbritega 1-4 vastavalt sellele, kuidas suudad neid endaga samas-tada, võttes aluseks viimased kuud.

1. ___ Tunnen, et olen pinges. (1 = Peaagu mitte kunagi, 2 = Vahel, 3 = Tihti, 4 = Enamik aega)

2. ___ Minu elu tundub olevat kontrolli alt väljas. (1 = Peaagu mitte kunagi, 2 = Vahel, 3 = Tihti, 4 = Enamik aega)

TULEMUsEd

Liida tulemused kokku. Kui su skoor on:

12-20 punkti: Palju õnne! Sinu skoor näitab, et sa saad stressiga oma elus hästi hakkama.

21-31 punkti: Sinu skoor näitab, et kuigi sa koged stressi, saad sellega üsna hästi hakkama. Me võtame tihti enda peale üks või kaks kohustust rohkem kui peaks või meid tabab mõni ootamatu sündmus ning elu tundubki üle jõu käiv. Stressi ja selle mõju kohta uurimine ai-tab pingeseisundiga paremini hakkama saada. Kui tunned end ülekoormatuna, siis on hea sõbra rääkimine, pereliikme või mõni muu inimesega, keda usaldad (k.a psühholoog), hea variant stressi vähendamiseks.

32-48 punkti: Sinu skoor näitab, et oled stressis ja ülekoormatud. Kauakes-tev stress võib omada tõsiseid emotsio-naalse ja füüsilise tervise häireid. Kui tunneme, et meil käivad asjad üle jõu, võime kaotada perspektiivi. Ärevus ja depressioon võivad olla pikaajalise stressi tekitatud. Kui tunned end üle-koormatuna, siis hea sõbra, pereliikme või mõni muu inimesega, keda usaldad (k.a psühholoog), rääkimine on hea variant stressi vähendamisel. Sinu skoor viitab sellele, et võid vajada pigem juba ka professionaalset abi.

3. ___ Mul on probleeme või konf-likte inimestega tööl/koolis. (1 = Peaagu mitte kunagi, 2 = Vahel, 3 = Tihti, 4 = Enamik aega)

4. ___ Mul on probleeme või konf-likte pereliikmetega. (1 = Peaagu mitte kunagi, 2 = Vahel, 3 = Tihti, 4 = Enamik aega)

5. ___ Mul on magamisega raskusi (1 = Peaagu mitte kunagi, 2 = Vahel, 3 = Tihti, 4 = Enamik aega)

6. ___ Tunnen, et olen ülekoorma-tud. (1 = Harva, 2 = Vahel, 3 = Tihti, 4 = Ena-mik aega)

7. ___ Kasutan narkootikume, alkoholi või retseptiravimeid, et lõõgastuda või pingeid vähenda-da. (1 = Harva/mitte kunagi, 2 = Vahel, 3 = Sageli, 4 = Korduvalt)

8. ___ Ma olen tööl või koolis ma-hajäänud. (1 = Peaaegu mitte kunagi, 2 = Vahel, 3 = Sageli, 4 = Korduvalt)

9. ___ Tunnen, et olen masendu-ses. (1 = Peaagu mitte kunagi, 2 = Vahel, 3 = Tihti, 4 = Enamik aega)

10. ___ Muretsen enda finantsolu-de pärast. (1 = Peaagu mitte kunagi, 2 = Vahel, 3 = Tihti, 4 = Enamik aega)

11. ___ Teen regulaarselt trenni. (1 = Peaaegu alati, 2 = Tihti, , 3 = Vahel, 4 = Peaaegu mitte kunagi)

12. ___ söön rohkem kui peaks. (1 = Peaaegu alati, 2 = Tihti, 3 = Vahel, 4 = Peaaegu mitte kunagi)

Allikas: http://www.valueoptions.com/spotlight_heart/html/pdfs/Quizzes/Am_I_Stressed.pdf

KUi StreSSiS Sa oleD?

