sõdurilehtsõdurilehtFOTO: MADIS VELTMAN

Kaitseminister Reinsalu ütles radariposti avamisel, et kor-ralik õhuseiresüsteem suuren-

dab Eesti kaitsevõimet ja julgeolekut. „Samuti on mul eriti hea meel, et Muhu saare elanikud on radariposti ehitamise neile omasel külalislahkel meelel vastu võtnud ning ma usun, et muhulased võtavad siia tööle asuvad kaitseväelased ruttu omaks,” ütles

kaitseminister.Õhuväe ülema kolonel Jaak Tarieni

sõnul pikendab õhuseire paranemine võimalike kriiside puhkemise korral eelhoiatusaega. „Korralik õhuseirepilt on hädavajalik nii NATO hävitajate lendudeks kui ka vajadusel erinevate õhutõrjesüsteemide toimimiseks. Muhu radar suurendab ka rahuaegset lennuohutust,” ütles kolonel Tarien.

Radariposti avamisel osalesid veel ka radari valmistajafirma Tha-les-Raytheon Systemsi asepresident Dominique Simonneau, Soome kait-seministeeriumi kantsler Arto Räty ja Eesti kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran.

Mobiilne keskmaaradarMuhu radaripostil alustab tööd Prant-susmaalt hangitud kolmedimensioo-niline keskmaaradar Thales Ground

Master 403. Radar on võimeline õhusõidukeid avastama kuni 470 kilomeetri kauguselt ja kuni 30 kilo-meetri kõr-guselt. See on nii-öelda m o b i i l n e süsteem, mis t ä h e n d a b , et vajadusel on võimalik radar mõne tunni jook-sul ära viia ja teises kohas uuesti töö-korda seada.

Lisaks iseseisva kaitsevõime suu-rendamisele on Ground Masteritel suur roll NATO integreeritud õhu-kaitsesüsteemi eelhoiatusvõimekuse tõstmises. Praegu Balti riikide mood-saim ja seejuures ainuke mobiilne keskmaa õhuseireradar vastab NATO

standarditele ning ühildub seeläbi kõikide alliansis kasutusel olevate õhukaitsesüsteemidega.

R a d a r i -posti töös-h o i d m i s e k s hakkab seal kokku (vahe-tustega) tee-nima umbes 20 inimest – lisaks õhuväe radarispetsia-

listidele kokku üheksaliikmeline pal-galine valvemeeskond, majahoidja, koristaja.

Ühiselt hangitudTeine samasugune radar paigalda-takse 2014. aastal Lõuna-Eestisse Otepää valda. Radarid hangiti 2009. aastal sõlmitud Eesti ja Soome ühise

hankelepinguga, millega kaks riiki hankisid kokku 14 radarit. Kogu hanke suur maht võimaldas Eestil saada sisuliselt kaks radarit ühe hin-naga.

2011. ja 2012. aastal rajati ka radari posti toimimiseks vajalik taristu – peahoone, abihoone, trassid, piirdeaed. Radariposti taristu ehitas AS NCC Ehitus.

Ämaris paiknev õhuseiredivisjon on õhuväe koosseisu kuuluv taktika-line üksus, mille ülesanne on avas-tada ja identifitseerida Eesti vabariigi õhuruumis ja selle lähiümbruses len-davaid objekte. Oma töös kasutab õhuseiredivisjon kõiki üksuse kasu-tuses olevaid seire- ja sidevahendeid, olles seeläbi osaks NATO integreeri-tud õhukaitsesüsteemist NATINADS.SL

Muhumaal avati õhuväe uusim radaripost Kaitseminister Urmas Reinsalu

ja kaitseväe juhataja kindral-

major Riho Terras avasid

26. märtsil Muhu saarel õhuväe

uue radariposti, kus hakkab

paiknema keskmaa õhuseire-

radar Ground Master 403.

NR 27 (383) ESMASPÄEV, 1. APRILL 2013 ISSN 1736-3411

854

Vahipataljoni ajateenijate rokkansambel Sõduri FM osales fi rmabändide võistlusel

Jätku leivale! Männiku harjutusväli

Kolonelleitnant Mati Tikerpuu: sõjakooli lõpetajat ootab kindel töökoht kaitseväes

Uues radaripostis alustas tööd Baltikumi moodsaim kolmedimensiooniline radarisüsteem Thales Ground Master 403, mis tuvastab õhusõidukeid kuni 470 kilomeetri kauguselt.

Korralik õhuseirepilt on

hädavajalik nii NATO hävitajate

lendudeks kui ka vajadusel

erinevate õhutõrje-

süsteemide toimimiseks.

Teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 TallinnPeatoimetaja: vanemveebel Diana Pilme, 717 2171Tegevtoimetaja: kapral Kristjan TeraseKüljendaja: reamees Mathias VäärsiReporter: reamees Martin AltrajaFotograaf: reamees Mark Grimitliht

sõdurilehtsõdurileht

sõdurilehtsõdurileht

Peainspektormajor Ilmar KikkasJuhkentali 58, 15007 Tallinntel 717 1283, peainspektor@mil.ee

Peakaplankol-ltn Taa vi Laa ne pe reJuh ken ta li 58, 15007 Tal linntel 717 1015, kap la ni tee nis tus@mil.ee

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurilehtKaitseväe pildialbum: pildid.mil.eeVaata ka: Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

ESMASPÄEV, 1. APRILL 2013

kommentaar

Kevade algusKülmakraadid on taandumas ning loodus tõstab pead – 20. märtsil kell 13.02 algas kevad. Soojematest ilmadest ja pikematest päevadest hoolimata tuleb igaühel oma tervist hoida, kuna täpselt samuti nagu tal-vel teevad liiga külmakraadid, võivad soojal ajal meid ohustada viirushaigu-sed. Seega, enne söögikorda peskem alati käed puhtaks!

Lõppenud kuu tuletas meile taas meelde, et käimasoleva väljaõppe-tsükli suursündmus, Kevadtorm 2013, on aina lähemal. Viru jala-väepataljoni kaardiharjutus Viru Talv tõi Virumaale aspirandid, kes kolme-päevase õppuse käigus omandasid teadmisi ja kogemusi, mis tulevad maikuus kindlasti kasuks.

Et kätte on jõudnud naljakuu ning täna on 1. aprill, ei tasu kõike sellest lehenumbrist loetut absoluutseks tõeks pidada. Naer on ju teadupärast parim ravim.

Maailm meie ümber muutub aga pidevalt. Alles möödunud sajandi algul sai sõiduauto lihtinimesele kättesaa-davaks ning praegu võime tõdeda, et Eesti on ainus riik maailmas, mis on täielikult kaetud elektriautodele mõeldud kiirlaadijatega.

Pideva moderniseerimise ja digitali-seerimise ajastul on küberterrorism saamas karmiks reaalsuseks. Kui me võimalikesse ohtudesse piisava tõsidusega ei suhtu, võib lahinguväl-jale ehk tõepoolest naasta hoopis kivid ja ling.

KRISTJANTERASE kapral

KT

FOTO: AIVO VAHEMETS

15. märtsil andsid mereväebaasis sõdurivande 102 ning Kirde kaitseringkonna Tapa linnakus 40 jaanuaris teenistust alustanud ajateenijat. 22. märtsil andsid sõdurivande 123 vahipataljoni, 23 Viru jalaväepataljoni ja kaks kaitseväe logistikakeskuse kaitseväe-last. Vahipataljoni ajateenijad andsid kaitseväelase truudusetõotu-se traditsiooniliselt pidulikul rivistusel Jüriöö pargis Tallinnas.

Kaitseväe orkester tähistas 16. märtsil Estonia kontserdisaalis piduliku kontserdiga orkestri taasloomise 20. aastapäeva. „Nende aastatega oleme väikesest marsiorkestrist arenenud sümfoonili-seks puhkpilliorkestriks, kellele ükski muusikaline proovikivi pole liig keeruline, ükski ülesanne ületamatu,” ütles kaitseväe orkestri peadirigent kolonelleitnant Peeter Saan.

