KülakiriL i i k u m i s e k o d u k a n t a j a k i r i

Teeme Ära talgupäev • Üheskoos on kindlam • Maapäev “Tagasi koju”

Õpiring “Ise tehtud, hästi tehtud!” • Noorteprojekt Uued Luuad • Kes on konsulent?

2

Sisukord

Tule talgutele, leiad armastuse!

Eneli, talguline:“Läksin Anija valda, Vetla ja Voose vahel asuvat karjääri koristama. Tööhoos sattusin kõrvuti laheda noormehega. Prügikottide vahel poolelijäänud vestlust jätkasime hiljem, kui ta mu uuesti üles otsis. Nüüd on see mees minu abi-kaasa ja väikese poja isa!

7. mail 2011 toimub üle Eesti taas ühine talgupäev. Pane sinagi end talgutele kirja www.teemeara.ee

Teeme Ära talgupäeva korraldavad: Eesti Külaliikumine Kodukant, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud, Teeme Ära Minu Eesti, Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus, Vabaühenduste Liit EMSL

3 Külas on elu

4 Talgulugude kogumine

6 Üheskoos on kindlam

7 Tunnusta oma piirkonna tegijaid!

8 Maapäev “Tagasi koju!”

10 Millal sa viimati õppisid?

12 Uued luuad

14 Konsulent - abimees või kärner

Külakirja tellimisi võtab vastu Liikumine Kodukant kontor.Tellija aadress, nimi ja kontakttelefon tuleb teatada: kodukant@kodukant.ee või posti teel Sirge 2, Tallinn 10618.

MTU Eesti Külaliikumine KodukantAadress: Sirge 2, Tallinn 10618, EestiToimetus: Kaie Toobal, Heleriin Jõesalu, Kaija Kõiv, Külli Vollmer.Fotod: Liikumine Kodukant arhiiv, erakogudKujundus: Rasmus ArmeTrükk: Paar OÜTiraaž: 2000, ilmub 6 korda aastas

3

tarmo tüürTeeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige

Kes on juba käinud tänavuse Teeme Ära talgu-päeva kodulehel, on tõenäoliselt kohanud seal Maretit, kes avastas eelmisel talgupäeval, et ka külas on elu. Maret korraldas Saaremaal talgud Kõrkküla seltsimaja ümbruse korrastamiseks ja meenutab hea sõnaga kohaletulnud talgulisi, nende rõõmu ja teotahet. Välja olid tulnud nii va-navanemad, emad-isad, lapsed kui lapselapsed. Seda, et Eestimaa külad ei ole kaugeltki välja suremas, avastasid aga ilmselt paljudki. Mullusel talgupäeval korraldatud 1130 talgust toimus üle 80% väljaspool linnasid. Milles on talgute vägi, et see ühel päeval üle 30 000 eestimaalase kodust välja ajas, ja miks siin just külad esirinnas olid?

eksivad need, kes arvavad, et talgud on mingi uue aja komme. Teeme Ära talgupäeval kaasalöö-mine on paljude külade jaoks lihtsalt pikaajalise traditsiooni jätkamine. Juba ammustest aegadest on teada, et üheskoos toimetada on mõnusam – saab rohkem tööd tehtud ning on palju lõbusam kui omaette nokitsedes.

Talgutelt on ikka leitud ja leitakse ka täna uusi tuttavaid ja sõpru. Või koguni kaaslane kogu eluks. Lisaks tavapärasemate tööde tegemisele on talguid peetud ka abikäe ulatamiseks. Sajan-di või paari eest mindi sel moel appi küla vae-sematele või neile, kelle elamist punane kukk oli räsinud. Ka täna on talgud hea viis, et teoks saaksid asjad, mis meile korda lähevad ja ärate-gemist vajavad. Näpuga näitamine või üksnes teiste otsa vaatamine ei vii edasi. Õpime enda ümber märkama abikätt ja tegemist vajavat ning oleme üha rohkem valmis ka ise aktiivselt kaasa lööma. Õpetajaiks ja eeskuju näitajaiks on selles just Eestimaa külad.

kuidas küla linnale...

Ülaltoodud numbrid mullusest talgupäevast näitavad ilmekalt, et selline aktiivne eluhoiak ja kogukondlik toimetamine on omasem linnadest väljaspool. Harjumus meie ühise elukeskkonna eest hoolt kanda ja tarvidusel käed külge pan-na on maal rohkem levinud. Kuidas neid olulisi väärtusi aga hoida ja kasvatada? Kuidas neid üha enam ja enam külast linna eksportida?

Külaliikumine Kodukant ja teised Teeme Ära tal-gupäeva korraldajad usuvad, et selleks võiks olla igal aastal üks ühine päev, kus neid väärtusi esile tõsta ja eeskuju näidata. Nii nagu on emadepäev või emakeelepäev, võiks meil olla ka talgupäev. See on päev, kus küla linnale eeskuju näitab. Päev, mil me tuleme kodust välja ja saame üks-teisega kokku, saame tuttavaks ja rõõmsamaks, saame tehtud palju olulisi asju. Saame parema elukeskkonna nii meie ümber kui ka meie endi sees!

Sestap oleme talgupäeva ette valmistades võt-nud nõuks vähendada kampaanialikkust ning rääkida rohkem ettevõtmise sügavamast sisust: neist elulistest väärtustest, mida talgud hoida ja kasvatada aitavad ning mida kõike talgutelt lei-da võib. Selleks kutsume kõiki üles rääkima ja ja-gama ka oma lugusid oma talgutelt, nii ammus-telt kui hiljutistelt koostegemistelt.

Seega, head külad üle Eestimaa, kutsume teid kõiki üles jagama oma küla talgute lugusid ja korraldama talgud ka tänavusel talgupäeval ning panema need kirja Teeme Ära kodulehel www.teemeara.ee. Näitame ennast ja oma teo-tahet, näitame eeskuju uusasumitele ja linna-ko-gukondadele! Mida rohkem on talgupisiku kand-jaid, seda kiiremini see levib! Kohtumiseni mai esimesel laupäeval, 7. mail!

