katuseleht, 5 aprill

5. APRILL 2013KATUSELEHT

KAITSE TORMI EEST:Teinekord tormi mõõtu tuuled on saanud iga-aastaseks mureks. Hoonelt lendav katus tähendab aga suurt muret ja väljaminekut. Peeter Kärp annab nõu, kuidas katus tormikindlaks teha. Lk 2

ROHELUS SÄRAB KATUSEL:Murukatused on

populaarsed Skandinaavias, aga miks mitte rajada

neid ka Eestisse? Millised murukatused

siia sobiks? Uuri lk 7.

2 || KATUSELEHT postimees, 5. ApRiLL 2013

Kui katusekalle on üle 65 kraadi, tuleks kinnitada kõik reakivid. Harjakivid tuleb alati kõik kinnitada. Kui harja- ja ää-

rekivide paigaldamiseks kasu-tatakse mörti (eelkõige restau-reerimisel), tuleb kivid täien-davalt kinnitada ka kinnitus-klambritega.

Olgu korrosioonikindelLamekatuste puhul kinnitatak-se rullmaterjal läbi soojustuse tüüblitega kandekonstrukt-siooni betoonpaneeli või kand-va plekkprofiili külge. Kuigi la-mekatused tunduvad esmapil-gul viilkatustest tormikindla-mad, on tänapäevased soojus-tusega lamekatusekatted ker-ged lendu minema, kui kinni-tused puuduvad.

Samuti tuleb korralikult kinnitada vähem levinud katu-sematerjalid, nagu puit- ja roo-katused, bituumenlaineplaadid ja bituumensindlid. Ka nende katusematerjalide puhul pea-vad kinnitusvahendid olema korrosioonikindlad. Eriti tihe-

Peeter KärPKatuse Asjatundja OÜ juhataja Kivikatuste rahvusliku standardi töögrupi juht

Õnneks ei juhtu seda sageli, aga siiski kahetsusväärselt palju. Lühidalt ja lihtsustatult kokku võttes hakkab katus või katu-sekatte osa lendama sel juhul, kui kogu katusele ehk katuse-kattele ja kandekonstruktsioo-nile või selle osale (näiteks ük-sik katusekivi, eterniitplaat või profiilpleki paan) mõjuv tuule-jõud ületab katusekonstrukt-siooni või katusekatte üksiku elemendi kinnituste vastupa-nuvõime.

Kuna viimastel aastaküm-netel on tormid sagenenud ning katuse uuestiehitamine on kal-lis ettevõtmine, peaks kindlasti kaasnevasse ohtu tõsiselt suh-tuma.

Valmivad katuseehitusstandardidPeamised põhjused, miks näi-liselt lihtsale põhireeglile vaa-tamata katused siiski pahatih-ti lendavad, on näiteks põhjen-damatu kokkuhoid hoone pro-jekti pealt või madala kvali-teediga projektid. Probleemina võib välja tuua ka ühtse riikli-ku standardi, reeglite puudumi-se ning katusekatte- ja katuse-konstruktsiooni ehitajate kut-sehariduse madala taseme. Sa-muti puudub toimiv katuseehi-tajate tarifitseerimise süsteem. Ehk siis samad põhjused, mis on probleemiks kogu Eesti ehi-tus- ja projekteerimismaastikul.

Lähikuudel peaks osa neist probleemidest lahenduse saa-ma. Rahvuslikud katuseehitus-standardid peamiste viilkatuse-liikide osas (plekk-katused, ki-vikatused, eterniitkatused) saa-vad valmis hiljemalt selle aas-ta lõpuks. Sügisest hakatakse Haapsalus õpetama esimest katuseehituseriala, milleks on katuseplekksepa õpe. Loodeta-vasti suudetakse järgmise tal-ve jooksul kehtestada ka ka-

TURVALISUS. Selleks et tormiga katus lendu ei tõuseks, tuleb see korralikult kinnitada. Iga katusekatte puhul on omad nipid ja nõuded.

Korralikult paigaldatud katus peab tormile vastu

torm tuseehitajatele toimiv kutses-tandardite süsteem. Aga seni peaks katusekattematerjali-de kinnitamisel ja katusekan-dekonstruktsiooni kinnitami-sel kandvatele seintele lähtu-ma olemasolevatest projekteeri-misnormidest ja katusematerja-litootjate-müüjate nõuannetest ning tervest mõistusest.

Tuulekoormus katuse eri piirkondades on väga erinev. See on suurem katusekatte nur-kades, äärtes ning läbiviikude ümber. Samuti sõltub tuule-koormus hoone kõrgusest ning hoone asukohast.

Kuigi katusekattematerja-lide kinnitusvahendid on eri-nevad, on ühtne nõue, et need peavad olema valmistatud kor-rosioonikindlast metallist ning nende tugevus peab vastama katusematerjali tükile mõjuva-le koormusele.

Näiteks profiilplekk-katu-seid kinnitatakse kruvidega, mille korrosioonikindlus peab olema sama või parem kui ka-tusekatteplekil. Soovitav on kasutada roostevabu kruve. Valtsplekk-katused kinnita-takse valtsiklambritega. Sobi-vad roostevabad klambrid või siis katuseplekiga samast ma-terjalist klambrid. Pikemate paanide korral, mis ületavad

10 meetrit, tuleks kasutada li-bisevat valtsiklambrit. Klamb-ritega kinnitatakse ka metall-sindlid ja -soomused, iga plaa-di kohta üks kinnitus.

