Uus-Meremaa Konstitutsiooniline Akt 1852.a.

Uus-Meremaa Valimisseadus 1927.a.

Westminsteri 1931.a.statuudi mõningate jagude vastuvõtmise akt. [25 november 1947.a.]

[Uus-Meremaa 1950.a.akt]

Uus-Meremaa

New Zealand

Aotearoa

Pindala 268,046 ruutkilomeetrit. Elanikke 3.389.000 (1990.a.). Iseseisvus 1931.a. Rahvuspüha

6.veebruar, Waitangi päev (1840.a. maoorid tunnistasid selle lepinguga Briti ülemvõimu). 1907.a.

dominiooni staatuses. Peale Westminsteri statuudi aktsepteerimist sai 1947.a. täieliku iseseisvuse.

Uus-Meremaa esimesest põhiseaduslikust 1852.a. Konstitutsioonilist Aktist on tänapäevaks [82

paragrahvist oli viimati (1960) 19 paragrahvi.] jõus enamus paragrahve kaotanud jõu ja asendatud

uutega, mis on vastu võetud kas Inglise või oma parlamendi poolt. Paljud eluvaldkonnad ei ole

reguleeritud normatiivaktidega, vaid tavadega – konstitutsiooniliste kokkulepetega.

Hümn: “God Defend New Zealand”(„Jumal kaitse Uus-Meremaad“). Muusika John Woods,

1878.a. Sõnad Thomas Bracken, 1875.a. Kohandatud 1940.a. Samuti: “God Save the Queen” (Jumal

kaitse Kuningannat“ (sama mis Inglismaal), mis omab rahvushümniga võrdset staatust 1977.a.

Uus-Meremaa Konstitutsiooniline Akt

1852.a.

[15-16 Viktoria valitsemise aasta, 72 peatükk]

Uus-Meremaa kolooniale esindusliku Konstitutsiooni kinkimise Akt

[30 juuni 1852.a.]

1-31. [Tühistatud.]

32. Peaassamblee asutamine. Uus-Meremaa koloonias asutatakse Peaassamblee, mille

koosseisus on Kuberner, [Seadusandlikust nõukogust *. (*See on välja jäetud kooskõlas 1(2)

Seadusandliku nõukogu likvideerimise 1950.a. Aktiga.)] ja Esindajatekojast.

33-43. [Tühistatud.]

44.Peaassamblee kokkukutsumise koht ja aeg. – Uus-Meremaa Peaassamblee peab tulema

kokku sellisel ajal ja sellises kohas Uus-Meremaa territooriumi piirides, millised hakkab Kuberner

aegajalt oma spetsiaalse proklamatsiooniga määrama; Kuberner võib oma äranägemise järgi

Assamblee istungjärku sulgeda või selle laiali saata.

45.[Tühistatud.]

46.Ustavuse tõotus. – Mitte ükski mainitud Seadusandliku nõukogu või Esindajatekoja liige ei

või osaleda istungil või hääletamisel enne seda, kui ta on andnud ja allkirjastanud alltoodud tõotuse

Kuberneri või isiku või isikute ees, kes on volitatud tõotust vastu võtma:

“Mina, A. B., tõotan siiralt ja vannun olla ustav ja tõeliselt truu Tema Kõrgusele Kuninganna

Viktoriale. Ja aidaku mind selles Jumal”.

47.Tõotuse asemel tehtud avaldus või deklaratsioon. – Igaühel, kellele on seadusega antud

õigus tõotuse asemel teha pidulik avaldus või deklaratsioon, võib tõotuse asemel teha sellise

avalduse või deklaratsiooni.

48-52.[Tühistatud.]

53.Peaassamblee õigus anda välja seadusi. – Mainitud Peaassambleel on õigus (allpool

toodud väljajättude ja piiravate tingimustega) anda välja seadusi, et hoida rahu, korda ja Uus-

Meremaa head juhtimist, niivõrd, kui need seadused ei satu vastuollu Inglismaa seadustega*

(*Käesoleva paragrahvi mõttes on “Inglismaa seadused” all mõeldud impeeriumi seadusandlike akte,

mille mõju laieneb Uus-Meremaale [Impeeriumi 1865.a. Akt kolooniate seaduste kehtivusest, §2 ja

§3.]); seadused, mis on Peaassamblee poolt sellises korras välja antud tühistavad ja asendavad

igasugused neile vasturääkivaid seadusi või korraldusi, milliseid võidi enne välja lasta mingite

provintsi nõukogude poolt; on kehtetu ja ei oma jõudu igasugune seadus või korraldus, mis on antud

välja mingi provintsi nõukogu poolt temale igas küsimuses antud volituste alusel, mille alusel tal on

seadusandlik õigus, ülalpool mainitud volituste alusel, kuivõrd see seadus või korraldus asub

vasturääkivuses või on sobimatu mingi Peaassamblee poolt vastu võetud seadusega.

54.Assigneerimine ja rahaliste vahendite väljaandmine. – Esindajatekojal ja Seadusandlikul

nõukogul on õigus vastu võtta, aga Kuberneril ei ole õigust anda oma nõusolekut mingi eelnõule, mis

eraldab riiklikele teenistustele ükskõik millise rahasumma Tema Kõrguse tuludest Uus-Meremaa

piires, kui Kuberner eelnevalt Tema Kõrguse nimel ei soovitanud Esindajatekojal näha ette teatud

riigiteenistuse asutamist, millele näidatud rahalised vahendid on määratud; ja kui käesolevas aktis ei

ole teisiti ette nähtud, siis mitte mingi osa summast, Tema Kõrguse tuludest Uus-Meremaa piirides ei

saa olla välja antud teisiti, kui käske täites, mis on Kuberneri poolt is iklikult allkirjastatud ja saadetud

Uus-Meremaa Riikliku laekurile.

55.Kuberner võib anda eelnõusid kummasegi Kotta. – Kuberner võib seaduse alusel anda

Seadusandlikku nõukogusse või ka Esindajatekotta läbivaatamiseks läkituse teel igasuguseid

eelnõusid, milliseid ta loeb neile soovitavaks teha; kõik sellised eelnõud kuuluvad läbivaatamisele

sellises sobivas korras, milline määratletakse sellise asja suhtes ülalpool mainitud eeskirjade ja

käskudega.

56.Kuberner võib olla eelnõuga nõus, võib selle tagasi lükata, võib eelnõu reserveerida või

teha sellesse parandusi. – Kui Seadusandlikus nõukogus või Esindajatekojas vastu võetud eelnõu on

esitatud Kubernerile Tema Kõrguse nõusoleku saamiseks, siis Kuberner kuulutab oma äranägemise

põhjal, kuid ikkagi pidades kinni käesoleva akti määrustest ja neist juhistest, milliseid ta on aegajalt

saanud Tema Kõrguselt, et ta, Tema Kõrguse nimel, väljendab sellise eelnõu suhtes nõusolekut, või

siis ta keeldub selle eelnõu heakskiitmisest, või et ta reserveerib sellise e elnõu Tema Kõrguse

heaksarvamisele; kusjuures, ainult , Kuberner, enne kui väljenda nõusolekut mingi temale sellises

korras esitatud eelnõu suhtes, võib seaduslikul alusel teha sellesse selliseid parandusi, milliseid ta

peab vajalikuks või sihipäraseks, ja läkitusena saata selline eelnõu koos selliste parandustega

Seadusandlikku nõukokku või Esindajatekotta, nagu ta peab sobivaks, tagasi; selliste paranduste

Nõukogus või vastavalt Kojas läbivaatamine leiab aset sellises sobivas korras, milline saab ettenähtud

sellise asja jaoks ülalpool toodud reeglites ja käskudes.

§57.Kuberner on kohustatud järgima Tema Kõrguse poolt antud instruktsioone. – Tema

Kõrgus võib seaduslikul alusel Salanõukogu soovituste alusel, või Tema Kõrguse allkirja ning pitsatiga,

või ühe riigi peasekretäri vahendusel aegajalt saata Uus-Meremaa Kubernerile selliseid

instruktsioone, millised Tema Kõrgus peab sobivaks teha Kuberneri juhtimiseks temale käesolevate

instruktsioonidega antud volituste alusel nõusoleku väljendamiseks, või nõusolekust keeldumiseks,

või Tema Kõrguse heaksarvamisel eelnõude reserveerimiseks, mis kuuluvad vastuvõtmisele mainitud

Seadusandliku nõukogu või Esindajatekoja poolt; seejuures peab Kuberner tegutsema vastavalt

antud instruktsioonidele.

§58.Tema Kõrguse poolt Kuberneri heakskiidu saanud eelnõude tagasilükkamine. – Kui mingi

Kubernerile esitatud eelnõu suhtes, mis on esitatud Tema Kõrguse heakskiidu saamiseks, see

Kuberner väljendab Tema Kõrguse nimel nõusolekut, siis ta on kohustatud esimesel sobival juhu l

selle üle andma ühele Tema Kõrguse riigi peasekretärile selle eelnõu autentse koopia, mille suhtes on

antud sellises korras nõusolek; kahe aasta jooksul peale seda, kui selline eelnõu on riigisekretäri poolt

saadud, võib Tema Kõrgus seaduse alusel kuulutada Käsuga Nõukogus sellise eelnõu

tagasilükkamisest. Selline tagasilükkamine, koos sellise eelnõu ülaltoodud korras saamise kuupäeva

tõendava riigisekretäri allkirja ning pitsatiga tõendiga, peale seda kui temast on kuulutatud Kuberneri

poolt Seadusandlikule nõukogule või Esindajatekojale suuliselt või läkituse teel, või proklamatsiooni

teel “Valitsuse Teatajas”, teeb mainitud eelnõu sellise kuulutamise päevast tühiseks ja

annulleerituks.

§59.Reserveeritud eelnõud jõustuvad vaid Tema Kõrguse nõusolekul. – Mitte ükski eelnõu,

mis on reserveeritud Tema Kõrguse heaksarvamiseks, ei saa jõustuda või kehtida Uus-Meremaal seni,

kui Kuberner ei teata oma kõnes, või läkitusega mainitud Seadusandlikule nõukogule ja

Esindajatekojale, või proklamatsiooni teel, et selline eelnõu oli esitatud Tema Kõrgusele Nõukogus ja

et Tema Kõrgusel oli meelepärane selle suhtes väljendada nõusolekut; Seadusandliku nõukogu ja

Esindajatekoja päevikutes tuleb teha sissekanne igast sellisest kõnest, läkitusest või

proklamatsioonist, aga sissekandest tehtud vastaval moel tõestatud koopia peab olema üleantud

Ülemkohtu registraatorile, või teisele ettenähtud ametiisikule, selle säilitamiseks Uus-Meremaa

arhiivides. Mitte ükski eelnõu, mis on ülalpool toodud korras reserveeritud, ei oma jõudu ega kehti

Uus-Meremaal, kui Tema Kõrguse heakskiidust ei ole ülalpool toodud viisil teatatud kahe aasta

kestel, alates lugemist päevast, mil selline eelnõu oli ülalpool toodud korras esitatud Kubernerile

Tema Kõrgusele läbivaatamiseks.

