M A A L E H E L I S A

11. aprill 2013

Toimetaja Kaja Prügi, tel 661 3337, e-post: kaja.prygi@lehed.eeKujundus Mari Peterson Keeletoimetaja Ene Leivak

n Eesti põllumehe väljakutsed

n Mullune traktori- ja kombainiturg

n Kvaliteetse sööda saladus

n Seemnekartul ja

kodumaised sordid

n Moodne metsa-taime-kasvatus

n Jahimees contra

maaomanik n 20 aastat Eesti

Tõuloomakasvatajate Ühistut

n EPKK piimabaar

ja köögiviljaköök

 MESSILEHT 11. aprill 2013  2  R E K L A A M  

 MESSILEHT 11. aprill 2013   M A A M E S S  3 

Kui kakskümmend üks aastat tagasi toimus esimene Maamess, ei tekkinud see tühjale kohale. Varasemast oli ees tugev traditsioon, mis tuli lihtsalt taas-elustada.

Põllumajandusnäituste ajalu-gu on meil väärikas. Ligikaudu poolteist sajandit tagasi tekkisid Eesti põllumehele esimesed või-malused saada ülevaadet kõi-gest eesrindlikust, mida põllu-majanduses tehakse. Nimelt al-gasid 1850. aastast Peterburis ülevenemaalised põllumajan-dusnäitused.

Põllumajandusnäitused jõudsid Tartusse

Tartusse jõudis põllumajandus-näitus mõni aasta hiljem. 1857 korraldas Liivimaa Põllumajan-duse ja Tööstuse Edendamise Selts näituse Bürgermusse selt-si ruumides ning aias. Sellest võttis osa ka kroonu- ja eratalu-poegi, neist nii mõnedki teeni-sid kiituskirju ja preemiaid. Kui-gi tegu oli veel n-ö saksa näitus-tega, osales ka neis igal aastal üha enam kohalikke talupoegi.

Populaarseks muutusid ka XIX sajandi teisel poolel Riias toimunud Balti põllumajandus-likud kesknäitused, kus külasta-jate hulgas oli rohkesti Eesti põl-lumehi.

Neil aastail arenes Eestis kii-relt seltsitegevus, eriti aktiivsed olid põllumeeste seltsid. Juba 1876. aastal korraldas Tartu Eesti Põllumeeste Selts oma ak-tiivse liikme, Kanepi valla põllu-mehe Märt Miti eestvõttel esi-mese päris oma põllumajandus-näituse. Otepääl toimunud näi-tusel käis üle 1400 külastaja. Aasta hiljem oli Eestis juba kaks põllumajandusnäitust: Pärnus ja Otepääl.

Messid muutusid iga-aastaseks

Järgmistel aastatel korraldas Tartu Eesti Põllumeeste Selts põllumajandusnäitusi juba igal aastal. Kuni 1887. aastani toi-musid need väljaspool Tartut: Rõngus, Mustvees, Nõos, Põlt-samaal. Aastast 1887 kolisid näitused Tartu linna, kus need alates 1895. a hakkasid toimu-ma pidevalt. XIX–XX sajandi vahetusel muutusid Tartu näi-tused üle-eestiliseks, külastaja-te arv tõusis üle 11 000.

Esimesed kohalikud põllu-majandusnäitused Tartus toi-musid veel saksa näitusevälja-kutel. Aastal 1900 ostis aga Tar-tu Eesti Põllumeeste Selts Vil-jandi tänavale oma näituseväl-jaku. Esimene näitus, üldarvult kahekümne neljas, toimus seal aastal 1901. Näitusel käis ligi-kaudu 12 000 külastajat.

Näituseplats jäi aga kiires-ti väikseks. Nii osteti juurde ala Tartu−Tapa raudtee ja Veeri-ku alevi vahel. Esialgu toimusid näitused kahel väljakul, hiljem likvideeriti näituseväljak Viljan-di tänaval ja arendati uut. 1933. aastal valmiski uus hoonestatud näituseväljak praeguste Jaan Tõnissoni, Kuperjanovi ja Vak-sali tänavate vahel, messiala värav oli praeguse Miina Här-ma gümnaasiumi juures. 1934 toimus seal ka esimene näitus.

Eesti esimese iseseisvusaja lõpuks oli Tartu näituse külas-tajate arv tunduvalt tõusnud – ainuüksi pühapäeviti külastas näitust üle 50 000 inimese – ja ka see näituseplats hakkas kit-saks jääma. Põllumajandusnäi-tusest oli saanud üle-eestiline suursündmus, üritusel laulsid koorid ja kohal oli tsirkus. Kü-lastajate kohaletoomiseks olid käigus isegi erirongid.

Põllumajandusnäitused ja messid liideti

II maailmasõda ja järgnenud aastad viisid Tartust põlluma-jandusnäitused. Aastail 1960–1980 korraldati Eesti NSVs üle-vabariigilisi ja rajoonidevaheli-si põllumajandusnäitusi. Nen-de lahutamatuks osaks kuju-nesid künnivõistlused ja üldise kutsemeisterlikkuse näitamine.

Eesti taasiseseisvumine 1991. aastal tõi põllumajan-dusnäituste korraldamisse uusi tuuli. AS Tartu Näitused kor-raldas esimese põllumajan-dusnäituse 1993. aastal, toona Agro Tartu nime all. Maames-si nimi võeti kasutusele 1997, kui üheks messiks liideti põllu-

majandusnäitus, metsandus- ja puidutöötlemismess Mets, Tar-tu toidumess ning aiandusmess Aias ja Õues. 20 aastaga on Maamessist saanud üks suu-remaid messe Eestis ning tun-nustatuim maateemaline mess Baltimaades.

Tänavuse Maamessi uudised

Maamess 2013 ühen-dab endas nelja tee-magruppi: rahvusva-heline põllumajandus-näitus, rahvusvaheline puidutöötlemis- ja met-sandusnäitus, toidu-mess ja aiandusnäitus. Seminarid ja tutvustu-sed annavad hea üle-vaate kõigest, mis Ees-ti maaelus uut ja huvi-tavat – külade elust ala-tes ning suurfarmide te-gemistega lõpetades.

Messil osaleb alati pal-ju Eesti põllumajandu-ses olulisi persoone: po-liitikuid, ametnikke, suur- ja väiketootjaid, tootjate ühenduste esindajaid, aga samuti hulgaliselt lihtsalt huvilisi.

Maamessi traditsioonili-sed üritused on messi ava-päeval messikeskuse lähis-tel raielangil toimuv met-satehnika demonstrat-sioon ja messiplatsil raie-võistlused Kevadkarikas 2013. Messiprogrammi kuuluvad esitlused, de-monstratsioonid, tootetutvus-tused ja seminarid.

Maamessi 2012 külastas üh-tekokku 32 120 külastajat, osa-les 302 firmat 11 riigist ning ka-sutusel oli 40 000 m2 eksposit-sioonipinda.

Eelolevale Maamessile on re-gistreerunud pea kolm- ja pool-sada ettevõtet üheksast riigist. Eksponentide seas on põlluma-jandus- ja metsatehnika, farmi-seadmete, puidutöötlemissead-mete ning paljude muude maa-elus vajalike kaupade turusta-jad, koolitus- ja nõuandeette-võtted, maaturismiga tegelejad, ökotoodete tootjad jne. Messist võtavad osa ka mitmed riigiasu-tused, kelle tegevus on suuna-tud maaelu arendamisele.

Aastate jooksul on Maamess kasvanud kordades – esimestest messidest võttis osa sadakond peamiselt Eesti ettevõtet, kahe-kümne aastaga on üritus muu-tunud rahvusvaheliseks põllu-majandust ja maaelu tutvusta-vaks esindusürituseks.

TOOMAS KELT

MAAMESS – Eesti maaelu peegel

Mullu osales Maamessil 302 firmat 11 riigist ning külastajaid loeti kokku 32 120.

AS TARTU NÄITUSED, EESTI METSASELTS

MÜÜK: Madis Heinsalu, tel 5667 7430 www.talutehnika.ee

HOOLDUS JA VARUOSAD:Marko Saksjaak, tel 5665 5533

Tule Maamessile traktoritega tutvuma või küsi lisa. Asume boksis VP-42.

Indrek Pungar, tel 504 1986Urmas Pungar, tel 526 6103

Ökonoomseima mootoriga traktorid!

 MESSILEHT 11. aprill 2013  4  M A A M E S S  

Messi ajakavaNELjApäEv, 18. ApRILL

10.00−18.00 Maamess on avatud10.00–17.30 Joonistusnurk lastele “Maal on mõnus” C-hall, stend C-3210.00 Uusima metsatehnika töödemonstratsioonid Tallinna−Tartu maantee, Vorbuse rist, 4 km messikeskusest12.00 Maamessi ametlik avamine Väliterritoorium, Showarena12.00−15.00 Anu Ait OÜ seminariprogramm • “Munarakust vasikaks – oomega-3 rasvhapete vajadus” Patrick Schotte, Dumolin, Belgia • “Vasikakasvatuse erinevad aspektid” Fokke Komrij, Denkavit Netherland, Holland • “Levabon Rumen − vatsa efektiivsuse teetähis” Hilmar Gerhardt, Biomin, Saksamaa Seminariruum, A-hall12.00−17.00 Maafest − kohaliku toidu festival Tartu Raekoja plats, Maafesti restoran12.30 Eesti Hobusekasvatajate Seltsi hobuste show Väliterritoorium, Showarena13.00 Diskussioon-seminar “Eesti silo, eestimaine silokonservant” Starter ST OÜ Väliterritoorium, VP-2413.45 Maamessi countrydance Väliterritoorium, Showarena14.00 Maamessi mitmevõistlus Väliterritoorium, Showarena15.00−16.30 Oilseeds Trade’i seminar “Tänapäevased taimekaitsepihustid Lechterilt” Seminariruum, A-hall15.00 Vasikate moedemonstratsioon DeLaval OÜ Väliterritoorium, Showarena 15.20 Maamessi countrydance Väliterritoorium, Showarena 15.30 Eesti Hobusekasvatajate Seltsi hobuste show Väliterritoorium, Showarena 17.00–18.00 Jänku Jussi multifilmid C-hall, stend C-3220.00 Maamessi eksponentide vastuvõtt: Justament, maitseelamused tippkokkadelt Tartu Raekoja plats, Maafesti restoran

REEdE, 19. ApRILL

9.00−18.00 Maamess on avatud 9.00–17.30 Joonistusnurk lastele “Maal on mõnus” C-hall, stend C-3210.00–10.30 “Päikeseenergiapark põllumajandustootjatele” Urmo Lehtveer, Solarstreet OÜ Seminariruum, A-hall11.45 Maamessi countrydance Väliterritoorium, Showarena

12.00 Rahvusvahelised raievõistlused Kevadkarikas 2013 • 12.00 Võistlused avab Eesti Metsaseltsi president Hardi Tullus • 12.30 Puude langetamine • 14.50 Maamessi countrydance • 15.00 Teatevõistlus • 16.00 Esimese võistluspäeva lõpetamine Väliterritoorium, Showarena11.00−14.00 Anu Ait OÜ seminariprogramm • “Munarakust vasikaks − oomega 3 rasvhapete vajadus” Patrick Schotte, Dumolin, Belgia • “Vasikakasvatuse erinevad aspektid” Fokke Komrij, Denkavit Netherland, Holland • “Digestarom P.E.P. – fotogeensed lisandid vasikakasvatuses” Hilmar Gerhardt, Biomin, Saksamaa Seminariruum, A-hall12.00−18.00 Maafest− kohaliku toidu festival Tartu Raekoja plats, Maafesti restoran14.00−15.00 “Humiinainete kasulikkus taimedele” Jekaterina Pauk, Green OK Seminariruum, A-hall16.00 Eesti Hobusekasvatajate Seltsi hobuste show Väliterritoorium, Showarena17.00–18.00 Jänku Jussi multifilmid C-hall, stend C-3219.00 Maamessi Klubi Meie Mees, maitseelamused tippkokkadelt Tartu Raekoja plats, MaafestI restoran

LAupäEv, 20. ApRILL

9.00−17.00 Maamess on avatud 9.00–16.00 Joonistusnurk lastele “Maal on mõnus” C-hall, stend C-3210.00 Maamessi countrydance Väliterritoorium, Showarena10.10 Rahvusvahelised raievõistlused Kevadkarikas 2013 • 10.00 Saeketivahetus • 11.00 Täpsussaagimine • 12.20 Maamessi countrydance • 12.30 Kombineeritud järkamine • 14.00 Laasimine • 14.45 Autasustamine, võistluste lõpetamine Väliterritoorium, Showarena12.00−13.00 Humiinainete kasulikkus taimedele Jekaterina Pauk, Green OK Seminariruum, A-hall14.30–15.30 Jänku Jussi multifilmid C-hall, stend C-3215.00 Vasikate moedemonstratsioon DeLaval OÜ Väliterritoorium, Showarena15.15 Maamessi countrydance Väliterritoorium, Showarena15.30 Eesti Hobusekasvatajate Seltsi hobuste show Väliterritoorium, Showarena12.00−18.00 Maafest− kohaliku toidu festival. Perepäev Tartu Raekoja plats, Maafesti restoran

Ajakava täieneb pidevalt

M A A ME S S 2013

AS TARTU NÄITUSED

EESTI METSASELTS

 MESSILEHT 11. aprill 2013   p Õ L L u M A j A N d u S  5 

Maamessi erihind samale komplektile 450€ (ilma KM)www.rkrseadmed.ee

Kohtumiseni Maamessil!

Kui otsid Maamessilt üles Kemppi esindaja RKR SEADMEDvõid võita keevitusseadme Minarc Evo 150 komplekti koos isetumeneva keevitusmaskiga.

Eesti põllumajandus on tõusuteel ja jõudnud konkurentsivõimeliste sekka. Nüüd on meie ees küsimus, kuidas seal püsida ja maailmaturu eeldatavast kasvust osa saada. Märtsis avaldatud rahvaloendu-se andmed näitavad, et viimase kümnendi jooksul on põlluma-janduse, metsanduse ja kalandu-sega tegelejate arv Eestis vähene-nud ligi 10 000 võrra.

Teine oluline loenduse sõnum oli, et jätkub inimeste koondumi-ne paari-kolme suuremasse lin-na ehk Eesti maapiirkonnad tüh-jenevad.

Põllumajandusega tegeleb praegu ligi 10% maa- ja 1% lin-naelanikest. Need arvud näita-vad põllumajandustootmise tõ-hustumist, kuid tekitavad kogu maaelu arengut silmas pidades ärevust.

Liiga vähe inimesi

Eelmisest rahvaloendusest möö-dunud kümnendiga oleme tei-nud Eesti põllumajandusse Eu-roopa Liidu abil märkimisväär-seid investeeringuid. See on suu-rendanud meie põllumajandu-se efektiivsust ja konkurentsivõi-met, kuid vähendanud tööjõuva-jadust.

Samas on tootmine muutu-nud keerulisemaks ja uus teh-nika ning uued tehnoloogiad nõuavad järjest kõrgema kvali-fikatsiooniga tööjõudu. Haritud põllumeeste puudus on kasvav mure ja võib juba lähiajal saada üheks suurimaks kitsaskohaks, mis hakkab takistama põlluma-janduse arengut.

Ent küsimus on laiem, sest kõrgelt kvalifitseeritud inimeste

maal püsimine on seotud maa-elu üldise arenguga. See on prob-leemiks kogu Euroopas, kus val-dav osa territooriumist on endi-selt maaeluline. Maal elu arenda-mine ja hoidmine on tõeline väl-jakutse kõigile.

Üks lahendus võiks olla paa-ri suurlinna kesksuse vähenda-mine ja üle Eesti maakonnakes-kuste arendamine. Alustades kas või osade riigiasutuste Tallinnast välja viimisega, mis aitaks mit-mekesistada regioonide töötur-gu. See annaks tööd ja leiba maa-piirkondades ka kõrgema kvalifi-katsiooniga inimestele. Maapiir-kondade elanikkond väheneb, kuid maapiirkondade traditsioo-nilises tegevuses – toidutootmi-ses – peitub veel suur kasvuvõi-malus.

Toidutootmine on tulevik

Toidutootmise tegelik potentsiaal selgub, kui vaadata kaugemasse tulevikku ja suuremat pilti. Tä-helepanu tuleb pöörata maailma rahvastikuprognoosidele.

Paari aasta eest tähistas ÜRO maailma rahvastiku jõud-mist seitsme miljardi inime-seni, prognoosi järgi on 2050. aastaks ületatud üheksa miljar-di piir. See tähendab, et hari-tav maa inimese kohta üha vä-heneb ja selle hind tõuseb. Kui aastal 1960 oli maailmas hari-tavat maad inimese kohta 0,45 hektarit, siis sajandi keskpaigaks prognoositakse selle langemist 0,2 hektarile.

Maa väärtuse kasv on näha ka Eestis. Veel 10–15 aastat tagasi oli huvi põllumajandusega tege-lemise ja põllumajandusmaa vas-tu leige, kuid praegu on olukord vastupidine. Igal aastal võetak-se kasutusse juurde keskmiselt 10 000 ha põllumaad ning nõud-lus on hakanud tõstma hinda.

Põllumajandusega tegelemine on mõistliku majandamise kor-ral muutunud taas kasumlikuks.

Maa olgu tootja kasutada

Tõsi on seegi, et oluline osa po-tentsiaalsest põllumajandus-maast on ikka veel aktiivsest ka-sutusest väljas. Aga see pole mi-dagi Eestile eriomast, vaid ilm-selt seotud Euroopa Liidu prae-guse põllumajandustoetuste süs-teemiga, kus oleme suutnud eba-võrdsust küll vähendada, kuid mitte veel lõpetada.

Lääne-Euroopas on põlluma-janduslikuks tootmiseks sobi-vast maast kasutuses 80% pii-res, kuid Ida-Euroopas on 2/3 aktiivsest tootmisest väljas. See tähendab, et kui põllumajandus-likuks tootmiseks oleks kasutu-

ses kogu sobilik maa ja saagikus Lääne-Euroopa tasemel, võiks toitu toota praegusest ligi küm-me korda rohkem.

Mõtlemise koht on see Eesti-legi, kus möödunud kinnisvara-buumi ajal ehitati väärtuslikule põllumaale pahatihti väheväär-tuslikke hooneid. Võiksime en-dale seada eesmärgiks, et väär-tuslik põllumajandusmaa oleks otstarbekalt kasutuses, ja liiku-da selles suunas, et maaomanik oleks Eesti tootja ise. Küll peak-sid tootjad enam otsima tuge ühi-sest tegevusest (maailma)konku-rentsis püsimiseks.

Rohkem ühistegevust

Eesti põllumajandustoodangu kogused on Euroopa mastaape arvestades enamasti väikesed.

See tähendab raskusi oma too-detega turule pääsemisel. Ai-nus lahendus saab meie väiksu-se juures olla ühistegevus.

Ehteestlaslikult on ühiselt asju ajada ehk harjumatu, aga edukaid ja häid eeskujusid on juba mitmeid.

Suurepärane näide on üle saja teravilja- ja rapsikasvataja koondava Kevili põllumajandus-ühistu investeering uude teravil-jakuivatisse. Sellist investeerin-gut pole Eestis aastakümneid tehtud ja üksikuna poleks ühistu liikmed seda ka suutnud. E-Pii-ma areng ja investeeringud ka-landussektoris kinnitavad ühis-tulise tegevuse võimalusi.

Kui ühendada jõud, on liht-sam teha tasuvaid investeerin-guid ja korraldada ka oma too-dete müüki suurematele turgu-

dele. Samuti on lihtsam vältida üleinvesteerimist, mis võib toot-jale halvemal korral saatusli-kuks saada.

Valmistume uueks tõusuks

Eesti põllumajanduse areng on olnud ebaühtlane. Suuremad te-gijad on suutnud investeerida ja võtnud riski, kas suudavad lae-ne teenindades käia kaasas kon-kurentsiga.

Näiteks piimakvootide ka-dumisega seoses on tehtud suu-ri investeeringuid piimatootmis-se – loodetavasti pole aga tehtud üleinvesteeringuid, sest eeldada võib piimahindade langust.

Väiksemad tootjad pole suut-nud piisavalt investeerida ja nende väljakutse on ajaga kaa-sas käimine ning konkurentsi-võime tõstmine. Probleeme on suurtel ja väikestel ka seoses keskkonnasõbraliku tootmisega.

Praegu koostatav maaelu arengukava aastateks 2014–2020 üritabki leida tasakaalu-punkte, kuidas toetada maaelu arengut ja soodustada investee-ringuid Eesti põllumajanduse konkurentsivõime tõstmiseks. Sest toidutootmine on maailma suureneva elanikkonna juures tulevikuala.

Maailma põllumajandus- ja toiduorganisatsiooni (FAO) hin-nangul tuleb aastaks 2050 maa-ilma rahvastiku toitmiseks toota miljard tonni vilja ja 200 miljo-nit tonni liha.

Hea kui Eestil õnnestuks nen-de tootjate seas olla.

HELIR- vALdOR SEEdER

põllumajandus­minister

Eesti põllumehe väljakutsedSHUTTERSTOCK

 MESSILEHT 11. aprill 2013  6  M A A M E S S  

kuumaveekatlad 150–1500 kW

KESKKÜTTEKATLAD

Biokütusel (hakkepuit, viljajäägid)

Palu Tootmine OÜ www.palu.ee • tel 511 6307, 512 6351 • info@palu.ee

Eesti peaks enam keskenduma oma põllumajandustoodangu töötlemisele, ja toorai-nele seeläbi suurema väärtuse andmisele. See annab võimaluse tulusamaks ekspordiks. Olukorda maailma toiduturul iseloomustab viimasel ajal suh-teliselt kiire hinnatõus, mis vae-sematele tarbijatele tähendab otseselt probleeme toidu kätte-saadavusega.

Hinnatõus maailmaturul

Riikides, kus kulutused toidule moodustavad üldistes kulutus-tes väiksema osakaalu, ei män-gi hinnatõus tarbijate jaoks aga erilist rolli. Näiteks USAs moo-dustasid kulutused toidule (ilma alkoholita) 2011. aastal vaid 6,7% leibkonna kulutustest, ELis 14,4%, Eestis 27,7% ja Ve-nemaal 31,8%.

Toiduainete hinnatõusu põh-justena tuuakse välja nõudluse kasvu maailmaturul (rahvasti-ku arvu kasv, elujärje tõus), si-sendite (eeskätt energia) hin-dade kasvu, toidutoorme kasu-tamist bioenergia tootmiseks, suuri ilmastiku anomaaliaid ja katastroofe, võimalikke speku-latsioone turgudel ning viima-sel ajal aina enam kaubandus-kettide üha suurenevat turu-jõudu, mis ühelt poolt dikteerib tarbijahindu ja teiselt poolt vä-hendab tootja osakaalu toodete lõpphinnas.

Põllumajandussaaduste tu-rud on küll sageli ebastabiilsed, kuid pole mingit põhjust arvata, et ühiskonna arenedes inime-sed loobuvad söömisest. Toit ei ole luksuskaup, mida tarbitak-se vaid teatud sissetulekutase-

me juures, toit on viimane, mil-lest loobutakse. Rahvastiku arvu kasv ja elatustaseme tõus suu-rendavad nõudlust toidukaupa-dele maailmas tervikuna ning kindlasti omavad ka Eestis too-detud toidukaubad potentsiaali nende müügi kasvuks välistur-gudel.

Põllumajandustoodete (kau-pade kombineeritud nomenkla-tuuri grupid 1–24) väliskauban-dusbilanss tervikuna on Eestis jätkuvalt negatiivne. 2012. aas-tal suurenes eksport võrreldes eelmise aastaga 14,5%, impor-di kasv oli 9,3% ning väliskau-bandusbilansi negatiivne saldo vähenes 14%. (Vaata graafik 1.)

Ehkki väliskaubandusbilansi negatiivne saldo näitab viima-sel ajal vähenemise tendentsi, ei ole olukord siiski nii rõõmustav, kui esmapilgul tundub.

Eksporti veab joogitööstus

Põllumajandustoodete ekspor-dis olid 2012. aastal 19% osa-kaaluga esikohal alkohoolsed ja mittealkohoolsed joogid, siin-juures ligi 50% jookide ekspor-dist on konjaki ja viski osakaal, mis pole kindlasti Eestis valmis-tatud tooted. (Vaata graafik 2.)

Teisel kohal olid 2012. aastal põllumajandustoodete ekspor-dis kala ja kalatooted (16%), kuid ka siin võib hinnata eesti-maiste toodete osakaaluks mit-te enam kui kahte kolmandikku koguväärtusest.

Kolmandal kohal põlluma-jandustoodete ekspordis olid piim ja piimatooted (14%). Pii-ma ja piimatooteid ekspordi-ti 2012. aastal 165 miljoni euro eest. Eksport vähenes võrreldes 2011. aastaga 2%, lisaks on mu-rettekitavaid arenguid ekspordi-tavate kaupade nimistus. 2012. aastal eksporditi 156,8 tuhat

tonni kondenseerimata piima (44% rohkem kui 2011. aastal), mis moodustas juba 22% piima kogutoodangust.

Eksporditud toorpiima kesk-mine hind langes samal ajal 12% võrreldes eelmise aasta-ga. Samas suurema lisandväär-tusega piimatoodete (juust, li-sanditega hapupiimatooted, pii-marasvatooted, väikepakendis või, jäätis) eksport moodustas 2012. aastal 77,4 miljonit eurot ning jäi praktiliselt eelmise aas-ta tasemele.

Kogu piimasektori jätkusuut-liku arengu seisukohalt oleks mõistlik, kui toorpiima välja-veo asemel suureneks kõrgema lisandväärtusega toodete eks-port, mis võimaldab Eestisse jätta ka loodud lisandväärtuse, luua uusi töökohti ja kokkuvõt-tes saada töödeldud toote eks-portimisel ka turult kõrgemat hinda.

2012. aasta alguses Vene Fö-deratsiooni rakendatud elus-sigade sisseveo keelu tõttu vä-henes elussigade eksport Vene-maale 212,3 tuhandelt 53,2 tu-handeni. Kokku eksporditi elus-sigu 35% vähem kui 2011. aas-tal ning kindlasti oli see nega-tiivse mõjuga seakasvatajate sis-setulekutele.

Positiivseks tuleb lugeda aga samaaegset sealiha ekspor-di kasvu, mille kogus suurenes 2012. aastal, võrreldes eelmise aastaga, 28%, sealhulgas Vene-maale 3,5 korda.

Rekordiline teraviljasaak 2012. aastal suurendas tundu-valt teravilja eksporti – nisu eks-porditi 251,2 tuh tonni ning eksporditud kogus oli 3,6 kor-da suurem kui eelmisel aastal. Tervikuna suurenes ekspordi-tud teravilja ja teraviljatoodete kogus võrreldes 2011. aastaga 35,4%.

Eksporti ergutaks põllumajandustoodangu töötlemineNELjApäEv, 18. ApRILL

10.00–17.30 Avatud laste joonistusnurk “Maal on mõnus”. Tublidele joonistajatele auhinnad!10.20–10.40 VIKTORIINIMÄNGUD. Vooru võitjatele auhinnad!11.00–11.15 Intervjuu – Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg.11.00–13.00 Tutvustatakse Eesti maaelu arengukava 2007−2013 LEADERi noorettevõtja projekti. Intervjuu projekti esindajaga kella 11.30–11.50. Veiko Alberg, OÜ Õkomuld (Pärnu Lahe Partnerluskogu). Ettevõte tegeleb vihmausside sõnniku komposti tootmisega.11.00–14.00 Infot jagavad ja küsimustele vastavad Põllumajandusameti seemnete, tuulekaera ja taimetervise valdkonna spetsialistid.12.00–13.00 Tasuta nõu – Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- keskkonna büroo ametnikud Katrin Rannik ja Madli Karjatse. Teema: “Keskkonnatoetused ja nõuetele vastavus”.12.00–15.00 Tasuta nõu – taimekasvatuskonsulendid Meelis Värnik ja Gaidy-Christel Jaansen-Mölder.12.30–12.50 VIKTORIINIMÄNGUD. Vooru võitjatele auhinnad!13.00–13.45 Intervjuu − Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.13.00–17.00 Infot jagavad ja küsimustele vastavad Põllumajandus- ameti taimekaitse ja maaparanduse valdkonna spetsialistid.14.00–14.15 Intervjuu – Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liige Madis Reinup.14.00–16.00 Tutvustatakse Eesti maaelu arengukava 2007−2013 noortaluniku projekti. Intervjuu projekti esindajaga kella 14.30–14.50. Anita Keivabu (Mõdriku Iluaed OÜ), noortalunik Lääne-Virumaalt. Tegeleb aiandusega – lillede ning puu- ja köögiviljakasvatusega.14.00–17.00 Küsimustele laenude ja garanteerimise valdkonnas vastab Maaelu Edendamise Sihtasutuse projektijuht Enn Tiitus.15.00–17.00 Küsimustele vastavad Põllumajandusministeeriumi põllu- majanduskeskkonna büroo ametnikud Katrin Rannik ja Madli Karjatse. Teema: “Keskkonnatoetused ja nõuetele vastavus”.15.30–15.45 Intervjuu – Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liige Andres Vinni.16.30–16.50 VIKTORIINIMÄNGUD. Vooru võitjatele auhinnad!17.00–18.00 Jänku Juss (multifilmid).

REEdE, 19. ApRILL

9.00–17.30 Avatud laste joonistusnurk “Maal on mõnus”. Tublidele joonistajatele auhinnad!10.00–10.20 VIKTORIINIMÄNGUD. Vooru võitjatele auhinnad!10.00–12.00 Küsimustele vastavad Põllumajandusministeeriumi põllu- majanduskeskkonna büroo ametnikud Katrin Rannik ja Madli Karjatse. Teema: “Keskkonnatoetused ja nõuetele vastavus”.10.00–13.00 Infot jagavad ja küsimustele vastavad Põllumajandusameti taimekaitse ja maaparanduse valdkonna spetsialistid.

11.00–13.00 Tutvustatakse Eesti maaelu arengukava 2007–2013 LEADERi noorettevõtja projekti. Intervjuu projekti esindajaga kella 11.30–11.50. Frants Seer, Khis OÜ (Valgamaa Partner- luskogu). Ettevõte tegeleb puidust vannide valmistamisega.12.00–15.00 Tasuta nõu: finantsmajanduskonsulent Martin Goldberg.13.00–13.45 Põllumajandusameti ettekanne: “Viljapuu-bakterpõletik”. 13.00–15.00 Tasuta nõu – Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- keskkonna büroo ametnikud Katrin Rannik ja Madli Karjatse. Teema: “Keskkonnatoetused ja nõuetele vastavus”.13.00–17.00 Infot jagavad ja küsimustele vastavad Põllumajandusameti taimetervise, mahepõllumajanduse ja väetiste valdkonna spetsialistid.14.00–16.00 Tutvustatakse Eesti maaelu arengukava 2007–2013 noortaluniku projekti. Intervjuu projekti esindajaga kella 14.30–14.50. Karin Sepp (Taivo Koka talu), noortalunik Võrumaalt. Tegeleb mahetootmisega – lihaveisekasvatus ja teraviljakasvatus.14.00–17.00 Küsimustele laenude ja garanteerimise valdkonnas vastab Maaelu Edendamise Sihtasutuse jurist Aivar Künnapää.14.50–15.10 Jänku Juss (multifilmid).16.30–16.50 VIKTORIINIMÄNGUD. Vooru võitjatele auhinnad!17.00–18.00 Jänku Juss (multifilmid).

LAupäEv, 20. ApRILL

9.00–16.00 Avatud laste joonistusnurk “Maal on mõnus”. Tublidele joonistajatele auhinnad! 9.30–9.50 Jänku Juss (multifilmid).10.00–11.00 Viktoriinmängud. Vooru võitjatele auhinnad!11.00–13.00 Tutvustatakse Eesti maaelu arengukava 2007–2013 LEADERi noorettevõtja projekti. Intervjuu projekti esindajaga kella 11.30–11.50. Robert Peets, Alutaguse Seikluspark – MTÜ Mäekeskus (Peipsi-Alutaguse Koostöökoda).11.00–14.00 Infot jagavad ja küsimustele vastavad Põllumajandusameti aiandustoodete, taimekaitse, taimetervise ja maaparanduse valdkonna spetsialistid.12.00–12.45 Põllumajandusameti ettekanne: “Viljapuu-bakterpõletik”. 12.00–15.00 Küsimustele laenude ja garanteerimise valdkonnas vastab Maaelu Edendamise Sihtasutuse projektijuht Andres Toomet.12.15–12.35 VIKTORIINIMÄNGUD. Vooru võitjatele auhinnad!13.00–15.00 Tutvustatakse Eesti maaelu arengukava 2007–2013 noortaluniku projekti. Intervjuu projekti esindajaga kella 13.30–13.50. Martin Repinski, Konju mõisa talu (R Capital OÜ), noortalunik Ida-Virumaalt. Tegeleb kitsekasvatusega, degusteerimiseks pakub kitsepiima ning kitsepiimast tehtud juustu ja kohupiima.13.00–17.00 Infot jagavad ja küsimustele vastavad Põllumajandusameti taimekaitse ja maaparanduse valdkonna spetsialistid.14.00–14.20 VIKTORIINIMÄNGUD. Vooru võitjatele auhinnad! 14.30–15.30 Jänku Juss (multifilmid).