Teetest!


süNdMUs

TTÜ E-Spordi nime kan-dev võrgupidu on täitnud TTÜ aulat suminaga juba kuus aastat ning seegi aas-ta oli märtsi esimesel nä-

dalavahetusel Tehnikaülikool puupüsti arvutihuvilisi täis.

Tegemist on TTÜ IT teaduskonna üli-õpilasnõukogu igaastase suurima sünd-musega, mille eesmärgiks on anda ar-vutimänguritele võimalus tulla kokku, mängida, panna ennast ja teisi proovile, sotsialiseeruda vabas õhkkonnas, luua uusi kontakte ja laiendada oma silmarin-gi, sel aastal ka seminaridel.

Tegu on ühe Eesti suurima võrgupeo-ga, mille külastajate arv on püsivas kas-vutrendis. Kui mõne aasta eest külastas üritust mõnikümmend huvilist, kes olid valdavalt organisatsioonisisesed, siis käesoleval aastal oli külastajaid juba üle 250, eri Eesti otsadest, millele lisandus seminaride kuulajaskond.

Inimesi jätkus nii aulasse, seitsmenda korpuse õppehoone suurtesse auditoo-

põhjust kohale tulla kõigile, kes kunagi ükskõik, millist arvutimängu mänginud.

Samas ei ole see sündmus kunagi olnud suunatud vaid arvutimänguritele: ko-hale tulid WePlay esindajad, kes tutvus-

riumitesse kui ka Tudengimajja, kus mõlemas ruumis oli tipphetkel liikumis-ruum piiratud.

Nagu eelnevatelgi aastatel, oli ka see-kord eesmärgiks pakkuda võimalust ja

ttü e-SPort 2012


süNdMUs

tasid ja mängisid huvilistega erinevaid lauamänge, Sony Center-i poolt oli ko-hal Playstation 3 konsool, TTÜ hoone-tes toimus võistluslik orienteerumine ja kogu laupäev oli sisustatud firma DevT-raining harivate seminaridega

võistkondade esikolmiku vahel läks jaga-misele 950€ vastavalt 50%, 30% ja 20% ulatuses.

Ülejäänud turniiride peale jagunes Pho-topointi poolt välja pandud 800€ eest Roccati tooteid ja meened WePlay ning Progames-i poolt.

Seadmeid ja mängureid aitas omava-hel võrgutada Elion, Linkstelecom ja HKHK - Haapsalu Kutsehariduskeskus, kellel on 13. - 15. aprillil tulemas ka oma võrgupidu.

Oma panuse andsid E-spordi toimumis-se erinevate toetustega veel A le Coq, Re-dBul ja Webmedia.

Kellel vähegi huvi tekkis ning kes tun-neb, et info jõudis temani liiga hilja, sel-lel on võimalik silm peal hoida ITÜN-i kodulehel www.itun.ttu.ee ja Facebook-i lehel, kus kuulutatakse piisava etteteata-misega välja TTÜ-s korraldatavad avali-kud võrgupeod.

Kui auhinnafondi pärast kohale tulnud Counter Strike (CS) kõrvale jätta, toi-musid turniirid mängudes League Of Legends (LOL), Flatout 2, Starcraft 2, Call Of Duty. Kindlasti ei piirdunud mängude nimekiri ainult sellega ning kohale tulnud panid üksteist proovile ka väljaspool ametliku kava legendaarsetes mängudes, nagu Age of Empires 2, millel väljalaskeaastaks 1999 ja kuulda oli ka GTA2 mängukõminat.

Kohale oli tulnud nii seltskondi kui ka üksiküritajaid, kes kasutasid võimalust perest eemale saada ja rahulikult oma mänguhimu rahuldada.

