Mu talvine lemmiktöö on roogu lõigata. Manijal on selleks hea võimalus – roostik algab saja-konna sammu kaugusel koduma-jast. Madala talvepäikese kuld-ses valguses õõtsub roog, tihased ning roohabekad sädistavad seemneid kugistades – pilt mis-sugune!

Viis aastat tagasi jäi roolõikus ära, sest jaanuaritorm tegi puhta vuugi. Ime, et meri maju minema ei pühki-­nud. Sel talvel jäi lõikus jälle ära – aastavahetuseks oli roostik kaelani lund täis tuisanud. Muutused kliimas? Kes koolis tähelepanelikult vee ring-­käiku looduses õppis, see teab – põh-­juseks on tõesti kliimamuutused!Teadlaste arvates on inimtegevuse

tagajärjel kliima soojenenud viimase saja aasta jooksul ca 2-­3 kraadi. Maa-­ilmamere soojenemine sööb jäämä-­gede veealust osa märgatava kiiru-­sega, ookeanide auramise tõttu on kõikjal oluliselt rohkem sademeid. Ja mida muud see meid tabanud hange-­dekooremgi on kui vaid tahkunud vee ajutine peatumine maastikus!

Vajame muutust, mitte kohane-mistVale on arvata, et väikerahvast ei sõltu kliimamuutused ja et meie või-­malus on vaid kohaneda suurriikide ahnusest ning ühepäevamõtlemi-­sest tingitud muutustega. Aksioom „mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt“ kehtib kõikjal. Tarvitseb vaid võtta arvesse uuringuid, mille järgi üleilm-­sest kliimasoojenemisest moodus-­tab 40% hoonetest väljapääsev soo-­jus, 40% põhjustab liiklus ning vaid 20% on tööstuse süü. Kui nii, siis kas

ei tuleks meil alustada oma kodumaja ülevaatamisest? Kas ka mitte sinu, hea lugeja, soojustamata kodu pole lisaks üleilmse kliimaprobleemi teki-­tamisele veel surmavalt hädaohtlik oma jääpurikatega? Eesti põhiseaduse §53 ütleb, et iga-­

üks meist peab loodusressursse ja elu-­keskkonda kasutama säästlikult. Ja järgmine paragrahv tuletab meelde, et igaüks peab olema ustav põhiseadus-­likule korrale. Kas me aga oleme usta-­vad oma riigile, kui ei suuda ega taha kokku leppida inimkonna ellujäämise ainsas tulevikuperspektiivis, milleks on üleminek taastuvenergiale?

Vaatame üle energiavajadusedSDE elukeskkonna komisjon töö-­tas Kopenhaageni kliimakonverentsi materjalide põhjal välja avalduse,

Kas sinu parem käsi teab, mida vasak teeb?Aeg on pidur-dada energia kallinemist Energia hindade pidevasse tõusu suh-­

tume me reeglina kui paratamatusse. Eesti inimesi on harjutatud mõtlema, et ilma suurema kobinata tuleb taluda mak-­sukoorma kasvu, kui see läheb inves-­teeringute katteks, energiajulgeoleku tagamiseks, keskkonnasõbralikuks toot-­miseks ja kõigeks muuks oluliseks.Majandusliku tõhususe seisukohalt on

tõesti mõistlik, kui näiteks süsiniku heit-­koguste suurenemine jääb tarbijate kanda kõrgemate elektrihindade näol. Nii on inimestel võimalik teha oma energiatar-­bimise osas optimaalseid otsuseid. See on asja helgem pool. Tumedam pool aga ütleb, et energia hinna kiire kasv pidur-­dab meie konkurentsivõimet ning piirab suure osa elanike võimalusi elada inim-­väärset elu.

Hinnatõus jätab külmaks?Soovi korral on võimalik leida hinnatõusu pehmendavaid meetmeid, kuid kahjuks ei tegele selle teemaga mitte keegi. Miks ei huvita üldsust küsimus, kuhu läheb saas-­tekvootide müügist saadud raha? Miks ei aruta valitsus võimalust luua reservfond hinnamuutuste pehmendamiseks ja miks ei ole vastavaid seadusparandusi esitanud meie erakond? Vastust ootab samuti küsi-­mus, kas maksuseadused on tõesti parim viis, mille abil hüvitada tarbijatele energia hinnatõusud? Lihtsat ja läbinisti õiglast lahendust

tänaseks pole – isegi kindlaksmääratud

annaks ebaõiglase eelise inimestele, kes kasutavad elektrit, maagaasi ja kütteõli. Kardan, et õiglane meetod saab olema kee-­ruline, kuid ta peab põhinema vähemasti postiindeksil ja leibkonna suurusel. Kompensatsiooni ülempiir ei tohiks

kindlasti olla suurem kui selle piirkonna keskmine energiaarve. Kui inimene kasu-­tab keskmisest vähem energiat, siis on ju tore, kui ta sellest ka kasu saab. On ühe-­selt selge, et pole mingit põhjust kasutada heitkogustega kauplemise mehhanismi selleks, et tekitada kõrgepalgalistele veel üks maksusoodustus.

Vajame sisukamat aruteluKüsite, mida selle energiateemaga peale hakata? Vastan: palun arutame nii olulist teemat sisuliselt, sest aeg ei oota. Energia hinna järsk ja pidurdamatu tõus puudutab meid kõiki. Erakonna volikogu otsusega moodustatud komisjonide otseseks üles-­andeks on leida probleemile lahendus. Ühine jõupingutus on siin hädavajalik.

Jüri TammSDE majandus- ja tööhõivekomisjoni liige

Eesti vajab ulatuslikku energiasäästupro-grammi, ambitsioonikat ning pikaajalist lähenemist taastuvenergia vallas. Alustada tuleks aga lihtsaimast - energiasäästust.

Märkimisväärset energiasäästu on võimalik saavutada ka elukvaliteedis järeleandmisi tegemata. Ometi ei näe me täna Eestis, et see lihtne tõdemus ühiskonnas olulist vastukaja leiaks.

Teadlikkust peab suurendamaTänase olukorra põhjuseks on vähene teadlikkus sääst-­mise võimaluste ja tegelike kulude kohta. Nende riikide kogemus, kus energia säästmises on suuri edusamme tehtud, kinnitab, et avalik sektor omab energiasäästliku käitumise levitamisel võtmerolli. Inimeste käitumist energiasäästu osas muudavad kõige kiiremini tarbi-­jate informeerimine, seadusandlus ja erinevad maksu-­

soodustused, rohelised riigihanked, grandid ning muud meetmed, mis motiveerivad tarbijat energiat säästma. Energia säästmine ei too kokkuhoidu ainult tarbija raha-­

kotile väiksemate kütte-­ ja elektriarvete näol, vaid suuren-­dab Eesti energiajulgeolekut, vähendab vajadust teha ula-­tuslikke investeeringuid energiatootmisse ja vähendab tänase elektritootmise laastavat mõju meie loodusele.

Atraktiivsemad investeerimisvõimalusedRiik saab ärisektorile energia säästmisse tehtavad investeeringud teha huvipakkuvaks. Selleks on vaja luua soodne keskkond professionaalsete energiatee-­nuste ettevõtete turule tulekuks. Seda tüüpi ettevõt-­ted on paljudes Euroopa riikides viimastel aastatel kii-­resti arenenud. Nende edu põhjus on parima oskusteabe kasutamine energia säästmisel. Energiateenuste ette-­võte hajutab tarbija riske energiat säästva investeeringu puhul, võttes investeeringukohustuse enda kanda.

mille sisuks on – Eesti peab koostama tõsiseltvõetava energiasäästu kava ning tegema realistliku rehkenduse oma tegeliku energiavajaduse kohta. Siis võib selguda, et idee tsentraalsest tuumajaamast, mis kustutab kogu riigi elektrinälja, on mõistlik peast välja visata. Julgeolekuriskide pärast ning veel seetõttu, et tuumajaam paneks punni ette taastuvenergeetika aren-­gule. Meil tasub eeskuju võtta Taanist, kus Folketinget juba 1985.aastal ütles resoluutse „ei“ tuumajaamale ning avas nii enneolematult kiire arengutee tuuleenergeetikale.Täna toodab Taani juba 1,5 korda

rohkem tuuleelektrit kui on kogu Eesti vajadus. Usun, et koostöös teiste Euroopa Liidu riikidega tasub meil välja ehitada võimsad ülekandeliinid ning püüda esimese riigina maailmas

minna täielikult üle energiaallika-­tele, mille varud ei lõpe iial. Puhub ju alati kusagil tuul, paistab päike, voo-­lab vesi ning kasvavad taimed, mil-­lest saab toota biogaasi. Endastmõis-­tetavalt tuleb uute energiaallikate ja uudsete tehnoloogiate puhul tähele panna, et nad ei halvendaks elukesk-­konda. Eesti läänerannikule tuulepar-­kide rajamiseks on alustanud ühistööd Saare, Hiiu, Pärnu ja Lääne maavalit-­sused ning selle hiiglasliku teemapla-­neeringu avalikel aruteludel on iga-­ühe püha kohus sõna sekka öelda. Et keegi ei saaks pärast öelda -­

meie riigis parem käsi ei tea, mida vasak teeb…

Mark SoosaarSDE volikogu elukeskkonna komis-joni esimees

Suurim energiaallikas on energiasäästEuroparlamendi sotsiaaldemokraatide eestvedamisel

uuendati olemasolevat hoonete energiatõhususe direk-­tiivi, mille kohaselt alates 2020 aastast peavad kõik uued hooned olema ehitatud nn nullenergia või ülimadala ener-­giatarbimise kontseptsiooni alusel. Nullenergia kontsept-­siooni kohaselt ehitatud hoonet iseloomustab ülimadal energiatarbimine, mis kaetakse taastuvatest allikatest.

Kasutamata võimalusDirektiiv pakub ka osalise vastuse küsimusele, kes selle kõige eest maksab hakkab. Näiteks sisaldab direktiiv ettepanekut, millega Euroopa Komisjon peaks suunama rohkem EL struktuurivahendeid hoonete energiatõhu-­

-­lust aktiivselt kasutanud pole. Miks?

René TammistEuroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide nõunik

// aprill 2010 //

LK 2Hannes Rumm selgitab võlakaitseseadust.***Miks kohtus Jüri Pihl Karel Rüütliga?

LK 4Ivari Padar: euro on Eestile kasulik

LK5Noorsotsid soovivad valimisea langetamist

LK7Marianne Mikko: milleks meile naised?

