aprill 2015

T TÜ TUDENGIA JAKIRI . A P R I L L 2015 . TUT STUDENT MAGAZINE

POSÕ – lihtsuse ja ehedusega eurovisiooni võiduni lk 6 Crisely Apri

TTÜ sillaehitajad lähevad Türki kõrgete ootustega! lk 10-11 Juhan Valge

Digievolutsiooni võimalused koolihariduses lk 20-21 Silvester Jürjo

NRC ESTONIA esitleb: TTÜ Treeningpäev 2015 lk 25 Kristiina Štõkova

Info ja kandideerimine: www.ttu.ee/arengufond

Sihtasutus Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond kuulutab välja 2014/2015. õppeaasta

kevadiste stipendiumide

konkursi

koostöös:Kärt Kase, Tiina Mõis, prof Mare Teichmann,

prof Erkki TruveEstonian Ecumenical Relief Organisation

täname kõiki koostööpartnereid!

APRILL 2015 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 3

PEATOIMETAJA: KRISTIINA ŠTÕKOVAKÜLJENDAJA: ANNEMARI SEPPKEELETOIMETAJA: EVELIN VIILMANNTÕLKIJA: SIRET LAASNERFOTOGRAAF: STEN-ANDER OJAKALLAS (TTÜ FOTOKLUBI)PEAKAANE FOTO: STEN-ANDER OJAKALLASTOIMETUS: ALEKSANDER VASSILJEV, TAAVI SIMSON, MARTIN MALM, CRISELY APRI, KONSTANTIN JEFIMOV, INGRID LUIDE, LIISI ROHTUNGTRÜKK: OÜ KOOPIA NIINI & RAUAMVÄLJAANDJA: TTÜ ÜLIÕPILASESINDUSAADRESS: EHITAJATE TEE 5, TALLINNKIRJUTA: [email protected]: 630 3621HTTP://WWW.TTU.EE/STUDIOOSUS

@STUDIOOSUS 2015 | KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD

Armas Tipikas!

Järjekorne naljakuu on uksele koputanud, aga naljatamisest on asjad õige kaugel – semestri lõpuni on jäänud 2 kuud. Kaheksa nädalat ak-tiivset õppetööd on jäänud seni, kuni saad õpikud mõneks ajaks kapi nurka hoiule panna. Sina, kes lõpetad sel aastal, kasuta neid kevad-nädalaid targasti omandamaks viimaseid väärtuslikke teadmisi ning oskusi, mida TTÜ õppejõud ja kollektiiv meile pakkuda suudavad.

Kindlasti ei motiveeri meid kedagi enam pingutama soe, päikeseline ilm, mis hoopiski õue jalutuskäigule kutsub. Kui nii ongi, siis võta see hetk iseendale ning tee üks pikem jalutusring värskendamaks oma meeli ja mõttetööd. Suur töötahe on hea, kuid ei tasu unustada asju, inimesi ja tegevusi, mis meil igapäevaselt naeratuse näole toovad.

Käesolevast tudengiajakirjast leiadki infot sportimisvõimaluste kohta, mida TTÜ campuse ümbrus meile pakub – kevad on ideaalne aeg, et Nõmme metsas sõbraga värskenduseks üks kergem jooksu-ring teha. Koolikesksematel teemadel toob Üliõpilasesindus välja ootused, mida nad uuele rektorile seadnud on. Lisaks leiad intervjuu tänavuse Tudengieurovisiooni võitjaga, saad silma peale panna tubli-matele startijatele ja uurida, mida meie ehitustudengid kaugel Türgis ette võtavad.

Rohkelt sära ja meelekindlust siia päikeselisse kevadesse!Kristiina Štõkova

PEATOIMETAJA VEERG

Info ja kandideerimine: www.ttu.ee/arengufond

Sihtasutus Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond kuulutab välja 2014/2015. õppeaasta

kevadiste stipendiumide

konkursi

koostöös:Kärt Kase, Tiina Mõis, prof Mare Teichmann,

prof Erkki TruveEstonian Ecumenical Relief Organisation

täname kõiki koostööpartnereid!

Peatoimetaja veerg - 3POSÕ – lihtsuse ja ehedusega eurovisiooni võiduni - 6

Trammi ristsetest ja trammiliiklusest Tallinnas - 7TTÜ Teklitseremoonia 2015 - 8

Üliõpilaste ootused TTÜ tulevasele rektorile ja tema meeskonnale - 9TTÜ sillaehitajad lähevad Türki kõrgete ootustega! - 10-11

Tunne oma tulevikku keemik - 12Praktika ja õpingud päikeselises Portos - 13

Kahepäevane avastusretk ehitusinseneride valgusküllasesse maailma - 16-17

Sisukord

4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2015

6 10-11 13


19 2520-21

18 - TTÜ StartUp Smart Load Solutions Silicon Valley`s: „Idee üksi ei maksa midagi“

19 - Yuri’s Night

20-21 - Digievolutsiooni võimalused koolihariduses22 - Tallinna Smaragd

23 - Fashion – an instant language24 - Sportimisvõimalused TTÜ linnakus ja selle läheduses

25 - NRC ESTONIA esitleb: TTÜ TREENINGPÄEV 2015

26 - Halva Huumori Instituut

27 - Sudoku


20. märtsil toimus TTÜ-s traditsioo-niline heategevuslik Tudengite eurovi-sioon, mis annab kõige andekamatele üliõpilastest muusikutele erakordse eneseteostusvõimaluse. Võitjaks osu-tus sel korral folk’n’rolli bänd POSÕ, kes saab esindada Eestit Aserbaidžaa-nis toimuval rahvusvahelisel tuden-gibändide konkursil Univision 2015. Saamaks selgust, millised need ühed tõeliselt andekad noored muusikud siis õigupoolest on, otsustasin uurida POSÕ lauljalt ja mandoliinimängijalt Otto-Georg Kirsilt veidi lähemalt nii POSÕ, bänditegemise murede ja rõõmude kui ka eurovisioonimuljete kohta.

Kuidas POSÕ sündis?POSÕ nägi ilmavalgust peaaegu kaks aastat tagasi Viljandi pärimusmuusika festivalil, kus punt ühtmoodi muusikat armastavaid noori kokku said ja ühiselt folk’n’rollima hakkasid.

Tutvusta natuke teisi liikmeid. Mil-lega lisaks muusikale veel tegelete?

Crisely ApriReporterTTÜ Üliõ[email protected]

Oleme varasemalt ikka rääkinud, et mina, Otto-Georg, olen meie ansambli helimees, Ariel (klaver) on meie muu-sikateoreetik, Kristjan (kitarr ja bas-strumm) kirjutab meloodiaid ja sõnu ritta, Hendrik (basskitarr) on meie punkar, Kairo (akordion) on... Kairo ja Oskar (tamburiin) on kutt, kes on meie suurim uhkus. Elualad on täiesti seinast seina ning koolid on meid pai-sanud laiali nii Tallinnasse, Tartusse, Viljandisse kui ka Pärnusse.

Milline on teie muusikastiil?Eks me kõik ole elu jooksul erinevate kollektiividega igasuguseid stiile kat-setanud, aga selline folk’n’roll on siiani kõigile hästi klappinud. See on stiil, kus kõik saavad ennast vabalt tunda nii laval kui prooviruumis. Kõige vahvam on see, et ka publikule meeldib see lihtsus, ehedus ja teatud mõttes maa-lähedus.

Kui lihtne on noortel üldse oma bän-di luua ja sellega ka püsima jääda?Bändi luua on üldiselt lihtne - selleks ei ole vaja muud kui instrumenti ja ühiste soovidega inimesi. Palju keerulisem on see püsima jäämise osa. Kõigil on erinevad elud ja nägemus ning neid ühildada on paras kunst. Mida rohkem tuleb juurde vanust, seda vähem jääb aega ja pikemaks muutuvad vahemaad. Aga kui ollakse isiklikul tasandil sõbrad ja jagatakse ühist vaatenurka muusikale, siis pole miski võimatu!

Milline on POSÕ senine suurim saavutus?Kõige suurem saavutus on see, et meie ridades on endiselt maailma parim tamburiinimees Oskar. Teised bändid on üritanud, aga ei suuda teda ära osta. Oma poiss!

Miks otsustasite osaleda Tudengite eurovisioonil?POSÕ on hetkel oma arengus faasis, kus püüame võimalikult paljudele inimestele oma muusikat tutvustada. Seega oleme lisaks tavapärastele kont-sertidele silma peal hoidmas ka kõik-sugustel konkurssidel ja võistlustel.

Varasemalt on meil sellistel üritustel hästi läinud ja näe - läks seegi kord!

Kuidas hindate oma konkurente Tudengite eurovsioonil? Uskumatult kõva tase! Enne võistlus-päeva polnud me enamikku kollektiive kunagi elus kuulnud, aga nad jätsid suurepärase mulje. Ilma naljata, sama hästi oleks võinud POSÕ olla ka vii-mane või neljas, kui tegemist oleks olnud vaid kvaliteeti hindava võistlu-sega. Meie trumbiks on erilisus, POSÕ suudab üldisest massist eristuda ja see meile neid hääli ilmselt ka tõi.

Kui nüüd „päris” Eurovisioonist rääkida, siis kuidas Stigi ja Elina lugu meeldib?Stig ja Elina ajavad oma asja ja on väga võimsad selles, mida teevad. Loodame, et järgmisel aastal saame Eurovisiooni Eestis maha pidada!

Millised on plaanid tulevikuks? Järgmisel aastal Eesti Laulule? Ära iial ütle iial! Kui uus muusika satub õigele ajahetkele, siis pole miski võimatu. Senikaua aga jätkame oma asja, selle õige POSÕ-värgi ajamist!

