Toimetaja Kaja Prügi, tel 661 3337, e-post: kaja.prygi@lehed.eeKujundus Mari Peterson Keeletoimetaja Ene Leivak

n 19.–21. aprill MAAMESS 2012

n Maaelu arengu poliitika

n Kasvatame haigustevaba silomaisi

n Kuidas teha head silo

n Eesti esimene robotlaut

n Kasvatame kvaliteetset kartulit

n Tõuveised näitusel

n Metsanädal

n Kevad- ja suvelilled

M A ALEHE LISA 12. APRILL 2012

 MESSILEHT 12. aprill 2012  2  M A A M E S S  

Jürikuul viivad taas kõik teed Tartusse, et maha pidada Baltimaade tunnustatuim põlluma-jandusnäitus Maamess, mis toimub tänavu juba 20. korda.

Tartu on eelkõige tuntud kui üli-koolilinn, kuid Tartut võib uhku-sega tituleerida ka Eesti põlluma-janduse pealinnaks. Lisaks selle-le, et Tartus on juba pea sada aas-tat põllumehi koolitatud, toimus esimene üleriigiline põllumajan-dusnäitus just Tartus.

Tänavune Maamess on läbi aegade suurim

ASi Tartu Näitused juhataja Alo Pettai sõnul korraldas ettevõ-te esimese põllumajandusnäitu-se 1993. aastal, toona Agro Tar-tu nime all. Maamessi nimi võe-ti kasutusele 1997, kui ühiseks messiks liideti põllumajandus-näitus, metsandus- ja puidutööt-lemismess Mets, Tartu toidumess ning aiandusmess Aias ja Õues.

20 aastaga on Maamessist saanud üks suuremaid messe Eestis ning tunnustatuim maa-teemaline mess Baltimaades.

Juubeliaastale kohaselt on Maamess võrreldes eelmiste aas-tatega suurem nii näituseala kui ka eksponentide arvu poolest.

“Laiendasime näituseplatsi maanteeäärsele alale, mis oli ka-sutusele võtmata,” rääkis Maa-messi projektijuht Margus Kik-kul. Tema sõnul oli ekspositsioo-niala laiendust hädasti vaja, sest sel aastal võtab messist osa 300 firmat 10 riigist.

Maamessilt leiab igaüks midagi

Kikkul ütles, et messil osaleb suur hulk firmasid, kes on ko-hal olnud pea kõikidel aastatel. Kuid sel aastal lisandus veel 75 uut firmat. “Ootame messile kü-lastajaid üle 32 000,” oli Kikkul lootusrikas.

Maamessil näeb maailma kiireimat diiselautotn JCB üllatab sel aastal kõiki tehnikahuvilisi maailma kiireima dii sel auto JCB Dieselmaxi maketiga. Stream-line-tüüpi Dieselmax ehitati spetsiaalselt diiselsõidukite maapealse kiirusrekordi purus-tamiseks. Auto maksimaalset kiirust, mis on enam kui 560 km/h, pole seni suudetud veel ületada.

JCB võimsaim teleskooplaadur esimest korda Eestisn JCB tutvustab Maamessil uut ja suure võimsusega teleskooplaa-durit 550-80. Raskeks tööks mõeldud masinal on viietonnine tõs-tevõimsus ja kaheksameetrine tõstekõrgus. Masinat on kolm mu-delit, mis on mõeldud vastavalt tööstus-, põllumajandus- või jäät-mekäitlusvaldkondadesse. Masina uute funktsioonidega saab tut-vuda Maamessil.

Stokker esitleb Maamessil uut kaubamärkin Käesolevast aastast on Eestis müügil Jaapani kaubamärgi ECHO metsa- ja aiatööriistad. Yamabiko korporatsiooni kuuluva kauba-märgi jaoks toodab enamiku komponentidest firma ise, seetõttu kehtib ECHO toodetele viieaastane garantii. Maaletooja kinnitusel katab ECHO tootevalik ära nii tavakasutajate kui ka professionaali-de vajadused. Messil saab näha saemudeleid, murutrimmereid, võ-salõikureid ning lehepuhureid.

Messil saab end puukentsefaliidi vastu vaktsineeridan Maamessile saabub liikuv vaktsineerimiskeskus, kust saab infot vaktsineerimise kohta. Soovijad võivad näiteks lasta ennast puuk-entsefaliidi vastu vaktsineerida. Vaktsineerimiskeskuse kinnitusel tulevad kohapeale arst ja õde, kes mõõdavad soovijate vererõhku ja teostavad lihtsat tervisekontrolli.

Metsaselts pakub messil mitmekülgset tegevustn MTÜ Eesti Metsaselts ekspositsioonialal saavad külastajad ehita-da endale tööriistakaste, meisterdada puukoorest laevu, õppida is-tutustoruga puid istutama ning küsida infot metsa uuendamise koh-ta. Iga kahe tunni tagant loositakse välja auhindu metsanduslikust viktoriinist osavõtjate vahel. Metsaselts pakub külastajatele ka kuu-ma teed ja kuulamiseks elavat muusikat.

HENRIK URBEL

Põllumajandusministeeriumi, Maamajanduse Infokeskuse, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse ühisstendi kava

Neljapäev, 19. aprill

11.00–11.20 VIKTORIINIMÄNGUD. Vooru võitjatele auhinnad!11.00–13.00 Küsimustele vastavad põllumajandusministeeriumi ametnikud Katrin Rannik, Eike Lepmets ja Madli Karjatse. Teema: “Keskkonnatoetused ja nõuetele vastavus”.11.45–12.15 e-PRIA teenuste videojuhend.12.00–15.00 Tasuta nõu jagavad loomakasvatuskonsulent Ivi Randmaa, taimekasvatuskonsulent Helle Rohtla ning finantsmajanduskonsulent Rutt Rebane.12.30–12.50 VIKTORIINIMÄNGUD. Vooru võitjatele auhinnad!13.00–14.00 Küsimustele vastab põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.13.00–15.00 Põlvamaa “Rohelisem märk” ja FoodArt. Toodete degusteerimine ning tutvustatakse trükise “LEADER – kohaliku toidu arenguks” projektinäidet. Tutvustab Tiiu Marran, SA Põlvamaa Arenduskeskus. Projekti lühiesitlus kella 14.00–14.20.14.00–17.00 Küsimustele laenude ja garanteerimise valdkonnas vastab Maaelu Edendamise Sihtasutuse projektijuht Enn Tiitus.15–15.30 e-PRIA teenuste videojuhend.15.00–17.00 Lõunakeskuse Taluturg. Toodete degusteerimine ning tutvustatakse trükise “LEADER – kohaliku toidu arenguks” projektinäidet. Tutvustab Merle Vall. Lõunakeskuse Taluturg. Projekti lühiesitlus kella 16.00–16.20.15.00–17.00 Küsimustele vastavad põllumajandusministeeriumi ametnikud Katrin Rannik, Eike Lepmets ja Madli Karjatse. Teema: “Keskkonnatoetused ja nõuetele vastavus”.15.00–17.00 Avatud laste joonistusnurk “Maal on mõnus”. Tublidele joonistajatele auhinnad!16.30–16.50 VIKTORIINIMÄNGUD. Vooru võitjatele auhinnad!17.00–17.30 e-PRIA teenuste videojuhend.17.30–18.00 Jänku Juss läheb maale (multifilmid).

Reede, 20. aprill

10.00–10.20 e-PRIA teenuste videojuhend.10.00–12.00 Küsimustele vastavad põllumajandusministeeriumi ametnikud Katrin Rannik, Eike Lepmets ja Madli Karjatse. Teema: “Keskkonnatoetused ja nõuetele vastavus”.10.30–10.50 VIKTORIINIMÄNGUD. Vooru võitjatele auhinnad!10.30–12.00 Avatud laste joonistusnurk “Maal on mõnus”. Tublidele joonistajatele auhinnad!11.15–11.45 e-PRIA teenuste videojuhend.12.00–12.20 VIKTORIINIMÄNGUD. Vooru võitjatele auhinnad!12.00–15.00 Tasuta nõu jagavad loomakasvatuskonsulent Nelly Oinus, taimekasvatuskonsulent Meelis Värnik ning finantsmajanduskonsulent Martin Goldberg.12.30–13.00 Jänku Juss läheb maale (multifilmid).13.00–14.00 Küsimustele vastab põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ja kalanduspoliitika asekantsler Toomas Kevvai.13.00–15.00 Küsimustele vastavad põllumajandusministeeriumi ametnikud Katrin Rannik, Eike Lepmets ja Madli Karjatse. Teema: “Keskkonnatoetused ja nõuetele vastavus”.13.00–15.00 Narva-Jõesuu maitsed. Toodete degusteerimine ning tutvustatakse trükise “LEADER – kohaliku toidu arenguks” projektinäidet. Tutvustab Tiiu Toom. Projekti lühiesitlus kella 14.00–14.20.14.00–17.00 Küsimustele laenude ja garanteerimise valdkonnas vastab Maaelu Edendamise Sihtasutuse jurist Aivar Künnapää.14.45–15.05 VIKTORIINIMÄNGUD. Vooru võitjatele auhinnad!15.00–17.00 Põhjaranniku toit ja Rebaseonu suitsuliha. Toodete degusteerimine ning tutvustatakse trükise “LEADER – kohaliku toidu arenguks” projektinäidet. Tutvustavad Katrin ja Marek Rebane, OÜ Rebaseonu.ee. Projekti lühiesitlus kella 16.00–16.20.15.15–15.45 e-PRIA teenuste videojuhend.16.30–16.50 VIKTORIINIMÄNGUD. Vooru võitjatele auhinnad!17.00–17.30 e-PRIA teenuste videojuhend.17.30–18.00 Jänku Juss läheb maale (multifilmid).

Laupäev, 21. aprill

9.30–10.00 Jänku Juss läheb maale (multifilmid).10.00–10.20 VIKTORIINIMÄNGUD. Vooru võitjatele auhinnad!10.45–11.15 e-PRIA teenuste videojuhend.11.00–13.00 Väike-Maarja taluturg ja Kaarli talu. Toodete degusteerimine ning tutvustatakse trükise “LEADER – kohaliku toidu arenguks” projektinäidet. Tutvustavad Kadri ja Lembit Kopso, Kaarli talu. Projekti lühiesitlus kella 12.00–12.2011.30–11.50 VIKTORIINIMÄNGUD. Vooru võitjatele auhinnad!11.30–13.00 Avatud laste joonistusnurk “Maal on mõnus”. Tublidele joonistajatele auhinnad!12.00–14.00 Küsimustele vastab põllumajandusministeeriumi ametnik Madli Karjatse. Teema: “Nõuetele vastavus”.12.00–15.00 Küsimustele laenude ja garanteerimise valdkonnas vastab Maaelu Edendamise Sihtasutuse projektijuht Andres Toomet.12.00–15.00 Tasuta nõu jagavad loomakasvatuskonsulent Jüri Mets, taimekasvatuskonsulent Ene Milvaste ning finantsmajanduskonsulent Asso Einberg.12.30–13.00 e-PRIA teenuste videojuhend.13.00–13.20 VIKTORIINIMÄNGUD. Vooru võitjatele auhinnad!13.00–15.00 Trükise “LEADER – kohaliku toidu arenguks” projektinäite tutvustamine, sh esitlus kella 14.00–14.20.13.30–14.00 Jänku Juss läheb maale (multifilmid).14.30–14.50 e-PRIA teenuste videojuhend.14.30–15.30 Avatud laste joonistusnurk “Maal on mõnus”. Tublidele joonistajatele auhinnad!15.00–15.20 VIKTORIINIMÄNGUD. Vooru võitjatele auhinnad!15.30–16.00 Jänku Juss läheb maale (multifilmid).

M A AME SS 2012

Messi ajakavaNeljapäev, 19. aprill

10.00–18.00 Maamess avatud10.00 Uusima metsatehnika töödemonstratsioonid • 10.00 Intrac Eesti AS • 10.50 Sampo Grupp OÜ • 11.30 Kaevax OÜ • 12.00 Balmec Forest OÜ • 12.30 Catwees OÜ Tiksoja mets, 8 km messikeskusest10.00–12.00 DeLavali kinnine seminar (kutsetega) Seminariruum, A-hall12.00 Maamessi ametlik avamine12.00–15.00 Koostöös Eesti Kulinaaria Instituudiga toimub kokkamis-show – veiselihašašlõkk, Burgundia pada, chorizo vorst • Päeva veavad kokad Joel Ostrat (Meat Market) ja Jorma Riivald (Truffe) Veiselihaakadeemia VP-5621.00 Maamessi eksponentide vastuvõtt Klubi Atlantis

Reede, 20. aprill

9.00–18.00 Maamess avatud11.00–12.00 Karja täppispidamine Iisraeli praktika näitel • Orit Attias (Iisrael), tõlge eesti keelde ja kommentaarid Seminariruum, A-hall12.00–15.00 Bioenergiakultuuride seminariprogramm: (eelregistreerimine 17. aprillini: ells.vollmer@emu.ee • Heintaimede kasvatamine bioenergiaks – Henn Raave • Kanepi ja päevalille katsete tulemused EMÜs – Maarika Alaru • Poollooduslike koosluste heina kasutamisvõimalused – Katrin Heinsoo • Energiataimedest etanooli tootmine – Timo Kikas • Arengud sõnnikukäitlemise uute tehnoloogiate rakendamisel – Argo Normak (projekt Baltic Manure) • Pärast ettekandeid toimub EMÜ biomassi, biogaasi ja etanooli tootmise laborite külastus, täpsem info tek.emu.ee/uudised ja EMÜ boksis Seminari toetab Euroopa Liit Seminariruum, A-hall 12.00–15.00 Eesti Kulinaaria Instituut esitleb • Joel Ostrat (Meat Market) ja Jorma Riivald (Truffe) valmistavad New Yorgi steiki Veiselihaakadeemia, VP-5615.00–16.30 Koostootmise seadmed ja lahendused bio- ja maagaasile. • Varugeneraatorid põllumajandusele – Pavel Stulov (Wihuri AS) Seminariruum, A-hall

Laupäev, 21. aprill

9.00–16.00 Maamess avatud 9.00 Rahvusvaheline raievõistlus “Kevadkarikas 2012” • 9.00 Võistluste avamine • 9.15 Saeketivahetus, kombi, täpsussaagimine, langetamine • 13.30 Laasimine • 15.00 Kokkuvõtted, autasustamine Maamessi väliterritooriumil 11.00–12.30 Koostootmise seadmed ja lahendused bio- ja maagaasile. • Varugeneraatorid põllumajandusele – Pavel Stulov (Wihuri AS) Seminariruum, A-hall12.00–15.00 Eesti Kulinaaria Instituudi kokad valmistavad lämmit pini • Kokkavad Angelica Udeküll (Laulasmaa spaa) ja Rene Uusmees (restoran Mekk) Veiselihaakadeemia, VP-5613.00–14.00 Tatar kui toit, tervendaja ja ravitseja • Virgo Mihkelsoo, Viira talu peremees (RemedyWay OÜ) ja raamatu “Toome oma tervise tagasi” kaasautor Seminariruum, A-hall

M A AME SS 2012

M A AME SSI UUDISEID

MAAMESS – sel aastal läbi aegade suurim

 MESSILEHT 12. aprill 2012   M A A M E S S  3 

www.echo-eesti.eeECHO. Tuntud Jaapani töökindlus

Tule ja katseta uut Jaapani metsa- ja aiatehnikatMaamessil 19.-21.04

Tarbija-garantiid

Paneme saed käimaProovi mugavat külgmist ketipingutust, katseta G-Force õhufiltri eelpuhastussüsteemi ning kergkäivitussüsteemi Easy Start.

Head pakkumisedKohapeal on suur valik heade hindadegametsa- ja aiatehnikat.

5 aastat tarbijagarantiidEsmakordselt Eestis on ECHO metsa- ja aiatehnikal 5-aastane tarbijagarantii. See on märk kvaliteedist ning töökindlusest.

Kahtlemata kõige tähelepa-nuväärsem on Maamessi puhul suur väljapanek põllumajandus- ja metsamasinatest.

Tehnika ülikiire areng annab võimaluse igal aastal midagi uut esitleda. Põllumees ootab masi-natelt eelkõige võimsust ja sääst-likkust. Seetõttu pööratakse sel aastal Maamessil erilist tähele-panu alternatiivkütuste kasuta-misele.

Messi teisel päeval toimuvad seminarid, kus räägitakse muu hulgas sellest, kuidas energiatai-medest etanooli toota.

Aednikud saavad messil nõu küsida taimekasvatuse spetsia-listidelt. Kindlasti on müügil is-

tikud, lillesibulad, seemned ja muu aiandusega seonduv.

Maamessile traditsiooniliselt toimub sel aastal juba 15. kor-da raievõistlus “Kevadkarikas 2012”, seekord laupäeval.

Külastajate nähes panevad en-nast proovile ka parimad tõstu-kijuhid. Külastajad, kes traktori-rooli pole pääsenud, saavad trak-toristiametit proovida metsatrak-tori simulaatoril.

Eelmistel aastatel on Maames-si külastanud president Toomas Hendrik Ilves. Kas ta ka tänavu messi väisab, selgub juba koha-peal. Tartus näeme!

HENRIK URBEL

MAAMESS – sel aastal läbi aegade suurimARHIIV

3 Mulluselt Maamessilt viidi koju nii aiatehnikat kui ka päris suuri masinaid.

4Maamess on mõnele lapsele elu

esimene koht, kus kassist

ja koerast suuremat looma

paitada saab.

 MESSILEHT 12. aprill 2012  4  M A A E L U  

2011. aasta suvel Euroopa Ko-misjoni poolt avaldatud ettepa-nekud 2014.–2020. a program-miperioodi eelarve kohta ja sel-lele mullu sügisel järgnenud ÜPP õigusaktide eelnõud andsid aru-teludele selgemad piirjooned. Kuidas see meid lähiaastatel mõ-jutab, sellesse püüangi järgnevalt natuke rohkem selgust tuua.

2013. aasta on ukse ees, mis saab pärast seda?

Maaelu arengu poliitikast rääki-des pean kohe algatuseks täpsus-tama, et jutt käib ÜPP osaks ole-vast maaelu arengu poliitikast. ÜPP säilitab ka edaspidi oma se-nise kahesambalise struktuuri, millest esimene hõlmab otsetoe-tusi ja turukorraldusmeetmeid ning teine sammas põhineb liik-mesriikide koostatavatel ja Eu-roopa Liidu (EL) kaasrahastata-vatel maaelu arengukavadel.

Fondi nimetus, millest maaelu arengu poliitikat rahastatakse –

Euroopa Maaelu Arengu Põllu-majandusfond (EAFRD) – annab kõige paremini aimu selle polii-tika ulatuse kohta. Eelkõige te-geleb fond põllumajanduse ning sellega seotud maaelu ja maa-piirkondade arengu aspektidega.

Selge on, et maaelu arengu poliitika ei saa üksinda olla võlu-vits, mis lahendab kõik maapiir-konna probleemid. Sellest, et ter-viklikku ja tasakaalustatud aren-gut ei saa tagada ainult silotor-ne ehitades, kus iga poliitika te-geleb teatud arengu aspektidega omapead, on aru saadud ka ELi tasandil.

Seda silmas pidades on maa-elu arengu poliitika koos Euroo-pa Regionaalarengu Fondist, Eu-roopa Sotsiaalfondist, Ühtekuu-luvusfondist ning Euroopa Me-rendus- ja Kalandusfondist ra-hastatavate poliitikatega kaasa-tud ühtse strateegilise planeeri-mise protsessi.

Riiklikul tasandil koostatak-se ühise planeerimise osana Eu-

roopa Komisjoniga läbiräägitav ja kokkulepitav partnerluslepe. Sisuliselt on tegu strateegiado-kumentidega, kus lepitakse kok-ku poliitikate ülesed eesmärgid ja lahendusteed nende saavu-tamiseks.

Maaelu arengu poliitika pa-nustab ELi tasandi ühistesse ees-märkidesse läbi kuue prioriteedi:n teadmussiirde ja innovatsiooni edendamine; n konkurentsivõime ja põlluma-jandusettevõtete elujõulisuse pa-randamine; n toidukettide organiseerumise ja riskijuhtimise edendamine; n ökosüsteemide taastamine, säilitamine ja parandamine; n ressursisäästu edendami-ne ning keskkonnasäästlikule ja kliimakindlale majandusele üle-mineku toetamine; n sotsiaalse kaasamise, vaesu-se vähendamise ja majandusliku arengu edendamine.

Sarnaselt senise maaelu aren-gu poliitika loogikaga on meet-mete “menüü”, mille hulgast liikmesriigid oma maaelu aren-gukavasid koostades valiku tee-vad, ELi tasandil ette antud.

Lihtsustamise huvides on meetmeid integreeritud ja see-läbi on ka meetmete arv oluli-selt vähenenud (46 asemel 18). Samas ei ole see kuidagi piira-nud valdkondi ja nende ulatust, millega me siiani oleme saanud

maaelu arengu poliitika raames tegelda. Lihtsustamise eesmärki kannab ka senisest telgedepõhi-sest maaelu arengukavade üles-ehitusest loobumine.

Muutused pole liiga suured ega põhimõttelised

Väga suuri ja põhimõttelisi sisuli-si muutusi maaelu arengu poliiti-kas siiski kavas ei ole.

Kui midagi eraldi esile tõsta, siis uuel perioodil on kavas loo-duslikust eripärast tingitud pii-rangutega alade (nn vähemsood-sad alad) uus määratlemine. Siiani on liikmesriigid need alad määratlenud igaüks ise ja enda-le sobivate kriteeriumide alusel, kuid nüüd on välja pakutud ELi tasandil ühised objektiivsed bio-füüsikalised kriteeriumid.

Kui väljapakutud kujul suude-takse kriteeriumides kokku lep-pida, tähendaks see Eesti jaoks, et senise poole territooriumi alu-sel oleks kogu Eesti määratletav looduslikust eripärast tingitud piirangutega alana. See võimal-daks soovi korral kogu Eesti ter-ritooriumil maksta vastavat toe-tust ja kohaldada kõrgemat toe-tusmäära põllumajandusinves-teeringutele.

Põllumajanduslik keskkonna-toetus on liikmesriikidele endi-selt kohustuslik, uue elemendi-na on lisandunud võimalus põl-

lumajandustootjatel võtta ühi-seid keskkonnaalaseid kohustusi.

Võrreldes varasemaga, on eraldiseisev meede ette nähtud mahepõllumajandusele. Vähe-malt 25% ELi maaelu vahendi-test tuleb kasutada kliimamuu-tustega kohanemiseks ja kliima-muutuste leevendamiseks mõel-dud tegevustele.

Maaelu arengu poliitika inst-rumentide hulka on lisandunud riskijuhtimisinstrumendid. Ole-masoleva koostöö meetme ula-tust on laiendatud ning loodud täiendavaid võimalusi koostöö tegemiseks toidutarneahelas ning teadustulemuste praktikas kasutusele võtmiseks.

LEADER ja võrgustikel põ-hinevad lähenemised mängi-vad ka uuel perioodil olulist rol-li maapiirkondade arendamisel. LEADER-lähenemine on maaelu arengukavade raames kohus-tuslik. Vähemalt 5% ELi maa-elu vahenditest tuleb kasutada

LEADER-lähenemiseks. Liikmes-riikidele on antud võimalus ka muude ühisesse strateegilisse planeerimisse kaasatud fondide avamiseks LEADER-lähenemi-sele. Seeläbi on loodud mehha-nism, mis peaks ka kohalikul ta-sandil tagama selle, et poliitikad toimivad koosmõjus ja tervikliku arengu vaadet silmas pidades.

Tulevikust rääkides ei saa kui-dagi mööda minna ka rahast. Euroopa Komisjoni eelarve ette-panekute kohaselt jätkub maa-elu arengu poliitika rahastami-ne praegusega võrreldavas ma-hus. Samas soovitakse vahen-deid liikmesriikide vahel ümber jagada. Vahendite liikmesriikide vahelise jaotuse tegemine on Eu-roopa Komisjoni pädevuses ning lõplikke kriteeriume ja metoodi-kat, mille alusel see jaotus tehak-se, liikmesriikidele endile ei ava-likustata.

Maaelu arengu poliitika oli sel perioodil ja ettepanekute kohaselt on ka järgmisel perioodil ÜPP-si-seselt väikevenna staatuses, kel-lele saab osaks vähem kui neljan-dik ÜPP vahenditest. See on ka põhjus, miks maaelu arengu po-liitika rahastamise säilimine Ees-ti jaoks vähemalt praeguses ma-hus on otsetoetuste võrdsustami-se kõrval üks meie peamisi seisu-kohti ÜPP läbirääkimistel.

Sellest tulenevalt oleme võt-nud endale ülesandeks teadvus-

Maaelu arengu poliitika – mis meid lähiaastatel ees ootab?Juba mitu aastat on käinud arutelud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku teemadel. Siiani keskendusid need peamiselt ÜPP väljakutsetele ja eesmärkidele.

Tunnustan meie põllumajandus­organisatsioonide ja teadlaste aktiivset panust meile kõigile ühiste huvide kaitsmisel.

ANTTI BALTIC OÜ. Ehitajate tee 114, 13517 Tallinn, tel 600 9354, faks 652 5376.AIvAr KuhI tehniline ekspert tel 505 5053 aivar.kuhi@agrosec.com

JAAK TrIIsA müügimees tel 515 6528 jaak.triisa@agrosec.com

MArgus MÜTs juhataja tel 523 4267 margus.muts@agrosec.com

Kuivatiahjud 400–3000 kW, võimalik kütta gaasi, diisli, õli ja hakkega.

