raplamaa Ühistöö nr 17, 23. aprill 2014

Nr. 17 (121) 23. aprill 2014Ü h i s t ö ö

ra p lamaa

Jätkub 4. lk

Jätkub 5. lkJätkub lk 2

Vahetult pärast kõike lubanud nõukogude korra kukkumist pöördusid siiapoole oma kaubavalikuga mitmed Soome kontsernid. Suurimad olid tollal Sokos ja Ibero, ka varem Soomes käinud inimesed taipasid üsna kohe ära nende müügikontseptsiooni.

Jälle olid lihavõttepühad. Need on liikuvad pühad ja nende toimumisaega määratakse esimese täiskuu pühapäevaga pärast kevadist pööripäeva.

Eelmisest loost:„Neid on 89. Küllap kõigil ka õiged passid olemas. Kokku tahetakse saada 754 kõrgepalgalist kojuigatsusega

varustatavat isikut Brüsseli kontorisse.Meie riigile antakse kuus mandaati.Kandidaatide valimisõigus saab alguse 1775 eurot makstud kautsjonist. Kui 5% künnist ei ületa, läheb raha

riigile“.Täna jätkame isikuga, kes meie lipu najal Venemaa presidenti roppude sõnadega sõimas.

Eesti lipuga Putinit ropult sõimates.

Eliitraha taotlejad on nüüd teada2. osa

Taaskord „Hullud pettumused“

Miks see kõik on küll nii…

Raplamaa Ühistöö 2

Jätkub 3. lk

Algus 1. lk

Suurem osa kaubast oli olnud mitmeid kuid Soo-mes lettidel ja siis Eestisse müüki toodud. Seal aga pandi müüki jällegi uued kaubad. Meil kohalikud olid vaimustuses, sest tootefirmad olid üsna uhkete nime-dega. Kui üks ostja sattus juhuslikult vanasse ETKVL autobaasi garaaži, siis ehmatus oli suur. Õmmeldi naisteriideid ja peale kleebiti neidsamu uhkeid toote-märke! Ja arvake ära, kes oli tellija?

Varsti vahetus Sokos Stockmanniga samas Viru ho-tellis.

Järgmisena Stockmann ostis ära vana, 1887. aastal loodud J. Johansoni Tallinna Paberivabriku, lammutas selle maha ja pani püsti kahekorruselise kaubamaja.

Pisut ajaloost. Saksamaa kaupmees Georg Franz Heinrich Stockmann asutas ettevõtte aastal 1862. Sa-mal aastal avati Stockmanni esimene kauplus Helsin-gis Senati väljakul. Stockmanni kaubamaja, mis asub Helsingi kesklinnas Kluuvi linnaosas, avati aastal 1930. Stockmanni teised kaubamajad avati Tamperes 1957, Espoo Tapiolas 1981, Turu Hansakorttelis 1982, Helsingi Itäkeskuses 1992, Eestis 1993, Tallinna kesku-se kaubamaja avati aastal 1996, Oulus 2001 ja Vantaa Jumbos 2005.

Venemaa esimene Stockmanni kaubamaja avati 1998 Moskvas. Lätis avati aastal 2003.

Algul rahvas Tallinnas tormas ja ostis. Parkimis-

platsist ehitati parkimismaja. Kehtestati alalistele kun-dedele paar tundi tasuta autohoidu. Pandi kaubamaja-le veel kaks korrust juurde ja käiku läksid eskalaatorid. Ja siis äkki kõik muutus.

Eelmisel aastal 5000 töötaja koondamisega välja tulnud Stockmann teatas ka esimese kvartali kahju-mi kahekordistumisest. Üleeelmise aasta 20,9 miljoni €urone kvartalikahjum asendati 36,5 miljoni eurose kahjuminumbriga. Kahjum kahekordistus ka Bal-timaade ja Kesk-Euroopa üksuses, milles Eesti turg omab kõige suuremat osakaalu.

Erakorraliselt nõrk jaemüügiturg võrreldes 2012. aastaga mõjutas Stockmann Groupi esimese kvartali müügitulemusi. Müük langes nii divisjonide (kauba-majad, moekaupade üksus) kui riikide, eriti Soome lõikes. Tuldi välja kulude kokkuhoiuprogrammiga, mis pidi hakkama kulusid alates 2013. aasta suvest vä-hendama. Möödusid suvi ja talv. Tulid jällegi „Hullud päevad“-aasta 2014. Suurem osa ostjaist leidis, et hul-lude päevade kaup on aastatega pidevalt viletsamaks jäänud, kuid hinnad on endiselt kõrgustes.

Soome meedia teatel valmistasid tänavused hullud päevad Stockmannile pettumuse, kuna müük ei vasta-nud ootustele.

Ka meil Eestis arvatakse, et Stockmann valis kerge-

Hullud päevad.



Jätkub 6. lk

Vana Johansoni korsten.ma tee, ostis sisse väga maitsetuid riideid ja värvide-mängu nagu polegi. Kahju on müüjatest. Rumalusest tehakse pood lahti juba kell 8 hommikul ning seisvat kaupa püütakse asjata müüa. Pole mingeid tõmbe-numbreid, mille pärast rahvas poodi tuleks. Mujal poodides saab hullude päevade hinnaga kvaliteetse-mat kaupa ja on ka rohkem värve valida. Stockman-

Algus 1. lk


nil võiks juba piinlik olla oma „sooduspakkumiste“ pärast. Võiks siis juba alghinnale 200% asemel 300% otsa lüüa.

Piinlikult ülehinnatud, garderoobikaupade osas oli ka väljas ilmselt seismajäänud kaup. Aksessuaaride osas oli kohati õudne kvaliteet. Aga tehnika.


Algus 1. lk

Jätkub 5. leheküljel

Tegi seda nõukoguliku Kremli värava põhimõttel-võõrast julgen sõimata, omasid mitte.

Kas see on sobilik juudirahva esindajale meie palju-rahvuselises sõbralikus Eestimaa peres, on juba isejutt. Kultuurne inimene nii küll ei teeks.

Vaevalt et sellise matsliku käitumisega Jevgeni Kris-

tafovitš oma hääled kokku saab. Tema jääb küll oma 1775 eurost ilma.

Võtame teise mitte eestlase üleriigilises nimekirjas 6. kohal. Nüüd aga tüli oma partei sees ja ilmselt varsti ka väljaastumine või halvemal juhul väljaviskamine.


Mart Helme

Näiteks, kui peegelkaamera Nikon D3100 kere koos 18-55mm VR kit objektiiviga maksis hullude päevade kataloogis 399 eurot, siis Euronicsis ja Photo Pointis oli sama toode samal ajal soodushinnaga 379 eurot. Fotoluks müüs seda aga 369 euroga.

Ahnus! Hinnad, millega seal n-ö allahinnatud kau-pa müüakse, on idiootsed. Minge Soome või Rootsi vastavatele päevadele, siis saate võrrelda! Siinne juht-kond kujutab endale ette, et Stockmann on mingi staa-tuse sümbol Eestis ja sealt ostetud kaubad prestiizikad. Ammu pole nii. Pangu kaupadele normaalsed hinnad,

siis tuleb ostja ka tagasi.Hullude Päevade ajal olid lihavõttepakkumises mu-

natopsid, 2tk komplektis ja siis hull soodushind 6.99. Suur oli üllatus, nähes täpselt samasuguseid värvilisi munatopseTallinna Kaubamajas – tavamüügi hind oli 2 €! Nii palju siis Stockmanni “ausatest hindadest”.

Tänaseks on säilinud Johansoni vabrikust vaid aja-looline korstnaalus. Kas Stockmann püsib kauem? Hullud päevad hulludele ja ehk ka omanikele endile.

Kõike näitab vaid aeg.A. Aju



Algus 1. lk

Siis muidugi oleks kasulik saada Euroopa mandaat. Ja veel, see naine võib seekord ka protestihäälte kogujaks kujuneda! Tegu on keskerakondlase Olga Sõtnikuga.

Üks omamoodi frukt on üksikkandidaat Dmitri Silber, kes arvab, et valitsev poliitiline eliit ei ole või-meline korrektselt ja tõhusalt lahendama probleeme ega reageerima objektiivselt tänapäeva elu väljakutse-tele. Tema arvab, et kaitseväe raha tuleks suunata vä-lisministeeriumile, haridusele ja pensionäridele.