M A A ME S S 2013

Messi ajakavaPõllumajandusministeeriumi, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti, Maaelu Edendamise Sihtasutuse, Põllumajandusameti ning Maamajanduse Infokeskuse ühisstendi ürituste kava (C-hall, messiboks C-32)

Kõikidel messipäevadel jagab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) infotpõllumajandus-, maaelu- ja kalandustoetuste kohta ning tutvustab e-PRIA kliendiportaali teenuseid.

www.sami.ee

L A A D U R I D

• 6 erinevat mudeliseeriat• üle 100 töövahendi• valmistatud Soomes

AS SAMI, Tule 20, Saue, Harjumaa tel 670 9040, müügijuht 528 2732 avatud E–R 8.00–16.30

MASINAKESKUS

elektrilised ja hüdraulilised puulõhkujad

rattaketid

erinevad palgi-haaratsid

rootorniiduk LN-185

hooldusniidukid

KOHTUME MAAMESSIL 18.–20.04.2013!

pealesõiduteed

rootorniiduk

pealesõiduteed

hooldusniidukid

 MESSILEHT 11. aprill 2013   K A u B A N d u S  7 

Eksporti ergutaks põllumajandustoodangu töötlemineG R A A F I K 1

põllumajandussaaduste väliskaubandus (miljonites eurodes)

1600

1400

1200

1000

800

600

400

200

0

-200

-4002004

358,7

615,5

–256,8

2005

445,5

704,4

–258,9

2006

552,9

800.5

–247,6

2007

711,5

1060,2

–348,7

2008

776,8

1130,1

–353,3

2009

660

938,6

–278,6

2010

832,8

1022,8

–190

2011

1015,4

1243,5

–228,1

2012

1163,1

1359,2

–196,1

Eksport

Import

Bilanss

G R A A F IK 2

põllumajandustoodete ekspordi struktuur 2012. aastal

19%28%16%

14%8%

7%

8%

Muud kaubad

Liha ja lihatooted

Toidu-kontsent-raadid

Teravili

Piim ja piimatooted

Kala ja kalatooted

Joogid, õlu, alkohol

G R A A F IK 3

põllumajandustoodete eksport riikide lõikes (% ekspordist)

100%

90%

80%

70%

60%

50%

40%

30%

20%

10%

0%

n Muud riigidn Muud EL riigidn Taanin Rootsin Ukrainan Saksamaan Venemaan Hollandn Soomen Leedun Läti

9,7

9

3,53,74,5

6,1

9,6

10,8

11,9

14,6

16,6

7,2

8,9

3,34,12,7

9,8

15,9

5,5

12,5

13,5

16,6

7,6

5,73,23,14,4

6,2

22,9

4,3

11,6

14,5

16,5

9

53,63,23,2

7,3

26,7

2,8

10,8

12,4

16

6,8

5,82,73,33,14,3

22,1

3

15,5

14

19,4

5,9

8,5

2,44,12,93,8

21,2

3,6

17,9

12,1

17,5

8,4

6,92

3,82,64,4

23,3

3,6

16,8

11,1

17,1

8,7

8,1

3,73,81,85,8

20,4

3,1

17,4

11,1

16,1

10,2

7,7

3,94,21,64,5

19,1

1,7

19,2

10,9

17

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Kindlasti toetab teravilja eks-pordi kasvu ka teraviljasektori suurem orienteeritus ühistege-vusele.

Samal ajal tuleks analüüsida ja võimalik, et kriitiliselt hinna-ta olukorda, kus teraviljatootjad müüvad oma toodangu Eestist välja ja loomakasvatajad kur-davad, et neil ei ole võimalik söödavilja kohapeal osta ning omakorda impordivad teravilja. Tõenäoliselt saaks siin senisest enam omavahel koostööd teha.

Põllumajandustoodete eks-pordis olid 2012. aastal esikohal naaberriigid – Soome (19,2%), Venemaa (19,1%), Läti (17,0%), Leedu (10,9%), moodustades kokku kaks kolmandikku kogu ekspordist.

Eestis toodetavad kogused on maailmaturul siiski suhteli-selt väikesed ja seetõttu on see sageli takistuseks suurematele

ja kaugematele turgudele mine-kuks. (Vaata graafik 3.)

Kokkuvõtteks peame tõdema, et kuigi Eesti põllumajandustoo-dete eksport on aasta-aastalt suu-renenud, ei pruugi see alati näi-data meie tootjate-töötlejate kon-kurentsivõime kasvu, kuna Eesti kaudu eksporditakse ka tooteid, mille päritolu on kuskil mujal.

Lahenduseks töötlemine

Ka tuleb tõsiselt mõelda selle üle, kas odava ja vähetöödeldud toor-aine väljavedu on ikka see, mis meie arengule pikemas perspek-tiivis kasulik on. Pigem peame pöörama tähelepanu toorainele lisandväärtuse andmisele ja töö-deldud toodete ekspordile.

Omaette küsimus on, milline tee valida näiteks piimasektoris – kas toota lihtsaid vähetöödel-dud tooteid, mille hind on maa-

ilmaturul pidevas muutumises, või üritada siiski läbi lüüa kõrge-ma lisandväärtusega toodete tu-rul, kus konkurents on karmim ja sisenemiskulud suured, kuid saa-dav hind ka kõrgem ja stabiilsem.

Ka peaksid senisest enam koostöökohti otsima teravil-jatootjad ja loomakasvatajad ning lihatöötlejad, et ka teravil-ja asemel eksportida juba (töö-deldud) lihatooteid. Seega tu-leb igal sektoril põhjalikult ana-lüüsida oma tugevusi ja nõrku-si ning olla paindlik ja innovaa-tiline oma toodangu pakkumisel nii sise- kui välisturgudel.

TAAvI KANd kaubanduse ja

põllumajandus­saadusi töötleva

tööstuse osakonna

juhataja

CHALLENGERTERRA GATORTuruliider iseliikuvate lägamasinate seas. Powershift käigukast, võimsad läga-pumpad, koerakäik, arvutiga arvestab kui palju läga maha laotab hektarile.

KONETA BALTIC ON EDASI MÜÜJA TERRA-GATOR, CHALLENGER JA VEENHUIS MASINATELE.

WWW.KONETA.EE / +372 591 19142

VEENHUIS LÄGAPIHUSTIDPremium kvaliteediga läga pihustid! Veenhuis on tegelenud läga masinatega üle 75 aasta. Turuliider Euroopas, kõrge kvaliteet, parim tehtud töö jälg.

// TÄIS TEHASE GARANTII, PROFESSIONAALNE HOOLDUS

Parimad pakkumised 2013. aastal Dieci teleskooplaaduritele.

Forklift.ee kutsub maamessile 18.–20. aprillil 2013 Tartus VP-135!

 MESSILEHT 11. aprill 2013  8  p Õ L L u M A j A N d u S  

SEB küsitluse tule-mused annavad alust uskuda, et meie põl-lumehed on tuleviku suhtes optimistlikud.

2012. aasta oktoobris ja no-vembris külastasid SEB esin-dajad 927 Eesti väikest ja keskmise suurusega ettevõtet kõigis 15 maakonnas.

Pank korraldas ettevõtjate seas küsitluse, kus firmaoma-nikud ja -juhid said anda hin-nanguid oma ettevõtte 2013. aasta käibe arengutele, tööta-jate arvu muutumisele, eks-pordi- ning innovatsioonika-vadele ja planeeritud inves-teeringutele.

Üle-eestilisele küsitluse-le vastanutest oli 15% põllu-majandusettevõtteid ja nen-de antud vastusest võib järel-dada, et Eesti põllumajandus-ettevõtted kavandavad täna-vu võrreldes teiste firmadega rohkem investeeringuid.

Põllumehed eesrindlikud investeerijad

Põllumajandusettevõtetest ka-vandab tänavu üle 30 000eu-roseid investeeringuid 65%

küsitlusele vastanutest, sa-mas kui kõigist vastanud ette-võtetest oli neid tunduvalt vä-hem, 48%.

Uuendustegevusi kavan-das tänavuseks 67% põllu-majandusettevõtetest, mis on rohkem kui Eestis keskmiselt (62%).

“Kui muude ettevõtlus-valdkondade puhul soodusta-vad nimelt uuendused ekspor-diaktiivsuse kasvu, siis põllu-majandusettevõtjatest kavat-seb vaid 18 protsenti kasvada olemasolevatel välisturgudel või siseneda uutele.

See näitab, et hoolima-ta kõrgest valmisolekust oma tootmist efektiivistada, ollak-se tagasihoidlikud otseeks-pordi suhtes. Kõik praegused ja tuleviku eksportijad nägid edu võtmena uuendusi lõpp-tootes,” ütles SEB Panga jae-panganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Eerika Vaik-mäe-Koit.

Mõne erandiga prognoo-sivad põllumajandusettevõt-ted tänavu käibe kasvu, kuid märkimisväärset, üle 15% tu-lude suurenemist nägi 14% vastanutest, samas kui kõigi küsitletud ettevõtete seas oli neid 19%.

Töötajaid kavatseb 2013. aastal juurde võtta 26% vas-tanutest, samas kui põlluma-janduses oli neid 18%.

Eesti põllumees on regiooni liider

Kui reastada majandussekto-reid, kes tulid hiljutisest ma-janduskriisist välja tugevama-na, kui sinna sisenesid, on põl-lumajandus üks tippudest.

Tootmise efektiivsemaks muutmine on olnud eduka-te põllumajandusettevõtete mantra juba aastaid ja tänu sellele on ettevõtete finantsseis tugevam kui kunagi varem.

“Eriti päevakorral on uue tehnika soetamine – põlluma-jandusseadmete liising suu-renes eelmisel aastal 59 prot-senti. Pikaajalisi investeeri-mislaene andsime eelmisel aastal 38 protsenti enam ja valdavalt ehitati nende eest uusi moodsaid lautu,” märkis Eerika Vaikmäe-Koit.

Eesti põllumajandussektor on tootmise tõhustamisel sel-gelt meie regiooni liider. Ühi-nemiste tulemustena anna-vad meil tootjatena tooni suu-red professionaalsed ettevõt-ted, samas kui Lätis ja Leedus

on endiselt palju väikesi toot-jaid. Eestis on keskmine far-mi suurus 48 hektarit, Lätis ja Leedus vastavalt 20 ja 10 hektarit. Võttes arvesse hari-tava maa suurust ja tootjate arvu riigis, võib öelda, et Ees-tis on põllumajanduse konso-lideerumine neli korda kõr-gem kui lõunanaabri-te juures. Märk Ees-ti edumaast on ka see, et kui Lätis ja Leedus töötab põllu-majanduses 8–9% kõiki-dest hõivatutest, siis Eestis on see kaks korda madalam ehk 4,4%.

“Tõenäoliselt jätkub toot-mise konsolideerumine nii Eestis, Lätis kui ka Leedus, sest suurte tootjate müügi-kasvud, kasumlikkus, likviid-sus ja kapitaliseeritus on sel-gelt paremas seisus kui väik-sematel,” ennustab Eerika Vaikmäe-Koit. “Investeerin-gud sellel ja järgnevatel aas-tatel lähevad peamiselt toot-jate ja haritava maa ostmises-se ning masinate ja seadmete uuendamisse.”

Artiklis on kasutatud SEB äriklientide uuringut

aastal 2012

Kas põllumajandusest on saamas Eesti edulugu?

SHUTTERSTOCK

 MESSILEHT 11. aprill 2013   R E K L A A M  9 

Rapla-, Lääne-, Pärnu-, Saare- ja HiiumaaMart Ilisson, tel 5347 6727

Tartu-, Viljandi-, Jõgeva-, Valga-, Võru- ja PõlvamaaInnar Vinni, tel 5342 5613

Harju- ja Järvamaa,Ida- ja Lääne-VirumaaOliver Lõõnik, tel 511 0207

WIHURI ASVäljaotsa 1, 76505 Sauetel 679 9260info.eesti@wihuri.com

www.wihuri.ee

Tulge Maamessile ja veenduge Cati uue põlvkonna laadurekskavaatorite headuses!

Uuendatud F-seeria laadurekskavaatorid

Cat® 434F ja 444F

Tutvume uute Cat F-seeria laadurekskavaatoritega lähemalt.

Mootori heitgaasi normatiividEuroopa Liidus turustatavad F-seeria laadurekskavaatorid kasutavad Cat 4.4 mootorit, mis vastab ELi IIIA etapi heitenormidele ning pakub klientidele kõige tõhusamat ja kulusäästlikumat viisi oma töövajadus-te täitmiseks. 2013. aasta teisel poolel tutvustatakse ELi IIIB etapi nõuetele vastavat lahendust.

Jõuülekande uuendused suurendavad ökonoomsustKõigile automaatse käiguvahetusega mudelitele saab lisavarustusena paigaldada uue lukustatava hüdrosiduri. See aitab vähendada kütuse-kulu, suurendada sõidukiirust ja parandada tootlikkust. Mudelil 434F on nüüdsest täielik automaatse käiguvahetusega ülekanne. Cat 444F on varustatud jäigema hüdrosiduriga, mis pakub suuremat võimsust kõval pinnasel töötamiseks ja paremat kiirendust sõitmisel.

Pidurivõimendi on nüüd kõigi F-seeria mudelite standardvarustu-ses – juht ei pea pedaali enam nii tugevalt vajutama ja samas on masi-na pidurdus võime parem. Mudeli 444F elektrooniline pöördemomendi piiraja parandab juhitavust mootori madalatel pööretel ning suurendab seeläbi tootlikkust ja juhi mugavust.

Masina juhitavusUus Cat 434F on täielikult mehaaniliselt juhitav. Piloothüdraulilis-te juhtkangidega mudeli 444F saab varustada 4,27 m või 4,87 m teleskoop- kopavarrega.

Valikusse kuulub kolm juhtimisrežiimi: kahe esiratta juhtimine, kõigi rataste vastassuunaline pööramine pöörderaadiuse parandamiseks ja kõigi rataste juhtimine samas suunas. See võimaldab juhil kiiresti valida konkreetseks ülesandeks kõige tõhusama režiimi. Tulemuseks on äär-miselt väike pöörderaadius ja hea manööverdusvõime kitsastes oludes. Lisaks on nii Cat 434F kui ka 444F varustatud isejoonduva roolisüstee-miga, et juhtimisrežiime saaks vahetada kiiresti ja lihtsalt, ilma et juht peaks hakkama rattaid käsitsi joondama.

Jõudluse ja nähtavusega seotud eelisedUute F-seeria mudelite laadimisjõudlus on märkimisväärselt suurene-nud. Laadimiskopa hoovastiku uus konstruktsioon on võimaldanud suurendada maksimaalset tühjendusnurka ja -kõrgust ning tõste-võimet maksimumkõrgusel kuni 36%. Paralleeltõstehoovastikuga laadur hoiab koppa tõstmisel paralleelselt, seega püsib materjal kind-lamini kopas. Ühtlasi suurendab see funktsioon tugevalt tootlikkust.

Uus kaldus mootorikate ja parem hüdrovoolikute paigutus tagavad, et juht näeb tööorganit paremini nii üle mootorikatte kui ka läbi laadimis-

kopa hoovastiku. See on abiks tööorgani täpset juhitavust nõudvatel töödel, nt profileerimisel või haaramisel.

Parem pinnasel kandvus434F ja 444F saavad hakkama oludes, milles erimõõtmeliste rehvi-dega masinad jäävad enamasti hätta. Rehvide hea pinnasel kandvus ja madal pinnasele avaldatav erisurve võimaldavad sellel masinal töötada ka väga kehval pinnasel, näiteks maaparanduses ja põllu-majanduses. Cati võrdse suurusega rehvidega laadurekskavaatorid pääsevad kohtadesse, kuhu teist tüüpi masinad ei pääse – saate neid alati universaalse lahendusena kasutada.

Mugav hooldusjuurdepääs vähendab tööseisakuidEsiporitiivale paigaldatud uus astmeplatvorm võimaldab teha igapäe-vaseid hooldustoiminguid mugavamalt ja ohutumalt. Tehnikud pääse-vad mootorile lihtsamalt ligi, sest mootori külgpaneelide eemaldamisel pole vaja kasutada tööriistu. Lihtsalt lahti pööratav jahutusradiaator tagab puhastus- ja hooldustööde tegemiseks parema juurdepääsu, seega vähendab tööseisakuid objektil.

Masinal on suuremad vahetatavad kassettfiltrid ja uue konstrukt-siooniga hüdropaak, mis suurendab süsteemi töökindlust. Kuna kasu-

tusel olev 160-liitrine kütusepaak pole metallist, väheneb kondensaadi ja rooste tekkimise oht. Ohutuse parandamiseks on akud paigutatud masina ninaossa ja varustatud uue massilülitiga. Kui akud on tühjene-nud, ei pea abikäivitusjuhtmeid ühendama otse masina akude külge, vaid selleks on olemas eraldi ühenduskohad.

F-seeria laadurekskavaatorite tehnilised andmed:434F 444F

mass (vahemik) kuni 10 210 kg kuni 10 578 kgenam levinud mass 9552 kg 9900 kgstandardne kaevesügavus

4884 mm 5331 mm

maksimaalne kaevesügavus

5806 mm 6277 mm

brutovõimsus (ISO 14396)

74,5 kW (101 hj)* 74,5 kW (101 hj)*

* vastab ELi III etapi heitenormidele

AS Wihuri piirkondlikud müügijuhid aitavad Teid õige mudeli valikul. Augusti lõpuni kestva Premium-pakkumise raames saate Cati masina soetada ülisoodsa liisingu ja hea hoolduslepingu hinnaga. Lisainfot masinate ja pakkumise kohta saab telefonilt 679 9260 või Wihuri kodulehelt www.wihuri.ee.

Caterpillar uuendab koos F-seeria masinatega ka oma laadurekskavaatoreid, mis on suunatud kõige pretensioonikamatele töövaldkondadele. Uute 434F ja 444F laadurekskavaatorite rehvid on võrdse suurusega, tagades suure-pärased tööomadused pehmel pinnasel, näiteks põllumajandustööde tegemi-sel.

Masinaid pakutakse nii mehaaniliste kui ka piloothüdrauliliste juht-kangidega. Rataste juhtimiseks on kolm režiimi: kahe esiratta, esi- ja tagarataste vastassuunaline ning esi- ja tagarataste samasuunaline juhti-mine. Eri manööverdusvõimalused aitavad juhil kiiresti valida konkreetseks

ülesandeks kõige tõhusama režiimi. Laaduri tõstehoovastiku uus konst-ruktsioon on suurendanud kõrgeimas asendis tühjenduskõrgust, kopatapi kõrgust maapinnast ning tõstevõimet maksimaalkõrgusel ligi 36%. Lisaks hoiab tõstehoovastik koppa tõstmisel paralleelselt, seega püsib materjal kindlamini tööorganis.

Uus kaldus mootoriruumikate ja parem hüdrovoolikute paigutus tagavad, et juht näeb paremini nii üle kapotti kui ka masina külgede. See on abiks tööorgani täpset paigutamist nõudvatel töödel, näiteks profileerimisel või haaramisel.

Cat 434F alljärgneva varustusega:• mootor Caterpillar® C4.4• brutovõimsus 75 kW / 101 hj (SAE J1995 järgi)• töökaal kuni 10 757 kg• kaeveseadme maksimaalne kaevesügavus 5930 mm• kaeveseadme maksimaalne tööulatus 7670 mm• kütusepaagi maht 160 l• liikumiskiirus edasi kuni 41 km/h• võrdse suurusega rehvid Michelin XMCL 440/80-28• täisautomaatne Auto Shifti käigukast • metallist põhjakaitsekate• kopaamortisaator / sõidupehmendussüsteem• lisavastukaal 115 kg• pikendatav kopavars (kaevesügavus 5,73 m)• kaeveseadme hüdrosüsteemi lisakontuurid planeerimiskopale• kummist aluspadjad tugijalgadele

• tagatulede kaitsevõred• külmailmapakett: lisaaku, mootori eelsoojendus 240 V, käivituspistik• standardkabiin, õhkvedrustuse ja soojendusega iste• konditsioneer• USB-sisendiga raadio• tööriistakomplekt• ARKi pakett, sh tulekustuti, esmaabi, reg nr alus ja ohuvilkur• avatav kopp 1,15 m³, lõikeplaadiga• tagumine kaeveseadme kiirkinnitus• kaevekopp 305 mm, 78 l, kihvadega• kaevekopp 762 mm, 320 l, kihvadegaGarantii 2 aastat / 4000 töötundiHind 71 000 eurot + km

0-intressiga kuumakse alates 952 eurost kuus!Intress 0% + 3 kuu euriborKapitalirent 60 kuudSissemakse 20%

PREMIUM-PAKKUMINE

 MESSILEHT 11. aprill 2013  10  M A S I N A p A R K  

Swedbanki täisteenusliising teeb SUURED asjad KERGEKS!

Kuumakse alates

997 €

Vaata lähemalt:www.swedbank.ee/rasketehnikawww.konekesko.com/ee/

Ratastraktor Claas Arion 640 CEBIS

• Esmane sissemakse 15%, 5-aastane periood• Esimesed 6 kuud kaskokindlustus tasuta• Kuumakse koos kindlustuse ja hooldusega

1190 €

• Kuumakse võib sisaldada laiemat valikut vara kasutamisega seotud kulutusi

• Liisitud varast loobumine või selle vahetamine uue vastu on lihtne ja mugav

Koostöös:

valliikut si

e a mugavv

• mootor DPS 6,8 liitrit, turbodiisel, DPF, Tier 4i

• mootori maksimaalne võimsus 177 hj

• PROACTIVE piduritega vedrustatud esisild

• käigukast HEXACTIVE

Teenuste pakkujaks Swedbank Liising AS. Tutvuge teenuste tingimustega www.swedbank.ee/business, vajaduse korral konsulteerige pangatöötajaga. Liisingu saamine oleneb ettevõtte maksevõimest ja krediidiajaloost, mida hindame peale vastava taotluse esitamist. 6 kuud tasuta kaskokindlustust

kehtib kuni 21.06.2013 eeldusel, et kaskokindlustus võetakse Salva Kindlustuse ASilt.

Möödunud aasta oli trak-torimüüjatele edukas. Müüginumber suurenes ja lähenes 2008. aasta rekordile (722 tk).

Maanteeameti liiklusregistri and-metel müüdi Eestis 2012. aastal 596 uut traktorit. Varematel aas-tatel turuliider olnud Valtral tuli esikoht loovutada New Hollandi-le. Valtrast möödus ka John Dee-re (vt tabel 1).

Järgmiste kohtade eest võitle-vad Case IH, Claas, Massey Fer-guson ja Fendt, kelle 2011. aas-ta müüginumber (42 tk) vähe-nes ligi poole võrra. Aastaid ta-gasi Eestis korraldatud põld-katsetes olid Fendti traktorite töö hinnangud väga positiivsed. Fendt oli ka üks esimesi, kes trak-toritel võttis kasutusele astmeva-ba jõuülekande. Turult on kadu-nud Dong Feng. Kui 2006. aas-tal oli Belaruss kindel turuliider (118 tk), siis 2012. aastal osteti vaid üks 35hobujõuline Belaruss.

Tundub, et keskmiseks ja suurtootmiseks sobivate trakto-rite markide osas on turg stabili-seerunud ning müügifirmad pea-vad leppima ostjate huvidega.

Milles peitub traktoreid enim müünud firmade saladus? Kind-lasti on selleks moodsate tehni-liste lahendustega, juhisõbralike ja ökonoomsete traktorite pak-kumine igas võimsusklassis, s.t igaks tööks on sobiv traktor.

Vähem tähtis pole ka tasemel teenindus, oskus klienti hinna-ta ja temaga suhelda. Arvan, et need näitajad on iseloomusta-nud meie turul kindlalt kanda kinnitanud New Hollandi, John Deere’i ja Valtra traktoreid. Ost-ja eelistab üldjuhul firmasid, kel suurem müüginumber ja võima-lus rohkem raha klienditeenin-duse parandamiseks.

Ostetud traktoritest suur osa (25%) olid üle 200hj traktorid.

Kui siia lisada veel 171–200hj traktorid, oleks see üle kolman-diku (37%) traktoriturust. Need traktorid sobivad hästi suurtoot-miseks, kasvatades töö tootlik-kust ja võimaldades tööde tege-mise tähtaegadest kinnipidamist. Suur oli ka väiketraktorite (kuni 70 hj) turuosa (15%), mis sobi-vad väiketootjatele.

Väike-keskklassi (91–110 hj) traktorite osa oli 18 protsenti. Selle võimsusklassi traktorid so-

bivad praeguses põllutehnoloo-gias kasutatavate haakemasina-tega ja on ökonoomsed.

Uute tegijatena jäid silma HTT, TYMi ja Fotoni marki trak-torid, kaks viimati nimetatut olid väiketraktorite müügi turuliid-reiks kumbki 22 traktoriga.

Suurfirmade moodsate teh-niliste lahendustega laienev mu-delivalik vähendab üksikmude-li müüginumbreid. Seevastu väi-kefirmadel, kes pakuvad paari-kolme mudelit, on müüginumb-rid suuremad (vt tabel 2).

Aastate pikku on suurema tootmismahuga maakonnad ost-nud ka rohkem uusi traktoreid. Suuremad ostunumbrid on Har-ju, Tartu ja Lääne-Virul vastavalt 114, 100 ja 47 (vt tabel 3).

Vaatamata uute traktorite os-tule, nooreneb traktoripark vi-salt. Käesoleva aasta alguse sei-suga oli kümne aasta vanuseid ja vanemaid traktoreid 70 protsen-ti, mis on eelmise aastaga võrrel-des sama. Kuni kümne aasta va-

nuseid oli 17 protsenti. Ülejää-nud olid nooremad.

Eesti traktoripark on väike-sevõimsuseline. Väiketraktoreid (kuni 70 hj ) on 47, 71–200hj 49 ja üle 200 hj vaid 4 protsen-

ti. Ülevaate Eesti traktoripargi võimsusest ja vanusest seisuga 1. jaanuar 2013 annab tabel 4.

ILMAR KARjANEtehnikateadur

Traktorite müük 2012. aastal markide ja võimsusklasside viisi

Traktori- Kuni 71– 91– 111– 131– 151– 171– üle Kokkumark 70 hj 90 hj 110 hj 130 hj 150 hj 170 hj 200 hj 200 hj

NH 6 6 42 11 2 18 6 35 126JD 12 3 20 2 9 22 10 46 124Valtra – 13 3 17 2 25 20 10 90Case IH 2 1 7 11 3 3 4 17 48Claas – – 1 – 3 – 17 21 42TYM 22 – 7 – – – – – 29Foton 22 – 4 – – – – – 26Fendt – – – 1 1 4 8 11 25MF – – 4 – 1 1 5 12 23Zetor 1 3 5 5 3 – – – 17Landini 3 3 4 – – 2 – – 12Kioti 8 – – – – – – – 8Polaris 8 – – – – – – – 8DF – – 6 – – – – – 6HTT – – 5 – – – – – 5McCormick 2 – 1 – 1 – – – 4Belaruss 1 – – – – – – – 1Ülejäänud 2 – – – – – – – 2Kokku 89 29 109 47 25 75 70 152 596

TA B E L 1

Traktoripargi võimsus

Mootori Osalus Traktori- Osalusvõimsus (%) pargi (%)(hj) vanus (aastat)

Kuni 70 47 Kuni 2 571–90 32 3–5 891–110 5 6–10 17111–130 2 Üle 10 70131–150 2151–170 6171–200 2Üle 200 4

TA B E L 4

Traktorimüügi esiviisik

Mark Mudel Võimsus Müüdud (hj) (tk)

New Holland T5050 96 34John Deere 6930 154 ja 179 23Claas Arion 640 175 17John Deere 5100M 100 16Valtra A93 102 12

TA B E L 2

Traktorite müük maakonniti

Maa- Müüdud Maa- Müüdudkond (tk) kond (tk)

Harju 114 Pärnu 31Hiiu 7 Rapla 21Ida-Viru 23 Saare 23Jõgeva 42 Tartu 100Järva 41 Valga 31Lääne-Viru 47 Viljandi 44Lääne 18 Võru 31Põlva 22

TA B E L 3

Mullune traktorimüük oli edukas Traktorite müük (tk) 2008–2012

T R A K T O R Id

2008 2009 2010 2011 2012

722

336 296

580 596

Traktoripargi vanus (%) 2012. a

Traktoripargi võimsus (%) 2012. a

Kuni 2 aastat

3–5 aastat

6–10 aastat

Üle 10 aasta

17

70

5 8

47

32

52 2

62 4

Kuni

70 hj

71–9

0 hj

91–1

10 hj

111–

130 h

j

131–

150 h

j

151–

170 h

j

171–

200 h

j

Üle 2

00 hj

 MESSILEHT 11. aprill 2013   M A S I N A p A R K  11 

Kui traktorimüüjatel läks hästi, siis kombainimüü-jatel läks väga hästi. Küllap mõjutas kombainimüüki ka põllul kasvanud rikkalik saak, mis meelitas põllumehi kombai-niostule. 2012. aastal müüdi 118 uut teraviljakombaini, mis üle-tab eelmise aasta müügi ligi kaks korda ja jääb alla vaid 2008. aas-ta rekordile (140).

Turul osteti kuue firma kom-baine. Sarnaselt traktorituruga on ka siin tegijateks samad tun-tud firmad: Claas, New Holland ja John Deere, kes kolme peale 118st müüdud kombainist müü-sid 102. Neid kombainifirmasid, kel läbimüük suurem, eelistab ka meie põllumees. Kes rohkem müüb, sellel on ka suuremad in-vesteerimisvõimalused teenin-duse parandamiseks ja kombai-

nijuhtide koolitamiseks. Peale kombaini hinna ongi just need kombainiostul kõige määrava-mad tegurid.

Kombainituru liidrirolli jaga-vad Claas ja New Holland kumb-ki 43 kombainiga (vt tabel 1). Neile sekundeerib John Deere 16 kombainiga. Vene kombai-nide (RSM) müüginumber pü-sib stabiilsena kümne piirimail. Tundub, et uue turuletulemise

on teinud Case IH, kes mullust müüginumbrit (2 tk) suurendas kolm korda (6 tk). Case müüb aksiaaltrumliga (rahvasuus roo-torkombain) kombaine, mis on väga suure tootlikkusega (moo-tori võimsus 424–447 hj). Aas-tatetagused Case’i kombainide-ga meil korraldatud põldkatsed seda ka kinnitasid.

Rõõmustab see, et suur osa müüdud kombainidest olid kesk-

ja suure võimsusega, moodusta-des müügist ligi 70 protsenti (vt tabel 1).

Müüdi ka üks Claas Lexion 770 (570 hj), mis 2011. aastal Inglismaal püstitas tunnitootlik-kuse maailmarekordi, korista-des kaheksa tunniga 675,84 ton-ni nisu, see teeb tunnitootlikku-seks 84,48 tonni.

Üle poole müüdud kombaini-dest ostsid Lääne-Viru, Tartu ja Viljandi põllumehed (vt tabel 3).

Aasta-aastalt on kasvanud suure võimsusega (üle 300 hj) kombainide ost, mis annab tun-nistust arusaamast, et enne jää-gu kombainivõimsust pisut üle, kui et koristuse kõige pingelise-mal perioodil sellest puudu tu-leb. 2012. aastal arvel olnud kombainide võimsusest ja vanu-sest annab ülevaate tabel 4.

Kombainipargi võimsuse-ga võib rahule jääda, sest kesk- ja suure võimsusega kombainid moodustavad ligi poole olemas-olevaist. Eesti kombainipark on kaasaegne ja võimsust kasvatata-va teravilja koristamiseks piisab. Kui arvestada, et teravilja külva-takse Eestis ca 300 000 hektari ringis ja arvelolevaid kombaine on üle 1100, siis kombaini kohta tuleks alla 300 hektari, mis meie koristusaegseid ilmu arvestades on täiesti sobiv. Kahjuks on see

keskmine näitaja, mis tegelikku-sest võib erineda. Suurmajandeil on kombaini kohta tulev koris-tuspind nimetatust märksa suu-rem, väiketootjal väiksem.