LK8“Liberalism on rikka ühiskonna privileeg!”,intervjuu Andres Anvel-tiga

Sots segaduses – üks käsi ei tea, mida teine teebFOTO: MARK SOOSAAR

„Oleme uhked, et võlakaitseseaduse mõte sai alguse mullu oktoobris sot-­siaaldemokraatide poolt esitatud sea-­duseelnõust võlgnike kaitseks,“ ütles Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Hannes Rumm. „Meie ja Keskerakonna esi-­algsete mõtete põhjal on valmimas kogu Eesti jaoks oluline seadus, mil-­lega riik aitab raskesse seisu sattunud võlgnikke.“ Võlakaitseseadusel on kaks suurt

sihtrühma. „Esiteks aitab see seadus neid peresid, kes on sattunud hätta oma eluasemelaenu või tarbimislae-­nude tagasimaksmisega,“ selgitas Rumm. „Teiseks aitab see seadus neid inimesi, kes kannatavad lootusetuks muutunud võlakoorma all.“ Praegu sõltuvad kümned tuhan-­

ded võlgade tagasimaksmisega masu tõttu hätta sattunud Eesti pered võla-­usaldaja suhtumisest. Võlakaitsesea-­dus pakub sellistele inimestele riigi ja seaduse tuge. „Praegu on kom-­mertspangad pikendanud ligi 6000 perel eluasemelaenu tagasimaksmise aega ja muutnud laenude tingimusi. Aga seejuures pole võlgnikud saanud toetuda riigi abile ning on pidanud alluma panga tahtele,“ sõnas Rumm. Mõistlikel tingimustel võlast vabaksEraisikust ja ettevõtjast võlgnikke kohtleb seadus ebavõrdselt, sest ras-­kustesse sattunud ettevõtted võivad saneerimisseaduse alusel pöörduda kohtusse, et sõltumatu nõustaja abil saada võimalus oma võlgade ümber-­kujundamiseks. Võlakaitseseadus pakub ka peredele võimaluse oma võlgu ümber kujundada, võla täht-­aega pikendada ning võla summat osaliselt vähendada kohtu abil. „Kahjuks valdab seni Eesti polii-­

tilises kultuuris seisukoht, et ise oled loll, kui võlgu võtsid ja seda nüüd tagasi maksta ei suuda,“ ütles Han-­nes Rumm. „Lääne-­Euroopas ollakse viimasel kümnel aastal pidevalt liiku-­nud selles suunas, et võlgniku pikka-­

deks aastateks normaalsest elust välja lülitamine on ühiskonna jaoks palju kallim, kui tema mõistlikel tingimus-­tel mõistliku aja jooksul võlgadest välja toomine.“

Lahendus ka lootusetutes olukor-dadesSotsiaaldemokraatide jaoks on võla-­kaitseseaduse puhul väga oluline ka põhimõte, et see lihtsustab üksikisiku pankrotti. „Kui võlg on tõesti lootuse-­tult suur, pere on selle tõttu juba nii-­kuinii kaotanud oma vara ning sisse-­tulekud on väikesed, siis on tulevikus mõistlik valida võlapiinade piken-­damise asemel üksikisiku pankrot,“ ütles Rumm. Paraku tähendab üksikisiku pank-­

rot Eestis praegu seda, et võlgnik peab viie aasta vältel tasuma võla-­usaldajale 75-­85% oma seaduslikust sissetulekust. Karm seadus tähendab, et paljud võlgnikud väldivad pank-­rotti või varjavad pankrotimenetluse ajal oma sissetulekuid. Teisisõnu ei tööta praegune pankrotiseadus nii-­kuinii, sest võlausaldajad jäävad ilma oma rahast ning riik maksutuludest. „Sotsiaaldemokraatide ettepaneku

kohaselt väheneb pankrotimenet-­luse aeg kuni ühe aastani, võlakait-­

Sotsiaaldemokraadid töötavad välja võlakaitseseadust

Jüri Pihl, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Rahvaliidu vahel on viimasel ajal toimunud mitmeid kohtumisi. Mis on nende kohtumiste eesmärk ja kas nende pinnalt on oodata suuremaid muutusi Eesti poliitilisel maastikul?

eel kui valimiste vahelisel ajal. See on igati normaalne poliitilise kultuuri osa. Viimasel ajal on tõesti üsna tihedalt kohtunud sotsid ja rahva-­

liitlased. Avalikult kutsus SDE tegusaid ja sotsiaaldemokraatli-­kult mõtlevaid rahvaliitlasi endaga liituma juba sügisel ning kahe erakonna delegatsioonid on pidanud selles osas mitmeid konsul-­tatsioone. Neid protsesse on aga veel vara täpsemalt kommenteerida.

On selge, et Eesti poliitiline maastik lähiajal korrastub, viimase EMORi uuringu järgi kaks parlamendierakonda kas kõiguvad valimiskünnise piiril või jäävad sellele pikemat aega alla. Mina usun, et Eesti vajab valimiste eel praegustele valitsus-­

parteidele alternatiivi ja kõik võimalused tugeva jõu tekkeks on olemas.

Üks küsimus

Võimuvahetus Võrus

seseaduse töövariandis on see täht-­aeg praegu 3 aastat,“ selgitas Rumm. „Lühem pankrotimenetluse tähtaeg kiirendab võlgniku naasmist normaa-­lsesse ellu. Samas pole see ka ülekoh-­tune võlausaldaja suhtes, sest lootuse-­tult võlgnikult pole tal enam niikuinii lootust midagi välja nõuda.“ Lootusetu võlgniku näitena tõi

Rumm ühes Tallinna võlanõustamis-­keskuses kohatud riigiteenistuja, kes on võtnud kokku 12 (!) SMS-­laenu ning kel pole ka pärast korteri müüki vähimatki lootust võla jääki oma pal-­gast tasuda. „Sellele kahe lapse emale soovitab võlanõustaja juba praegu üksikisiku pankrotti, lühema pank-­rotimenetluse korral pääseb see pere vaevast lihtsalt kiiremini.“

Tugev vastuseisVõlakaitseseaduse menetlemist on pidurdanud Eesti kõige tugevama lobirühma ehk Pankade Liidu tugev vastutegevus ning töörühma juhi Ken-­Marti Vaheri kandideerimine IRL-­i peasekretäriks. „Loodan siiski, et jaanipäevaks on võlakaitseseadus vastu võetud nii, et see ei peta tuhan-­dete võlgnike ootusi,“ ütles Hannes Rumm.

Riigikogus valmib sotsiaaldemokraatide tõhusal toel aprillis võlakaitseseaduse eelnõu, mis on suure meedia-huvi järgi otsustades tänavu üks enim avalikkuse huvi pälvinud seadus.

Igaüks saabsõna sekka öelda

Head erakonnakaaslased, kallid sõbrad! Sotsiaaldemokraatliku Era-

konna kodulehel on kirjas järg-mised sügava sisuga laused: „Sotsiaaldemokraadid näevad Eesti riiki meie rahva koduna. Kodus ei ole kodutuid ja tõrju-tuid, pole võitjaid ja kaotajaid. Kodus on igaüks väärtuslik, koduelust saavad kõik võrd-väärselt osa. Kodus on tagatud jõukohane töö kõigile, kes jak-savad ja oskavad. Kodus hooli-takse neist, kes ei jaksa. Kodus õpetatakse neid, kes ei oska.“

Loen neid ridu aeg-­ajalt üle, kuna nad mulle väga meeldivad. Need põhimõtted võtavad minu jaoks ilusasti kokku sihi, kuhu meie era-­kond jõuda tahab.Sama eesmärk peaks olema meil

kõigil silme ees, sellest tuleks läh-­tuda kõigis oma poliitilistes tege-­mistes!Käes on 2010. aasta varakevad,

käes on sihtide seadmise aeg järg-­mise aasta parlamendivalimisteks. Teisisõnu käib praegu kibe töö

meie erakonna valimisprogrammi kallal.Juba mõnda aega käivad koos

erakonna volikogu juurde loodud komisjonid, mille ülesandeks on kujundada erakonna seisukohad sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika, majanduspoliitika ja maksude, töö-­hõive, energeetika jne asjus. Kutsun teid kõiki mõtlema sot-­

siaaldemokraatlikele väärtustele ja oma sõna sekka ütlema! Värsked ideed ja uued vaatenurgad on üli-­malt teretulnud. Ettepanekute esi-­tamiseks on aga aega napilt, sest hiljemalt 1. mail peavad komisjo-­nid oma tööle joone alla tõmbama. Lugupeetud sotsiaaldemokraat!

Kui Sa ei ole veel ennast mõnda komisjoni kirja pannud, kuid soo-­vid meie programmi valmimisse oma panuse anda, siis palun anna endast teada aadressil katrin.lugina@sotsdem.ee .

Ilusat ja päikeselist kevadet!

Teie peasekretär Kalvi Kõva

17.märtsil avaldati Võru linnavo-likogu esimehele ja aseesime-hele umbusaldust. Nõnda pidid sotsiaaldemokraadid võimult taanduma ning ametisse asus Reformierakond koos kolme IRLi fraktsioonist lahkunud saa-dikuga.

Senine laiapõhjaline koalitsioon, mis koosnes sotsiaaldemokraatide (4 häält), Isamaa ja ResPublica Liidu (5), Keskerakonna (3) ja Rahva-­liidu (1) liikmetest, peab loovutama võimu uuele võimuliidule. Vahe-­tus Võrus sai teoks „tänu“ endistele IRLi fraktsiooni liikmetele, kes vii-­dates erimeelsustele oma erakonna-­kaaslastega, lahkusid üllatuslikult koalitsioonist.Põhjuseid on mitmeid. Üheks oli

kindlasti IRLi sisetüli ja sisemine võimuvõitlus Võru linnas. Erimeel-­sused pidid olema teravad, kuivõrd

erakonna siseselt neid lahendada ei suudetud ja kolm saadikut ei näi-­nud muud võimalust kui lahkuda. Õli valas tulle ka viivitamine uue Võru maavanema ametisse nimeta-­misega. Ajakirjandusest käisid läbi mitmed kandidaadid, aga uut maa-­vanemat pole siiani ametisse nime-­tatud. Uueks linnapeaks sai 24. märt-­

sil senine maavanem Ülo Tuulik, kes oli algselt linnapeakandidaat ka 2009 a. oktoobris. Üllatusli-­kult loobus Tuulik viimasel hetkel kohast ning vastutusrikka välja-­kutse võttis vastu Anneli Viitkin. Lühikesest ajast hoolimata pol-­nud sotside linnavõimu tüürimine ilmaasjata -­ saime karmides oludes vastu võtta üsna realistliku eelarve ning asusime ümber korraldama linnaelu. Kindlasti jätkame meie ideede elluviimist konstruktiivse opositsioonijõuna.

