sõdurilehtsõdurilehtFOTO: MATHIS BOGENS

Sõjakoolil möödus 3. aprillil asu-tamisest 94 aastat, mille tähista-miseks marssisid kadetid reedel,

5. aprillil läbi Tartu linna. Pidulikust jalutuskäigust võttis osa ligi 150 kadetti, lisaks sõjakooli kaader ja välisdelegat-sioonid Soome, Rootsi, Taani, Poola, Leedu ja Läti sõjakoolidest. Pidulikule jalutuskäigule järgnes sõjalis-sportlik patrullvõistlus.

„Sõjakooli aastapäevaüritused on kui läbilõige tervest ohvitserikarjää-rist, mõne hetke sisse on mahutatud väga palju erinevaid tegevusi, alates enda proovilepanekust välioludes, täites erinevaid ja keerulisi ülesan-

deid ning lõpetades kadetiballiga, kus igaüks meist peab särama oma kaas-lase kõrval,” ütles Kaitseväe ühenda-tud õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus patrullvõistluse avakõnes Raekoja platsil.

Patrullvõistlus põlvini lumesReede õhtul Tartus lõppenud kõr-gema sõjakooli patrullvõistluse võitis Eesti, Läti ja Rootsi kadettide võist-kond 19 trahvipunktiga koosseisus kadetid Sander Karask, Gert Lehiste ja Jüri Saar Eestist, Aigars Engelis Lätist ja Christoffer Östlund Rootsist.

Teise koha saavutas 27 trahvi-punktiga võistkond, kuhu kuulusid kadetid Gert Ristla, Allar Olesk, Mert Meiessaar ning Lars Veiss-Pedersen Taanist ja Armands Logins Lätist. Kolmandaks tuli 32 trahvipunktiga võistkond koosseisus Veli-Juhan Veiman, Janari Kasemets ja Mar-tin Veermets Eestist ning Paulina Wawrzyczny Poolast ja Heino Bruun-Jacobsen Taanist.

Patrullvõistlus algas relvatestidega

sõjakooli lasketiirus. Seejärel liikusid võistkonnad maastikule, kus neil tuli läbida enam kui 15-kilo-meetrine võist-lustrass ning l a h e n d a d a viies kont-r o l l p u n k t i s m e e s k o n n a -tööd, loovust ja teadmisi nõudvaid üles-andeid. Need olid takistusriba läbimine, granaa-diheited õppegranaadiga, kauguste määramine ja sõnumite edastamine abivahenditeta distantsilt. Viimases kontrollpunktis, Tartu kunstimuu-seumis, pidid tulevased ohvitserid demonstreerima oma teadmisi eti-ketist.

„Võistlus oli mitmekesine, pannes proovile võistlejate ohvitserioskusi alates tuletellimisest kuni etiketini. Patrullvõistluse algus oli raja lume-rohukuse tõttu kindlasti raskem kui varasematel aastatel, kuid vaatamata

tuisusele kevadilmale lõpetasid kõik võistkonnad edukalt,” ütles patrull-

võistluse kapten Rene Lepik.

Teist aastat järjest olid viie-liikmelised mees-konnad koosta-tud segakomp-lekteerituse põhi-mõttel – kolm eesti kadetti ning kaks väliskadetti. Kokku osales

võistlusel üheksa võistkonda.

Kulminatsiooniks kadetiballSõjakooli aastapäev kulmineerus lau-päeva õhtul traditsioonilise kadetibal-liga sõjakooli aulas. Õhtujuhiks olid kadetid kutsunud leitnant Madis Mil-lingu, tantsumuusikat mängis Kait-seväe orkester ning tervituskõnedega esinesid nii kadettveebel Kristjan Muuli kui ka kõrgema sõjakooli ülem kolonelleitnant Mati Tikerpuu.

Et aastapäevaüritused kätkevad

endas nii kaitseväe traditsioone, eti-ketti, rahvusvahelisust kui ka igapäe-vaseid ohvitseri teenistuses ette tule-vaid planeerimisprotseduure, saavad kadetid aastapäevaürituste korralda-misest suurepärase organiseerimisko-gemuse ning igapäevasele õppetööle klassiruumis ja maastikul pakub vahel-dust meeleolukas balliatmosfäär.

Kõrgema sõjakooli sünnipäevaks loetakse 3. aprilli 1919, kui toonane sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner allkirjastas käskkirja, mis pani aluse Eesti vabariigi sõja-koolile. 1923. aastal liideti see koos teiste sõjaväeliste koolidega sõjavägede ühendatud õppeasutisteks.

Kõrgema sõjakooli põhikursusel omandavad õppurid ohvitseri põhi-oskused ning saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise eri-alal maa-, mere- või õhuväe õppesuu-nal. Samuti on sõjakoolis võimalik õppida aastasel nooremohvitseride täiendusõppekursusel ohvitseriks neil, kel kõrgharidus juba olemas ja ajateenistus läbitud. KVÜÕA

Sõjakooli 94. aastapäev möödus tulevasele ohvitserile kohaseltKaitseväe ühendatud õppe-

asutuste kõrgem sõjakool

tähistas aastapäeva tradit-

siooniliselt piduliku jalutus-

käiguga läbi linna, rahvus-

vahelise patrullvõistluse ja

kadetiballiga.

NR 28 (384) ESMASPÄEV, 15. APRILL 2013 ISSN 1736-3411

543

Logistikapataljon tähistas oma sünnipäeva lahtiste uste päevaga

Kaitsevägi võtab kasutusele uued kuivtoidupakid

Sõjakooli 94. aastapäeva puhul marssisid ligemale 150 kadetti, sõjakooli isikkoosseis ja välisdelegatsioonid Kaitseväe orkestri saatel läbi Tartu kesklinna.

Sõjakooli aastapäeva-

üritused on kui läbilõige

tervest ohvitseri karjäärist,

kus mõne hetke sisse on

mahutatud väga palju

erinevaid tegevusi.

Kopterlennukis on ühendatud lennuki ja helikopteri parimad omadused

Teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 TallinnPeatoimetaja: vanemveebel Diana Pilme, 717 2171Tegevtoimetaja: kapral Kristjan TeraseKüljendaja: reamees Mathias VäärsiReporter: reamees Martin AltrajaFotograaf: reamees Mark Grimitliht

sõdurilehtsõdurileht

sõdurilehtsõdurileht

Peainspektormajor Ilmar KikkasJuhkentali 58, 15007 Tallinntel 717 1283, peainspektor@mil.ee

Peakaplankol-ltn Taa vi Laa ne pe reJuh ken ta li 58, 15007 Tal linntel 717 1015, kap la ni tee nis tus@mil.ee

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurilehtKaitseväe pildialbum: pildid.mil.eeVaata ka: Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

ESMASPÄEV, 15. APRILL 2013

kommentaar

TähtpäevadLooduses on tärkamise aeg. Päev-päevalt soojendavad päikesekiired ümbruskonda aina rohkem ja rohkem. Ümber on saamas pikale veninud talv ja lõpuks ometi jäävad külmakraadid alla päikesekiirtele, mis avavad tee kauaoodatud kevadsoojusele.

Seda tõestas ka 4. aprillil Pakri poolsaarel aset leidnud iga-aastane Scoutsrännak, mis toimus tänavu juba kümnendat korda. 1300 osalejat ei pidanud paljuks läbida 30kilomeetrine marsruut, mis kuulus Scoutspataljoni taasloomise 12. aastapäeva ürituste hulka ning millega mälestati kõiki kait-seväelasi, kes on jäänud lahinguväl-jale ja mõeldi nendele, kes on sinna jätnud oma tervise. Osalejate rohkuse üle saab vaid rõõmu tunda.

Kahel möödunud nädalal tähistasid ka kaks olulist kaitseväe asutust oma 94. aastapäeva. 3. aprillil tähistati suursuguselt Tartus asuva sõjakool aastapäeva. Selle puhul korraldati eri-nevaid üritusi, neist märkimisväärseim oli kadettide marss läbi Tartu linna.

Samuti tähistas 9. aprillil piduliku rivistuse ja lahtiste uste päevaga oma 94. sünnipäeva Kaitseväe logistika-keskuse logistikapataljon. Selle üksuse tähtsust ei saa me kuidagi alahinnata, kuna just nimelt logisti-kutest sõltub otseselt kõigi lahingu-üksuste võitlusvõime.