„Nagu näitab Ukraina kogemus, ei saa mingist rii-gi majanduse konstruktiivsest arengust rääkida (pi-gem vastupidi) enne, kui mitmekeelsed kogukonnad pole leidnud ühist keelt. Selle tulemusena jääbki Eesti üheks Euroopa vaesemaks riigiks, olgugi et ametlikud näitajad räägivad majanduse arengust. Elatustaseme hindamise aluseks ei ole pelgalt SKT, vaid tervisliku toidu kättesaadavus, kvaliteetne arstiabi, haridus ja pensionide suurus“

Ja edasi: „Rahvustevaheliseks lepitamiseks on vaja: - kinnitada põhiseaduse tasemel Eesti kui paljurah-

vuselise riigi staatus, - viia sisse radikaalsed muudatused keeleseaduses-

se, - ümber organiseerida keeleinspektsioon ning või-

maldada töötajatel ja tööandjatel endil lahendada neid küsimusi,

- anda tingimusteta Eesti kodakondsuse saamise õigus kõigile isikutele ja nende järglastele, kes elasid iseseisvuse taastamise hetkeks, 20. augustiks 1991, sea-duslikel alustel Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vaba-riigis“.

Rohkem pole mõtet seda tegelinskit tsiteerida. Tema vastumeelsus meie riigile ja rahvale on nüüd sel-ge. Tundub, et tegemist on teadlikult või teadmatusest


(kumbagi varianti ei saa eriti heaks lugeda) vene riigi huvides teguteseva multikulturtšikuga. See inimene ei saa mitte millestki ja mitte midagi aru. Ta ei saa aru, kuhu ta üldse kandideerib ja milliste küsimuste ja rii-kidega seal, kuhu ta kandideerib, tegeletakse. Ta ei ole aru saanud, et elabki ühes nendest riikidest nagu ka ei saa aru, miks ta seal elab. Talle on jäänud ka selgu-setuks, miks selle riigi rahvas valis EL ja NATO, aga mitte venemaa, tema euraasia ja tolliliiduga.

Täiesti vastupidisel arvamusel on Mart Helme, Ees-ti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees.

„Nagu me praegu Ukrainas näeme, käivitab Vene-maa meie vastu kõigepealt viienda kolonni, seejärel GRU (sõjaväeluure ja eriüksused) erioperatsioonid ning isegi konventsionaalse sõja vallapäästmise korral teeb seda arvestusega, et NATO lepingu kollektiivkait-sest kõneleva artikkel 5 rakendumine jääks vaidlusalu-seks teemaks. Ja sakslased ning prantslased selle üle kindlasti ka vaidlema hakkavad. Võimalikult pikalt. Me peame aru saama, et NATO loodi Külma sõja ajal, kaitsmaks Lääne-Euroopa suuri riike kommunismi - rõhutan, kommunismi - mitte Venemaa eest. Praegu pole need riigid ohus. Neid ei ähvarda ei kommunism ega Venemaa. Vastavalt pole Saksamaal, Prantsusmaal või Itaalial ka mingit entusiasmi NATO lepingu artik-kel 5 peale vaatamata meile appi tormata. Me näeme, kui vastumeelselt, omakasupüüdlikult ja küüniliselt Lääs endiste nõukogude liiduvabariikide saatusesse suhtub. Me oleme küll mõnevõrra paremas olukorras, kuid mitte iseenesest mõistetavalt. Kuulumine Euroo-pa Liitu ei anna meile vähimaidki julgeolekulisi taga-tisi. Ja kuulumine NATO-sse annab neid vaid teatud tingimustel.

Vaja koostada nimekirjad inimestest, kes tõenäoli-selt on GRU või teiste Vene eriteenistuste agendid ja kelle osalus meie riikluse vastases tegevuses on tõe-näoline. Kriisi korral tuleb need inimesed koheselt isoleerida. Selleks peab meil valmis olema ka vastav eriüksus. Ajutiselt riigis viibivad ja Eesti vastu tegut-sevad vene kodanikud tuleb riigist välja saata. Parem karta kui kahetseda. 1939. aastal me jätsime kõik va-jaliku õigel ajal tegemata ja irvitasime, kui soomlased Mannerheimi liini rajama hakkasid. Kes oli lõppkok-kuvõttes ettenägelikum?“.

Nende mõtetega täna lõpetan. Tuleme ka edaspidi valimisteemade juurde. Agitatsioon ja ka vastastiku-ne sõimlemine alles algab.Välja on pakkuda vaid kuus kohta õndsasse Brüsselisse. Ei rohkem.

Jeremy Nagelmyller

Olga Sõtnik.


Algus 1. lkMeile kinnitab usuraamat, et Kristus tõusis ülesse.

Rahvas vastab kooris-tõesti on see nii, tõusis jah. Sel-lele on rajatud kogu kiriklik teenistus ja erinevad kon-fessioonid teevad paljusid toiminguid ka isemoodi.

Kristluse ajalugu on hakatud lugema enam-vähem kalendri tekkimise järgi. Aga mis oli siis enne Kristust? Numeroloogias kirjutatakse-„nii mitu aastat enne Kristust“. Aga kas Kristus on siis maailma esimene ju-mal või oli varem ka midagi sarnast?

Pühendumata teoloogiasse, tekib tänasel inimesel tuhatkond küsimust, miks see kõik on küll niimoodi.

Kuidas elati enne Kristust? Kas tollal oli mingi teine usk? Muslimid seda küll väidavad, aga kas nende tõde on kõrgemal juutide tõest? Juudid kirjutasid meie tä-nase piibli, sest tegu oli ikkagi Sioni mäe otsa ronimise õigustamisega. Aga miks poleks võinud olla Aabra-mite asemel hoopis Jaan, Jüri või hoopis meie Muna-mägi?

Nii need küsimused tulevad-kerkivad. Vastuseid ei mingeid. Aga küsima-mõtlema panevad ikkagi suure-joonelised pidustused, kanonaadid.

Kui eelmises riigis oli usk üsnagi tabu, siis vaatama-ta kõigele kartsid ka kommunistid jumalat. Nii mõnigi kõrge tollane kommunist pani küünla Petseri kloostris ja lõi risti ette.

Seda kõike nähes-juures olles tekkis mingi eriline side, arusaamine teineteisest. Ja polnudki me enam neile nii vastikud fašistid. Vähemalt koos käidud selt-simehe arusaamas.

Nüüd on Venemaa meist lahus. Meile on see vaim-seks kergenduseks, aga meie põllunduse ja looma-kasvatuse julmalt hävitamine Mart Laari juhtimisel. Ilmselt Jumal teda selle eest ka karistas. Oma rahva mahamüümine on ikkagi kuritegu. Rääkimata met-sadest ja kõigest muust, mis ärastati. Tegelikult on ju admiraliteedi seaduse järgi kogu Eestimaa rahva täis-omand, pärast kapteni-ENSV lahkumisega.

Kogu see kollaste kaartide skeem oli ebaseaduslik ärastamine. Tegelikult oligi see varade

Miks see kõik on küll nii…kantimine uusrikastele. Oma jopedele, nagu öel-

dakse.Tekkisid esimesed uusrikkad. Ka need, kes Vene-

maa metalli siin maha müüsid ja hiljem panku lõid. Raha tuli ju kuhugi panna, enne kui omamaalased pal-jaks röövida ja siis kogu krempel välimaalastele maha müüa.

Oi, kuidas vingus ja virises Euroopa Liit, kui Unga-ri teisiti toimis.Seal mõeldi oma peaga ja neil on riigi eesotsas oma mees. Meil kahjuks mitte. Meie meeste ajutine rõõm on vaid mõned aastad Brüsselis vegetee-ruda ja seeläbi rikastuda.

Aga Jumala ette ronivad nad kõik. Nii Putin kui ka Medvedjev ja meie vanad kommunistid eesotsas Ar-nold Rüütli, Vaino Väljase ja Andrus Ansipiga sama-moodi.

Iseasi, kas meil tekib usaldus sellise muutuse suh-tes. Kas tõesti Lenini õpetus oli nii nõrk, et seda tuulte pöörises koheselt eirata?

Riik, mis meile loodi, pidi olema üdini turvaline. Ja nagu irvena, sai osa Raplamaast olema just nende ülestõusmise pühade aegu ilma televisiooni ja telefo-nita. Ei telepilti kirikust, ei õnnitlusi sõpradelt. Ja kel-lelegi polnud ka võimalik Elionile teatada, sest ainuke pääsetee oli mobiiltelefon, kus helistaja raha eest te-male reklaame ja muusikat mängiti. Aga kõigil maa-inimestel seda tänapäeva karbikest taskus pole. Vaat siis, kapitalism. Aga kui oleks olnud eriolukord? Kui Venemaa oleks juba ukse taga kolistanud? Oleks olnud täielik teadmatus.

