I OSA: Sissejuhatus..............................................................................................................................3 1 ldist...........................................................................................................................................3 2 Eesti Vabariik.............................................................................................................................4 3 Eesti Vabariigi phiseadus.......................................................................................................10 4 Phiseaduse tlgendamine.......................................................................................................11 II OSA: Phiseaduse alusphimtted.................................................................................................14 5 levaade...................................................................................................................................14 6 Inimvrikus.............................................................................................................................15 7 Vabadus....................................................................................................................................16 8 Vrdsus.....................................................................................................................................16 9 Demokraatia phimte ............................................................................................................17 10 igusriik.................................................................................................................................20 11 Sotsiaalriik..............................................................................................................................23 12 Rahvusriik..............................................................................................................................23 III OSA: Phiigused.........................................................................................................................24 13 Phiiguste ajalugu, miste, liigid ja thtsus iguskorras.....................................................24 14 Phiiguste funktsioonid........................................................................................................27 15 phiiguste kandjad................................................................................................................27 16 phiiguste adressaadid..........................................................................................................29 17 Phiiguste piirklauslid ja piirid............................................................................................29 18 Phiiguste struktuur..............................................................................................................30 19 ldine vabadusphiigus.......................................................................................................32 IV OSA: Riigikorraldusigus.............................................................................................................33 1. Peatkk: ldosa..............................................................................................................................33 20 Sissejuhtaus riigikorraldusiguse mistetesse.......................................................................33 21 Krgemad riigiorganid...........................................................................................................34 2. peatkk: rahvas...............................................................................................................................35 22 Kodakondusus .......................................................................................................................35 24 Rahvahletus ........................................................................................................................36 25 Erakonnad...............................................................................................................................37 3. peatkk: Riigikogu.........................................................................................................................38 26 Riigikogu valimised ja kogunemine......................................................................................38 27 Riigikogu funktsioonid ja pdevus........................................................................................39 28 Riigikogu allorganid, organiosad ja asutused........................................................................39 29 Vabariigi valimiskomisjon.....................................................................................................42 30 Riigikogu tegevusphimte ja tkorraldus..........................................................................43 31 Seadusandlus..........................................................................................................................43 4. Peatkk: Vabariigi Valitsus............................................................................................................44 32 Vabariigi Valitsuse moodustamine........................................................................................44 33 Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja pdevus.........................................................................45 34 Vabariigi Valitsuse koosseis ja korraldus..............................................................................45 35 Haldushierarhia.......................................................................................................................46 36 Mrusandlus ja mruse seadusprasus ..............................................................................46 37 Vabariigi Valitsuse vastutus Riigikogu ees ..........................................................................48 5. Peatkk: Kohtud.............................................................................................................................48 38 Kohtunike ametisse nimetamine............................................................................................48 39 Kohtussteem ........................................................................................................................49 40 Kohtu funktsioonid ja pdevus...............................................................................................50 41 Kohtuniku sltumatus.............................................................................................................50 42 Phiseaduslikkuse jrelevalve................................................................................................50 43 Phiseaduslikkuse jrelevalve menetlus................................................................................52 6. Peatkk: Vabariigi President..........................................................................................................53 44 Vabariigi Presidendi valimine................................................................................................53 1

45 Vabariigi Presidendi volitused ja staatus...............................................................................53 46 Vabariigi Presidendi funktsioon ja pdevus..........................................................................54 7. Peatkk: Kontrolli ja jrelevalvet teostavad sltumatud riigiorganid ..........................................55 47 Riigikontroll............................................................................................................................55 48 iguskantsler..........................................................................................................................55

