pankrotiõigus konspekt

26
PANKROTI Õ IGUS Exam avatud materjaliga. 11.04. 18:00 või 21.04. 14:00 või 22.05. 18:00 Iseseisev töö – referaat a la 10 lk, tähtaeg 08.04. Saata aadressile [email protected] Minu teemaks „Pankrotivara õiguslik regulatsioon“ Maksejõuetus Ajutine Püsiv —> (pankrot) eeldab kohtu sekkumist Esimene pankrotiseadus 1992, Rootsi mudeli põhjal. Esimesed muudatused 1997, aastast 2004 toodi sisse füüsiline isik. 2011 võlgade ümberkujundamise seadus (F.is) ning lisaks Saneerimis seadus, võlgade ümberkujundamise seadus (J.is). Eristada mõisteid pankrot ja maksejõuetus! Pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Maksejõuetus: Seotud võlausaldajate nõuetega – ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus pole ajutine Võlgniku vara ja kohustuste suhe – võlgniku vara ei kata kohustusi ja see seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine Maksejõuetuse hindamise aluseks on enimkasutatavad Cash flow test ja Balance sheet test. Maksejõuetus kahes erinevas tähenduses: Equity insolvency või Cash flow insolvency on olukord, kus võlgnik ei ole võimeline täitma tähtaegselt võlausaldajate nõudeid ehk rahavooline maksejõuetus. Balance sheet insolvency olukord, kus võlgniku kohustuste maht ületab tema vara ehk bilansiline maksejõuetus. Raske juhtimisvea mõiste - loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Upload: annafadejeva

Post on 22-Sep-2015

180 views

Category:

Documents


1 download

DESCRIPTION

Pankrotiõigus

TRANSCRIPT

PANKROTIIGUSExam avatud materjaliga. 11.04. 18:00 vi 21.04. 14:00 vi 22.05. 18:00Iseseisev t referaat a la 10 lk, thtaeg 08.04. Saata aadressile [email protected] teemaks Pankrotivara iguslik regulatsioon

Maksejuetus Ajutine Psiv > (pankrot) eeldab kohtu sekkumistEsimene pankrotiseadus 1992, Rootsi mudeli phjal. Esimesed muudatused 1997, aastast 2004 toodi sisse fsiline isik. 2011 vlgade mberkujundamise seadus (F.is) ning lisaks Saneerimis seadus, vlgade mberkujundamise seadus (J.is).Eristada misteid pankrot ja maksejuetus!Pankrot on vlgniku kohtuotsusega vljakuulutatud maksejuetus.Maksejuetus: Seotud vlausaldajate nuetega ei suuda rahuldada vlausaldajate nudeid ja suutmatus pole ajutine Vlgniku vara ja kohustuste suhe vlgniku vara ei kata kohustusi ja see seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine Maksejuetuse hindamise aluseks on enimkasutatavad Cash flow test ja Balance sheet test. Maksejuetus kahes erinevas thenduses: Equity insolvency vi Cash flow insolvency on olukord, kus vlgnik ei ole vimeline titma thtaegselt vlausaldajate nudeid ehk rahavooline maksejuetus. Balance sheet insolvency olukord, kus vlgniku kohustuste maht letab tema vara ehk bilansiline maksejuetus.Raske juhtimisvea miste - loetakse fsilisest isikust vlgniku vi juriidilisest isikust vlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult vi raske hooletuse tttu.NB! TsS 36 Pankrotiavalduse esitamise kohustusKui on ilmne, et juriidiline isik on psivalt maksejuetu, peavad juhatuse vi seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse.

Pankroti- ja titemenetlusalased steod Maksejuetuse phjustamine (maksevime oluline vhenemine vi enda maksejuetuks muutmine) KS 384 Vara ja vlgade varjamine pankroti- ja titemenetluses KS 385

Pankrotivlgnik:1. Fsiline vi juriidiline isik, kelle suhtes kohus on algatanud pankrotimenetluse2. Iga fsiline vi juriidiline isik3. Ei saa olla riik ega kohalik omavalitsus

Pankrotivlausaldaja - Isik, kellel on vlgniku vastu varaline nue, mis on tekkinud enne pankroti vljakuulutamist. Vlgniku pankrotiavaldus:1. Avaldus phistab oma maksejuetuse2. Seletus maksejuetue phjused + kirjutab alla3. Vlanimekiri + kirjutab alla:A) vlausaldajad ja nende nudedB) andmed vlgniku vara kohta

Vlausaldaja pankrotiavaldus:1. Avaldus phistab vlgniku maksejuetuse (seaduses loetletud asjaolud) + tendab nude olemasolu2. Tendid nude suuruse, aluse, titmise thtaja kohta

NB! Esmalt saadetakse pankrotihoiatus, milles loetletakse les nude alus ja rikkumine (sellele oleks mistlik vastata).Essiguse nuded:1) Pandiga vlausaldajad (miinus menetlusega seotud kulud, mitte rohkem kui 15/100 pandieseme mgisummast; kui hel esemel mitu pandiigust, siis pandijrjekorras)2) Kik muud nuded3) Thtaja maha maganud nuded

Pankrotimenetluse algatamineVlausaldajaVlgnik

Pankrotiavaldus koos lisadega

Maa- vi linnakohus

DeposiitMrus

Mrus

Menetluse algatamise otsustamineMenetlusse vtmisest keeldumine

Algatatakse menetlusMenetlus jetakse algatamata

Eelfaas enne pankroti vljakuulutamist kohtu poolt mratakse ajutine pankrotihaldur(pole menetlusosaline), ajutise halduri tegevuste loetelu annab PankrS 22 lg 2, selgitab vlja vlgniku vara, kohustused ning kontrollib kas vlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Uurimiskohustus 30 peva jooksul. Seejrel esitama kohtule levaatliku aruande, mis peab sisaldama hinnangut, kas tegemist juhtimisveaga. Ajutise halduri t on tunnitasuline, tunnitasu mratud seadusega 96.- .Kohtuistung, millel osalevad vlgnik, vlausaldaja(d) ja ajutine pankrotihaldur. Kohtunik hindab esitatud aruande phjal vlgniku olukorda ja otsustab, kas tegemist ajutise vi psiva maksejuetusega. Pankroti vljakuulutamise vastavalt PankrS 31-le. Pankroti vljakuulutamise tagajrgi kajastab 35. Ametlikes Teadeannetes peab iluma sellekohane teade. Vljakuulutamisest, sellest kuupevast-kellaajast loetakse kigi nuete thtaeg saabunuks. Vaid halduril on igus teha j. Is eest tehinguid.

Edasised nuded haldurile: Nuded Varad

Vlausaldajate koosolek (kige thtsam organ)

( Mjutavad)KohusRJV (riiklik jrelvalve nt finantsinspektsioon)

Pankrotitoimkong kui nukogu

Haldur

1. LDKOOSOLEK. 77 pankrotihalduri kinnitamine, toimkonna valimine jne. Proportsionaalselt nuete suurusega antakse vlausaldajatele hled (seetttu on vga olulin esitada vlanue enne esimest koosolekut). Koosolekul esitab haldur sisuka ettekande varade seisust Vlausaldajad peavad kinnitama proportsionaalselt jagatud hltega hletades kohtu poolt mratud p.halduri vi valima uue. NB! Vlausaldajate arv tuleb arvesse kompromisslahendi puhul. Otsustatakse ra kuidas olemasolevad varad realiseeritakse. Vlausaldajad valivad iseendi seast kuni 5 pankrotitoimkonnaliiget, kes hakkavad teostama igapevast jrelvalvet p.halduri toimingute le. Toimkonna liikmetele on ette nhtud tehtud t eest tasu. Ent viksematel menetlustel pole vaja toimkonda mrata.

P. HALDUR kuni 2004 oli haldur kui ettevtja. Tstatus vajadus kaitsta vlgniku huve. Peale seadusemuudatust peale 2004 teostab haldur vimu ehk on ametiisik 54- 72.KOHUS tesotab seaduslikkuse jrelvalvet. Vga suured sekkumisvimalused, ent kohtunikul puudub majanduslik bvaasharidus.Tsiviilmenetlusest erineb pankrotimenetlus, sest on kollektiivne ja avalik. Tsiviilmenetlus on osapoolte vaheline ning ei ole avalik.