Kombainipargi vanusega pole midagi hõisata, üle kümne aasta vanuseid on 32, kuue kuni küm-ne aasta vanuseid 28 protsenti kombainidest. Vaatamata müügi märgatavale suurenemisele, ei ole kombainipargi olulist uuene-mist võimalik prognoosida.

ILMAR KARjANE

tehnikateadur

Kombainide müük 2012. aastal markide ja võimsusklasside viisiKombainimark Kuni 172– 254– Üle Kokkumark 171 hj 253 hj 293 hj 293 hj

Claas – 10 4 29 43New Holland 3 14 4 22 43John Deere – 2 6 8 16RSM – 6 3 – 9Case IH – – – 6 6Sampo – 1 – – 1Kokku 3 33 17 65 118

TA B E L 1

Eesti kombaini- pargi võimsus

Mootori Osalus Kombaini- Osalusvõimsus (%) vanus (%)(hj) (aastat)

Kuni 171 19 Kuni 2 17172–253 36 3–5 23254–293 15 6–10 28Üle 293 30 Üle 10 32

TA B E L 4

Enimmüüdud kombainid

Mark Mudel Võimsus Müüdud (hj) (tk)

Claas Lexion 670 389 16New Holland CX 8080 352 16Claas Tucano 430 240 7Claas Tucano 450 274 7New Holland TC 5070 210 7

TA B E L 2

Kombainide müük maakonniti

Maa- Müüdud Maa- Müüdudkond (tk) kond (tk)

Harju 14 Pärnu 4Hiiu 1 Rapla 8Ida-Viru 1 Saare 2Jõgeva 7 Tartu 20Järva 11 Valga 5Lääne-Viru 21 Viljandi 17Lääne 2 Võru 4Põlva 1

TA B E L 3

Kombainimüük suurenes mullu ligi kaks korda

Kombainide müük (tk) 2008–2012

KO MBA I N I d

2008 2009 2010 2011 2012

140

6649

62

118

Kombainipargi vanus (%) 2012. a

Kuni 2 aastat

3–5 aastat

6–10 aastat

Üle 10 aasta

1723

2832

Kombainipargi võimsus (%) 2012. a

Kuni 171 hj

172–253 hj

254–293 hj

Üle 293 hj

19

36

15

30

Claas oli mullu üks kindlatest turu liidritest.

REPRO

Claasi tootespetsialist Marko Mirme, tel 506 5702

Maailmas ainulaadne perekond Claas,

kelle ettevõtluse alustamisest täitub

tänavu 100 aastat, tähistas Harsewinkeli

kombainitehases oma 450 000. teraviljakombaini

valmimist. Samal ajal toimus teine

märkimisväärne sündmus – nimelt veeres

tootmisliinidelt maha teraviljakombain Claas

Tucano järjekorranumbriga 10 000.

Meie müügimeeskonna kontaktid:

Ida- ja Lääne-Virumaa Urmas Nigula 521 8582 urmas.nigula@kesko.ee Pärnu-, Lääne- ja Saaremaa Taavi Rand 5335 8636 taavi.rand@kesko.eeViljandi-, Valga- ja Võrumaa Lembit Roosioja 528 7081 lembit.roosioja@kesko.ee Hiiu-, Harju- ja Raplamaa Arne Suigusaar 521 6146 arne.suigusaar@kesko.eeViljandi-, Jõgeva- ja Järvamaa Ülar Nõmmik 509 0794 ular.nommik@kesko.eeTartu- ja Põlvamaa Tormis Talviste 5348 7354 tormis.talviste@kesko.ee

Euroopas kindlat kombainituru

liidripositsiooni hoidev Claas on

oma soosingu võitnud ka Eesti

põllumeeste seas.

Eestis juba 16. aastat Claasi tooteid esindav Konekesko Eesti AS on ühes oma kogenud tootespetsialistidega valmis varustama Eesti põllumehi ajakohase, võimsa ja ökonoomse tehnikaga.

 MESSILEHT 11. aprill 2013  12  p A N G A T E E N u S E d  

Küsi pakkumist!

UUDIS!

ANTTI BALTIC OÜ. Ehitajate tee 114, 13517 Tallinn, tel 600 9354, faks 652 5376.

AIVAR KUHI, tehniline eksperttel 505 5053 aivar.kuhi@agrosec.com

JAAK TRIISA, müügimeestel 515 6528 jaak.triisa@agrosec.com

MARGUS MÜTS, juhatajatel 523 4267 margus.muts@agrosec.com

BIO konteiner-katlamaja lihtne paigaldada ja teisaldada

võimsus 300–640 kW

Salved saaki kuhjaga täis, keskmised välja-lüpsid suurenenud, ja mis kõige tähtsam – selle toodangu eest saadavad kokkuostu-hinnad on kõrged.

Lisaks veel teadmine, et Ees-ti otsetoetuste tasemete erine-vus teiste liikmesriikidega vähe-neb, jõudes uue eelarveperioodi lõpuks 75%ni. Ainult seakasva-tajatele pole praegune olukord soodne.

Suures plaanis saab siiski öel-da, et põllumajandussektori ter-vis on kõigi aegade parimas sei-sus. Müügitulu suurenemine on tõstnud maksevõimet, mille tu-lemusel on paranenud ka laenu-raha kättesaadavus. Konkurents laenu- ja liisinguandjate vahel on tihe, hoides intressimargi-naalid jätkuvalt madalad.

Põllumajandustehnikat valides hinnake eelkõige margi sobivust

Lisaks laiale valikule põlluma-jandusmasinatele on turul ka suur valik soodusintressimäära-sid. Arusaadavalt on sooduspak-kumiste eesmärk kallutada põl-lumehe otsust just antud margi poole.

Suurematel põllumajandus-tootjatel on juba välja kujune-

nud oma margieelistused, mil-lega kaasnev hoolduse hind ning teeninduse kiirus ja kva-liteet sobivad just neile kõige paremini.

Talupidajate masinapark on enamasti väike, kalleid masi-naid ei osteta just igal aastal ja otsuse langetamisel on emot-sioonide mõju suurem. Talunike puhul võib margieelistusel saa-da määravaks ka intressimäär ja liisingulepingu kättesaadavuse lihtsus.

Kuidas on siis võimalik, et tehnikamüüja pakub oluliselt madalamat intressi kui pank? Ahvatleva liisinguintressi tee-vad võimalikuks kokkulepped panga, tehnikamüüja ja sead-me tootjatehase vahel, mille ko-haselt viimane maksab pangale kinni intressi vahe.

Sellise kompensatsioonimeh-hanismi rahaline katteallikas pole aga midagi muud kui ma-sina hind, kuhu vajalik summa on juba sisse arvestatud. Silma-paistvalt soodsa intressipakku-mise korral tehnikamüüja ena-masti masina hinnast lisaalla-hindlusi ei tee.

Esmapilgul võib küll paista, et klient on õnnelik ja saab mitu aastat järjest öelda, et tal on pa-rem traktoriliisingu intress kui naabril. Seda, et ta ise on oma odava intressi kaudselt kinni maksnud, ei saa võrrelda, sest traktorid on naabri omaga kõr-

vutades ju erinevad, aga intress on väga konkreetne arv.

Ometi peab tõdema, et tun-tud ütlus “tasuta lõunaid ei ole olemas” kehtib ka siin.

Meie soovitus on keskendu-da sellele, kas ostetava masina hooldus on teie tegevuskohas kergesti kättesaadav ja hooldus- ning tagavaraosade hinnad oo-tuspärased.

Esimese valikuna on mõist-lik küsida finantseerimispakku-mist oma kodupangast, et kõik finantseerimislepingud oleksid ühest või maksimaalselt kahest kohast ja hilisemad lepingu-muudatustega kaasnevad küsi-mused saaks võimalikult väike-se vaevaga korda ajada.

Minu soovitus põllumeestele on: hinnake kõiki masinaga seo-tud kulusid koos. Soodne intres-simäär võib tunduda küll esma-pilgul ahvatlev, kuid kõigist ma-sinatega seotud kuludest moo-dustab see vaid tühise osa.

Miks põllumajandusettevõtjal on mõttekam taotleda kevadtööde laenu pangalt?

Oletame, et põllumees vajab ke-vadtöödeks 100 000 eurot, mil-le tagasimaksmine on võimalik kümne kuu pärast.

Võttes selleks kevadkülvilae-nu Swedbankist, on intressiku-lu aastase intressimääraga 5% kokku 4166.67 eurot (lisandu-

vad lepingutasu ja kulud tagati-se seadmiseks).

Olles ostjaks faktooringule-pingus, mille kulud katab küll panga eest müüja, kuid kes kü-sib selle eest põllumehelt lisaks 0,5% kuus, teeb see 10 kuu ko-gukuluks 5000 eurot.

Tarvikumüüja maksetähtaja puhul, aastase intressimäära-ga 18%, kujuneb kuluks 10 kuu eest 15 000 eurot.

Nagu näha, on erinevus ku-ludes mitmekordne, lisaks saab panga kasuks seatud hüpotee-ki kasutada tagatisena ka järg-miste laenude võtmisel. Kui ta-

gatisvara jääb puudu, saab hõlp-sasti kasutada Maaelu Eden-damise Sihtasutuse garan-tiid. Seega jääb odavamaks vii-siks siiski laenu võtmine otse pangast.

Swedbankil on spetsiaalselt põllumeestele loodud teenusepakett

Swedbank vaatab põllumajan-dusettevõtjaid selgelt eraldi siht-grupina – meie lähenemine ette-võtetele on sektoripõhine. Põllu-meestele on välja töötatud spet-siaalne teenuste pakett, mil-

le koostamisel oleme lähtunud põllumeeste soovidest.

Pakett sisaldab kevadtööde laenusid, nii maa tagatisel kui pindalatoetuse vastu. Mõlemal juhul on vaja aasta jooksul ta-suda ainult intresse ja laenu põ-hiosa tagastamine toimub pind-alatoetuste arvelt. Lisaks saab laenu lõpptähtaega mugavalt pikendada.

Põllumajandustehnika liisi-misel pakume tootmise raha-voogudele vastavaid makse-graafikuid, esimese sissemak-su tingimused on paindlikud ja lisaks tasume esimese kuue kuu kaskokindlustuse maksed meie.

Uue võimalusena saab taotle-da nii uutele kui olemasolevate-le liisingulepingutele likviidsus-kaitset, mis võimaldab perioo-di kestel kasutada poole aasta pikkust põhiosa maksepuhkust, andes lihtsalt sellest soovist oma haldurile teada.

Tootmishoonete ehitamiseks saab investeerimislaenu kuni 15 aastaks ja põllumaa soetami-seks pakume 30aastaseid mak-segraafikuid. Ka põllumaade hindamise teevad meie klien-dihaldurid ise ära ja seda täies-ti tasuta.

Minu ülesandeks põlluma-jandussektori juhina on sekto-ris toimuvaga kursis olla. Saa-me pangas väga hästi aru, mida ettevõtjad meilt ootavad ja mis

Kui hea on põllumajandussektori tervis aastal 2013?põllumajandus, metsandus ja kalapüük, finantseerimisportfelli maht (miljonites eurodes, seisuga 30.06.2009 kuni 31.01.2013)

G R A A F IK

500,0450,0400,0350,0300,0250,0200,0150,0100,0

50,00

Laenuportfell Liisinguportfell Finantseerimisportfell kokku

Juun

i 200

9

Sept

200

9

Dets

200

9

Mär

ts 2

010

Juun

i 201

0

Sept

201

0

Dets

201

0

Mär

ts 2

011

Juun

i 201

1

Sept

201

1

Dets

201

1

Mär

ts 2

012

Juun

i 201

2

Sept

201

2

Dets

201

2

 MESSILEHT 11. aprill 2013   p A N G A T E E N u S E d  13 

on oluline ettevõtte maksevõi-me hindamisel.

Põllumeestega on koostöö su-junud meeldivalt ja tagasimak-setega suuri probleeme pole ol-nud.

Siiski on mõned üksikud juh-tumid, kus on oma võimeid üle hinnatud või äriplaan ebaõnnes-tunud ning uute investeeringu-te asemel tuleb vanu võlgu ta-gastada.

Seetõttu soovitame oma klientidel tegelda rahavoogude koostamise ja planeerimisega ning vajadusel saab nõu küsida meie halduritelt.

Lisaks laenamisele tuleb kindlasti jälgida, et ka hoiuseid oleks piisavalt.

Kokkuvõtteks saan kinnita-da: põllumajandussektori tervis on korras. Muutlik ja konkurent-sitihe keskkond nõuab aga väi-kest profülaktikat.

Seega võiks igal ettevõt-tel olla ootamatuste tekkimisel vähemalt kolme kuu rahaline varu, millega saaks katta häda-vajalikumad kulud nagu palgad, maksud ja laenukohustused.

MEELIS ANNuS

Swedbanki põllumajandus­

sektori juht

Kui hea on põllumajandussektori tervis aastal 2013?SHUTTERSTOCK

Väikesel hiiglasel on nüüd suur kabiin.

Meil on hea meel tutvustada Teile uut John Deere 3-silindrilist 5E seeria traktorit.Nüüd on 5E seeria traktorile võimalik tellida kabiin, kõigi mugavustega.

Valmis kõikideks töödeks, mille talle ette annate.Majapidamises, põllul ja laudas. Aiandile ja hobipõllumehele, kommunaal- ja hooldustöödeks.Integreeritud John Deere 175-aastane kogemus. Võimsusvahemik 55-75 hj.

Küsi pakkumist Stokker Agrist, www.stokkeragri.ee või pöördu lähimasse Stokkerisse, www.stokker.ee.

* Liisingperiood 3 aastat, kseeritud intress 0,99%. Liising nantseerimise tingimused kehtivad Eestis registreeritud Stokker Agri äriklientidele. Lisandub lepingutasu.Liisingumaksed kuuluvad tasumisele annuiteetmaksegraa ku alusel igakuiste võrdsete maksetena. Finantseerimistingimused ei ole siduvad ja võivad muutuda sõltuvalt krediidiotsusest. John Deere Financial nantsteenuse pakkuja on AS Nordea Finance Estonia. Küsi liisingutingimuste kohta infot Stokker Agri OÜ-lt ning vajadusel konsulteeri asjatundjaga.

JOHN DEEREFINANCIAL

0,99% *

www.stokkeragri.ee

 MESSILEHT 11. aprill 2013  14  S Ö Ö d A K v A L I T E E T  

Lüpsilehmade eluiga on suurtootmises üha vähe - nenud ja nii on paljud tootjad probleemi ees, kuidas lehmade karjas- püsimise aega pikendada ning samas väiksema toodangu juures piima-tootmist suurendada.

Ei ole saladus, et piimatoodangu suurenemisega on vähenenud lüpsilehmade eluiga. Praegu pü-sivad suurfarmides lehmad kar-jas keskmiselt vaid 2,5 laktatsioo-niaastat, mõnes laudas aga isegi alla selle. Võrdluseks võiks tuua väiketalupidajad, kes suudavad oma loomi poputades hoida neid karjas isegi kuni kaheksa aastat.

Kuidas seda vältida, selle üle juurdlevad nii tootjad kui põllu-majandusteadlased. Põhjusi on palju: kas on sööt keskpärase või halva kvaliteediga, kas on sööt-mine üle forsseeritud ja manus-tatakse liiga palju jõusööta mak-simaalse toodangu saamiseks, samuti mitmesugused haigused ja loomade valest pidamistingi-mustest tingitud stress.

Sööt peaks olema kvaliteetsem

Eesti Maaviljeluse Instituudis (EMVI) on uuritud sööda seost lüpsilehmade heaolu ja kar-jast väljamineku eaga perioodil 2008–2012.

Uurimiseks kaasati vabapida-misega lüpsilautu üle Eesti. Ko-guti siloproove ja miksersegu-de söödapoove vastavalt lehma-de söötmisgruppidele. Analüü-siti silo toiteväärtuse ja käärimi-se kvaliteedinäitajaid ning söö-da toksilisust. Lehmade tervise-probleeme ja karjast väljamine-ku põhjuseid analüüsiti Jõudlus-kontrolli Keskuse andmete põh-jal ning küsitluse alusel.

Uuringute tulemused tõid välja tõsiasja, et kõrge toiteväär-tusega ja hästi käärinud siloproo-vid moodustasid vaid 38% kõi-gist proovidest.

Üldistatuna võib see tähen-dada, et enam kui pooled piima-karjapidajad söödavad oma loo-madele kas keskpärast või vä-hemväärtuslikku sööta. Nii oli vähemväärtusliku ja keskpära-se kvaliteediga proovide osakaal 55% ning 7% proovidest olid või-happelised ja roiskunud.

Tulemuste järgi kõikus silo-de kuivainesisaldus (KA) 17,2–49,6%, toorproteiinisisaldus (TP) 8,1–18,7% ja toorkiusisal-dus 23,4–35,1% kuivaines. Silo pH tasemed kõikusid 3,6–5,2; võihappesisaldus 0–5,5% kuivai-nes ja ammoniaaklämmastiku si-saldus 3,1–13,0%.

Samas peaks kvaliteetse silo proteiinisisaldus olema vähe-malt 15–16% ja metaboliseeru-va energia sisaldus suurem kui 9,5MJ/kg kuivaines. Enamiku silode energiasisaldus oli tundu-valt madalam ja kõikus enamasti 8,0–9,0 MJ/kg KA vahel. See an-nab eelkõige märku sellest, et ko-ristamisega hilineti.

Tavaliselt saab kõige pare-ma kvaliteediga just esimese nii-te silo, ja seda siis, kui siloteoga alustatakse õigeaegselt. Teise ja eriti kolmanda niite silod on sa-geli halvemad, madalama toite-väärtuse ja käärimise kvaliteedi-ga, seda eriti siis, kui ilmad on sü-giseselt pilvised ja vihmased.

Selline ilmastik pidurdab suhkrute tekkimist taimedes, see omakorda alandab taimede silee-ruvust ja halvendab sileerimis-tingimusi. Raskesti sileeruvate liblikõieliste ja märjema mater-jali korral tuleks kasutada keemi-lisi silokindlustusvahendeid (Su-perben, Niben, AIV, Kofasil), sest need on efektiivsemad ja suuren-davad lisaks silo aeroobset sta-biilsust.

See on eriti oluline hoidla avamisel või kevade saabudes, mil silo kvaliteet langeb. Keva-dised soojemad ilmad soodusta-vad võihappebakterite arengut, proteiini lagunemist ja silo üldist riknemist. Silovalmistamisel tu-leb täpselt järgida tehnoloogili-si nõudeid. Rohumaid tuleb aeg-ajalt uuendada ja korralikult väe-tada. Silo kvaliteeti aitab tõsta ka rohumassi närvutamine põllul.

Toksilist silo on vähe, kuid juhuseid esineb

Meie silodes leidub mükotoksii-ne harva, samas võib neid leida just riknenud silos. Riknenud si-los võib leiduda ka enterobakte-rite tekitatud endotoksiine või proteolüütiliste klostriidide (või-

happebakterite) tekitatud eriti mürgiseid ühendeid. Ja kui söö-ta loomadele niisugust eriti mür-gist silo, võib see lõppeda looma-de massilise hukkumisega karjas.

Paraku esines 2012. aastal ühes suurlaudas sellist massilist loomade lõppemist, mis teki-tas majandile kahju rohkem kui 100 000 eurot.

Mükotoksiine oli vähem silos, kuid rohkem siloga segatud nn segusöötades. Üle lubatud piiri esines sageli toksiini ZEA. Toksii-ni DON oli üle lubatud piiri vaid ühel aastal ja ühe lauda söödase-gus. Tasub esile tuua, et toksiini ZEA sisaldus oli kõrgem 35–38% proovides ja seda just tipplehma-de ratsioonis. ZEA kõikus üle lu-batu piirides 100–456 ppb segus (lubatud <100 ppb).

Ilmselt sattusid toksiinid söö-dasegusse jõusöödast ja teistest söödalisanditest, mis sisaldasid elavaid hallitusseeni. Siloga se-gatult hakkasid need niiskemas keskkonnas aktiivselt paljune-ma ja toksiine tootma. Seepärast ei tohi segusid mingil juhul pike-maks perioodiks ette teha, vaid ainult koheseks söötmiseks.

Probleemi teadvustamiseks tuleks edaspidi tootjatel koos si-

loproovidega aeg-ajalt saata la-borisse ka seguproove toksiini-de, eriti ZEA määramiseks, et saadud söödasegudega õiges-ti käituda (mitme toksiini esine-misel või limiiti ületava sisaldu-se korral neid loomadele sööta ei tohigi!).

Mõningail andmeil tekivad just ZEA toksikoosi korral sigi-mishaigused (looted hukkuvad, vaginiidid, viljatus, madal tiines-tumine jne) ning nõrgad vasikad.

Praktikud on täheldanud sel-lel aastal poeginud lehmadel sa-geli nõrku ja haigeid vasikaid, kes kiiresti lõpevad. Nende arvates on selles süüdi möödunud aastal tehtud sageli ebakvaliteetne ja mingil määral toksiline silo. Ar-vestades kehvi silotegemise tin-gimusi, tundub selline arvamus üsna tõepärane olevat.

Miks tipplehmade eluiga on lühem ja mida ette võtta?

Aasta-aastalt suurenev piima-toodang pingestab ka rohkem loomade organismi, seda eel-kõige tipptoodanguga looma-del, muudab nad haigusõrne-maks ning nõuab üha paremat söötmist ja pidamise korralda-

mist. Loomade karjast väljami-neku enam levinud põhjused on mitmesugused haigused.

Uuringu järgi on lehmade olulisim väljamineku põhjus eel-kõige sigimishaigused – 21,8%, järgnevad jäsemete haigused 12,2%, mastiit 9,8%, seede- ja hingamisteede haigused 7,3%, udarahaigused 6,2%, aineva-hetushaigused 5,4% ja traumad 3,9%.

Kõige lühema püsivuse on põhjustanud mõnel juhul ka mu-jalt Euroopast ostetud tõuloo-mad, kes olid nakatunud viirus-haigustesse ja andsid nakkust teistelegi.

Mida ette võtta? Tulemused näitasid, et va-

balauda pidamisel on hulk eeli-seid: loomad saavad vabalt liiku-da, ruumi on küllalt ja õhk pu-has. Loomad saavad vabalt va-lida, millal söövad, kelle kõrval puhkavad ja millal jalutavad.

Puuduseks on see, et sage-damini esineb jäsemete ja sõr-gade haigusi, sest loomad vii-bivad pikka aega libedal ja kül-mal betoonpõrandal. Kõige suu-remat tähelepanu tuleb pööra-ta noorloomade kasvatamisele. Need on nagu lapsed sageli nõr-

gad ja eriti tundlikud kahjusta-vatele teguritele.

“Lasteaia perioodi” mööda-laskmisi on hiljem kas raske või võimatu tasa teha. Noorkarja toitmise ja hooldamise tingimu-sed ning sellest tulenev tervislik seisund määrab ära tulevase lüp-silehma toodangu ja kvaliteedi.

Nii tuleks juba mullikaeas väl-tida sõrgade ja jalgade vigastusi ning need kohe välja ravida. Tal-vel mõjub hästi ka loomade ja-lutamine väljas lumes. Sõrgade värkimist soovitatakse teha kaks korda aastas.

Meie arvates on üks oluline puudus see, et lehm ei saa enam kunagi karjamaale koos karjata-mise eeliste ja päikesepaistega, mis oleks tema loomulik, aasta-sadade jooksul välja kujunenud keskkond.

Nii ongi loomade karjast väl-jalangemise peamised põhjused mitmesugused haigused ja häi-red ainevahetuse motoorikas. Loomade sööt, selle kvaliteet ja söötmine on väga olulised tegu-rid, vähendamaks terviseprob-leeme.

Samuti tuleb tagada looma-dele optimaalne heaolu ka õige-te pidamistingimustega. Selline lüpsilehmade tervise ja heaolu suurendamine tõstab ka piima kvaliteeti ja tervislikkust.

Esmatähtis on tagada looma hea tervis

Kõrge piimaanni juures ei peaks enam mõtlema toodangu suu-rendamisele, vaid sellele, et hoi-da see stabiilne. Ehk tuleks loo-ma tervise huvides hoopis alan-dada liigselt forsseeritud sööt-mist ja vähendada jõusööda osa-tähtsust ratsioonis.

Ei saa ju piimalehma toita sea-söödaga! Lehm on ikkagi mäletse-jaline rohusööja loom, kes vajab rohkesti koresööta ja toodangu suurendamiseks vähemal mää-ral jõusööta. Selline ratsioon on kokkuvõttes odavam ja ka vähem toksiline. Praegu on paljudes lau-tades jõusööda osakaalu tõstetud kuni 60%ni ratsioonist, ja seda eriti kõrgema toodangu juures.

Tootmise tõstmise peamiseks aluseks peaks ikkagi olema toit-aineterikas ja kvaliteetne silo, mis võimaldab toota kvaliteetset piima ka kõige odavamalt.

Senisest enam peaks välti-ma vigu silovalmistamisel ja sel-le kvaliteeti sagedamini kontrolli-ma, ennekõike uue partii kasutu-selevõtmisel või mingil kriitilisel perioodil, kui võib eeldada kvali-teedi ja ohutuse langust. Eriti on see aktuaalne praegu – juba märt-sis võivad hakata silo kvaliteet ja aeroobne stabiilsus langema.

Silo kui piimakarja põhilise sööda kvaliteedi langus ükskõik millisel põhjusel toob kaasa nii loomade tervise halvenemise, produktiivse eluea pikkuse lühe-nemise kui ka toodangu languse, mis rahaliselt võib olla väga mär-kimisväärne.

USA teadlaste arvestuste ko-haselt jääb silos esinevate mü-kotoksiinide tõttu igal aastal saa-mata 5–10% piimatoodangust. Kui 2012. aasta piimatoodangust Eestis jäi 10% saamata, kaotasi-me üle 24 miljoni euro.

pAuL LäTTEMäEHEINO LÕIvEKE

Eesti Maaviljeluse Instituudi vanemteadurid

KVALITEETNE SÖÖT parandab lehma tervist

ja pikendab eluiga

ARHIIV

 MESSILEHT 11. aprill 2013   R E K L A A M  15 

INTRAC EESTI ASTartu mnt 167, Rae vald, Harjumaa

tel 603 5700 | info@intrac.ee

WWW.INTRAC.EE

Kohtumiseni Maamessil Tartus!

MÜÜKRENT

HOOLDUS

 MESSILEHT 11. aprill 2013  16  L O O M A K A S v A T u S  

kuumaõhukatlad 500–1000 kW

Palu Tootmine OÜ

Biokütusel (hakkepuit, viljajäägid)

VILJAKUIVATITELE

www.palu.ee • tel 511 6307, 512 6351 • info@palu.ee

OÜ Kõrgekaasiku Kaubandus korraldatud seminaril “Piimakarja efektiivsuse parandami-ne” jagati veiste toitu-mise alast teavet, mis võiks olla kasulik kõigile piimakarjakasvatajatele.Seminaril käsitletud teemad olid ökonoomne piimatoodangu suu-rendamine, piima kvaliteedi tõst-mine, sigivuse parandamine ja pikaealisus karjas.

Noorkarjakasvatus määrab karja jõudluse

Kui seada eesmärgiks kogu kar-ja jõudluse parandamine ja efek-tiivsuse suurendamine, on sel-le esimeseks stardipunktiks tule-muslik noorkarjakasvatus.

Tulemuslik noorkarjakasvatus eeldab noorkarja vanusele vasta-vate kaalueesmärkide saavuta-mist. Näiteks udara areng algab 9kuuselt, ning kui esimesel 60 elupäeval ja/või 6kuuselt ei saa-vutata noorloomade eakohaseid piisavaid juurdekasve, on selle tagajärjeks väikesed udarad.

Kui aga noorkari ei ole 13–15kuuselt õiges kaalus, jääb saavutamata majanduslikult ta-suv kriitiline eesmärk 85% tii-neid mullikaid.

Tabel 1 näitab esmaspoegi-misea mõju karjast praakimise-

le. Võrdluspunkt on 100 looma, võrdlust saab iga farm kasutada, arvestades oma karja suurust.

Kui võrrelda praakimisi 26kuu selt poeginud mullikate hulgas, siis 17% –39 mullikat ja 32% –73 mullikat on arvud, mis räägivad enda eest.

Kinnisperioodi mõju piimatoodangule

Mullikate ja lehmade teine jõud-lust mõjutav periood on kinnis-periood: vatsa, maksa ja keha-kudede ettevalmistamine. Samu-ti tuleb meeles pidada, et 80% mastiitidest ja mertriitidest saab alguse kinnisperioodil ning nen-de probleemide lahendamine va-jab “teeme ära” suhtumist.

Halb poegimiseelne maksa ettevalmistus on peamiseks sub-kliinilise ketoosi tekkepõhjuseks ning tasakaalustamata söötmise korral arenevadki välja kliinilised nähud. Kinnisperioodist põhjus-tatud ketoosi, mis on iseloomulik kõrge piimatoodanguga karjade-le, on lihtne vältida.

Poegimisjärgne subkliiniline ketoos, vale poegimiseelne ette-valmistus ja ideaalsest madalam toitumishinne on peamised tegu-rid, mille tagajärjeks on:n madalam kuivainesöömus esi-mesel 40−60 poegimisjärgsel päeval;n ülemäärane kehavarude kao-tus poegimisjärgsel perioodil;

n vaikne ind, halb sigivus ja ma-dal tiinestuvus;n oodatust madalam toodang; n madal ja kiirelt kukkuv laktat-sioonikõver.

Selline halb poegimiseelne ettevalmistus paneb lüpsilehma “valedele alustele” veel enne, kui ta hakkab lüpsma. Esimesed 100–150 lüpsipäeva on aluseks maksimaalsele piimatoodangule ning heale laktatsioonikõverale.

Kaasaegne geneetika vajab õiget söötmisstrateegiat

Kaasaegse geneetikaga piimaleh-made toitainetevajadus on vii-mase 20 aasta jooksul märkimis-väärselt muutunud. Tabel 2 an-nab ülevaate, millised toitained on piimatoodangut limiteeriva-teks teguriteks.

Nagu teada, on piimatoodan-gu suurendamiseks tarvis läbi tasakaalustatud ratsiooni maksi-meerida vatsabakterite arvukust, säilitades samal ajal vatsa opti-maalse pH. Selline lähenemine kehtib kuni 7500kg aastatoodan-gu korral. Kui piimatoodang üle-tab 8000 kg piiri muutuvad sööt-misreeglid täielikult. Kuna vatsa-bakterite arvukust ei ole võima-lik maksimeerida üle loomuliku ülempiiri, tuleb järgmisena pöö-rata tähelepanu vatsast möödu-vatele toitainetele.

Vatsabakterite arvukuse loo-mulik ülempiir on põhjuseks,

miks juba 1974. aastal töötati välja tooted, mis sisaldavad vat-sast mööduvat energiat/proteii-ni. Mööduva energia/proteiini efektiivsuse hindamiseks on teh-tud palju katseid fistuleeritud lehmadega.

Proteiini protekteerimise tehnoloogiad

Paljusid protekteerimise tehno-loogiaid on uuritud katsetes fis-tuleeritud lehmadega. Tabel 3 annab ülevaate proteiinide pro-tekteerimise tehnoloogiatest. Tabelis kajastatud tulemused on pärit publitseeritud katsetest fis-tuleeritud lehmadega (Dacron-kott vatsas 5–8 tundi).

ERDP jagamine mitmeks frakt-siooniks on vajalik tärklise ja neut-raalkiu tasakaalustamiseks ning vatsabakterite arvukuse maksi-meerimiseks. Vatsas efektiivselt seeduva proteiini (ERDP) tasa-kaalustamiseks tuleb esmajär-jekorras kasutada vatsast möö-duvat proteiini (DUP). Katsetest nähtub, et formaalaldehüüdide-ga töödeldud rapsi söötmine kõr-getoodangulistele lüpsilehmade-le on majanduslikult otstarbekas.

Mööduva proteiini mõju sigivusele

Seeduv vatsast mööduv proteiin (DUP) mõjutab energia metabo-lismi. Selle väärtuseks on möö-

Esmaspoegimisea mõju karjast praakimiselePraakimine (%) 17% 20% 23% 26% 29% 32% 35%Esmaspoegimisiga (kuud)

22 33 39 44 50 56 52 67 24 36 42 48 55 61 67 74 26 39 46 52 59 66 73 80 28 42 49 56 64 71 78 86

TA B E L 1

piimatoodangut limiteerivad toitainedPiimatoodang Piimatoodangut limiteerivad toitainedKg/lehm/a 1. 2. 3. 4.