Külas on elu

4

Head kodukandi inimesed! märkige kaardile oma küla ja kutsuge talgupäeva raames inime-si eestimaad avastama. Või võtke naaberküla elanikud kampa ja tehke koos midagi suuremat – midagi, millest jõud üksi üle ei käi. Kellel idee-dest puudus, vaadake kodulehelt, mis põnevaid ettevõtmisi seekord Eestimaal korraldatakse.

Talgud on meeldiv koht kokkusaamiseks, suht-lemiseks ja samas millegi praktilise tegemiseks. Tänu Teeme Ära kampaaniale on küladel üle Eesti võimalus kutsuda appi neid inimesi, kes soovivad midagi koos teha. Ühine talgupäev võimaldab tutvustada oma küla või kodukandi ajalugu, rääkida seltsitegevusest ning pajatada põnevatest sündmustest neile, kes külaeluga ti-hedalt kokku ei puutu. Eesti küla- ja maaelu on kirev ja mitmekülgne ning talgupäevadel tööd tehes ja pärast koos pidu pidades saavad kõik talgulised seda ise kogeda. Teeme Ära talgupäev annab võimaluse kaardis-tada tublisid tegijaid, väärtustada vabatahtlik-ku tööd ja tunda uhkust tehtust. Oluline pole see, kas talguline on külaelanik, suvekodu oma-nik, aktiivne vallaelanik või uudishimulik linlane,

oluline on koos tehtud töö, rahulolu hinges ja rõõm kordaläinud päevast. Teeme Ära talgupäeva korralduses seisab Ees-ti Külaliikumine Kodukant selle eest, et maa-konnatasandil tegevusi koordineerida, pakku-da talgute korraldajatele igakülgset abi ning propageerida erinevate talgute korraldamist. Teeme Ära raames avaneb võimalus tuua tal-gutraditsioon ja külade toredad tegemised laiema avalikkuse teadvusesse. Külatalgud on väga hea võimalus teha midagi koos erineva-te generatsioonide ning rahvustega, et tekiks ja tugevneks „meie“ tunne. Meil kõigil on oma talgulood ja -leiud, mida saab seekord ka kodu-lehel www.teemeara.ee kirja panna.

talgulugude kogumise veebiretkEesti Rahva Muuseum ja Teeme Ära talgupäe-va meeskond korraldavad sel kevadel esimese üle-eestilise talgulugude kogumise veebiretke, mis kestab 15. märtsist 13. maini 2011.16.–17. sajandi kirjutistes on leida esmaseid ülestähendusi Eesti talgute kohta. Ühistööna on kiireloomulisi või palju tegijaid nõudvaid

Talgulugude kogumine

Heinatalgud Pöide kihelkonnas FOTO: Johannes Pääsuke 1913

külli VollmerTeeme Ära koordinaatorite toimkonna eestvedaja, Eesti Külaliikumine Kodukant

Vaike reemannEesti Rahva Muuseum

5

töid ära tehtud nii mõisates, taludes, nõuka-aegsetes majapidamistes kui ka nüüdisaeg-sete üleriigiliste ettevõtmiste ajal. Ühes vanas talgukirjelduses on õnnetuse või häda korral peetud talguid lausa ligemise aitamise armas-tusetööks nimetatud. Oma olemuselt sarnast laadi tegevuseks võib pidada ka kõiksugu tasu-ta tööd isamaa heaks – nagu näiteks Eesti Rah-va Muuseumi kogujate tegevus. Tänu usinatele kaastöölistele on meil tulevaste põlvede jaoks alles hulgaliselt kallist vanavara, aga ka vanu talgulugusid ja pilte nii viljalõikuse, heinateo, linaropsimise, sõnnikuveo, sulenoppimise, ka-tuselöömise, puulõhkumise, metsaistutamise, kivikorjamise, kartulivõtu kui silotegemise koh-ta. Saame teada, kuidas talgutel tööd vihuti ja pärast lustigi löödi.

1989. aastal puhastas suur hulk rahvast Raadi mõisat sõjaväesaastast. Tehtud filmi vaadates jääb mulje, et nendel talgutel okastraadist tõk-keid maha lõikudes rajati eelkõige teed vaba-dusele. Kirjapandud lugu, foto- või filmijääd-vustus muutub osakeseks sinu, su kodukandi ja meie ühisest ajaloost.

kutsume kõiki üles aktiivselt osa võtma! Kutsume kirjutama ja jagama lühidalt või pi-kalt oma talgulugusid teistega ning jutustama, miks on talgutel osaletud, mida on tehtud ja mida leitud. Kirjutada võib ka kõige värske-maid talgulugusid ehk kuidas toimus mullune või tänavune Teeme Ära talgupäev.Eraldi kutsume üles koole kõikjal Eestis osa-lema talgulugude kirjutamisel. Palume õpilas-tel uurida oma vanematelt ja vanavanematelt,

mida tähendavad nende jaoks talgud, miks neil on osaletud ja mida talgutelt on enda jaoks talletatud. Eesti Rahva Muuseum ootab klassitäite viisi lugusid, tublimate koolide va-hel loosime välja auhinnareisi Tartu muuseu-mitesse.

Kuidas me teie talgulugusid ootame? Talgulu-gusid saab sisestada otse Teeme Ära veebi-lehel spetsiaalses aknas, mille kaudu muude-takse lood ka teistele nähtavaks – nii loodame kokku saada kogu Eestit katva talgulugude võrgustiku.Soovi korral saab ERMi saata ka pikemaid lu-gusid koos veebilinkide, esemete, fotode ja videotega e-postiaadressil: Tiina.Tael@erm.ee või posti teel: Tiina Tael, Eesti Rahva Muu-seum, Veski 32, Tartu 51014. Lugudele palume lisada nimi (soov jääda ano-nüümseks tuleb ära märkida), loo toimumise aeg ja koht ning andmed, mida ei avalikustata (sugu, sünniaasta, telefon, aadress, e-post).