Juba järgmisel nädalal tähistame aga esmakordselt veteranipäeva. Sel päeval täname neid vapraid Eesti mehi ja naisi, kes on kodust kaugel taganud meie riigi julgeoleku, saanud vigastada teenistuses või sõjalisel väljaõppel. Veteranipäev kulmineerub 23. aprillil kell 18.30, mil Vabaduse väljakul antakse linnarahvale tasuta kontsert ning kuulutatakse välja vete-ranide toetussümbol.

FOTO: MARK GRIMITLIHT

5. aprilli õhtul Tartus lõppenud kõrgema sõjakooli patrullvõistluse võitis Eesti, Läti ja Rootsi kadettide võistkond 19 trahvipunktiga koosseisus Sander Karask, Gert Lehiste ja Jüri Saar Eestist, Aigars Engelis Lätist ja Christoffer Östlund Rootsist. Mitmekesine võistlus pani proovile ohvitserioskused alates tuletellimisest kuni etiketini.

5. aprillil lõppes Kaitseväe logistikakeskuse meditsiiniväljaõppekes-kuses 1. taseme parameediku erialakursus. 11nädalasel kursusel õpetati 20 tulevasele rühmaparameedikule esmaabivõtteid, meditsiini-tehnika, instrumentide ja medikamentide kasutamist, sõjaväemeditsii-ni selle eri aspektides, välihügieeni ja ka sõjaväepedagoogikat.

FOTO: ARHIIVFOTO: MATHIS BOGENS

Scoutspataljoni taasloomise aastapäeva puhul korraldatud traditsioonilisel Scoutsrännakul osales üle 1300 inimese. „Tänavuse Scoutsrän-nakuga mälestasime ka kõiki oma võitluskaaslasi, kes on jäänud lahinguväljale ja mäletame neid, kes on jätnud sinna oma tervise. Samuti pühendasime rännaku sel nädalal reservi arvatud vanemseersant Vahur Lichtile, kes on esimene piirvanusega reservi läinud „skaut”,” ütles Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Vahur Karus. 4. aprillil aset leidnud sõjalis-sportliku rännaku võitis kaitseväelaste ning relva ja vormiga võistlejate arvestuses Steven Rehelem politsei- ja piirivalveametist ajaga 3.02, teiseks tuli ajaga 3.05 Toomas Loho kriminaalpolitseist ja kolmandaks ajaga 3.17 Jüri Linde Kaitseliidu Saare malevast.

tsitaat

„Eesti on riigikaitsesse panustamisel Euroopa riikide seas esirinnas,”ütles Eestit külastanud Euroopa

Liidu sõjalise komitee esimees kindral Patrick de Rousiers.

Avalda Sõdurilehe lugude kohta arvamust meie Facebooki lehel facebook.com/s6durileht.

Kui avalikult oma arvamust avaldada ei taha, siis võid kirju-tada otse toimetuse aadressile sodurileht@mil.ee. Teeme seda lehte just sinu jaoks ja meile on oluline teada, kuidas saaksime seda paremini teha.

DIANA PILME vanemveebel

sõdurilehtsõdurilehtESMASPÄEV, 15. APRILL 2013

Logistikakeskuse ülema, kolo-nelleitnant Kalev Koidumäe sõnul on logistikapataljonil

täita Eesti sõjaväelogistikas oluline roll, kuna selles väeosas läbivad oma kaitseväeteenistuse reservüksuste logistikud. „Nendest meestest sõl-tub sõja korral otseselt kõigi meie lahinguüksuste võitlusvõime. Samas näeme meie juures väljaõpetatud reservväelastes ka potentsiaalseid elukutselisi sõjaväelogistikuid,” lisas kolonelleitnant Koidumäe, kelle sõnul on Afganistanis teeni-vate Eesti lahinguüksuste edu üks saladusi toimiv logistika, millesse on aga oma väljaõppega andnud väga suure panuse just logistikapataljoni instruktorid.

9. aprillil kell 12.30–16.00 oli logis-tikapataljon Tallinnas Marja 4 avatud kõigile huvilistele. Eriti oodati külla sõjaväelogistikutest reservväelasi ja pataljoni endiseid teenistujaid ning kutsealuseid noormehi. Logistikapa-taljoni külalised said tutvuda üksuse igapäevategevustega, kaitseväes kasu-tusel olevate relvadega, transpordiva-henditega ja varustusega, kaitseväe majutusoludega välitingimustes ning osaleda õhkrelvade laskmise võistlu-sel. Samuti pakkus pataljon külalis-tele sõdurisuppi ja kuuma teed ning ringsõitu kaitseväe sõidukitel. Küla-liste meelt lahutas Kaitseväe orkestri rokkansambel Sõduri FM. Viimase kümne aasta jooksul on logistika-pataljonis välja õpetatud enam kui 3000 reservsõjaväelogistikut. Läinud aastal valmistati pataljonis reservük-suse jaoks ette 165 kaitseväelast ning

samuti korraldati reservtranspordi-pataljoni õppus enam kui neljasajale

kaitseväelasele. Logistikapataljon on 9. aprillil

1919 loodud soomusautode kolonni

järeltulija. Selle nime all osaleti ka Vabadussõjas. 1923. a formeeriti

väeosa ümber auto-tanki divisjoniks, 1928. a auto-tanki rügemendiks. 1992. a suvel hakati looma kaitsejõu-

dude peastaabi autokompaniid, mis 1997. a formeeriti ümber tagalapa-taljoniks. 2002. a moodustati Kait-seväe logistikakeskuse tagalapatal-jon. See muudeti 2005. a Kaitseväe logistikakeskuse lahinguteenindus-toetuse Väljaõppekeskuseks. Alates 2009. a kannab üksus nime Kaitseväe logistika keskuse logistikapataljon.

Pärast Eesti taasiseseisvumist on pataljoni juhtinud Rimant Tšernaus-kas (1992), Arni Ilves (1992–1994),

Alar Vihman (1994–1995), Aivar Jaeski (1995–1999), Boris Püssa (1999–2001), Eero Rebo (2001–2002), Andrus Toss (2002–2003), Argo Ristisaar (2003–2005), Rudolf Jeeser (2005–2007), Taivo Rõkk (2007–2008), Marek Sügis (2008–2010), Gunnar Havi (2010–2012) ja Avo Virk (2012). Alates eelmisest aastast on logistikapataljoni ülem kolonelleitnant Ragnar Koemets.Marek Miil

Logistikapataljon tähistas oma sünnipäeva lahtiste uste päevaga

Pataljoni loomise 94. aastapäeva pidulikul rivistusel esines kõnega logistikapataljoni ülem kolonelleitnant Ragnar Koemets.

Teisipäeval, 9. aprillil

tähistas Kaitseväe logistika-

keskuse logistikapataljon

piduliku rivistuse ja lahtiste

uste päevaga oma loomise

94. aastapäeva.

FOTO: MARK GRIMITLIHT

Kaitsevägi ja Eesti kaitsetööstuse liit sõlmisid koostööleppe

Memorandum toetub veeb-ruaris kinnitatud kaitsetöös-tuspoliitika tegevussuunda-

dele aastateks 2013–2022 ning sätes-tab Eesti kaitsevõime tugevdamiseks ja kaitsemajanduse arenguks ette võe-tavad koostöömeetmed.

Kaitseväe juhataja sõnul on üks Kaitseväe ja ettevõtete koostöö ees-märk tõsta viimaste rahvusvahelist konkurentsivõimet, mis pikas pers-pektiivis aitab arendada kaitsetöös-

tust tervikuna ning loob uusi töö-kohti. „Praegu pole ei Eesti ega ka suurriigid võimelised käigus hoidma

riiklikku sõjatööstust,” ütles kind-ralmajor Terras. „Rahvusliku kait-setööstuse areng on võimalik vaid

Kaitseväe ja ettevõtete tihedas koos-töös.” Kaitseväe juhataja sõnul koon-dab kaitsetööstuse liit praegu kogu

riigi kaitsevaldkonna tööstuslikku ja intellektuaalset potentsiaali.

