meist sõltub!APRILL 2014 1

meist sõltub!9. APRILL 2014, ISSN 1736-3411

2

3 4

meist sõltub!meist sõltub!meist sõltub!Kaitseväe logistikakeskuse logistikapataljoni 95. aastapäevale pühendatud erinumber

Väeosa, mis sündis Vabadussõjas

Neid ajaloolisi päevi on meenutanud üksuse esimene ülem August Nielän-der: „Kui enamlased Eestist taganesid veebruaris 1918, ei jäänud sakslastele kätte ühtegi venelaste soomusautot, samuti polnud neid eestlastel endil Vabadussõja algul. Et aga sellised masinad olid väga sobivad jalaväe operatsioonideks, siis pidid eestlased asuma omal käel nende valmistami-sele. Soomusmasinaid hakkasid omal algatusel konstrueerima sel ajal ka Tallinnas admiral Pitka ja kapten Uus. Kui paar masinat oli valmistatud, saa-deti need Soomusrongide Divisjoni ülema käsutusse. Sõna „soomus” oli nähtavasti see, mille tõttu soomus-auto soomusrongiga ühendati. Tege-likult osutus see samm ekslikuks, sest otsene kasu soomusautodest oli ikkagi jalaväel. […] 28. märtsil 1919 viidigi mind 2. Diviisi päevakäsuga üle Soo-musrongide Divisjoni. Ilmusin kapten Irve käsutusse ja tema korraldusel koostasin kõigepealt soomusautode üksuse statuudi. Kuna omaette nime siinkohal kasutada ei saanud, nimeta-sin üksuse Soomusautode kolonniks. Statuudi juhtkoosseisus võtsin arvesse kolonniülema koha polguülema õigus-tega ja adjutandi oma. Jagasin selle rühmadeks, millede ülemaiks pidid olema ohvitserid pataljoniülema õigustega. Igasse rühma määrati neli soomusautot, igale autole ülemaks ohvitser jne. Mu kava kinnitati kõi-kide detailidega.” Vastloodud soomus-autode kolonn osales kaheksa soomus-autoga Vabadussõjas. Nagu hiljem tõdeti, siis eestlaste soomusautode rindele ilmumine oli Puna armeele suur üllatus ja põhjustas punaväe-lastele mõnikord koguni kabuhirmu. Mitu soomus autode kolonni võitle-jat teenisid välja Vabaduseristid, kuid samas kaotas väike üksus sõjas ühe ohvitseri ja kaks sõdurit.

1923. aastal formeeriti väeosa ümber auto-tankide divisjoniks. Selle otsuse tagamaid selgitab järg-nev mälestuskild: „Peale Vabadussõja lõppu jäi soomusautode arendamine paljudel põhjustel soiku. Tankide üksus, mis kahjuks Vabadussõjast osa ei võtnud, ei suutnud ka edasi areneda. Meie kaitsevägede juhatus,

Täna, 95 aastat tagasi, pandi alus logistikakes-kuse logistikapataljoni eelkäijale. Nimelt loodi 9. aprillil 1919 soomus-autode kolonn.

nähes seda seisakut, otsis abinõusid, kuidas tasandada teed lahingmasinate edasiarendamisele. Üheks radikaalse-maks abinõuks oli koondada lahing-masinate ja autode üksused ühte väe-ossa, et sellega teha neid elujõuliseks. […] Vaevalt kahtles juba siis keegi selle sammu tarvilikkuses. Ta andis võimaluse kokku hoida üleliigsete väi-keste üksuste staapide arvel, võimal-das luua ühised elujõulised töökojad nii lahingmasinate kui ka jõuvankrite parandamiseks, läbi viia ühist välja-õpet meeskondadele jne. Lühidalt, lahingmasinate ja autode koondamine ühte väeossa avas neile küllaldase are-nemise võimaluse.” Tolle perioodi olulisemaks sammuks peeti lahingu- ja veomasinate töökodade asutamist, kus igapäevaste remonttööde kõrval sai õpetada välja väeosa remonditeh-nikuid. Samavõrd oluline samm oli tolle aja mõistes kaasaegse sisustusega ja autojuhtide ning tehnikute välja-õppeks hädavajaliku tehnikaklassi loomine.

1928. aastal formeeriti divisjon auto-tankirügemendiks. Sellel perioo-dil hakkas üksus kasutama Tallinna lähistel Männiku ala, mis on meie pataljonis nüüd tuntud kui Männiku harjutusala. Üks meenutus sellest harjutusalast 1930ndatest: „Aastate jooksul seal, kus peale kanarbiku ja tiheda männimetsa midagi polnud, kerkisid üles nägusad hooned: mees-konna ja ohvitseride elumajad, köök, elektrijaam, keldrid, laoruumid jne. Kõik ehitused on püstitatud divisjoni, praeguse rügemendi omal jõul. Hästi korraldatud laskeväli ja mitmekesine maastik soodustab lahingulise välja-õppe teostamist.”

Sealsamas Männiku harjutusalal loodi 1925. aastal pataljonide all-ohvitseride kogu. 1935. aastal tehti all ohvitseride kogu kümneaastasest tegevusest tagasivaade: „Liikmes-konna vaimse arenemise ja meele-lahutuse eest on kogu püüdnud kõigiti hoolitseda. Suvel on korral-datud välja sõite kodumaa vaata-misväärsetesse kohtadesse ja talvel ekskursioone teistesse väeosadesse, muuseumitesse, näitustele ja tööstus-keskustesse. Liikmete üldise ja kait-seväelise hariduse täiendamiseks on korraldatud loenguid, tehtud referaate ja vaidlusõhtuid, muretsetud liikmeile odavahinnalisi pääsmeid teatritesse ja kinodesse. Tähtsamaks ja meelde-jäävamaks sündmuseks kogu elus on kujunenud traditsioonilised Vabariigi ja rügemendi aastapäeva pühitsemi-sed, mil kogu liikmed pärast õnnes-

tunud paraadi tulevad kokku ühiseks koosviibimiseks. Peale selle korral-datakse kogu ruumes klubi-, tee- ja meelelahutuse õhtuid, mil esitatakse muusikalisi ettekandeid nii kogu liik-mete kui külaliste poolt ja keeruta-takse tantsu. […] Sportlikus tegevuses on viimasel ajal liikmeskonna hulgas tähtsama koha omandanud laske-sport. Kogu liikmeskonnast on 92% laskespordiühingu liikmed. […] Kogu liikmete abistamiseks majanduslikul alal omab suure tähtsuse kogu juu-res tegutsev laenu-hoiukassa. […] Igal liikmel on õigus saada pärast üheaas-tast rügemendis teenimist osakapi-tali summa suuruses. […] Osakapitali summa on praegu 12 300 krooni.”

