sõdurileht8. APRILL 2014 1

4-5

sõdurilehtNR 6 (400) 8. APRILL 2014, ISSN 1736-3411

Elu õhuväe piloodina

Nädalavahetus nelja seina vahel

VS.7

FOTO

: SIIM TED

ER

Loe edasi lk 2

Karts – karistus, millega rühmavanem ajateenis-tuse esimesel nädalal hirmutab, pärast paari seletuskirja ehk ka äh-vardab, kuid koht, kuhu sattumist sa kunagi ette ei kujuta. Seda kaitseväe distsiplinaarmäärustikus kirjeldatud karistusviisi rakendatakse harva ja tegelikult on isegi lehe-loo tegemiseks sinna raske saada, kuid ometi-gi painab paljusid võit-lejaid küsimus – mis elu seal ikkagi on?

Kõik sai alguse sellest, kui 21. märtsil kell 15 astusin vahipataljoni pääslasse ning avaldasin tungivalt soovi minna mõneks ajaks kartsa. Pääsla töötajate segaduses nägu on mul siiani ere­dalt meeles. Tehti paar kiiret telefo­nikõnet ja mõne aja möödudes olingi juba vahipataljoni ülema rivistusel, kus loeti ette käskkiri, et nooremseer­sant Teder on määratud karistusena 24 tunniks kohandatud tingimustel kartsa. „Kohandatud tingimuste” all peeti silmas seda, et mul lubati foto­kaamera, märkmik ning pastakas kaasa võtta, kõik muu oli aga täpselt nii, nagu tavalisel kinnipeetaval.

Pärast rivistust liikusin koos vas­tutava ohvitseri ning allohvitseriga kartsa suunas, kus pidin kõik isiklikud asjad allkirja vastu loovutama, nende hulka kuulusid muuhulgas ka väeosa embleemid, saapapaelad ja kõik muu, mis oleks võinud mulle kartsas olles meelelahutust pakkuda või mu ter­visele ohtu kujutada. Sellele järgnes väga põhjalik läbiotsimine, et veen­duda, kas andsin ikka kõik asjad vaba­tahtlikult ära. Veel paar allkirja, kiire tualettruumi külastus ning kell 16.15 löödi minu selja taga suur metall­uks kinni ning minu päev kartsas oli alanud.

Vastu vaatas mulle üpriski pime ruum, mis oli umbes 3 × 1,5 × 2,5 meetri suurune. Ainukest valgust andis pisike väreleva valgusega laelamp, paar klaasplokki seinas ning ukse sees

Elu õhuväe piloodina„Sinilill on uhkuse asi”

3

olev piiluauk, kust paistis koridori ere valgus. Mõistagi polnud tuba teab mis uhkelt sisustatud – toanurgas oli pisike laud koos taburetiga ning seinte küljes kaks nari, kuid need olid päevasel ajal alla lastud, sest karts ei ole kindlasti koht, kus terve karis­tuse jooksul lihtsalt vedeleda lastakse. Päevasel ajal istud kas taburetil või jalutad oma pisikesel territooriumil edasi ja tagasi. Jalutades tuleb meeles pidada kõiki kaitseväelase viisakus­reegleid ehk siis ka kartsas ei tohi käsi taskusse toppida.

Laua peal vaatasid mulle vastu eesti­ ja venekeelne piibel ning ühek­sast leheküljest koosnev vahipataljoni kartsa kodukord, mis tutvustas mulle mu õigusi ja päevakava. Kui kodukord oli umbes kolm korda läbi loetud, otsustasin oma uues kodus veidi põh­jalikumalt ringi vaadata. Seinte, laua ja voodite pealt leidsin igasugu joo­nistusi ja tekste, mida varem karistust kandnud kaitseväelased olid uutele tulijatele jätnud. Enamiku moodus­tasid küll venekeelsed tekstid, millest ma eriti aru ei saanud, kuid voodi

peale oli kraabitud näiteks ka, et „seksi tahaks” – see pani mind mõistagi mui­gama, sest enamik mu kaasvõitlejaid oli tolleks ajaks juba kodus oma naiste juures ja noh, mina istusin kartsas.

Hakkas igav ja istumine muutus tüütuksUmbes tunnike oli möödunud, kui kõik huvitavad ja silmapaistvad asjad olid üle uudistatud ning siis hakkas mul tasapisi juba igav ja läks tüütuks. Otsustasin teha kätekõverdusi, et aeg veidike kiiremini läheks ning mingi­

sugust tegevust ja mõtteainet oleks. Siinkohal võin juba öelda, et karistuse lõpuks jõudsin ära teha 2145 käte­kõverdust ning käed andsid veel päris mitu päeva korralikult tunda.

Mõne aja möödudes jõudis kätte õhtusöök, mis oli täpselt sama maitsev kui see söök, mida vahipataljoni söök­las igapäevaselt pakutakse. Ainuke puudus oli see, et mul ei antud võima­lust valida, mitu leivaviilu ma võtan või palju soola kartulite peale tahan.

sõdurileht8. APRILL 20142

juhtkiri

Hendrik Reimandreamees

Teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn, tel 717 2179Peatoimetaja: reamees Hendrik ReimandKüljendaja: nooremseersant Jaanus Jaggo, reamees Madis VaherKeeletoimetaja: Kairi VihmanToimetajad: nooremseersant Kairo Koik,

sõdurilehtKaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.eeVaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

nooremseersant Elister KangurFotograafid: nooremseersant Siim Teder, reamees Esper Kaar, reamees Kristjan SaarOperaatorid: nooremseersant Karl Hans Õunpuu, nooremseersant Kristjan Kivistik, reamees Ruwe Saare

Kevad käes!Õues siristavad linnud ja esimesed

soojad ning päikesepaistelised ilmad

annavad märku, et talv on selleks

korraks läbi. Kui sa alustasid aja­

teenistust eelmise aasta suvel või

sügisel, läheneb hoogsalt su reservi

arvamine ning paljud teist loevad tõe­

näoliselt juba päevi selleni, mil saab

vormi seljast võtta. Enne, kui ajatee­

nistusele saab joone alla tõmmata,

tuleb aga veel palju teha.

Kevad on sõdurile kiire aeg. Peagi

algab kõigi aegade suurim Kevadtorm

ja väeosades üle Eesti käib selleks

vilgas ettevalmistus. Ka meedia­

sõduritel on olnud palju tööd ning

mul on hea meel, et saame teile

selles lehes pakkuda palju huvitavat

lugemist. Nooremseersant Siim Teder

käis nädalavahetusel kartsas, et omal

nahal järele proovida kaitseväe üks

karmimatest karistustest. Sellest, kui­

das tal seal läks, saate lugeda meie

seekordsest kaaneloost.

23. aprillil tähistatakse Eestis

veteranipäeva ning selle keskne üritus

on õhtul Vabaduse väljakul toimuv

kontsert Veteranirock. Selle puhul

tegi nooremseersant Elister Kangur

intervjuu kontserdil esineva Tanel

Padariga. Tõotab tulla vägev õhtu ja

ma soovitan kõigil võimaluse korral

kohale minna ning nõnda Eesti eest

võidelnuid austada. Mina olen kind­

lasti kohal.

Selles lehes jätkame ka lennun­

dusteemadel ning teil on võimalik

teada saada, kuidas õhuväes lenda­

mine käib. Lisaks sellele on meil teile

pakkuda intervjuu õhuväe piloodiga,

kelle igapäevatöö on reaktiivlennukiga

mööda taevaavarusi ringi kihutamine.

Samuti soovitan teil silma peal hoida

meie Facebooki­ ja Youtube’i­kana­

litel, sest kevadel tekib sinna uusi

videolugusid pea iga päev.

Leia meid Facebookistfacebook.com/s6durilehtja YouTube’istyoutube.com/sodurileht

Ports pandi nina ette ning sõin, kuid ma ei kurtnud, sest tolleks

hetkeks oli kõht juba parajalt tühi. Kui olin söönud, oli vaja nõud ära

pesta. Selleks valiti üks vahialune, kes kööginurgas kõikide nõud ära pesi, iga söögikord see inimene mõistagi vahetus. Teine ühiskondlikult kasulik tegevus oli kartsa korras hoidmine –kaks korda päevas tuleb puhastada nii enda kambrit kui ka üldkasutatavaid ruume. Et see on aeg, mil sa saad veidi vabamalt ringi liikuda, siis üritasin koridori võimalikult aeglaselt koris­tada, et enda kongis olemisele vahel­dust saada. Kuid mõne aja möödudes saadeti mind tagasi ning löödi uks jälle selja taga kinni – see ei ole kus­juures üldse meeldiv tunne, meenu­vad kohemaid erinevad õudusfilmid.