„Kaitsevägi on valmis jagama välis-operatsioonidelt saadud kogemusi ka nende valdkondade ja toodete aren-damiseks, mida meil endal praegu vaja ei lähe,” lisas ta, tuues välja vaja-dust teha koostööd lisaks ettevõtetele ka ülikoolide ja arenduskeskustega välisturgudel konkurentsivõime-lise toodangu loomiseks. Kaitseväe juhataja kutsus kaitsetööstuse liidu liikmeid eelistama tööandjatena neid kandidaate, kes on läbinud ajateenis-tuse ja on reservväelased.

MTÜ Eesti Kaitsetööstuse Liit on asutatud 2009. aastal ja selle liik-meskonda kuulub ligi 90 ettevõtet erinevatest majandussektoritest. Suurimateks valdkondadeks on liidus laeva- ja masinaehitus, metallitöös-tus, IT ja side. Liidu visioon on luua rahvusliku ja rahvusvahelise kapitali koostöö kaudu sünergia Eesti kaitse-tööstuse arendamiseks ning kaitse-valdkonna toodangu ekspordiks.SL

Kaitseväe juhataja kindral-

major Riho Terras ja Eesti

kaitsetööstuse liidu juhatuse

esimees Taavi Veskimägi

kirjutasid 4. aprillil alla koos-

töömemorandumile, mis on

alus edasistele koostööpro-

jektidele ning aitab arendada

Eesti kaitsemajandust.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ja Eesti kaitsetööstuse liidu juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

FOTO: ARDI HALLISMAA

Afganistanis teenivate Eesti lahinguüksuste edu üks saladu-

si on toimiv logistika, millesse on aga oma väljaõppega and-

nud väga suure panuse just logistikapataljoni instruktorid.

sõdurilehtsõdurileht4 ESMASPÄEV, 15. APRILL 2013

uudised

Läänemaal algas õppus TerasdraakonLäänemaal,Kiltsi lennuväljal algas eelmisel nädalal Kaitseväe logistika-keskuse logistikapataljoni suurõppus Terasdraakon.

„See on meie pataljoni käesoleva aasta kõige suurem ja olulisem õppus, mille käigus valmib lõplikult uus reservüksus. Nende päevade jooksul pannakse proovile kõik seni õpitud oskused ja teadmised ning likvidee-ritakse viimased puudused. Usun, et õppus on ka ajateenijatele huvitav, kuna nüüd saavad mehed vägagi palju iseseisvalt otsustada ning kogeda, kui suur vastutus lasub sõjaväelogistikutel lahinguüksuste võitlusvõime tagami-sel,” ütles leitnant Rodion Sorokin logistikapataljonist.

Üheksa päeva jooksul harjutab logistikapataljoni staap, kuidas plaa-nida pataljoni allüksuste, transpordi-, remondi- ja toitlustusvõimekuse kasu-tamist erinevates lahinguolukordades. Logistikapataljoni ajateenijad saavad aga harjutada osalemist erinevates logistilistes operatsioonides nagu näi-teks toiduainete, varustuse ja kütuse transportimine ning kuidas seejuures tegutseda liiklusõnnetuse korral, rehvi purunemisel motoriseeritud rännakul, teel takistuse leidmisel ja katkise sõiduki evakueerimist. Samuti harjuta-takse kolonnide julgestamist, tegutse-mist sattumisel vastase varitsusele ja üksuse julgeoleku tagamist välilaagris.SL

Brigaadikindral Hoppe tutvus Gruusia kaitseväegaKaitseväe peastaabi ülem brigaa-dikindral Peeter Hoppe külastas 1.–3. aprillini Gruusiat.

Brigaadikindral Hoppe kohtus Gruu-sia kaitseväe juhataja kolonel Irakli Dzneladzega ning tema asetäitjate brigaadikindral Vahtang Kapanadze, kolonel Vladimer Chachibaia ja kolonel Sasha Berizega, samuti asekaitse-minister Levan Dolidzega.

Visiidi käigus külastas brigaadikind-ral Hoppe Gruusia 4. jalaväebrigaadi Vazianis, eriüksust ning rahvuskaarti, samuti sõjalist teadus-tehnilist keskust Delta, kus tutvus Gruusias toodetava soomustehnikaga.SL

Estcoy-16 käis Lätis viimasel missioonieelsel õppuselEelmisel nädalal toimus Lätis Adaži polügoonil 1. jalaväebrigaadi Scouts-pataljoni nädalapikkune õppus Gung-nir, kus järgmine Afganistani minev kaitseväe üksus sai oma viimase lihvi.

Gungnir on iga-aastane taktikaline õppus, mille käigus antakse hinnang ühe jalaväekompanii väljaõppele enne Afganistani sõjalisele välisoperatsioo-nile minekut. Õppusel harjutatakse pealetungi eri etappe koos lahing-laskmistega ning Estcoy-16 koostööd miinipildujaallüksuse, õhuväe tuletoe-tuselemendi ja rahvusliku logistilise toetuselemendiga. Õppuse stsenaa-riumi alus on Afganistanis Helmandi provintsis enamlevinud taktikalised situatsioonid.

Gungniril osales ligi 300 kaitseväe-last. Lisaks Scoutspataljoni kaitse-väelastele võtsid veel harjutusest osa õhuväe, 1. jalaväebrigaadi tagalapatal-joni ja Kalevi pataljoni ning lahingukooli kaitseväelased.SL

Logistikakeskus komplekteeris riigihanke võitnud Smarten Logistics ASi, Kommivabrik

OÜ ja Eugesta Eesti ASi toodetest kaheksa ratsiooni 24 tunni, kaks rat-siooni suurendatud toiteväärtusega 24 tunni, neli ratsiooni ühe toidukorra ja neli ratsiooni kahe toidukorra kuiv-toidupakki. Kuivtoidupakid pakendab Smarten Logistics AS.

„Meil on hea meel, et kuivtoidu-pakkides on palju kodumaiste ette-võtete tooteid. Samas ei saanud me avatud turu tingimustes ettevõtjatele dikteerida, kui palju toodetest peab olema valmistatud Eestis ja seejuures kodumaisest toorainest,” ütles Kaitse-väe logistikakeskuse haldusteenistuse toitlustusjaoskonna juhataja kohuse-täitja Karin Repp.

Riigihanke läbiviimisel lähtuti kaitseministri määrusega ette näh-tud kaitseväelase kuivtoidupakkide maksumuse piirmäärast, milleks on 16,65 eurot ning pakkidele kehtesta-tud toiteväärtuse normist välitingi-mustes, milleks on 3200–4000 kcal või raskendatud välioludes 5000 kcal. Samuti lähtuti arvestustest, et 24 tunni kuivtoidupakid peavad säilima vähe-malt kolm aastat ning ühe ja kahe toidukorra pakid üheksa kuud. Ka võeti arvesse kaitseväelaste maitse-eelistusi, mis selgusid 2009. ja 2012. aastal logistikakeskuse poolt kaitse-

väes läbiviidud küsitlustest ning seega on uute pakkide sisu võrreldes praegu kasutusel olevatega tunduvalt mitme-kesisem ning arvestab rohkem kaitse-väelaste soovidega.

Ühe 24 tunni kuivtoidupaki mak-simaalseks hinnaks kujunes ligikaudu 13,34 eurot, suurendatud toiteväär-tusega paki hinnaks 16,10 ning ühe ja kahe toidukorra kuivtoidu paki hinnaks aga ligikaudu vastavalt 3,50 ja 5,50 eurot. Nelja aasta jooksul soetab logistikakeskus toiduaineid kogusummas ligikaudu 8,5 miljonit eurot arvestusega, et aastas on vaja 100 000 24 tunni, 50 000 ühe toi-dukorra ja 50 000 kahe toidukorra kuivtoidupakki.

Läinud aasta suve lõpus väljakuulu-tatud riigihankel osales viis ettevõtjat. Uusi kuivtoidupakke hakatakse kaitse-väelastele väljastama järgmisel aastal.

Kaitseväe esimene kuivtoidupak-kide hange tehti 2006. aasta lõpus ning praegusel kujul komplekteeritud kuivtoidupakid võeti esmakordselt kasutusele 2007. aastal.