Talgulugude kogumise veebiretke lõpetami-ne toimub 14. mail Muuseumiööl Eesti Rahva Muuseumis. Osalejatele jagavad auhindu Ees-timaa Looduse Fond, Eesti Rahva Muuseum ja Teeme Ära partnerid. Kõik kogutud talgulood jõuavad ERMi arhiivi ning neid saavad muu-seumi uue hoone näitustel lugeda ka teised.täpsem info: Eesti Rahva Muuseumi peaarhi-vaar Tiina Tael, e-post: Tiina.Tael@erm.ee, tel. 7350420.

jääme ootama teie talgulugusid!Eesti Rahva Muuseum ja Teeme Ära meeskond

Et heinategemise viisiga lähemalt tutvuneda, otsustasin heinategu ühel hommikul kaasa teha. Hommik 7. juulil ähvardas ilus saada. Kella 2 ajal enne päikest koputati uksele ja kutsuti üles – heinale. Vähese aja pärast sammusime 8 inimest üle kastese karjamaa Pahema väina sihis, mille kaldal heinamaa asus. Külakupja kaarele ilmumisel asusid kõik külarahvas, ligi 80 inimest, tööle. Nagu hiljem selgus, niidavad siin ka juba lapsed 14 aastast arvates.Ka minule oli vikat määratud, mida õhtul palusin. Nii avaneski võimalus Saaremaa oma maal valmistatud vikatiga heina niita. Tuleb täheldada, et saarlase vikat on vähe omapärane, et ta omamaa sepa töö on. Saarlane ei pinni vasara haamri abil vikatit, vaid käiab seda suurel käial, mis iga talu õue peal

leidub. Käiab nagu soomlane, kuid vikati lüvi (vars) on väga omapärane ja kaugeltki mitte sarnane soomlase lüvile. Vikati lüvi on üle sülla pikk ja on varustatud kahe käepidemega, mis moodustavad omavahel teatava nurga. Käepidemetest pidades on vikat tugevasti käes ja võib mõlema käega hooga tõsta.Neiud, naised, noorikud on kergetes riietes. Esimesed kannavad luiskusid eriti silmapaistvalt väljaõmmeldud vöö külge kinnitatud koti sees. Ka naistel on luisukotid. Mehed kannavad luisku kus juhtub. Harva tuleb käiatud vikatid luisata. Ka on vikatid siin märksa tugevamast terasest, nii et ta kaua vastu peaks. Nagu tähendasin, sünnib niitmine võidu. Varsti lendasid kuued, neile järgnesid vestid, rätikud jne, särgiväel läks rutuline töö edasi.

Vaike reemannEesti Rahva Muuseum

eesti rahva muuseumi 1924. aasta saaremaa kogumismatka materjalide hulgas on stud. agr. eduard kääparini kirjeldus Pöide kihelkonna mui külas heinatalgutest:

6

mtÜ eesti külaliikumisel kodukant täitub järgmisel aastal viisteist aastat ajast, mil meie ühendus hakkas liitma eestimaa valda-de, külade ja väikelinnade tasakaalustatud arengut taotlevaid ja edendavaid ning küla-elu väärtustavaid juriidilisi isikuid.

Kodanikuühiskonna Sihtkapitali rahastatud projektiga Üheskoos on kindlam alustame et-tevalmistusi juubeliaastaks. Projekti eesmär-giks on tugevdada Liikumise Kodukant kuvan-dit ning hoida ja säilitada dokumentatsiooni eesmärgiga tagada külaliikumise ja ühenduse võrgustiku ajaloo talletamine. Samas otsime ka organisatsioonile kõneisikuid, kohtume se-niste ja uute koostööpartneritega – LEADER, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Põllumajandus-ministeerium jt.

Projekti avalöögiks oli kodukandi maakonna-ühenduste kokkusaamine 4.–5. märtsil tartu kutsehariduskeskuses. Projektijuht ja Liiku-mise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal alustas maakonnaühenduste kogemuspäeva Üheskoos on kindlam projekti lühitutvustusega. Edasi järgnes päeva tõsisem osa – koolitus dokumen-tatsioonist. Koolitaja selgitas seadusega keh-testatud nõudeid ja andis näpunäiteid doku-mentide koostamiseks ning säilitamiseks. Koolitusele järgnes Teeme Ära talgupäeva infotund. Kõnelesid talgupäeva eestveda-ja Tarmo Tüür, maakondade koordinaatori-te toimkonna eestvedaja, Liikumise Kodu-kant külakultuuri valdkonna juht Külli Vollmer, kommunikatsiooni toimkonna eestvedaja Erkki Peetsalu ning turundus- ja reklaamimees Sven Puusepp. Tutvustati talgupäeva eesmär-ki, kodulehte ja meeskonda. Sven esitles eel-

mise talgupäeva lugusid, mis jutustasid lei-tud kivist, sõbrast, armastusest jne. Lähemalt saad lugeda ja ka talgu registreerida aadressil www.teemeara.ee.

Tegime algust ka Kodukandi ühtse kuvandi loo-misega. Valmimas on Kodukandi esitlus, mida maakonnaühendused saavad kasutada organi-satsiooni tutvustamiseks nii eesti, inglise kui ka vene keeles. Päeva lõpus toimus tegevmees-konna infotund, kus valdkondade juhid tutvus-tasid käesoleva aasta tegevusi ning rahastatud projekte. Palju põnevat on ees noorte valdkon-nas, koolituskeskus alustab uue tegevusega – õpiringidega. Sel aastal valitakse Aasta Küla, toimub Maapäev Roostal, Läänemaal.Teisel päeval selgitas koolitaja Heleriin Jõesalu maakonnaühenduste esindajatele, mida tähen-dab sotsiaalmeedia ühenduste jaoks, ja jagas juhtnööre lihtsa tööriistaga Edicy kodulehe loomiseks. Lahkumisel tõdesid osalejad, et oli üks tõsine, töine ja õpetlik kogemuspäev ning suure huviga oodatakse järgmist kokkusaamist.