Nii nagu allohvitseridel, oli patal-jonil ka ohvitseridel oma kogu. Ohvit-seride kogu juures tegutses ka reserv-väelaste sektsioon, mille eesmärk oli parendada tegev- ja reservväelaste omavahelist läbikäimist. Nii kutsuti reservohvitsere väeosa jaanitulele, aastapäevaparaadidele, pidulikele sõdurivande andmistele, õhtusööki-dele, relva- ja tehnikanäitustele kui ka

laskevõistlustele. Ka ohvitserkonnast kuulus 90% laskespordiühingusse. Püssilaskmises omandas näiteks 1936. aastal meistriklassi 5% ja I klassi 15% ning püstoli laskmises I klassi 10% ohvitseridest.

Nagu teised meie väeosad, likvi-deeriti ka auto-tankirügement 1940. aastal, kui Nõukogude Liit okupeeris Eesti. Rügemendi tehnika jaotati laiali Punaarmee üksuste vahel.

Kaitseväe taasloomine algas 3. sep-tembril 1991, kui ülemnõukogu võt-tis vastu otsuse üldisest kaitseväe-teenistuse kohustusest. Sama aasta 31. oktoobril algas kaitseväe loomine peastaabi kui operatiivjuhtimise organi formeerimisest. 13. aprillil 1992 loodi kaitsepoliitika kõrgeima organina kaitse ministeerium. Kaitse-väe taastamisel lähtuti poliitilisest otsusest, et selles protsessis järgitakse Vabadussõja ja sõjaeelse kaitseväe tra-ditsioone. Siit tuleb otsida ka põhjust, miks 25. juunil 1992. aastal loodi soo-musautode kolonni õiglusjärglasena kaitsejõudude peastaabi autokom-panii. Ajaloolise järjepidevuse alu-

Pataljoniülema tervitus

juhtkiri

RAGNARKOEMETSkolonelleitnant

Sel aastal tähistame logistikapataljoni

95. aastapäeva. Nende 95 aasta

jooksul oleme kogenud kordamine-

kuid ja õnnestumisi, millele vaadates

võime uhkust tunda. Need aastad

on õpetanud meid üksteise kõrval

seisma ja üksteist toetama.

Julgeolekut ei toodeta eraldiseis-

vate ühikute kaupa, see töö käib

pidevalt. See on selline protsess

nagu rohu kasvamine: märkamatu ja

pidev. Käesolev aasta jääb pataljonile

viimaseks Marja tänaval ning juba

sellel sügisel paikneme ümber Ämari

kaitseväelinnakusse. Ma soovin, et

saaksime alati üksteisele julgesti

silma vaadata ja kinnitada, et tahe

ennast ja oma riiki kaitsta on murdu-

matu.

Milles siis ikkagi peitub meie tuge-

vus? Meie tugevus on minu arvates

eelkõige meie terve mõistus, õppi-

misvõime ja tegutsemistahe. Terve

mõistus ju ütleb, et mitte üksi Pala-

muse gloobus, vaid ka maakera on

ümmargune. Meie tugevus on meie

väiksus, kui suudame seda arukalt

tööle rakendada.

Samuti tuleb pidada meeles, et

meie tahtest ja distsipliinist sõltub

palju. Me oleme ainult siis tugevad,

kui tegutseme üksmeelselt ja arukalt,

kui äratame usaldust niihästi oma

kaasmaalaste kui ka kaugemate

partnerite hulgas. Meie ühine tahe,

truudus ja distsipliin on relvadest

tugevam ja sunnib järelikult vajadusel

ka vaenlase relvad vaikima.

Siinkohal on mul võimalus aval-

dada lugupidamist ja tänu ka kõigile

endiste ja praeguste sõdurite lähe-

dastele, kes on järjekindlalt toetanud

oma sõna ja teoga sõdurite teenis-

tust. Suur aitäh teile!

Riigikaitse on alati kollektiivne

protsess. Siin ei saa keegi kellelegi

näpuga näidata ja öelda, et ainult

sina oled vastutav. Meil kõigil on

kohustus oma riiki kaitsta ja see on

enesestmõistetav.

Väeosa esimene ülem August Nieländer

2 Autokompanii rinnamärk

Momente väeosa ajaloost

Kes on kes meie pataljonis?Meie kaadrikaitseväelased räägivad oma tegemistest kaitseväes ja väljaspool kaitseväge.

Milles peitub meie tugevus?

meist sõltub!APRILL 20142

meenutus

Teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn, tel 717 2179Peatoimetaja: kapten Marek MiilKüljendaja: nooremseersant Jaanus JaggoKeeletoimetaja: Kairi VihmanFotod: kaitseväe logistikakeskuse arhiiv

meist sõltub!Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurilehtKaitseväe pildialbum: pildid.mil.eeVaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

1. detsembri 1924 varahommikul ründasid kommunistidest riigipöörajad auto-tanki divisjoni. Kommunistidel õnnestus teha mõni tank sõidukõlb-matuks ning nad proovisid ühte tanki ärandada. Niipea, kui mässajate tegevus avastati, hakkas veltveebel Rudolf Kaptein organiseerima vastu-panu. Selle peale enamik kommu-niste põgenes, kuid üks tank õnnes-tus neil siiski liikuma saada.

Veltveebel Kaptein hiilis selle tanki juurde ning lasi riigireeturist tankijuhi oma teenistusrelvast maha, nurjates sellega lõplikult kommunistide plaanid auto-tanki divisjonis. Kommunistide riigipöördekatse nurjamisele kaasa-aitamise ja oma kangelasteo eest pälvis veltveebel Kaptein III liigi 3. järgu Vabaduse Risti. Mõni ajaloo-lane on arvanud, et kui kommunistid saanuks enda kätte tankid, siis olnuks Eesti vabariigil nende mässu mahasurumine märksa raskem. Igatahes on see teadaolevalt esimene juhtum, kus meie kaitseväelane on teinud kahjutuks vaenlase tanki, pealegi kõigest püstoliga.

