LOENG 5. TULEOHUTUS ja ELEKTRIOHUTUS

5.1. TULEOHUTUSE ÜLDKÜSIMUSED

5.1.1. TULEOHUTUSE ÜLDNÕUDED

Õigusakte tuleohutuse kohta EV-s:

SEADUSED: Päästeseadus (RT I 1998, 39, 598; 2000, 50, 316), Kemikaaliseadus (RT I 1998, 47, 697), Lõhkematerjaliseadus (RT I 1997, 86, 1461) ja teised.

MÄÄRUSED: Tuleohutuse üldnõuded (RTL 2000, 99, 1559), Tuletööde tuleohutusnõuded (RTL 1998, 214/215, 844), Riigi päästeasutuste struktuuriüksuste paiknemine (RTL 2001, 5, 64), Nõuded riigi päästeasutuse häirekeskustele (RTI, 2002, 10, 54), Päästeameti põhimäärus (RTL 2001, 43, 599), Suurõnnetuse ohuga ettevõtete loetelu (RTL 1999, 94, 1161), Tulekustutus- ja päästetööde üldeeskiri (RTL 2000, 32, 433), Politsei ning tuletõrje- ja päästeasutuste koostöö korra tulekahju, plahvatuse, tehnoloogilise avarii, radioaktiivse saastatuse ja muu õnnetuse sündmuskohal (RTL 1996, 54, 336), Demineerimistööde kord (RT I 1998, 81, 1354), Kütteseadmete puhastamise tuleohutusnõuded (RTL 1998, 195/196, 771), Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuded (RTL 1998, 216/217, 854), Nõuded automaatsetele tulekustutus-, piksekaitse- ja suitsutõrjesüsteemidele (RTL 1998, 214/215, 842), Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus (RTL 1998, 220/221, 875), Nõuded tulekahju-signalisatsioonisüsteemidele (RTL 2000, 116, 1822), Nõuded tuleohutusmärkidele (RTL 2000, 98, 1543), Nõuded turvavalgustussüsteemidele (RTL 2000, 101, 1586), Objektide loetelu, mille tuleohutusülevaatus viiakse päästeasutuste poolt läbi vähemalt üks kord aastas (RTL 2000, 90, 1388), Raudteetranspordi tuleohutusnõuded (RTL 1998, 249, 1033), Tsiviillennunduse tuleohutusnõuded (RTL 1999, 2, 25) ja teised.

STANDARDID: EVS 620-1 Tulekahjude klassifikatsioon; EVS 620-2 Tuleohutuse ohutusmärgid; EVS 620-10 Ehitusmaterjalide ja-tarindite pinnakihid ja teised. Vaata http ://www.evs.ee

Tuleohutuse üldnõuded kehtestatakse «Päästeseaduse» alusel.

Tuleohutusnõuete täitmise eest vastutab ettevõtte juht ja omanik ning kõik teised töötajad oma töö-, teenistus- või ametikohustuste piirides.

TULEKAHJU - väljaspool spetsiaalset kollet toimuv mittekontrollitav põlemisprotsess, mida iseloomustab kuumuse ja/või suitsu eraldumine ning millega kaasneb varaline või muu kahju.

Tulekahjude põhjused: hoolimatu ümberkäimine tulega; ekspluatsiooninõuete eiramine; ainete, esemete isesüttimine; staatilise elektri lahendused; pikne; süütamised.

Kohast sõltuvalt: transport-, turbaraba- ja metsatulekahjud, maa-alused, heinamaa-tulekahjud, tulekahjud hoonetes.

Eestis registreeritakse igal aastal keskmiselt 8000 tulekahju (8000/365 22 päevas).

Tulekahju põhiliseks kahjulikuks teguriks on 1) kõrge temperatuur, (hoonetes kuni 800-900 C, väljas isegi 1200-1300 C); 2) toksilised ained - lämmastikoksiidid, vingugaas, süsihappegaas, veeaur, tahm, HCl (polüvinüülkloriidi põlemisel), HCN polüuretaanist ja üldse kunstkiust materjalidest; 3) CO võib lisaks mürgisusele moodustada hapnikuga plahvatusohtliku segu.

Põlemise peatamiseks tuleb a) põlevaid kuumi pindu jahutada, b) tõkestada õhuhapniku juurdepääsu, c) eemaldada energia. Tule tekkeks on vajalik põlev materjal, oksüdeerija ja energia. Neist üht eemaldades lõpeb ka põlemisprotsess. Energia eemaldamine on puhtaim kuid kalleim viis tulekahju kustutamiseks.

Elektrijuhtme isolatsiooni süttimisel, elektritarvikute põlemisel tuleb esmaselt välja lülitada elektrivool. Suurema tulekahju korral välja ka hoone pealüliti. Alles siis tuli kustutada.

Tuleohutuse nõuded näevad ette, et sõidukid tuleb parkida selleks määratud kohas vähemalt 4 meetri kaugusel hoonetest ja rajatistest.

5.1.2. ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID:

Kantav tulekustuti (<20 kg, tulekustutid lasteaedades 2 kg ja 6 kg), väike tuletõrjekraan ( kuni 30 mm, minimaalne vee läbivool 1,7 l/s ning 30 m voolikut ja joatoru); kast liivaga (0,1 m3); anum veega (0,15 m3) ja tulekustutusvaip (mittepõlevast riides 1,5x2,0 m).

23

Tulekustuti peab olema kütteseadmest vähemalt 1 m kaugusel ja kustuti põhi põrandast mitte kõrgemal kui 1,5 m. Juurdepääs kustutile peab olema vaba. Tulekustuti kere tuleb värvida punaseks. Tulekustuteid kontrollitakse vähemalt 1x kahe aasta jooksul. Tulekustutite minimaalne nõutav hulk hoones määratakse kindla tabeli järgi objektist lähtuvalt: 1) majutusasutused, 2) päevakodud, 3) kogunemishooned, 4) tootmis- büroo- ja haldushooned, 5) autode hoiukohad, 6) muud.

Tulekustutid: 1) vahtkustuti, 2) vesikustuti, 3) pulberkustuti - A, B, C, D kustutid vastavalt tahke, vedeliku, gaasi ja metalli kustutamiseks, 4) süsihappegaaskustuti (1 kg vedelat CO2 annab 500 liitrit vahtu). Täht E - kuni 1000 V elektriseadmete kustutamiseks.

5.1.3. PLAHVATUSTEGA SEOTUD OHUD

Plahvatus on suure energia vabanemine piiratud ruumalas lühikese aja jooksul (lõhkekehad, pommid):

1. Füüsikaliste protsesside tagajärjel (survemahutid, aurukatlad - lendavad rusud ja lööklaine).

2. Keemiliste reaktsioonide (eksotermiliste) tagajärjel kui jahutusseadmete rike a) kuumusest tingitud plahvatus (kogu segus)-mittekontrollitav reaktsioon; b) deflagratsioon on lõhkeaine põlemine ilma plahvatuseta, algab lokaalsest kuumusimpulsist materjali õhukeses kihis. Ülejäänud osa temperatuur on madal. Kuumenemine toimub aeglaselt (mm/s tahketes ainetes ja vedelikes, m/s gaasides) soojuse ülekande tõttu; c) detonatsioon on energia vabanemine materjali õhukeses kihis. Ülejäänud materjali kogusel on keskkonna temperatuur. Järgmist reageerivat kihti tabab lööklaine ning see kuumeneb kiiresti, km/s sõltuvalt lööklaine tugevusest.

Tuumaplahvatus on eriline liik – 50 grammi uraani või plutooniumi plahvatusel eraldub energia, mis võrdub 1000 tonni trinitrotolueeni (TNT) detonatsiooniga. TNT = (NO2)3C6H2CH3

Ohud, kahjud plahvatusest: 1) inimesele - vigastused lendavatest kildudest ja soojuskiirgusest; 2) varale (materiaalne); 3) keskkonnale.

NB !!! Keemiliste ainete hoidmine ja hävitamine. Peroksiidide tuleohtlikkus. Osa orgaanilisi aineid - oksüdeerijaid segus veega annavad plahvatusohtliku segu. Piiritus !

5.2. TEGUTSEMINE TULEKAHJU KORRAL

Tulekahju korral hoones peab kiiresti tegutsema. Tuli lämmatatakse riideesemetega, liivaga, veega, vahtkustutiga. Tuleb sulgeda uksed ja aknad, et vähem hapnikku pääseks tulekoldesse. Pärast tule kustutamist tuleb tulekolle lõplikult likvideerida. Kontrollida !