Samuti võtab Kaitsevägi esmakord-selt kasutusele katlatoidupakid, mis sisaldavad kümne kaitseväelase ühte toidukorda, kusjuures hommiku-, lõuna- ja õhtusööke on igaüht kolm ratsiooni. Seitse kuud säilivad katla-toidupakid on varustatud ka väliköögi-meeskondadele mõeldud retseptidega. Katlatoidupakkide sisu komplekteeri-misel kasutatakse samu toiduaineid, mida praegu pakuvad Kaitseväge toi-duainetega varustavad ettevõtjad.

„Meie eesmärk on tagada kaitseväe-lastele välitingimustes soe toit ka juhul, kui toidule registreeritakse loetud tun-nid enne toitlustuse algust. Katlatoi-dupakkide kasutuselevõtmine annaks

operatiivplaneerijatele 48 tundi lisa-aega ning logistilise tarneahela raames üksustele senisest suurema tegevusva-baduse,” ütles Repp.

Kuni katlatoidupakkide kasutuse-levõtmiseni jagati ladudes tarnijatelt saadud tooraine Kaitseväe siseselt ümber vastavalt retseptidele ja toi-dulolijate arvule. Seetõttu pidi kaitse-väelasi suurõppuste ajal katlatoidule registreerima 72–96 tundi varem. Kuid kui tooraine on juba retseptide põhiselt komplekteeritud katlatoidu-pakkideks, jääb ladudel üle vaid need pakid väljastada. Sooja toidu saami-seks piisab nüüd vaid 24 tundi varem toidule registreerimisest, mis kulub pakkide toimetamiseks üksuste paik-nemiskohta. Katlatoidupakke haka-takse kaitseväelastele väljastama suur-õppusel Kevadtorm 2013.Marek Miil

Kaitseväe logistikakeskus

valis riigihanke tulemusena

välja neli ettevõtjat, kelle

pakutavatest toodetest

komplekteeriti logistika-

keskuses uued Kaitseväe

kuivtoidupakid.

Kaitsevägi võtab kasutusele uued kuivtoidupakid

Ka väliköökides kasutatakse spetsiaalseid katlatoidupakke, mis lühendavad oluliselt tarneaega.

FOTO: ARHIIV

Kolmas aprill, päikeseline kesk-päev Tapa linna piiri lähedal Valgejõe ääres. Paarkümmend

valgetes kamuflaažülikondades meest ühel pool kallast, mõned vastaskaldal. Vahele jääb umbes 20 meetrit vett, millel hulbib kahe ajateenija juhtimi-sel kummipaat. Eemal vedelevad suu-red puuprussidest moodustised. Paar kohalikku jälgib, kuidas pioneeri-kompanii teine rühm saab oma esi-mest kogemust jooksusilla rajamisel.

„Üle veetõkke tuleb ehitada pui-dust kiirsild, mida siis pioneeriüksu-sed rajavad peamiselt jalaväele, kes on rünnakul või kellel on vaja muidu kiiresti veekogu ületada,” selgitas noo-remleitnant Harri-Mait Kreitsman tunni eesmärki. Jooksusilda kasuta-takse peamiselt jõgede, aga ka väikse-mate järvede ületamisel.

Hetkel, mil kummipaati vette lasti, lubas ta, et tunni aja pärast on kõik sõdurid juba üle silla, tei-sele poole jõge jooksnud. „Loo-dame, et keegi vette ei kuku, meil on julgestus paadi ja päästevestidega

olemas,” lisas Kreitsman.Jooksusilla üles panemiseks pii-

sab ühest pioneerijaost. Kõigepealt on vaja ette valmistada puidust sillamoo-dulid ja need omavahel vahetult enne vettelaskmist ühendada. „Lahinguväl-jal me neid ehitama ei hakka, ikka kuskil tagalalas, kus me oleme vasta-sest eemal,” tõdes Kreitsman. Silla-moodulid valmisid pioneerirühma

kätes samal hommikul tunni ajaga.Teiseks tuleb kummipaadi abil

vedada tross üle jõe, mis kinnitatakse ankrutega kalda külge. Seejärel lastakse sild järk-järgult mööda trossi karabii-nidega vette. „Eks põhipingutus ongi see tross siit üle saada ja siis pole enam midagi keerulist,” ütles Kreitsman.

Nooremseersant Ingo Rosenbergi sõnul arvas ta harjutuse eelselt, et

silla üleveoks kasutatakse kahte trossi, kuid tegelikult tuli hakkama saada ühega. Rosenberg, kes enamik aega kahe kalda vahel veetis, kinni-tas, et sillaehitus on rutiinile mõnus vaheldus. „Super ilm, siia võiks jääda õhtuni seda tegema,” lisas Rosenberg.

„Eks see neil esimene kord on, aga üldiselt võib rahule jääda, moti-vatsiooni on ja ajaliselt oleme igati graafikus,” kommenteeris Kreitsman alluvate tegutsemist.

Paarkümmend minutit hiljem jooksid üle silla kõik tunnis osalenud mehed, kuigi see oli vabatahtlik. Rea-mees Uve Lipp küll kahtles natuke, enne kui lahingu varustuses 45 sen-timeetri laiusel, kergelt veepinnast madalamale vajunud puupõrandal esimese sammu tegi: „No jälgisin ikka enne, kuidas teised ära tulevad.” Mitu nentis, et lahinguvarustuses oleks sooritus ilmselt palju keerulisem ja võib-olla oleks mõni mees kartmagi löönud. Seekord aga katsetati silla vastupidavust veel aeglaselt üle kõndi-des või uljalt mitmekesi joostes, sellel trampides ning hüpates. Mõni mees seisis kaareks paindunud silla kesk-punkti, jalad säärteni vees, ja ütles, et seal oleks aega isegi üks suits ära teha.Madis Järvekülg

Reamees Madis Järvekülg

kirjeldab, kuidas ehitati

jooksusilda üle Valgejõe.

Jooksusilda võis ületada nii joostes kui ka kõndides, sest pioneerid olid oma tööd hästi teinud.

Pioneerid rajasid esmakordselt jooksusildaFOTO: MARINA LOŠTŠINA

sõdurilehtsõdurileht5ESMASPÄEV, 15. APRILL 2013

Kui arvesse võtta ainult väli-must, on Bell Boeing V-22 Osprey (inglise keeles kala-

kotkas) küll üks vingemaid lennu-masinaid terves USA armees. Sel-les on ühendatud lennuki kiirus ja transpordivõime ning helikopteri manööverdamisvõime. Näitajatelt on tegu samuti väga muljetaval-dava masinaga: see mahutab kuni 32 võitlejat või umbes kümme tonni kaupa. Kopterlennuki tippkiirus on 509 kilomeetrit tunnis, reisikiirus 446 kilomeetrit tunnis.

Kopterlennuk kui lennuvahend on üsna uus ja vähekasutatud lennu masina tüüp. Vajadus seesu-guse transpordivahendi järele tekkis pärast 1980. aasta Iraani pantvangi-kriisi ameeriklaste ebaõnnestunud pantvangide päästmise operatsiooni. Ühendriikide sõjavägi hakkas aren-dama uut tüüpi lennuvahendit, mis suudaks vertikaalselt õhku tõusta ja maanduda, kanda suurt hulka sõdu-reid ning lennata suurel kiirusel.

1982. aastal hakkasid lennuki- ja kopterihiiud Bell Helicopter, Boeing, Vertol, Grumman, Lockheed, West-land ja Aérospatiale uut lennu-masinat looma. Belli ja Boeingu ühistöö tulemusena esitati konkur-sile Bell XV-15 prototüübi suuren-datud variant. See oli ka ainuke kan-didaat konkursil ning tunnistati 26. aprillil 1983 võitjaks.

1985. aasta alguseks sai uue lennu masina nimeks V-22 Osprey ning märtsis tehti Boeingu ja Belli tehastes algust kuue prototüübi välja töötamisega. Esimene „kalakotkas” sai valmis mais 1988, kuid sellega probleemid algasid.

Samal aastal lõpetas Ameerika Ühendriikide maavägi oma toetuse programmile, mis võttis suuna liht-samate ja tavapärasemate lennu-masinate arendamisele ja tootmi-sele. Kogu programm oli 1989. aastal kaks korda Ameerika Ühendriikide senatis hääletusel, mille kaotuse korral oleks programm lõpetatud. Juba siis heideti suurima miinusena

ette kopterlennuki arendamise mak-sumust.