Kuigi käesoleva aasta auhinnafond jäi eelnenud aastale alla, oli tegu siiski ühe suurimaga antud ürituse seerias. E-spor-di üks eesmärke on hoida ka piletihind võimalikult madal, samalaadsete üritus-te piletite hind on tavaliselt kuni kümne-kordne (Eestis siiski tavaliselt kahe- või kolmekordne)

Counter Srtike oli vaieldamatult suu-rima auhinnafondiga üksikturniir, kus


AUTORUbRIIK

Kati Kadakas Mehaanikateaduskond

Silmapilkselt on üks kuu juba möödunud ning esimesed ponnistused on tehtud. Enne, kui olin hakanud midagi uut õppima, oli mul hirmuvärin

sees. Ma ei teadnud, mida oodata, mida mitte. Mõtlesin, kas peaksin enne kor-raldama põhjaliku google-otsingu ja teooria endale selgeks tegema või mitte. Ühesõnaga olin ma väga hirmul, kuid siiski valmis.

Esimese asjana otsustasin alustada vaik-selt ja rahulikut. Proovisin siis enda kodus üksi autosse klaasipesuvahendit

vedeliku just sinna, kuhu seda tuli vala-da. Õnneks jagasin ise ära, kuhu tuleb valada ega vajanud isa abi. Tunnistan, et seda ei olnud üldse raske teha ja sellega saavad kõik naised eeldatavasti hakka-ma. Lihtsalt varem pole olnud tarvis seda teha ja vähemalt nüüd on see linnuke kirjas.

Järgmisena läksin koos Kristjaniga ga-raaži. Seekord otsustasin jääda taga-plaanile ning jälgida toimuvat ohutust kaugusest. Kuna Kristjan on asunud oma auto mootorit vahetama, siis just tol päeval kutsuti tugevamad mehed kokku ja tõsteti mootor autost välja. Enne seda oli tehtud ka korralikult eeltööd. Kui pä-ris aus olla, tundus pärast mootori välja tõstmist auto väga tühi ja must. Eks ma saan aru jah, et auto sõidab ja läheb mus-taks. Seekord ma küll käsi mustaks ei teinud, kuid usun, et ega minust ei oleks olnud ka abi.

Siis otsustasin, et nüüd oleks aeg midagi asjalikku õppida. Kuna juba 1. märtsist alates võib seaduse järgi talverehvid su-verehvide vastu vahetada, siis otsustasin, et oleks õige aeg õppida justnimelt seda, kuidas ratta vahetamine käib. Leppisime siis Kristjaniga aja kokku ning esimene tund võis alata. Esimese asjana otsisime minu auto tagavararatast, tõkiskingi ja tungrauda. Kuna pika otsimise peale leidsime peaaegu kõik vajalikud asjad, väljaarvatud õige rattavõtme, siis otsus-tasime, et toimetan Kristjani autoga. Vahetamisele läks juhipoolne tagumine ratas. Selleks, et vahetada seda ratast, tuli panna tõkiskingad diagonaalselt oleva ratta ette ja taha. Kui see tehtud, üritasin keerata polte veidi lahtisemaks. See oli vist kõige raskem osa. Kui jõudu ikka ei ole, siis tulebki rattavõtit lüüa või oma massiga need kuidagi lahti saada.

valada (naerge). Nagu ikka, tegin kapo-ti lahti sealt rooli alt kangist ning tõstsin kapoti üles (seda olen teinud ka varem). Siis võtsin kanistri ja kallasin selle sinise

KaUniD naiSeD ja KiireD aUtoD

ENNE, KuI oLIN hAKANud MIdAgI

uuT õPPIMA, oLI MuL hIRMuväRIN SEES.

MA EI TEAdNud, MIdA oodATA, MIdA MITTE.

KuI PäRIS AuS oLLA, TuNduS PäRAST MooToRI väLjA

TõSTMIST AuTo vägA TÜhI jA MuST.