Osalised erinevatel ajaetappidel:Algatamine

Kohus; vlausaldajate koosolek; pankrotitoimkond;pankrotihaldurKohus; ajutine pankrotihaldur

Pankrotimenetluse lppemineVlgniku vara valitsemineLahendLbivaatamine

Tehingute tagasivitmise alused ehk thised tehingud: Tehtud pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti vljakuulutamiseni he aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis vi pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse vlausaldajate huve Tehing tehti kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja vlgnik kahjustas teadlikult vlausaldajate huve ning tehingu teine pool teadis vi pidi teadma, et vlgnik kahjustas sellega vlausaldajate huve Viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui vlgnik teadlikult kahjustas vlausaldaja huve ja tehingu teine pool oli tema lhikondne, kes sellest teadis vi pidi teadma

Tagasivitmise juhud: Kinkelepingu tagasivitmine hisvara jagamise tagasivitmine Rahalise kohustuse titmise tagasivitmine Tagatise andmise tagasivitmine Kinnisasja tehingu tagasivitmine Tagasivitmine igusjrglase suhtes

Fsilisest isikust vlgniku lhikondsed: Vlgniku abikaasa, isegi kui abielu on slmitud prast tagasividetava tehingu tegemist, samuti endine abikaasa, kui abielu on lahutatud aasta jooksul enne selle tehingu tegemist Isik, kellel on vlgnkuga hine majapidamine vi kellel oli vlgnikuga hine majapidamine viimase aasta jooksul enne tagasividetavat tehingut Vlgniku lenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad Vlgniku de, vend ja nende alanejad sugulased ja abikaasad Vlgniku abikaasa lenejad sugulased, abikaasa de ja vend

Juriidilisest isikust vlgniku lhikondsed: Juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik Juriidilise isiku aktsionr vi osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate vi osadega mratud hltest Juriidilise isiku osanik vi liige, kes vastutab vlgniku kohustuste eest tiendavalt oma varaga rihingu ttarettevtja ja selle juhtorgani liige Fsiline vi juriidiline isik, kellel on vlgnikuga hine oluline majanduslik huvi Juriidilise isiku juhtorgani liikme, likvideerija, prokuristi, raamatupidamise eest vastutava isiku, juriidilise isiku aktsionri vi osaniku (rohkem kui 1/10 hltest), osaniku vi liikme (vastutab tiendavalt oma varaga), ttarettevtja vi selle juhtorgani liikme lhikondsed (vt. Fsilisest isikust vlgniku lhikondne)

Massikohustused(tegemist ldnimetusega reeglina halduri tegevusest tulenevatele kohustustele): Pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma lesannete titmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused Vlgniku poolt titmata lepingutest tulenevad kohustused, kui haldur on jtkanud kohustuse titmist vi teatanud, et kavatseb nuda lepingu titmist Vlgniku majandustegevuse jtkamisega seotud maksud Juriidilisest isikust vlgniku poolt pankrotimenetluse ajal igusvastaselt tekitatud kahju hvitamise kohustused Muu kohustus, mida pankrotiseadus loeb massikohustuseks (audiitori kulud)

Pankrotivara koosneb vt 108, lg 2.Pankrotivara saab tekkida erinevatel alustel.Millisele varale ei saa sissenuet prata? Tulenevalt titemenetluse seadusest (TMS), vara mida ei saa arestida, 112 ja 132, min. palga alammra suurust vara,riiklikku pensioni, vallasasju nt 1 tool ja 1 voodi ehk siis titementluseseadus stestab varad mida ei saa arestida, et siliks minimaalne inimvrne elustandart. Vaata lisaks kultuuri- ja sotsiaalobjektide pankrotist vlistamise seadust.

Miks pankrotivara on oluline? Sest vlausaldajad saavad vara arvel rohkem nudeid rahuldada ning haldur saab pankrotivara koguvrtusest tulenevalt tasu,miinimum 1%. Alus vara juurde saamiseks vara tagasivitmine ehk tunnistatakse kehtetuks tehingud millega on kahjustatud vlausaldajate huve vi vrdse kohtlemise printsiipi. 110 annab ldalused ja 111-117 erialused(tegemist ammendava loeteluga). Tagasivitmine kib hagi alusel, haldur esitab hagi kohtule. Halduril on kohustus testada kohtule, et eelnevalt tehtud tehing kahjustab vlausaldajate huve vi vrdse kohtlemise printsiipi ehk siis kes hagi esitab see ka tendab. NB! Kui vlgnik saab prandi, siis vlgnik otsustab kas vtab vastu vi mitte, ent kui vtab vastu, siis kuulub prand pankrotivara hulka.

Vara valitsemine. 124 e haldur vtab vara valitsemise ja haldamise le. Haldur koostab detailse varade ja vlgade nimekirja (k.a. nuded). Vara nimekiri ehk fsiline inventuur. Samuti mrab varade vrtuse.

Vara mk. Vara vib hakata mma prast esimest vlausaldajate koosolekut, kui vlausaldajad ei ole koosolekul otsustanud teisiti. Erandiks kiiresti riknev vara vi vara mille vrtus kahaneb kiiresti. Vara mk toimub ldjuhul enampakkumisel, suuremat kasu andval viisil(selle viisi otsustavad vlausaldajad esimesel ldkoosolekul, samuti alghinna). Hinna langetamisel kuni 50% vib haldur ise otsustada, ent kui hinna langetamise % on suurem kui 50 siis tuleb saada nusolek p.toimkonnalt. NB! Enampakkumisega hpoteegid kustuvad!Jaotusettepanek kohtule. Kellele kui palju! Jaotusettepankute avaldamiseks kasutatakse Avalike Teadeannete rubriiki, ning seal on vimalik ettepankuga tutvuda. Esmalt vastuvide ning seejrel on vimalik vaidlustada 10 p peale avaldamist.Enne jaotise alusel raha vljamakset tehakse pankrotimenetlusega seotud vljamaksed. Vara vlistamise ja tagasivitmise tagajrgedest tulenevad nuded. Vlgnikule ja tema lalpeetavatele makstav elatis (elatis kuni 2 kuuks). Massikohustused. Pankrotimenelusega seotud kulud.Jaotis on suhtarv, mis nitab, kui suurele osale pankrotivara mgist laekunud rahale on vlausaldajal igus vastavas rahuldamisjrgus tunnustatud nude alusel.Kui haldur on esitanud esialgse jaotusettepaneku, nitab vaidlustatud nude osas mrgitud jaotis vimalikku osa pankrotivara mgist laekunud rahast, millele vlausaldajal on igus juhul, kui kohus tunnustab tema nuet ties ulatuses.Vljamaksed. Vastavalt 146 jrjekorrale. Vaata ka 153 (eriti lg 2) nuete rahuldamise jrgud.

KohusLpparuande kinnitaminePankrotiavaldusesVlgnik

1 aastajooksul mruse thistamise vimalusHiljemalt vlausaldajate 1-se ldkoosoleku ajaks