APPI! TULEKAHJU!1. Ära satu paanikasse, mõtle tegevus läbi.2. Helista häirekeskusesse (tuletõrjesse) tel.112. 3. Hoiata teisi.4. Kustuta tulekolle, kui see on võimalik. 5. Kui ei õnnestu, sule (ära lukusta) uksed ja aknad ja jookse välja.6. Ära kasuta lifti (NB! elekter lülitatakse välja).

Tuleohutusmeetmed jagatakse profülaktilisteks ja tule kustutamiseks. Veevõtukohad peaksid olema 200 m raadiuses maal, linnas veevõtu hüdrandid iga 150 m järel. Tuletõrje- ja päästeteenistus peab jõudma kohale 10 minutiga linnas, 20 minutiga asulates, 30 minutiga kogu vabariigis.

5.3. SUUREMAD TULEKAHJUD MAAILMAS (2 võimalust kahjusid hinnates tegutseda).

31.oktoobri 1986 öösel toimus tulekahju Sandozi kaubalaos Šveitsis Baseli lähedal. Plekkvaadid plahvatasid. Lähedal asetsevates hoonetes oli ~1000 tonni äärmiselt tuleohtlikku vedelikku. KATASTROOFI ärahoidmiseks tuli kustutati. Saastunud vesi voolas Reini jõkke, tappis kalu ja muid organisme. Joogiveevarustuskohad tuli sulgeda.

27.mai 1987 USAs Ohios Sherwin-Williamsi kaubalaos. 40 liitrit tuleohtlikku vedelikku voolas hooletusest maha. Elektritõstuki säde süütas vedeliku ning tuli hävitas kogu lao. Tules hävis 5 miljonit liitrit tuleohtlikku vedelikku ja tulekahju kestis kuus päeva. LADU asetses JOOGIVETT andvate veehoidlate piirkonnas, seepärast lasti tulel möllata, et vältida joogivee reostumist.

24

TULEOHURISKI suurendavad tegurid: laienev tuleohtlike kemikaalide kasutamine ja ohtlikud tööstustehnoloogiad; välk; elektririkked; hooletus ja muretus ohtlike ainetega ümberkäimisel; halvasti markeeritud või markeerimata ohtlike ainete konteinerid; kuritahtlikud süütajad, narkomaanid ja alkohoolikud, kes käituvad ohtlikult ja etteaimamatult; sabotaaž, suured ja keerukad rajatised, mille kohta puudub informatsioon ja kus on raske orienteeruda.

Tegurid, mis RISKI VÄHENDAVAD: automaatsete kustutusseadmete ja tuletõrjesignalisatsiooni töökindluse ning efektiivsuse tõstmine; signalisatsiooniga elamute arvu kasv; suitsu eemaldamise seadmete efektiivsemaks muutmine (NB! tavaline ventilatsioonisüsteem võib suitsu juhtida hoone teistesse osadesse); ohutum ehitustehnika; tuletõrjeüksuste paiknemine ohtlike objektide läheduses; ennetusmeetmete rakendamine ja regulaarsed treeningud objektil; kiiremad ja efektiivsemate seadmetega tuletõrjeautod; tuletõrjetehnika hea ligipääs objektile; ranged ühiskondlike hoonete, seadmete ja süsteemide ehitamise eeskirjad; päästeteenistuse töötajate väljaõppe kõrge tase ja hea informeeritus; suitsetamise vähenemine; elanike õpetamine televisiooni, raadio ja ajalehtede kaudu; väljaõppe korraldamine koolides ja ettevõtetes.

II. ELEKTRIOHUTUS

ELEKTRIOHUTUSALASED EESTI VABARIIGI SEADUSED ning muud õigusaktid:

Elektriohutusseadus (RT I 2002, 49, 310), Mõõteseadus (RT I 2000, 71, 442), Energiaseadus (RT I 2001, 52, 303), Toote nõuetele vastavuse tõendamise seadus (RT I 2002, 6, 20), Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT I 1999, 60, 616), Sotsiaalministri 30.novembri 1999.a. määrus nr. 75 "Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas" (RTL 2000, 12, 117), Siseministri 12.septembri 2000.a. määrus nr. 57 "Nõuded turvavalgustussüsteemile" (RTL 2000, 101, 1586) ja teised.

5.4. MÕISTEID ELEKTRIOHUTUSEST (elektrivool, -pinge, -võimsus, -energia, -sagedus, kaitse, pistikupesa, staatiline elekter).

Vool (mõõtühik amper, A) = voolutugevus. Inimesele ohtlik vool on alates 0,01 A. Elektrivoolu võib võrrelda veetorus voolava veega.

Pinge (volt, V) (võib võrrelda veetorus voolava vee rõhuga). Eestis on võrgu nimipinge 220 V, minnakse üle 230 V (Euroopa Liit). USA-s 120 V.

Võimsus (vatt, W). On voolu ja pinge korrutis. 1000 W = 1 kW. Elektripirni võimsus tavaliselt 25-100 W, elektripliidil 1…2 kW.

Elektrienergia (kilovatt-tund, kWh). Võimsuse ja aja korrutis. Kui 1kW pliit töötab 1 tund, siis ta kulutab 1kWh elektrienergiat. Elektriarvesti (voolumõõtja). 1kWh elektrienergiat 2003. aastal maksis tarbijale keskmiselt ~1 EEK. (2001. aastal oli hind veel ~0.60 EEK).

5.4.1. ELEKTRITARBED, ÜLDNÕUDED

Elektritarbed 1) kohtkindlad (elektripliit, külmkapp jne), 2) teisaldatavad (tolmuimejad, köögimasinad jne), 3) käeshoitavad (föön, pardel, tööriistad).

Kõik Eestis müügilolevad elektriseadmed peavad vastama Euroopas kehtivatele ohutusnõuetele. KODUELEKTRISEADMED peavad läbima Eesti Elektrikontrollikeskuse eelkontrolli ja saama heakskiidumärgi EEI.

5.5. ELEKTRIVOOLU MÕJU INIMESELE

A. Termiline – Põletushaavad; kiudude, närvirakkude, vere kuumenemine. Organismi üldseisundile on olulisem põletatud pinna suurus, mitte aste. B. Elektrolüütiline – Vere ja orgaanilise vedeliku lagunemine, füüsikalis-keemilised muutused organismis. C. Bioloogiline – Organismi eluskudede ärritatus, ergutus koos tahtmatute liigutuste, krampidega (ka südames ja kopsudes).

5.5.1. ELEKTRIVOOLU MÕJU TAGAJÄRGED (ELEKTRILÖÖK VÕI TRAUMA)

ELEKTRILÖÖK: lihaste krambid a) ilma teadvust kaotamata, b) teadvuse kadu, kuid hingamise ja südametegevuse säilimine, c) teadvusetus ja südametegevuse või hingamise häired, d) kliiniline surm, st hingamise ja vereringe puudumine. Surma põhjuseks võib olla südame seiskumine, hingamise puudumine ja elektrišokk.

25

Südame seiskumine võib olla nii 1) voolu otsese mõju tulemus kui ka 2) kesnärvisüsteemi kaudu südamelihaste krampide tõttu - verevarustus saab häiritud, viimane on kõige ohtlikum.

Hingamise seiskumine on samuti voolu otsese või reflektoorse mõju tulemus (rinnalihaste krambid).

Voolu pikemal mõjul tekib lämbumine (asfüksia) - hapniku puudusest ja CO2 ülejäägist organismis tingitud haiguslik seisund, tagajärjeks teadvuse kaotus, kaob tundlikkus ja refleksid ning saabub kliiniline surm (süda seiskub).

ELEKTRIŠOKK - omapärane raske neuroreflektoorne organismi reaktsioon elektrivoolule, millega kaasnevad vereringe, hingamise, ainevahetuse häired. Šokk võib kesta kümneid minuteid või tunde. Võimalik on täielik tervenemine (oskuslik ravi!) või organismi surm eluliselt oluliste funktsioonide kadumise tõttu.

ELEKTRITRAUMAD on selgelt piiritletud kohalikud koe kahjustused: 1) põletused; 2) elektrimärgid; 3) naha metalliseerumine; 4) elektroftalmia; 5) mehaaniline kahjustus.

1)Põletused tekivad kas otse kontaktist elektrivooluga või elektrikaarest ja on tingitud voolu läbimisest kehast voolu juhtiva koe kaudu. Põletus on elektrienergia soojusenergiaks ülemineku tulemus.

Põletusi on 3 astet: 1. punetus, 2. villide teke, 3. kudede kärbumine ja söestumine. Organismi üldseisundile on olulisem põletatud pinna suurus, mitte aste.

Elektrivoolust, mille pinge ei ole üle 1-2 kV, tingitud põletus on põhiliselt kergem - 1. ning 2. astme põletus.