AUTORUbRIIK

Nii tegin ka mina. Kristjan muudkui se-letas, mida ja kuidas peaks tegema ja va-hel näitas kõik ka puust ja punaselt ette. Kui selle osaga hakkama sain, võtsin tun-graua ja panin auto alla. See tegevus oli suhteliselt hirmus, sest esimese korraga läks tungraud auto alla kuidagi pahasti, nii et auto õhus olles veidi liikus. Otsus-tasime, et turvalisuse mõttes peaksin auto alla laskma ja kasutama paremat tungrauda. Kuna ma olin tõesti aeglane ja kõik tundus mulle väga naljakas, siis Kristjan aitas mind ja tegi selle töö rut-tu ära. Kui teine tungraud oli korralikult auto all, tõstsin sellega masina üles kuni ratas enam maas polnud. Ei saanud arugi, et see juba nii ruttu õhus oli. Järgmiseks tuli kõik poldid ükshaaval lahti keerata ja ära võtta. Kui see tehtud sai, pidin kui-dagi selle ratta sealt kätte saama. Samal ajal, kui küsisin, kuidas seda kõige parem teha oleks, toetasin rattale ja see kukkus juba iseenesest maha. Ja nii see ratas alt ära käiski. Aega võttis päris palju, kuid kui arvestada seda, et tegin seda esimest korda, siis olen rahul. Natukene uurisime veel ka rattakoopas ringi ja mulle näidati, mis on piduriketas ja suport.

Kuigi see eelnev tegevus oli mind juba piisavalt väsitanud, ei andnud ma alla ning asusin ratast tagasi panema. Ratas tuli mingi randi peale tõsta ja vaadata, et augud kattuksid. Õnneks ei võtnud see palju aega, sest see on umbes sama raske, kui lillede kastmine. Seejärel tuli kõik poldid käsitsi sisse keerata ja neid ükshaaval rattavõtmega kinni keerama hakata, nii tugevasti kui võimalik. Kõige

ning kõik saavad aru, et jagan asjast natu-kene rohkem kui enne.

Seega olen nüüd autoalaselt veidi roh-kem haritud. See väsitas mind päris kor-ralikult, aga midagi võimatut rattavahe-tamise juures ei ole. Plaanin võimaluse korral tulevikus kindlasti veel rattaid va-hetada ning kogemust juurde saada. Kes teab, äkki võtan isegi aega ja üritan veelgi paremaks saada. Alati võib mind ka välja kutsuda ja rattavahetuse võistlust teha. Lõpuks ometi on ka Eestis natukene ke-vadet ning ma ei jõua ära oodata, millal saan enda auto korralikult puhtaks pesta ja sellega ringi sõita. Äkki on välja mõel-dud ka mingi autode spetsiaalne pese-misviis või midagi sellist. Küll ma selle ka teada saan ja selgeks õpin. Plaanin veel igasuguseid erinevaid nippe välja uurida, mida autokoolis eriti ei õpetata või ei sel-gitata, miks nii on. Kindlasti on plaanis ka midagi uut ja suurt õppida. Mida? Sel-lest juba järgmine kuu. Tsaukiii

parem oleks seda teha risti ehk kõige-pealt ülevalt paremalt, siis alt vasakult jne. Ka see ei olnud enam raske, ainult et jõudu oleks natuke rohkem vaja olnud. Siis tungraud kinni keerata, auto alla las-ta, tööriistad ära koristada ja oligi kõik. Terve selle töö käigus olin isegi enda põse kuidagi ära määrinud, aga ma ei tei-nud sellest välja. See oli ilmselt töö vili. Nüüd pean vist ka isale märkuse tegema, et tuleks õige rattavõti autosse muretse-da ja korralik tungraud ka. Sellisel juhul olen võimeline juba isegi ratast vaheta-ma, mis sest, et see vahetamine võtaks tohutult aega. Nagu öeldakse - harjuta-mine teeb meistriks.