FOTO: MARK GRIMITLIHTFOTO: EERO SALMAN

Kaitsevägi võtab sõjalisel operatsioonil Afganistanis kasutusele Sisu XA-188 soomukitele paigaldatava granaadiheitjavastase kaitsesüsteemi SidePRO-LASSO. „Kaitsevägi peab andma endast parima, et tagada sõjapiirkonnas oma sõdurite maksimaalne turvalisus. Antud võrgud pakuvad täiendavat kaitset missioonipiirkonnas olevatele soomukitele ja nende isikkoosseisule suurema kaliibriga relvade tule eest,” ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus.

tsitaat

„Olen olnud tunnistajaks eesti sõdurite heale tee-nistusele Afganistanis ja

tunnen, et olen täna külas tõelisel liitlasel,”

ütles Taani kaitseväejuhataja kindral Peter Bartram

oma kahepäevasel Eesti-visiidil.

Avalda Sõdurilehe lugude kohta arvamust meie Facebooki lehel facebook.com/s6durileht.

Kui avalikult oma arvamust avaldada ei taha, siis võid kirju-tada otse toimetuse aadressile sodurileht@mil.ee. Teeme seda lehte just sinu jaoks ja meile on oluline teada, kuidas saaksime seda paremini teha.

sõdurilehtsõdurilehtESMASPÄEV, 1. APRILL 2013

Londonis esitletud ning Eesti pealinna nime kandva raa-matu näol ei ole tegu küll

ametliku NATO dokumendiga, kuid selles on 95 üldtunnustatud põhimõtet, millest allianss otsuste tegemisel võib lähtuda.

Kui seni puudusid kindlad põhi-mõtted ning kaasused, kus oleks rakendatud rahvusvahelist õigust riikide vastu suunatud küberkurite-gevuse vastu, siis CCD COE värske dokument võimaldab rünnakuid sel-gelt piiritleda. Nõnda on „Tallinna käsiraamatu” kohaselt riikidel õigus kasutada reaalset jõudu häkkeri vastu üksnes siis, kui arvutivõrkudesse tun-gimisega kaasneb inimelude kaotus või märkimisväärne varaline kahju.

Kuna paljude asjatundjate hin-nangul võivad küberkonfliktid tule-vikus luua eeldused sõjategevuseks, on paika pandud kindlad reeglid ka vastutegevuse osas. Nõnda on välista-tud riiklikud ründed niisugustele tsi-viilobjektidele nagu näiteks haiglad,

tammid ja tuumaelektrijaamad.Kahekümne õiguseksperdi ja rah-

vusvahelise Punase Risti ning Amee-rika ühendriikide asjatundjate sõnul on küberrünnakutega kaasnev sõja-tegevus muutumas üha reaalsemaks tulevikustsenaariumiks. Niisuguste konfliktide puhul suureneb ka teatud tsiviilisikute roll sõjategevuses, kuna aktiivse ja pahatahtliku vastutegevuse korral on riikidel õigus käsitleda selli-seid isikuid sihtmärkidena.

Projekti juhi Michael N. Schmitti sõnul polnud varem terviklikku üle-vaadet sellest, kuidas rakendada ole-masolevaid õiguslikke põhimõtteid virtuaalmaailmas. Samas pole asja-tundjad veel tänini jõudnud ühele meelele Iraani tuumaprogrammi rün-damiseks kasutatud Stuxneti asjus. See oli arvutiviirus, mis tungis tundli-kesse arvutisüsteemidesse ja põhjus-tas reaalseid kahjustusi erinevatele riistvarakomponentidele.

Keeruline tuvastada„Vastumeetmeid hõlmava raamistiku koostamine ei tohiks aga mõjutada suhtumist tulevikus aset leidvatesse konfliktidesse. Olgugi, et küberruumi võrreldakse sageli Metsiku Läänega, kehtivad sealgi mitmed õiguslikud põhimõtted,” sõnas Schmitt.

Virtuaalruumi suurim puudujääk on endiselt anonüümsus ja jälgede lihtne varjamine. Avalikkusele sai see ilmsiks tänavu, mil mitme väljaande sõnul tegutses Shanghai korterela-mus Hiina sõjaväe üksus, mis oli järjepidevalt rünnanud lääneriikide

võrgusüsteeme. Kindlate tõendite puudumise tõttu on aga keeruline leida isikuid, keda võrguseadmete rikkumises ja sissetungimises saaks otseselt süüdistada.

Käsiraamatu seitsmes punkt sätes-tab sellegi, et valitsusvõrgust pärinev rünnak ei ole piisav tõend vastutege-vuse algatamiseks, kuid see on märk sellest, et kõnealune riik on konk-

reetse ründega mingil määral seotud.Küberkuritegevust ja -rünnakuid

hinnatakse tänapäeval üheks suure-maks ohuks terrorismi, riikidevahe-liste sõjaliste konfliktide ja suurõnne-tuste kõrval. Tänavu on teatanud oma kavatsusest liituda CCD COEga nii Prantsusmaa kui ka Suurbritannia.

Kooperatiivne küberkaitse kompe-tentsikeskus on NATO akrediteeritud

rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb küberjulgeoleku alase hari-duse, nõustamise, saadud õppetun-dide analüüsimise ning teadus- ja arendustegevusega. Keskuse mis-sioon on suurendada NATO, selle liikmesriikide ja partnerite küber-kaitse alast võimekust, koostööd ja teabevahetust.Kristjan Terase

NATO küberkaitsekeskus sõnastas kübersõja põhimõtted

Teatud juhtudel võib võitluses küberkurjategijatega kasutada ka reaalset jõudu.

Tallinnas tegutsev NATO

kooperatiivne küberkaitse

kompetentsikeskus (CCD

COE) esitles möödunud kuul

raamatut „Tallinna käsi-

raamat”, mis koondab küber-

sõjaga seotud rahvusvahelise

õiguse põhimõtted.

FOTO: INTERNET

Kuperjanovi jalaväepataljoni haigusepuhangu põhjustas Norwalki viirus

Esmaspäeval, 18. märtsil ja sel-lele järgneval teisipäeval hai-gestusid mitusada Kuperjanovi

jalaväepataljoni sõdurit kõhuviiru-sesse. Kokku pöördus nädala alguses Kuperjanovi jalaväepataljonis oksen-damise ja kõhulahtisuse kaebusega arsti poole 248 sõdurit. Haigestunud ajateenijad toimetati karantiini. Kohe

läbi viidud laboratoorsete analüü-side alusel põhjustas haigestumise Norwalki viirus.

„Kuperjanovi pataljonis toimu-nud puhang oli väga iseloomulik noroviiruse puhangule, mis algas ilmselt kellegi haigestumisega,” ütles kaitseväe infektsionist kapten Anu Mill. „Selliseid puhanguid on praktiliselt võimatu täielikult välis-tada, kuid tuleb kiiresti reageerida ja haigestumine piirata. Õnneks on tegu siiski kerge viirushaigusega ja kiire täieliku paranemisega. Viiruse ohjamiseks kasutusele võetud meet-med – haigete isoleerimine ja pin-

dade puhastamine – olid adekvaat-sed ja operatiivsed tegevused.”

Noroviirused on väga nakkavad, levides kergesti ühelt inimeselt tei-sele ja haigestumiseks võib piisata ka kümmekonna viiruseosakese sat-tumisest seedekulglasse. Noroviiruse ehk Norwalki nakkuse haiguspilti iseloomustab iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, peavalu, lihasvalu, harvem ka palavik. Sümp-tomid kestavad tavaliselt 1-2 päeva.

Norwalki viirus ehk noroviirusnakkus levib kõige agaramalt talvekuudel.