Üle saja tuhande töötuga ühiskon-nas ei söanda ka kõige paadu-num liberaalse majanduse pool-daja väita, et töö kaotamine on inimese enda hooletus või süü. Töötuid tuleb meil aga aina juurde, ka pikaajalisi töötuid, kes ei saa töötukassast enam piskutki abi-raha. Valitsus ei ole astunud ain-satki sammu, et kulutulena levi-vale vaesumisele ja vaesusele piiri panna, aidata neid, kes ennast ise aidata ei suuda ega peagi suutma.

Kui palju on meil praegu lapsi, kelle pere peab kuidagi läbi ajama ilma töise sissetulekuta, ei oska keegi öelda – otsekui poleks neid olemaski. Üha sügavamale vaesussesse vaju-­vas peres sirguva lapse kannatuste-­raja annab visandada sedasi: esmalt võetakse sult armsad mängukaasla-­sed ja lasteaiatädi;; seejärel ainuke asi, mis sind tõeliselt köidab, olgu selleks siis klaveriklass või jalgpalli-­trenn. Teismeliseeas, enesehinnangu kujunemise ja sotsialiseerumise jaoks ülimalt õrnas eas, võetakse võima-­lus sõpradega kinos või klassiekskur-­sioonil käia ning koos sellega sõb-­radki. Lihtsal põhjusel – raha ei ole. Hea veel, kui kodune katus pea kohale jääb: väljatõstmisohus perede arv kas-­vab kiiresti. See või teine karistus sõl-­tub muidugi kitsikuses kasvava lapse vanusest, aga võõrad lapsed kasvavad kiiresti, nagu teada.Tõrjutus toob sageli kaasa käega-­

löömise kõigele, ka õppimisele;; põhi-­kooli katkijätmine on aga viljakas pinnas uue ringi töötusele, uuele nn heitunute põlvkonnale, kes, tundmata oma võimeid ja väärtust ning jäänud korraliku hariduseta, enam kuhugi ei püüdlegi. Või kui kõige kiuste saabki üks “riigi võõraslaps“ jalad alla, siis trambib ta tulevikus ise üle laipade. Kadunud-­kalestunud hingekesi vor-­biksime nii-­ või naapidi.

Ei kadunud põlvkonnaleEt nõnda ei läheks, võtavad sotsiaa-­ldemokraadid laste sotsiaalse kaitse riiklikult tähtsa küsimusena Riigiko-­gus üles 8.aprillil. Oleme teinud ka rea ettepanekuid, mis on kohe teosta-­tavad. Sisse tuleb seada seiresüsteem, et

välja selgitada pered, kus laste toi-­

metulek nõuab täiendavat toetust. See oleks eeldus, et saaksime aidata äsja kriisi sattunud lapsi – enne, kui elu neilt jalad alt lööb.Riik ja omavalitsused peavad

leidma lisaraha, mida suunata otse koolidele ja lasteaedadele. Ka töötute vanemate laps ei tohi jääda ilma laste-­aiast, huvikoolist, tervislikust toidust pika õpipäeva kestel.Suurendada tuleb riigi ja omavalit-­

suste võimekust lastega perede abis-­tamisel, masu on kokku kuivatanud lastele suunatud teenused-­toetused ning lastekaitsetöötajate arvu.Riik peaks maksma täiendavat

450-­kroonist lapsetoetust neile las-­tele, kelle töötud vanemad ei saa ei töötuskindlustushüvitist ega töötu-­toetust;; samuti tuleb lõpetada riikliku lastetoetuse mahaarvamine toimetu-­lekutoetusest.Ka tuleb äärmiselt kallutatud tööle-­

pingu seadus, mis mullu suvel vastu võeti, sirge(ma)ks rihtida. Isegi prae-­guse rekordkõrge tööpuuduse juu-­res ületavad töötuskindlustuse tulud kulusid. Maksemäära tõus oleks õigustatud siis, kui inimesed sellest midagi ka võidaksid. Valitsusliit pani aga töötukindlustuse kindlustama eurole üleminekut.Töötuskindlustuse hüvitis peab

tõusma 70 protsendini ning töötuse jätkudes 50 protsendini varasemast palgast, nagu töötajatega oligi kokku lepitud;; samuti tuleb laiendada hüvi-­tist saavate inimeste ringi nendega,

Töötus kui viitsütikuga pomm

keda sunnitakse töölt lahkuma poolte kokkuleppel või lausa omal soovil. Oludes, kus isegi juhutööd haaratakse lennult, ei löö ju arukas inimene ust tagantkätt kinni. Ja veel – riigi maks-­tav töötutoetus peab tõusma pooleni alampalgast.

Welcome to Estonian slums!Sotsid ootavad, et valitsus arvestaks meie ettepanekuid, kui maikuus oma tegevuskava laste ja noorukite aren-­guvõimaluste kaitseks Riigikogu ette toob. Kava väljatöötamise algatas samuti sotsiaaldemokraatide frakt-­sioon. See oleks tõsise tahte märk leida vaesuse probleemile leevendust. Tööpuudus ei kao ka siis, kui muud

majandusnäitajad tõusule pööravad. Kogumiku „Vaesus Eestis“ autorid prognoosivad veelgi suuremat ela-­nikkonna kihistumist ja ebavõrdsuse kasvu. Ehkki meie kaotatud paradiisi ehk „eduühiskonna“ rajamise järgi võiks ju arvata, et senisest suure-­mad kontrastid pole Eesti ühiskonnas üldse võimalikud. Arenguruumi meil siiski on, kui võtta sihiks Ladina-­Ameerika suurlinnade rikaste häär-­berid ja slummid.Kui jätaksime kitsikusse sattunuile

praegu abikäe ulatamata, oleks see inimeste lörtsimine – ons meil neid ülearu? – ning tasaselt tiksuv pomm terve ühiskonna all.

Heljo PikhofRiigikogu sotsiaalkomisjoni liige

Mari Metsson ja Tuuli Jaansenesimest korda lasteaiatuuril

Lääne-Virumaa piirkonna üldkogu Lääne-Virumaa piirkonna üldkogu toimub 24. aprillil kell 10Lääne-Virumaa Keskraamatukogus (Lai 7).

Päevakorra eelnõu:

1. Piirkonna üldkogu avamine ja rakendamine2. Erakonna esimehe ja peasekretäri tervitused3. Üldpoliitiline ettekanne4. Piirkonna esimehe ja piirkonna juhatuse aruanne5. Revisjonikomisjoni aruanne6. Aruannete kinnitamine7. Valimistoimingud: kandidaatide ülesseadmine, valimis-komisjoni moodustamine, valimistoimingute läbiviimine.8. Piirkonna üldkogu lõpetamine

NB! Päevakorras võib tulla muudatusi!

Naistepäeva tähistamine koos erinevate tervishoiuasutuste töötajatega on Tallinna sotsidele traditsiooniks saanud. SDE Tallinna volikogu fraktsioon kutsus tervishoiu-­ lasteaia-­ ja lastekodude töötajad 8.märtsil Poska majja näitamaks oma toetust sellele olulisele valdkonnale.Nii haridus-­ kui tervishoiusektorid ja ametiühingud on sotsiaaldemokraa-­

tidele hinnatud koostööpartnerid juba aastaid. Jagame ühist veendumust, et olulised avalikud teenused nagu haridus ja tervishoid, peavad olema kvali-­teetsed, sestap vajavad tähelepanu ka töötajate tingimused neis valdkon-­dades. Naistepäeva puhul tulid Poska majja tublisid töötajaid lisaks allakirjutan-­

ule tervitama ka Riigikogu liige Peeter Kreitzberg, Tallinna volikogu asee-­simees Katrin Saks ning volikogu liige Jaak Juske. Loomulikult oli kohal ka sotside Tallinna piirkonna juht Andres Anvelt. Meeleolukad sõnavõtud vaheldusid laulu, muusika ja naljaga. Kohvilaud ja huvitava ajalooga maja aitasid mõnusale õhkkonnale kaasa. Üritusest jäi igaühele mälestuseks erine-­vate tuntud sotsiaaldemokraatide poolt kirjutatud raamat.Suur aitäh kõigile, kes aitasid õhtut korraldada. Eriti suured tänud Piret

Kruuserile! Kadi Pärnits Tallinna Volikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimees

Naistepäev tervishoiutöötajatega

“Märka ebavõrdsust! Märka head juhtimistava!” on naiskogu algatus, millega soovitakse tähelepanu pöörata tööturu kitsaskohtadele läbi konkreetsete viimas-­tel aastatel aset leidnud juhtumite. Jutustusi erinevatest positiivsetest või negatiivsetest juhtumitest laekus palju.

Esimese vooru kolm väljavalitud autorit (Eveli Lilleoja, Ülle Kruus ja Ljubov Ein) said võimaluse külastada Brüsselit ning tutvuda Euroopa Liidu tööga sooli-­se võrdõiguslikkuse valdkonnas.

Naiskogu Kadri kogub näiteid ebavõrdsusest

“Valitsus peaks arvestama meie ettepanekutega,” arvab Heljo Pikhof

Katrin Saks, Piret Kruuser, Tiia Tiik ning Jaak Juske tunnustamas tervishoiu-­töötajaid

Üks vahva hetk 8.märtsi tähistamiselt

Vahvad Väike-Maarja naised osalesid tänavu 8.märtsil esimest korda sotside iga-aastasel lasteaiatuuril.

Hoolimata rasketest aegadest, olid lasteaedade kollektiivid sõb-­ralikud ja vastuvõtt soe. Suurimateks probleemideks on lagu-­nev inventar ning raha napib ennekõike just õppevahenditeks. Ürituste korraldamisel ollakse nutikad. Näiteks Kiltsi laste-­

aial on väga hea koostöö lastevanematega igasuguste väljasõi-­tude osas. Samas Väike-­Maarja lasteaias käivad kohapeal eten-­dusi andmas nukuteatrid.Väike-­Maarja vallas on lasteaednike palgatase võrreldav koo-­

liõpetajatega ning töötasusid kärbitud ei ole. Pea kõigile soovi-­jatele on kindlustatud lasteaiakoht. Raskustes peredega arves-­tatakse ning püütakse leida lahendusi.

Valitsusega heades suhetes olev ettevõtja Heldur Meerits süüdis-tas Sind mõne aja eest tahtmatu-ses kärpida läinud kevadel riigi-eelarve kulusid. On ka teisi, kes kipuvad väitma, et euro tuleb tänu ministrivahetusele. Mida kosta selliste mõtteavalduste peale? Meeritsa süüdistused olid üllatavad. Minu assistent Rein Järvelill õiendas selle asja küll kohe Eesti Päevalehe veergudel ära.