§60.[Tühistatud.]

§61.Sõjaväe varustamiseks määratud asjad ei kuulu tollimaksustamisele, nõnda nagu ei tohi

võtta makse, lõive jne. , rahvusvahelisi lepinguid rikkudes. – Peaassambleel ei ole õigust panna peale

makse asjadele, mida veetakse Tema Kõrguse maa- ja merevägedele, võrdselt tal ei ole õigust panna

peale makse, keelde või piiranguid, vabastada maksudest, anda ergutuspreemiaid, tagastada

tollimakse, või kinkida muid privileege mingite asjade välja või sisseveol, või võtta makse laevade

laadimise eest rikkudes mingit rahvusvahelist lepingut või lepinguid, mis on sõlmitud Tema Kõrguse

ja mingi välisriigi vahel.

§62. §63. [Tühistatud.]

§64.Lisas näidatud tsiviil- ja kohtuteenistuse kulude katteks rahasummade väljamaksmine. –

Tema Kõrgusele tuleb igal aastal maksta välja tuludest, mis on saadud sellistest maksudest, tollidest,

lõivudest ja muudest koormistest, aga ka Uus-Meremaal asuvate Krooni kasutamata maade müügist,

rahalised summad, mis on näidatud käesoleva Akti Lisas; sellised summad kuuluvad väljamaksmise le,

et katta Lisas näidatud teenistuste- ning sihtotstarbelisi kulusid ja need peavad olema väljaantud

Uus-Meremaa laekuri poolt, käskude alusel, milliseid hakatakse talle aegajalt saatma Kuberneri

allkirja ning pitsatiga.

§65.Lisas toodud rahaliste summade suuruse muutmine. – Uus-Meremaa Peaassambleel on

õigus mingi akti või aktidega muuta kõiki või mõnda summat, mis on toodud ülalpool viidatud Lisas,

aga ka selliste summade määramiseks teenistuse ja sihtotstarbelisteks kulutusteks, mis on Lisas

näidatud; kuid iga eelnõu, mis võetud vastu Seadusandliku nõukogu ja Esindajatekoja poolt, mis

suunatud Kuberneri töötasu muutmisele, või rahaliste kulutuste suurust, mis on ette nähtud

pärismaalaste vajadusteks, peab olema reserveeritud Tema Kõrguse heaksarvamisele; kuni akti või

aktidega muutmiseni, mis ülalpool mainitud, jääb Kuberneri ja kohtunike töötasu selliseks nagu ta oli

näidatud vastavas Lisas; rahaliste vahendite kulutamise üksikasjalikum aruanne käesolevatest

assigneeringutest, mis tehtud käesoleva akti, või sarnase Peaassamblee akti või aktide alusel,

millistest on mainitud ülalpool, erinevatele teenistustele või eesmärkidel, mis näidatud mainitud

Lisas, peab olema esitatud Seadusandlikku nõukokku ja Esindajatekotta kolmekümne päeva jooksul

peale istungjärgu avamist, kohe peale seda, kui sellised kulutused on tehtud; seejuures

Peaassambleel ei ole õigust mingi aktiga, mis ülalpool mainitud, vähendada mingi kohtuniku töötasu

seni, kui ta täidab oma ametikohustusi, millised tal on sellise akti vastuvõtmise hetkel.

§66.Tulude jaotamine. – Peale maksete sooritamist, mis tulid teha käesoleva akti määruste

alusel, kuulub kogu maksu, lõivude ja takside tulude ülejäänud summa, mis võetud Peaassamblee

mingi akti alusel, jaotamisele konkreetsete eesmärkide vahel, millised on selles suhtes igasuguse

Peaassamblee aktiga ette kirjutatud.

§66-70.[Tühistatud.]

§71.Pärismaalaste seadusi ja tavasid puudutavad määrused. – Kui osutub otstarbekaks Uus-

Meremaal elavate aborigeenide või pärismaalaste seaduste, tavade ja kommete säilitamine, kuivõrd

sellised seadused, tavad ja kombed ei ole vasturääkivuses üldinimlike printsiipidega, et neid juhtida

nende sisesuhetes ja kaubanduslikus läbikäimises, ja kui võib osutuda otstarbekaks eraldada teatud

ringkonnad, milles sellistest seadustest, tavadest ja kommetest tuleb kinni pidada, siis:

Tema Kõrgusel on õigus, seaduse alusel, Ühendatud Kuningriigi suure pitsatiga kinnitatud

armuliku Annetuskirjaga, aegajalt ette määrata meetmete võtmist ülalpool mainitud eesmärkide

saavutamiseks, sõltumata sellest, kas kohalikud seadused, tavad ja kombed asuvad Inglismaa

seadustega, statuutidega või tavadega, mis omavad jõudu Uus-Meremaal või selle mingis osas,

vasturääkivuses.

§72.Peaassamblee võib reguleerida kasutamata maade müümist jne. – Pidades kinni

käesoleva akti määrustest, on Peaassambleel õigus anda välja seadusi, mis reguleerivad Uus-

Meremaal Krooni kasutamata maade müümist, rendile- või kasutada andmist; kõik maatükid mille

üle, kooskõlas alljärgnevate määrustega, möödub pärismaalaste tiitel [kasutamisõigus,

?omandiõigus?], nõnda nagu ka muud maad, mis märgitud istungjärgu aktis, mis toimus Tema

Kõrguse 10/11 valitsemisaastal (112 Peatükk), on aktis, mille eesmärgiks oli Uus-Meremaa

koloniseerimine ja anda Uus-Meremaa kompaniidele laenuvõimalus, Krooni maade osastisena

(demesne) tuleb lugeda ja vaadelda käesoleva akti mõttes Krooni kasutamata maadena.

§73-79.[Tühistatud.]

§80.Termini “Kuberner” tõlgendamine. – Käesoleva akti tõlgendamisel tähendab termin

“Kuberner” isikut, kes antud ajal seaduslikul alusel teostab Uus-Meremaa juhtimist.

§81.[Tühistatud.]

§82.Aktide ja määruste avaldamine. – Proklamatsioon käesolevast aktist ja kõik

proklamatsioonid, mis tulevad avaldada selle määruse alusel, avaldatakse uus-meremaa “Valitsuse

teatajas”.

Lisa. [Tühistatud.]

310704VKL

***

Uus-Meremaa Valimisseadus 1927.a.

Akt, mis konsolideerib mõned Peaassamblee seadusandlikud aktid, mis puudutavad rahvaesindust

Esindajatekojas.

[11 november 1927.a.]

1.Lühendatud nimetus, elluviimine jne. – 1)Käesolev akt võib olla nimetatud 1927.a.

Valimisseaduseks ja see jõustub esimesel jaanuaril 1928.a.

2)Käesolev akt on jaotatud järgmistesse osadesse:

I Osa. Esindajatekoja moodustamine (§3 – 27)

II Osa. Valimiste ettevalmistamine (§28 – 99)

III Osa. Valimiste reguleerimine (§100 – 179)

IV Osa. Maooride esindatus (§180 – 197)

V Osa. Petitsioonid valimistest, äraostmine ja teised ebaseaduslikud teod (§198 – 242)

VI Osa. Muud küsimused (§243 – 252)*

(*Siin on toodud vaid Valimisseaduse I –IV Osa.)

2.Tõlgendamine. – Käesolevas aktis on, kui kontekstist ei tulene muud,

“täisealine” tähendab* [*“tähendab” on allpool asendatud sidekriipsuga] isikut, kellel on täitunud 21.

eluaasta;

“avaldaja” - isikut, kes pöördub avaldusega;

“avaldus” - avaldust, mis on tehtud kellegi poolt, et tema nimi kanda mingi ringkonna valijate

nimekirja;

“hääletamise ruum” sisaldab igasugust maja või ehitust, mida kasutatakse valimiste läbiviimise

ruumina;

“lisavalimised” - igasuguseid valimisi, erandiks üldvalimised;

“kandidaat” - igasugust mees- või naissoost isikut, kes on esitatud Esindajatekoja liikmekandidaadiks

ja käesoleva akti V osas tähendab igasugust mees- või naissoost isikut, kes on teinud kandidaadiks

saamise kavatsuse avalduse;

“ettekirjutusi väljaandev klerk” - ametiisikut, kes on määratud välja andma ettekirjutusi

Esindajatekoja liikmete valimistest;

“maksukoguja” - tollimaksude võtjat ja selleks on mingi sadama või muu koha tähtsaim tolliametnik;

“ebaseaduslikud toimingud” - äraostmist, kostitamist, keelatud mõjutamist või variisikute kasutamist,

nii nagu see on määratletud käesoleva aktiga või nagu see on tunnistatud Parlamendi üldise

õigusega; siia kuulub igasugune käesoleva aktiga ebaseaduslikuks kuulutatud tegu;

“esitamise päev” [kandidaatide] - päeva, mis on kehtestatud kandidaadiks esitamise dokumentide

vastuvõtmise viimaseks tähtajaks;

“ringkond, või valimisringkond” - Uus-Meremaa ringkonda või rajooni, mille esindajaks valitakse

Esindajatekoja liige;

“valimised” - Esindajatekoja liikme valimist;

“valija” - iga isikut, kelle nimi on kantud valijate nimekirja ja kellel on õigus osaleda igasugustel

valimistel;

“üldvalimised” – valimised mida viiakse läbi peale Peaassamblee laialisaatmist või selle

Esindajateekoja liikmete volituste tähtaja möödumisel;

“ettekirjutuste väljaandmine” – päeva, millel mingi ringkonna registraator saab kirja või

telegrammina teate sellest, et ettekirjutusi väljaandev klerk või isik, kes tegutseb tema asemel,

kirjutas alla antud ringkonnas valimiste läbiviimise ettekirjutusele;