Haiguse peiteperiood on 12 tundi kuni 2 päeva. Noroviirust võib saada pindadelt (kätehügieeni reegleid eira-tes, pindu puhastades), süües naka-tunud toitu (näiteks pesemata puuvil-jad) ja otsekontaktil haige inimesega.

Nädala keskpaigaks olid kõik sõdurid Kuperjanovi jalaväepataljo-nis esmaspäeval alanud haigusest paranenud ja neil jätkus tavapärane

teenistusrütm.Neljapäeval, 21. märtsil lõpetati

pataljonis isolatsioon ja taastati haigu-sepuhangu eelne olukord täies mahus. „Kõik haigestunud on terveks saanud ja jätkavad tavapärast teenistust,” ütles Lõuna kaitseringkonna meditsiinikes-kuse arst-ülem major Hanno Mölder. „Ka linnaloale võivad sõdurid saada. Meditsiinilisi piiranguid selleks ei ole, edasine oleneb juba nende ülematest.”SL

Üleelmisel nädalal põhjustas

ärevust Kuperjanovi jalaväe-

pataljonis puhkenud oksenda-

miste ja kõhulahtisuste laine.

Selleks, et vältida haigestumist tuleb käsi hoolikalt seebiga pesta.

FOTO: INTERNET

järgmised katsed toimuvadjärgmised katsed toimuvad08.08.––21.04.201321.04.2013

TULE KAITSEVÄE ERIÜKSUSE KATSETELE!Täpsem info www.elukutse.ee/eog

sõdurilehtsõdurileht4 ESMASPÄEV, 1. APRILL 2013

uudised

Sõjaväelogistikud kutsuvad koristustalguteleKaitseväe logistikakeskus korraldab koostöös kõikide kaitseväe väeosa-dega harjutusalade kevadised hea-korrapäevad.

„Heakorrapäevade üks eesmärk on korrastada harjutusväljad, et tagada keskkonnakaitse ja väljaõppe ohutus. Teine eesmärk on tõsta keskkonna-kaitse alast teadlikkust ajateenijate seas,” ütles harjutusväljade kesk-konnakaitse spetsialist Merili Vipper logistikakeskusest.

Koristustalgutele oodatakse neile sobival ajal kõiki väeosasid, eelkõige neid, kes on aasta jooksul kaitseväe harjutusväljasid kasutanud. Koris-tustöid koordineerivad harjutusalade vastutavad isikud, kes tagavad koris-tajatele prügikonteinerid ja -kotid ning töökindad.SL

KVÜÕA tähistasid 15. taasasutamis-aastapäevaKaitseväe ühendatud õppeasutused (KVÜÕA) tähistasid 18. märtsil oma taasasutamise 15. aastapäeva õppe-jõududele ja töötajatele mõeldud aktu-sega ning autahvli „Kõrgema sõjakooli parimad õppurid” avamisega.

„Rahvuslik sõjaline haridus on kallis ja ressursimahukas. Kuid see on hea ja efektiivse riigikaitse oluline nurga-kivi, ilma milleta muutub mõttetuks panustada muudesse riigikaitselistesse valdkondadesse,” ütles kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus ja lisas: „Kaitsevägi on välja arendanud neljaastmelise sõjalise hariduse süsteemi, mille kavakindel järgimine tagab ametikohtade täitmise asjatundlike ohvitseridega. Kaitseväe ühendatud õppeasutused annavad esimesed kaks astet.”SL

Tanel Padar toetas langenud kaitse-väelaste lapsiTanel Padar, kes on esinenud ka operat-sioonil „Iraagi vabadus” teeninud Eesti kaitseväelastele, annetas muusikasaa-tes „Su nägu kõlab tuttavalt” võidetud tuhat eurot Carolin Illenzeeri fondile.

Tanel Padari sõnul anti neile saate alguses valida, kellele võidu korral saadud summa annetada ja toetada langenud või teenistuses viga saanud kaitseväelaste lapsi tundus kõige õigem mõte. „Otsust, et just neid lapsi toetada, mõjutas kindlasti see, et olen ise käinud Iraagis teenivatele kaitse-väelastele esinemas ning see, et mu parim sõber osaleb välisoperatsioo-nidel ja iga kord hoian hinge kinni, et kõik hästi läheks,” ütles Padar.SL

Eesti reservohvitseridest meedikud õpetasid NATO kolleegeKaitseväe ühendatud õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse reservohvitseridest lektorid õpetasid möödunud nädalal Budapestis NATO sõjameditsiini väljaõppekeskuses sõjavigastuse erakorralise käsitluse kursusel osalejaid.

Kursuse põhiteema oli sõjategevusest tingitud traumade tänapäevane medit-siiniline käsitlus, isevalmistatud lõhke-keha plahvatusest tingitud vigastuste ja laskevigastuste ravi. Oluliste teemadena räägiti ka meditsiinilise personali ette-valmistusest, varustusest ja meeskon-natööst. Teoreetilisele õppele järgnes praktiline simulatsioonõpe Budapesti sõjaväehaiglas. SL

Traditsioonilist väljaõpet asen-dasid tähtpäeva puhul erinevad pidulikud ja sportlikud ettevõt-

mised, muuhulgas kiirmale, ragbi ja auto vedamise ehk rammumehe võistlus. Nende eesmärk on kasva-tada ühtekuuluvustunnet ja kujun-dada ühist identiteeti.

Ajateenijast nooremseersant Madis Rebane kinnitas, et tähtpäeva sellisel moel tähistades tugevneb meeskonnavaim. „On tunda ikka, et meeskonna hing on väga suurelt siin sees, kui need võistlused toimuvad,” lisas Rebane. Suured relvad ja suured paugud olid just need, mille pärast nooremseersant Rebane kutsealu-sena just suurtükiväepataljoni oma teenistuskohaks valis.

Kapral Kait Kadajase meeskond

võitis nii ragbi- kui ka rammumehe võistluse. Kadajas sattus suur-tükiväkke saatuse tahtel: „Tegelikult ma oleks pidanud Kuperjanovisse minema, aga sealt taheti saada mingi hulk mehi Tapale.” Nüüd on mees nii-võrd rahul, et võtnud plaani ka tule-viku suurtükiväega siduda ning kait-seväkke üleajateenijaks jääda. „Mulle meeldib sihtida Eesti suurimat relva, miks mitte,” ütles Kadajas.

Suurtükiväepataljoni ülem kolo-nelleitnant Kaarel Mäesalu kinnitab poiste sõnu väeosa võimsast tule-jõust, viidates kirjandusele, kus suur-

tükiväge tihti lahinguvälja kuningaks tituleeritakse. Mäesalu sõnul seisneb suurtükiväepataljoni identiteet selles, et kõik väeosa ajateenijad ja reserv-väelased tunnevad end professionaal-seimate suurtükiväelastena Eestis.

Ühtsuse märk on ka austus Püha Barbara vastu. „Püha Barbara on meie kaitseingel, kelle pühakupäev on 4. detsembril, mida tähistavad kõik suurtükiväelased maailmas,” sõnas Mäesalu. „Kui oleme lahingus, siis tema kaitseb, et me vastase kaugtule otsa ei satuks,” märkis ka noorem-seersant Rebane Püha Barbara oluli-

sust. Suurtükiväelaste pühendumust näitab veelgi enam see, et kolonel-leitnant Kaarel Mäesalu peab patal-joni taasloomise aastapäeva pea sama tähtsaks kui enda sünnipäeva. „Ma tahan, et kõik tunnetaksid sisemist sidet, ükskõik, kas mees on tegevtee-nistuses või reservis,” lisas Mäesalu. Seda toetab tähtpäevale järgnenud nädalavahetusel toimunud reservväe-lastele korraldatud suurtükiväetee-maline mitmevõistlus Põhisuund.