Aga jah, riigikogus palju tähtsamad asjad käsil. Ikka nagu rohkem oma särgi poole. Homoseadus vajab kii-ret lahendit ja siis pidavat nende riigikogulaste „kapid“ veelgi avanema. Saame veelgi juurde uusi tunnustatud pederaste.

Lihavõtted on vaikne aeg. Aeg mõtlemiseks ja mõ-tisklemiseks. Seepärast jääbki õhku küsimine, miks see nii küll meil on?

A. Aju


Eesti Koerte Pääste Selts MTÜ Head sõbrad, täname teid, et olete meid toetanud!

Hetkel on kutside söögivarud otsa korral ning palume teid jällegi appi! Kui Sinul hea inimene on võimalik annetada

koerte söögi ostmiseks kasvõi mõni euro, on meie neljajalgsed lõputult tänulikud,

sest nende oma peremees ei suutnud, võibolla ei tahtnud, ega olnud võimalik seda teha.

Meile on võimalus annetada:EE832200221055925168 Eesti Koerte Pääste Selts MTÜ ja

info tel teel: 554 0518


Osalejad: kõik, kes suudavad antud distantsi läbida.NB! Osaleja vastutab isiklikult oma tervise eestKoht ja aeg: Kaiu terviserada - 22. aprill Aivo Sildvee Pirgu terviserada - 21. mai U.TammemäeKäru terviserada - 18. juuni Eva Seera Järvakandi terviserada - 13. august Margus SeppMärjamaa – Järta terviserada - 3. sept. Andres ElmikPaluküla terviserada - 24. sept. Kalju KaldaRapla terviserada - 15. oktoober Heiti VahtraVõistluste algus kõikidel etappidel kell 18.00Vanusegrupid:I gr. -7 aastased P - TII gr. 8 – 12 aastased P - TIII gr. 13 – 16 aastased P - TIV gr. 17 – 34 aastased M - NV gr. 35 - 49 aastased M - NVI gr. 50 aastased ja vanemad M - N Distantside pikkused: I II III - VIIKaiu 500 m 1400m N - 1400 m - M – 2800mPirgu 500 m 2100 m 2100 m - 4200 mKäru 500 m 1100 m 1100 m - 2200 m Järvakandi 600 m 1200 m 2200 m - 4400 m Märjamaa 500 m 1000 m 2800 m - 2800 mPaluküla 500 m 1000 m 1000 m - 2500 mRapla 500 m 1400 m 1400 m - 2800 mAutasustamine:Kõikidel etappidel autasustatakse vanusegruppides kolme parimat mees- ja naissportlast.Üldkokkuvõttes läheb arvesse 5 etapi tulemused st. punktid. Võrdse punktisumma korral arvestatakse kuuendal etapil saavutatud punkte.Kokkuvõttes autasustatakse kõikide gruppide võitjaid karikaga.

Korraldus.Projekti juht : Aivo Sildvee 53408534Etappe viivad läbi kohalikud sporditöö vedurid koostöös projektijuhi ja Rapla Maakonna Spordiliiduga – Priit KarjaneKepikõndijate vahel loositakse igal etapil teatud hulk meeneid.

Seeriavõistlus

Jookse ja kõnniRaplamaa terviseradadel


Kiirvaade Rapla kevadlaadale


Kiirvaade Rapla kevadlaadale

Fotod: erakogu


Jätkub 13. lk

Tarbijakaitseamet koostöös maanteeameti ning maksu- ja tolliametiga on koostanud kasutatud sõidu-ki soetajate tarvis nõuanded, mida tasub jälgida, kui on plaanis autoost.

Kuigi kasutatud asjadele ei ole kehtestatud teistsu-guseid tingimusi kui uutele asjadele ning seega kehtib ka komisjonimüügi puhul kaheaastane pretensiooni esitamise õigus, tuleb kasutatud auto ostmisel arvesta-da, et see pole enam uus. Seega tarbija ei saa eeldada, et autol ei ilmne pärast ostu ühtegi viga, ja tegemist ei pruugi olla tootmisvigadega.

Tee ratsionaalne, mitte emotsionaalne ostuotsus. Emotsiooni ajel tehtud otsus ei pruugi olla kõige adek-vaatsem. Isegi kui müüja käib peale ja ütleb, et sellele autole on veel soovijaid ja on vaja kiiresti otsus lange-tada. Peamine on ikkagi see, mida inimene ise soovib.

Kontrolli müüja tausta. Eraisiku käest ostes võib auto hind olla küll soodsam, kuid probleemide ilm-nemisel on vaidlusi võimalik vaid kohtu kaudu lahen-dada. Ka juriidilise isiku käest autot ostes varitsevad mõningad ohud. Igaks juhuks tasub kontrollida ette-võtte tausta, et see ei oleks äsja tegevust alustanud ja et tal poleks maksuvõlgu. Ohumärk võib olla ka madal põhikapital või ilma selleta asutatud ettevõte.

Eraisiku puhul tasub vaadata, kas ta pakub ühte või mitut autot. Mitme auto müügi korral võib tegu olla varjatud ettevõtjaga ning sellisel juhul tasub samuti olla ettevaatlik.

Sõlmi alati kirjalik ostu-müügileping ning soovi-tavalt tasu pangaülekandega. Leping peab olema alati kirjalik ja kahes eksemplaris. Turvalisem on maksta ka pangaülekandega, kuna see jätab rahalisest tehingust ning makse saajast jälje. Lepingus peavad olema fik-seeritud kõik andmed: hind, läbisõidumõõdiku näit, lisavarustus, sõiduki muud andmed. Ning loomuli-kult peavad lepingus kirjas olema kõik kokkulepped. Tasub nõuda ka üleandmis-vastuvõtmisakti. Sõiduki eest tasudes jälgi, et saaja ja müüja on üks ja sama isik. Erisikult ostmisel ei laiene tarbijakaitsereeglid, kuna tegemist on kahe eraisiku vahelise tehinguga. Kui ik-kagi maksta sularahas, tuleb küsida ostu eest tasumist tõendavat dokumenti.

Kontrolli sõiduki päritolu ja ajalugu. Kõik sõiduki-ga kaasa antavad dokumendid peavad olema originaa-lid. Ühtlasi võiks vaadata, kui kaua on auto müügis ol-nud. Kui kuulutus on väga ammu üleval, siis võib autol midagi ikkagi viga olla.

Vahendaja kaudu välismaalt ostmisel tee enne ostu

kindlaks, kas vahendajal on olemas volitused auto edasimüügiks ning kuidas jaguneb vastutus võimalike probleemide korral vahendaja ja müüja vahel.

Eestist ostetud kasutatud auto puhul on suureks abiks maanteeameti e-teeninduses hiljuti avatud või-malus kontrollida sõiduki andmeid ja ajalugu. Selle jaoks on vaja teada sõiduki VIN-koodi ja registreeri-mismärki, kuna nende koos kasutamisel näeb lisaks sõiduki andmetele ja piirangutele ka kindlustusjuhtu-meid ning seda, kui palju on sõidukil omanikke olnud. Selle toimingu kasutamine e-teeninduses annab tule-vasele autoostjale ka võimaluse kontrollida, kas auto VIN-kood ja registreerimismärk üldse kattuvad. Müü-jalt tasub kindlasti nõuda ka registreerimiseelse üle-vaatuse akti, mis annab ostjale juurde kindlustunnet, kuna maanteeamet on sõidukit kontrollinud ning sel-lega on mitmed riskid juba maandatud. Kui akti koha-selt vastab sõiduk nõuetele ning sellel muud märkused puuduvad, saab minna sõidukit kohe registreerima.

Probleemivabam on soetada sõiduk, millel on juba Euroopa sõiduki tüübikinnitus. Auto algset päritolu või sihtturgu saab kontrollida näiteks müügipaiga ko-halik margiesindus. Tüübikinnituse numbri leiab sõi-duki andmesildilt, mis peab alati välja nägema selline:

maanteeamet on sõidukit kontrollinud ning sellega on mitmed riskid juba maandatud. Kui aktikohaselt vastab sõiduk nõuetele ning sellel muud märkused puuduvad, saab minna sõidukitkohe registreerima.