POSÕ – LIHTSUSE JA EHEDUSEGA EUROVISIOONI VÕIDUNI

PERSOON


Taavi SimsonReporterTTÜ Üliõ[email protected]

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et möödunud aasta 18. detsembril kuulutas Tallinna Lin-natranspordi AS välja konkursi leid-maks nimed uutele Tallinna trammide-le. Esimene tramm oli selleks hetkeks juba oma nime saanud - nagu me kõik teame, oli selleks nimeks Moonika. Kuna ma olen üsna uudishimulik, aga ka võistluslik noor inimene, mõtlesin, et võiks isegi sellest konkursist osa võtta. Omalt poolt pakutud nimed, kusjuures kehtis see vast ka teiste konkursil osalejate kohta, said inspi-ratsiooni esimesest nimest, kuigi ma ise vähemasti üritasin enda pakutud nimedesse ka veidike kultuuri ja ajalu-gu sisse põimida.

Kuna saatsin oma nimepakkumised konkursile üsna varakult, jõudsin juba peagi unustada, et ma seal konkursil osalesin, suutsin unustada ka pakutud nimed. Sellest tingituna sai konkursi tulemuste avaldamisel ise sõprade ja tuttavate seltskonnas pakutud nimede teemal kildu rebitud. Seda enam oli mul „awkward moment“, kui veebruari keskel meili sain, et olen kutsutud Tal-linna Trammipargi tänuüritusele, kuna ma olevat osutunud ühe trammi va-deriks. Vaadates konkursi tulemused ja enda saadetud nimed veelkord üle, selgus tõepoolest, et üks nimi klapib – Koidula.

Mis siis ikka, tuli trammiparki min-na. Tänuüritus ise oli tegelikult väga lihtne. Kohale olid kutsutud lisaks minule ka teiste trammide vaderid. Korraldajate poolelt olid kohal Enno Tamm (TLT juhatuse esimees) ja Taavi Aas. Vaderitele anti sooja käepigistuse saatel üle TLT logodega termokruus. Neile, kelle pakutud nimedest leidis kasutust mitu, said ka TLT kalendri. Seejärel oli võimalik ka uues trammis sees istuda.

Uued trammid on iseenesest väga kenad, kuid on mõningaid nüansse, mis kummastust tekitavad. Põhiline asi on istmete laius. Uued trammid on põhimõtteliselt sama laiad kui vanad, aga kui vanades on kolm istet reas, siis uutes neli. Sellest tingituna läheb isegi minul, kes ma olen üsna õbluke, õla- ja puusaruumiga üsna kitsaks. Rääkima-ta istemetevahelise läbikäigu laiusest. Samuti on huvitav detail 6 infoekraani salongis - maitse asi muidugi, kuid minu meelest on seda natukene palju.

Uued trammid, kui nad kõik kohale jõuavad, hakkavad esialgu liikuma kolmandal liinil. Seda järgmistel põh-justel:• Majaka tänava tõus ja Majaka tänaval olev trammitee on sügiseni remondis, mistõttu trammid nr 2 ja nr 4 ei liigu.• Kopli suunal ei saa uued trammid lii-kuda seetõttu, et kui vanade trammide Tatra KT4 tühimass on 20 t, siis uutel trammidel on see näitaja 48 t, mistõttu uued trammid vajutaks Kopli-suuna-lise trammitee lihtsalt kaheksasse. Nimelt on Kopli-suunaline trammitee siiamaani puitliipritel ja pole pandud betoonalusele, mistõttu ei kannataks see lihtsalt uute trammide raskust välja. Lähemate aastate jooksul paraku

TRAMMI RISTSETEST JA TRAMMILIIKLUSEST TALLINNAS

Kopli-suunalise trammitee renoveeri-mist ette nähtud pole, mistõttu Kopli inimesed uut trammi ei näe.

Kui avatakse taas ka 2. ja 4. trammi-liin, on oluline silmas pidada seda, et uued trammid hakkavad liikuma ainult kuni Peterburi tee alguseni (ja sealt hiljem lennujaamani). Seda seetõttu, et vana trammitee renoveerimist, mis läheb praegu Peterburi tee algusest Jüriöö pargini, ei ole ette nähtud. Tu-levikuplaanidesse on see küll võetud, kuid lähiaastatel, sarnaselt Kopliga, seda näha ei saa.

Igapäevastele trammikasutajatele olgu aga varakult hoiatuseks öeldud, et su-vel, juulikuus, ei liigu ükski Tallinna tramm. Seda seetõttu, et remonti lähe-vad Viru ringil olevad pöörangud.

Viimase huvitava faktina olgu aga mai-nitud, et kapitaalsele renoveerimisele võivad minna ka praegused Tatra KT4 trammid, kui ei leita vahendeid täiesti uute trammide ostuks. Kapitaalremont pikendab trammide eluiga ca 15 aastat, mis tähendab, et erinevate asjaolude kokkulangemisel võime ka veel aastal 2030 nautida Tallinna liikluses (mõnu-sat) nõukanostalgiat.

Tud

ENg TEguTSEb


TTÜ TEKLITSEREMOONIA 2015üliõpilaskonna teraselist sitkust ja vi-sadust teadmiste omandamisel. Valge on rahu, progressi ja kõrge moraali sümboliks ning kirsipunane väljendab elurõõmu, tegevusjanu ja hõõgumist. Sel korral oli parimatele tekleid kätte andmas õppeprorektor professor Jakob Kübarsepp ning Üliõpilaskonna juha-tuse esimees Enn Karin.

kelle keskmine hinne on juba esime-sel õppesemestril muljeltavaldavalt kõrge. Igast teaduskonnast kümme ning kolledžitest viis parimat esma-kursuslast saab tubli õppeedukuse eest tänutäheks rektori poolt allkirjastatud embleemiga tekli.

Tekli hall värv sümboliseerib meie

Aastaid on TTÜ Üliõpilasesindus ja rektor professor Andres Keevallik tunnustanud parimaid esmakursuslasi,

Raili MõisamaTeklitseremoonia projektijuhtTTÜ Üliõpilasesindus [email protected]

Parimad alustajad teaduskondade kaupa:

Martin TalvikPriidik Vilumaa

Brit VagaKristin Parve

Katrin Vilberg

Darja Puntsul Reimo Piir Erik Trummal Carola Mossov Karoliine Kallaste

1. EhitustEaduskond

Artur Loorpuu Kristian Kajak

Mikk Vachtmeister Kristjan Kuningas

Liisu Miller Karolin Madsen

Henri Sink Kermen MakarovaKaarel Repän Hans Koppel Sander Randaru

2. MEhaanikatEaduskond

Britta KaseTommi Roope Niklas Keränen

Aleksi Oskar Johannes KajanderAnna Katariina Koskela

J'Moul Akeem Francis

Katrin Lillemäe Karet KõverjalgAnna-Kaisa Katariina Mäenpää Siiri Pajulaid Daisy Koorits

3. sotsiaaltEaduskond

Rasmus Iila Martin Perman

Varvara Doilova Rickard Kruusberg

Kevin Kaar

Hendrik Laas Brenda Uga Herman Õunapuu Sander Puntso Annika Kluge

4. infotEhnoloogiatEaduskond

Tanel PihlakMaxim Lubenets Kristel Veersalu

Heigo Pikkor Dmitri Kurasjov

Alari Erik Tork Roman Fjodorov Tenno Lauri Saamuel RõigasLauri Pöör

5. EnErgEEtikatEaduskond

Mariann VendelinGrete Kask

Saari Sildos Kristi-Liis Volkov Anastassia Baškir

Reelika Sultson Nele Konrad Meelis KippastoEgle Rinaldo Karin Kabral

6. MatEMaatika-loodustEaduskond

Nikita FilatovJekaterina Tšerneštšuk

Daniil Gornov Kert Randla Marek Kõbu

Katariina PeksarDmitri NikitinIngrid Luide Marianne ÄkkeZoja Krasina

8. kEEMia- ja MatErjalitEhnoloogia tEaduskond

Hanna-Mai MändmaaHelena Nurkse

Marten Raudsepp Mariia Soldatova

Cätlyn Tamm

Ling Sarah Chen Nino Gabunia Anja Linnea Lappi Jelisaveta AgejevaMerili Muru

7. MajandustEaduskond

Iris Leit Johanna-Anette Grünberg

Gerttu Jõeleht

Johanna Suurhans Karina Jetskalo

9. Tallinna Kolledź

Rain Tomingas Diana Rubtsova

Anton Makarjev

Anastassia Taar Ksenia Koroljova

10. Virumaa Kolledź

Risto Holm Erki Vellama Indrek Kadak

Kaidi HanniLy Randoja Toomas Pilt

11. TarTu Kolledź

Helmi Lember Kaija Niidla

Pille Valdmets

Andro Armuand Kristjan Tiitma

12. Kuressaare Kolledź

Palju õnne kõigile teklisaajatele!

Ken Ojakäär Jekaterina Kemova

Marii Metsmaa

Anastasia Djurdeva Jana Potapkina

13. MErEakadEEMia

MEiE ül

ikOOl


ÜLIÕPILASTE OOTUSED TTÜ TULEVASELE REKTORILE JA TEMA MEESKONNALE

Õppeaasta 2014/2015 on praeguse TTÜ rektori Andres Keevalliku valitsusaja viimane ning kätte on jõudnud aeg, kus algavad uue rektori valimised. TTÜ rektori kandidaa-tide avalik väitlus toimub teisipäeval, 14. aprillil algusega kell 14.00 TTÜ aulas. Maikuu esimesel nädalal toimub ka

Foto: Sten-Ander Ojakallas

tudengitele suunatud debatt, kus on võimalus üliõpilastel tulla kuulama ja omapoolseid küsimusi esitama kõigile kan-didaatidele. Rektori ametikohale kandideerivad Jaak Aa-viksoo, Jakob Kübarsepp, Andrus Salupere ja Mart Ustav.

TTÜ Üliõpilasesindus on sõnastanud ootused tulevasele rektorile ja tema meeskonnale, mis ei piirdu ainult üliõpilaseluga, vaid hõlmavad TTÜ juhtimist laiemalt. Toodi välja ootused viies erinevas valdkonnas, milleks on ülikooli juhtimine, õppetegevus, teadustegevus ja üliõpilaselu ning ülikooli roll ühiskonnas.