Algatamise mrusVabastamise menetluse algatamise otsustamine

Vlausaldajate nusolek

Vlgniku vi vlausaldaja erikaebuse vimalus

5 aasta prast vabastamise mrusUsaldusisiku nimetamineUsaldusisiku kandidaat

Kohus ei alagata kohustustest vabastamise menetlust juhul kui: Vlgnik on viimase 3 aasta jooksul enen pankrotimenetluse algatamist vi prast seda andnud tahtlikult vi raske hooletusega ebaigeid vi ebatielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi vi muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsuselt vi sihtasutuselt vi vltida maksude maksmist Kohus on viimase 10 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist otsustanud vlgniku kohustustest vabastada vi jtnud vlgniku avalduse kohustustest vabastada rahuldamata seetttu, et vlgnik on toime pannud pankrotikuriteo Vlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist vi prast seda tahtlikult vi raske hooletuse tttu takistanud vlausaldajate nuete rahuldamist, raisates vara vi viivitades pankrotiavalduse esitamisega, kuigi tal ei olnud vljavaateid oma majandusliku olukorra paranemisele Vlgnik on tahtlikult vi raske hooletusega esitanud vlanimekirjas ebaigeid ning ebatielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, vlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult vi raske hooletusega muid pankrotiseaduses stestatud kohustusi Vlgniku kohustused vabastamise menetluse kestel: Kohustatud tegelema mistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Teatama viivitamatult kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nudel teavet oma tegevuse vi selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohustatud t- vi teenistussuhetest vi muus sarnasest suhtest vi ettevtlusest saadud tulu igakuiselt usaldusisikule le andma.1. Kui menetluse algatamisest on mdunud 1 aasta - vlgnik vib tulust jtta endale 15 %.2. Kui menetluse algatamisest on mdunud 2 aastat 20 %.3. Kui menetluse algatamisest on mdunud 3 aastat 25 %. Ei pea le andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa prata sissenuet. Primise teel saadust andma le poole. Vlgnik peab tegelema tulutoova tegevusega kituma nn eeskujuliku vlgnikuga. Kohus mrab usaldusisiku, kellele vlgnik loovutab osa oma sissetulekust, mille arvel saaks vlgu likvideerida. Usaldusisiku kohta seadus ei tle midagi, see vib olla kes iganes, ent eeldusel et oskab varaga mberkia. Usaldusisik teostab jrelvalvet. 3-5 aasta jooksul kohus otsustab kas vabastada vlgnik vlakohustustest. 3 on erandjuhus, mille puhul arvestatakse kas vlgnik on le andnud kuni 75% oma sissetulekutest. Siin on kohtul otsustamisvabadus, sest kui vlgnik on kitunud sliselt pankrotimenetluses pole alust vabastada vlgnikku kohustustest. Elatis jb vlana les ja igusvastaselt tahtlikult tekitatud vlad, nt liiklusnnetuse phjustamisega teisele osapoolele tekitatud kahju hvitamise nue. Vlgnik ise peab esitama avalduse vlgadest vabastamiseks, see peab toimuma ajavahemikul pankrotivljakuulutamine ja 1-ne vlausaldajate koosolek(ennekike mida varem seda parem).Kohustustest vabastamise menetluse kestelmenetluse kestel

Sissenude keeld...

Vlausaldajad, kelle nuevlgniku vastu on tekkinudprast vlgniku kohustustestvabastamise menetlusealgatamist, ei saa menetlusekestel prata sissenuetusaldusisikule leandmiselekuuluvatele rahasummadele

Vlausaldajad eisaa prata sissenuetvlgniku varale

KompromissEttepaneku saab teha ka vlgnik ise. Halduril on igus kompromissettepanekut ettevalmistada 78 lg 2. Kompromissiga saab vlgnik sundida vlausaldajaid nuet vhendama. Nt kui vlg on 100, siis teed ettepaneku et maksad 10 a ja sel juhul 100st 70nd.Kompromissi ja saneerimise erinevus tuleneb erinevast seadusest mida rakendatakse. Alexela Oil juhtum 3-2-1-53-05.Kompromiss kinnitatakse kohal olnud vlausaldajate hlteenamusega, seega kohal olejate arv on oluline. Iga kohalolija hl loeb, ei rakendata proportsionaalsuse phimtet, et sltuvalt vlanude suurusest hltearv.Kompromissi kinnitamisel taastub vlgnik tehingu tegemise igus, haldur jb teostama jrelvalvet. Halduri ja vlgniku vahel slmitakse kokkulepe halduri tasu osas, sest maksab vlgnik. Halduril on igus tagasi vita vara nn pankrotipessa. Lisaks jb tegutsema pankrotitoimkond. Kompromiss ei eelda ainult vlausaldajate nuete rahuldamist, vaid samavrd titma majandustegevus plaaniga vetud kohustusi. Nt ettevtte turu laiendamine.Kui kompromiss on kinnitatud, siis kehtib see kigi vlausaldajate suhtes.Piirilene pankr.Mrust 1346/2000 kohaldatakse piirilestele maksejuetusmenetlustele piiratult, seda tiendab liikmesriikide maksejuetusigus.. Mruses on toodud kollisiooninormid, mis asendavad liikmesriikides kehtivaid rahvusvahelise eraiguse stteid.Tuleb knealla kui ettevttel on vara mitmes E liikmesriigis. Taani on teinud reservatsiooni mrusele 1346/2000, millega mrgib et tema ei taha kuuluda antud reservatsiooni alla. Antud mrus on otsekohalduv kigile liikmesriikidele.Mrus annab printsiibid ning need reeglid sidavad siseriiklikust igusest le. Lisas A on kirjas saneeriva iseloomuga menetlused, lisas B on vaid likvideeriva iseloomuga meetmed. Lisa C-s tuuakse ra haldurid(muus maailmas livideerijad). Mruse art 1 lg 1 nutud eeldused peavd olema tidetud mentluse kollektiivne iseloom, vlausaldajate paljusus, vlgniku olemasolu, menetluse aluseks olev maksejuetus, menetluse kigus vetakse vlgnikult osaliselt ja tielikult tema majandustegevuse juhtimisigus ja varade suhtes ksutusigus; menetlus peab vimaldama mrata likvideerija Mruse art 2 (b) thenduses.Territoriaalne ulatus.Tegevuskoha kriteeriumid art 2 (h) koht kus toimub vlgniku alaline tegevus, hlmab tjudu ja materiaalseid vahendeid. Peab olema organiseeritus ja mingisugune stabiilsus. Fsilise isiku puhul on vaieldud suvilate tegevuskohaks nimetamise le. Fsilise isiku puhul kodakondsus ei ole nitajaComi (vlgniku phihuvide kese) on lioluline, sest :Maksuameti vlg ja vlg tarnijale 10000 esitad avalduse 10 alusel pankrotihoiatuse Eesti maakohtusse, kohtunik mrab ajutise halduri. Ajutise halduri aruandest selguvad ettevtted varad nii eestis kui ka naaberriikides. Ajutisel halduril peaks sttima punane tuluke ksimusega kus on ettevtte phihuvid? Ehk kui phihuvid on Soomes siis kohaldub automaatselt Soome igus kigile protsessis osalevatele riikidele. Comi miste aitab ettevttel valida millise riigi seadusandlikel alustel protsessi juhtima hakatakse. Kui olid nd kiire poiss siis sinu avalduse alusel saab algatada esmase maksejuetusmenetluse nt Eestis ning kui Soomes on samuti vlausaldaja, kes esitab avalduse siis tema avaldus algatab teisese maksejuetuse. Ent comit saab olla vaid ks ehk phimaksejuetus menetlust. Comi on seal kus ettevte registreeritud, vlja arvatud juhul kui liikmesriigis on juhatuse liikmete elukoht, juhatuse ja nukogu koosolekud toimuvad teises riigis, phimajandustegevus toimub teises riigis, slmitud tlepingud on allutatud teise liikmesriigi seadustele jne. Fs. Is. Comi kriteeriumid millises liikmesriigis on/oli vlniku (eelmine) elukoht, kus on toimunud kutsetegevus jne. Objekt SoomesLtis tehnika renditud laosO, kes registr. Eestis

Tegemist tendamiskohustusega, pead ra suutma tendada kus huvi kese.he sama aegselt vib toimuda mitmeid menetlusi, erinevate riikide teisesed menetlus osalised peaksid hea tava jrgi oma vahel suhtlema ning edastama andmeid teiste riikide menetlusosalistele.Vib juhtuda olukordi kus valdkond on lereguleeritud vi puudub regulatsioon. Nii eksivad kohtunikud kui ka menetlusosalised.