Kinnita korralikultEterniitkatustel kasutatak-se kinnitamiseks tihendite-ga katusekruve. Kruvide pik-kus sõltub plaadi lainekõrgu-sest ja peaks ulatuma vähemalt 45 mm roovi. Kinnitama peaks

konnast, samuti hoone asuko-hast ja katuseharja kõrgusest ning katusekivi tüübist. Eestis keraamilisi katusekive enam ei toodeta, seepärast kasuta-takse meil peamiselt Saksa-maal toodetud keraamilisi ki-ve. Saksamaal on igal katuse-kivitootjal spetsiaalsed prog-rammid klambrite kinnitusti-heduse määramiseks, seepä-rast peaks iga professionaalne katusekivimüüja Eestis suut-ma koos katusekividega kaa-sa anda skeemi katusekivide kinnitamiseks konkreetsel ka-tusel konkreetses piirkonnas. Juhul kui professionaalset ka-tusemüüjat on raske leida, tu-leks kasutada väljakujunenud rusikareeglit – kinnitada tuleks kõik harja-, räästa ja äärereas olevad katusekivid, samuti ka-tusepinnal diagonaalis iga nel-jas katusekivi.

dalt tuleb kinnitada bituumen-laineplaadid, 20–24 naela plaadi kohta, äärtes tihedamini.

Roo- ja õlgkatuste puhul on kõige vähem vastupidavam ka-tusehari ja katuseuukide esised liited, selleks kasutatakse eri-nevaid materjale. Meil kinni-tatakse rookatuse hari malga-puudega, mujal maailmas ka-sutatakse selleks ka keraami-lisi suuremõõtmelisi harjakive (näiteks Hollandis), Taanis vask-plekki ning punutud ja traatvõr-guga kaetud harju Suurbritan-nias.

Katusekonstruktsiooni kin-nitamisel tuleb järgida projekti ja euroopalikku head ehitusta-va, mitte Eesti oma. Müürilatid peavad olema tugevalt kinnita-tud kandvatele seintele. Kõi-ge ohtlikumad kogu katuse-konstruktsiooni lendutõusmi-seks on ühtse plaadi moodus-tavad katusekatted – väikese-mõõtmeliste katusetükkmater-jalide puhul liigub iga katuse-kivi või -plaat eraldi ning see-tõttu ei muutu tuule tõstejõud ohtlikuks kogu katusekonst-ruktsioonile. Kokkuvõttes võib öelda, et sõltumata katusekat-tematerjalist, kui see on korra-likult ja nõuetekohaselt kinni-tatud katuse kandekonstrukt-siooni külge ning see omakor-da kandvatele seintele, ei tõu-se katus ka suurema tormi-ga lendu. Aga selle saab taga-da ainult korralikku projekti ja kompetentset ehitajat ka-sutades.

kõik eterniitplaadid neljast nur-gast ja lisaks katuseäärtel pike-mate plaatide puhul kahe kru-viga keskelt.

Katusekivid kinnitatakse spetsiaalsete kinnitusklambri-tega, mis enamasti on valmis-tatud roostevabast terasest. Be-toonkatusekivide kinnitami-seks kasutatakse ka tsingitud plekist valmistatud klambreid. Harjakivid kinnitatakse samu-ti spetsiaalsete alumiiniumist harjakiviklambritega, mitte naelte või kruvidega, mis kinni-tavad ainult ühe harjakivi otsa.

Kinnitusklambrid on too-detud eraldi igale konkreetse-le katusekivitüübile ning need kinnitavad üldjuhul katusekivi alt servast, mis tagab ka katu-sekivi alumise osa kindla fik-seerimise.

Katusekivide kinnitami-se tihedus sõltub katusepiir-

2010. aasta augusti torm viis Haljalas kortermajalt katuse. Foto: Raigo Pajula

Probleemina võib välja tuua ka ühtse riikliku standardi ja reeglite puudumise.

Katusekonstruktsiooni kinnitamisel tuleb järgida projekti ja euroopalikku head ehitustava, mitte Eesti oma.

Teemalehe toimetaja: Kuldar Kullasepp; [email protected]; tel 666 2258 Projektijuht: Jaanus Sarapuu; [email protected]; tel 666 2330 Reklaamitoimetaja: Anneli Teppo; [email protected]; tel 666 2329 Kujundaja/küljendaja: Tiit Sermann Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn

postimees, 5. ApRiLL 2013 KATUSELEHT || 3

Kuldar [email protected]

Võib julgelt öelda, et katuse-korterid on trend, eriti noorte hulgas. Huvitava planeeringu-ga korterid on hinnas ja iga ka-tusekorter on unikaalne – teist sellist ei leia. Need, keda tüüpi-lised kortermajade elamispin-nad ei köida, piiluvad tihti ka-tusekorterite poole.