“esialgne nimekiri” – valijate üldist või lisanimekirja, mis on koostatud valijate ametliku üldise või

lisanimekirja ettevalmistamise käigus;

“maoori” – Uus-Meremaa aborigeeni ja haarab sega rassist isikuid ning nende järeltulijaid ning nende

järeltulijaid abielust põliselanikega;

“kapten” – igasugust isikut (erandiks loots), kes teostab mingi merelaeva juhtimist;

“minister” – Krooni vastutavat ministrit, kes antud hetkel juhib valimiste läbiviimise ametkonda;

“postkontori ülem” – iga isikut, kes juhib postkontorit, ja selleks võib olla ka nais postkontori ülem või

isik, kes antud ajal postkontori ülema kohuseid täidab;

“ettekirjutatud” – käesoleva aktiga ettekirjutatut või selle alusel väljaantud korraldusi, või (käesoleva

akti V osa mõttes) kohtu eeskirju;

“avalike vahendite raiskaja” – isikut, kes on mõistetud süüdi igasuguste riigile, või mingitele

kohalikele võimuorganitele, või kohalike võimuorganeid esindava korporatsioonide kuuluvate

rahasummade ebaseaduslikus kulutamises või omistamises;

“avalik teade” – või “avalik notifikatsioon” – teadet, mis on avaldatud antud ringkonnas väljaantavas

ajalehes (kui selline on olemas), või valimisi läbiviiva ametiisiku äranägemise järgi mingis ringkonnas

levitatavas ajalehes, millise antud teade puutub;

“kvalifikatsioon” – kvalifikatsiooni käesoleva akti alusel;

“registreerima” – valijana registreerima;

“registreeritud valija” – valija, kelle nimi on kantud valijate nimekirja;

“registraator” – igasugust isikut, kes on käesoleva akti alusel teostab registreerimist;

“registreerimine” või “registreerimise aeg” – päeva, mil keegi registraator kannab kellegi isiku nime

valijate nimekirja;

“valimisi läbi viiv ametiisik” – isikut, kes on käesoleva akti alusel määratud mingis valimisringkonnas

valimiste läbiviimiseks;

“nimekiri” või “valijate nimekiri” – valijate üldist või lisanimekirja, mis on antud ringkonna jaoks

koostatud;

“meremees” – iga isikut, kes on tegev laeva pardal, mida ei vii edasi aerud;

“Spiiker” – Esindajatekoja Spiikerit;

“ettekirjutus” – ettekirjutust, mis on ettekirjutusi välja andva klergi poolt välja antud, mis teevad

valimisi läbi viivale ametiisikule ettepaneku asuda Esindajatekoja liikmete valimisi läbi viima.

I Osa

Esindajatekoja moodustamine

3.Esindajatekoja kokkukutsumise õigus. – 1)Kindral-kuberneril on aeg-ajalt, vajaduse

tekkimisel, õigus Tema Kõrguse nimel proklamatsiooni abil kutsuda kokku Uus-Meremaa

Esindajatekoja seitsekümmend kuus liiget ja peale selle ka neli maoorist liiget, nii nagu see on

ettenähtud käesoleva akti IV osas.

2)Iga selline Esindajatekoda, kui Peaassamblee ei saadeta varem laiali, omab volitusi kolmeks

aastaks ja mitte rohkem, alustades lugemist päevast, mis on kehtestatud Koja valimiste läbiviimise

ettekirjutuste tagastamiseks.* (Koos valimistulemuste äratoomisega.)

4.Parlamendi liikmed. – Esindajatekoja liikmeid nimetatakse ja neile omistatakse Parlamendi

liikme tiitel; käesolevas aktis, nii nagu ka kõigis teistes aktides, milliseid võetakse vastu hiljem, peab

olema sellele vastavalt tõlgendatud väljendit “Parlamendi liige”.

5.Spiikeri valimine. – 1)Oma esimesel Esindajatekoja istungil asutakse viivitamatult oma

liikmete hulgast üht isikut kogu mainitud Koja volituste ajaks Spiikeriks valima; see valimine on peale

selle kinnitamist Kindral-kuberneri poolt kehtiv ning jõustunud.

2)Kui vaid Spiikeri ametikoht on osutunud vakantseks surma, ametist loobumise või mingil

muul põhjusel, peab toimuma uus valimine, mis kuulub samas korras kinnitamisele.

3)Esindajatekoda tervikuna ja selle liikmed (kaasaarvatud maooridest liikmed), Spiiker ja Koja

komiteede juhatajad, kes täidavad oma kohustusi käesoleva akti jõustumise hetkel, jätkavad oma

kohustuste täitmist, pidades kinni käesoleva akti määrustest.

Esindatuse komisjonid

6.Esindatuse komisjonid. – 1)Selleks, et kindlustada Esindajatekojas Uus-meremaa elanike

esinduse normide perioodiline läbivaatamine, asutatakse kaks alalist komisjoni: üks Põhjasaarele,

mida nimetatakse “Põhjasaare esindatuse Komisjoniks”, ja teine Lõunasaarele, mida n imetatakse

“Lõunasaare esindatuse Komisoniks”.

2)Kumbki mainitud komisjonidest koosneb viiest liikmest, ja nimelt:

peainspektor ja krooni maade territoriaalsete ringkondade Taranaki ja Ouklandi komisarid on

vastavalt, kolme ametliku liikmena Põhjasaare Komisjonis;

Krooni Westlandi, Kenterberi ja Otago maade territoriaalsete ringkondade komisarid on

vastavalt kolmeks Lõunasaare Komisjoni liikmeks.

Ülejäänud kaks kummagi komisjoni liiget peavad olema sellised isikud, kes ei ole

riigiteenistuses ja ei ole Peaassamblee liikmeks, keda hakkab Esindajatekoda aeg-ajalt määrama

komisjonide mitteametlikeks liikmeteks.

7.Maa- ja linnaelanike mõiste määratlemine. Valimisringkondadeks jaotamine peale igat

rahvaloendust. – 1)Käesolevas paragrahvis, nõnda nagu ka alljärgnevates tähendavad:

“maaelanikkond” – igasuguseid elanikke, peale linnade elanikke;

“linnaelanikkond” – igasuguseid elanikke, kes elavad linnas või asumis, milles loetletakse üle

kahe tuhande elaniku, aga ka igasugust Oukland-City, Kraistser-City, Danidi- City või Wellington-City,

ümbritseval territooriumil, peapostkontorist kuni viie miili kaugusel elavaid elanikke.

2)Kahe kuu jooksul peale mingi korralise rahvaloenduse tulemuste teatamisest mainitud

komisjonidele, kusjuures valitsuse statistik on kohustatud hoolitsema võimalikult peatse ettekande

esitamise eest, peavad komisjonid jaotama Uus-Meremaa nii valimisringkondadeks, et tagada

Esindajatekojas võimalikult proportsionaalne rahvaesindus allpool toodud alustel, ja nimelt:

a)Uus-Meremaa elanike lugemisel tuleb, käesoleva akti eesmärkide tagamiseks, maaelanike

hulgale, tema arvust, lisada kakskümmend kaheksa protsenti;

b)Uus-Meremaa elanike üldarv (välja arvatud maoorid) koos mainitud lisaga, tuleb jaotada

Esindajatekoja liikmete arvuga (välja arvatud neli maoorist liiget), ja sellise jagamise teel saadud osa

moodustab kvoodi;

c)Uus-Meremaa tuleb jaotada selliseks hulgaks ringkondadeks, kui palju on Esindajatekojas

liikmeid (välja arvatud maoorist liikmed);

d)selliste ringkondade suurused peavad olema vastavalt sellised, et igale ringkonnale tuleks

üks liige, kusjuures kuni ringkondadeks jaotamise hetkeni on ringkonna elanikkond koos ülalpool

mainitud lisaga peab olema võrdne saadud kvoodiga, arvestades edaspidi paranduste suhtes

kehtivaid määrusi;

e)üksikute ringkondade moodustamisel tuleb pöörata nõutavat tähelepanu

valimisringkondade eksisteerivatele piiridele, huvide ühtsusele, ühendusteede olemasolule ja

maastiku topograafilisele iseloomule;

f)kui see on võimalik, siis tuleb valimisringkondade piirid kehtestada sellisel moel, et vastavad

territooriumid, mille suhtes kehtib litsentsi mõju, ei oleks lülitatud ringkonda, mille üle ei laiene

määrus litsentsidest; kui aga, komisjoni arvates, ei ole võimalik sellest reeglist kinni pidada, siis see

erand peab olema märgitud komisjoni aruandes koos selgitusega, sellest, miks sellest reeglist ei

saadud kinni pidada.

8.Parandused kvoodile. – Kui ühe komisjoni arvates ei saa ringkondi moodustada kooskõlas

ülalpool toodud nõuetega sellisel moel, et kvoodist oleks täpselt kinni peetud, siis komisjonid võivad

iga ringkonna suhtes teha parandusi kvoodi suhtes, suurendades või vähendades ringkonna elanike

hulka arvu võrra, mis ei ületa tuhande kahesaja viitkümmet inimest.

Seejuures, kui antud ringkonnas on elanikkond eranditult linnaelanikest koosnev, võivad

komisjonid teha sellise paranduse ringkonna elanike arvu suurendamise või vähendamise arvel arvus,

mis ei ületa kahtsada viitkümmet inimest.

Seejuures samuti, kui ringkonda kuulub mingi osa Ouklandi, Welligtoni, Kraitseri või Danidini

linnast, aga samuti kui ta külgneb mingi sellise ringkonnaga kus elab maaelanikkond, siis

maksimaalne parandus peab võrduma arvuga, mis asub tuhande kahesaja viiekümnega samasuguses

suhtes (peale täiendust, mis ettekirjutatud eelneva paragrahvi punktiga “a”), millisega antud

maapiirkonna elanikkond suhtub kvooti.

9.Kaalutlused, millest peavad juhinduma komisjonid kvootidele paranduste tegemisel. –

Valitsuse statistiku aruanne rahvaloenduse tulemustest, mis tehtud vi imati enne vastavatesse

ringkondadesse jagamist, võib olla ja peab olema piisavaks aluseks Uus-Meremaa või selle mingi

ringkonna elanike arvu kindlaksmääramiseks; kuid komisjonid võivad ülalpool mainitud paranduse

tegemisel, tuhande kahesaja viiekümne inimese piires võtta kaalutlusele (arvesse):

a)täisealiste elanike arvu suhe (välja arvatud maoorid) ja antud ringkonna üldise elanike arvu

suhtes (välja arvatud maoorid);

b)antud ringkonna geograafilist asendit ning ühendusteede olemasolu.