KSIMUSED KORDAMISEKSEdasikaebamise vimalikkus pankrotimenetluses PankrS 3 lg 2 stestab, et pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses stestatut. Tsiviilkohtumenetluses reguleerib edasikaebamise thtaega TsMS 661 lg 2, mille kohaselt mruskaebuse ldine esitamise thtaeg on 10 peva. Hagita asjas tehtud menetlust lpetava mruse peale on mruskaebuse esitamise thtaeg 15 peva mruse kttetoimetamisest alates. Edasikaebamist reguleerib ka PankrS 33 Pankrotimruse peale vivad vlgnik ja pankrotiavalduse esitanud vlausaldaja esitada mruskaebuse 15 peva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu mruse peale mruskaebuse kohta vivad vlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada mruskaebuse Riigikohtule. PankrS 164 kohaselt vivad vlgnik ja vlausaldaja esitada mruse peale mruskaebuse. Edasikaebamise kord on mrustes kajastatud erineva phjalikkusega. Nt mruses mrgitakse: Mrusele vib esitada mruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 peva jooksul alates mruse kttetoimetamisest PankrS 164 lg 1 alusel vlgnik, PankrS 164 lg 2 kohaselt vib vlausaldaja pankrotimenetluse lpetamise mruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lpetamise avalduse vastu esitas vastavalt kesoleva seaduse 161 lg 2 vi 163 likele vastuvite. Mruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigiliv 15 eurot.Raugemine PankrS 1 lg 2 kohaselt on vlgnik maksejuetu, kui ta ei suuda rahuldada vlausaldajate nudeid ja see suutmatus ei ole vlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kui vlgnikul ei jtku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivitmise ja tagasinudmise vimalus, lpetab kohus vaatamata vlgniku maksejuetusele mrusega pankrotimenetluse pankrotti vlja kuulutamata raugemise tttu (PankrS 29 lg 1). Pankroti raugemine on ka ks pankrotimenetluse lppemise viise prast pankroti vlja kuulutamist. Olukorda kus pankrotimenetluse lpeb raugemisega peale pankroti vljakuulutamist reguleerib PankrS 158. Halduril on kohustus viivitamatult kohtule teatada , kui pankrotivarast ei jtku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike vljamaksete tegemiseks. Prast halduri vastava sisulist ettekande saamist lpetab kohus halduri ettepankul pankrotimenetluse raugemise tttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jtku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike vljamaksete tegemiseks. Kui pankrot lpeb peale pankroti vljakuulutamist raugemise tttud on halduril kohustus esitada kohtule aruande, kus on kajastatud lpparuande jaoks seaduses stestatud andmed PankrS 162 lg 2.Vlgniku pankrotiiguslik vastutus Pankrotiiguslik vastutus vljendub nende iguskaitsevahendite kaudu, mis on stestatud pankrotiseaduses ning mida saab kohaldada ksnes pankrotimenetluses. Eelkige on sellisteks iguskaitsevahenditeks arest ja rikeeld. Mlemat vastutuse vahendit saab kasutada ksnes prast pankroti vljakuulutamist ning nende sisu tuleneb pankrotiseadusest. Aresti ja vastutuse eesmrgiks on tagada vlgniku kohustuste titmine pankrotimenetluses. Arest - vib kohaldada eelkige siis, kui vlgnik ei tida teabe andmise, pankrotimenetlusest osavtu vi vande andmise kohustust, samuti kui ta rikub elukohast lahkumise vi pankrotivara ksutamise keeldu. Aresti vib mrata kuni kolmeks kuuks. Arestil on eelkige kohustuse titmisele sundimise eesmrk. Nii tuleb vlgnik vabastada, kui ta aresti ajal oma kohustused tidab (nt annab vajalikku teavet vi nutava vande). Kui vlgnik on juriidiline isik, otsustab kohus, kelle suhtes uue PankrS 19 ligetes1 ja 3 nimetatud isikute hulgast aresti kohaldada. Eelnevalt peab olema see isik rikkunud talle pandud kohustusi vi tema suhtes kehtestatud keeldusid. rikeeld on erinevalt arestist pankrotiigusliku vastutuse vahend maksejuetuse tekitamise eest. Fsilise isiku suhtes kehtib PankrS 91 likes1 stestatud rikeeld tema pankroti vljakuulutamisega automaatselt ta ei tohi kohtu loata olla ettevtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilises isiku likvideerija ega prokurist. Kui kohus leiab, et vlgnik ei pea vastutama oma maksejuetuse tekkimise eest, sest maksejuetus on tekkinud temast mitteolenevatel phjustel, vi on muid kaalukaid argumente, vib kohus vlgniku rikeelust kas osaliselt vi ties ulatuses vabastada. Juriidilisest isikust vlgniku puhul vib kohus mrata, kelle suhtes PankrS 19 ligetes1 ja 3 nimetatud isikutest rikeeldu kohaldada.Vlgniku vastutus pankroti korral - iguslik vastutus seondub juriidiliste kohustuste rikkumisega. Pankrotiiguslik vastutus vljendub pankrotiseaduses stestatud spetsiifilistes iguskaitsevahendites, niteks aresti vi rikeelu kohaldamine vlgniku suhtes. Vlgniku kriminaaligulik vastutus. Pankrotikuriteoga phjustatud maksejuetus on aluseks vlgniku kriminaalvastutusele. Maksejuetuse phjustamiseks loetakse oma maksevime olulist vhendamist vi enda maksejuetuks muutmist vara hvitamise, rikkumise, raiskamise vi phjendamatu kinkimise, loovutamise, vlismaale paigutamise, phjendamatute kohustuste vtmise vi phjendamatute soodustuste andmise vi he vlausaldaja teisele eelistamise teel vlgniku poolt, kes oli teadlik, et olemasolevate vi oodatavate majandusraskuste tttu vivad tema teod kahjustada vlausaldajate huve. Karistatakse selliste tegude eest ksnes siis, kui kohus on vlja kuulutanud vlgniku pankroti vi prast maksejuetuse tuvastamist on lpetanud pankrotimenetluse raugemise tttu. Selleks et maksejuetuse phjustamist saaks lugeda kuriteoks, peab vlgnik olema tegudega tahtlikult oma maksevimet vhendanud vi olema tahtlikult ennast maksejuetuks muutnud. Vajalik on vhemalt kaudse tahtluse olemasolu. Vlgniku tsiviiliguslik vastutus, vljendub kahju hvitamise kohustuses. Selle vastutuse liigi puhul saab rkida ksnes vastutusest maksejuetuse tekitamise eest. Kahju hvitamise kohustus on juriidilise isiku juhtorganite liikmetel vastavalt TsS 37 likele 1, mille kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Fsilisest isikust vlgniku poolt tehtud raske juhtimisviga vib seisneda niteks raamatupidamiskohus-tuse slises rikkumises vms. Vlgniku pankrotiiguslik vastutus(vt eespoolt).Vlgniku kohustused teabe andmise kohustus,mis sisaldab teavet vara kohta ja bilanssi vara nimekirjaga. Andma vlgniku vande, kinnitama antud andmete igsust, vanne antakse ldjuhul enne 1st ldkoosolekut. Osavtt pankrotimenetlusest, peab osutama abi ajutisele pankrotihaldurile ja haldurile peale pankroti vljakuulutamist, olema kttesaadav. Vlausaldajate teavitamine pankroti vljakuulutamisest - Pankroti vljakuulutamisest on vlausaldajatel vimalik teada saada vljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. Vlgniku pankroti vljakuulutamisest peab teadaolevatele vlausaldajatele teavitama ka haldur. Prast pankroti vlja kuulutamist on vlausaldajatel igus teavitada (ajutist) haldurit oma nudest, esitades haldurile nudeavalduse.Vlausaldajate esimese ldkoosoleku lbiviimise thtaeg ja pevakord esimene ldkoosolek toimub mitte varem kui 15 ja mitte hiljem kui 30 peva mdumisel pankroti vljakuulutamisest. Vlausaldajate esimesel ldkoosolekul valivad vlausaldajad pankrotitoimkonna, otsustavad halduri kinnitamise, vlgniku ettevtte tegevuse jtkamise vi lpetamise ja vajadusel muude ksimuste le. Vlausaldajate esimesel ldkoosolekul vetakse otsuseid vastu hletamise teel, seetttu peab iga vlausaldaja seisma selle eest, et tema hlte arv oleks vimalikult suur. Vlausaldaja hlte arv on vrdeline tema nude suurusega ning hlte arvu mrab haldur tema ksutuses olevate dokumentide (nudeavaldused, vlgniku raamatupidamisdokumendid jms) alusel. Vaidlused hlte arvu le lahendab samal koosolekul osalev kohtunik. Pankrotivaraga seonduvalt otsustatakse pankrotipesa vara mgi piirangud. Uurimisprintsiip ja selle kohaldamine vastavalt PankrS 3 lg 3 peab pankrotiasja menetlev kohus oma algatusel vtma tarvitusele abinud, et selgitada vlja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt thtsust ja korraladama selleks vajalike tendite kogumise. Uurimisphimte eeldab, et asjaolud selgitatakse vlja ja tendeid kogutakse kohtu algatusel.Tagasivitmine pankrotimenetluses - Prast pankroti vljakuulutamist lubatakse tagasivitmise korras kehtetuks tunnistada tehingud, mis tavaolukorras on igati igusprased ja seaduslikud, kuid millega on kahjustatud vlausaldajaid. Tagasivitmise miste annab PankrS 42, mis stestab jrgmist: tagasivitmisel tunnistab kohus pankrotiseaduse -s 43 (tehingu kehtetuks tunnistamine), -s 44 (kinkelepingu kehtetuks tunnistamine), -s 47 (hisvara jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamine) ja -s 48 (pandilepingu kehtetuks tunnistamine) stestatud alustel kehtetuks tehingud ja muud igustoimingud ning mistab pankrotivarasse nende tehingute ja muude igustoimingutega ning -s 45 (tasutud vla tagasinudmine) ja -s 46 (palga vi muu makse tagasinudmine) stestatud alustel vlgniku omandist vljalinud vara. Philiseks kriteeriumiks, et vlgnik oli tehingut tehes vi ji selle tegemise tagajrjel maksejuetuks ning et tagasividetava tehingu teine pool teadis vi pidi teadma vlgniku maksejuetusest, tenduskoormus lasub pankrotipesal.Pankrotivara valitsemine - Pankrotivara valitseb pankrotihaldur. Prast vlgniku pankroti vljakuulutamist on pankrotihaldur kohustatud vlgniku vara valduse le vtma ja asuma seda valitsema. Pankrotivara valitsemine seisneb selles, et pankrotihaldur silitab pankrotivara ja teeb sellega pankrotimenetluse lbiviimiseks vajalikud toimingud (nt mb pankrotivara). Pankrotivara kohta koostab pankrotihaldur nimekirja, kuhu on mrgitud vara koosseis ja vrtus, samuti vlad ja nuded vlgniku vastu. Nimekirjas esitatakse ka andmed vlausaldajate kohta (PankrS 126). Vara nimekirja tuleb mrkida, millise vara vlistamist nuavad vi saavad nuda kolmandad isikud, milline vara on vlgniku ja tema abikaasa hisomandis ning milliseid nudeid on vimalik tasaarvestada. Vara nimekiri esitatakse vlausaldajate esimesele koosolekule, kohtule ja pankrotitoimkonnale. Pankrotihaldur on kohustatud nimekirja tutvustama ka vlgnikule.Pankrotivara mgi viisid - Pankrotihaldur vib hakata vlgniku vara mma kohe prast vlausaldajate esimest ldkoosolekut, kui vlausaldajate ldkoosolek ei ole otsustanud teisiti (PankrS 133). Kui vlgnik on pankrotimruse edasi kaevanud, ei tohi vara ilma tema nusolekuta ma enne kaebuse lbivaatamist. Kui vara on kiiresti riknev vi kui selle vrtus kiiresti langeb vi kui vara silitamine vi hoidmine on vga kulukas, vib pankrotihaldur asuda pankrotivara mma kohe prast pankroti vljakuulutamist. Kui pankrotimenetluses on ettevalmistamisel kompromiss, ei tohi vara ma enne kompromissi saavutamist. Pankrotihaldur mb vara nagu kohtutitur, s.o titemenetluse seadustikus ettenhtud korras. See thendab, et enamasti makse vara enampakkumisel. Vara makse pankrotihalduri mratud alghinnaga, mis on koosklastatud pankrotitoimkonnaga. Kui alghinnaga vara ma ei nnestu, vib pankrotihaldur vara alghinda vhendada kuni 50% (PankrS 136 lg 3). Vara vib ma ka enampakkumiseta, kui mk annab sel viisil enam kasu.Pankrotitoimkonna roll - Toimkond kaitseb muuhulgas pankrotimenetluses kigi vlausaldajate huve, valvab halduri tegevuse le ja kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt. Toimkond vib tutvuda halduri toimikuga ning annab haldurile nusoleku pankrotivara mgiks, kui haldur peab otstarbekamaks pankrotivara mki enampakkumiseta ning vlausaldajate ldkoosolek ei ole haldurile selleks nusolekut andnud.Pankrotitoimkonda peavad kuuluma nii suuremate kui ka viksemate nuetega vlausaldajate poolt esitatud isikud, kes annavad selleks nusoleku. Toimkonna liikmeks ei pea olema vlausaldaja esindaja. Toimkonna liikmete valimine toimub samuti hletamise teel, mistttu otsustajateks on need vlausaldajad, kes on oma nudeavaldused thtaegselt esitanud ning kellel on enam hli. Juhul, kui vlausaldaja nue on vike, siis on toimkonna ts osalemiseks vimalus teha koostd suuremate nuetega vlausaldajatega, kes hletavad vikese nudega vlausaldaja nimetatud liikme toimkonda valimise poolt.Pankrotimenetluses kohaldatavad phimtted - Pankrotimenetluses kehtib nn selge nude phimte, mis thendab, et vlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olev nue peab olema selge, st nue peab olema usutav ja selle le ei tohi olla vaidlusi. Olulisemateks pankrotimenetluse phimteteks on vlausaldajate vrdne kohtlemine,selle all meldakse et kiki vlausaldajaid pankrotimenetluses tuleb kohelda vrdsetel alustel ja vlausaldajate kollektiivsus. Vlausaldajate kollektiivsus thendab seda, et vlausaldaja peab osalema pankrotimenetluses, et saada oma nudele rahuldus. Lisaks eelnevatele lbipaistvus ja pankrotivara mmine suuremat kasu andval viisil,annab vimaluse rahuldada vlausaldajate nudeid vimalikult suures ulatuses. Lbipaistvus thendab seda, et pankrotiseaduses oleks vimalikult tpselt stestatud vlausaldajate igused ja kohustused, millises jrjekorras vlausaldajate nudeid rahuldatakse, kas kigil vlausaldajatel on igus hletada ja osaleda pankrotimenetluses vi mitte jne. Pankrotimenetluses kaitstud nuete rahuldamise jrgud Esimesena pandiga tagatud thtaegselt esitatud tunnustatud nuded pandieseme mgist saadud raha miinus pankrotimenetlusega seotud vljamaksed. Kui 1 esemel mitu pandiigust, siis jrjekoha alusel. Seejrel muud thtaegselt esitatud tunnustatud nuded. Viimasena thtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nuded.Pankrotimenetlusega seotud vljamaksed - Pankrotiseadus reguleerib pankrotimenetlusega seotud vljamaksete tegemise jrjekorda. Kehtiva korra kohaselt tehakse enne vlausaldajatele jaotiste alusel vljamaksete tegemist pankrotimenetlusega seotud vljamaksed jrgmises jrjekorras: kigepealt vara vlistamise ja tagasivitmise tagajrgedest tulenevad nuded, seejrel vlgnikule ja tema lalpeetavatele makstav elatis, siis massikohustused ning lpuks pankrotimenetluse kulud. Alles prast nende vljamaksete tegemist pankrotivarast tuleb vlja maksta raha vlausaldajatele jaotiste alusel. Kui jaotamisele kuuluvast varast ei jtku kigi samas jrjekorras rahuldamisele kuuluvate nuete rahuldamiseks, tehakse vljamaksed vrdeliselt nuete suurusega. Jaotis on suhtarv, mis nitab, kui suurele osale pankrotivara mgist laekunud rahast on vlausaldajal igus vastavas rahuldamisjrgus tunnustatud nude alusel. Kui pankrotihaldur on esitanud esialgse jaotusettepaneku, nitab vaidlustatud nude osas mrgitud jaotis vimalikku osa pankrotivara mgist laekunud rahast, millele vlausaldajal on igus juhul, kui kohus tunnustab tema nuet ties ulatuses. Prast jaotusettepaneku kinnitamist alustab pankrotihaldur jaotiste alusel raha vljamaksmist vastavalt raha laekumisele.Pankrotimenetluse eesmrgid 2 Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse vlausaldajate nuded vlgniku vara arvel kesolevas seaduses ettenhtud korras vlgniku vara vrandamise vi vlgniku ettevtte tervendamise kaudu. Fsilisest isikust vlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu vimalus vabaneda oma kohustustest kesolevas seaduses ettenhtud korras. Pankrotimenetluse kigus selgitatakse vlja vlgniku maksejuetuse phjused.Pankroti vljakuulutamise tagajrjed vlgnik kohustub pankrotihaldurile esitama pankroti vljakuulutamise peva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest; vlgniku varast saab pankrotivara ja selle valitsemise igus lheb le pankrotihaldurile; vlgniku varade arvelt kaetakse vlausaldajate nuded; vlgnik kaotab iguse teha mis tahes tehinguid; lpetatakse intressi ja viivise arvestamine vlgniku vastu suunatud nuetelt; vlgniku rinime vib prast pankroti vljakuulutamist kasutada ainult koos snaga "pankrotis"Maksejuetus ja pankroti miste. Pankroti miste on defineeritud pankrotiseaduse 1 likes 1, mille kohaselt on pankrot vlgniku kohtuotsusega vljakuulutatud maksejuetus. iguses tuntakse maksejuetuse kaht erisugust thendust: esiteks, equity insolvency vi cash flow insolvency, mis thendab olukorda, kus vlgnik ei ole vimeline titma thtaegselt vlausaldajate nudeid; teiseks, balance sheet insolvency, mis thendab olukorda, kus vlgniku kohustuste maht letab tema vara. Maksejuetuse miste on avatud pankrotiseaduse 1 ligetes 2 ja 3, millest esimeses toodud mratlus kattub phimtteliselt equity insolvency mistega ja teine balance sheet insolvency mistega.Krediidiasutuse pankroti erisused tuleb lhtuda tagatisfondi seaduses (TFS) stestatud erisustest.Tagatisfondi seaduse 38 kohalselt on krediidiasutuse pankrotihalduri kohustatud hiljemalt 24 peva mdumisel hoiuste peatamise pevast tagama igale hoiustajale vimaluse tutvuda oma hoiuste kohta olemasolevate raamatupidamisandmetega ning saada hoiuse saldo kohta teade; esitama fondile andmed hoiustajate ja nende hoiuste saldo kohta. Krediidiasutuse maksejuetus vaadatuna lbi regulatiivse maksejuetuse prisma thendab krediidiasutuse mittevastavus olulise thtsusega usaldatavusnormatiividele, millekson eelkige likviidsuse ja kapitali adekvaatsuse miinimumnuded. Finantsstabiilsust peeatakse avalikuks huviks. Haldusmenetluse raames krediidiasutuse maksejuetuse phjuste vljaselgitamisel ei tegelda mitte saabunud maksejuetuse phjuste tuvastamisega, vaid pigem saabuda viva maksejuetuse tunnuste kindlakstegemisega ehk ptakse ennetada maksejuetust. Krediidiasutuse maksejuetuse menetlust vib alustada juba siis kui krediidiasutuse netovara on positiivne, kuid tema finantsseisund on langenud alla krediidiasutuse tegevust reguleerivate aktidega kehtestatud regulatiivse kapitali taseme. Kompromissi tagajrjed 184 tulenevalt: (1) kompromissi kinnitamise mrusega lpetab kohus pankrotimenetluse. (2) Mruse alusel saab vlgnik tagasi vara valitsemise iguse ja vara mk lpetatakse. Vara mgist laekunud raha, mis ei ole vlausaldajale le antud, antakse vlgnikule. (3) Vlgnikule lheb le kohustus tita massikohustused ning tasuda pankrotimenetluse kulud.(4) Pankrotimenetluse lpetamisel kompromissotsuse kinnitamisega ei vabastata haldurit ja pankrotitoimkonna liikmeid ning neil on kesoleva seaduse -des 188190 nimetatud igused ja kohustused. (5) Kompromiss ei vabasta vlgnikuga kohustuse titmise eest solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse titmisest. Kui vlgnikuga kohustuse titmise eest solidaarselt vastutav isik on kohustuse titnud, on tal vlgniku suhtes tagasinudeigus ksnes ulatuseni, milles vlgnik vastutaks kohustuse titmise eest kompromissi jrgi. (6) Kohtu poolt kinnitatud kompromiss on titedokument pankrotimenetluses tunnustatud nuete suhtes. Kui kompromiss seisneb vlgade tasumise thtaja pikendamises, ei saa kompromissis nimetatud thtaja jooksul maksma panna nudeid, mille suhtes kompromiss on tehtud.Kohtualluvus pankrotimenetluses Vastavalt TsMS 981 (1) Pankrotivlgniku, pankrotihalduri ja pankrotitoimkonna liikme vastu vib pankrotimenetlusega vi pankrotivaraga seotud hagi, muu hulgas vara pankrotivarast vlistamise hagi, esitada ka pankroti vljakuulutanud kohtusse. Pankroti vljakuulutanud kohtusse vib esitada ka nude tunnustamise hagi. (2) Pankrotivlgnik vib esitada hagi, mis on seotud pankrotivaraga, muu hulgas tagasivitmise hagi, ka pankroti vljakuulutanud kohtusse.Kohtu roll pankrotimenetluses kohtul on jrelvalve pdevus. Olulisemad ksimused menetluses otsustab kohus vi vlausaldajate ldkoosolek, pankrotimenetluse vahetu, igapevane korraldamine aga on halduri lesandeks. Kohus peab otsustama eelkige ksimused, kus vlgniku ja vlausaldajate huvid on vastandlikud ning vajalik on erapooletu otsustaja. Hvitise taotlemine tandja maksejuetuse korral Eesti ttukassalt - Maksejuetuse hvitise taotlemiseks esitab ttukassale avalduse pankrotihaldur vi ajutine pankrotihaldur. Hvitist saab taotleda prast tandja maksejuetuks tunnistamist kohtu poolt. Maksejuetuse hvitise saamiseks tuleb ttajal prduda pankrotihalduri vi ajutise pankrotihalduri poole ning anda ka enda kinnitus nude suuruse kohta. Samuti tuleb ttajal esitada haldurile kik tema ksutuses olevad nuet tendavad dokumendid (saamata jnud ttasu, puhkusetasu ja tlepingu lestlemisel saamata jnud hvitised, mis on ette nhtud tlepingu seaduses). Maksejuetuse hvitise saamine ei sltu ttuskindlustusstaaist - ttajal on igus saada hvitist sltumata sellest, kas ja kui kaua tema tandja on tasunud ttuskindlustusmakseid. Ttukassa otsustab hvitise mramise vi mramata jtmise hiljemalt 30. peval avalduse ja kikide nuetekohaste dokumentide esitamise pevast arvates. Mjuval phjusel vib ttukassa avalduse lbivaatamise thtaega pikendada 14 peva vrra, teatades sellest koos phjendusega viivitamatult avalduse esitajale. Hvitise mramisel makstakse hvitise summa hiljemalt viiendal kalendripeval arvates otsuse tegemisest ttaja pangakontole. Hvitise summa saab ttukassa kanda ksnes ttaja isiklikule pangakontole. Juhul, kui ttukassa poolt makstud hvitis ei kata kogu ttaja nuet, silib ttajal lejnud osas igus nuda selle rahuldamist pankrotimenetluse kaudu. Maksejuetuse hvitise suurus. Maksejuetuse hvitise suurust arvestatakse saamata jnud tasude liikide kaupa ja hvitise summadel on alljrgnevad lempiirid: saamata palk (enne tandja maksejuetuks tunnistamist) hvitatakse kuni ttaja kolme viimase ttatud kuu brutottasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka tandja maksejuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis; saamata puhkusetasu (enne tandja maksejuetuks tunnistamist) hvitatakse kuni ttaja he kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui ks Eesti keskmine brutokuupalk tandja maksejuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis; tlepingu lpetamise hvitust (enne vi prast tandja maksejuetuks tunnistamist) hvitatakse kuni ttaja kahe kuu brutottasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui ks Eesti keskmine brutokuupalk tandja maksejuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis.