Kui 15 aastat tagasi suurtükiväe-grupp Tapal taasasustati, oli ajatee-nijatele mõeldud kasarmud kehvas korras, pesemistingimused kesised ja relvastus alles lapsekingades. Aasta-tel 2004–2008 ka suurtükiväe kooli ülemana töötanud Mäesalu ütluse kohaselt on pataljon viimase küm-nendi jooksul saanud uut relvastust ning transporditehnikat. Lähitulevi-kus valmib suurtükiväe remondi- ja hooldushall ning tänapäevastele tin-gimustele vastavad transpordivahen-dite hoiuplatsid.

Arenguruumi siiski on: „Järgmis-tel aastatel tuleks tegeleda sisulise tööga, tõhustada välja õppematerjale ja -protseduure ning koostööd jala-väeüksustega, et suurtükiväe võime-kust paremini kasutada,” selgitab Mäesalu.Madis Järvekülg

Kaitseväe orkestri ajateenijate rokkansambel Sõduri FM koos-neb eelmise aasta oktoobris

Põhja kaitseringkonna vahipataljonis teenistust alustanud ajateenijatest. Pärast sõduri baaskursuse lõpetamist detsembris jätkus nende teenistus kait-seväe orkestris, kus neist moodustati lauluansambel, rivitrummigrupp ning rokkansambel Sõduri FM.

Ajateenijate bändi, orkestrist rää-kimata, ei pääse aga igaüks. „Siin peab olema sul soovitaja ja hea muu-sikaline taust. Mina tegin avalduse näiteks aasta enne teenistusse tule-mist,” kirjeldas orkestrisse pääsemist ansambli kitarrist reamees Uku Rein-hold. Nii mõnigi ajateenija on käinud põhikoolist alates mõnes muusika-koolis, kuigi seda otseselt ei nõuta. „Olen varem bändis mänginud, kuid kitarri mängimise sain selgeks omal käel,” ütles Sõduri FMi teine kitarrist, reamees Karl Ölluk.

Ansambli vahva nimi tuleneb aja-teenijate omavahelisest kõnepruugist. „Sõduri FM tähendab ajateenijate sõnavaras kuulujutte, mis sõdurite vahel levivad, kuid mille päritolus ei olda päris kindlad. Meie olemegi see nii-öelda raadio, kust kogu info läbi käib,” kirjeldas reamees Ölluk.

Ansambli repertuaar on lai. Män-gitakse nii biitlite paremaid palu kui ka Pendulumi ning soulilegend James Browni lugu „I Feel Good”. Lugude nimistusse kuulub ka Guns N’ Rosesi „Sweet Child o’ Mine”. Eesti muusika hulgast on tuntust kogu-

tud metsavendade laulu ja ansambel Apelsini „Matkalauluga”. „Niisugune valik kujunes hääletuse tulemusel. Suurele tahvlile pani igaüks kirja oma lemmikud ning nõnda selgita-sime välja populaarseimad,” kirjeldas lugude valimist bändi laulja kapral Samuel Markus Reinaru.

Suur vastutusKlahvpille mängiva reamees Martin-Erich Torjuse sõnul on jutt bändi-mehe lihtsast elust täielik müüt. „Siin tuleb kõvasti vaeva näha. Jaanua-ris sai nii mõnigi mees esmakordselt rivitrummi taha ning see vaev, mida vabariigi aastapäeva paraadi nimel nägime, oli tohutu,” sõnas reamees Torjus. „Kuna me peame kogu kaitse-väge esindama ja esinema tähtsa-tele inimestele, sealhulgas kaitseväe juhatajale, siis vastutus on tõepoolest

suur,” täpsustas reamees Ölluk.Kapral Reinaru sõnul on vahi-

pataljonil nagunii suur esinduslik roll, mistõttu on orkestrisse kuulu-mine ja tseremoniaalülesannete täit-mine täiesti loomulik.

Sõduri FM esineb peamiselt väeosades ning kaitseväe üritustel. Külastatud on Kuperjanovi jalaväe-pataljoni, kaitseväe logistikakeskuse logistikapataljoni, mereväebaasi, kaitseministeeriumi ning isegi Tapa kultuurimaja, kus esineti kohalikele elanikele. Firmabändide võistlusel, mille eelmisel aastal võitis sõdurite ansambel Katta Kuulmine, osaleb vahipataljoni ajateenijate bänd juba kolmandat aastat järjest.

Kuigi tänavu ei korratud mullust edu, ei lasknud mehed sellest pead norgu. „Show oli meil vägev ning kogu kava väga mitmekesine,” ütle-

sid bändi liikmed kui ühest suust. Seda kinnitas nii publiku reaktsioon kui ka kaitseväe orkestri ülema kolo-nelleitnant Peeter Saani tunnustus. Bändimehed olid rõõmsad sellegi üle, et lõpuks ometi oli võimalik esineda ka oma väeosa ajateenijatele, keda oli kohal ligemale 250.

Lühikese tegutsemisaja jooksul on Sõduri FM küllaga tuntust kogunud. Naistepäeva puhul loodud muusika-video on pälvinud Facebookis praegu-seks 792 „pöialt” ning 289 jagamist. Ka jõudis videoklipp tele-eetrisse Kanal 2 saate „Reporter” vahendusel.

Sõduri FMi liikmed kinnitavad, et muusikutena jätkatakse ka pärast ajateenistust. „Kuna kõigil on bändid juba olemas, siis ühiselt vast mitte, aga suhtleme loomulikult edasi,” ütles reamees Reinhold.Kristjan Terase

Vahipataljoni ajateenijate rokkansambel Sõduri FM osales fi rmabändide võistluselKaheksaliikmeline bänd

esines möödunud kuul Rock

Cafés toimunud kontserdil,

kus anti publikule võimas ja

meeldejääv elamus.

FOTO: MARK GRIMITLIHT

Läbimõeldud lavakujundus ning tulega mängivad tütarlapsed pälvisid publiku poolehoiu.

Eelmisel kolmapäeval,

20. märtsil kell pool kaks

päeval oli 240 suurtükiväe-

pataljoni ajateenijat rivistunud

Kirde kaitseringkonna rivi-

platsile, kus kõlas kolme-

kordne „Elagu!” pataljoni taas-

loomise 15. aastapäeva puhul.

Ühtne suurtükiväepataljon tähistas taasloomise aastapäeva

Suurtükiväepataljoni taasloomise aastapäeva tähistati rivistusega.

FOTO: ARDI HALLISMAA

sõdurilehtsõdurileht5ESMASPÄEV, 1. APRILL 2013

Milline inimene peaks tulema sõjakooli õppima?Sõjakooli peaks õppima tulema mit-mekülgne ja meeskonnatööks sobiv inimene. Heaks sõjaväeliseks juhiks saamine eeldab kindlat tahet ja pide-vat tööd iseendaga, sest sõjaväeline juht on kui Eesti riik – ta ei saa kunagi lõplikult valmis. Sõjakooli õppur peab olema suuteline kohanema erinevates olukordades ning näitama oma või-meid nii akadeemilises keskkonnas nagu matemaatika, võõrkeeled ja aja-lugu kui ka „rohelises” keskkonnas, milleks on taktikaõpe ja laskmised.

Iseloomustage palun ideaalset kadetikandidaati.Ideaalne kadett on avatud, enesekin-del, julge ja oskab oma arvamust aval-dada, lisaks peaks ta olema füüsiliselt ning akadeemiliselt võimekas. Kadett kui tulevane sõjaväeline juht ei pea olema ega saagi olla ideaalne isiksus. Ka ohvitser on inimene oma eripärade ja nõrkustega. Tähtis on tunda ennast, oma nõrkusi ja tugevusi ning akt-septeerida neid kui oma loomupärast inimlikku külge.

Kuidas peaks ennast vaimselt sõjakooliks valmistama?Suur lugemus üksi ei tee ühestki ini-mesest ohvitseri. Samas on suurest lugemusest kindlasti kasu üldise sil-maringi laiendamises.

Enda jaoks tuleks läbi mõelda, miks tahetakse just ohvitseriks saada.