Kinnisvarabüroo Uus Maa Tallinna kesklinna elamispin-dade konsultant Margit Sild teab öelda, et katusekorterite väljaehitamine sai hoogu juba enne kinnisvarabuumi. «Paljud korteriühistud nägid head või-malust pööningu võõrandami-se arvelt maja korda saada,» üt-leb Sild. Sagedasti pakuti katu-sekorruse omandamise tingi-museks majale vajalike tööde tegemist – näiteks katuse va-hetamist või fassaadi renovee-rimist. «Sageli on huvi katuse-korrusele laieneda ka maja en-da viimase korruse elanikel ja nii on tekkinud huvitavaid lä-bi kahe korruse ehitatud kor-tereid.»

Kas katusekorterit ostes on vaja millelegi eriliselt tähe-

KATUSeKoRTeR. Ilmekad, stiilsed, valgusküllased – katusekorterid on neile, kes otsivad midagi erilist.

Kolime katuse alla

lepanu pöörata? Margit Sild üt-leb, et üldiselt kehtivad samad soovitused mis teistegi elamis-pindade puhul. «Kui, siis ehk peaks suuremat tähelepanu pöörama soojustusele – et suvel liiga palav ja talvel liiga külm ei oleks,» ütleb ta.

Kuigi katusekorterid on ül-diselt populaarsed, siis igat ka-tusekorrust siiski korteriks väl-ja ehitada ei saa. Samuti peab osa majade puhul arvestama miljööväärtuslikkusest tulene-vate nõuetega.

Pildilolevad tsaariaegsed korterid Kadrioru puitmajades on välja ehi-

tatud majade arendustegevuse käigus ehk teisisõnu renoveeriti majad tervikuna arendaja poolt. Korterid on valgusküllased, näi-

teks on neil katuseaknaga vanni-tuba. Esimesel kahel pildil oleval

korteril on väga hästi ära kasuta-tud madalamad osad ehk siis pind, mis on nn tasuta (pinna- ja hinna-

arvestus algab kõrgusest 1.60). Sinna on ehitatud panipaiku ja

suur garderoob.Fotod: uus Maa KinnisvaRa

stiil

Tähelepanu tuleb pöörata soojustusele - et talvel

poleks külm ja suvel palav.



Viimastel aastatel on suur hulk kortermaju saanud kenama vä-limuse. Kuid kena fassaadi ta-ga peitub ka energia kokku-hoid. Riigi abiga on vanad ja ebamõistlikult palju energiat kulutavad majad saanud palju moodsama ilme. Samas on Ees-tis veel väga suur hulk maju, mis vajavad tõsist tähelepanu ja renoveerimist. Kõrvuti fas-saadi ja hoone otsaseinte soo-justamisega tasub renoveerides ka katus korda teha.

Katuse erilehes on tähele-panu saanud nii kivi-, eterniit- kui ka murukatused. Nüüd on aeg vaadata teraskatuste poole. Just see kattematerjal on eriti sobiv korterelamute katuste re-noveerimiseks, ütleb Erki Loi-gom aktsiaseltsist Toode.

«Soe õhk tõuseb üles ja soo-justamata katuse kaudu tek-kiv soojakadu on suurim,» üt-leb ta. Et saada selge ülevaade, kui suurt tööd katus vajab, on mõistlik tellida energiaaudit. Selle abil saab hea pildi, milli-ses seisus on katus ja kui suu-res ulatuses on vaja renovee-rida. Energiaauditi tegemiseks kasutab teenusepakkuja hoone tehnilisi andmeid, sh ehituspro-jekti, samuti tehakse kohapeal vaatlusi ja mõõdistusi. Arves-tatakse energia kulu tegelikke andmeid.

Energiaaudit leiab probleemidRenoveerimine on kallis et-tevõtmine, seepärast peab ju-ba energiaauditit tehes olema veendunud, et tööde teosta-jaks on professionaalsed ja ko-gemustega teenusepakkujad – odavaima pakkumisega saavu-

marKo marlofAS Bestor Grupp müügiesindaja

Katuse renoveerimine on suh-teliselt suur ning kulukas ette-võtmine ja seepärast tuleks kõik korralikult läbi kaaluda, enne kui tegutsema asuda. Renovee-rimise kogumaksumus kujuneb üldjuhul kolmest tegurist. Esi-teks aluskonstruktsiooni sei-sukord ning selle renoveerimi-se või ümberehituse vajalik-kus. Teiseks mängib rolli pai-galduse maksumus. Kas on te-gemist keerukama paigalduse-ga ehk tuleb palgata pädev et-tevõte töid tegema või on tege-mist lihtsalt paigaldatava ma-terjaliga. Kolmandaks mängib rolli katusekattematerjali reaal-ne maksumus koos vajalike li-satarvikutega. Näiteks erine-vaid reklaamkampaaniaid jäl-gides peab täpselt vaatama, mi-da konkreetne pakkumine sisal-dab. Tihti reklaamitakse välja materjali ruutmeetri hind, mis esmapilgul näib vägagi soodne. Hiljem juba konkreetset pakku-mist kauplusest küsides näeme,

RenoVeeRImIne. Eestis on palju maju, mille katus on auväärses vanuses, 40–50 aastat. Need vanade eterniitplaatidega katused vajavad hädasti renoveerimist.