Probleemivabam on soetada sõiduk, millel on juba Euroopa sõiduki tüübikinnitus. Auto algsetpäritolu või sihtturgu saab kontrollida näiteks müügipaiga kohalik margiesindus.Tüübikinnituse numbri leiab sõiduki andmesildilt, mis peab alati välja nägema selline:

Suurbritannia päritoluga sõiduki puhul on äärmiselt oluline kontrollida VIN-koodi, kuna VIN-kood sisaldab enamikul sõidukitel infot nende päritolu kohta. Võib esineda juhtumeid, kussõiduki juhtimisseadmed on omavoliliselt ümber ehitatud ning müüja esitleb sõidukitMandri-Euroopa päritolu sõidukina. Sellist sõidukit saab Eestis registreerida üksnes juhul, kuiametlik margiesindus on kinnitanud kõigi ümberehituste vastavust tootjatehase nõuetele.Sellise kinnituse väljastamine on aga üsna põhjalik ja kulukas protsess ning kõik siinsedmargiesindused ei ole seda alati valmis tegema.

Veendu, et sõidukit ei ole ümber ehitatud. Sõidukid peavad vastama tootja pooltettenähtule. Oluline on pöörata tähelepanu tulevase sõiduki valgustusseademetele,väljalaskesüsteemile, istmetele, turvavööle jms. Selline kontroll annab kindlustunde, et autotpole muudetud määral, mil see ei vasta enam Eesti tehnonõuetele. Siinkohal võib jälleginõuda registreerimiseelse ülevaatuse akti.

Veendu dokumentide õigsuses. Dokumentide kättesaamisel tuleb kindlasti kontrollida, kasostetav sõiduk on tõepoolest sama, mille dokumendid tarbijale ulatatakse.Ebaausad automüüjad on ostnud kokku hulgaliselt autode teenindusraamatute blankette jalasknud teha eri teenindusfirmade pitsatid, millest sünnib kokku võltsitud teenindusraamat.Seega ei tasu usaldada teenindusraamatut, vaid auto läbisõitu võiksid tõendada erinevadkuluarved teeninduse, vahetatud varuosade ja remondi kohta. Põhiline kontroll tuleks tehaikkagi margiesinduses. On vähetõenäoline, et kümme aastat vana auto läbisõit on 100 000–200 000 kilomeetrit.

Kontrolli infot sõiduki võimalike tagaotsimiste kohta. Sõiduki päritoluriigi vastavatevõimukandjate käest on võimalik saada informatsiooni sõiduki tagaotsimiste kohta.

Suurbritannia päritoluga sõiduki puhul on äärmi-selt oluline kontrollida VIN-koodi, kuna VIN-kood si-saldab enamikul sõidukitel infot nende päritolu kohta. Võib esineda juhtumeid, kus sõiduki juhtimisseadmed on omavoliliselt ümber ehitatud ning müüja esitleb sõidukit Mandri-Euroopa päritolu sõidukina. Sellist sõidukit saab Eestis registreerida üksnes juhul, kui ametlik margiesindus on kinnitanud kõigi ümberehi-tuste vastavust tootjatehase nõuetele. Sellise kinnituse väljastamine on aga üsna põhjalik ja kulukas protsess

Kasutatud sõiduki ostja kümme käsku


ning kõik siinsed margiesindused ei ole seda alati val-mis tegema.

Veendu, et sõidukit ei ole ümber ehitatud. Sõidu-kid peavad vastama tootja poolt ettenähtule. Oluline on pöörata tähelepanu tulevase sõiduki valgustussea-demetele, väljalaskesüsteemile, istmetele, turvavööle jms. Selline kontroll annab kindlustunde, et autot pole muudetud määral, mil see ei vasta enam Eesti tehno-nõuetele. Siinkohal võib jällegi nõuda registreerimis-eelse ülevaatuse akti.

Veendu dokumentide õigsuses. Dokumentide kät-tesaamisel tuleb kindlasti kontrollida, kas ostetav sõi-duk on tõepoolest sama, mille dokumendid tarbijale ulatatakse.

Ebaausad automüüjad on ostnud kokku hulgaliselt autode teenindusraamatute blankette ja lasknud teha eri teenindusfirmade pitsatid, millest sünnib kokku võltsitud teenindusraamat. Seega ei tasu usaldada tee-nindusraamatut, vaid auto läbisõitu võiksid tõendada erinevad kuluarved teeninduse, vahetatud varuosade ja remondi kohta. Põhiline kontroll tuleks teha ikkagi margiesinduses. On vähetõenäoline, et kümme aastat vana auto läbisõit on 100 000–200 000 kilomeetrit.

Kontrolli infot sõiduki võimalike tagaotsimiste kohta. Sõiduki päritoluriigi vastavate võimukandjate käest on võimalik saada informatsiooni sõiduki taga-otsimiste kohta.

Hinda sõiduki tehnilist seisukorda. Kui auto läigib nagu kuldmuna, võib sellel esineda silmaga mittenäh-tavaid puudusi. Avariiline kere võib küll terve välja näha, kuid mõned silmale peidetud komponendid ei pruugi enam korralikult töötada. Kindlasti tuleb nõu-da proovisõitu. Kui müüja üritab kindlustamatuse taha pugeda, siis on tõenäoline, et autol on teatavaid puu-dusi ning tasub endale uus lemmik leida. Proovisõitu tehes on oluline jõuda ka maanteele, kuna siis saab tea-da, kas auto kisub, ujub, undab vms.

Auto korrasolekut saab kontrollida lähimas mar-giesinduses. Kui müüja ise mõnda kohta soovitab, võib see viidata võimalikule kokkumängule.

Kõige ohtlikum kasutatud autode puhul on peide-tud avariilisus. Selle avastamiseks peaks kontrollima tihendite ääri, et leida märke ülevärvimisest, samuti otsima plastdetailidelt pragusid, mis viitavad paksule pahtlikorrale. Veel tasub kontrollida, kas uste ja muu-de keredetailide vahed on ühtlased.

Raskele avariile ja selle tagajärgede kõrvalda-misele viitab nahaga kaetud armatuurlaud, mida auto-

Kasutatud sõiduki ostja kümme käskumüüja võib esitleda lisavarustusena. Nahast armatuur-laud võib kõne alla tulla Maserati ja Porsche mudelitel, aga kindlasti mitte laiatarbeautodel. Armatuurlaud kaetakse pärast avariid tehtud ebakorrektse remondi käigus õhukese nahaga, et varjata avanenud õhkpatja-de luuke. Kogu teave auto tehnilise seisukorra kohta tuleb müüjalt küsida kirjalikult. Paberite järgi kehtiv tehnoülevaatus ei tähenda alati, et sõiduk on ka ostu-hetkel tehniliselt korras.

Kui milleski tekib kahtlus, siis parem ära osta! Isegi kui kõik näib olevat korras, tuleks kokkuleppel müüjaga viia auto vastava margi esindusse kontrolli-misele. Kui tarbijal on tuttav autoasjatundja, võiks ka tema ostu-müügiprotsessi kaasata. Suhtu skeptiliselt müüja juttu auto endise omaniku kohta, kes reeglina on naisterahvas või pensionär ning on autoga ainult pühapäeviti kirikus käinud jne. Ostes auto korralikult automüügifirmalt, leiab müüja mõne tõsisema prob-leemi ilmsikstulekul mõistliku lahenduse kuni auto tagasivõtmiseni. Eraisikust müüjalt või kahtlaselt au-tomüügiplatsilt pole mõtet sellist suhtumist oodata.

Konsulteeri asjatundjatega. Autoturul püüavad au-tokaupmehed tihti olla targemad kui kõigi Euroopa rii-kide seadusandjad kokku. Siiski tasub olla ettevaatlik väidetega, nagu käiks sõidukite registreerimine ja teh-nonõuete kontroll igal pool Euroopa Liidus ühtmoodi. Täpselt samuti nagu Soomes on tulumaks astmeline ja Inglismaal liiklus n-ö valel pool, on ka nõuded sõi-dukitele riigiti siiski pisut erinevad. Reegleid on ühes riigis palju ning need on kohati keerulised, seetõttu võiks autoostja enne tähtsa otsuse tegemist pöörduda maanteeameti tehnoosakonna poole. Kõiki peensusi pole ilma autot ja dokumente nägemata võimalik laha-ta, kuid nõu oskab amet ikka anda.