Oma ootustes viieks järgnevaks aastaks peetakse olulisimaks üliõpilaste ja ülikooli kollektiivi arengut, kus ülikoolilt oo-datakse veelgi suuremat initsiatiivi mõttevahetuses üliõpilastega ja üliõpilaste mitmekülgsemat kaasamist ülikooli otsus-tusprotsessidesse nii üleülikoolilisel kui ka teaduskondade tasandil. Ootuste koostamisse olid kaasatud Üliõpilasesinduse liikmed ja Üliõpilasesinduse personal, Üliõpilasnõukogude ja tudengiorganisatsioonide liikmed, vilistlased ning TTÜ tudengid.

I Ülikooli juhtimine1. Rektor on apoliitiline ja kindlakäeline juht, kellel on tugev visioon ülikoolist ja selle rollist Eesti ühiskonnas ning kes on valmis viima ülikoolis ellu muutuseid. 2. Rektori ja ülikooli jaoks on prioriteediks akadeemilise kvaliteedi tõstmine nendes valdkondades, mis pakuvad enim lisandväärtust Eesti ühiskonnale ja majandusele. 3. ….

… loe edasi:

1920Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindusStudent Union of Tallinn University of Technology

TudENg TEguTSEb

http://bit.ly/ootusedrektorile


TTÜ SILLAEHITAJAD LÄHEVAD TÜRKI KÕRGETE OOTUSTEGA!

15.-17. aprillil toimub Istanbulis 10. tudengitele mõeldud terassildade ehitamise võistlus DECO (Design & Construct). Seekordne võistlus on eriline selle poolest, et esimest kor-da on võistlustules Eesti meeskond. TTÜ-d sõidab Türki esindama võistkond Steel Skeleton koosseisus Kaarel Siim, Madis Järvpõld, Mar-tin Pärnak ja kapten Robert Oppar.

Kust tuli mõte DECO-l osaleda ja kuidas teie meeskond kokku sai?Kaarel: Olin Horvaatias praktikal ja külastasime sloveenist sõbraga ühte projekteerimisbürood. Seal hakkas üks noor projekteerija, kes oli eelmisel aastal DECO-l osalenud ja ka võitnud, juhuslikult sellest võistlusest rääkima ning pilte näitama. See tundus kohe huvitav mõte ja kui ma Madisele sel-lest esimest korda 2013. aasta novemb-ris rääkisin, siis oli ta ka kohe väga erutunud. Siis vajus asi mõneks ajaks ära ja kuskil aprillis-mais hakkasime ülejäänud liikmeid otsima. Kõigepealt valisime välja Robi ja Rebase (Silver Rebane, TTÜ pabersilla võistluse võit-ja – J.V.), aga Rebane langes ära ja siis tuli Pärnak asemele.

Kuidas võistkond endale nime sai?Robert: Esialgu püüdsime ise nime välja mõelda, aga kuna konsensusele me ei jõudnud, siis otsustasime oma Facebook`i sõprade hulgas välja kuu-lutada nimekonkursi. Sealt tuli palju huvitavaid pakkumisi ja lõppkok-kuvõttes jõudsime üksmeelele Steel Skeletoni osas.

Millal algas tõsisem ettevalmistus võistluseks ja milline on võistkonna-sisene tööjaotus?Kaarel: Kaootiline! (naeravad)Robert: Esimesed ettevalmistused hakkasid peale oktoobris, kui eelmise aasta võistluse kalendri põhjal sai pai-ka pandud esialgne kondikava ja mõt-lesime, kuidas projekti finantseerida. Kuna Türgi ülikooli kinnitus, et võist-lus üldse toimub, tuli alles novembris, siis selle hetkeni projekteerimistööd ei

Juhan ValgePüstolreporterTTÜ ehitusteaduskonna [email protected]

toimunud, toimus vaid ajude ragista-mine administratiivsetel teemadel. Tööjaotusest nii palju, et konstrukt-siooniline pool jäi minu ja Kaarli peale. Madis on tegelenud finantskü-simustega ja Martin kodulehe ja võist-konna logo disainiga.Kaarel: Muidugi leidis Martin meile ka firma, kes meile silla detailid val-mis teeb.

Kuidas kulges sponsorite leidmine ja kui suur on teie võistkonna eelarve?Robert: Esialgu lõime kokku, et meil kulub umbes 3500 € ja siis…

Madis: …hakkasime projekteerimis-, ehitus- ja ka metalliettevõtteid pom-mitama.Kaarel: Kuu ajaga olid põhimõtteliselt kõik sponsorid olemas (loeb täpselt ette, mis ettevõte mis kuupäeval spon-soreerima nõustus).Robert: Ettevõtteid, kellele me taot-luse või nö abipalve saatsime, oli laias laastus 3-4 korda rohkem, kui neid, kes meid lõpuks toetasid.

Kui palju läheb sellise silla projek-teerimine kokku teie ülikoolist saa-dud teadmistega ja kas/kust olete ammutanud lisatarkust?Martin: Enne selle projektiga tegele-ma hakkamist ei olnud ma koolis ühte-gi konkreetset silla-ainet veel läbinud. See käib ka Madise ja Kaarli kohta. Selles mõttes on see hea võimalus koolist saadavaid teoreetilisi teadmisi kohe praktikasse rakendada.Robert: Minul oli olnud üks aine, kus ma olin kokku puutunud silla konstruktsiooni arvutamisega prog-

rammi abil, ja kindlasti oli sellest palju kasu. Üldiselt toimus projekteerimine suuresti katse- ja eksitusmeetodil. Mingisugused teoreetilised teadmised sellest, milline see sillakonstruktsioon olema peaks, on meil kõigil olemas.Madis: Abi käisime kohe otsimas Eesti sillakorüfeede, Siim ja Juhan Idnurme käest. Ütleme nii, et nad olid ikka vaimustuses - viskasid peaaegu hundirattaid. Kaarel: Neile näitasime siis oma pro-jekti arenguid ja nad kommenteerisid, mida võiks muuta ja mis hea on. Ka Hendrik Naar oli kindlasti suureks

abiks. Tema modelleeris meie silda natuke peenemalt kui meie Robiga ja andis oma kogemuste pealt head nõu.

Võistlusel on kaks osa. Tugevus-nõuete täitmisega ei tohiks ilmselt probleeme tekkida, aga kui palju olete rõhku pannud esteetilise väli-muse saavutamisele?Kaarel: Alguses me mõtlesime küll, et võib-olla on siin ka arhitektidel võistlusele asja, aga reaalsus on see, et silla disain tuleb nii, nagu tuleb, kuna kõigepealt peab ta täitma konstruk-tiivseid nõudeid ja arhitektuurile väga palju ruumi ei jää, ainult värvi valik võib-olla. Madis: Värvikombinatsiooniks valisi-me klassikalise TTÜ halli ja kirsipu-nase. See peaks olema piisavalt mõjuv põhjus, et esteetika pool kinni panna.

Lisaks silla disainimisele olete tege-lenud ka enda promomisega: teil on nii Facebook`i fännilehekülg kui ka ametlik veebileht. Milleks kõik see?

Steel Skeletoni sild

40x1.5 toru

19x1 toru

TudENg TE

guTSEb


Madis: Kuna sponsorid on meid väga palju aidanud, siis nende ära mainimi-seks on Facebook ja koduleht väga va-jalikud asjad. Kuna me ikka mõtleme, et ka järgnevatel aastatel võiksid TTÜ üliõpilased DECO-le minna, siis ehk aitab sotsiaalmeedia ka neid huvilisi leida.Kaarel: Üks päris suur põhjus, miks me seda kodulehekülge tegime, on ka see, et mu sloveenist sõbra võistkonnal

oli ka kodukas ja me ei saa ju kuidagi neile alla jääda.Madis: Olgem ausad - me oleme siiski edevad inimesed.

Milliste eesmärkidega Istanbuli sõi-date?Madis: No tahaks esimese päevituse peale saada (naeravad).Robert: Selle aasta päikese-süütus ootab kaotamist.

Kaarel: Kui nüüd asjalikku juttu ka rääkida, siis ootused on ikka küllaltki kõrged. Mudelid väidavad, et defor-matsioonid jäävad lubatud piiridesse, mis tähendab, et selle eest ei tohiks trahvipunkte saada. Lisaks on meie sild suure tõenäosusega kergem kui ükski teine, mis eelnevatel võistlustel on olnud. Seega võiks mõlemas kate-goorias väga hästi minna.

Kuidas kavatsete kasutada potent-siaalset auhinnaraha? Robert: Eks see potentsiaalne auhin-naraha ole lihtsalt väike preemia selle pingutuse eest, mis me siin viimase poole aasta jooksul teinud oleme. Kindlat sihtotstarvet pole sellele välja mõelnud.

Milliseid õpetussõnu jagate tuden-geile, kes kavatsevad tuleval aastal DECOst osa võtta?Robert: Kõige esimene asi on mõelda, kuidas see eelarve kokku saada. Kind-lasti peab olema ka valmisolek sellesse projekti oma aega panustada. Samuti tuleb kasuks erinevate programmide oskus.Kaarel: Soovitaks lugeda ka meie kodulehte…Madis: …ja kui midagi ei oska, siis ärge häbenege targematelt nõu küsida.

Aitäh ja edu võistlusel!

DECO ehk Design&Construct on ehituse eriala üliõpilastele mõeldud rahvusvaheline terassilla ehitamise võistlus. Esimest korda toimus võistlus Istanbuli tehnikaülikooli korraldusel 2002. aastal ühekordse ettevõtmisena. 2007. aastast taaselustas võistluse Is-tanbuli Boğaziçi ülikool. Sellest ajast on DECO toimunud igal aastal ning jõudnud juubelit tähistava kümnenda võistluseni.