Et ma olen pühapäevasuitsetaja, siis pärast õhtusööki tekkis mul ääre­tult suur soov suitsu teha, kuid kartsas olemise ajal on see mõistagi rangelt keelatud. Mis puutub minusse, siis 24 h ilma suitsuta olla ei ole ju teab

mis hull, kuid kui otsest tegevust ei ole ning enamiku ajast vaatad liht­salt seina või lage, siis hakkab suits painama küll. Kui on pikemaks ajaks kartsa minek, siis tullakse tagasi ilm­selt suitsuvabana.

Enne kella kümmet õhtul oli või­malus hügieeni eest hoolitseda – ham­baid ja nägu pesta ning enne magama minekut WCs käia. Duši alla saab siis, kui vahialune veedab kartsas rohkem kui nädala või siis muidugi erand­juhtudel. Mulle toodi madrats koos voodi riietega ja kasutasin kohemaid võimalust ning ronisin voodisse. Tingimused magamiseks on täpselt samad nagu igas väeosas – magada lastakse kaheksa tundi ning peab tõdema, et vangide poolt õmmeldud

linade vahel ei olnud teab mis mõnus uinuda, kui ise oled ka vanglat meenu­tavas asutuses.

Uus päev ei toonud palju muutusiÄratus oli väga konkreetne – kell 6 tuldi kongi ukse taha, pandi tuli põlema ning paari minuti pärast juba viidi voodikraam ära ning narid lasti jälle alla – tere hommikust ka teile.

Taas hügieeniaeg, mille käigus selgus, et ka kartsas peab habet ajama, ning üsna pea sai ka hommikusööki. Kõht sai täis ning et uni oli veel parajalt suur, siis läksid hommiku esimesed tunnid sellises poolunes õnneks üsna kiiresti. Küll aga andis hommikul tagumik veidi eelmise õhtu mitme­tunnisest taburetil istumisest tunda ja oh seda rõõmu, umbes kaheksa tundi oligi veel jäänud.

Hommikul süvenesin põhjaliku­malt ka piiblisse, sest millal mul ikka igapäevatoimetuste kõrvalt aega on

seda lugeda. Jõudsin läbi lugeda uuest testamendist ühe evangeeliumi ning aeg­ajalt tegin jällegi kätekõverdusi. Avastasin ka, et kui liialt kaua mõnd konkreetset kohta jälgida (vaatasin seinal kohta, kust värv maha koorus), siis hakkad sealt igasuguseid kujun­deid leidma. Mina näiteks leidsin seina pealt kolme peaga koera, kes põllu peal jooksis. Samas võis see olla ka esimene märk sellest, et karts ei mõju vaimsele tervisele alati just kõige paremini – liiga palju on aega enda mõtetega üksi olemiseks.

Mõne aja möödudes tuli rikkalik lõunasöök ning sellele järgnes jalu­tuskäik värskes õhus. Mind lasti aiaga piiratud pisikesele alale kartsahoone kõrval, kus sain umbes 15 minutit hinge tõmmata. Päike pimestas silmi, linnulaul ja eemalt kostuv mootori­müra paitasid kõrvu ja uus keskkond pakkus suurt meelelahutust. Ääretult

raske oli tagasi oma pisikesse kamb­risse minna, kuid õnneks ma teadsin, et ainult mõni tund on jäänud.

Viimased tunnid kartsas veetsin ajakirjandust lugedes. Mulle toodi hunnik viis ja enam aastat vanu auto­ajakirju, mida sirvisin suure huviga, kuigi autod mulle tegelikult eri­list põnevust ei paku. Ühe ajakirja vahelt leidsin ka kodumaise Playboy reklaami, kus olid igati arvestatavad pildid kaunitest naisterahvastest. See­samune paberilipakas pakkus mulle tükiks ajaks silmarõõmu ning on siiani taskus mälestusena kaasas.

Lõpuks avanes uks ja mind üllatati rõõmusõnumiga, et minu karistus on läbi. Pakkisin oma asjad, andsin taas paar allkirja ning sammusin uksest välja, endal rõõmust käsi värisemas, et

lõpuks ometi saab vaba mehe kombel tegutseda. Suitsunurgas üks kiire suits ja pisike jutuajamine pääsla tööta­jatega ning ka minu nädalavahetus võis alata. Jällegi ühe kogemuse võrra rikkam!

Karts ei ole kindlasti koht, kus tahaks pikemalt aega veeta, igavuse kätte võib konkreetselt surra ja vaim­selt ebastabiilsematel inimestel tekib seal tõenäoliselt mõtete haldamisega probleeme. Kõik elamisväärsed tin­gimused ja inimese põhiõigused on küll tagatud, kuid suures plaanis on siiski tegu kinnipidamisasutusega ja loodan, et keegi ei satu tulevikus sinna. Järgige eeskirju ning määrusi ning säärast ohtu ei tohiks tekkida.

Siim Teder

Vahipataljoni kartsa üks kamber, mis oli mulle 24 tunniks kodu.FOTO: SIIM TEDER

Mina näiteks leidsin seina pealt kolme peaga koera, kes põllu peal jooksis.

Siinkohal võin juba öelda, et karistuse lõpuks jõudsin ära teha 2145 kätekõverdust ning käed andsid veel päris mitu päeva korralikult tunda.

Karts ei ole kindlasti koht, kus tahaks pikemalt aega veeta, igavuse kätte võib konkreetselt surra ja vaimselt ebastabiilsematel inimestel tekib seal tõenäoliselt mõtete haldamisega probleeme.

kommentaar

Seega mitte igasugune, vaid just­nimelt „raske või korduv kaitseväe­lise distsipliini rikkumine” saab olla distsiplinaararesti alus. Praktikas on sellisteks loetud ajateenistusest omavolilist lahkumist, kui äraolek ei ületanud 72 tundi, alkoholitarbimist, harvem ka käsu mittetäitmist. Dist­siplinaararesti tähtaega arvestatakse päevades ning distsiplinaararesti võib määrata kuni 14 päevaks. Kaitseväe teenistuse seaduse § 171 lg 9 järgi: Distsiplinaararestis oldud aja eest, välja arvatud distsiplinaararesti pea­tamise aeg sõjaväelisest väljaõppest osavõtuks ja distsiplinaararesti tunnis­tamisel seadusvastaseks, ei maksta

tegevväelasele palka ega ajateenijale ja reservväelasele toetust. Lõike 11 alusel: „Distsiplinaararesti kandmise aega ei arvestata tegevteenistusstaaži hulka.” Seega ajateenija, kes toime­tatakse arestimajja talle määratud karistust andma, peab arvestama sellega, et järgmine ajateenija toe­tus saab olema arestipäevade võrra väiksem ja arestimajas viibitud päe­vad tuleb pärast teenistuskaaslaste reserviarvamist järele teenida.

Ruume, kus sellist distsiplinaar­karistust täide viiakse, nimetatakse kaitseväe arestimajaks. Kaitseväe sisemäärustiku järgi võib kaitseväe arestimajas kinni pidada lisaks dist­siplinaarkinnipidamisel olevatele ja distsiplinaararestiga karistatud kaitse­väelastele ka väärteo eest arestiga karistatud ajateenijaid ja kaitseväe julgeolekualal toimepandud õiguserik­kumise pärast kinnipeetud tsiviilisikut.

kaitseväe õigusvahemeesmajor Ilmar Kikkas

Distsiplinaararest määratakse kaitse­väelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini.

sõdurileht8. APRILL 2014 3

Veteraniks ei saa pelgalt vanusega

Kes on veteran?Ajaloos on veteranidel olnud tähtis osa ning juba antiikses Roomas nimetati sõdurit, kes oli oma 20aastase aja ära teeninud, veteraniks. Mitmed Rooma kaks tuhat aastat vana veteranipo­liitika elemendid on säilitanud oma aktuaalsuse tänapäevalgi. Näiteks 1919. aasta Eesti vabariigi maasea­dus, millega Vabadussõjas võidelnud meestele anti maad, oli Rooma riigi samasuguse seaduse kaja 20. sajandil. Eriti lugupidavalt suhtus oma vetera­

nidesse Napoleon, kelle armees olid eraldi veteranide üksused nagu kuu­lus „vana kaardivägi”, mis koosnes eriti kogenud sõjameestest.

Definitsiooni järgi käsitletakse veteranidena neid Eesti kodanikke, kes vastavad vähemalt ühele alljärg­nevatest tingimustest: on kaitseväe koosseisus osalenud riigi sõjalisel kaitsmisel; on kaitseväe koosseisus ja rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse alusel osalenud kas rahvus­vahelisel või kollektiivse enesekaitse operatsioo­nil; on kaitseväes teenis­tusülesannete täitmisel või Kaitseliidu tegevliikmena sõjaväelisel väljaõppel kao­tanud püsivalt töövõime.