Ebaproportsionaalselt kallis1986. aastal oli V-22 Osprey arendu-seks ette nähtud 2,5 miljardit dollarit, kuid juba 1988. aastaks hinnati pro-jekti maksumus ümber 30 miljardile dollarile. Aastaks 2008 oli V-22 prog-rammile kulunud 27 miljardit dollarit ning veel 27,2 miljardit dollarit kulub tellitud lennumasina ehitamiseks.

Ameerika Ühendriikide kaitse-nõunik Michael E. O’Hanlon ütles, et V-22 tootmiskulud on tunduvalt suuremad kui sarnase suuruse ja kandevõimega helikopteritel. Näiteks helikopter CH-53E Super Stallion, mis võib kanda suuremat raskust ja rohkem sõdureid, on ligi kaks korda odavam kui V-22 Osprey.

1989. aastal lõpetas programmi toetamise ka USA merevägi ning k a i t s e -minister D i c k Cheney ü r i t a s

veelgi vähendada projekti rahasta-mist. Asjad hakkasid lõpuks pare-muse poole liikuma, kui 1993. aastal võimule saanud Bill Clinton ja tema valitsus asusid kopterlennuki aren-dust pooldama.

1990ndatel tegeleti aktiivselt len-numasina arendamise ja

parandamisega. Esi-mesest kuuest prototüübist k a k s kukkusid alla ning teis- telgi oli prob-leeme. Kahe s u u r e rootoriga varus- t a t u d kopterlennuk on k ü l l üsna kiire, kuid mitte nii ohutu kui helikopter või lennuk. Kui ühe tava-pärase, keskel asetseva rootoriga helikopter võib õnnetuse korral lihtsalt vaikselt alla keerelda n i n g

lennuk õhus liuelda, siis kopterlennuk kukub alla nagu kivi. Kui aga üks mootor peaks katki minema, suudab V-22 edasi lennata, sest rootorid on omavahel ülekandega ühendatud.

Arendus veel kestabPärast pikka testperioodi ja hulgalisi muudatusi kopterlennuki tehnilises pooles kiitis Pentagon V-22 Osprey tootmise 28. septembril 2005. aastal lõpuks heaks. Kokku on plaanis toota

458 lennuvahendit, millest 360 läheb merejalaväelastele, 48 mereväele ja 50 õhuväele. Ühe õhusõiduki kesk-miseks kuluks kujuneb 110 miljonit dollarit ning sinna on arvestatud ka arenduseks kulunud summad.

Töö projekti kallal aga endiselt käib ning uuemad mudelid varustatakse näiteks moodsaimate navigatsiooni-vahendite ja tehnoloogiaga. Ühend-riikide merevägi tegeleb muuhulgas „kalakotkale” uue tarkvara väljatöö-tamisega, mis s u u r e n d a k s tippkiiruse 500 kilomeetrini tunnis ning t õ s t a k s lennulae praegu- s e l t 3700lt 4300 meet-

rini. Esimesed uue tarkvara katsetused

tehti 2011. aasta septembris ning

need osutusid üsna edu-

kaks.

TööpõhimõteV-22 „kalakotkas” on maailma esi-mene seeriatootmises olev pöördroo-toriga lennumasin ehk kopterlennuk. Õhkutõusuks ja maandumiseks kasu-tab V-22 oma propellereid helikopteri asendis, kui aga masin on saavutanud piisava kõrguse, keerab see rootoreid 90 kraadi ning lendab edasi nagu lennuk. Rootorid pööravad õhus ver-tikaalsest asendist horisontaali ainult 12 sekundiga.

Kopterlennuki peamised eelised

on kiirus, aga ka kütusesääst lennu-kina liikudes. Õhusõiduki valmista-misel on kasutatud palju komposiit-materjale, mis teeb selle tugevaks ja kergeks, kuid kergitab ka hinda.

„Kalakotka” relvastus piirdub ühe põhja all asuva 7,62 mm GAU-17 Miniguniga, millele võib lisanduda üks rambile toetuv kuulipilduja M2 Browning või M240. Viimatimaini-tud relv on muide kasutuses ka Eesti kaitseväes nime all Ksp 58. Vähese relvastuse pärast on V-22 saanud ka palju kriitikat, kuid siiani ühtegi „kalakotkast” alla tulistatud ei ole, vaatamata sellele, et lahingus on seda tabatud käsitulirelvade ja isegi õhu-tõrjerakettidega.

Kokku on V-22 alla kukkunud seitsmel korral ning neis õnnetus-

tes on elu kaotanud 36 ini-mest. Peale otseste alla

kukkumiste on kopter-lennukil avastatud

teisigi prob-l e e m e ,

m i s

kõik o n

selle mainet kah-justanud. Näiteks veeb-

ruaris 2007 kehtestati kõikidele „kalakotkastele” õhkutõusmiskeeld, kui avastati, et lennumasina ühes arvutikiibis on viga, mis võib põhjus-tada lendamisel ebastabiilsust. Mit-mel korral on V-22 mootorid põlema läinud. Praeguseks aga on kõik suu-remad vead süsteemis ja masina ehi-tuses avastatud ning likvideeritud. Merejalaväelaste sõnul on V-22 sta-tistiliselt õnnetuste ja vahejuhtumite poolest nende kasutuselolevatest roo-torsõidukitest kõige turvalisem.Martin Altraja

FOTOD: INTERNET

V-22 Osprey on tõestanud ennast väga mitmekülgse ja igati kasuliku lennuvahendina.

Kopterlennukis on ühendatud lennuki ja helikopteri parimad omadusedPõneva välimusega kopter-

lennuk Bell Boeing V-22

Osprey lendab nagu lind ja

hõljub nagu mesilane, kuid

selle arendamine on olnud

kulukas ja probleemiderohke.

Bell Boeing V-22 OspreyMeeskond: 4 (piloot, teine piloot ja kaks mehaanikut)Mahutavus: kuni 32 sõdurit või 9 tonni kaupaPikkus: 17,5 mRootori läbimõõt: 11,6 mLaius: 14 mKõrgus: 6,73 mTühimass: 15 032 kgTäismass: 21 500 kgMaksimaalne stardimass: 27 400 kilogrammiJõuallikad: 2 × Rolls-Royce Allison T406/AE 1107C-Liberty turbopropellermootorit, kumbki 6150 hp (4590 kW)

Jõudlus

Tippkiirus: 509 km/h merepinnal, 565 km/h 4600 meetri kõrguselReisikiirus: 446 km/hLennukaugus: 1627 kmLennulagi: 7620 mTõusukiirus: 11,8 m/s

ksumus ümber 30 miljardileAastaks 2008 oli V-22 prog-kulunud 27 miljardit dollarit27,2 miljardit dollarit kulub

ennumasina ehitamiseks.rika Ühendriikide kaitse-Michael E. O’Hanlon ütles,tootmiskulud on tunduvaltd kui sarnase suuruse ja mega helikopteritel. Näiteks

er CH-53E Super Stallion,kanda suuremat raskust ja

sõdureid, on ligi kaks korda kui V-22 Osprey.

aastal lõpetas programmie ka USA merevägi ning

rrr

numasina arendamise japarandamisega. Esi-

mesest kuuueu st prototüübistk a k s kuk kkusid allaning teis- telgi oli prob-leeme. Kahe s u u r e rootoriga varus- t a t u dkopterlennuk on k ü l lüsna kiire, kuid mittenii ohutu kui helikoptervõi lennuk. Kui ühhe ee tava-pärase, keskel asetsevarootoriga helikoptervõib õnnetuse korral lihtsaltvaikselt allakeereldan i n g

ning uuemad mudelid varustataksenäiteks moodsaimate navigatsiooni-vahendite ja tehnoloogiaga. Ühend-riikide merevägi tegeleb muuhulgas„kalakotkale” uue tarkvara väljatöö-tamisega, mis s u u r e n d a k stippkiiruse 500 kilomeetrinitunnis ning t õ s t a k slennulae praegu- s e l t3700lt 4300 memm et-

rirr ni. Esimesed uuuueuutarkvara katsetused

tehti 2011. aasta septembris ning

need osutusidüsna edu-

kaks.