Projekti raames korraldame kogemuspäevad ka kõneisikute ja koostööpartneritega.Esimene kokkusaamine koostööpartneritega toimus 23. märtsil Lihula Rahvaülikoolis. Kohtu-sid Liikumise Kodukant esindajad, Leader tege-vusgruppide Foorumi esindajad, Maamajandu-se Infokeskuse ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu töötajad. Töises õhkkonnas sündisid mitmed ettepanekud edasiseks koostööks. Nii oleme sellel aastal teinud algust Eesti Kü-laliikumise Kodukant moto „Kogu Eesti peab elama!“ elluviimisega.Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapi-tal ja Põllumajandusministeerium

kaie toobal, projektijuhtÜheskoos on kindlam

Infot jagab külakultuuri valdkonna juht Külli Vollmer

Liikmed kuulasid hoolega koolitaja nõuandeid

Kaija Kõiv tutvustabajalehte „Meie Meelest“

Teeme Ära talgupäeva infotundijälgib huviga kogu tiim

7

Tunnusta oma piirkonna tegijaid!

Maaelu arengukava 2007–2013 Leader meet-me abil on tehtud palju häid projekte. Nende projektide tutvustamiseks ja tegijate tunnusta-miseks on Maamajanduse Infokeskuse maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakond välja kuuluta-nud konkursi „Märka Leaderit“.Konkursi eesmärk on tutvustada ja tunnustada Maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) Leader meetme toetust saanud parimaid projekte ja nende teostamise taga olevaid tublisid maa-piirkonnas tegutsevaid ettevõtjaid, vabaühen-dusi ja kohalikke omavalitsusi.

keda tunnustatakse?Konkursil saavad osaleda MAK Leader meet-me raames toetust saanud projektid viies kategoorias:• Parim põllumajandusprojekt • Parim maaettevõtlusprojekt • Parim keskkonnaprojekt • Parim noorteprojekt • Parim koostööprojekt

kuidas konkursile projekte esitatakse?Konkursil osalevaid projekte võivad välja pak-kuda kõik soovijad: kohalikud omavalitsused, piirkondlikud arenduskeskused, erialaliidud, nõustajad, kohalikud tegevusgrupid, piirkonna ettevõtjad ja elanikud. Täpsema infoga saad tutvuda leheküljel http://www.maainfo.ee/index.php?page=33

Konkursile saab projekte esitada 30. aprillini 2011.

Arenduskoda www.arenduskoda.ee Tegevuspiirkond: Tapa, Ambla, Kadrina, Vihula ja Kuusalu vald ning Loksa linn

Hiidlaste Koostöökogu www.hiiumaa.ee/koostookogu Tegevuspiirkond: Kõrgesaare, Pühalepa, Emmaste, Käina ja Kärdla vald

Ida-Harju Koostöökoda www.idaharju.ee Tegevuspiirkond: Anija, Raasiku, Aegviidu ja Kose vald

Jõgevamaa Koostöökoda www.jogevakoostookoda.ee Tegevuspiirkond: Pajusi, Puur-manni, Põltsamaa, Jõgeva, Palamu-se, Tabivere, Pala, Saare, Kasepää ja Torma vald ning Mustvee linn

Järva Arengu Partnerid www.jap.org.eeTegevuspiirkond: Koigi, Paide, Roosna-Alliku, Kareda, Koeru, Järva-Jaani, Albu ja Kõue vald

Kirderanniku Koostöökogu www.kirderannik.ee Tegevuspiirkond: Kohtla, Toila, Vaivara, Jõhvi vald ja Narva-Jõesuu linn

Kodukant Läänemaa www.kklm.ee Tegevuspiirkond: Hanila, Kulla-maa, Lihula, Martna, Noarootsi, Nõva, Oru, Ridala, Risti, Taebla ja Vormsi vald

Lõuna - Järvamaa Koostöökogu www.koostookogu.eeTegevuspiirkond: Türi, Imavere ja Väätsa vald

Lääne - Harju Koostöökogu www.vomentaga.ee Tegevuspiirkond: Nissi, Kernu, Padise ja Vasalemma vald, Keila vald

Mulgimaa Arenduskodawww.mulgimaaarenduskoda.ee Tegevuspiirkond: Karksi, Paistu, Abja ja Halliste vald ning Mõisaküla linn

Nelja Valla Koguwww.4kogu.ee Tegevuspiirkond: Harku, Kiili, Saku ja Saue vald

PAIK www.pandivere.eu Tegevuspiirkond: Väike-Maarja, Tamsalu, Laekvere ja Rakke vald

Partnerid www.mtupartnerid.ee Tegevuspiirkond: Kunda linn, Viru-Nigula, Sõmeru, Haljala, Vinni ja Rakvere vald

Peipsi-Alutaguse Koostöökoda www.pakmty.ee Tegevuspiirkond: Avinurme, Tudulinna, Lohusuu, Iisaku, Alajõe, Illuka ja Mäetaguse vald

Piiriveere Liider www.piiriveere.ee Tegevuspiirkond: Misso, Mere-mäe, Värska, Mikitamäe, Räpina, Orava ja Piirissaare vald

Põhja-Harju Koostöökogu www.leaderph.eu Tegevuspiirkond: Rae, Jõelähtme ja Viimsi vald

Põlvamaa Partnerluskogu www.partnerluskogu.ee Tegevuspiirkond: Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mooste, Põlva, Valgjärve, Vastse-Kuuste ja Veriora