Eesti riik ei ole taas­tamisest saadik kellegagi ametlikult sõjajalal olnud, kuid sõda on Eesti mehed ja naised sellegipoo­lest pidanud, järelikult on meil olemas ka veteranid. Aastail 1995–2013 on rahvusvahelistel sõjalistel operatsioo­nidel osalenud ligikaudu 2550 ini­mest. Operatsioonidel on haavata ja vigastada saanud 130 inimest, neist

Saage tuttavaks Eesti kaitseväes tegevteenis-tuses oleva vanemveeb-liga. Kolmekümnendates lõbus härrasmees, kel ehk natukene rohkem päevitunud jume. Ta ei käinud puhkusel, vaid Afganistanis missioonil, ta on veteran.

Miks osalete Veteranirockil? Põhjus on väga lihtne. Koostöö

kaitseväega on juba väga pikaajaline ja alati meeldiv olnud.

Kas teil on ka tuttavaid, kes on missioonidel käinud?

On ikka, jah. Mu kõige pikaajali­sem ja parim sõber on käinud kor­duvalt missioonidel nii Iraagis kui ka Afganistanis. Iraagis õnnestus vabariigi aastapäeval esinemas käia samal ajal kui tema seal oli, see oli üks meeldejäävamaid elamusi üldse. Kogu seal olemine, sinna minemine, selle nägemine – mismoodi ja kui tub­lid eesti sõdurid välismissioonidel on. Näha teiste liitlasvägede austust Eesti „stonerite” vastu, nagu neid Iraagis kutsuti, oli ikka väga hea.

Kas võib öelda, et sõbra kogemu-sed on ka natukene teid mõjuta-nud Veteranirockil osalema?

Kindlasti võib. Kui su sõber on mis­sioonil, siis elad seda samamoodi üle nagu nende poiste­tüdrukute vane­mad ja lähedased sugulased. Igal hom­mikul, kui kuuled hirmuga uudist, et keegi sai haavata, siis esimese asjana

raskesti vigastatuid on 34. Neile lisan­duvad teenistusülesannete täitmisel vigastatud kaitseväelased ja Kaitse­liidu tegevliikmed. Koos võivad vete­ranid rääkida tuhandeid lugusid sõja­tandrilt, rahuvalvelt, lugusid missioo­nile jõudmisest ja sealt tulekult. Kõik need lood on erilised alates taasise­seisvunud Eesti esimesest üksusest Estpla­1, kuhu koguti mehed kokku

ajalehekuulutuste kaudu, veel praegugi Helmandi

provintsis tee­nivate sõdurite tegevustest või

näiteks vendadest Õimudest, kus neli

ühest lastetoast pärit meest on praegu Eesti

suurima koge­mustepagasiga sõjavetera­

nid, kel kamba peale seljataga 24 välismissiooni ehk ühtekokku 12 lahingukoldeis veedetud aastat.

Riik veterane ei unustaToomas Hendrik Ilves on öelnud: „Me ei jäta kedagi lahinguväljale maha. Ei

Afganistanis tule all ega hiljem kodus, kus raske haavatasaamise järel õpivad noored mehed ja naised uuesti elama või ka lihtsalt lahingujärgse stressiga toime tulema. Lihtsalt ja lihtsat ei ole tegelikult sellistes lugudes midagi.”

20. detsembril 2012 kinnitas valit­sus kaitseväe ja kaitseministeeriumi veteranipoliitika, mis toob missiooni­sõduritele ja vigastatud sõjameestele senisest ulatuslikuma toe. Laienda­takse täiend­ ja ümberõppevõima­lusi, arendatakse välja veteranide karjääri nõustamise süsteem, käen­datakse eluasemelaenu sissemakse, pakutakse missioonijärgset lõõgastus­perioodi spaas. Vigastatud kaitseväe­lastele tagatakse parim võimalik ravi, taastumine ja sotsiaalsed tagatised nagu vigastatud veterani elamispinna kohendamine vastamaks erivaja­dustele ning vigastatu toetusisikute juurde koolitamine. Veteranipoliitika plaanitakse täies mahus rakendada

aastatel 2013–2017. Veteranide ühis­kondliku tunnustuse suurendamiseks tähistatakse aga juba praegu veterani­päeva, millega toetatakse veteranide ühendusi ja neile suunatud heatege­vust.

VeteranipäevVeteranipäeval väärtustatakse vete­rane ja nende perekondi. Taotletav lähenemine on pigem inimese­ kui vormikeskne, fookus on veterani kui üksikisiku ja tema pere tunnustami­sel ning väärtustamisel. Veteranipäev toimub 23. aprillil. Päeva ettevalmis­tamisse ja korraldamisse kaasatakse kodanikeühendused, mittetulundus­ühingud ja äriettevõtted ning kohali­kud omavalitsused, samuti veteranid ja nende pered.

Sarnaselt eelmise aastaga toi­mub ka 2014. aastal Veteranirock, kus esinevad teiste hulgas ka Tanel Padar & The Sun ning Metsatöll. Tule sinagi Veteranirockile, kuula mõnu­sat muusikat ja avalda austust meie oma Eesti vabariigi veteranidele.

Elister Kangur

Tanel Padar: Tore on ju elada sellises meeldivalt turvalises riigisVeteranirockil esinev Tanel Padar peab vete-rane tõelisteks kangelas-teks ja sai ühe oma elu meeldejäävama elamuse just Iraagis missiooni-sõduritele esinedes. Uuri sime, mis meid kont serdil ees ootab ja kas uusi laule on ka tulemas.

lähed internetti ja uurid, kes on ja mis juhtus, et ega ometi minu lähedane. On väga oluline, et nad pärast seda panust end üksikult ei tunneks ja neid ka edaspidi tunnustataks.

Miks on oluline veteranipäeva tähistada?

Oluline on see eelkõige selle pärast, et avaldada tunnustust nendele mees­tele ja naistele, kes on erineval viisil võidelnud meie heaolu ja julgeoleku eest. Tore on ju elada meeldivalt turvalises riigis, aga selleks näevad osa inimestest kõvasti vaeva, et see nii oleks. Sellest on vähe räägitud ja nende tööd vähe teadvustatud.

Mida kontserdil esitate?Lugude arv pole täpselt teada, sest

televisiooni otseülekande tõttu on meil ajaline piirang, aga esitame nii uuemaid kui ka vanemaid lugusid. Et saame üle pika aja bändiga kokku, teeme ka korralikult proove, et kõik ikka vinge oleks, ning mõtleme ka visuaalide ja valgus­show peale.

Kas suvel on oodata ka mõnda uut hitti, plaati?

Jah. Meil on plaanis peagi stuu­diosse minna ja kontseptuaalne pool läbi mõelda. Pole mõtet kiirustada, sest tahaks teha plaadi, kus on ainult head laulud peal. Internetiajastul on tavaline see, et inimene leiab selle ühe

hea laulu, mis talle meeldib, ja tõm­bab selle veebist. Seega plaati plaadi tegemise pärast pole mõtet teha. Seal peaks olema lood, mida inimesed on juba raadios kuulnud ning kogu plaat peaks koosnema neist singlitest, mis on juba raadiost läbi käinud. Nii on kõik laulud inimestele tuttavad ja asjal on jumet. Uue plaadi tegemise plaanid on meil tõesti, aga see jääb pigem järg­mise aasta algusesse.

Milline on teie enda suhtumine Eesti osalemisse välismissiooni-del?

Esmapilgul tunduvad kõik need kohad sellistena, mis meid otseselt ei puuduta. Kuid et me oleme NATO liige, siis tuleb igal juhul alliansi toe­tada ning ka omalt poolt abi pakkuda. See on kõik ju meie enda tuleviku ja turvalisuse huvides. Kunagi aastaid tagasi mõtlesin ma hoopis teistmoodi. Nähtavasti ka keskmine eestlane mõt­leb, et milleks peavad meie pojad ja tütred minema kellegi teise lahingut pidama, aga reaalsus on see, et kui meil endil häda käes, siis on kõik tänu­likud, kui teised appi tulevad.

Kas kardate, et Eestil võib vaja olla veteranide kogemusi ka enda kaitseks rakendada?

Ei karda ja ma loodan, et ei ole vaja. Samas on mul hea meel, et meil on veteranid olemas.

Kui tekib vajadus, siis kas astute ka Eesti kaitseks välja?

Oma pere ma kaitseks viimse vere­tilgani küll, aga kui ma veidi koge­nematuna rindele tormaks, teeksin pigem sellega omadele liiga (naerab). Sinnamaani kuni võimalik on, siis püüaks ikka laulva revolutsiooniga, ning kui ei ole, siis kaitseks tagalas naisi ja lapsi (naerab).

Viimasel ajal on palju naisi aja-teenistusse läinud. Milline naine teie arvates sinna sobib?

Ma ei usu, et on mingi reegel, kes sobib ja kes mitte. Näiteks Iisraelis on ju kõigil naistel kohustus sõjaväetee­nistus läbida. Iseenesest on ju väga tore, kui eesti tütarlapsed selle vastu huvi tunnevad. Ma arvan, et ükski neiu ei astu ajateenistusse mõttega, et läheb sinna lulli lööma ning usun, et nad saavad hästi hakkama. Kui naised tahavad, siis sinna nad peavad ka minema.

