karistusõigus konspekt

23
Karistusõigus . Üldosa Süütegu (KarS § 3) - Süüteod on kuriteod ja väärteod - Kuritegu on KarS-s sätestatud süütegu, mille eest on ette nähtud !-le rahaline karistus või vangistus ja "!-le rahaline karistus või sundlõ#etamine - $äärtegu on KarS-s või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on rahatrahv või arest - Kui isik #ane% toime teo, mis vasta% väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Üldosa struktuur &. #eatükk' SÜÜ*+ . jagu' Süüteokoosseis &. jagu' igusvastasuse välistamine 3. jagu' Süü 3. #eatükk' K/!S+S 0!!*!1 " 2/1 . jagu Kuriteo eest kohaldatavad #õhikaristused &. jagu $äärteo eest kohaldatavad #õhikaristused 3. jagu üüsilisele isikule süüteo eest kohaldatavad lisakaristused 4. jagu "uriidilisele isikule süüteo eest kohaldatavad lisakaristused 4. #eatükk' K/!S+S K56012!7 8. #eatükk' K/!S+SS $9S2!7 :. #eatükk' *+2!7 KarS § & Karistamise alus' karistatakse teo eest, kui see vasta% süüteokoosseisu le, on õigusvastane ja isik on selle toime#anemises süüdi. . jagu' Süüteokoosseis &. jagu' igusvastasuse välistamine 3. jagu' Süü Süüteokoosseis igusvastasus e välistamine

Upload: godisjust

Post on 10-Oct-2015

359 views

Category:

Documents


13 download

DESCRIPTION

Õigus

TRANSCRIPT

Karistusigus

Karistusigus . ldosaStegu (KarS 3)

- Steod on kuriteod ja vrteod

- Kuritegu on KarS-s stestatud stegu, mille eest on ette nhtud FI-le rahaline karistus vi vangistus ja JI-le rahaline karistus vi sundlpetamine

- Vrtegu on KarS-s vi muus seaduses stestatud stegu, mille eest on rahatrahv vi arest

- Kui isik paneb toime teo, mis vastab vrteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut ksnes kuriteo eest.

ldosa struktuur

2. peatkk: STEGU

1. jagu: Steokoosseis

2. jagu: igusvastasuse vlistamine

3. jagu: S

3. peatkk: KARISTUSTE LIIGID JA MRAD

1. jagu Kuriteo eest kohaldatavad phikaristused

2. jagu Vrteo eest kohaldatavad phikaristused

3. jagu Fsilisele isikule steo eest kohaldatavad lisakaristused

4. jagu Juriidilisele isikule steo eest kohaldatavad lisakaristused

4. peatkk: KARISTUSE KOHALDAMINE

5. peatkk: KARISTUSEST VABASTAMINE

6. peatkk: AEGUMINE

KarS 2 Karistamise alus: karistatakse teo eest, kui see vastab steokoosseisule, on igusvastane ja isik on selle toimepanemises sdi.

1. jagu: Steokoosseis

2. jagu: igusvastasuse vlistamine

3. jagu: S

Steokoosseis

igusvastasuse vlistamine

S

Tegu

- Tegu on inimese tahtest kantud kitumine, mis avaldub vlismaailmas.

- Mitteteod:

- Mtted, hoiakud, tunded

- Vis absoluta, kus inimene kll tegutses, kuid vramatu fsilise sunni mjul

- Somaatilised keharefleksid, milles ei osale teadvus - krambid, reflektiivsed liigutused, liigutused unes, narkoosi all vi muud teadvusetus seisundis.

- Instinktiivsed kehaliigutused ehk automatismid

- Tegevusetus kui inimesel puudub tegevusvime - niteks vramatu ju kasutamisega muudetakse isik liikumisvimetuks (seotakse kinni, uinutatakse magama vms).

- Looma tegu. Inimene vib aga kasutada looma steo vahendina, nt ssitades koera kellelegi kallale.

Teoainsus vs Teomitmus

- Piiritlemiskriteerium nn loomulik eluksitlus.

- ks tegu, kui on kantud tegija htsest tahtest ning on ajaliselt ja ruumiliselt nii tihedas seoses, et objektiivne krvalvaataja (ex ante) leiab olevat tegemist he teoga.

Kogum: ideaalkogum vs reaalkogum

Stegude kogum

Tagajrg

seaduses stestatud juhtudel

Tagajrg vib olla:

- aineline (nt asja kahjustamine)

- fsiline (nt teise isiku tervise kahjustamine)

- ohtliku olukorra loomine (nt ohtlike kemikaalide kitlemise korra rikkumine)

Phjuslik seos

- Phjuslik seos nitab sidet teo ja tagajrje vahel ehk teisisnu tuleb tuvastada, kas tagajrg on phjustatud just selle isiku poolt toime pandud teost.

- Ekvivaletnusteooriat nimetatakse ka conditio sine qua non teooriaks

- Adekvaatsusteooria: teatud tegu kindla tagajrjega phjuslikus seoses siis, kui see on koosklas seniste kogemustega, st kui tavaliselt sellisele teole jrgneb selline tagajrg (tagajrg on adekvaatne antud teole). Selle vttega eitatakse kausaalsust sellistel juhtumitel, mida kski normaalne inimene ei oleks suutnud ette nha.

- Relevantsusteooria jrgi phjusliku seose tuvastamiseks ksitakse, kas antud tegu on ka iguslikult relevantne (oluline) antud tagajrje jaoks st ksitakse, kas seaduseandja testi pidas konkreetse normi loomisel vajalikuks keelata ka vastavad teod jne.

TAGAJRJE OMISTAMINE

(Objektiivne koosseis)

Conditio sine qua non

- kui teo mttelisel eemaldamisel oleks ka tagajrg jnud saabumata.

Conditioreegli kasutamisel:

- Tagajrje all tuleb melda konkreetset, mitte abstraktset tagajrge

- Asjaolu krvaldamisel ei tohi teist, mitteesinenud asjaolu juurde melda

- Juurde melda on keelatud ainult niisuguseid asjaolusid, mis oleksid vinud tagajrje phjustada toimija teo asemel. (kehtib just pstva kausaalahela katkestamise puhul)

Enesetapja E on vtnud mrki ja on suremas, pstja P tahab ta viia haiglasse, kuid P sites suure kiirusega sidab maanteelt vlja vastu puud ning E saab surma. Mrgi tttu oleks E surnud alles 10 tunni prast.