Pärnu Lahe Partnerluskogu www.plp.ee Tegevuspiirkond: Häädemeeste, Tahkuranna, Audru, Tõstamaa, Varbla, Koonga, Sauga, Lavassaare, Kihnu ja Lavassaare vald

Raplamaa Partnerluskogu www.raplaleader.ee Tegevuspiirkond: Juuru, Kaiu, Kehtna, Kohila, Käru, Raikküla, Märjamaa, Rapla ja Vigala vald

Rohelise Jõemaa Koostöökogu www.joemaa.eeTegevuspiirkond: Tori, Are,Surju, Halinga, Paikuse, Vändra, Järva-kandi, Suure-Jaani, Pärsti ja Kõpu

Saarte Koostöökogu www.skk.ee Tegevuspiirkond: Kaarma, Kihelkonna, Kärla, Laimjala, Leisi, Lümanda, Muhu, Mustjala, Oris-saare, Pihtla, Pöide, Ruhnu, Salme, Torgu ja Valjala vald

Tartumaa Arendusselts www.tas.ee Tegevuspiirkond: Alatskivi, Haaslava, Kambja, Tartu, Laeva, Tähtvere, Puhja, Konguta, Nõo, Ülenurme, Luunja, Mäksa, Meeksi, Peipsiääre, Vara, Võnnu vald ja Kallaste linn

Valgamaa Partnerluskogu www.valgaleader.ee Tegevuspiirkond: Helme, Hummu-li, Karula, Otepää, Palupera, Puka, Põdrala, Sangaste, Taheva, Tõlliste ja Õru vald ning Tõrva linn

Virumaa Koostöökogu www.viko.ee Tegevuspiirkond: Sonda, Lüga-nuse, Maidla, Rägavere, Aseri vald ja Püssi linn

Võrtsjärve Ühendus www.vortsjarveyhendus.ee Tegevuspiirkond: Kolga-Jaani, Kõo, Saarepeedi, Tarvastu, Rannu, Rõngu, Viiratsi vald ja Võhma linn

Võrumaa Partnerluskogu www.voruleader.ee Tegevuspiirkond: Antsla, Haanja, Lasva, Mõniste, Rõuge, Sõmerpalu, Urvaste, Varstu, Vastseliina ja Võru vald

Käesoleval hetkel tegutseb Eestis kokku 26 kohalikku Leader tegevusgruppi, mis katab ligi 98% maapiirkonnast

8

maapäeva peateema „tagasi koju“ haakub Presidendi üleskutsega ning ettevõtlusorgani-satsioonide ja easi koostöös käivitatud prog-rammiga “talendid koju”. „Talendid koju“ sihiks on erinevatel põhjustel Eestist lahkunud kaasmaalaste kaasamine Eesti ühiskonna ja ettevõtete tuleviku kujundamisse. „Tagasi koju“ eesmärgiks on maapiirkonnast lahkunud elanike, sh noorte kaasamine maaelu arengusse ja ettevõtluse arendamisse. Samas on tagasi koju ka oma juurte juurde tagasitulek ehk kogukonna vaimse kultuuripärandi säilita-mine nii kodus kui võõrsil. Kodanikuühiskonna Arengukava (KODAR) ja selle valdkondade tut-vustamine Maapäeval loob eeldused Kodukandi kui huvikaitset teostava organisatsiooni aktiiv-semaks kaasamiseks nii riigi kui kohalikul tasan-dil. 2011. a on Euroopa Vabatahtlike Aasta, mis annab hea võimaluse vabatahtliku töö esiletoo-miseks maapiirkondades, sh külavanema ja kü-

laseltside rollist kogukonna arengus, koostööst kohaliku omavalitsusega, kaasamisest otsustus-protsessidesse jms.

Lähtuvalt KODARist ja Maapäeva peateemast, on mõttekodades planeeritud käsitleda järgmisi teemasid :• Koostöö kohaliku omavalitsusega• Kaasamine • Kohalik toit• Väikeettevõtlus • Kultuuripärand Eesti külades • Lugude tähendus kogukonnas • Õppiv küla • Kogukonna areng külas nõustamisteenuse toel • Elu rannakülas

Mõttekodadest ja nende juhtidest loe edaspidi www.maapaev.tk

Maapäev“Tagasi koju”

9

eesti külade maapäeval on traditsiooniks saa-nud, et korraldava maakonna vallad võtavad esimesel päeval vastu maakondade 20-liik-melised delegatsioonid. Eesmärgiks on tutvustada valla asutuste, ühenduste ja külade tegemisi.IX Maapäev “Tagasi koju” toimub Läänemaal. Mida seekord näidatakse ja mis vald sinu maa-konda võõrustab sellest saad täpsemalt lugeda www.maapaev.tk

ridaLa VaLd www.ridala.ee – Valgamaa, Harjumaa“Uuemõisa – valla võimu ja vaimu keskus”, Val-lamaja, Aliide pagaritooted, Uuemõisa Ühing, Uuemõisa Lasteaed-Algkool, Haapsalu Kutse-hariduskeskus, Värava talu miniloomaaed, Kii-deva Looduskeskus, Puise nina, Käsitöökoda, Nina talu. Kontaktisik Maire Vilbas

taeBLa VaLd www.taebla.ee – järvamaa, Lääne-VirumaaPikajala mägi, Palivere Turismi- ja Tervisespor-dikeskus, Palivere raudteejaam, Päevakeskus, Aleviselts, Naisselt, U-Stu-dio, Kuliste aas, Võntküla külaplats. A. Laikmaa maja-muuseum, Taebla vallamaja, Taebla kultuuri ja spordikes-kus, Koela Talumuuseum. Kontaktisik Urmas Naudre

nÕVa VaLd www.novavald.ee – raplamaaKülaliste vastuvõtt vallamajas, valda tutvustav ringreis. Rannaküla sadam, bretšad, kalapüük, viikingipaadid, kirik, koolimaja, Peraküla rand, Põlluotsa talumuuseum, Riiklik Metsamajandu-se Keskus, Peraküla simmaniplats. Kontaktisik Maire Koppelmaa