Kas te ise kannate ka sinilille-märki?

Kui ma käin mitmesugustel üritus­tel, näiteks märtsipommitamise aasta­päeval või erinevatel konverentsidel, siis on see ikka pintsaku küljes olnud. Ma kannan seda uhkusega, et tead­vustada inimestele, mis see on. Paljud küsivad, et mis sinine lill sul on ja siis saan neile sellest rääkida. Ajateenijad võiks ka selle märgi endale soetada.

Kohtume Veteranirockil!

Elister Kangur

Kontsert Veteranirock, kus esinevad Metsatöll ja Tanel Padar & The Sun,toimub 23. aprillil algusega kell 21.00 Tallinnas Vabaduse väljakul.

FOTO

: SIIM TED

ER

Toomas Hendrik Ilves: „Me ei jäta kedagi lahinguväljale maha.”

„Oluline on see eelkõige selle pärast, et avaldada tunnustust nendele meestele ja naistele, kes on erineval viisil võidelnud meie heaolu ja julgeoleku eest.”

sõdurileht8. APRILL 20144

Kuidas toimub üks tavapärane õhuväe lend?Kaitseväel on õhu-sõidukid, mis käivad pea iga päev lendamas, kuid mida lendudel tehakse ja kuidas üks tavaline lend toimub?

Lendamine tundub ju esmapil­gul lihtne – istud lennukisse, paned rihma kinni, ruleerid

lennurajale ja tõused õhku. Tegelikult käib lendamisega kaasas suur hulk protseduure, mis tavalise reisija eest varjatuks jäävad. Sõdurilehel õnnes­tus käia Ämaris uurimas, kuidas üks tavapärane lend toimub, mis toimin­gud sellega kaasnevad ja millised fak­torid lendamist mõjutavad.

Iga päev algab Ämaris kell 9.00 lennueelse briifinguga, kus arutatakse läbi kõik päeva lennud ja neid puu­dutavad asjaolud. Infotunnist võta­vad peale lendurite osa veel paljud spetsialistid, näiteks meteoroloogid, lennukite tehnikud, lennuraja kasu­tuse ja hoolduse eest vastutavad isi­kud ning lennujuhid, kes lennukeid maa pealt juhivad. Infotunnis aruta­takse läbi päeva ilmaprognoos, kõik selleks päevaks plaanitud lennud, Eesti õhuruumi kasutamine ja kõik Ämari lennu väljal toimuvad manööv­rid. Samuti otsustatakse, milliseid kutsungeid lennukid kasutavad, kuhu ja millal nad lendavad ning milliseid ülesandeid lendudega täidetakse.

Kaitseväes toimuvad kõik lennud kindla eesmärgiga ja niisama lõbu pärast lendamist ei ole. Lennud jagu­nevad üldiselt tellimuslendudeks ja treeninglendudeks. Esimese puhul täidetakse tavaliselt mõne teise väe­osa tellimust, näiteks toetatakse mõne õppuse läbiviimist, koolitatakse välja langevarjureid või harjutatakse sihi­tajate tegevust. Treeninglendude ees­märk on pilootide kestev väljaõpe. Lendurid on mõnes mõttes nagu kirurgid – nad peavad pidevalt len­dama ja harjutama, et oma oskusi värskena hoida. Sõdurilehe toimetajal õnnestus minna kaasa ühele lühike­sele treeninglennule An­2ga.

Ilm mõjutab kõikeKõige enam lendamist mõjutav faktor on ilm ja arvestada tuleb nii tuule kiiruse, pilvede kui ka jäätumisohuga.

Esiteks võivad pilvedes lennata vaid kindlate instrumentidega varustatud lennukid, sest pilvede sees on piloo­tide vaateväli ilmselgelt piiratud ning lennatakse vaid erinevate näidikute abiga. Eesti õhuväe lennukitest on selleks sobiv L­39­tüüpi reaktiiv­õppelennuk. An­2­tüüpi lennuk on aga visuaallennuk, millega pilvedesse lennata ei tohi.

Peale piiratud nähtavuse peitub pilvedes veel üks, esmapilgul nähta­matu oht. Nimelt kardavad kõik len­nukid rohkemal või vähemal määral jäätumist, mis teatud tüüpi pilvedes esineb. Jää võib hakata kogunema lennuki tiibadele, muutes nende kuju ja aerodünaamilisi omadusi ning kui jäätumist on liiga palju, võib lennuk lihtsalt alla kukkuda.

Lisaks pilvedele peavad lendurid tähelepanelikult jälgima tuule kii­rust ja suunda. Kui tuul on lennukile otse vastu, pole see probleem, kuid lennurajaga risti puhuv tuul kujutab endast õhkutõusul ja maandumisel tõsist ohtu. Tuule mõju sõltub lennuki kujust ja seetõttu on erinevatel len­nukitel erinevad piirangud. Näiteks

An­2­tüüpi lennuki maksimaalne pii­rang on 8 m/s puhuv külgtuul. Kõige selle tõttu on ilmaprognooside hoo­likas ja täpne uurimine lennunduse jaoks sõna otseses mõttes eluliselt täh­tis. Õnneks oli meie Ämari külastuse hommikul ilm päikesepaisteline ja tuulevaikne ning lennuk võis ohutult õhku tõusta.

Rattad maast lahti ja olemegi õhusUmbes pool tundi enne õhkutõusu suunduvad piloodid oma lennukite juurde, et need üle kontrollida ja len­nuks valmis seada. Lennukite mehaa­nikud on oma ala professionaalid, kes vastutavad lennukite korrasoleku eest oma allkirjaga kriminaalkorras, ning pole kahtlust, et piloodid nende tööd usaldavad. Sellele vaatamata teeb len­nuki kapten enne päeva esimest lendu alati tiiru ümber oma lennuki, et kont­rollida kõige tähtsamate süsteemide korrasolekut. Kui see on tehtud, istu­vad piloodid lennukisse, käivitavad mootori, kontrollivad kõiki näidikuid ning lend võib alata.

Vana töökindla An­2 mootor turt­satab ning käivitub väikese suitsupilve saatel, mis kogenematus lendajas veidi ärevust tekitab. Pilootide rahulikust ja enesekindlast olekust järeldan, et see on tavapärane ning juba ruleeribki lennuk hoovõturaja suunas. Piloodid kontrollivad veel viimast korda len­nuki tüüre, annavad propellermooto­rile täispöörded ja vaid mõni sekund hiljem kerkimegi õhku. Tegu on lühi­kese treeninglennuga, mis viib meid algul Keila kohale. Lendame madalal, vaid paarisaja meetri kõrgusel, mis tagab lennuki akendest harjumatult detailse vaate maapinnale.

Pärast mõnda tiiru siirdume Lau­lasmaa kohale ning sealt edasi võtab lennuk suuna Paldiskile. Juba kõlab pilootide korraldus kinnitada turva­

vööd, sest meie lend hakkab lõppema ning kahekordsete tiibadega An­2 läheneb Ämari lennuväljale. Enne maandumist panevad lendurid paari aerobaatilise manöövriga reisijate närvid korralikult pingule ning üks reisija muutub näost üpris kaameks. Mõni minut hiljem puudutavad An­i rattad uuesti Ämari lennuvälja ja poole tunnine lend ongi läbi.

Pilootide töö ei lõppe maandumisegaPärast maandumist sõidab lennuk angaaride juurde ja veidi ehmunud reisijad lastakse välja. Kui oleme len­nukist paarikümne meetri kaugusele jõudnud, suunduvad piloodid kohe uuele lennule. Tegelikult ei lõppe pilootide töö kunagi maandumisega, sest pärast iga lendu tuleb teha suur hulk protseduure.

Esmalt tuleb korda ajada paberi­majandus ja lennuk uuesti tehnikutele üle anda. Samuti peavad piloodid ette kandma kõigest, mis lennukiga lennu ajal toimus, et mehaanikud saaksid võimalikud probleemid üle kontrol­lida ning vajadusel parandada. See­järel toimub uus briifing, kus aru­tatakse terve lend ja kõik toimunud harjutused uuesti läbi. Selgitatakse, mis läks hästi, mis valesti, mida tuleb veel harjutada ning mida järgmisel lennul muuta. Õhuväe lennukikap­teni, nooremleitnant Ahti Liiva sõnul võtab lennule eelnevad ja järgnevad toimingud vähemalt sama kaua kui lendamine ise.

Pikemat intervjuud lennukikap­ten Liivaga saate lugeda järgmisest artiklist ja kui te pole seda veel tei­nud, siis heitke kindlasti pilk peale ka meie eelmisele lehele, kus on toodud põhjalik ülevaade Eesti õhuväest ja Ämari lennubaasist.