- K on otsustanud O pstolilasuga tappa, L aga haarab K kestpstoli ja tulistab ise O-d, tappes ta.

- Kui vilets ujuja O on sgavas vees uppumas ja P seab valmis paati, et O juurde suda ja ta psta, mida aga omakorda takistab P-d pstoliga hvardav K, siis on K tegutsemise phjuslik seos O uppumissurmaga tuvastatav vaid tegelikult mitteesinenud asjaolusid juurde meldes.

Subjektiivne koosseis

- Tahtlus

- Eesmrk

- Motiiv

Koosseisueksimus

- Eksimus = isiku ettekujutus mingitest faktilistest asjaoludest ei vasta tegelikkusele

- Soodne eksimus = isik ei tea mnda tegelikult esinevat steokoosseisule vastavat asjaolu (KarS 17lg 1)

- Ebasoodne eksimus = isik oletab mne steokoosseisule vastava asjaolu esinemist, mida

tegelikult ei esine. (KarS 17 lg 1 ei hlma)

Koosseisud

Kar 113. Tapmine

Teise inimese tapmise eest

karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega.

KarS 118. Raske tervisekahjustuse tekitamine

(1) Tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on phjustatud:

1) oht elule;

KarS 199. Vargus

(1) Vra vallasasja ravtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmrgil

karistatakse rahalise karistuse vi kuni kolmeaastase vangistusega.

KarS 310. Ebaseaduslik sdistuse esitamine

Prokurri poolt teadvalt stule isikule sdistuse esitamise eest

karistatakse rahalise karistuse vi kuni kolmeaastase vangistusega.

igusvastasus

KarS 27 igusvastane tegu

igusvastane on tegu, mis vastab seaduses stestatud steokoosseisule ja mille

igusvastasus ei ole vlistatud kesoleva seadustiku, muu seaduse,

rahvusvahelise konventsiooni vi rahvusvahelise tavaga.

igusvastasust vlistavad asjaolud:

1) Hdakaitse (KarS 28)

2) Hdaseisund (KarS 29)

3) Kohustuste kollisioon (KarS 30)

4) Muus seaduses, rahvusvahelises konventsioonis vi tavas ettenhtud igustav

asjaolu (KarS 27 alt 2 ja 3)

Eksimus igustavas asjaolus(KarS 31):

1) Isik kujutab ette asjaolusid, mis vlistaksid teo igusvastasuse (KarS 31 lg 1).

Sel juhul isik vastutab ettevaatamatusest toime pandud steo eest.

2)Isik ei tea asjaolusid, mis objektiivselt vlistavad teo igusvastasuse (KarS 31 lg

2). Sel juhul vastutab isik steokatse eest.

Hdakaitse (KarS 28)

Tuvastamise skeem

I Rndeolukord

- Rnne

- igusvastane

- Vahetu

II Kaitsetegevus (rndaja igushvede kahjustamine)

- Vajalik

- Sobiv

- Sstvaim vahend

III Hdakaitse piirangud

- Ilmne ebaproportsionaalsus

- Provotseeritud hdakaitse

Kaasus

A hakkas baaris B-ga tli norima, simas teda mitu korda. Selle peale B lks baarist vlja. A lks B jrgi ja ritas teda la. B vastas A rusika- ja jalahoopidele kelkidega ja taganes teeni, kus A haaras B edasiseks rndamiseks puust teiba ja li sellega B suunas ning prast seda kohe kukkus. A kukkumise tagajrjel nnestus B-l rndevahend enda ktte saada ning ta li sellega A korduvalt pea piirkonda. Saadud vigastusest A suri.

Hdaseisund

Tuvastamise skeem

I. Ohuolukord:

- vahetu vi vahetult eesseisev oht toimija vi teise isiku igushvedele;

II. Pstetoiming:

- tegu on ohu trjumiseks vajalik;

- kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem

Kaasus

Haiglas on eluohtlikus seisundis patsient P, kelle elu pstmiseks on kiiresti vaja teha verelekanne. P-l on aga haruldase grupi veri, mida ei ole parajasti kuskilt saada. Haiglas ttab aga de A, kellel on sama veregrupp. Arstid lhevad paluvadki A-d, et ta P elu

pstmiseks verd annaks, kuid A keeldub. Seejrel haarab ks arst A mbert kinni ja teine vtab temalt sunniviisil verd. Tnu sellele nnestub P elu psta

Kohustuste kollisioon

- isikul on korraga kaks iguslikku kohustust

- peab isik titma nendest kohustustest olulisema ja vhemolulise kohustuse titmatajtmine ei ole igusvastane

- kui kohustused on vrdvrsed, peab isik titma neist emma-kumma

Eksimus igusvastasust vlistavas asjaolus

- isik kujutab ekslikult ette igustavat asjaolu ( 31 lg 1)

- isik ei tea igustavat asjaolu ( 31 lg 2)

Koosseisueksimus vs Eksimus VA

Eksimuse objekt Eksimuse suundiguslik regulatsioon

KoosseisutunnusIsik ei tea tegelikult esinevat

koosseisutunnustKarS 17 (vlistab tahtluse,

vib vastutada ettevaatamatuse eest ; kergem koosseis)

Isik oletab ekslikult

koosseisutunnuse esinemist,

mis tegelikult ei esineKarS 25(katse)

igusvastasust vlistav

asjaoluIsik ei tea oma tegelikult

igusvastase teo

igusvastasustKarS 31 lg 1 (ei vastuta

tahtliku steo eest, sest tegu

pole igusvastane, vib

vastutada ettevaatamatuse

eest)

Isik arvab, et tegu on

igusvastane, kuid tegelikult

ei oleKarS 31 lg 2 (katse)

igusvastasus

KarS 27 igusvastane tegu

igusvastane on tegu, mis vastab seaduses stestatud steokoosseisule ja mille igusvastasus ei ole vlistatud kesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelisekonventsioonivi rahvusvahelisetavaga.

igusvastasust vlistavad asjaolud:

1) Hdakaitse (KarS 28)

2) Hdaseisund (KarS 29)

3) Kohustuste kollisioon (KarS 30)

4) Muus seaduses, rahvusvahelises konventsioonis vi tavas ettenhtud igustav

asjaolu (KarS 27 alt 2 ja 3)

Eksimus igustavas asjaolus(KarS 31):

1) Isik kujutab ette asjaolusid, mis vlistaksid teo igusvastasuse (KarS 31 lg 1).