7500 Energia 7500 Energia Mööduv energia8000 Mööduv energia Energia Mööduv proteiin 9000 Mööduv energia Mööduv proteiin Energia 10000 Mööduv proteiin Mööduv energia Energia LRH 11000 Mööduv proteiin Mööduv energia LRH Energia

TA B E L 2

proteiinide protekteerimise tehnoloogiadProteiini allikas Vatsas efektiivselt Vatsast mööduv seeduv seeduv proteiin (ERDP) proteiin (DUP)Uurea 100% 0%Silo 88% 10%Soja 71% 27%Raps 4% −40% õli 77% 19%Formaalaldehüüdidega töödeldud raps (CovaRap) 1% 96%Kuumtöödeldud raps 9% õli 52% 41%Kuumtöödeldud/suhkur raps 8% õli 56% 33%

TA B E L 3

vere glükoosisisalduse mõju sigivusele

Katse Glükoos mmol/l Sigivus Enne Pärast % A 2,87 3,16 63% B 2,73 3,38 69% C 2,91 3,42 74%

TA B E L 4

vere glükoosisisalduse mõju tiinestuvusele

Vere glükoosi- Tiine Ei olesisaldus mmol/l tiine <2,5 36% 64% 2,5−2,99 47% 53% 3,0−3,49 59% 41% >3,50 67% 33%

TA B E L 5

dup mõju ainevahetushaigustele

Katse BHB mmol/l 10. päev 20. päev 60. päev Enne Pärast Enne Pärast Enne Pärast

D 0.97 0,86 0,85 0,71 0,76 0,58 E 1,13 0,78 0,89 0,67 0,71 0,63

TA B E L 6

dup mõju piima- ja valgutoodangule

Katse Piimavalk % Paranemine Piimatoodang (grammi Efektiivsus lehma kohta päevas) Enne Pärast Enne Pärast Muutus

F 3,31 3,42 103% 794 899 113% G 3,28 3,41 104% 846 1013 120% H 3,18 3,33 105% 868 1079 124%

TA B E L 7

duF energiaproduktide seeduvusEnergiaprodukt Vatsas seeduv % Vatsast mööduv %

Kaltsiumseep Megalac 1% 99%Kaltsium/naatrium rasvhapped 41% 59%Palmiõli rasvhapete destillaat 48% 51%Palmiõli 78% 22%Rapsiõli 82% 18%

TA B E L 8

Hüppelaud esimeseks 100–150 lüpsipäevaks

Info: 527 8962, 524 2812, birgit@kogumiskeskus.eewww.kogumiskeskus.ee

Kogumiskeskus

EDUKAS FARMER

ED

UKAS EESTI E

DU

K

A S E ES TI E

TTEVÕTE

• pullvasikaid eksporditurule • lehmvasikaid • lehmmullikaid • lihatõugu noorveiseid • nuumpulle ja praaklehmi

OSTAME

 MESSILEHT 11. aprill 2013   L O O M A K A S v A T u S  17 

duvast proteiinist kohene ami-nohapete kättesaadavus efek-tiivseks glükoosi sünteesiks. Ta-belist 4 on näha glükoosisisal-dus veres ja selle mõju sigivuse-le, kui sööta formaalaldehüüdi-dega töödeldud rapsi (tiinus 88 päeva pärast poegimist).

Vere glükoosisisalduse mõju tiinestuvusele on kokkuvõtlikult esitatud tabelis 5.

Mööduva proteiini mõju ainevahetushaigustele

Iga glükoositaseme paranemist tuleks ka vaadelda kui BHB-tase-me paranemist veres. Selle põh-juseks on, et paraneb lehma või-me kasutada rasvhappeid kehast ja söödast piimatoodangu ning piimarasva tootmiseks.

BHB-tase vahemikus 0,85-1,0 mmol/l on signaaliks, et lehmal on subkliiniline ketoos. Tabe- list 6 nähtub, et söötes lehma-dele formaalaldehüüdidega töö-deldud rapsi, täheldati BHB vä-henemist veres ning suurenes ka lehmade piimatoodang 1,8 kuni 3,8 kg lehma kohta päevas.

Mööduva proteiini mõju piimajõudlusele

Tabelis 7 kajastatud publitseeri-tud andmed näitavad piimatoo-dangu tõusu ja piima valguprot-sendi suurenemist, kui ratsiooni lisati vatsast mööduvat proteiini

(DUP). Piimatoodangu näitajad on kalkuleeritud 305 lüpsipäeva keskmistena.

Oluline on märgata eelpool nimetatud tabelis piimavalgu toodangu tõusu lehma kohta päevas (grammides). Kui lüpsi-lehm on juba ületanud 8000 kg piiri, siis piimarasva ja -valgu tootlikkuse arvestamisel hinna-takse söödaga manustatud toit-ainete tõhusust, mitte protsente.

Sarnast suurendavat efekti piimatoodangule ja piimarasva-le on näha ka efektiivselt seeduva vatsast mööduva energia (DUF) lisamisel ratsiooni. Õli on kõige kontsentreeritum energia lüpsi-lehmade jaoks ning see sisaldab 2,5 korda enam energiat kui pro-teiin, tärklised/suhkrud või NDF.

Liigne vatsas seeduv õli alandab söömust ja piimatoodangut

On olemas kaht tüüpi õli − ve-del õli (vatsast mitte mööduv) ja vatsast mööduv energia. Graafik 1 kujutab klassikalist probleemi, mil vats on ülekoormatud vedela õliga ja seetõttu on pärsitud NDFi fermentatsiooni efektiivsus.

NDF fermentatsiooni efek-tiivsuse vähenemise tõttu lan-gevad esimesel 100-150 laktat-sioonipäeval:n piima- ja piimarasvatoodang;n söömus;n toitumishinne.

Tabelis 8 võrreldakse pub-litseeritud katseid vatsast möö-duvate energiaproduktide sööt-misel piimalehmadele. Katsed on läbi viidud fistuleeritud leh-madega kasutades, Dacron-ko-ti tehnikat.

Mööduva energia mõju sigivusele

Mööduva energia ratsiooni lisa-misel väheneb ka BHB-tase ve-res. Publitseeritud katsetule-mused tabelis 9 näitavad üsna üheselt kaltsiumseebi Megalac versus destilleeritud palmiõli rasvhapete mõju BHB-tasemele veres.

Sageli publitseeritud tähe-lepanekud on mööduva ener-gia söötmine kinnislehmadele kolm nädalat enne poegimist. See mõjutab positiivselt vere glükoosisisaldust, vere BHB-ta-set, ketoosi ja poegimisjärgset inda.

Tabel 10 näitab, kuidas mõ-jutab kinnisperioodil (kolm nä-dalat enne poegimist) kaltsium-seebi Megalac söötmine lehma poegimisjärgset tiinestuvust.

Mööduva energia mõju piimatoodangule

Publitseeritud andmed kalt-siumseebi Megalac söötmi-sel näitavad piimatoodangu ja piimarasva toodangu tõu-

su. Taas kord tuleks vaadel-da ja arvutada piimarasva ko-gutoodangut, mitte protsente (tabel 11).

Maailm versus Eesti

Küsimus on, kas kõiki avaldatud katsetulemusi saab korrata Eesti kõrgetoodanguliste lüpsilehma-dega farmides.

Vastuse annab graafik 2, mis kajastab Eestis saavutatud tule-musi. Võrreldud on piimatoo-danguid enne ratsiooni muut-mist, pärast vatsatöö tasakaa-lustamist ning pärast Megalaci söötmist esimesel 200 poegimis-järgsel päeval. Nagu graafikust näha, töötas teooria ka praktikas − suurenesid nii piimatoodang kui ka piimarasvatoodang.

Kokkuvõtteks

Esimesed 100–150 laktatsioo-nipäeva mõjutavad oluliselt pii-matootmise kasumlikkust. Õi-getel alustel korraldatud noor-karjakasvatus ja piimalehmade tasakaalustatud söötmine taga-vad pikemas perspektiivis kõrge-ma piimatoodangu.

TIIu NÕMMIKOÜ Kõrgekaasiku

Kaubandus juhataja

BRIAN vERNONtehniline nõustaja

duF mõju sigivusele BHB (mmol/l) pärast poegimist 20. päev 60. päev

Kaltsiumseep Megalac 0,68 0,52Palmiõli rasvhapete destillaat 0,88 0,76Palmiõli 0,91 0,74

TA B E L 9

duF mõju tiinestuvusele

Megalac Vatsast mööduv õli (% kogu õlist) 0,0% 30,0%Glükoosisisaldus (mmol/l) 2,61 3,27BHB (mmol/l) Nädal 2 1,03 0,77Nädal 7 0,88 0,58Indlemine + ++++

TA B E L 10

duF mõju piimatoodangule

Katse Piimarasv % Paranemine Toodang (grammi Efektiivsus lehma kohta päevas) Enne Pärast Enne Pärast Muutus

I 3,72 4,06 109% 893 1068 120% J 3,91 4,15 106% 1009 1233 122% K 4,01 4,28 107% 1095 1387 127%

TA B E L 11

G R A A F IK 1 G R A A F IK 2SHUTTERSTOCK

vatsas seeduva õli kogus versus NdF fermentatsioon

y-telg – NDFi seeduvusx-telg – kogu ratsiooni vatsas seeduva õli söömus grammides lehma kohta päevas

100

90

80

70

60

y

x

45,0

40,0

35,0

30,0

25,0

20,0

15,0

10,0

Megalaci söötmisel Eestis saavutatud tulemused

n Piimatoodang enne ratsiooni muutmistn vatsatöö tasakaalustaminen Megalaci söötmine 200 poegimisjärgsel päeval

NEW HOLLAND T7.270KÜTUSEKULU TESTIVÕITJA *

* Va

stav

alt '

Cha

mbe

r of

Agr

icul

ture

of L

ower

Sax

ony'

poo

lt 2

012

a. lä

bivi

idud

2

20 ..

. 280

hj.

klas

si tr

akto

rite

stile

, pub

litse

eritu

na a

jaki

rjas

"La

nd &

For

st",

38/

2012

.

Fuel consumption costs (diesel & AdBlue®)

Kütuse maksumus (diislikütus koos AdBlue'ga) transporttöödel: D/100 km ja enamkulu protsentides, vastavalt "Chamber of Agriculture Lower Saxony" raportile (Tractor test: 2012), arvestades diislikütuse maksumuseks 1.30 D /l ja AdBlue® maksumuseks koos hoiukuludega 0.50 D/l.~

97 E

+ 11,36%

claas850 Axion

103 E

+ 17,05 %

John deere7260 R

88 E

newHollandt7.270

98 E

+ 10,23 %

Fendt828 Vario

101 E

+ 13,64 %

masseyFerguson

7624dyna-6

100 E

+ 14,77 %

Valtras 263

* Va

stav

alt '

Cha

mbe

r of

Agr

icul

ture

of L

ower

Sax

ony'

poo

lt 2

012

a. lä

bivi

idud

2

20 ..

. 280

hj.

klas

si tr

akto

rite

stile

, pub

litse

eritu

na a

jaki

rjas

"La

nd &

For

st",

38/

2012

.

KÜTUSE MAKSUMUS (DIISLIKÜTUS & AdBlue)

tel 740 9415 www.tatoli.ee

 MESSILEHT 11. aprill 2013  18  S Ö Ö d A K A S v A T u S  

Eesti põllumajanduse üks prioriteetseid tootmisharusid on piimakarjakasvatus, mille edukus sõltub heast söödabaasist.

Täisväärtuslik rohusööt piima-karja ratsioonis peab olema hea söömuse, kõrge seeduvuse ja mõõduka proteiinisisaldusega. Liblikõielised heintaimed paran-davad rohumaadel sööda toite-väärtust ja hoiavad kokku kulu-tusi lämmastikväetisele.

Eestis enamkülvatavad liigid on ristikud (punane, valge ja roosa ristik), lutsern, ida-kitse-hernes (galeega). Viimastel aas-tatel on tekkinud huvi põldoa, söödaherne, viki jt liblikõielis-te kultuuride kasvatamise vastu.

Punane, valge ja roosa ristik

Punane ristik (Trifolium pra-tense L.) on enamlevinud lib-likõieline heintaim Eestis, mis on tuntud oma kõrge saagivõi-me ja kvaliteedi poolest. Ristik on väga hea eelvili teraviljade-le. Eestis kasvatatakse varast ja hilist tüüpi nii di- kui ka tetrap-loidseid sorte. Punane ristik on lühikese kasutuskestusega (3–4 aastat). Talub hästi kattevilja.

Põldheinas ja lühiajalisel nii-dul on punane ristik hea saagi-võimega, karjatamisel vähe vas-tupidav. Punane ristik on hästi söödav ja kõrge toiteväärtusega. Punase ristiku saagi kvaliteet ei lange saagikoristuse hilinemisel nii kiiresti kui teistel liblikõielis-tel heintaimedel.

Valge ristik (Trifolium repens L.) on hea saagivõimega ainult karjamaadel, kuna mullapin-nal roomavate varte tõttu võta-vad saagi moodustamisest osa vaid lehed ja nutid. Karjamaa-dele soovitatakse liigirikkamaid (4–6 liiki) seemnesegusid, mil-les põhiline liblikõieline on val-ge ristik. Liigirikkamate kama-rate eeliseks on rohu mitmeke-sisus, parem maitsvus, ühtla-sem ädalakasv ja karjamaa suu-rem tallamiskindlus.

Roosa ristik (Trifolium hybri-dum L.) talub niiskemaid ja hap-pelisemaid (4,0–5,0 pH) muldi. Üleujutatavatel lammimulda-del püsib paremini kui punane ristik. Ei sobi kuivad õhukesed rähkmullad ja liivmullad. Roosa ristik on punasest ristikust vähe-ma söödavusega ja veidi mada-lama toiteväärtusega. Loomadel võib esineda puhitust. Aastane kuivainesaak ulatub 5–7 t/ha.

Lutsernid

Harilik lutsern (Medicago sa-tiva L.) on olnud üks enamkas-vatatud mitmeaastasi liblikõie-

lisi heintaimi ajaloo vältel. Oma suurepäraste kvaliteediomadus-te tõttu on teda sageli kutsutud söödataimede kuningannaks. Ta on vanimaid ja levinumaid heintaimi maailmas, mida ha-kati kultuurtaimena kasvatama juba 5000 a eKr.

Hübriidlutserni (Medicago varia Mart.) on peetud Eestis traditsiooniliselt heaks nii kar-jamaa kui ka niidutüübiliseks söödakultuuriks. Tema talve-kindlust võib hinnata lutser-ni liikide seas heaks, sest juu-rekael paikneb hübriidlutser-nil sügavamal mullas. Jõgeva SAIs aretatud sort ’Karlu’ on ka rahvusvaheliselt tuntud ja nõu-tud ning tõestanud oma väga head talvekindlust Soome põh-japiirkondades, laiuskraadidel 60º49’ NL.

Ida-kitsehernes

Ida-kitsehernest (Galega orientalis Lam.) ehk galeegat on teiste liblikõieliste söödatai-mede lutserni ja ristikute kõrval kasvatatud Eestis ligi 40 aastat.

Eesti Maaviljeluse Insti-tuudis aretatud ida-kitseher-ne sort ‘Gale’ on pika kasutus-ajaga, suure saagiga ja valguri-kas liblikõieline söödataim. Ta on pälvinud hulgaliselt tähele-panu väljaspool Eestit nii Eu-roopas kui Aasias. Kauaaeg-ne koostöö Jaapanis Hokureni põllumajanduse uurimiskesku-sega on ida-kitseherne kasuta-tava pinna Hokkaido saarel vii-nud 1000 hektarini.

Ida-kitsehernest kasvatatak-se eelkõige haljassöödaks, silo valmistamiseks ja heinaks. Ta on väga püsiv ja suure saagi-võimega. Kaheniitelisel kasutu-sel on ta kõrgesaagiline, kuivai-net 8,5–10,5 t/ha ja proteiini-rikas (TP 19–22%) söödataim.

Ida-kitsehernes on kõrge toiteväärtusega siis, kui esime-ne niide teha õiepungade moo-dustumise faasis või õitsemise algul. Teda võib kasvatada ük-sikliigina, kuid segukülvis kõr-

relistega on otstarbekalt lahen-datud kõrrelise lämmastikuva-jadus ida-kitseherne poolt seo-tud bioloogilise lämmastikuga.

Segusse võetavate kõrrelis-te valikul tuleb arvestada sel-le mõjuga toiteväärtusele, lii-gi arengukiiruse ja püsivuse-ga. Ida-kitseherne kasvatami-ne segus kõrrelistega parandab sööda toiteväärtust ja sileeru-vusomadusi. Segukülvide saa-gid on kõrgema toiteväärtuse-ga. Toiteväärtus sõltub eelkõi-ge koristusajast ja segukülvis oleva kõrrelise liigiomadustest.

Erinevalt teistest liblikõielis-test heintaimedest ida-kitseher-ne lehed heina kuivatamisel ei varise. Kvaliteetsema ja pare-ma söödavusega heina saami-seks tuleb ida-kitsehernest nii-ta hiljemalt õitsemise algul. Sel-lises heinas on 14–16% proteii-ni. Ädalasaak sobib sileerimi-seks, haljassöödaks või karjata-miseks. Ida-kitsehernes ei sobi pidevaks karjatamiseks ega kol-meniiteliseks kasutamiseks.

Ida-kitseherne kasvatami-ne on väga tähtis mullaviljaku-se tõstmiseks. Tema suur juure-süsteem rikastab mulda orgaa-nilise aine ja bioloogiliselt seo-tud lämmastikuga, parandab mulla struktuuri ning fütosani-taarset seisundit. Ta jätab mul-da orgaanilist ainet juurejää-nuste ja koristusjäätmete näol suhteliselt enam kui teised meil tuntud pikaajalised liblikõieli-sed. Ida-kitseherne puhaskül-vi juured jätsid mulla 30 cm paksusesse künnikihti lämmas-tikku 186–483 kg/ha, fosforit 15–41 kg/ha, kaaliumi 53–105 kg/ha ja kaltsiumi 33–100 kg/ha kohta.

Harilik nõiahammas

Harilik nõiahammas (Lotus corniculatus) kultuurtaimena on Eestis väikese levikuga, kuid omab rohusöödana tähelepanu lambakasvatuses. Nõiahammas sisaldab tanniini. Tanniini ma-dal ja mõõdukas kontsentrat-

sioon mõjub positiivselt rohu-sööda proteiini metabolismile ning hoiab loomadel ära puhi-tused ja ussnugilised.

Tanniin moodustab lahustu-va proteiiniga ühendi, mis ei la-hustu vatsas (pH 5,8–6,8), küll aga ekstreemse pH-tasemega li-bedikus (pH 2,5–3,5) ja peen-sooles (pH 7,5–8,5). Söötade tanniinisisaldus vähendab pro-teiini lõhustuvust vatsas ja suu-rendab imendumist peensoo-les.

Meil levinud hariliku nõia-hamba sort ‘Norcen’ on mõõdu-ka tanniinikontsentratsiooniga (23 g CE kg KA). Hariliku nõia-hamba varred ei puitu kiiresti, mistõttu ka koristamisega hili-nedes sööda kvaliteet oluliselt ei alane, ka taime lehed ei vari-se kuivatamisel kergesti.

Põldkatsete tulemused näi-tasid, et segudes pealiskõrre-listega on hariliku nõiahamba konkurentsivõime väike (nõia-hammast I niites 8–32%), kõi-ge paremini sobis segusse kar-jamaa-raihein (sort ‘Raidi’). Võttes ainevahetusliku ener-gia piirväärtuseks 9,5 MJ kg KA, saadi sellest suurem väär-tus nõiahamba puhaskülvi kõi-kidest niidetest ning segukülvi-de II ja III niitest.

Harilik nõiahammas sobib partneriks kõrrelistele ökoloo-gilistes piirkondades, mis on vähem sobivad valgele ristiku-le (kuivemad, madala mullavil-jakusega mullad).

Valge ja kollane mesikas

Liblikõieliste sugukonda kuu-luva mesika perekonda kuulub kaks liiki: valge mesikas (Me-lilotus alba Medikus) ja kolla-ne mesikas (Melilotus offici-nalis Desr.). Mõlemad on kahe-aastased taimed. Mesikas on so-biv esmajoones haljasväetiseks, kuid suure proteiinisisalduse tõttu kasvatamisel segus kõrre-listega ka söödaks. Õitsev mesi-kas on aga mesilastele suurepä-rane meetaim.

Peeter Viili tehtud võrdlus-katsed (2005) keskmise viljaku-sega mullal näitasid, et kattevil-jata külvatud valge mesikas on arvestatav mulla lämmastiku-ga rikastaja. Külviaasta biomas-si sissekündmisel haljasväetise-na (lehed, varred, juured) viidi mulda suures koguses lämmas-tikku (196–299 kg/ha).

Kaunviljad

Hernes (Pisum sativum) on tuntuim liblikõieline terakul-tuur. Proteiinisisaldus on 22–35%. Puhaskülvina saab kas-vatada poollehelisi sorte, mille seisukindlus ilma tugikultuuri-ta on rahuldav kuni hea. Lehe-

Tartu Ülikoolkutsub osalema

XX majandusarvestuseXX majandusõiguseXX kinnisvaraXX projektitöö jt

kaugkooliTus- kursusTelTallinnas.

Talvesemester

11.12.2012 – 8.06.2013

Registreeruda saab kuni 3.deTsembrini

www.finance.ut.ee30. APRILLINI

Suvesemester09.05.–09.11.2013

rohked sordid vajavad üldiselt tu-gikultuuriks suviteravilju või rap-si, rüpsi ja valget sinepit.

Eesti Maaviljeluse Instituudi tea-duri Elina Akki andmetel umbroh-tuvad herne puhaskülvid mahe-viljeluses kergemini kui teraviljad. Seetõttu sobiksid paremini segu-külvid kaera, suvinisu ja odraga.

Kaer suurema lehemassi ja pa-rema kasvu tõttu sobib sageli pa-remini kui oder. Pikema varrega ja leherikkad söödahernesordid sobivad koos kaera või mõne teise teraviljaga ka silo valmistamiseks.

Herne proteiin on madal ami-nohapete, tsüsteiini ja metioniini poolest. Rohkesti sisaldab herne proteiin lüsiini ja teisi olulisi ami-nohappeid nagu leutsiini, fenüüla-laniini, isoleutsiini, treoniini ja va-liini. Hernest ei või loomadele pal-ju sööta.

Suviviki (Vicia sativa) terad on kõrgema proteiinisisaldusega kui hernel (üle 30%). Viki-kaera se-gatis on kindlasti oluline suure-pärase silo valmistamiseks ja hal-jassöödana, aga ka terakultuurina

maheviljeluses. Enne Teist maail-masõda oli vikk segatise üks pea-misi kultuure. Vikk vajab kasvata-miseks kindlasti tugikultuuri.

Külvisenorm on vikil 35–70 kg/ha ja kaeral 50–60 kg/ha. Suure-ma saagi saamiseks tuleks külva-ta vara, kuna on niiskusenõudlik. Teraks kasvatamisel võib suvivik-ki külvata edukalt ka rapsi ja rüp-si ning valge sinepiga. Osa ladvas olevaid vikikaunu võib koristamise ajaks mitte valmida, kuid nad jä-relvalmivad ka niidetult hästi ja nii võib koristada kahefaasiliselt.

Põlduba (Vicia faba) sobib te-rade kõrge toorproteiinisisalduse (28–35%) tõttu samuti söödakul-tuuriks. Kasvutingimuste suhtes on ta hernest nõudlikum. Tõus-med taluvad –6° öökülma. Põldu-ba on kõige parem külvata mai al-gusest mai keskpaigani. Esimesel mullaharimisvõimalusel külvatud põlduba ei pruugi anda arvestata-vat saaki, mõnevõrra hilisem külv võib anda suurema saagi.

Lupiini (Lupinus) terad on põld- oast, hernest ja vikist veel kõr-

LIBLIKÕIELISED HEINTAIMED valgusööda allikana

ERAKOGU

Heli Meripõld Viljandi Katsekeskuses liblikõieliste sordivõrdlus-katsetega tutvumas.

Lutserni ‘Karlu’ ja ida-kitse-herne ‘Gale’ katsepõld Sakus.

HELI MERIPÕLD

 MESSILEHT 11. aprill 2013   S Ö Ö d A K A S v A T u S  19 

gema proteiinisisaldusega (40–50%). Söödataimeks sobivad hästi üheaastastest lupiinidest valge, kollane ning sinine ehk ahtalehine lupiin. Neist saab ka väärtuslikku silo ja haljassööta. Mitmeaastased lupiinid mür-giste alkaloidide sisalduse tõttu söödataimeks ei sobi.

Liblikõieliste-kõrreliste segukülvid

Liblikõielised on kõrreliste omast erineva keemilise koosti-se ja toiteväärtuse tunnustega. Liblikõielised on proteiinirikka-mad kui kõrrelised. Taime aren-guga liblikõieliste proteiinisisal-duse langus on kõrrelistega võr-reldes märksa aeglasem. Libli-kõieliste-kõrreliste segukülvi-des üks liik täiendab teist.

Liblikõieliste-kõrreliste segu-külvidel on hulk eeliseid võrrel-des liikide puhaskülvidega:n segukülvid on tavaliselt saa-gikamad kui seguliikide puhas-külvid;

n segukülvide liblikõieliste-kõr-reliste suhtega parandame ro-husööda seeduvust ja söömust;n segukülvidega pikendame kõrreliste optimaalset koristus-aega;n kõrreliste ja liblikõieliste juu-remassi paiknemine eri sügavu-sega mullakihis lubab heintai-medel segukülvides kasutada suuremat toiteala; n liblikõieliste heintaimede juurtes sümbioosis taimedega elutsevad Rhizobium‘i bakterid seovad õhulämmastikku, mida saavad peale peremeestaime ka-sutada mulla kaudu ka segukül-vide kõrrelised.

Proteiini väga kiirele hüdro-lüüsile aitavad kaasa taime enda proteolüütilised ensüümid. Tai-meensüümide aktiivsus proteii-ni hüdrolüüsil on üks põhjus, miks värskes rohus olev proteiin hüdrolüüsub 10 korda kiiremi-ni kui sama materjali kuiv hein.

Suur lutsernisilo proteiini lõ-hustuvus vatsas põhjustab N-i kasutamise efektiivsuse languse

HELI MERIPÕLD

FIELD-IQModulaarne sektsioonide kontrolli süsteem külvamise, väetamise ja pestitsiitide pritsimise tegevuste juhtimiseks

GPS VASTUVÕTJADCFX-750, EZ-Guide 250, FmX

GPS PARALLEEL- SÕIDUSÜSTEEMIDpõllumajandusmasinatele

ROOLISÜSTEEMIDEZ-Steer, AutoPilot ja EZ-Pilot

Silky Ways OÜ www.silkyways.ee Tel 564 4688, 5665 7247 silkyways@silkyways.ee

FARMI TARKVARA

Ida-kitse-herne

‘Gale’ põld Jaapanis

Hokkaido saarel.

ja tekitab probleeme söötmisel. Punasel ristikul vähendab N-i lõhustuvust ferment polüfenool oksidaas (PPO). PPOd sisalda-vad rohkem ristiku lehed. Kõrge PPO aktiivsusega söödad vähen-davad proteiini ja lipiidide kadu-sid vatsas proteolüüsi ja lipolüü-si inaktiveerimisega.

Mõistlik on võtta kõrreli-si liblikõieliste N-i tsüklisse, se-gukülvide toorproteiinisisaldus on üldjuhul optimaalse lähe-dal. Liblikõieliste sileerimisel on probleemiks nende madal suhk-rute sisaldus ja madal KA sisal-dus, eriti väike on varase puna-se ristiku kuivainesisaldus (var-sumisest õitsemiseni 11–18%). Ka seda probleemi aitavad kõr-relised leevendada.

Kõrreliste valimisel segus-se tuleb jälgida nende liigioma-dusi.

Ristiku-põldtimuti segu on katsetes andnud suuremaid KA saake, kuid timuti liigiomadu-sed vähendasid rohusööda pro-teiinisisaldust ja seeduvust soo-vitust enam.

Punase ristiku segud harili-ku aruheina ja karjamaa-raihei-naga andsid kolmeniitelisel ma-jandamisel toiteväärtuse kritee-riuminõudele vastava rohusöö-da, kui I niide tehti ristiku nup-pumise faasis.

Lutserniga koos kasvatami-seks sobisid keskmise arengukii-rusega leherikkamad kõrrelised (raiheinad ja harilik aruhein).

HELI MERIpÕLduNO TAMM

Eesti Maaviljeluse Instituudi teadurid Punane ristik ‘Varte’.

 MESSILEHT 11. aprill 2013  20  R E K L A A M  

 MESSILEHT 11. aprill 2013   R E K L A A M  21 

 MESSILEHT 11. aprill 2013  22  K A R T u L  

Kartulikasvatajad on laia valiku ees, kuid eelistada võiks kodu-maiseid kartulisorte.

Viimasel aastakümnel on kind-lasti paljud kartulikasvatajad olnud kimbatuses, millist kar-tulisorti kasvatamiseks valida, sest sortiment on väga lai.

Olles Euroopa Liidus, võib vabalt sisse tuua peale Eesti sordilehes olevate sortide ka kõiki ELi sordilehes olevaid. Selle suure valiku tõttu võivad-ki kodumaised kartulisordid pahatihti jääda tagaplaanile.

Vana ja äraproovitud

Uudishimu uue sordi vastu sun-nib selle järele haarama, kuid kõik pole kuld, mis hiilgab. Tih-ti on järeleproovitud vana see kõige õigem. Õnneks ei ole suur osa Eesti kartulisööjaid unusta-nud Eesti sortide häid omadu-si ja eelistab turult osta ‘Ma-retit’, ‘Andot’, ‘Antsu, ‘Pire-tit’ jm.

Eestlane hindab kartuli juures kõige-pealt maitset ja siin näitavad degustee-rimised, et meie sordid ületavad tihti võõramaiseid. Ka eelistab eestimaalane vei-di jahusemat kartulit. See-ga Eesti kartul ei ole üksnes Eesti toit, vaid ka maitsev Eesti toit.

Eesti sordilehes on 2013. aastal 31 kodu- ja välismaist kartulisor-ti. Neist 10 on aretatud Jõgeva Sordiaretuse Instituudis.

Alates 3. märtsist 2010 on sordilehes taas ‘Jõgeva kollane’ kui säi-litussort. Vastavalt ge-neetiliste ressursside säi-litamise seadusele on see selline sort, mis on koha-nenud Eesti oludega ja mida ohustab aja jooksul inimtege-vuse või keskkonna muutuste tõttu kadumine, mis toob kaa-sa geneetilise mitmekesisuse vähenemise.

Sellise sordi saab sordilehte võtta, kui sorti on Eestis ajaloo-

liselt kasvatatud ja see on siin kohanenud; kui ta on eristatav, ühtlik ja püsiv ning omab sor-di nime. Sügisel 2012 müüsi-me ‘Jõgeva kollase’ seemet üle seitsme tonni.

Jõgeva on ainuke koht Eesti Vabariigis, kus aretatakse uusi kartulisorte juba 1920. aastast. Meie kõige uuem keskvalmiv toidukartulisort on ‘Teele’, mis on Eesti sordilehte kantud 14. märtsil 2013. Kasvatajale paku-me seemet kolme aasta pärast.

Mahekartulikasvatajatele

Mahekartulikasvatuseks sobi-vate sortide väljaselgitamiseks on samuti Jõgeva SAIs korral-datud katseid. Selleks sobi-vatel sortidel peab olema: tu-gev juurestik paremaks toitai-nete kättesaamiseks; pealse-te kiirem areng ja lopsakamad

pealsed, mis katavad vaod ja konkureerivad paremini umb-rohtudega; kõrge ja püsiv hai-guskindlus kartuli-lehemäda-niku ja mugulate pruunmäda-niku suhtes; kõrge kaubandus-lik mugulasaak madalatel toit-ainete foonidel; hea säilivus; sobivus mehaaniliseks koristu-seks; head kulinaarsed omadu-sed.

Jõgeva sortidest sobivad mahetootmisse järgmised sor-did: ‘Ando’, ‘Anti’, Juku’, ‘Sar-me’, ‘Reet’, ‘Maret’ ja uus sort ‘Teele’. Sort ‘Juku’ on 2011. aastast Läti sordilehes kui ma-hesort. Mahetärklise tootmi-seks (Aloja tärklisetehas Lätis) sobivad Eesti sortidest ‘Juku’, ‘Ando’ ja ‘Maret’.