Selles leppimises peitub raskesti hoo-matav, aga tugev sisemine jõud – teadmine, et teenid midagi väga suurt, mis on kallis umbes miljonile inimesele. Sa võid kindel olla, et sa ei ole oma raskustes mitte kunagi üksi, alati võid leida tuge kaasvõitlejates.

Kindlasti tuleks sõjakooli astumise ja ohvitseriks saamise valikut selgi-tada oma lähedastele. Inimesel on edaspidi palju lihtsam, kui ka nemad toetavad tema valikut ja otsust.

Millised on sõjakooli erialad?Esimene jagunemine on väeliigiti, kas maavägi, merevägi või õhuvägi. Järg-mine valik on väeliikide siseselt. Õhu-väes on lennuväljaohvitseri, õhuope-ratsioonide ohvitseri ja õhuseireoh-vitseri erialad. Mereväes saab õppida

mereväetaktika ja mereväetehnika eriala, maaväes omandada jalaväe, pioneeri, suurtükiväe, õhutõrje, side ja logistika eriala.

Kui maaväe õppesuuna lõpetanu alustab suure tõenäosusega teenistust mõnes väeosas rühmaülemana, siis mis saatus võib oodata mereväe kadette?Mereväekursuse lõpetajad lähevad teenima laevadele kas relvastus- või navigatsiooniohvitseridena.

Aga õhuväe omasid?Laias laastus jagunevad õhuväe ohvit-seride töökohad õhuseiredivisjoni ja lennubaasi vahel kaheks. Esimeseks töökohaks saab vastavalt siis näiteks

radaripostide vahetuste ülem või näi-teks väljaõppekeskuse instruktor.

Kas kõrgema sõjakooli lõpetajad on oma teenistusega rahul?Eelmisel sügisel vilistlaste seas läbi viidud küsitlus näitas, et tervelt 82 protsenti meie lõpetajatest on rahul saadud tööga ja proovikividega.

Milliseid aineid kadetid lisaks taktikalistele õpivad?Nende aastatega, mis kadett veedab sõjakoolis, valmistatakse ta ette või-malikult laiapõhjaliselt. Et maailm pidevalt muutub ja otsuseid tuleb lan-getada väga madalatel tasanditel, siis valmistame ette inimesi keerulisteks ülesanneteks. Nende alla kuuluvad rühmasuuruse allüksuse juhtimine erinevates taktikalistes olukordades, inimpsühholoogia ja täiskasvanute pedagoogika.

Lisaks läbitakse ka filosoofilise-maid aineid, nagu sõjakunsti ajalugu, milles on meie kool eriala spetsiifi-kast lähtuvalt teistest kõrgkoolidest taseme võrra kõrgem. Samuti käivad meie koolis õppejõud teistest kooli-dest ja kadetid saavad läbida näiteks rahvusvaheliste suhete ja andmeana-lüüsi alaseid õppeaineid.

Milles on sõjakooli lõpetav kadett kvalifi tseeritud ja mis on need aspektid, mille osas võib noor ohvitser kätt vastu rinda lüüa ja öelda, et „mina oskan seda teha!”? Kas seda on võimalik võrrelda näiteks humanitaaralade lõpetanutega?Sõjakooli lõpetaja erineb humanitaar-eriala lõpetanust juba selle poolest, et meil on igale lõpetajale garanteeritud kindel töökoht kaitseväes. Ma usun, et meie lõpetaja võib julgelt käega vastu rinda lüüa ja öelda, et ta oskab

juhtida inimesi ja langetada kiireid otsuseid väga erinevates keerulistes olukordades.

Mis moodi kadett elab? Milline on see rutiin ja distsipliin, mida ta järgima peab ja kui palju on vaba aega?Kadeti elu sõltub suuresti sellest, mit-mendal kursusel ta sõjakoolis õpib. Esimese õppeaasta esimene semes-ter on kõige pingelisem, sest siis on nende iseseisvus piiratud. Näiteks tuleb käia õhtustel loendustel ja hom-mikuvõimlemisel. Teisest semestrist on kadettide elu vabam.

Me soovime kasvatada kadettidest iseseisvaid ohvitsere. Anname neile kätte ülesande, ressursid, kehtestame piirangud ja siis peab kadett ise vaa-tama, millal ning kui palju ta mingi õppeaine või ülesande täitmiseks panustab. Vaba aja olemasolu sõltub kadeti enda võimekusest.

Mida tähendab üliõpilaselu kõrgemas sõjakoolis?Kui sa võtad tsiviilülikooli tudengite vabameelsuse ja loovuse ning suunad seda sõjaväeliselt siis on tulemust raske kirjeldada – seda peab kogema. Hea näide on eelmise aasta tudengite suvepäevadelt, kui meie umbes 50 kadetti võitles teiste ülikoolide kuni 600-liikmeliste võistkondadega ja saavutades sealjuures üldarvestuses neljanda koha!

Kadettide õppetöövälise tegevuse eest vastutavad suures osas teise õppeaasta kadetid. Nende korraldada on mälumänguõhtud, spordivõistlu-sed, tutvumisõhtud teiste korporat-sioonide ja ülikoolide tudengitega.

Kui iseloomustada ühe kadeti elu kõrgemas sõjakoolis kolme lausega, siis kuidas need kõlaks?Omaenda uute võimete ja piiride avastamine. Erinevaid raskusi ületa-des saavutatav suur rahuldustunne. Tulevaste võitluskaaslastega saavu-tatav sisemine side, mis jääb kestma aastakümneteks.

Kas sõjakooli tulles saab kadetist kohe tegevväelane või on tal muid siduvaid lepinguid? Kadetist saab kohe kooli astudes tegevväelane ja tema staaž hak-kab kohe jooksma. Küll aga peab arvestama ressursimahuka koolitus-lepinguga, mis tähendab, et kui kadett jätab õpingud pooleli ja ta eks-matrikuleeritakse, siis peab kadett kompenseerima riigile oma koolitus-kulud. Tegu on siiski eelkõige sea-dusest tuleneva formaalsusega, sest sõjakooli tullaksegi ju õppima selleks, et saada ohvitseriks ja teenida Eesti riiki.

Millised on kadeti sotsiaalsed garantiid? Kas näiteks hambaravi on tasuta?Kadetil on kõik tegevväelasele ettenäh-tud sotsiaalsed garantiid. Sõjakoolis õppimine on tasuta. Kaitsevägi annab õppimise ajal tasuta ühiselamukoha, vajaliku riietuse ja varustuse ning iga-kuise sissetuleku. Meil on oma medit-siinikeskus, kus saab ka näiteks tasuta hambaid ravida.Mathis BogensKVÜÕA

Kas oled mõelnud, kuidas

saada ohvitseriks? Kadettide

õpingutest ja igapäevaelust

annab ülevaate kõrgema

sõjakooli ülem kolonel-

leitnant Mati Tikerpuu.

Kolonelleitnant Mati Tikerpuu: sõjakooli lõpetajat ootab kindel töökoht kaitseväes

FOTO: MATHIS BOGENS

Kõrgemast Sõjakoolist ei saa ainult diplomit, sealt saab hariduse, kindla töö ja vennaskonna kogu eluks.

sõdurilehtsõdurileht6 ESMASPÄEV, 1. APRILL 2013

Laserjuhitav rakett on küll täpne, kuid seda üksnes hea ilma korral.

Eetilisest seisukohast soovib igaüks, et tulistatud mürsk, rakett või isegi püssikuul

tabaks üksnes soovitud sihtmärki ega teeks kahju kõrvalistele isikutele või objektidele. Sõjas läheb aga vaja relvi, mis on ühteaegu usaldusväärsed ja tõhusad ning võimsad ja täp-sed. Laserjuhita-vad raketisüstee-mid täidavad just neid eesmärke.

E s i m e s e d laseriga juhita-vad raketid loodi Vietnami sõja ajal. Ameerika ühendriikide sõjavägi alus-tas arendust 1962. aastal ning esimene seesugune juhitav pomm, BOLT-117, nägi ilmavalgust 1967. aastal. Sõja-arsenali hulka arvati see aga alles aasta hiljem.