Meeritsa artikkel näitas ühtlasi, kui pinnapealset informatsiooni valitsu-­ses toimuva kohta omab nii mõnigi lugupeetud ettevõtja. Kordaksin siin-­kohal üle, et erinevad valitsused ja erinevad ministrid on teinud riigi-­eelarvete ja euro nimel kõvasti tööd. Kõige keerulisem aeg sattus aga perioodi, mil rahandusministri ametit tuli pidada minul – siis oli vaja riigi

üle käsitsijuhtimisele. Mul on hea meel, et saime hakkama. Paremera-­kondade lopsakad valimisloosungid ning nende ideoloogilised tabutee-­mad tegid selle ülesande ainult palju raskemaks.

Seisid kogu oma ministriaja euro tuleku eest. Kas Sina oleksid 2009. aasta juunis langetanud otsuseid, mis erinevad paremera-kondade poolt toona läbi surutud valikutest?Üldjoontes oli läinud aasta maiks selge, et tekkinud eelarveauku sai täita kas kulutuste täiendava vähen-­damise või maksude tõstmisega. Põhi-­vaidlus käis tollal selle üle, kas tõsta tulumaksu või tõsta käibemaksu. Sot-­siaaldemokraadid pidasid õiglase-­

maks tulumaksu tõstmist, sest käibe-­maksu suurendamine lõi paratamatult ühiskonna kõige nõrgemaid liikmeid. Igale uuele eelarve tasakaalustamise arutelule tulin ma täispaketiga või-­malikest kärbetest ning riigi tulu suu-­rendamise võimalustest, paraku jäeti need suures osas heaks kiitmata ning nõuti alati uusi lahendusi, ettepane-­kuid. Alati võib lõputult vaielda alter-­natiivide üle, mis olid laua peal. Eks aeg annab arutust, kui jätkusuutlikud olid valitsussektori eelarve tasakaa-­lustamiseks tehtud ühekordsed sam-­mud maa müügi ja Telekomi aktsiate võõrandamise näol. Nüüd neid tulu-­sid enam pole, aga eelarve kulutused vajavad ka tulevikus rahastamist.

Raporti Eesti valmisoleku kohta võtta euro kasutusele teeb euro-parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige. Millised ootused ja lootused Sul seoses selle rapor-tiga on?Keerulistes oludes peab igaüks andma oma parima Eesti asja ajades. Mina teen seda praegu Euroopa Parlamen-­dis ja saan loodetavasti peagi kätt südamele pannes öelda, et see raport on Eesti suhtes aus ja õiglane. Eesti asja ajamisel tuleb vahel unustada ka parteilised eelistused.

Paljud eurotsooni valitsused on hädas oma eelarvetasakaaluga, eriti Kreeka. Kas meil ikka on tao-listes oludes eurot vaja?Euroalasse kuulumine on ikkagi olu-­line eelis. Asi oleks veel hullem, kui need riigid ei oleks euroala liikmed. Ka kõigi parlamendis peetud debat-­tide läbiv sõnum on, et euro garantee-­rib märksa suurema stabiilsuse.

Milline on kuue Eesti eurosaadiku läbisaamine? Kas Eesti saadikud teevad vahel ka koostööd?

Ivari Padar: euro tulek on üheselt Eesti huvidesMärtsis 45. sünnipäeva tähistanud Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar ajab üheksandat kuud Eesti asja Brüsselis, kus tema lähikuude peamiseks eesmärgiks on jätkata rahandus-ministrina alustatud tööd ja aidata kaasa euro tuleku kindlustamisele juba Euroopa tasandil. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna eelmine esimees kinnitas ajalehele Sotsiaaldemokraat, et euro kasutuselevõtt on üheselt Eesti huvides, kuna tagab stabiilsema majanduse.

Meie läbisaamine on soe ja lugupi-­dav. Kindlasti on kõik saadikud val-­mis koostööks, kui seda nõuavad Eesti huvid. Oleme omavahel kokku leppinud, et kui olukord nõuab, siis saame asjade arutamiseks operatiiv-­selt kokku.

Kuidas oled rahul koolipapa rol-liga, mida Sul Brüsselis samuti täita tuleb? Minu senine kogemus seoses kooli ja õpetamisega piirdus ühe õppeaastaga. Aga elus kogetu edasiandmine ja laste õpetamine on mulle väga südamelä-­hedane asi. Käin praegu tunde and-­mas Brüsseli Euroopa koolis, kus on lapsi enam kui 20st rahvusest. Eesti lapsi on selles koolis 70-­80 ja nemad õpivad inglise keeles. Varem oli neil ainsaks eestikeelseks tunniks eesti keel. Ma ei õpeta lastele mitte ainult ajalugu, vaid laiemalt kodulugu. Me räägime kõigest, näiteks sellest, kui-­das metsloomad Eestis tänavuse karmi talve üle elavad. Ka siin Brüs-­selis oli sel talvel mõnel korral 10 cm lund, mis Eesti mõistes on muidugi kirme. Õpetamise töö on päris keeru-­line ülesanne seetõttu, et laste vanu-­sevahed on päris suured. Aga ma annan oma parima. Kas oled Brüsselis juba kodune-nud. Kas ja kui palju Brüsselis ela-vad arvukad eestlased omavahel lävivad?Brüssel on suurlinn, Brüssel on mil-­jonilinn. Seega pole teda nii lihtne tundma õppida. Siin on kindlasti abiks Brüsselis elavad arvukad eestla-­sed. Eestlaste kogukonda Belgias kuu-­lub kuskil 2000 inimest. Minul oli siin juba ees häid sõpru ja tuttavaid erine-­vatelt elualadelt – nemad on aidanud mind siinse eluga kurssi viia. Siin on tugeva ajupotentsiaaliga inimesi, keda Eesti kindlasti tulevikus vajab.

http://jarvelill.blogspot.om/2010/02/kriitika-­valel-­aadressil.html

“koolipapa” Padar euro taustal

Paul Krugman, The New Yourk Times’i kolumnist, kes 2008.a. pärjati Nobeli majanduspreemiaga, avaldas hiljuti hu-vitava artikli pealkirjaga „ The Making of a Euromess“, milles ta rõhutab Eu-roopa poliitilise liidu tugevdamise vaja-dust.

Kui enamus majandusest kirjutajaid pühen-­dab preagusel ajal oma read Kreeka sarjami-­sele, siis Krugman võtab ette Hispaania, rõ-­hutades, et fiskaaldistsipliini puudumine po-­le mitte ainuke, ega isegi mitte peamine Eu-­roopa hädade allikas. Ta kirjutab: „ Eurose-­gaduse peapõhjus pole mitte poliitikute priis-­kamises vaid poliitilise eliidi arrogansis -­ täp-­semalt selles, et Euroopa ühtne raha suruti peale enne kui kontinent oli valmis selliseks eksperimentiks.“Näitena kasutab ta Hispaaniat, kus erine-­

valt Keekast, ei võltsitud andmeid euroga lii-­tumiseks. Aastal 2007 oli Hispaania riigivõlg madal -­43 protsenti GDP-­st., võrreldes näi-­taks Saksamaa 66 protsendiga. Eelarve oli plussis ja finantsasutuste regulatsioon eesku-­

julik. Aga soe kliima ja liivarannad tõid kaa-­sa enneolematu ehitusbuumi, mida toetas gi-­gantne kapitali voog Euroopast, peamiselt Saksamaalt. Mõneti sarnane meie sitsuatsioo-­nile!Kõige selle tagajärg oli kiire majanduskasv,

mis kombineerus inflatsiooniga. 2000-­2008 kasvasid hinad 35% ja ühes sellega kaotas Hispaania eksport oma konkurentsivõime. Tööhõive oli oli aga jätkuvalt kõrge tänu ehi-­tusbuumile. Siis aga mull lõhkes, töötus kas-­vas plahvatuslikult ja eelarve läks defitsiiti. See aga pole mitte Hispaania probleemide põhjus vaid tagajärg.

Päästerõngast poleKrugmani kinnitusel pole täna hispaanlastel palju valikuvõimalusi. Kui kasutusel oleks en-­diselt rahvuslik valuuta, päästaks kiire deval-­veerimine. Nüüd on aga ainuke võimalus kon-­kurentsivõime saavutamine läbi pika ja aeg-­lase deflatsiooni.Majandusteadlane arvab, et kui Hispaania

oleks üks Ameerika osariik, siis poleksid as-­jad nii halvad ja toob võrdluseks Florida, kus

oli sarnane ehitusbuum ning odava tööjõu sis-­sevool. Aga vaatamata sellele, hinnad ei tõus-­nud nii tohutult ning nüüd, kus töötuid palju, aitab keskvalitsus.Krugmani arvates on peamine häda euro

fleksibiilsuse puudumises. Ja just seda, mitte ülekulutamist peab ta peamiseks majanduhä-­daks Euroopas. Et Eurotsooni lõhkumist ei pea ta reaalseks,

siis ainukese võimlusena „panna euro tööle“, näeb Krugman edasiliikumist poliitilise liidu tugevdamiseks, nii et Euroopa Liit funktsio-­neeriks sarnaselt Ameerika Ühendriikidega. Et seda aga lähiaegadel ilmselt ei toimu, en-­

nustab Krugman pikka ja vaevalist protsessi, mida saadavad kõrge töötus ja deflatsioon.

„ See on inetu pilt. Aga on tähtis mõista, mil-­les peitub Euroopa fataalne nõrkus. Jah, mõ-­ned valitsused on olnud vastutustundetud, aga fundamentaalne probleem oli ülbus, arrogant-­ne usk, et Euroopa võib panna ühisraha tööle enne, kui selleks tegelikult valmis oldi.“

Refereeris Katrin Saks

Eurost tugeva euroliiduni

Koolipapa Padar räägib lastele pigem metsloomadest kui eurost.

Tõusudest ega mõõnadest pole pääsenud ei tipp-sport ega ka puuetega inimeste saavutussport. Näiteks ei saanud 1996 aastal Atlanta OM Eesti tippsportlased ainsatki medalit, samas näitasid paraolümpial osalenud sportlased eneseületuse oskust ning tõid koju rikkaliku saagi.

Vancouveri taliolümpial esindas Eestit poolsada sportlast. Paraolümpial meie sportlasi polnud. Sellist läbikukkumist pole võimalik õigustada. Mida sellest järeldada? Tõenäoliselt seda, et täna-­

sed võimuparteid ja valitsus pole suutelised ületama tõkkeid, mida elu puuetega inimestele teele veere-­tab. Sümboliseerib ju rahvuskoondisega paraolümpial osalemine samaaegselt nii spordi-­ kui sotsiaalsfääri võimekust ning seda, kuivõrd erinevad riigid on suut-­nud puuetega inimesi kaasata tavaellu ja sportimisse. Sotsiaaldemokraadid on veendunud, et ümberkor-­

raldusi ei vaja mitte ainult Eesti Paraolümpiakomitee koduleht (mis huvitaval kombel oli just olümpia ajaks suletud), ümberkorraldusi vajab kogu süsteem.