Hendrik Reimand

An-2ga lennatakse madalal, allpool pilvi, mis tagab lennukiaknast suurepäraselt detailse vaate maapinnale.FOTO: KRISTJAN KIVISTIK

Reamees Tauri Toime

Mis on kõige parem vaba aja veet­mise viis kasarmus ja metsas?Kasarmus spordi tegemine, metsas ahju ääres kaasvõitlejatega jutu rääki­mine.

Räägi huvitav lugu metsalaagrist.Nalja pärast vinnastasin relva, tegin kaasvõitlejatega pulli ja seda nägi ülem ning käskis sammupaaridega täpselt ära mõõta ühe puu kaugus, mis oli kaugel põllu peal. Hiljem kontrollis ta selle laseriga üle.

Kuidas Kevadtormiga on?Tahaks minna juba. Säbelen hullult, et saaks minna möllama. Kasarmus on igav.

Kuidas perekond kaitseväkke suh­tub?Uhkusega ikka. Vanemad tunnevad ikka uhkust.

Nooremseersant Tauri Voog

Mis on kõige parem vaba aja veet­mise viis kasarmus ja metsas?Kasarmus ikka sport: jooksmine, lõua­tõmbed jms, metsas üldiselt on vaba aega vähe, ise kasutan seda puhkami­seks ja magamiseks, aga sõpradega jutu ajamine ja ahju ääres tiksumine on ka tore.

Räägi huvitav lugu metsalaagrist.Kõige lahedam seik metsast tuleb NAKist, kui sõitsime Tapale laskelaag­risse ja kolonnisõidu ajal tuli ühel mehel kastis suur põiekas. Meil polnud autos jaamasid kaasas, et eesolevale autole või kellelegi teada anda. Esialgu vehiti hoolega, et kolonn peatuks, keegi ei näinud, peksime kabiini, ei kuuldud. Lõpuks ei jäänudki mehel muud üle kui otsida koht, kus end kergendada. Esimene valik oli liivakott, mis oli aga auke täis ega sobinud. Lõpuks muud ei olnudki, kui termos, aga see jäi väike­seks ja hakkas üle ajama ning lõpuks oli see masin päris jube. Aga see oli sellegipoolest huvitav (naerab).

Kuidas Kevadtormiga on?Absoluutselt ootan, jalavägi ja julgestus on huvitav ja ma usun, et sel aastal on palju uusi ja huvitavaid asju. Ning üldse see, et logistika esimest korda Kevad­tormil täismahus osaleb, on äge.

Kuidas perekond kaitseväkke suh­tub?Perekond toetab hästi palju. Näiteks lahe oli see, et vanaisa ükskord ei söö­nud ja kui vanaema küsis, et miks ta ei söö, ütles vanaisa, et poisid on met­sas ja nälgivad, miks mina siis peaksin sööma. Ehk siis tunnevad muret ja on lahe.

FOTOD: MADIS VAHER

Olgugi, et An-2 on võrdlemisi vana lennuk, ei pärine tema tootmisaastast enam suurt midagi. Kõik osad vahetatakse pärast kindlat lennutundide arvu ümber.

FOTO: ESPER KAAR

sõdurileht8. APRILL 2014 5

Ahti Liiva – purilennukilt reaktiivi kokpitti

Filmid nagu „Top Gun” on muutnud hävituslenduri elu­kutse paljude väikeste ja mitte

nii väikeste poiste unistuseks. Olgugi, et Eestil päris oma hävituslennukeid pole, on õhuväes siiski piloodid, kes kiirete ja väledate lennukitega mööda taevaavarusi ringi kihutavad. Sõduri­leht tegi õhuväe lennukikapteni, noo­remleitnant Ahti Liivaga (32) interv­juu, et uurida, mida üks Eesti õhuväe piloot teeb.

Miks te otsustasite piloodiks hakata ja kas see oli teie unistus juba lapsepõlves?

Kooli ajal tundus lendamine mulle huvitav ja pärast üheksandat klassi asusin õppima Nõo lennukooli. See oli ja on praegugi reaalkallakuga kool ning et reaalained mulle meeldisid, siis otsustasingi sinna õppima minna. Lennundus tundus mulle väga huvitav ja oli suurim põhjus, kuid mingi kool tuli niikuinii valida ning seega tundus Nõo tol ajal kõige mõistlikum valik.

Kas lennundusalane õpe toimus juba gümnaasiumiastmes?

Jah, kümnendas klassis hakkasid lennundusalased teooriatunnid ning pärast kümnendat klassi toimusid ka juba esimesed lennutunnid. Kõik minuvanused ja minust vanemad

piloodid õhuväes on Nõo lennukooli lõpetanud. Mina olin Nõo lennukoolis viimane lend, mis üldse lõpetas, aga ka meil jäi see poolikuks ning seetõttu tuli õpinguid jätkata Tartu lennuaka­deemias.

Mis sai pärast seda ning kas kaitseväes oli ka mingi lisakoolitus?

Üldiselt on kaitseväes niimoodi, et piloot tuleb siia tsiviillitsentsiga, mille on väljastanud lennuamet. Siin ta saab lihtsalt tüübikoolituse esmalt An­2 peale teise piloodina. Pärast mõnda aastat lendamist, kui piloot

on kogunud juba vajaliku arvu lennu­tunde, saab ta An­2 kapteniks. Mina sain siis umbes samal ajal ka L­39­tüüpi lennuki koolituse ning praegu lendan nii An­2 kui ka L­39ga.

Kui palju praegu õhuväes piloote on?Lennukipiloote on meil praegu

umbes kuus­seitse, kuid mitte kõik nendest ei teeni otseselt lenduri ameti koha peal. Osad nendest töö­tavad praegu õhuväe staabi juures, samuti näiteks ka lendude toetuse ja kontrolli lüli ülem on lendur, kuid nad kõik käivad ka regulaarselt lenda­mas. Konkreetselt lenduri koha peal on meil praegu ainult kolm inimest. Lendurite kvalifikatsioonid on veidi erinevad – osad piloodid lendavad ainult An­2ga, teised ainult L­39ga, kuid mõned, kaasaarvatud mina, len­dame mõlema lennukiga.

Kui kellelgi oleks soov tulla õhuväkke piloodiks, siis mida selleks tegema peaks?

Praegu peaks tulevane piloot kõige­pealt omandama tsiviillitsentsi ning sellega siis õhuväkke tulema. Samuti on üks nõue kõrgharidus, sest lenduri koht on ohvitseri ametikoht. Samas ei pea see olema lennundusalane kõrg­haridus, vaid võib olla ka mõnel muul erialal.

Milline on õhuväe piloodi argipäev ja kui tihti te lendate?

Tavalist rutiinset argipäeva meil siin pole. Kõik oleneb tellimustest ja ilmast. Näiteks täna on pärastlõunaks planeeritud L­39 lend, mis suure tõe­näosusega jääb ilma tõttu ära. Täna­

seks ennustatakse pakse pilvi ning pilvede sees esineb ka jäätumist, mis muudab lendamise väga ohtli­kuks. Lõuna ajal vaatame me uuesti meteoroloogilise prognoosi üle ning kui tõesti esinevad paksud pilved koos jäätumisega, siis jääb lend ära. Üldi­selt on talvisel perioodil ilma tõttu lende vähem. Kevad ja suvi on len­damise mõttes palju kiirem aeg ning märtsist kuni augustini lendame pea­aegu iga päev. Sellel ajal lendame tihti ka nädalavahetustel ning käime erine­vatel õppustel. Näiteks terve eelmise nädala olime Lätis õppustel. Seega on lendamine meil võrdlemisi tsükliline, kuid eks me muidugi proovime neid lende ka võimalikult palju hajutada.

Milliste lennukitega olete karjääri jooksul veel lennanud?

Minu elu esimene lennuk oli üldse purilennuk L­13. Pärast seda hakkasin tegema lenduri litsentsi, kus esimene aste on ühemootoriline propellerlen­nuk Cessna 172. Seejärel tuli kahe­mootoriline lennuk Piper 31 Navajo ja pärast seda tulin juba kaitseväkke tööle. Karjääri jooksul olen veel mõne lennukiga tutvumise eesmärgil len­nanud, kuid need on olnud tavali­selt umbes 10minutilised lõbulennud. Nendest, millega ma lennanud olen, on siiani lemmik kindlasti L­39. See on ainus reaktiiv, millega lennanud olen, ja see on tunduvalt kiirem, aero­baatilisem ning paremini juhitav kui näiteks An­2.

Kuidas kulges esimene lend, mida ise piloteerisite?

Nii­öelda esimese lennu sooritasin kahel korral. Esimest korda toimus see purilennukiga, kus õpilane istub ees ja instruktor selja taga. Seega juba treeningute ajal ei näinud ma oma õpetajat, sest ta oli mu selja taga. Ma küll tunnetasin, et ta vahel korrigeeris mõnda manöövrit, kuid tihti tekkis tunne, nagu lendaksin üksi.