Veltveebel Rudolf Kaptein (1898–1937) oli pärit Hiiumaalt Keina vallast. Ta oli sõdinud I maailmasõja ajal vabatahtlikuna Vene tsaariarmee koosseisus lahingutes Rumeenias. 1919. aastal mobiliseeriti ta Vaba-dussõjas Eesti rahvaväkke, kus ta teenis Tallinna tagavara-rügemendi kuulipildujate kompaniis. Alates 1920. aastast jätkas veltveebel Kaptein oma teenistust auto-tanki rügemendis.

Kangelane, kes peatas püstoliga tanki

• soomusautode kolonn• auto-tanki divisjon (alates 1923. a)• auto-tanki rügement (alates 1928. a)• kaitsejõudude peastaabi autokompanii (alates 1992. a)• tagalapataljon (alates 1997. a)• kaitseväe logistikakeskuse tagalapataljon (alates 2002. a)• kaitseväe logistikakeskuse lahinguteenindustoetuse väljaõppekeskus

(alates 2005. a)• kaitseväe logistikakeskuse logistikapataljon (alates 2009. a)

Nimed, mida meie pataljon on kandnud:

I maailmasõja lõpul, kui Saksa okupatsiooniväed olid Eestist lahkumas, otsus-tasid nad kaasa võtta ka kõik siin kätte saadud sõidukõlblikud autod. Need koondati Tallinnas ühele platsile. Kuid sakslaste autojuhid olid mehed, keda oli oma ridadesse värvanud praeguse logistikakeskuse eelkäija, varustusvalitsus. Olles sakslaste plaanidest aimu saanud, rikkusid nad autode elektrisüsteemid. Sakslased, kes mitu tundi üritasid autosid käima saada, lõid lõpuks käega ja loobusid autode kaasavõtmisest. Niipea, kui sakslased olid autopargist lahkunud, ühendasid autojuhid juhtmed õigesti tagasi ning autokolonn liikus täies hiilguses varustusvalitsuse käsutusse.

Kuidas sõjaväelogistikud endale esimesed veoautod said

seks sai tõsiasi, et nii soomusautode kolonni kui ka autokompanii võime-kus baseerus üksuse motoriseeritusel. Veo- ja sõiduautod jõudsid Vabadus-sõtta enne kui soomukid. Vabadus-sõjas osalenud autokompanii allutati 1920–1923 nüüdse logistikakeskuse eelkäija – varustusvalitsuse – koos-seisu. Ka ei olnud soomusautode kolonni esimesed soomukid midagi muud kui pelgalt tsiviilkäibes kasu-tusel olnud ja sõjapidamiseks ümber ehitatud veoautod. Mis puutub aga tankidesse, siis neid Vabadussõjas ei kasutatud ning järelikult ei aidanud nad kuidagi kaasa võidule. Seega ei olnud seos tankidega väeosa ajaloolise järjepidevuse määratlemise aspektist oluline. Ka oli selge, et taasloodud kaitsevägi ei saanud endale eelarve-listel põhjustel lubada tanke, nii nagu ei piisanuks Punaarmeelt ülevõetud üksikutest soomukitest tõsiseltvõeta-vate lahinguüksuste formeerimiseks. Kokkuvõttes otsustatigi käsitleda soomusautode kolonni õigusjärgluse taastamist kui lugupidamisavaldust meie esimestele motoriseeritud trans-pordiüksustele.

Autokompanii paiknes alguses Tal-linnas Lauliku tänaval. Esimestel aas-tatel ei olnud taasloodud väeosas iga-päevane teenistuskeskkond just kõige parem. Näiteks on autokompanii esi-mene ülem Rimant Tšernauskas mee-nutanud: „Autokompanii isikkoos-seis koosnes ülemast, veeblist ning kümmekonnast ajateenijast. Enamiku ajateenijatest moodustasid sõdurid, kes eri põhjustel mujale üksustesse ei sobinud. Lisaks olid kompaniis tsi-viilisikust lukksepp ja remonditöökoja juhataja. […] Autokompanii ülemalt ei oodatud palju. Minu ülesanne oli anda edasi Kaitsejõudude Peastaabi käsud ning kontrollida, et kompanii võitlejad oleksid õigel ajal õiges kohas. Samuti pidin tagama, et kõik masinad olek-sid tehniliselt korras ning vaatama kütusenäidikutelt, et paagid oleksid täis. […] Ajateenijatele väljaõppe and-mine oli samuti minu enda initsia-tiiv, sest Kaitsejõudude Peastaap oli seisu kohal, et kaitseväe autojuhtidel ja remondilukkseppadel ei ole vaja isegi relvaõpet.”

Teenistuskeskkond paranes mär-gatavalt, kui väeosa kolis 1993. aas-tal ümber aadressile Marja 4. 1994. aastal teenis autokompaniis juba 57 ajateenijat. Kuid oli ilmselge, et sellise väikese arvu kaitseväelastega oli siiski raske korraldada vahiteenistust, välja-õpet jne. Vaatamata kõigele oli aja-teenijate motivatsioon kõrge või nagu

kompaniis teeniv reamees Janek Mägi tookord kirjutas: „Võrreldes teiste üksustega, on väeosa õhkkond suhteli-selt pingevaba ja mõõdukalt sõjakas.”

1996. aastal tõdes tollane väeosa juhtkond, et Marja tänaval on ajatee-nijatele tagatud normaalsed elutingi-mused, olemas on kaasaegne söökla ning territoorium on heakorrastatud. 1990. aastate II poolel tahtis üha rohkem mehi läbida oma kaitseväe-teenistuse just autokompaniis. Põh-jus oli proosaline: väeosast sai välja-õppe käigus juhiloa ning Tallinnas liiklemise kogemuse. Autokompanii ajateenijate keskmist haridustaset peeti 1996. aastal võrreldes teiste väe-osadega kõrgemaks. Nii olid ajatee-nijatest 33,8% keskharidusega ning 23,8% keskeriharidusega. Teisalt oli kohtulikult karistatud 5,4% ajateeni-jatest. Eesti keelt ei rääkinud aga 6,2% ajateenijatest. Sellel ajal pälvis väeosa kaitseväes tuntust nii mitmegi pro-jektiga, mille puhul sai öelda, et tegu oli esmakatsetustega. Nii läbisid 1997. aastal väeosas vabatahtlikult reserv-väelase ettevalmistuse esimesed neli tütarlast: Aili, Inga, Tatjana ja Iwona. 1999. aastal käivitati väeosas ajatee-nijate esindusmehe süsteem, mille eesmärk oli vahendada ajateenijate probleeme ja ettepanekuid kaadri ja väeosa juhtkonnani.