Jüri Tamm

Miks ei lehvinud Vancouveri paraolümpial sini-must-valge?

Eestis poleks see esimene kord kui 16-­17-­aastased valida saavad. Hiljuti 20. aastapäeva tähistanud Eesti Kong-­ressi valimisel oli vanusepiir samuti seatud just 16-­eluaasta juurde. Juba siis leiti, et tegelikult ollakse selleks valmis. Kui valimisiga langetataks 2013. aasta kohalikeks valimisteks, puudutaks see otseselt ligikaudu 25 000 noort. Põhiliselt vastuargumendid on tradit-­

sioonilised. Noored on poliitiliselt eba-­küpsed, valivad radikaalselt, neid ei hu-­vita poliitika, nad ei tahagi valida ning kui tahavad, on liiga mõjutatavad, vali-­misaktiivsus langeb jne. Umbes samu argumente on ajaloos kasutatud näiteks naiste valimiskastide juurde lubamisel. Levinuimad pooltargumendidki ei

üllata millegagi -­ noored on võimeli-­sed vastutustundlikult käituma ning poliitilisi valikuid langetama, noored teevad otsuseid teadmiste, mitte hüüd-­lausete baasilt, noored ise tahavad ak-­tiivselt osaleda. Eesti kontekstis lisan-­duvad siia ritta veel mõned. Töötada võib teatud mahus juba päris varakult, kaitseväele kõlbad alates 16. eluaas-­tast, süüvõimeliseks loetakse 14-­aas-­taselt. Koolikohustus kestab küll 17. eluaastani ent suur osa noori lõpetab põhikooli ikka 16-­aastaselt. Siin kukub ka formaalsel haridusel põhinev vas-­tuargumentatsioon. 16-­aastasele ütle-­me, et käi veel koolis aga põhiharidu-­sega 25-­aastane sobib valima? Makse ei maksa, kaasa ei räägi? 2006. aastal deklareeris Eestis sotsiaalmaksu 26% 16-­17-­aastastest.

Noorte huvi poliitika vastu on või-malik kasvatada2007. aastal otsustas Austria esimese Euroopa Liidu riigina langetada vali-­misea piiri 16-­aastani. Eestis on rää-­gitud peamiselt kohalikest valimis-­test, ent Austrias kehtib uus vanuse-­piir nii kohalikel, regionaalsetel, riik-­likel kui ka Euroopa Parlamendi va-­limistel. Valimisreformi tugevaimaks pooldajaks olid Austrias nimelt sot-­siaaldemokraadid.

Valimiste järgsed uuringud näitasid, et noored olid rohkem huvitatud sisu-­listest kontseptsioonidest kui lihtsatest hüüdlausetest ja märksõnadest ega va-­linud radikaalsemalt kui vanemad va-­nusegrupid. Valimist nähti pigem õi-­guse kui kohustusena ning üldine jä-­reldus sedastas, et noored ei olnud kampaaniates kindlasti rohkem mõju-­tatavad kui teised vanuserühmad. Hüp-­peliselt kasvas noorte huvi poliitika vastu 16-­24 aastaste vanuserühmas -­ suuresti seetõttu, et mitmed noortele olulised teemad said programmides olulisema koha.Esmakordsed valijad ei eelistanud

Austrias märkimisväärselt rohkem pa-­remparteisid kui teised vanusegrupid,

16-aastaselt otsustajaks – Austria eeskujuEnne järgmise Riigikogu valimist tõuseb valimisea langetamise teema tõenäoliselt üheks kuumemaks teemaks. Vähemalt Eesti Noorteühenduste Liit ja Noored Sotsiaaldemokraadid seisavad selle eest jõuliselt. Valimisõiguse laiendamine kohalikel valimistel 16-17 aastastele oli ka Sotsiaalde-mokraatliku Erakonna valimislubadusz 2007. aasta valimiskampaanias.

kuid toetus opositsioonierakondadele oli suurem kui koalitsioonierakonda-­dele. Üle poole noortest positsioneeris ennast pigem keskele. Toetus konk-­reetsetele erakondadele või erakonda-­de rühmadele on selgem kui teiste va-­nuserühmade oma.

Noori ei tohi poliitikakujundami-sest välja jättaAustria edulugu toetasid valimisrefor-­miga käsikäes astutud sammud. ÜRO laste õiguste konventsiooni põhimõte-­te sidumine põhiseadusesse, noorte-­ ja haridustoetuste harmoniseerimine riik-­likul tasandil, kohustuslik nooremõju hindamine seaduste ja poliitikate ku-­jundamisel, teiste noorte osalusmude-­

lite jõuline arendamine, formaalhari-­duse mugandamine nii, et 15-­aastaselt oleks kodanikuühiskonda ja poliitikat puudutav teadmine omandatud ja ra-­kendatav. Erinevalt Eesti koolidest, ei karda Austria koolid poliitikat ning teemaga tegeletakse väga aktiivselt. Jätan lõpetuseks õhku kõlama mõt-­

te, et valimisõigus ei ole noorele mit-­te suur ja lahke kingitus, vaid esimene vastus ühiskonnas eksisteeriva demo-­kraatia probleemi lahendamise teel. Noorte eemalejätmine poliitilikate ku-­jundamisest on kaasa toonud poliitili-­se võimu tõsine tasakaalustamatus va-­nuserühmade kaupa.

Gerd Tarand

Nii mõneski küsimuses võib noorte hääl olla oluliseks jõuks.

Majanduse raske seis pole tän-aseks kellelegi üllatus. Nii polii-tikud, ettevõtjad kui majandus-teadlased otsivad uusi ideid ja lahendusi, kuidas riik kriisist välja tuua ja uuele tõusule pöörata. Olgu siinkohal pakutud veel üks võimalik lahendustee, mis viiks meid edasi.

Olles aastaid tegelenud korterelamute haldamise ja korrashoiuga, olen kur-­sis enamiku murede ja probleemi-­dega, mis suurtes kortermajades esi-­nevad. Tänavune ilus ja külm talv on end eriliselt meelde tuletanud läbi kopsakate küttearvete. On mäekõr-­gune vahe küttearvetel neis majades, kus seinad-­katused soojustatud ning neis, kus pole. Sadade miljonite kroo-­nide eest kütavad enamik korterma-­jade elanikest lihtsalt maailma soo-­jemaks. Miks siis jätkub selline raha ja loodusressursi raiskamine? Kas tõesti korteriomanikud ei tea, et küta-­vad-­maksavad tühja? Vastus on lihtne -­ teavad küll, aga pole raha. Et maja vajaks renoveerimist ning seeläbi väheneksid küttearved, see on selge igaühel. Ent enamikel ühistutel käib selline ettevõtmine üle jõu.

Parem soojapidavus Tallinn on teadvustanud probleemi olemasolu ning käivitanud prog-­rammi “fassaadid korda”. Igati tänu-­väärne programm, mis aitab palju-­sid korterelamuid. Kui ühistu taotleb maja kordategemiseks pangalaenu,

-­ringu. Jah, mõistagi on selle prog-­rammi läbi kordasaavate majade arv väike, vajadus oleks kordades suu-­rem. Kuid algus on tehtud, teemaga on hakatud tegelema. Ka see väike remondimaht annab lisaks majade soojapidavusele tööd ja leiba palju-­dele peredele.

Korterelamute renoveerimine riigi toelEnamus Eesti inimesi elab korterites, mis pärineb nõukogude ajast. Tolle aja ehitusstandardid, eriti soojapida-­vuse näitajad, olid sootuks teistsu-­gused ega vasta tänapäeva nõuetele. Keskeltläbi 40 aasta vanune elamu-­fond vajab hädasti uuenduskuuri. On ilmselge, et seda vaid korteriomanike rahakoti najal läbi viia ei õnnestu. Siit ettepanek -­ algatada Tallinna eeskujul riiklik korterelamute renoveerimise programm, millega riik kompensee-­riks 10-­20% remondi maksumusest. Usun, et selline programm oleks suu-­reks stiimuliks kortermajade ühis-­tutele ning lükkaks peagi käima mastaapse majade soojustamise-­reno-­veerimise laine. Tulemuseks saaksime korrastunud

elamufondi ja vähenenud küttearved. Tuhanded tänaseks tööta jäänud ehi-­tajad leiaksid rakendust. Riigile lae-­kuksid maksud ning väheneks surve sotsiaalsüsteemile. Lõpetaksime maailma kütmise ning arutu loodus-­ressursi ja raha raiskamise.

Lauri Laats,Mustamäe linnaosavanem

Kortermajad riigi toel korda!

Hannes Rumm ööistungitestloe blogi aadressil http://hannesrumm.blogspot.com

Kui sotsiaaldemokraadid kuulusid veel valitsusliitu, siis tundusid Rii-­gikogu ööistungid, mille abil oposit-­sioon ei suutnud niikuinii ebameeldi-­vate seaduste vastuvõtmist ära hoida, eriti mõttetu aja raiskamisena. Ega ma ei pea obstruktsiooni mõistli-­kuks tegevuseks tänini, kuid suhtun sellesse märksa leplikumalt, sest ei pea ise enam tingimata iga 10 minuti tagant hääletusnuppu muljuma.Seetõttu vaatasin, mida ütleb sel-­

lise olukorra kohta Murphy sea-­duste kogumik. Vastuse leidsin Ballance’i relatiivsusseaduse näol: “Minuti pikkus sõltub sellest, kum-­mal pool tualettruumi ust te olete.”