Teist korda tegin nii­öelda esimese lennu Cessnaga, mis oli minu esimene mootorlennuk. Seal istus instruktor minu kõrval ja see muutis tunde veidi kindlamaks. Samas oli ka esimene soololend hoopis teistsugune koge­mus. Ma olin 16 aastat vana, kui läk­sin purilennukiga esimesele soololen­nule ning ütlen ausalt, et päris hirmus oli. Varem oli alati keegi, kes sinu vigasid korrigeeris, kuid soololennul pidid kõigega ise toime tulema. Samal ajal oli ka väga uhke ja mõnus tunne ning adrenaliin oli ikka väga kõrgel. Nüüd on lendamine minu jaoks sama

rutiinne kui autoga sõitmine. Kõik erinevad protseduurid on juba sisse harjutatud ning kõik sujub sama loo­mulikult kui autosõit.

Mis on piloodi elukutse juures kõige meeldivam ja mis on kõige raskem?

Kõige raskem on kindlasti korra­päratus ja teadmatus. Meil ei ole kunagi ühesuguseid päevi ega kindlat töögraafikut. See, et pole ühesuguseid päevi, on muidugi positiivne, sest ei teki tülpimust. Aga see, et sa ei tea kunagi ette, mis sa teed nädala pärast, või seda, mis juhtub kahe kuu pärast, paneb kodusele elule suure koormuse. Ma ei saa kunagi oma elukaaslasega kokku leppida, mis me teeme kahe nädala pärast, sest ma ei tea, mis siin toimub.

Kõige meeldivam on piloodi elu­kutse juures kindlasti lendamine. Kõik muu on teisejärguline. Kogu paberi­majandus, mis lendamisega kaasas käib, on iseenesest väga tüütu. Näi­teks ühe lennu ettevalmistus ja pärast lendu paberite täitmine võtab mul sama palju või isegi rohkem aega kui reaalne lendamine. Juba lihtsalt len­nukisse istumine võtab L­39 puhul viis kuni kümme minutit. See pole nii, et istud lihtsalt lennukisse ja paned rihmad klõpsti kinni. Kogu see sisse pugemine on omaette protseduur, sest lennuki kabiin on väike ja kitsas.

Kui raske on L­39ga lendamine füüsiliselt?

L­39 puhul on maksimum +8 g ja miinimum –4 g. Füüsiliselt ei ole see otseselt raske, kuid kui päevas teha kaks või kolm aerobaatilist pooletun­nist lendu, siis pärast seda olen mina küll läbi ning jään koju jõudes juba kell 8 magama. Väga palju tuleb juua vett, sest lennates sa higistad kõvasti. Lennu ajal ei tundu see füüsiliselt nii raske, kuid kurnab pigem vaimselt ära. Tähelepanujaotus ning koordi­natsioon nõuavad suurt pingutust, sest iga sekund ja iga liigutus on väga tähtsad. Samas tuleb iga kord ülekoor­mustesse minnes hoida oma lihaseid pingul, sest muidu valgub veri peast välja ning sa minestad lihtsalt ära. See

pidev lihaste pingutamine kurnab ka füüsiliselt, kuid mida rohkem lennata, seda vähem see mõjub, sest keha har­jub kõigega.

Mis on teie ambitsioon, millega tahaksite lennata ja millised võimalused Eesti õhuväes üldse on? Mis on teie unistused karjääriredelil?

Läänemaailmas on nii, et lendurid teenivad mõnda aega õhuväes ja siis lähevad kõik tsiviillennundusse edasi. Seal võib palkadele põhimõtteliselt nulli otsa kirjutada. Seetõttu on raske öelda, mis on unistuste lennuk. Kui lennata hävituslennukiga, siis tahaks kindlasti mõne moodsa ja kiire hävita­jaga, näiteks F­18ga või F­16ga. Samas, kui mõelda realistlikult ja materiaal­selt, siis tahaks võib­olla lennata hoo­pis näiteks Boeing 747ga, sest selle kaptenil on lennundus valdkonnas ehk kõige kõrgem palk.

See kõik oleneb väga palju sellest, mida inimene tahab. Kui olla kaitse­väes ja tahta siin karjääri teha, siis on unistuseks loomulikult mõni kõrgem koht kaitseväes. Eesti kaitseväe juha­tajaks on lenduril muidugi väga raske saada, kuid lootma peab ja kaitseväes karjääri tehes oleks see kõige kõrgem siht.

Osad kopteripiloodid on käinud liitlaste juures lendamas. Kas ka lennukipilootidel on sellised võimalused?

Lennukipiloodid ei ole liitlaste juures teenimas käinud ja praegu ei tundu, et selline võimalus ka lähi­ajal tekiks. See, et neli kopteri pilooti said esmalt minna Saksamaale tur­biinmootoriga kopteri koolitusele, kust kaks pilooti läks edasi USAsse Black Hawkide peale ning teised kaks edasi Suurbritanniasse Lynxi kopteri­tega lendama läksid, oli meie ja meie NATO partnerite pikaajalise planee­rimise ja hea koostöö tulemus. Nüüd­seks on neil ka reaalne sõjakogemus Afganistanist ning lähiajal on neid oodata tagasi Eesti kaitseväkke oma teadmisi ja kogemusi edasi andma.

Hendrik Reimand

FOTO: CHRISTIAN SCHRIK

L-39-tüüpi õppereaktiivi, millega piloot Ahti Liiva igapäevaselt lendab, kasutatakse sihitajate ja pilootide koolitamiseks.

FOTO: ERAKOGU

Juba ainuüksi lennukisse istumiseks ja rihmade kinnitamiseks kulub L-39 piloo-dil viis kuni kümme minutit.

„Ma olin 16 aastat vana, kui läksin purilennukiga esimesele soololennule ning ütlen ausalt, et päris hirmus oli.”

„Tavalist rutiinset argipäeva meil siin pole.”

Sõdurileht uuris, kes on Eesti õhuväe piloodid, milline on nendeargipäev ja kuidas nad lenduriteks said.

sõdurileht8. APRILL 20146

Kõrgem sõjakool tähistas 95. sünnipäeva

Sõjakoolil möödus 3. aprillil asu­tamisest 95 aastat, mille tähis­tamiseks marssisid kadetid ree­

del, 4. aprillil läbi Tartu linna.Pidulikust jalutuskäigust võttis osa

ligi 150 kadetti, lisaks sõjakooli isik­koosseis ja välisdelegatsioonid Soome, Rootsi, Hollandi, Taani, Poola, Leedu ja Läti sõjakoolidest. Pidulikule jalu­tuskäigule järgnes sõjalis­sportlik pat­rullvõistlus. Esmakordselt osalesid ka külalised Poola ja Taani õhuväe aka­deemiatest.

Kõrgema sõjakooli ülem kolonel­leitnant Mati Tikerpuu sõnas, et 95 aastat märgib ühele organisatsioonile seda, et ollakse oluliselt vanem kui terve põlvkond inimesi. „Meie jaoks tähendab see, et kanname endas väärtusi ning põhimõtteid, mis taga­vad püsima jäämise erinevatel aja­järkudel – ükskõik kui raske või kerge on,” sõnas kolonelleitnant Tikerpuu.

Kolonelleitnant Tikerpuu sõnul on KVÜÕA kõrgemal sõjakoolil kaitseväe tuleviku seisukohalt tähtis roll. „See, mida me õpetame ja kuidas kasva­

tame tulevasi sõjaväelisi juhte, mää­rab selle, kas võidame tulevased sõjad ning kas meie rahvas ja riik kestab

ka järgmised kümme tuhat aastat,” lisas ta.

Patrullvõistlus põlvini mudasReede õhtul Tartus lõppenud kõrgema sõjakooli patrullvõistluse võitis Eesti, Poola, Leedu ja Hollandi kadettide võistkond 16 trahvipunktiga koossei­sus kadetid Artur Kiri, Ingmar Viires ja Sven Bachmann Eestist, Dariusz Jamro Poolast, Aivaras Šilkūnas Lee­dust ja Tjerk Uhrlep Hollandist.

Teise koha saavutas 32 trahvipunk­tiga võistkond, kuhu kuulusid kadetid Mati Jänes, Lauri Tõnisson, Kaspar Jürisson Eestist ja Casper Johanning Hansen Taanist, Mateusz Razim Poo­last ja Paul Rasch Hollandist. Kolman­daks tuli 35 trahvipunktiga võistkond koosseisus Tanel Klettenberg, Greete Mänd ja Marko Veinberg, Parandyk Mikołaj Poolast, Gustavs Jaunzemis Lätist ning Adam Holmström Root­sist.

Patrullvõistlus algas relvatestidega sõjakooli lasketiirus. Seejärel liikusid võistkonnad maastikule, kus neil tuli läbida ligi 20kilomeetrine võistlustrass

ning lahendada kuues kontrollpunktis meeskonnatööd, loovust ja teadmisi nõudvaid ülesandeid. Ülesanneteks olid takistusriba läbimine, vibulask­mine, gaasimaskiga kadunud esemete otsimine ja Mercedes­Benz GD lükka­mine. Viimases kontrollpunktis pidid tulevased ohvitserid demonstreerima oma teadmisi geograafiast.