Kuna juba eelmine kord mainisin mi-dagi enda punastest piduriketastest, siis pärast sellist praktilist tööd mõtlesin, et võiks midagi ka teooriast teada saada. Niisiis küsisin Kristjanilt pidurite ja selle süsteemi kohta. Sain teada, et kui autost piduripedaali vajutada, siis pedaali küljes olev varras surub pidurivõimendi memb-raanile. Pidurivõimendi, nagu nimigi ütleb, võimendab pidurdamist. Piduri-võimendi membraani abiga surutakse piduri peasilindris olevale kolvile. Seal sees on spetsiaalne piduriõli ning kuna teatavasti ei ole vedelikku võimalik kok-ku suruda, siis peab õli seal sees kuhugi liikuma. Mööda pisikesi torusid liigub õli kiiresti edasi. Vastavalt on siis neli eri-nevat torukest iga erineva ratta juurde. Kui toru kaudu on õli liikunud rattani, siis jõuab ta supordisse ehk töösilindris-se. Töösilindris on omakorda kolb, mida surub pidurisüsteemis olev rõhk. Kolvid suruvad piduriklotsid vastu piduriketast ning sellest tulenev hõõrdumine pidur-dab autot. Sellest jutust järeldub, et pi-durikettad ja supordid on erinevad asjad. Kui ma kunagi ütlesin, et mul on puna-sed pidurikettad, siis naerdi mind välja. Nüüd ütlen, et mul on punased supordid

KaUniD naiSeD ja KiireD aUtoD

KuI jõudu IKKA EI oLE, SIIS TuLEBKI

RATTAvõTIT LÜÜA võI oMA MASSIgA NEEd

KuIdAgI LAhTI SAAdA.

RATAS TuLI MINgI RANdI PEALE TõSTA jA

vAAdATA, ET Augud KATTuKSId. õNNEKS EI võTNud SEE PALju

AEgA, SEST SEE oN uMBES SAMA RASKE,

KuI LILLEdE KASTMINE

TERvE SELLE Töö KäIguS oLIN ISEgI

ENdA PõSE KuIdAgI äRA MääRINud, AgA

MA EI TEINud SELLEST väLjA.


TUdENGI VõIMALUs

TTÜ Tantsutüdrukud on juba mõnda aega kibelenud teha midagi uut ja huvita-vat – pidev areng on olnud tantsugrupi märksõnaks.

Areng tähendab uute akrobaatilisemate elementide õppimist, uute tantsustiili-de kasutamist ja aina raskemate tõstete harjutamist, kuid juba umbes aasta aega on ka tegeletud ühe Eestis täitsa uue idee elluviimisega. Üheks märksõnaks on sal-to! ;)

TTÜ Korvpalliklubi play-off mängul aprillis tuleb Eestis esimest korda tant-sutüdrukute etteastes esitlusele kava, kus tantsutüdrukud kasutavad abivahen-ditena trampetti ning korvpallikorve! Selliseid kavasid võib näha pigem USA ja ka mõningate Euroopa tantsugruppi-de esituses, kuid Eestis pole seda siiani veel tehtud. Kuna TTÜ Tantsutüdrukud otsivad pidevalt aina põnevamaid ideid ja püüavad teha mitmekesisemaid ette-

asteid, siis on see kava tantsutüdrukutele just sobiv väljakutse. Idee elluviimine ei olnud kerge, kuna kava jaoks vajalik va-rustus ja trenniajad tulid raskelt, kuid 1,5 aastat peale algse idee tekkimist on see ikkagi reaalsuseks saanud.

Selleks, et TTÜ Tantsutüdrukute uusi trikke näha, tulge vaatama TTÜ Korv-palliklubi play-off mängu aprillis TTÜ Spordihoones!

TTÜ Tantsutüdrukud tänavad TTÜ Spordiklubi ja ka kõiki TTÜ tudengeid, kes eelmise aasta kevadel TTÜ Tantsu-tüdrukutel aitasid võita Balti Liiga tant-sutüdrukute pallikavade võistluse – saa-dud auhinnaraha läks samuti just selle projekti elluviimiseks.

ttü tantSUtüDrUKUD lenDavaD UUteSSe KõrgUSteSSe aPrilliS ttü KorvPalliKlUbi Play-off mängUl!