martna VaLd www.martna.ee – saaremaaRõude külamaja kangrupesa.onepagefree.com, raamatukogu ja muuseum, noortekeskus, saun ja puutöötuba. Keskvere mõis www.keskvere.ee, Saueaugu Teatritalu saueaugu.festival.ee. Saueaugu talu vanad jätsid talukoha pojale, aga poeg ei olnud põllu- ja loomapidaja. Nii sündis teatritalu. Sel suvel tehakse teatrit juba 10-ndat korda. Kontaktisik Marju Kasterpalu

risti VaLd www.risti.ee – HiiumaaRisti vallamaja, Risti Põhikool, spordisaal, jalg-pallistaadion, Käsitöömaja, Risti Rist, raudtee-jaam, Tervisetee, Kuijõe, Rehe turismitalu, Kui-jõe Rahaauk, kiigeplats, Piirsalu (www.piirsalu.ee), park, kirik, Rahvamaja, Liiva talumuusem. Kontaktisik Lea Lai

oru VaLd www.oruvald.ee – jõgevamaaOru vallamaja, Jalukse kauplus, AIP, Linpet AS, Linnamäe lihatööstus www.linpet.ee, Silma õpi-koda, Silma Looduskaitseala www.silmalk.ee, Uuskalda Spordi- ja Puhkeküla www.uuskalda.ee, Metlini jahimaja www.metlin.ee. Kontaktisik Varje Paaliste

Vormsi saar www.vormsi.ee – tartumaa ja ViljandimaaSuuruselt Eesti neljas saar, 93 km2. Püha Olavi ki-rik, tuletorn Saxbys, Vormsi Talumuuseum Svibys www.talumuuseum.vormsi.ee, Lasteaed-Põhikool, Kodukandi Ühing ormso.wordpress.com, Hullo Koolituskeskus www.vormsi.ee, rõngasristidega surnuaed, Suuremõisa mõis, Rälby külamaja ja tuuleveski, Diby kämping. Kontaktisik Ene Sarapuu

LiHuLa VaLd www.lihula.ee – PõlvamaaJalutuskäik Lihula linnusemäel, Lihula mõis, Rahvaülikool, Tuudi külaselts, Tuudi kool, Lihula

käsitöötuba. Kontaktisik Kersti Ajaots

kuLLamaa VaLd www.kullamaa.ee – ida-Viru-maaKullamaa kultuurimaja, Ap-teegihoone, Käsitöömaja, keskus Rändaja, Kullamaa kirik, kabeliaed, torn, Hu-

vikeskus, Läänemaa Vibulaskjad, Kullametsa seltsimaja, Koluvere Loss-Linnus, Reinu-Einari remonditöökoda, Üdruma seltsimaja, Liivi küla. Kontaktisik Linda Pärnpuu

noarootsi VaLd www.noavv.ee – PärnumaaSutlepas tuulik, Noarootsi pastoraat ja kirik, “Teeristi” puhkemaja, Österby sadam, Pürksi avatud noortekeskus, Noarootsi gümnaasium, Saare mõis, linnuvaatlustorn. Kontaktisikud Tiiu Tulvik, Marika Adman ja Anu Kari

HaniLa VaLd www.hanila.ee – VõrumaaKinksi külaplats, Vatla mõis, kool, külaselts, tall/tõllakuur,spordihoone, aidahoone, rahva-maja, Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitse-alad, Rapla-Virtsu raudteetamm, Virtsu alevik, kool, sadam, tuulepark, Kurevere dolokivi kar-jäär, “Viimse reliikvia” rajad, Salevere Salumäel, silmaallikas ja matkarajad, K Met AS Kõmsil (www.kmet.ee), Hanila Vallavalitsus, Kõmsi Algkool-Lasteaed. Kontaktisik Eha Kukk

Meil on nii tore, kui teil on meil

külas olles tore! ütlevad Läänemaa vallad

“

”

10

Õpiring, nagu sõnagi viitab, on seotud õppi-mise ja ringi kui ühe grupi inimestega, kes käi-vad ühise eesmärgi nimel koos. Õppimine ei seisne vaid koolipingis istumises, see on meie elu lahutamatu osa ja toimub igapäevaselt. Tih-ti me ei teadvusta, et tegeleme päevast päe-va õppimisega. Palju õpime ka koos sõprade, töökaaslaste, perega jne. Näiteid on mitmeid: õppimine võib toimuda töö juures, kodus uut toiduretsepti proovides, raamatut lugedes, sõpradega vesteldes, Internetis surfates, rist-sõna lahendades, telerist mälumängu vaadates jne. Õpiringis osalemine ühendab endas või-maluse vabalt otsustada, kuidas ja miks õppi-da, samas viib see meid kokku teiste inimese-ga, kes samuti toovad õppimisprotsessi kaasa enda mõtted.

millal sa viimati õppisid? mida, kuidas ja kellega? kas sulle meeldis selliselt õppida?

Alates 2011. aastal juhib MTÜ Eesti Külaliikumi-ne Kodukant projekti „Õpiring: Ise tehtud, hästi tehtud!“. Eesmärgiks on õpiringide käivitamise toetamisega üle Eesti tutvustada laiemale ava-likkusele õpiringi kui head õpimeetodit täiskas-vanutele, mis võimaldab selles osalejatel ise ot-sustada, mida, kuidas ja kui kaua õppida. Eesti Õpiringide Seltsi SEMUD liige Ere Raag on võt-nud õpiringide olemuse kokku järmiselt: õpi-ring on enesearendajate rühm, keda ühendab huvi kindla teema vastu; selles osalejad seavad endale eesmärgi, koostavad tegevuskava ning määravad kindlaks kokkusaamiskorrad. Õpiringid on üldjuhul ühekordsed ettevõtmised

Millal sa viimati õppisid?