Kasulikku• Sõidukitaustakontrollmaanteeametie-teenin-

duses• Äriregistrikoduleht• EL-isuurteautoturgudeportaalid:www.mobi-

le.de,www.autoscout.de• Auto24.ee• Maksuvõlglastepäring:https://apps.emta.ee/e-

service/doc/i0301.xsql

Algus 12. lk


Jätkub 28. leheküljel

http://www.aliexpress.com/item/new-2014-usb-flash-drive-512gb-to-64gb-pen-drive-usb-stick-U-disk-64g-gift/1717240836.html

AliexpressaitabMõnigi kord võib juhtuda, et vaja mingit pisikest elektroonikaseadet, aga poes või Eesti internetikaupluses

leiad, et soovitud seade maksab oodatust rohkem. Kas tõesti peab nii kallilt ostma? Võime öelda, et ei pea. Palju soodsate hindadega internetipoode on Euroopas, kuid kõige soodsamad asuvad hoopis Hiinas. Tänu Hiina riigipoolsele reksporditoetusele on väiksemate esemete kohaletoimetamine hoopiski tasuta. Ja kui ostu summa ei ületa 21.98 eurot, ei lisandu ka käibe- ega tollimaksu. Mitme väikeeseme tellimisel tuleb vormistada iga ost eraldi. Muidugi on vaja krediitkaarti, aga selle võib vormistada ka näiteks SEB-pangas vistuaalsena. Viimasel ajal ongi Eesti Posti kinnitusel Hiinast kaupade tellimine mitmekordistunud. Kaupade kohalesaabumine võib võtta küll lausa kaks kuud, kuid pika ooteaja kompenseerib kindlalt soodne hind.

Siinkohal väike näide praegu müügilolevast kaubast. Eesti netipoodidest analoogset toodet paraku ei leid-nud. Kingstoni 128 GB USB2 mälupulga madalaim hind oli aga esmaspäevase seisuga Surfdatas 222 eurot.

http://www.post.ee/6014 Tellisin Inglismaalt CD-plaate, kas ma pean ka mingeid makse tasuma või dokumente vormistama?Suurbritanniast, nagu ka teistest Euroopa Liidu riikidest kaupa tellides saajal käibe- ega tollimakse tasuda

ei tule. Samas tuleb arvestada, et on mitmeid Euroopa Liitu kuuluvate riikide omavalitsuslikke alasid, näiteks Suurbritannial Kanalisaared ja Soomel Ahvenamaa, mille puhul lisandub käibemaks sarnaselt kolmandatest riikidest saadetiste tellimisega. Näiteks kui tegite tellimuse .uk lõpuga netipoest, mille operaatorettevõte on re-gistreeritud Kanalisaartel, tuleb üle 21,98 euro väärtusega paki vastuvõtmisel tasuda siiski käibemaks. Seega pole oluline, mis riigi internetipoest kaup ostetakse, vaid kust riigist kaup teele pannakse. Täieliku loetelu oma-valitsuslikest aladest leiate siit.

Küsimused-vastused Eesti Posti leheküljelt


Meeldib.eeAbielupaarile tulevad külalised.Nad istuvad laua taga ja ajavad juttu.“Paku külalistele ometi midagi värsket!” ütleb vii-

maks naine mehele.“Ah jaa, muidugi!” vastab mees ja avab akna.***Mees reisibüroos:“Soovitage mulle mingit turismireisi!”“Mul on teile suurepärane lennureis Küprosele!” pakub

klienditeenindaja.“See on hädaohtlik – lennukid kukuvad ju pidevalt alla.”“Aga kuidas oleks laevakruiisiga Lääne- või Põhjame-

rel?”“Pole turvaline – laevad upuvad!”“Aga äkki bussireis Euroopas? Tšehhimaa, Saksamaa,

Prantsusmaa?”“Mis te nüüd! Kas te ka teate, milliseid avariisid teedel

juhtub???”“Noh, siis on meil teile jalgsiekskursioon soojale maa-

le!”“Oo, see kõlab huvitavalt! See mulle sobib!”“Väga hea! Minge siis õige põrgu!”***Narkomaan jalutab tänaval.Talle tuleb vastu teine narkar, kõblas käes.“Ja kuhu sina siis lähed?” küsib esimene.“Aiamaale, umbrohtu hävitama,” vastab teine.“Missugust umbrohtu?”“Saad aru, ma külvasin peenrale kanepit, aga nüüd on

seal ka mingid kuradi tomatitaimed kasvama hakanud…”***Liikluspolitseinik mõõdab 60 km märgi juures kiirust.Möödasõidabzapikaskiirusega61km/h.Liikluspolitseinik vilistab.Sapikas peatub – roolis on vanamees.“Te ületasite kiirust,” teatab politseinik ülbelt. “Makske

trahvi või võtan load ära!”“Mul pole raha, pojake,” pomiseb vanamees kurvalt.“Siis võtan load ära!”Selhetkellendabkiirusega120km/hmöödatumedate

klaasidega maastur.Politseinik vilistab.Maastur peatub ja välja astub neli “kappi.”“Noh, kes siin vilistas?!?” küsib üks neist vihaselt.Liikluspolitseinik vaikib häbelikult.Vanamees vaatab politseinikule otsa ja irvitab:“Anna parem kohe mu load tagasi, muidu ütlen neile

kes vilistas…!”***Mees saab kätte kuldkala.Kala härdalt paluma:“Ole hea, lase mind vette tagasi, siis täidan kolm su soo-

vi!”“Hea küll,” on mees nõus. “Esimene soov – palju raha.

Teine – hea tervis. Ja kolmas – et ma lõpetaksin oma naise-ga alati samal ajal.”

Mõne aja pärast püüab mees taas kuldkala kinni ja pa-lub oma kolmanda soovi ära muuta.

“Miks?” imestab kala.“See kukkus halvasti välja,” seletab mees. “Istun kõrtsis,

joon rahulikult sõpradega õlut – ja äkki lõpetan…!”***Üheksa-aastane väike tüdruk oli oma emaga kirikus,

kui hakkas end haiglasena tundma.“Ema,” ütles tüdruk, “Kas me ei võiks minema hakata?”“Ei,” vastas ema.“Hästi, aga ma hakkan vist oksele…!”“Siis mine kiriku eesuksest välja ja ümber kiriku selle

taha ja oksenda põõsastesse!”Umbes kahe minuti pärast naases tüdruk oma kohale.“Kas sa oksendasid?” küsis ema.“Jah,” vastas väike tüdruk.“Hästi, aga kuidas sa nii kiiresti kiriku taha õue jõudsid

ja siis kiiresti tagasi?”“Ma ei pidanudki kirikust välja minema,” vastas väike

tüdruk, “sest neil on siin kirikus ukse juures kast, kus on peal kiri: “Haigetele…””

***Stjuardess märkab lennukis reisijat, kes on näost valge,

väriseb üle kere ja närib küüsi.“Ehk toon teile pitsikese konjakit ja teil hakkab parem?”

küsib stjuardess.Pärast hetkelist võitlust iseendaga sosistab mees:“Hea küll…”Mõne aja pärast näeb stjuardess, et olukord on veel hul-

lemaks läinud.“Veel pitsike?”Mees ei vasta, ainult noogutab pead.Kui stjuardess kolmandat korda tuleb, tõmbleb see rei-

sija juba kontrollimatult.“Ma pole eales näinud kedagi nii lendamist kartmas,”

ütleb stjuardess kaastundlikult.“Ma ei kardagi lendamist, ma katsun joomist maha jät-

ta…” ägiseb mees.***Mehed omavahel:“See mees, kes annab siis järele, kui saab aru, et tal pole

õigus, on tark mees.”“Väga õige! Aga kes on see mees, kes annab järele siis,

kui tal on õigus?”“Abielumees…”***- Kas me ei võiks “sina” peale üle minna…?- Mulle tundub, et te kiirustate suhte kulgu liialt tagant!

Ehk ulataksite enne mullle mu rinnahoidja, palun!?- Kus see on?- Teie trussikute all muidugi!


