esmaabi konspekt 2011

Click here to load reader

Post on 07-Jul-2015

5.977 views

Category:

Education

8 download

Embed Size (px)

DESCRIPTION

TTG 11b meditsiinisuund- Esmaabi konspekt! 2011

TRANSCRIPT

  • 1.
    • ESMAABI
    • 2011

2. E smaabi eesmrk

  • psta kannatanu elu nnetuskohal
  • vltida tema seisundi halvenemist
  • hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest

3. Tegutsemine nnetuse korral

  • Kigepealt vaata le nnetuskoht ja selgita vlja:
  • - Kas on midagi, mis ohustab sind vi kannatanuid (sttimise vi varingu oht)
  • - Mitu inimest on saanud vigastada
  • - Vajadusel thista nnetuskoht (ohukolmnurk jne)

4. (2)

  • Kontrolli, kas kannatanu on teadvusel.
  • Teadvuseta kannatanu pane lamama klili asendisse.
  • Kata kannatanu soojalt.
  • Helista 112!

5. Helistades tle:

  • Mis juhtus
  • Kus juhtus
  • Kannatanute arv
  • Mis seisundis nad on
  • Kas on vaja elustada
  • Kes helistab
  • Tegutse nii, nagu sind juhendatakse; vasta ksimustele; rgi rahulikult ja selgelt
  • RA KATKESTA KNET ENNE, KUI DISPETER ON SELLEKS LOA ANDNUD!

6. Suremine

  • Ei ole momentaalne sndmus, vaid jrk-jrguline protsess, mis vltab teatud aja.
  • Surma arengus eristatakse kolme staadiumi
    • Agoonia
    • Kliiniline surm(taasprduvad muutused)
    • Bioloogiline surm(taasprdumatud muutused)

7. Kontrolli teadvust jrgmiste vtetega:

  • 1.Rgi kannatanuga, kas ta vastab knetamisele.
  • 2.Raputa kergelt.
  • 3.Npista kannatanut vi rulli krvu kas ta reageerib valule?
  • Vastab arukalt teadvusel.
  • Ei reageeri sinu tegevusele teadvuseta.

8. T eadvuseta inimesel kontrolli hingamist

  • Krvaga sa kuuled hingamist
  • Psega sa tunned hu liikumist
  • Silmaga sa ned, kas kannatanu rindkere liigub hingamise taktis

9. Kontrolli, kas kannatanul on vereringetunnused

  • Selleks:
      • Vaata, kas kannatanu ennast liigutab, hingab vi khib
      • Kontrolli pulssi unearteril, reiearteril
      • Kuluta selleks mitte rohkem kui 10 sekundit

10.

  • Juhul, kui puuduvad vereringe tunnused:
      • Alusta kaudse sdamemassaaiga
      • Tee sdamemassaai sagedusega 100 - 120 korda minutis
      • Tee kaudset sdamemassaai ja kunstliku hingamist vahekorras30 : 2
      • Jlgi massaai efektiivsust (5-6 cm)

11. !

  • Sdamemassaai efektiivsuse tstmiseks
    • kindel alus!
    • jalad les
    • massaa kahekesi
    • suure sagedusega (>100 x min) massaa

12. Eduka elustamise mrgid

  • Puhumise ajal rindkere tuseb, massaai ajal pulsi laine
  • Hingamine ja sdame tegevus taastub
  • Elustatava vlimus muutub
  • Pupill lheb kitsaks

13. Elustamist tuleb jtkata kuni:

  • Kannatanul tekivad elutunnused (pulss, hingamine)
  • On saabunud kvalifitseeritud abi
  • Abiandja ei jua elustada vsimuse tttu

14. okk

  • on kudede vereringe puudulikkus, mis viib hapniku defitsiidile ja rakkude hvingule.

15. oki phjused

  • Suur verekaotus ( vline vi sisemine verejooks )
  • Pletused
  • Kestva surve sndroom
  • Seljaaju trauma
  • ge sdamepuudulikkus
  • ge hingamispuudulikkus
  • Raske allergiline reaktsioon
  • Infektsioon
  • Mrgistused

16. Smptomid

  • Nahanhud (nahk ja jsemed on algul jahedad, hiljem kahvatud ja klmahigised)
  • Nrk ja kiire pulss
  • Hingamishired (sage ja kiire)
  • Janu
  • Iiveldus ja oksendamine
  • Kannatanu on rahutu, hiljem tekib meelte segadus
  • Teadvushired

17. Esmaabi oki korral

  • oki phjuse krvaldamine
  • Kannatanu rahustamine
  • Kannatanu ettevaatlik ksitlus
  • Kaela, rindkere ja khu vabastamine pigistavatest riietest
  • Keha soojuskao ennetamine
  • Kannatanu jootmise ja stmise vltimine
  • Teadvushirete korral psiv klili asend