2

I OSA: Sissejuhatus 1 ldist1. Riigiigus kui juriidiline distsipliin. JURIIDILINE DISTSIPLIIN uurib, mis on hel kindlal juhul positiivse igusega kstud, keelatud vi lubatud igusharu on normikogum, mis reguleerib hte elu valdkonda Riigiigus kui avaliku iguse distsipliin. Eraigus (inimene- inimene) horisontaalsed suhted Avalik igus ( inimene) vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraiguslikuna vi avalik iguslikuna? 1) igussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku igust 2.TEOORIAD a. Huviteooria kelle huvides lhtub sellest, kas igusakt lhtub avalikust- vi erahuvist (Rooma jurist Julianus) igahel on igus elule riik kaitseb isikuid ka ksteise eest Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega. b. Subordinatsiooni e allumisteooria 19. sajandil ettekujutus, et kodanikud on riigi alamad selgus, vabadused piiratud Eraiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted samal tasandil nt. valdade hisprgivedu c. Subjektiteooria mis ei ole avalik- iguslik (hulka kuuluvad need normid, mis igustavad vi kohustavad riiki vi mnda muud avaliku vimu kandjat) on eraiguslik. (Ei ole eriti hsti rakendatav saksa igusteadlane H.J.Wolff modifitseeritud subjektiteooria --- Avaliku igusliku hulka kuuluvad need normid, mis igustavad vi kohustavad avaliku vimu kandjat kui sellist. Probleem :ebaselge, kuidas kvalifitseerida norme, mis mratlevad ldse avaliku vimu kandja ja mis on avalik vim ldse. Igal teoorial on oma probleemid, ideaalset lahendust ei ole. Subordinatsiooniteooria ja modifitseeritud subjektiteooria kombinatsioon. Artur- Teleid Kliimann iguskord lk 142 jj Ilmar Tammelo Varased td (1939 1943) lk 101 jj 3. AVALIK- JA ERAIGUSLIKUD DISTSIPLIINID a. Avalik iguslikud - Riigiigus - Haldusigus - (rahvusvaheline igus puudutab teist igusmaailma) - Euroopa Liidu igus - Karistusigus - Protsessiigus Eraiguslikud - tsiviiligus vlaigus asjaigus perekonnaigus primisigus - riigus (rihingute ja tehingute) 3

b.

5.

- mittetulundushingute igus 4. RIIGIIGUS, KONSTITUTSIOONIIGUS, PHISEADUSIGUS Riigiiguse esemeks on kik, mis puudutab riiki; kuhu kuuluvad valimisigus, erakonnaigus, krgemate riigiorganite korraldusigus. Konstitutsiooniiguse esemeks on konstitutsioon. Konstitutsiooni all vib mista phiseadust vi ka philaadi. Phiseadusigus ksitleb phiseadust (phiseadus, phiseaduse rakendamise seadus, phiseaduse tiendamise seadus) RIIGIIGUSE SSTEEM a. Riigi alusphimtted b. Phiigused c. Riigikorraldus d. Riik rahvusvahelises iguses

2 Eesti VabariikI Riik on mitmethenduslik ja tuleb diferentseerida. 1. Kolme elemendi petus (rahvusvaheline igus) looja Georg Jellinek a 1900 a. Rahvas kui fsilistest isikutest hisuse liikmed. Nottebohmi kaasus, Haagi kohus 1955 (peab olema hisuse liige, loomulik side genuine link) Kas vrstiriik Siiland on riik? b. Territoorium osa Maa pinnast, mille piirid on mratud kujunemisloo vi rahvusvaheliste kokkulepetega c. Suvernne vim igus kasutada judu 2. juriidiline isik, kel on kompetentsi defineerimise kompetents ainult riik tohib edasi anda riigivimu, delegeerida vimu. juriidiline isik abstraktne moodustis, kellele iguskord on annab igusvime (vime olla iguste ja kohustuste kandja) Fsilise isiku igusvime snnist, juriidilise isiku puhul on oluline kuhuni see ulatub. Jur.isikutel ei ole fsilise eksistentsiga iguskohustusi. Mis on riigi funktsioon? - lepinguteooria (kehtib tugevama igus, selleks on vaja lepingut, et mrata riigi monopol: probleem tugevama igus, vabadus lepingu slmimiseks 3. Riik kui inimiguste realiseerimise institutsioon inimigused nuavad riigi olemasolu (demokraatliku phiseadusliku riigi: vimude lahusus, toimiv phiseaduslik jrelevalve) 4. Riigiaparaat Riik on mitmethenduslik termin. 1. 2. 3. 4. II Riik kui teaduse ese Politoloogia riigipetus e analtiline sotsiaalteadus Empiiriline sotsiaalteadus numbriline statistika Filosoofia Riigipetus e riigiigusdogmaatika 3 dimensiooni Empiiriline dimensioon kirjeldame, mis on kehtiv igus Analtiline dimensioon arutelu kogutult informatsiooni baasilt, loogika Normatiivne dimensioon Formuleerime normi,( mis kstud, keelatud vi lubatud) vi vrtushinnangu. Peanduma ought