BOLT-117 kasutamiseks oli vaja vähemalt kahte lennukit. Esimese ülesanne oli hoida laserit soovitud sihtmärgil, samal ajal heitis teise len-nuki meeskond pommi, mis juhitavate pindade abil hoidis kurssi nii-öelda märgistatud ala suunas. Suurema täp-suse nimel tuli niisuguse lõhkekeha heitmisel väga täpne olla, sest tegu oli rauast tehtud tavalise pommiga, millele oli paigaldatud oma aja kohta kõrgtehnoloogiline juhtimissüsteem ja -pinnad.

Tänapäevased süsteemidTänapäeval on laserjuhitavad rake-tid isedetoneeruvad, mistõttu piisab nende kasutamiseks ühest lennukist. Niisugused raketid kasutavad siht-märgi leidmiseks spetsiaalsel laine-pikkusel töötavat laserit. Piloodi üles-

anne on suunata digitaalne sihik siht-märgile, kuniks lõhkepea otsas olev laser tuvastab soojusjälje. Niisuguse süsteemiga on võimalik tabada ka lii-kuvaid sihtmärke ning raketi tege-vusulatus on eelkäijatest kordades suurem.

Laserjuhitavad raketid toimivad sihtmärgile suunatud laserkiire abil. Rakett liigub objektilt peegelduva val-guse suunas, mille allikas võib päri-neda kas lennukilt või maapealselt üksuselt, mis kasutab sihtimiseks spet-siaalseid instrumente. Nõnda suudab tänapäevane rakett püsida sihtmärgil ka iseseisvalt ega sõltu enam piloo-dist, kes pidi varem hoidma laserkiirt

püsivalt sihtmärgi suunas.

Laserkiire abil juhitavad raketid sobivad siis, kui vajatakse ülimat täpsust. Niisuguste rakettide puudu-jääk on aga nende töökindlus halva

ilma korral, kuna pilvise ilmaga mur-ravad õhus leiduvad veepiisad valguse suunda ning seeläbi muutub ka raketi lennutrajektoor. Tugeva vihma korral võib rakett kaotada sihtmärgi sootuks ning olla täiesti kasutuskõlbmatu.

AlternatiividKuna sõda ei peata ka vihmasadu, on vaja leida alternatiiv süsteemidele, mida mõjutab ilmastik. 2000. aas-tal võttis NASA kasutusele interfero-meetrilise tehisavaradari (ISFAR), mis võimaldas kasutusele võtta GPS-süsteemidel põhinevad raketid. See-sugused raketid vajavad kolme koor-dinaati: laius- ja pikkuskraadi ning kõrgust merepinnast.

ISFARi abil lõi NASA maakerast siiani detailsema topograafilise mudeli ning see tegi võimalikuks kasutada JDAMi lennukipommi. Seesuguse pommi sabaosas on spetsiaalne GPSil põhinev juhtimissüsteem, mis eelpool toodud kolme koordinaadi abil juhib pommi täpselt sihtmärgini ja seda vihmast või tuulest hoolimata.SL

Juhitavad raketisüsteemid

on viimaste aastakümnetega

tohutult arenenud ning täna-

päeva tehnoloogilised või-

malused hoiavad neid siiani

sõjapidamises olulisel kohal.

Laserjuhitav rakett vajab inimese abi

FOTOD: INTERNET

Sõdurilehe „Aspirant versus aspirant” rub-riigis võtavad sel korral mõõtu kaks kait-seväe logistikakeskuse logistikapataljoni aspiranti.

VASTASID aspirant Martin Järvet jaaspirant Markku Prunt.

Punktide jagamisel on arvesse võetud vastuste leidlikkust ja ambitsioonikust, atraktiivsust ning innovaatilisust, seadusekuulelikkust ja kaitseväelaslikkust.

aspirant Martin Järvet

aspirant Markku Prunt

1. Milline oli viimase üldfüüsilise testi tulemus?

NAKi alguses 200 ja paar punkti peale, nii 206 vast.

273 punkti.

2. Kes on väeosa kõige kenam naisterahvas?

Valvur Keskküla. Nooremseersant Merlin Rink.

3. Nimeta parim kasarmusisene tege-vus!

Hetkel arvutis istumine – Facebook ja käskude koostamine.

Alluvate väljaõppetegevuse planeerimine.

4. Kas ja kui palju suudad ühe käe peal kätekõverdusi teha?

Ma arvan, et jõuan, aga ma ei tea, palju, kuna pöidlas on mõra. Proovime. Viis!

Rohkem kui null, vähem kui neli. Proovime ära. Neli!

5. Oled sa motiveerinud oma lähedasi stiilis „kiirelt, kiirelt” või „mis häm-ming on”?

Ei ole, kaitseväge ei võta ma tsiviilellu väga kaasa.

Absoluutselt! Pidevalt. Kui planeeritud tegevused ei suju kaitseväelasliku kiirusega, tuleb inimesi tagant utsitada.

6. Kas oled oma ajateenija-staatust kasutanud, et neidudele külge lüüa või nende tähelepanu saada?

Ise ei ole, aga kui ma vormis ringi kõnnin, siis olen täheldanud, et naised jälgivad mind ikka rohkem.

Jah ja ka selleks, et söögikohtades allahindlust saada.

7. Kaua läks aega, et saapad saavutaks omale iseloomuliku lõhna?

Ma arvan, et nädal-kaks SBK algusest.

Mul ei ole saapad haisema hakanudki, hooldan neid nii, et nad ei haiseks.

8. Kas oled öösel metsalaagris mõne tegevuse juures magama jäänud?

Absoluutselt. Aspirantuuris läksin kord postile eesmärgiga magada.

Öise rännaku ajal jäin peaaegu magama.

9. Millest sa ajateenistuses enim puudust tunned?

Sporditrennides käimisest. Jalgpall, võrkpall.

Praegu aspirantuuris vabast ajast.

10. Milline on kõige haledam põhjus, millega oled laatsaretti pöördunud?

Ei ole käinud, olen siiani terve olnud.

Polegi laatsareti läinud, pole kunagi režiimil olnud.

11. Mis on kõige vägevam asi kaitseväes?

See, et mul on palju alluvaid, kelle üle on mul päris korralik võim.

Kasvav professionaalsus ning meie väeosa masinapark.

12. Mis ametimehe positsioonil sa tahaksid kaitseväes kõige enam olla?

Pataljoni korrapidaja. Väikese, aga professionaalse ja hästi toimiva keskalluvusega üksuse ülem.

13. Joonista tank!

Aspirant versus aspirant

1

1

0 1

0

1

111

1

1

1

11

1

1

1

0

1

11

1

Tankipilte kommenteerib Sõdurilehe sõltumatukunstikomisjon.

Tulemus

1

Aspirant Prundi sihikindlus ja hästi omandatud juhtimisoskus tõid talle teenitud võidu. On äärmiselt kiiduväärt, kui terve keha sees on isamaaline ja tugev vaim.

Loomingulisest väljendusvabadusest enam hindab aspirant Järvet faktide korrektset tõlgendamist. Ilmselge T-62 küljeprofiil on oskuslikult tabatud ning tõetruud joonistust võiks kasutada isegi väljaõppematerjalides. Ehk olemegi leidnud anonüümse kunstniku, kes vorbib tehnilisi joonistusi tulevaste põlvede ning järgmise „Sõduri käsiraamatu” tarbeks.

Aspirant Prundi pädevus ja kogemused on selle ülesande täitmisel nähtavad. Jõulise tanki autorid on hoopiski üksuse osavaimad joonistajad, reamehed Madis Jõgi ja Kristjan Lillemets. Detailne ning ruumiline sõjamasin mõjub efektselt ning taevasse suunatud toru on väljakutsuv. Meeldivaks lisaks on porilapid, mis vähendavad roomikute alt pritsitava pori hulka ning hoiavad järgmise sõiduki tuuleklaasi puhtana.