Hagita asjad pankrotimenetluses TsMS 475. (1) Hagita asjad on:1) makseksu kiirmenetlus;2) leskutsemenetlus;3) isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine;4) raolija varale hoolduse seadmine;5) piiratud teovimega tisealisele isikule eestkostja mramine;6) isiku paigutamine kinnisesse asutusse;7) lhenemiskeelu ja muude sarnaste abinude rakendamine isikuiguste kaitseks;8) hagita perekonnaasjad;9) prandi hoiumeetmete rakendamine;10) registriasjad;11) juriidilise isiku juhatuse ja nukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli lbiviija ja likvideerija mramine;12) rihingu osanikele ja aktsionridele hvitise suuruse mramine;121) juriidilise isiku sundlpetamine;] 122) pankrotimenetluse algatamine, pankroti vljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses; 13) korteriomandi ja kaasomandi asjad;131) avalikult kasutatavale teele juurdepsu ja tehnorajatise talumise asjad14) vlisriigi kohtulahendite tunnustamine ja titmine;141) kohtu lahendatavad asjad vahekohtumenetluses;15) kaebused kohtutituri otsuste peale;151) kaebused tstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuste peale;152) notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamine;16) vljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi igusabi andmise otsustamine ning vljaspool kohtumenetlust riigi igusabi tasu ja riigi igusabi kulude kindlaksmramine vastavalt riigi igusabi seadusele;17) muud seaduses hagita asjana stestatud tsiviilasjad.(2) Kohus vaatab hagita menetluses lbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pdevusse ja mida ei saa lbi vaadata hagimenetluses. 476. Hagita menetluse algatamine(1) Hagita menetluse algatab kohus omal algatusel vi huvitatud isiku vi asutuse avalduse alusel.(2) Seadusega ettenhtud juhul algatab kohus hagita menetluse ksnes selleks igustatud isiku vi asutuse avalduse alusel.