Sel juhul isik vastutab ettevaatamatusest toime pandud steo eest.

2)Isik ei tea asjaolusid, mis objektiivselt vlistavad teo igusvastasuse (KarS 31 lg

2). Sel juhul vastutab isik steokatse eest.

S

KarS 32 Sphimte

Svime (KarS 33)

1) Sdivus ja piiratud sdivus (-d 33 alt 1, 34 ja 35)

2) Vanus vhemalt 14-aastane ( 33 alt 2)

3) Joove ei vlista sd ( 36)

4) Juriidiline isik on svimeline, kui ta on igusvimeline ( 37)

Sd vlistavad asjaolud

1) S puudumine ettevaatamatuse korral ( 38)

2) Keelueksimus ( 39)

3) Vabatahtlik loobumine steokatsest (-d 40-43) lpetamata,

lpetatud, mitme isiku korral.

4) Isikuline sd vlistav asjaolu eriosas (-d 306 ja 307

SVIMELISUS

a) Svime vastavalt vanusele

Svimeline on isik vastavalt -le 33. Sdi isik on vhemalt 14-aastane ja vaimselt terve. Isiku vanus tuleb tuvastada positiivses mttes. Svime on sdiolemise heks aluseks.

b) Svime vastavalt tervisele

Sdimatu on isik, kes:

1) vaimuhaiguse;

2) ajutise raske pshikahire;

3) nrgamistuslikkuse;

4) ndrameelsuse vi

5) muu raske pshikahiretttu ei ole vimeline aru saama oma teo keelatusest vi juhtima oma kitumist.

Pshhiaater peaks tuvastama isiku pshholoogilise pildi. Kuid sdivuse vi sdimatuse otsustamine on juristi pdevuses. Pshhiaater tuvastab ka afekti olemasolu. Sundravi (kui isik on ohtlik ja sdimatu, s.t et karistust ei saa mrata)kohaldamise ksimuse otsustab kohus.

Piiratud sdivust kehtib nende isikute suhtes, kes ldiselt on pshiliselt stabiilsed ja normaalsed, kuid vahepeal (teo tegemise ajal) ei saa oma tegusid juhtida vi oma kitumise keelatusest aru seoses pshikahirega.

Kokkuvte eksimusest

Kaasus

A kasvatas enda kasvuhoones teadusliku uurimise

eesmrgil hte kanepitaime ilma, et tal oleks olnud

selleks vastav luba. A arvas ekslikult, et he taime

kasvatamine dendraariumis teaduslikul eesmrgil on

lubatud

A pargib auto Peipsi jrve piiranguvndisse. A vidab,

et kuna teel puudus keelumrk, siis ta ka ei teadnud

looduskaitseala piire, kus on autoga sitmine keelatud.

- Keelueksimuse kohta: Lhtuda tuleb ksimusest,

kas isik saab aru teo materiaalsest igusvastasusest?

- Isik ei pea teadma konkreetset seadusestet, vaid seda,

et antud tegevus on keelatud.

A tahab B-le ammuse lekohtuse kitumise eest ktte

maksta ja plaanib anda B-le korraliku ppetunni. hel

htul joobnuna baarist koju tulles neb A juhuslikult

tnaval B-d. A haarab maast kaika ja peksab B vaeseomaks

phjustades raske kehalise vigastuse. A vidab, et mleta

toimunust midagi, sest oli tarvitanud ohtralt alkoholi.

Steokatse struktuur

Eelkontroll: tegu on lpuleviimata

I Koosseis

- Subjektiivne koosseis

- Tahtlus kikide tehiolude suhtes

- Muud subjektiivsed ebaiguse tunnused (eesmrk, motiiv jms)

- Objektiivne koosseis

- Koosseisu realiseerimise vahetu alustamine

II igusvastasus

- Kas esinevad igusvastasust vlistavad asjaolud

- Kas isik on igusvastasust vlistavatest asjaoludest teadlik

III S

- Nagu lpuleviidud delikti puhulgi

- Loobumine

Kaasus

A tulistab B-d tulirelvast phe. Tulemusega rahul olles lahkub ta sndmuskohalt. B oli tulistamise hetkel juba surnud.

A vajutab B-d nhes pstoli pstikule. Lasku ei toimu, sest relv ei tta. Seejrel haarab A ahjuroobi ja ritab B-d tabada phe, mis ei nnestu, sest B pareerib lgi puuhaluga.

Tegevusetusdelikt

- Tegevus on tahtest kantud kehaliigutus, aktiivne teovorm. Nt A lb B-d. Sellisel juhul on A teinud midagi sellist, mida ta poleks tohtinud teha. A on antud juhul rikkunud keelunormi, mis stestab, et teise inimese kehalist puutumatust ei tohi rikkuda.

- Tegevusetus on seega passiivseksjmine, mitteaktiivne teovorm. Nt A teab, et B tappis C, kuid A ei teata sellest politseile Antud juhul jttis A tegemata selle, mida ta oleks pidanud tegema. Tegevusetus on kohustava normi mittetitmine.

Tegevusetuse eest vastutab isik

- kui eriosa kirjeldab tegu kui tegevusetust (ehtne tegevusetusdelikt) nt 307: kuriteost mitteteatamine

- isikul on kohustus tagajrge ra hoida (seda isikut nimetatakse garandiks) (mitteehtne tegevusetusdelikt) nt tapmine KarS 113

Tegevusdelikti skeem

Eelkontroll

1. Tegu karistusiguslikus mttes

2. Tegevus vi tegevusetus

3. Ehtne vi mitteehtne tegevusetusdelikt

Mitteehtne tahtlik tegevusetusdeliktEhtne tahtlik tegevusetusdelikt

A. Koosseisuprasus

1. Objektiivne koosseis

1.1. Tagajrg (nt KarS 113 surm)

1.2. Nutava teo tegemata jtmine

1.3. Vimalus nutav tegu toime panna

1.4. Phjuslik seos

1.5. Garandiseisund

2. Subjektiivne koosseis: tahtlus ja muud

subjektiivse koosseisu tunnusedA. Koosseisuprasus

1. Objektiivne koosseis

1.1. Koosseisuprane olukord (nt

124 nnetusjuhtum), mis tekitab

tegutsemiskohustuse

1.2. Nutava teo tegemata jtmine

1.3. Vimalus nutav tegu toime

panna

2. Subjektiivne koosseis: tahtlus ja

muud subjektiivse koosseisu tunnused

B. igusvastasusB. igusvastasus

C. SC. S

S

KarS 32 Sphimte

Svime (KarS 33)

1) Sdivus ja piiratud sdivus (-d 33 alt 1, 34 ja 35)

2) Vanus vhemalt 14-aastane ( 33 alt 2)

3) Joove ei vlista sd ( 36)

4) Juriidiline isik on svimeline, kui ta on igusvimeline ( 37)

Sd vlistavad asjaolud

1) S puudumine ettevaatamatuse korral ( 38)

2) Keelueksimus ( 39)

3) Vabatahtlik loobumine steokatsest (-d 40-43) lpetamata,

lpetatud, mitme isiku korral.