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23 24

25 26 27

28 29 30 31 32 33 34 35 36 37

38 39 40 41 42 43 44 45

46 47 48 49 50

51 52 53 54 55 56

57 58 59 60 61 62

63 64 65 66 67 68 69

70 71 72 73

74 75 76 77 78 79

80 81 82 83 84 85 86 87

88 89 90 91 92 93 94 95

96 97 98

99 100 101 102

103 104 105

PAREMALE 1 Ratsaväelane mõnedes riikides 7 Heleduse mõõtühik 12 Ladina-Ameerika löökpill 18 Suuhäälik 19 Vokaalosa ooperis 20 Olemas olema, eksisteerima 21 Okaspuu 22 Seisus feodaalajal 23 Aseraha 24 Õunasort 25 Eriti madal bass muusikas 26 Vaimuliku ametirüü 27 Pilge, väljanaermine 28 Küla Valgamaal Helme vallas 31 Sihvakas 34 Lõbutunnet väljendav häälitsus 36 Eskimote lumionn 38 Mereväeline auaste 41 Tugev erutus 43 Medali esikülg 46 Laevaomanik 47 Keeletipp 49 Bussimark 51 Esinemisväljak 53 Tasane 54 Utt-tall 56 Linn Rumeenias 57 Küsitlusleht 59 Särjeliik kaspia meres 60 Kurvameelne

63 Munavalgekook 65 Rahaahne seiklejanna 67 Kütteaine 68 Saal 70 Spetsialiteet 71 Väärusk 73 Muhamedi usk 74 Näriline 77 Seade kinos 79 Suur kastrul 80 Kuju kreeka mütoloogiast 81 Kurikuulus endine Eesti akadeemik 83 Terviseasutus 85 Troopikapuu 88 Seaduseelnõu Inglismaal 90 Pole võimalik 93 Maksedokument 94 Riietusese 96 Tavaõigus islamimaades 97 Linn Itaalias 98 Daidalose poeg 99 Eksitus100 Küla Valgamaal Palupera vallas101 Kaksus102 Seesama103 Eesti kirjanik104 Vana105 Lendmadu

ALLA 1 Autoritasu

2 Linnriik Sumeris 3 Akrobaatiline hüpe 4 Merekärnkonn 5 Küla Harjumaal 6 Riist linade kupardamiseks 7 Arv 8 Akna ees olev raudvarb 9 Küla Lääne-Virumaal 10 Lame, vaimukuseta, kulunud 11 Tuntud booriühend 12 USAs aretatud suveõunasort 13 Kaerasort 14 Kogu aeg 15 Vend 16 Vaap, glasuur 17 Betooni armatuur 29 Teravili 30 Istevann 32 Mäeahelik Aasias 33 Vaba noormees Vana-Kreekas 35 Väike koer 37 Linn Saksamaal 39 Vald Tartu maakonnas 40 Tohter 41 Liialdatud eneseusaldus ja kindlus

esinemisel 42 Sügisõunasort 44 Kleepuv looduslik aine 45 Korvõieline rohttaim 48 Liikuraparaat 50 Vilkudes särama 51 Aadama ja Eeva poeg 52 Neelav, imev veekeeris 55 Uuesti 58 Vanakreeka merenümfid 59 Mittetäielik, mitteküllaldane 61 Virk 62 Jooksumäng 64 Eesti Aianduse ja Mesinduse Selts 65 Eakas 66 Täidlane 68 Eesti kirjanik 69 Hunnik, kiht 72 Kalamari 75 Teat. Hispaania vein 76 Inetu tegu 77 Suurem osa 78 Soololaulud ooperis 80 Järv Lätis 82 Haarama, krahmama (murdes) 84 Mängu pandud summa 85 Vulkaan Islandil 86 Eesti poliitik 87 Närvikiud 89 Suur lai tükk 91 Irdumine 92 Verdi ooper 94 Järjestatud elementide hulk 95 Jaapani keelpill


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23 24

25 26 27

28 29 30 31 32 33 34 35 36 37

38 39 40 41 42 43 44 45

46 47 48 49 50

51 52 53 54 55 56

57 58 59 60 61 62

63 64 65 66 67 68 69

70 71 72 73

74 75 76 77 78 79

80 81 82 83 84 85 86 87

88 89 90 91 92 93 94 95

96 97 98

99 100 101 102

103 104 105

PAREMALE 1 Ajakiri 7 Asula Raplamaal 12 Isoleeritud elektrijuhe 18 Hautatud roog 19 Vald Jõgeva maakonnas 20 Loivade abil liikuma 21 Kolmekordne kalavõrk 22 Päikese- 23 Väike saar 24 Suusafirma 25 Eesti näitleja 26 Äsja väeteenistusse võetud isik

(ajal) 27 Madal põõsastik Vahemeremaades 28 Haarama, krahmama (murdes) 31 Õunasort 34 Lind kureliste seltsist 36 Metsatukk 38 Nukunäitleja (s 1954) 41 Merelind 43 Jumalad Skandinaavia mütoloogias 46 Spordifirma 47 Asula Raplamaal 49 Kuum lõunatuul Aafrikas 51 Laevade randumispaik 53 Hiina rahaühik 54 Koostisosa 56 Põsk, nägu 57 Ilutaim 59 Katse 60 Ninahäälik

63 Kaardistik 65 Tee 67 Aiakahjur 68 Raudteejaam 70 Jorjen 71 Mündi tagakülg 73 Karbamiid, kusiaine 74 Kerglane, kergemeelne, edvistav 77 Eesti luuletaja 79 Valgustatuse mõõtühik 80 Meeskond, töörühm 81 Osmani väepealik 83 Korras (kõnek) 85 Viljahakk 88 Nahkvöö 90 Kaalukas 93 Küla Harjumaal 94 Lauamäng 96 Seade kirikus 97 Lumega koos 98 Eralduvad vilja puhastamisel 99 Odrasort100 Filmilavastaja (s 1948)101 Naiseks võtma102 Järv Valgamaal103 Küla Harjumaal104 Seisus feodaalajal105 Asukoha kirjeldus

ALLA 1 Üles ajama 2 Juudi vaimulik

3 Igas suhtes 4 Rahaühik 5 Purjekat tuulde pöörama 6 Linn Leedus 7 Inetu 8 Lehtpõõsas 9 Armastusjumal 10 Mitte haiget tegev 11 Eesti poliitik 12 Vald Järva maakonnas 13 Verdi ooper 14 Medali esikülg 15 Saar Indoneesias 16 Vaap, glasuur 17 Abielu kaudu suguluses olevad

isikud, eriti mehe ja naise vanemad 29 Arv 30 Mälestusmünt 32 Levik 33 Rullkardin 35 Uuesti 37 Tuntud lukufirma 39 Vald Läänemaal 40 Nüüdsama 41 Vald Pärnumaal 42 Västar 44 Suutäis 45 Küla Lääne-Virumaal 48 Kultuseobjekt 50 Riigikogu liige (Reform) 51 Kaasmäng 52 Hästi magus asi 55 Jõgi Loode-Venemaal 58 Püsiv, muutumatu 59 Rehetoa taladel asetsev latt 61 Küla Kaukaasias 62 Pruunvetikas 64 Alluv 65 (lehtedeta) oks 66 Lennuki-, lennu- 68 Sõidulaud 69 Tekkimine 72 Jälgima, silmadega saatma 75 Mittekeeruline 76 Ruudukujuline lahingurivistus 77 Hobuseriistad 78 Euripidesi antiiktragöödia 80 Vaalarasv 82 Paiknema 84 Suur kraav 85 Maokujulised vaimud India

mütoloogias 86 Jõuk 87 Jooksus, varjul 89 Äsjasündinud kala 91 Määrsõna 92 Pruukost 94 Lind 95 Madal meeshääl


Veel veidi peamurdmist: sudokud

Selle teksti kohal (all parempoolne) sudoku on alati kõige raskem. Seetõttu anname tavaliselt taga-pool ka selle sudoku lahenduse.

Nüüdilmuvaderaldiaadressilhttp://ristsonad.netii.net/interaktiivsedristsõnadInteraktiivseid ristsõnu saate otse internetis lahendada, vaadata vigu, vaadata üksikuid tähti,

sõnu ja terviklahendust. Olemasolevat lahenduse seisu salvestada ei saa.

Ristsõnade väljaprintimiseks palume laadi-da alla pdf-fail aadressilt http://www.yhistoo.comuv.com/Headlahendamist!