477. Hagita asja lbivaatamine(1) Hagita asja vaatab kohus lbi hagimenetluse stete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta stestatud erisusi.(2) Kohus vib hagita asja lbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, vlja arvatud juhul, kui seadusega on stestatud kohtuistungi korraldamise kohustus.(3) Kohtuistungile kutsutud isikute puudumine ei takista asja lbivaatamist ja lahendamist, kui kohus ei mra teisiti. Hagita asja ei vi lahendada tagaseljamrusega.(4) Menetlusosaline tuleb tema taotlusel ra kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Isiku rakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vib isiku ra kuulata muu hulgas telefonitsi vi lugeda rakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku vi elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil vimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Isiku rakuulamine ja sellega seonduvad olulised asjaolud tuleb mrkida menetlust lpetavas mruses.(5) Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.(6) Kui menetluse vib algatada ksnes avalduse alusel, vib avaldaja avalduse tagasi vtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Kompromissi vivad menetlusosalised hagita menetluses slmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat igust ksutada.(7) Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuviteid. Vajaduse korral nuab kohus avaldajalt tendite esitamist vi kogub neid omal algatusel.(8) Menetlustoimingu protokollib kohus hagita menetluses ksnes siis, kui ta peab seda vajalikuks, ja ulatuses, milles peab seda vajalikuks. Menetlusosalistel ei ole igust taotleda protokolli parandamist vastavalt kesoleva seadustiku -s 53 stestatule. Vastuviteid protokollile vib esitada asjas tehtud lahendi peale edasi kaevates. Kui protokolli ei koostata, tuleb menetlustoimingutega seotud olulised asjaolud mrkida ra kohtulahendis.(9) Avaldaja esitatud avaldus ning menetlusosaliste esitatud taotlused ja muud menetlusdokumendid, samuti kohtukutsed edastatakse hagita menetluses menetlusosalistele kohtu valitud viisil. Toimikusse tuleb mrkida edastamise viis. Menetlusdokumendid tuleb hagita menetluses menetlusosalistele ktte toimetada ksnes juhul, kui see on seaduses ette nhtud.