Vana eterniitkatuse renoveerimine on lihtne

eterniit

teras

Nõukogude ajal ehitatud majade eterniitkatuste aeg on läbi ja need tuleks uuema vastu vahetada. Ja taas võib vaadata eterniidi poole – võrreldes vanaga on kaasaegne eterniit turvaline. Foto: ants liigus / PäRnu PostiMees

et pärast vajalike tarvikute lisa-mist on esialgne soodne ruut-meetri hind muutunud märga-tavalt kallimaks. Seega tasuks otsustamisel lähtuda kindlasti juba komplektsest pakkumisest.

Millega oleks mõistlik va-na eterniitkatust renoveerida? Kauplustes on saadaval asbes-tivaba kiudtsementlaineplaat ehk nn kaasaegne eterniit. Kui 15 aastat tagasi suhtuti kaasaeg-sesse eterniiti teatud umbusu-ga, siis nüüdseks on materjali populaarsus tunduvalt kasva-nud ning enamik inimesi juba teab, et tegu on tervisele ohutu ning igati korraliku katusekat-tematerjaliga.

Tänapäeval pakutav eterniit on hingav materjal, mistõttu ei teki eterniidi alla kondensat-sioonivett. Samuti on see mü-ravaba nii tuulise kui ka vihma-se ilmaga, lisaks ka rooste-, tule- ja happekindel. Ja nagu öeldud, on eterniiti lihtne paigaldada.

Puitkonstruktsiooniga ka-tuseid renoveerides on võimalik vana konstruktsioon alles jätta, kui see on piisavalt heas seisukor-ras. Nõukogude ajal toodeti pea-miselt kolmes mõõdus eterniit-plaate, üks neist oli 1,13 × 1,75 m.

Ka uued eterniitplaadid on just sellises mõõdus. Seega, kui roo-vitis on küllalt heas seisukorras, pole roovi sammu vaja muuta ning piisab ainult katusekatte-materjali vahetusest. Kaalu poo-lest on praegu kasutatav eterniit nõukogudeaegse eterniidiga sa-mas klassis ehk 15 kg/m2.

Tänapäevane eterniit po-le mõeldud ainult renoveerimi-seks, vaid ka uute katuste ehita-miseks. Kattematerjaliga samast materjalist lisadetaile kasutades näeb lõpplahendus välja estee-tiline ja korrektne ega jää mil-legagi alla kivi- või teraskatuse-le. Ilu eest hoolitseb ka võima-lus katust ise värvida, sest eter-niiti on saadaval ka värvimata.

Eterniit on väheseid mater-jale, mis on ennast Eesti tingi-mustes pikaajaliselt tõestanud. Isegi nõukogude ajal toodetud eterniit, mis oli suhteliselt vi-letsa kvaliteediga, on katustel kestnud 40 ja isegi 50 aastat. Tä-napäevase eterniidi koostekva-liteet on kindlasti kõrgem ning lähtuvalt sellest on ka pikem tootjate pakutav eluiga, ulatu-des isegi 70 aastani. Kvaliteedi tõestuseks pakub osa tootjaid materjalile 30 aastat garantiid.

KoRTeRmAJAD. Renoveerides peab tähele panema, et lisaks fassaadile ja otsaseintele tuleb väga kriitiliselt ka katus üle vaadata.

Teras on kortermaja renoveerimisel väärt materjal

tatud kokkuhoid võib lõpuks minna kalliks maksma.

«Energiaaudit on sisuliselt hoone soojustehniline bilanss, kus elementide kaupa vaada-takse energiavajadusi hoo-ne kütteks, ventilatsiooniks ja sooja tarbevee valmistami-seks,» ütleb Loigom. Tema sõ-nul arvutatakse hoone soojus-kaod eraldi seintele, lagedele, põrandatele, ustele ja akendele.

Kui energiaaudit tehtud, võib asuda konkreetsete töö-de juurde.

Paljud korteriühistud on oma majale valinud teraskatu-se. «Teraskatuse suur eelis on kerge kaal, kiire paigaldata-vus ja palju erinevaid visuaal-seid lahendusi,» ütleb Erki Loi-gom. Samuti peab ta oluliseks selle sobivust Eesti heitlikesse ilmaoludesse. Profileeritud te-raskatus, olgu selleks kivimus-ter, laineline või valtsplekk, ei nõua tavaliselt erilisi ümberehi-tusi kandvas konstruktsioonis. Küll on aga Loigomi sõnul ka-sulik üle vaadata puitkonst-ruktsioonide kinnitused müüri-dele. «Need kipuvad olema kõi-ge nõrgemad sõlmed nõukogu-de perioodil ehitatud hoonetel,» ütleb ta. Ka siin ei piisa korte-riühistu juhatuse inimeste en-di hinnangust, vaid igati mõist-lik on tellida eksperthinnang. «Võib 99% väita, et tuules ja tormis lendu läinud katused on lennanud ära koos toolvär-giga, sõltumata milline katuse-kattematerjal on valitud.» Te-ma sõnul ei ole õnnetuse järel sugugi õige süüdistada äralen-nanud katuse korral ainult ehi-tajat, kes järgib etteantud pro-jekti ja tihtipeale ei sisalda need vajalikke lisatugevdusi müüri-lattide ja muu puitkonstrukt-siooni kinnitamise osas. «Siin-kohal näeme vajadust, et se-da hakkaksid nõudma peami-sed finantseerijad, pangad ja ka kindlustusettevõtted.»