Kaarleegist tingitud põletus on reeglina raskem (3. aste), sest kaares on temperatuur üle 3500 C ja tal on suur energia.

2) Elektrimärgid - hallid või helekollased laigud, kriimustused, haavad, verevalumid, villid naha pinnal - näitavad voolu mõju ja reeglina valutud, paranevad kiiresti.

3) Naha metalliseerumine - väga väikeste kaarleegis (näiteks lühisest) tekkinud metallitükikeste sattumine naha alla. Kaasneb põletus kuumast metallist.

4) Elektroftalmia - silmade kahjustus tugevast elektrikaare UV ja IP kiirgusest, mis lainepikkuselt ja energialt erinevad oluliselt looduslikust nähtavast valgusest. Võimalik metalli tükikeste sattumine silma.

Kaitseks prillid nii UV kiirguse kui sulanud metalli vastu.

5) Mehaanilised kahjustused – krampidest naha, veresoonte, närvikuidude rebendid, liigeste traumad, isegi luumurrud ja kukkumised (ka teadvuse kaotusest), millede tagajärjeks vigastused, luumurrud, veresoonte rebendid jne. RASKED TRAUMAD.

5.6. ELEKTRIVOOLU TOIMET MÕJUTAVAD TEGURID. RUUMIDE OHTLIKKUS

Faktorid, mis mõjutavad elektrivoolu toimet organismile: 1) inimkeha voolutakistus, 2) voolu pinge ja tugevus, 3) voolu mõju kestvus, 4) vooluring kehas, 5) voolu sagedus ja iseloom - vahelduv või alalisvool, 6) väliskeskkonna omadused – niiskus, voolujuhtiv tolm, temperatuur.

Nahal on suurim takistus, välis-sarvkest 105-106 ohmi = 102–103 k. Inimkeha kogutakistus kuiva vigastamata naha korral on 3 kuni 100 k (pingel 15-20 V).Siseorganite takistus on ainult 300-500 ja sõltub voolu teekonnast ning pikkusest kehas. Vahelduvvoolu korral arvestatakse inimese keha aktiivseks takistuseks 1000 = 1 k. Väliskeskkonna tingimused nagu niiskus, voolu juhtiv tolm, mürgised aurud ja gaasid, kõrge temperatuur vähendavad inimese elektrilist takistust. Tegelikult inimkeha takistus on muutuv suurus, sõltub naha seisukorrast, keskkonnast, vooluringi parameetritest. Naha kriimustused võivad vähendada takistust kuni 500 – 700 .

Naha takistus on erinevatel kehaosadel erinev. Kõige väiksem on naha takistus näol, kaelal, kätel peopesast ülalpool. Peopesa ja jalatalla nahk on tunduvalt suurema takistusega võrrelduna kogu keha suhtes. Toime aja ja voolutugevuse kasvuga takistus väheneb, sest nahk soojeneb ja juhib paremini. Voolupinge kasvuga naha takistus väheneb kümneid kordi kuni 300-500 -ni. Sageduse kasvuga keha takistus väheneb ja 10-20 kHz juures muutub juhiks, takistus kaob.

VOOLUTUGEVUS on oluliseim faktor kahjustuste tekkel:

tajutav vool I = 0,6-1,5 mA vahelduvvoolu (5-7 mA alalisvoolu korral)

haarav, lävivool 10-15 mA vahelduvvoolu (50-60 mA)

fibrillatsioonivool, lävivooluga 100 mA vahelduvvoolu (300 mA alalisvool).

26

Fibrillatsioon on südame kiudlihaste eriaegne kokkutõmbumine. Üle 5 A vool fibrillatsiooni ei põhjusta - süda seiskub silmapilkselt.

ELEKTRIKAHJUSTUSTE PÕHJUSED: juhuslik puude, eksitus tööl, seadme rike; pinge olemasolu metall-konstruktsioonil isolatsiooni rikke tõttu, maanduse rikke tõttu, elektrijuhtme metallkarkassile panek jne, voolu väljalülitamise rikked, sammupinge olemasolu, faasi maaga ühendus, maanduse rike jne.

Sammupinge on pinge maa punktide vahel tingituna lühisevoolu valgumisest maa sisse üheaegsel puutel jalgadega (joonis!). Elektrikarjus ja äike. Väljuda jalad koos. Kaitsevahendid - kalossid, botikud (kummist).

RUUME JAOTATAKSE ELEKTRIOHUTINGIMUSTE JÄRGI: 1) vähe ohtlikud, puuduvad ohtlike ruumide tunnused; 2) ohtlikud, esineb üks ohutunnus: a- niiskus üle 75% või voolujuhtiv tolm, b - voolujuhivad põrandad (metall, muld, raudbetoon, tellis jne.), c- kõrge temperatuur üle +35 ºC, d - võimalus samaaegselt puudutada elektriseadet ja hoonete metallkonstruktsioone, milledel on side maaga; 3) eriti ohtlikud on ruumid, kus a - väga niiske RH~100%, seinad-laed, esemed ruumis niisked, b - keemiliselt aktiivne keskkond, mis lõhub elektriseadmete isolatsioone, c - esineb kaks või enam ohtliku ruumi tunnust. Mitteohtlikke ruume ei eksisteeri. Riskivaba elu ei ole olemas.

5.7. TEGUTSEMINE ELEKTRIÕNNETUSTE KORRAL

1) Voolu alt vabastamine voolu väljalülitamine või riietest (kui KUIVAD!!!) eemale tõmbamine.

2) Esmaabi osutamine - panna kõvale pinnale pikali, leida pulss, kontrollida hingamist, pupillide olukorda (kui laienenud, siis verevarustuse häired). Kutsuda ARST!

3) Katta soojalt, anda nuuskpiiritust vajadusel, pritsida veega, vabastada hingamiseks rõivaid; vajadusel kunstlikku hingamist ja südamemassaaži.

4) Kui ei ole elu märki ikkagi kunstlikku hingamist ja massaaži. Surma saab kinnitada ainult arst. IGA SEKUND on arvel !!! Kliiniline surm võib kesta 4-6 minutit.

NB!!! 1) Elektritarbeid ei tohi kasutada vannis ega dušši all olles.

2) Pistikupessa ühendatud seade on pinge all ka siis, kui ta ei tööta.

3) Tõmba pistik pistikupesast pistikust kinni hoides, mitte juhtmest tõmmates.

4) Enne eletritarviti hooldamist ja puhastamist tõmba pistik pesast välja.

5) Pikendusjuhe ei talu suurt koormust.

6) Kontrolli juhtmete isolatsiooni.

NB!!! 1) Niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit, on ohtlikud!

2) kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid.

3) kuiv puu, kuiv riie, kuiv ajaleht on keskmiste omadustega dielektrikud - kaitseks elektrilöögi vastu (tajutav vool!!! vôib siiski olla).

ÄIKE, MIDA TEHA?

Äike on loodusliku elektri väljendus. Äikese kahjustused on seotud metsatulekahjudega, elamute põlengutega, ladude, eriti bensiinitanklatele tekitatud kahjudega, voolukatkestustest tingitud elektroonika riketega, ka koduelektroonika ja elektriseadmete riketega, lennuõnnetustega, lennukite hilinemisega jne. NB !!! Äikese ajal: - ära välju autost, ära seisa kõrge puu all, ära ole lagedas kohas ja kui, siis tee ennast hästi väikeseks. OHTLIKUD on puud, eriti lehtpuud - tammed, mida vanad eestlased pidasid piksejumala puuks. Toas hoiduda teleri vaatamisest ja tavalise telefoniga rääkimisest (mobiiltelefon ei ole ohtlik, puudub vooluring). Äikese ajal ei ole soovitav ahju kütta, sest soe suitsusammas võrdub piksevardaga. Ei tohi olla väljas töötava masina juures ega kõndida labidas õlal.

Äikese mõju inimesele (pikselöök) on lõpuni selgusetu. Lisaks elektrivoolule, põletushaavadele on ka elektri- ja magnetväljade toime.

27

LOENG 6. LIIKLUSOHUD ja KEEMIAOHUD. OHTLIK VEOS

6.1. OHUD LIIKLUSES

Läbitud teekond, mille järel hukkub 1 inimene 1 miljonist. (Tõenäosus 10-6 hukuks.)