Sildadele esitatavad nõuded teatab korraldusmeeskond ca 6 kuud enne võistlust. Sildu hinnatakse järgmiste kriteeriumide põhjal – unikaalsus ja esteetiline välimus, kokkupaneku aeg, siirdeefektiivsus ja silla kaal.

Sildu koormatakse vertikaalselt 1250 kg suuruse jõuga (imiteerimaks oma-kaalu- ja liikluskoormusi) ja horison-taalselt risti silla teljega 25 kg suuruse jõuga (imiteerimaks tuulekoormust).

Selleaastase võistluse reglement näeb ette, et silla maksimaalne kõrgus on 2 m ning sildeava 6 m. Sillatekk peab ulatuma maast vähemalt 0,9 m kõrgu-sele.

Sel aastal asub 3000 € suurust peaau-hinda jahtima 17 võistkonda 8st riigist. 9 Türgi võistkonna kõrval asuvad sildu püstitama poolakad, horvaadid, iraanlased, portugallased, itaallased, rumeenlased ning meie oma Steel Skeleton.

MIS ON DECO?

Steel Skeletoni meeskond

Steel Skeletoni toetavad:

TudENg TEguTSEb

Laura FreivaldKeemia- ja materjalitehnoloogia üliõpilasnõukogu [email protected]


TUNNE OMA TULEVIKKU KEEMIK

8. - 10. aprillini toimub taas projekt, mille eesmärk on suunata keemikuid oma erialavalikute väljunditele pil-ku heitma – „Tunne oma tulevikku, keemik!“. Muidugi on oodatud ka teised huvilised, kel on huvi keemia ja ettevõtete vastu. Kolmapäeval, 8. aprillil toimuvad seminarid Tallinna Tehnikaülikoolis ja juba 10. aprillil on väljasõit, aga rohkem teavet leiad juba ürituse infost ja TTÜ keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna üli-õpilaskonna FB-lehelt.

Kahe tudengi muljed/kogemused:

Olles alles esimese kursuse tudeng, olen projektist “Tunne oma tulevik-ku, keemik!“ osa võtta saanud ainult ühel korral, kuid olen selle kogemuse üle väga õnnelik. Ülikooliõpinguid alustades on raske ette näha, millised on võimalused oma õpitud teadmisi tööturul kasutada. Õnneks on olemas üritused nagu TOTK, mis on heaks vahelduseks tavapärasele koolitööle ja

annavad aimu, milline tulevik meid keemikutena ees võib oodata. Oma esimesele TOTK-le sain panuse anda ka korraldusliku poole osas. Nägin, et sellise ürituse korraldamine ei ole üldse lihtne. Vaatamata mõne-dele tagasilöökidele, saime aga siiski hakkama ja kohale tuli palju huvilisi. Oli hea töötada koos rühma aktiivsete tudengitega, kes on valmis pingutama, et korraldada põnev üritus nii teistele tudengitele kui muidugi ka endale. Kuigi TOTK on eelkõige suunatud keemiateaduskonna tudengitele, olen üsna kindel, et igaüks võib sealt endale mõne põneva seminari või väljasõidu leida.

Katariina Peksar

Projektist „Tunne oma tulevikku, kee-mik“ rääkis mulle kursaõde paar päeva enne selle toimumist. Tookord, kaks aastat tagasi, toimus see kahel päeval. Esimesel leidsid aset seminarid ja teisel väljasõit ettevõtetesse. Erialastel semi-naridel oli midagi huvitavat ja harivat igale keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna tudengile. Meeleolu oli hea ja entusiastlik. Kuna olin siis esi-mese aasta tudeng, oli lisaks huvitava-tele ettekande teemadele ka kogunenud kuulajaskond mitmekülgne: vanemad

tudengid, üliõpilasnõukogu liikmed, esmakursuslased. Teisel päeval toimus väljasõit ettevõte-tesse. Külastasime eri firmasid: Orto, Tallinna Vesi, Iru elektrijaam ja Saku õlletehas.Samal semestril ühinesin ka KÜNiga (keemia- ja materjalitehnoloogia tea-duskonna üliõpilasnõukogu). Ülikoo-liõpingute kolmandal semestril olin koos kursaõe Anna Mariega TOTK-i projektijuht. Minu arvates on selle projekti parim osa võimalus kuulata erialaseid semi-nare ja muidugi ka erialaste ettevõtete külastamine. Neid ju niisama õpinguid alustav tudeng igapäevaselt ei külasta. Boonusena saab veel tuttavamaks teis-te oma teaduskonna tudengitega.

Anastassia Bljahhina

TudENg TE

guTSEb


Marili ViitakTTÜ magistriõppe tudengMaa-teadused, spetsialiseerumisega okeanograafia ja meteoroloogiale

PRAKTIKA JA ÕPINGUD PÄIKESELISES PORTOS

Seistes 2014. aasta kevadel silmitsi ülikooli lõpetamisega, tekkis mul tunne, et midagi on ülikooli ajal siiski kogemata jäänud - nimelt välismaal õppimine. Mõeldud-tehtud, pöördusin TTÜ rahvusvaheliste suhete osakonda ning sealt saadud info ja soovituste põhjal otsustasin kandideerida vahe-tusüliõpilaseks Erasmuse programmi raames.

Välisõpingute sihtriigiks valisin Portu-gali ning pärast paberite korda ajamist asusingi õppima kooli nimega School of Engineering, Polytechnic of Porto uurimisüksusesse Autonomous Sys-tems Laboratory (LSA).Porto on suuruselt teine linn Portugalis ja asub ookeani ääres jõe kaldal. Lin-nas on säilinud vana arhitektuur ning õhkub sajanditetagust hõngu, pakkudes avastamisrõõmu pikaks ajaks. Linnale on omased armsad, väiksed ja kitsad tänavad, mis tekitavad muinasjutulise tunde. Kevadsemester Portugalis tõi minu ellu palju uusi tuuli. Kui hakkas lähenema aeg tagasi Eestisse tulla, otsustasin, et sooviksin oma välismaal viibimise aega veelgi pikendada. Olles

saanud välismaal õppimise kogemuse, hakkasin otsima praktika kohta, et saada ka töötamise kogemust. Teadsin, et praktikat välismaal toetab ka Eras-muse programm, mille raames mul on võimalik saada ka stipendiumi.

Praktikakoha otsimist alustasin Inter-netist, kust leidsin palju informatsiooni minu erialaga seotud firmade kohta. Uurisin ka kohalikelt, millised on kom-bed ja viisid töö või praktika otsimisel ning rääkisin sõpradele ja tuttavatele oma kavatsustest leida praktika. Just rääkimine paljude inimestega oligi see, mis mind sihile viis!

Vahetusõpingute käigus olin seotud uurimislaboriga LSA ning sooritasin seal ka praktika. Sain pakkumise osa-leda projektis, mis viidi läbi koostöös surfikooliga Fish Surf School. Projekti eesmärgiks oli arendada surfiturismi Põhja-Portugalis. Minu tööülesandeks oli aidata koguda informatsiooni surfi-kohtade kohta. Selle käigus uurisin ka, kuidas mõjutab rannale lähenevate lai-nete suund, suurus ja periood lainetuse iseloomu rannas. Praktika käigus oli mul võimalus külastada paljusid randu ja näha, kui erinev võib olla lainetuse iseloom erinevates paikades. See andis mulle suurepärase välismaal töötamise kogemuse.

Töö kõrvalt leidsin aega tegeleda ka mitmete huvitavate hobidega. Kuna tegemist oli projektiga, mis sisaldas koostööd surfikooliga, ei jäänud ära proovimata ka surfamine, mis sai minu põhiliseks hobiks. Lisaks käisin mat-kamas, tutvusin kohaliku kultuuriga ning õppisin keelt.

Kogu välismaal viibimise kogemusest õppisin palju. Kindlasti arendasin oma suhtlemisoskust ja sain kinnitust, et nii palju, kui on inimesi, on ka arvamusi. Nähes palju erinevaid vaatenurki, mõistsin, et ühe asja tegemiseks on mitmeid viise ning alati on võimalik ka teisiti. Kogesin, et õiged inimesed jõua-vad alati sinuni või sina nendeni ning peamine on tunda elust rõõmu. Kogu kogemus avardas minu silmaringi pal-ju ning õppisin olema enesekindlam ja avatum. Kindlasti tuli ette ka raskeid hetki ning muidugi tundsin kohati ka koduigatsust. Igatsus perekonna, sõp-rade, tuttavate teede ja eesti keele jä-rele. Olla võõras kultuurikeskkonnas, oskamata rääkida kohalikku keelt, on omaette kogemus. Inimesed räägivad ja naeravad, kuid sina ei mõista. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkasin õn-neks ka keelest aru saama.

Kõigile, kes kaaluvad, kas proovida vahetusõpinguid või teha oma prakti-ka välismaal, soovitan mina kindlasti minna ja ennast proovile panna. See on kindlasti kogemus, mis ei unune ka aastate pärast!

Erasmuse praktikale võivad üliõpila-sed suunduda juba kõrgharidusõpingu-te esimesel aastal. Praktika Erasmuse programmi raames võib kesta 2 - 12 kuud. Iga praktikant saab stipendiumi ning välispraktikat arvestatakse ka TTÜ õppekava täitmisel. Sellest õp-peaastast on võimalik äsjalõpetanutel ka välispraktikale minna - taotlus peab olema esitatud viimase õppeaasta jooksul ning enne lõpetamist.