TTÜ KoRvPALLIKLuBI PLAy-off MäNguL

APRILLIS TuLEB EESTIS ESIMEST KoRdA

TANTSuTÜdRuKuTE ETTEASTES

ESITLuSELE KAvA, KuS TANTSuTÜdRuKud

KASuTAvAd ABIvAhENdITENA TRAMPETTI NINg

KoRvPALLIKoRvE!

SELLEKS, ET TTÜ TANTSuTÜdRuKuTE uuSI TRIKKE NähA,

TuLgE vAATAMA TTÜ KoRvPALLIKLuBI PLAy-

off MäNgu APRILLIS TTÜ SPoRdIhooNES!


üRITUs

time iS rUnning oUt… Juliane Jokinen

The most precious thing we have next to our life is the time we spend living it. Even though time is very important for us, most of

the time we are not able to control it. All of us know how it feels when time is run-ning out. Some of us even share the fee-ling every day. Especially, when trying to balance between university, work, social life and free time activities. Most of the time we will find situations when we cannot do it all and one has to set priorities.

So it is time to figure out the bad guy who invented time. But before we can figure out who the rotten apple is we would have to agree on a common definition for time. Should we define time as all we have got until eternity, or should we just agree that time does not exist at all; it is merely a convention of thought and con-versation?

Back to the start! As time has been de-fined as something which lies between eternity and as something which does not exist, but includes many deadlines, controlling it is nearly impossible. Only if someone had developed a time machi-ne and could travel through time, then one would be the master of time. As far as I know, no one has been able to in-vent a time machine. Of course, if I am wrong, please feel free to correct me! Let me know when and where you have met time travellers.

Time is given for free to every one of us, but it is priceless. As one cannot touch time, we cannot own time. We can only spend it. It cannot be captured behind a safe deposit box neither can we sell it further to others. If we count the hours people live on average, assuming that an average life expectancy is 78 years, the person will have 638 805 hours. So far, I have spent 179 580 hours. Based on sta-tistics, I have 504 225 hours time left to get more deadlines done!

If we agree on the later one to be the clo-sest definition for time then that would make everyone we are dealing with guilty of stealing our time, as they would have to agree with us or decide for us our deadlines. But where does the word deadline come from? The word became first popular among journalists in the newspaper business. Before that, the word deadline was used in connection with American Civil War prisoners, who were kept within a marked area; usually their small territory was marked by a line scratched into the dirt. Crossing that line meant death.

Also this article has a deadline. It will be up to me if I manage to get this article to the editor in chief of Studioosus in time, if this article will reach the next month’s issue or not. If I succeeded, you will be reading this article now from the newest Studioosus. This is also a good example on how time is an agreement through conversation. On the other hand, if one does not keep the deadline given, the ar-ticle will never get published.

1920Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindusStudent Union of Tallinn University of Technology

TÄHELEPANU, TIPIKAS!Oled mõelnud, millega tegeletakse üliõpilasesinduses?

Töövarjutus kestab vahemikus 2.-27.aprill.Lisainfo: [email protected].

Töövarju projekti eesmärk on leida organisatsiooni uusi eestvedajaid.Töövarjuks võivad tulla kõik TTÜ tudengid.

Tule töövarjuks!Nüüd on Sinu võimalus.

Mida teeb esimees, rahvusvaheliste suhete juht, spordivaldkonna koordinaator jt?


MEELELAhUTUs

halva hUUmori inStitUUt

Aleksander Vassiljev [email protected]

EESTI RAHVA RISTSÕNAD

Telli soodsalt www.ajakirjad24.ee

ARUTELUd ERINEVATE üLIKOOLIdE sööKLATEs

- Eesti Kunstiakadeemia K: Millises linna otsas järgmine loeng algab? V: Õppejõud oli eile neljani levikas, ma arvan et jääb ära. - Tartu ülikool K: Millises ruumis järgmine loeng algab? V: Õppejõud oli eile neljani Zavoodis, ma arvan et jääb ära. - Tallinna ülikool K: Kas sa ka ei saanud Tartusse sisse? V: Ega ei saanud jah. - Eesti Maaülikool K: Kas päris loomi ka näha saab? V: Määää... - Tallinna Tehnikaülikool K: Kas sa ütlesid, et õpid majandust? V: Määää...