Selle juures komisjonid, suurendades või vähendades ringkonna elanike arvu, peavad

juhinduma sellest, et mitte vähendada võimalusel linnalähedasi valimisringkondi vaid maaringkondi.

10.Komisjon määrab ühiselt ringkondade arvu ja edasi nad töötavad lahus. – 1)Kumbki

komisjon istuvad koos ühendkomisjonina, et määratleda ülalpool mainitud eesmärke, korda ja

aluseid, ringkondade arvu Põhja- ka Lõunasaarele; edaspidi nad tegutsevad lahus ja teineteisest

sõltumatult, kusjuures Põhjasaare Komisjoni funktsioonid piirduvad maini tud saarega nagu ka

Lõunasaare Komisjoni kohustused ja funktsioonid Lõunasaarega.

2)Kindral-kuberneril on õigus määrata kindlaks mainitud ühendistungi toimumise koht ja aeg

ning kirjutada sellele ette istungi läbiviimise kord: komisjonid peavad, saanud kätte Kindral-kuberneri

juhised, tema poolt kindlaks määratud aja jooksul täitma kõik formaalsused, mis on vajalikud

käesoleva akti §7-§10 määruste elluviimiseks.

11.Piiride [ringkondade] muutmise kavatsuse teade. – Kui mingi komisjon teeb ettepaneku

eksisteerivate ringkondade piiride muutmiseks, siis nende poolt kavatsetavatest muudatustest peab

olema avaldatud teade “Teatajas”; vastuväited kavatsetavale piiride muutmisele võivad olla esitatud

kirjalikult komisjonile, mis sellised muutusi planeeris; see komisjon peab need vastuväited

ettenähtud viisil läbi vaatama, enne kui ta teeb lõplikud otsused.

12.Kindral-Kuberner avaldab komisjonide ettekanded. Uued valimisringkonnad. Kaardid. –

1)Igal juhul esitavad komisjonid Kindral-Kubernerile ettekande valimisringkondade nimetustest ja

nende poolt kehtestatud piiridest, millised Kindral-Kuberner avaldab “Teatajas”, see ettekanne omab

seaduse jõudu selle avaldamise hetkest, kui see rakendub alles peale antud ajal ametis oleva

Parlamendi volituste tähtaja lõppemist.

2)Iga sellise ettepaneku koopia koos ettenähtud viisil kinnitatud valimisringkondade

kaartidega, mis sellise ettekande alusel valmistatud, esitatakse kümne päeva jooksul, peale nende

saamist Esindajatekojale, kui sellel on antud ajal istungjärk; kui aga Esindajatekoda koos ei istu – siis

kümne päeva jooksul peale järgmise istungjärgu avamist.

3)Peale iga mainitud ettekande alusel loodud valimisringkondade plaani elluviimist saavad

sellised piiridega valimisringkonnad Uus-Meremaa valimisringkondadeks, et valida Parlamendi

liikmeid peale selle laialisaatmist või antud ajal eksisteeriva Parlamendi volituste tähtaja lõppemist;

nõnda see jätkub seni, kuni ei jõustu komisjoni järgmine ettekanne või kui Parlament ei otsusta teisiti

toimida.

4)Peale iga komisjoni ettekande avaldamist teeb minister mainitud Koja kantseleile sellise

ettekande põhjal kehtestatud ning ettenähtud moel kinnitatud valimisringkondade kaartide hoiule

üleandmise korralduse.

13.Komisjoni töökord. Komisjoni mitteametlik liige ei või olla valitud Peaassamblee liikmeks.

– 1)Mõlemas komisjonis moodustavad tema iga kolm liiget kvoorumi ja nad võivad täita kõiki antud

komisjonile pandud funktsioone.

2)Komisjonid võivad töötada välja sellised oma asjade ajamise reeglid, mida nad peavad

vajalikuks, ja mis ei ole vastuolus käesoleva akti määrustega.

3)Iga komisjoni mitteametlik liige võib loobuda määramisest, andes Kindral -Kuberneri nimele

omakäeliselt kirjutatud avalduse; sel juhul ja juhul, kui keegi komisjoni liikmetest osutub lootusetuks

võlgnikuks, või mõistetakse süüdistusakti alusel süüdistatavas kuriteos süüdi, või ta loobub oma

kohustuste täitmisest, nagu ka mingi selle liikme surma puhul, või vaimsesse-ning füüsilisse

puudulikkusesse sattumisel, või tema Uus-Meremaalt puudumisel sel ajal, kui ta peab oma kohustusi

täitma, siis Kindra-Kuberner Nõukogus võib määrata tema asemele teise isiku, kui antud ajal

Esindajatekoda ei istu istungjärgul koos; igast sellises korras tehtud määramisest tuleb teatada

võimalikult lühikese aja jooksul teatada Esindajatekojale.

4)Kummagi komisjoni mitteametlik liige ei saa kahe aasta jooksul, peale mainitud ametist

lahkumist, olla määratud või valitud Peaassamblee liikmeks.

Tšatami saartest

14.Valimisringkond ja valimised Tšatami saartel. – 1)Tšatami saare territoorium lülitatakse

Litteltoni valimisringkonda.

Seejuures 1908.a.Litsentside Akti eesmärke silmas pidades jäävad mainitud saared eriliseks

litsentsi ringkonnaks mainitud akti tähenduses ja ei moodusta Littletoni litsentsi ringkonna osa.

2)Mainitud saarte elanike, kellel on õigus olla registreeritud valijana Littleltoni

valimisringkonnas, nimed peavad olema kantud spetsiaalsesse lisanimekirja või selle ringkonna

nimekirja, mis koostatud eeskirjade kohaselt ja mis kuuluvad avaldamisele Kindral-Kuberneri

Nõukogus poolt; need nimekirjad ei pea olema tingimata trükitud.

3)Esindajatekoja valimise eesmärgil on käesoleva akti IV osa alusel (maooride esindatusse

puutuv) loetakse Tšatami saarte territoorium lääne maoori valimisringkonna koosseisu ku luvaks.

4)Mainitud ringkonna valijate hääletamine (kaasa arvatud hääletamine 1908.a. Litsentside

Akti määruste eesmärgil) peab olema läbi viidud sellises korras, milline võib olla ettekirjutatud

eeskirjadega, mis välja antud Kindra-Kuberneri Nõukogus poolt.

5)Igasuguste valimiste või hääletamise kehtivust ei saa vaidlustada sel põhjendusel, et miski,

oleks olnud tulnud ära teha käesoleva akti alusel välja antud eeskirjade kohaselt, või ei olnud õieti

tehtud või oli valesti tehtud, või kui mingil põhjusel osutus võimatuks kellegi isiku, kel selline

valimisõigus oli käesoleva akti jõuga hääletamisest osavõtt, või kui keegi isik, kes võttis valimistest

osa, ei omanud käesoleva akti kohast valimisõigust.

Parlamendiliikmete kvalifikatsioon

15.Registreeritud valijad, naissoost isikud, riigiteenistujad ja ettevõtjad. – 1)Pidades kinni

käesoleva akti määrustest on iga isik, kes valijana registreeritud (kuid mitte keegi teine), omab õigust

esineda kandidaadina ja olla valitud Parlamendi liikmeks igast valimisringkonnast.

Seejuures ei saa olla valitud isik, kes:

a)on kaotanud valija kvalifikatsiooni käesoleva akti mingi määruse alusel; või

b)on 1908.a. Maksejõuetuse Akti mõttes maksejõuetu võlgnik ja ei ole mainitud akti alusel

rehabiliteeritud; või

c)on Seadusandliku nõukogu liige; või

d)on riigiteenistuja, või siis töövõttjaks.

2)Naissoost isik ei saa olla jäetud ilma õigusest olla valitud Esindajatekoja liikmeks soo või

perekonnaseisu tõttu, nõnda nagu ka istungitel osalemise ja Koja liikmena hääletamise õigusest,

sõltumata mingitest vastupidiselt määrustest, milliseid võib sisalduda mingis teises aktis.

3)Käesoleva akti eesmärkidel on alljärgnevatel mõistetel järgnev tähendus:

“riigiteenistuja” – igasugune isik, kes asub Uus-Meremaa riigiteenistuses, või keegi isik, kes

asub mingil ajutiselt või alaliselt Uus-Meremaa Krooni või Kindral-Kuberneri poolt määratud või

korraldusega ametis, milline tehtud nende volituste piires, või Uus-Meremaa Valitsuse ametisiku

määramisel või korraldusega, mis antud oma volituste piires, mille eest töötasu makstakse

Parlamendi poolt eraldatud vahenditest. Nende hulka ei kuulu:

a)isikud, kes on Täitevnõukogu liikmed; aga samuti

b)Esindajatekoja Spiiker ja Esindajatekoja komisjonide juhatajad; aga samuti

c)Tema Kõrguse maa- ja merejõudude, või miilitsa, või territoriaalvägede ohvitserid (erandiks

miilitsa või territoriaalvägede ohvitserid, kes saavad aastatasu või alalist sissetulekut); aga samuti

d)igasugused isikud, kes on ainult mingi ülikooli nõukogude liikmed; nagu ka

e)Kindral-Kuberneri või Kindral Kuberneri Nõukogus määratud komisjonide liikmed;

kusjuures, juhul, kui Parlamendi liige on määratud komisjoni liikmeks, siis temale makstakse

sõidukulude hüvitamise korras hüvitust summas, mis ei ületa ühte naela ööpäevas, peale hobustega,

raudteel, aurikul jne. sõidu kulusid.;

“ettevõtja” – on igasugune isik, kes iseseisvalt või koos teistega, otse ja kaudselt, kuid mitte

mingi registreeritud või inkorporeeritud kompanii või inkorporeeritud organisatsiooni liikmena on

huvitatud mingi lepingu või kokkuleppe sõlmimisest Tema Kõrgusega, või kellegi ametiisikuga, või

Uus-Meremaa Valitsuse ametkonnaga, või mingi isikuga Uus-Meremaa riikliku teenistuse nimel ja

arvel, mille alusel sellele isikule makstakse välja ühe rahandusaasta jooksul riigi vahenditest summas,

mis ületab viiskümmend naela; kuid selle arvu hulka ei kuulu ja see määrus ei laiene alljärgnevalt

mainitud isikute ja lepingute üle.

a)iga isiku üle, kellele tuleb üle mingi lepingu või kokkuleppe täitmise kohustus seoses

abiellumisega või siis jaotamise, legaadi [testamendi korraldus], või täitja kohustuste ülekandmine

testamendiga või pärandi tombu administraatorina kuni kaheteistkümne kuu möödumiseni

kohustuste ülemineku ajast;

b)igasugusele lepingule, mis sõlmitud kirjalikult Krooni poolt omastatavale mingile varale või

õigusele mingi kinnisvara suhtes; seejuures igasuguse sellise lepingu koopia tuleb esitada Parlamendi

mõlemate kodade büroole peale lepingu sooritamist kolmekümne päeva jooksul, kui Parlamendil on

istungjärk, või kui Parlament koos ei istu, siis kolmekümne päeva jooksul peale lähima istungjärgu

avamist,

c)rahaliste laenude või selliste lepingute tagamiseks lepingute kohta;

d)kulutuste trükkimise lepingute üle, mille üle tuleb maksta üle vi iekümne naela, kui leping

oli sõlmitud peale avalikku konkurssi.