18. Gaasimrgistus

  • Vingugaas (tulekahju korral, puukttega majades, autos vi garaais)
  • Vedelgaas (spetsiifiline lhn gaasipliit)
  • Ammoniaak, kloor, lmmastik (liiklusnnetus)

19. Smptomid

  • Kha
  • Kipitus sissehingamisel
  • hupuudus
  • Peavalu
  • Pearinglus
  • Iiveldus ja oksendamine
  • Juetus, uimasus
  • Nahk vib algul punetada
  • Teadvushired

20. Esmaabi

  • Sissehingatud mrk vingumrgituse korral tuleb kannatanu kiiresti toimetada vrske hu ktte, vabastada hingamisteed.
  • Kemikaalimrgitustekorral tuleb kannatanu toimetada vrske hku ktte.
  • Allaneelatud mrgikorral antakse esmaabi haiglas.
  • Svitusekorral eemaldada nahalt sbiv aine rohke veega.

21. Mrgistus

  • Ravim
  • Seened, taimed
  • Narkootikumid
  • Alkohol
  • Kombineeritud mrgistus

22. Smptomid

  • Uimasus
  • Iiveldus, oksendamine
  • Hingamishire
  • Krambid
  • Tsanoos
  • Segasus
  • Teadvusetus
  • Pulss ja vererhk

23. Esmaabi

  • Selgita vlja sndmuskoha turvalisus
  • Vajadusel ksi abi politseilt
  • Enesekaitse!
  • Hinda teadvuse seisundit
  • Kindlusta hingamisteede avatus
  • Aseta teadvusetu pt vasakule kljele
  • Hinda vereringe seisundit
  • Vajadusel alusta elustamise ABC
  • Helista 112!

24. NB!

  • Keelatud on oksendamise esilekutsumine!(hapete ja aluseliste lahustega ning lahustitega mrgistus?)

25. Vrkeha hingamisteedes

  • Vrkeha satub hingamisteedesse aspiratsiooni ehk sissehingamise teel.
  • Vrkeha sattumine hingamisteedesse phjustab hingamisteede sulgumist ja lmbumist vi kui vrkeha jb hingamisteedesse psima, siis tekivad hiljem hingamisteede probleemid nagu kha ja pletik.

26. Smptomid

  • tugev kha
  • lmbumishoog
  • h ingamine on takistatud ja vib muutuda hlekaks lrisevaks

27. Esmaabi

  • Kui laps on vrkeha sisse hinganud, siis pda vrkeha vlja saada ja samal ajal kutsuda kiirabi. Vrkeha eemaldamiseks tsta laps jalgupidi les ja kloppida kega tugevasti seljale.
  • Vi vta laps khuli asendis oma plvedele ja anna 5 tugevat lki abaluude vahele.

28. (2)

  • Tiskasvanute puhul vibkasutada Heimlichi vtet(abistaja asetab ked patsiendi selja tagant mber keha risti lakhule nabast lespoole ja tmbab ksi jrsu liigutusega tugevasti les enda poole, see vte tstab rhku khus, liigutab diafragmat lespoole ja surub hku kopsudest tugeva hooga vlja).

29. (3)

  • Kui ka sellest ei aita vib tehasuult-suhu hingamist , selle abil vib vrkeha sgavamale nihkuda vi hk sellest mda pseda.
  • Kui vrkeha ei vlju, againimenesuudab vaatamata khale hingata ja abi on saabunud, siis on kige thtsampda hingamist silitada ja kiiresti haiglasse toimetada .
  • VAJADUSEL ALUSTA ELUSTAMIST!

30. Elektritrauma

  • Elektrilgi tunnused :
  • Lihasvalu
  • Juhtmetesse kinnijmine
  • Pletused
  • Teadvuse kadu
  • Sdameseiskus, hingamise lakkamine

31. Elektrilk

  • Kindlusta oma ohutus!
  • Llita vool vlja (vimalusel)
  • NB! Kannatanut ei tohi puutuda enne voolu vljallitamist!
  • Voolu alt vabastamine puuoksa vi muu sellelaadsega
  • Hinda teadvuse seisundit, vajadusel kliliasend
  • Kindlusta hingamisteede avatus, kontrolli hingamist
  • Vajadusel alusta elustamise ABC
  • Helista 112!

32. Tegutsemisjuhised krgepinge elektrilgi korral

  • Ohtlik ala 25m raadiuses juhtme mber
  • Elektrivoolu vimalik vlja llitada vaid alajaamas
  • Psteteenistuse informeerimine
  • Kui elektrivool vlja llitatud, alusta vajadusel elustamist

33. Vimalikud vigastused elektritraumast

  • Sdamekahjustus
  • -Sdamertmihired
  • -Mokardi isheemia, infarkt
  • -Vereringeseiskus
  • Hingami