Miniguniga, millele võib lisandudaüks rambile toetuv kuulipilduja M2Browning või M240. Viimatimaini-tud relv on muide kasutuses ka Eestikaitseväes nime all Ksp 58. Väheserelvastuse pärast on V-22 saanudka palju kriitikat, kuid siiani ühtegi„kalakotkast” alla tulistatud ei ole, vaatamata sellele, et lahingus on sedatabatud käsitulirelvade ja isegi õhu-tõrjerakettidega.

Kokku on V-22 alla kukkunudseitsmelll korral ning neis õnnetus-

tes on elu kaotanud 36 ini-mest. Peale otseste alla

kukkumiste on kopter-lennukil avastatud

teisigi prob-l e e m e ,

m i s

kõik o n

selle mainet kah-justanud. Näiteks veeb-

ruaris 2007 kehtestati kõikidele kalakotkastele” õhkutõusmiskeeld

sõdurilehtsõdurileht6 ESMASPÄEV, 15. APRILL 2013

Ajakirjade Kirjastuse ristsõnaajakirjade peatoimetaja Tarmo Tuule lahen-das oma elu esimese ristsõna kuueaastaselt.

Mis tõi teid ristsõnade juurde ja mis teeb nende koostamise huvitavaks?Tarmo Tuule: Esimest korda puutusin ristsõnadega kokku kuueaastaselt, kui vanaisa ajakirja Aja Pulss imeraske ristsõna tühjad ruudud täitsin ü h e s u g u s t e A-tähtedega.

E s i m e -sed ristsõnad k o o s t a s i n p õ h i k o o l i s i g a v a m a t e tundide ajal. K e s k k o o l i s hakkasin neid h o o g s a m a l t l a h e n d a m a ning ülikooli aegu 1994. aastal hakka-sin neid aja-lehtedele-aja-kirjadele juba honorari eest koostama.

Esimesena hakkas avaldama mu ristsõnu tollane ajaleht Post, samal ajal ja samas kohas alustas ristsõna-meistri teed ka üks Eesti paremaid koostajaid Villu Tamme.

Ristsõnade koostamise teeb eriti meeldivaks tõsiasi, et pakkudes teis-tele inimestele meelelahutust ja tead-misi, saad ka ise targemaks.

Milliseid nõuandeid annate algajale lahendajale?Proovige alguses lahendada kerge-maid ristsõnu ja nii-öelda oma peaga. Kui kuidagi edasi ei saa, pange rist-sõna kõrvale ning naaske järgmisel hommikul puhanud peaga või muul sobival ajal lahendamise juurde. Ülla-

tuseks märkate, et ühel hetkel on rist-sõna lahendatud ning saadud rõõm suurem, kui oleks kohe teatmeteoste või interneti abi kasutanud. Loomu-likult tuleb ka neid abimehi teinekord tarvitada.

Milline on üks hea ristsõna?Hea ristsõna on keskmise raskusega –ei ole nii-öelda ainult kirjuta-mise vaev, kuid samas pole see ka lahendamatu. Lahenduslause on vai-mukas.

Millal sai alguse teie koostöö Sõdurilehega?2007. aastal suhtlesime veebel Roland Murofiga Kaitsejõudude Peastaabist, tegime prooviristsõna ja nii see algas.

Usun, et on olnud mõlemaid osa-pooli rahuldav koostöö.

Kui usin ristsõnade lahendaja te ise olete?Mulle väga meel-dib ristsõnu lahen-dada, aga viimasel ajal väga palju toimetuse töö juhtimise kõrvalt selleks aega ei jää. Naudin keerulise-maid ülesandeid ristsõnameistritelt Rauno Pärnitsalt ja Villu Tammelt, loogikaülesandeid

ning tunnen suurt rõõmu, kui reisidel õnnestub lõpuni lahendada mõni ing-lis- või soomekeelne ristsõna.

Kas Sõdurilehe militaarristsõnad erinevad nii-öelda tavalistest? On neid kergem või ehk huvitavam koostada?Sõdurilehe ristsõnad on keskmise ras-kusastmega nii-öelda Harju keskmi-sed ristsõnad. Neil on ainult üks prob-leem – nad on liiga pisikesed. Suurem ristsõna annaks koostajale võimaluse lisada rohkem temaatilist ning ka illustreerivat materjali. Lahendajal oleks aga rohkem mõttetegevust.Kristjan Terase

Iga Sõdurilehe lahutamatu

osa on viimasel lehel asuv

ristsõna, mille lahendajate

vahel loositakse välja väär-

tuslik auhind. Sõdurileht

uuris lähemalt, kust need

mõistatused pärit on ja kes

on nende autor.

Ristsõnameister Tarmo Tuule naudib tööd täiel rinnal

FOTO: PRIIT PALOMETS

Sõdurilehe „Sõdur versus sõdur” rubriigis võtavad sel korral mõõtu kaks staabi- ja sidepataljoni ajateenijat.

VASTASID reamees Erki Miilberg jareamees Rain Jääger.

Punktide jagamisel on arvesse võetud vastuste leidlikkust ja ambitsioonikust, atraktiivsust ning innovaatilisust, seadusekuulelikkust ja kaitseväelaslikkust.

reameesErki Miilberg

reamees Rain Jääger

1. Milline oli viimase üldfüüsilise testi tulemus?

259 punkti. 274 punkti.

2. Kes on väeosa kõige kenam naisterahvas?

Hea küsimus! Nooremveebel Mare Käige.

Ma nime ei tea, aga üks blondide juustega kadett.

3. Nimeta parim kasarmusisene tegevus!

Saunas käimine. Vabal ajal arvutis istumine või siis lugemine. Siin olen hakanud lugema.

4. Kas ja kui palju suudad ühe käe peal kätekõverdusi teha?

Nii palju kui vaja. Oota, ma proovin. Tulemus: 10.

Ei oska öelda, aga võin proovida. Tulemus: 11.

5. Mitu tüdruku pilti sul kapis on? Mitte ühtegi, aga mul on neiu isiklikud asjad.

Kaks, telefonis on veel mõned.

6. Oled sa motiveerinud oma lähedasi stiilis „kiirelt, kiirelt” või „mis häm-ming on”?

Ei. Ikka. See pakub tsiviil-isikutele nalja.

7. Kaua läks aega, et saapad saavutaks omale iseloomuliku lõhna?

Mu USA saapad lõhnavad siiani väga hästi!

Ma arvan, et SBK ajal pärast esimesi metsalaagreid.

8. Kas oled öösel metsalaagris mõne tegevuse juures magama jäänud?

Kaeviku kaevamise ajal jäin puu najal magama.

Ei ole.

9. Millest sa ajateenistuses enim puudust tunned?

Pehmest toolist. Tahaksin oma tüdrukuga rohkem koos olla.

10. Milline on kõige haledam põhjus, millega oled laatsaretti pöördunud?

Kunagi oli näpp natuke katki ja kuna plaastrid enam ei pidanud, küsisin endale sidet.

Kui põhjust ei ole, siis ma ei pöördu. Kui põhjus on, tuleb abi küsida.

11. Mis on kõige vägevam asi kaitseväes?

Ma arvan, et staabi- ja sidepataljoni liikuv saun.

Lõpurännakule järgnenud tunne oli vägev!

12. Mis ametimehe positsioonil sa tahaksid kaitseväes kõige enam olla?

Soomukijuht. Tahaksin proovida rühmaülema ametit, sest mind huvitab, kuidas ise hakkama saaksin.

13. Joonista tank!

Sõdur versus sõdur

1

01 1

1

0

01

11

1

1

1

1

1

1

0

11

11

1

Tankipilte kommenteerib Sõdurilehe sõltumatukunstikomisjon.

Tulemus

1

Palju õnne, reamees Jääger, oled võitja, kes oskab hinnata tõeliselt tähtsaid asju! Lõpurännaku järel kogetud tunne on kindlasti parem kui paljud materiaalsed väärtused. Samuti teab reamees Jääger, et lähedasi tuleb hoida. Sestap loodamegi, et pärast ajateenistust suundub ta kõrgemasse sõjakooli ning väljub sealt ohvitserina, kelle üle võib tema südamedaam uhke olla!