Lisainformatsiooni praktika läbimi-seks välismaal leiab TTÜ rahvusva-heliste suhete osakonna kodulehelt: www.ttu.ee/internship

TudENg TEguTSEb

16.15 Taiji treening, Tudengim

aja14.00 EV presidendi loeng Eesti infoühiskonna tulevi-kust, TTÜ

aula

16.00 Töökohad ja töötam

ine panganduses, U

01-228*

18.00 Linuxi koolitus #1, SO

C-311

16.00 How

to write applica-

tion documents and be

successful in a job interview,

U01-228*


aja

10.00 Heategevuslik lasteas-

jade turg, Tudengimaja


aja16.00 Kuidas koostada CV-d ja kaaskirja (vene keeles), U

01-228*

18.00 Esinduskogu uue koos-seisu esim

ene koosolek, I-228

16.30 Kuidas töövestlus edukalt läbida, U

01-228*

Lõppeb Arengufondi stipen-

diumitele kandideerim

ine


aja18.00 Linuxi koolitus #2, SO

C-211A

TTÜ N

õukogu annab seisukoha rektorikandidaa-tide kohta

Kultuuriklubi mälum

ängu-sari, Tudengim

aja


ajaBuildIT 2015 Konverent-sipäev “Klaas ehituses”

BuildIT 2015 Võistluspäev

TTÜ Kevadball, Tudengim

aja

17.00 TTÜ Tantsuansam

bel Kuljus kevadkontsert, TTÜ

aula

EÜL-i üldkoosolek, juhatuse

valimised, Tartu


aja18.00 Veebirakenduse koolitus #1, SO

C-211A

ESN International D

inner, Tudengim

aja

Doonoripäev, Tudengim

aja


aja

12.00 NRC Estnia esitleb:

TTÜ Treeningpäev 2015, TTÜ

cam

pus

Ühikatevaheline võistluspäev

SessEeldus pidu

Aprill

2015

16.00 Kuidas edukalt tööle kandideerida, U

01-228*

16.00 Alusta auditist – hea

võimalus alustada om

a karjääri finantssektoris, U

01-228*

Tunne oma tulevikku, keem

ik – sem

inarid

Tunne oma tulevikku, keem

ik – väljasõit

*Karjä

ärisem

inaride info: w

ww.ttu.ee/career

ET

KN

RL

P1

24

5

67

89

1011

12

1314

1516

1718

19

2021

2223

2425

26

2728

2930

16.00 Kuidas planeerida om

a tulevikku ja teha õigeid otsuseid, U

01-228*

16.00 Kuidas ärevusega toim

e tulla, U01-228*


aja

3

Foto: Raido Liiksmann

ET

KN

RL

P

TudENg TE

guTSEb

KAHEPÄEVANE AVASTUSRETK EHITUSINSENERIDE VALGUSKÜLLASESSE

MAAILMA

Kallis tudeng! Kindlasti oled möödunud mõnest Tallinna panga-hoonest, mõnest neist paljudest linna kohal kõrguvatest klaastornidest. Millest Sa seejuures mõtled? Võib-olla sellest, kuidas elavad kõrgemate korruste kabinettide omanikud? Millise autoga nad sõidavad, millist ülikonda kannavad? Millised näevad välja nende sekretärid? Kui suur on nende maja ja kui sügav on bassein? Kuid võib-olla oled Sa mõelnud ka sellele, kuidas püsib püsti hoone, mis tundub välisel vaatlusel olevat tehtud vaid haprast klaasist? Kuidas on see projekteeritud? Kuidas on üldse võimalik ehitada klaasist mitte ainult aknaid, vaid lausa terveid seinu? Mida peab seejuures arvestama? Millest on üleüldse tehtud see maagiline materjal ja kuidas saaks seda veelgi paremaks muuta? Selliseks, et klaasseinu ei saaks purustada ei rusika, kivi, relva ega autoga? Kas klaasi eelistamine betoonile on karmis Põhjamaa kliimas põhjendatud ka millegi muu kui pelgalt

esteetiliste argumentidega? Neile ja paljudele teistele küsimustele annab vastuse kahepäevane ehitusteemaline suurüritus BUILDIT 2015, mis toimub TTÜs 23. ja 24. aprillil.

23. aprillil toimub konverents, kus teiste seas esinevad aastaid klaasi liimkinnitustega tegelenud Felix Nick-lisch Dresdeni ülikoolist ja sel aastal oma 350. juubelit tähistava klaasi tootva globaalse suurkontserni Saint-Gobaini esindaja härra Lukasz Pajdak Saint-Gobain Polskast. Lisaks neile kõnelevad meie ülikooli ehitusteadus-konna staarteadurid Fransesco de Luca ja Hendrik Voll.

Teemad on seotud klaasfassaadi, päevavalguse ja energiatõhususega. Tutvustatakse klaasi tööstusliku toot-mise meetodeid tänapäeval ja võimalikke tulevikutrende. Pärast ettekandeid toimub põnev vestlusring teemal klaasi olevik ja tulevik Eesti kliimas.

24. aprillil toimub võistluspäev. Tule-vased insenerid saavad kätt proovida eelmisel aastal ülimenukaks osutunud pabersilla ehitamise võistluses. Samuti

Maarja AbelKorraldusmeeskonna [email protected]


võib osaleda AutoCADis joonestamise võistlusel või lahendada Francesco de Luca juhendamisel klaashoonete varjestamisega seotud probleeme. Lisaks kõigele muule saavad tudengid kätt proovida esmakordselt TTÜ ajaloos toimuvas klaastaara purus-tamise võistluses, mis saab teoks koostöös TTK tudengitega.

Võistlustega samaaegselt toimub Tehnikaülikooli aulas ka mess, kus on kohal kõige mainekamad ehitus-ettevõtted Eestist, kes kõik soovivad vaid üht – kohtuda SINUGA, aktiivne ja lennukas ehitushuviline tudeng, et pakkuda Sulle väärtuslikku informat-siooni ja tasuvat praktika- või töökohta.

Armas tudeng, ära maga maha võima-lust saada osa esmakordselt Eesti ehitusajaloos toimuvast sedavõrd suurekaliibrilisest puhtalt klaasile pühendatud üritusest. Tule BUILDIT 2015 üritustele 23. ja 24. aprillil!

Kõikidest BUILDITi raames toimu-vatest üritustest osa võtmine on Sulle TASUTA!

Kohtumiseni!

KLAAS EHITUSES

1920Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindusStudent Union of Tallinn University of Technology

2015.buildit-tallinn.eu

OOTAME

JA SIND, KES SA OLED MÕELNUD TTÜ-S ÕPPIMISELE

SINDinsener

ettevõtja

TTÜ tudengite korraldatud ehitusteemaline suursündmus

Ettekandeid esitavad valdkonnas tunnustatud spetsialistid, teiste seas Hendrik Voll (Eesti), Felix Nicklisch (Saksamaa) ja Lukasz Pajdak (Poola)

VÕISTLUSTELE REGISTREERIMINE JA LISAINFOTULE JA KOGE ELAMUSI!

MESS

tööt

oad

võistlusedaruteluring

ettekandedJA PALJU MUUD!

LEIA MEID KA FACEBOOKIST! Build-IT

TudENg TEguTSEb


TTÜ STARTUP SMART LOAD SOLUTIONS SILICON VALLEY`S: „IDEE ÜKSI EI MAKSA MIDAGI“

Ken VeskiMektory [email protected]

Märtsi alguses külastas TTÜ dokto-ritööst välja kasvanud Startup Smart Load Solutions (edaspidi SLS) Silicon Valley't.

Silicon Valley'sse viis Smart Load Solutions'i Mektory Ärimudelite konkursi võit. Konkurss on suunatud tudengitele ja nende startup-idele ning seda on edukalt korraldatud juba viiel korral. Järgmine Ärimudelite konkurss toimub 2015. aasta sügisel.

SLS tegeleb elektrivõrkude targaks tegemisega, pannes tarbijad tarbima siis, kui elekter on odav, ning tootjad lisavõimsusel tootma siis, kui elekter on kallis. Silicon Valley's käisid TTÜ energeetika doktorant Madis Uuemaa ja tarkvara arhitekt Allan Puusepp kohtumas ingelinvestorite, riskikapita-listide, ärikiirendite, teiste startup-ide ja juba maailmakuulsate ettevõtetega.

Madis Uuemaa: “See reis oli meie jaoks väga suur samm meie arengus edasi. Tugevalt silmaringi laiendav ja asendamatu kogemus, kuidas asjad nii-öelda tegelikus ärimaailmas käivad”.

6 tähtsamat teadmist ja õppetundi Silicon Valley'st:

- USA kultuuriline eripära. Alati tuleb kohtumist alustada Small Talki-ga. Küsi teiselt, kuidas tal läheb, kaua ta juba Si l icon

Valley's on, kuidas ta oma äriga algust tegi. Teise inimese vastu huvi näitami-ne tekitab temas ka huvi sinuga edasi suhelda. - USA inimesed on väga oma riigi kesksed. Kui sa tahad startup-ina nende tähelepanu köita, pead sa jätma vähemalt mulje, et sa oled kohalik ette-võte või et sinu põhiturg on USA. Kui ettevõtte 100st töötajast 99 on Eestis, aga CEO on Silicon Valley's, on see juba piisavalt hea.- Näita püsivust. Tundmatule startup-ile ei kirjuta keegi esimesel kohtumisel tšekki. Kui sa oled aga inimesega tihti kohtunud, näidanud talle, et oled ole-mas ja julged suhtlust aktiivselt üleval hoida, tulevad ka tulemused. Iga koh-tumise järel kirjuta väike follow-up. Igal uuel kohtumisel räägi asjadest, mida sa vahepeal saavutanud oled.- Ideed pitchides näita oma kompe-tentsi. Meie näitel: olen doktorikraa-diga insener, kes on töötanud Skype's ja Ericssonis. Siis räägi probleemist - kalli elektri tarbimisega kulutavad ettevõtted tohutuid summasid. Paku unikaalne lahendus – meie tark pil-vesüsteem paneb sinu masinad elektrit tarbima siis, kui see on odav. See sääs-tab keskmiselt 20% energiakuludest. Lõpuks turg – 20% 60’000’000’000 dollarist oskab investor ise ka arvuta-da. Ole selge ja täpne.- Investorit huvitab raha. Tehniline lahendus, ükskõik kui hea, on investori jaoks t e i s e -

järguline. Räägi turu suurusest. Räägi enda potentsiaalsest turuosast. Räägi, millal need miljardid talle kätte tule-vad. Seda toonitas ka Stanfordi kuulus mehaanikaprofessor Burton H. Lee.- Idee on oluline, aga idee ise ei mak-sa midagi. Loeb see, mitu kasutajat sul on, mitu maksvat klienti. Idee ja tehniline taust on niivõrd väheoluli-seks muutunud, et Tesla Motors on kõik oma patendid avalikkusele kasu-tada andnud.