Ajutise halduri lesanded - Ajutine pankrotihaldur on isik, kelle kohus nimetab ametisse konkreetsete toimingute tegemiseks. Erinevalt pankrotihaldurist pole tal vlgniku esindamise igust. Ajutisel pankrotihalduril on vlgniku kontrollimise igus, teda vib nimetada vlgniku kohtu poolt nimetatud kontrollorganiks. Pankrotihaldur on aga vlgniku seaduslik esindaja ja juriidilisest isikust vlgniku juhtimisorgan. Ajutise pankrotihalduri lesanne on selgitada vlja vlgniku vara, sh vlgniku kohustused, ning kontrollida, kas vlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud; anda hinnang vlgniku varalisele seisundile ja maksejulisusele, samuti vlgniku ettevtte tegevuse jtkamise ja juriidilisest isikust vlgniku tervendamise vljavaadetele; tagada vlgniku vara silimine ning anda ksutuskeelu korral vlgnikule nusolek vara ksutamiseks vi see keelata. Lisaks nimetatule tidab ajutine pankrotihaldur muid lesandeid, mida kohus on talle pankrotimenetluses andnud. Selleks et ajutine pankrotihaldur saaks nimetatud lesandeid tita, on tal igus saada vlgnikult vajalikku teavet ja dokumente, eelkige vlgniku vara ja kohustuste kohta; viibida vlgniku valduses oleval maatkil ja majandus- vi kutsetegevuseks kasutatavates ruumides; viibida fsilisest isikust vlgniku eluruumis; saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt, krediidiasutuselt vi muult isikult teavet ja dokumente, mis on vajalikud vlgniku varalise seisundi vljaselgitamiseks; saada raamatupidamiskohustuslasest vlgnikult eelmise majandusaasta aruanne koos levaatega vlgniku finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta. Kogutud andmete phjal koostab ajutine pankrotihaldur aruande ja arvamuse vlgniku maksejuetuse tekkimise phjuste kohta. Arvamuses tuleb mrkida sedagi, kas vlgniku maksejuetuse phjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga vi muu asjaolu. Ajutisel pankrotihalduril on igus saada oma lesannete titmise eest tasu ning nuda selleks tehtud kulutuste hvitamist. Kui ajutine pankrotihaldur tekitab oma kohustuste rikkumisega vlgnikule vi vlausaldajale kahju, kannab ta selle eest vastutust.