16.Parlamendi liikmed ei kaota oma kohti Parlamendis nende määramisel või teenistusse

asumisel mere- või maavägede koosseisu. – 1)Sõltumata vastupidist väitvatest määrustest, mis

sisalduvad käesolevas aktis, ei jää Esindajatekoja liikme koht vakantseks ja mitte ükski isik ei kaota

õigust olla valitud Esindajatekotta järgmistel põhjustel:

a)astumine Tema Kõrguse maa- ja merevägede koosseisu, mis loodud teenistuseks väljaspool

Uus-Meremaa piire;

b)mainitud vägedes ohvitseriks või alamohvitseriks määramisel;

c)mainitud vägede koosteisus teenimise eest tasu saamisel.

2)Mitte ühtegi isikut, kes on astunud mainitud vägede teenistusse või määratud maa- ja

merevägede ohvitseriks või allohvitseriks (seni kui nad asuvad Esindajatekoja liikmed või aasta

jooksul peale seda, kui ta lakkab sellisena olemast), ei tule lugeda riigiteenistujaks või ettevõttjaks,

sõltumata sellest, et ta saab tasu oma teenistuse eest relvastatud jõududes.

17.Trahv Koja istungitest osalemise eest peale kvalifikatsiooni kaotust. – Iga Parlamendi liige,

kes on kaotanud käesoleva akti §15 1punkti “c” ja “d” alapunkti sätestatud määruste alusel

kvalifikatsiooni, ja kes võtab osa istungist või hääletamisest peale seda kui tema koht osutus

vakantseks käesoleva akti §23 “f” lõigus toodud määruse alusel, teades, et ta sel viisil kaotas

kvalifikatsiooni, või sellest, et tema koht jäi sel viisil vakantseks, kuulub trahvimisele iga selliselt

osaletud päeva eest, mil ta osales või hääletas, kuni viiekümne naelase trahviga.

18.Valijate nimekirjast ebapiisavate põhjustega kustutamine. – Iga isik, kellel on valija

kvalifikatsioon, kelle nimi on kantud valijate nimekirja, ei saa olla ilma jäetud kandidaadina esinemise

õigusest või olla mingi valimisringkonna poolt valitud, vaid sel põhjusel, et ta ei ole valijana

registreeritud, kui ta nimi ei ole tema süü tõttu nimekirjast kustutatud; kuid igal sellisel juhul peab

selline isik valimisi läbiviivale ametiisikule esitama üheaegselt avalduse nõustumise selles, et olla

kinnitatud kandidaadina ja samuti ametliku avalduse sellest, et ta ei kaotanud valija kvalifikatsiooni

selles ringkonnas, milles ta oli varem registreeritud käesoleva akti või muu akti määruste alusel, ja et

ta jätkab sellise kvalifikatsiooni valdamist ja et ta nimi oli mainitud ringkonna valijate nimekirjast

kustutatud mitte enda süül.

19.Mitte ettenähtud nimekirja kandmise tagajärjed. – Kellegi isiku kandidaadina kinnitamine

või Parlamendi liikmeks valimine ei saa olla pandud vaidluse alla sellel põhjendusel, et omades õigust

olla registreeritud mingi ringkonna valijana, ta ei olnud registreeritud selle ringkonna valijana, vaid oli

registreeritud mingi teise ringkonna valijana.

20.Parlamendi liige, kes lakkab olemast valija. – Iga Parlamendi liige, kes lakkab olemast

valijate nimekirjas, ei kaota ainult sellel põhjusel õigust olla Parlamendi liige.

21.Parlamendi liikmetel on keelatud asuda riigiametitesse. – 1)Parlamendi liige ei või aasta

jooksul, peale seda kui ta lakkab olemast Parlamendi liige, olla määratud riigiametisse; kui ta sellise

määramise vastu võtab, siis teda tuleb trahvida iga riigiametis oldud päeva eest kuni viiekümne

naelase trahviga.

2)Määrus ei puuduta mingil määral isikusse, kes on antud ajal Uus-Meremaa Pea Attorei ja

kes võtab vastu Ülemkohtu kohtuniku ametikoha, või iga isiku kohta, kes võtab vastu Uus-Meremaa

Ülemkomissariks määramise.

22.Trahvide suhtes tehtud otsuste edasikaebamise kord. – Iga isik võib algatada asja igas

kohtus, millel on vastav jurisdiktsioon, mingi trahvi, mis on tehtud käesoleva akti §17 ja §21alusel,

summa tagastamiseks, tingimusel, et, trahvi tagastamise asi oleks algatatud aasta jooksul, trahvi

tegemisest ja mitte hiljem.

Vakantsid

23.Vakantsi avanemine. – Parlamendi liikme koht vabaneb:

a)kui ta kogu Peaassamblee istungjärgu jooksul puudub Koja loata istungitest; või

b)kui ta annab tõotuse, või teeb avalduse või tunnistab mingil moel oma ustavust, kuulekust

või poolehoidu mingi välisriigi- või suurriigi suhtes; või

c)kui ta sooritab või aitab kaasa mingisugust akti sooritada või annab mingi akti läbiviimiseks

nõusoleku, mille tõttu ta võib saada mingi välis- või suurriigi alamaks või kodanikuks, või omistab

mingi välis- või suurriigi õigusi, privileege või immuniteedi; või

d)kui ta on pankrotiseaduse mõttes maksujõuetu võlgnik; või

e)kui ta on avalike rahade raiskaja, või mõistetud süüdi surmanuhtlusega või vähemalt

kaheks aastaks sunnitööga karistatavas süüteos, või mõistetud süüdi valimistega seotud

ebaseaduslike tegude eest; või

f)kui temast saab käesoleva akti §15 määratletud mõttes ettevõtja või riigiteenistuja; või

g)kui ta loobub oma kohast, esitades oma käega kirjutatud avalduse Koja Spiikerile, või

Kindralkubernerile, kui Spiikerit ei ole või kui teda Uus-Meremaal ei ole, või kui liige, kes oma kohast

loobub on ise Spiiker; või

h)kui valimiste asju arutav kohus tunnistab valimisi puudutava petitsiooni alusel tema

valimise kehtetuks;

i)surma puhul; või

j)kui ta muutub psüühiliselt puudulikuks, nõnda nagu on sellest alljärgneva paragrahviga

sätestatud; või

k)kui Koja komitee tunnistab tõestatuks, et ta tegutses komisjoni tasu või muu hüvituse eest

agendi või omaniku või mingi teise isiku nimel, kes oli huvitatud antud Kroonile kuuluva maatüki

ostust või omandamisest.

24.Juhul, kui Koja liige muutub psüühiliselt puudulikuks. – 1)Kui Koja liige saabub

psühhiaatria kliinikusse või mõnda teise analoogilisse asutusse ja tunnistatakse seal psüühiliselt

mittetäisväärtuslikuks mingi kehtiva seaduse alusel, mis puudutab psüühiliselt mittetäisväärtuslikke,

siis kohus või isik, kelle korraldusel ja samuti arst, kelle juuresolekul selline Koja liige oli vastu võetud

ning kliinikusse jäetud, nagu ka kliiniku juhataja või mõni teine isik, kes kliiniku või analoogilise

asutuse eest vastutab, peab sellest kohemaid teavitama Koja Spiikerit.

2)Spiiker annab saabunud meditsiinilise tõendi psühhiaatriliste kliinikute peadirektorile, kes

Spiikeri juhtnööride järgi, peab koos arstiga viivitamatult külastama Koja liiget, kelle suhtes on välja

antud arstitõend, vaatama ta üle ja kandma Spiikerile ette, et kas ta tõesti ei ole terve mõistuse

juures.

3)Kui arsti ettekandes teatatakse, et antud Koja liige on psüühiliselt mittetäisväärtuslik, siis

Spiiker peab, alates ettekande tegemisest, kuue kuu jooksul, kui antud ajal toimub Parlamendi

istungjärk, aga vastasel juhul – võimalikult lühikese aja jooksul peale lähimat Koja istungit, tegema

psühhiaatriliste kliinikute peadirektorile ja mainitud arstile või mõnele teisele arsti le ettepaneku, et

nad Spiikeri korraldusel uuesti külastaksid ja vaataksid üle Koja liikme; kui nad uuesti kannavad ette,

et ta ikka veel ei ole terve mõistuse juurde tulnud, siis Spiiker peab mõlemad ettekanded esitama

Esindajatekojale, mille järel antud Koja liikme koht muutub vakantseks.

4)Arst, või kliiniku juhataja, või isik, kes on vastutav psühhiaatrilise kliiniku või muu asutuse,

milles hoitakse sellist Koja liiget, teadlikult rikub käesoleva paragrahvi määruseid, kuulub

karistamisele kuni saja naelase trahviga, mis võib Ülemkohtusse esitatud hagi alusel olla tagastatud

koos kohtukuludega.

25.Mõnedel juhtudel peab registraator teatama vakantsi avanemise põhjustest. – 1)Registraator või

kohtu klerk, kelle otsusega on mingi Koja liige kuulutatud pankrotis olevaks, või on kulutatud avalike

rahaliste vahendite raiskajaks, või on süüdi mõistetud mingi kuriteo sooritamises, nii, nagu on

ülalpool toodud, või mingite ebaseaduslike toimingute eest, peab 24 tunni jooksul peale sellise

otsuse tegemist, väljakuulutamist või süüdimõistmist, teavitama sellest Koja Spiikerit või

Kindralkuberneri, kui Spiikerit ei ole või kui Spiiker ei asu Uus-Meremaal.