Lõpetuseks võiks lisada meie esimese kartulisordiaretaja Ju-lius Aamisepa uurimistööst sel-gunud järeldused, et pole ole-mas ideaalset sort, mis vas-taks kõigiti meie aja

nõuetele, sest parematelgi sorti-del on ikka puudusi, mida pole suutnud kõrvaldada ka kõige in-tensiivsem selektsioonitöö.

Sortide valikul lähtus ta aga kindlast teadmisest, et igal maal aretatud sordid peavad loomulikult rohkem vastama kohalikele ökoloogilistele tin-gimustele ja majanduslikele nõuetele, kui seda on võõrsilt imporditud sordid.

Tarbijad eelistavad aga osta kartulit, mis on mitte ainult ilusa välimusega, vaid ka hea-de kulinaarsete omadustega. Meie, sordiaretajad, püüame neile omadustele lisada ka sta-biilse saagikuse ja haiguskind-luse, millele kasvataja pöörab kindlasti tähelepanu.

AIdE TSAHKNAJõgeva Sordiaretuse Instituudi

kartuliosakonna juhataja

Maamessil pakub Jõgeva Sordiaretuse Instituut

koduMaISte kartulISortIde SeeMet:

’anti’, ’ants’, ’Sarme’, ’reet’ ja ’Juku’VälISMaISteSt SortIdeSt

on MüügIl ’Impala’, ’gala’, ’Birgit’, ’Fontane’ ja ’Varajane kollane’ (’agrie dzeltenie’ – läti sort).

Pakume kartulit 10 kg ja 25 kg kottides.

Sordikirjeldused saadaval meie kodulehel

www.SordiaretuS.ee

Kodumaistest kartulisortidest

‘Maret’, ‘Jõgeva kollane’ ja ‘Reet’.

‘Ants’. 4

3 ‘Anti’.

6 ‘Juku’.

3 ‘Teele’.

ARHIIV

Informatsioon ja müük: OÜ TeknEstLuige Baas, Luige keskus, Luige küla, Kiili vald, 75404 Harjumaatel 604 6224, 506 1500 faks 604 6284 teknest@teknest.eewww.teknest.ee ASUME MAAMESSIL PINNAL C-23.

HIMEL – söödavalmistusseadmete spetsialist

HIMELI TOOTEVALIK:• veskid ja söödasegajad tootlikkusega 300–3000 kg/h• muljurveskid tootlikkusega 450–3500 kg/h• teravilja- ja söödapunkrid (sise- ja välistingimustesse)• põhupurustajad

Lai valik kaale igapäevaseks kasutamiseks põllumajanduses, tööstuses ja transpordis:• loomakaalud sigadele, veistele ja lammastele• konkskaalud viljakottide, silorullide jms kaalumiseks

• tehnoloogilised lahendused sigalatele ja veisefarmidele• vedelsõnnikupumbad, -segistid, -skreeperid jne• sigalaseadmed• veiste hooldusboksid

Vaata ka meie kodulehte: www.heakartul.ee

Lisaks sordid Europlant Pfl anzenzucht GmbH kodulehelt www.europlant.biz. Tellimuste vastuvõtt telefonil 509 8691 või e-postil margo@heakartul.ee,

samas saadaval lisainformatsioon kartulisortide kohta.

OÜ OSA JA TERVIK võtab vastu tellimusi sertifi tseeritud eliit- ja A-klassi seemnekartulile

VIVIANAFINKAVINETAGUNDALAURAJELLY

ANUSCHKAMARABEL

ELFEQUARTAMILVAAGRIA

 MESSILEHT 11. aprill 2013   R E K L A A M  23 

Hohenheimi ülikoolis tehtud valkude kvaliteedi uuringud rohusilo-des kinnitavad: Bonsilage Plusi kasutamisel suureneb seeduva pro-teiini (UDP) hulk.

Proteiini hindamissüsteem mäletsejateleSaksamaal kasutatava proteiiniainevahetuse hindamissüsteemi alu-seks mäletsejate puhul on kasutatava toorproteiini hulk peensoo-les (nXP), mis koosneb vatsas mikroobide moodustatud mikroob-sest lihtvalgust (MP) ja mööduvast proteiinist (UDP). On üldtuntud tõde, et kõrge tootlikkusega lehmade ratsioon peab võrreldes kesk-mise tootlikkusega lehmade omaga sisaldama enam UDP-d, et kat-ta nXP vajadust (vt jn 1).

Joonis 1. nXP vajadus ja nXP koostis olenevalt piimatoodangust (Steinhöfel, 2009)

Põhisöödana kasutatava rohu lihtvalkude kvaliteetSileerimise käigus toimuvad suuremas mahus taimse proteiini lagundamis - ja muundamisprotsessid (~ proteolüüs). Sealjuures vä-heneb UDP kogus ja tekivad mittevalgulised lämmastikuühendid (NPN), mille hulka loetakse ammoniaak, vabad aminohapped (AS), peptiidid ja biogeensed amiinid. Need ühendid põhjustavad suurtes kogus-tes esinedes lämmastiku (N) tunduvat ülejääki vatsas ja neid tu-leb osaliselt maksas karbamiidi abil kahjutuks muuta. See aga toimub sageli loomade tervise arvel.

Analüüsilaborites ei tuvastata taimse proteiini muundumistoimin-guid, silo rutiinse analüüsi käigus toimub ainult toorproteiini (XP) mää-ramine, ilma nt UDP-sisalduse määramiseta.

Uudsena on võimalik mahuka analüüsimeetodiga arvutada silo-des lisaks UDP-sisaldust. Selleks tuleb taimne proteiin märgkeemilis-te keetmistoimingutega jaotada vastavalt selle vabanemise kiiruse-le ja ulatusele vatsas fraktsioonideks (nn CNCPS-süsteem – vt jn 2).

Selle meetodi suur eelis on (lisaks UDP-sisalduse arvutamisele) või-malus dokumenteerida proteiini fraktsioonide määramisega värskes rohus sisalduva taimse proteiini muutuste ulatust sileerimisel.

Joonis 2. Mäletsejate söötade toorvalkude keemilised fraktsioo-nid (LICITRA jt 1996)1) NPN = Mittevalgulised lämmastikuühendid

Proteolüütiline aktiivsus sileerimisprotsessis on teatavas osas vältima-tu. Selle põhjus on taimsete ensüümide aktiivsus. Lihtvalke lagunda-vad ka klostriidid ja enterobakterid, keda omakorda hoiavad tagasi konkureerivad piimhappebakterid.

See võimaldab ka selgitada, miks toimub osa proteolüüsi pH-st sõltuvalt ning et selle ulatust saab tunduvalt vähendada kiire ja kestva pH langetamisega sileerimise alguses.

Joonisel 3 on lihtvalkude fraktsioonid vastavalt CNCPS-süsteemile värske rohu ning hea ja halvema käärimiskvaliteediga silo puhul. Eri-nevused on silmanähtavad. Halvema käärimiskvaliteedi puhul on fraktsioon A tunduvalt suurem ja fraktsioon B2 tunduvalt väik-sem võrreldes värske rohu ja hästi sileerunud variandiga.

Joonis 3. Lihtvalgu fraktsioonid värskes rohus ning halvema ja hea käärimiskvaliteediga silodes (skemaatiline kujutis)

On tõestatud, et spetsiaalsete piimhappebakterite sihipärane kasuta-mine võimaldab parandada rohusilo käärimist. Et sellega kaasneb ka vähesel määral proteiinide lagunemist sileerimisel, võidi seni järelda-da ainult NH3-lämmastiku osakaalust kogulämmastikus. Spetsiaalse-te piimhappebakterite kasutamisel toimub see tunduvalt väiksemas mahus kui töötlemata silovariandi puhul.

Katsetulemused: Alam-Saksimaa põllumajanduskoja ja Hohenheimi ülikooli proteiinikvaliteetSuuremahuliste katsete käigus sileeriti Infeldi katsejaama heinamaa esimene niide kolmes kuivmassiastmes (20–30%, 30–40%, 40–50%) ja kahes väetamisvariandis (25 m3 virtsa + 100 kg KAS; 25 m3 virtsa + 250 kg KAS) töötlemata ja Bonsilage Plusiga töödeldult. Põllumajandus-koda lasi uurida toortoiteaineid ja käärimiskvaliteeti, millega fraktsio-neeriti Hohenheimi ülikoolis proteiini eespool nimetatud süsteemis.

Käärimiskvaliteedi tulemusedKõigi kuivmassi astmete ja väetamisvariantide puhul ilmnes selgelt Bonsilage Plusi efekt – dokumenteeritult keskmiselt 99,5 käärimis-kvaliteedi DLG-punktiga sajast võimalikust võrreldes töötlemata va-riantide keskmiselt 71,3 punktiga.

Proteiinikvaliteedi tulemusedProteiinifraktsioonide osas ilmnesid selged erinevused töötlemata ja Bonsilage Plusiga töödeldud silode vahel. Näitena on toodud pro-teiinifraktsioonide jaotus kuivmassipiirkonna 30–40% puhul (vt jn 4).Ainuüksi oluliselt väiksema NH3-lämmastiku osakaalu tõttu (analüü-side vastuste võrdluses 6,2% 9,6% vastu) võib eeldada, et Bonsila-ge Plusi kasutamisel vähenes märkimisväärselt fraktsiooni A osakaal, 44%-lt 28%-le (p < 0,001). Lisaks suurenes maos keskmise kiirusega vabanev proteiin fraktsioonis B2 42%-lt 57%-le (p < 0,001). Ja ka vat-sas osaliselt stabiilne fraktsioon B3 suurenes Bonsilage Plusiga pea-aegu kaks korda (p < 0,05).

Kontroll Bonsilage Plusa: b: erinevate tähtedega tähistatakse olulisi erinevusi

Joonis 4. Bonsilage Plus vähendab proteiini lagundamist (kuivmassi-piirkond 30–40%)

Kokkuvõttes täheldati kirjeldatud efekti just fraktsioonides A ja B2 kõi-gis kuivainepiirkondades ja kõigi väetamisvariantide puhul – ja seda alati statistiliselt olulisel määral. See kinnitab selgelt, et taimset pro-teiini lagundatakse ja muundatakse Bonsilage Plusi lisamisel tundu-valt vähemal määral.

Selle põhjus on, et Bonsilage’i toodete, siin Bonsilage Plusi spet-siaalsete piimhappebakterite kombinatsioonide lisamisega vä-hendati töötlemata variandiga võrreldes sileerimise esimestel päevadel pH-d oluliselt kiiremini ja sileerimise edasises käigus veelgi rohkem. Seetõttu jääb kokkuvõttes pH-st sõltuvatel taim-

Informatsioon ja müük: TEKNEST OÜ Tel. 6 046 224, 50 61 500, 52 62 500 www.bonsilage.de

End õigustanud baastoode

Pluss stabiilsusele ja energiale

Spetsiaalselt niiskema rohumassi sileerimiseks

Rohkem valku peensooles

Euroopa silokindlustuslisand nr. 1

Rohkem energiat ja parem aeroobne stabiilsus

UUSParem stabiilsus keskmise kuivainega silodel

PROT

ECT

Uued analüüsid ja katsete tulemused kinnitavad: BONSILAGE parandab rohusilode proteiini kvaliteeti. Rohkem mööduvat proteiini peensooles toetab tervist, toodangut ja ökonoomsust. BONSILAGE tasub ennast ära!

AZ_BON_GRAS_EE_182x143_110513.indd 1 13.05.2011 10:45:59

setel ensüümidel ja käärimist kahjustavatel mikroorganismidel vähem aega taimse proteiini lagundamiseks.

Fraktsioonides toimunud nihete tulemuseks on lehma jaoks madalam vatsa lämmastikubilanss, väiksem koormus maksale (tänu väiksematele karbamiidiks muudetavatele lämmastiku ko-gustele) ja ajaliselt ühtlasem proteiini kättesaadavus vatsas. Vii-mati nimetatu on täiendavalt oluline proteiini ja energiaga sünk-roonsel varustamisel.

Rohkema UDPga hea silo aitab säästa kallite proteiini-jõusöötade pealtProteiinifraktsioonide erinevusest tulenevad kõigi katsevariantide pu-hul 2–6% suuremad UDP osakaalud toorproteiinis, kui arvestatakse keskmiste vatsa läbivate söödakoguste puhul. Lähtudes näidisratsioo-nist võimaldab 4% suurem UDP-sisaldus rohusilos vähendada lehma kohta päevas soja-/rapsišroti kogust 0,28 kg võrra ja säästa seega um-bes 5 senti lehma kohta päevas (vt jn 5).

Joonisel 5 olevates arvutustes ei ole arvesse võetud Bonsilage’i too-dete kasutamisega saavutatavaid väiksemaid kuivainekadusid (kile all ja lõikepinnal) ja paremat seeditavust, mis toob kaasa suurema ener-giasisalduse keskmiselt 0,3–0,5 MJ ME/kg kuivaine kohta.

• Kogused: 33 kg piima; 18 kg rohusilosööta; 18 kg maisisilo; tootlik-kusest olenev soja/rapsi lisasööt; kulutused sojale/rapsile (50/50) = 300 €/t; kulutused Bonsilage’ile = 1,70

Joonis 5. Bonsilage’iga töödeldud rohusilo parema valgukvali-teedi efekt lehma ja päeva kohta* näidisratsiooni põhjal

KokkuvõteBonsilage’i toodete kasutamine parandab mõjusalt rohusilode proteiini-kvaliteeti. Seda kinnitavad Hohenheimi ülikooli Alam- Saksimaa põllu-majanduskoja mahuka katsematerjali analüüsi tulemused.

Suurem UDP-sisaldus koos samaaegse väiksema loomade tervi-se koormamisega avaldub selgelt ka majanduslikkuses, sest võimal-dab kallite lihtvalgu-jõusöötade kokkuhoidu. Bonsilage’i kasutami-ne tasub ennast ära.

dr Ewald Kramer, ISF GmbH Pinneberg

Bonsilage Plusiga rohkem kasutatavat toorvalku peensooles

Fraktsioon Kättesaadavus Toorvalgu fraktsioonA Vatsas kiiresti ammoniaagiks

lagundatavNPN

1 (karbamiid,

peptiidid, aminohapped)B

1Vatsas kiiresti ammoniaagiks lagundatav

Puhas lihtvalk

B2

Vatsas potentsiaalselt täielikult lagundatav

Puhas lihtvalk

B3

Vatsas aeglaselt mitte tingimata täielikult lagundatav

Rakuseintesse seotud puhas lihtvalk

C Vatsas ja peensooles ei ole kättesaadav

Ligniinis, tanniinis või Maillard-ühenditesse seotud lihtvalk

4,9

28,6b

57,2b

3,3

6,0b

4,8

44,4a

42,5a

4,8

3,5a

A B1 B2 B3 C

UDP-sisaldus rohusilos + 4 %Soja/rapsi kokkuhoid 0,28 kg = 8,4 ctBonsilage’i maksumus 3,4 ctBonsilage’i kokkuhoiupotentsiaal 5,0 ct

g/päevas

nXP vajadus UDP osakaal nXP-sMikrobiaalne proteiin

Piima kogus (kg/päevas)

Värske rohi Silo – hea käärimis-kvaliteediga

Silo – halvema käärimis kvaliteediga

A B1 B2 B3 C

 MESSILEHT 11. aprill 2013  24  K A R T u L  

Kartuli saagikust mõjutavad paljud te-gurid nagu sort, mulla-harimine, väetamine, hooldamine, haiguste ja kahjurite tõrje, ilmastik jne.

Saagikuse üks peamisi mõjuta-jaid on seemnekartuli kvaliteet. Praegu on asjakohane seda jälle rõhutada. Ees ootab kartuli ma-hapanemise aeg, ja kartuli saa-gikus Eestis, eriti väikekasvata-jatel, on põhjendamatult ma-dal. On ju tänapäeval uued sor-did, head väetised, harimisriis-tad ja tõrjumid.

Levivad uued Y-viiruse tüved

Üks madala saagi põhjuseid on selles, et viimastel aastatel on hakanud levima suurt saagika-du põhjustavad ja kahjurputu-katega levivad kartuli Y-viiru-se (PVY) uued tüved. Kartuli-põldudel võib näha tugeva mo-saiigitunnusega, kimardunud ja kasvusurutisega taimi. Aasta-kümneid tagasi selliseid haigus-tunnuseid ei leidunud.

Varem ei toodud Eestisse kar-tulit väljastpoolt ja seemnekar-tuli kasvatasid majandid koha-peal. Meristeemmeetodil ter-vendatud seemnetaimi kasva-tati igas kolmandas majandis. Igal aastal kasvatati meristeem-taimedest uued seemnemugu-lad ja seemnekartulit paljunda-ti vaid 4–5 aastat. Nakkuskolle-te vähendamiseks jagasid ma-jandid väikekasvatajatele tasu-ta haigusvaba seemnekartulit. Paarkümmend aastat tagasi oli viirustunnustega taimede leid-mine kartulipõldudelt ka õppe-eesmärgil peaaegu võimatu.

Eestis ei ole seni veel uuritud PVY-viiruse eri tüvesid, küll aga kinnitavad PVY-viiruse levikut ELISA testi tulemused. Viimastel aastatel on jäänud meil ja samu-ti teistes Euroopa Liidu riikides seemnepõlde vastavasse klas-si tunnustamata. Põhjuseks üle-määra suur eelmainitud viirus-haigustesse nakatunud taimede hulk seemnepõldudel.

Seemnekartuli mõju saagikusele

Oleme katsetes uurinud seem-nekartuli kvaliteedi mõju kartu-li saagikusele. Kõik sordid ei na-katu viirushaigustesse samavõr-

ra ja nakkus ei mõjuta saagikust sarnaselt.

Meie tulemused näitasid, et sort ‘Varajane kollane’ on PVY suhtes ülivastuvõtlik, see põh-justas ka vanemas põlvkonnas suurema saagilanguse. Visuaal-se vaatluse põhjal tuvastasime VI põlvkonna meristeemtaime-del tugeva nakkuse, mis ilm-nes kasvusurutise, mosaiigi ja lehtede kimardumise näol. Ta-lust toodud II pk seemnekartu-lil tuvastati enne mugulate ma-hapanekut ELISA testiga 33,3% viirusnakkus, millest 22,2% oli PVY.

Meie katses oli samast seem-nekartulist kasvanud taimik heas seisus, visuaalsete nakkus-tunnustega taimed olid väga ki-durad, jäid tervete taimede var-ju ja praktiliselt ei kasvatanud mugulaid. Selle seemnekartuli saagikus oli 49,3 t/ha ja visuaal-sel vaatlusel määrati 15,2% hai-geid taimi. VI põlvkonna tai-mede hulgas oli 86,4% visuaal-se nakkusega taimi ja saak jäi 50,1% väiksemaks.

Sordi ‘Anti’ VI pk saak oli 38,4 t/ha ja II pk saak samade vil-jelustingimuste juures 59,0 t/ha. Seega andis ‘Anti’ VI pk seeme 35,0% väiksema saagi kui II pk seeme. ‘Anti’ VI põlvkonna tai-mede hulgas oli 62% ja II pk hulgas 0,1% nakkustunnuste-ga taimi. Sordi ‘Agria’ X pk see-me andis 52,9% väiksema saa-gi võrreldes II pk-ga, kusjuures visuaalseid haigustunnuseid tä-heldati II põlvkonna taimede hulgas 0,01% ja X põlvkonnal 15,4%.

Mõned sordid nagu ‘Agria’ nakatuvad vähem ja nakatunud taimed ei oma alati visuaalseid haigustunnuseid. Sarnaseid tu-lemusi on saadud ka mujal. Näi-teks Soomes uuritud 24 kartu-lisordist osutus PVY0 tüvele üli-vastuvõtlikuks 15, vastuvõtli-kuks 8 ja vastupidavaks vaid üks sort.

Seemnekartuli mugul ei pea olema väike

Aiapidajate kartulipõllul võib sageli näha palju viirushaigus-te tunnustega taimi. Seda põh-justab vana ja haige seemnekar-tuli kasutamine. Oma põllult seemnemugulate valimisel hal-vendatakse seemnekartulit sel-lega, et sorteerimisel eraldatak-se seemneks väikesed mugulad, mis võivad olla just haigete tai-mede järglased.

VIIVE ROSENBERG

Tähtis on seemnekartuli kvaliteet ja ettevalmistamine

Argo Tractors S.p.A. Servizio Ricambi | Parts Division 42018 S. Martino in Rio [RE] Italia v.le della Resistenza, 39 t. +39.0522.735.511 f. +39.0522.735.526 parts@argotractors.com

www.traktor.eeOÜ ALVORO Pärnu mnt 386, TALLINN, tel 504 6286Tallinna mnt 1b, ADAVERE, tel 5552 4066

LANDINI LANDPOWER 1356silindrine mootor, A/C, õhkiste, taga-rippsüsteemi tõstejõud 7000 kg, laiad rehvid.Hind 4995 € +km

LANDINI MISTRAL 50Esirippsüsteem, Yanmari 47,5 hj,

4silindrine mootor, käiguaeglusti.Hind 22 950 € +km

PRONAR T669 haagisTugev kast, kandevõime 14 t, hüdrojalg, laiad rehvid, tandem-sillad, tugevad lehtvedrud, silindriga tagaluuk (avatav), raami ja kasti vahel kummipuksid.Hind 16 950 € + km

PRONAR T023 heinarullihaagis

Täismass 15 t, pikkus 10,7 m, 3 silda lehtvedrudega.Hind 8690 € + km

PRONAR T046/1 loomaveohaagisLehtvedrud, vaheaed, komplektis presendist katus, tagaluuk vedrudega.Hind 8750 € + km

 MESSILEHT 11. aprill 2013   K A R T u L  25 

SUUR VALIK KVALITEETKÜLVIKUID USAst töölaiusega 1,8–15 m

MULLAHARIMISRIISTAD USAst ja Inglismaalt töölaiusega 2,5–15,0 m

Sike Agri OÜSuur 84a, 48306 Jõgevatel 776 8020www.sikeagri.ee

Anti Arulatel 5332 2955anti@sikeagri.ee

Laur Adlertel 5308 6001laur@sikeagri.ee

Kalvi Krebsbachtel 523 4802kalvi@sikeagri.ee

Rait Verrevtel 521 0859rait@sikeagri.ee

Great Plains Simba ametlik esindaja alates 1. jaanuarist 2013

Meie katsetes sordiga ‘Varaja-ne kollane’ võeti samast mater-jalist eri suurusega seemnemu-gulad, nendest kasvatati potti-des taimed ja määrati visuaalselt haigustunnustega taimede hulk.

Haigustunnustega taimi oli keskmiselt 24,5%. Väikestest <30mm Ø mugulatest kasva-nud taimedest oli haigustunnus-tega 28,3%, 31–59mm Ø mugu-latest 25,0% ja >60mm Ø mu-gulatest 16,0%. Nende tulemus-te põhjal võib soovitada viiruste-le väga vastuvõtlike sortide kas-vatamisel kasutada suuremaid seemnemugulaid. See oleks ka-sulik väikekasvatajatele, kes sa-geli soovivad vanu häid sorte kasvatada vaatamata nende vii-rustundlikkusele. Kahjuks ei ole meil heade, sh eestimaiste sor-tide korralikku seemnekartulit piisavalt saada.

Väiketootjad ei suuda seadust täita

Seemnekartuli kvaliteedi paran-damise ja kartulihaiguste leviku piiramise eesmärgil on Eestis

taimekaitseseaduse § 33 lg 1 p 6 kehtestatud kord, mille kohaselt peab registrisse kantud kartuli-kasvataja uuendama igal aastal 20% seemnekartulist. Kui tule-muslikult see abinõu on toimi-nud, ei ole veel päriselt selge.

Majanduslikult on raske väik-sematel, vähem kui 5 ha kartu-li kasvatajatel seda nõuet täita, sest kartulile ei maksta kultuu-ritoetust, kokkuostuhinnad on madalad ja sageli jääb kartuli-saak turustamata. Nii loobutak-se kartuli kasvatamisest. Väikse-mad kasvatajad on aga need, kes Eesti sorte kasvatavad. Seetõttu on meie turgudel harva müügil soovitud eestimaiseid sorte, kui-gi inimesed neid tahaksid.

Viimastel aastatel on selgu-nud, et Eesti sordid on uute-le viirushaigustele vastuvõtli-kud. Praeguse Euroopa Liidu-ga kooskõlas seemnekasvatus-süsteemi kohaselt paljundatak-se meristeemkartulit liiga pal-ju aastaid ja algselt terve seem-nekartul haigestub uuuesti. Sa-muti on meil kõikjal aialappe, kust putukad kannavad naka-

tunud taimedelt haigusetekita-jad seemnepõldudele. Nii ei ole meie sortide kvaliteetset seem-nekartulit piisavalt saadaval.

Kuidas parandada seemnekartuli kvaliteeti

Asja saaks parandada meris-teemtaimede rohke paljunda-misega ja seemnekasvatuse pe-rioodi lühendamisega. Nii peaks toimima eeskätt säilitussortide-ga nagu ‘Jõgeva kollane’, ‘Väi-ke verev’ ja ‘Endla’. Kui soovime kasvatada sorte ‘Ando’ ja ‘Vara-jane kollane’, peaksime samuti käituma.

Seemnekartuli kvaliteeti saab parandada mahapanekueelse ettevalmistamisega. Järgnevalt soovitusi eelkõige väikekasva-tajatele.

Kõigepealt tuleb haigustest kahjustatud ja ebamäärase ku-juga mugulad praakida. Kui see-me on vana, pole soovitatav ka-sutada väikesi, alla 3–4cm läbi-mõõduga mugulaid. Väikesed mugulad võivad olla haige kar-tulipõõsa järglased.

Varajase saagi saamiseks ei ole soovitatav alla 4cm läbi-mõõduga seemnemugulaid ka-sutada. Seemnemugulad peak-sid olema ühtlased sorditüüpi-lise kuju ja värvusega. Ümmar-guste sortide hulgas ei tohi olla pikergusi ja pikerguste hulgas liiga pikki sügavate või punnis silmadega ning pirni- või värt-nakujulisi mugulaid.

Kui seemnemugulad on liiga suured, võib neid poolitada nii, et igale tükile jäävad idud. Sel-lisel juhul peab olema ettevaat-lik, et ei suurendaks haigete tai-mede hulka. Kui seemnekartu-li hulgas on haigeid mugulaid, võib poolitamisega ka terveid mugulaid nakatada. Vahepeal peaks nuga loputama kaalium-permanganaadi lahuses või pu-hastama seda maa sisse torgates ja hõõrudes mitu korda järjest.

Kui on soov seemne paljun-damiseks kasutada suuri mugu-laid, on soovitatav panna suured mugulad tervelt maha ja mulla-ta vagu mahukaks. Nii saab roh-kem väiksemaid seemneks sobi-vaid mugulaid.

Mugulate eelidandamisest tõuseb tulu

Mugulate eelidandamine või-maldab saagi varem saada, loob eeldused tugevama taimiku kas-vuks, suurendab taimehaiguste-le vastupidavust.

Mõnede katseandmete põhjal kiirendab eelidandamine saa-gi valmimist ühe-kahe nädala võrra ja saak suureneb 15–35%. Idanemisperioodi pikkus peaks olema neli-viis nädalat.

Kui kartulid on säilinud nii, et idu pole veel liikuma hakanud, tuleb arvestada pikema idane-misperioodiga.

Kuni idu liikumiseni võib seemnemugulaid hoida pime-das 10–12 kraadi juures. Kui idud on liikuma hakanud, peab seemnemugulaid hoidma val-ges. Pimedas kasvavad pikad valged ja kergesti murduvad idud. Normaalsed valgusidan-did on sordile tüüpilise värvu-sega, 1–2 cm pikkused, tugevad ega murdu mahapanemisel.

Valgusidandite kuju ja värvus on igale sordile nii iseloomuli-kud, et on võimalik võõra sordi mugulad ereldada ja nii paran-dada sordipuhtust. Valgusidan-dite saamiseks ei pea seemne-mugulaid kogu ööpäeva valges hoidma, piisab 8–9 tundi pool-valges. Piisab ka valgustamisest üle päeva.

Mugulate kihi paksus peab võimaldama valguse juurdepää-su igale mugulale. Eelidandami-se ruum ei tohi olla liiga kuiv, siis võivad idutipud kärbuda ja muutuda mustaks. Kui idanemist on vaja kiirendada, võib mu-gulad soojemasse 15–16kraadises-se ruumi panna, kui aga vaja aeg-lustada, siis ma-dalamal tempe-ratuuril hoida. Tugevam valgus pidurdab idude pikkuskasvu.

Varajase kartu-li eelidandatud mu-gulaid võib enne ma-

hapanemist hoida kõrges, kuni 25kraadises temperatuuris ühe-kahe ööpäeva jooksul. Selliselt töödeldud mugulad ei tohi pan-na külma mulda. Siis võib min-na hoopis vastupidi – seemne-mugulad saavad külmašoki ega tärka enne jaanipäeva.

Mulda on võimalik ette soo-jendada, kui ajada kartulivaod mõni päev enne ja katta katte-looriga. Soojendatud mugulad tuleks maha panna päikesepais-telise päeva pärastlõunal, kui muld on hästi soojenenud. Kat-telooriga vagude katmine on väga mõjus, see soodustab tär-kamist ja kaitseb taimi öökül-ma eest.

Soovitan seemnemugulad osta asjatundlikult seemnekas-vatajalt, mitte juhuslikult turu-müüjalt. Nii saate parema saa-gi ning hoiate põllu haigustest ja kahjuritest puhta.

vIIvE ROSENBERG põllumajandusteadlane

Vasakul viirushaige, paremal terve kartulitaim. Vasakul viirushaige, paremal terve taime mugulad.

Kontakt:www.talukartul.eepriit@talukartul.ee

Sertifi tseeritud seemnekartul

TALUKARTULIST

 MESSILEHT 11. aprill 2013  26  M A A L E H T M E S S I L  

Traditsiooniliselt algab Maalehe jaoks messi- ja laada-aasta aprillikuus Tartus, kui toimub Maamess.

Tänavusel Maamessil tuleb Maaleht valgete boksiseinte va-helt välja.

Meid leiab B-hallist (B-30) avatud alalt. Oleme oma mes-siala jaganud mõtteliselt kaheks osaks, mis kokku moodustavad ühe terviku: müügiala ja puhke-nurk.

Messikülastajaile pakume õnneloosi, Maalehe toredaid meeneid ning heade hindade-ga praktilisi aiaraamatuid, mis annavad nõu nii algajale kui ka juba kogenud aiapidajale.

Kuna Maalehe Raamatu kau-bamärgi alt on viimasel ajal il-munud palju uusi aiaraamatuid, oleme kohale kutsunud ka auto-reid, kes tutvustavad raamatuid lähemalt ning vastavad külasta-jate küsimustele. Nii et kui sinul, hea messikülastaja, on mure oma koduaias, rõdul või akna-laual kasvavate köögi- ja aedvil-jadega, siis tule ja küsi spetsia-listi käest!

Puhkenurgas saab messi-melust jalga puhata ja hinge tõmmata, ekraani vahendusel meenutada möödunudsuvise saatesarja “Lauluga maale” pa-rimaid hetki ja tutvuda Maalehe toodetega. Kuni emmed-issid ja vanavanemad raamatuid vaata-vad või puhkepausi peavad, või-vad lapsed joonistada.

Koostöös SEB Pangaga kor-raldab Maaleht tänavu ka suure Maamessi orienteerumismän-gu, kus saavad osaleda kõik soo-

vijad. Osalemiseks tuleb vastata kümnele küsimusele, mis käi-vad messil osalevate ettevõte-te kohta. Küsimustiku saab en-dale välja printida messinäda-lal otse Maalehe veebist või võt-ta juba Maamessil olles Maalehe või SEB boksist.

Iga päev loositakse sama päe-va osalejate vahel välja palju to-redaid auhindu mängust osa võtvatelt ettevõtetelt. Viimasel päeval läheb kõikide osalejate vahel loosi suurem peaauhind.

Lugeja, kes Maamessil osa-leda ei saa, ei pea kurvastama.

Tänavu võib Maalehte koha-ta lisaks Maamessile ka Luige kevadlaadal, Türi lillelaadal, Paunvere suurel väljanäitusel ning paljudes teistes kohtades. Maalehe reisihuvilisi ootame sel aastal avastama Gruusiat ja Baskimaad.

Kes aga oma kodukandis mi-dagi head korda saata tahab, sellele tuleb appi Maaleht koos Nordea Pangaga. Vaata lähemalt allolevalt kampaaniareklaamilt.

Kohtumiseni Maamessil!