Transpordiliik Vahemaa miilides

jalgratas 10

auto 100

reisilennuk 1000

rong 1200

buss 2800

1 miil = 1,609 km (briti miil); 1 meremiil = 1,852 km

Põhimõttelised ettevaatusabinõud liiklusõnnetuse raskete tagajärgede vähendamiseks:- Kinnitage turvavöö- Kaherattasõidukiga sõites kasutage kiivrit- Hoidke eessõitva autoga ettenähtud vahemaad- Vältige lubatud kiiruse ületamist- Ettevaatust teistest sõidukist möödasõidul- Ärge juhtige sõidukit alkoholijoobes- Ärge kunagi lukustage uksi sõidu ajal!!Lapsed peavad istuma tagaistmel, vajadusel lapsetoolil

Kannatanute päästmine:- Avage kinnikiilunud uksed (vajadusel raudkangiga)- Lülitage välja õnnetuses osalenud auto mootor- Kustutage süttinud tuli tulekustuti, teki, liivaga- Päästke kannatanud otsese ohu eest (autost või auto lähedalt eemale tõstes)

Kannatanut võib tõsta ainult siis, kui muidu on karta lisavigastuste saamist.Vigastatuid transpordivad haiglasse ainult spetsialistid. Sõiduautos transportimine võib kannatanatule tuua lisavigastusi.

6.2. LIIKLUSSEADUS

…..jõustus 2001. aasta 1. veebruaril (RT I 2001, 3, 6).

LIIKLUSEESKIRI (Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a määrus nr 4) on kehtestatud «Liiklusseaduse» § 3 lõike 2 alusel.

Liiklusõnnetustest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestamise kohta on spetsiaalne kord (VVm 20.02.2001 nr 68). Maanteeamet peab liiklusõnnetuste andmekogu “Andmekogude seaduse” alusel.

Eesti liiklusohutuse programm 2000-2010. Surmaohu võtmeküsimuseks Eesti teedel on sõiduvahendite turvalisus, tee-ehitus ja -märgistus.

2002.a. suri 139 inimest roolis või kaassõitjatena ja 80% neist ei olnud turvavöö kinnitatud.

6.3. LIIKLUS, KESKKONNA SAASTATUS, MÜRA

6.3.1. LIIKLUS ja KESKKONNA SAASTATUS

NOx - transport annab ~66% kogu õhu saastatusest NOx-dega. Tekib ka kütuste põletamisel, väetistest, lennunduses, äikese ajal; mõju sarnane SO2 (transport annab ~3% kogu õhu SO2 saastatusest).

Pb - transport, akumulatsioon organismis toiduredeli kaudu läbi mulla, juurviljade jne…

CO (vingugaas) – väga mürgine gaas; transport annab ~74% kogu õhu saastatusest.

Tahked osakesed, mis võivad sisaldada kantserogeenseid ühendeid.

28

6.3.2. LIIKLUS ja MÜRA

LIIKLUS on üks olulisemaid müra tekitajaid linnas (~80%). Detsibell kui müra ühik. Näited.Detsibell on suhteline ühik. Kui lgI/I0 = lg10 = 1, siis see on üks bell (1B = 10 dB). 0 dB vastab helitugevusele 10-12 W/cm2 helisagedusel 1000 Hz. Inimkõrva normaalkuuldavus on 0 kuini 130 dB. ~130 dB juures algab valulävi.

Tervisekaitse seisukohalt on müraohtlik seade või masin, mille müratase ületab 70 dB. (Müra piirväärtused töökohtadele on erinevad, sõltuvad töö iseloomust ja konkreetsest töökohast. Ilma ajalise piiranguta on lubatud töötamine või viibimine müras, mille ekvivalentne tase ei ületa 85 dB. Velner H.A. Keskkond ja tehnika. Müra ja meetmed selle vähendamiseks. Eesti Loodusfoto, Tartu, 1998)

Inimkõrv võtab vastu 16 - 2.104 Hz sagedustega helisid. 1 Hz (herts) on üks võnge sekundis.1 - 16 Hz on infraheli, 16 - 20 000 Hz on tavaheli üle 20 000 Hz on ultraheli sagedused (ülemiseks piiriks võib pidada 109 - 1010 Hz).

Madalsageduslik heli on alla 350 Hz, kesksageduslik on 350-800 Hz ja kõrgsageduslik on üle 800 Hz.

NB !!! VANUSEGA tundlikkus müra suhtes kasvab - kuni 27 aastastest reageerib mürale ~46 % inimestest, 28-37 aastastest ~57 %, 38-57 aastastest ~62 % ja üle 58 aastastest ~72 %.

6.3.3. EV TEESEADUS

…(RT I 1999, 26, 377) sätestab tee suhtes esitatavad nõuded:

- tee omaniku ja liikleja õigused ja kohustused ning vastutuse liiklusohunõuete rikkumise eest

- reguleerib teehoiu, tee kasutamise ja kaitse korraldamist ja rahastamist ning

- inimeste ja keskkonna kaitset liiklusest tulenevate ohtude eest.

6.4. OHTLIK VEOS

Eesti Päästeameti tehniline uurimiskeskus Tallinnas omab teavet paljude ohtliku aine kohta, et ohusituatsioonis õigesti tegutseda. Õnnetuse korral võib reostuda keskkond, ohus võib olla inimeste tervis, kaasneb varaline kahju.

Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise, märgistamise kord on kinnitatud SOMm nr 64, 1998.

Strateegiliste kaupade nimekiri on VVm nr 282 1999.a. kinnitatud. Siia kuuluvad sõjalise otstarbega kaubad, relvad, laskemoon, tuumamaterjalid, toksiinid (botulismi toksiin ja stafülokokk=enterotoksiin – bioloogilise päritoluga keemilised ained), elektroonika, laserid, jõusüsteemid jne.

80% Eesti teedel veetavatest ohtlikest ainetest on naftasaadused (kütteõli, bensiin). Eestis kehtib alates 01.06.1996 teede- ja sideministri määrusega kinnitatud "Ohtlike veoste riigisisese autoveo eeskiri". Riigi Teataja Lisas 23.04.1996, art. 292 on toodud ÜRO soovitatud ohtlike ainete numeratsioon (0004 kuni 3301). Ohtlike jäätmete vedu on sätestatud “Jäätmeseaduses”. Loa annab Keskkonnaministerium.

VEOKIL 2 ohu tunnusmärki (40x30 cm)- üks ees ja teine taga, nähtaval kohal ja risti pikiteljega.

Numbrid oranžil tunnusmärgil: ülemine - 2-kohaline vastab Euroopa kokkuleppele, näitab aine

ohuklassi

alumine - 4-kohaline ÜRO järgi ohtlik aine, näitab täpselt, millise ainega on

tegemist.

6.5. KÄITUMINE AVARII KORRAL

Kui toimub õnnetus ohtliku veosega:

29

1) minge kiiresti eemale (võib toimuda plahvatus, mürgitusoht) tuulele risti (või vastu) suunas

2) teatage päästeteenistusele telefonil 112

3) kui mäletate, mis numbrid olid oranžis ristkülikus, teatage ka need.

6.6. KEMIKAALIDEST TINGITUD OHUD

Ohtlikke aineid on ÜRO järgi 9 klassi:

1. Lõhkeained

1.1 massis plahvatavad. Laevade kuivlastid, üle 300 tonni võivad olla ohtlikud.

Tallinna sadamas paar tuhat tonni. 6 kuud kui väetis, kauem (peale tehasest väljatulekut) hoida ohtlik.

1.2 killustava toimega

1.3 tuleohtlikud ja killustusohuga

1.4 millega ei kaasne kohest ohtu

1.5 eriti ebapüsivad massiplahvatusohtlikud

2. Gaasid kõrge surve all

3. Kergesti süttivad vedelikud (leektäpp 18 ºC)

4. Tuleohtlikud tahkised (isesüttivad, näit. nisu- ja rukkijahu tolm)

5. Oksüdeerivad ained (peroksiidid)

6. Mürgised ained (As-värviga tapeet, CO2 )

7. Radioaktiivsed ained

8. Sööbivad ained (happed, leelised)

9. Muud ohtlikud ained või materjalid- ebamäärane oht (ohtlikud jäätmed, keskkonnale ohtlikud ained jne).

6.7. TUGEVATOIMELISED MÜRKAINED. KSENOBIOOTIKUMID. MÕJU INIMESTELE

6.7.1. KSENOBIOOTIKUMID

Inimorganismile on eriti ohtlikud ksenobiootikumid (kreeka keeles xenos = võõras, bios - organism). Üldtoksilise, ärritava või sensibiliseeriva (tundlikkust tõstva) toimega. Sünteetilised toidulisandid, ravimid (eriti antibiootikumid), mürkkemikaalid, sünteetilised puhastusvahendid jne on ksenobiootikumid.

Sugurakud (eriti meestel) tundlikud benseeni, kloororgaaniliste ühendite, mangaani (Mn), plii (Pb), kloropreeni=kloorbutadieen (sünteetilise kautšuki lähteaine), kaprolaktaami=2-oksoheksametüleenamiini C6H11ONH (kaproni, nailoni lähteaine) suhtes.