Parim teraviljakuivati Eesti oludes

Uudisena pakume mobiilseid kuivateid 40–64 m3.

Teraviljakäitlusseadmed: eelpuhastid, sorteerid, teod 10–60 t/h, elevaatorid 30–100 t/h, konveierid, punkrid.

 MESSILEHT 12. aprill 2012   M A A E L U  5 

Maaelu arengu poliitika – mis meid lähiaastatel ees ootab?tada meie murekohti ELi läbirää-kimiste tasanditel, alustades teis-test põllumajandusministritest ELi põllumajanduse ja kalandu-se nõukogu tasandil ning lõpe-tades ekspertide tasandiga töö-gruppide tasandil. Siinkohal ka-sutan võimalust ning tunnustan ka meie põllumajandusorgani-satsioonide ja teadlaste aktiivset panust meile kõigile ühiste huvi-de kaitsmisel.

Mis tehtud ja mis teoksil

Oleme põllumajandusministee-riumis tulevikku vaatavalt alus-tanud ettevalmistusi Eesti maa-elu arengukava 2014–2020 (MAK 2014–2020) koostami-seks. MAK 2014–2020 koostami-ne käib väga tihedas ja laiapõhja-lises koostöös sotsiaalpartnerite-ga. Oleme sel eesmärgil moodus-tatud komisjoni, kuhu on kaasa-tud 29 organisatsiooni. Julgen öelda, et organisatsioonide ring, kes sellesse protsessi kaasatud on, katab kogu maaelu arengu poliitika ulatuse, hõlmates tee-maderingi põllumajandusest, toi-dutarneahelast, teadusest, kesk-konnast, ettevõtlusest kuni koha-liku algatuseni välja.

Koostöös sotsiaalpartnerite-ga oleme praeguseks kaardista-nud maapiirkonna olukorra ja peamised vajadused. Lisaks ole-

me arutanud selle üle, milline on eri osapoolte nägemus maa-piirkonna peamistest väljakutse-test. Selle põhjal juba koostame ministeeriumis esialgseid ette-panekuid MAK 2014–2020 ees-märkide kohta, mille osas alusta-me arutelusid lähikuudel.

Ühe õppetunnina praeguse maaelu arengukava ettevalmis-tustest oleme sel korral läinud seda teed, et käime kõik prog-rammeerimise etapid läbi nen-de loogilises järjekorras. See tä-hendab, et kõigepealt räägime läbi peamised maapiirkonna tu-gevused, nõrkused, võimalused, ohud ning eesmärgid. Diskus-sioone meetmete osas alustame alles seejärel, kui oleme suut-nud ühistes eesmärkides kokku leppida.

Suurem osa sellest tööst on meil plaanis ära teha 2012. aasta jooksul. Selle aasta jooksul peak-sid saama paika nii eesmärgid, kuhu me maaelu arengu poliiti-ka tulemusel 2020. aastaks väl-ja jõuda tahame ning meetmete näol ka lahendusteed nende ees-märkideni jõudmiseks. Kõige op-timistlikumate plaanide kohaselt võiksime käesoleva aasta jooksul jõuda ka MAK 2014–2020 heaks-kiidu ja kokkuleppeni sotsiaal-partneritega.

Samas ei saa siinjuures ära unustada, et on väga palju meist sõltumatuid tegureid, mis või-

vad seda protsessi pidurdama hakata, nt kokkulepped ELi eel-arve osas ja ELi õigusaktide vas-tuvõtmise venimine. Kuigi järjest enam märke näitavad, et need kokkulepped ELi tasandil võivad jääda 2013. aastasse, ei saa me kindlasti sellel lasta segada oma ettevalmistusi.

See, et 2014. aastast MAK 2014–2020 meetmed käivituk-sid, on meie kõigi ühine huvi. Selleks et kõik huvilised MAK 2014–2020 arengutega ennast kursis saaksid hoida, on kogu as-jakohane informatsioon koon-datud ka põllumajandusmi-nisteeriumi veebilehele www.agri.ee/eesti-maaelu-arenguka-va-201402020-2/.

Kõik, kes soovivad MAK 2014–2020 koostamise protses-sis aktiivselt kaasa lüüa, saavad seda teha oma esindusorganisat-sioonide kaudu. Samuti on põl-lumajandusministeerium avatud kõikidele headele ideedele ja et-tepanekutele, mis aitavad maa-piirkonda edasi viia ning selle arengule tõuke annavad.

HELIR- VALDOR SEEDER

põllumajandus-minister

RAIVO TASSO

Maaelu arengu poliitika ei saa üksinda olla võluvits, mis lahendab kõik maapiirkonna probleemid.

TUGEVAD LIINSORDID

STELLA uus CLIPPERFENJA

Keskvalmivad sordid

PARIMAD HÜBRIIDSORDID

SMILLAH uus

TRAPPERH

Väga varased sordid

MIRAKELH uus

KALDERAH uus

REGISTERH uus

KALIBERH

Varajased sordid

MAKROH uus

ACHATH

Keskvalmivad sordid

SUUREMAD SAAGID RAPOOLI SUVIRAPSIGA

www.rapool.com

tel.: +49-4351-736-188, fax: +49-4351-736-295mobiil: +49-1752275617, e-mail: rapeseed@rapool.com

17433_AZ_int_EE_SoRa_290x182_RZ_k1.indd 1 26.03.12 15:36

 MESSILEHT 12. aprill 2012  6  M A A L E H T 2 5  

Maaleht on messidel ja laatadel osalenud juba palju aastaid.Tavapäraselt algab Maalehe jaoks messiaasta aprillikuus Tartus, kui toimub Maamess, ja päädib novembri lõpus Tallin-nas, kui jõulukingituste otsimise saginas kohtutakse Saku Suur-hallis toimuval Mardilaadal.

Messidel kevadest sügiseni

Vahepealsesse aega mahuvad kevadekuulutajad Luige Kevad ja Türi Lillelaat, kuhu, nagu ni-

migi ütleb, tullakse igal aastal uudistama uusi ja vanu taime-, lille- ja seemnesorte, mida ke-vadel mulda pista. Maalehe tel-gist leiab laadahinnaga prakti-lisi aiaraamatuid, mis annavad nõu nii algajale kui juba koge-nud aiapidajale.

Kaugelt paistab laadatelgi laualt silma tuttav roheline kas-tike, mille ümber sagib alati pal-ju inimesi ja kus sees keerleb sadu väikeseks volditud pabe-reid. See on Maalehe õnneloos, kus iga pilet võidab. Loosirattas keerlevad nii Maalehe kirjastu-se raamatud, logoga kingitused

– kruusid, kotid, särgid ja palju muud põnevat – kui ka Maalehe tellimused.

Sügist tervitatakse aga Pala-musel Paunvere väljanäitusel, mille korraldusmeeskonda on pikki aastaid kuulunud ka Maa-lehe toimetuse inimesed. Pala-musel kaubeldakse suvel kasva-tatud saadustega ja võrreldakse uhkemaid nunnusid. Ka Maale-hele on Paunvere üks erakord-selt tore sündmus, sest väga pal-jud meie kauaaegsed lugejad on just sellel laadal harjunud meie telgist läbi astuma, et pikendada oma tellimust ja ajada juttu nii Maalehes kajastust leidnud kui ka muudel elulistel teemadel.

Lauluga maale ja reisile

Siiski on laadad ja messid oma olemuselt pigem müügikesk-sed ning seal puudub võimalus otsesuhtluseks vabamas õhk- konnas.

Seetõttu tundsime, et on vaja leida ka midagi meelelahutus-likumat, mis aitaks meil välja minna tavapärasest ajalehekesk-konnast ning pakkuda lugejatele võimalust vahetuks suhtluseks ja kontaktide loomiseks Maale-he tegijatega.

2010. aasta suvel lisandus su-viste ürituste programmi Maale-he ja ETV ühine saatesari “Lau-luga maale”, mis tänavu star-dib kolmandat hooaega. Saate salvestused toimuvad enamas-ti laupäeviti-pühapäeviti mai lõpust augustini ning on vali-tud nii, et need oleks võimalusel eri maakondades ning haakuks mõne kohapealse vahva küla- või teemapäevaga. Kui päeval saab kiigata, mida huvitavat pa-kutakse laadalettidel, siis õhtu-poole on kõigil võimalus oma hääled ja meeled rõõmsaks laul-da “Lauluga maale” saate salves-

tusel, mis enamasti jätkub sim-mani või muu lõbusa üritusega.

Maalehe lugeja on harjunud saama rohkem kui ainult leh-te. Seepärast on Maalehe brän-di alla aja jooksul tekkinud hulk lisaväärtust pakkuvaid tooteid ja tegevusi. Peale laatadel osalemi-se saavad Maalehe lugejad osa võtta konkurssidest, kus maits-miseks võib välja panna näiteks omavalmistatud koduveini või põnevaid hoidiseid, mille käi-gus tuleb päevavalgele nii mõ-nigi uus ja põnev retsept.

Igal aastal, juba kaheteist-kümnendat korda valib Maa-

leht aasta põllumeest, kolm aas-tat on koostöös Maaspordikes-kusega korraldatud maadlus-turniiri noortele.

Samuti on koos läbi rännatud palju põneva kultuuri ja erineva kliimaga riike.

Kõigest sellest ja paljust muust saab lähemalt lugeda Maalehe veergudel, veebilehel www.maaleht.ee, kuulda Maale-he messiboksis või tuttavas ro-helises laadatelgis.

Kohtumiseni Maamessil!

KAIRI FIMBERGMaalehe turundusjuht

Messidel kohtad ka MAALEHTE

Maalehe õnneloosis võidab iga pilet. Loosiratta taga Marit Oimet.

“Lauluga maale” stardib tänavu kolmandat hooaega. Pildil laulab Gerli Padar.

RAIVO TASSO

BIANCA MIKOVITŠ

Telli Maaleht ja võida oma vägilane!

SUZUKI BARUTOMootori tüüp 1-silindriline, 4-taktiline

lõbusataktiline

Võimsus (kW) 9,6 uskumatuPöördemoment (Nm/min-1) 11,6/7.500 jõulineKubatuur (ccm) 124 suurKõrgus (m) 1,145 1,99Istme kõrgus (m) 0,8 oma koha pealRattaid (tk) 2 lisavarustusesTühikaal (kg) 135 188Max kiirus (km/h) 105 maksimaalne

Tehn

ilise

d andmed:

SUZUKI mootorrataste ja ATV-de ametlik esindus Eestis

Kõigi enne 6. maid vormistatud vähemalt 6kuuliste või otsekorraldusega tellimuste vahel läheb loosi võimas roller Suzuki Sixteen 125.

Info ja tellimine telefonil 680 4444 või kodulehel www.maaleht.ee/roller

Maalehe 6 kuu tellimus maksab 25,20 €. Osalemaks loosimises topelthäältega, telli Maaleht otsekorraldusega 4,20 € kuus või vormista aastatellimus 47,40 €. Olemasolevad tellimused ja otsekorraldused osalevad loosimises automaatselt.

H E A E E S T I L E H T

 MESSILEHT 12. aprill 2012   R E K L A A M  7 

 MESSILEHT 12. aprill 2012  8  R A H A  

Oleme olukorras, kus Euroopa majanduse pani kasvama tarbimise turgutamine laenude abil. See aeg on nüüd möödas ning ees ootab pikem laenude tasumise periood. Samal ajal kui riigid otsivad la-hendusi majanduse uuesti ree peale saamiseks, tuleb ka ette-võtjail mõelda, kuidas uues kesk-konnas pikaajaliselt kohaneda. Üks võtmesõnu siin on äririski-de teadvustamine, et endale so-biv riskitase oleks valitud võima-likult teadlikult.

Demonstreerimaks, et me kõik saame riskide võtmise üle otsustamisega hakkama ja ei pea selleks palkama tarka nõustajat, toon ühe lihtsa näite.

Enamik inimesi on kogenud autojuhtimist – valides kiirust, teeme seda vastavalt sellele, kui suuri riske oleme valmis võtma. Eesmärk on teatud aja jooksul sihtpunkti jõudmine.

Sõites kiiresti, jõuame teis-test varem ja ehk saame selle-ga mingi eelise, näiteks parema

iste koha kontserdil. Sõites liiga aeglaselt, on viperusteta koha-lejõudmise tõenäosus väga suur, aga sündmus võib juba lõppenud olla.

Olen kindel, et mõlemal ju-hul teadvustab autojuht endale tegurid, mis mõjutavad sõiduks kuluvat aega ja kogemustele tu-ginedes valib õigeks ajaks koha-le jõudmiseks parima plaani. Kui vaja, tuleb ka kaarti vaadata.

Ettevõtja riskid

Majanduskeskkond muutub kii-resti ning kasumliku plaani te-gemiseks ei piisa vaid eelmiste aastate kogemustest ja heast õn-nest. Ka ootamine, et küll halb aeg saab aasta või paariga möö-da, ei ole kõige mõistlikum otsus.

Tark on arvestada eeldusega, et suurte mahtude kasv ja müü-gihindade kiire tõus ilma kulu-de tõusuta on möödas. Lisaks on kasulik meeles pidada liht-sat majandustõde, et igale tõu-sule järgneb langus – tähtis on selleks valmis olla.

Oma ettevõtmise jätkusuut-likkuse hindamiseks tuleb mõel-da kolmele asjale: kas mu toote-

Sademete hulk Eestis ei ole meie kätes, ettevõtte rahajuhtimine aga küll

ARHIIV

Jüri masinakeskus, tel 605 9100Mäeküla masinakeskus, tel 384 9522Tartu masinakeskus, tel 744 7617

Konekesko Eesti AS osaleb Maamessil 15. korda, pakkudes vaatamiseks ja proovimiseks järgmist uudistehnikat:

• poolroomikutega kombain Claas Lexion 670 Terra Trac• ratastraktor Massey Fergusson 7624

• Hakki-Pilke Easy 38 demonstratsioon• Claas Telemaatika ja EASY toodete stend

www.konekesko.ee

 MESSILEHT 12. aprill 2012   R A H A  9 

le on pikaajaliselt tarbijad ole-mas, kas mu toode on kvaliteet-ne ja kas tootmiskulud on kon-kurentsivõimelised.

Siit edasi saab määrata oma ettevõtte suurimad riskid ja ot-sustada, kas neid saab maanda-da, kas neid peab ilmtingimata maandama või on mõistlik hoo-pis riskialtim olla.

Esmalt ostjad – kas neid on üks suur või mitu väiksemat, milline on nende maksevõi-me ja maksetähtajad. Kui mõni neist ei suuda õigeaegselt ar-veid tasuda, kui suurt hiline-mist ma saan taluda, ilma et ise võlgu jääksin? Vastavalt vas-tustele saab määrata müügi ja-gunemise osakaalud ja makse-tähtajad, mida ületades enam

kaupa juurde ei väljastata. Pan-gatoodetest aitavad riske juhti-da faktooring või ostja väljasta-tud pangagarantii.

Samavõrd oluline on mõel-da ka enda hankijate või koos-tööpartnerite peale. Kui sõltu-vuses me oleme neist, kuidas on tagatud nende tarnekindlus.

Mis juhtub, kui tekivad prob-leemid? Riskide maandami-seks saab ka siin jagada ostud eri hankijate vahel ja vältida et-temaksu vähem tuntud ettevõ-tetele. Suuremate ühekordsete tarnete korral, näiteks väliset-tevõttelt seadmete soetamisel, saab kasutada akreditiivi.

Teravilja müües seisab ette-võtja igal aastal küsimuste ees: millal, millises mahus ja mis hinnaga tasub müügileping sõl-mida? Õiget, kõigile sobivat vas-tust ei ole. Kui hind tundub aja-looliste hindadega võrreldes kõrge, tasuks minimaalselt luk-ku panna kogus, mis on vajalik sel hooajal tehtud kulude kat-miseks. Kui hind lubab ka nor-maalset oodatavat kasumit, ta-sub müüa suuremaid koguseid.

Hinna tipu tabamine on juba õnneasi ja kogu saagi lõi-

kes õnnega mängida ei tohiks. Madala hinna puhul otsustami-ne nii lihtne pole, kuid ka siin ei tohi unustada, et täna ma-dalana tunduv hind võib veelgi langeda.

Põllumajandusettevõttel on oluliseks tootmisvahendiks ha-ritav maa. Tähtis on, et see oleks mõistlikul kaugusel ja kataks tootja vajaduse.

Kui maa ei kuulu täielikult põllumehele, võib tekkida kellel-gi huvi osta kokku ka ülejäänud maad, et dikteerida rendihindu. Seetõttu poleks halb mõte tegel-da muude investeeringute kõr-val ka järjepideva maade soeta-misega. Praegu saab seda teha 30aastase makse graa fi ku ga, mis peaks tagama mõistliku makse-koormuse, võrreldes makstava-te rendihindadega.

Kaadrid otsustavad kõik

Plaanid võivad olla kui tahes head, kuid neist ei ole mingi-sugust kasu, kui pole kvaliteet-set tööjõudu, kes plaane reali-seeriks.

Ka inimeste asendamine ro-botitega näiteks lüpsilautades

pole kõigile sobiv lahendus. Pi-kas perspektiivis vähendame sellega töökohtade arvu maal ja aitame kaasa hoopis piirkon-na hääbumisele. Koos elanike-ga kaovad maapiirkondadest ka teenused, mida oleme pida-nud enesestmõistetavaks.

Samal ajal on kõigel teatud tasuvuse või mõistlikkuse piir, mis sõltub tarbijate hulgast. Tööjõu riski maandamiseks on peale konkurentsivõimelise palga maksmise mitmeid muid hoobasid.

Tähtis on läbimõeldud töö-korraldus, inimlikud töötingi-mused ja arendustegevused. Töötajate oskuste ja teadmis-te arendamine ja koolitami-ne on valdkond, millele juhti-del tuleb kindlasti tähelepanu pöörata.

Swedbank on andnud “Aas-ta põllumehe” konkursi võitja-le koolituseks mõeldud auhin-naraha. 2010. aastal võitis sel-le tunnustuse Madis Ajaots, kes tellis oma kollektiivile mees-konnakoolituse.

Väga meeldiv oli hiljem kuulda, et pärast koolitust said paljud tööd tehtud kiiremini ja

ka sügisene saagikoristus lõpe-tati varem, kuna inimesed os-kasid käituda meeskonnana.

Laenamise rusikareeglid

Keskmiste ja suurte ettevõtete lahutamatu riskikoht on võõr-vahendite kasutamine. Siia alla kuuluvad nii hankijate makse-tähtajad kui laenud pankadelt. Laenu võtmise eesmärk on kas vanade või amortiseerunud tootmisvahendite väljavaheta-mine, toodangu mahu suuren-damine või tootmiskulude vä-hendamine.

Laenuperioodi pikkus peab vastama laenu abil tehtavale te-hingule. Hooajatööde kulude katmiseks võetud käibelaen tu-leb tagastada hooaja müüdava saagi tulust. Pikaajalise laenu puhul on aga risk, et tagasimak-sete tasumisel on arvestatud ai-nult praeguse hetke tulusid.

Läbi mõtlemata jäetakse või-malik tulude vähenemine, ku-lude kasv ja tulevane investee-rimisvajadus. Üldjuhul ei to-hiks võõrvahendite osakaal bi-lansis ületada 70%. Oma toot-misele mõistliku riskitaseme ja

maksekoormuse saate üle vaa-data koos oma panga halduri-ga. Nõustamine ei maksa teile midagi, kuid sellest saadav tulu võib olla märkimisväärne.

Nüüd võib lugejate peas ida-neda kahtlus, et kirjutatu mõte on propageerida pankade too-teid ja teenuseid, ehkki tegeli-kult saaks hästi läbi ka vanavii-si. Küllap saakski, kuid usun, et kui mõtlete need teemad läbi, aitab see riske teadlikumalt juh-tida. Seeläbi muutub ettevõte tugevamaks välistegurite suh-tes ning kasvab ka oodatav tulu.

Pankadel läheb täpselt nii hästi, kui läheb meie klienti-del, teie kindel positsioon tu-rul on tõesti ka meie võit. Riski-me siis mõistlikult ning võtame oma kontrolli alla valdkonnad, mida erinevalt aastasest sade-mete hulgast Eestis me ka kont-rollida saame.

MEELIS ANNUS

Swedbanki põllumajanduse

sektori juht

Sademete hulk Eestis ei ole meie kätes, ettevõtte rahajuhtimine aga küll

Plaanid võivad olla kui tahes head, kuid neist ei ole mingisugust kasu, kui pole kvaliteetset tööjõudu, kes plaane realiseeriks.

Swedbanki kevadpakkumised kehtivad juriidilistele isikutele ja FIE-dele. Laenu ja liisingu saamine oleneb ettevõtte maksevõimest ja krediidiajaloost, mida hindame peale vastava taotluse esitamist. Teenuste pakkujaks on Swedbank AS, Swedbank Liising AS ja Swedbank P&C Insurance AS. Tutvuge teenuste tingimustega www.swedbank.ee/business, vajaduse korral konsulteerige pangatöötajaga.

Sellel kevadtööde hooajal on Swedbankil põllumeestele häid uudiseid! Kevadtööde pakkumine koos kevadkülvilaenu, seadme- ja autoliisinguga on Teie ees.

Enam ei pea oma saaki iga hinna eest kiiresti müüma ega põllumajandustoetuste võimaliku hilinemise pärast muretsema. Laenu tagastustähtaega saab lihtsalt kir-jaliku sooviavalduse alusel pikendada, ajatades viimase laenumakse tasumise võrdsetes osades kuni kolmele järgnevale kuule.

• Laenu tagasimaksmise tähtaeg detsember 2012. aasta + 3 kuud • Maksepuhkus kuni detsembrini 2012• Täiendava tagatisena võimalik kasutada MESi (Maaelu Edendamise Sihtasutus) käendust 

Seadmeliising – TASUTA kindlustus,SOODNE lepingutasu ja VÄIKE omafi nantseering

Kõik see kokku tähendab võimalikult väikeseid väl-jaminekuid kevadel, kui iga euro on arvel. Kõigi eest, kes 2012. aasta jaanipäevani Swedbanki vahendusel põllumajandusseadme liisivad ja kindlustavad, tasume esimesed pool aastat kaskokindlustuse makseid meie. Peale selle perioodi lõppu tasute kindlustuse eest fi kseeritud kuumaksega.

Kevadkülvilaen – LIHTNE pikendada

PRIA toetusega:• Omafi nantseering 0%• Käibemaksu fi nantseerimine kogu perioodiks• Kaskokindlustus kogu perioodiks fi kseeritud kuumaksega• Esimesed  6 kuud   kaskokindlustus TASUTA• Lepingutasu 64 eurot (tavapärane lepingutasu on vähemalt 200 eurot)PRIA toetuseta:• Ajatatud omafi nantseering 3 kuu jooksul (5% + 5% + 5%)• Kaskokindlustus kogu perioodiks fi kseeritud kuumaksega• Esimesed  6 kuud kaskokindlustus TASUTA• Lepingutasu 64 eurot (tavapärane lepingutasu on vähemalt 200 eurot)

Kombaini, traktori või laaduri rentimiseks sobib Swed-banki UUS toode – täisteenusliising, mis tagab kindla kuumakse eest vajalikud hobujõud. Kuumakse võib sisaldada laiemat valikut teenuseid ning masinast loobumine või selle vahetamise uue vastu on täistee-nusliisingu puhul senisest lihtsam. Täisteenusliisingut saame pakkuda PRIA toetuseta projektide puhul.

Autoliising – VÄÄRT auto soodsa hinnaga

Swedbanki täisteenusliising

teeb SUURED asjad KERGEKS!

SwedbnkiRASKETEENUSLIISING

Koostöös Amserviga on võimalik eriti soodsatel tingimustel liisida Toyota Hiluxi uusi 2012. aasta mudeleid. Tellides auto Amservist enne jaanipäeva laienevad teile Swedbanki kevadpakkumise soodustused.

• Kaskokindlustus 25% tavahinnast odavam • Lepingutasu 64 eurot (tavapärane lepingutasu on vähemalt 200 eurot)

Lisainfot Swedbanki kevadpakkumise kohta leiate veebilehelt www.swedbank.ee/kevadpakkumine.

Kui soovite asja arutada või juba konkreetset fi nantseerimispakkumist küsida, siis pöörduge palun oma ettevõtte halduri poole või võtke ühendust äriklienditoega e-posti aadressil ariklienditugi@swedbank.ee või telefonil 613 2222.

 MESSILEHT 12. aprill 2012  10  T A I M E K A S V A T U S  

NSVLi riigijuhi Nikita Hruštšo-vi külaskäik USAsse 1959. aas-tal sundis maisikasvatust ka Ees-tis laiendama, kuid USA sorti-dest maisisilo oli sageli kuivai-ne- ja proteiinivaene, väikese toi-teväärtusega ega andnud loode-tud piimatoodangu tõusu.

Kasutatud sordid olid küll kõr-gekasvulised (“maisimetsad”), kuid hilised ja tärkamise järgselt mitte piisavalt külmakindlad. Sageli mais ikaldus ebasood-sa ilmastiku ja umbrohtumise tõttu.

Maisikasvatuseks sobiv tehnoloogia puudus, edu ei toonud ka palju propagee-ritud lõssenkistlik maisi ruutpesiti kasvatamine. Kohustuslikust maisipin-dade laiendamisest loo-buti alates 1966. a.