Mis saab edasi?Saadud teadmistest lähtuvalt on SLSi lähimad plaanid arendada oma proto-tüübist esmane toode ning valideerida turu huvi selle järele Eestis ja Nord Pool Spot energiaturu piirkonnas. Sealt edasi laieneda teistele Euroopa ja maailma energiaturgudele, kus esineb dünaamilisi hinnakõikumisi. USA suunal on esialgu plaanis suhelda otse võrguteenuse pakkujatega, kuna seal-ne turg ei ole veel täielikult vaba.

Mektory Ärimudelite konkurss on võistlus, mis on avatud tudengitele üle kogu maailma. Konkursi eesmärk on anda osalejatele oskused ja kogemu-sed, mis on vajalikud startup-i loomi-seks. Peaauhinnaks on reis Silicon Valley'sse.

TudENg TE

guTSEb


YURI’S NIGHTAprillis tähistab kogu maailm kos-mosehuvilistele olulist päeva - Kos-monautikapäeva ning sellele järgneb Yuri’s Night. Kõik see toimub 12. aprillil, päeval, mil aastal 1961 esime-ne inimene kosmoses käis. Kindlasti korraldab sellel päeval oma ürituse ka MEKTORY Kosmosekeskus.Tuletan enne seda tähtpäeva meelde need kosmoseajaloo tähtsamad sünd-mused, mis on otseselt seotud Eesti inimeste, organisatsioonide ning ette-võtetega.Kogu Eesti Kosmoseajaloo võib jagada kolmeks etapiks. Esimene etapp, alates 1810 (Tartu Tähetorni ehitus) kuni teise maailmasõjani – varajane etapp, mida iseloomustab eesti teadlaste oluline panus maailma kosmoseuurin-gutesse. Teine etapp – 1945-1991 on kosmonautika arengus periood, millal Eesti ettevõted arenesid ning tootsid vajaminevat maailma ühele tugevama-test kosmoseriikidest. Siin oleks oluli-ne mainida, et Eesti tootmisettevõtted olid erineval viisil kosmosega seotud enamasti kaudselt, ning kõike fakte ei ole nii lihtne avastada. Pole ime, kui aja möödudes avastame, et tegime nõukogude kosmoseprogrammi jaoks rohkem, kui ise arvame.Kolmas, iseseisvuse etapp, algas 1991. aastal. Seda on iseloomustatud Eesti koostööga rahvusvaheliste organisat-sioonidega.

Eesti kosmoseajaloo alguseks võib pidada 1810. aastat, mil avati Tartu observatoorium.

1808 – 1810 - Tartu observatooriumi ehitus.1824 - Tartu tähetorn sai maailma suurima ja moodsaima 9-tollise lääts-pikksilma.1837 - avaldas Friedrich Georg Wil-helm Struve maailmas esmakordselt tähe (Vega) kauguse määrangu. 1885 - avastas Carl Ernst Albrecht Hartwig Tartu tähetornis esimese ga-laktikavälise supernoova ehk tähehuku

Andromeeda udukogus.1922 - Ernst Julius Öpik tegi esime-sena kindlaks Andromeeda udukogu kauguse.1932 - Ernst Julius Öpik ennustas ko-meedipilve olemasolu Päikesesüsteemi välisosas (Öpiku-Oorti pilv).1960 - Tartu observatoorium ning Tartu Ülikooli Füüsika Instituut on arenenud ning ehitanud mõned teadusinstrumen-did kosmoseuuringuteks 1960ndate algusest ning kuni 1980ndate lõpuni: • esimese astrofüüsikalise satelliidi Kosmos 215 valgusdetektorid• orbitaaljaamade Salyut 4, 6 ja 7 madala resolutsiooniga spektromeeter Mikron ja muud vahendid• Orbitaaljaama Mir nelja kanaliga teleradiomeeter FAZA • Vahendid, mida kasutati helkivate pilvede ja Maa atmosfääri optiliste omaduste uuringutel• Soyuz programmi tooted.1967-1972 - valmistati Põltsamaal Nõukogude Liidu astronautidele suu-res koguses erinevaid tuubitoite. 1970 - Tallinna Elektrotehnika Tehas „Estel“ arendas ja tootis maailma esimese kuukulguri Lunokhod-1 jaoks jõu-pooljuhtseadmed rattamootorite juhtimiseks.1974 - Jaan Einasto (sünd. 1929) tegi oma panuse tumeaine uurimisse (Discovery of dark matter in the Uni-verse).1991 - pärast taasiseseisvumist on Eesti teadlased osalenud aktiivselt ESA kosmosete-leskoobi Gaia arendamises. Gaia startis detsembris 2013.1997 - aastal sai kinnitatud Jaan Einasto avastus Uni-versumi suuremastaabilise rakulise ehituse kohta (nn kärgstruktuur), mis põhi-neb galaktikate ja nende süsteemide ruumjaotusel. 2003 - Vertex Estonia, satelliitantennide tootja, tegi Euroopa Kosmo-seagentuuri ESA tellimusel 35-meetrisele raadioteles-koobi antenni Austraalias, mis juhtis satelliidi "Mars Express" teekonda Marsile.

2006 - EAS loob Estonian Space Office'i (Eesti Kosmosebüroo).Alates 2006. aastast on Eesti Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasuta-mise Organisatsiooni (EUMETSAT) koopereerunud liige, alates aastast 2012 täisliige.21 juuni 2007 - EASi eestvedamisel lõi Eesti suhted Euroopa Kosmo-seagentuuriga. Allkirjastati esimene kosmosekoostöö kokkulepe2009 - EAS saab International Astro-nautical Federation i (IAF) liikmeks.7 mai 2013 - Eesti esimene kosmose-satelliit ESTCube-1 läks orbiidile ning Eestist sai maailma 41. kosmoseriik. 24 aprill 2014 - avas TTÜ Innovat-siooni- ja Ettevõtluskeskus MEK-TORY Kosmosekeskuse. MEKTORY Kosmosekeskus valmistab ette TTÜ kuupsatelliidiprogrammi. 04 veebruar 2015 - 51 aastat pärast asutamist võttis Euroopa Kosmo-seagentuur (ESA) oma 21. liikmeks vastu Eesti.

Nagu eeltoodust paistab, pole Eesti kosmoseajalugu lühike ega vaene ning Euroopa Kosmoseagentuuri täisliik-meks astusime juba päris kosmose-riigina. Usun, et Eesti teadlastele ja inseneridele leidub kindel nišš, milles neid aina kõrgemalt hinnatakse.

Artikli koostamisel kasutati EAS Eesti Kosmosebüroo infomaterjale.

Aleksandr ZhigalovMEKTORY Satelliidiprogrammi kommunikatsiooni-meeskonna [email protected]

TEaduS


DIGIEVOLUTSIOONI VÕIMALUSED KOOLIHARIDUSES

Erinevate ülikoolide Internetti üles laetud videoloengud ei ole enam ammu midagi ebatavalist. Iga huviline võib neid vaadata nii palju kui tahab. TTÜ-s ei ole videoloengud samuti täiesti võõras teema, samas pole need ka eriti levinud. Võib küsida, kas need üldse peaksidki levinud olema. Ülikooli õppetöö kolimine Internetti võib viia väga suurte muutusteni ning kõiki ta-gajärgi ei ole võimalik ette ennustada. Antud artikli eesmärk on välja tuua mõned videoloengutega seotud po-sitiivsed võimalused ning edendada diskussiooni tekkimist videoloengute laialdasema tootmise ja kasutamise üle. Diskussiooni alguspunktiks on minu ettepanek salvestada võimali-kult paljud TTÜ-s toimuvad loengud videoloengutena ning kasutada neid igapäevases õppetöös.

Järgnevalt toon mõned argumendid, mis seda ideed toetavad.

1. Päris palju üliõpilasi töötab õpingute ajal - millestki peab ju elama. Õppi-mise seisukohast on tegemist kahtle-mata negatiivse nähtusega. Peamiseks riskiks on õppeedukuse langemine ja kooli pooleli jätmine. Samas on minu arvates paljude tudengite tööleminek enne õpingute lõpetamist peaaegu et paratamatus. Töötavale tudengile oleks suureks toeks, kui ta saaks va-hel mõnda loengut videosalvestusena näha. Samamoodi aitaks videoloeng tudengit, kes mingil muul põhjusel on tunnist puuduma pidanud. Videoloeng

oleks võimalus kaotsiläinud materjal tagantjärele kvaliteetselt omandada. Võib ju küsida, miks peab „popitegijat“ aitama. Ma arvan siiski, et see aitab vähendada mahajäämust õppeaines ja võib vähendada koolist väljalangevust.

2. Vahel juhtub, et tunniplaan ei sobi päris hästi. See olukord tekib tavaliselt siis, kui tudengil on soov mõni valikai-ne/vabaaine mõnest muust õppekavast võtta ning tekib aegade kokkulangevus oma tunniplaaniga. Sellisel juhul on valida, kas loobuda ühest ainest või võtta mõlemad ained, aga seda kva-liteedi arvelt. Videoloeng vähendab vajadust viibida ettenähtud ajal ette-nähtud kohas ning selle abil oma aega paremini planeerida.

3. Ilmselt on mitmedki tudengid kokku puutunud olukorraga, kus loeng on läbi - ja mitte millestki ei saanud aru või siis jäi mõni üksik oluline detail tähele panemata. Video eelis on see, et seda saab vaadata nii mitu korda kui vaja.