1. maist 1997 nimetati autokompa-nii ümber tagalapataljoniks. 22. mail 2002 taasloodi 1918–1940 tegutse-nud varustusvalitsuse õigusjärglasena kaitseväe logistikakeskus. Tagala-pataljon liideti üheks logistikakeskuse struktuuriüksuseks ning hakkas edas-pidi kandma nime kaitseväe logistika-keskuse tagalapataljon. 2000. aastate alguses läbis pataljonis aastase reserv-väelase ettevalmistuse juba ligikaudu 300 ajateenijat. Pataljon vastutas sel-leks ajaks kaitseväe tsentraalvedude, logistikaalase väljaõppe planeerimise ja läbiviimise ning väljaõppeprogram-mide, õppematerjalide ja hindamis-kriteeriumite koostamise eest. Väe-osas oli taas au sisse tõusnud sport. Nii võideti korduvalt karikaid kaitse-väe spordivõistluste üldises arvestuses ning edukalt osaleti laske-, orienteeru-mis-, maastiku- ja kergejõustikuvõist-lustel kui ka Erna retkedel.

Väga oluliseks sammuks kogu Eesti sõjaväelogistikas oli 2003. aas-tal logistikapataljoni koosseisu logis-tikakooli loomine. See väike, nüüd-seks juba sõjaväelogistika seisukohalt strateegilise tähtsusega õppeasutus, alustas oma tegevust tagalapataljoni territooriumil paiknevates Puna armee endistes garaažides, mis muudeti klassi- ja tööruumideks. Juba samal aastal hakati seal koolis välja õpe-tama nooremallohvitsere. 12-nädalase kursuse käigus õpetati tulevastele all-ohvitseridele laomajanduse, varusta-mise, transpordikorralduse, välitee-nistuse põhitõdesid ning määrustikke, jalaväetaktikat, allüksuse juhtimist ja pedagoogikat. Seoses Iraagi ja Afga-nistani missioonidega tuli logistika-koolis hakata ette valmistama logis-tikuid, kes suudaksid sõjapiirkon-

dades tagada kõige vajalikuga meie lahinguüksuste võitlusvõime. Selleks hakati logistikapataljoni logistika-koolis esmakordselt komplekteerima rahvuslikke logistilisi toetus elemente (NSE – National Support Element). 2008. aastal alustati koolis logistika erialale spetsialiseerunud sõjakooli kadettide õpetamist. Varem oli kadet-tidel võimalik õppida sõjaväelogisti-kuks üksnes Soome vabariigi kaitse-jõududes.

2012. aastal eraldati logistikakool pataljoni koosseisust ning alates sel-lest ajast allub kool logistikakeskuse staabiülemale. Praeguseks on logis-tikakool jõudnud oma arengus vaiel-damatult üheks olulisemaks Eesti sõjaväelogistika tulevikku kujunda-vaks struktuuriüksuseks, sest just seal planeeritakse logistikaalase välja-õppe tervikkorraldust, koostatakse logistika doktriine ja -kontseptsioone. Kuid logistikakool ei oleks kunagi nii kaugele jõudnud ilma meie tänase sünnipäevalapse abita. Ka praegu on logistikakoolile oluline pataljoni-poolne toetus ja koostöövalmidus.

2005. aastal nimetati logistika-keskuse tagalapataljon ümber logis-tikakeskuse lahinguteenindustoetuse väljaõppekeskuseks. Selle üksuse koosseisus olid brigaadi lahingutee-ninduse pataljon ja transpordipatal-jon. Õige pea, 2009. aastal, formeeriti see väljaõppekeskus ümber kaheks eraldiseisvaks struktuuriüksuseks: lahinguteenindustoetuse pataljon 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoniks ja transpordipataljon logistikakeskuse logistikapataljoniks.

2014. aastal võib meie logistika-pataljoni ülesanded jagada laias laastus kaheks: reservsõjaväelogisti-kute väljaõpetamine ning kaitseväe üksuste tsentraalvedudega toetamine. Näiteks tehti 2013. aastal pataljonis 274 121 km ulatuses vedusid ning transporditi enam kui 2000 inimest, 1000 euroalust ning 131 erinevat teh-nikaühikut.

Mis puutub aga reservväelaste väljaõppesse, siis praegune logistika-

pataljon ootab oma ridadesse kaitse-väeteenistust läbima eelkõige neid noormehi, kes õpivad või tegutsevad logistika-, transpordi-, tehnika- ja toitlustusvaldkonnas. Pärast sõduri baaskursust algavate erialade valiku võimalus sõltub, kas kutsealune tuleb kaitseväeteenistusse suvise eelkutsu-misega või sügisese põhikutsumisega ning sellest, millised kursused tulene-valt kaitseväe vajadustest konkreetsel aastal avatakse. Kui kutsealune alus-tab oma kaitseväeteenistust suvise eelkutsumisega, võib olla tal võimalik õppida autojuhi (C- või E-kategoo-ria, ohtlike ainete transportimine ja puksiirijuhtimine), sidespetsialisti, parameediku või jaoülema kursustel. Õppimine nendel kursustel tähen-dab kokku 11-kuulist kaitseväeteenis-tust. Kui kutsealune alustab aga oma kaitse väeteenistust sügisese põhikut-sumisega, võib olla tal võimalik õppida mehaanikute, laopidajate, toidu-käitlemise ja väliköögi ning tõstuki- ja kraanajuhi kursustel. Õppimine neil kursusel tähendab kokku 8-kuulist kaitseväeteenistust. Kui näiteks 2013. aastal õpetati logistikapataljonis välja 145 reservsõjaväelogistikut, siis vii-mase kümmekonna aasta jooksul on pataljon andud meie reservarmeele enam kui 3000 logistikut.

Juba sellel aastal seisab logistika-pataljonil ees viimaste aastakümnete suurimaid muudatusi. Seoses kait-seväe kümne aasta arengukavaga on vastu võetud otsus, et logistika-pataljon kolib Tallinnast ümber Ämari kaitseväelinnakusse. See on esimene kord, kus pärast 1992. aastat saavad meie logistikapataljoni tegevväelased ja ajateenijad igati tänapäevased töö- ja teenistustingimused. Nimelt ehita-takse Ämari linnakusse meie pataljo-nile esmakordselt täiesti uued kasar-mud, õppe- ja staabiruumid. Seega tähistab pataljon täna viimast korda oma sünnipäeva Tallinnas.