Teraskatuse paigaldamine pole iseenesest kuigi keeruline ega eelda suuri mahukaid töid. Esmalt tuleb eemaldada vana katusekate ja see utiliseerida. Seejärel paigaldada uus alus-kattekile ja roovitus ning teha vajalikud plekitööd. Tavaliselt tehakse katuse renoveerimi-se käigus ka katuse või katus-lae soojustamine, tuulekastide

uuendamine ning vihmaveesüs-teemide vahetus. See muudab tehtud töö terviklikuks. «Pro-fiilplekkidest sobivad korter-majale erinevad trapetsprofii-lid, valtskatus või selle moodne analoog, kivimustriga plekk,» ütleb Loigom, kelle sõnul on värvivalikuid 25 ringis. Seega

Katuse renoveerimi-ne aitab hoone eluiga pikendada. Lisaks sellele lisab see aga omajagu emotsio-naalset väärtust – vana maja saab uue näo, seda on silmal ilus vaadata. Uue ka-tuse saanud korter-majad toovad maga-latesse uut sära.

Foto: as toode

«Tormis lendu läinud katused on lennanud ära

koos toolvärgiga»


KoRTeRmAJAD. Renoveerides peab tähele panema, et lisaks fassaadile ja otsaseintele tuleb väga kriitiliselt ka katus üle vaadata.

Teras on kortermaja renoveerimisel väärt materjal

dada. Soovituslik on seda iga viie aasta tagant värvida.

Veel üks nõuanne – tsink-pleki puhul on eripäraks ladus-tamistingimused. Tihedalt üks-teise peale laotud lehed ei talu niiskust, mistõttu võib korro-sioon ehk valge rooste tekki-da kaks nädalat pärast ladus-tamist.

Vihmaveesüsteem uueksKoos katusega uuendatakse ka vihmaveesüsteemid. Pealtnäha erinevad need peamiselt vaid kujult – on nii ümaraid kui ka kandilisi vihmaveesüsteeme. Kumba valida, sõltub tellija soovist, sest sisulist vahet ku-jul ei ole. On levinud küll lin-nalegende, et vesi voolab pa-remini ümaras rennis ja kan-dilisse renni koguneb rohkem sodi. Tegelikkuses see siiski nii pole. Samas hooldada tuleb nii ümaraid kui ka kandilisi vih-maveesüsteeme.

Välimusest olulisemaks tu-leb pidada materjale ja nende omadusi. Loigomi sõnul saab lähtuda sellest, et mida pak-sem on materjal, seda vormi-püsivamad on tooted. «Valda-valt toodetakse renne-toru-sid 0,50–0,60 mm paksusest tsingitud terasplekist,» ütleb ta. Õhemate materjalide pu-hul on oht, et lumekoormuse all hakkab see venima. Et se-da vältida, tuleb rennikinni-tid paigaldada tootja juhendi-te kohaselt. 0,50 mm materja-list rennile tuleks rennikonk-sud Loigomi sõnul paigalda-da 80-sentimeetrise sammu-ga. 0,60 mm materjalile piisab näiteks meetrisest sammust. Torude puhul pole tema sõ-nul materjali paksus nii oluli-ne. Küll aga võiks mõelda van-daalikindlusele. Seepärast soo-vitab Loigom esimese korruse

ulatuses paigaldada torule ka-he millimeetri paksusest tera-sest turvatorud.

Tähelepanu tuleb pöörata ka korrosioonikaitsele, seda nii seest kui ka väljast. Eriti olu-line on see just seest, sest just seal liigub kõige rohkem vett.

Siinsed müüjad pakuvad nii vastupidava värv- kui ka PVC-kattega kaetud vihmaveesüs-teeme, mille puhul on värvi-valik samuti 25 ringis ehk sa-ma lai kui katuste puhul. Tänu sellele saab hoolitseda, et ka-tus ja vihmaveesüsteemid on ühte värvi ja seega silmale ilus vaadata.

Rõdud nägusaksKoos katusega võiks üle vaa-data ka rõdud. Siin on popu-laarseks rõdude uuendamise materjaliks profiilplekk. Loi-gomi sõnul kasutatakse rõdu-dele uue väljanägemise andmi-seks peamiselt trapetsprofii-le. Tema sõnul on see ka sood-saim lahendus rõdude renovee-rimisel, olles seejuures ka ker-gelt hooldatav. Sellest võima-lusest on kinni haaranud sajad ühistud, kes oma rõdud just sel moel värskendanud on.

Ka hoone otsaseinu saab terasega nägusamaks muuta. Tõsi, siin peab arvestama oma-valitsuse reegleid – kus luba-takse fassaadidel trapetspro-fiilidega lahendusi kasutada ja kus mitte. «Seepärast pa-kutaksegi mitmesuguseid si-ledaid tooteid, mis erinevad tunduvalt trapetsprofiilidega lahendusest,» ütleb Erki Loi-gom. Sellisteks toodeteks on eri kuju ja suurusega paneelid ja kassetid. «Selliseid fassaa-dilahendusi näeme tänapäeva-ses linnaruumis ohtralt, pea-miselt kasutatakse neid büroo-hoonetel.»

peaks iga ühistu leidma endale meelepärase.