Eiki Nestor allikakaitseseadusestloe blogi aadressil http://eikinestor.blogspot.com

Kas olukord pole mitte kummaline? Lang nõuab ajakirjanikelt ausust ja pakub kaitset. Nii ta ise väidab ju? Ajakirjanikud ise aga trambivad jalgu ja avaldavad trükivaikust. Jus-­tiitsministri väitel on kõige taga oma-­nike kasuahnus. Vaat kus, oleks veel mõni Leningradi parteikooli taus-­taga reformist seda väitnud, saaks veel aru. Aga Lang, ettevõtluse esi-­mene kaitsja!Mis aga eriti imetletav arusaam

demokraatiast – nimelt ei tohti-­vat seaduseelnõusid ette valmistada surve all! Vaat see on „CCCP” pari-­mal kujul! Ühiskonnas suurt tähe-­lepanu või palju pingeid tekitavaid

eelnõusid ei tohigi demokraatlikus riigis nii koostada, et seda survet eelnõu koostamisse ei kaasata! See surve jõuab ju eelnõuni igal kümnel juhul. Kui mitte varem, siis Riigiko-­gus ikkagi. Pigem on Eesti häda sel-­les, et surutakse liiga vähe. Demo-­kraatia küsimustes eriti.Avalik võim selletõttu ongi ava-­

lik, et peab suhtlema kodanikega avatult ja ausalt. Mitte mängima peitust templitega paberinurgal, et otsustajaid avalikust huvist säästa. Või siis neid sealt maha kriipida, kui poliitiline kasu sellest rõõmsalt vastu särab.Rumal on see ajakirjanik, kes

manipulatsioonidega kaasa läheb. Täna on nad võtnud nõuks enda eest seista. Respect !

Virtuaalmaailm

Austatud erakonnakaaslased! Pöördun Teie poole esimest korda. Olles olnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige nüüdseks juba üle kolme kuu, otsustasin samuti sõna võtta. Pean tunnistama, et mul on ausalt

tekkinud küsimus, missugused on meie konkreetsed sotsiaalpoliitilised vaated ja eesmärgid nüüd ja praegu. Erakonna noore liikmena ning liht-­salt ühiskonna protsesside vastu huvitundva valijana olen püüdnud juba pikemat aega mõista, milline on meie erakonna valimisplatvorm 2011. aasta parlamendivalimisteks, kuid pole seda siiani mõistnud – ja seda erinevalt Keskerakonnast, Reformierakonnast ja IRL-­st, kelle valimislubadusi võib kohati isegi ette ennustada. Olulisematest teemadest, mida saab

reaalselt kasutada ka 2011. aasta par-­lamendivalimistel, on meelde jäänud lasteaedade toetusrahad ning sedagi Tallinnas. Ja kahjuks on sellegi maha-­tampimisel Reformierakond üsna edukas olnud. Peab tunnistama, et ka lastetoetuste puhul on lastud au osa-­liselt endale krabada Lastekaitse Lii-­dul, mille tegevus on muidugi suu-­repärane, kuid ei taga meie poliitilist edu 2011. aastal. Meie puhul on tegemist Sotsiaalde-­

mokraatliku Erakonnaga, mis tähen-­dab, et sotsiaalsed väärtused peavad olema kõikidest probleemidest esiko-­hal. Miks pole ligemale kuu aja jook-­sul siin keegi sõna võtnud ega püüd-­nud ühiselt arutleda töötute küsimuse üle? Julgen arvata, et tööpuudus on meie sotsiaalne probleem number üks veel väga pikaks ajaks ning erakonda, kes julgeb selles küsimuses midagi konkreetset soovitada ja ette võtta, tagab ka edu 2011. aastal. Meil on mõningate hinnangute kohaselt riigis ligi 150 000 töötut, kes võiksid olla erakonna valijaskond.

Sotsiaaldemokraatlikud ideed teiste erakondade teenistusesMeilt on ära napsatud mitmed sot-­siaaldemokraatliku põhjaga ideed. Heaks näiteks on emapalk, mis on riietatud Reformierakonna liberalist-­likku kuube. Või siis näiteks kooli-­laste koolilõunad. Hoolimata sellest, et need ideed pärinevad suuremas jaos Euroopa sotsiaaldemokraati-­delt, ei kuulu nende levitamise au Eestis meile. Kui kaua laseme enda

ideid röövida ja võõra kuuega ehtida? Praegusel ajal peaks meie igapäevane arutlusteema olema vaid see, kuidas aidata kõige raskemas olukorras ole-­vaid inimesi – töötuid ning pakkuda, kas või ajutine, aga konkreetne lahen-­dus sellele probleemile. Just see tagab meile 2011. aastal ka edu.Aeg on Eesti poliitikas plats puhtaks

teha. On selge, et praegune valitsus omab suuremas jaos suurärimeeste ja jõukama keskklassi toetust – nemad ju kogu olukorrast kõige rohkem võida-­vadki. Praeguse valitsuse ettevõtlus-­poliitika on üldiselt olnud hea, kuid seevastu sotsiaalpoliitika puhas null. Just see on meie vundament, millele peame ehitama konkreetse platvormi ja sõnumi ning lubadused, mida ära teha, et elu muuta natukenegi lihtsa-­maks ka töötava inimese jaoks. Seda enam veel inimese jaoks, kes ei tööta ning elab oma viimastest säästudest või sugulaste toetusest, millest ena-­muse ta peab samuti ära maksma (riiklikele) suurmonopolidele.

Vähem poriloopimist, rohkem tegusidMeie oleme just see sotsiaalne era-­

Listis kuumTulisemad mõttevahetused on möödunud nädalatel käinud soolise võrdõiguslikkuse, pensioniea tõstmise ning Tallinna ühistranspordist. Enim vastukaja sai aga värske erakonnaliikme Ivor Onksioni kiri, mis väljendab muret erakonna vaadete kohta. Sotsiaaldemokraat avaldab kirja lühendatud kujul ning soovib head kaasamõtlemist!

Peasekretär Kalvi Kõva selgitab noortele, mida kujutab endast sotsiaaldemokraatia

kond, keda Eesti rahvas praegu vajab. Eriti aga need inimesed, kel praeguse ülimalt inimkauge poliitika tõttu on tekkinud kõige raskem olukord. Nii et minu kui noore ja poliitikas veel kogenematu lihtkodaniku soovitus on, et erakond ei läheks poriloopi-­mise teele teiste erakondade aadres-­sil ning võtaks selle asemel ette need kõige valulisemad küsimused, mil-­lele rahvas ootab vastuseid ning mis tänu oma konkreetsusele tagab meile kindla edu. Mis puudutab valimisiga, riigi-­

gümnaasiume ja isegi liikmemakse, siis nendega võib tegeleda küll, kuid kindlasti mitte esimeses järjekor-­ras. Me peame oma sõnumi muutma kuuldavaks kogu Eesti rahvale juba nüüd! Ja miks mitte seda alustada 50 000 sotsiaalsest töökohast, bensiini ja gaasi hinna ohjamisest. Elavale diskussioonile töötuse ja

lihtkodanike nöörimise osas lootma jäädes,

Ivor OnksionTallinna Tehnikaülikooli Rahvama-janduse eriala üliõpilane

Kuhu on teel sotsiaaldemokraadid?

Sotsiaaldemokraadid on täna esindatud seitsmes Järva-­maa omavalitsuses kaheteistkümmnest. Selline tulemus ei teki üleöö, Järvamaa juhatus vaatas peeglisse 2006 a. algul ja püstitas endale kindlad eesmärgid. Kõik muidugi ühise ülla eesmärgi nimel – aidata kaasa erakonna piir-­kondade arengule.Elu on näidanud, et kui liikmeskonnast hoolitakse ning

rahakasutamisest kõigil selge ülevaade, on liikmeskond valmis erakonda rohkem toetama. Nii on näiteks Järva-­maal kujunenud toredaks traditsiooniks ühised teatrikü-­lastused – teretulnud on nii liikmed kui ka nende pere-­kond.Meie põhimõtted on kantud hoolivusest, solidaarsu-­

Kuidas piirkond tegusaks saadasest, inimese huvidega arvestamisest, ühtlase piirkond-­liku arengu ideedest. Alati võib õelda ei jätku raha, inim-­resurssi jne, kuid mis siin salata, kõik algab meist endist – erakonna liikmeist, osakondade juhtidest, piirkonna esimehest ning sellest, kuidas me vastutust tõlgendame.Vastu pidamiseks ning arenemiseks tuleb piirkonda-­

des teadlikult ja sihipäraselt töötada. Edukuse aluseks on ühised kokkulepped, mis võimaldavad läbi osakondade eesmärgistatud arendamise muuta piirkond atraktiivseks nii erakonna liikmetele kui ka valijatele.

Kulno KleinJärva piirkonna esimees

Milleks meile naised?Marianne MikkoÕhtuleht, 8. märts

Naistepäeva ajalugu on huvitav, kuid tähtsam on mõtelda selle peale, mida me oleme teinud ja kuhu soovime jõuda.Euroopa Liidu eelmine eesistu-­

jamaa Rootsi tegi kokkuvõtteid 27 liikmesriigi soolise võrdõiguslik-­kuse alastest edusammudest ja vaja-­kajäämistest. Eesti puhul joonistus välja kolm tõsiasja. Me eristume teis-­test selle poolest, et siinsed naised on ühed kõrgemini haritud Euroopa Lii-­dus üldse, nad paistavad silma kõrge tööhõive poolest ja saavad sama töö eest kolmandiku võrra madalamat palka. Viimase faktiga oleme puna-­seks laternaks EL 27 liikmesriigi hul-­gas, kus meeste-­naiste palgavahe on keskmiselt 17%.Mis siis on Eesti põletavamad prob-­

leemid soolist võrdõiguslikkust sil-­mas pidades? Heade asjade nimistus on kirjas, et meil on seadus soolisest võrdõiguslikkusest. President Ilves oli üks vähestest meestest, kes oli tollal riigikogus seaduse eestkõnele-­jaks. Eestis on oma soolise võrdõigus-­likkuse volinik. Aruandes on enese-­kriitiliselt ära toodud, et sel volinikul on vähe tööjõudu ja sotsiaalministee-­riumi juures pole käivitunud soolise võrdõiguslikkuse nõukogu töö.Miks ei võiks riigikogus olla sar-­

naselt Euroopa Parlamendiga soo-­lise võrdõiguslikkuse komisjon, kes võtab kogu riigi seadusloome luubi alla eesmärgiga vaadata, kas mõlema soo õigused on ikka võrdselt tagatud. Minu meelest ei võtaks see kelleltki tükki küljest, küll aga annaks niisu-­guse paralamendikomisjoni loomine väga hea signaali nii Euroopale kui ka maailmale sellest, et meie riik hoo-­lib oma naistest.Eesti raportist saab lugeda, et naiste

esindatus otsuse langetamise protses-­sis on probleem. Eesti on kaugel maas Põhjalast, kus on ammuilma kin-­nistunud 40% põhimõte. Jutt ei käi viina kangusest, vaid sellest, et emba-­kumba sugu ei tohi esindusorganites olla alla 40%. Et ühiskonnas valit-­seks tasakaal, siis peavad võimu juu-­res olema mõlemast soost inimesed ja ühte või teist sugu ei tohi olla vähem kui 40%. Muidugi, kui soovime olla demokraatlik põhjamaine riik.Rahvusvahelisel naistepäeval ei

häbene mehed härduda. Aga aeg-­ajalt võiks arutada seda, kuidas õrnem sugu end meie riigis õigupoolest tun-­neb. Vastused varieeruvad ja naised on viksid viisakalt vastama, et kõik on hästi. Kas see ikka päriselt on ka nii? Et tõele jälile jõuda, võiks ausalt pärida, milleks meie riigile naised.