Nüüdne logistikakeskuse logistika-pataljon on alustanud kahel korral – 1919. aastal ja 1992. aastal prakti-liselt eimillestki. Kuid üksnes tänu meie kaitseväelaste pühendumisele ja ohvri valmidusele on suudetud üles ehitada väeosad, mis on vaatamata algusaastate raskustele suutnud täita oma ülesannet riigikaitse tugevdami-sel.

Õnnitleme kõiki logistikapataljoni endisi ja praegusi teenistujaid ning meie tublisid reservväelasi väeosa 95. aastapäeva puhul!

kapten Marek Miil

Veltveebel Rudolf Kaptein

Logistikakool alustas oma

tegevust tagalapataljoni

territooriumil paiknevates

Punaarmee endistes

garaažides, mis muudeti

klassi- ja tööruumideks.

meist sõltub!APRILL 2014 3

Kes on kes meie pataljonis?

Mõni sõna sünnipäevalapsest

sümboolika

Pataljoni lipp

Pataljoni embleem

Sõjaväelogistikute marss „Meist sõltub!”

Logistikapataljoni lipul on tuld purskav tiivuline draakon violetsel taustal, üksuse nimetus ja kuupäev. Tuld purskav tiivuline draakon on jõu ja kiiruse sümbol. Violetne värv sümboli-seerib terast ja tehnikat. Tuld purskav draakon pärineb lipult, mille annetas 4. augustil 1929. aastal auto-tankide rügemendile Eesti autoklubi. Rüge-menti ja Eesti autoklubi ühendas tihe koostöö. Kui rügement koolitas autojuhte ja nõustas autoklubi liikmeid tehnilistes küsimustes, siis samal ajal hoolitses Eesti autoklubi, et Eesti vabariiki ostetaks võimalikult palju seda tüüpi autosid, mida sõja puhke-des saanuks kasutada Eesti kaitse-vägi. Sõna „Autokompanii” ja kuupäev 25.06.1992 märgivad lipul Eesti vabariigi taasiseseisvumisel loodud esimese transpordiüksuse – kaitse-jõudude peastaabi autokompanii – asutamise kuupäeva. Lipp annetati üksusele 1996. aastal.

Pataljoni embleem võeti kasutusele kaitsejõudude peastaabi autokom-paniis 1996. aastal. Ka see sümbol pärineb lipult, mille 4. augustil 1929. aastal annetas auto-tankide rügemen-dile Eesti autoklubi.

22. veebruaril 2011. aastal annetas politsei- ja piirivalveameti orkestri peadirigent Arvi Miido kaitseväe logistikakeskusele ja kõigile sõjaväe-logistikutele marsi „Ex nobis depen-det!” („Meist sõltub!”). Marsis kõlab Vabadussõja-aegse populaarse ja meeleoluka sõdurilaulu meloodia, mis on viide sellele, et sõjaväelogistikud on teinud ja peavad tegema Eesti sõduri heaoluks kõik nendest sõltuva.

Kapten Asso Treksler (32) on sün-dinud Järvamaal Koeru alevikus. Põhi- ja keskhariduse omandas ta Keila gümnaasiumis. Ajateenistuse läbis Treksler 2000–2001 Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis. 2001. aastal alustas ta õpinguid KVÜÕA kõrgema sõjakooli põhikursusel. Pärast sõja-kooli lõpetamist jätkas ta teenistust piirivalves. Ta on olnud õpetaja Muraste piirivalvekoolis ning õppetooli assistent sisekaitseakadeemia piiri-valvekolledžis. 2007. aastal alustas ta teenistust logistikakeskuse logisti-kapataljonis staabiohvitserina. 2010. aastal teenis ta rahvusliku logistilise toetuselemendi (NSE) koosseisus Afganistanis, olles NSE-9 ülem. Alates 2012. aastast on kapten Treksler logistikapataljoni staabiülem. Staa-biülem on täiendanud oma teadmisi mitmel erialakursusel, sealhulgas ka

Vanemveebel Tomas Bluum (38) on sündinud Tartus. Keskhariduse omandas ta Johannes Voldemar Veski nimelises Maarja keskkoolis. Ajatee-nistuse läbis Bluum 1997. aastal tagalapataljonis. Järgmisel aastal jätkas ta sealsamas pataljonis rühma-ülema kohusetäitjana ning seejärel on ta kümmekonna aasta jooksul teeninud nii kompaniiülema kohuse-täitja, väljaõppeallohvitseri-instruktori kui ka pataljoni veeblina. Ajavahemi-kus 2007–2010 on ta kolmel korral teeninud rahvusliku logistilise toetus-elemendi (NSE) koosseisus Afganis-

Staabi- ja tagalakompanii ülemnooremleitnant Kristjan Kaup

Nooremleitnant Kristjan Kaup (27) on sündinud Otepääl. Oma alg- ja keskhariduse omandas ta Otepää gümnaasiumis. Ajateenistuse läbis Kaup 2006. aastal Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis. 2008. aastal alustas ta õpinguid KVÜÕA kõrgema sõjakooli põhikursusel. Pärast sõja-kooli lõpetamist määrati ta 2011. aastal logistikakeskuse logistika-pataljoni staabi- ja tagalakompanii rühmaülemaks. Alates 2013. aastast on nooremleitnant Kaup selle kom-panii ülem. 2013. aastal teenis ta rahvusliku logistilise toetuselemendi (NSE) koosseisus Afganistanis. Noo-remleitnant Kaup on täiendanud oma teadmisi mitmel erialakursusel. Tema teeneid riigikaitse ja kaitseväe ees on tunnustatud rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalenu medaliga ning hulga tänukirjadega.

Nooremleitnant Kaup puhkab meelsasti nii kodumaal kui ka väljas-pool Eestit. Muusika osas on tema lemmikstiil rokk ning -ansambliteks Led Zeppelin, Ozzy, Metallica jt. Raa-matutest meeldivad kompaniiülemale Tõnu Trubetsky teosed. Sõjaväelastest on talle kõige enam imponeerinud praegu KVÜÕA-s teeniv staabiveebel Koit Vunk. Kompaniiülema filmisoovi-tus oleks Randall Wallace’i „Me olime sõdurid”. Vabal ajal tegeleb noorem-leitnant Kaup meelsasti kalapüügi ja enda füüsilise vormi arendamisega. Kui kompaniiülem pakuks teile oma lemmikrooga, siis oleks see kindlasti mingi lihatoit. Kompaniiülem elab koos tüdruksõbraga.