4) Isikuline sd vlistav asjaolu eriosas (-d 306 ja 307)SVIMELISUS

a) Svime vastavalt vanusele

Svimeline on isik vastavalt -le 33. Sdi isik on vhemalt 14-aastane ja vaimselt terve. Isiku

vanus tuleb tuvastada positiivses mttes. Svime on sdiolemise heks aluseks.

b) Svime vastavalt tervisele

Sdimatu on isik, kes:

1) vaimuhaiguse;

2) ajutise raske pshikahire;

3) nrgamistuslikkuse;

4) ndrameelsuse vi

5) muu raske pshikahiretttu ei ole vimeline aru saama oma teo keelatusest vi juhtima oma

kitumist.

Pshhiaater peaks tuvastama isiku pshholoogilise pildi. Kuid sdivuse vi sdimatuse otsustamine on

juristi pdevuses. Pshhiaater tuvastab ka afekti olemasolu. Sundravi (kui isik on ohtlik ja sdimatu,

s.tet karistustei saa mrata)kohaldamise ksimuse otsustab kohus.

Piiratud sdivust kehtib nende isikute suhtes, kes ldiselt on pshhiliselt stabiilsed ja normaalsed, kuid

vahepeal (teo tegemise ajal) ei saa oma tegusid juhtida vi oma kitumise keelatusest aru seoses

pshikahirega.

Juriidilise isiku vastutus

- KarS 14 lg 1 eeldused:

- Toime pandud organi, selle liikme, juhtivttaja vi

pdeva esindaja poolt

- Juriidilise isiku huvides

KarS 14 lg-s nimetatud isikute

ring

- Juhtivttaja

- Tpiline nide on n keskastme juht

- Juhtivttaja, tegevdirektor, osakonnajuhataja

- RKKKo 3-1-1-9-05, 3-1-1-137-04: madalama astme

tavattajad, kellel on igus vastu vtta iseseisvaid

otsuseid

Juriidilise isiku huvid

- Lisaks -s 14 nimetatud isiku teole on oluline

tuvastada tegutsemine huvides:

- Huvi laiem kui ksnes varalise kasu saamine ning

puudutada ka valdkondi, mis jvad tema phitegevusest

vljapoole (RKKKo 3-1-1-9-05).

- Huvi miste kaudu vlistatakse juriidilisele isikule selliste

tegude omistamine, mis on toime pandud ttaja

erahuvides ja juriidilise isiku tegevusvaldkonna vliselt

(RKKKo nr 3-1-1-137-04, p 14.3 ja nr 3-1-1-108-03)

Juriidilise isiku huvid

- Huvid

- Peab olema JI-le soodne e tooma kaasa positiivsed

jrelmid

- Seaduses, phikirjas vms stestatud JI eesmrk ei ole

oluline

Kokkuvte eksimustest

Kaasus

A kasvatas enda kasvuhoones teadusliku uurimise

eesmrgil hte kanepitaime ilma, et tal oleks olnud

selleks vastav luba. A arvas ekslikult, et he taime

kasvatamine dendraariumis teaduslikul eesmrgil on

lubatud

A pargib auto Peipsi jrve piiranguvndisse. A vidab,

et kuna teel puudus keelumrk, siis ta ka ei teadnud

looduskaitseala piire, kus on autoga sitmine keelatud.

A tahab B-le ammuse lekohtuse kitumise eest ktte

maksta ja plaanib anda B-le korraliku ppetunni. hel

htul joobnuna baarist koju tulles neb A juhuslikult

tnaval B-d. A haarab maast kaika ja peksab B vaeseomaks

phjustades raske kehalise vigastuse. A vidab, et mleta

toimunust midagi, sest oli tarvitanud ohtralt alkoholi.

Steokatse struktuur

Eelkontroll: tegu on lpuleviimata

I Koosseis

- Subjektiivne koosseis

- Tahtlus kikide tehiolude suhtes

- Muud subjektiivsed ebaiguse tunnused (eesmrk, motiiv jms)

- Objektiivne koosseis

- Koosseisu realiseerimise vahetu alustamine

II igusvastasus

- Kas esinevad igusvastasust vlistavad asjaolud

- Kas isik on igusvastasust vlistavatest asjaoludest teadlik

III S

- Nagu lpuleviidud delikti puhulgi

- Loobumine

Kaasus

A tulistab B-d tulirelvast phe. Tulemusega rahul olles

lahkub ta sndmuskohalt. B oli tulistamise hetkel juba

surnud.

A vajutab B-d nhes pstoli pstikule. Lasku ei

toimu, sest relv ei tta. Seejrel haarab A ahjuroobi ja

ritab B-d tabada phe, mis ei nnestu, sest B pareerib

lgi puuhaluga.

Klbmatu steokatse

- Klbmatu on steokatse, mida ei saa steoeseme

vi subjekti, samuti steo toimepanemisevahendi vi

viisi klbmatuse tttu lpule viia.

Tegevusetusdelikt

- Tegevus on tahtest kantud kehaliigutus, aktiivne

teovorm. Nt A lb B-d. Sellisel juhul on A teinud

midagi sellist, mida ta poleks tohtinud teha. A on

antud juhul rikkunud keelunormi, mis stestab, et

teise inimese kehalist puutumatust ei tohi rikkuda.

- Tegevusetus on seega passiivseksjmine,

mitteaktiivne teovorm. Nt A teab, et B tappis C, kuid A

ei teata sellest politseile Antud juhul jttis A tegemata

selle, mida ta oleks pidanud tegema. Tegevusetus on

kohustava normi mittetitmine.