MARIT OIMET

MAALEHT tänavu Maamessil suuremalt kui varem

Maalehe boksis toimuvad autoritunnid18. ApRILL 13–14 Tiina Paasik “Salatiraamat”16–17 Ingrid Bender “Tomatiraamat”

19. ApRILL

13–14 Harri Poom “Arbuusi- ja meloniraamat”

16–17 Jaan Kivistik “Viinamarjaraamat”

20. ApRILL 10–11 Priit Põldma “Kurgiraamat”

T u L G E ME I E B O K S I !

Maaleht ja päikselised laadapäevad käivad kokku.

TANEL MEOS

TEEME EESTI KORDA! Võta sõbrad kampa ja kirjuta meile, mida

oma kodukohas või kogukonnas paremaks muuta sooviksite ja kuidas seda teeksite.

Maaleht ja Nordea Pank toetavad kuni kolme parimat ideed kokku 5000 euroga.

Loe Maalehte, et olla kursis teiste ideedega ja kodumaal toimuvaga.

Toetuseks5000 €!Toetuseks5000 €!

Kampaanias osalemiseks täida hiljemalt 5. maiks ankeet, mille leiad aadressilt www.maaleht.ee/eestikorda. Kahe nädala jooksul pärast kampaania lõppemist valib Maalehe ja Nordea Panga esindajatest koosnev žürii 5-7 fi nalisti, keda ideedega lähemalt tutvumiseks ka külastatakse. Võitjad selguvad 31. maiks 2013.

Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@lehed.ee.

 MESSILEHT 11. aprill 2013   T O O T E A R E N d u S  27 

Hea põllumees, ootame Sind messil tutvuma meie väljapanekuga. 5 head põhjust miks meid külastada !

Paljudele masinatele väga head messipakkumised !

Kalvi Krebsbachtel 52 34 802kalvi@sikeagri.e

Laur Adlertel 53 08 6001laur@sikeagri.

Anti Arulatel 53 32 2955anti@sikeagri.

Rait Verrevtel 52 10 859rait@sikeagri.

Urmo Sõer(viljakäitlusseadmed)tel 53 32 2064urmo@sikeagri.ee

Sike Agri OÜ Suur tn 84 a 48306, Jõgeva www.sikeagri.ee

LISAINFORMATSIOON:

_________________________

HTT traktorid esmakordselt Maamessil. 82-102 hj, garantii 2 aastat, hind alates 26 500 EUR + km.GREAT PLAINS külvikud ja mullaharimismasinad. WESTERN FABRICATION - 18 tonnise registreeritud kandejõuga kallurhaagis. - 12 t kandejõuga injektoriga lägalaoturi esmaesitlus.- hüdrauliliselt muudetava põrandakõrgusega loomaveohaagis. FOKA kasutajate ootusi ületanud Grassroller põllurull.MEPU teraviljakuivatid hinnaga alates 22000 EUR + km.

Eesti Maaülikool (EMÜ) koolitab oma ala spetsialiste, kuid on tänu teadustööle ning tehnoloogilisele baasile oluline partner ka ettevõtetele.

Muu hulgas annab EMÜ nõu näiteks toiduaineid töötleva-tele ettevõtetele tehnoloogilis-te protsesside osas ning pakub tootearenduse ja -analüüsi või-malusi.

Parimad piimatooted

Eesti Maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osa-konna koosseisu kuuluv mikro-meierei toimib nagu piimatöös-tus, ainult et üliväikeste toorme-kogustega, sobides seega ideaal-selt katsebaasiks alustavatele ja väikese tootmismahuga ette-võtetele.

Vähene toormevajadus teeb mikromeiereist soodsa koha mit-mesuguste tehnoloogiaalaste katsete, rakendusuuringute ja projektide läbiviimiseks, mistõt-tu mitmed ettevõtted pöörduvad mikromeierei poole sooviga teha tootearenduse alast koostööd.

Mikromeierei pakub häid võimalusi teaduse ja tootmi-

se lähendamiseks teineteisele, ning tehnoloogiliste protsessi-de teaduslik uurimine võimal-dab leida tööstuslikuks juuru-tamiseks sobivaid innovaatilisi lahendusi.

“Praeguseks on mikromeie-reis kokku üle 25 seadme, nen-de seas nii eeltöötluse ja piima vastuvõtuga seotud kui erisead-meid,” kommenteerib mikro-meierei juhataja Hannes Moot-se. “Selline seadmepark võimal-dab teha kõiki piima töötlemi-sega seotud põhioperatsioone, ehk teha piima laboratoorset töötlust samasuguste etappide ja tehnoloogiliste skeemide ko-haselt nagu piimatööstusteski.”

Mikromeierei on teinud koos-tööd Tartu Ülikooli, Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Aren-duskeskuse, SA Põlvamaa Aren-duskeskuse ja ettevõtete E-Piim, AS MAAG Piimatööstus, Des-sert AS, OÜ Luke Farmimeierei ja teistega.

Koostöös Eesti Maaülikoo-li, Tartu Ülikooli, Tervisliku Pii-ma Biotehnoloogiate Arendus-keskuse ja ettevõttega E-Piim on valminud näiteks vererõh-ku reguleeriv Südamejuust Harmony.

Kuna piimandussektor vajab tööjõu pidevat erialast täienda-mist, korraldatakse mikromeie-

reis ka piimatehnoloogide täien-duskoolitusi, piimatoodete teh-noloogia alaseid seminare ja lü-hikursusi.

Huvi tuntakse ka piiri taga

Piim ei ole siiski ainus toore, millest Eesti Maaülikooli tead-lased suudavad parimaid too-teid välja arendada. Näiteks Vil-jandimaal asub Eesti Maaülikoo-li põllumajandus- ja keskkonna-instituudi õppe-, katse- ja aren-dustöö laboratoorium, 2009. aastal käivitati Polli puuviljade ja marjade tootearenduskeskus.

“Pakume aiasaaduste tootmi-se ja töötlemisega alustavatele või tegelevatele väikeettevõtja-tele võimalust kasutada uusima tehnoloogiaga varustatud too-tearenduskeskust ja katseköö-ki, samuti töötlemis- ja toote-arendusalast nõustamist,” kom-menteerib tootearenduskesku-ses tehnikuna töötav Pille Põl-lumäe.

“Meie sisseseade võimaldab valmistada pooltööstuslikes mahtudes marja- ja puuviljapü-reesid, hoidiseid, marja- ja puu-viljamahlu, aga ka seemneõlisid ning kuivatatud taimset mater-jali – samuti on võimalik saadus-te pakendamine gaasilisse kesk-konda.”

Eesti turul ennast tõestanud ettevõtete hulka, kes on leid-nud tee tootearenduskeskusse, kuuluvad näiteks mahemahla-de, -glögi ja -küpsiste tootmise-ga tegelev Loodusvägi OÜ, as-telpajutoodetele keskendunud Berry Farming OÜ ning Tõnu Oksa Marjamaa talu ja Taara-põllu talu OÜ. Koostööd tehak-se ettevõtetega piiri tagantki – õlg on alla pandud ka SIA Val-

miera Organize toodete arenda-misele peamiselt kõrvitsast, as-telpajust, ebaküdooniast.

Peale toiduga seotud valdkon-dade on teisigi elualasid, milles Eesti Maaülikool pakub suurepä-raseid koostöövõimalusi ettevõt-jatele ning ka avalikule sektorile – näiteks pakub põllumajandus- ja keskkonnainstituudi maasti-kuarhitektuuri osakond võima-lust 160kraadisel 3D-panoraa-

mekraanil visualiseerida kavan-datavaid infrastruktuuriobjekte, tehnikainstituudi kütuselabori-tes töötatakse välja biokütuseid, metsandus- ja maaehitusinsti-tuudis tegeldakse looduslike ehi-tusmaterjalide uurimisega ning jäätmete väärindamisega.

KARIINA TŠuRSIN

Täpsem info: www.emu.ee

Eesti Maaülikool paneb tootearendusele õla alla

Mikromeierei toimib nagu piimatööstus, ainult üliväikeste toormekogustega.

ARHIIV

Meie loome tulevikku.Praktilised erialad,roheline mõtteviis,kaasaegne ülikoolilinnak,teaduspõhised lahendused.

 MESSILEHT 11. aprill 2013  28  p Õ L L u M A j A N d u S  

Põllumajandus Maamessil 2013Ehkki Maamess koosneb mitmest osast, on tradit-siooniliselt selle keskmes põllumajandus.

Juba messialale läheneja pil-ku püüavad võimsad traktorid ja tohutud kombainid. Tehnika-huvilised koonduvad Maamessil kindlasti traktorite ja kombaini-de juurde.

Uudist tehnikahuvilistele

Seekord saab muu hulgas näha aasta traktorit 2013 − Deutz-Fahr 7250 TTV Agrotron, mida esitleb Oilseeds Group. See ma-sin võitis Treviglios mainekal rahvusvahelisel traktorivõistlu-sel “Tractor of the Year” auhinna. Prestiižikas auhind antakse igal aastal välja Euroopa põllumajan-dussektori ajakirjanikest koosne-va žürii hääletusel. Tänavuse va-liku tegid rohkem kui kaheküm-ne rahvusvahelise tunnustatud väljaande toimetusmeeskonnad.

See masin on võitnud lisaks ka disainiauhinna “Kuldne trak-toridisain” ja Red Doti tootedisai-ni auhinna.

Mõõdult väiksem, kuid su-gugi mitte tagasihoidlikum oma

uuenduslikkuse poolest on Li-nery OÜ tutvustatav Lely Vector – söötmisautomaatika koresöö-ta tarbivatele loomadele. Lely Vector koosneb laadimisjaamast ning söödajagajast, mis täide-takse ja liigub vastavalt sisesta-tud programmile. Jaama ehk n-ö sahvrisse võib ette vedada kuni kolme päeva jagu söödakompo-nente – mitut sorti silo, heina, põhku, jõusööta, täiendsööta ja mineraale. Sealt võtavad haarat-sid neid vastavalt retseptile, tõs-tavad mikserisse, mikser segab segu valmis, viib loomadele ette ja jagab laiali.

Seminar veisekasvatajatele

Et Eesti vajab haritud põllumehi, kinnitas juba Raja Teele. Anu Ait korraldabki Maamessil mitu vei-sekasvatajatele vajalikku semi-nari. Neid viivad läbi ettevõtte partnerid Belgiast, Hollandist ja Austriast. Juttu tuleb oomega-3 rasvhapete vajalikkusest veiste-le ja vasikakasvatuse eri aspek-tidest, lisaks saab uut teavet või-malustest suurendada veisekas-vatuse efektiivsust ning jagatak-se infot taimsete lisaainete kohta, mis tõstavad vasikate vastupanu-võimet haigustele.

Lisaks saab veisekasvataja tea-vet ühe suurema kuluallika – silo kohta. Põhiteemaks on lisaained, mis tõstavad ja parandavad silo kvaliteeti. Loomakasvataja põ-hisööt peab olema hea, rõhuta-vad Anu Aida töötajad!

Uudsed umbrohutõrjujad

Ja nii-öelda kirsiks tordi peal on mahetootjatele mõeldud umb-rohutõrjujad. Neid toob Eestis-se Ökomeeter OÜ. Messil tut-vustatakse umbrohutõrjeseadet CombCut. Seadme töötasid väl-ja ja katsetasid Rootsi mahetalu-nikud, selle tootmine toimub väi-ketöökodades, mille omanikeks on talunikud või tootjate ühen-dused.

CombCut sobib haakesse trak-tori ette või taha, seade liigub läbi teraviljaorase ja lõikab läbi kõik umbrohtude varred teravil-jaorast vigastamata.

Rootsis tehtud uuringute jär-gi vähendab seade 87–100% see-mendusvõimeliste umbrohtu-de arvu teraviljas, 68–89% umb-rohtude biomassi teraviljapõllus ja 66–79% väheneb umbrohu-juurte arvukus mullas ning see võib suurendada teraviljasaaki 76–94% .

Kohal on väiketootjadPõlvamaa Arenduskeskus esit-leb Maamessil Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti väiketootjate toiduai-neid. Eesti−Läti sellealane koos-töö käib projekti Foodart raames. Projekti üks eesmärke oli tuua tu-rule uusi tooteid, see ülesanne on täidetud ning saadaval on koguni kümme uut toidutoodet. Lisaks sellele on aktiivselt käivitunud väiketootjate koostöö näiteks res-toranidega ja Eesti−Läti väike-tootjate vahel käib tihe koostöö.

Maamessile tulevad Põlvamaa Arenduskeskuse all välja neli Eesti ja kuus Läti väiketootjat. Eesti tootjatelt on saadaval Paju-mäe talu täispiimatooted, Kadas-

tiku talu küüslaugutooted, uusi tooteid tutvustab Raili Koduleib. Kohal on ka Eestis ühe esimesena kodus liha käitlemise õiguse saa-nud Palvemaja talu, mille põhi-tooteks on küülikuliha.

Läti väiketootjad pakuvad messil seemnetest valmistatud jahusegusid, konservandivabu jogurteid, poolkõva juustu, eri maitsetega rohelisi kastmeid, marmelaade-sukaade, siirupeid ja palju muud. Valmiera lähistelt on messile tulemas “Valmiermui-žas pils”, mis toodab väikepartii-dena eksklusiivset õlut.

Kohaliku toidu huvilistel ta-sub kindlasti külastada Tartu Raekoja platsile kerkivat hiigel-

telki, kus on avatud Maafesti res-toran. Tippkokad valmistavad seal kohalikust toidust maitsvaid roogi, lisaks saab näha ja kuul-da, kuidas kohalikku toitu ko-dus kasutades saavutada parim tulemus.

Kõik on kutsutud!

Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et kõike, mida Maamessil tutvusta-takse ja esitletakse, ei jõua hoo-mata ühes kirjutises või isegi ko-hapeal ühe päevaga. Seega – tul-ge kohale ja varuge aega. Maa-mess pakub igaühele midagi!

TOOMAS KELT

Aasta traktor 2013 – Deutz-Fahr 7250 TTV

Agrotron.

REPRO

Külasta meie kodu-l ehte www.taure.eeja www.valtra.ee!

Tehnika 8, 72213 TÜRItel 384 6671, faks 384 6670

MÜÜK: Toomas Jürgen, 504 8564MÜÜK: Janek Rannama, 5302 4858VARUOSAD: Vello Ohu, 509 7584

Tartu mnt 56, ÜLENURMEtel 736 7720, faks 735 2222

MÜÜK: Andres Kontse, 515 4355MÜÜK: Urmas Sarja, 514 3163MÜÜK: Tarmo Toover, 5233 5170

MESSIKAMPAANIA, kuni kaupa jätkub.

SOODNE HIND VogelNoot mullaharimis-masinatele ja Kuhn tehnikale! Küsi lisa!

TULE TUTVU TEHNIKAGA:väetisekülvik KUHN Axis 30.1 W

KOHTUME MAAMESSIL 18.–20. APRILLIL!

TULE TUTVU UUENENUD VALTRA TRAKTORITEGA!

Suurema tootlikkusega tooted KUHN, KIVI-PEKKA ja FMG!

 MESSILEHT 11. aprill 2013   R E K L A A M  29 

Aasta oli 2003, kui kahel Eestimaa me­hel – Jaan Meikupil ja Raoul Renseril – tuli mõte hakata tootma lumesahku. Ühistest õpingutest Tallinna tehnika­ülikooli masinaehituse erialal oli selleks ajaks möödunud 19 aastat. Firma nime leiutamine osutus lihtsaks: mõlema pere konnanimest võeti esimene pool ja kokku sai MEIREN Engineering OÜ.

Eesti sahkade kiire eduluguSelleks et tühja koha pealt kohe kon­kurentidest paremaks sündida, kaasati tootearendusse tegevkliente, kes oma soovide ja hea nõuga abiks olid. Nüüd­seks projekteerib ja toodab Meiren En­gineering OÜ nii maantee­ lumesahku, linnasahku kui ka lennuvälja sahku. Uudis tootegrupp on maanteeharjad.

Maanteel liikuvate autode lume­sahkade turul on Meiren Baltikumis ko­guni ainukene tootja. Praegu veel pea­miselt Skandinaavia ja Baltikumi turul tegutsedes on firma aasta­aastalt sah­kade müügis turuosasid suurendatud. Meireni müügijuht Andrus Malva tun­nistab, et sealjuures on konkurents igal pool tugev, sest igal maal on üsna mitu vägagi arvestatavat lumesaha müüjat.

„Eriti suur rõõm on selle üle, et väga kiire kasvu on Eestis läbi teinud traktori­sahkade müük. Meie sahad on loodud professionaalseks kasutamiseks ning see eeldab kõrget tootekvaliteeti ja jä­relteenindust. Eks see müügiedu näita seda, et kvaliteet ja teenindus on meil paigas. Loomulikult ei puhka me loor­beritel ja pidev tootearendus on iga­päevane töö,” selgitab Malva.

Müügijuhi sõnul teevad rootslased ja soomlased oma sahatellimused ära

juba enne jaani. Talveplaanid pannakse varakult paika ning antakse ka saha­tootjale aega lepinguid õigel ajal täita. Eestimaale saabub aga talv alati oota­matult ja seetõttu hoiab Meiren paraja laoseisu ootevalmis, et omad inimesed sahkadest ilma ei jääks.

Ent kuis on Meirenil õnnestunud või­ta väljaspool Eestit nii suur usaldus ja ka edumaa kohalike tegijate ees?

Müügijuht tunnistab, et lisaks uuen­duslikele projektlahendustele, kõrgele kvaliteedile ja järelteenindusele tuleb ilmselt kasuks firma suurus, õieti väik­sus. Väikefirma ei saa suhtlemises ja asjaajamistes lohakust, venitamist ja ükskõiksust endale lubada.

Maamehele parimad lahendused„Saha puhul on kõige tähtsam töö­kindlus ja puhas tööjälg,” tõdeb Andrus Malva. „See tähendab, et juba tehtud lumelükkamist ei pea kohe uuesti üle tegema. Talvisel teehooldusel on saha omadustel väga tähtis osa teekvalitee­di saavutamiseks – siin mängivad rolli saha kaal, hõlma kuju, terade lõikenurk, kasutatavate terade õige valik jne. Kat­setes on meie maanteesahku võrreldud Rootsi omadega ja leitud, et kuna meie sahkade hõlmad on kõrgemad ja lume lõikamise nurk hea, teeb sahk sõna ot­seses mõttes puhta töö ja lumi lendab kaugele üle valli.

Meie sahad on projekteeritud nii, et nad oleksid võimalikult hooldusvabad. Hooldusjuhendid on sahaga kaasas ja iga omanik saab hooldustöödega ise hakkama.”

Kuigi maanteesahad on Meireni suu­rim müügiartikkel, on hakatud tähele­

panu pöörama ka maamehe erivaja­dustele. „Oleme oma sahkades teinud selliseid arendusi, et autosahku saaks kasutada ka traktoritel ja vastupidi – sest ka maamehele on oluline, et küla­vaheteed oleksid kenasti lahti ja sahk viskaks lume üle valli. Tänapäeval kasu­tatavate traktorite sõidukiirused järjest suurenevad, mis võimaldab ka nendel, nii nagu autodel, kasutada n­ö  viske­sahka.”

Müügijuht peab oma töö tähtsaks osaks välja selgitada, mis otstarbeks ja kus kavatsetakse sahka kasutada ning kui võimsa traktori (või ka auto) ette on see plaanis rakendada, sest proport­sioonid peavad olema paigas. Õige kasutuse korral peab sahk ise vastu üle kümne aasta, vahetama peab vaid ain­sat kuluosa – tera.

Kokku on Meirenil pakkuda üle 30 tüübi ja laiusega sahka. „Kõige hiig­laslikumad on lennuväljasahad, aga väikseim on TSL2100. See on lihtsa konstruktsiooniga, vastates nii kvali­teedilt kui ka kasutusmugavuselt siiski kõrgeimatelegi nõudmistele. Sahk on mõeldud kasutamiseks väikestel ratas­laaduritel ja sobib puhastama väikse­maid sissesõiduteid ja radasid.” Ekstra kiidab müügijuht maamehele sobilikke mudeleid VTSP ja MSK.

Lumesahkade seeria MSK (n-ö koonussahk)Tooteuudistest on firma uhke ekst­reemselt lumerohketes piirkondades kasutatava lumesahkade seeria MSK üle, mis sobib liikuma nii lumistel kõr­valteedel kui ka soolatud kiirteel. MSK mudelis on kokku saanud MSP sahkade parimad konstruktsioonilised lahendu­sed ja töökindlad komponendid koos uudse kõrgheitva hõlmaprofiiliga. Sah­ka saab tellida mitmes varustusastmes, mis võimaldab leida kõige sobilikuma lahenduse.

Traktorisahkade seeria VTSPVTSP­seeria traktori lumesahad on keskel oleva liigendiga ja osalise plast­hõlmaga libliksahad. Sahad on väga tugeva ja töökindla konstruktsiooniga, sobides lume koristamiseks linnatäna­vatelt, kõnniteedelt ja parkimisplatsi­delt. Saha terahoidikutel on neli auto­noomset sektsiooni, mis takistustega kokkupuutel liiguvad tahapoole, vä­hendades löögi mõju sahale. Lume­saha terade kaldenurka ja jäikust saab

reguleerida eraldi. Terade kaldenurga muutmise võimalus on tähtis teratüübi kasutamisel – kummiteraga lükkamisel reguleeritakse tera lõikenurk maapinna suhtes n­ö järellohisevaks ja terastera puhul jällegi ettepoole lõikavaks. Sa­muti saab sahale paigaldada kõrguses reguleeritavad liugtallad, mille põhi on tehtud kõvasulammetallist. Nagu ka teistel Meireni sahkadel, on VTSP­seeria mudelil tagatud vajalik külgkalle maan­tee kopeerivuseks.

Uus toode – maanteehariMaamessil tuleb Meiren välja uue too­te – maanteeharjaga – tasakaaluks tal­visele lumekoristustehnikale. Maantee­hari sobib nii traktorile kui ka autole.

Meireni maanteeharjal on mitmed uuenduslikud tehnilised lahendused. Hari on varustatud parallelogrammiga (tõsteraamiga), mis võimaldab harja vasakule ja paremale nihutada kokku 0,9 m ulatuses. Hüdraulikasüsteem või­maldab langetada harja nii, et harjased ei puutu liiga suure jõuga vastu maad. Nõnda väheneb harjamisel tarbitav

võimsus ja harjased kuluvad aeglase­malt. Hari on varustatud liigendiga, mis võimaldab harja esiosal kalduda. See parandab harja kohandumist tee eba­tasasustega.

Kaldliigendil on lehtvedru, mis või­maldab reguleerida, kumb harjakülg toetub vastu maad suurema jõuga. Nii saab muuta harjaste kulumise ühtla­semaks ja vähendada nende kulumist „kooniliseks”.

Lisavarustusena on võimalik kasuta­da niisutussüsteemi, mis vähendab har­jamisel tekkivat tolmu.

Äsja kõrgelt pärjatudMeiren Engineering OÜ tõi tänavu veebruaris Rootsist messilt „Nordicway” koju innovatsiooniauhinna. Sellega pärjati Meireni väljatöötatud unikaalne lahendus lumesahkadele: kahesuunali­se toimega nihutatav parallelogramm (saha tõsteraam), mis annab autojuhi­le palju suuremad võimalused sahaga manööverdamisel ja ühtlasi katab mak­simaalselt sahatava ala eri situatsiooni­des.

Lumesaha peale mõtle juba kevadelTänavu kaob lumi visalt ja on karta, et lumerohked talved ei jää edaspidigi tulemata. Seepärast peaks iga tegija maamehe masinaparki kuuluma ka üks korralik lumesahk.

Meireni sahkadest teab kõike ja huviliste küsimustele vastab

ANDRUS MALVA:tel 5693 4681, 682 5002

e­post andrus@meiren.ee

Lisa saab lugeda ja toodetega tutvuda firma Meiren Engineering OÜ kodulehel

www.meiren.ee

 MESSILEHT 11. aprill 2013  30  M E T S A N d u S  

AS BaltemTuleviku tee 2, Peetri küla 75312 Rae vald, Harjumaatel 606 0480faks 606 0488

Turu 32d, 51014 Tartutel 730 3737faks 730 3738

Tartu mnt 30, Jõhvi41538 Ida-Virumaatel 392 4461

baltem@baltem.eewww.baltem.ee

• UUTE JA KASUTATUD MASINATE MÜÜK• HOOLDUS JA VARUOSADE MÜÜK• EHITUSTEHNIKA JA SOOJAKUTE RENT

Kohtume MAAMESSIL 18.–20. aprillil 2013!

Nagu eelmistel aasta telgi, tuleb metsandussektor seekord Maamessile välja ühisel pinnal.

Väljapanekuga on esindatud organisatsioonid ja ettevõtted, kes näitavad metsa ja metsan-duse mitmekesisust.

Messil tutvustab iga organi-satsioon oma lähenemist met-sale ja metsandusele.

Messikülastajad saavad üle-vaate metsatöödest, metsade majandamisest, kaitsest, inno-vaatilistest võimalustest met-sanduses, uutest teadussaa-vutustest seoses metsanduse-ga, aga ka puhkamis- ja vaba aja veetmise võimalustest metsas.

Metsandust tutvustatakse ka metsaomanike kaudu. Mes-sil on kohal riigimetsa haldaja RMK, erametsaomanikke ühen-dav Erametsaliit ja neile toetusi vahendav Erametsakeskus.

Metsamasinad ja muud uudisasjad

Metsandusharidust esindavad Eesti Maaülikool ja Luua Met-sanduskool, lisavõimalusi kesk-konnahariduses tutvustab kesk-konnaamet, kohal on keskkon-naalase teabe koguja ja levitaja Keskkonnateabe Keskus.

Regio esitleb mitmesuguseid nutitelefonides ja arvutites ka-sutatavaid kaardirakendusi, mis lihtsutavad metsameeste tööd.

Eesti Metsa- ja Puidutööstu-se Liidu väljapanek näitab, kui-

das metsamaterjalist saab kõrge lisaväärtusega toode.

Metsa ja seal elavaid loomi käsitleb Eesti Jahimeeste Selt-si väljapanek. Ja et ring ümber metsanduse oleks täielik, räägi-vad BM Trada esindajad metsa-de sertifitseerimisest.

Luua Metsakool on lubanud messile tuua ka metsalangetus-masina harvesteri simulaatori, mille juhtkangide taga saab iga-üks end ohutult proovile panna.

Metsandus on esindatud ka Maamessi välialal, kus näida-takse metsamasinaid. Sel aas-tal võib näha ka mitmeid täies-ti uusi metsamasinaid.

Suurem rõhk on seekord bio-energial – tutvuda saab võsapal-litajatega, Soomest tulnud ette-võte esitleb siitkandi turu jaoks täiesti uut, USA päritoluga kau-

bamärki Bandit ja uudiseid on ka Eestist. Nimelt tutvustab Ees-ti omanikega ja kohapeal ma-sinatööstust arendav Lemate messil meie oma halumasinat ja väiketraktori multifunktsonaal-set käru, millest võib kasu saa-da eelkõige metsaomanik, kes tahab metsas kohapeal näiteks küttepuid teha.

Raievõistlused endiselt au sees

Maamessi üks traditsioonili-si osi on aga raievõistlused Ke-vadkarikas.

Raievõistlusi on korraldatud ja paremaid selgitatud Eestis juba aastakümneid. Igal ajajär-gul on olnud oma nägu ja omad tegijad, nii on ka raievõistlused pidevas muutumises ning käi-

vad ajaga kaasas. Raievõistlused on sport, ja sport on show. Ühelt poolt selgitatakse parimaid, tei-salt pakutakse elamusi ja põne-vust pealtvaatajatele.

Kevadkarikas toimub juba 16. korda, kuid kunagi varem pole platsialana kavas olnud postide langetamist − täpselt samamoodi, nagu seda on teh-tud maailmameistrivõistlustel.

Esimest korda Eestis ja ka lähiriikides saab raievõistlus-tel näha platsil puude langeta-mist, kasvavaid puid matkivad maa sisse püsti pandud kümne-meetrised palgid. Mitmel korral on langetamine tehtud metsas ja umbes sama palju kordi plat-sil langetusnotile saetud lõikeid mõõtes.

Sel aastal kutsub uues kuues Kevadkarikas pealtvaatajaid

Maamessi Showarena’le 19. ja 20. aprillil.

Esimesel päeval on kavas võistlejate avalik tutvustus, stardijärjekorra loosimine ja avaalana langetamine ning tei-sel päeval saab kaasa elada sae-ketivahetusele, kombineeritud järkamisele, täpsussaagimise-le ja viimase alana kõike otsus-tavale ning alati põnevale laa-simisele.

Nagu raievõistlustel tavaks saanud, anname pealtvaata-jatelegi võimaluse oma osku-si ja teadmisi näidata. Ooda-ta on kõrgetasemelist võistlust, kus konkurentsi Eesti võistleja-tele pakuvad välisriikide pari-mad saemehed. Korraldajad lu-bavad põnevat võistlust!

TOOMAS KELT

Eesti metsasektor tutvustab end Maamessil

 MESSILEHT 11. aprill 2013   M E T S A N d u S  31 

Põllumajandusrehv Firestone Maxi Traction IFSõltumatud testid tõestavad, et Maxi Traction tagab maksimaalse veojõu!

Suurem tõhusus põllumajandustootjate jaoks

2012. aastal Belgias ja Saksamaal korral-datud sõltumatud testid näitavad Fires-tone Maxi Traction IF-i põllumajandus-rehvide üldist paremust veojõu ja jõudluse poolest. Veojõutestides võrreldi Maxi Traction IF-i rehve kolme peamise konkureeriva rehviga, sealhulgas Euroo-pas enim müüdud kaubamärkide rehvi-dega. Testid näitavad, et Firestone’i reh-videl on väikseim libisemise määr, mis tagab suurema veojõu. Kohapeal tehtud testid kinnitavad samuti, et Maxi Tractio-ni rehvidel on suurem jõudlus.

Firestone’i eesmärk on pakkuda põllu majandustootjatele mõõdetavalt suuremat tõhusust ning kõnealused sõl-tumatud testid tõendavad, et Maxi Trac-tion IF-i rehvid seda võimaldavad. Sama testiprogrammi tulemused näitavad, et Maxi Traction IF-i rehvil on keskmisest laiem jälg. Selle tulemusena tagab rehv peale esmaklassiliste veojõunäitajate ka väiksema surve pinnasele.

Põllumajandustootjate rõõmuks näi-tavad sõltumatud testid, et Maxi Tractio-ni rehvi väga head veojõuomadused ja suur jõudlus ei halvenda kütusesääst-likkust, mis osutus testitud rehvide keskmiste näitajatega samaväärseks nii põllul kui ka maanteel. Sellest tulenevalt saavad põllumajandustootjad vähenda-da Maxi Tractioni rehvide kasutamisega üldist kütusetarbimist.

Suurem kandevõime või väiksem rehvirõhkFirestone on tänapäevaste kiiremate ja võimsamate traktorite jaoks lasknud tu-rule Maxi Traction IF-i radiaalrehvi. Võr-reldes tavapäraste traktorirehvidega on IF-i rehvid välja töötatud selliselt, et sama rõhu juures on rehvide kandevõime suu-rem või jääb väiksema rõhu juures sa-male tasemele.

Uuel Firestone Maxi Tractioni rehvil on suurt painduvust pakkuv karkassi-ehitus, mis võimaldab sama koormuse ja kiiruse puhul kasutada väiksemat rehvi-rõhku. See võimaldab põllumajandus-tootjatel ühendada maanteel saavutata-vad suured sõidukiirused põllupinnasele avalduva väiksema survega, mis tagab suurema kasuteguri.

Firestone’i tehnoloogia võimaldab rehvil taluda tavarehviga võrdväärset koormust väiksema rehvirõhu puhul, sa-muti lubab see tehnoloogia 20% suure-mat kandevõimet tavarehviga võrreldava rõhu ja kiiruse korral. See võimaldab põllumajandustootjatel kasutada näiteks raskemaid lisaseadmeid või vähendada veotsüklite arvu, tagades taas suurema produktiivsuse.

Välja töötatud ja testitud EuroopasMaxi Traction IF on loodud raskete-le traktoritele, mille võimsus on üle 180 hobu jõu. See on välja töötatud Itaalias Firestone’i Euroopa teadus- ja arenduskeskuses ning seda toodetakse Hispaanias.

Firestone Maxi Traction IF-i rehvid on nüüd kättesaadavad mitmes mõõdus nii põllumajandusrehvide asendus- kui ka originaalosade turgudel.

Laiendades oma strateegiat, mille eesmärk on pakkuda põllumajandus­tootjatele tootmise tõhusust suuren­davaid rehve, on Firestone lasknud turule Performer Row Cropi seeria põllu majandusrehvid.