Viimastel aastatel on maisikasvatus Eestis laie-nenud. Seda tänu just va-rasematele, kevadistele öö-külmadele paremini vas-tu pidavatele ja saagikate-

le sortidele, mis ka meie olu-des on võimelised andma vä-hemalt piimvahaküpseid tõl-

vikuid, on haljasmassi suure-ma kuivainesisaldusega ja pa-

rema toiteväärtusega. Juba aastatel 2004–2007

oli maisi külvipind Eestis taas 900–1100 ha ning toodang 15 100–25 500 tonni haljasmas-si, kuid aastatel 2008–2011 olid need näitajad juba vastavalt 1600–2100 ha ja 33 800–68 600 tonni.

Kõrgeim oli saagikus maisile soodsa ilmastikuga 2011. aastal – 32,7 tonni haljasmassi ha kohta.

Miks mais on hea silokultuur?

Praktikute arvates on maisikas-vatuse laienemiseks Eestis mitu head põhjust: väga suur ener-gia kogusaak hektari kohta,

väga hea sileeruvus ja silo söö-mus, veiste seedimisele väga so-biv tärklis.

Mais kasutab hästi ära mulla-niiskust ja peab ka põuale vas-tu, kasutab ära väetisi, seahul-gas läga (Ühendkuningriigis väetatakse lägaga 80–90% kogu maisi pinnast), tal on Eesti tingi-mustes siiani veel vähe haigusi ja kahjureid, talub hästi keemi-list umbrohutõrjet.

Mõnele kultuurile on mais ka hea eelvili. Maisi abil võib toota üht odavamat ja paremat sööta piimakarjale.

Maisikasvatuse edukust mõ-jutab eelkõige ilmastik, aga ka mõned loomad ja linnud, kes maisist lugu peavad. Kui ümb-ruses on rohkesti metssigu, ei saa maisikasvatusest ilma elekt-ritaradeta asja.

Metssigadele meeldivad just piimvahaküpsed tõlvikud ning nad ei karda isegi asulalähedas-tele põldudele sööma tulla. Ka varesed, hakid, eriti aga sooku-red võivad suurtel põldudel ke-vadel noored taimed täielikult hävitada.

Lindude vastu võitlemine on võrratult raskem kui metssigade tõrje, sest põldu ei saa ju mille-gagi lindude eest varjata. Efek-tiivseks lindude tõrjeks peaksid keemiafirmad turule tooma lin-de peletavad puhised või pritsi-misvahendid tärganud idandite kaitseks.

Maisi kõige ohtlikumad kahjustajad

Mais on olnud Eestimaa põldu-del siiani suhteliselt haiguse- ja kahjurikindel kultuur. Siiski on vaja teada, millised kahjustajad võivad teda lähitulevikus ohus-tada.

Siinjuures käsitlen vaid oluli-semaid potentsiaalseid haigusi. Maisi kahjuritest on meil mõnel aastal kahjustanud vaid rootsi kärbes. n Maisi globaalse levikuga hai-gus on maisi-pahknõgi, mis te-kitab musta eosmassi sisalda-vaid pahkasid kõigil taime or-ganitel (fotod 1, 2). Suuremad on pahad tõlvikutel ja vartel (15–20 cm), väiksemad lehte-del. Eestis esines haigust alates 1950. aastast. 1959. a märgitak-se haiguse esinemise sagene-mist, eriti Tartu, Jõgeva ja Pai-de rajoonis. Hiljem enam maisi-pahknõe esinemisest ei räägita.

Nüüd on haigus tagasi. 2010. aastal olid haigusega hädas Tartu- ja Põlvamaa põllume-hed. Kuigi haigus võib tekitada vaid alla 1% saagilanguse, pee-ti nõukogude perioodil tõrjet väga tähtsaks. Pahkasid, millest on leitud hulk mürgiseid ühen-deid, peeti ohtlikuks nii looma-dele kui inimestele.

Seevastu pahkade toiduks kasutamine asteekide poolt, sa-muti kaasajal Mehhikos ja USAs, osutab nende mürgiste ühendi-te väga nõrgale toimele või eba-püsivusele. Mehhikos on pa-had delikatessiks luksusrestora-nides, neist valmistatakse mit-meid roogi, sealhulgas rahvus-rooga huitlacoche’t (fotod 3, 4). USAs nimetatakse pahkasid Mehhiko trühvliteks. Seega ei tohiks pahknõe esinemine silo-maisis olla kuigi ohtlik.

Haiguse tõrjeks on kõige efektiivsem võte seemnete puh-timine, eelistatud on puhised Chambel, Baytan Universal, Raxil. Kuna sissetoodav seem-nevili on puhitud, on vaid küsi-mus, kui kvaliteetselt ja kas on kasutatud efektiivset puhist.

Vältida tuleb liigset taimede tihedust, üleväetamist ja järg-misel aastal samal kohal vilje-lemist, kuna haigusetekitaja eo-sed säilivad mullas eluvõimeli-sena rohkem kui aasta. Eelista-da tuleks haiguskindlamaid sor-te ja rakendada viljavaheldust, kus maisi samal kohal ei kasva-tata enne 2–3 aastat. n Maisi tõusmepõletikku (foto 5) tekitavad mullas, taime-jäänustel ja seemnetel asuvad Fusarium’i liigid. Tunnusteks on tärkavatel taimedel roosa või valkjas kirme niiske ilma korral, hiljem pruunistumine ja kuiva-mine.

Haiguse esinemist soodus-tavad madal idanemistempera-tuur, mulla happesus, liigniis-kus, liiga sügav või pindmine külv, liiga tihe taimede seis.

Haiguse kahjulikkus sõltub seemnete nakkuse tasemest. Põldtärkamine väheneb mada-la nakkusastme puhul vaid ca 14%, tugeval nakatumisel isegi 40%. Pika külma kevade ja niis-kete ilmade tingimustes võib tai-mestik hõreneda 60–70%, mis põhjustab juba suurt saagilan-gust või lausa ikaldust.

Haiguse tõrjeks on seemne puhtimine, külv optimaalsel ajal sooja mulda õigele sügavusele ja

õige külvinormiga. Mulla sooje-nemiseks tuleb see juba varem kobedaks harida. Uute kiirekas-vuliste hübriidsortide kasvata-misel on rohkem võimalusi va-rem külvata kui vanade sortide puhul – uute sortide tärganud taimik talub praktikute koge-musel palju paremini isegi kor-duvaid kevadisi öökülmi. n Peamine maisi haigus kogu maailmas on maisi fusa-rioos, mida tekitavad paljud Fusarium’i liigid. Haigus aval-dub mädanikena tõlvikutel, seemnetel ja vartel ning laiku-dena lehtedel (fotod 6, 7).

Tõlvikutel ja seemnetel on see mädanik punase või roosa-ka kirmega, lehtedel pruunika-te sissevajunud laikudena. Tõl-viku ja seemnete mädanik algab sageli tipust ja isegi kohe pärast õitsemist nn juuste kaudu, var-remädanik algab sageli juure-kaelalt.

Haigust levitavad ka näri-vad kahjurid (tuntuim on mai-sileedik ehk varreleedik), kes augustavad varsi, tõlvikuid ja teri. Haigus põhjustab saagiku-se langust ja selle kvaliteedi hal-venemist, Fusarium-seentega ja nende mükotoksiinidega (DON, ZEN, T-2, HT-2, fumonisiin jt) saastumist.

Haigusest hoidumiseks tu-leb vältida maisi monokultuu-ris kasvatamist ja eelviljana nisu, mida kahjustavad samad Fusarium’i liigid. Põhiline nak-kusmaterjal on lagunemata mai-sijäätmed põllul.

Maisijäätmete lagunemise ja nakkusmaterjali hävimise soo-dustamiseks tuleb need peenes-tada, sisse kultiveerida või kün-da. Eriti hea on tulemus, kui li-satakse orgaanilist väetist, näi-teks virtsa või läga, mille bakte-rid efektiivselt orgaanilist ainet lagundavad ja on haigusetekita-jatele ka antagonistideks.

Haigust esineb rohkem N liial ja K puudusel. Fusarioosioht vä-heneb võimalikult varase kül-vi puhul, liiga tihe taimede seis aga suurendab.

Milline on maisi koht külvikorras

Haiguskindlamad on uued sor-did ja hübriidid. Hilinenud ko-ristamine on nii tera- kui silo-maisi puhul haigestumist suu-rendav tegur. Peamisteks riski-faktoriteks fusarioosi esinemisel

peetakse kolme: maisi koht kül-vikorras, koristusjäätmete käit-lemine ja koristusaeg.

Fusarioosiohu ja kaasneva mükotoksiinide esinemise tõt-tu ei ole mais hea eelvili ei enda-le ega teistele teraviljadele, eriti nisule. Väiksem on oht odrale ja kaerale.

Saksamaal ja mujal tehtud uurimuste põhjal tõusis maisile järgneval talinisul pea fusarioo-si ehk punakaste esinemine ja mükotoksiini DON sisaldus kõi-ge enam, kui maisijäätmed jäid tervelt pinnale. Kõige madala-mad olid need näitajad, kui jäät-med künti purustatult sisse. Tei-sel aastal olid jäätmed juba nii lagunenud, et DONi sisaldus ni-sus oli võrreldes esimese aasta-ga tunduvalt madalam.

Ka ei ole mais hea eelvili rap-sile, mis maisi järel haigestub tu-gevasti valgemädanikku, kuna valgemädaniku tekitaja paljune-miseks on mahlased ja süsivesi-kurikkad maisijäätmed väga so-biv materjal.

Kas peaks maisi kasvatama külvikorraväliselt, näiteks mitu aastat järjest samal kohal (kuni haigused seda võimaldavad) või kasvatada maisi järel kartulit, hernest, heintaimi, s o kultuure, mis ei ole fusarioosi- ega valge-mädanikuõrnad, vajaks uurimist ka Eesti tingimustes.

Kuidas “pahalased” satuvad maisisilosse?

Kas mükotoksiinide tekkimise oht maisisilos on sagedane ja või-malik ka meie klimaatilistes tin-gimustes? Kuna sellekohased uu-rimused Eestis siiani puuduvad, võib küsimusele vastata vaid kir-janduse põhjal.

USAs tehtud uurimustes lei-ti, et mükotoksiinid võivad esi-neda ka ideaalsetes kasvutingi-mustes saadud maisisilos, milles visuaalselt hallitusseeni ei tuvas-tatud, lõhn oli hea, niiskusesisal-dus õige, korralikult hoidlas ti-hendatud jne.

Kuidas nad silosse satuvad? Hallitusseente, eriti Fusarium-seente arenguks põllul on sood-ne üle 70% õhuniiskus ja tem-peratuuride vaheldumine, nagu seda tuleb ette palavate päeva-de ja jahedate ööde vaheldumi-sel ka Eestis.

Kuna Fusarium-seeni esineb looduses kõikjal, tungivad nad taimesse nii juurte, emakasuud-

Taimehaigustest ja mükotoksiinidest silomaisi kasvatamiselTeadaolevalt on Eestis maisi kasvatatud juba XIX sajandist: 1885. a Sangastes, 1895. a Rooma mõisas. Taas alustati siin maisi kasvatamisega nõukogude perioodil, 1953.–1955. aastal oli maisi all 33 000 ha, madala saagikuse (6,7 t/ha) tõttu edaspidi pinnad vähenesid.

1. Maisi-pahknõgi tõlvikul. 3. Roogi pahknõest Mehhikos.2. Maisi-pahknõgi maisilehel. 4. Pahknõega koogid Mehhikos.

RAIVO TASSO

 MESSILEHT 12. aprill 2012   T A I M E K A S V A T U S  11 

mete (“juuste”), seemnekesta kahjustuste, tormituule, rahe kui ka mehaaniliste ja putukate teki-tatud vigastuste kaudu.

Hallitusseened konkureeri-vad toitainete pärast teiste mik-roorganismide ja taime endaga. Edukamad on need, kes suuda-vad teiste organismide mahasu-rumiseks selles võistluses kasu-tada toksiine. Perioodidel, mil taime enda toitainetevajadus on suurim või nende kättesaadavus vähenenud (põud), võib suure-neda ka halitusseentel toksiinide tootmine. Seega võib mais juba põllul kasvades saastuda halli-tusseentest ja mükotoksiinidest.

Mõjutajaks on agrotehnika ja koristamise aeg

Arvatakse, et toitainete tasakaa-lu rikkumine mullas, tekitades taimestressi, soodustab ka hai-guste arengut. Kaks elementi – N ja K – on seejuures nii maisi fusarioosse varremädaniku kui ka järgnevale mükotoksiinide arengule määravad.

Kanadas tehtud katsetes fu-sarioositundlike hübriidsortide-ga kolmel N foonil (N0, N100 ja N200) oli maisil tõlvikute fusa-rioosi esinemine kõige suurem foonil N200 ja väikseim foonil N100.

Taimehaiguste tekitajate tal-vitumiseks ja paljunemiseks va-jalike jäätmete olemasolu mulla pinnal ja fusarioosidest kahjus-tuva eelkultuuri (teraviljad) ka-sutamine maisi kasvatamisel on ühed olulisemad eeldused mai-si fusarioosi haigestumisel ja müko toksiinide tekkimisel.

Fusarioosile vastupidava-mate, sealhulgas geenmuunda-tud sortide kasutamine on oluli-selt vähendanud põllul hallitus-seentega nakatumist ja müko-toksiinide teket.

Koristusaeg mõjutab mai-sil sügisel esinevate saprofüüt-sete seente arengut ja toksiini-de teket. Külmavõetud lehtede-ga maisi koristamisel suureneb massis kuivaine osakaal ja vähe-neb mahla kadu sileerimisel.

Kui aga sellise maisi korista-mine viibib alanud vihmaperioo-

di tõttu pikemalt, arenevad kül-mast kahjustatud lehtedel mit-mesugused hallitusseened, seal-hulgas toksiine tekitavad.

Sügisvihmade ajal, kui tem-peratuur on vahemikus 7–24°, on Fusarium-seente ja mükotok-siinide arenguks optimaalsed tingimused. Seega ei tohiks sügi-sel koristamisega väga viivitada. Seejuures olgu reegliks, et mais ei jääks põllule kauemaks, kui on hädavajalik. Liiga kuivanud mai-simassi on hoidlas raske piisavalt tihendada, ja vaatamata kindlus-tuslisanditele, võib põllul alanud mükotoksiinide arenemine jät-kuda hoidlas kohtades, kus mas-sis on veel õhuhapnikku ja pH piisavalt kõrge. Tagajärjeks võib olla koldeliselt mükotoksiine si-saldav ohtlik loomasööt.

Mis toimub USA ja Euroopa põldudel

Kirjanduse andmetel on mai-sisilodes mükotoksiinide esi-nemine üsna sagedane. 2000. aastal USAs Wisconsini Ülikoo-li tehtud uurimuste põhjal si-

saldasid enne koristamist põl-lult kogutud maisiproovdest kõik Fusarium’i nakkust, 63% siloproovidest ka mükotoksiini DON alla lubatud limiidi.

Illinoisi Ülikooli korraldatud uurimustel kümnes USA osarii-gis, kus tugevast vihmast 2009. aastal mais sai kahjustada, lei-ti pärast lühikest külmaperioodi maisi proovidest Fusarium’e 21% ja Aspergillus’t 11% proovides, li-saks Cladosporium’i liike. Ilmade soojenedes hakkasid arenema Mucor’i ja lõpuks ka Penicillium’i liigid.

55% uuritud siloproovides lei-ti DONi, 46% – ZENi, 9% proovi-des esines aflatoksiini. Hollandi teadlaste uurimustel leiti maisi-silo proovidest DONi 72%, ZENi 49% proovides, teisi toksiine fu-monisiini B1 ja 15-atsetüül-DONi 1,4–5% proovides.

Maisisilo peavad nimeta-tud uurijad kõige olulisemaks DONi ja ZENi allikaks sööta-des. Ka Prantsusmaa teadlased on maisisilo uurimisel leidnud nii hallitusseeni Aspergillus’e kui Fusarium’i perekondadest ja ter-

ve hulga nende toodetud toksiine – DON, ZEN, aflatoksiin B1, fu-monisiin B1, ohratoksiin A, citri-niin, gliotoksiin.

Taani uurijad tuvastasid koris-tuseelselt maisil saastumise liiki-dega Fusarium, Aspergillus ja Al-ternaria. Valmistatud silos leiti samuti Aspergillus’e, Penicillium’i ja Mucor’i liike ning DONi, ZENi, fumonisiine ja aflatoksiine luba-tud piirmäärades.

Sellist mükotoksiinide segu silos peavad uurijad süüdlaseks toodangu alanemisel ja krooni-listel haigestumistel. Rohkem ohustatud on ja sagedamini kan-natavad krooniliste nähtude all just kõrgema toodanguga loo-mad. Kõige suuremaks ohuks peetakse maisi kasvatamisel just Fusarium’i seeni ja nende müko-toksiine (fumonisiinid, DON, NIV, T-2, HT-2, ZEN).

Sellel seisukohal, et mais saas-tub juba põllul hallitusseentest ja seal tekkinud mükotoksiinidest, on enamik uurijaid. Kuigi õnnes-tunud sileerimisprotsessi korral võib hallitusseente ja mükotok-siinide edasise arengu silos pea-

tada, ei saa silos olemas olevaid mükotoksiine likvideerida. Mü-kotoksiinid ei lagune ei fermen-teerimisel, külmutamisel ega kuumutamisel.

Kahju ka inimestele ja loomadele

Mükotoksiinid kahjustavad nii inimeste kui loomade tervist ja toodanguvõimet. USA kaotab hinnanguliselt silo toksilisuse ar-vel igal aastal 5–10% piimatoo-dangust.

Toksiinidel on loomadele ne-gatiivseid toimeid, alates im-muunsüsteemi kahjustustest, söömis- ja seedehäiretest, sise-organite kahjustustest kuni vil-jatuse, abortide ja lõppemiseni. Mäletsejad taluvad DONi, ZENi ja fumonisiine paremini, kuid sead, eriti aga põrsad on tund-likumad. T-2 ja HT-2 on kõigile loomadele tunduvalt toksilise-mad kui DON.

HEINO LÕIVEKEEesti Maaviljeluse Instituudi

vanemteadur taimekaitse alal

Taimehaigustest ja mükotoksiinidest silomaisi kasvatamisel7. Fusarioosne mädanik tõlvikutel.6. Fusarioos maisi lehtedel.5. Tõusmepõletik maisi noortel taimedel.

REPRO

 MESSILEHT 12. aprill 2012  12  S I L O  

Paljud talunikud on tänavu silovirna avades või silopalle söödajaga-jasse ette lükates pet-tumusega märganud, et suvel hoolega tehtud silo on hallitanud või riknenud.Enamasti on silo hallitanud, kuid palju esineb ka võihappe-lisi, proteolüütilisi ja kõrge am-mooniumlämmastikuga silo-sid. Silo käärimisproduktid ei ole vastavuses hea silo kriteeriu-midega ja toiteväärtus on liiga madal.

Silo olevat ju tehtud korrali-kult ja järgitud tehnoloogia nõu-deid. Ometi on ette tulnud isegi juhtumeid, kus kõrge piimatoo-danguga lehmad surid järgmisel hommikul pärast riknenud silo söömist ja teistelegi sama karja loomadele tuli teha hädatapmi-si. Seda olukorda on raske ühe-selt selgitada.

Põhilised mürgid on mükotoksiinid

Põhilised mürgid on mükotok-siinid, kuid võib esineda ka en-dotoksiine ja klostriidide poolt produtseeritud mürkaineid.

Enamasti on siiski tegu hal-litusseente poolt tekitatud mü-kotoksiinidega, mis sileerimisel võivad esineda.

Seda eriti siis, kui sileeriti vihmaperioodil närvutatud roh-

tu ega kasutatud silo õigeks kää-rimiseks vastavaid silokindlus-tuslisandeid.

Mükotoksiinide kasvulavaks võib olla koristamisel saastu-nud rohi, näiteks sileeritakse rohi koos mulla, juurte või saas-teosakestega.

Eelkõige tuleb arvesse võtta silopalli või silohoidla hermee-tilisust, samuti silotaimiku koos-tist. Nendel taimedel, mis on si-lovaalus umbselt ja puutuma-tult, tekib hallitusi rohkem.

Rohtu tuleks pärast niitmist kaarutada, samas tuleb seda teha ettevaatlikult, et rohtu mit-te liigselt saastada.

Igal juhul aitab hallitusi ära hoida silohoidla või ruloonipalli piisav hermeetilisus. Mida kore-dam on sileeritav rohi, seda suu-rem on risk hallituste tekkeks ja pärmide arenguks, mis alanda-vad silo aeroobset satabiilsust si-lohoidla avamisel.

Hallituste põhjuseks ei ole sugugi võihappeline käärimi-ne ega äädikhappe teke. Samas selline lenduvate happesisaldus-tega silo ei ole üldse kvaliteetne, kuigi seal pole hallitusi.

Võihappebakterid arenevad märjas anaeroobses keskkon-nas. Kui tegu on halvasti silee-ruva materjaliga, kus suhkru-te sisaldus <1,5% rohus ja kui-vainesisaldus <20%, siis on või-happebakterite tegevus eriti soodne.

Kuivainesisaldusel >35% on nende sisaldus üldse pärsitud.

Siiski on silomaterjal väga he-terogeenne ning võihappebak-terid ja teised patogeenid või-vad areneda igal juhul.

Silo kvaliteet sõltub ka niitest

Esimene niide on ilmselt edu-kam, arvestades sileerimistin-gimusi, kuid probleemid võivad tekkida teise ja kolmanda nii-te silode puhul. Ilmastik män-gib siin väga suurt rolli. Esime-ne niide on meil tavaliselt enne jaanipäeva, kui toimub inten-siivne rohu kasv.

Põud võib pidurdada rohu kasvu, kuid sileerimistingi-mused on siis paremad. Rohi on kuivem ja sisaldab rohkem suhkruid, mis on hea sileeruvu-se alus.

Teine ja kolmas niide on märksa riskirohkemad, sest tin-gimused on raskemad, materja-li ei saa regulaarselt närvutada ning suhkrute sisaldus on väik-sem. Sellega tuleb arvestada ka kindlustuslisandi valikul. Igal juhul tuleb teha õige valik kee-milise või bioloogilise kindlus-tuslisandi vahel, sest keemilised lisandid on üldjuhul teise ja kol-manda niite puhul efektiivse-mad.

Nii ongi, et silo käärimise kvaliteet on suuresti ettearva-matu. Isegi kui järgitakse kõi-ki tingimusi, et silo oleks korra-likult tehtud, ei pruugi tulemus olla ideaalne.

Silomaterjal ja keemiline koostis on väga muutlik, samu-ti varieerub ilmastik ja silo säi-litamise tingimused. Kogenud põllumees peaks järgima ikka oma vaistu ja võtma arvesse ka sileerimise tingimusi. Filigraan-selt täpset tegevuskava, mis ga-ranteeriks 100% tulemuse, pole siiani leiutatud. Tagab ju väärt silo looma tervise ja kõrgema piimatoodangu, seetõttu annab silo kvaliteet ja parimate sileeri-mistingimuste väljatoomine ai-nest rahvusvahelistele silotead-lastele juba aastaid.

Mullu sügisel Brasiilias São Pedro põllumajandusinstituu-dis peetud II rahvusvahelisel si-losümpoosionil tõi USA teadla-ne Richard E. Muck esile, et si-lost, eriti suhkruroo- ja maisi-silost saab üks tuleviku ener-giaallikaid bioetaooli tootmi-seks. Praegu kasutatakse Brasii-lias autokütusena 20% etanooli, mis on toodetud suhkruroost ja maisist. Tulevikus tahetakse sel-lise biokütusega jõuda 80%ni.

Samal sümpoosionil tõdes rahvusvaheliselt tuntud Saksa siloprofessor Friedrich Weiss-

bach, et tulevikus tuleb Euroo-pas üha enam arvestada silo kui materjaliga, millest saab toota biokütust igaks tarbeks. Nii et tulevikus hakkavad aina enam silo himustama lisaks loomapi-dajatele ka bioenergiatootjad.

PAUL LÄTTEMÄE

Eesti Maaviljeluse

Instituudi vanemteadur,

põllumajandus-doktor

Miks silo riknema kipub?

Silomassi ühtlane laotamine ja tallamine.

PAUL LÄTTEMÄE

Tartu tel: 740 9415Pärnu tel: 442 4420Paide tel: 389 3400

Edasimüüjad:OÜ Rodnas: 51 32417Lemar Auto OÜ: 51 02980 www.tatoli.ee

Traktorid, kombainid, mullaharimis -ja heinakoristustehnika, laadurid, kuivatid, teraviljakäitlusseadmed.

Uued ja võimsamad New Holland Tier4 mootoriga T-seeria traktorid ning TC ja CX kombainid.

 MESSILEHT 12. aprill 2012   S I L O  13 

Eestis on juba aastaid edukalt kasutatud bioloogilisi silokind-lustuslisandeid. Nende bakterite kombinatsioo-nid on erinevad, sest iga lisandi tootja otsib just seda kõige optimaalse-mat lahendust. Tõenäoliselt on kõikide silolisan-ditootjate eesmärk luua optimaal - seim silokindlustuslisand, mille kasutamisel oleksid sileerimis-kaod minimaalsed ning aeroob-ne stabiilsus maksimaalne.

Bioloogilised silokindlustus-lisandid võivad sisaldada homo-fermentatiivseid või heterofer-mentatiivseid piimhappebakte-reid või nende kombinatsioone. Lisaks bakteritele võivad bioloo-gilised silolisandid sisaldada ka ensüüme, antioksüdante ning orgaanilisi happeid.