1 6 8 5 4 4 2 3 4 6 8 7 2 9 6 3 2 1 5 8 4 6 5 3 4 8 9 2 8 1 6 5

4 6 5 3 3 9 7 8 2 4 5 4 3 1 6 3 2 5 9 1 1 6 4 8 7 2 3 1 7 6

8 51 5 2 7 1 6 8 4 6 16 9 72 1 9 5 1 6 3 4 9 67 2

2 8 7 6 1 8 3 3 5 4 2 8 8 9 5 7 9 5 4 2 3 8 4 7 1 5 8

9 4 3 2 8 5 7 1 62 6 5 1 4 7 8 9 38 1 7 9 3 6 5 4 24 3 6 5 7 1 2 8 91 8 2 4 9 3 6 5 75 7 9 8 6 2 4 3 16 5 4 3 2 9 1 7 83 2 8 7 1 4 9 6 57 9 1 6 5 8 3 2 4


Ilm Raplashttp://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

Grandtour ülesandedAntud ülesande eesmärgiks on koostada kinnine

kontuur, mis külgneks antud numbritega nii mitme küljega, kui suur on number. Näidisülesanne selle aas-ta Raplamaa Ühistöös nr 2. Lahendus järgmises lehes.

Eelmises lehes ilmunud ülesannete lahendused

Kaevude hooldus ja remont - puhas joogivesi ja kaevu pikk iga. Kvaliteetne teenus, mitme kaevu

puhul kehtib soodustus. Töötame 7 päeva nädalas.

Tel 5871 1171.

3 2 1 0 2 1 3 22 1 2 1 1 2 2 2 2 3 0 2 1 1 3 1 0 22 2 3 1 1 1 2 2 2 1 1 1 2 2 2 3 1 1 1 2 1 2 1 1 2 2 1 2

3 2 1 0 2 1 3 22 1 2 1 1 2 2 2 2 3 0 2 1 1 3 1 0 22 2 3 1 1 1 2 2 2 1 1 1 2 2 2 3 1 1 1 2 1 2 1 1 2 2 1 2

2 1 1 3 1 0 2 1 1 1 2 1 1 1 1 2 0 11 0 1 3 2 0 1 1 2 1 1 1 1 2 2 2 2 2 1 1 1 2 2 1 1 3 2 1 1

2 1 1 3 1 0 2 1 1 1 2 1 1 1 1 2 0 11 0 1 3 2 0 1 1 2 1 1 1 1 2 2 2 2 2 1 1 1 2 2 1 1 3 2 1 1

2 8 7 6 1 8 3 3 5 4 2 8 8 9 5 7 9 5 4 2 3 8 4 7 1 5 8

9 4 3 2 8 5 7 1 62 6 5 1 4 7 8 9 38 1 7 9 3 6 5 4 24 3 6 5 7 1 2 8 91 8 2 4 9 3 6 5 75 7 9 8 6 2 4 3 16 5 4 3 2 9 1 7 83 2 8 7 1 4 9 6 57 9 1 6 5 8 3 2 4

2 1 1 1 12 3 1 2 1 0 0 3 0 1 2 1 1 2 1 2 1 2 1 2 1 1 2 2 1 2 1 3 1 0 1 3 1 0 1 2 1 21 1 2 1

2 1 1 1 12 3 1 2 1 0 0 3 0 1 2 1 1 2 1 2 1 2 1 2 1 1 2 2 1 2 1 3 1 0 1 3 1 0 1 2 1 21 1 2 1

1 1 3 02 1 3 13 3 3 1 22 2 0 3 1 0 2 1 1 3 0 2 0 1 3 2 1 1 0 0 0 2 03 3 1 1 1

1 1 3 02 1 3 13 3 3 1 22 2 0 3 1 0 2 1 1 3 0 2 0 1 3 2 1 1 0 0 0 2 03 3 1 1 1


Veidi peamurdmist lisaksSiin kõrval avaldame eelmise numbri ülesande la-

henduse. Selle teksti all oleva ülesande põhimõtet saate sellest lahendusest samuti jälgida. Telgid tuleb paigu-tada nii, et iga telgi kõrval oleks vähemalt üks puu, aga telgid ei tohi omavahel kokku puutuda (ka nurkapidi mitte). Telkide arv igas reas ja veerus on antud.

Eelmise numbri ülesande lahendus

Reedel, 25. aprillil kell 12 Märjamaa Valla Rahvamajas

Raplamaa Laulukarussell 2014 eelvoor

http://www.marjamaarahvamaja.ee/rahvamaja/syndmused


Rapla linna koolide ja asutuste võistkondade JÜRIÖÖ JOOKS

23. aprillil kell 18Koolidele 19. jooks, asutused esmakordselt!Start RÜG, finiš RVG staadionil. Distants kulgeb mööda promenaadi.Registreerimine stardis kell 18.00-18.30, liikumine vahetustesse. Vahe-

tuse pikkus u 200-300m.Start kell 19.00.Võistkonnas5tüdrukut/naistja5poissi/meestVõistkonnal soovitav ühtne riietus või detail (peapael, käepael vm)Täiskasvanute võistkonnad registreeruda aadressil [email protected]õrvikud saab kohapeal.Kõigile osalejatele tee ja diplom, parimatele auhinnad!Kell 19.30 esinevad RVG trepil noortebändid, toimub ÜHISLAULMINEProjekti toetavad Euroopa Sotsiaalfond ja Rapla vallavalitsushttp://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-7438.html

Jüriööjooks Järvakandis23. aprillil kell 19

kogunemine kl 19 Järvakandi Vabaduskivi juures

Jüriööjooks Kohilas23. aprillil kell 21

www.kohila.ee


RÜRaplamaa

ÜhistööVäljaandja: Seltsing Raplamaa ÜhistööIlmub igal kolmapäeval, materjale

avaldamiseks võtame jooksvasse lehte vastu teisipäeva lõunani.

Toimetaja: Peeter Piir: [email protected] üldaadress: [email protected]@gmail.comVeebiaadress: http://issuu.com/piirp (veebis lugemiseks) http://www.yhistoo.comuv.com/ (pdf-faili allalaadimiseks). 2011.-2012. aasta Raplamaa Ühistööd ja pildialbum

Raplamaa pildis ja pildil http://www.mediafire.com/?9j5bk58f29ia6

Näitemängupäev Külalava Kaereperes25. aprillil kell 17

Kaereperes Valtu seltsimajas näitlevad Valtu Põhikooli õpilased, õpetajad ja näitering Anderaasuke.Teave tel 526 2722, [email protected]

Peibutuspardid


Jätkub 29. lk

Millistest riikidest tellides peab üldse arvestama tollivormistuskuludega?

Impordimaksude (käibemaks, tollimaks) ja tolli-vormistuskulude lisandumisega peab arvestama kauba tellimisel riikidest, mis ei kuulu Euroopa Liitu. Käibe-maks tuleb tasuda üle 21,98 väärtusega euro paki vas-tuvõtmisel. Üle 150 euro väärtusega saadetiste puhul lisandub ka tollimaks. Käibemaksu lisandumisega tuleb arvestada ka Euroopa Liidu omavalitsuslikest aladest paki saamisel (piirkondade loetelu asub siin). Tasub meeles pidada, et Šveits, Norra, Island, Liech-tenstein ei kuulu Euroopa Liitu.

Mida endast kujutavad impordimaksud ja tee-nustasu? Millistest summadest on jutt!

Impordimaksud jagunevad käibemaksuks ja tolli-maksuks. Käibemaks on enamasti 20% kauba statis-tilisest väärtusest, kui ei ole kehtestatud teistsugune käibemaksumäär teatud kaubagruppidele (näit. raa-matud, mille käibemaks on 9%). Siinjuures on oluline tähelepanu pöörata sellele, et käibemaks tuleb tasuda ka transpordikulult. Näiteks kui kauba maksumus on 30 eurot ja transpordikulu 8 eurot, tasutakse käibe-maksu 38 eurolt. Transpordikulude eraldi väljatoo-mist ja käibemaksu sellelt ei nõuta juhul, kui arvel on see selgelt märgitud (nt shipping free) või on arvele lisatud tarnetingimus, mis seda selgelt sätestab. Tolli-maks lisandub saadetistele väärtusega üle 150 euro ja on toodetel erinev ja seda saab vaadata ETT-s (Eesti Tollitariifistikus) kaubakoodi järgi. Tollimaks variee-rub üldjuhul 0-17%, olenevalt kaubast. Mõned näited enimtellitavate kaupade impordimaksude määradest: autoosad - käibemaks 20%, tollimaks on sõltuvalt va-ruosast erinev, keskmiselt ca 3,5%, fotoaparaadid - käi-bemaks 20%, tollimaks 0% digi- ja peegelkaameratel, videokaameratel aga tollimaks 14%, telefonid - käibe-maks 20%, tollimaks 0%, sülearvutid - käibemaks 20%, tollimaks 0%, raamatud - käibemaks 9%, tollimaks 0%, CD-plaadid -käibemaks 20%, tollimaks3,5%, toiduli-sandid - käibemaks 20%, tollimaks 12,8%.