Uued rehvid on mõeldud tagama maksimaalset tõhusust nii põllul kui ka maanteel tänu rehvide heale kande­võimele ja suurele kiirusindeksile, või­maldades seeläbi põllumajandustoot­jatel kasutada pritsimisel suuremaid paake ning säästa aega ja raha.

Firestone keskendub lahendustele, mis aitavad põllumajandustootjatel teha tööd tõhusamalt ja jätkusuutliku­malt, pakkudes kütuse­ ja ajasäästu.

Firestone on kandnud põllul saavu­tatud tõhususe üle teedele, luues uued suure kiirusindeksiga rehvid. Per­former Row Cropi rehvid, mis on va­rustatud mõlemale poole suunduvate terava servaliste soontega (Dual Angle Lug), võimaldavad põllumajandustoot­jatel sõita kiiresti igat tüüpi pinnasel – sellega kaasneb lisakokkuhoid. Rehvid on osutunud ka väga täpseteks ning ta­gavad hea sõidumugavuse ja juhitavuse isegi suurematel kiirustel.

Rahvusvahelisel põllumajandusmes­sil „Sima 2013” esitleti esimest korda Performer Row Cropi rehvi mõõdus 270/95R48. Selleks et rahuldada kõik põllumajandustootjate pritsidega seotud vajadused, on Firestone’il lähi tulevikus kavas laiendada Performer 85­, 90­ ja 95­seeria rehvide mõõduvalikut.

PERFORMER-SEERIA REHVID PERFORMER 95

Firestone siseneb pritsidega seotud turule Performer Row Cropi rehvidega

www.melit.ee

info@melit.ee

tel/fax: 6384 336

mob: 555 46297

SHUTTERSTOCK

Metsaühistud võivad saada lisavõimaluseEesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 ette-valmistava juhtkomisjoni istungitel on tänavu arutatud tuleviku-MAKi meetmeid ka ükshaaval.

Muu hulgas on uude arenguka-vasse tulemas meede “Metsan-dussaaduste töötlemine ja tu-rustamine”, mis sisuliselt jätkab praeguse MAKi meedet 1.5.2 (metsandussaadustele lisand-väärtuse andmine).

Väga suuri muudatusi seni-sega võrreldes ei ole. Üks muu-tus on see, et kui seni on saanud

seda toetust küsida FIE, aktsia-selts, osaühing, tulundusühis-tu, täisühing, usaldusühing, siis uue arengukava kavatsustes on, et peale metsa- ja puidutööstus-sektori mikro- ja väikeettevõte-te kriteeriumidele vastavate äri-ühingute ning FIEde võiks seda tulevikus küsida ka metsaühis-tud, mis valdavalt on MTÜd.

Põhimõtteliselt võiks see er-gutada metsaühistuid mõtlema puidu töötlemisele. Praeguseks on metsaühistud jõudnud omas arengus metsaomanike puidu ühismüügini, puidu töötlemine võiks olla järgmine samm.

ML

SHUTTERSTOCK

HEA METSAOMANIK!

OSTAME:kasvavat metsa,

metsamaad, palki ja paberipuitu,

küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid

Tel 622 1460eesti@metsagroup.com

Metsä Forest Eesti AS

www.metsaforest.ee

Harjumaa 514 8238

Ida-Virumaa 557 9936

Jõgevamaa505 8369

Järvamaa 503 8777 514 8238

Läänemaa 523 7944

Lääne-Virumaa 557 9936

Põlvamaa 508 3405

Pärnumaa 509 0200

Raplamaa523 7944

Tartumaa5342 4232

Valgamaa517 2829

Viljandimaa 511 8671

509 0200

Võrumaa5342 4232

 MESSILEHT 11. aprill 2013  32  j A H I N d u S  

Avalikkus on ehk juba harjunud, et pidevalt käib vaidlus uue jahiseaduse üle. Kui vaidluse aines aja graafikule panna, selgub mõtlema panev tõik – on vastasseise, mis läbirääkimistest hoolima-ta paigast ei nihku. Jahiseadus, mis kehtib, ent mil-le peaks välja vahetama uus, praegu Riigikogu menetluses olev seadus, jõustus 1. märtsist 2003. Miks selle asemele uut te-gema hakati? Hästi laias laastus – sest me taasiseseisvunud Eestis oli tekkinud maaomanikkond, ja vanad reeglid enam ei kõlvanud.

Jahinduslikus mõttes loetakse pea terve Eesti maad jahimaaks (v.a tiheasustusalad, osa kaitse-aladest jms). See neli miljonit hektarit on jaotatud rohkem kui 300 jahipiirkonnaks (peavad ole-ma vähemalt 5000 ha) olenema-ta maaomandivormist. Piirkon-nad on riigiga sõlmitud lepingu alusel antud jahiorganisatsioo-nide (vähemuses ka RMK) kasu-tada.

“Riik sõlmib lepingu minu maa kasutamiseks ja võtab selle eest tasu!” hakkasid maaomani-kud protestima. Senine jahisea-dus annab neile küll õiguse jaht omal maal keelata, kuid siis tu-leb arvestada, et kui metssead õue või põllu üles songivad, põ-

der liialt metsanoorendikku laas-tab või kobras veed üles paisutab, pole kuskiltki õigust abi küsida.

Kõige selle pärast otsustas keskkonnaministeerium seitse aastat tagasi, et Eesti jahinduse õiguslikku alust tuleb muuta.

Arengukava ettevalmistamine

n 2006, ministeerium moo-dustab arengukava töörühma. Keskkonnaministeerium kut-sub kokku töörühma, et koosta-da looduskaitset ja maaelu väär-tustav jahinduse arengukava, esi-mene omataoline Eestis – eelmi-se perioodi filosoofiale tuginev jahindus vajab sisulist ja institut-sionaalset ümberkorraldamist.

n 2008, 29. mai, keskkonna-minister kutsub kokku jahin-dusnõukogu. Jahindusnõukogu liikmed on: Tõnu Traks (esimees, esindab keskkonnaministeeriu-mi), Alo Ling (Jahiühistu Pist-rik), Jaanus Elts (Eesti Keskkon-naühenduste Koda), Tiit Rand-la (Riiklik Looduskaitsekeskus), Madis Otsa (Läänemaa keskkon-nateenistus), Margus Puust ja Priit Piilmann (Eesti Jahimeeste Selts), Taavi Veskimägi ja Helmer Jõgi (Riigikogu), Mait Värk (Eesti Talupidajate Keskliit), Peep Män-nil (Metsakaitse- ja Metsauuen-duskeskus), Tiit Randveer (Ees-ti Maaülikool), Ando Eelmaa

(Eesti Erametsaliit), Aigar Kallas (RMK), Harri Valdmann (Tar-tu Ülikool). 2009 vahetab nõu-kogus Madis Otsa ja Tiit Randla välja keskkonnaameti peadirek-tor Andres Onemar.

Ministeeriumi jahinduse pea-spetsialist Egon Niittee tutvus-tab jahinduse arengukava 2008–2013 eelnõu. Enim on erimeelsu-si põhjustanud: jahiõigus ja jahi-maa suurus; riigi (RMK) kasutu-ses olevate jahipiirkondade tule-vik; iga-aastaste küttimislimiitide määraja; jahimaade korraldami-ne; uluksõraliste ja kopra tekita-tud kahjude hüvitamine; riigi ja kolmanda sektori funktsioonid jahinduse korraldamisel.

n 2008, 23. september, jahin-duse arengukava kinnitatud. Keskkonnaminister Jaanus Tam-kivi kinnitab “Jahinduse arengu-kava 2008–2013”. Selles näiteks: suured jahipiirkonnad säilivad, kuid maaomanikele heastatakse suuremad ulukikahjustused se-nisest tõhusamalt ja nad saavad paremad võimalused ise jahindu-ses osaleda.

n 2009, 12. mai, jahindusnõu-kogu istung: ulukikahjustu-sed on tähtsaim teema. Minis-teerium tahab viia ümberkorral-dused ellu kahe sammuga: kõi-gepealt nn väike eelnõu, mille-ga muudetakse jahiseadust nii, et oleks võimalik RMK kasutada

olevaid jahipiirkondasid reorga-niseerida ja jahindusfunktsioone kolmandale sektorile üle anda; siis nn suur eelnõu, mis sisuliselt tähendab uut seadust.

Nõukogu arutab jahimaade korraldamist ja ulukite tekitatud kahjude hüvitamist. Traks nen-dib, et jahiulukite ohjamine (sh ulukikahjud) on seaduse muut-misel tähtsaim teema. Egon Niit-tee kirjeldab, et ulukite tekita-tud kahju kannavad edaspidi ja-himehed ulatuses, mis ületab maaomaniku omavastutusmää-ra. Kahju hüvitamise kohustus ei sõltu enam loomade arvukusest, vaid reaalsetest kahjustustest.

Keskkonnaministri määruse-ga kehtestatakse uluksõraliste ja kopra metsa- ja põllukultuu-ridele tekitatud kahju hindami-se metoodika. Üldjuhul klaari-vad maaomanik ja jahimees kah-justusi omavahel, aga kui kokku-lepet ei saavutata, saab kasuta-da ametlikku hindamismetoodi-kat. Riiklikku kahjude hüvitami-se fondi luua plaanis ei ole.

Eesti Jahimeeste Seltsi esin-dajad arvavad, et ikkagi on vaja fondi, ja kahjude hüvitamisel peaks osalema ka riik.

n 2009, RMK loobub jahi-piirkondadest, kus eramaa-de suur osakaal. RMK loobub jahipiirkondadest, mis asuvad valdavalt eramaadel (kokku ligi 220 000 ha). Kuus jahipiirkonda

jäävad RMK kasutada. Loovuta-tud maa-ala jaotatakse 17 jahi-piirkonnaks, mis antakse jahi-seltside kasutada.

n 2009, 28. oktoober, minis-teerium rõhutab jahindust kui

maaomaniku alternatiivset tu-luallikat. Ministeeriumi väljaan-des Looduse Hääl kirjutab Egon Niittee: “Kindlasti tuleb edaspi-di arvestada maaomanike suu-rema huviga jahindust mõjutada ja jahinduslikus tegevuses osa-

Seitse aastat vaidlusi – jahimees contra maaomanik Metsaomanikud metssigade söötmisplatsil jahindusega tutvumas.

Tulge tutvuge uute masinatega meie boksis

nr VP-45.

Tel: +371 6781 0666Faks: +371 6781 0655E-post: birojs@oberts.lv

SIA ObertsMārupītes gatve 9a

Mārupe, Mārupes novads, LV-2167Latvija

www.woodmizer.ee

Kohtumiseni Tartu Näituste messikeskuses Maamessil 18.-20. aprillil.• Ostes lintsaeraam LT20 – kingituseks reguleeritav teritusmasin lintsaele: sääst 2395 eurot• Erihind masinale LT15: sääst 1000 eurot

Pakkumine kehtib kuni 30.aprill 2013.

 MESSILEHT 11. aprill 2013   j A H I N d u S  33 

leda või jahindusest tulu teeni-da. Maamajanduse konkurentsi-võime vähenemisel oleks jahin-dus maaomanikule üks alterna-tiivtulu allikas, mis aitaks muu hulgas taluda suuremaid uluki-kahjustusi.”

n 2010, 16. aprill, Eesti Jahi-meeste Seltsi volinike koos-olek pole asjade käiguga ra-hul. Volinikud otsustavad: ja-hiseaduse eelnõu üksikute tee-made arutelul ei ole mõtet, kuni pole analüüsitud uue seaduse

kehtestamise järel tekkida või-vat olukorda. Eelnõu eesmärk on ebaselge ja arvesse pole võe-tud avalikku huvi.

n 2010, 28. aprill, jahindus-nõukogu istung, minister loo-dab eelnõud Riigikokku saa-ta. Nõukogu arutab uue jahi-seaduse eelnõu tööversiooni. Minister Jaanus Tamkivi loo-dab, et eelnõu saaks esitada Rii-gikogule enne suve. Uue sea-duse põhiidee peaks olema, et maaomanikud ja jahimehed on motiveeritud riigi sekkumiseta omavahel sisulisi kokkuleppeid sõlmima.

Jahimeeste pool peab eel-nõu suurimaks probleemiks, et jahimehed ei tea, kui kal-liks tulevikus jahindus muu-tub. Oleks vaja, et ministeerium seda analüüsiks. Eesti Jahimees-te Selts eelnõule veel alla ei kirjuta.

Eesti Erametsaliit on selle poolt, et riiklikult reguleeritud hindu pole, vaid määrajaks olgu turg. Liidu volikogu on eelnõu põhimõtted heaks kiitnud, sa-muti on eelnõu poolt Eesti Talu-pidajate Keskliit.

n 2010, 15. mai, eelnõu töö-versioonist: Eelnõu seab maa-omanikud ja jahimehed võrd-sesse seisu. Näiteks saavad omanikud probleemide korral õiguse jahipiirkonna kasutaja

välja vahetada. Eelnõu kohaselt ei määra riik enam jahipiirkon-na renditasu, vaid selle suuruse lepivad omavahel kokku jahime-hed ja maaomanikud.

Ärge lõhkuge Eesti jahindust!

n 2010, 29. mai, Maalehe Met-saleht “Kas uus seadus lõhub jahindust?”:

Eesti Jahimeeste Selts oma tegevjuhi vahendusel on asunud seisukohale, et uus seadus hävi-taks jahinduse. “Lõpuks ome-ti saab ka maaomanik võimalu-se omal maal jahindusotsustes kaasa rääkida,” näeb uues sea-duses õiget sammu erametsa-liit. Sama meelt on talupidaja-te keskliit.

n 2010, 12. juuli, õiguskants-ler sekkub. Keskkonnaministee-riumi jõuab õiguskantsleri mär-gukiri, kus öeldud, et kehtiva ja-hiseaduse sätted, mis regulee-rivad jahipiirkondade kasutus-se andmist ja jahipiirkonna ka-sutusõiguse lubade kehtivust, ei ole põhiseaduspärased.

n 2010, 30. oktoober, mängu tulevad piirkondlikud jahin-dusnõukogud. Eesti Jahimees-te Selts on teinud ettepaneku sä-testada jahiseaduse eelnõus re-gionaalsete jahindusnõukogude moodustamise nõue.

n 2010, detsember, eelnõu lä-heb ametlikule kooskõlastus-ringile. Keskkonnaministeeriu-mi uudiskiri: uue jahiseaduse eesmärk on luua õiguslik raa-mistik, mis motiveeriks maa-omanikku ja jahipiirkonna ka-sutajat sõlmima omavahelist kokkulepet maaomandi kasuta-miseks jahinduslikul eesmärgil. Juhul kui sellist kokkulepet ei sõlmita, on maaomanikul õigus keelata jahipidamine oma maal või nõuda jahiulukite tekitatud kahjude hüvitamist jahiseadu-ses ette nähtud ulatuses ja tin-gimustel. Väikeulukite arvuku-se piiramise õigus on edaspidi ka maaomanikul.

n 2011, jaanuar, jahimehed pole endiselt rahul. Keskkon-naministeeriumi uudiskiri va-hendab Eesti Jahimeeste Seltsi seisukohti. l Kui uue jahiseaduse eelnõu järgi hakkaksid kõik maaomani-kud jahinduslikku tegevust kor-raldama, siis tekib metsades tur-valisuse ja kontrollimatuse risk. l Jahipiirkonna kasutusõigu-se luba on õigus saada Eestis registreeritud juriidilisel isikul, riigiasutusel või Eesti kodani-kul, kellel on jahipiirkonnas vä-hemalt ühe maaomanikuga kok-kulepe maa kasutamiseks. Tõsi-se probleemi ette satume, kui jahipidamise õigust hakkavad määrama suurmaaomanikud –

RMK, metsa- ja kinnisvarafir-mad.l Kahjustuste regulatsioonide väljatöötamine vajab analüüsi.

Maaomanikud hoiatavad jahikeeluga

n 2011, 27. jaanuar, eramet-saliidu jahindusfoorum. Jahin-dusfoorumil leitakse, et ei ole mõtet teha jahiseadusesse väi-kesi muutusi, nagu tahaks jahi-mehed, vaid ikkagi on vaja täies-ti uut seadust, mis tugineb maa-omanike jahiõigusel.

Foorum läheb jahivaidluste ajalukku ka sellega, et seal tehak-se ettepanek metssiga ja metskits Eestis väikeulukiks kuulutada.

n 2011, 21. aprill, Eesti Jahi-meeste Seltsi volinike koos-olek. Seltsi president Margus Puust: osaga meie ettepaneku-test on arvestatud, osaga kah-juks mitte. Jahiseaduse tööver-sioon veel selline ei ole, et seltsi volinikud ja juhatus saaksid sel-le heaks kiita.

n 2011, juuni, erametsaliit al-gatab hoiatusaktsiooni. Er-ametsaliit teeb üleskutse maa-omanikele osaleda hoiatusakt-sioonis ehk keelata oma maal jahipidamine üheks kuuks sep-tembris 2011.

Järg lk 34

Seitse aastat vaidlusi – jahimees contra maaomanik ARHIIV

www.ruukkikatus.eetasuta infotelefon 1914

Finnera® AdamanteTM Classic®

Unikaalsed räästavaltsiga katusepro�ilid Finnera, Adamante ja Classic muudavad sinu katuse nägusaks ja äärmiselt vastupidavaks.

Et katus oleks turvaline ja toimiv, ei tohi kokku hoida ka vihmaveesüsteemi ja turvatoodete arvelt!

Katuse paigaldamisel kasuta kogenud ja usaldusväärsete spetsialistide abi.

Lihtne osta, lihtne paigaldada, lihtne omada – Ruukki katused on loodud selleks, et koduomanike elu oleks murevaba.

ToodetudRuukkis

KATUS ON MAJA IGA – ARUKAT OTSUSTAMIST HOONE OLULISE OSA MATERJALI VALIKUL

 MESSILEHT 11. aprill 2013  34  j A H I N d u S  

Algus lk 32

Aktsiooniga nõutakse uue jahiseaduse kehtestamist, mis tunnustaks maaomaniku põhi-seaduslikku õigust vabalt oma maad kasutada.

Liidu tegevjuht Ants Varblane selgitab: uue jahiseaduse menet-lemine on jäänud toppama, sea-duseelnõu ei ole jõudnud ei valit-susse ega Riigikokku.

n 2011, 25. juuli, erametsaliit pöördub õiguskantsleri poole. Erametsaliidu hinnangul on ja-hiseadus vastuolus põhiseaduse § 32ga, mille kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt valla-ta, kasutada ja käsutada, kui see ei ole vastuolus üldiste huvidega.

n 2011, 31. august, hoiatusakt-sioon ei jõua ellu. Maaomanike jahi peatamise aktsioon (ühines kokku 170 000 ha omanikud) ellu ei jõua, kuna selleks pole enam põhjust. Keskkonnaminis-teerium on taas huvigruppidega läbirääkimisi pidamas ja uue sea-duse eelnõu arutelud kulgevad maaomanikele soodsas suunas.

n 2011, detsember, läbirääki-mised edenevad. Aasta lõpul nenditakse, et kokku on vaja lep-pida veel vaid see, kuidas tulevi-kus peaks käima ulukikahjustus-te kompenseerimine.

Ulukikahjude asjus koosmeelt ei leitagi

n 2012, märts, Eesti Jahimees-te Selts esitab uued ettepane-kud. Põhjalikus kirjas keskkon-

naministeeriumile on ka ettepa-nekud, kuidas jahimeeste arva-tes võiks käia ulukikahjustuste hüvitamine. Näiteks põllueral-diste puhul, mis on väiksemad kui 5 ha, ja seal, kus maaomanik on saanud toetusi, kahjude hüvi-tamise kohustust poleks.

Jahimeeste arvates võiks riik kinnitada küttimismahud, ja ja-himehed, kes neid mahtusid jär-givad, oleks kahjude hüvitami-se kohustusest priid. Samuti tu-leks kehtestada üleüldine jahi-rendi määr, mis võimaldaks pii-ratud ulatuses katta ulukikahjus-tusi. Lisaks tuleks luua riigi osa-lusega hüvitusfond...

n 2012, 13. aprill, Maaleht.ee, konflikt teravneb ulukikahjus-tuste pinnal. Jahimeeste uute et-tepanekute valguses areneb ulu-kikahjustuste hüvitamise küsi-musest uus konflikt. Erametsalii-du tegevjuhi Ants Varblase hin-nangul on jahimehed oma kirjas üldse taganenud mitmest kok-

kuleppest ja näitavad üles usal-damatust maaomanike suhtes.

n 2012, 19. aprill, erametsaliit algatab uue aktsiooni. Eramet-saliidu üldkoosolek otsustab al-gatada 2. maist taas jahi keelus-tamise aktsiooni, kuna jahisea-duse menetlemine ministeeriu-mis jälle seisab. Nüüd keelusta-takse jahipidamine maaomani-ke huve arvestava jahiseaduse jõustumiseni. Liit kutsub kaasa ka Eesti Talupidajate Keskliidu ja Eesti Põllumeeste Keskliidu, ühi-neb veel Omanike Keskliit.

n 2012, 18. mai, Eesti Jahi-meeste Seltsi volinike koos-olek valib hüvitusfondi. Seltsi president Margus Puust ütleb, et viimane eelnõuvariant, mis pä-rit jaanuarist 2012, veel volinike koosolekul arutamiseks ei sobi.

Ulukikahjustuste korvamise kolmest variandist eelistatakse seda, kus iga maaomanikuga le-pingut pole sõlmitud ja kahjude

kompenseerimine toimub tsent-raliseeritud fondi kaudu vasta-valt keskkonnaministri kehtes-tatud metoodikale. Kõik jahime-hed teevad fondi määratud mak-seid, jahipiirkonna kasutajale kehtestatakse ulukiküttimise li-miidid ja nende täitmisest sõltub kompenseerimise ulatus.

n 2012, 18. mai, Postimees – “Keit Pentus uue jahiseaduse-ga kahe tule vahel”. Ajaleht üt-leb, et kahe vastaspoole lepitaja rolli sattunud keskkonnaminis-ter Keit Pentus ei taha jahiseadu-se teemal avalikult sõna võtta, et võimalikku kokkulepet mitte ära sõnuda.

n 2012, juuni, jahikeeluakt-siooniga liitunute hulk kasvab. Jahipidamise keelamise aktsioo-niga on liitunud juba ligi 140 000 ha suuruse maa-ala omanikud.

n 2012, 29. november, Sakala – “Tõnis Korts: kõigile on pa-

rem, kui maaomanikud ja jahi-mehed koostööd teevad”. Ees-ti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõ-nis Korts ütleb ajalehele, et uue seaduse tulek on positiivne, kuna suur osa 2003. aastast kehtiva ja-hiseaduse reegleid pärineb ajast, mil eraomandit polnud, ning need tekitasid maaomanike ja jahimeeste huvide vahel kunstli-ku konflikti.

Ta lisab, et siiski seadus kõi-ki omanike ja jahimeeste vaheli-si probleeme ei lahenda – kõige tähtsam on omavahel suhelda ja kokkuleppeid sõlmida.

n 2012, 5. detsember, eramet-saliidu üldkoosolek: vähemalt asjad liiguvad. Liidu juhatu-se esimees Taavi Ehrpais rää-gib, et kohtumisi on olnud tihe-dalt, kuid tundub, et jahimehed ei soovi kokkuleppele jõuda, vaid arutada. Liidu juhatuse arvates peaks arutelu jätkuma Riigiko-gus, kus lõplikud otsused jäävad poliitikute teha. Eriti puudutab see ulukikahjustuste hüvitamise küsimust, milles maaomanikud ja jahimehed üksmeelt pole saa-vutanud.

Eelnõu ei ole maaomanike jaoks ideaalne, kuid kui lõputult vaielda, ei muutu miski. Ka jahi-keeluaktsioon on selles mõttes oma eesmärgi täitnud, et vähe-malt asjad liiguvad.

Vaidlused jätkuvad ametikoridorides

n 2012, detsember, uue jahi-seaduse eelnõu saab valitsuse heakskiidu. Valitsus kiidab uue jahiseaduse eelnõu heaks.

n 2013, 14. jaanuar, eelnõu jõuab Riigikokku. Esimene lu-gemine on 23. jaanuaril.

n 2013, 23. jaanuar, jahisea-duse menetlus on kui omani-kesse suhtumise lakmuspaber. Eesti Erametsaliit, Eestimaa Ta-lupidajate Keskliit, Eesti Oma-nike Keskliit ja Eesti Põllumees-te Keskliit annavad välja ühise pressiteate, millega tervitavad ja-hiseaduse eelnõu jõudmist Riigi-kokku. Samas tunnevad nad mu-ret, et pole arvestatud nende mit-me tähtsa ettepanekuga.

Pressiteates on üteldud, et tegu on omamoodi lakmuspabe-riga ühiskonna suhtumises oma-nikesse ja maaomandisse. Maa- ja metsaomanike seisukohalt on eelnõu kolm suuremat puudust: jätkuvalt on jahiseltsidele antud võimalus jahi pidamiseks maa-omanikuga kokkulepet sõlmi-mata; jahirentniku valimine ei toimu õigusriigile kohaselt; era- ja riigimaad antakse tähtajatult ebamõistlikult suurte jahipiir-kondade kasutada.

n 2013, märts, vaidlused jät-kuvad Riigikogus. Jahiseaduse eelnõu on Riigikogu keskkonna-komisjonis üks arvamuste- ja et-tepanekuterohkeim eelnõu. Sisu-liselt jätkub ka vaidlus.

Kord on n-ö vastutav riigiko-gulane Kalle Palling uskunud, et eelnõu võetakse seadusena vas-tu vabariigi aastapäevaks, kord, et märtsi lõpuks. Nüüd ütlevad asjaosalised, et kui see õnnestuks jaanipäevaks, oleks kõik hästi...

ML

Koprakahjustus. Põdra näritud kuusk.

ARHIIV

tel 504 4950, 5400 5250; e-post info@metsaomanik.eewww.metsaomanik.ee

HALUMASINAD, PUULÕHKUJAD

JA KÕIK VAJALIK KÜTTEPUIDU TOOTMISEKS

Japa sobib neile,

kes hindavad efektiivsust,

lihtsamat tööprotsessi

juhtimist, kergust

ja turvalist ning

jäätmevaba küttepuude

valmimist.

KOHTUME 18.–20. aprillil 2013MAAMESSIL TARTUS

Nüüd müügil kõigis Konsumites, Maksimarketites, Hyper Rimides ja Prismades üle Eesti.

Vahva raamat Maalehe ostjale!

Väikese viguriga lood elust enesest

5,95 €VAID

+ 1,30 € Maalehe eest

Raamatut saab ka tellida telefonil 680 4444 või e-posti aadressil klienditugi@lehed.ee.

 MESSILEHT 11. aprill 2013   M E T S A N d u S  35 

Eesti Erametsade Selts alustas tegevust poolteist kuud enne Maamessi algust.

Eestis on umbes 50 erametsaoma-nikke ühendavat organisatsiooni – metsaühistut ja -seltsi. Osa neist on liitunud Eesti Erametsaliiduga ja osa tegutseb omapäi. Üks värs-keim selline ühendus on 1. märt-sist tegevust alustanud Eesti Era-metsade Selts.

Seltsi metsakonsulendiks on Aadu Raudla, kes olnud ka met-sanduse piirkondlik tugiisik. Pos-tiaadressi ja asjameeste nimede järgi seostub selts aga Võrumaa Sõmerpalu vallas tegutseva met-sataimekasvataja Forestplanter OÜga.

Moodne taimekasvatus

Forestplanter OÜ, kes on väljas ka Maamessil, kasvatab suletud juurekavaga metsataimi (poti-taimed), kasutades uudset teh-noloogiat. Lihtsustatult öeldes on taimepottides õhupilud, mil-le kaudu taime juured võivad vabalt potist välja kasvada. Nii saab juurestik ühtlaselt areneda nii külgede suunas kui allapoole ja taim on tugevam.

Kuna õhu käes juure kasv pi-durdub (juur kärbub), nimeta-takse tehnoloogiat õhkpügamist võimaldavaks kasvatustehnoloo-giaks. See on pikemalt olnud ka-sutusel Skandinaavia suurema-tes puukoolides.

Forestplanter on seesama et-tevõte, kes 2010. aasta lõpus võt-tis Eestis kolmanda taimekasva-tajana kasutusele külmlao, mis võimaldab pakendatud taimi üle-talve hoida.

Virtuaalne metsaoksjon

Uus selts teeb koostööd taime-kasvatusettevõttega ja samal ajal ka juba mitu aastat tagasi asuta-tud virtuaalse metsaoksjoni por-taaliga, mis vahendab raieõigu-se, metsamaterjali ja ka metsa-kinnistute müüki.

Portaali enampakkumissüs-teem on üles ehitatud nii, et need isikud, kes süsteemi kasutajad ei ole, enampakkumisel oleva ob-jekti detailsete andmetega (asu-koht jms) tutvuda ei saa.

Need, kes enampakkumi-sel ostjana osalevad, üksteist “ei näe”. Ostjad kasutavad oksjoni lõpuni unikaalset kasutajanime, mis annab selle kasu, et nad ei saa omavahel madala hinna kok-kuleppeid sõlmida.

Müüjal on võimalik pidevalt jälgida, kuidas oksjon edeneb. Li-saks portaalile saavad nii ostjad kui müüjad kasutada iOS- ja And-roid-platvormil töötavat nutisead-metele mõeldud rakendust.

Selts aitab ka istutada

Koos seltsi asutamisega ollakse nüüd Eesti Erametsade Seltsi ju-hatuse liikme (seotud ka nii Fo-restplanteriga kui Metsaoksjon.ee-ga) Lehar Lindre sõnul val-mis metsaomanikele pakkuma kompleksteenust.

“Aitame hea hinnaga müüa näiteks kasvava metsa raieõiguse ja seejärel uuendame ka raiesmi-ku,” ütles Lehar Lindre. Side Fo-restplanteriga tähendab, et alati on taimed saadaval.

Peale selle pakutakse tavapä-rasemaid ühistuteenuseid: met-sakonsulendi nõu, metsamajan-dustööde organiseerimist, toe-tuste taotlemise abi, ühistege-vust, koolitust jms.

Et metsaomanike tähelepa-nu äratada, on vastne selts met-saoksjoni portaalis välja kuuluta-nud septembrikuuni kestva kam-paania, mis võimaldab võita iPad Mini.

ML

Uus metsaühistu TULEB KOOS TAIMEDEGA

FORESTPLANTER

n Kvaliteetne suletud juureka-vaga taim on roheliste okaste-ga, väljakujunenud ladvakasvu ja terve tipupungaga, mehaa-niliste vigastusteta, niiske tur-bapalliga. Nad on turbapallides ühe kaupa.n Külmutatud taim tuleb enne istutamist sulatada. Seda ei või teha liiga kiiresti. Külmuta-tud taimi tuleb hoida jahedas

(8–14°) ja varjus. Normaalne sulatamisaeg peaaegu pimedas on 2–3 päeva, seejärel tuleb taimi harjutada valgusega pool-varjulises kohas 1–2 päeva. n Pimedas ei või sulavaid taimi hoida kauem kui nädala, sest ülessulanud taimed vajavad päikesevalgust.n Enne istutamist tuleb lõigata ära istutuskastist või turba-

pallist välja kasvanud juured. Seejuures tasub olla ettevaat-lik, sest noor taim on kerge murduma. n Silmas tuleks pidada, et taime turbapall oleks piisavalt niiske. Kui käega pigistades tur-bast vett välja ei nõrgu, vajavad taimed juba kastmist. Turbapalli läbikuivamine on taimele väga ohtlik.

TA Su B T E A dA

Forestplanter annab nõu

Värske metsaühistu Eesti Erametsade Selts pakub metsaomanikele kompleksteenust ning kui vaja, aitab ka taimi istutada.

•

Puurkaevud• projekteerimine• puurimine• kaevupesu• pumplad• trassid

Pakume terviklahedust nn võtmed-kätte-paketina.

 MESSILEHT 11. aprill 2013  36  L O O M A K A S v A T u S  

Eesti Tõuloomakasva-tajate Ühistu (ETKÜ) on Eesti piima- ja liha-veisekasvatajaid tee-nindav aretusorganisat-sioon. Asutamiskoosolek toimus 8. detsembril 1992, asutajaliikmeid oli 234. Ühistu tekkelugu ei olnud ker-ge. Nappis raha. Ent suur oli vä-lisfirmade huvi. Tänu tolleaegse-te otsustajate arukale tegutsemi-sele võime praegu rääkida Ees-ti ühest suuremast põllumajan-dustootjaid ühendavast organi-satsioonist.

20 aastat tegevust on olnud piisav aeg, kujundamaks orga-nisatsioonile tugev roll. Loomu-likult on teisenenud ka tegevus-suundadele orienteeritus vas-tavalt liikmete nõudmistele ja muutuvale ajale.