Iga müüja kiidab enda bio-loogilist silokindlustuslisandit ning see on ajanud paljud piima-tootjad segadusse. Käesoleva ar-tikli eesmärk on selgitada erine-va koostisega bioloogiliste silo-kindlustuslisandite toimet.

Bioloogiliste silokindlustuslisandite komponendid

n Antioksüdandid on võime-lised katkestama hapniku poolt alustatud ahelreaktsioone ning

aitavad sileerimise esimeses faa-sis vähendada aeroobset proteo-lüüsi, vältides sellega silo kuu-menemist.n Homofermentatiivsete piim-happebakterite ülesanne on too-ta võimalikult palju piimhapet. Piimhappelise käärimise domi-neerimisel langeb silo pH kiiresti ning see muudab silo stabiilseks. n Ensüümid aitavad lagundada taimede rakukesti, parandades seeläbi suhkrute kättesaadavust ning kiu seeduvust. n Heterofermentatiivsed piim-happebakterid toodavad lisaks piimhappele ka märkimisväär-ses koguses äädikhapet ja pro-pioonhapet. Äädikhape ja pro-pioonhape pärsivad seente kas-vu ja parandavad seeläbi silo ae-roobset stabiilsust. n Orgaanilise happe soolad pi-durdavad samuti seente kasvu si-

los ja tagavad seeläbi silo aeroob-se stabiilsuse. Kombineeritud si-lokindlustuslisandites kasuta-tavad orgaanilise happe soolad on kaaliumsorbaat ja naatrium-bensoaat.

Bakterite või bakterite ja ensüümide kombinatsioon

Eelnevast lähtuvalt tuleks ma-dala kuivainesisaldusega taime-de sileerimisel panustada homo-fermentatiivsetele bakteritele ja ensüümidele.

Jälgida tuleks sileeritava ma-terjali botaanilist koostist. Suhk-rurikka toormaterjali sileerimi-sel piisab ainult bakteritest, kuid madala suhkrusisalduse ja suure puhverdusvõimega toormaterja-li korral tuleks lisaks bakteritele appi võtta ka ensüümid.

<22% kuivainega materjali sileerimisel kasutada kõrgenda-tud doosiga homofermentatiiv-seid baktereid ja ensüüme sisal-davaid lisandeid. Sügisese äda-la sileerimisel võiks kaaluda ise-gi keemilise lisandi kasutamist.

Kombineeritud bioloogilised silokindlustuslisandid

>30% kuivainesisalduse kor-ral kasutada kombineeritud li-sandeid: bakterite ja orgaani-lise happe või homofermenta-tiivsete ja heterofermentatiivse-te bakterite kombinatsiooni. Vii-mase kasutamisel peaks arves-tama, et sellega kaasnevad nor-maalsest kõrgemad äädik- ja pro-pioonhappe näitajad. Mitmes uu-ringus on viidatud, et heterofer-mentatiivsed piimhappebakterid

suurendavad kuivaine kadu silos kuni 24%.

Muljutud vilja ja kõrgema kuiv ainega tervikkoristuse säili-mist ohustavad pärm- ja hallitus-seened. Kombineeritud bioloogi-lise silokindlustuslisandiga silee-rimisel paraneb muljutud vilja ja tervikkoristuse aeroobne stabiil-sus ning silo ei lähe kuumaks.

Mida tuleks lisandite kasutamisel veel jälgida?

Tähelepanu tasuks pöörata li-sandi kasutusnormile ja bakte-rite arvule 28–30% kuivaine-ga suhkrurikka toormaterjali si-leerimisel. Kuna sellise kuivaine vahemik on sileeruvuse seisuko-hast ideaalne, siis liiga palju bak-tereid koos ensüümidega võivad toota ülemäära palju piimhapet

ning selle tulemusel võib hape-te kogusumma silos ületada ise-gi 200 g piiri 1 kg kuivaine koh-ta. Selline silo on hapu ning leh-mad ei taha seda eriti süüa.

Kuigi heaks tulemuseks loe-takse, kui hapete kogusummast moodustab piimhape kuni 75%, ei tohiks ära unustada, et liiga palju piimhapet silos mõjub söö-musele negatiivselt. On tähel-datud, et silo kuivaine söömus väheneb iga grammi piimhap-pe sisalduse suurenemise korral silo kuivaines 13 g võrra päevas (Kaldmäe 2010). Arvudes tähen-dab see lehma kohta päevas 780 g vähem kuivaine söömust ning ~1,95 liitrit vähem piima (arves-tatud 60 g ülemäärast piimhapet 1 kg kuivaines).

Bioloogiline silokindlustus-lisand tuleb lahustada puhtas vees, mille kloriidide sisaldus on <0,5 ppm. Kui vesi sisaldab roh-kem kloriide, peaks kasutama si-lokindlustuslisandeid, mis sisal-davad kloriidide deaktivaatorit.

Orgaanilise happe sooladega kombineeritud silokindlustusli-sandi bakterid ja ensüümid tuleb lahustada vahetult enne sileeri-mise alustamist.

Lõpetuseks soovin rõhutada, et silokindlustuslisandi kasuta-mine ei kompenseeri silo valmis-tamise ja kasutamise tehnoloogi-lisi puudujääke.

TIIU KAERMAOÜ Kõrgekaasiku Kaubandus

Bioloogilistest silokindlustuslisanditest

Mujal maailmas kasutatakse bioloogilist lisandit ka heina hindlustamiseks.

REPRO

Rasketehnika täisteenusliising on lihtne!Arvestage välja oma ettevõttele sobiv kuumakse ning kõik varaga seotud kulutused saavad sellega kaetud.

Kuumakse võib sisaldada laiemat valikut vara kasutamisega seotud kulutusi. Näiteks:• kindlustus• vara korrapärane hooldus• remondifond, mida saab ajatada kogu liisinguperioodile ning mis aitab katta näiteks uute

rehvide või ettenägematu remondi kulu

Seeläbi muutuvad vara kasutamisega kaasnevad kulud paremini plaanitavaks ning kokkuvõttes ka soodsamaks.

Liisitud varast loobumine või selle vahetamine uue vastu on mugav ja riskivaba.

Soovi korral lepime kokku kuupäeva, millest alates saate liisinguperioodi kestel vara tagastada. Nii maandate ettevõtte äririske.

Vaadake lähemalt www.swedbank.ee/taisteenusliising ja www.swedbank.ee/rasketehnika.Küsimuste korral võtke palun ühendust telefonil 888 1686 või e-posti aadressil taisteenusliising@swedbank.ee.

Teenuse pakkujaks on Swedbank Liising AS. Tutvuge teenuse tingimustega www.swedbank.ee/taisteenusliising, vajaduse korral konsulteerige pangatöötajaga.

Rasketehnika täisteenusliising

teeb SUURED asjad KERGEKS!

Rasketehnika

TÄISTEENUSLIISING

Rasketehnika

TÄISTEENUSLIISING

 MESSILEHT 12. aprill 2012  14  L O O M A K A S V A T U S  

Vaskjala farmi kogemuse kohaselt tasub lüpsiro-bot osta, kui talunikul on vähemalt 50–60 lehma.

See oli 2004. aasta suvi, kui Tal-linna lähedal asuva ASi Pakar Vaskjala farmi külastasid taidle-jad Taanist. Nende grupijuhiks oli taanlasest farmeri eestlan-nast abikaasa Epp Laursen. Epp sai ASi Pakar juhi Endel Albiniga jutule ja rääkis, et neil on kolme-sajapealine lüpsikarjafarm, kus lüpsja töö teevad robotid. Ning soovitas ka Pakaris robotlaut ehi-tada.

Huvi robotlauda vastu tekita-tud, sõitiski Endel Albin Taani ja külastas seal kuut lauta, kus iga-ühes töötas neli kuni kuus robo-tit. Taanis nähtu andis hea ette-kujutuse, mismoodi robotlaut tuleb ehitada ja kuidas seal tööd korraldada.

Eestis oli lüpsiroboteid asu-nud propageerima Uhtna Talu-tehnika, kes pakkus farmerite-le Hollandi päritolu Lely robo-teid. Firma oli internetti näidi-sena üles pannud ka robotlauda põhiplaani.

Loomad kohanesid uues laudas kiiresti

Hea mõte päädiski sellega, et AS Pakari Vaskjala farmis lammutati vana laudahoone ja selle aseme-le ehitati nelja robotiga lüpsilaut.

Nüüd kus Eesti esimene robot-laut on töös olnud juba üle viie aasta, oli farmiomanik Endel Al-bin nõus jagama oma tähelepa-nekuid.

Loomade vabapidamine lau-das ei ole uus asi. Uus on see, et karjakud ei sunni loomi kaks-kolm korda päevas piitsaga veh-kides lüpsiplatsile minema, vaid loom läheb roboti lüpsiboksi omal soovil, kui udar piimast pa-kitseb.

Robotlaudas ei olegi inimese poolt loomale mingit sundi, see-tõttu on loomad stressivabad ja inimese suhtes väga sõbralikud.

Albin on märganud, et va-balt pidades hakkavad looma-del omavahel kehtima karjasea-dused, mida võib täheldada just lüpsile minnes. Kujunevad välja liidrid, keda teised lehmad eelis-järjekorras lüpsile lasevad.

Omapärane on suhtumine karja vanematesse liikmetesse. Kui mõni vanem lehm läheb lüp-sile, vaatab ta kord ühele poole, siis teisele poole ja lüpsijärjekor-ras seisvad lehmad teevad tal-le tee vabaks. Jääb mulje, et loo-made seas austatakse vanemat põlvkonda.

Farmi külastanud teiste riiki-de loomakasvatusteadlaste käest on Albin kuulnud, et ka magama heites vaba aset otsides valivad lehmad naabreid ja igaühe kõr-vale ei heida.

Vaskjala farmis harjusid loo-mad robotlüpsiga kiiresti. Vaid

mõni üksik tuli tagasi viia lüpsi-platsiga lauta. Siis oli põhjuseks, et loom ei õppinud ära roboti juurde minekut või ei olnud udar sobiv nisakannude automaatseks allapanekuks.

Ühe roboti kohta võiks olla 50–70 lehma

Vaskjala robotlaudas on 252 ase-mekohta, lehmi aga praegu vä-hem, 232. Albin arvab, et leh-mi võiks rohkem olla, määra-vaks on robotite võimsus. Et kõik lehmad normaalselt lüpsile pää-seks, peaks ühe roboti kohta ole-ma 50–70 lehma.

Oluline on lehma päevane piimatoodang ja keskmine lüp-sikiirus. Ühe roboti tootlikkus on keskmiselt 1700–1800 kg ööpäevas. Lehmade lüpsikiirus võib aga olla vägagi erinev, näi-teks ühel lehmal 0,5 l/min, teisel 3,5 l/min või rohkemgi.

Lüpsmisel on kõik tegevused ajaliselt kindlaks määratud. Jõu-sööda söömise kiiruseks on ar-

vestatud 400 g/min, kuid mõ-nel loomal võib selleks kuluda viis minutit. Kui lüps kestab vä-hem, kolm minutit, siis robot lu-bab jõusööda ära süüa ja laseb seejärel lehma lüpsiboksist välja. Kui mõni lehm ei märka pärast jõusööda söömist lahkuda, an-takse talle nõrga elektrisignaali-ga märku.

Lehmadele meeldib ka ilma lüpsita robotiboksist läbi käia ja see võimalus on olemas.

Vaskjala farmis toimub öö-päevas nelja robotiga keskmiselt 620–640 lüpsi ning samas käivad lehmad ööpäevas ka ilma lüpsita 450–600 korda boksist läbi.

Igale lehmale on ette näh-tud oma lüpsisagedus ja ta võib küll boksist sagedamini läbi käia, kuid jõusööta siis ei saa. Käik aga registreeritakse.

Kui mõni lehm ettenähtud kordi lüpsiboksis ei käi ja korra-likku (lõpuleviidud) lüpsi ei toi-mu, registreerib robot selle näi-du ning farmitööline suunab sel-le lehma kontrolliks ise lüpsibok-

si, et robot teavitaks, kas looma tervis on korras, ehk hakkab lak-tatsioon lõppema vms.

Piimatoodangu kõrval regist-reerib robot ka looma kaalu, ke-hatemperatuuri, iga nisa lüpsiaja ja tervisliku seisundi. Igal hom-mikul vaatavad farmijuhataja ja Albin ise arvutist järele, mis lau-das öösel juhtunud on.

Robotlaudas vajatakse oskuslikke töötajaid

Sööt antakse ette mikseriga ja seda traktoriga vedav traktorist peab oskama söödasegu koosta-da. Robotlaudas ning kõrvalasu-vates vasika- ja kinnislehmade laudas on ööpäev läbi valves üks farmitöötaja. Valvekorra ajal on tema ülesanne poegivalt lehmalt vasikas vastu võtta või roboti juu-res lihtsamaid hooldustöid teha.

Albin arvab, et robotlautade farmitöötajatele võiks korralda-da õppepäevi, kus roboteid müü-vate firmade hooldemehed vaja-likke oskusi õpetaksid.

Vaskjala farmis on ametis veel seemendustehnik ja selektsio-näär, kes peab loomade kohta tõualast arvestust. Albin meenu-tab, et omal ajal oli Sommerlin-gi sovhoosi Vaskjala osakonnas 55 töötajat, praegu on AS Paka-ris palgalehel 14 töötajat.

Järgmisel aastal saavad kõi-gi nelja roboti liisingud tasutud. Kui kaua Lelyd vastu peavad, ei oska ennustada. Esimeste aasta-te jooksul on tulnud vaid mõned osad välja vahetada – kõik detai-lid on üsnagi tugevad.

Endel Albin kinnitab, et kui talunikul on 50–60 lehma, siis tasub juba robot osta. Robot on küll kallis, kuid seda võib võr-relda keskmise teraviljakombai-ni hinnaga. Robot töötab aas-ta ringi iga päev ja toodangu maksumuseks võib arvestada ca 200 000 eurot aastas. Kom-bain peab sama käibe saavuta-miseks koristama vähemalt 1200 tonni teravilja.

ÜLO KALM

Esimene robotlaut on töötanud üle viie aasta

SVEN ARBET

Endel Albin kiidab robotlauta ja usub, et kui talunikul on 50–60 lehma, siis juba tasub robot osta.

Kariloomade ost müük.Kaupleme järgmiste kariloomadega: • Liha- ja piimatõugu pullvasikad, • Lehmad ja pullmullikad • Tiined mullikad Hollandist • LambadTeostame varumist oma transpordiga.

Kaupleme loomadega vastutustundlikult ja pöörame palju tähelepanu loomade heaolule. Meie paindlik ja professionaalne kollektiiv suunab palju tähelepanu klientide vajadustele, kindlustades personaalse ja parima lahenduse.

Raka Kogumiskeskus,Raka küla,

Ambla vald,73502 Järvamaa.

telefon: 38 20 246faks: 38 20 247

 MESSILEHT 12. aprill 2012   M A A E L U  15 

Enam kui pool Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007–2013 rakendamisest on praeguseks seljataga.

MAK 2007–2013 on Euroopa Lii-du (EL) kaasrahastatav mitme-aastane programmdokument, mille toetusskeemide abil on või-malik suunata vahendeid põllu-majanduse konkurentsivõime parandamiseks, keskkonna säili-tamiseks ning muu maaettevõt-luse ja külaelu arendamiseks.

Lisaks toimub umbes 10% MAK 2007–2013 vahendite jao-tamine LEADER-lähenemise kau-du – see tähendab, et raha jaota-mise otsustavad kohaliku tasandi ettevõtjate, kodanikuühenduste ja omavalitsuste koostöös moo-dustatud tegevusgrupid vasta-valt enda väljatöötatud piirkon-na arengustrateegiale.

Alljärgnevalt vaatame ajas ta-gasi MAK 2007–2013 senisele ra-kendamisele ja selle tulemustele.

MAK 2007–2013 rahalisest mõõtmest

MAK 2007–2013 eelarve käi-masolevaks programmiperioo-diks on 935 miljonit eurot. Prae-guseks on sellest 710 miljonit eu-rot, s.o 76% kaetud heakskiide-tud projektidega. Toetustena on välja makstud 520 miljonit eurot (55% eelarvest).

Kõrvutades omavahel kohus-tuste ja väljamaksete arve, sel-gub, et enam kui 73% heakskii-detud projektidest on ka tege-likkuses realiseerunud. Sealhul-gas konkurentsivõimele suuna-

tud meetmete vahenditest on ko-hustustega kaetud 81% ja välja makstud 53%; keskkonnale suu-natud meetmete vahenditest vas-tavalt 63 ja 62%; maapiirkonna elukvaliteedile ja maamajandu-se mitmekesistamisele suunatud meetmete vahenditest vastavalt 95 ja 53% ning kohaliku algatu-se (LEADER) vahenditest vasta-valt 73 ja 37%. Toetusi saab välja maksta kuni 2015. a lõpuni, see-ga on üsna tõenäoline, et kõik et-tenähtud summad kasutatakse ka plaanipäraselt ära.

MAK 2007–2013 tulemustest

Eespool toodud rahalisi näitajaid vaadates tekib lugejal kindlas-ti küsimus, mida ühiskond MAK 2007–2013 kaudu põllumajan-dusse ja maaellu suunatavate va-hendite eest vastu saab.

Selle ilmestamiseks ja et raha-lised näitajad ei jääks üksnes kui-vadeks arvudeks, toon välja mõ-ned näited, mida 2011. aasta lõ-puks oli MAK 2007–2013 vahen-dite kaasabil maapiirkonnas ära tehtud.

Konkurentsivõimen Korraldatud oli ligikaudu 600 koolituspäeva u 12 000 osalejale. n Toetatud oli 415 noortaluniku tegevuse alustamist. n Nõustatud oli üle 1500 põllu-majandustootja. n Toetatud oli üle 1900 mikro-põllumajandusettevõtete inves-teeringuprojekti. n Toetatud oli 362 loomakas-vatusehitiste projekti, mille abil rekonstrueeritakse ja rajatakse üle 50 000 veisekoha, ligikaudu

130 000 seakohta, enam kui 12 000 lambakohta, enam kui 1 miljon linnukohta.n Toetatud oli 48 bioenergia in-vesteeringu projekti.n Toetatud oli üle 1000 metsa majandusliku väärtuse paranda-mise projekti, üle 50 metsasaa-dustele lisandväärtuse andmise projekti, ligikaudu 100 kahjusta-tud metsa taastamise ja metsatu-lekahju ennetamise projekti.n Ligikaudu 120 põllumajandus-saadustele lisandväärtuse and-mise investeeringuprojekti. n Toetatud oli 12 uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate alast koostööprojekti.n Enam kui 230 maaparanduse projekti raames ehitatakse, re-konstrueeritakse ja uuendatakse u 35 000 ha maaparanduse regu-leerivat võrku ja 37 000 ha maa-parandussüsteeme, 632 km juur-depääsuteid, üle 460 keskkonna-rajatise.n Põllumajandusliku ühistege-vuse edendamiseks oli toetatud 12 tootjarühma loomist ja aren-damist.

Keskkondn Säilitatud oli põllumajandus-maa jätkuv kasutus enam kui 350 000 hektaril ebasoodsamas piirkonnas.n Hooldatud oli 22 000 hekta-rit Natura 2000 põllumajandus-maad.n Keskkonnasõbralikult majan-datakse 434 000 hektarit põllu-majandusmaad. n Mahepõllumajandusliku toot-misega tegeldakse 100 000 hek-taril põllumajandusmaal. n Toetatud oli 2772 ohustatud tõugu looma pidamist.

n Kohaliku rukkisordi ‘Sangas-te’ kasvatamisega tegeldakse li-gikaudu 630 hektaril.n Hooldatud oli 22 000 ha pool-looduslikke kooslusi.n Karjatatakse 102 000 looma.n Taastatud oli umbes 50 kilo-meetrit kiviaedu.n Toetatud oli 45 000 ha Natura 2000 erametsamaa säästvat ka-sutamist.

Maamajanduse mitme- kesistamine ja elukvaliteet n Heakskiidu oli saanud enam kui 600 majandustegevuse mit-mekesistamise projekti (u poo-led turismi valdkonnas), mil-le abiga plaanitakse maapiir-konda investeerida 115 miljonit eurot. n Üle 1200 külade uuendamise ja arendamise projekti, mille pu-hul ligikaudu 60% toetusest läheb seltsimajade, kultuurimajade jms avalikuks kasutamiseks mõeldud hoonete ehitamiseks, rekonst-rueerimiseks ja sisustamiseks. n Ligikaudu 4200 LEADER-pro-jekti.n Rajatakse ligikaudu 800 km in-terneti lairibaühendusi.

Põllumajanduse roll on muutunud

Sageli arvatakse, et põllumajan-dusministeerium tegeleb ainult põllumajanduse toetamisega, kuid eeltoodust nähtub suurepä-raselt, kui erinevate valdkonda-de arengusse ministeerium läbi MAK 2007–2013 panustab. Sa-muti peegeldab kirjeldatu põllu-majanduse rolli muutumist ühis-konnas ja põllumajanduspoliiti-ka arengut.

Põllumajandus on traditsioo-niliselt olnud üks maapiirkon-na arengu olulisi suunajaid, kat-tes meie toidulaua, olles tööand-ja, kujundades maastikke jne. Samas ei ole Euroopa Liidu ühi-ne põllumajanduspoliitika juba ammu enam üksnes toidutoot-mispoliitika, vaid peegeldab en-das põllumajanduse kasvavat multifunktsionaalsust.

Tänapäevane põllumees ei tooda enam mitte üksnes toitu, vaid selle kõrval ka muid hüve-sid, millest igaüks meist otseselt või kaudsemalt osa saab, olgu selleks kliimastabiilsus, bioloogi-line mitmekesisus, avatud maas-tikud jmt.

Maaelu arengu poliitika lisan-dumisega ühisesse põllumajan-duspoliitikasse on senisest fo-kuseeritumalt hakatud tegele-ma põllumajanduse konkurent-sivõime, jätkusuutlikkuse, avali-ku hüve aspektidega.

Vähem tähtsaks ei saa pidada ka seda, et seeläbi on maapiir-konna arengut hakatud käsitle-ma terviklikumalt. Valdkonnad, millega tegeldakse, ulatuvad ini-

meste arendamisest kuni kohali-ku elukeskkonna kujundamise ja kogukonna kaasamiseni. Seelä-bi on mõistetud, et maapiirkon-nas püsimiseks vajab inimene li-saks töökohale ka teenuseid ko-hapeal, võimalusi oma piirkonna arengu kujundamises kaasa rää-kida jne.

Kõike maapiirkonna probleeme ei lahenda

MAK 2007–2013 kaudu on palju asju maapiirkonnas ära tehtud. Samas ei ole maaelu arengu po-liitika võtnud endale ambitsioo-ni lahendada kõik maapiirkonna probleemid.

Kuivõrd maaelu arengu polii-tikat rahastatakse Euroopa Maa-elu Arengu Põllumajandusfon-dist, siis nagu ka fondi nimetus viitab, tegeldakse selle raames ik-kagi põllumajandusega ning sel-lega seotud maaelu ja maapiir-kondade arengu aspektidega.

Kõigi maapiirkondade prob-leemide lahendamine saab toi-muda üksnes eri poliitikate koos-mõjus, kus Eesti kui terviku aren-gut silmas peetakse. Uue prog-rammiperioodi ettevalmistused nii Euroopa Liidu kui Eesti tasan-dil on käimas. Välja on pakutud mitmeid võimalusi, kuidas polii-tikate koosmõju parandada. Olu-line on, et see ka ära kasutataks.

MARKO GORBAN

põllumajandus-ministeeriumi

maaelu arengu osakonna

juhataja asetäitja

Eesti maaelu arengukava 2007–2013 rakendamisest

MAK 2007–2013 vahendite kasutamine(miljonit eurot)

ARENGUK AVA

935710

520

Eel- arve

Kohus-tused

Välja-maksed

3Garantii 2 aastat.

TRAKTOR KOJU KÄTTE LISAKULUDETA –

SEE ON KIOTI.Kioti traktorid Maamessil boksis VP-37

DK904C

29 000 eurot + km

CK 27

12 000 eurot + km

DK 551C

19 500

eurot + km

DK 551C

19 500

eurot + km

DK904C

eurot + km

CK 27

12 000 eurot + km

Müüja: OÜ Terra Baltica • Turu 47, Tartu tel 5694 9474 • info@terrabaltica.ee • www.terrabaltica.ee

 MESSILEHT 12. aprill 2012  16  R E K L A A M  

 MESSILEHT 12. aprill 2012   R E K L A A M  17 

 MESSILEHT 12. aprill 2012  18  P R I A  

Kohe on käes maikuu ja pindalatoetuste taotle-mine. Põldude digitaalne joonistamine Põlluma-janduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) elektroonilises kliendiportaalis e-PRIA on võimalik juba praegu. E-PRIA teenus “Minu põllud” avanes möödunud aasta taotlus-vooruks. Teenus on avatud aas-ta ringi ja põlde saab digitaalselt e-PRIAsse joonistada ööpäev läbi. Kui teil on palju põlde, on nende esmakordne sissejoonis-tamine kindlasti aeganõudev ja seetõttu on arukas sellega vara-kult alustada.

Kui see suur töö kord tehtud saab, siis tuleval aastal taotlus-vooru ajal piisab vaid pisimuuda-tuste tegemisest – põldude piirid jäävad elektrooniliselt e-PRIAsse alles ja saate neid igal ajal uues-ti kasutada.