Kulminatsiooniks kadetiballSõjakooli aastapäev kulmineerus lau­päeva õhtul traditsioonilise kadeti­balliga sõjakooli aulas. Õhtujuhiks olid kadetid kutsunud näitleja Ott Sepa, tantsumuusikat mängis kaitse­väe orkester ning tervituskõnedega esinesid nii kadettveebel Kaarel Tasa kui ka kõrgema sõjakooli ülem kolo­nelleitnant Mati Tikerpuu.

„Ürituste kompleks näitab meie organisatsiooni ja elukutse erinevaid palgeid – meie marssimine sisendab Eesti vabariigi kodanikesse ja Tartu linna elanikkesse usku meie võime­

kusse ning annab võimaluse meie üle uhkust tunda,” ütles kolonelleitnant Tikerpuu.

„Patrullvõistlus on füüsiline ja vaimne proovikivi nagu ühe kaitse­väelase tegevus peabki olema – selle abil tugevnevad meie omavahelised

suhted ning õpime teineteist paremini tundma. Ball on aastapäevaürituste kulminatsioon ja võimaldab meil pin­gelise ja raske teenistuse kõrval koos kalli lähedase või kaasaga nautida pidulikku õhkkonda,” rääkis ta.

Et aastapäevaüritused kätkevad endas nii kaitseväe traditsioone, eti­ketti, rahvusvahelisust kui ka igapäe­vaseid ohvitseri teenistuses ette tule­vaid planeerimisprotseduure, saavad kadetid aastapäevaürituste korralda­misest suurepärase organiseerimis­kogemuse ning igapäevasele õppe­tööle klassiruumis ja maastikul pakub vaheldust meeleolukas balliatmosfäär.

Kõrgema sõjakooli sünnipäevaks

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgem sõjakool tähistas aasta-päeva traditsiooniliselt piduliku jalutuskäiguga läbi linna, rahvusvahe-lise patrullvõistluse ja kadetiballiga.

FOTOD: MATHIS BOGENS

Kõrgem sõjakool korraldas 95. sünnipäeva puhul piduliku jalutuskäigu, patrullvõistluse ja kadetiballi. Pildil juhatab major René Lepik oma 16. maaväe põhikursust Riia mäest üles.

Kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust.

SISSEASTUMINE KÕRGEMASSE

SÕJAKOOLI

Sisseastumisdokumente saab esitada ajavahemikus 23. juuni – 6. juuli 2014.Sisseastumiskatsed toimuvad 23.–25. juulini 2014.Sinu küsimused on oodatud telefonil 717 6131 või sojakool@mil.ee.Rohkem infot www.sojakool.ee/tule­oppima

Võistlusel pandi proovile teadmised ja lihased. Pildil testitakse teadmisi. Üks ülesanne oli Mercedes-Benz GD lükkamine. Siin pildil on rõhk lihastel.

Hetk patrullvõistluselt, kui osalistel tuli ületada jõgi, kandes meest kanderaamil.

loetakse 3. aprilli 1919, kui toonane sõjavägede ülemjuhataja kindral­major Johan Laidoner allkirjastas käskkirja, mis pani aluse Eesti vaba­riigi Sõjakoolile. 1923. aastal liideti see koos teiste sõjaväeliste koolidega sõja­vägede ühendatud õppeasutisteks.

Kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrghari­dust. Põhikursusel omandavad õppu­rid ohvitseri põhioskused ning saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal maa­, mere­ või õhu­väe õppesuunal.

Mathis BogensKVÜÕA

95 aastat märgib ühele organisatsioonile seda, et ollakse oluliselt vanem kui terve põlvkond inimesi.

sõdurileht8. APRILL 2014 7

„Sõdur vs. Sõdur”liigub uuele tasemele

ja paneb kaks pataljoni vastasseisu!

Punkte jagades võtame arves-

se vastuste leidlikkust ja ambit-

sioonikust, innovaatilisust ja at-

raktiivsust, seadusekuulekust ja

kaitseväelaslikku käitumist ning

loomulikult ka ajateenija sõpra –

füüsist.

nooremmaat Peep Tamp nooremmaat Aavo Olgo aspirant Joonas Jaanovits n-srs Hans Saarepere

300 punkti 300 punkti Milline oli viimane üldfüüsilise testi tulemus?

300 punkti Arvestades seda, et ma ennast ÜFTI­mongoliks ei pea, siis olen ma oma 280ga rahul.

vbl Leet Kõik on kenad prouad Kes on väeosa kõige kenamnaisterahvas?

Valveteenistuses töötab üks kena preili Keskküla

n­ltn Koppel

Füüsiline vorm on paranenud. Arusaam, et kohe on kohe, ja et tööd on vaja teha.

Mis on kõige suurem muutus, mis sinuga ajateenistuse ajal toimu-

nud on?

Oma jämeda hääle tõttu ei saa enam sõimata, vaid kiita.

Oskus panna rõhku pisiasjadele, nagu näiteks WC­paberi kontroll enne tühjakslaadimist. Ja ma võtsin ka 14 kilo juurde.

Kapis rahakotis leidub. 0 Mitu tüdruku pilti on sul kapis? Kaks – samast tüdrukust paraku. Kapi sein meenutab pigem tühja rukkipõldu, aga internet see­eest aitab hädast välja.

No 25 tuleb ära. 1, aga korralik. Kas ja kui palju suudad lõua-tõmbeid teha?

Suudan, aga täpne info puudub. 7­8 punnitan ära.

Sel alal olen ma pigem üks jõuetu­maid inimloomi maailmas, viimane kord pingutasin oma 10ga neerud paigast.

Ei ole. Ajateenija staatust ei ole, aga merevägi on see, mis rabab.

Kas oled ajateenija staatust ära kasutanud, et naistele külge lüüa?

Jah, oma naisele. Kordagi pole korvi saanud veel.

Kindlasti mitte, torsomongolist räuskaja staatus väga võluvana ei tundu.

Naer jätta, pikali, ära säbele. Peaasjalikult, stiilis, pigem on see negatiivne.

Kas ja millised sõnad on sulle ajateenistusest külge jäänud?

Sain, pigem mitte. Säbelema, „mida sa, mongol, räuskad”,„võitleja, mis toimub?”

Koju riideid vahetama ja välja sõpradega.

Suu lahti magamine kas autos või bussis.

Mis on sinu esimene tegevus väljaloale saamisel?

Tsiviilriiete selgapanek ja iseseisev voodirežiim.

Naeratan rõõmsalt, liigun reipal sammul kodu poole, mõnus kohv, alpinad 72 tunniks nurka ja hakkan end tagasi inimeseks moondama.

Hommikune ärkamine. Esmaspäev. Mis on ajateenistuses kõige raskem?

Lähedastest eemalolek. Kell 6.00 ärkamine, sest kes ja kus ja miks ja milleks?

Jaoülemate õhtune motiveerimine. Lasketiir tegevväelastega. Mis on kõige ägedam asi Eesti kaitseväes?

Seinast seina iseloomu, käitumise ja huumorimeelega kaader.

Kui midagi paika pannakse, mingi peegel või mis iganes, siis vahet ei ole, kas see sulle meeldib või ei, siis vähemalt sind teavitakse sellest.

Pole haledat põhjust olnud. SBK võitlejaid tundi toomas. Milline on kõige haledam põhjus, millega oled laatsaretis käinud?

Pole õnnestunud neid hüvesid nautida.

Hüppeliigese väljaväänamine.

Mereväe ülem. Spordiinstruktor. Millisel ametikohal sa tahaksid kaitseväes kõige enam olla?

Rühmaülem on täitsa sobiv. Mingisugune veebel.

Kahe nööri ja minutiga. Ma saan bivi ka valges püsti (ilma nöörita).

Mitme nööriga ja kui kiiresti suudad pimedas

bivi püsti panna?

Härra aspirant ise bivi ei püstita. Alluvad saavad vajadusel nöörideta hakkama ja aega ei kulugi. Aega teenitakse.

Mul ei ole halli aimugi, sest suvel oli alati valge ja mu pädev jagu teeb seda nüüd välgukiirusel.

2 2

Disaini uus relv jalaväelastele.

3 3PT 2 (12,8 m) MG­5 – täpne, kiire ja kerge. Kuulipilduja Garry X53. Tegu on

kolmeraudsega. Vaenlane saab kuuli pähe, kõhtu ja jalga.

Over­the­corner­shooter­never­mis­ser 5000

54 52 Boonusvoor – tee 30 sekundi jooksul nii mitu õige tehnikaga

kätekõverdust, kui suudad.

45 48

27 24 51 : 52 27 253 1 2

V Õ I T S I D

LOGISTIKUD

LOGISTIKA-MEREVÄGIPATALJON

LOGISTIKAKESKUSE

VS.