Hoolimata sellest, et reamees Miilbergi tanki moonaks on huvitaval kombel tennisepallid, on autori stiil väga põnev. Peale vaadates meenub kohe Nintendo mängukonsoolilt tuttav 1985. aasta mäng „Battle City”. Kuna niisuguse nurga alt kujutatud tanki mõõtmeid on keeruline hoomata, ei jää meil üle muud, kui vaid oletada, et tänu eksponeeritud roomikutele suudab see sõiduk ka „katuse peal” liikuda. Omanäoline tõlgendus on igal juhul tervet punkti väärt.

Reamees Jääger on tõenäoliselt Sõdurilehe kauaaegne tellija, kuna pildilt leiame kõik „Sõdur versus sõdur” rubriigi tankile omased elemendid, eesotsas uhke sideantenniga. Roomikute 6-4 asetus tagab tõenäoliselt kiiruse, kuid stabiilsuse osas me nii kindlad pole. Kõrgustesse pürgiva tanki juures on tore näha, et reamees Jääger on juba valinud kaasvõitlejate hulgast välja kõige tugevama juhi, keda võib usaldada väärikat sõidukit roolima. Natuke viimistlemist ning peagi on tootmiskõlblik masin valmis.

Võrdselt alanud vastasseisus peab reamees Miilberg siiski tunnistama kaasvõitleja paremust. Kümme kätekõverdust on väga hea tulemus, kuid siin rubriigis loevad vaid numbrid. Omalt poolt loodame, et reamees Miilberg leiab teenistuse kõrvalt aega ka puhkamiseks, sest tukkuvat võitlejat soomukijuhiks küll ei tehta.

12

1

11

10

Juunikuus ilmub ristsõna-

ajakirjas Ristik suur kahe-

leheküljeline Kaitseväe

ristsõna, mille lahendajate

vahel loositakse välja

Kaitseväe seljakott. Aja-

kirjade Kirjastus eraldab

mainitud Ristiku numbrit

vähemalt sada eksemplari,

need saadetakse Afganista-

nis missioonil olevatele

Eesti sõduritele.

sõdurilehtsõdurileht7ESMASPÄEV, 15. APRILL 2013

küsitlus

Vastavad staabi- ja side-pataljonis riigikaitselaagris osalenud kooliõpilased.

Miks sa tahaksid ajateenistust läbida?

Hans-Kristjan Et saada meheks.

Rene-RasmusMa kuulsin, et seal teenib miinimum-palka ja ma arvestasin, et 8 kuu jooksul teeb see kokku päris suure summa. Kulutused on põhimõtteliselt nullis – söök ja kõik on kaitseväe poolt, siis see tundub minu jaoks päris hea pakkumine.

Juhan MihkelSoovin ajateenistust läbida, sest see on kindlasti kasulik igale noormehele ning minu arvates õpib sellega elu põhiosku-sed selgeks ja palka saab ka.

BirgittiSest see on lahe kogemus. Õpib kaitsma kodumaad ja kasvatab distsipliini.

MarieKindlasti palju uusi kogemusi ja kindlasti saab palju distsipliini.

Lasu täpseks sooritamiseks peab tavaliste mehaaniliste sihikute puhul relv olema korralikult

õlas ning üks silm kinni pigistatud, et kindlustada relvast väljuva kuuli õige lõpp-punkt.

Just siin tulevadki hologramm-sihiku suuremad eelised kohe välja, nimelt ei pea täpseks laskmiseks enam teist silma kinni pigistama, kuna ülitäpne lasertehnoloogia kuvab sihiku alati õigele positsioonile ning relvakandjale jääb ainult pääs-tiku vajutamise vaev.

Mõlema silma lahti hoidmine parandab oluliselt sõduri vaatevälja ning samuti suureneb ka laskesek-tor. Sel ajal kui sõdur mingit objekti sihib, näeb ta lisaks seda, mis tema ümber toimub.

Sihiku tööpõhimõte seisneb ekraa-nile kuvatavas hologrammis, mis on spetsiaalselt välja töötatud. Uurimis-töö käigus on selgeks tehtud, et sihik, mis koosneb ühest suurest ringist ja täpist seal sees, on kõige efektiivsem. Sellist sihikut on sõduril väga kerge üles leida, kuna ring on päris suur ja kui vastane on juba üles leitud, saab täpsemalt sihtida.

Peale tavaliste täppsihikute on olemas veel kahe- ja kolmemõõtme-lised sihikud, näiteks granaadiheitja

puhul on sihiku all numbrid, mis näitavad meetreid.

Oma ehituselt on hologramm-sihik hästi lihtne ja vastupidav ega vaja mingeid kalleid lisafiltreid nagu punatäppsihikud vajavad kill flash’i ehk filtrit. Erinevalt laser- ja puna-täppsihikust ei kuva hologramm märklauapoolset valgust ja on nähtav ainult sihtijale. Isegi öövaatlussüstee-mide abil ei ole võimalik hologramm-sihikuga kuidagi vahele jääda.

Sõduri teenimiseks vajab holo-

grammsihik kahte tavalist AA-tüüpi patareid ning nende tööiga ulatub tuhande tunnini. Energiaallika sääst-miseks on sihikul eelprogrammee-ritud nupud, millega saab valida, mitme tunni pärast sihik ennast välja lülitab. See on hea näiteks siis, kui sõdur läheb mõnetunnisele patrullile ja unustab pärast seda sihiku välja lülitada.

Vastamaks karmidele nõuetele on hologrammsihik ehitatud MIL-stan-darditele vastavaks, sihiku klaasid, kuhu hologramm kuvatakse, on krii-mustuskindlad ja praktiliselt purune-matud. Nii kaua kuni väike osa sihi-kust nähtav on, ei sega lumi, pori ega ka pragunenud klaas. Sihiku korpus on valmistatud vastupidavast korro-sioonivastasest materjalist ning see on põrutuse-, udu- ja veekindel.

Enamike tänapäevaste relvade puhul ei ole vaja lisatarvikuid, et sihikut relva külge kinnitada. Holo-grammsihik kinnitub otse Picatinny relsile. Näiteks ameeriklaste M-4 puhul käib hologrammsihik laesääre või lukukoja kaane peale, vanemate relvade puhul, nagu näiteks Galilil, on vaja lisakinnitust.SL

Võistluste läbiviija staabi-veebel Siim Värgi sõnul hinda-sid ohvitserid vastast kõrgelt

ning olid ennast ka võitluseks päris kor-ralikult ette valmistanud. „Kuid Rotalia omad ei ole kindlasti papist poisid ning vaatamata sellele, et nad seekord võist-luse kaotasid, olen veendunud, et kor-porandid kavatsevad järgmisel aastal anda vägeva vastulöögi,” ütles staabi-veebel Siim Värk. Värk lisas, et Rotalia lubadused kannustavad omakorda ka sõjaväelogistikuid senisest veelgi roh-kem laskespordiga tegelema.

Laskevõistlusel osalesid kum-mastki organisatsioonist kolme-liikmelised võistkonnad, kes pidid õhupüstolist tabama võimalikult täpselt kümnemeetriselt distantsilt märklehte.

Logistikakeskusele tõi 223 punk-tiga võidu meeskond, kuhu kuulu-sid leitnant Rodion Sorokin, leitnant Erko Sepri ja nooremleitnant Anton Auzin. Korporatsioon Rotalia pari-mate tulemustega võistkond, kuhu kuulusid Hannes Valk, Andris Sprivul ja Rain-Alari Külm, kogus 171 punkti.

Individuaalses arvestuses tuli 88 punktiga parimaks kapten Andres Rüütelmaa, teisele kohale 76 punk-tiga leitnant Erko Sepri ning kol-mandale kohale 75 punktiga leitnant

Rodion Sorokin.Kui 8. aprilli õhtul võõrustas kor-

poratsioon Rotalia oma Tallinna esinduse ruumides logistikakeskuse ohvitsere, siis 9. aprilliks kutsus logis-tikakeskuse ülem Rotalia liikmeid logistikapataljoni 94. aastapäevale pühendatud pidulikule rivistusele ja lahtiste uste päevale.