Tegevusetusdelikt

Tegevusetuse eest vastutab isik

- kui eriosa kirjeldab tegu kui tegevusetust (ehtne

tegevusetusdelikt) nt 307: kuriteost mitteteatamine

- isikul on kohustus tagajrge ra hoida (seda isikut

nimetatakse garandiks) (mitteehtne tegevusetusdelikt)

nt tapmine KarS 113

Tegevusetusdelikti skeem

Eelkontroll

1. Tegu karistusiguslikus mttes

2. Tegevus vi tegevusetus

3. Ehtne vi mitteehtne tegevusetusdelikt

Mitteehtne tahtlik tegevusetusdeliktEhtne tahtlik tegevusetusdelikt

A. Koosseisuprasus

1. Objektiivne koosseis

1.1. Tagajrg (nt KarS 113 surm)

1.2. Nutava teo tegemata jtmine

1.3. Vimalus nutav tegu toime panna

1.4. Phjuslik seos

1.5. Garandiseisund

2. Subjektiivne koosseis: tahtlus ja muud

subjektiivse koosseisu tunnusedA. Koosseisuprasus

1. Objektiivne koosseis

1.1. Koosseisuprane olukord (nt

124 nnetusjuhtum), mis tekitab

tegutsemiskohustuse

1.2. Nutava teo tegemata jtmine

1.3. Vimalus nutav tegu toime

panna

2. Subjektiivne koosseis: tahtlus ja

muud subjektiivse koosseisu tunnused

B. igusvastasusB. igusvastasus

C. SC. S

Tegevusetusdelikt

Nutav tegu = iga tegu, mille tegemise tulemusena saavutatakse

koosseisus stestatud eesmrk ( 124 abiandmine) vi hoitakse ra

tagajrg ( 113 inimese surm.

Erinevate vimalike tegude hulgast valikul kehtib tingimus, et toimija

Peab otsustama teo kasuks, mis annab paremaid tulemusi.

Vimalus nutav tegu toime panna millised on isiku vimed-

temateadmised ja oskused

Phjuslik seos- mtleme nutava teo juurde ja tagajrg langeb ra.

Seejuures on nutav, et tagajrje ralangemine oleks kindla teadmise

lhedaselt tenoline

Tegevusetus

- Otsuses peab selgelt vlja joonistuma, kas tegu on

toime pandud tegevusetuse vi tegevusega

- Tegevusetuse puhul

- Nutav tegu

- Teo eeldatavus

- RKKKo 3-1-1-84-07:

// millest tulenevalt menetleja leidis, et

tegutsemiskohustus oli just konkreetsel fsilisel isikul

ja milline oli nutav tegu, mille ta tegemata jttis, samuti

see, millises vormis oli tidetud subjektiivne koosseis.

(Vt nt RKKKo nr 3-1-1-82-04, p 11; nr 3-1-1-9-05, p-d 8 ja

10; nr 3-1-1-22-05, p 12; nr 3-1-1-4-06, p 5; nr 3-1-1-7-06, p

10 ja nr 3-1-1-19-07).

- Tegevusetuse puhul peab nutav tegu olema

objektiivselt eeldatav (RKKKo 3-1-1-79-10)

- Eelkige pstab selge vastutusvaldkondade jaotus nii

horisontaalselt kui ka vertikaalselt

- Ekstsess

- Garandikohustuse alused:

- Ingerents

- Kontrollitav oht

- Seadus

- KrAS jm eriseadused, mis stestavad JL-dele tiendavaid

kohustusi

- S 306???

- Ingerents

- JL andis lepingupartnerile ksu teostada keelatud

kohas metsaraiet (RKKKo 3-1-1-104-09)

- hing laseb kibesse ohtliku toote

- lesanne antakse sisekorraeeskirju rikkudes

- Kontrollitav oht

- Teatud tegevusvaldkondades tuleb jaatada tavalisest

krgemat hoolsuskohustust

Kaasus

A, kes ei oska ujuda, neb uppumas B-d, kuid ei anna

sellest mrku ka lhedal seisvale vetelpstjale. B

pseb imekombel.

E tunneb naabri korterist, kus teab parasjagu magavat

raske sdamehaigusega V-d, gaasihaisu. Ta tahab

naabri korterisse minna, et see ratada ja psta.

Majahoidja M, kellel on tagavaravti, ei anna seda E-le.

Kui E tahab V korteri ukse maha lhkuda, takistab M

teda fsiliselt. V korteris on tepoolest gaasileke ja

magav V saab selle tttu surma.

TEO TOIME PANEMINE- TIDEVIIMINE JA OSAVTT

Teo

toimepanemine

20

Tideviimine

21

Osavtt

22

Vahetu

tideviimine

21 lg 1

Vahetu kaas-

tideviimine

21 lg 2

Vahendlik

(ksik- vi kaas)

tideviimine

21 lg 1 I alt.

Kihutamine

22 lg 2

Kaasa-

aitamine

22 lg 3

Kontrollskeem kuriteost osavtu puhul

I Koosseis

1.1 Objektiivne koosseis

1) Phitegu

a) koosseisuprane (tahtlik) kuritegu

b) igusvastane

2) Osavtutoiming

a) kihutamine: kallutamine

b) kaasaaitamine: kaasabi osutamine

3) Seos phiteo ja osavtutoimingu vahel

Tahtlus objektiivse koosseisu suhtes

1.2 igusvastasus

1.3 S

KAASAAITAMINE

- Olemuslikult on kaasaaitamise nol tegemist teise

isiku teo toetamisega. RK 3-1-1-28-02:

kaasaaitamistegu vib olla nii tegevuse kui ka

tegevusetuse vormis.

- Fsiline nt eeltingimuste loomine, steovahendi

muretsemine, takistuse krvaldamine, valvamine;

- Vaimne nt nuanne, juhatus, steo plaani

koostamine, motiivi tugevdamine;

- Aineline nt toimepandava kuriteo jaoks vajalike

rahaliste vahendite vi eseme andmine.

KAASAAITAMINE: AEG

Ajaliselt vib kaasaaitamistegu esineda:

1. Teo ettevalmistamise staadiumis (nt teootsuse

tugevdamine vi juhiste andmine teo toimepanekuks)

2. Teo tideviimisel (nt vahendi andmine vahetult

koosseisu realiseerimise ajal)

3. Prast koosseisu realiseerimist (nt eelnevalt lubatud

varjamine).