2)Iga registraator või klerk, kes sellist teatist ei saada, sooritab õigusrikkumise ja kuulub karistamisele

kuni viie naelase rahatrahviga iga ärasaatmise tähtajast möödalastud päeva eest.

26.Sündide ja surmade registraator on kohustatud teatama Spiikerile Koja liikme surmast. –

1)Sündide ja surmade registraator, kes registreerib Parlamendi liikme surma, peab 12 tunni jooksul,

peale sellise surma registreerimist teatama sellest telefoni teel Spiikerile või Kindralkubernerile, kui

Spiikerit ei ole või kui Spiiker asub väljaspool Uus-Meremaad.

2)Iga registraator, kes ei täitnud antud nõudmist kuulub karistamisele viie naelase trahviga iga päeva,

või päeva osa eest, milline on tema poolt mööda lastud mainitud teate tegemise tähtajast.

27.Mitte ükski Parlamendi liige, kes on valitud ühest ringkonnast, ei saa olla valitud mingi teise

ringkonna vakantsi täitmiseks. Erandiks üldvalimised, ühe Koja liige mingist ringkonnast ei saa olla

valitud teise ringkonna vakantsi täitma; juhul, kui ta, olles ühe ringkonna poolt Koja liige, tema

nõusolekul ta valitakse mingi teise ringkonna poolt, siis mõlemad kohad muutuvad vakantseks.

II Osa

Valimiste ettevalmistamine

Valijate kvalifikatsioon

28.Täisealiseks saanud isikute kvalifikatsioon. – 1)Parlamendi liikmed valitakse igas valimisringkonnas

Uus-Meremaa elanike häältega, kellel on antud ringkonnas järgmine kvalifikatsioon, ja nimelt:

a)igal isikul, kes on seaduslikult kantud antud ringkonna eksisteerivasse valijate nimekirja, kuivõrd ta

vastab varalise tsensuse nõuetele, seni, kui see isik säilitab vajaliku kvalifikatsiooni;

b)igal isikul, kes on seaduslikult kantud antud ringkonna eksisteerivasse valijate nimekirja, nii nagu

see on nähtud ette alljärgnevas punktides.

2)Iga isik, kes on jõudnud täisikka, kes elab Uus-Meremaal vähemalt ühe aasta, aga antud

valimisringkonnas vähemalt kolm kuud, mis eelneb vahetult antud ringkonna valijaks registreerimise

avalduse esitamisele, ja kes on sünnilt briti alam või naturalisatsioonilt Uus-Meremaalane, omab

õigust, pidades kinni käesoleva akti määrustest, olla registreeritud antud ringkonna valijaks;

Kusjuures maoorid (väljaarvatud segarassist isikud) ei oma õigust käesoleva punkti alusel olla valijana

registreeritud.

3)Käesoleva akti kõikidel eesmärkidel loetakse isik elavaks selle ringkonna piirides, kus asub tema

tavaline elukoht, sõltumata ajutisest, igasuguse ajalõigu kestel äraolekust, kui ta viibib Tema Kõrguse

mere- või maavägede otseses teenistuses või kellegi teisena nende vägede juures, kui selline isik on

tegevteenistuses, aga samuti sõltumatult äraoleku ajast, mis seotud Valitsuse või Parlamendi ühe

koja liikmeks olekuga.*

(*Valimisseaduse ülejäänud osa käsitleb valimiste läbiviimise üksikasju. Allpool tuuakse veel vaid

mõned IV Osa paragrahvid, mis puudutavad maoori esindatust.)

IV Osa

Maooride esindatus

180.Valida tuleb neli maoorist liiget. – 1)Lisaks Esindajatekoja 76 liikmele, mis mainitud käesoleva

akti kolmandas paragrahvis, peavad neli maoorist Koja liiget esindama Uus-Meremaa maoori

suguharu.

2)Sellised liikmed valitakse maooride häältega, kes asustavad maoori valimisringkondi, milliseid

mainitakse allpool.

181.Segarassist isikute ja maooride diskvalifitseerimine. – 1)Segarassist isik, kes on registreeritud

käesoleva akti II osa määruste alusel või kes olles sellisel viisil registreeritud, võttis eelneva 12 kuu

jooksul osa valimistest käesoleva akti III osa määruste alusel, ei oma õigust osaleda Parlamendi

liikmete valimistest selle käesoleva akti osa määruste alusel.

2)Maoori, kes ei ole terve mõistuse juures, või maoori, kes on mõistetud mingis Tema Kõrguse

valduses süüdi surmanuhtlusega või vanglakaristusega, mis pikem, kui aasta, või on süüdi mõistetud

kui Uus-Meremaa avalike rahaliste vahendite raiskaja, või on süüdi mõistetud korra kaitse seaduse

alusel karistatavate kuritegude eest kui isik, kes ei oma kindlat tegevusala ning rikkus korda, või kui

hulkur ja kelm, kui selline õigusrikkujale ei antud armu või ei kandnud karistust ära, millisele ta oli

mõistetud sellise kuriteo eest, ei oma õigust osaleda hääletamisel.

3)Ülemkohtu registraator või selle kohtu klerk, kus mingi isik ülalpool mainitud õigusrikkumistes

süüdi mõisteti, peab hiljemalt kuu viiendaks päevaks, mis järgneb süüdimõistmisele, teatama selle

valimisringkonna, milles rikkuja varem elas, tema nime, tavalise elukoha aga samuti tegevuse või

tundemärgid, samuti ka kuriteo, mille eest ta on süüdi mõistetud valimisi korraldavale ametiisikule.

4)Iga maoori nimi, kes on ilma jäetud valimistest osalemise õigusest ülalpool toodud alustel, peab

olema valimisi korraldava isiku poolt kantud vastavasse nimekirja ja sellise nimekirja koopi a peab

olema antud igale valimisi korraldava ametiisiku asetäitjale, kes juhatavad valimiste läbiviimisel, nii,

nagu see on all pool ette nähtud.

182.Maoorist valijate kvalifikatsioon. – Iga täisealiseks saanud maoori, kes ei ole käesoleva akti alusel

kaotanud oma kvalifikatsiooni, omab õigust osaleda igasugustel Parlamendi liikmete valimistel

valijana selle maoori valimisringkonna poolt, milles ta elab.

183.Maooridest Parlamendiliikmete kvalifikatsioon. – Iga selline valija omab kvalifikatsiooni, mis on

vajalik et olla valitud Parlamendi liikmeks mingi maoori valimisringkonna poolt.

184.Parlamendi liikmed ei saa olla valitsuse organite tasustatavatel ametikohtadel. – 1)Parlamendi

liige, kes on valitud käesoleva akti selle osa alusel, ei saa olla määratud mingile tasustatavale

ametikohale Uus-Meremaa riigiorganites seni, kui ta on Parlamendi liige.

2)Kui mingi selline liige enne oma valimist asub mingil ülalpool mainitud tasustataval ametikohal, siis

tema ametikohal makstavat töötasu, või hüvitist ei saa suurendada ega vähendada ajal, mil ta on

Parlamendi liige.

3)Käesoleva paragrahvi määrusi ei rakendata juhul, kui ollakse ametis Täitevkomitees või määratud

nõunikuks või Täitevkomitee assessoriks, või siis sellega seotud organis, võrdselt nagu töötasu

saamise juhtudel vaid selle koha eest või sellise määramise eest, kui sellise koha või määramise

ametikohustusi viiakse ellu tavalise vastutava juhtimise korras.

185.Maooride valimisringkonnad; liikmete arv. – 1)Käesoleva akti selle osa eesmärgi teostamiseks

jaotatakse Uus-Meremaa neljaks maoori valimisringkonnaks, kusjuures, neist igaühest valitakse üks

Esindajatekoja liige.

2)Valimisringkondade nimetused on järgmised:

Põhja maoori valimisringkond;

Ida maoori valimisringkond;

Lääne maoori valimisringkond;

Lõuna maoori valimisringkond.

3)Tšatami saared loetakse Lääne maoori valimisringkonda kuuluvaks.

4)Kindralkuberner võib igal ajal oma proklamatsiooniga muuta maoori valimisringkondade piire;

sellised piirid kuuluvad aegajalt muutmisele, millest tuleb vastavas teates kuulutada ja neid loetakse

mainitud maoori valimisringkondade piirideks, samuti, nagu need oleksid määratletud käesoleva akti

selle osaga.

5)Isik, kes on mingi sellise ringkonna piire muutva proklamatsiooni väljakuulutamise hetkeni valitud

mingi maoori valimisringkonna poolt piirkonna saadikuks Parlamendis, loetakse ja peetakse (kui ta

muudes suhetes ei ole kvalifikatsiooni kaotanud) sellise maoori ringkonna saadikuks, mille piiride

muutmisel, millised kuulutab Kindralkuberner välja proklamatsioonis, antud saadik sai ka nende

esindajaks nagu ta oleks algselt nende valimisringkonna poolt valitud.