Soovitame klientidel kindlas-ti kaaluda e-PRIA kaudu toetu-se taotlemise võimalust ning tee-nuses “Minu põllud” oma põllu-piiride märkimisega tegelda juba praegu.

Mullu klientidelt saadud et-tepanekute põhjal on teenuses-se tehtud uuendusi, mis muuda-

vad põldude elektroonilise sisse-joonistamise ja nendega tegutse-mise lihtsamaks.

Näiteks on teenusesse lisan-dunud PRIA kontrollmõõtmis-te kihi vaatamise võimalus (kihil on 2011. a kohapealse kontrolli mõõtejooned). Samuti on võima-lik anda e-PRIA kaudu põld koos andmetega üle teisele e-PRIA ka-sutajale.

Töösse on viidud veel hulga-liselt väiksemaid kasutusmuga-vust parandavaid täiendusi.

Nii e-PRIA kliendiks saamise kui e-PRIA teenuste kohta käiva-te kasutusjuhenditega saab tut-vuda PRIA kodulehel aadressil www.pria.ee/et/ePRIA/Juhendid.

Klientidele e-PRIA teenu-se tutvustamiseks ja kasutami-se lihtsustamiseks on PRIA alus-tanud videojuhendite valmista-mist. Mainitud aadressilt leiate näiteks videojuhendi, mis õpe-tab, kuidas e-PRIAsse sisse logi-da ning samuti on valminud tee-nuse “Minu põllud” videojuhend. Taotlusvooru alguseks maikuus valmistatakse videojuhend ka pindalatoetuste taotlusvormi täitmise kohta.

Videojuhendid näitavad liht-salt ja selgelt ette, kuidas e-PRIA teenus üles leida ja kuidas seda kasutada. Soovitame kindlas-ti enne esmakordset teenuse ka-

sutamist vaadata ka juhendeid – nii olete e-PRIAsse sisenedes juba teadlik, mida sealt oodata ning väldite asjatut ajakulu.

Põldude joonistamisel ja e-PRIA teenuste kasutamisel saa-te vajadusel abi ka meie teenin-dusbüroodest – ootame teid juba praegu. Tulge teenindusbüroos-se, kus on olemas kliendiarvutid ning meie teenindaja juhendab ning abistab teid põldude sisse-joonistamisel.

Uued e-teenused

PRIA arendab Euroopa Liidu tõukefondide toetuse abil jätku-valt elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenuseid eesmärgiga pakkuda klientidele võimalust suhelda PRIAga paberiteta ja tee-nindusbüroosse tulemata.

Käesoleva aasta algusest on avanenud kaks uut teenust inves-teeringutoetuste valdkonnast – LEADERi projektitoetuse ja nõu-andetoetuse e-teenused.

Möödunud aasta lõpus ava-nenud e-PRIA LEADERi projek-titoetuste e-teenusega on samu-ti võimalik tutvuda selle kohta valminud videojuhendi abil, mil-le leiate PRIA kodulehelt e-PRIA “Juhendite” leheküljelt. LEADE-Ri projektitoetuse e-teenus või-maldab klientidel pärast kohali-

ku tegevusgrupi käest oma taot-lusele heakskiidu saamist esitada taotlus PRIA-le elektrooniliselt – ka tegevusgrupi kinnitus jõuab taotlusele e-PRIA vahendusel ja nii hoiate kokku aega.

Alates 1. veebruarist on e-PRIAs kasutatav ka nõuande-toetuse teenus. See on mõeldud kõigile PRIA kaudu nõuandetoe-tust taotlevatele klientidele. Ju-hime tähelepanu, et kui soovi-te, et teie eest täidaks nõuande-toetuse taotluse nõuandeteenust pakkunud konsulent, tuleb tal-le selleks esmalt e-PRIAs volitu-sed anda. Avaldage konsulendile soovi, et teie taotlus esitataks läbi e-PRIA ning vajadusel saate voli-tuste andmise osas abi küsida ka PRIA maakondlikust teenindus-büroost.

Möödunud aasta sügisest ala-tes on võimalik nii eespool mai-nitud kui kõigi ülejäänud maa-elu arengukava (MAK) ning Eu-roopa kalandusfondi (EKF) toe-tuste kohta esitada elektroonili-selt e-PRIA vahendusel ka kulu-dokumente.

PRIA Maamessil

Nagu eelmisel aastal, on PRIA ka tänavusel Maamessil ühiselt koos põllumajandusministeeriu-mi, Maamajanduse Infokeskuse

ja Maaelu Edendamise Sihtasu-tusega.

Meie juures toimuvad män-gud ja viktoriinid – võita saab au-hindu. Samuti jagame infot toe-tuste ning kõige e-PRIAga seon-duva kohta.

Kohapeal saab registreeruda ka e-PRIA kliendiks ning koos ju-

hendajaga tutvuda e-PRIA tee-nuste ja võimalustega. Selleks palume teil kindlasti kaasa võtta ID-kaart koos paroolidega või in-ternetipanga paroolid.

Kohtumiseni Maamessil!

ENE TULPPRIA teabeosakonna peaspetsialist

PRIA-s käidud.

Õppige PRIA e-teenuseid kasutama videojuhendi abil

PRIA

Sike Agri OÜ Suur tn 84 a 48306, Jõgeva www.sikeagri.ee

LISAINFORMATSIOON:

Laur Adlertel 5308 6001; laur@sikeagri.ee

Kalvi Krebsbachtel 523 4802; kalvi@sikeagri.ee

MEPU uudne viljapunkrite ventileerimise süsteem KONGSKILDE uue seeria teraviljakülvikute esmaesitlus

LELY kiletaja Attis PT160 esmaesitlus

LIPA hooldusniidukite esmaesitlus

Paljudele masinatele väga head messipakkumised !

Hea põllumees ootame Sind messil tutvuma meie väljapanekuga. 13 head põhjust miks meid külastada !

EVICONI uudne temperatuuri jälgimise süsteem vilja-punkritele

QUIVOGNE väetisekülviku esmaesitlusQUIVOGNE hooldusniiduki esmaesitlusQUIVOGNE sügavkobesti esmaesitlus

STORTH laguunimikseri esmaesitlus

WESTERN FABRICATIONS loomaveo haagise esma-esitlus

WESTERN FABRICATIONS orgaanilise väetise lao-turi esmaesitlus

FO-KA rohumaade uuendamise rulli esmaesitlus

WELGER pressidel 2-aastane garantii

Mepu toodete ametlik maaletooja Eestis:Sike Agri OÜ Suur 84a, 48306 Jõgevawww.sikeagri.ee

Lisainfo:Tanel Raigla, tel 5332 2064e-post tanel@sikeagri.ee

Mepu kuivatid ja viljakäitlusseadMed!Tule ja küsi pakkumist! 19.–21. aprillil Tartu Näituste messikeskuse välisväljakul VP-80.

 MESSILEHT 12. aprill 2012   R E K L A A M  19 

Viljakasvatajad on nõudlikud kliendidAsjatundjatena on nad tunnustanud Arska esmaklassilist kva-liteeti ja suurepärast vastupidavust. Just seepärast on nende kuivatite müük olnud Soomes viimastel aastatel protsen-tuaalselt suurem kui teistel kuivatimarkidel.

Esmapilgul tunduvad paljud kuivatid sarnastena. Uurides lä-hemalt aga Arska kuivateid, leidub seal palju häid omadusi. Vaadeldes selgub, et sellistel lahendustel on omad eelised: efektiivne kuivatusprotsess, ühtlane vilja ringlus, tugev konst-ruktsioon ja loomulikult konkurentsivõimeline hind. Kaugele-arenenud automatiseeritud seadmed kindlustavad kõrge kvali-teediga kuivatamise ja tagavad viljakasvatajale hea ööune.

Kuivatimudelite valik on lai ja sobiva leiab nii väikefarmi pi-dav majapidamine söödateravilja kuivatamiseks kui ka suu-rem teraviljakasvataja saagi käitlemiseks.

Võtke ühendust meie esindusega, kui olete kuivati projekteerimisega alusta-nud, või veelgi parem – juba enne seda.

Arska teraviljakuivatidArska teraviljakuivateid tootev Arskametalli Oy asub Someros, n-ö Vilja-Soomes. Tehas tegutseb juba kolmandat põlve ja on valmistanud aastast 1958 ainult teraviljakuivateid, elevaato-reid, kuivatiahjusid, eelpuhasteid, aastast 1972 ka populaar-seid pakettkuivateid.

Kuna ettevõte valmistab ainult vilja kuivatamiseks ja selle säilitamiseks vajaminevaid seadmeid, on kogu meeskond pü-hendunud just sellesse valdkonda. Nii tagatakse toodete kõr-ge kvaliteet ja ettevõte püsib järjekindlalt esirinnas kuivatus-tehnika tootearenduses.

www.arskametalli.fi

ArskA – kestAb isAlt pojAle

Esindus: Betooni 6, Tallinntel 5457 9810, 5650 1822e-post arska@arskametalli.fi

 MESSILEHT 12. aprill 2012  20  P Õ L L U M A J A N D U S T E H N I K A  

EE S T IS REGIS T REERI T UD UUED T R AK T ORID

1998–2012 2012 Mudel 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Kokku Jaan Veebr Märts 2012

New Holland 10 3 6 14 24 12 20 50 57 68 75 43 48 96 34 560 7 12 15 34 John Deere 3 1 2 23 31 34 70 64 49 101 135 48 43 106 23 733 7 3 13 23 Valtra 15 16 18 33 33 103 100 77 84 136 153 47 65 97 21 998 3 5 13 21 Case 13 4 1 5 1 3 20 42 42 50 49 9 27 15 281 5 5 5 15 Massey Ferguson 1 2 4 3 10 8 31 50 64 32 27 19 32 6 289 1 1 4 6 Claas 9 11 8 17 19 10 15 25 6 120 1 3 2 6 Landini 1 6 28 34 38 20 11 4 9 5 156 3 1 1 5 Deutz Fahr 1 1 17 23 15 7 3 7 2 2 5 5 5 93 5 5 Foton 1 2 18 3 24 3 3 Zetor, ZTS 9 3 1 1 6 15 17 24 11 10 14 2 113 1 1 2 Fendt 1 1 6 13 16 40 50 21 20 42 2 212 2 2 MCCormick 5 8 15 12 10 17 4 5 4 1 81 1 1 Kioti 2 22 20 9 5 6 1 1 66 1 1 Belarus – MTZ 327 364 162 186 255 249 173 173 118 116 131 18 13 38 1 2324 1 1 Dong Feng 4 31 22 47 104 Farmtrac 5 7 3 1 4 20 Kubota 2 1 2 2 3 3 1 1 15 BZTDiA 2 2 JCB Fasttrac 1 1 Limb 1 1 Kukje 1 1 VTZ 8 12 18 14 17 17 5 91 Valpadana 2 2 T-40 2 2 T-0,2.03 2 2 T 2 12 4 1 1 4 4 2 2 32 Steyr 1 1 Same 3 5 3 1 12 Pronar-MTZ 3 4 5 2 14 Pavel Šalek 1 1 Omavalmist/muud 1 4 8 1 14 LTZ 18 20 26 15 6 85 Lamborghini 7 6 2 1 1 17 Jumz 1 1 HTZ 2 2 1 5 Fiat Agri 2 1 3 Ferrari 2 1 3 Feng Shov 254 1 1 CNH International 23 21 2 3 1 50 Antonio Carraro 1 1 Kokku 393 446 240 319 402 493 463 514 518 688 736 335 288 571 125 6531 37 32 56 125

Allikas: ARK

TOO OMA VANAMETALL MEILE JA MUUDAME KOOS MAAILMA ROHELISEMAKS!

Kuusakoski püsikliendina võid peagi olla vägeva Nissan Qashqai omanik!

Püsikliendile maksame ka rohkem raha!

Igale uuele püsikliendile kingituseks Diili SäästuÄssa stardikomplekt jaKuusakoski parkimiskell!

Lisainfo:

WWW.KUUSAKOSKI.EE

Külasta meie kodu-l ehte www.taure.eeja www.valtra.ee!

Tehnika 8, 72213 TÜRItel 384 6671, faks 384 6670

MÜÜK: Toomas Jürgen, 504 8564MÜÜK: Janek Rannama, 5302 4858VARUOSAD: Vello Ohu, 509 7584

Tartu mnt 56, ÜLENURMEtel 736 7720, faks 735 2222

MÜÜK: Andres Kontse, 515 4355MÜÜK: Urmas Sarja, 514 3163MÜÜK: Tarmo Toover, 5233 5170

NISULA võsagiljotiinid

Valtra S

A 93N 163T 213S 293

TEKNISET TIEDOT

Paino, kg 52Kouran avauma, mm 500Leveys, mm (auki/kiinni) 640/460Korkeus, mm (auki/kiinni) 690/480Korkeus kaatoasennossa, mm 270Kertakatkaisu Ø, mm (1 runko) 90-120Työpaine, bar 150-210Öljyntarve, l/min 8+

TEKNISET TIEDOT

Paino, kg 110Kouran avauma, mm 650Leveys, mm (auki/kiinni) 840/600Korkeus, mm (auki/kiinni) 900/580Korkeus kaatoasennossa, mm 380Kertakatkaisu Ø, mm (1 runko) 120-150Työpaine, bar 175-210Öljyntarve, l/min 25+

JRPP7 | JRPP10 | JRPP15

Jarruriipuke-puominpää -paketit kaksisuuntaisella jarrulla Finn-Rotorin rotaattoreille. Hitsataan vanhan puominpään tilalle. Asennettavissa lähes kaikkiin nostureihin.

7 10* 15*Käy rotaattoriin FR7 FR10 FR15Rotaattorin ylätappi Ø, mm 24 25 30Paino, kg 20 20 20

* Saatavana myös järeämpi HD-malli raskaaseen käyttöön, jossa puominsuuntaisessa liikkeessä kaksi jarrupalaa.

1.837 € ALV 0%(2.260 €, SIS.ALV 23%)

3.081 € ALV 0%(3.790 €, SIS.ALV 23%)

HINTA ALKAEN

597 € ALV 0%(734 €, SIS.ALV 23%)

NISULA 105EMONIKÄYTTÖKOURA PIENIIN NOSTUREIHIN

Nisula 105E:ssä yhdistyvät yksinkertainen rakenne ja huippulaadukkaat materiaalit. Sen rakenne on kevyt ja kestävä.

SOPIVA PERUSKONE

• pienellä kuormaimella varustettu traktori

• mönkijä tai minikaivuri

NISULA 150EKEVYT MONIKÄYTTÖKOURA

Suuren suosion saavuttanut alkuperäinen Nisula-koura on kustannustehokas valinta energiapuun korjuuseen. Siinä on yksinkertainen ja luja rakenne. Kahden piikkimallisen leuan ansiosta kaikki katkaistavat puut menevät varmasti terälle ja katkeavat. Kuormatessa koura painuu erityisen hyvin energiapuukasoihin. Nisula150E on erinomainen myös hakkurin syötössä, koska piikkimallisien leukojen ansiosta mukaan ei lähde kiviä tai maata.

SOPIVA PERUSKONE • maataloustraktori• kaivinkone, 3-5 t

NISULA JARRURIIPUKKEETJarruriipukkeen avulla työ tehostuu, sekä työnteon tarkkuus ja mukavuus paranevat. Jarruriipuke vähentää kouran heiluntaa huomattavasti.

KAIKILLE MALLEILLE YHTEISTÄ

•Säilyttääerinomaiset jarruvoimat pitkään•Edullisetkäyttökustannukset•Helpostisäädettävätjarruvoimat•Valmistettuerikoisteräksestä•Voideltavatpronssiseoslaakerit•Karkaistuttapit

ALKUPERÄISET NISULA E-SARJAN

ENERGIAKOURAT

NISU_E-sarja+_A4_11.indd 2 25.1.2012 20.11

TEKNISET TIEDOT

Paino, kg 183Kouran avauma, mm 765Leveys, mm (auki/kiinni) 980/680Korkeus, mm (auki/kiinni) 1100/760Korkeus kaatoasennossa, mm 520Kertakatkaisu Ø, mm (1 runko) 150-180Työpaine, bar 175-210Öljyntarve, l/min 25+

TEKNISET TIEDOT

Paino, kg 295Kouran avauma, mm 860Leveys, mm (auki/kiinni) 1120/770Korkeus, mm (auki/kiinni) 1220/820Korkeus kaatoasennossa, mm 500Kertakatkaisu Ø, mm (1 runko) 200+Työpaine, bar 180-250Öljyntarve, l/min 45+

NISULA

Monikäyttö-koura

Rotaattori Rotaattorin akseli Ø

Adapterisarja Jarruriipuke

105E FR7 49,5 mm ADFR7 JRPP7150E FR10 59 mm ADFR10 JRPP10 /

JRPP10HD175E FR10 59 mm ADFR10 JRPP10HD200E FR15 tai

GR603DB69 mm ADFR15

/ GR ilmanJRPP15HD /JRKPP35S

NISULA ADAPTERIT

HINTA ALKAEN

597 € ALV 0%(734 €, SIS.ALV 23%)

HINTA ALKAEN

105 € ALV 0%(129 €, SIS.ALV 23%)

6.496 € ALV 0% (7.990 €, SIS.ALV 23%)

4.268 € ALV 0% (5.250 €, SIS.ALV 23%)

E-SARJAN ENERGIAKOURAT

varusteineen nyt esillä VALTRA-pisteissä

kautta maan. Tervetuloa kaupoille!

NISULA 175EMONIKÄYTTÖKOURA PERINTEISILLÄ KUORMAUSLEUOILLA

175E on toteutettu leveillä kuormausleuoilla parantaen näin kuormaus-ominaisuuksia. Kärkilapulliset leuat ohjaavat kaikki katkaistavat puut terälle, jolloin puuryhnät ja puskatkin katkeavat siististi. Helpposäätöisen venttiilin avulla kääntötoiminto voidaan asettaa jokaisen nosturin painetasolle sopivaksi.

SOPIVA PERUSKONE • maataloustraktori • kaivinkone, 4-7 t

NISULA 200EJÄREÄ MONIKÄYTTÖKOURA

200E:llä varustat esimerkiksi ajokoneesi helposti energiapuun korjuuseen ilman isoja asennustöitä ja muutoksia, vain vaihto normaalin puutavarakouran tilalle ja kone on valmiina energiapuukohteille. Kourassa on 2 piikkimallista leukaa, joiden ansiosta kaikki katkaistavat puut menevät varmasti terälle ja katkeavat. Kuormatessa koura painuu erityisen hyvin energiapuukasoihin – suuri puristusvoima takaa isojenkin nippujen vaivattoman ja tehokkaan käsittelyn. Leukojen rakenteen ansiosta mukaan ei lähde maata ja kiviä, eivätkä risut takerru kouraan.

SOPIVA PERUSKONE • ajokone• järeä maataloustraktori• kaivinkone 6-12t

ALKUPERÄISET NISULA E-SARJAN

ENERGIAKOURAT• Valmistettu laadukkaista materiaaleista • Helppo ja nopea asentaa • Ei lisähydrauliikkaa eikä sähköjä • Kouran ympäripyörivyys säilyy • Katkaisuterä kiinnitettynä voidaan suorittaa pienpuun kaato ja nippujen järjestely maahan tai kaato ja kuormaus suoraan kuormatilaan • Katkaisuterä irrotettuna ja kaatosanka mekaanisesti lukittuna kouraa voidaan käyttää normaalin kuormauskouran tavoin energiapuun tai muun puutavaran kuormaamiseen.

NISU_E-sarja+_A4_11.indd 3 25.1.2012 20.11

NISULA 280E JA 280E+ TEKEE TRAKTORISTASI TUOTTAVAN ENERGIAPUUNKORJUUKONEEN

KÄYTTÖKOHTEET JA OMINAISUUDET

• Karsimattoman energiarangan tekoon jolla kaato, kasaus nippuihin ja kuormaus sujuu vaivattomasti.

• Samalla kouralla energiapuut pystystä tienvarteen

• + -malli on varustettu keräyssangalla, jonka avulla saavutetaan isompi keräyskapasiteetti sekä parempi nipun hallinta

hinta alkaen11.360 € ALV 0%

(13.973 €, SIS.ALV 23%)

TEKNISET TIEDOT

280E 280E+Paino kg 290 330Kouran avauma mm 930 930Leikkausala Ø mm 280 280Kertakatkaisu Ø mm (1 runko) 180-240 180-240Työpaine bar 180-210 180-240Öljyntarve l/min 80-150 80-150

VARUSTELLAANKO SINUN TRAKTORISI TALVEKSI HARVENNUSHAKKUUKONEEKSI? SOITA, NIIN MIETITÄÄN

PARAS KOKONAISRATKAISU

VARUSTELLAANKO SINUN TRAKTORISI TALVEKSI ENERGIAPUUNKORJUUKONEEKSI? SOITA, NIIN MIETITÄÄN

PARAS KOKONAISRATKAISU

TEKNISET TIEDOT

Paino, kg 285Kouran avauma, mm 320Leveys karsinta-asennossa, mm (auki/kiinni) 950/820Korkeus karsinta-asennossa, mm 850Korkeus kaatoasennossa, mm 860Kertakatkaisu Ø, mm (1 runko) 340Työpaine, bar 170-190Öljyntarve, l/min 80-120

NISULA 325TEKEE TRAKTORISTASI TUOTTAVAN HARVENNUSKONEEN

KÄYTTÖKOHTEET JA OMINAISUUDET

• Harvennuksille energiapuun ja ainespuun tekoon

• Loistavat ominaisuudet karsitun energiarangan tekoon, puun syöttö aina 3 cm asti

• Hyvä teho-painosuhde. 285 kg, maksimi katkaisuläpimitta 34 cm

• Varustettavissa myös pituusmitalla tai kuutioivalla mittalaitteella

LISÄVARUSTEET

• NisulaNCU-mittalaitepituusmitalla•MotomitIT-mittalaitekuutioinnilla• Kantokäsittely•Automaattinenketjunkiristin

”325 toimii kuin kuskin oma käsi”

”Huolto-ystävällisyydestä on annettava täysi kymppi”

”Nisula NCU on selkeä ja energiapuuhakkuille riittävä ohjauslaite”

”Hakkuupään ohjausjärjestelmä on tehty ihastuttavan selkeäksi”

"Koska hakkuupäätä hallitaan vain kolmella nelisuuntaisella

helikopterikytkimellä, on sen käyttö erittäin jouheaa”

KÄYTTÖTESTI 17 / 2011

Valtra N101 Hitech + Nisula 325 -hakkuupää

hinta alkaen16.255 € ALV 0%

(19.994 €, SIS.ALV 23%)

NISULANisula Forest OyKorjaamokuja 335600 Halli

p. 010 289 2000toimisto@nisulaforest.comwww.nisulaforest.com

MYYNTI VALTRA Valtra varaosamyyjät ja traktorimyyjät kautta maan. Lähimmän Valtra-pisteen yhteystiedot saat numerosta02045501taiwww.valtra.fi TEHTAALTAKalleMattsson p.0102892040Esa Nisula p. 010 289 2020etunimi.sukunimi@nisulaforest.com

NISULAFOREST.COM - UUDET WWW-SIVUT AUKEAVAT 1.3.2012. TERVETULOA TUTUSTUMAAN!

NISU_E-sarja+_A4_11.indd 4 25.1.2012 20.12

TEKNISET TIEDOT

Paino, kg 183Kouran avauma, mm 765Leveys, mm (auki/kiinni) 980/680Korkeus, mm (auki/kiinni) 1100/760Korkeus kaatoasennossa, mm 520Kertakatkaisu Ø, mm (1 runko) 150-180Työpaine, bar 175-210Öljyntarve, l/min 25+

TEKNISET TIEDOT

Paino, kg 295Kouran avauma, mm 860Leveys, mm (auki/kiinni) 1120/770Korkeus, mm (auki/kiinni) 1220/820Korkeus kaatoasennossa, mm 500Kertakatkaisu Ø, mm (1 runko) 200+Työpaine, bar 180-250Öljyntarve, l/min 45+

NISULA

Monikäyttö-koura

Rotaattori Rotaattorin akseli Ø

Adapterisarja Jarruriipuke

105E FR7 49,5 mm ADFR7 JRPP7150E FR10 59 mm ADFR10 JRPP10 /

JRPP10HD175E FR10 59 mm ADFR10 JRPP10HD200E FR15 tai

GR603DB69 mm ADFR15

/ GR ilmanJRPP15HD /JRKPP35S

NISULA ADAPTERIT

HINTA ALKAEN

597 € ALV 0%(734 €, SIS.ALV 23%)

HINTA ALKAEN

105 € ALV 0%(129 €, SIS.ALV 23%)

6.496 € ALV 0% (7.990 €, SIS.ALV 23%)

4.268 € ALV 0% (5.250 €, SIS.ALV 23%)

E-SARJAN ENERGIAKOURAT

varusteineen nyt esillä VALTRA-pisteissä

kautta maan. Tervetuloa kaupoille!

NISULA 175EMONIKÄYTTÖKOURA PERINTEISILLÄ KUORMAUSLEUOILLA

175E on toteutettu leveillä kuormausleuoilla parantaen näin kuormaus-ominaisuuksia. Kärkilapulliset leuat ohjaavat kaikki katkaistavat puut terälle, jolloin puuryhnät ja puskatkin katkeavat siististi. Helpposäätöisen venttiilin avulla kääntötoiminto voidaan asettaa jokaisen nosturin painetasolle sopivaksi.