KAASUS

A on varastanud kauplusest kekella. Teda jlitab

turvattaja. Mrganud vastutulevat tuttavat G-d,

annab A kella talle le. Turvattaja ei suuda kiiret G-

d tabada.

A annab B-le varguse toimepanemiseks kaasa

muukraua, mistttu B tunneb ennast kindlalt ning on

varguse nnestumises enam kui kindel.

Sndmuskohal selgub, et uks on lukustamata ning

muukraua kasutamine seetttu ka tarbetu.

A on andnud B-le kauplusesse sissemurdmiseks

valevtme. Vaatamata sellele murrab B kauplusesse sisse

ning vtab kassast ra 1000 eurot.

KIHUTAMINE

1. Puudub kontroll teo le.

Kihutustegu on tide viimisteoga phjuslikus seoses.

2. Topelttahtlus. Kihutustegu peab olema tahtlik. Tahtlus peab hlmama tulevase lpuleviidud

phiteo koosseisutunnuseid.

Omnimodo facturus - Kihutus peab tekitama tahtluse.

Tagasikihutamine kihutaja keelitab tideviijat teostama vhemohtliku koosseisu. Kihutaja ei

tekitanud sel puhul tahtlust, see oli juba olemas. Sel juhul on kihutaja kaasaaitaja

vhemohtliku kuriteo toimepanemise korral.

Eksimus. Kihutaja ei saa detailideni tegu ette nha. Ka tideviija tegu vib oluliselt erineda

kihutaja soovitud tulemusest eksess. Tideviija vastutab alati selle eest, mis ta toime pani.

Kihutaja vastutab ainult selles ulatuses, kui kaugele ulatus kihutaja tahtlus.

Error in persona korral vastutab kihutaja ikkagi. Kui tideviijat ei privilegeerita, puudub see

vajadus ka osavtja suhtes. Aberratio ictuse korral vastutab kihutaja tahtlikule phiteole

kihutamise osas.

Ekstsessijuhtumid:

Kui tideviija loobub steo toimepanemisest, ei vastuta ei tideviija ega ka kihutaja. (NB! Vlja

arvatud KarS 22-1 loetelus stestatud kuriteokoosseisud)

Kui tideviija tegi kvalitatiivselt teise teo (nt varguse asemel vgistamise), siis kihutaja ei vastuta

(kvalitatiivne ekstsess).

Kihutaja vastutus ulatub nii kaugele, kui kaugele ta kihutas (kvantitatiivne ekstsess).

KAASUS

A kihutab B-d varastama maali, mis viimase teadmata

on krge kunstivrtusega. Maali vrtus on A-le aga

teada.

A ei ole kindel kas tasub tungida kannatanu

kuuluvasse korterisse sisse. B rgib A-le, et

kannatanut kodus ei ole, vahelejmise oht on vike ja

kannatanul oli just palgapev. Prast seda A tungib

kannatanu korterisse ja varastab sealt 1000 eurot.

PHIKARISTUSED

FI: Rahalise karistuse = 30-500 pevamra (KarS 44 lg 1).

JI: 3 200 16 000 000 eurot (KarS 44 lg 8). Eriosas stestatud juhtudel vib JI mista

rahalise karistuse, mille suurus arvutatakse protsendina juriidilise isiku kibest, lemmr ei

tohi letada 16 000 000 eurot (KarS 44 lg 9).

Miinimumpevamra suurus = 3,20 eurot (pevamra suurus vljendatakse kmne sendi

tpsusega (KarS 44 lg 4)),

Konkreetsel ksikjuhul kohalduva pevamra suuruse arvutab kohus sdimistetu keskmise

pevasissetuleku alusel (KarS 44 lg 2). Keskmine pevasissetulek arvutatakse, lhtudes

sdimistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta vi, kui

nimetatud aasta andmed ei ole kttesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga

maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks (KarS 44 lg 3). Kohus vib

pevamra suurust vhendada erandlike asjaolude tttu vi suurendada sdimistetu

elatustasemest lhtudes (KarS 44 lg 2).

Rahalist karistust vib mista ka lisakaristusena koos vangistusega, vlja arvatud juhul, kui

vangistus on asendatud ldkasuliku tga (KarS 44 lg 6). Rahalist karistust ei misteta

lisakaristusena koos varalise karistusega (KarS 44 lg 7). Rahalise karistuse vib juriidilisele

isikule mista ka lisakaristusena koos sundlpetamisega (KarS 44 lg 8).

PHIKARISTUSED: VANGISTUS

Kohus vib kuriteo eest mista 30 peva kuni 20 aastat

vi eluaegse vangistuse (KarS 45 lg 1).

Kuriteo toimepanemise ajal nooremale kui

kaheksateistaastasele isikule ei vi mista thtajalist

vangistust le kmne aasta ega eluaegset vangistust

(KarS 45 lg 2).

MUUD MJUTUSVAHENDID: ASJA KONFISKEERIMINE

Konfiskeerimine

1. Steo toimepanemise vahend (KarS 83 lg 1)

2. Steo toimepanemise vahetu objekt (aine vi ese vi steo ettevalmistamiseks

kasutatud aine vi ese; KarS 83 lg 2), kui see kuulub otsuse vi mruse

tegemise ajal toimepanijale.

Konfiskeerimisele kuulub luba vajav vahend aine vi ese (KarS 83 lg 4) ning isik

peab olema toime pannud vhemalt igusvastase teo (KarS 83 lg 5).

Kolmandale isikule kuuluva steo toimepanemise vahendi vi steo

toimepanemise vahetu objekti vib konfikseerida, kui kolmas isik (KarS 83 lg

3 ja 83 lg 3-1):

1. on vhemalt kergemeelsusega kaasa aidanud vahendi, aine vi eseme

kasutamisele steo toimepanemisel vi ettevalmistamisel;

2. on omandanud vahendi, aine vi eseme tielikult vi olulises osas toimepanija

arvel, kingitusena vi muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt; vi

3. teadis, et vahend, aine vi ese vrandatakse talle konfiskeerimise vltimiseks.

MUUD MJUTUSVAHENDID: VARA KONFISKEERIMINE

Konfiskeerimine

1. Steoga saadud vara, kui see kuulub otsuse vi mruse tegemise ajal

toimepanijale (KarS 83-1 lg 1) vi kolmandale isikule, kui (KarS 83-1

lg 2):

1) see on omandatud tielikult vi olulises osas toimepanija arvel,

kingitusena vi muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt

vi

2) kolmas isik teadis, et vara vrandatakse talle konfiskeerimise

vltimiseks.