3 3 3 22 1 2 2

1 2 2 2

1 0 1

2 2 2

0 2 2 02 2 2

1 1 11 1 1 1

1 2 2 21 1 13 2 2

3

4

2 2 2

1

0

2

21

1

On rõõm kuulda, et kaitsevägi on noo­remmaat Tampi füüsilist vormi paranda­nud. 25 lõuatõmmet ning 300 punkti üldfüüsilises testis on kõva sõna ning ka 30 sekundi jooksul sooritatud 54 stiili­puhast kätekõverdust on väga lähedal selle rubriigi kõigi aegade rekordile.

Tundub, et mereväes pööratakse füüsi­lisele vormile suurt tähelepanu, sest ka nooremmaat Olgo tulemused üldfüüsi­lises testis ning meie boonusvoorus on väga head. Tundub, et füüsiline tegevus on siiski üpris väsitav, sest nooremmaat Olgo suigub väljaloale saades kohe unne.

On hea, et aspirant Jaanovits saab nüüd­sest vaid kiita ja 300 punkti üldfüüsilises testis on kindlasti kiiduväärt. Siiski oleks põnev teada saada, kui palju võttis härra aspirandil bivi ülespanek enne aspiran­diks saamist.

Kahju on kuulda, et nooremseersant Saarepere jaoks võrdub ajateenijastaatus räuskava torsomongli omaga. Siiski on jaoülemal hea kujutlusvõimeuue jalaväelase relva disainimisel.

sõdurileht8. APRILL 20148

Tähelepanu!Võida Sõdurilehe söögitarvikute komplekt!

uudis

ristsõna

Sõjakoolis töötati välja uued laskesihtmärgid

Kaitseväe ühendatud õppeasu­tuste kõrgema sõjakooli kesk­astme kursusele loetavas sõja­

tehnoloogia aines toodi esimest korda kokku Tartu Ülikooli reaalainete eri­neva taseme üliõpilased ja sõjakooli keskastme kursus. Inimesed jagati omakorda gruppideks, kes vastavalt oma ülesande sisule said omale grupi­liikmeteks ka Tartu Ülikooli tudengid.

Üliõpilastele anti kõigepealt valida teemad ja selle alusel määrati neile grupiliikmed Tartu Ülikoolist. Põhi­rõhk oli sellel, et need teemad, mille kaitseväelased on valinud, said endale ülikooli poolt vastava eriala esindaja.

Keskastme kursuse kuulaja kapten Ivo Silbaumi sõnul oli neil mõte teha selle aine kodutööks uut tüüpi siht­märk. Tööd innustas teadmine, et oldi kuuldud masinast Viljandi kultuuri­akadeemias, millega saab luua erineva kujuga vahte.

„Me mõtlesime, et võiks sellest vahust teha tanki sihtmärgi. Selle teemavaliku peale saime oma grupi­liikmeks materjali­teaduste doktorandi Taavi Jõgiaasa,” ütles kapten Sil­baum.

Ühe töö autori kapten Karel Kattai sõnul oli loodava sihtmärgi eesmärk üsna suur – luua kerge vaevaga ja kii­relt erineva suuruse ning välimusega sihtmärke.

„Paraku selgus, et Viljandis kasu­tatavad süsteemid ei sobi meile, sest esiteks kivistus see vaht nii kõvaks, et seda lastes oleks see purunenud. Teiseks võtab valmistamine palju aega ja maksab päris palju,” sõnas kapten Kattai.

Kummist sihtmärgidKui selgus, et vahust tanki sihtmärki teha ei saa, siis pakkusid kultuuriaka­deemia õppejõud Eero Ehala ja Liina Unt välja, et kasutaks hoopis kummi.„Kaitseväega seotult tekkis kohe mõte, et võiks kasutada vanu rehve. Sealt arenes meil mõte sinna, et kasutada rehvipuru, sest kui seda kokku liimida või üles sulatada, siis peaks ju saama seda tükkidena kuni torsodeni üles laduda,” ütles kapten Silbaum.

Läbi erinevate firmade jõutigi ette­võtteni, kes jahvatab rehve. Sealt saadi materjal ja siis räägiti ettevõttega OÜ Kuldvillak, kes toodab katteid nii spordi­ kui ka laste mänguväljakutele. Nendelt saadud materjali põhjal too­deti katseks 12 sihtmärki, millest kuus valmistas OÜ Kuldvillak ja kuus tükki doktorant Taivo Jõgiaas.

Otsustati val­mistada kolme tüüpi siht­märke: kahe­, kolme­ ja nelja­sentimeetrised, mis omakorda pressiti ühtla­seks erineva paksusega mas­siks (vt pilti).

Katsed muu­tis huvitavaks asjaolu, et tule­

musi ei olnud võimalik ennustada, sest osapooltel puudus katsetingimus­tes materjaliga varasem kogemus.

„Kui me katsega alustasime, siis pärast esimest 55 lasku hakkasid kõik Kuldvillaku pehmemad neljasenti­meetrised materjalid kaotama kaalu

sudoku

Sudokul on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1 ... 9 nii, et üheski reas, veerus ega ka paksu musta joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid. Head lahendamist!

Eelmises numbris ilmunud sudoku lahendus.

ehk läksid katki. Need kuus me välis­tasime ja eemaldasime järgnevatelt katsetelt,” sõnas kapten Silbaum.

„Ülejäänud kahe­ ja kolmesenti­meetristega jätkasime ning need pidasid vastu umbes 400 lasku. 450 on maksimum, kuid kui lasta 350 padrunit, on tulemus väga hea. Me leidsime, et kolmesentimeetrine on kõige efektiivsem, sest seisab püsti, hakkab vähem kaalu kaotama ja peab kauem vastu. Tulevastele põlvedele jätame uurimiseks selle, kuidas seda sihtmärki parandada,” lisas ta.

Mõeldes tulevikuleTartu Ülikooli doktorandi Taivo Jõgi­aasa sõnul sai katsetuste eesmärke vaadata mitme nurga alt. „Üks või­malus on lihtsalt ütelda, et semina­rist osavõtjad saavad selle eest õppe­töö punkte. Teise variandina toon välja õppe, selle kulukuse. Kasutatud materjalid sobivad kasutamiseks toa­tingimustes ja valmistamisel kasutata­vaid materjale neid võimalik lihtsasti vormida, kaasa arvatud näiteks rea­listlikeks inimesekujulisteks märklau­dadeks,” ütles Jõgiaas.

Nii kapten Silbaum kui ka kap­ten Kattai kinnitasid, et enamik töö tulemusest jääb siiski edasi arenda­miseks tulevastele põlvedele. „Sellest materjalist sihtmärgi pihta on võima­lik lähedalt lasta ja teiseks on sellest võimalik teha erineva kujuga liikuvaid sihtmärke. Seda saab panna igasse vormi ja sellele erinevat kasutust leida,” möönis kapten Silbaum.

Mathis BogensKVÜÕA

Parima sihtmärgi selgitamiseks viidi läbi hulk katseid. Parim sihtmärk pidas edukalt vastu umbes 450 lasule.

Saada ristsõna lahendussõna* aadressil Sõdurileht, staabi­ ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee. NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)!

Ristsõna number 125 õige lahendussõna oli VÄEPEALIK

Termose võitis reamees Martin Põldvee pioneeripataljonist.

* Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale.Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Eesti Post ASi hinnakirjale.

Scoutsrännakul uus rajarekordPakri poolsaarel 3. aprillil toimunud 32kilomeetrisest Scoutsrännakust võttis osa ligi tuhat militaarspordi entu­siasti. Rännakust võttis osa nii ajatee­nijaid, tsiviilisikuid kui ka elukutselisi kaitse väelasi. Samuti püstitati seekord­sel võistlusel uus rajarekord. Võistluse start anti kell 9 hommikul ning juba 11.38 ületas esimene võistleja, vanem­veebel Tarvo Tamme, finišijoone. Ajaga 2 tundi ja 38 minutit ületas ta eelmist rajarekordit tervelt 10 minutiga. Vanem­veebel Tamme sõnul oli raja rekordi püs­titamine talle üllatus, sest kuigi ta käib iga päev jooksmas, siis rännaku läbimi­seks ta spetsiaalselt ei treeninud.Vaata videot: bit.ly/scoutrannak

Kõrgema sõjakooli kesk-astmekursuse kuulajad kapten Ivo Silbaum ja kapten Karel Kattai töötasid koostöös Tartu Ülikooli materjalitea-duste doktorandi Taivo Jõgiaasaga välja uut tüüpi laskesihtmärgid.

Pildil vasakult Tartu Ülikooli materjaliteaduste doktorant Taivo Jõgiaas koos kõr-gema sõjakooli keskastmekursuse kuulajate kapten Ivo Silbaumi ja kapten Karel Kattaiga sihtmärke paigaldamas.

FOTO

D: M

ATHIS BO

GEN

S

FOTO

: SIIM TED

ER