Võitjaid saab olla vaid üks ning sel korral peab aspirant Järvet tunnistama oma kolleegi paremust. Ülinapist kaotusest ei tasuks end aga häirida lasta, kuna vigastatud käega võitlevad üksnes meistrid.

12

1

11

11

Rakett liigub objektilt

peegelduva valguse

suunas, mille allikas võib

pärineda kas lennukilt või

maapealselt üksuselt.

sõdurilehtsõdurileht7ESMASPÄEV, 1. APRILL 2013

Pea kõik poisid on lapsepõlves meisterdanud kada ehk ragulka ning sellega üritanud märki

tabada. Osaliselt just sel põhjusel lisab kaitsevägi oma arsenali ka selle relva. „Väikese poisina on ju kõik meist maal vanaisa juures kadaga märki lask-nud,” ütles kaitseväe teavituskeskuse pearelvur lipnik Kalju Kits.

Teine oluline ragulkade hanki-mise argument on kokkuhoid, mis relva kasutuselevõtuga kaasneb. Kada laskemoonana võib kasutada pea kõike, mis kätte juhtub. Näiteks sobi-vad selleks kivid, puutükid, käbid, pähklid, aga ka näiteks juba tulistatud padrunite hülsid.

Hangitava 10 000 ragulka hinda ei soostunud lipnik Kits avaldama, kuid sõnas, et kaitsevägi „sai need hea hinnaga”. Samuti on kadad tema hinnangul vaatamata oma vanusele heas konditsioonis.

Nimetatud ragulkasid toodeti aas-tatel 1955–1970 Rootsis Carl Gustavi tehases, kust muuhulgas on pärit ka meil laialt kasutusel Carl Gustav M2

tankitõrje granaadiheitja. „Granaadi-heitja Carl Gustav M2 on näidanud ennast ainult heast küljest, see on töökindel ja hea relv,” ütles lipnik Kalju Kits ning lisas, et samas teha-ses toodetud ragulkad on vähemalt sama töökindlad.

Tegu on maailmas ühe levinuima

ragulkamudeliga ning sama relva modifitseeritud varianti kasutavad muuseas ka USA merejalaväelased. Ameerika variant erineb Rootsi omast peamiselt oma sihiku poolest – amee-riklased on relva varustanud lasersihi-kuga, Rootsi oma kasutab tavapärast mehaanilist sihikut.

Kaitsevägi näeb ragulkat eelkõige sekundaarse relvana püstoli asemel, kuid mõned üksused saavad Soomes modifitseeritud võimsama variandi S1. Neid hakkavad kasutama näiteks sõjaväepolitsei üksused ja luura-jad. Just luurajate puhul kaalutakse praegu kasutusel oleva automaadi Galil AR asendamist Soomes modi-fitseeritud ragulkaga S1. See on igati

loogiline, sest luuraja peab vastase tagalas tegutsedes olema vaikne ja märkamatu ning kada abil on võima-lik lask teha täiesti hääletult.

Ülejäänud üksustes kaitsevägi vähemalt esialgu tulirelvade vahetust ragulkade vastu ei planeeri. Lipnik Kalju Kitse sõnul testivad mõned üksused Rootsist ostetud ragulkasid käesoleva aasta vältel, misjärel tehakse otsus nende juurde hankimise kohta.

Carl Gustavi ragulka on põhilise jalaväe relvana kasutusel juba Burun-dis, Gambias, Lesothos ja Mongoo-lias. Kas see relv ka Eestis ulatusliku-mat kasutust näeb, võib kindlamalt öelda aasta pärast.Martin Altraja

Kaitsevägi ostab Rootsi

kuningriigi relvajõududelt

soodsa hinnaga ligi 10 000

vähekasutatud ragulkat

Carl Gustav R2.

Kaitsevägi ostab Rootsist sõbrahinnaga ragulkasid

Tulevikus on kaitseväel plaanis hankida ka selliseid ragulkasid, millega oleks võimalik asendada miinipildujaid.

FOTO: INTERNET

Kujutage ette vaatepilti: ham-buni relvastatud sõjamasin liigub mööda maastikku nagu

tank ning on suuteline hävitama kõik, mis talle ette satub. Kui masina ette jääb jõgi või mõni muu takistus, tõuseb tank kopteri kombel püstloodis lendu ja on muuhulgas suuteline ründama maapinnal asuvaid sihtmärke ülalt või pidama õhuvõitlust teiste kopteritega.

Just sellise relva võtab hiiglaslik Hiina rahvavabariigi armee kasutusse. Kogu relvasüsteem on alles nii uus, et mingit nime sel veel ei olegi. Need, kes aga on näinud masina esimesi katse-tusi, on sellele nimeks pannud – vägagi hiinapäraselt – lihtsalt Draakon. Uues relvas on ühendatud kahe suurima lahingupotentsiaaliga relva, tanki ja lahingukopteri parimad omadused.

Komposiitmaterjalist soomus Kuna tankopter peab lisaks maal võit-lemisele suutma õhku tõusta, kaalub see tuntavalt vähem kui tavaline tank –

ainult 25 tonni, liigitudes selle näita-jaga pigem lahingumasinate sekka. Draakoni kerge kaal on aga petlik – selles on kasutatud ultramoodsaid komposiitmaterjale ja tehnoloogiaid, mis on sellise kaaluvõidu võimalikuks teinud. Spetsialistide hinnangul on tankopteri soomus igati võrreldav tänapäevaste tankidega, kopteritest rääkimata.

Draakoni relvastuse kohta on teada üsna vähe, kuid seni avalikkusesse

lekkinud ainsa spioonifoto järgi võib üht-teist oletada. Relval on lausa kaks peamist kahurit, mida on mõistagi kaks korda rohkem kui tavalisel tan-kil. Seevastu on kahuri kaliiber NATO spetsialistide hinnangul siiski väiksem kui tänapäevastel tankidel. Peale kahe kahuri kaitsevad tanki mitu raketti – fotolt on tuvastatavad raketivastased, tankivastased ja õhk-maa-tüüpi rake-tid. Ilmselt relvastus sellega ei piirdu – tootmisesse mineval variandil

võidakse kasutada ka mitmeid kuuli-pildujaid ja väiksema kaliibriga auto-maatkahureid.

Tankopteri jõuallika osas eriti palju teada ei ole, kuid kahtlemata peab see võimas olema. Arvatakse, et masinat viib edasi (ja tõstab õhku) gaasitur-biin nagu M1 Abramsi tankil. Mõned julgemad spekulatsioonid on aga välja pakkunud, et äkki saab masin oma vajamineva energia hoopiski tuuma-reaktorist. Sellisel juhul oleks tegu ühe maailma pisema omasuguse jõuallikaga, aga arvestades hiinlaste kogemusi tuumaenergeetika vallas pole see sugugi võimatu.

Draakon on läbinud alles esime-sed testid ning praegu on valmis kõi-gest üks prototüüp. Tootmisse minev variant võib esialgsest palju erineda. Praegu pole põhjust arvata, et ka NATO väed sarnast relvasüsteemi arendaksid, kuna ühe tankopteri hind kujuneb eeldatavasti ülimalt kõrgeks ning kui lisada veel arendamisele kulunud rahasumma, on projekt tõe-liselt kolossaalse maksumusega.

Nii kalli relva kasutuselevõtt vii-tab ka paradigma muutumisele Hiina armees – enam ei üritata lüüa mas-siga, vaid panustatakse rohkem kvali-teedile. Loodetavasti võib seda suun-dumust lähiajal näha ka muu Hiinast pärineva kauba puhul.Martin Altraja

Hiina teadlased on loonud

lausa uue relvaklassi –

tankopter pakub tanki tule-

jõudu, kuid manööverdab

nagu helikopter.

Siiani on läänemaailmal ainult üks spioonifoto hiinlaste tankopterist.