Pataljoni paiknemine kaitseväe logistikakeskuse struktuuris Pataljoni struktuur ja juhtivkoosseis 2014. aastal:

Logistikakeskuse ülem

(kol-ltn K. Koidumäe)

Materjaliteenistus Staabiülem Hanketeenistus Logistikapataljon

Staap

Liikumis- ja veoteenistus

Tervisekeskus

Haldusteenistus

Raamatupidamis-keskus

Tugikeskus

Logistikakool

Pataljoniülem

Staap (ülem kpt A. Treksler)

Pataljoni veebel (v-vbl T. Bluum)

Staabi- ja tagalakompanii

(ülem n-ltn K. Kaup)

Transpordikompanii (ülem n-ltn K. Täht)

Lahingumoonaveo-kompanii

(ülem ltn A. Survo)

Remondikompanii (ülema ülesannetes

ltn A. Survo)

Pataljoni paiknemine kaitseväe logistikakeskuse struktuuris Pataljoni struktuur ja juhtivkoosseis 2014. aastal:

Logistikakeskuse ülem

(kol-ltn K. Koidumäe)

Materjaliteenistus Staabiülem Hanketeenistus Logistikapataljon

Staap

Liikumis- ja veoteenistus

Tervisekeskus

Haldusteenistus

Raamatupidamis-keskus

Tugikeskus

Logistikakool

Pataljoniülem

Staap (ülem kpt A. Treksler)

Pataljoni veebel (v-vbl T. Bluum)

Staabi- ja tagalakompanii

(ülem n-ltn K. Kaup)

Transpordikompanii (ülem n-ltn K. Täht)

Lahingumoonaveo-kompanii

(ülem ltn A. Survo)

Remondikompanii (ülema ülesannetes

ltn A. Survo)

Pataljoni paiknemine kaitseväe logistikakeskuse struktuuris

Pataljoni struktuur ja juhtivkoosseis 2014. aastal

Staabiülem kapten Asso Treksler

Rootsi kuningriigi ja Soome vabariigi relvajõududes. Kapten Treksler on lõpetanud 2008. Tallinna Ülikoolis magistrikraadiga organisatsioonikäitu-mise eriala. Tema teeneid riigikaitse ja kaitseväe ees on tunnustatud kaitse-ministeeriumi hõbedase rinnamärgi, 1. jalaväebrigaadi rinnamärgi, piirivalve medaliga „Mõõk ja ilves”, rahvusvahe-listel sõjalistel operatsioonidel osalenu medali, autokompanii rinnamärgi, kaitseväe teenetemärgi ning hulga tänukirjadega. Teda on tunnustatud ka 2010. aastal aasta ohvitseri ergutus-preemiaga.

Kapten Treksler eelistab puhata Eestis mõnes privaatses kämpingus. Välismaal puhkamisel eelistab ta Euroopat või mõnda soojemat turismi-piirkonda. Muusika osas peab staabi-ülem lugu nii klassikast kui ka rokist. Nimetagem siinkohal näiteks Arvo Pärdi loomingut kui ka ansambleid Black Sabbath, Indivision. Raamatu-test on kapten Trekslerist mõjutanud eelkõige Anne Applebaumi „Gulag”, Mihkel Muti „Hiired tuules” ning Erich Maria Remarque’i „Läänerindel muu-tuseta”. Sõjaväelastest on talle aga kõige enam pakkunud inspiratsiooni kindral Johan Laidoner. Staabiülem soovitaks sõbrale mitut filmi: Mike Leigh’ „Happy-Go-Lucky”, Sam Gar-barski „Irina Palm”, Aleksi Salmenperä „Mehe töö”, Olivier Nakache ja Éric Toledano „Untouchables” ja Julian Schnabeli „Tuukrikell ja liblikas”. Vabal ajal tegeleb staabiülem kalapüügi, jooksmise, suusatamise ning lugemi-sega. Lemmiktoitu kapten Treksleril

Pataljoni veebelvanemveebel Tomas Bluum

tanis. Seejärel oli ta lühikest aega kooli veebel logistikapataljoni logis-tikakoolis. Alates 2010. aastast on vanemveebel Bluum logistikakeskuse logistikapataljoni veebel. Vanemveebel Bluum on täiendanud oma teadmisi mitmel erialakursusel, sealjuures ka Taani kuningriigi relvajõududes. Praegu õpib pataljoni veebel Tallinna tehnikakõrgkoolis transpordi ja logis-tika erialal. Tema teeneid riigikaitse ja kaitseväe ees on tunnustatud kaitse-väe eeskujuliku teenistuse ristiga, maaväe hõberistiga, rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalenu medaliga, Kaitseliidu Tallinna maleva Nõmme malevkonna teenetemärgiga, autokompanii rinnamärgiga ning hulga tänukirjadega. Tema pikaajalist tee-nistust sõjaväelogistikas ning logis-tikakeskuses on tunnustatud rinna-märgiga „Kümme aastat teenistust Kaitseväe Logistikakeskuses”.

Vanemveebel Bluum eelistab puhata vähemalt külmal perioodil kusagil soojal maal, näiteks Egiptuses. Muusika osas pataljoniveeblil eelistusi ei ole. Vabal ajal tegeleb vanemveebel Bluum rulluisutamise, geopeituse, võrkpalli ja jooksmisega. Kui vanem-veebel pakuks teile oma lemmikrooga, siis oleks see kartulisalat. Vanemvee-bel Bluum on vallaline.

pole, aga ta ei ütle ära klaasist pii-mast. Staabiülem on abielus ja kahe lapse isa.

meist sõltub!APRILL 20144

Kirjasõna meie pataljoni ajaloo kohta

August Nieländer, „Taktikepi ja relvaga. Mälestusi”kirjastus Välis-Eesti & EMP, 1982Tegu on meie pataljoni esimese ülema August Nie-länderi (1887–1986) mälestustega. Praegu on tema ainuke meie pataljoniülematest, kes on avaldanud oma memuaarid.

Einar Lundborg „Soomusautoga Eesti Vaba-dussõjas”kirjastus Grenader, 2012Tegu on Vabadussõjas soomusauto Kalevipoeg üle-mana teeninud rootsi sõjaväelase Einar Lundborgi (1896–1931) mälestustega.