Kui steoga saadud vara on vrandatud, ra tarvitatud vi selle

ravtmine pole muul phjusel vimalik vi otstarbekas, vib kohus

konfiskeerimise asendamisena vlja mista summa, mis vastab

konfiskeerimisele kuuluva varavrtusele (KarS 84).

MUUD MJUTUSVAHENDID: VARA

LAIENDATUD KONFISKEERIMINE

Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise aluseks on (KarS 83-2 lg

1):

isiku sdimistmine kuriteos;

karistamine le 3-aastase vi eluaegse vangistusega;

vara kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale, erandjuhtudel ka kolmanda

isiku varale, mis on omandatud kuni 5 aastat enne kuriteo toimepanemist

(KarS 83-2 lg 3) ning kui (KarS 83-2 lg 2):

see on omandatud tielikult vi olulises osas toimepanija arvel, kingitusena vi

muulviisil turuhinnast oluliselt soodsamalt vi

kolmas isik teadis, et vara vrandatakse talle konfiskeerimise vltimiseks.

isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena (eelduse aluseks

on kuriteo olemusu, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning

elatustasemeerinevus vi muuphjus tegemist on avatud loeteluga).

NB! Laiendatud konfiskeerimise korral kohaldub nn mberpratud

tendamiskoormis: vara saamist kuriteo toimepanemise tulemusena

eeldatakse ning konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik

tendab, et see on omandatud iguspraselt saadud vahenditearvel.

Kuriteolekihutamise katse

- Kindlad koosseisud (8., 9., 13., 18. ja 22. peatkis ning 15.

peatki 2., 4. ja 5. jaos stestatud kuritegude puhul, mille

eest ettenhtud karistuse lemmr on vhemalt

kaheteistaastane vi eluaegne vangistus.

- Kuriteolekihutamise katse

- Kuriteo toimepanemise ettepanekuga nustumine

- kuriteo kaastideviimise kokkulepe

- Lisaks: ks osapooltest teeb tiendava teo eesmrgiga

soodustada kuriteo toimepanemise alustamist.

Loobumine

- 43 1 . Kuriteole kihutamise katsest ja kuriteo

kideviimise kokkuleppest loobumine

- (1) Kuriteole kihutamisekatse toimepannud, kuriteo

toimepanemise ettepanekuganustunud vi kuriteo

tideviimises kokku leppinud isik vabaneb sst, kui ta

vabatahtlikult:

1) katkestab teise isiku kuriteolekihutamise ja hoiab ra

teo toimepanemise vimaliku ohu;

2) loobub kuriteo toimepanemiseks antud nusolekust vi

3) hoiab ra kokkulepitud kuriteotoimepanemise.

- (2) Kui kuritegu pannakse toime vi jb toime panemata

sltumata isiku tegutsemisest, loetakse isik loobunuks, kui

ta tsimeeli pab takistada kuriteo toimepanemist.

Kergemeelsus vs kaudne tahtlus

- lootus tagajrje mittesaabumisele peab tuginema isiku

poolt ratuntud asjaoludele, mis lubavad tal

mistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei

realiseeru tagajrjes. Lootus tagajrje

mittesaabumisele peab olema tsimeelne, mis

thendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega

ole sltuvuses tema poolt mittekontrollitavast

juhuslikkusest.

S

Objektiivne hoolsuskohustus

- Hoolsusetu kitumine thendab seda, et isik ei tegutse

ldises suhtluses vi konkreetses tegevusvaldkonnas

vajaliku hoolsusega. (RKL 3-1-1-127-04)

- objektiivne hoolsuskohustuse rikkumine - tuleb aga

ra nidata, kuidas oleks isik pidanud thelepaneliku

ja kohusetundliku suhtumise korral kituma (vt

RKKKo nr 3-1-1-90-06, p 31 ja nr 3-1-1-83-08, p 13).

Objektiivne ettenhtavus

- Tuvastanud hoolsusvastasuse, tuleb kohtul kontrollida

hoolsusetu teo tulemusel saabuva tagajrje

objektiivset ettenhtavust.

- Objektiivne ex ante vaatleja.

- kuidas sdistatav iseolukorda hindas, tuleb

kontrollida alles subjektiivse koosseisu juures.

Kaasus

Rahalistesse raskustesse sattunud A stab oma

elumaja kindlushvitise saamise eesmrgil, teades

samas, et stamise hetkel viibib majas ratastoolis

invaliidist onu, kes ei ole vimeline iseseisvalt liikuma.

A mootorsiduki omanikuna lubas sidukit juhtima

joobeseisundis B-d. A kaitseversioon, et tema ei

saanud aru, et tema poeg B oleks olnud joobes.

Liiklusseaduse 225 stestab: "Mootorsiduki

omaniku, valdaja vi juhi poolt joobeseisundis isiku

mootorsidukit juhtima lubamise vi talle juhtimise

leandmise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 300

trahvihikut."

PHIKARISTUSED

FI: Rahalise karistuse = 30-500 pevamra (KarS 44 lg 1).

JI: 3 200 16 000 000 eurot (KarS 44 lg 8). Eriosas stestatud juhtudel vib JI mista

rahalise karistuse, mille suurus arvutatakse protsendina juriidilise isiku kibest, lemmr ei

tohi letada 16 000 000 eurot (KarS 44 lg 9).

Miinimumpevamra suurus = 3,20 eurot (pevamra suurus vljendatakse kmne sendi

tpsusega (KarS 44 lg 4)),

Konkreetsel ksikjuhul kohalduva pevamra suuruse arvutab kohus sdimistetu keskmise

pevasissetuleku alusel (KarS 44 lg 2). Keskmine pevasissetulek arvutatakse, lhtudes

sdimistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta vi, kui

nimetatud aasta andmed ei ole kttesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga

maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks (KarS 44 lg 3). Kohus vib

pevamra suurust vhendada erandlike asjaolude tttu vi suurendada sdimistetu

elatustasemest lhtudes (KarS 44 lg 2).

Rahalist karistust vib mista ka lisakaristusena koos vangistusega, vlja arvatud juhul, kui

vangistus on asendatud ldkasuliku tga (KarS 44 lg 6). Rahalist karistust ei misteta

lisakaristusena koos varalise karistusega (KarS 44 lg 7). Rahalise karistuse vib juriidilisele

isikule mista ka lisakaristusena koos sundlpetamisega (KarS 44 lg 8).