SOPIVA PERUSKONE • maataloustraktori • kaivinkone, 4-7 t

NISULA 200EJÄREÄ MONIKÄYTTÖKOURA

200E:llä varustat esimerkiksi ajokoneesi helposti energiapuun korjuuseen ilman isoja asennustöitä ja muutoksia, vain vaihto normaalin puutavarakouran tilalle ja kone on valmiina energiapuukohteille. Kourassa on 2 piikkimallista leukaa, joiden ansiosta kaikki katkaistavat puut menevät varmasti terälle ja katkeavat. Kuormatessa koura painuu erityisen hyvin energiapuukasoihin – suuri puristusvoima takaa isojenkin nippujen vaivattoman ja tehokkaan käsittelyn. Leukojen rakenteen ansiosta mukaan ei lähde maata ja kiviä, eivätkä risut takerru kouraan.

SOPIVA PERUSKONE • ajokone• järeä maataloustraktori• kaivinkone 6-12t

ALKUPERÄISET NISULA E-SARJAN

ENERGIAKOURAT• Valmistettu laadukkaista materiaaleista • Helppo ja nopea asentaa • Ei lisähydrauliikkaa eikä sähköjä • Kouran ympäripyörivyys säilyy • Katkaisuterä kiinnitettynä voidaan suorittaa pienpuun kaato ja nippujen järjestely maahan tai kaato ja kuormaus suoraan kuormatilaan • Katkaisuterä irrotettuna ja kaatosanka mekaanisesti lukittuna kouraa voidaan käyttää normaalin kuormauskouran tavoin energiapuun tai muun puutavaran kuormaamiseen.

NISU_E-sarja+_A4_11.indd 3 25.1.2012 20.11

Nisula 325Nisula 150E Nisula 175E Nisula 200E

Konveier-vaaluti Kuhn Mergemaxx 900KUHN iseliikuv söödamikser

Harjaseadmed, lumesahad, lumepuhurid, kallurhaagised FMG kopphari KH 240

VOGEL NOOT ketaskoorel Terra Disc Pro 400hooldusniiduk BL 4600

Uued tooted Maamessil!

 MESSILEHT 12. aprill 2012   P Õ L L U M A J A N D U S T E H N I K A  21 

TERAVILJAKUIVATID

Müügijuht Indrek Pungar, mida uudset on messikü-lastajatele vaatamiseks ja avastamiseks pakkuda Peetri Talutehnikal – Ees-tis põllumajandusmasina-te müügi ja hooldusega pikaaegselt tegutsenud masinamüügifirmal?

“Endiselt oleme Maamessil väl-jas oma peamiste lipulaevade-ga: Zetori ja Dong Fengi trak-toritega, samuti Farma metsa-tehnikaga.

Zetori traktorite hulgas tee-me sel aastal Eesti esmaesit-luse uuenenud Forterral. Uus Forterra HSX on Euroopa öko-noomsustesti võitja, millele on lisandunud mitmed innovaatili-sed tehnilised uuendused.

Eestis ostetuimale väike-traktorile Dong Feng on pak-kuda uudset kaasaegset muga-vustega kabiini, täienenud on ka haakeriistade valik.

Dong Fengi traktorid on en-nast Eesti oludes väga võimsalt tõestanud. Oma universaalsuse ja töökindluse poolest on Dong Fengid leidnud rakendust väga erinevates töövaldkondades – väikepõllumajanduses, aian-duses, munitsipaalhoolduses, metsanduses.

Farma metsamasinatest näi-tame ja pakume uudistootena lihtsat, metsakraana palgihaa-ratsi asemele paigaldatavat võ-salõikehaaratsit Farma BC 18, mis lõikab probleemideta ka 18sentimeetrise läbimõõduga võsa.

Täiesti uudsena esitleme uusi Jaapani tippkvaliteediga minitraktoreid Yanmar. Yan-mari valikust pakume trakto-reid jõuklassis 16–35 hj.

Peetri Talutehnika messi-platsilt leiab sel aastal ka ainu-laadsed Eestisse tarnitud ratas-traktoritele paigaldatavad Hol-landi firma Zuidberg Tracks toodetud roomiklindid, mis on paigaldatud JD-traktori ra-taste asemele. Roomikud on mõeldud märgadel aladel töö-tamiseks, vähendades trakto-ri punktkoormust maapinna-le kuni 75%, mille tulemusena ei kahjustata pinnase struktuu-

ri ning on võimalik juurdepääs märjematele ja raskesti ligipää-setavatele aladele.

Pakume endiselt usaldus-väärset teenust masinate ja seadmete soetamiseks.

Täname kõiki kliente senise koostöö eest ning ootame teid lahkesti nii Maamessile kui ka Peetri Talutehnika uuenenud müügiesindusse Maaritsasse.”

ML

PEETRI TALUTEHNIKA traditsioonid Maamessil jätkuvad

Peetri Talutehnika Maaritsas, Zetor traktorid.

ARHIIV

YANMAR Jaapani tipptehnoloogia ja kvaliteet

maskin grupp oümaaritsa, Valgjärve vald põlvamaa

urmas pungar, tel 526 6103indrek pungar, tel 504 1986info@talutehnika.ee

www.talutehnika.ee

 MESSILEHT 12. aprill 2012  22  R E K L A A M  

Kõigega saab lähemalt tutvuda Maamessil boksis VP-97.Kohapeal pakume asjalikku infot, leiame parima lahenduse ja kindlasti ka hea hinna.

Rojek TKA on uue põlv­konna puidugraanuli­ ja halu puukatel. Tuntud Tšehhi tootja katlad on väga heade omaduste­ga ja võimelised põle­tama eri materjalidest valmistatud puidugraa­nulit ilma põletit eemal­damata. Samas on katel võimeline põletama ka halupuud.

Tänu oma tehnilisele lahendusele katel soojussalvestuspaaki otseselt ei vaja, kui just ei soovita enamiku ajast kütta halu­puudega. Alt põlemine tagab igasuguse puidugraanuli hea põlemise ega ole tundlik suure saepurusisalduse suhtes.

Puidugraanuli põlemine ja etteanne toimub katlas auto­maatselt. Katel on varustatud tagasipõlemiskaitsmega ehk kui tuli jõuab mööda puidugraanulitigu punkrini, toimub selle automaatne kustutamine veega, mis asub punkri küljes olevas nõus.

Katlal on elektrooniline juhtimine ja tõmberegulaator, mis juhib suitsu õhku.

Küttemaailm on võtnud suunaks tarnida kohalikel kütte­materjalidel töötavaid katlad. Soovime väga, et kodumaise kütusetootja materjalid leiaksid kogu oma loetletud kasutus­võimalused.

Katla TKA kasuteguriks annab tootjatehas puidugraanuliga 88–92%, halupuudega 82–88%.

Põletipea ümbervahetamisel on võimalik kütta ka väiksema tükilise kivi ja pruunsütega ning purustatud puiduga. Omalt poolt usub Küttemaailm, et nendel kateldel on Eestis suur tulevik ja võimalus turg vallutada, sest nad ei tee kliendist puidu graanuli pärisorja, vaid annavad valikuvõimaluse.

Puugaasikatel Attack on välja töötatud halupuu põletami­seks väga suure kasuteguri juures, et väljastada puidust kogu võimalik energia, samal ajal keskkonda saastamata. Kuna Eestis on paljudel maja­pidamistel oma mets, on puu­gaasikatel ikkagi kõige oda­vama tooraine põletamiseks mõeldud, väga kõrge kasu­teguriga ja mõistlikem katla­lahendus, mis praegu Eesti turul pakkuda. Katla kasu­

teguriks annab tootjatehas korralikule kuivale puidule (selle all mõeldakse kaks aastat seisnud puud) 90–94%.

Puugaasikatel töötab oma olemuselt samamoodi kui eelmise sa­jandi alguses väljatöötatud puugeneraator, ainult selle vahega, et energiat juhitakse vee soojendamiseks ja sellega kütmiseks.

 MESSILEHT 12. aprill 2012   M A A M E S S I L  23 

NII VÄHE VAEVA KATUSEGA

Uus ruukkikatus.ee teeb sinu katuse-valiku veelgi lihtsamaks. Kasuta disaini-mise tööriista ja vaata, kuidas uued katuseprofi ilid sobivad sinu majale.

• uued profi ilid Adamante, Classic C/D ja Classic Economy• uus atraktiivne disainimise tööriist

Külasta www.ruukkikatus.ee

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) tutvustab sel aastal Maamessil toidukvaliteedimärke Tunnustatud Eesti Maitse ja Tunnustatud Maitse. EPKK stend on kujundatud piimabaariks, kus saab maits-ta kvaliteedimärke kandvatest piimatoodetest valmistatud piimakokteile.

Ootame kõiki maitsma kva-liteetseid piimatooteid ja tut-vuma EPKK pakutavate tee-nustega!

Põllumajandus-Kaubandus-koda ühendab põllumajandus-tootjate, põllumajandussaa-duste töötlejate ja põllumajan-dussektorile teenuseid osuta-vate ettevõtete ühendusi ning ettevõtteid.

EPKK tegevuse eesmärk on põllumajandustootmise, põl-lumajandussaadusi töötleva tööstuse ja maaelule teenu-seid osutava sektori tasakaa-

lustatud areng. Selleks toeta-takse kodumaiste tootjate ja töötlejate koostööd, põlluma-jandussaadustega kauplemist nii sise- kui välisturul, esin-datakse oma liikmeskonda nii kodu- kui välismaal.

EPKK korraldab toiduaine-te kvaliteedi hindamist ning annab välja Tunnustatud Eesti Maitse päritolu- ja kvaliteedi-märki (pääsukesemärki) ning Tunnustatud Maitse kvalitee-dimärki (ristikumärki).

Pääsukesemärki võivad taotleda tootjad, kes kasutavad oma toodetes eestimaist põhi-toorainet. Ristikumärki võivad taotleda kõik Eestis asuvad Eu-roopa Liidu ettevõtjad.

EPKK pakub abi äripartne-rite otsingul, vahendab turu- ja hinnainformatsiooni, kor-raldab erialaseid foorumeid, infopäevi ja koolitusi, or-ganiseerib ettevõtete osale-mist nii välis- kui siseriiklikel messidel.

MALLE LINDEPKK avalike suhete juht

Maamessi 20. sünni-päeval on põhjust olla uhke, sest eestlastele südamelähedast vald-konda, põllumajandust ja maaelu propageeriv suurüritus toimub taas ning pole sealjuures kaotanud oma suurust. Maaelu Edendamise Sihtasu-tusel (MES) on au olla sel aasta tähtsündmusel kohal ja pakku-da messikülastajatele mõndagi põnevat.

Maaelu on võimalik eden-dada mitmeti. MES aitab maa-ettevõtjaid tihti kõige põleta-vamas küsimuses: raha. Maa-messil saab küsida MESi anta-vate tagatiste ja laenude koh-ta projektijuhtidelt isiklikult. Samuti vastavad küsimuste-le MESi tegevusi aastaid juh-tinud Raul Rosenberg ja Thea Kaurla.

MESi teine missioon on ai-data kaasa maaelu maine ku-jundamisele. Seetõttu on siht-asutus võtnud ülesande – olla edukate maamajandusli-ke erialade õpilaste ja õpeta-jate ning ka karjakasvatajate tunnustaja.

Soovitame ennast kurs-si viia teadmistega MESi koh-ta, sest Maamessil korraldame viktoriini, kus õigesti vastajad võidavad toredaid auhindu.

Põllumajandusministeeriu-mi, PRIA, Maamajanduse in-fokeskuse ja MESi ühisbok-sis toimub veel vahva Rooside sõja stiilis mäng ning lastele on avatud joonistusnurk.

MESi koordineeritav Eesti põllu- ja maamajanduse nõu-andeteenistus on Maamessil samuti suure infopagasiga ko-hal. Nimelt on iga päev kõigile küsimustele vastuseid andmas taime- ja loomakasvatuse ning maaettevõtluse-finantsmajan-duse konsulendid.

Teavet jagatakse ka Lääne-mere riikide ühisprojekti Balti Deal kohta.

Toimub ka tore ennustamise mäng. Nimelt aitame teada saa-da, mida teie võiksite sel köögi-viljahooajal kasvatada. Lastele kingime vanemate kannatliku ootamise eest õhupalle.

Kohtume Maamessil hal-lis C!

EVE MASPANOVMESi arendusprojektide

koordinaator

EPKK – kodumaise eest väljas!

Ka mullusel Maamessil pidas EPKK piimabaari ja see osutus ülimenukaks. Kohtume taas!

ARHIIV

Maaelu edendajad Maamessil

 MESSILEHT 12. aprill 2012  24  K A R T U L  

Tarbijasõbralik kartul on selli-ne, mida saab turule viia ja mida võivad perenaised rõõmuga pot-ti panna. Või on tarbijasõbrali-kul kartulil head tehnoloogili-sed omadused ning ta on sobiv tärklise tootmiseks.

Või veelgi enam, on hoopis-ki kvaliteetseks toormeks eel-töödeldavatele toodetele (mi-nimaalne tumenemine türosii-ni oksüdatsioonil, minimaal-ne keetmisjärgne tumenemine klorogeenhappe ja rauasisaldu-se tõttu ning pH tase 6,0–6,5).

Taimekasvatuslikus tootmi-ses on mõnevõrra vähenenud kasvatatavate kultuuride arv ning paljud kartulikasvatajad on spetsialiseerunud ainult kartuli-le ja rapsile. Tekkinud olukorras jääb viljavaheldus lühikeseks ning mullad võivad saastuda

haigusetekitajatega. Kuna kar-tuli haigusetekitajad on enam-jaolt mullaasukad, siis on mul-la fütosanitaarne olukord kül-laltki tähtis.

Seega on kasvuaegsete hai-guste vähendamiseks ja mugu-lasaagi kvaliteedi tagamiseks väga tähtis arvestada kasvuko-ha mulla fütosanitaarset seisun-dit ja ka mulla toitelahuse reakt-siooni.

Siiani oleme harjunud ar-vestama, et kartuli kasvatami-seks on sobivamad viljakamad ja ühtlasema niiskusrežiimiga mullad. Tänapäevases konku-rentsis püsimiseks on vaja kas-vatada terveid kartuleid ehk tei-sisõnu – mugulasaak peab ole-ma haigusvaba.

Kartuli eelviljad mõjutavad mulla fütosanitaarset seisun-

dit tunduvalt. Kahjuks on meie mullad juba varasemast ajast haigusetekitajatega küllaltki saastatud.

Kartuli-mustkärn ja harilik kärn

Vaadates ajas pisut tagasi, sel-gub, et 1987. aasta sügisel ana-lüüsitud mugulaproovidest oli 74,5% kartuli-mustkärna (Rhizoctonia solani) nakkuse-ga, kusjuures kartuli-mustkärna nakkusega mugulaid oli proovis 1–17%.

1988. aasta kevadisel määra-misel oli seemnekartulis 14,3–80,9% mugulatest nakatu-

nud kartuli-mustkärna. Kartu-li-mustkärna kahjustuste tõttu on mugulasaagis palju ebaüht-lase kujuga ja moondunud mu-gulaid, mis vähendab kaubakar-tuli fraktsioonilisust. Halveneb seemnekartuli kvaliteet ning te-kib vajadus seemnekartuli uuen-damiseks. Seemnekartuli puhti-mine on hea agrotehniline võte kartuli-mustkärna kahjustuste vähendamiseks.

Harilik kärn kartulil (Strep-tomyces scabies) esineb kõigis muldades, kus kartulit kasvata-takse. Kahjuks levib haigus ka seemnekartuliga ning lühikese viljavahelduse korral suureneb mullas nakkusfoon.

Kui haigusetekitajaid on mul-las vähe, ei toimu haiguse prog-resseerumist. Seega on vaja-lik pikem viljelusvahe, mis on seemnekartuli kasvatamisel kuus ja toidukartuli kasvatami-sel neli aastat.

Nakatumine toimub mugu-laalgete tekkimise ajal, kui sade-meid on vähe ja muld kuiv. See-ga tuleb mugulaalgete tekkimi-se ajal hoida muld niiske (kuni 70% maksimaalsest välivee ma-hutavusest), siis ei tule haiguse-tekitajad mugulaalgetest niis-kust otsima ega nakata moodus-tunud mugulaalgeid.

Alternatiivsetest võtetest on Eesti oludes andnud häid tule-

Jõgeva Sordiaretuse Instituut

müüb maamessi välipinnal SeemnekartulIt:

maret, Gala, ants, anti, ando, Varajane kollane

Sordikirjeldused saadaval meie kodulehel

www.SordiaretuS.ee.

SORDIDFlavia ASecura A

Princess ACampina AGranola ARomera AToscana A

Satina A

Müüakse sertifi tseeritud seemnekartulit.

Kontakt: tel 5309 0277www.talukartul.ee

Tarbijasõbraliku

KARTULIkasvatamine

Kartuli eelviljade katsepõld. Kartulikatse eelviljade järel.

Mulluses Messilehes ilmunud artikkel kartuli eelidandamisest tekitas lugeja - tes suurt huvi ja innustas paljusid seda võtet kasutama. Nüüd käsitleme kartuli kasvatamise agrotehnilisi võtteid, et tagada kvaliteetne ja tarbijasõbralik mugulasaak.

Hariliku kärna kahjustus mugulatel.

Rikutud kvaliteediga mugulad ei jõua tarbijani.

OÜ Osa ja Tervik võtab vastu tellimusi serti tseeritud eliit- ja A-klassi

seemnekartulile:

LEYLA, GUNDA, LAURA, JELLY, ANUSCHKA, MARABEL, QUARTA,

SOLARA, MILVA, AGRIA

Vaata ka meie kodulehtewww.heakartul.ee

Lisaks sordid Europlant P� anzenzucht GmbH kodulehelt www.europlant.biz.

Tellimuste vastuvõtt ja lisainfo kartulisortide kohta telefonil 509 8691 või e-postil margo@heakartul.ee.

Laukna, Rapla mk. Tel 505 7936. info@stt.ee, www.stt.ee

Saare Talutehnika...NING TÖÖ SAAB TEHTUD!

Täisautomaatsed Agrimecihaagis-kiirkuivatid 12–75 m3

nii soojusvahetiga kui ka ilma

Ovlac:• kerg-pöördadrad 6–10 hõlma

• randaalid • pöördadrad

Saadaval ka niidukid,vaalutid, kaarutajad, virtsatsisternid,

sõnnikulaoturid, rullipurustajad jne

McHale:• presskiletajad • ruloonpressid

• kiletajad

Erineva suuruse ja laotusseadmega lägatsisternid PICHON.

 MESSILEHT 12. aprill 2012   R E K L A A M  25 

Informatsioon ja müük: TEKNEST OÜ Tel. 6 046 224, 50 61 500, 52 62 500 www.bonsilage.de

End õigustanud baastoode

Pluss stabiilsusele ja energiale

Spetsiaalselt niiskema rohumassi sileerimiseks

Rohkem valku peensooles

Euroopa silokindlustuslisand nr. 1

Rohkem energiat ja parem aeroobne stabiilsus

UUSParem stabiilsus keskmise kuivainega silodel

PROT

ECT

Uued analüüsid ja katsete tulemused kinnitavad: BONSILAGE parandab rohusilode proteiini kvaliteeti. Rohkem mööduvat proteiini peensooles toetab tervist, toodangut ja ökonoomsust. BONSILAGE tasub ennast ära!

AZ_BON_GRAS_EE_182x143_110513.indd 1 13.05.2011 10:45:59

Informatsioon ja müük: TeknEst OÜ, Luige keskus, Luige küla, Kiili vald, 75404 Harjumaa. Tel 604 6224, 506 1500, faks 604 6284, teknest@teknest.ee, www.teknest.ee

HIMELI TOOTEVALIK:• veskid ja söödasegajad tootlikkusega 300–3000 kg/h• kaaluandurite pakett söödasegistile, täisautomaatse söödatsehhi juhtarvuti• muljurveskid tootlikkusega 450–3500 kg/h• tigutransportöörid, koppelevaatorid, kett-transportöörid• teravilja- ja söödapunkrid (sise- ning välitingimustesse)• teravilja puhastusseadmed, ventilaatorid• pneumolaadurid, torusüsteemid• põhupurustid• vertikaal-, horisontaal- ja iseliikuvad söödamikserid

• loomakaalud: sigadele, veistele ja lammastele• konkskaalud: viljakottide, silorullide jms kaalumiseks• laborikaalud: külvisenormi kontrollimiseks täpsusega 0,01 või 0,1 grammi• platvormkaalud: erinevad platvormi suurused, kaalumisvahemik 1–2000 kg• kaaluandurite pakett: söödasegajale või söödapunkrile

LAI VALIK KAALE igapäevaseks kasutamiseks põllumajanduses, tööstuses ja transpordis

HIMEL – söödavalmistus-seadmete spetsialist

• tehnoloogilised lahendused sigalatele ja veisefarmidele• vedelsõnnikupumbad, -segistid, -skreeperid jne• sigalaseadmed

• söödalisandid veistele, sigadele ja lammastele• Bonsilage silokindlustuslisandid• söödahapped ja teraviljasäilitusained• söödaratsioonide koostamine, nõustamine

musi mulla toitelahuse reakt-siooni lühiajaline happelise-maks muutmine, kasutades selleks kas füsioloogiliselt hap-pelisi väetisi või väävliprepa- raate.

Õlirõigas on kartulile hea eelvili

Eesti Maaviljeluse Instituu-di (EMVI) katseandmetest sel-gus, et õlirõigas oli eelviljadest hea mulla fütosanitaarse sei-sundi parandaja. Õlirõigas kar-tuli eelviljana osutus oluliseks hallitusseente arvukuse vähen-dajaks mullas 2008. ja 2009. aastal.

Brassica sugukonna taime-na sisaldab ta isotiotsünaate, mistõttu õlirõigas võib osutu-da suurepäraseks biofungit- siidiks.

Õlirõigast kasvatatakse va-hekultuurina palju Hollandis, Saksamaal, Lätis jt riikides. Kuna ta on väga kiirekasvuline taim, siis on teda võimalik kas-vatada kas vahekultuurina või järelkultuurina pärast varaja-se või keskvalmiva kartuli ko-ristamist.

Põldkatsetes kasvatati kõr-gekasvulist sorti ‘Adios’, mil-le sobivaimaks külviajaks osu-tus augusti algus. Varasemal külviajal moodustus liiga suur haljasmass, mida oli raske sis-se künda.

Kasvatamiseks on sobiva-mad keskmise kasvukõrguse-ga sordid ja neid sorte on pal-ju. Õlirõigas on kartulile sobiv järelkultuur ka väikeaedades, kus kasvatatakse enamasti va-rajast kartulit igal aastal samas kasvukohas.

Tootjad, kes on spetsialisee-runud ainult kartuli kasvata-misele, võiksid kasvatada va-hekultuurina õlirõigast või val-get sinepit, see võimaldab vä-hendada haigusetekitajate ar-vukust mullas ja vajadust ren-dimaade järele.

Hallitusseente arvukuse vä-hendamiseks mullas on väga tähtis teraviljade õigeaegne ko-ristamine.

Sobiv väetis ja stabiilne mullaniiskus

Kartuli väetamine oleneb omastatavate toitainete sisal-dusest mullas ja saagiga nen-de äraviimisest. Firmade paku-tavaid väetisi on palju ja olene-valt situatsioonist on kasvatajal lai valikuvõimalus.

Kartuli kompleksväetistes on toitelementide suhted ül-diselt antud sobivas vahekor-ras. Kui ka tänavusel kevadel on kartulikasvatajail raha vä-hevõitu, siis väetisi tuleks ikka-gi osta. Paljudes kartuli komp-leksväetistes on lisaks lämmas-tikule, fosforile ja kaaliumile li-satud ka vajalikud mikroele-mendid. Kahjuks ei sobi kartu-lile teraviljaväetised.

Piiratud ostuvõimaluste kor-ral on mõttekas arvestada sel-lega, milline on väetise kaa-liumisisaldus. Mõjutab ju kaa-lium vahetult mugulasaagi kva-liteeti, ja arvestada tuleks seda, et saagiga viiakse ära ühe ton-ni mugulate kohta 4–5 kg kaa-liumi, seega 40tonnine kartu-lisaak viib põllult ära kuni 200 kg kaaliumi.

Väga suur roll on kasvatami-sel mullaniiskusel. Suure peal-sete massi ja mugulasaagi kas-vatamiseks vajab kartul pide-valt toitaineid ja seda just la-hustunud s.o kättesaadaval ku-jul. Põhilised toitained omastab kartul lahustunud kujul.

Niiskust jääb tavaliselt vä-heseks just kergema lõimisega muldadel. Need on küll õhurik-kamad ja soojenevad kiiremi-ni, kuid paremad saagitulemu-sed ja kõrgem kvaliteet saavu-tatakse nende muldade täien-daval niisutamisel.

Seega on kartuli kasvatami-seks sobivamad mullad saviliiv-

või kerged liivsavimullad, mille niiskusesisaldus on stabiilsem.

Kartulile on ideaalne muld, mille pH on 5,8, siis omastatak-se enam-vähem võrdselt häs-ti nii mikro- kui makroelemen-te. Meie tootmiskatsetes Inglis-tes selgus, et mulla toitelahuse reaktsioonil pH 6,7–7,3 suure-nes mugulate nakatumine hari-likku kärna. Mulla pH on tava-liselt kõrgem väiketootjail ja ka Põhja-Eesti aladel. Seega on ka-sulik mulla pH taset kontrollida.

Neutraalsed või leeliseli-sed mullad soodustavad mu-gulasaagi nakatumist harilik-ku kärna.