Ksenobiootikumid võivad mõjutada loote arengut, raseduse toksikoosi jne.

Keemilistel ainetel võivad olla mutageensed omadused. Loote arengu staadiumis avaldub mõju pärilikkuse kaudu.

Mutageenid on kas 1) looduslikud ained (nitraadid, nitritid, rasked metallid, alkaloidid - hiniin, kofeiin, morfiin, 2) ümbertöötatud looduslikud ühendid (nafta, söe, puidu ümbertöötamisproduktid), 3) mittelooduslikud ühendid (pestitsiidid, nitroosamiinid).

Mõned ksenobiootikumid on kantserogeensete (vähkitekitavate) omadustega. Kantserogeensus sõltub doosist, toime ajast, toksilisuse faktorist ja võib avalduda alles 10-20 aasta pärast. VINÜÜLKLORIID on kantserogeen, haiguse peiteaeg võib olla 15 aastat. Polüvinüülkloriid-pakendid allikaks - lagunemisel tekkiv vinüülkloriid satub otse toidu sisse sõltuvalt temperatuurist ja säilimisajast.

6.7.2. TUGEVATOIMELISED MÜRKAINED (TTMA)

22. aprillil 1915.a. kasutati kloori keemiarelvana I maailmasõjas, hiljem ka fosgeeni, ipriiti. ~1,3 miljoni inimese tervis sai kannatada (Horisont nr 1, 2003). Genfi konventsiooniga 1925.a. keelustati ründamine keemiarelvaga (ka herbitsiidide kasutamine sõjas on keelatud). Pärast II maailmasõda uputati suur hulk keemilisi ründeaineid Biskaia lahte, Põhja- ja Läänemerre ning mujalegi. Ipriit üks neist, "sinepigaas", bis(2-kloroetüül)sulfiid (CH2ClCH2)2S on sööbemürk, õlitaoline vedelik - kahjustab nahka, kuid imendub

30

ka verre ja tekitab üldise mürgituse (surmav annus 15 min kokkupuutel on 200mg/m3). Metallpommidena meres võib ipriit aja jooksul sattuda vette metallkere korrosiooni tõttu.

ÜRO sõnastuse järgi nimetatakse keemiliseks ründeaineks gaasilises, vedelas või tahkes olekus keemilisi aineid, mida saab kasutada inimeste, loomade või taimede laialdaseks hävitamiseks ja kahjustamiseks.

Kui riigid peavad kokkulepetest kinni, siis terroristlikud grupeeringud ja üksiküritajad vahendeid ei vali. 1978. a. tapeti Londonis Bulgaaria diplomaat-ülejooksik Georgi Markov jalasäärde torgatud vihmavarju otsas oleva mürkaine ritsiiniga. Iraani-Iraagi sõjas 1988. a. kasutati keemilist ründerelva. Tokio metroos 1995.a. kasutas terrorist sariini, hukkus 13 inimest ja kannatada sai üle 5 tuhande. Moskva teatri pantvangi draamas 2002.a. kasutati antiterroristlikel eesmärkidel keemilist ründeainet; hukkus üle 120 inimese, mitmesaja tervis oli ohus. Kardetakse keemiarelva (ja ka bioloogilise relva) kasutamist Iraagi sõjas 2003.a.

6.7.3. TTMA MÕJU ORGANISMILE

Toksikoloogia on teadusharu, mis uurib kemikaalide ebasoodsat mõju elusorganismidele (vetikad, loomad, inimesed, kogu floora ja fauna). Kõik kemikaalid võivad olla mürgised ja põhjustada kahjustusi või surma. Mõju sõltub annusest ja kokkupuuteajast. Vähestes annustes võivad mürkained toimida ravimina, leevendada haiguste kulgu või vältida haigestumisi. Surmav doos TTMA puhul on tavaliselt milligrammides kehakaalu kilogrammi kohta.

Füsioloogilise toime järgi elusorganismidele liigitatakse tugevatoimelisi mürkaineid (TTMA-id) järgnevalt:

1) Lämmatavad (kloor, fosgeen COCl2, kloorpikriin NO2CCl3) - kahjustavad ainult hingamisteid; turse kuni lämbumiseni.

2) Üldmürgid (vingugaas CO, sinihape HCN, tsüaankloriid) - krambid, südametegevuse häired, kesknärvisüsteemi halvatus -- surm mõne minutiga suurema kontsentratsiooni korral.

3) Lämmatavad üldmürgid (SO2, H2S, NO2) mõjuvad hingamisteedele kuni lämbumiseni.

4) Neuroparalüütilised (somaan, sariin – fosfororgaanilised ühendid) blokeerivad lihaste tegevuseks vajaliku ühendi teket organismis, tekivad krambid, hingamise ja südame seiskumine.

5) Lämmatavad ja neuroparalüütilised (ammoniaak)

6) Ainevahetust häirivad (dioksiinid)

7) Sööbiva toimega (ipriit, lüisiit - Cl ja As sisaldav) kahjustavad nahka, imenduvad verre; nahahaavanditest areneb kergesti sepsis.

KEEMILISI RÜNDEAINEID jagatakse toime järgi inimorganismile pisut teisiti:

1) Neuroparalüütilised (tabuun, sariin, somaan, Vx-gaasid)

2) Üldmürgitavad (HCN, tsüaankloriid, CO)

3) Lämmatavad (Cl2, COCl2, difosgeen)

4) Ärritavad (kloorpikriin, klooratsetofenoon, adamsiit, CS) teovõimet halvavad, ärritavad silmi, pisarate vool, suurtes kogustes lämmatavad, sööbivad ja üldmürgistavad. On mõeldud isikkooseisu kurnamiseks.

5) Sööbivad (ipriit)

6) Psühhokeemilised (heroiin, fentanüül, LSD = lüsergiinhappe dietüülamiid) häirivad kesknärvisüsteemi, inimese normaalset psüühikat; kas depressiivse, stimuleeriva või hallutsinogeense toimega.

Taktikalise eesmärgi kohaselt jagatakse keemiarelvi surmavateks, ajutiselt rivist välja viivateks (psüühikale mõjuvad) ja ärritavateks.

BIOLOOGILINE RELV

Patogeensed mikroorganismid - viirused, bakterid, rikketsiad (ehituselt viiruste ja bakterite vahel), seened, algloomad jne. Antraks kui moodne bioloogiline relv. Bakterid, nende spoorid – bioosakesed – on siberi katku ehk põrnatõve ehk antraksi tekitajad. Bioloogilist relva kasutatakse põhiliselt suurte vägede koondamispiirkondade suhtes nii rinde piirkonnas kui ka tagalas, suurte poliitiliste, administratiivsete ja sõjalis-tööstuslike objektide puhul, intensiivsetes põllumajanduspiirkondades.

KAITSEVAHENDID

31

1) Individuaalsed; 2) kollektiivsed; 3) esmaabiks.

Otstarbelt, kasutamisala järgi: naha kaitseks, hingamisteede kaitseks, meditsiinilised.

Kaitseprintsiibi järgi: isoleerivad (kaitseriietus - kombinesoonid, põlled, kummikud, prillid, kindad, kiivrid), filtreerivad (gaasitorbikud, respiraatorid).

Gaasitorbiku kaitsevõimsus, so kaitseaeg minutites Q (min) Q = m · 1000/c.v, kus m – filtris neeldunud ohtliku aine hulk grammides, c – ohtliku aine kontsentratsioon õhus mg/l, v – gaasi ruumala, mis minutis läbib filtrit.

6.8. KÄITUMINE MÜRGITUSE KORRAL

Vingugaasi puhul esineb kohin kõrvades, peapööritus, iiveldus, oksendamine, üldine nõrkus. Suuremal kontsentratsioonil või pikemaajalisel kokkupuutel tekib halvatus ja südametegevus lakkab. Vingumürgituse korral viia värske õhu kätte; pea peale külm kompress; jalgadele soojenduskott; pritsida külma veega; anda nuusutada nuuskpiiritust; joota kange tee või kohviga. Kutsuda arst, kui vaja.

Bensiinimürgitus - aurudest või bensiini allaneelamisest. Esmaabi. Aurude sissehingamisel - vii kannatanu värske õhu kätte, anna juua sooja kohvi ja ravimina askorbiinhapet, vajadusel tee kunstlikku hingamist. Bensiini allaneelamise korral - anna juua vett või piima ning tee kiiresti (umbes 10 min jooksul) maoloputus, anna juua aktiivsöe vesilahus, vii kannatanu haiglasse.