President Ilvese osalemine 9.mail võidupüha tähistamisel MosvasERR uudisteportaal, 17. märts

Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikseri hinnangul ei tasu pre-­sident Ilvese osalemist võidupüha tähistamisel üle tähtsustada.

“See on igati normaalne otsus. Kindlasti ei tasu sellega siduda min-­gisuguseid eufoorilisi ootusi. See ei tähenda kindlasti mingit suurt läbi-­murret Eesti-­Vene suhetes. Ei ole põhjust karta, et meie osa-­

lemine eeskätt siiski II maailma-­sõja lõppemist Euroopas tähistaval üritusel ja II maailmasõja ohvreid mälestaval üritusel võiks kuidagi kanda sõnumit, justkui me ütleks lahti oma traditsioonilisest aja-­loo-­arusaamast,” rääkis Mikser.

Karm kokkuhoid ja head õpetajadHannes RummÕpetajate Leht, 19. märts

Naistepäeva puhul külastasin tänavu viit Pirita ja Lasnamäe lasteaeda, viies sinna väikseks kingituseks kringleid. Lapsevanemana oli väga hea meel näha hästi motiveeritud las-­teaiaõpetajaid, kes on kitsikusest hoo-­limata heatujulised ja tahtmist täis. Nende hoolde võib oma lapse hea alushariduse saamiseks julgesti usal-­dada ning ühe erandiga olid ka laste-­aia majad heas korras.Mullustesse eelarvekärbetesse suh-­

tusid lasteaedade juhatajad üllatavalt mõistvalt, ehkki pidid toime tulemi-­seks vähendama inimeste töökoor-­must ja seega ka palka, ning tõmbama miinimumini kõik kulud. Samas rõhutati nagu ühest suust, et kui tänavu kulusid lasteaedade arvelt veel koomale tõmmataks, tähendaks see ajutisele kollektiivpuhkusele minekut ja „putka” kinnipanemist.Lasteaednikke ärritas see, et mullu

viima se kahe kuuga võeti lasteaeda-­delt võimalus kasutada aasta lõpuks varutud raha, mis oli mõeldud väi-­keste tulemuspalkade maksmiseks või uue inventari ja mänguasjade ost-­miseks. Valimistejärgsest valusast kärpest võitsid samas need lasteaiad, mis juba suvel raha puhkusetoetus-­tena välja maksid, sest neilt polnud aasta lõpus midagi kärpida. Topelt kaotasid aga aasta lõpuks raha sääst-­

nud lasteaiad, sest neilt võeti jääk käest ning lisaks lähtuti 2010. aasta eelarve koostamisel 2009. aasta tege-­likest kuludest.Sel taustal oli mõistetav linna-­

valitsuse otsus kehtestada tänavu lasteaedadele kvartalipõhised kulu-­limiidid. Paraku näitab Tallinna lin-­navalitsuse küündimatust see, et kvartaalsete kululimiitide alla arves-­tati al gul ka küttekulud, mis teadu-­pärast aasta vältelt ühtlaselt ei jagune ning sel aastal esimeses kvartalis nii-­kuinii lasteaedade eelarve lõhki aja-­vad.Pirita lasteaedades polnud õnneks

probleeme sellega, et töötud vane-­mad võtavad kokku hoiuks lapsed las-­teaiast ära, küll on see eriti üksikva-­nemate puhul tuntav Lasnamäel. Kui töötu vanem võtab lapse lasteaiast koju, siis võib ta küll lapsele ise luge-­mist ja arvutamist õpetada, aga kor-­ralikust alusharidusest, mis lasteaias hõlmab ka muusika-­, liikumis-­, käsi-­töö-­ ja muid süstemaatilist õpetamist eeldavaid tunde, jätab ta oma järel-­tulija nii paratamatult ilma. Rääki-­mata mängusõpradest. Seetõttu oleks mõistlik soov, et linn töötutele lapse laste aeda viimise ajutiselt hüvitaks, muidu jagunevad laste aiaealised lap-­sed masu ajal hariduslikult eriti jul-­mal moel.

Mida teha tulumaksutagastusegaEesti Ekspress, 26. märts

Peretoetused vs tulumaksusoodus-­tus laste eestEiki Nestor: “Tõstan kõik oma käed püsti, ka need, keda mul täna kaa-­sas ei ole, selle poolt, et kui valik on, kas suurendada peretoetusi või anda tulumaksusoodustust laste eest, siis pereotoetus aitab peresid palju roh-­kem, kuna paljudel ei ole seda isik-­likku tulu, millest maha arvata.” Eluasemesoodus tuse eesmärk oli kaasa aidata kinnisvaraturu tekkele ja toetada inimeste tegevust oma kodu soetamisel.

Tulumaksutagastus euasemelaenu intressideltEiki Nestor: “Eluasemelaenu intres-­side tulumaksu tagastuse muudatuse oleks pidanud tegema aastaid tagasi, aga praegu ei ole selleks paras aeg. Asja teine pool on õigustatud ootuse pool. Kui ükskõik milline valitsus kavatseb tulevikus eluasemelaenu intresside maksusoodustuse kaotada, siis saab seda teha ainult nendele lae-­nudele, mida veel võetud ei ole. Teise samba sissemaksete muudatus on näide, mille puhul riigikohus on rää-­kinud õigustatud ootustest.”

Heljo Pikhof vastas kolm tundi päringutele pensioniga tõstva eelnõu kohtaPostimees online, 23.märts

Sotsiaalkomisjoni esindajana pul-­dis olnud Heljo Pikhof suutis kolme tunni jooksul vastata nii tõsistele kui ka absurdsetele küsimustele.

-­kindlustuse seaduse muudatustega põhjust edasi minna alles siis, kui asja on põhjalikult käsitletud koos eks-­pertide, ametiühingutega, tööandja-­tega ja teiste huvirühmade esindaja-­tega. Sama seisukohta väljendasid ka arupärimiste esitajad.Koalitsioonierakonna IRL-­i saa-­

dik Erki Nool leidis aga, et inimesed peaks ka ise oma tervise eest rohkem hoolt kandma. “Keegi ei käsi kogu aeg viina juua ja suitsu tõmmata, et oma tervist rikkuda,” sõnas ta.

Haamer jäi napilt ErgmaleEPL online, 24. märts

Alates 2003. aastast vaid ühe vahe-­ajaga riigikogu juhtinud akadeemik Ene Ergma ei saa rõõmustada selle üle, et teda toetab peale koalitsiooni ka enamik opositsioonist. Ene Ergmaga rahulolematu oposit-­

sioon esitas oma kandidaadina sot-­siaaldemokraatide fraktsiooni esi-­mehe Indrek Saare.

Meie inimesed meediasMärtsis oli fookus peaasjalikult muidugi Rahvaliiduga seonduval. Kommentaare sel teemal pidid vasakule ja paremale jagama nii Indrek Saar kui Jüri Pihl. Kahe erakonna läbirääkimiste kõrval jagus aga meediatähelepanu muulegi.

Sotside hinnangul vajanuks riigi-­kogu hädasti uut esimeest ja tasa-­kaalukamat juhtimist, sest Ergma on avalikkusega suheldes olnud pigem koalitsiooni-­, mitte parlamendispii-­ker. „Riigikogu esimees peab olema

riigikogu esimees ja mitte oma era-­konna hääletoru, kuid kahjuks käitub Ene Ergma sageli Isamaa ja Res Pub-­lica Liidu peakontorist saadud juht-­nööride järgi,” selgitas sotside frakt-­siooni juht Eiki Nestor. Salajasel hääletusel kogus Indrek

Saar 42 ning Ene Ergma 55 häält.

Kuidas suhtuda NO teatri algatusse Eesti Eest?Vastab Eiki NestorEPL online, 26. märts

“Tunnistan, et teatri NO99 poliiti-­lise sõnumiga ettevõtmised on olnud mulle sümpaatsed ja arusaadavad. Loodetavasti suudetakse selle üritu-­sega valijaid ärgitada rohkem mõt-­lema ja erakondi rääkima tegelikest, mitte populistlikest lahendustest. Ja kui poliitikud teevad teatrit, siis miks ei võiks teater teha poliitikat? Arvan, et sellest ettevõtmisest

peaksid järeldusi tegema kõik Eesti erakonnad, kes rohkem, kes vähem. Kõige parem oleks, kui sellest teeksid järeldusi aga valijad.”

Lõimumine läbi muusikaElu24.ee, 14.märts

Eesti poplaulumaastik on löönud kihama artistidest, kes idanaabri algupäraga repertuaari viljelevad. Lisaks populaarsuse nautimisele on neil, nagu selgub, ka oma missioon täita.Endine rahvastikuminister Urve

Palo ütleb, et käis hiljuti vendade Johansonide kontserdil ja nendegi repertuaaris oli paar venekeelset lugu. “Miks mitte laulda vene keeles, kultuur ei tunne ju piire?” küsib ta.

Marianne Mikko ja Soome endine kaitseminister Elisabeth Rehn arutamas naiste rolli üle ühiskonnas

Ajalugu ei soovitatud sul õppima minna, et siis ei saa tõtt rääkida. Nüüd oled juba mitu head aastat poliitikas. Tõe rääkimine käpas?Kunagi luges mulle sellised sõnad peale vanaisa ja nii ei läinudki ma ajalugu õppima. Üldiselt on tõe rää-­kimine privileeg, mis näitab nii ühis-­konna kui ka rääkija enda reaalset vabadust. Tõe rääkimine peab igal inimesel käpas olema, kuid tõel ja tõe teadvustamisel on vahe. Sealjuu-­res subjektiivne, kuna inimestel on erinevad tõed. Kirjutan praegu ühte stsenaariumit, mis põhineb tõestisün-­dinud lool. Allikaid on palju ja igal ühel oma tõde. Seega tuleb mul otsida kompromissi, teades, et lõppude lõpuks ikka kõik rahul ei ole. Poliiti-­kas peab samuti leidma vahest mitte ainult enda tõe, vaid ühise, maksi-­maalselt tasakaalustatud tõe. Isik-­lik tõde on liiga egoistlik ja poliitiku jaoks liiga ühekülgne.