4

III Suvernsus kui riikluse tunnus Suvernsus kui absoluutne igus Jean Bodin Suvernsust kannab rahvas, mitte monarh Suvernsus on printsiip, mida saab osaliselt le kanda. See mida ei saa le kanda on n riigi tuumikvaldkond, phistted Regulatiivne norm on kas reegel vi printsiip. Reeglid kehtivad kik vi mittemidagi phimttel. Printsiip nuab oma reguleerimist vimalikult ulatuslikul mral. 1. Suvernsuse ksitlusi a) Riigi iseseisvus teistest riikidest b) igus oma lesanded ja eesmrgid ise mrata c) igus kasutada eesmrkide saavutamiseks ressursse piiramatult d) Ettekujutus, et riigivim on krgeim vim Maa peal e) Vim peab saama koonduda hteainsasse ktte kriisiolukorras f) Viimase sna igus 2. Rahvasuvernsus / riigisuvernsus a) Rahvas PS 1 lg 1, 10 b) Riigisuvernsus a. Iseseisvus (Eesti ei tohi saada hegi teise riigi osaks) sltumatus teistest riikidest III akt 1 Eesti on iseseisev sltumatu riik b. Sltumatus keegi ei saa elda Riigikogule mida ja kuidas teha. Euroopa Liit vib direktiivi adresseerida otse Eesti Vabariigi valitusele. Kliimani mistes on suvernsus kadunud. 2006. Aastal eldi, et EL toob kaasa olulise ja lbiva Phiseaduse muutmise, et viia see koosklla Euroopa Liidu igusega (Riigikohus) c. Unitaarriik 2 IV Eesti Vabariigi territoorium 122 V Eesti Vabariigi ajalooline areng J. Pld Loenguid Eesti riigiigusest 1. EV tekkimine ja areng kuni 1932 30. mrts 1917 loodi Eestimaa kubermangu ajutine Maanukogu ehk Maapev juuli 1917 Maanukogu otsus krgemast vimust (1. RT 27.nov 1918) 21- 22 jaanuar 1918 valimised 24. veebruar 1918 19 veebruar 1918 Eesti pstekomitee Saksa okupatsioon 21. november 1918 Maanukogu krgema vimu kandja Vabadussda juuni 1919 EV valitsemise kord Vabadussda lppes 15. juuni 1920 EV esimene phiseadus (89 paragrahvi) 1926 EV phiseaduse muutmine / pllumeeste kogu 2. EV phiseaduse muutmise lugu Veebruar 1932 Riigikogu algatas phiseaduse muutmise Tnissoni algatusel Mrts 1932 otsustati panna muudatusele 13 15 august 1932 rahvahletus; phiseadus vastu vtmata 333 979: 345 215

5

3. 4.

5.

6.