11

ja osalejad koonduvad vabatahtlikkuse alusel. ideeks on õppida üksteisega ning üksteiselt, seeläbi suurenevad teadmised ning tolerant-sus, avardub silmaring ning paranevad suhtle-misoskused.

Projekti alaeesmärgiks on, et vähemalt pooled loodavatest õpiringidest toetaksid tegevusega konkreetse küla või maapiirkondade arengut. Miks mitte kasutada õpiringi loomist kui või-malust võtta käsile küla arengukava tegemine või uuendamine, töötada koos välja sobivaid teenuseid, mida saaks pakkuda külaselts, luua külale koduleht vms. Õpiringide loomist saab kasutada koostöö edendamiseks maapiirkon-dades tegutsevate vabaühenduste vahel, kü-lakroonika alustamiseks jne. Need olid vaid mõ-ned näited võimalustest, mida õpiringide abil teostada saaks. Õpiring kui Põhjamaade täiskasvanuhariduse üks populaarsemaid meetodeid on pärit 19. sajandist, esimene õpiring loodi 1902. aastal ning selle idee autor on Oscar Olsson. Eestis hakkas õpiringide tegevus levima 1920ndatel aastatel. Esimesi süsteemikindlamaid õpiringi-de arendajaid oli Eduard Kubjas, kes ühtlasi sei-sis ka Eesti haridusliidu asutamise initsiaatorite esireas.

Projekti raames toetatakse kahekümne nelja õpiringi loomist (maapiirkondades üle Eesti) tegevustoetusega. Igal õpiringil peab olema ka õpiringi juht, mis aga sugugi ei tähenda, et temal oleks suurem õigus otsustada, mida ja kuidas õpiringis tehakse. Võrdsus ning koostöö ongi ühed olulisemad märksõnad õpiringis te-gutsejatele. Tegelikult õpime iga päev – miks mitte seda rohkem teadvustada ning anda sel-lele õpiringile iseloomulik vorm.

Loe õpiringi ideest, projektist ning selles osalemise võimalustest kodulehelt: http://opiring.edicypages.comProjekti elluviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu. Lisainfo Heleriin Jõesalu, projektijuhtheleriin@kodukant.ee, 53 414 905

Millal sa viimati õppisid?

kui sinu mõtted liiguvad selles suunas, kuidas näpud mullaseks saada, sul on vahvad ideed, mis ootavad teostamist, kuid sa ei tea, kuidas, või oled veel ideede otsingul, siis soovitab kodukandi koolituskeskus kiigata “uudiskirjade” rubriiki koolitus.kodukant.ee/?id=103619

Oma koduaia kujundamine on viimastel aastatel olnud populaarseks teemaks. Lisaks sellele juhime tähelepanu ka avaliku ruumi kujundamisele külades – külaplats, külamaja ümbrus jne ootavad ideid ja nende teostamist.

kodukandi koolituskeskus tahab olla teile abiks mõlemas protsessis!

Kodukandi Koolituskeskus kuulutab!

12

eesti külaliikumine kodukant on viima-se kuue aasta jooksul maa- ja väikelinnade noortele pakkunud mitmeid erinevaid kooli-tusi ja sündmusi: projekti kirjutamise kooli-tus, kodukandi noorteprogrammi väljatööta-mine ja palju muud.

Need tegevused on andnud väga palju tead-misi ja oskusi, kuidas osaleda organisatsioo-ni otsustusprotsessides ja arendustegevuses. Täna on Kodukandi noored jõudnud tõeks-pidamisele, et puudu on konkreetne tööriist, millega maanoor saaks oma külas ettevõtlik-kust näidata ja tegevustega alustada. Ajurün-nakute ja mõttevahetuste käigus leidsime, et selleks vahendiks on külakoosolek. Kõikjal, kus toimuvad vähemalt mingisugused koos-olekud, arutelud küla- ja maaelu edendamise eesmärgil, ilmnevad muutused (kas või väi-kesed) paremuse suunas. Miks siis mitte võt-

ta eeskujuks traditsiooniline otsustamise viis ning täiendada seda loovate mõtete ja ette-võtlikkust arendavate meetoditega? Miks mit-te võtta kasutusele

uued luuad?Külakoosolek on toetav tööriist noorte aktiiv-seks kodanikuks kujunemisel ning võimalus tegutseda ühiskonna ja maapiirkonna arengu heaks. 2011. aasta maist detsembrini (8 kuud) omandavad 45 Eesti erinevate maapiirkon-dade noort (vanuses 15–30) külakoosoleku korraldamise oskusi ja praktiseerivad õpitut kodukülas. Kokku osaleb külakoosolekutel ligi 300 noort. Lisaks aitavad koolitatud noored läbi viia Kodukandi Noortepäevad 30 maa-noorele projekti tulemuste avalikustamiseks ja külakoosoleku uudse, loova ning töökindla kontseptsiooni edasiõpetamiseks.info peagi kodulehel www.kodukant.ee

Mais 2011 stardib uus Kodukandi noorteprojekt „UUED LUUAD“

Uued luuad

Katmata U Kaetud C

Katmata CMYK Kaetud CMYK

RGB

Katmata CMYK Kaetud CMYK

Katmata U Kaetud C

Projekti on rahaliselt toetanud Euroopa Komisjon. Publikatsiooni sisu peegeldab autori seisukohti ja Euroopa Komisjon ei ole vastutav selles sialduva informatsiooni kasutamise eest

13

on tore, kui see küsimus aeg-ajalt päevakor-da kerkib ja tähelepanu vajab. kehvasti on lood siis, kui vastust enda jaoks välja ei mõtle. Mingi asja mehhaaniliselt tegemine ilma selle vajalikkusest ja kasust endale aru andmata ei ole tulemuslik ega innusta kedagi tegutsema.2011. aastal ellu viidava projekti „Miks me seda teeme?“ eesmärgiks on mõista, mille nimel on noor valmis tegutsema, et olla ühiskonnale ka-sulik. Kuidas ühiskonna muutuste ja otsuste protsessides vastavalt enda tõekspidamistele ja väärtustele kaasa lüüa. Seda kõike osalejate endi kogemuste, lugude ja arvamuste põhjal. Projekti käigus toimub 5 töötuba.