Väärika ajalooga ühendus10. novembril 1913. aastal loodud korporatsioon Rotalia ühendab eesti rahvusest meestudengeid vaatamata nende vanusele, majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale ning poliitilis-

tele vaadetele. Rotalia kasvatab oma liikmeid nii vaimselt kui ka seltskond-likult kindla ja lähedase ühenduse ning tugeva distsipliini abil. Rota-lia üks eesmärk on luua eluaegsed sõprussidemed erinevate ülikoolide ja teaduskondade üliõpilaste ja vilist-laste vahel ning aidata kaasa nende eneseharimispüüdlustes, mis võimal-daks neil oma elusihte saavutada nii enda, oma rahva kui ka kodumaa hüvanguks.

Enne Teist maailmasõda kuulu-sid Rotaliasse hulk tuntud sõjaväelasi nagu näiteks Kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülemad kindralmajor

Herbert Brede, kindralmajor Alek-sander Jaakson, kolonel Jaan Rink, sõjakooli ülem Herbert Grabbi, sani-taarkindralmajor Arthur Lossmann, õhukaitse ülem kindral major Richard Tomberg, kindralstaabi ülem kind-ralmajor Juhan Tõrvand ning kind-ralstaabi ülem ja kaitseminister kind-ralleitnant Nikolai Reek.

Praegu kuulub Rotaliasse üle maa-ilma enam kui pooltuhat meestuden-git, kellest üle 300 liikme on Tal-linna ja Tartu koondistes. Kaitseväe logistikakeskuses teenib praegu 70 ohvitseri.Marek Miil

Logistikakeskuse ohvitserid võitsid laskevõistlusel korporante8. aprillil Männiku laske-

tiirus toimunud Kaitseväe

logistikakeskuse ohvitseride

ja korporatsioon Rotalia liik-

mete vahelised laskevõistlu-

sed võitsid sõjaväelogistikud

ning logistikakeskuse ülema

rändkarikas jäi seekord

logistikakeskusesse.

FOTO: MARK GRIMITLIHT

Nooremleitnant Anton Auzin, leitnant Rodion Sorokin ning leitnant Erko Sepri logistikapataljonist.

Murrang väikeste tehnoloo-

giliste lahenduste vallas on

toonud juba ammu tuntud

hologrammi kasutava sihti-

missüsteemi hävituslennu-

kitelt maa peale ning üksik-

võitleja varustusse.

Töökindel hologrammsihik teeb laskmise lihtsamaks

Hologrammsihikut kasutavad oma relvadel ka Eesti üksused Afganistanis.

FOTO: ARHIIV

sõdurilehtsõdurileht

ristsõna

koomiks | autor Helin Tikerpuu

Sõdur! Lahenda ristsõna ja võida Sõdurilehe termos!Saada ristsõna lahendussõna* SMSiga numbrile 5635 0065 või kirjutaaadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12,15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee.NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)!

Kiirusta! Sõdurilehe toimetus ootab ristsõna lahendussõnu 24. aprillini

Ristsõna number 88 õigelahendussõna oli RASKETANK

Õnnelik võitja on vanemmadrus Henri-Sten Saarepera Miinilaevade divisjonist.

* Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tulebtasuda vastavalt Eesti Post ASi hinnakirjale.

8 ESMASPÄEV, 15. APRILL 2013

www.veteran.ee

& TÕNIS MÄGI

Tallinna Kammerorkester

Rahvusooper Estonia poistekoor

Kontsert on tasuta!

Paldiskis asuva 1. jalaväe-brigaadi söökla ülesanne on toita 1. jalaväebrigaadi tagala-

pataljoni ajateenijaid ning Scouts-pataljoni, Eesti ainsa täisprofessio-naalse üksuse võitlejaid.

Tagalapataljon ning Scoutspatal-jon asuvad kõrvuti – teine teisel pool Tallinna–Paldiski maanteed. Sealne söökla seevastu on ühine ning asub Scoutspataljoni poolel. Seega peavad tagalapataljoni võitlejad igal söögi-korral maha marssima üsna pika distantsi ning muuhulgas ületama iga kord maantee. Ajateenijate jaoks ei ole lahendus ideaalne, kuid nagu sööklas selgub, on teekond seda väärt.

Sööklahoone ise on küllaltki taga-sihoidlik. Lihtne, juba varem nähtud

lahendus, kus sisse tulles paremat ja vasakut kätt asuvad nagid ning veel enne söögisaali sisenemist on tua-lettruumid. Sellele järgneb ruum, kus kokatädid toidupoolist jagavad.

Selleks on ette nähtud kaks letti. Kokad teevad oma tööd kiirelt ja rõõmsa naeratusega. Kui söök on käes, võib istuda lauda sööma. Sisse-pääsu suhtes vasakule jääb ajatee-nijate söögiruum ning paremale kaadrikaitseväelastele mõeldud lausa uksega eraldatud söögiruum, mis on vähemalt sama suur, kui mitte suu-remgi kui ajateenijate oma. See on ka täiesti arusaadav arvestades Paldiskis paiknevate professionaalsete kaitse-väelaste hulka.

Lustakad makaronid1. jalaväebrigaadi söökla on küllaltki avar ja suurte akendega, mis tagab hea loodusliku valgustuse ja seeläbi hea meeleolu sööklas. Suurenenud elektri hinna tõttu on selline kokku-hoid valgustuse arvelt igati märki-

misväärne argument. Avarate akende alla valgust nautima on paiguta-tud mitu toataime, mis koos mõne üksiku pildiga seinal toimivad sisus-tuselementidena ja toovad söökla-ruumidesse särtsu.

Toiduportsud on Paldiskis kor-ralikud ning kõht ei tohiks tühjaks jääda ka suurema isuga meestel. Tore oli näha, et makaroniroog ei olnud tehtud tavalisest toormaterjalist, vaid kasutatud oli lisaks tavalistele maka-ronidele ka oranži ja rohelist värvi kruvikujulisi makarone. Hetkeks tuli aeg maha võtta, et seda lustlikku kompositsiooni silmitseda.

Omaette väärtus oli muuhulgas portselannõud, mida Kaitseväes siiani nähtud polnud. Ka juuakse Paldiskis klassikalisest morsiklaa-sist. Kuigi sellega kaasneb väike risk nõude purunemise näol, tekitavad tuttavast materjalist sööginõud kind-lasti kodust tunnet.Martin Altraja

Sõdurilehe sööklalugude

seeria ongi lõpule jõudmas,

jäänud on veel hinnata vaid

üks söökla.

Jätku leivale! 1. jalaväebrigaadi söökla

FOTO: MARTIN ALTRAJA

Paldiski söögisaal ei olnud väga suur, kuid kõik sööjad mahtusid mugavalt ära.

Söök: Pearoog oli strooganov värviliste kruvikujuliste makaronidega. Sellele sillutas teed suurepärane seljanka, mis oli hästi maitsestatud ja sisaldas piisavalt liha. Magustoiduks pakuti halvaa-hapukoorekreemi, mis viis keele alla. Keelekasteks võis valida erinevate mahlade ja keefiri vahel. 5 punktiTeenindus: Teenindus oli kiire ja korralik ning sööklatädid sõbralikud. Sealne lett on aga üsna lühike, mistõttu tuleb võtta oma taldrik ja kiirelt edasi liikuda. 4 punktiSisustus: Söömiseks sobiva õhkkonna loomise eest Paldiski sööklas kandsid hoolt mõned seinu katvad pildid ja üksikud toataimed. 4 punktiLisavõimalused: Nagu Jõhvi jalaväepataljoni sööklas, on ka Paldiski kaitseväelastel kasutada mikrolaineahjud, kus näiteks võileibu soojendada. Toitu võib vastavalt oma soovile maitsestada ketšupi või sinepiga. 2 punktKokku teenib 1. jalaväebrigaadi söökla 15 punkti ja tuleb selle tulemusega meie edetabelis teisele kohale.

"Kuidas on, sõdurid, "Kuidas on, sõdurid, kas toitu jätkub?"kas toitu jätkub?" "Just nii, härra kindral "Just nii, härra kindral

ja jääb ülegi!"ja jääb ülegi!"

"Tubli! Ja mis te "Tubli! Ja mis te ülejääkidega teete?"ülejääkidega teete?" "Sööme ära ja tuleb "Sööme ära ja tuleb

puudugi, härra kindral!"puudugi, härra kindral!"