186.Valimiste läbiviimise kord maoori valimisringkondades. – 1)Kõik maooridest Parlamendiliikmete

valimised viiakse läbi alljärgnevate reeglite järgi:

a)iga valimisringkonna jaoks määratakse üks valimisi korraldav ametiisik. Mainitud ametiisik võib

määrata mingite selliste valimiste läbiviimiseks sellise ametiisiku asetäitja, millist ta peab valimiste

edukaks läbiviimiseks igas valimispunktis vajalikuks;

b)iga selline valimisi korraldav ametiisik või tema asetäitja võib igal ajal enne valimiste lõppemist

kirjaliku korraldusega määrata enda asemele kellegi oma kohuseid täitma, kui ta haiguse või muu

vabandava põhjusega ei saa täita oma ametikohustusi;

c)iga isik, kes on sellises korras määratud, täites kõiki valimisi korraldava ametiisiku või selle

asetäitja funktsioone valdab ametisse volitatud ajal ka kõiki nende õigusi ja kohustusi;

d)iga valimisi korraldav ametiisik ja tema asetäitja aga ka ülalpool korras määratud isik, peab

enne oma kohustuste täitmisele asumist kohtuniku või postkontori juhataja ees tegema ja

allkirjastama avalduse “vorm 1” alusel, mis on kehtestatud käesoleva akti Teises Lisas;

e) Kindralkuberner kehtestab igas valimisringkonnas valimispunktid ja teated nende punktide

asukohast avaldatakse väljaandes “Kahiti” ja “Teataja” hiljemalt 8 päeva enne kandidaatide

esitamise kuupäeva;

f)valimispunkti ei saa luua, kui:

1)Kindralkuberner ei ole veendunud, et antud punktis saavad vähemalt kümme

inimest üheaegselt hääletada;

2)valimispunkt asub ruumis, või samas ehituses, kus on lubatud kääritamise teel

saadud alkohoolsete jookide müük;

g)Kindralkuberner võib anda korralduse, et hääletamine oleks läbi viidud mingi algkooli

ruumides; igal sellisel juhul on kooli komitee kohustatud andma valimisi korraldava isiku kasutusse

kooli ruumid valimistele eelneval päeval alates kella kuueteistkümnest, kuni kella kahekümneni

valimistepäeval;

h)kasutatud kooli ruumide koristamine ja nende kasutamisega tekitatud kahjude

kõrvaldamise kulud makstakse kinni valimisi korraldava ametiisiku poolt Parlamendi poolt valimisteks

eraldatud summade arvel;

i)peale mingis ringkonnas valimiste väljakulutamist kuni nende lõppemiseni ei saa luua uusi

lisavalimispunkte; ei saa midagi muuta isegi antud valimisringkonnas olemasolevates

valimispunktides, kui ainult ei selgu, et mingi punkti ei saa sel eesmärgil kasutada või kui ei saa seal

valimisteks vajalikke ümberkorraldusi teha;

j) eeskirju väljaandev klerk, annab Kindralkuberneri korraldusel käesoleva akti Teise Lisa

“vorm 2” alusel välja eeskirja, mis näitab täpselt kandidaadi esitamise tähtaja ja koha, aga samuti ka

päeva, kui see on nõutud, mil toimub hääletamine;

k)ettekirjutus peab olema saadetud igale valimisi läbiviivale ametiisikule; selle tekst peab

olema avaldatud väljaannetes “Kahiti” ja Teataja” ja pandud avalikes kohtades välja, mis on

määratud kindlaks valimisi korraldava ametiisiku poolt.

1)iga täisealiseks saanud maoori, kes ei ole kaotanud oma kvalifikatsiooni käesoleva akti §181 alusel,

võib olla tema nõusolekul esitatud maoori valimisringkonna poolt valimise kandidaadiks käesoleva

akti Lisa kahe “vorm 3” alusel, mis allkirjastatud vähemalt kahe antud ringkonna valija poolt ning

nende poolt valimisi korraldavale ametiisikule esitatud nõnda, et see satuks ta kätte hiljemalt

kandidaatide esitamise päeva keskpäevaks;

m)iga sellise isiku kandideerimiseks nõusolek võib olla teatatud valimisi korraldavale ametiisikule

posti teel saadetud kirjaga, või lisatud kandidaadi esitamise dokumentidele, või antud edasi

telegrammina; viimasel juhul see loetakse üleantuks ettenähtud ajal, kui teade sellest saabub

telegraafi jaoskonda ülalpool toodud tähtajaks;

n)iga kandidaat peab olema kantud spetsiaalsele lehele selliselt, mis valimisi korraldava ametiisiku

poolt tagab tema isiku tuvastamise;

o)mitte ükski valija ei või esitada üle ühe kandidaadi;

p)peale seda kui kandidaatide esitamine on lõppenud, peab valimisi korraldav ametiisik viivitamatult

teatama esitatud kandidaatide nimed valimisi korraldavale Peaametiisikule Wellingtonis telegrammi

või muul kiirel viisil; valimisi korraldav Peaametiisik peab viivitamatult kandidaatide nimekirja

avaldama väljaannetes “Kahiti” ja “Teataja”;

q)iga kandidaat või tema volitatud isik peab koos kandideerimise nõusoleku tõendiga minema

valimisi korraldava ametiisiku juurde ja andma talle üle hoiule kümne naelase rahasumma; see

summa jääb ametiisiku kätte kuni valimistulemuste väljakuulutamiseni;

r)kui kaotuse saanud kandidaadi häälte üldhulk moodustab võitnud kandidaadi üldhäältest vähema

kui veerandi, siis hoiule antud kümme naela laekuvad Konsolideeritud fondi; muul juhul, ja ka juhul

kui kandidaat võtab oma kandidatuuri tagasi, allpool toodud korda järgides, tagastatakse see summa

sellele isikule, kes selle tõi;

s)iga kandidaat võib oma kandidatuuri võtta tagasi hiljemalt kandidaatide esitamise päeva kella

kaheteistkümneni, andes üle või saates posti teel valimisi korraldavale ametiisikule avalduse, mis on

koostatud kooskõlas käesoleva akti Lisa kahe “vorm 4”; see avaldus peab olema kandidaadi poolt

allkirjastatud ja allkiri peab olema kinnitatud kohtuniku või postkontori juhataja poolt;

t)valimisi korraldav ametiisik teatab sellistest kandidatuuride tagasi võtmistest viivitamatult valimisi

korraldava Peaametiisikule telegrammi või muul kiirel viisil;

u)kandidaat, kes on sellisel viisil andnud avalduse, jäetakse ilma võimalusest olla valitud ja valijad ei

pea tema poolt hääletama;

v)kui on esitatud vaid üks kandidaat, siis valimisi korraldav ametiisik kulutab valimisteks määratud

päeval, või enne seda päeva, avalikult välja, et antud kandidaat on valitud ettenähtud viisil;

w)isikute nimed, kes on sel viisil valituks kuulutatud, peavad olema kantud valimiste läbiviimiste

ettekirjutusse kui ettenähtud moel ja eeskirjadest kinni pidades valitud isikud; selline ettekirjutus

saadetakse tagasi mainitud ametiisiku poolt ettekirjutusi väljaandvale klergile ja saadetakse viimase

poolt Spiikerile; valimisi läbi viiv ametiisik paneb viivitamatult teate valimiste tulemustest

väljaannetesse “Kahiti” ja Teataja”.

x)kui ettenähtud viisil oli esitatud üle ühe kandidaadi, siis valimisi korraldav ametiisik kuulutab

viivitamatult välja päeva, mil valimised peavad toimuma, aga nimelt selle päeva, mis on näidatud

ülalpool toodud ettekirjutustes; sel päeval viiakse valimised läbi kohtades, mis on ülalpool toodud

korras mainitud, alates hommikul kella üheksast ja lõppevad samal päeval kell kuusteist, kui valimisi

korraldavalt ametiisikult ei saabu muid korraldusi;

y)kui ülalpool toodud korras tuleb viia läbi hääletamine, siis valimisi korraldav ametiisik peab

viivitamatult korraldama käesoleva akti Lisa kahe “vorm 5” alusel valimisbülletäänide trükkimise ja

seejärel varustama iga valimisi korraldava ametiisiku abi selliste bülletäänide piisava kogusega, aga ka

trükiste, kirjapaberi ja kirjatarvete, milliseid ta peab hääletamise edukaks läbiviimiseks vajaminevaiks;

z)valimisi korraldav ametiisik võib määrata sellise hulga klerke, kui palju neid on vaja hääletamise

edukaks läbiviimiseks; ta peab samuti hoolitsema selle eest, et igale valimisi korraldavale ametiisiku

asetäitjale oleks valimistepäeval appi antud keegi maoori või sega rassist isik (edaspidi nimetav

abiliseks), kelle ülesandeks oleks aidata valimisi korraldavat ametiisikut hääletamise läbiviimisel

ülalpool toodud korras, või muul viisil, millist selline asetäitja nõuab;

aa)iga kandidaat, või kui ta seda ei tee, siis see, kes ta esitas, võib, teatades sellest tema kirjaliku

avaldusega, või tema allkirjaga avaldusega, määrata isikuid, kes kontrolliksid hääletamise läbiviimise

õigsust, ühe isiku igasse hääletamise ruumi kohta, kes peavad seal olema hääletamise lõppemisel ja

ainult sellel ajal kui loetakse iga kandidaadi poolt antud hääli;

bb)iga abiline, klerk või isik, kes kontrollib hääletamise õigsust, peab valimisi korraldava ametiisiku

asetäitja, kohtuniku või postkontori juhataja juuresolekul tegema ja allkirjastama avalduse käesoleva

akti Lisa teise “vorm 6” alusel; iga selline avaldus peab olema üle antud selle valimispunkti valimisi

korraldava ametiisiku asetäitjale, mille juurde selline isik oli määratud, enne seda kui see isik hakkab

täitma oma kohustusi;

cc)valimistepäeval sisenevad valijad hääletamise ruumi ühekaupa; iga valija peab valimisi korraldava

ametiisiku asetäitja või tema abi ettepanekul nimetama täielikult oma nime, suguharu, “hapu” ja

elukoha. Valimisi korraldava ametiisiku asetäitja (või tema abi, nagu on ülalpool mainitud) kirjutab

üles saadud vastused valimisbülletääni kaanele, peale seda tehakse valijale ettepanek nimetada selle

kandidaadi nimi, kelle poolt ta soovib hääletada; peale seda kui valija on seda teinud, kirjutab valimisi

läbiviiva ametiisiku asetäitja valimisbülletääni selle kandidaadi nime, pannes seejuures alla oma

allkirja või initsiaalid, aga seejärel ta annab bülletääni oma asetäitjale, kes kui tunnistaja kirjutab

samuti sinna oma allkirja või initsiaalid;

dd)igale sellisele valimisbülletäänile märgib valimisi korraldava ametiisiku asetäitja numbri (nn

järjekorra number), milline peab vastama selle esikaanel asuvale numbrile; numeratsioon algab

sellest valimisbülletäänist, mis oli antud esimesena ja millele on kirjutatud number 1, ja nõnda

järjekorras kõigil bülletäänidel, mis antakse hiljem; sel moel ei saa nii juhtuda, et ühes valimiste

läbiviimise ruumis oleks kaks ühesuguse numbriga bülletääni;

ee)enne seda, kui fikseerida ülalpool toodud korras hääle andmine võib valimisi korraldava ametiisiku

asetäitja või tema abi esitada häält andma asunud isikule mingi allpool mainitud küsimus või kõik

loetletud küsimused:

(1)Kas Te tõesti olete maoori (valimisringkonna nimi) elanik?

(2)Kast Teil on juba kahekümne esimene eluaasta täitunud või Te olete vanem?

(3)Kas Te hääletasite käesolevatel valimistel juba oma nime, või mingi teise nime all?