November 1932 algatada uuesti phiseaduse muutmine, kaotati rahvahletuse kohustus, 30 % 10 12 juuni 1933 teine hletus eelnu le 161 598 : 333 118 9. detsember 1932 ilmus RT Lisa vabadussjalaste phiseadus Juuni 1933 panna vapside eelnu rahvahletusele; muudeti 50 % - le 14 16 oktoober 33 kolmas hletus, vapside eelnu veti vastu 416 878 : 156 894 29 3. ptk, lisati riigivanema otsevalimine 60 7, 12 64 lg 2 Tnisson astus tagasi 24. jaanuar 1934 100 peva 12. mrts 1934 riigivanem Pts kuulutas vlja kaitseseisukorra riigis, Laidoner kaitseve lemjuhatajaks; side kontroll, vapside organisatsioonid suleti, Laidoner keelustas erakonnad 16. mrts Riigikogu kinnitas Ptsi otsused ja katkestas istungjrgu 2. oktoober 1934 Pts lpetas Riigikogu istungjrgu Vaikiv ajastu 1938. a. Phiseadus Jaanuar 1936 eelnu rahvahletusele Rahvuskogu kokkukutsumiseks Oktoober kuulutas vlja rahvuskogu valimised Detsember Rahvuskogu valimised Jaanuar 1937 kutsuti kokku rahvuskogu Veebruar Rahvuskogu kodukorra mramine 1. jaanuar 1938 veti phiseadus vastu - Loodi iguskantsleri ametikoht Kevad 1938 valimised 21. aprill 1938 kogunes EV okupeerimine 28. august 1940 II MS Eestis 14. juuni 1941 suurkditamine Uluots koalitsioonivalitsus Otto Thief November 1944 ENSV aeg 25 29 mrts 1949 19. detsember 1978 EKP venestusprogramm 40 kiri Phiseaduse eellugu 23. august 1987 Hirvepargi koosolek 1988 NSVL Rahvasaadikute kongressi valimine 22. juuni 1988 rahvussmboolika 11. september 1988 Eestimaa laul Veebruar 1989 kodanikekomitee 18. mai IME 23. august Balti kett Veebruar mrts Eesti kongress 8. mai 1990 1 - 6 Mrts 1991 referendum 77, 83 % poolt 19. august 1991 augustiput Moskvas 20. august lemnukogu, riiklik iseseisvus Phiseaduslik assamblee 6

7. Phiseaduse snnilugu 28. jaanuar 1992 referendum RT 1992, 26, 349

7

a.

b.

VI Eesti Vabariigi igusjrglus ja iguslik jrjepidevus 1. misted a. igusjrglus esineb siis kui ks isik jrgneb teisele teatud iguslikus positsioonis ksikigusjrglus ks igus vi kohustus lheb le nt VS 164 lheb le nudeigus ldigusjrglus esineb siis kui uuel subjektil o kik eelmise igused ja kohustused nt primine b. iguslik jrjepidevus kontinuiteet esineb siis, kui ks igussubjekt eksisteerib katkematult restitutio ad integrum kigi iguste tielik taastamine 2. Eesti Vabariik??? EV diskontinuiteet 1992 a phiseaduse vastuvtmine ei jrginud 1938 a justunud phiseaduse muutmise menetlust Pikk aeg 1940 a vabatahtlikkus Territoorium ei hti EV kontinuiteet REV situatsioon Nt Malta ordu Faktiline sund Vastupanuliikumised VII EV Euroopa Liidus 1. Olulised faktid (Eesti tee EL-i ) a) Poliitiline kriteerium: stabiilsed institutsioonid, demokraatia, inimiguste aj rahvusvhemuste kaitse b) Majanduslik kriteerium: toimiv turumajandus, toime tulemine EL-i konkurentsis c) Vimeline titma EL-i liikmelisusest tulenevaid kohustusi 2. periodiseering: a) 24. november 1995 avaldus EL-i astumiseks mravaks saavad olla ainult objektiivsed kriteeriumid b) Detsember 1997 Euroopa lemkogu otsustas laienemislbirkimisi 6 riigiga c) Mrts 1998 algasid lbirkimised d) Detsember 1999 lemkogu Helsingis laiendati ringi 15 liikmesriigini, Maastichti leping kehtis e) Detsember 2000 Nizza leping Euroopa lemkogu muutis otsustusssteemi nii, et liit saaks laieneda f) Euroopa phiiguste harta vljakuulutamine, phiseaduse 2. peatkk g) Veebruar 2001 Nizza leping kirjutati alla h) 1. veebruar 2001 Nizza leping justus i) Detsember 2001 Ledeni lemkogu Brsselis (deklaratsioon EL-i tulevikust, tee phiseaduse konvendi loomisele kuni 2003 juuni) j) Dets 2002 Kopenhaageni lemkogu 10 uut riiki kutsuti liikmeks alates 1. mai 2004 (va Rumeenia ja Bulgaaria) k) Detsember otsus rahvahletuse korraldamise kohta l) Aprill 2003 hinemislepingu allakirjutamine m) September 2003 referendum n) Oktoober 2003 EL liikmesriikide valitsustevaheline konverents moodustada Euroopa phiseadust hlmav leping o) Jaanuar 2004 Riigikogu ratifitseerib liitumise p) 1. mai 2004 Eesti sai EL- i liikmeks 8