Kolm võimalust keemiliste ainete (eriti ravimite) mõjul elusorganismidele:

1) sünergism - üks aine tugevdab teise toimet (A + B) > (A) + (B)

2) aditiivne mõju - liidetav (A + B) = (A) + (B)

3) antagonism - üks aine vähendab teise toimet (A + B) < (A) + (B)

1899.a. 6.märtsil registreeriti uus ravim - ASPIRIIN - paljude hädade vastu:

1) palaviku alandaja, 2) valuvaigistaja, 3) tromboosi profülaktikas (USA Ravimi- ja Toiduamet 1985 alates), 4) ajuvereringehäirete profülaktikas 1988-st, 5) südameinfarkti riski vähendav, 6) 1996-st akuutse südameinfarkti ravi-skeemis, 7) 1996 - Joan Claria Enrich sai teaduspreemia. Selgitas, et ASH (AtsetüülSaletsüülHape) kasutamine vähendab riski teatud tüüpi vähkkasvajate tekkeks.

ASPIRIIN on 20. sajandi ravim - igal aastal 3500 uurimistööd. TOODETAKSE: 50 000 tonni aspiriini aastas. Kui 500 mg tablettideks ja nendest keti, siis ulatub see Maalt Kuule ja tagasi. ~400 000 km (kesmiselt 384 400 km). Röntgenkiirte avastamise järel Saksamaa suurimaks teadus-saavutuseks. 1-2 tabletti lillevaasis - lilled säiluvad kauem.

LOENG 7. RISKIANALÜÜSI VORMISTAMINE

7.1. ANALÜÜSI EESMÄRK

…on anda ülevaade eksisteerivatest ohtudest ja näidata

kus võivad toimuda tõsised õnnetused (riskiobjektid)

millised võivad olla ähvardavad ohud

millist tüüpi õnnetused võivad juhtuda (riski tüübid)

kes ja mis võivad kannatada saada ja kus (ohustatud objektid)

millisel viisil ja millises ulatuses võib tekkida kahju (tagajärjed)

õnnetuse (väga ligikaudne) tõenäosus

millised tegurid suurendavad riski.

Riskianalüüs on kohustuslik suurõnnetusohuga ettevõtetele ja maakonna, valla, linna poolt määratud ettevõtetele. Suurõnnetusohuga ettevõte on selline tootmisüksus, milles alaliselt või ajutiselt toodetakse, töödeldakse, hävitatakse või ladustatakse ohtlikke aineid nende künniskogust ületades. Künniskogus on õigusaktis sätestatud erinõuete kohane ohtlike ainete üldkogus, mille ületamise korral loetakse ettevõte suurõnnetusohuga ettevõtteks. Vastavalt Eesti Vabariigi Hädaolukorraks valmisoleku seadusele peavad riskianalüüsi läbi viima ka kõik maakonnad (Siseministeerium on välja töötanud vastava metoodika), vallad ja linnad.

32

Riskianalüüsil haaratakse päästeteenistused, haiglad ja tervishoiuasutused, kodanikukaitse, tööstuse, keskkonna- ja ehitustegevusega seotud (vastutavad) asutused ja spetsialistid. Väga töömahukas ettevõtmine, mis haarab kahjude arvutamist erinevate tagajärgede järgi ja dokumenteerimist.

7.2. ANALÜÜSI TABEL

Analüüsi lõpptulemusena täidetakse tabel (aluseks riskimaatriks ja piirkonna kaart).

PIIRKOND (näiteks Tartu, Annelinn)

1. Objekt (näiteks, Elektritarvete kauplus ja koolimaja)

2. Tegevus (müük, ladustamine, õppetöö)

3. Oht (lahustid ~1000 liitrit, vedelgaasi balloonid 300x 1 kg,

mürgised või plahvatusohtlikud ained)

4. Riski tüüp (tulekahju, plahvatus, ehitise kokkuvarisemine, üleujutus,

TTMA väljavoolamine, kokkupõrge liikluses)

5. Ohustatud objekt (kauplused, koolimaja, elumajad ja kõik nendega seonduv)

Vaadeldakse 3 põhivaldkonda: (elu, keskkond, vara)

ELU (E) (personal ettevõtetes, asutustes; kliendid; kohalikud elanikud; koolilapsed)

KESKKOND (Ke) )joogivesi; õhk; pinnas; drenaaživesi)

VARA (V) (hooned; kaubad; liiklusvahendid ümbruses; koolimaja).

6. Tagajärjed plahvatus (raskeimad inimestele ja varale); tule/suitsu kahjustused; mürkainete väljavool - joogivee reostumine; heitvee puhastusjaama

kahjustused, mis kõik kahjustavad keskkonda, vara, on ohtlikud elule.7. ELU (NB!!!ohud, tagajärjed elule jagatakse liikideks 1 kuni 5)

1 - ajutine kerge haiglane olek2 - mõned vigastused, pikaajaline mõju tervisele3 - mõned rasked vigastused4 - mõned hukkunud, mitmed raskelt vigastatud, evakueeritavaid >1005 - mitmed hukkunud (>20), sajad raskesti vigastatud, evakuats. >500.

8. KESKKOND1 - reostust ei ole, kohalik mõju 2 - lihtne reostus, kohalik mõju 3 - lihtne reostus, ulatuslik mõju4 - ränk reostus, ulatuslik mõju5 - väga rank reostus, ulat.mõju.

9. VARA1 - < 0,5 milj USA $ (<0,1 milj EEK)2 - 0,5 - 1,0 milj USA $ (0,1-1,0 EEK)3 - 1-5 milj USA $ (1-5 milj EEK)4 - 5-20 milj USA $ (5-100 EEK)5 - >20 milj USA $ (>100 EEK)

10. KIIRUS (Ki) 5 - plahvatus- silmapilkne mõju4 - tulekahju - kiire levikuga3 - tulekahju - piiratud levik2 - kohalik väike tulekahju, kahjustusi vähe1 - kohalik mõju, kahjustusi ei ole.

11. TÕENÄOSUS (T) Tõenäosuse, et oht põhjustab õnnetuse võib paigutada ühte 5 grupist (lisatud on ka

tagajärgede üldine liigitus):

Liik Sagedus Tõenäosus Tagajärjed

1 < 1 x 1000 a ebatõenäone tähtsusetud

2 1 x 100-1000 a piiratud

33

3 1 x 10 - 100 a üsna tõenäone rasked

4 1 x 1 - 10 a väga rasked

5 > 1 x aastas väga tõenäone katastroofilised

12. PRIORITEET (P) Vaata riskimaatriksi A< B< C< D< E - prioriteedi kasv, majanduslike meetmete kasv ohu ärahoidmiseks

13. KOMMENTAARID

Mitme ohu esinemisel prioriteedid paika panna. Ligikaudsel analüüsil arvestatakse veel teisigi tegureid. Ettepanekud ohtude vähendamiseks.

7.5. OHUTUSE TAGAMISE MEETODID

ENNETAVAD MEETMED RISKIDE VÄHENDAMISEKS1) teadvustada ohtude olemasolu2) uurida ohtude mõju inimesele ja keskkonnale3) määrata kemikaalide LPK, taluvuse piirid4) välja töötada monitoringu ja kontrolli meetodid, vahendid ja mõõteriistad5) osata kasutada individuaalseid ja kollektiivseid kaitsevahendeid6) juurutada säästlikku tootmist7) kaasajastada jäätmemajandus.

7.6. OHUTUSE REGULERIMINE JA ORGANISEERIMINE

TEGURID, MIS RISKI VÄHENDAVAD Automaatsete kustutusseadmete töökindluse ja efektiivsuse tõstmine Automaatsete tuletõrjesignalisatsiooni süsteemide töökindluse ja efektiivsuse suurendamine,

signalisatsiooniga elamute arvu kasv Suitsu eemaldamise seadmete töökindlamaks ja efektiivsemaks muutmine (NB! - tavaline

ventilatsioonisüsteem võib suitsu juhtida hoone teistesse osadesse) Ohutum ehitustehnika Tuletõrjeüksuste paiknemine ohtlike objektide läheduses Ennetusmeetmete rakendamine ja regulaarsed treeningud objektil Kiiremad ja efektiivsemate seadmetega tuletõrjeautod Tuletõrjetehnika hea ligipääs objektile Ranged ühiskondlike hoonete, seadmete ja süsteemide ehitamise eeskirjad Päästeteenistuse töötajate väljaõppe kõrge tase ja hea informeeritus Suitsetamise vähenemine Elanike õpetamine televisiooni, raadio ja ajalehtede kaudu Väljaõppe korraldamine koolides ja ettevõtetes.