Eesti Posti teenustasu lisandub Ühendusevälisest riigist saabunud maksikirjale, M-kotile, postipakile või EMS saadetisele saaja eest tollideklaratsiooni koosta-mise ja impordimaksude kogumise eest postiasutuses.

Millise sisuväärtusega postisaadetise saamisel ei

ole vaja tasuda impordimakse?Kui postisaadetises oleva kauba väärtus ei ületa

21,98 eurot (344 krooni) ning kauba impordile ei ole kehtestatud muid piiranguid, deklareeritakse saadetis üldjuhul suuliselt ega maksustata impordimaksudega. Postisaadetis, mis on saadetud füüsiliselt isikult füüsi-lisele isikule mittekaubanduslikul eesmärgil ehk tasu-ta ja juhuti, näiteks kingituseks ja milles on võimalik esemed väärtuseliselt eristada, saavad maksuvabastuse need kaubad, mille väärtus ei ületa 45 eurot. Maksuva-bastust ei kohaldata alkoholi, parfüümi ja tualettvee, tubaka ja tubakatoodete suhtes. Nende toodete puhul tuleb käibemaks tasuda alati, kauba mistahes väärtuse puhul.

Rohkem informatsiooni muudatuste kohta saab Maksu- ja Tolliameti kodulehelt.

Miks ma pean maksma transpordikulude pealt käibe- ja tollimaksu?

1) EuroopaÜhenduseNõukogumäärus 2913/92,millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, Ar-tikkel 32 lg 1 p e). Imporditud kauba eest tegelikult makstud või makstavale hinnale lisatakse laadimis- ja käitlemiskulud, mis on seotud imporditud kauba veo-ga kohani, kus kaup tuuakse ühenduse tolliterritooriu-mile.

2)EuroopaÜhenduseKomisjonimäärus2454/93,millega kehtestatakse tolliseadustiku rakendussätted, Artikkel 165 lg 1 Kui kaup saadetakse posti teel, siis hõlmab kõnealuse kauba tolliväärtus kõiki selle siht-kohta saatmisega seotud postimakse, välja arvatud im-pordiriigis kehtestatud täiendavad postimaksud.

Kui tegemist on eraisikutevahelise kingitusega, kas siis läheb transport ka maksustatava summa hulka?

Ei lähe. Eraisikutevahelise kinkesaadetise puhul võetakse maksude arvestamise aluseks vaid saatja poolt pakikaardile märgitud kauba väärtus (see peab olema reaalne ja vastavuses sisuga – kui kirjas kasuta-tud beebiriided, siis sisaldabki ainult kasutatud riideid jne).

Kui saadetis on Eestisse jõudnud, siis kaua võtab aega Eesti Posti poolne tollivormistus ja millal ma

Küsimused-vastused Eesti Posti leheküljeltAlgus 14. leheküljel


saamist vormistame Teie saadetise 2 kuni 5 tööpäe-va jooksul. Kui deklaratsioon on valmis, siis saadame postisaadetise Teie aadressijärgsesse postiasutusse ja sealt tuuakse Teie postkasti postisaadetise saabumis-teade, kus on kirjas nii impordimaksud kui ka posti-teenustasu. Tasumine toimub postisaadetise vastuvõt-misel postiasutuses kas sularahas või pangakaardiga (vt. postkontorite loetelu).

Sain kirja, kus küsitakse Ravimiameti määrat-lust, aga ma tellisin toidulisandeid mitte ravimeid?

Väga mitmed tooted, mis on USA-s toidulisandid, klassifitseeritakse Eestis ravimiteks. Vastavalt Ravimi-seadusele on võimalik saata ravimeid isiklikuks tar-beks ainult eraisikult eraisikule. Kui ravimid on tellitud Interneti kaudu, siis postisaadetist tolliterritooriumile ei lubata (vt Ravimiseadus) ja see tagastatakse saatjale saajat sellest täiendavalt informeerimata.

Kas ja kuidas on kauba tagastamisel võimalik ta-gasi saada postikulu ja tollivormistamiskulusid?

Juba kauba tellimisel tasub alati uurida, millised on kauba tagastamise tingimused. Tagastatava saadetise saatekulu tuleb kauba tagastajal tasuda enamasti ise. Kas, millal ja millistel tingimustel ta selle interneti-poelt tagasi saab, on erinevates e-poodides väga erinev. Amazon näiteks eeldab kauba tagastamist ökonoom-sel viisil ning kompenseerib tagastamiskulu juhul, kui kaup on tagastatud nende eksimuse tõttu. Kauba ta-gastamisel mingeid tollivormistuskulusid ei teki.

Tagastatavalt kaubalt on käibe- ja tollimaksu klien-dil võimalik maksu- ja tolliametilt tagasi taotleda.

•Taotluse võib esitada kas paberkandjal või digi-taalallkirjaga allkirjastatult

•Taotlustulebesitadasellelemaksu-jatollikesku-sele, kelle piirkonnas aktsepteeriti tollideklaratsioon või asub isiku keskne raamatupidamine. Eraisik võib taotluse esitada elukohajärgsesse maksu- ja tollikesku-sesse.

Info täitmise kohta on Maksu- ja tolliameti kodu-lehel.

Kust ma saan rohkem informatsiooni postisaade-tiste tolliformaalsuste kohta?

Täpsemat informatsiooni postisaadetiste tollifor-maalsuste kohta saab Maksu- ja Tolliameti kodule-helt

Küsimused-vastused Eesti Posti leheküljeltAlgus 14. leheküljel

selle kätte saan?Kui saadetisega on kaasas korrektselt vormistatud

saatedokumendid (arve) ning ei esine muid väljasta-mist takistavaid asjaolusid (näit. saadetise keelatud sisu – internetipoest tellitud ravimid, Eestis mittelu-batud elektrooniline seade), võtab tollivormistus aega 1-3 tööpäeva ning seejärel väljastatakse saadetis kas postkontoris, postkasti või kulleriga vastavalt teenuse tingimustele, millega saadetis on edastatud. EMS saa-detise tollivormistuse aeg ei tohi ületada 48 tundi.

Sain kirja, et Eesti Posti tolliterminali on tulnud minu nimele postisaadetis. Mida ma tegema pean?

Tavaliselt küsitakse selles kirjas kauba väärtust tõendavat dokumenti (arvet). Kui Te tellisite kaupa Interneti kaudu, siis esitage tellimuse kinnituse väl-jatrükk või PayPali (rahvusvaheline maksesüsteem) väljavõte. Kui postisaadetis on saadetud eraisiku poolt, siis on vaja küsida saatjalt lisainformatsiooni iga ük-siku kaubaartikli maksumuse kohta. Vastuse saamisel saatke palun saatke lisainfo kirjas näidatud e-mai-li aadressile või faksile. Kindlasti pange kirja ka oma kontakttelefoni number, nimi ja saadetise number.

Sain kirja, et mul on vaja võtta ühendust Tehnili-se Järelevalve Ametiga. Milleks seda on vaja?

Väga levinud kaubaartikliteks Internetist tellimisel on erinevad elektroonikakaubad, eriti elektroonilise side seaduse käsitlusalasse kuuluv aparatuur – autodes kasutatavad MP3-, MP4- ja MP5-mängijad, mobiilte-lefonid, raadiotelefonid, juhtmeta video- ja audiosüs-teemid jne. Tellitakse sellistki aparatuuri, mida meil ei müüda ja mille kasutamine ei ole Eestis lubatud, nt radariavastajad ja mobiilside segajad.

Tehnilise Järelevalve Ametiga palume Teil ühen-dust võtta seoses postisaadetises sisalduva aparatuuri nõuetele vastavuse täpsustamisega. Kirjas on lisatud ka TJA kontaktandmed.

Lisainformatsiooni sellel teemal leiate Maksu- ja Tolliameti kodulehelt.

Kas saan ise kohale tuua kirjas palutud doku-mendi ja kas siis saan oma pakid kohe ka kätte?

Nõutava dokumendi (arve või interneti tellimuse kinnituse väljatrüki) palume üldjuhul edastada kirjas märgitud e-mailile või faksile. Peale korrektse arve

raplamaa Ühistöö nr 17, 23. aprill 2014

Documents