Korralik tsink kaitseb rooste eestEt katus rooste ei läheks, on see vaja katta tsingiga. «Eestis on alates 2013. aasta kevadest Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Lii-du poolt algatatud ja Eesti Stan-dardikeskuse kinnitatud rah-vusliku katuseehitusstandardi-ga ette nähtud kasutada tsink-pleki all tsingikihti mitte vähem kui 350 g/m2 kohta (värvkattega plekile on nõue värvi all mitte vähem kui 275 g/m2).» Kuid olu-lisem sellest numbrist on terase katmine ühtlaselt. Silmaga ei ole seda võimalik eristada, mistõt-tu võiks ostja tunda huvi pleki päritolu kohta. Müüja peab aga olema valmis tõestama, et plekk on tsingitud korralikult ja kva-liteetselt. «Katusetööstuses ka-sutataval rullil peab olema rulli-pass, mis tõendab toote päritolu ja tehnilisi andmeid. Rullipass on vajalik ka võimaliku praa-gijuhtumi korral, et leida üles teised samast partiist toodetud tooted ja võrrelda neid praagi-juhtumiga,» räägib Loigom.

Eestis kasutatakse tavali-selt terast paksusega 0,50 mil-limeetrit. Samasugune teras on kasutusel näiteks Soomes. Kuna paksem teras on kal-lim, siis levib Eestis ka veidi õhem, 0,45-millimeetrise pak-susega teras. Siiski ei tasu kar-ta, et see kergemini roostetama hakkab. Nagu eelnevalt öeldud, siis on oluline tsingikihi pak-sus ja ühtlane jaotus. Küll ta-suks ettevaatlikumalt suhtu-da 0,40-millimeetrise paksuse-ga terasesse, mida kasutatakse idapiiri taga. Selline paksus on standarditega ka keelatud.

Et tsingitud plekiga katus korras püsiks, tuleb seda hool-


marKo PonderEksklusiivehitus OÜ

Murukatus tähendab tava-arusaama järgi seda, et katu-sel kasvab muru. Tegelikult aga päris muru kui niisugune katu-sel üldjuhul ei kasvagi – muru asemel on tegemist hoopis vä-henõudlike taimeliikidega. Ka-tusel taimestiku kasvamine eri-neb taimede maas kasvamisest, seepärast seab see nii katuse-le endale kui ka seal kasvava-le taimestikule karmimad nõu-ded.

Murukatused jaotatakse üldjoontes kahte rühma – eks-tensiivsed katused, mis ei vaja hoolt ning intensiivsed katu-sed, mis vajavad hoolitsemist ja kastmist.

Murukatuse üldine olukord sarnaneb looduses mägedes va-litsevaga – kuum, kuiv ja kivi-ne. Kuigi katus on maapinnast vaid mõned meetrid kõrgemal, on seal tegemist hoopis teistsu-guse kliimaga kui maapinnal.

Murukatuseid saab rajada nii lame- kui ka viilkatustele. Lamekatusele murukatuse ehi-tamine on lihtsam, kuid ka viil-katusele ehitamine tasub vae-va. See on ka maapinnalt ke-nasti nähtav ning annab hoo-nele ja seda ümbritsevale lisa-väärtust.

Ekstensiivne murukatus on katusetüüp, kus pinnas ja tai-mestik katusele on valitud sel-line, et see ei vaja enam täien-davat hoolitsust. Ekstensiiv-sel murukatusel saavad kas-vada vaid vähenõudlikud tai-med. Sobivad näiteks kukehar-jalised ja teised taimeliigid, mis suudavad karmides kliimatingi-mustes ellu jääda. Seetõttu ei ole murukatus enamasti rohe-

TAImeD. Katust ei pea ehtima katusekivid, eterniit või plekk. Seal võivad kasvada ka värvi toovad taimed.

Murukatused toovad sära ja värve

tuste kaal algab 50 kg/m2, ras-kemate kaal võib küündida ku-ni 400–500 kg/m2 kohta. Sel-lele tuleb lisaks arvestada veel talvist lisakoormust lume näol.

Murukatuse ehitamise võib laias laastus jagada kolme faa-si. Esmalt projekteerimine, siis konstruktsiooni ja veekindla katuse ehitamine ning seejä-rel haljastuse, pinnase ja dre-naaži rajamine. Seejuures tu-leb arvestada, et kõiki neid töid teevad erinevad spetsialiseeru-nud firmad: projekteerimisfir-ma projekteerib, katusefirma ehitab katusekonstruktsiooni ning haljastusfirma ehitab dre-naaži, paigaldab pinnase ja hal-jastuse.