OHTE JA RISKE MÕJUTAVAD TEGURID - Mitme ohu (erineva tüübi, suuruse ja tõenäosusega) olemasolu - Ekstreemsed tingimused, näiteks ohtlike ainete käsitsemisel - Mitmesuguste ainete koosladustamise mõju - Halvasti markeeritud või markeerimata konteinerite olemasolu - Kaugus kriitiliselt ohustatud objektist (sekundaarefektide ilmnemine) - Inimeste õige/ ebaõige tegutsemine:

kahjustusi (ohte) välditaksepäästeteenistust hoiatatakse ja hoitakse sündmustega objektil kursispäästetöödel efektiivne tegutsemine.

- Ohutusseadmete ja abiteenistuste korralik funktsioneerimine - Loodusjõud, nagu vihm, lumi, tuul, laviin, lained - Tõenäosus ja võimalik kahju, ohvrite arv - Võimalus avastada ohtlikku sündmust veel algstaadiumis- Sabotaaži tõenäosus ja mõjud.

34

Piirkond ……………………………………………………………… E = Elu Ki = KiirusKe = Keskkond T = Tõenäosus

Objekt/Maa-ala ……………………………………………………… V = Vara P = Prioriteet

1. 2. 3 4 5 67 8 9 10

11 12 13Raskus

Objekt Tegevus Oht (kogus) Riski tüüpOhustatud

objektTagajärjed E Ke V Ki T P Märkused

35

7.4. RISKIMAATRIKS

(tõenäosus) A B C D E

5

4

3

2

1

1 2 3 4 5 (tagajärjed)

Riskimaatriks annab seose ohtude esinemise tõenäosuse (y-telg) ja tagajärgede (x-telg) vahel. Võttes aluseks x-telje - saadakse riskimaatriksis tähed A=1, B=2, C=3, D=4, E=5. Hinnates tõenäosuse ja tagajärgede seost erinevatele ohtude korral antud objektil, saadakse x-y lõikepunktis tähed. Täht E tähendab, et ohu ilmnemisel on tagajärjed väga rasked (katastroofilised) - selle ohu likvideerimiseks on vajalik enam tähelepanu. Täht A tähendab, et ohu ilmnemisel on tagajärjed tühised ja vastavaid meetmeid ärahoidmiseks on vaja minimaalselt.

LOENG 8. KÄITUMINE ÕNNETUSEL JA OHUOLUKORRAS. Erakorraline esmaabi

8.1. INIMESTE REAKTSIOON ÕNNETUSJUHTUMILE

Suurõnnetusel käituvad inimesed erinevalt:- paanikasse 1 - 3%- kaotab enesevalitsuse 10 - 25% (stress, apaatsus, ahistus, vahel agressiivsus)- nõutud, abitud 50 - 75% (segaduses,ükskõiksed, apaatsed ahistuseta)- säilitavad selge pea 12 - 25% (kerge stress, otsivad abi).

Päästetööde lõppedes vajab psüühilist abi 15 - 20% õnnetuse ohvritest. Liigne optimism ja hoolitsemine on kahjulik. Ähvarduste korral võib abistaja rõhutada oma rolli ja meeles pidada ning selgitada, et ka ähvardaja on psüühilise pinge seisundis.

Andmete edastamine: mis juhtus? - kus juhtus? - kuidas sõita? - hukkunute, kannatanute arv? - hinnang mittekannatanute (pealtnägijate) hulga kohta?

36

Haiglasse transportimise järjekord: 1-s järjekorras kõik hingamispuudulikkusega kannatanud; raskesti suletavate väliste verejooksudega; šokiseisundis kannatanud; 2-s järjekorras hingamispuudulikkuseta kannatanud, - teised raskelt vigastatud; 3-s järjekorras kergelt vigastatud.

Ei tohi kiirustada, eriti lülisamba ja selle kaelaosa murru puhul - enne hoolikalt toestama!

Ahistustunne. Tunnused: südamepekslemine, suu kuivamine, klimbitunne kurgus, õhupuudus, iiveldamine, oksendamine, kõhulahtisus, higistamine, näopunetus või -kahvatus, käte ja hääle värisemine, peapööritus ja nõrkustunne, sagenenud urineerimisvajadus. Aluseks on ebakindlus ja infopuudus.

Masendus. Tunnused: langenud meeleolu, kurvameelsus, lootusetusetunne, keskendumisraskused, algatus-võimetus, väsimus, tegutsemisvõime nõrgenemine, ükskõiksus, surma- ja enesetapumõtted, unehäired, kehalised vaevused, valu. Inimene on peaaegu täiesti tegevusvõimetu, pessimistlik, vaevlev ja rahutu. (Lähedase inimsuhte katkemine, negatiivse enesehinnangu kujunemine. Ootamatus. Kaotus kui endast äraandmine).

8.2. POMMIÄHVARDUS - MIDA TEHA

Kutsuda päästeamet 112. Teata ka asutuse juhile.Kõne vastuvõtmisel ole sõbralik, pikenda kõnet lisaküsimustega.

Politsei esmase tegevuse juhend lõhkeaine leidmisel:

1. Avada selles ruumis uksed ja aknad.

2. Sulgeda gaas ja vesi.

3. Vabastada selle ruumiga piirnev maa-ala autodest (aknast pommi väljaheitmise vajadusel). Tõkestada inimeste liikumine.

Enne lahkumist ruumist peavad inimesed vaatama, kas ei ole ülearuseid asju. Võtavad kaasa väärtuslikumad esemed, dokumendid ja täidavad päästeteenistuse korraldusi.

Mistahes tundmatu eseme leidmisel käituda nagu eeldatava lõhkekehaga. NB!!! MITTE PUUTUDA!

8.3. VIGASTUSTE TEKKEMEHANISMID

Põhiline on mehaaniline mõjur (harvem põletused, külmumised, mürgitused, elektrikahjustused, uppumised - NB! Eesti lapsed!).

Koekahjustused löögist (tugevus, suund, tabamiskoht). Tömp või terav ese löögiks. Suure-energialise vigastuse korral on põhjuseks suur liikumisenergia - organismi elutähtsad funktsioonid on kahjustatud. Väikeseenergialise vigastuse korral organismi elutähtsad funktsioonid ei kahjustu (reeglina).

Otsene ja kaudne toime - kukkumine jalgadele ja pea peale.

Liiklusõnnetuste vigastused sõltuvad ka kudede elastsusest ja kehakaalust. (Rabedate luudega vanainimene ja lõõgastunud lihastega väikelaps). Laskehaava raskusaste sõltub vabanevast energiahulgast, liikumise sirgjoonelisusest, koe tihedusest, laskja kaugusest.

8.4. OLMEMÜRGITUSED - ABI

Suu, naha, hingamisteede või süstimise teel.

Kindlakstegemine: a) teadvuse kadu; b) ravimikarp lapse käes - kahtlus, ka kui nähte ei esine; c) toidumürgitus - paljude inimeste üheaegne kõhuvalu, oksendamine, kõhulahtisus; d) töökohas paljudel haigusnähud, siis sissehingatav õhk võib olla mürgine.

Mürgid - ärritavad (happed, leelised, taimed)

- üldmürgid (CO, HCN, H2S pärsivad kudede hapniku kasutamist)

- kesknärvisüsteemi kahjustavad (alkohol, bensiin- psüühikale mõjuvad)

- elundimürgid (seenemürgid - maksale, neerudele; plii)

- ülitundlikkust põhjustavad (herilase nõelamine).

Maoloputus on keelatud: teadvusetu või krampides kannatanule; orgaaniliste lahustite (tärpentiin, bensiin) joomise puhul; alla 6 kuu vanustele lastele; sööbemürke(leelist, hapet) tarvitanud kannatanule.

Eriti ohtlik mürgitusseisund võib olla alkoholi ja psüühikaravimi üheaegsel sissevõtmisel (sünergism!).

37

8.5. ÄKKSÜNNITUSSünnitus kui normaalne tegevus. Põhiline rahu ja rahustamine. Kiirabi väljakutsumine.

8.6. VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDESLast raputada jalgadest kinni hoides, pea allapoole. Abaluude vahele lõõmine ja Heimlichi võte.

8.7. ESMAABI-TARBED

Esmaabi apteek on nõutav auto salongis. Võiks olla igas majapidamises, köögis, eriti väikeste lastega peredes.