LOOdUsTEAdUsKONd Vs sOTsIAALTEAdUsKONd

Kuidas nimetada nähtust, et sündinud laps on naabrimehe nägu? - Loodusteaduskond - pärilikkus. - Sotsiaalteaduskond - Väliskeskkon-na mõju!

MõIsTA-MõIsTA - Mis seisab, käib ja jookseb? - - Tavaline päev tudengi elus peale sessi – töö seisab, pudel käib ringi ja aeg jookseb -

TEOORIA Vs PRAKTIKA

Keemia- ja majandusteaduskonna tu-dengid vaidlevad teel klosetti - Humanitaarteadused on ikka kõi-ge õigemad, need õpetavad mitmeid teoreetilisi lähenemiseid ja viise kuidas probleem lahendada – ütleb majandus-tudeng. - Ei, rakendusharidus on kõige parem, see annab praktilise oskuse olukord lahendada – ütleb keemia tudeng. Väljudes WC-st jääb majandustudeng käsi pesema. - Sa käsi ei pesegi või? – Küsib majan-dustudeng. - Eks teoreetiliselt võib ju jääda ja pesta kasvõi mitut moodi, kuid praktiline lahendus on nende peale algusest peale mitte kusta. - vastab keemik.

MS Word Paber ja pliiats

Digitaalne Kirjutamine ja salvestamine Saatmine ja jagamine Erinevad värvid Erinevad kirjastiilid Graafikud ja tabelid Sõnade loendur Speller Käekirja tuvastamine

Volditav

Põrutuskindel

Töötab ilma elektrita

Mängud

Joonistamine

Tüütu klahviklõbin Jookseb kokku 145 kuradi eurot!!!

Ein Volk, ein Reich, ein Institut!


MEELELAhUTUs

Tallinna Tehnikaülikool koostöös Tallinna Linnavalitsusega kuulutab välja konkursi Jaan Poska stipendiumile. Stipendium á 1280 eurot määratakse kord aastas kümnele alaliselt Tallinnas elavale ning TTÜ statsionaarses õppe vormis õppivale üli õpilasele, kes on läbinud kõrgharidus õppes vähemalt esimese õppeaasta.

STiPendiumi määramiSeL arveSTaTakSe JärgmiST: � üliõpilase ühiskondlikku aktiivsust ja silmapaistvat tegevust Tallinna linna hüvanguks;

� üliõpilase akadeemilist edukust, sh peab jooksva õppeaasta kaalutud keskmine hinne olema vähemalt 3,5;

� üliõpilase uurimistöö (bakalaureuse-, magistri-, aine- vms uurimis-töö) on valminud koostöös ettevõtete ja/või Tallinna linna ameti-asutustega ning uurimistöö tulemused on Tallin na linna jaoks rakendusliku väärtusega.

kandideerimiSekS eSiTaTavad dokumendid: � stipendiumitaotluse põhjendus (1–2 lk uurimistöö sisu avamiseks ja taotleja ühiskondliku aktiivsuse näitamiseks);

� elulookirjeldus (curriculum vitae); � andmed õpitulemuste kohta õppeinfosüsteemist; � soovituskiri ühelt TTÜ professorilt juhul, kui taotluse esitab üliõpilas esindus või üliõpilane ise.

Stipendiumitaotluse esitamise tähtaeg on 9. aprill 2012. Stipendiumi taotlus esitada rektoraati (ruum vii-608).

Stipendiumikomisjoni sekretäri ülesandeid täidab õppeprorektori juhiabi kristiina kolk, telefon 620 2006.

Jaan PoSka STiPendiumi konkurSS

2012 aprill

Documents