18. juuni Brsseli lemkogu kinnitati hehlselt phiseadus Oktoober 2004 Rooma lemkogul allakirjutamine 1. november 2006 oleks pidanud hakkama phiseadus kehtima E leping Nizza lepingu redaktsioonis, EL-i leping Maastichti Phiseadus I osa: Euroopa Liidu phiiguste harta II osa: Liidu poliitika ja toimimine III osa: ld- ja lppstted Inimvrikus kige krgemal kohal, phi ja kodanikuigused, igused menetlusele, sotsiaalsed igused, EL-i president 2, 5 aastat, EL-i vlisminister, Ministrite Nukogu, EL-i komisjon (kuni 2014 igal oma, hiljem 2/3 ), liikmesriigid rotatsiooni phimttel, Euroopa Parlament 750-ni, liikmeid vhemalt 6, liidu kompetents kik ksimused tuleb lahendada nii madalal tasemel kui vimalik, liit sekkub alles siis kui liikmesriigid selleks iguse annavad; smbolid- lipp, hmn, 9. mai 3. EL- i iguste lemuslikkus a) Costa vs Enel Euroopa kohtu lahendid 1964, 1251 jj : liikmesriigid on kindlalt kandnud oma suvernsed igused le nene poolt loodud hendusele, nad ei saasedda protsessi hilisemate henduse kontseptsiooniga mittehtivate hepoolsete sammudega tagasi prata Enel Itaalia elektrienergia nukogu Costa - aktsionr, kellel ettevtte aktsiad Euroopa Liidu igus ( ka sekundaarigus) on liidu territooriumil hetaoliselt ja vahetult kohandatav alusleping Direktiivid, Mrused (sekundaarigused) PHISEADUS ? SEADUS X X MRUS X X b) Kollisioon 1. BVerfGE 37, 271 Solange I ( nii kaua kui) Niikaua kui ei ole EL-l endal vrreldavat phiiguste kaitset phiseadusliku jrelvalve kohus Euroopa sekundaariguse kooskla riikliku seadusega 2. BVerfGE 73, 339 Solange II Niikaua kui Euroopa henduses on euroopa kohtu iguse mistmise, mis tagab phiiguste mjusa kaitse, niikaua ei kontrolli riiklikku phiseaduslikku jrelvalvet ( ei sekku) 3. BVerfGE 89,155 Maastricht lppastmes jb riigile igus vlja astuda Piiratud ksikvolituse printsiip, EL saab toimida ainult ettenhtud lepingute raames 4. BVerfGE 102,147 BANANA SAGA 37 Euroopa Liidu igus peamine 5. BVerfGE 2BvR 2236 / 04 - Darkazanli EL- i direktiivid allutati vastu vetud siseriiklikele seadustele

q) r) s) t) u)

9

4. EV suvernsus a) Phiseadus 1 - iseseisvus( Kliimann- ei tohi muuta teise riigi liitosaks) - sltumatus (parlamendile ei saa elda, mida teha) b) III AKT 1 2