Tänavu täitus ühistul kahe-kümnes tegutsemisaasta. Tõua-retustöö on Eestis kõikide looma-liikide lõikes korraldatud ühistu-lise omandivormiga. ETKÜ liik-meteks on valdav osa Eesti veise-kasvatajaid, kes kasutavad are-tusalaseid teenuseid.

Liikmed kasutavad aretusalaseid teenuseid

Ühistul oli enim liikmeid 1993. aastal – 1529, praegu 667. Ühis-tu peamine tootmissuund on kõrgeväärtusliku aretusmaterja-li tootmine. 1993. a oli seemen-dusjaamas 93 pulli, praegu 224

kõrge geneetilise väärtusega su-gupulli. Lisaks Eesti päritolule on esindatud Kanada, USA, Sak-samaa, Hollandi, Taani jt arene-nud karjakasvatusriikides areta-tud veiseid. 20 aasta jooksul on toodetud 7,7 miljonit doosi sü-gavkülmutatud veisespermat. Tipp-pullide pidamistingimuste parandamiseks valmis eelmisel aastal Baltimaade esimene va-bapidamisega tõupullifarm.

1993. aastal oli Eestis piima-lehmi 250 000, kellest 192 000 jõudluskontrollis (76,7%). Kar-ju oli 3267. Piimatoodang lehma kohta oli 3428 kg (1985 – 4059). On märgiline, et just 2012. aas-tal ületas piimatoodang esimest korda 8000 kg piiri. Lehmi kokku 96 200, jõudluses 90 274, keskmi-ne toodang lehma kohta 8059 kg. Eesti oli 2011. aastal üheksandal positsioonil Euroopas.

Suur nõudlus kasvatab hindu

Tõuveiste müük Eestist on ol-nud aktiivne aastakümneid. Pä-rast taasiseseisvumist elusveiste eksport kahanes. Aktiivsemaks muutus huvi Eesti tõukarja vas-tu taas 2000. aastate algul.

Euroopat tabanud loomatau-did sulgesid mitme suure ekspor-dipotentsiaaliga riigi võimalused loomade müügiks. Alates taas-iseseisvumisest on Eestist tõuvei-seid müüdud Venemaale, Ukrai-nasse, Valgevenesse, Leetu, Lätti, Moldovasse, Usbekistani, Poola, Rumeeniasse, Hispaaniasse, Mal-tale, Hollandisse ja Türki.

Igal aastal lisandub ka uusi riike, kes meie karjast huvitatud on. Eesti veisekasvatajatele on tõuveiste ekspordi võimalused hea väljund lisaks põhitoodan-gu (piim ja liha) müügile saada lisatulu. Paljud välisfarmid, kel kogemus Eestist pärit tõukarja-ga, on rahul meie loomade kva-liteedi ning kohanemisvõimega. Samuti ollakse samadele ostjate-le korduvalt loomi müüdud, mis näitab ostjate rahulolu.

Nuum- ja tapapulle müüakse Türki

Eestist pärit tõuveiste hinnadki on tänu suurele nõudmisele kõr-gemad kui mujal Euroopas. Ee-listades Eestist pärit veiseid, tun-nustavad ostjad karja head ge-neetilist taset, kõrget jõudlus-kontrolli osatähtsust, farmide struktuuri ning nakkushaigus-test puutumatust.

Tõuveiste eksport motivee-rib Eesti farmereid investeeri-ma ka tipparetusmaterjali kasu-tamisse. Kasutatakse ka suguse-lekteeritud spermat, suurenda-maks lehmnoorkarja arvukust. Samas müügivõimalused, arves-tades meie väiksust, on piiratud. Oluline on ka uusi farme raja-nud ning täiendavaid loomakoh-ti loonud Eesti farmerite soovide-le vastutulek tootmise laiendami-seks loomade arvu suurendada.

Lisategevusena tuli ühistule 2010. aastast ka nuum- ja tapa-pullide müük Türki. Eesti oli esi-mene ELi riik, kellele Türgi loo-made ostuks turu avas. Tänu

sealse turu paremate-le hindadele on veise-liha hind ning nõudlus ka Eesti siseturule kas-vanud.

Oluliseks peetakse Eesti lihaveiste arvu-kuse kasvu ning suu-remat rõhu asetamist tõuveiste kvaliteedi-le. Vastukaaluks pii-maveisekavatuse pi-kaajalisele tradit-sioonile on lihaveis-kasvatus Eestis are-nemas alates 1995. aastast. Siin on va-jalik osta Eestisse väärt tõumaterjali ka teistest riikidest, parandamaks meie kohaliku karja kva-liteeti.

Samas potentsiaalne või - malus lihaveisesektori laienda-miseks on Eestis olemas. Praegu on lihaveiseid ligi 50 000. Tartu Maamess on aastaid olnud veise-kasvatajatele hooaja avaürituste korraldamise paigaks, nii ka tä-navu. Siin tutvustame suurel hul-gal Eestis kasvatatavaid veisetõu-ge. Maamessi raames toimub ka lihaveiste oksjon.

Tõuveiste näitused ja konkursid

Lisaks igapäevastele põhitege-vustele on ETKÜ töös kenaks va-helduseks tõuveiste näituste ja konkursside korraldamine ning nendes osalemine. Sellega tut-vustatakse Eestis kasvatatavaid

veisetõuge ning parimaid loo-mi. Konkursse hindavad välis-kohtunikud.

Sel aastal toimub holsteini ja punase tõu Viss 5. juulil Ülenur-mel. Ootame kõiki asjahuvilisi külastama ja tunnustama meie karjakasvatajate saavutusi.

Veisekasvatus nii piima- kui li-hatootmises on Eesti põllumajan-dusvaldkonnas peamisi tootmis-harusid, mis areneb kiiresti. Sa-muti on sektor suuteline oma too-dangut (piima, liha, tõu- ja nuum-veiseid) eksportima. Tänu mahu-katele investeeringutele põllu-majandusse on veisekasvatus jät-kusuutlik ning toimib efektiivselt. Samas on olemas kõik võimalu-sed ka valdkonna laienemiseks.

20 aastat on näidanud, et mit-te kõik ei ole muutustele vastu pi-danud ning suutnud valdkonda tegutsema jääda.

Praegu tegutsevaid ühistu liikmeid saab pidada tugevateks ja edukateks veisekasvatajateks, kellel olemas karastus eri ajajär-kudest ja soov valdkonnaga jät-kata.

Kui peaminister on lubanud Eesti Euroopa viie rikkama riigi hulka viia, siis Eesti piimatootja-te tubli pühendumus võib meid viia viie parima piimatootjariigi hulka küll. Selleks meile jõudu.

TANEL BuLITKOETKÜ juhatuse esimees

20 aastat Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistut

 MESSILEHT 11. aprill 2013   A I A N d u S  37 

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda valmistab Maamessil taas piimakokteile, kuid annab ka häid ideid, milliseid roogi valmista-da kolmest köögiviljast.

Eesti Põllumajandus-Kauban-duskoda (EPKK) on tänavu esindatud kahes hallis. Keskmi-ses peab koda juba kolmandat aastat piimabaari, kus huvilised saavad maitsta kvaliteedimärke kandvatest piimatoodetest val-mistatud piimakokteile.

Kõige tagumises hallis võtab enda alla koguni 60 ruutmeet-rit köök. Või kuidas teisiti nime-tada EPKK messistendi, kus por-gandist, kapsast ja punapeedist keedab-küpsetab-vokib ja auru-tab vahvaid roogi maitsete meis-ter Nikita Ulitin.

EPKK avalike suhete juht Malle Lind jätab esialgu põne-vaks saladuseks, mida huvita-vat veel pliitide juures toimuma hakkab. Vihjetest võib aimata, et päris kindlasti võib seal toime-tamas näha prominentseid põl-lumajandustegelasi, kes pane-vad mängu oma oskused ja nu-tikuse. Sarnaselt piimabaariga saab siin maitsta ka köögivilja-kokteile.

Tervislik on rohkem köögivilju tarbida

2012. aastal valmistas põllu-majandus-kaubanduskoda ette puu- ja köögivilja tarbimise edendamise kampaaniat, mis aasta lõpul ka Euroopa Komis-jonis heaks kiideti ning rahas-tuse sai.

Nüüd on kavas kolmel järg-misel aastal Eestis läbi viia roh-kesti üritusi, tänu millele peaks meie tarbija teadlikkus köögi-viljade söömise kasulikkusest tõusma.

“Uuringute andmetel tarbib Eesti elanik praegu 347 gram-mi köögivilja päevas,” teab Mal-le Lind. “Seda on aga nii meie toitumisteadlaste kui ka eu-roliidu ametnike arvates lii-

ga vähe. Muidugi jääme alla ka euroliidu keskmisele, sest lõu-naeurooplastel on juba tradit-siooniliselt palju mitmekesi-sem ja rikkalikum köögivilja- laud.”

Paraku näitab statistika, et Euroopas tervikuna köögivilja-de tarbimine langeb.

Vahvad üritused on suunatud eelkõige lastele

Kampaania üks eestvedajaid, EPKK põllumajandusvaldkon-na spetsialist Martin Vilen põh-jendab kampaania põhisuunit-lust lasteaia- ja algkoolilaste-le sellega, et meie toitumishar-jumused kujunevad välja just lapseeas.

Näiteks jagatakse lasteaeda-dele vahvat arendavat lauamän-gu “Aastaring aias”, kus män-gu alustamise õiguse saab laps, kes viimati porgandit sõi. Män-gu käigus tuleb lapsel näidata üles teadmisi köögiviljade koh-ta, kuid mängides saab ta oma teadmistele ka tõhusat täien-dust.

Koolilastele koostatakse ja jagatakse ka arendavaid töövi-hikuid. Koolikokkadele on abiks juba valminud porgandi, kap-

sa ja punapeedi retseptiraama-tud, neile korraldatakse ka ta-suta koolitusi.

Kindlasti sünnib lasteaedade-le ja koolidele kasu peagi koos-tatavast üle-eestilisest andme-baasist, kust iga asutus saab va-lida enda maakonnast köögi- ja aedviljakasvataja, kellega sõlmi-da leping oma köögi varustami-seks aiandussaadustega.

“Järgmistel aastatel korral-dame iga köögivilja tutvustami-seks ja sellest tehtud toitude tar-bimise suurendamiseks porgan-dikuu, kapsakuu, kaalikakuu, peedikuu, mil püüame just seda köögivilja propageerida,” lubab Martin Vilen.

“Käime messidel, valmimas on lastepäraste värviliste piltide-ga infobrošüürid “Nämma köö-givili” ja “Aastaring aias” viie- kuni kümneaastastele lastele.”

Puu- ja köögiviljade tarbimi-se edendamise programmi ra-hastavad Euroopa Liit, põlluma-jandusministeerium ja põlluma-jandus-kaubanduskoda. Prog-rammi raames tehakse koos-tööd Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudi ja Tervise Arengu Instituudiga.

KAjA pRÜGI

Porgand, kapsas ja punapeet Maamessil

EPKK aiandustoimkonna esi-mees Raivo Külasepp, millega aiandustoimkond tegeleb?

EPKK aiandustoimkond esindab koja liikmeskonnas aiandustootjate huve. Toim-konna koosseisu kuuluvad või-malikult laiapõhjaliselt aian-dustegevuste esindajad – alates aianduskoolitusest ja lõpetades maastikuarhitektuuriga. Vahe-peale jäävad tootmistegevused.

Üheks püsitegevuseks on kujunenud iga-aastase Aian-dusfoorumi korraldamine, kus käsitletakse aianduses aktuaal-set teemaderingi. Tänavuse aiandusfoorumi kandvad tee-mad olid ühistegevus aiandu-ses, kaitseväe toiduhanked kui võimalus Eesti aiandustootjale, ELi uus eelarveperiood 2014–2020 ja aianduse võimalused.

Kas aiandussektoris on seoses masu alguse, keskpaiga ja ar-vatava lõpuga ka omad tõusud ja mõõnad, võitjad ja kaotajad? Kas inimesed on potipõllundu-se juurde tagasi pöördunud?

Igas valdkonnas on olnud vahepeal tagasilööke, võib-ol-la iluaianduses pärast ehitus-buumi veidi enam, aga tasapi-si hakkab olukord taastuma. Elustandardi muutus on siiski sedavõrd sügaval, et massiliselt pole nn potipõllunduse juurde tagasi pöördutud. Pigem tarbi-takse ökonoomsemalt.

Kui rääkida suuremast toot-misest, siis igal tootel on oma-hind ja selle peaks müügiprot-sessis ikka kätte saama. Kes efektiivsemalt toimetab, omab eelist konkurentide ees.

Kas aiandus on praegu meie noorte seas populaarne?

Hetkel aiandus noorte seas eriti populaarne pole, sest see seostub raske füüsilise tegevu-sega ja mitte alati parimates tingimustes. Küll on aga popu-laarsed maastikuarhitektuur, keskkonnakaitse jms erialad. Paraku tulevasi töökohti neil erialadel napib.

Viimastel aastatel on peami-ses aiandushariduse andjas –

Räpina Aianduskoolis – toimu-nud suured muudatused. Koo-lihoone ja õpilaskodud on re-noveeritud, valminud on nüü-disaegne kasvuhoone. Samuti on oluliselt paranenud tehnili-ne baas. Seega on loodud kõik tingimused eriala kaasaegse-maks omandamiseks.

Kuidas noortele aianduseriala meelepärasemaks muuta?

Eriala tuleb populariseeri-da ka mainekujundusliku poo-le pealt. Aiandus pole ju tege-likult ainult labidatöö ja raske-te kandamite tassimine, vaid töö kaasaegsete tehniliste abi-vahendite ning IT-saavutuste kaasabil. Näiteks katmikaian-duses juhib enamikku toimu-vaid protsesse juba arvuti.

Hetkemure valdkonnas seis-neb eelkõige selles, et eriala lõpetajaid on nõnda vähe, et neid ei jagu Eestisse ega ka piiri taha. Oodatud on nad aga mõ-lemal pool.

KAjA pRÜGI

Euroopa Ühenduse ja Eesti abiga

rahastatud kampaania

Suuraiandus ja potipõllundus – kes all, kes peal?

MEEpORGANdId (kuuele)n 750 g noori porgandeidn 1 sl võidn 1 sl fariinsuhkrutn 2 sl mettn värsket peterselli

R E T S E p T

Kuumutage vesi potis keemi-seni, lisage sellele väikesteks kangideks lõigatud porgandid. Seejärel vähendage kuumust. Hautage kaane all umbes 10 minutit või kuni porgandid on krõmpspehmed. Nõrutage porgandid ja tõstke hetkeks

pliidiplaadilt. Sulatage keskmi-sel kuumusel pannil või. Lisage suhkur, mesi ja porgandid. Vähendage kuumust ning se-gage porgandeid 1–2 minutit, kuni nad on hästi blanšeerunud. Enne serveerimist raputage üle peeneks hakitud peterselliga.

KApSApäTS (kaheksale)

Hakkige sibul peeneks. Riivige kapsas jämeda riiviga. Pressige hulka küüslauk. Segage ka kõik ülejäänud koostisosad ühtlaseks massiks ning laske seista külmkapis 30–60 minutit. Pange mass kõrgemate servadega anumasse ning asetage ahju. Küpsetage ahjus 225–250 kraadi juures 30–45 minutit. Serveerida võib nii soojalt kui külmalt. Serveerimisel lisage veel külma hapukoore-majoneesikastet.

AHjupEEdId FETAjuuSTuGA (neljale)n 300 g peetin 2 sl oliiviõlin 3 küüslauguküüntn 1 sl palsamiäädikatn soola ja musta pipartn 1 tl kuivatatud tüümianin 150 g fetajuustun 50 g seemnesegu päevalille- ja kõrvitsaseemnetest

Koorige peedid ja lõigake sektoriteks. Segage kausis peet, õli, hakitud küüslauguküüned, palsamiäädikas, sool, must pipar ja tüümian. Asetage maitsestatud peedid küpsetuspaberiga kaetud vormi ja küpsetage 180 kraadi juures 35 minutit. Võtke peedid ahjust välja ning segage juurde nõrutatud juustukuubikud ja seemnesegu.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja väljaanded “Kapsas”, “Porgand”, “Punapeet”, Tallinn 2013

R E T S E p T

n 4 keskmist sibulatn 0,5 kg kapsastn 3 küüslauguküüntn 1 kg hakklihan 0,5 l hapukoortn 4 muna n 200 g jahun soolan pipartn liha üldmaitseainetn hakklihamaitseainetn aroomisoola

SHUTTERSTOCK

 MESSILEHT 11. aprill 2013  38  M E T S A N d u S  

Kose kutsub külla!

Samal ajal kui kestab Maamess, arutatakse Tartus metsa majanda-mise heade tavade üle.

Metsa majandamise head ta-vad on teemaks traditsioonili-sel metsanduse visioonikonve-rentsil, mille korraldajaks kõiki metsanduse huvigruppe ühen-dav Eesti Metsaselts.

Eesti Metsaselts ise on olnud eestvedaja selles, et taas kord on metsade majandamise head tavad sõnastatud ja konverent-sil on plaan kirjapandu ühiselt kinnitada. Tegelikult on tavasid kirja pandud varemgi ja näiteks nii riigimetsa majandajal kui ka era metsandusel oleks see nii-öelda ette näidata.

Tegu on põhimõtetega, mis ei kujuta endast seadust, vaid mida metsas tegutsedes üldju-hul järgitakse ja on järgitud ka minevikus nii ehk teisiti. Teatud mõttes on tavade taassõnasta-mise taga seega soov hoopis näi-teks avalikkusele märku anda, et sellised kombed on olemas.

“Ühised väärtushinnangud ühismeele alusena vajavad aeg-ajalt konkreetsemat sõnastust või lausa lepingulist fikseeri-mist,” on öelnud Eesti Metsaselt-si president, Eesti Maaülikoo-li professor Hardi Tullus. “Kuna praegu on ühiskonna laiem mure kõige enam seotud hirmu-ga, kas puidu saamiseks metsi

majandades me oma metsade-le liiga ei tee, on taas aeg metsa-de majandamise head tavad kir-ja panna.”

Majandajad ja mulje

Näiteks puudutavad head tavad, mida Eesti metsade majandajad järgivad, metsateede ja -pinnase seisukorda, metsauuendust, kas või seda, et kui masinaga met-sas töötatakse, ei vigastata kas-vavaid puid. Ka elementaarseim tõde, et naabri metsaga arvesta-takse, kuulub heade tavade hul-ka, mida seadusesse oleks isegi raske ühese paragrahvina kirja panna.

Samas on hea tava näiteks see, et metsaomanik, kes on tei-nud raiet ja istutanud uue met-sa, ka hoolitseb selle metsa eest, hooldades metsakultuuri, tehes valgustusraiet jne.

Tavasid järgiti nõukogude ajal samamoodi kui praegu, ent selles mõttes on olukord nüüd teistsugune kui varem, et met-sade majandajad pole varase-matel aegadel kunagi nii tuge-vasti pidanud tundma avalikku-se mõistmatust.

Lihtsustatult öeldes tähendab see seda, et kui majandaja teeb (lage)raiet, leidub ikka ja jälle näpuga näitajaid, kes süüdista-vad teda näiteks rahaahnuses. Põllumeest, kes kasvatab rapsi, kaalikat, kapsast, pole kombeks süüdistada rahaahnuses, kui ta

oma saagi koristab, maha müüb ja sellega ka oma kulutused kae-tud saab. Metsamehe kulutusi, tema metsa majandamise tsük-lit aga üldjuhul ei osata märga-ta – põllu- ja metsakultuur oma kasvuperioodi pikkusega on nii-võrd erinevad.

Seda ühiskonnas tekkinud suundumust, mõistmatust on põhjendatud küll linnastumise-ga, maa tegelikkusest võõrdu-misega jms, kuid see suhtumine on olemas ja metsade majanda-jad peavad sellega paratamatult arvestama.

Kuula ära

Viimastest aegadest võiks tuua näiteks mõned juhtumid, mil pahameel on lahvatanud seoses raiega, mida tehakse inimasus-tuse lähedal.

Kui võtame kätte näiteks rii-gimetsa majandaja head tavad (24 lehekülje pikkune tekst), saab sealt lugeda: “Lageraiete planeerimisel asulate, suve- ja maakodude lähiümbruses ar-vestame võimaluste kohaselt elanikkonna arvamust. Vajadu-sel jätame kasvama puude gru-pid või suurendame seemne- ja säilikpuude arvu. Võimalusel asendame lageraie turberaiega.”

Kõik oleks nagu korras, aga kuidas laheneb olukord, kui tegu on metsakoosseisuga, kus ei ole võimalik lageraiet asenda-da? Riigimetsamehed on olnud

olukorras, kus on pakutud aru-telu puudegruppide ja suure-ma arvu säilikpuude säilitamist, kuid sellega pole neid nii-öelda jutule võetud, kuna soovitakse, et üldse puid ei puututaks...

Mingis mõttes võiks siin ütel-da, et hea tava oleks seegi, kui avalikkus majandaja ära kuulaks ja teda mõista püüaks.

“Hea tava on kujunenud aas-tate jooksul, kuid samas muu-tuv koos meie mõistmise muu-tumisega metsast kui tervikli-kust ökosüsteemist ning met-sa rolli muutumisega ühiskon-nas,” on nenditud riigimetsade majandamise heade tavade kir-japaneku sissejuhatuses.

Sealsamas on öeldud, et ta-vad käsitlevad eelkõige majan-dusmetsade majandamise põ-himõtteid ja et kaitsemetsades järgitakse lisaks kaitse-eeskirja-de nõudeid. Eesti metsadest on tervelt kolmandik üht- või teist-viisi kaitsepiirangutega seotud ja kaitsemetsade majandami-ne ise on nüüdse visioonikonve-rentsi teine peateema.

Peale selle osundab konve-rents lisateemaga sellele, et Ees-ti metsad on osa Euroopa met-sadest. Ka Euroopa Liidus on ni-melt metsakokkulepete sõlmi-mise aeg – koostamisel on doku-ment, mida nimetatakse Euroo-pa metsanduse siduvaks kokku-leppeks.

ML

Raie, raha ja head tavad

SHUTTERSTOCK

Kose Lions Klubi pani 17 aastat tagasi aluse kevadlaada traditsioo-nile, mis on aastate jooksul leidnud kindla koha nii kohaliku kui ka kaugemalt rahva hulgas. Laat on olnud heategevuslik ja korraldajad annetanud saa-dud tulu heategevuslikele pro-jektidele.

Sel aastal kutsuvad Kose vallavalitsus ja LC Kose 11. mail, laupäeval enne emade-päeva, kõiki suurele kevadpeo-le “Kose kutsub külla”. Ootame lähedalt ja kaugelt nii noori kui vanu.

Plaanis on sulgeda liiklus Kose keskuses ja muuta Pikk tänav suureks laadatänavaks. Müüma on oodatud kõik kaup-mehed Virust Võruni, eelista-tud on käsitöölised ning aia- ja põllumehed.

Keskväljakule püstitame suure lava, millel esinevad päev läbi nii oma valla kui kü-lalisesinejad, lauljad ja tantsi-jad, pillimeeste esinemisi saab nautida ka lavast eemal.

Et on kultuuripärandi aas-ta, tutvustame ka Kose vallaga seotud isikuid kaugemast ja lä-hemast ajaloost. Väljaku äärde paigutame toidutelgi ning sel-le ette pingid-lauad kehakin-nitajatele ja kontsertide jälgi- jatele.

Ümberkaudsete külade ini-mesi aitab peole tuua valla buss, mis teeb hommikul ja pä-rastlõunal erireisid.

Lisaks sõidab peopäeval Kosel erirong, mis sõidutab nii

lapsi kui ka aitab kõiki külasta-jaid suurte ostudega laadaplat-silt parklasse autoni.

Päeva spordiosa põhialaks on tänavakorvpall, mille tur-niir peetakse Kose staadionil, lisaks mängitakse sulgpalli ja toimub ka laadajooks kõigile soovijaile.

Lastelinnakust ei puudu ba-tuut, kunstikooli õpitoad ja paljud muud tegevused, mida juhib Pipi isiklikult, lapsi sõi-dutab poni.

Jõustruktuure esindavad oma väljapanekutega Kaitse-liit, Naiskodukaitse, pääste-amet ja politsei.

Grillisõprade rõõmuks kor-raldatakse Grillfesti Põhja-Ees-ti osavõistlus just Kosel. See on hea võimalus panna kokku kas oma ettevõtte, lihtsalt sõprade või naabrite-sugulaste võist-kond ja võtta mõõtu, kes on grillikunstis parim.

Külaliste parkla asub see-kord Ujula tänava õppesõidu-platsil, kus varem toimus laat ning kuhu peaksid ära mah-tuma kõik saabuvad autod ja bussid.

Päeva lõpetame suure sim-maniga keskväljaku laval, kuhu ootame esinema ning rahvast tantsitama väärikat ja tuntud kollektiivi.

Korraldajad annavad tege-mistest-toimetustest igakülg-set infot valla kodulehe kau-du, sealt leiab ka kõik vajali-kud kontaktandmed.

Loodame aluse panna oma koduvalla uuele, traditsiooniks saavale rahvaüritusele.

Korraldustoimkonna nimelANdRES LuTSAR

Info ja registreerimine: www.maardu.ee

Maardu lInna laadad 2013. aastal:

11.–12. mai Maardu linna kevadlaat. laadalasi ootame kauplema talutoodanguga, taimede ja juurikatega, kunsti ja käsitööga, toidu- ja tööstuskaupadega. registreerimine on alanud.

19.–21. juuli Maardu linnapäeva laat

14.–15. september traditsiooniline SorotšintSõ laat

www.Kasvuhooned.ee

Maaletooja Anu Poed OÜSoola 8, Tartu | Peterburi tee 2F, Tallinn

Tel 505 1409 info@kasvuhooned.ee

Kohtume Tartus Maamessil 18.–20. aprillil!

K

A P d OÜ

Kvaliteetsed Juliana kasvuhooned Taanist.Garantii 12 aastat

www.Kasvuhooned.ee

Maaletooja Anu Poed OÜSoola 8, Tartu | Peterburi tee 2F, Tallinn

Tel 505 1409 info@kasvuhooned.ee

Kohtume Tartus Maamessil 18.–20. aprillil!

K

A P d OÜ

Kvaliteetsed Juliana kasvuhooned Taanist.Garantii 12 aastat

www.Kasvuhooned.ee

Maaletooja Anu Poed OÜSoola 8, Tartu | Peterburi tee 2F, Tallinn

Tel 505 1409 info@kasvuhooned.ee

Kohtume Tartus Maamessil 18.–20. aprillil!

K

A P d OÜ

Kvaliteetsed Juliana kasvuhooned Taanist.Garantii 12 aastat

Võsasalu OÜ

METSAKINNISTUTE, RAIEÕIGUSTE JA METSAMATERJALI OST

• Pakume lõikust ja väljavedu.

tel 5354 2824 • heiti@vosasalu.ee

 MESSILEHT 11. aprill 2013   S u v I  39 

Kevad on käes ja päike käib juba üsna kõrgelt. Ka Eesti Vabaõhumuu-seumis hakkab elu üha tormilisemalt keema.

Jüripäeval, 23. aprillil saab al-guse kirev ja tegemisi täis suve-hooaeg. Nii nagu meie esivane-matel, tähistab jüripäev muu-seumiski suviste abiliste saabu-mist. Taluhoonete uksed ava-takse, sisse lastakse kevadeõhk ning perenaised asuvad usinalt oma tegemiste kallale.

Igas talus omad tegemised

Pulga talus valmistatakse ette põllumaad, et porgandid, kaali-kad ja kapsad maha panna ning seatakse korda laut, kuhu mai-kuus laadalt sead tuua. Iga kuu kolmandal neljapäeval köetakse suitsusauna.

Köstriaseme peres saab olla abiks puude saagimisel ja kaeda, kuidas taimedega lõnga värvimi-ne on edenenud. Nädalavahetus-tel koob käsitöömeister seal kan-gastelgedel villast suurrätti.

Rusi talus on tarvis veel lina lõugutada ja ropsida, et kõik kiud ikka kätte saaks.

Kolga talu perenaine koob aga parasjagu kalavõrku keva-disele räimepüügile vastu astu-miseks.

Nuki kehviku elamisse on asunud kingsepp Kriuks King, kes nädalavahetustel jalamõõ-tu võtab ja tellimuse peale häid saapaid valmistab.

Härjapea perenaised küpse-tavad ja keedavad igal pühapäe-val maitsvaid roogasid 1920.–1930. aastate retseptide järgi ning juuni, juuli ja augusti lau-päevadel tutvustavad muuseu-mi fondidest pärit esemete abil kodutekstiilide valmistamist.

Mai lõpust septembri alguse-ni saab igal nädalavahetusel osa ka Leigarite värvikatest tantsu-etendustest.

Tegevust jätkub kõikidesse taludesse ja pea igal pool on või-malus jõu või nõuga kaasa lüüa.

Neljal suvisel kaduneljapäe-val on muuseumi Roosta talus külas Lahemaa tervisekool, kes kõneleb ja näitab vanade eest-laste ravivõtteid. Juttu tuleb saunravist, soonetasumisest, mesilaste, kaanide ja kuppude-ga ravimisest.

Kahel suvisel reedel on aga võimalus koos muuseumi teadu-

ri Anneli Banneriga tutvuda ja-lutuskäigul ajaloolise taimekas-vatusega ning küsida nõu, kui-das oma koduaedu esivanemate kombel kauniks muuta.

Suuremad rahvaüritused

Lisaks igapäevastele askelduste-le mahub muuseumi suve sisse ka mitmeid suuri üritusi.

1. mail leiab aset kevadlaat, kust lisaks laadakaubale saab koju viia hulgaliselt uusi tead-misi ja oskusi.

Muuseumi maa-arhitektuuri-keskuse eestvedamisel tegutseb

ehitajate küla, oma koostööpart-neritega õpetavad ja jagavad nad kontakte kõigile, kelle va-nad majad kõpitsemist vajavad.

Avatud on aianduse õu, kus saab teada, mida ja millal on õige aeg istutada ning millised taimed sobiksid 1920.–1930. aastatel ehitatud maja aeda. Kaasa saab osta istikuid.

Sassi-Jaani talu õuest saab meistrite hoov, kus oma oskusi ja loomingut tutvustavad käsi-tööseltsid ja -gildid.

Traditsiooniliselt tähistame ka kevadisi ja sügisesi talupäe-vi, muuseumiööd, memme-taa-

di päevi, jaanilaupäeva, leiva-päeva ja mihklipäeva.

Muuseumiöö üldteema “Öös on inimesi” raames räägime inimestest, kes elasid Rocca al Mare alal ajal, mil siin asusid uh-ked baltisaksa suvemõisad.

Jaanilaupäeval saab osa vana-dest jaaniõhtu kommetest. Palju on tantsu, laulu ja head muusi-kat. Lisaks meie oma Untsakate-le ja Midridele toob õhtusse särt-su ka uus täht Soome folkmuusi-kataevas – Haaga Folk Maschine.

Kuigi suvel koolitükke tegema ei pea, tegutseb Kuie koolimaja töökas pere omal kombel. Kahel

augustikuu nädalal ootavad nad 7–12aastaseid tüdrukuid ja pois-se laagrisse, kus linnalapsed saa-vad aimu karjalaste tegemistest. Mängitakse laulumänge, laul-dakse rahvalaule, tehakse rah-vapille, proovitakse kätt talutöö-des ja meisterdatakse.

Kohtumiseni juba jüripäeval Eesti Vabaõhumuuseumis!

dAGMAR INGIEesti Vabaõhumuuseumi eksposit­

siooniosakonna juhataja

Täpsem info muuseumis toimuva kohta: www.evm.ee

Suvi Eesti VabaõhumuuseumisEESTI VABAÕHUMUUSEUM

Jaanilaupäeval saab Eesti Vabaõhumuuseumis osa vanadest jaaniõhtu kommetest.

17. august 2013

TULE KAUPLEMA KOOS PARIMATEGA!Ootame Teid Eesti suurimale

käsitöölaadale müüma niiehedat käsitööd, istikuid

kui muud väärt talukaupa

Avatud 1200 m2 suurune Eesti Toidu Telk, mille eesmärgiks

tutvustada Eesti parimaid talu- ja mahetootjaidTELK

TOIDU EESTI

Info ja kauplejaks registreerimine

www.käsitöölaat.ee

Registreerimine algab 1. aprillil

TANEL PADAR & THE SUN, ZETOD JA ANNE VESKI

 MESSILEHT 11. aprill 2013  40  R E K L A A M