Kogumik „Varustusvalitsusest Kaitseväe Logistikakeskuseni 1918–2012”KVÜÕA kirjastus, 2012Sellest kogumikust leiab alates Vabadussõjast kuni tänapäevani Eesti sõjaajakirjanduses ilmunud artik-leid meie pataljoni kui ka sõjaväelogistika arengu kohta.

Minu jaoks on logisti-kapataljon kui kaitse-jõudude peastaabi au-tokompanii järeltulija olnud alati koduväeosa.

noormehed oma väeosast kodustele. Meie prestiiži mõjutavad reservõppe-kogunemistel osalenud reservväelaste arvamus väeosa eluolust ja väljaõppe korraldusest. Samavõrd oluline on aga logistikapataljoni isikkoosseisu enda suhtumine oma väeosasse ning see, mida nad räägivad teenistuskohast oma sõpradele ja tuttava-tele.

Mõni aspekt selle maine kujundamisel ei sõltu siiski meist. Nii ootame alates 1992. aastast nüü-disaegseid kasarmuid ja õppeklasse. Ei ole normaalne, et 2014. aastal leiab väeosa territooriumilt ruumipuudu-sel telki paigutatud õppeklasse. Kuid see teenistus- ja välja õppekeskkonna probleem laheneb juba sellel aas-tal, kui pataljon kolib ümber Ämari kaitse väelinnakusse.

Kuid veelgi olulisem materiaal-sest keskkonnast on väeosas valitsev vaimne õhkkond. Mul on alati hea meel ja mind valdab uhkustunne, kui kuulen väeosas kaitseväeteenistust täitvatelt noortelt meestelt, et patal-jonis valitsevat puudulikku õppimis-keskkonda kompenseerivad asjalikud, osavõtlikud ja heatujulised instrukto-rid ja allüksuste ülemad. See on märk sellest, et pataljoni isikkoosseisu auto-riteet ei tugine määrustikust tuleneva-tel õigustel, vaid hoopis heal erialasel ettevalmistusel. Võime oma pataljoni kaadri üle olla jätkuvalt uhked seni-kaua, kuni ühegi ajateenija ega õppe-kogunemisel osaleva reservväelase küsimus ei jää vastuseta.

Meie isikkoosseisul on, mida õpe-tada. Lisaks pikaajalisele kaitseväe staažile on paljudel meie tegevväe-lastest sõjalise operatsiooni kogemus.

Nende head väljaõpet ja ettevalmis-tust tõestab ka tõsiasi, et aastaid õpetati logistikapataljoni koossei-sus olnud logistikakoolis välja sõja-piirkonda saadetud logistikud. See tähendab, et meie instruktorite kätte usaldati kaitse väelased, kelle igapäe-

vasest tegevusest sõltus otseselt Iraagis ja Afganis-tanis tegutsenud lahinguüksuste käekäik. Meie pataljonis välja-

õpetatud logistikud ei ole kordagi lahinguüksusi alt vedanud.

Eesti sõjaväelogistikute lipukirjaks on valitud sõnapaar „Meist sõltub!”. Selles deviisis peitub ühest küljest viide logistikute õlgadele pandud vas-tutusest. Teisalt on see aga viide sel-lest vastutusest tulenevale elitaarsu-sele: kui sinust midagi sõltub, siis oled sa vajalik ja oluline. Pataljoni panus on vajalik meie reservväelaste etteval-mistamisel. Pataljon on hädavajalik meie reservarmee üksuste toetamisel. Seega kandkem uhkusega sõjaväe-logistiku nimetust!

Ning lõpetuseks: andke endast ikka ja alati parim, et tõsta meie pataljoni võitlusvõimet. Kui näete, et midagi on valesti, siis mõelge, mida saaksite ise olukorra parandamiseks teha. Ning tehke see asi ka ära! Soovin kõigile logistikapataljoni võitlejatele ja meie reservväelastele oma kalli väeosa 95. aastapäeva puhul edu ja tervist!

Tõsi, minu teenistus selles väe-osas lõppes enne, kui üksus kolis ümber Marja tänavale.

Sellele vaatamata olen ikka südames kaasa elanud meie pataljoni arengu- ja edusammudele. Võin rõõmuga öelda, et ühest 1990. aastate peaaegu tähtsu-setust allüksusest on nüüdseks saanud kaitseväe võitlusvõimes tooni andev väeosa.

Logistikapataljonil on kaitseväe logistikakeskuses ja kogu Eesti sõja-väelogistikas täita kaks äärmiselt olulist ülesannet. Esiteks meeldib mulle ikka öelda, et logistikapataljon on sõjaväelogistikute sepikoda. Just siin pataljonis vormitakse tublidest jalaväelastest vaprad, leidlikud ja toi-mekad logistikud. Nende logistikute välja õppest sõltub aga meie lahin-guüksuste võitlusvõime. Ka kõige parema väljaõppega ja võitlustahte-lisemast eriüksuslasest, jalaväela-sest, pioneerist, suurtükiväelasest või mere- ja õhuväelasest ei ole kasu, kui nendeni ei jõua õigel ajal varustus, laskemoon, kütus, transport, medit-siiniabi, toit ja vesi. Meie pataljonis antav väljaõpe ja igapäevane kasvatus aitabki lisaks praktilistele teadmistele ja oskustele ka kujundada sõjaväe-logistikutes vastutustunnet.

Teiseks on meie logistikapataljon Eesti sõjaväelogistika silmatorka-vaim visiitkaart. Meie sõjaväelogis-tika maine sõltub sellest, mida räägi-vad meie kaitseväeteenistust läbivad

Mulle meeldib ikka öelda, et logistikapataljon on sõjaväelogistikute sepikoda.

Õnnesoovid oma väeosale

Autokompanii rinnamärk

Logistikapataljoni väljaantava rinna-märgi asutas kaitseväe juhataja 13. märtsil 1996. aastal. Rinnamärk oli algselt kutsemärk tehnika ja õppetöö alal. Tänapäeval antakse seda välja silmapaistva ja eeskujuliku teenistuse eest logistikapataljonis. Et rinnamärgi asutamise ajal kandis struktuuriüksus nimetust kaitsejõu-dude peastaabi autokompanii, siis kutsutakse seda ka tänapäeval tema algupärase nimetusega: Autokompa-nii rinnamärk. Rinnamärgi kandmise õiguse võib anda kaitseväe teenis-tujatele, kes on teeninud logistika-pataljonis vähemalt kaks aastat. Põhikirja järgi võib rinnamärki anda ka kiiduväärt teenistuse eest üleaja-teenijatele, kes on logistikapataljonis teeninud vähemalt kolm aastat ning ajateenijatele, kes on tõestanud oma erialaseid püüdlusi ja häid õpitu-lemusi. Praeguse seisuga on välja antud juba 105 rinnamärki. Tuntuim rinnamärgi omanik on erukindral Ants Laaneots.