3 Eesti Vabariigi phiseadusI phiseaduse miste igusaktis fikseeritud poliitilise ksuse phikord 1. Normatiivne / empiiriline; philaad, -olemus Phiseaduse thendus Vormiline Sisuline on kirjas krgemate riigiorganite phistruktuurid, eesmrgid, indiviidi tagatised, poliitilise tahte kujunduse protsess II phiseaduse teooriad 1. normistik Hans Kelsen 2. phivailik Carl Schnitt 3. integratsiooni protsess Rudolf Smend 4. vrtuskord Rudolf Smend 5. hiskonlik leping John Locke III igusnormi hierarhia ( mrab normi muudetavus, mida raksemini muudetav, seda krgemal hierarhias) Konstitutsioonilised seadused: 1. phiseaduse alusphimtted I , XV peatkk, PSTS 2. phiseaduse II XIV peatkk, PSRS (Phiseaduse rakendamise seadus) 3. konstitutsionaalsed seadused phiseaduse 104 II 4. Rahvusvaheline leping 5. 6. lihtseadus 7. seadlus 8. Vabariigi Valitsuse mrus 9. Ministri mrus 10. KOV volikogu mrus 11. KOV valitsuse mrus 12. (kehtiv igusnorm) individuaalakt

10

IV phiseaduse struktuur Preambula 1.ldstted 2.Phiigused, vabadused ja kohustused 3.Rahvas 4.Riigikogu 5.Vabariigi President 6.Vabariigi Valitsus 7.Seadusandlus 8.Rahandus ja riigieelarve 9.Vlissuhted ja vlislepingud 10.Riigikaitse 11.Riigikontroll 12.iguskantsler 13.Kohus 14.KOV 15.Phiseaduse muutmine V Phiseaduse muutmine 1. algatamine 16 2. muutmise viisid a. rahvahletusel 163 lg 1 p.1, 164 : RK 3/5 61 + 50 % + 1 hl rahvahletusel b. Riigikogu kahe jrjestikuse koosseisu poolt 163 lg 1 p.2; 165 : RK 51+ 61 c. Riigikogu poolt kiireloomulisena 163 lg 1 p.2; 166 : 81? + 68 3. 167 president peab vlja kuulutama

4 Phiseaduse tlgendamineI Tlgendamise miste 1. Tlgendamine largissimo sensu tlgendamine kige laiemas thenduses arusaamine eseme mttest, mille on valmistanud isik, kes kasutab oma vimet siduda esemega mte nt pikeseloojang 2. Tlgendamine largo sensu arusaamine keelelistest vljenditest tlgendamine laias thenduses 3. Tlgendamine sensu stricto arusaamine keelelistest vljenditest, mis algab ksimusega ja lpeb otsustusega he lahenduse kasuks mitmest vimalikust II F. C. V. Savigny-vananenud Grammatiline Loogiline Ajalooline Sstemaatiline III Tnapevased voolud 1. toopika : T. VIEHWEG tlgendamisel on toopiline struktuur (toopiline struktuur- pdis misteid ja lauseid sstemaatiliselt grupeerida) 2. hermeneutika: hermeneutiline spiraal on phiolemus (thendust omistama) 11

H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright 3. analtiline filosoofia kike peab analsima (analsib keelt, ei anna kriteeriume) Gottlob Frege 4. argumentatsiooniteooria otsustavad paremad argumendid(kike on vimalik phjendada) IV Tlgendamise koht 1. Vahetegu internse ja eksternse igustamise vahel / Robert Alexy Subsumptsioon(paigutamine selle alla)-seesmine igustamine sllogismi struktuur (kolmeastmeline jreldus) (1) (x) ( Kx OTx) (2) Ka (3) OTa (x) kigi (xde) suhtes kehtib K normi koosseis ja iguslik tagajrg ( kui x tidab normi K tunnused Kx) O deontlik operaator(peandumine) T iguslik tagajrg x - muutuv indiviid Ka konkreetne indiviid, a tidab koosseisu K tunnused OTa a suhtes tuleb kohaldada iguslik tagajrg T Iga kaitseliitlane seltskonnas peab olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuga (1) Kui x on laps, kelle vanematest ks on Eesti kodanik, siis on x-l igus Eesti kodakondsusele snnilt (2) Liis on laps, kelle vanematest ks on Eesti kodanik (3) Liisil on igus Eesti kodakondsusele snnilt Internse igustamise struktuur 1,2 premissid 3 konkluusio Premisside phjendamine on eksterne igustamine O vljendab peandumist (sollen, ought) Kas peandumise maailmas kehtivad loogilised seosed? (1) Loogika on teadus lausetest (2) Laused, mis sisaldavad normi ehk peandumist, ei saa olla tesed ega vrad. (3) Normiloogikat ei ole olemas Loogika vib olla ka teos seostest. Wrighti deontiline teooria Op on kstud midagi teha (suitsetada) Fp O p - on kstud mitte (keelatud) suitsetada Op Op P permission (luba) Deontiline ruut (A. Arnio raamat)