4. Loengu aeg on piiratud 90 minutiga. Selle aja jooksul ei jõua kõiki teema-sid väga põhjalikult käsitleda. Samas oleks mõne pikema tuletuskäigu läbitegemisest aine mõistmise seisu-kohast võib-olla kasu. Videoloengute aeg on sisuliselt piiramatu. Videod on võimalik jagada kohustuslikuks põhi-materjaliks ning lisamaterjaliks neile, kes tunnevad asja vastu suuremat huvi. Lisamaterjalist saab kujundada tead-miste ammendamatu varasalve.

5. Videoloenguid ei pea tingimata alati klassis lugema, eeldades et õpilased selle lindistamisel ei osale. Oleks päris huvitav, kui videoloengutes oleks mõni lõik, mis oleks tehtud näiteks labora-tooriumis, tehases või miks mitte ka

vabas looduses, kui eluline näide teo-reetilisi teadmisi paremini kinnistada aitab.

6. Paranevad ainete interdistsiplinaarse omandamise võimalused. Mõni video-lõik võib olla pärit teisest õppekavast, aga toetada suurepäraselt ka põhiaine õpetamist.

7. Videoloengut võib lugeda üksikute teemade kaupa lühemate lõikudena ja minu hinnangul oleks see väga otstar-bekas. Väiksemaid lõike on kergem asendada uuendatud versioonidega, samuti on kasutaja jaoks kergem mõn-da konkreetset teemat otsida, ilma et oleks vaja läbi sirvida kogu 90 minuti pikkune videolõik. Lühikeste lõikude vahele saab kergesti monteerida kõik-võimalikku lisamaterjali jne.

8. Lisaks loengutele on võimalik videona salvestada ka mõned harju-tustunnid. Sõltub kui aktiivset osalust üliõpilaselt tunnis oodatakse. Kui harjutustunnis lahendab õpetaja ainult näidisülesandeid, siis on seda võimalik salvestada samamoodi kui loengut. Nendes tundides, kus õpilaste ja õpe-taja vahel toimub aktiivne kahepoolne töö, ei ole salvestiste tegemine muidugi mõeldav. Labori katseid saaks videote-na küll näitliku lisamaterjalina kasuta-da, aga see ei asenda igaühe isiklikku laboritöö vms praktilist kogemust. Kogu õppetegevus ei peagi Internetis toimuma.

9. Videoloeng on TTÜ poolt toodetud kaup. Seda on võimalik turustada näi-teks Avatud Ülikooli kaudu neile, kes õppimise vastu huvi tunnevad, aga ei saa füüsiliselt koolis kohal käia. Sageli ei ole huvilise eesmärk kogu stuudium läbi teha, vaid mõnes valdkonnas

Silvester JürjoKeemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna üliõ[email protected]

aRvaMuS


teadmisi omandada. Videoloeng võib olla ka suurepärane täienduskoolituse materjal vilistlaste jaoks. Oluline on sellist kaupa aktiivselt ja atraktiivselt turustada. Iga aine ainepassile võiks kõrvale tekkida reklaamiv osa põhjen-dusega, miks just see aine on vajalik ja kasulik. Müügitöö peab olema kor-ralik.

10. Majanduslikust aspektist võib esile tuua veel kooli ruumide optimaalsema kasutamise võimaluse.

Lisan veel mõne olulise märkuse, mis puudutab selle ettepaneku võimalikke kitsaskohtasid. Minu ettepanek ei pretendeeri täiuslikkuse tiitlile. Pigem loodan, et positiivsed aspektid kaa-luvad üle negatiivsed ning viimased saavad rahuldavalt lahendatud.

Esiteks ei tohi ükski õpetaja oma töötasus kaotada. Kindlasti ei tohiks juhtuda midagi taolist, et õpetajal lastakse loeng ära lugeda ja peale videosalvestuste valmimist saab ta koondamisteate. Õpilaste video vaata-mine peaks võrdsustuma päris loengu andmisega. Lisaks sellele peaks õpeta-

ja töötasule lisanduma osa võimalikust müügitulust, eeldusel et seda materjali on suudetud Avatud Ülikooli kaudu koolist väljapoole müüa. See võib olla õpetajate jaoks hea motivaator. Õpetaja tagala peab olema korralikult kindlus-tatud ja tema motivatsioon positiivsete vahenditega kõrgel hoitud. Muidu ei saavuta selline projekt edu.

Teiseks saabub mingil hetkel olukord, kus kogu põhimaterjal on salvestatud. Mis saab edasi? Ma arvan, et suureks võimaluseks on videote lisamaterjali täiendamine. See valdkond on pea lõ-putu. Videoloengutele vaatamata tekib õpilastel vajadus konsultatsioonideks, kuhugi ei kao harjutustunnid ega la-borid ning rohkem oleks aega tegeleda teadustööga. Lisaks vajab iga loeng mingil hetkel kaasajastamist.

Kolmandaks, ma olen arutluste käigus kuulnud kahtlusi, et mõni õpilane käiks ehk koolis, aga netis ta vaevalt midagi kuulata-vaadata viitsib. Lisaks on oht, et väheneb õpilaste omava-heline sotsiaalne suhtlemine ning võõrandutakse õpetajast. See on väga oluline küsimus, sest kool on midagi

palju enamat kui ainult koht, kus õppi-mas käiakse. Järelikult tuleb sotsiaalse suhtlemise kvaliteeti edendada loengu-väliste õppetöö vormide käigus. Ühe lahendusena võib kasutada süsteemi, kus vähemalt ajutiselt on paralleelselt olemas video vaatamise võimalus ning toimuvad ka loengud. Mõne suurema muutuse puhul on hea, kui selle jaoks antakse aega. Pikemas perspektiivis tähendaks paralleelne süsteem siiski, et õppejõudude jaoks loengute andmi-se koormus ei väheneks ning videote tootmise projekt tuleks veel lisaks. See seaks muudatuste efektiivsuse küsi-märgi alla.

Nagu öeldakse - last but not least. Ühtegi õpetajat ei saa ega ka tohiks sundida kaamera ette vastu tema tahtmist. Kõigile lihtsalt ei meeldi kaamera. Videoloengute salvestamine peaks olema võimalus, mille abil viia õppetöös läbi digi-evolutsioon, mitte aga repressiivne sunnivahend.

Loodan, et antud arvamuslugu paneb aluse täiendavale diskussioonile antud teemal, kutsub esitama täiendavaid küsimusi ning otsima neile vastuseid.

aRvaMuS


TALLINNA SMARAGDThe sun is trembling veil of agitationBehind transparent clouds...Observe the final transformationOf the dispersing sounds.

The waterfall of light is fallingOnto the cooling ground.The season changes, the colour's sprawling,On crowds that now resound.

Multiple horizons paint the brush,Corroding people's cheeks.The air of love cannot wait to gush,Being brewed in weird mix.

The tree tops, savouring affection,Reflect the emerald...I can't get enough of such perfectionAnd bitterness of rhyme.

Just like the wax, dripping down the candles,I can watch it forever:Yellow disk, on a rope, that dangles,I cannot wait to sever.

The final outline is blurringBelow the dark-blue tones,The skirt of sky is furring,Surrounded in foams.

The realm of countless stars shall now awakeAnd sing the song of night,That takes away the heavy weights of acheAnd makes the heart ignite.

The city stays ablaze: fever of the shine,While strolling in the park...There is nothing left one can refineWhile there is still a spark.

This endless road still stretches light,Compelling me to walk...Ravishing, stunning power of sightThat freezes hands of clock.

The leaves still tremble, the birds still sing...Their sounds can mesmeriseAnd make aspirations dance in ring,But then I realise...

Such mysterious serenityAnd elegance portrayWhat may become infinity,That one cannot survey.

Dmitrii StepanenkoColumnist

TUT Student [email protected]

ESN cO

RNER


FASHION – AN INSTANT LANGUAGE

As Miuccia Prada said, fashion is an instant language. Couldn’t agree more. Sometimes, the clothes you are wearing can communicate faster than words. It expresses personality and reveals a lot about a person. I think the very same judgement could be applied to a nation as well. Clothes and fashion can make cultural statements and they can out-line the characteristics of people. That is why I thought exploring a culture from the fashion point of view would be very interesting. And it is even more exciting to learn about this topic from a professional fashion designer herself. Anu Hint is a very talented and successful Estonian designer who has participated in various fashion shows, exhibitions and projects on a local as well as an international level (some of Anu Hint’s works could be seen here www.hintdisain.com). What is very special about her work, among other things, is that she combines design and style with the environmental approach. I was lucky enough to have the chance of asking her few questions about her work and generally, about fashion in Estonia:

What is your opinion about Estonian fashion as such? What are the char-acteristics of Estonian style/fashion?Estonian fashion follows the guide pro-vided by the international trends and doesn’t differ overly much from the Northern fashion. Estonians definitely want to seem decent and elegant. Our style has been influenced by the Ger-man squire (who lived on the Estonian territory for hundreds of years), who were the embodiment of beauty and abundance for the Estonian peasantry. They were both admired and despised.“In Estonia, just like in Finland, there is no style”, said Vassiljev, whose fashion collection from the 20s could be seen in KUMU. What he had in mind was that Estonians (and the Finnish) wear very minimalistic and simple clothes in comparison with Russians.

How big of a role does fashion play in the lives of Estonians?In a colder climate the clothing should be first of all practical – to protect and keep you warm. Nevertheless, quite often you can see young girls in the streets with too revealing or insuffi-cient clothing. With overly revealing clothes people may hope to find ad-mirers. I think today, clothing is not an indicator of wealth, but rather symbol-izes the person’s taste and choices.

Where do you find inspiration while creating a new collection?Nature, different cultures give inspira-tion. It is fascinating to make fashion exhibitions: there the artist doesn’t have to consider the clients’ wants and needs and can exhibit one’s own vision/idea. While making custom de-sign, the artist has to consider the event for which the clothes are made for and the needs of the client.