Kuna Eestis kestab sooja-periood suhteliselt lühikest ae-ga, tuleb taimi hoolikalt valida, et saavutada võimalikult pikk «rohelise katuse» periood. Vas-tasel korral on nii, et taimes-tik ärkab alles juunis ning sep-tembris on juba kõik kärbunud ja enamiku aega on katus näh-tava taimestikuta. Seetõttu tu-leb kasutada erinevaid taime-liike ning neid omavahel kom-bineerida, et pikendada katuse «rohelist» aega. Oskusliku tai-mestiku valiku korral on pea-aegu kogu lumevabal perioodil katus kaetud kena ja silmarõõ-mustava taimestikuga.

Murukatuse omadusedMurukatus loob esmajoones inimese jaoks teistsuguse estee-tilise elamuse. Kuid see ei ole ainus põhjus, miks rajada mu-rukatus – esmapilgul varjatud,

rohelus

kuid olulised murukatuse oma-dused ei paista lihtsalt välja.

Murukatus loob hoonesse stabiilsema kliima. Talvel täi-dab pinnas ja taimestik osali-selt täiendava soojustuse osa ning suvel hoiab katuse ning seega ka kogu hoone päikese käes üle kuumenemast. Kuna murukatuse pinnas ning dre-naažisüsteem hoiab endas mär-kimisväärse koguse vett, siis väheneb koormus maja ja täna-va vihmaveedrenaažile: tugeva vihma korral ei jookse muru-katuselt vett ojadena alla nagu

tavaliselt katuselt. Katus imab vee endasse ning laseb selle hil-jem tasapisi välja voolata, see-juures aurustub suurem osa atmosfääri tagasi. Selline la-hendus aga alandab ümbritse-vat temperatuuri – küllap kõik teavad, kuidas kuumal päeval majade seinad kuumust õhka-vad. Kui linnas on murukatu-seid suurel hulgal, on võimalik alandada ka linna üldist kõrge-mat temperatuuri.

Eelised ei piirdu ainult ka-suga inimesele – murukatus an-nab eluvõimaluse lugematule

Murukatused on populaarsed põhjamaades, eriti Islandil ja Fääri saartel. Kuid ka Eestis võib murukatuseid rajada, arvestades seejuures meie kliima eripärasid. Foto CoRbis/sCanPix

line muru, mida tihtipeale ette kujutatakse, vaid pigem kolla-kate-punakate-rohekate värvi-de segu.

Intensiivne murukatus va-jab aga hoolitsust. Olenevalt taimedest on vaja vähemalt kastmist, teinekord aga ka tai-mede vahetamist ja ümberistu-tamist. Nagu tavaliseski aias.

Kuna intensiivsel muruka-tusel reguleeritakse niiskust vajaduse järgi, on sellel katusel võimalik kasvatada kõikvõima-likke taimeliike ning valik ei ole piiratud ainult vähenõudli-ke taimedega. Seetõttu võib in-tensiivne murukatus välja näha nagu õitsev aed ning üldse mit-te enam katust meenutadagi.

Murukatuse rajamineMurukatuse rajamine algab ju-ba projekteerimisfaasis. Arves-se tuleb võtta murukatuse pal-ju suuremat koormust võrrel-des tavalise katusega. Samu-ti ka seda, et kasutatav hüd-roisolatsiooon oleks vettpidav ja kvaliteetne, sest kogu konst-ruktsioon saab suurema koor-muse ning on raskemates tin-gimustes kui tavalise katuse puhul.

Ka varem valmis ehitatud hoonele on võimalik rajada mu-rukatus, seda küll ainult eks-tensiivsena, sest ekstensiivsel murukatusel kasutatakse õhe-mat pinnasekihti. See tähendab väiksemat koormust katusele.

Kui suurt koormust on ka-tusele võimalik täpselt raken-dada, tuleb iga konkreetse hoo-ne puhul välja arvutada ning seejärel valida, kui paks pinna-sekiht rajada ning mis sorti tai-med sobiksid.

Vastavalt sellele, millist mu-rukatust soovitakse rajada, tu-leb vajaminev koormus uue hoone ehitamisel sisse arves-tada. Kõige kergemate muruka-

Siinne lühike soe periood sunnib ka taimi hoolikalt valima, et katus püsiks võimalikult kaua roheline.


TAImeD. Katust ei pea ehtima katusekivid, eterniit või plekk. Seal võivad kasvada ka värvi toovad taimed.

Murukatused toovad sära ja värve

hulgale väikestele putukatele, liblikatele ning ka lindudele, te-kitades linna täiendava ökosüs-teemi ning eluaseme linnakesk-konnast juba ammu lahkunud liikidele.

Murukatuse ise ehitamineEestis ehitatakse kahjuks mu-rukatuseid väga vähe. Kindlas-ti on üheks põhjuseks muru-katuse kõrge hind, samas on võimalik väiksemale hoonele, näiteks aiamajale, varjualuse-le või puukuurile ehitada mu-rukatus ise. Ehitamise käigus tuleb silmas pidada vaid paari olulist asja. Esiteks – sarikad ja seinad peavad olema piisavalt tugevad murukatuse koormu-se jaoks. Teiseks tuleb katuse-le ehitada piirdeservad, et pin-nas katuselt maha ei kukuks.