Pp = O p

Op = P p

2. igusmistete struktuur a) Mitmethenduslikkus ja inkonsistents

12

(1) Mitmethenduslikkusega on tegemist siis, kui hel ja samal snal on kigi pdevate knelejate jaoks erinevates kontekstides erinev thendus. Nt pank, maks (2) Inkonsistents esineb siis, kui hel ja samal snal on hes ja samas kontekstis erinevate pdevate knelejate jaoks erinev thendus. Vrandatav ra antav vrandamatu ra andmatu Nt. 39 autoriigus on vrandamatu igus (ei tohi ra vtta) 1 iseseisvus on vrandamatu (ei tohi ra anda) b) Ebatpsus c) Evaluatiivne avatus vrtuseline V Vimalikud argumendivormid 1. Lingvistilised argumendid (keelelised) a) Semantilised (snade thendus) 28 lg 4 b) Sntaktilised (viited lauseehitusele) 2. Geneetilised (tekstikoostamise protsessis osalenud isikute tegelik tahe )subjektiiv teleoloogiline 3. Sstemaatilised a) Konsistentsi tagavad eesmrgiks vltida vastuolusid phiseaduse normide vahel b) 65 p.7 ainsuse kindel kneviis on kohustatud c) Kontekstuaalsed viitab normi asukohale seaduse kontekstis d) Mistelis-sstemaatiline lhtuvad aine mistelisest lbittamisest ja sstemaatilisest tiuslikkusest e) Printsiibilised normidel on printsiibi struktuur, on norme, mida saab tita mitmel erineval moel f) Spetsiaalne juriidiline argument analoogia g) Prejuditsiaalsed viited varasemateke kohtulahenditele h) Ajaloolised viited ajaloole i) Komparatiivsed vrdlev 4. ldised, praktilised argumendid eristab see, et nende aluseks on vrtushinnang ja argumendiga nustumine thendab vrtushinnanguga nustumist

13

II OSA: Phiseaduse alusphimtted 5 levaadeI Phiseaduse alusphimtte miste Phiseaduse alusphimtted on riigi struktuuri printsiibid, mis mravad Eesti Vabariigi iguskorra phialused. Nad on aluseks teistele phiseaduse printsiipidele ja reeglitele. Demokraatia phimte, sisaldab endas muuhulgas lbipaistvust, poliitilist vastutust. Norm igus millelegi, kohustus millelegi. Sisaldab endas peandumist. Normitekst on see, millest me norme loome. Normid eksisteerivad abstraktses maailmas. Mida mista individuaalakti all? - ainult need, mis konkreetselt adresseeritud ldakt kui termin ktkeb endas probleemi, sugereerib, et tegemist on ldseadusega. Meldud on universaalakti. See akt, mis avatud adressaatide ringile. ldkorraldus? HMS 51 lg 2(2) ldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud ldiste tunnuste alusel kindlaksmratud isikutele vi asja avalik-igusliku seisundi muutmisele.

Konkreetne / abstraktne vahetegu ei ole vimalik vahet teha vahet nii et ks ese on kas abstraktne vi konkreetne, pigem on kraadi ksimus konkreetsem, abstraktsem kasutades vrdlusastmeid.

56