Varajane kartul on eriti vitamiinirikas

Kui kasvatamisel arvestatak-se kartuli kasvunõudeid, saa-dakse ka tarbijasõbralik kartu-lisaak, milles on vajalikul mää-ral vitamiine ja mineraalaineid. Kartulis on kokku 20 aminoha-pet, millest 10 on asendama-tud aminohapped. Mineraal-ainetest on kartul rikas kaaliu-mi poolest, mida on kuivaines 1,5–2,5% ja enamgi.

Kuna inimene vajab päevas 1 kg kehakaalu kohta 1 mg C-vitamiini, siis varajane kartul ja säilituskartul (kuni veebrua-rikuuni) katavad selle, kuid ke-vadeks väheneb C-vitamiini si-saldus tunduvalt.

Arvestades kartuli häid omadusi, on ta meie oludes va-jalik toidutaim, mida tuleb aga õigesti kasvatada.

Kartulisortide valik on ül-latavalt suur ja reklaam võib põhjustada isegi mõningast se-gadust. Sageli pärineb müügil olev varajane või ka säilituskar-tul eelmise aasta saagist. Kahtle-mata on need kartulid madala-ma kvaliteediga ja põhjustavad ostjate seas nurinat.

LUULE TARTLANEesti Maaviljeluse Instituudi teadur

Kartulikatse eelviljade järel.

ARHIIV

 MESSILEHT 12. aprill 2012  26  M A A M E S S I L  

SE Tehnikakeskus OÜ on põllumehi teenin-danud juba poolteist aastat, pakkudes veebikaubamajas www.pmkaubamaja.ee põllumajandustehnika varuosi ja tarvikuid.

Alates sellest aastast on firma tegev Põllumehe kaubamaja kaubamärgi all. Möödunud aasta lõpus alustati aktiiv-set laienemist Soome turule, kus kasutatakse kaubamärki Maan vijelejän Tavaratalo.

Firma juht Ove Pärtelson, kas põllumees usaldab tehnikat osta veebikaubamajast?Ajapikku on usaldus kasva-nud ja seetõttu oleme laiene-nud ka valdkonniti.

Viimase poole aasta jook-sul oleme kolmekordistanud oma tootevalikut. Nüüdseks on meie kaudu võimalik osta nii traktorite kui ka teiste põl-lumajandusmasinate varuosi, tööriistu, remondimaterjale ning loomakasvatuses vaja-likke tarvikuid.

Ühtekokku sisaldavad meie kataloogid Euroopas pa-kutava põllumajandustehnika varuosi ja tarvikuid koguhul-gas ca 300 000 toodet.

Milliste firmade kaupa pakute?Meie koostööpartneriteks on Euroopas tuntud põllumajan-dustehnika varuosade müüjad

GRENE A/S, KRAMP GmbH ja Wilhelm Fricke GmbH.

Selle hooaja uudistooted meie kaubamajas on kauba-märgi Saphir all pakutavad põllumajandusmasinad, hüd-raulika ja aiakaupade toote-grupp. Väga suurt tähelepa-nu pöörame loomakasvatuse valdkonna teenindamisele.

Kuhu suunas liigute?Lähiajal on meie tootevalikus-se lisandumas farmikeemia ja täies mahus loomakasvatus-hoonete sisustus.

Kumb turg aktiivsem on: kas kodumaine või Soome?Meie koduturuks on ja jääb Eesti, siinsetele klientidele pü-hendame oma põhitähelepa-nu. Arvestades meie lühikest tegevusaega Soome turul, loo-dame, et peagi kasvab ka seal müüdavate toodete maht suu-remaks. Planeerime laienemist Venemaa suunal, kus esimesed sammud juba tehtud.

Mida uut võib Maamessil teie väljapanekus näha? Kindlasti tutvustame uusi too-teid loomakasvatuse valdkon-nast, hüdraulikast. Messiplat-sile kaasa võetud toodete hul-gas on ka suur valik põlluma-jandusteemalisi mänguasju.

Lisaks sellele pakume mes-si ajal, 19.–21.aprillini tellitud toodetele tasuta kohaletoime-tamist Eesti piires.

ML

Eesti Maaülikooli boksi Maamessil on põhjust külastada nii looma-, taimekasvatuse- kui energiahuvilistel.

Aga oodatud on ka need, kes tahavad maitsta vadakuõlut ja näha töötavat päikesepaneeli.

Loomaarstid annavad tasuta nõu

Eesti Maaülikooli väike- ja suur-loomakliinikust saab loomater-vise alast nõu nii lemmikloo-maomanik kui karjapidaja. Siin võib käia kõikvõimalikel protse-duuridel, samuti tehakse looma-kliinikus operatsioone. Kliiniku juures töötab apteek.

Kuidas toota kvaliteetset pii-ma ja mismoodi tagada lauda efektiivsus? Eesti Maaülikoo-list saab nõu küsida ka söötmi-se, aretuse, kalakasvatuse, kas-vatustehnoloogia ja laudatehni-ka alal.

Eesti Maaülikooli loomaklii-niku suur- ja väikeloomaarstid

pakuvad Maamessil huvilistele tasuta konsultatsiooni neljapäe-val kella 15–17, reedel kella 14–18 ja laupäeval kella 11–13.

Hea kasvataja on sortide erinevustest teadlik

Eesti Maaülikooli suured uurin-gukeskused on Maamessil ko-hal ning valmis abistama nõu ja jõuga. Polli Aiandusuuringu-te Keskus on aretanud 93 sor-ti, millest neljandiku moodusta-vad õunasordid, sealhulgas kuu-lus ‘Talvenauding’.

Rõhu Katsejaam on suundu-nud tootearenduselt katsetele – siin tehakse tööd ka näiteks Ees-ti viinamarjakasvatusega. Eestis toodetud veini eeliste kohta lõu-namaa veinide ees võib Maa-messil küsida Rõhu Katsejaama esindajatelt.

Maamessile tuleb rääkima ka dotsent Taimi Paal, kes jagab mustikakasvatuse alaseid tead-misi neljapäeval kella 10–14, ning köögiviljanduse lektor Priit Põldma, kes tutvustab laupäeval küüslaugusorte ja -kasvatust.

Toiduainete tootmine nõuab täppistehnoloogiat

Kuidas mõjutavad eri tehnoloo-giad toidutoodangut? See ja tei-sed tootmisalased küsimused saavad vastuse Eesti Maaüli-kooli mikromeiereilt, mis pakub peale hea nõu ka tootearenduse ja -analüüsi võimalusi. Mikro-meierei on Maamessil kohal ree-del kella 9–11, mil saab maitsta omatoodetud vadakuõlut.

Vadakuõlu on üks viis opti-meerida tootmisprotsesse, sest selles kasutatakse ära vadak, mis on praegu juustutööstuse jääkprodukt. Mikromeierei näi-tab kohapeal, kuidas toodetakse võid ning pakub seda mahelei-vaga ka huvilistele maitsmiseks.

Elektrienergiat saab nii õhust kui maapinnast

Energiakasutus ning sellealane teave on igale suuremale ja väik-semale tootjale tähtis teema. Ül-disematele energiaalastele kü-simustele vastavad kohapeal professionaalid – Eesti Maaüli-

kooli energiateadused tegele-vad peale taastuvenergia toot-mise ka üldise energiakasutuse ja maaelektrivõrkude optimee-rimisega ning energiaseadmete kasutamise alaste uuringutega. Professionaalid räägivad Maa-messil päikeseenergiast nelja-

päeval kella 12–15 ja reedel kel-la 11–14.

Energiaallikana tõuseb aina enam päevakorrale biomass. Sellele pöörab Eesti Maaülikool Maamessil olulist tähelepanu – reedel kell 12 algab energiakul-tuuride teemaline seminar, selle

järel on kella 15–17 avatud mes-sikeskuse kõrval paikneva Eesti Maaülikooli biomassi, -gaasi ja -etanooli laborid.

MARI AIGRO Eesti Maaülikooli

kommunikatsioonispetsialist

Veebikaubamaja Maamessil

Eesti Maaülikool Maamessil – kõik mida eluks vaja

Eesti Maaülikooli loomakliinikust saavad head nõu nii väike- kui suurloomaomanikud.

EESTI MAAüLIKOOL

INTERPARTvaruosad JCB tehnikaleLaadur-ekskavaatoridSANKO-MST

Alati abivalmis!

ENTRA GRUPP TEHNIKA, MÜÜK, RENT, HOOLDUS, LISAVARUSTUS

Magasini 31

10138 Tallinn

tel 644 3345

faks 645 0090

entra@entra.ee

www.entra.ee

AGT väiketraktorid

tel 447 3792, 447 3799Pae 1, Pärnu

EESTIKEELNE ELEKTRIKARJUSE

TARA KONSTRUKTOR

Maamessi ajal, 19.–21. aprillil

ostetud kaubad tasuta koju kätte.

Esimene

Eestis!

 MESSILEHT 12. aprill 2012   L O O M A K A S V A T U S  27 

Eesti Tõuloomakasva-tajate Ühistu (ETKÜ) on Eesti piima- ja lihaveise-kasvatajaid teenindav aretusorganisatsioon. Järgmisel aastal täitub ühistul kahekümnes tegutsemisaasta. Tõuaretustöö on Eestis kõiki-de loomaliikide lõikes korral-datud ühistulise omandivor-miga. ETKÜ liikmeteks on val-dav osa Eesti veisekasvatajaid, kes kasutavad aretusalaseid teenuseid.

Kokku on ühistul üle 1100 aktiivse liikme koos Eesti Liha-veisekasvatajate Seltsi liikmes-konnaga. Lihaveisekasvatajad kuuluvad ühistu liikmeskonda kollektiivliikmena.

Tegevusvaldkonnad on aja jooksul muutunud, kohandu-des vastavalt veisekasvatajate soovidele. Ühistu peamine toot-missuund on kvaliteetse aretus-materjali tootmine. Selleks on ühistul üle 200 kõrge geneetili-se väärtusega sugupulli.

Lisaks Eesti päritolu sugu-pullidele on esindatud Kana-das, USAs, Saksamaal, Hollan-dis, Taanis, Rootsis, Prantsus-maal jt arenenud karjakasva-tusriikides aretatud veiseid.

Aastas toodetakse üle poole miljoni doosi sügavkülmutatud spermat. Tipp-pullide pidamis-tingimuste parandamiseks val-mis eelmise aasta lõpul Balti-maades esimene vabapidami-sega tõupullifarm.

Piimatoodangult Euroopas esikümnes

Eesti piimakarja toodangutase-me tõus on muljetavaldav kogu Euroopas. Jõudluskontrolli-aluste lehmade piimatoodang viimase kümne aasta jooksul on suurenenud rohkem kui kaks tonni lehmalt, saavutades 2011. aasta näitajaks 7756 kg.

Jõudluskontrollis osales 89 348 lehma, mis on 93% kogu Eesti piimalehmadest. Sealjuures produktiivseimal holsteini tõul jäi mullu mõni-kümmend kilo puudu 8000 kg künnise ületamisest.

Parimad karjad toodavad aastas üle 11 tonni piima leh-ma kohta. Statistilise keskmise piimatoodangu kogusega leh-ma kohta oleme jõudnud Eu-roopas kümne parima hulka.

Aretustöö traditsioonid ula-tuvad Eestis kaugele. Esimene veiste tõuraamat siinmail asu-tati 1885. aastal. Sellest ajast on alguse saanud järjekindel veis-te põlvnemisandmete kogumi-ne ja dokumenteerimine.

Tõuraamatute pidamise eelis on võimalus teha karjasi-sest valikut ning suunata tähe-lepanu ka tõuveiste müügile. Tõuraamatute pidamist toetab ka Eesti riik, makstes põlluma-jandusloomade aretustoetust.

Tõuveiste eksport endiselt aktiivne

Tõuveiste müük Eestist on ol-nud aktiivne aastakümneid. Pä-rast taasiseseisvumist elusveiste eksport kahanes.

Aktiivsemaks muutus huvi Eesti tõukarja vastu taas 2000ndate algul. Euroopat ta-banud loomataudid sulgesid mitme suure ekspordipotent-siaaliga riigi võimalused loo-made müügiks.

Alates taasiseseisvumisest on Eestist tõuveiseid müüdud Venemaale, Ukrainasse, Valge-venesse, Leetu, Lätti, Moldovas-se, Usbekistani, Poola, Rumee-niasse, Hispaaniasse, Maltale, Hollandisse ja Türki.

Igal aastal lisandub ka uusi riike, kes meie karjast huvita-tud on.

Eesti veisekasvatajatele on tõuveiste eksportimise võima-lus hea väljund lisaks põhitoo-dangu (piim ja liha) müügile saada lisatulu.

Paljud välisfarmid, kel ko-gemus Eestist pärit tõukarjaga, on rahul meie loomade kvali-teedi ning kohanemisvõimega. Samuti on korduvalt samade-le ostjatele loomi müüdud, mis näitab ostjate rahulolu.

Eestist pärit tõuveiste hin-nadki on tänu suurele nõudmi-sele kõrgemad kui mujal Euroo-pas. Eelistades Eestist pärit vei-seid, tunnustavad ostjad kar-ja head geneetilist taset, kõrget jõudluskontrolli osatähtsust, farmide struktuuri ning nak-kushaigustest puutumatust.

Tõuveiste eksport motivee-rib Eesti farmereid investee-rima ka tipp-aretusmaterjali. Kasutatakse ka suguselektee-ritud spermat, suurendamaks lehmnoorkarja arvukust. Sa-mas müügivõimalused, arves-tades meie väiksust, on siiski piiratud.

Tähtis on ka uusi farme ra-janud ning loomakohti loonud Eesti farmerite soovidele vas-tutulek tootmise laiendamiseks vajaliku loomade arvu suuren-damisel.

Lisategevusena on ühistu-le tulnud 2010. aastast ka nuu-ma- ja tapapullide müük Türki.

Eesti oli esimene ELi riik, kellele Türgi loomade sisse-ostuks turu avas. Tänu sealse turu parematele hindadele on veiseliha hind ning nõudlus ka Eesti siseturul kasvanud. Mullu müüdi Türki ETKÜ vahendusel ca 6400 Eestist pärit pulli.

Lihaveiste arvukus on tõusnud

Oluliseks saab pidada Eesti li-haveiste arvukuse kasvu ning suuremat rõhu asetamist tõu-veiste kvaliteedile. Vastukaa-luks piimaveisekavatuse pika-ajalisele traditsioonile on liha-veiskasvatus Eestis arenemas alates 1995. aastast.

Tähtis on osta Eestisse väärt tõumaterjali ka teistest riikidest, parandamaks meie kohaliku karja kvaliteeti. Potentsiaalne võimalus lihaveisesektori laien-damiseks on Eestis olemas.

Praegune ligi 45 000peali-ne lihaveiste arvukus suureneb ca 14% aastas, lisaks on kasva-tavate lihatõugude arv suure-nenud kaheteistkümneni.

Veisekasvatus nii piima- kui lihatootmises on Eesti põlluma-jandusvaldkonnas peamisi toot-misharusid, mis areneb kiiresti.

Ka on sektor suuteline oma toodangut (piima, liha, tõu- ja nuumveiseid) eksportima. Tänu mahukatele investeeringutele

põllumajandusse on veisekasva-tus jätkusuutlik ning efektiivselt toimiv. Piisavalt on võimalusi ka valdkonna laienemiseks.

Tõuveised näitustel ja konkurssidel

Lisaks igapäevatööle on ETKÜ tegevustes kenaks vahelduseks tõuveiste näituste ja konkurssi-de korraldamine ning nendel osalemine. Sellega tutvusta-takse Eestis kasvatatavaid vei-setõuge ning parimaid loomi.

Traditsiooniline Maamess Tartus on iga-aastane avatutvus laiemale ringkonnale, kel huvi jälgida veisekasvatuse arengut Eestis. Näitusmessil on lai välja-panek Eesti tublide veisekasva-tajate karjadest parimate tõu-veistega.

19. aprillil toimub koostöös Jõudluskontrolli Keskusega kindlale sihtgrupile suunatud õppepäev lehmade näitusteks ja noorveiste müügiks etteval-mistamisest.

Lisaks toimuvad konkursid Eesti parimate lehmade välja-selgitamiseks 8. juunil k.a Üle-nurmel Eesti Põllumajandus-muuseumis. Sel aastal hinna-takse Eesti peamiste piimatõu-gude holsteini ja punase kar-ja parimaid ühel päeval. Vissi-de valimine samal päeval lisab kindlasti ka põnevust pealtvaa-tajaile. Konkursse hindavad vä-liskohtunikud.

Soovime oma tublidele liik-metele ja kaasaelajatele innu-kat osalemist ning põnevaid hetki kaunite tõuveiste hulgas.

TANEL BULITKOETKÜ juhatuse esimees

Veisekasvatus – põllumajandussektori kõige tähtsam tootmisharu

Üks meie seemendusjaama populaarsemaid pulle – Berlingo.

ETKü

ESTONIAN - ACB - VIANCO... veisekasvataja parim partner

Estonian - ACB-Vianco OÜ66710 Sänna küla, Rõuge vald Võrumaa

gsm +372 505 1392, tel. +372 786 0228fax +372 789 6310

e-mail: info@eav.ee, www.eav.ee

PÕLLUMAJANDUSLOOMADEGA KAUPLEMINEeksport, import ja Eesti siseturg

sh aretusloomade vahendamineloomade vahendamine nuumamiseks

tapaloomade vahendaminepõllumajandusloomade transporditeenus

PROJEKTIDBALTIC GRASSLAND BEEF

EESTI LIHAVEIS

Tipp-pullide pidamistingimuste parandamiseks valmis eelmise aasta lõpul Baltimaades esimene vabapidamisega tõupullifarm.

 MESSILEHT 12. aprill 2012  28  M E T S  

Metsa kasutusviise on palju rohkem, kui tavaliselt arvatakse.Eesti Naiskodukaitse annab oma kodulehel liikmetele teavet, kust saada energiat, kui metsas eksi-des on toit otsa lõppenud.

Muu hulgas võib abi saada kuuselt, männilt, tammelt, ka-selt, pärnalt, pihlakalt või sara-puult.

Meki kuusevõrseid

Kuuses on rohkesti vitamiine (A, C, eriti talvel noortes võrsetes), taimseid valke, parkaineid, sah-hariide jms. Kuuse noori võrseid süüakse toorelt, vanemast osast keedetakse teed.

Ka männivõrsetes leidub sah-hariide, C-vitamiini jms.

Väga kõrge on tammetõrude energiaväärtus. Noori tõrusid saab süüa ka toorelt.

Kask on rohke suhkrusisaldu-sega. Kasemahlas on vähemalt 2% glükoosi. Noortes kaselehte-des on palju C- vitamiini. Häda korral tasub süüa kase mähka.

Pärna õites ja lehtedes on ohtralt eeterlike õlidena põle-tikuvastaseid aineid, lehtedest

saab ka C-vitamiini. Pihlaka-marjad on tugeva antibiootilise toimega. Sarapuupähklid sisal-davad rohkelt valke, E- ja PP-vi-tamiini, fosforit, rasvaineid, sah-hariide jne.

Tervislik männikoor

Analoogi leiab tänavuselt Maa-messilt, kuhu Ravintorengas OY toob oma Kari männikooreekst-rakti, millest saab “inimese ter-vist hoidva, tugevdava ja kaits-va joogi”.

Toote aluseks on rahvatar-kused. Ekstrakti tutvustuses on öeldud: toode tugineb igivanal teadmisel, et männikoorest ja männimähast valmistatud tõm-mis aitab paljude vaevuste kor-ral ning männimähast petuleib nälja korral.

Ekstrakti toormeks kasuta-takse noorte mändide koort ja mähka – allikaveega valmista-tud 1 grammi ekstrakti tegemiseks kulub koort-mähka 0,3 g.

Männikooreekstrakti on Soo-mes valmistatud juba 1975. aas-tast alates. Tootjatehase asutaja oli Kari Herttua.

Tegu on tootega, mille pu-hul ometi kord on Põhjamaadel eelis. Sellist jooki ei ole võima-lik toota lõunamaa männi koo-rest (nagu lõunamaa eukalüp-tist tselluloosi), kuna seal, kiire kasvu tingimustes, nii palju ka-sulikke aineid koorest ei leia.

Teine võimalus

Eestis saadeti alles hiljuti saeves-kitest puukoort isegi prügimäe-le, sest targemat ei osatud selle-ga peale hakata. Nüüd on üks koore kasutusviise männikoo-remultši valmistamine. Esime-

ne tootja tekkis 2001. aastal Rapla maal (Autorevol OÜ).

Saeveskites üle jäävat puu-koort kasutades konkureerib firma katlamajadega, kes nüüd koort kütusena kasutavad. “Ter-velt 95 protsenti saeveskite koo-rekogusest põletatakse katla-majades,” ütles Autorevoli juht Andres Ojasalu. “Tegu on nii-siis toormega, millel energeetili-ne väärtus. Kui koore hind kon-kurentsi tõttu tõuseb, läheb ka multš kallimaks.”

Nüüdseks on Autorevolile, kes alustades üksi turul tegut-ses, tekkinud mitu konkurenti.

Maamessiltki leiab männi-kooremultši valmistaja, Võru-maal Vastseliina vallas tegutse-va Vipson Projekt OÜ, aga sel-lele firmale pole multši tootmi-ne põhitegevus. Tooteks on kä-sitsi kokku pandavad palkma-

jad, ja puukoor on toot-misjääk. Multši

valmistamine tuli päevakorrale, kui koorele kasutusviisi otsiti.

“Töötlen palkmaja palke kä-sitsi. Koore eripära on see, et pole nii palju puitu hulgas kui masinatega kooritud koorel,” üt-les ettevõtja Taavi Tuvike. Kuna multšikogus pole suur, ei saada ta seda pakendatult müüki, vaid müüb kohapeal, kust haljastajad ja aiapidajad on ta üles leidnud.

Miks kuusekooremultši ei tehta? Taavi Tuvike ütles, et see võib minna hallitama. Männi-

kooremultš on korba tõttu ka dekoratiivsem. “Hulgas on kor-ba suured tükid, mille vahel pee-nike materjal ära tiheneb.”

“Kuusekooremultš ei meel-di kasutajatele, kuna muutub komposteerudes mustaks,” li-sas Andres Ojasalu, kes teadis, et näiteks Skandinaavia maades tehakse pigem segumultše. Ka sellepärast, et seal männikoort ei jätku.

ML

üks teeb multši ja teine tervisejooki

Tooted okastest ja lehtedest

n Vitamiinijahu. Valmistatakse okastest või lehtedest, mis peenestatakse ja kiirkuivatatakse. Sisaldab karotiini, mis looma organismis muutub A-vitamiiniks. Kasutatakse kariloomade ja lindude söödalisandina.

n Klorofüll-karotiinpasta. Valmistatakse okastest, mida töö-deldakse mitmes etapis, kuni moodustub pasta. Tõhus ravim nahahaiguste, haavandite, põletuste puhul jm.

n Naatrium-klorofülliin. Valmistatakse männi- ja kuuseokastest, keemiliselt struktuurilt lähedane vere hemoglobiinile. Kasutatak-se verevaesuse raviks, toniseeriva ja kosutava vahendina.

n Eeterlikud õlid. Tuntuim toore on nuluokkad, milles leidub u 2,5% nn nuluõli (männi- ja kuuseokastes 5–6 korda vähem). Õli eraldatakse peenestatud okastest, kasutatakse meditsiinilise kampri sünteesi lähteainena, kosmeetikas (seebid), alkohoolsete jookide valmistamisel jne.

n Okka- ja lehemahl. Saadakse okaste ja lehtede mehaanilisel pressimisel, on vitamiinide ja mikroelementide poolest rikas naturaalmahl, mida võib kasutada parfümeerias, karastusjookide ja marmelaadi valmistamisel.

Allikas: TTÜ puidutööstuse õppetooli õppematerjalid – www.kk.ttu.ee/puit/

ME T SA K A SU T US V IISE

Kevadised kuusevõrsed.

REPRO

• Soome TM Rakennusmaailma 8/2011 testivõitja!.• Uuendatud käepide - veelgi mugavam haare tööriistast.• LED töökohavalgusti.• Jõudlus: Teras 13 mm, Puit 38 mm• Suurim pingutusmoment:Kõva/pehme 50/36 Nm

Kampaania hinnad kehtivad ajavahemikul 01.04.-30.06.2012. Hinnad on soovituslikud ja sisaldavad käibemaksu. www.makita.ee

Akutrell BDF456RFE

22min22min

Kiirlaadija

VertailuSo

ome T

M Rakennusmaailma 8/2011 testivõitja!

Edasimüüjad: Tallinn: B&B Tools - Kadaka tee 131, Boxes - Kadaka tee 44, Makserv - Vabaduse pst.166, Mastermann - Vesse 4B, Tallmac Tehnika - Mustamäe tee 44 Tartu: B&B Tools - Tähe 127, Decora - Riia 128, Cedo Kaubandus - Vasara 52D, Makserv - Ringtee 4, Tallmac Tehnika - Riia mnt. 130 Viljandi: Decora - Leola 53, Siimals - Jakobsoni 11 Haapsalu: Sambla - Tehnika 30,Uuemõisa Jõgeva: Estem Tehnikakaubad - Kesk 3 Jõhvi: Tallmac Tehnika - Linda 15D Kuressaare: Ehitusmees - Pikk 59 Kärdla: Faasion - Põllu 32 Narva: Kauplus 1000 Melotsei - Kangelaste 3A Paide: Vaaros - Pärnu tn. 8 A Põltsamaa: Decora - Viljandi mnt. 2 Pärnu: Cedo Kaubandus - Tallinna mnt. 84 Võru: Decora - Lepa 2

Laadimisaeg 22 minutit!