lesanded Sber prdub sinu poole ja soovib nu, kuidas vlgnevus ktte saada. O X vlgneb Su sbrale 6000 eurot laenulepingu alusel. Ennekike tuleks vlja selgitada mida on teinud sber vla kttesaamiseks? Kas on prdunud O X poole vlgnevuse likvideerimiseks kirjalikus taasesitamise vormis. Oluliseks instrumendiks vlgnikega suhtlemisel on ka kirjavahetus. Kui suulised meeldetuletused esimestel pevadel tulemust ei anna, peaks ettevtte protseduurireeglitest tulenevalt saatma vlgnikule hiljemalt 10.11. peval vlateatise. Vlateatisest peaks kindlasti nhtuma nude juriidiline alus (leping), asjaolu, et nue on sissenutav (maksethtpev saabunud), samuti maksega viivitatud pevade arv ja viivisenue. Nuda tuleb lepingu viivitusteta titmist. Arvestada tuleb siinjuures eelkige aegumisthtajaga, mis tehingust tulenevate nuete puhul on kolm aastat. Selgitama vlja millised on olnud laenulepingutingimused ning kas O X on tingimusi rikkunud. Eelnevalt mainitud tingimused on aluseks hilisemale igustatud ja phjendatud nude esitamisele O X suhtes. Kontrollima Avalikest Teadeannetest, ega O X suhtes pole avaldatud pankroti teadet! Tulenevalt TsMS-est vib olukorra lahendada esitades makseksu kiirmenetluse( max summa antud menetlusel 6400 eurot, seega 6000 mahub ette antud piiridesse).Kui nue on selge, sissenutav ja vimalikud vastunuded puuduvad ning vlgnik tundub olevat jtkusuutlik, vib ettevte ise vi inkassofirma vahendusel ritada raha vlgnikult ktte saada. Kui kohtuvline sissenudmine tulemust ei anna, tusetub ksimus, millist menetlust sissenudmiseks valida. Phimtteliselt on vlausaldajal nude kohtu kaudu maksmapanekuks vimalus valida 3 menetluse vahel: 1) makseksu kiirmenetlus, 2) hagimenetlus ja 3) pankrotimenetlus. laltoodud menetlustes tuleb avalduse esitamisel tasuda ka riigilivu. Kik riigilivud tuleb n ette maksta, sltumata sellest, kas esitatakse pankrotiavaldus, hagiavaldus, makseksu kiirmenetluse avaldus vi tehakse muu riigilivuga maksustatav toiming. Enne riigilivu tasumist htegi toimingut kohtu poolt ei tehta ning vlgnikule htegi materjali ei edastata. Makseksu kiirmenetlus. Riigiliv 3% summast. Kui Te olete esitanud kohtule kik vajalikud andmed, teeb kohus vlgnikule ettepaneku tasuda videtav vlg makseettepaneku kttetoimetamisest alates 15 peva jooksul, makseettepaneku vlismaal kttetoimetamise korral 30 peva jooksul. Kui vlgnik ei loe esitatud nuet phjendatuks, on tal igus esitada makseettepanekule vastuvide makseettepaneku kttetoimetamisest alates 15 peva jooksul, makseettepaneku vlismaal kttetoimetamise korral 30 peva jooksul. Kui vlgnik nutud summat ei tasu vi thtaegselt vastuvidet ei esita, teeb kohus mrusena makseksu vla sissenudmise kohta. Vlgnik peab makseksu titma viivitamata (erandjuhtudel vib kohus vlgniku phjendatud kaebuse korral makseksu thistada). Kui vlgnik esitab talle antud thtaja jooksul vastuvite, lahendab kohus asja edasi hagimenetluses. Kui Te olete taotlenud vlgniku vastuvite korral menetluse lpetamist, siis menetlus lpetatakse. Kui makseksu kiirmenetlus ja hagimenetlus lhtuvad eeldusest, et vlgnik on maksejuline ja nude lahenemine toimub kohtulahendi abil tulevikus. Hagimenetlus. Traditsiooniline menetlusliik tsiviilnuete puhul on hagimenetlus, mis on kulukam, keerulisem ja aeganudvam kui makseksu kiirmenetlus. Hagimenetluse algatamist kaaludes tuleb arvestada kigepealt selle kuludega. Hagiavalduse esitamisel kohtule tasutakse riigilivu kas lhtudes hagihinnast (mida suurem tsiviilasja hind, seda suurem riigiliv) vi kindla summana. Niteks on 200 000 kroonise hagihinna puhul riigilivuks 10 250 krooni. Hagiavalduse esitamisel tuleb rahaliste nuete puhul riigilivu tasuda ainult phinudelt. Hagimenetluse kulud kannab kaotaja, s.o isik, kelle kahjuks otsus tehti (seega saab juhul, kui vastaspool kaotab protsessi, temalt tasutud riigilivu sisse nuda). Advokaadile, muule lepingulisele esindajale ja nustajale kulutatud summad mistetakse kaotajalt vlja phjendatud ja vajalikus ulatuses (s.o neid ei tarvitseta vlja mista kogu ulatuses). Vtmesnadeks hagimenetluses on tendid ja tendamiskoormus. Hagiavalduse sisust peab nhtuma hageja selgelt vljendatud nue, hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, tendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid jms. ldjuhul peab kumbki pool hagimenetluses tendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nuded ja vastuvited. Praktikas jvad paljud hagid rahuldamata phjusel, et ei suudeta oma viteid tendada. Kolmas moment, millega tuleks hagimenetluse puhul arvestada, on selleks kuluv aeg. Kui vastaspoolt esindab tugev, menetlusnorme hsti tundev esindaja, vib vaidluse vitmine teinekord osutuda llatavalt tlikaks ning menetlusele vib kuluda aastaid. Sellistel puhkudel on soovitatav sisse nuda kik vimalikud krvalnuded ja kahjud, mis seoses saamata tuluga on vlausaldajale tekkinud. Kindlasti peaks kaaluma ka hagi tagamise vimalusi. Kui nue ei ole tiesti selge ja on olemas reaalne oht, et hagi vib jda rahuldamata vi rahuldatakse oluliselt viksemas osas kui soovitud, tasuks melda ka menetluse lpetamisele kompromissiga (poolte kokkulepe menetluse lpetamiseks). Pankrotimenetluse korral esmalt pankrotihoiatus, vlgniku reageerimata jtmisel pankrotiavaldus. Seejrel nudeavaldus pankrotimenetluses.Vlausaldajana pankrotiavalduse esitamise vimalusel, peab: 1) tendama oma nude olemasolu ja 2) phistama vlgniku maksejuetuse. Vlgniku maksejuetuse phistamise alused on ra toodud pankrotiseaduse s 10 (vlausaldaja peab tuginema vhemalt hele alltoodud asjaoludest): 1) vlgnik ei ole titnud kohustust 30 peva jooksul prast kohustuse sissenutavaks muutumist ja vlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning vlgnik ei ole seejrel kohustust titnud 10 peva jooksul; 2) vlgniku suhtes toimuvas titemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tttu saadud nuet rahuldada vi kui titemenetluses ilmneb, et vlgnikul ei jtku vara kigi kohustuste titmiseks; 3) vlgnik hvitab, peidab vi raiskab oma vara vi teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajrjel ta on muutunud maksejuetuks, vi on muul viisil tahtlikult phjustanud oma maksejuetuse; 4) vlgnik teatab vlausaldajale, kohtule vi avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi tita; 5) vlgnik on lahkunud Eestist eesmrgiga hoiduda oma kohustuste titmisest vi varjab end samal eesmrgil. Selleks, et vlausaldaja oma nuet ldse saaks pankrotimenetluses maksma panna, peab ta 2 kuu jooksul pankrotiteate ilmumisest vljaandes Ametlikud Teadaanded teatama haldurile kigist oma nuetest vlgniku vastu. Selleks esitab vlausaldaja haldurile kirjaliku nudeavalduse, milles mrgitakse ra nude sisu, alus, suurus ning see, kas nue on tagatud pandiga. Nudeavaldusele lisatakse avalduse asjaolusid tendavad dokumendid.

Sber prdub sinu poole ja soovib nu, kuidas vlgnevus ktte saada. Sbra sber maksis kinni sbra reisi Taisse. Sbra sber vlgneb su sbrale 1100 eurot.Millisel alusel sbra sbra vlgnevus tekkis? Kas oli mingisugunegi leping vla hilisema tasumiskohustusega?

Sber prdub sinu poole ja soovib nu, kuidas ettemaks ktte saada. Sber tellis Eestis internetipoest diivani ja tegi ettemakse summas 600 eurot. O Z lubas diivani toimetada kohale kahe peva prast. Ndseks on 2 ndalat mdunud ja ei ole ei diivanit ega ka ettemakset. O Z e-mailidele ei reageeri, telefonid ei vasta. Avalikud registrid nitavad makseraskusi.Soovitan sbral esitada pankrotiavaldus, avaldusele lisaks peab sber esitama tendid oma nude suuruse, aluse ja titmise thtaja kohta. Kui pankrotiavalduse esitate ise, tuleb avaldusele lisada seletus maksejuetuse phjuse kohta ja vlanimekiri. Pankrotiavalduse esitamise eest tuleb tasuda riigiliv. O Z pankroti vljakuulutamisega tekib sbral nude esitamise igus pankrotipessa. Soovitaksin sbral osaleda vlausaldajate esimesel koosolekul omanude kaitseks ning vimalusel osaleda pankrotitoimkonna ts. Ettemaksu tismahus tagasisaamisele suurt lootust ei pane, ent olles ise aktiivne vlausaldaja on sbral vimalik tagasi saada vhemalt osa makstud summast.

Koosta pankrotivarast vara vlistamise avaldus.TsMS 981 lg 1 kohaselt pankrotivlgniku, pankrotihalduri ja pankrotitoimkonna liikme vastu vib pankrotimenetlusega vi pankrotivaraga seotud hagi, muu hulgas vara pankrotivarast vlistamise hagi, esitada ka pankroti vljakuulutanud kohtusse. Pankroti vljakuulutanud kohtusse vib esitada ka nude tunnustamise hagi.Harju MaakohusLiivalaia 24Tallinn 12345 2012-04-08 nr 1-51/3

Pankrotivarast vara vlistamise avaldus

AS AO (ostja/pankrotis) ja AS BC (mja) vahel slmiti 21. mai 2008 a ostu-mgileping, mille kohaselt mja ms ja ostja ostis omandireservatsiooniga tarkvara ja riistvara AS AO kinnistule aadressiga Siia-Sinna 5. Seoses AS AO-le kuuluva kinnistu vrandamisega pankrotimenetluse kigus palun vlistada pankrotivarast summa 9123.- eurot. Tarkvara ja riistvara vlistamise summa tuleneb 12. mai 2008 tehtud hinnapakkumisest-arvest.Kesolevale avaldusele on lisana lisatud AS AO ja AS BC vahel slmitud ostu-mgi leping ning hinnapakkumine-arve.

Lugupidamisega,

Ville TarvilikAS BC juhatuse liige Juhul kui enne pankroti vljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nue vlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jtab kohus nude hagimenetluses lbi vaatamata. Mida siis vlausaldaja tegema peab, et nue rahuldatud saaks?