PHIKARISTUSED: VANGISTUS

Kohus vib kuriteo eest mista 30 peva kuni 20 aastat

vi eluaegse vangistuse (KarS 45 lg 1).

Kuriteo toimepanemise ajal nooremale kui

kaheksateistaastasele isikule ei vi mista thtajalist

vangistust le kmne aasta ega eluaegset vangistust

(KarS 45 lg 2).

MUUD MJUTUSVAHENDID: ASJA KONFISKEERIMINE

Konfiskeerimine

1. Steo toimepanemise vahend (KarS 83 lg 1)

2. Steo toimepanemise vahetu objekt (aine vi ese vi steo ettevalmistamiseks

kasutatud aine vi ese; KarS 83 lg 2), kui see kuulub otsuse vi mruse

tegemise ajal toimepanijale.

Konfiskeerimisele kuulub luba vajav vahend aine vi ese (KarS 83 lg 4) ning isik

peab olema toime pannud vhemalt igusvastase teo (KarS 83 lg 5).

Kolmandale isikule kuuluva steo toimepanemise vahendi vi steo

toimepanemise vahetu objekti vib konfikseerida, kui kolmas isik (KarS 83 lg

3 ja 83 lg 3-1):

1. on vhemalt kergemeelsusega kaasa aidanud vahendi, aine vi eseme

kasutamisele steo toimepanemisel vi ettevalmistamisel;

2. on omandanud vahendi, aine vi eseme tielikult vi olulises osas toimepanija

arvel, kingitusena vi muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt; vi

3. teadis, et vahend, aine vi ese vrandatakse talle konfiskeerimise vltimiseks.

MUUD MJUTUSVAHENDID: VARA KONFISKEERIMINE

Konfiskeerimine

1. Steoga saadud vara, kui see kuulub otsuse vi mruse tegemise ajal

toimepanijale (KarS 83-1 lg 1) vi kolmandale isikule, kui (KarS 83-1

lg 2):

1) see on omandatud tielikult vi olulises osas toimepanija arvel,

kingitusena vi muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt

vi

2) kolmas isik teadis, et vara vrandatakse talle konfiskeerimise

vltimiseks.

Kui steoga saadud vara on vrandatud, ra tarvitatud vi selle

ravtmine pole muul phjusel vimalik vi otstarbekas, vib kohus

konfiskeerimise asendamisena vlja mista summa, mis vastab

konfiskeerimisele kuuluva varavrtusele (KarS 84).

MUUD MJUTUSVAHENDID: VARA

LAIENDATUD KONFISKEERIMINE

Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise aluseks on (KarS 83-2 lg

1):

isiku sdimistmine kuriteos;

karistamine le 3-aastase vi eluaegse vangistusega;

vara kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale, erandjuhtudel ka kolmanda

isiku varale, mis on omandatud kuni 5 aastat enne kuriteo toimepanemist

(KarS 83-2 lg 3) ning kui (KarS 83-2 lg 2):

see on omandatud tielikult vi olulises osas toimepanija arvel, kingitusena vi

muulviisil turuhinnast oluliselt soodsamalt vi

kolmas isik teadis, et vara vrandatakse talle konfiskeerimise vltimiseks.

isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena (eelduse aluseks

on kuriteo olemusu, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning

elatustasemeerinevus vi muuphjus tegemist on avatud loeteluga).

NB! Laiendatud konfiskeerimise korral kohaldub nn mberpratud

tendamiskoormis: vara saamist kuriteo toimepanemise tulemusena

eeldatakse ning konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik

tendab, et see on omandatud iguspraselt saadud vahenditearvel.

Steo aegumine

Kedagi ei tohi kuriteo toimepanemises sdi mista ega

karistada:

1) kmme aastat esimese astme kuriteo

toimepanemisest;

2) viis aastat teise astme kuriteo toimepanemisest.

Vrtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni

selle kohta tehtud otsuse justumiseni on mdunud

kaks aastat.

Maksude puhul 3 aastat.

- Kuriteo aegumine katkeb kriminaalmenetluses jrgmiste

menetlustoimingute tegemisega:

1) kahtlustatavale vi sdistatavale tkendi

kohaldamisega vi temavaravi rahapesu objektiks oleva

vara arestimisega;

2) sdistatava kohtuallaandmisega;

3) kohtuliku arutamise edasilkkamisega sdistatava

ilmumata jmise korral;

4) kohtulikul arutamisel sdistatavalekuulamisega;

5) kohtulikul arutamisel ekspertiisi vi tiendavate

tendite kogumise mramisega.

Steoaeguminepeatub:

1) kahtlustatava, sdistatavavi menetlusaluseisiku

krvalehoidumiselkohtueelsestmenetlusest, kohtuvlisest

menetlusestvi kohtustkuni isiku kinnipidamiseni vi

temailmumiseni menetlejajuurde;

2) vrteotunnustegateo kohta kriminaalmenetluse

alustamisel kuni kriminaalmenetluselpetamiseni;

3) seksuaalseenesemramisevastase kuriteo

toimepanemiselnooremakui kaheksateistaastaseisiku

suhteskuni kannatanu kaheksateistaastasekssaamiseni,

kui kriminaalmenetluseajendei ilmnenud enne tema

pooltnimetatudvanusesaavutamist.

Otsuse titmise aegumine

Otsustei asuta titma, kui otsuse justumiseston

mdunud:

1) viisaastat esimeseastme kuriteo asjas tehtud

kohtuotsuse justumisest;

2) kolm aastat teise astme kuriteoasjas tehtud

kohtuotsuse justumisest;

3) ks aasta vrteo kohta tehtud otsuse justumisest.

Otsusetitmiseaeguminepeatub:

1) ajaks, mil isik hoidub krvaletalle kohaldatud karistuse

kandmisestvi tasumisest;

2) kesolevaseadustiku -s 73 vi 74 stestatualusel

mratudkatseajaks;

3) ajaks, mil isikule kohaldatud karistusetitmisele

pramineon edasi lkatudvi karistusetitmisethtaega

on pikendatud;

4) ajaks, mil isik on vlisriigis ja tedaei anta vljavi teda

ei saavljaanda.

(3) Sdimistva kohtuotsusetitmineei aegu, kui

karistusekson mistetudeluaegnevangistus.