Taasloodud kaitseväes on vanemvee-bel Ivar Brok esimene sõjapiirkonnas langenud logistik. Vanemveebel Brok sai 23. mail 2008. aastal Lõuna-Afga-nistanis Helmandi provintsis juhtunud õnnetuses üliraskeid vigastusi. Ta suri neisse järgmisel päeval. 1977. aastal sündinud Ivar Brok alustas teenistust kaitseväes 1997. aastal ajateenijana tagalapataljonis. Ajateenistuses läbis ta ka nooremallohvitseride kursuse. Pärast ajateenistust jätkas Brok teenis-tust kaitseväes ja lõpetas 1999. aastal kaitseväe lahingukoolis vanemallohvit-seride kursuse. Seejärel teenis ta eri-nevatel ametikohtadel tagalapataljonis. Sõjaväelogistik vanemveebel Ivar Brok on maetud Ambla kalmistule.

Mälestame kaasvõitlejatTranspordikompanii ülemnooremleitnant Kalle Täht

Lahingumoonaveo kompanii ülem ja remondikompanii ülema ülesannetesleitnant Allan Survo

Nooremleitnant Kalle Täht (34) on sündinud Pärnumaal Saarde vallas Kalita külas. Oma põhi- ja kesk-hariduse omandas ta Kilingi-Nõmme keskkoolis. Ajateenistuse läbis ta 2001. aastal Pärnu üksik-jalaväepatal-jonis. 2008. aastal alustas ta õpinguid KVÜÕA kõrgema sõjakooli põhikursu-sel. Pärast sõjakooli lõpetamist mää-rati ta 2011. aastal logistikakeskuse logistikapataljonis remondikompanii rühmaülemaks. Alates 2013. aastast on ta transpordikompanii ülem. Noo-remleitnant Täht on täiendanud oma teadmisi mitmel erialakursusel. Ka on kompaniiülem lõpetanud 2005. aastal Tartu Ülikoolis bakalaureusekraadiga liikumis- ja sporditeaduste eriala. Tema teeneid riigikaitse ja kaitseväe ees on korduvalt tunnustatud tänukirjadega.

Nooremleitnant Täht eelistab puhata kusagil Põhjamaades, näiteks Norras või Soomes. Muusika osas on

August Nieländer

Albert Ojasson

Hans Vanaveski

Jaan Lutsar

Jakob Vende

Mart Tuisk

Johannes Remmel

Jaan Pinding

Rimant Tšernauskas

Arni Ilves

Alar Vihman

Aivar Jaeski

Boris Püssa

Eero Rebo

Andrus Toss

Argo Ristisaar

Rudolf Jeeser

Taivo Rõkk

Marek Sügis

Gunnar Havi

Avo Virk

Ragnar Koemets

Väeosa ülemad läbi aegade

Leitnant Allan Survo (28) on sündinud Tartus. Põhi- ja keskhariduse omandas

kompaniiülem leplik: talle meeldivad kõik stiilid polkast kuni rokini. Raa-matutest on nooremleitnanti kõige enam mõjutanud koolimatemaatika käsiraamat. Sõjaväelastest on teda aga kõige enam inspireerinud Saksa väejuht Heinz Wilhelm Guderian. Noo-remleitnant Tähe filmisoovitus oleks Jim Jarmuschi „Dead Man”. Vabal ajal tegeleb nooremleitnant sportimisega. Kui kompaniiülem pakuks teile oma lemmikrooga, siis oleks see kindlasti mõni lihatoit. Nooremleitnant Täht on abielus.

KALEVKOIDUMÄEkolonelleitnantlogistikakeskuse ülem

KALEVKOIDUMÄEkolonelleitnantlogistikakeskuse ülem

ta Valga gümnaasiumis. Ajateenistuse läbis Survo 2006. aastal Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis, teenides seal ka jaoülemana. 2007. aastal alustas ta õpinguid KVÜÕA kõrgema sõjakooli põhikursusel. Pärast sõjakooli lõpeta-mist määrati ta 2010. aastal logistika-keskuse logistikapataljonis lahingu-moonaveo kompanii rühmaülemaks. Alates 2013. aastast on leitnant Survo selle kompanii ülem. Leitnant Survo on täiendanud oma teadmisi mitmel erialakursusel. Leitnant Survo teeneid riigikaitse ja kaitseväe ees on korduvalt tunnustatud tänukirjadega.

Leitnant Survo eelistab puhkust veeta Lõuna-Eestis või saartel, külmal ajal päikese ja palmide all. Muusika osas peab ta lemmikstiiliks poprokki ning -ansambliks Red Hot Chili Pep-persit. Raamatutest on leitnant Survot kõige enam mõjutanud Ari Paunoneni ja Seppo Anttila „Jooksuga tippvormi”. Sõjaväelastest on aga teda kõige enam inspireerinud Ameerika ühend-riikide relvajõudude strateeg kolonel John Richard Boyd. Kompaniiülema filmisoovitus sõbrale oleks Olivier Nakache ning Eric Toledano film „The Untouchables” (eesti keeles „1+1”). Vabal ajal tegeleb leitnant Survo meelsasti jooksmise, teatri külasta-mise, kokanduse ja fotograafiga. Kui ta pakuks teile oma lemmikrooga, siis oleks see laagerdunud veiselihast poolküps rostbiif. Leitnant Survo on vabaabielus.

1919

1919

1919–1923

1923–1934

1934

1934–1936

1936–1939

1939

1992

1992–1994

1994–1995

1995–1999

1999–2001

2001–2002

2002–2003

2003–2005

2005–2007

2007–2008

2008–2010

2010–2012

2012

2012–2014

Sõdurileht tunnustab kingitusega v-vbl Tomas Bluumi ja vbl Peeter Heinsaart kui tublisid veebleid, kellel ei jää meie lehest midagi kahe silma vahele! Kpt M. M.

Sõdurileht tunnustab