Rahvasuu ütleb, et köök on ko-du süda. Ilma köögita on tõe-poolest väga keeruline elada. Sellest veel keerulisem oleks aga hakkama saada ilma ka-tuseta. Seepärast on nii hoone kui ka selle elanike seisukohalt ülimalt oluline katuse heakor-rale tähelepanu pöörata ja õi-gel ajal vananema hakanud ka-tus parandada, renoveerida või uue vastu vahetada.

Erilist tähelepanu peak-sid katuse seisukorrale pööra-ma need majaomanikud, kelle hoone katus paarikümne aas-ta tagant pärineb. «Meie õnne-tuseks hävitas nõukogude aeg väljakujunenud arusaamad kor-ralikust katusematerjalist ning seepärast olime kõik sunnitud kasutama mürgist asbestisi-saldusega eterniiti, mille elu-iga hakkab tänaseks päevaks küll juba läbi saama,» ütleb Mo-nier OÜs vanem tehnilise kon-sultandi ametit pidav Avo Nur-ming.

Hiliseim aeg on renoveeri-misele mõelda siis, kui ilm ka-tuse vahelt sisse tungima hak-kab. Avo Nurmingu sõnul tuleb välja selgitada, kust katus läbi sajab. Siin on võimalusi palju – katuse harjalt, seinaliidete va-helt, neelust, korstna ümbru-sest või on hoopis katuse ma-terjal katki. Teinekord pääseb renoveerimisest, kui eterniit on pudedaks muutunud, kuid õnneks olemas asendusvaru – piisab katkise plaadi välja va-hetamisest. «Pööra tähelepanu seina ja korstna liitele ja vaja-dusel paranda see ära,» juhen-dab Nurming. «Lihtsaim viis parandamiseks on osta või tel-lida korstnatihenduskomplekt või osta rull tihendusmaterja-li Wakaflex, tihendusmassi ja ääriseplekki.»

Kodu katust hooldades või renoveerimist plaanides tuleb kindlasti arvestada, et parim aeg selleks on kevadel või sü-gisel. Nurmingu sõnul tuleks hooldamine ette võtta kord aas-tas ja siis tuleks nii katuselt kui ka vihmaveerennidest eemalda-da okkad, lehed, oksad ja muu praht – just need on peamised põhjused, miks katusel kahjus-tused tekkida võivad. «Kriitili-ne pilk tuleks heita ka katuse-harjale, kuna see on katuse üks kaitsetumaid osi,» ütleb Nur-ming. Samuti tuleb kontrolli-da korstna ja vintskapi ühen-dust katusega.

Lumerohkeid talvi silmas pidades peaks hindama katu-se vastupidavust lume, aga ka inimese raskusele – kas õnnes-tub katuselt lund alla loopida. Kui nähtu tekitab muret, on õi-ge aeg kohe reageerida ja hinna-ta, kas parandustöödega saab ise hakkama või oleks kasulik küsida nõu professionaalilt ja vajadusel võtta ette põhjalikum renoveerimine.

Avo Nurming rõhutab, et katuse maksumus ei võrdu mit-te ainult katusekivide või muu kattematerjali maksumusega. «Et katus toimiks ja oleks vas-tupidav, tasub mõelda ka kinni-

mÄRKA VIGA. Iga katus vajab tähelepanu ja kord aastas tuleks see kindlasti üle vaadata. Märkamata jäänud vead võivad kalliks maksma minna.

Katus vajab tähelepanutusvahendite, lumetõkete ning astmete peale,» ütleb ta. Igal juhul on oluline, et katus ehi-tataks korralikult. «Buumi ajal tekkis palju uusi ehitusettevõt-teid, kellest mitte kõik ei pak-kunud parimat võimalikku tee-nust, mistõttu peab nii mõnigi majaperemees juba nüüd tege-lema katuse vahetusega.» See-ga oleks katuse ehitajat otsides igati mõistlik uurida nii tutta-vate kogemusi kui ka konsul-teerida erinevate ettevõtetega. Tähele tuleb panna ka seda, et katuse kattematerjali vaheta-miseks peab kohalikust oma-valitsusest taotlema ehituslu-ba. Piirangud kehtivad ka hoo-netele, mis on muinsuskaitse all või asuvad miljööväärtusli-kus piirkonnas.

hooldus

Aastas korra-kaks peaks kindlasti uuri-ma, et katusel miski

parandust ei vaja.Foto: CoRbis/sCanPix

Samuti tuleb tagada veekind-lus – murukatuse alla ei sobi näiteks plekk või eterniit. Ka-sutada tuleb lamekatuse kat-tematerjali.

Silmas tuleks pidada ka ees-märki saavutada katusel või-malikult niiske keskkond. Ka-sutada palju kive ja vähe mulda. Õige kasvupinnas ongi suure-malt jaolt kiviklibu, mitte muld ega kasvuturvas. Ning viimaks – leidke taimed, mis sellisel pin-nasel kasvavad. Kasutada võib ka mättaid, sellisel juhul on küll tegemist juba mätaskatu-sega. Kindlasti ärge tehke katu-se ehitamise käigus kahju loo-dusele, minnes metsa suvalisi taimi välja kaevama. Pöördu-ge sobivate taimede saamiseks spetsiaalsete kaupluste ja hal-jastusfirmade poole.

Foto: Kevin songeR

katuseleht, 5 aprill

Documents