töötuba „segadus“ toimus 2. aprillil rõngu rahvamajas. Segaduses peituvad korra alged ja just neid tulidki 15–23-aastased maanoored otsima. I töötoa käigus jõudsime kaardistada ja nähtavale tuua oma peas toimuvat seoses kolme tähtsa mõistega: rollid, tõekspidami-sed ja väärtused. Avasime neid kahest erine-vast vaatepunktist: Mina ja Ühiskond. Seejärel võrdlesime, kuidas väärtused, tõekspidami-

sed ja rollid ühiskonnas kattuvad isiklike vaa-detega. Arutelu kujunes väga intensiivseks ja põnevaks ning tõi välja mitmeid valupunkte, mida ühiskonna poolt noorele inimesele kan-da antakse. Näiteks: milline roll on ühiskonnas passiivsel ja aktiivsel noorel? Tõdeti, et faktid saavad olla valed, kuid oma seisukohad ei saa mitte kunagi olla valed. Selgus palju teemasid, mida II töötuba „Korrastus“ saab aidata struk-tureerida.Lisaks tutvusime Rõngu Noortevoli-kogu tegemistega. Marit Külv: „Esitluse käigus jagasime noorte-volikogu muresid ja rõõme. Saime arutelu käi-gus positiivse ning mõtlemapaneva tagasiside. Teised vaatenurgad ning erinevad kogemu-sed rikastavadki. Meie tegemistest lähemalt http://noortevolikogu.rongu.ee

Saame tuttavaks! Nii põnev! Väärtused, rollid,... Ühiskond, mina, ühiskond, mina?!

FO

TOD

: Mar

it K

ülv

Projekti toetab Avatud Eesti Fondi Noortefond

Miks me seda teeme?

kaija kõivEesti Rahva Muuseum

14

aasta ja mõned kuud on eestimaal tegutse-nud kogukonna arengu konsulendid. Üsna noor amet, kuigi inimesed on tegelenud maa-elu ja seltsitegevusega 10 ja rohkem aastat.Kogukonna arengu konsulentide tekkeks oli mitmeid põhjuseid: vastavate kogemustega inimesed olid olemas, kuid neil puudus amet-lik staatus, kutse omistamisega oli võimalik tagada nõustamise garantiid nii eetilises kui tehnilises osas jne. Lootus, et oma süsteem ja võrgustik hakkab toimima, oli siis, kui kutses-tandardit loodi ja on veel suurem nüüd, kui kutset omavad konsulendid ühiselt arengut toetavad.

kellel on vaja kogukonna konsulenti?Eestis on tohutu kiirusega kasvanud mittetu-lundusühenduste loomine. Külakogukonnad on valiku ees – kas istuda vaikselt ja oodata, et keegi teine teeb, või arutada, mida ise teha oma kodukoha paremaks ning elamisväärse-maks muutmiseks ja luua juriidiline organisat-sioon ehk külaselts/MTÜ (mittetulundusühing) . Nii on võimalik oma unistusi ja plaane läbi erinevate fondide rahastuse ellu viia. Kõik juriidilised eksisteerimisvormid toovad kaasa hulga nn bürokraatiat – asutamisdokumentide vormistamine, raamatupidamine, juhatuse õi-gused-kohustused, aruandlused, maksuarves-tused jne, jne... Ettevõtjale pole see uus ega võõras, külaseltsile aga tihti suisa ületamatu probleem. Probleemid ei teki sellepärast, et neid pole võimalik lahendada, vaid teadmatu-sest ja oskamatusest. Kui külades hakati tegut-sema nii-öelda seltsiviisiliselt, peeti arvestust

vaid oma tarbeks. Registreerides ühenduse aga ametlikult mittetulundusühinguks, pöör-dub elu hoopis teistele rööbastele.

kuidas saaks konsulent aidata?• Konsulentidel on olemas suur pagas erine-vaid kogemusi erinevate situatsioonide lahen-damisel;• Konsulendid on kursis kiirelt muutuva sea-dusandlusega;• Konsulendil on kergem hinnata kogukonna tegemisi väljastpoolt ning anda erapooletut hinnangut tegevustele;• Konsulendid on reaalselt puutunud kokku sarnaste probleemidega.

mis on peamised mureallikad?• MTÜ juhtimine, juhatuse tegevus – õigused, kohustused;• MTÜ raamatupidamine, aruanded, nõuded, maksundus;• Kommunikatsioonitõrked;• Kaasamine, vabatahtlik töö, selle mõiste üldiselt;• Rahastusallikate leidmine, projekti- kirjutamine;• Planeerimine, arengukavade koostamine...Probleeme jagub, kuid igale probleemile on olemas lahendus. Tarvis on nõu küsida õigest kohast, õigetelt inimestelt.küsige julgesti ja teil on alati võimalus ise teha õige valik!

Priit Laineste, kogukonna arengu konsulentpriit@videomeister.eu

Konsulent – abimees või kärner?

15

5.–7. august 2011Roosta Puhkekeskus, Läänemaa

MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant annab teada:

meie üldkogu toimub 30. aprillil 2011 algusega kell 11.00 Pärnu keskraamatukogus asukohaga akadeemia 3, Pärnu.

Liikumise Kodukant maakonnaühendused esitasid 15. aprilliks Aasta Küla nominendid. Maist juulini tutvub komisjon kõikide kandi-daatküladega. Aasta Küla kuulutatakse välja 5. augustil 2011 – Eesti Külade Maapäeval. Loe külade tutvustusi juunikuu külakirjast.