Erakonda astudes nentisid, et eks sotsid ühed idealistid on. Mil-les toona idealismi nägid? On su arvamus täna samasugune?Poliitika peabki idealistlik olema, vastasel juhul ei vii ta edasi. Realist-­lik peab olema tänapäeva suhtes, peab oskama näha ühiskonna valupunkte. Ideaalid aitavad neist üle saada. Minu jaoks seisneb idealism tasakaalus riigi ja inimeste vahel. Eestis täna tasakaalu pole – inimene on maksu-­maksja ja riik on maksukoguja. Nii, nagu Reformierakonna valimisklipis nägime. Riik võtab inimeselt kõik, ent tagasi annab minimaalselt ja seda kitsa huvigrupi huvides. Liberalism on rikka ühiskonna privileeg, kus riik ei peagi sekkuma inimeste ellu. Sotsiaaldemokraatliku maailmavaa-­teni jõudsin läbi kogemuse, läbi valu ja pisarate, mida oma elus näinud olen. Ja uskuge mind -­ seda on 20-­aas-­

-­res palju.

SDE pole just ülearu määrav jõud Eesti poliitikas. Miks?Mulle tundub, et tegelikult on suure osa ühiskonna mõttelaad sotsiaalde-­mokraatlik, kuid sõnapaarid “nõuko-­gude sotsialism” ja sotsiaaldemokraa-­tia on paljude jaoks sünonüümid. Ehk otsitakse omale väljendust nö ajaloo-­listest varjunditest “puutumatutest” erakondades. Kindlasti läheb see ajaga üle. Mündi teine külg on meie endi sees peidus. Suhteliselt uue tulijana jul-­gen öelda, et meie sees on ehk liiga palju poliitiliselt võltsi demagoo-­giat, meie eesmärke ei õigusta tih-­tipeale meie abinõud ja oleme teine-­teise vastu halastamatud ning julmad. Tulen organisatsioonist, mis paistab karmi käsuorganisatsioonina, kuid kus kõige tähtsam on kolleg ja kollek-­tiiv. Neist sõltub sinu elu, sinu seljata-­gune. Poliitikas seda ei ole. Emotsio-­naalset intelligentsust annab nii meil kui ka kõigil teistel erakondadel veel väga palju arendada.

Teiste erakondade arengut vaa-dates on näha, et tegutsetakse süsteemselt uute inimeste polii-tikasse toomiseks. Sotsides !gureerivad aastaid suhteliselt samad näod. On see hea või halb?Ehk on see üks asi, mis meid eris-­tab teistest erakondadest. Võib-­olla see ongi poliitiline südametunnistus. Mina ei oska kutsuda inimest era-­konda ja talle midagi lubada. Kunagi kriminaalpolitseis sai seda küll teh-­tud, värbad, maksad raha, jätad vaba-­dusse. See oli kurjuse maailm, pidigi ulguma hundi moodi. Erakonnas seda teha ei tahaks. Ma arvan, et uus põlv-­kond on sellisest erakondlikust äri-­mudelist distantseerunud ja võtab seda kui krõpsureklaami. Enda tõe-­lise minani ja maailmavaateni jõu-­takse ilma sunnita, läbi oma elu. Arvan, et poliitkas ei ole alla 40-­ne üldse midagi teha. Ennastki pean liiga varaseks sisenejaks.

Oudekki Loone avaldas eelmises Sotsiaaldemokraadis arvamust, et erakonnad teevad oma vaadete varjamisel head tööd. Nõustud? Kas SDE seisukohad on nähtavad?Päris nõus ei ole. Ei maksa ajada segi

tundub küll, et osad tõesti varjavad oma vaateid. Aga erakonnana pigem häbeneme sotside klišeesid ajaloost, mõnda oma liiget, mida iganes veel. Samal ajal räägivad pea kõik erakon-­nad just meie ideede keeles.

Kui keskmine poliitikavõõras eestlane küsib, mida sotsid taha-vad, oskad vastata? Vastan, et tahan seda, mida temagi – kui teen tööd ja maksan makse, saan vastu normaalse, inimväärse elu ja võimalused heaks tulevikuks. Kolm asja oleks kolme erineva inimese puhul kindlasti erinevad. Naljaga pooleks ütlesksin, et õnnelikku lapse-­

põlve, lahedat ja kadeduseta elu ning lõbusaid mitteriiklikke matuseid.

Poliitilisele parem-vasak skaalale suudad end ära paigutada?Parempoolne sotsiaaldemokraat kõlab nagu sotsiaaltöötajast peaminister. Kindlasti olen vasakpoolne, kuigi skaalal kisub kõvasti tsentri poole. Tõlgendan seda lihtsalt: austan era-­omandit ja kõigile võrdseid lähtepo-­sitsioone. Edasi on enamus enda teha. Ving ja pisarad tõukavad eemale, mitte ei liida. Ei saa eluaeg elada nagu

või vanemad) roolist kinni hoiab.

Euroopa mõistes selgelt vasak-poolsed ideed nagu astmeline tulumaks, sooline võrdõigus-likkus, töötajate huvide parem kaitse, sotsiaalne võrdsus jne nen-del teemadel käib erakonna listis ikka tõsine andmine. Ei paista üht-set seisukohta. On sellistes küsi-mustes erakonna joont vaja?Üheseid lahendusi ei saagi olla. Tule-­joonel nähakse laskesektorit iga nurga alt erinevalt – see ongi nagu poliiti-­line skaala. Ühed ei tohi õitseda teiste arvel. Ettevõtlikkus peab igal juhul olema tasutud, kuid see ei tohi muu-­tuda ahnuseks. Enamus Eesti ärieliiti on sellest kapitali ahnitsemise tun-­

dest üle saanud. Nad väärtustavad ühiskonda ja indiviidi tihtipeale palju enam kui poliitikud. Poliitikutel on vaja oma saabastega kauboikapitalis-­mis järgi sörkida. Sotsiaalne võrdsus tähendab võrd-­set lähtepositsiooni. Töötajate huvide kaitsmine loob muide ka edukale ette-­võtjale hea lähteposistsiooni. Ma ei poolda ülepingutamist soolise võrd-­õiguslikkuse ja muude sunniviisiliste protsessidega -­ minu elukogemus on näidanud, et see toimib vastupidiselt. Meie erakond tahab hoolivat ja ausat ühiskonda ja toimekat riiki rahva tee-­nistusse, mitte vastupidi.

Parlamendivalimised on vähem kui aasta pärast. Kandideerid? Rii-gikogus tahaksid töötada pigem spetsii!liste küsimusega või ajada erakonna suurt poliitikat?See on veel lahtine teema, aga Riigi-­kokku kandideerimist näen ühe või-­maliku eesmärgina küll.Sisejulgeolek on see kaalukoht, mis võib demokraatliku riigi ühe vastu-­võetud seadusega türanniaks moon-­dada. Seda ei maksa alahinnata. Siseturvalisus ei tähenda vaid õigus-­kaitset, vaid ka sotsiaalset turvalisust. Need protsessid on niivõrd seotud. Minu käes saaks olema selle lõnga-­kera ots, mille peal kiri siseturvalisus.

Andres Anvelt: liberalism on rikka ühiskonna privileegEndise politseijuhi Andres Anvelti (40) sõnul on liberaalse majandusmudeli ülesehitanud ärimeestele kasulik odav tööjõud ja lihtne maksusüsteem, kus enamus makse jääb ikkagi lõpp-tarbija või töövõtja kanda. “Ja igasugune kriitika peab olema vaoshoitud, sest muidu ei mahu sa ruttu selle vägagi väikse diameetriga pudrukausi juurde.”

Kui poliitikast villand, pöördud !lmi- ja kirjandusmaailma? Oled ju isegi Eesti Tele!lmis töötanud. See oli mu esimene töökoht aas-­tal 1986 Tõnis Kase “Õnnelid Fla-­

-­tori assistent. Aga ma ei ole seda tüüpi inimene, kes tahaks tegeleda ainult loominguga, nii võib see muutuda eluvõõraks ja ebahuvitavaks.Kui mul või mu kallil kaasal kõigest kopa ette viskab, sõidame koos äia juurde maale. Minu isiklikust kopast ei jätku, meil mõlemal peab konsen-­suslikult ära kopatama. Nii et tagava-­raplaan on olemas. Sõidame sinna, kus isegi mobiil ei levi, tööd ja tegevust seal jätkub, majapidamine on suur.

Millest värskeltlinastunud !lm räägib? Kirjutasid otse elust?Jõuame tõe küsimuse juurde tagasi.

Jutustab 90-­ndate algusest, noortest, kes otsivad oma rada, kes politseis, kes metalliäris. Nende teed ristuvad ja lähevad jälle lahku. Lähteposit-­sioonid on kõigil samad. See on sot-­

-­valda ei saa hukka mõista ilma selle kajastamiseta. Vägivald, mida selles

-­tab iseennast hukka. Seda oleme koos

-­nud puust ja punaseks teha. Samas

-­rele arusaama sellest, et igal teol, positiivsel või negatiivsel on tagajärg ja seda planeerides peab olema valmis ka vastutust kandma.

-­likku, otsinguid, mis kohati saadavad mind tänaseni. Aga luban, et saab ka nalja ja nautida meisterlikku näitleja-­tööd Eesti ja Venemaa paremikult.

Kui FBI akadeemias koolitusel käi-sid, oli hommikune jooksuring sul samas kohas, kus jooksis Jodie Foster !lmis “Voonakeste vai-kimine”. On see linnalegend või tõsilugu?See on tõsi. Mul on selle kohta lausa fototõendid olemas. Igal hommikul ja vahest õhtulgi sai joostud mööda rada, kus puudel sildid: tahtejõud, vastupidavus, valu, pisarad jne.

Kas tipp-politsei töö ongi selline? Kumb on tõetruum, Punane elav-hõbe või Voonakeste vaikimine?Punane elavhõbe on minu jaoks tõe-­truum, kuna see on minu tõde. Olen kunagi vestelnud “Voonakeste vai-­kimise” ühe stsenaristiga. See lugu baseerub mitme tõestisündinud loo

-­likku. Tipp-­politsei töö on nii mit-­

valada on võimatu. Saab rõhutada selle mõnda tahku, mis kõrvalvaa-­tajale võivad aga tunduda täieliku möödapanemisena. Aga ka politsei-­nik on inimene meie hulgast, oma nõrkuste ja muredega. Nii et mitte ainult ilu, vaid ka tõde on vaataja sil-­mades.

Andres Anvelt filmi Punane elavhõbe võtteplatsil

Tööväsimuse leevendamiseks sõidavad Kärt ja Andres maale äia juurde. “Minu isiklikust kopast ei jätku, meil mõlemal peab konsensuslikult ära kopatama” selgitab Andres.