Hiina draakon lendab ja sülgab lahinguväljal tuldFOTO: INTERNET

küsitlus

Mida arvavad staabi- ja sidepataljoni ajateenijate lähedased ajateenistusest?

reamees Karl Aas Siis, kui on raskemad ajad, on läheda-sed mulle alati toeks ja kinnitavad, et ajateenistus on auasi ning et see tuleb mulle kasuks. Samas olen perekonnast juba üpris kaua eemal olnud ning eks nad juba ootavad vaikselt poega koju.

reamees Markus RooseÜldiselt nad tahavad, et ma selle liht-salt läbi teeks. Et saaksin uusi tutvusi ja võib-olla ka füüsiliselt tugevamaks. Neil midagi laita pole, kiidavad hoopis heaks!

reamees Kristjan VäljakoPolegi otseselt küsinud, aga ma arvan, et see on üks eluetapp ja teisalt hea vaheldus tsiviilelule. Kuna mu isa käis omal ajal sõjaväes, siis mõtlesin, et oleks lahe, kui läbiksin ajateenistuse, sest see on kohustuslik ning iga mees peaks kaitseväes käima.

reamees Gert KordeMa arvan, et neil on hea meel, sest sel-lega saab elus üks järgmine kohustuslik etapp läbitud. Alguses ei osanud nad midagi arvata ja olid kuulnud üksnes kõlakaid kaitseväe kohta, kuid tegelikult on ajateenistus huvitav. Siin saab väga palju uusi põnevaid kogemusi ja tutvusi.

Ragulka Carl Gustav R2 taktikalis-tehnilised andmed

Relva mass: 0,3 kilogrammiLaskekiirus: sõltub laskjast ja laskemoonastEfektiivne laskekaugus: sõltub laskjast ja laskemoonastMaksimaalne laskekaugus: sõltub laskjast ja laskemoonast

sõdurilehtsõdurileht

ristsõna

koomiks | autorid Sven-Erik Mändmaa ja Mark Grimitliht

Sõdur! Lahenda ristsõna ja võida Sõdurilehe LED-taskulamp!Saada ristsõna lahendussõna* SMSiga numbrile 5635 0065 või kirjutaaadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12,15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee.NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)!

Kiirusta! Sõdurilehe toimetus ootab ristsõna lahendussõnu 10. aprillini

Ristsõna number 112 õigelahendussõna oli SANGARLIK

Õnnelik võitja on nooremseersant Meelis Härmas staabi- ja sidepataljonist.

* Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tulebtasuda vastavalt Eesti Post ASi hinnakirjale.

8 ESMASPÄEV, 1. APRILL 2013

Huvi korral saada oma elulookirjeldus ja põhjendus, miks just SINA peaksid valitud saama, aadressile sodurileht@mil.ee

Sõdurilehe reporteriks on oodatud jaanuaris teenistust alustanud

terava sulega kirjutajad, hea silmaga fotograa d,

kindla käega videooperaatorid ja heade oskustega kujundajad.

TOIMETUS OTSIBMEEDIASÕDUREID

Sageli on metsalaagris nii kiire, et süüa ei jõuagi. Kui selleks aga parajalt aega leiab, võib see olla

mõnusamgi kui rutiinses väeosa söök-las keha kinnitada. Värskes õhus tegut-semine toob tervist ja tõstab söögiisu.

Kui kätte jõuab söögiaeg, valid omale mõne päikeselise koha või sobiva puu, mille all istuda, ja hakkad pihta. Söögiks ei pakuta midagi – toit-lustusmeeskonda kohale tulnud pole – ning hakkama peab saama kaitseväe kuivtoidupakiga, mille kohta muide kindlasti ei tohiks kasutada väljendit „NATO pakk”.

Sõdurileht sai metsas maiustada pakiga nr 8, mis on siinkirjutaja arva-tes üks õnnestunumaid. Hommiku-söögi eest on pakis „ränduri hommi-kusöök”, tugevama eine eest kanna-

vad hoolt guljašš kartuliga ja lihapallid tomatikastmes. Vahepala on sprotid ja näkileivad ning magustoiduks vanilli-halvaa ja puuviljapüree.

Kuna pakk oli avamata, sai vabalt valida, mida lõunaks süüa – sellist luksust sööklas juba ei kohta, pare-mal juhul saab valida kartuli ja riisi vahel. Valiku tegemisel peab 24 tunni paki korral arvestama aga kindlasti ka sellega, mida teisteks toidu-kordadeks alles jätta.

IseteenindusMetsas teenindust ei ole ning toidu peab igaüks ise ka soojaks tegema. Kuigi paljud ei viitsi aja kokkuhoiu mõttes seda teha, oli minul aega kül-lalt ning kuna väljas valitsesid veel kerged külmakraadid, tundus see veel topelthea mõte. Maitseb ju soe söök ka märgatavalt paremini.

Priimusega süüa tegema hakates tabas mind juba vana üllatus – pii-ritusepudel oli vahepeal otsustanud lekkima hakata ja kogu katelok oli haisva vedelikuga koos. Õnneks oli pudelis nii palju piiritust alles, et söök soojaks teha. Samuti oli piisavalt vett,

et sööginõud puhtaks pesta.Guljašš jäi veidi külmaks, kuid

maitse üle nuriseda ei saa. Natuke soojemana oleks roog kahtlemata maitsvam olnud, kuid tühi kõht ei lubanud kauem oodata. Tühjas kõhus jätkus ruumi ka teisele käigule, mil-leks valisin näkileivad sprottidega. Näkileibu on väga hea kahvlina kasu-tada, et sprotte konservikarbist kätte saada ja kohe koos leivaga süüa. Spro-tid õlis, muide, olid ka väga head.

Söömaaja lõpetas magustoit, mil-leks valisin vanillimaitselise halvaa. Minu arvates ei ole see küll nii mait-sev kui rummimaitseline, aga siiski parem kui mõnes väiksema valikuga poes leiduv halvaa. Magustoidu kõr-vale sai limpsida teed.

Erinevalt tavasööklast, kus kasu-tatud toidunõud viiakse selleks ette nähtud letti, tuleb metsas kõik ise ära pesta ja kokku panna. Tee keetmisest jäi sooja vett veel üle ning kateloki ja söögiriistad sai kiirelt puhtaks pesta. Lõunasöök metsas oli igati mõnus vaheldus pataljoni sööklatele.Martin Altraja

„Jätku leivale!” sööklate-

seeria on jõudnud omadega

metsa, sõna otseses mõttes.

Söögiks on mõistagi tüüpiline

metsalaagri toit.

Jätku leivale! Männiku harjutusväli

FOTO: MARK GRIMITLIHT

Mõnusas päiksepaistes lõunat nautides ununevad kõik seninähtud kitsad ja piiravad sööklad.

Söök: Valik toidusedeli osas oli mitmekesine, mida kindlasti peab lisapunktiga tasustama. Guljašš oli veidi jahtunud, kuid selles tuleb iseennast süüdistada. 5 punktiTeenindus: Puudus täielikult, kõik alates söögi valmistamisest lõpetades nõude pesemisega tuli ise teha. Vähemalt ei pidanud kellegi järel järjekorras seisma. 2 punktiSisustus: Kaunis männimets, soojendav päike, pehme istumine, linnulaul – mida sa, hing, veel ihkad. 5 punktiLisavõimalused: Ise sai valida, mida 24 tunni pakist süüa ja mida hilisemaks jätta, samuti sai valida kas süüa sööki kuumalt või külmalt. Valida sai ka päikselise ja varjulise koha vahel. Tualett on väga lähedal, kuigi paberit seal pole ja käsi ei saa pesta. Muusika eest hoolitsevad linnud. 5 punktKokku teenib Männiku harjutusvälja „söökla” mõneti üllatuslikult 17 punkti. Võimsa tulemusega tõuseb metsasöökla meie edetabelis esimesele kohale.