What is your approach towards your work, what are your priorities? It is very wise to use materials or fabrics that have been “forgotten” and unsold or to remake the second-hand clothes. I try to find fabrics from warehouses which have collected the un-used stocks (fabrics). The price of such materials is 5 times cheaper than new fabrics. In Estonian Fashion mar-ket, there are very few very rich people - thus it is reasonable to offer cheaper products. Then again, some young artists have created a “world-saver” image for themselves by remaking the secondhand clothes and fabrics and asking very high prices for them. E.g Marit Illison’s coats, made from old blankets are sold for 2000€. Also, Reet Aus’ human friendly upcycle collection t-shirts (http://www.reetaus.com/en) are even more expensive than if they would have been produced here. Recycle has become a “new luxury” - the “story” is added to the price.

What are the most significant pro-jects to you that you have done so far?I made many interesting collections,

when I worked in Tallinn Fashion House in 1985- 1991and Enelyn Com-pany 1991-1994. Another wonderful project was costume design for Rai-mond Valgre film. I made almost 20 years atelje-fashion for different clients. At the moment, making exhibitions is my biggest hob-by. Amongst my favorites, there is a big ethnographical exhibition, which I curated - presented Estonia in EXPO 2010 at Shanghai.

What do you think is t future of fash-ion in Estonia?In soviet times almost everything was sewed at home for all the family members because the selection was very small in the shops. In Estonia the clothes have always been a subject to experimenting and redesigning and ad-justed according to needs. I believe that recycle is and always will be an impor-tant choice. Today most of the clothes are being bought from shops and sec-ond-hands and more well-off madams continue to order custom-made dresses from the tailors.

Mariam MalidzeColumnistTUT Student [email protected]

Foto: Mari-A

nn VellerandESN cORNER

SPORTIMISVÕIMALUSED TTÜ LINNAKUS JA SELLE LÄHEDUSES

ttÜ spordihooneAsukoht: Männiliiva 7

Aeroobika:Tudengid: 8:00-15:30 (vajalik dekla-reerida kehaline kasvatus).

Korvpall:Tudengid: 8:00-15:30 (vajalik dekla-reerida kehaline kasvatus).Hiljem kokkuleppel spordiklubiga.Lisaks asub TTÜ campuses VI korpu-se kõrval metsas ka korvpalli metsa-väljak.

Võrkpall:Tudengid: 8:00-15:30 (vajalik dekla-reerida kehaline kasvatus).Hiljem kokkuleppel spordiklubiga.Rannavõrkpall:1 h 12 €Broneerimine avatakse suveks.Lisaks asub TTÜ campuses VI korpu-se kõrval metsas ka võrkpalli metsa-väljak.

Martin MalmSpordivaldkonna koordinaatorTTÜ Üliõ[email protected]

Jõusaal:Tudengid: 8:00-15:30 (vajalik dekla-reerida kehaline kasvatus).Hiljem kokkuleppel spordiklubiga.1 kuu 42 €1 kuu tudengile 32 €10 x kaart 30 €10 x kaart tudengile 40 €Lauatennis:Tudengid: 8:00-15:30 (vajalik dekla-reerida kehaline kasvatus).Hiljem kokkuleppel spordiklubiga.1 h treening 10 €1 h treening tudengile 9 €10 x treening 60 €

Sulgpall:Tudengid: 8:00-15:30 (vajalik dekla-reerida kehaline kasvatus).Hiljem kokkuleppel spordiklubiga.1 h E-R 17.00-22.00 12 €/väljak1 h E-R 15.30-17.00 8 €/väljak1 h E-R 22.00-23.00 8 €/väljak1 h L, P 10 €/väljak

Tennis:TTÜ campuses on olemas ka tennise-väljak. Varustust on võimalik laenuta-da TTÜ Üliõpilasesindusest.Kasutamiseks kontakteeru: [email protected]

Vaata lisa:www.ttu.ee/spordiveebSpordihoone väljakute broneerimine: [email protected]

2014. aasta juunil on TTÜ Nõukogu kinnitanud ka spordikeskuse juurde-arenduse, mis hõlmaks endas ka suuri liikluskorralduse muudatusi spordi-hoone territooriumil. Planeeritakse uut staadionit, ujulat, mängude maja, uusi võrkpalliväljakuid ja maa-alust parklat. Mõningad ettevalmistustööd ehituseks on juba tehtud, kuid hetke-seisuga puuduvad piisavad investeerin-gud ehitustöödega alustamiseks

spordiklubi FittestAsukoht: Männiliiva 7Liitumistasu 10 €

Jõusaal + rühmatreeningud:1 kuu treeningkaart 49 €1 kuu treeningkaart üliõpilasele 39 €10 x kaart 69 €

Jõusaal eraldi:1 kuu 29 €1 kuu kaart 24 € (leping vähemalt 4 kuud)

Vaata lisa: www.fittest.ee

nõmme spordikeskusAsukoht: Külmallika 15a

Jõusaal1 x 5 €10 x 30 €1 kuu 40 €BasseinPäevapilet 5 €Rannavõrkpall1 h 15 €Rannajalgpall1 h 44 €

Lisaks kuulub Nõmme spordikesku-sele terve hulk kõigile vabalt kasuta-miseks mõeldud jooksuradasid, kust võib leida ka võimalusi iseseisvateks jõutreeninguteks.

www.sportkeskus.ee

GymlecoAsukoht: Tallinn, Mustamäe, Teadus-pargi 6/1

Jõusaal:1 x külastus 8 €10 x 54 €1 kuu 49 €

Vaata lisa: www.gymleco.ee

nõmme-harku terviseraja kaarti näed siit:

Foto

: Ste

n-A

nder

Oja

kalla

s TTÜ

Fot

oklu

bi

SPORT



NRC ESTONIA ESITLEB: TTÜ TREENINGPÄEV 2015

30. aprillil, algusega kell 12.00 toi-mub TTÜ linnakus suur treeningpäev, mille toob teieni värskelt kokku tulnud Nike Running Club Estonia - tegusad noored Nike'i treenerid, kellel on kin-del siht näha inimesi end igapäevaselt aktiivselt liigutamas, eesmärk panna noored sportima ning sellest mõnu tundma ja arendada niigi järjepidevate treenijate füüsilist võimekust.

Treeningpäeval saab end proovile panna eelkõige Sandra (Nike master trainer Baltikumis), Kristi (NTC tree-ner, Spordiklubi Fittest) ja Kristiina (NTC treener, MyFitness Eesti) käe all erineva suunitlusega Nike Training Club-i (NTC) tundides, mis on spordist inspireeritud ja Nike'i sportlaste poolt loodud funktsionaalne intervalltree-ning. Ent seoses kevade saabumisega ei puudu ka jooksutund, mis juhatab sisse ja annab ülevaate NRC edasistest 2-3 korda nädalas toimuvatest väli(jooksu)treeningutest Nõmme-Harku metsara-dadel, kuhu on edaspidi kõik trennihu-vilised enam kui oodatud ühinema.

Kristiina ŠtõkovaTTÜ Treeningpäeva projektijuht, treenerNike Running Club [email protected]

ttÜ treeninGpäeva kava:12.00 Kogunemine, treeningpäeva sissejuhatus12.15 NTC: Get Toned&Strong – Nike Training Club'i keha toonust tõstev ja jõudu arendav treening;13.00 NRC: NTC Running Ready – jooksutreening vaheldumisi jooksu- ja jõuharjutustega (treening toimub Nõmme jooksurajal);13.00 NTC: Get Lean – omal keha-raskusel spordist inspireeritud inter-valltreening;14.00 NTC: Super Fusion – 3 in 1 ehk Get Lean, Get Toned ja Get Storng treeningsuundadel põhinev intervallt-reening;15.00 TTÜ Treengpäeva lõpp.

Lisaks trennihuntidele leiavad koha-peal rohkelt tegevust ja uurimist ka kõik need, kel oma kolmapäeva tren-nidest veel jalad kanged on - trikke teevad TTÜ Tantsutüdrukud ja Sal-topoisid, Nike'i tüdrukud tutvustavad huvilistele NTC ja Nike+Running app‘i, huvilistele jagatakse tasuta 2. mail toimuva TTÜ Jooksu pääsmeid, võistlushimulistele esitatakse füüsilisi väljakutseid, tunnustatakse päeva tub-limaid sportijaid jpm.

Tule kohale, võta sõbrad ja hea tuju kaasa ning veedame üheskoos ühe sportliku ja meeleoluka pärastlõuna!

TTÜ Treeningpäevale panevad õla alla: AS Jalajälg, Tallinna Tehnikaülikool,Vitamin Well, TTÜ Tantsutüdrukud, TTÜ Üliõpilasesin-dus.

SPORT


HALVA HUUMORI INSTITUUT

Aleksander [email protected]

Meie instituudi loenguruumides on tööstusvool!

Vilets füüsik- Miks te üldse läksite füüsikat õp-pima? Te ei taipa ju mitte midagi! - On õppejõud tudengis pettunud.- Pere tavad, mul juba vanaisa oli tuumafüüsik! - Vastab tudeng.- Las ma arvan, Tšernobõlis? -

Andekas kunstnikSisseastumiseksamid kunstiaka-deemiasse. Vastuvõtukomisjon küsitleb kandidaati.- Mida sa õppida soovid? -- Maalikunsti! -- Väga hea, ning mida sa teha os-kad? -- Ma oskan väga kaunilt maalida oma nime kanga servale!

TelepaatiaÕppejõud peab tõsist vestlust ühe oma tudengiga.- Plagiaadi tuvastamise tarkvara hindas teie töö kattuvuseks ühe teise tudengi tööga 80%! Kuidas te seda seletate? -- Ju me siis mõtleme lihtsalt ühte moodi! -- Ühte moodi mõtlemine ainult seda ei põhjenda. Siin peab olema vähemalt mingi telepaatia mängus, kui te juba tiitellehele sama nime kirjutate! -

PsühholoogidVastuvõtt psühholoogia erialale.- Kas see on tõsi, et te soovite õppi-da psühholoogiks? -- Jah! -- Lamage siis palun maha ja rääkige mulle sellest pikemalt! -

HuuMOR

SUDOKU


SudOku

aprill 2015

Documents