1. Antiseptilised sidemepakid2. Tavalised sidemed3. Vatt4. Haavaplaastrid5. Jääkott (keemiline, 2-osaline)6. Jooditinktuur haavade ümbruse puhastamiseks, marrastustele7. Nuuskpiiritus (NH3–lahus) minestuse, teadvuse kaotuse puhul (vatile nina alla)8. Boorhappe, 2-4% lahus silmade loputamiseks9. Palderjani-tilgad närvisüsteemi rahustamiseks, ebameeldiva tunde puhul südame

piirkonnas 14-15 tilka suhkruga10. Söögisooda, 2-4% lahus suu ja silmade loputamiseks happelise põletusel11. Äädikhape, 3% lahus leeliselise põletuse korral 12. Kaaliumpermanganaat desinfitseeriv õrnlilla lahus, põletuste korral13. Boorvaseliin külmunud nahaosade määrimiseks14. Salv naha pehmendamiseks15. Validol tugevate valude korral südame piirkonnas –1 tablett keele alla

kuni imendumiseni16. Seep (antiseptiline)17. Käterätt

ERAKORRALINE ESMAABI.

1) Verejooksu korral a) arteriaalne – erepunane, veri voolab tõugetena, vahedega. Kannatanu võib kaotada palju verd lühikese aja jooksul. ARTER SULGEDA ÜLALPOOL (südame poole) haava tugevasti kinni surudes. Haav siduda kinni steriilse sidemega. Panna rõhkside. b) Venoosse verejooksu korral on veri tume-punane ja voolab aeglaselt ja pidevalt. Haavale panna side ja vatti, siduda kõvasti. Kui jäseme verejooks, siis parem seda hoida üleval, et vere juurdevool haavale oleks väiksem.

2) Kukkumiste ja äralöömiste puhul peale jääkott või märg külm riie või muu külm ese. Pea, rinna ja kõhu vigastuste kooral siseorganite kahjustus võimalik (kaasneb iiveldus, oksendamine, peapööritus). Rinna trauma puhul - poolistuv asend. Pea ja kõhu trauma puhul voodisse. Kutsuda ARST ! Marrastuste korral pesta rohke veega, määrida briljantrohelisega.

3) Kõõluste venitus kaasneb tugeva järsu valuga. Paistetus, sinekus… Kannatanu voodisse, kui jala venitus ja padi jala alla. Haigele liigesele tugev side ja jääkott paariks tunniks. 2-3 päeva pärast on kasulik teha soojavanne ja sooja-kompresse.

4) Liigeste väljaväänamise korral rahu oluliseim, külma peale ja arsti abi esimestel tundidel oluline.

5) Luumurdude korral lahtine - peata verejooks; täielik rahu ja liikumatus olulised; laud, kepp fikseerimiseks; teise jäseme külge fikseerimine, kui abivahendid puuduvad.

6) Päikesepiste korral viia kannatanu varju, pikali nii et pea pisut kehast kõrgemal; külma veega pritsida; anda külma jooki.

7) Minestuse korral (peaaju verevarustus rikutud ) - panna pikali nii et pea kehast madalamal; avada kaelus; pritsida külma veega; anda nuusutada nuuskpiiritust (ammoniaagi - NH3 lahus); meelemärkusele tulnule anda kanget teed või kohvi.

38

8) Vingumürgituse korral viia värske õhu kätte; pea peale külm kompress; jalgadele soojenduskott; pritsida külma veega; anda nuusutada nuuskpiiritust; joota kange tee või kohviga.

9) Põletuste korral kiiresti jahutada (15 min külmas vees); panna 2% kaaliumpermanganaadi side; ville mitte avada (!); happelise põletuse puhul pesta seebiveega või 1-2% söögisooda lahusega (väävelhape eemaldub hästi taimeõliga); leeliselise põletuse korral pesta äädik- või sidrunhappe lahusega.

10) Külmumise korral hõõruda vastavat kohta piirituse või viinaga verevarustuse taastamiseks; üldkülmetamise korral soojendada kannatanut ja siis hõõruda, teha kunstlikku hingamist - vajadusel südamemassaazi - hõõrudes ka keha kuni pehmenemiseni; siis voodisse ja kuuma juua.

11) Uppuja päästmine: 30 sek pärast vajumist vee alla hakkab inimene intensiivselt sisse hingama - veega täituv keha lämbub; päästa kiiresti ujudes selg ees kalda poole hoides uppuja pead vee pinnal; kaldal eemaldatakse (või lahtisemaks) riided, ninast ja suust eemaldatakse võõrkehad; eemaldatakse vesi kopsudest ja kõhust pannes kannatanu kõhuli üle abistaja põlve või riietest kõrgendi; vajadusel kunstlikku hingamist ja südamemassaazi; soojendada hõõrudes viinaga niisutatud lapiga; anda kuuma jooki. KUTSUDA ARST ! Jääl - kohe juurde joosta EI TOHI - jää võib olla nõrk; kasuta lauda, mida mööda läheneda; heida kõhuli ja ulata nöör või oks. PÖÖRDUDA ARSTI poole.

Alkohol kui meelemürk. Umbes 5 minutit pärast joomist jõuab ajju. Mõju sõltub joodud kogusest, inimese kaalust, ajast, mis on möödunud ja inimese individuaalsetest omadustest. Kui 45 kg kaaluv inimene joob 15 minuti jooksul ära pudeli õlut, klaasi veini või 30 g viskit, siis 5 min pärast on tal veres 0,03% (0,3 promilli) alkoholi, tunni aja pärast aga 0,015%. Iiga tunniga väheneb alkoholi sisaldus 0,015%. Kuid 90 kg kaaluva mehe organismis on sama koguse tarbimisel ainult 0,01% alkoholi ja tunni aja pärast ei ole midagi (kolme pitsi järel on 0,05%).Alkohol aeglustab rakkude tegevust, eriti mõjub närvirakkudele. Mõjub kui narkootikum. Pärsib signaalide edasikannet. Oluline on siin kaltsiumi osa, mis puhkeasendis koguneb närvirakkude tippudes, alkohol aga lahustab ja viib Ca minema. Töövõime langeb 2-3 korda, tähelepanu alaneb. Reaktsioonikiirus väheneb.

JOOBESEISUNDI FUNKTSIONAALNE HINNANG

Alkoholi kogus veres, promillides (g/kg) Funktsionaalne hinnang

<0,2

0,2 - 0,3

0,3 - 0,4

Kõik funktsioonid normis

Inimene praktiliselt kaine

Koordinatsiooni, tähelepanu, reaktsiooni vähene nõrgenemine (autot ei tohi juhtida)

0,5 - 0,9 Nõrk joove, väsimus, liigutuste koordinatsiooni muutus

1 - 1,9 Keskmise astme joove, tajutav emotsionaalne muutus (võib olla ohtlik teistele), segane jutt, kõikuv kõnnak, psüühika- ja orientatsiooni-häired, unisus

2 - 2,9 Raske joove, valulikkuse taju kadu, alkoholi-mürgituse esmased tunnused, võimalik letaalne tagajärg

3 - 5 Äge alkoholimürgitus, eluohtlik

Üle 5 Letaalne mürgitus

1 promill so 0,1% (1 gramm alkoholi 1 kg vere kohta 1/103 =10-3). Paljudes riikides lubatud on 0,05 %.

Metanoolimürgituse vastu aitab etanool - kuna üks ja sama ensüüm lagundab mõlemat alkoholi ja reaktsioon etanooliga 4 korda kiirem, siis ensüüm "tegeleb" etanooliga ja tekkiv atseetaldehüüd ei ole nii mürgine kui formaldehüüd metanoolist.

NohuSoojendage nina, laupa, käsi ja jalgu, jooge teed ja nuusake sagedasti.

39

ELU (ema Teresa manifest)

Elu on võimalus, Sa tee sellest hüvang

Elu on kaunidus, Sa imetle teda

Elu on joovastus, Sa saa sellest osa

Elu on unistus, Sa tee sellest tõik

Elu on kindaheit, Sa võta see vastu

Elu on kohustus, Sa täida see lõpuni

Elu on loos ja mäng, Sa tee endast mängija

Elu on varandus, Sa pea tast hoolt

Elu on varamu, Sa ära pilluta teda

Elu on arm ja lemb, Sa ela ja naudi

Elu on saladus, Sa adu ta olemust

Elu on lubadus, Sa lunasta see

Elu on meeleheit, Sa saa sellest üle

Elu on ülemlaul, Sa laula see laul

Elu on võitlusviis, Sa võta see omaks

Elu on traagika, Sa sea end silm silma vastu

Elu on seikluslik, Sa visku ta sisse

Elu on täitumus, Sa tee nii, et veab

Elu on imeõrn, Sa ära hävita teda

Elu on elu, Sa võitle ta eest.

Ema Teresa oli albaanlanna, kes 18-aastasena lahkus kodumaalt Indiasse; tegeles seal misjonääri tööga, kodutute ja haigete abistamisega. Nobeli rahupreemia.

40

40