299€

 MESSILEHT 12. aprill 2012   M E T S  29 

Kohe kui lõpeb Maa-mess, algab metsanädal, mis tänavu kestab 23.–29. aprillini.Pikima puuriida ladumine on üks ettevõtmine tänavuse met-sapealinna Rakvere metsanä-dala kavast – laduma hakatak-se 28. aprillil, kui peetakse lin-narahva metsapäeva.

Kolmandik metsa all

Rakveres hõlmavad pargid ning rohe- ja haljasalad kolmandiku linna pindalast. Metsad moo-dustavad linna pindalast viien-diku. Neid on kokku 170 ha, muu hulgas 23 hektaril kasvav vana tammik, mis on üks vähe-seid Põhja-Eestis säilinud tam-memetsi.

Rakvere tammik on ühtlasi ainus linnas asuv looduskait-seala Eestis (kaitse all alates 1939) ning linna kõige liigi-rikkam koht (184 taime-liiki ja 52 linnuliiki).

Lisaks tammiku-le on linnarahva seas vaba aja veetmise kohana populaa-rsed Paler-mo, Lilleoru ja Seminari mets. Lilleoru metsast saab alguse Soolikaoja, mis voolab läbi linna. Lin-na keskel on oja suunatud um-

bes 1,5 km ulatuses maa-aluses-se kollektorisse.

Rakvere linnas on ametis kaks metsnikku.

Tihe nädalakava

Koostöös Eesti Metsaseltsiga korraldatav metsanädal algab tänavuses metsapealinnas spor-divõistlustega: 23. aprilli päeval on seal üle-eestilised metsan-duslikud koolinoorte orientee-rumisvõistlused, õhtul metsa-nädala avajooks koos metsapea-linna tiitli üleandmisega.

Kogu nädala jooksul saavad kõik huvilised käia linnamet-sa ekskursioonidel koos tun-tud loodusemeeste ja -fotograa-fidega.

Ekskursioone korraldatakse ka puidutööstusettevõtetes-se ning koos Riigimetsa Ma-jandamise Keskuse töötaja-tega käiakse matkadel väl-

jaspool linna.On kohvikukont-

serdid ja filmiõhtud.Nädal kulmineerub

kogupereüritusega sü-dalinnas, kus asub met-

satelk, saab vaadata mitme-suguseid etteasteid (nt ka raie-meeste sõu) jne.

Seoses metsapealinna tiitliga kestavad Rakveres metsaette-võtmised edasi ka pärast metsa-nädalat. Kaasatakse isegi sõdu-rid. Kui Virumaal on suurõppus “Kevadtorm 2012”, korraldatak-se koos sõduritega linnas koris-tus- ja istutustalgud.

Mets ja CO2

Üle-eestilised metsaettevõtmi-sed algasid enne metsanädalat. Koolinoorte loomevõistlused (joonistused, fotod, metsajutud) kuulutati välja juba 1. märtsil.

Maamessi ajal, mil kõik met-saga seotud organisatsioonid on koondunud metsahalli, peetak-

se Tartus erametsapäeva ja Ees-ti Metsaselts korraldab visiooni-konverentsi. See keskendub tä-navu teemale, kas mets on CO2 tootja või kasutaja.

Messiplatsil võistlevad sae-mehed – toimub “Kevadkarikas 2012”.

Metsanädalal on ettevõtmisi üle Eesti, muu hulgas koolides. Peale selle tähistatakse metsa-nädalat Eesti Loodusmuuseu-mis ja Pokumaal.

Täpsemalt saab metsanäda-lal toimuva kohta teavet inter-netist Eesti Metsaseltsi kodule-helt www.metsaselts.ee.

ML

Metsapealinn laob pikimat puuriitaRakvere metsategusidn 15. märtsil kogunes sa-dakond inimest linnametsa jalutuskäigule “Tule metsa!”, jalutati koos linnametsnike Taavi Saare ja Getter Reneliga. n Rakvere koolide õpilased alustasid märtsis linnupesa-kastide ehitamist, sihiks on valmistada neid kokku 300. Materjal saadi kingitusena linna ettevõtetelt – uksetoot-ja JELD-WEN Eesti AS ja Würth ASi Rakvere esindus kinkisid koolidele 500 meetrit kuiva saelauda ja 10 000 naela.n Metsapealinna tunnuslau-seks on “Rakvere – metsa väge täis”. Tunnuslause leidmiseks korraldas linn kon-kursi, kuhu laekus ligi sada lauset. Võitis Oliver Sõgeli tunnuslause. Selle kujundas linnavalitsuse reklaamikunst-nik Eerika Vahtra.n Rakvere üldplaneering 2030 näeb ette rajada Lennu-ki linnaossa Põhjamets. Nüüd kui kantakse metsapealinna tiitlit, on plaan istutama ha-kata. Tiitli puhul ja linna 710. sünnipäeva auks istutatakse Rakveres tänavu kevadel kokku 7100 puud.

Allikas: Rakvere linnavalitsus

LINNAME T S

Tänavuses metsa-pealinnas Rakveres moodusta-vad metsad linna pindalast viiendiku.

ARHIIV

metsandusevisioonikonverentsmets ja metsandus: kas süsiniku siduja või allikas?

20. aprillil tartus

8. visioonikonverentsi põhiesinejad on Soome Joensuu Ülikooli professor Seppo Kellomäki ja Rootsi Põllumajandusülikooli professor Sune Linder. Lisaks teevad ettekanded Tartu Ülikooli professor Ülo Mander, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi asetäitja Märt Riistop ja Keskkonnaministeeriumi asekantsleri kt Meelis Münt. Konverentsi moderaator on Eesti Maaülikooli professor Hardi Tullus. Visioonikonverentsi korraldab Eesti Metsaselts.

Täpsema info, päevakava ja registreerimisankeedi leiate Eesti Metsaseltsi kodulehelt: www.metsainfo.ee > tulevad üritused.

 MESSILEHT 12. aprill 2012  30  A E D  

12.–13. mail toimub Maardu linna kevadlaat.

Laadalasi ootame kauplema talutoodanguga, taimede ja juurikatega, kunsti ja käsitööga, toidu- ja tööstuskaupadega 12. mail kell 10–17 ja 13. mail kell 10–15. Laval esinevad kollek-tiivid Maardust ja mujalt. Üritused toimuvad Maardu linna territooriumil kiriku juures.

19.–21. juulil toimub Maardu linnapäeva laat.

Maardu linna 2012. aasta laadad:

15.–16. septembril toimub traditsiooniline „Sorotšintsõ laat Maardus”.

info telefonil 609 7222, 5646 6652 ja kodulehel www.maardu.ee.

NÜÜD KA EESTIS JENZ HAAMERVESKID! TULE JA TUTVU TARTU MAAMESSIL.

Männiku tee 104, 11218 Tallinntel 675 5440

info@autra.ee

Aedhernes on üks suurema toiteväärtusega köögivilju.

Samas ei ole ta väga nõudlik kas-vutingimuste suhtes. Hernes vajab idanemiseks palju niiskust, mistõt-tu teda külvatakse tavaliselt võima-likult varakult.

Varajase külvi korral (aprilli lõ-pus, mai alguses) on ka taimekah-jurite oht väiksem. Hernest ei to-hiks samal kohal kasvatada enne nelja aastat, sest mullas säilivad juurepõletikke põhjustavad haigu-setekitajad.

Herne tõusmed taluvad lühiaja-list külma kuni –6°, kõige tundli-kum on hernes õitsemise ajal, talub kuni –3°. Hernele ei meeldi varjuli-ne kasvukoht. Külv tuleb katta kat-telooriga, see hoiab niiskust, soo-just ja kaitseb lindude eest.

Katteloor võib olla peal kuni toestamiseni. Hernes ei talu mulla-koorikut, seepärast tuleb reavahe-sid kobestada ja hernetaimi mulla-ta ning rohida seni, kuni see on või-malik.

Juhul kui tärkamise ja õitsemi-se vaheline periood on olnud kuiv, siis õitsemisaegne kastmine suu-rendab saaki. Kasta tuleks vähem kordi, kuid põhjalikult.

Soovides saaki saada pika aja jooksul, on soovitatav külvata mitu eri valmimisajaga sorti, et oleks pi-devalt võtta värskeid kaunu. Jõge-val aretatud hernesortidest moo-dustub saak pika aja jooksul. Kui kõige varasema sordi kaunad saa-vad otsa, siis valmib juba järgmine sort ja nii saame aiast kaunu tava-liselt poolteise kuu jooksul. Kui tee-me aga veel ka hilise külvi – jaani-päeva paiku –, saame oma aia her-nekaunu veel septembriski.

Kodumaised hernesordid, mis kenasti üksteise järel valmivad, on väga varajane ja madalakasvu-line ‘Valma’, varased sordid ‘Erme’ (poolkõrge) ja ‘Aamisepp’ (kõr-gekasvuline, 100–140 cm), kesk-varane ‘Herko’ (poolkõrge) ning keskvalmiv ‘Looming’ (poolkõrge). Nendest sortidest ‘Aamisepp’ an-nab saaki kõige pikema aja jooksul.

INGRID BENDERJõgeva Sordiaretuse Instituudi köögiviljade osakonna teadur

Üks on kindel: rohe-näpud ei tea või ei hooli majanduslangusest. Aianditel pole viimastel aastatel aega messidele-gi välja tulla – järje korrad värava taga!

Aiandusettevõte Nurmiko, kes alustas oma tegevust 1989. aas-tal, on nüüdseks tõusnud Ees-tis üheks suurimaks lillekasva-tajaks ning lillede, floristikatar-vete ja aianduskaupade impor-tijaks. Kodumaised lilled kas-vavad Nurmiko kasvuhoonetes Saku lähedal Juuliku külas. Lilli jagub nii Eestisse kui ka naaber-maadesse Soome ja Lätti.

Nurmiko üks omanikke, juhatu-se liige Pille Ungerson, mis on need esimesed lilled/istikud, mis kevadel kaubaks lähevad?

Soojemad ilmad annavad tõe-poolest märku kevade saabumi-sest. Juba tõstetakse rõdudele ja aedadesse istutusi priimula-te, hüatsintide ja väikeste nart-sissidega.

Oleme ju kärsitud ja tahame lilleilu nautida esimesel võima-lusel.

Varretu priimula (Primula acaulis) kannatab ära nii mõne-gi öökülmakraadi ja lumesagara, moodustades üha enam pungi, et veel kaua õitseda.

Peagi on käes võõrasemade aeg, külma-kindlai-mad neist on sarv-kannid (Viola cornuta), saadaval on nii ampleid kui potitaimi.

Kui ilmad just väga kuumaks ei lähe, kestab nende ilu jaani-päevani.

Kas saab rääkida ka sellekevadi-sest lillemoest?

Lilled on alati moes, aga mis on kevadine moelill – ega Eesti-maal palju valikut ole, ikka tun-tud tegijad. Sel aastal on ehk vär-vid pastelsemad, toonid murtud ja pisut hägused – kui uskuda moetrendide loojate infot.

Nii nagu moekunstnikud, hangivad ka sordiaretajad kal-li raha eest teavet niinimetatud trendiinstituutidest, et orientee-ruda tuleviku moes ja aretada häid müügihitte.

Euroopas, eriti Hollandis, kor-raldatakse igal aastal kevadmess, kus tutvustatakse juba järgmi-se hooaja suvelilli ja amplitaimi ning sõlmitakse lepinguid toot-jatega.

Eestis on aiandusmessid pi-gem lillelaadad, kus tootjad oma kaupa jaetarbijale müüvad.

Miks kohtab viimasel ajal lil-lelaatadel pigem üksiküritaja-test lillekasvatajaid, mitte suu-ri aiandeid?

Kodumaistel lillelaatadel on tõesti pigem esindatud väikse-mad ja hooajalised lillekasvata-jaid, kel oma statsionaarne müü-giväljund puudub.

Eesti aastaringsed lillekas-vatajad Nurmiko ja

Flores Aed müüvad

oma too-dangu põhi-liselt hulgi,

osa Eestis ja osa

Soomes ning Lätis.

Kodumaisel laa-dal osalemine tä-

hendab suurt lisaku-lu pinna, transpordi ja

töötajate arvelt, mida hooajali-ne müügitulem sugugi ei kata.

Juhtivad aianduskeskused Hansaplant, Hortes, Nurmiko Aiandipood ja paljud teised pa-kuvad oma müügipinnal parima valiku eestimaisest ning import-kaubast ning laadale minek pole lihtsalt majanduslikult arukas.

Ka on kohapeal ostlemine tunduvalt mugavam ning taimed pole mitmekordsest transpordist räsitud.

Milliseid õitsejaid soetada keva-del, milliseid valida suvekaunis-tajaks?

Praegu on müügis täidisõie-lised priimulad, kohe saabuvad võõrasemad sadades värviva-riantides. Suveks võib soovita-da juba paar aastat turul olnud semperbegoonia täidisõielist sor-ti, mis õitseb lopsakalt kogu suve ning säilitab oma ilu esimeste külmadeni.

Kindlasti on emadepäeva su-perartikkel begoonia ‘Solenia’ ampel roosades, punastes või oranžides toonides. See taim ta-lub otsest päikest ja on meie tu-jukas kliimas pikaajaline õitse-ja, kelle ilu jätkub samuti sü-giskülmadeni. Katsetagem siis ‘Soleniat’!

Selle suve tipptegija on täidis-õieline puispetuunia ‘Petticoat’, kus ühes amplis on kolm omava-hel harmoneeruvat väikeseõie-lise petuunia täidisõielist sorti. Seda amplit saate kindlasti osta Nurmiko Aiandipoest.

26. aprillil toimub Nurmiko aiandis selle hooaja suurüritus – 2011. aasta Kuldnõela võitja, tuntud moekunstniku Tiina Ta-lumehe lilledest inspireeritud kevadkollektsiooni “Rhapsody in Bloom” esitlus, mida ilmestavad hektari jagu Nurmiko suvelilli ja näitus uuematest lillesortidest.

ML

Kevadist lilleilu‘Bubblegum’. ‘Petticoat’. ‘Alpe Tunia’.

‘Solenia Soft Pink’.

REPRO

Aedherned koduaiast läbi suve

??????

‘Valma’.

‘Aamisepp’.

‘Herko’.

‘Erme’.

Hakimevõsaja metsamaterjali.Ostamepuiduhaketja küttepuitu(L≥2,5m).

tel5158001,53337316,5053256e-postestonia@united-loggers.com

 MESSILEHT 12. aprill 2012   S U V I  31 

Botaanikaaed on viimaste aastatega võtnud suuna rohkem interaktiivsuse poole, selle tulemusena valmib suveks botaanikaaia esimene audiogiid.

Lisaks sellele on suurt rõhku pandud kodulehele, loodud on ka kollektsioonidepõhine vir-tuaaltuur.

Välisel territooriumil saavad aga külastajad osaleda seiklus-mängus. Koostöös seiklusfir-maga “360 kraadi” on loodud kuni viieliikmelisele meeskon-nale seiklusmäng Urmas Laan-soo vihjete põhjal.

Loomulikult on mõeldud ka üksikkülastaja peale – tema saab kassapidajalt soetada män-gu koodi ning nutitelefonis-se alla laadida rakenduse, mis on mängu alustamiseks häda- vajalik.

Lisaks interaktiivsusele teeb botaanikaaed koostööd meie hea naabri teletorniga, kelle-ga koos anti välja ühispilet. Sel-line pilet on külastajale sood-sam, kui et osta eraldi nii bo-taanikaaia kui ka teletorni pää-se. Ühispilet on moodustatud

üksik pileti (9 eurot) ja perepileti (18 eurot) põhjal.

Lähiaja sündmustest kerki-vad esiplaanile kolm suuremat: hooaja avamine koos ökolaa-daga 21. aprillil, Jüriöö jooks 23. aprillil ning kuu lõppu jääb ka tulbifestivali avamine.

Suvesse on kavandatud üks suurem kontserdipäev, mil-le koondnimetus on Piknikfest. Lisaks sellele toimuvad iga-aas-tased Vene noorsooteatri eten-dused.

Nii kevadel kui suvel toimu-vad mitmesugused näitused.

Botaanikaaia tegemiste ja uu-distega saab lähemalt tutvuda kodulehel www.botaanikaaed.ee ning Facebookis Tallinna Bo-taanikaaia lehel.

TAAVI PUUORGTallinna Botaanikaaia

turundusjuht

Botaanikaaia külastaja võib sattuda igal

aastaajal otse lopsakasse troopikasse.

TALLINNA BOTAANIKAAEDmuutub üha enam interaktiivseks

TALLINNA BOTAANIKAAED

Humiinainete kontsentraat Humate Green OK

Edasimüüja Eestis:

OÜ Terra Baltica Turu 47, 50110 Tartu tel 5694 9474 e-post info@terrabaltica.ee www.terrabaltica.ee

Muld koosneb orgaanilistest ja mitteorgaanilistest aine test, samuti elavatest mikroorganismidest. Orgaa­niliste ainete põhikomponentideks on humiin ained, mis mõjutavad mulla füüsikalisi ja keemilisi omadu­si, tõstes selle viljakust.

Humiinained on tekkinud elusorganismide lagunda­misel ning koosnevad humiinhappest, fulvo happest ja humiinidest.

Humiinained...

soodustavad taime kasvu ja arengut;

stimuleerivad taime juurestiku arengut;

suurendavad taimede vastupidavust temperatuuri­muutustele ja teistele ebasoodsatele tingimustele;

hõlbustavad taimes toitainete imendumist, nor­maliseerivad ainevahetust, mille tulemusel suure­neb lehtede arv ja rohelise värvuse intensiivsus.

Läti humiinainete instituut (LHVI) rajati 2009. aastal innovaatiliste tehnoloogiate arendamiseks, et toota loodussäästlikke, efektiivseid ja kvaliteetseid prepa­raate, mis sisaldavad humiinaineid. Üheks selliseks on Humate Green OK.

Humate Green OK jõuallikaks on Läti maapõues sisal­duv väärtuslik ja orgaanilise aine poolest rikkalik tur­vas. Seda turvast ekstraheeritakse, kasutades uuen­duslikku tehnoloogiat – kavitatsiooni. Kavitatsioon aitab saada „elavat” huumusainete ekstrakti, mis si­saldab nii orgaanilisi aineid kui ka taimede kasvuks vajalikke mikroorganisme.

Humate Green OK aktiviseerib taimedes kõiki eluks vajalikke protsesse. Preparaat tagab dekoratiivtaime­de rohke õitsemise ja lehtede värvumise ning suu­rendab taimede vastupidavust ebasoodsatele kesk­konnatingimustele.

Humate Green OK tõstab väetise kasutamisel selle tõ­husust, mis aitab vähendada annust 30–40 protsen­ti, ning seob raskmetalle, vältides nende sattumist taime desse ja põhjavette. Lisaks vähendab nitraati­de ja pestitsiidide kogunemist puu­ ja juurviljades, tagades vähima investeeringu ning pikema säilivus­ajaga tervisliku saagi.

Humate Green OK on edukalt kasutatav põllumajan­duses, aianduses, köögiviljakasvatuses ja teravilja­kasvatuses.

Ringtee 61a, Tartu • tel 747 2652, 506 5486 • www.baltyre.eeRingtee 61a, Tartu • tel 747 2652, 506 5486 • www.baltyre.ee

Baltyre Eesti AS

EESTI SUURIM VALIK PÕLLUMAJANDUSREHVE!

 MESSILEHT 12. aprill 2012  32  S U V I  

CAT® TELESKOOPTÕSTUKIDLoodud võimsaks, kiireks ja mugavaks kasutamiseks igas eluvaldkonnas.Parim viis mõista CAT teleskooptõstuki eeliseid on masinat proovida!

Harju-, Järva- ja Virumaa Ain Sarv, tel 512 6029

Viljandi-, Rapla-, Lääne-, Pärnu-, Saare- ja HiiumaaMart Ilisson, tel 5347 6727

Tartu-, Jõgeva-, Valga-, Võru- ja PõlvamaaInnar Vinni, tel 5342 5613

WIHURI ASVäljaotsa 1, 76505 Sauetel 679 9260info.eesti@wihuri.com

www.wihuri.ee

KOHTUmE mAAmESSIL!

Kevadest sügiseni on külastajatele avatud talud, Kuie kool ja Lau külapood (kella 10–18), park, Kolu kõrts ja käsitööpood kella 10–20.

Põnevaid ettevõtmisi toimub Ees-ti Vabaõhumuuseumis igal aas-taajal, ent just suvel on muuseu-mi imekaunis haljendavas pargis avatud kõik talud ning elamu-si jagub igaks päevaks nii suur-tele kui väikestele. Suvehooaeg algab vabaõhumuuseumis juba jüripäeval, 23. aprillil ja kestab mihklipäevani 29. septembril.

22. mail tähistab muuseum oma 55. sünnipäeva ja sellel tähtsal päeval avatakse uus eks-ponaathoone – Lau külapood. 1930. aastate interjööriga hoo-nes hakkab tegutsema tõeline pood, kust saab kaasa osta ajas-tukohast kaupa. Poe tagatoas on end sisse seadnud õmblejanna, kelle käest saavad nädalalõppu-del nõu küsida nii need, kel huvi sajandialguse moe vastu, kui ka need, kel tarvis rahvariidealast juhatust.

Avalikud suursündmused suvehooajal

Eelmisel aastal muuseumide aas-taauhinna nominendiks esitatud vabaõhunäitus “Leib keelel” kut-sub külastajat avastama talurah-va eluolu mängulisel viisil eesti keele väljendite kaudu. Üksühe-selt tähistab sõna “leib” leivapät-si või leivakääru. Samas aga tä-hendab leib piltlikult leivavilja, toitu üldiselt, elatist, ametit, elu

ennast ja nii on see talletunud ka meie igapäevasesse keelde.

Tavapärase näitusekülastuse asemel võib aga 24.–26. maini ja 24.–26. augustini nautida õhtu-seid teatraliseeritud jalutuskäi-ke, kui muuseumi talud otsesõ-nu ellu ärkavad.

Jalutuskäikudele pääseb eel-registreerimisega ja kohtade arv on piiratud, seepärast tasub broonerida piletid juba täna.

16.–17. mail ja 13. septembril on vabaõhumuuseumis talupäe-vad, kus lisaks kooligruppidele on ka teised külastajad lahkelt palu-tud uudistama igapäevaseid talu-töid nagu pesupesemine, sauna-kütmine, rehepeks või võitegu.

19. mail kutsub vabaõhumuu-seum osa saama üle-eestilisest muuseumiööst. 3. juunil toimub Tele2 perepäev ühes traditsiooni-lise käsitöölaadaga. 9. ja 10. juu-

nil on kõik oodatud memme-taa-di päevadele.

Suve suursündmusteks on aga kahtlemata 23. juunil toimuv jaanipidu.

16. septembril leiavad aset Eesti leiva päev ja suur sügislaat, mille populaarsus aastast aastas-se aina kasvab.

Lustida saab muuseumis ka muul ajal. Suvekuudel igal lau-päeval ja pühapäeval kell 11 esi-

neb Sassi-Jaani talu õues rah-vakunstiansambel Leigarid, kel-le esituses näeb ja kuuleb vanu eesti rahvatantse, laulumänge ja rahvamuusikat.

Vanad talutööd ja käsitöötehnika

Vanu talutöid ja käsitöötehni-kaid näeb muuseumis juunist augustini

Nädalavahetustel tegutseb Köstriaseme talus kangakudu-ja ja Sepa talu sepikojas kõlksub sepahaamer.

Härjapea talu on laupäevadel käsitöö päralt, pühapäeval val-mistatakse aga vanade retsepti-de järgi süüa.

Villatöid võib uudistada kol-mapäevadel Pulga talus, võrgu-kudumise vana kunsti Kolga ta-lus neljapäeviti ja laupäeviti.

Köstriaseme perenaine võ-tab reedel ette lõngade värvimi-se taimedega ning Roosta pere-mees tutvustab teisipäeviti ja pü-hapäeviti vanu talulaste mänge.

Suitsusauna köetakse Pulga talus iga suvekuu viimasel nelja-päeval. Koduse õlle tegemisega alustatakse Jüri-Jaagu suveköö-gis 28. juunil.

14. maist 16. septembrini on iga päev avatud Nuki käsitööta-lu, kus tõelised oma ala meistrid näputööga tegelevad ning huvi-listele nõuandeid jagavad.

Linnalastele pakub muuseum suurepärast võimalust teha tut-vust koduloomadega. Pulga ta-lus elavad kaks seapõrsast, Köst-riasemel kanapere, Sepa talus lambad. Sõitu saab teha ka ho-buvankriga. Lisaks võivad lap-sed lastelaagris aega veeta.

Kolu kõrtsis on suvehooajal avatud kaunis näitus pindpõime tehnikas kootud vaipadest. Pul-ga talu rehe all saab juubeliaasta puhul näha fotonäitust muuseu-mi algusaegadest.

Eesti Vabaõhumuuseum ootab teid külla!

VIVIAN SIIRMANEesti Vabaõhumuuseumi üritusjuht

Suvel on Eesti Vabaõhumuuseumi pargis avatud kõik talud ja elamusi jagub nii suurtele kui väikestele külastajatele.

Eesti Vabaõhumuuseum alustab suvehooaega

EESTI VABAÕHUMUUSEUM