(4)Kas Te olete kantud mõnda eurooplaste valimisnimekirja?

(5)Kas Te olete käesoleva akti 181 paragrahvis loetletud alustel jäetud ilma hääleõigusest?

ff)kui esimesele kahele küsimusele ei ole saadud jaatavat vastust, aga kolmandale, neljandale ja

viiendale eitavat, siis isik, kelle poole selliste küsimustega pöörduti, ei saa hääletada;

gg)mitte ühelgi isikul, kes ei ole valimas, ei lubata jääda hääletamise ruumi, erandiks valimisi

korraldav ametiisiku asetäitja, tema abi ja klerkide, aga samuti sellise hulga politseinikke, millist peab

valimisi korraldava ametiisiku asetäitja korra tagamiseks vajalikuks;

hh)keegi ei tohi hääletamise läbiviimise ruumis rääkida valijatega nii enne kui ka peale hääle andmist,

erandiks valimisi korraldav ametiisik või tema abi, kes võivad esitada neile lubatud küsimusi ja nad

võivad anda valijatele üldisi juhiseid, mis aitavad neil orienteeruda hääle andmise protseduuris.

2)Iga isikut, kes rikuvad käesoleva paragrahvi alapunktides gg) või hh) toodud määrusi, karistatakse

kuni kahekümne naelase rahatrahviga iga rikkumise eest ja ta võib valimisi korraldava ametiisiku

korraldusel olla viivitamatult eemaldatud hääletamise ruumist.

187.Maoorile, kes on palgatööl, peab olema võimaldatud hääletamisest osavõtt. – Iga isik, kelle

teenistuses asuvad maoorid, kellel on õigus valimistest osa võtta, peab temale võimaldama mõistlikul

viisil seda õigust teostada; iga tööandja, kes seda reeglit ei täida, karistatakse kuni viie naela suuruse

rahatrahviga.

188.Häälte lugemine. – 1)Iga valimisi korraldava ametiisiku asetäitja peab, kui see osutub peale

häälte andmist võimalikuks, valimiste punktis, mille juhataja ta on, asuma igale kandidaadile antud

häälte lugemisele, mille juures viibivad valimiste läbiviimise eeskirjadele vastavust kontrollivad isikud,

kui nad seda soovivad, aga ka abi ja klerkid (kui need on), lubamata kedagi teist ruumi; kohe peale

häälte lugemist teatab valimisi korraldava ametiisiku asetäitja temale usaldatud valimisjaoskonna

hääletamise tulemused.

2)Iga valimisi korraldava ametiisiku asetäitja peab kohe peale valimistulemuste selgumist temale

usaldatud valimisjaoskonnas, viivitamatult neist teatama telegrammi teel või muul kiirel viisil valimisi

korraldavale ametiisikule.

3)Peale seda peab valimisi korraldava ametiisiku asetäitja koostama antud häälte üldnimekirja, kus

on igale kandidaadile antud hääled eraldi märgitud, iga selline nimekiri peab olema kinnitatud

valimisi korraldava ametiisiku asetäitja ning ta abi poolt, aga ka valimiste läbiviimise eeskirjadele

vastavust kontrollivad isikud oma allkirjadega, kui nad on kohal ja soovisid seda teha.

189.Dokumendid peab pakkima spetsiaalsetesse pakkidesse. – Valimisi korraldava ametiisiku

asetäitja peab pakkima kokku kõik valimisbülletäänid (nii kasutatud, kui ka kasutamata),

kantseleitarbed ja hääletamisse puutuvad dokumendid (sealhulgas eelnevas paragrahvis mainitud

nimekiri), ning märkima sellele pakile vajalikud pealkirjad ja pitseerima ning andma üle valimisi

korraldavale ametiisikule.

190.Valimistulemuste väljakuulutamine. – 1) Võimalikult kiiresti, peale hääletamise lõppemist, peab

valimisi korraldav ametiisik valimiste õigsust kontrollivate isikute kohalolekul, kui nad seda soovivad,

tegema kindlaks iga kandidaadi poolt antud häälte hulk ja allkirjastama teatise ja deklaratsiooni

kandidaatide poolt saadud häälte arvust, aga seejärel kuulutama valituks selle kandidaadi, kelle poolt

on antud enim hääli; valimisi korraldav ametiisik peab käituma valimiste läbiviimise läbiviimisel

nõnda, nagu on sätestatud käesoleva akti §186 punkti “w” määrustega, ja avaldama valimiste

tulemuste kohta teatise väljaannetes “Kahiti” ja “Teataja”.

2)Kui kaks ja enam kandidaati said ühesuguse arvu hääli, siis valimisi korraldav ametiisik annab

otsustava hääle.

191.Volitused korra hoidmiseks. – 1)Valimisi korraldav ametiisik või tema asetäitja võivad oma

äranägemise järgi määrata korra hoidmiseks piisava hulga ametiisikuid, aga ka anda välja täitmiseks

üldkohustusliku iseloomuga eeskirju, mis tagaksid tegeliku, korrapärase ja takistusteta hääletamise

läbiviimise.

2)Kõik politseinikud peavad abi osutama valimisi korraldavale ametiisikule ja tema asetäitjale nende

kohustuste täitmisel.

192.Hääletamise saladuse hoidmine. – 1)Iga ametiisik, klerk, valimiste läbiviimise õigsust kontrolliv

isik, abi ja politseinik, kes viibivad valimispunktis, peavad selles valimispunktis pidama kinni hääletaja

otsuse salajas hoidmise kohustusest; neil ei ole õigust kellegi, nii enne kui peale häälte andmise

lõppu, teatada mingeid andmeid, mis võiksid rikkuda hääletamise saladust sellele, kellel ei ole selleks

seaduslikku alust.

2)Mitte keegi, erandiks ülalpool loetletud isikud, ei tohi sekkuda või püüda sekkuda valija tegevusse

sellel hetkel, mil ta oma häält annab, või muul viisil püüab teada saada teavet sellest, millise

kandidaadi poolt valija hääletas või kavatseb hääletada, või teatada kunagi kellelegi igasugust teavet,

mida ta valimispunktis kandidaadi kohta, kelle poolt mingi valija hääletas või kavatses hääletada, sai.

3)Iga isik, kes viibis häälte lugemise juures, peab hoidma hääletamise saladust ja ei tohi kellelegi

mingit teavet anda sellest, millise kandidaadi poolt oli ühel või teise bülletääniga hääletatud.

4)Iga isiku üle, kes rikub käesoleva paragrahvi määrusi, mõistetakse kohut summaarses korras kahe

kohtuniku poolt ja karistatakse kuni kuuekuulise vanglakaristusega koos sunnitööga või ilma selleta.

193.Variisikud [“tankistid”]. – 1)Iga valimisi korraldava ametiisiku asetäitja võib käesoleva akti alusel,

ilma selleks spetsiaalset käsku omamata teha aresti alla võtmise ja kohtu alla andmise korralduse, iga

isiku suhtes, keda ta kindlalt kahtlustab, et ta sooritas või püüdis sooritada valimispunktis

õigusrikkumist, mis seisneb vale nime all hääletamises[teise isikuna esinemises].

2)Valimisi korraldav ametiisik peab algatama kohtuasja iga isiku vastu, keda kahtlustatakse selles, et

ta esines teise isikuna või et ta aitas kaasa, ässitas või andis kellelegi valimiste ajal, mille läbiviimise

eest antud ametiisik vastutab, võimaluse sooritada selline õigusrikkumine.

3)Iga isik, kes sooritas sellise õigusrikkumise või kes aitas kaasa, ässitas, või andis kellelegi võimaluse

sellist õigusrikkumist sooritada, kuulub karistamisele kuni kaheaastase vanglakaristusega kas koos

sunnitööga, või ilma.

4)Kohtumenetlust algatanud ja tunnistajaid kutsunud isiku kulutused, nagu ka kompensatsioon

kulutatud aja ja tehtud töö eest, hüvitatakse kohtu poolt.

5)Iga isik sooritab õigusrikkumise, mis seisneb selles, et ta esineb teise isikuna, kui ta mingite

valimiste ajal püüab hääletada teise isiku nime all, elava või surnud, või siis väljamõeldud nime all, või

kui ta on juba nendel valimistel hääletanud, püüab uuesti ja oma nime all samadest valimistest osa

võtta.

194. Valimistepäeval kehtib piiritust sisaldavate jookide müügikeeld – Maoori valimisringkonnas on

mingil valimistepäeval keelatud kellelegi maoorile joovastavaid jooke müüa või teda joovastavate

jookidega varustada; iga isik, kes rikub seda määrust, on karistatav kuni viie naelase rahatrahviga.

195.Eurooplastest Parlamendi liikmete kohta käivate määruste rakendatavus. – Käesoleva akti

määrused, mis puudutavad eurooplastest Parlamendi liikmete valimist – on rakendatavad ka

maoorist Parlamendi liikmete valimise puhul, kui need ei ole käesoleva akti määrustega, mis

puutuvad maoori esindusse, vastuolus; kui need on nende määrustega vastuolus, siis tuleb neid

tõlgendada sellises mõttes, et need on rakendatavad nende muudatustega, milliste hädavajalikkus on

tingitud nende või teiste valimiste läbiviimise isesugusest korrast.

196.Maooridest valijate registreerimine. – 1)Käesoleva akti määrused, mis puutuvad valijate

registreerimisse peavad, peale vajalike muudatuste tegemist, laienema ja olema kasutatavad

käesoleva akti selles osas käsitletavate valijate registreerimisele.

2)Käesolev paragrahv jõustub päeval, millise määrab Kindralkuberner oma proklamatsiooniga.

197.Maooridest Parlamendi liikmete valimine. – 1)Kindralkuberner võib igal ajal oma käsuga

Nõukogus, mis on avaldatud “Teatajas”, teha korralduse selleks, et Parlamendi liikmed, kes esindavad

maoori valimisringkondi, oleksid valitud korras, mis on sätestatud käesoleva akti III osaga; pidades

kinni käesoleva akti §180 - §185 määrustest, kõiki käesoleva akti määrusi tuleb rakendada tehes

vajalike kohandusi selliste liikmete suhtes, aga ka valijatesse ning valimistesse mainitud

valimisringkondades.

2)Kindralkuberner võib anda välja selliseid reegleid, millised võivad osutuda käesoleva paragrahvi

määruste täitmiseks hädavajalikeks esimestel üldvalimistel peale sellise käsu avaldamist “Teatajas”,

nii nagu ka järgnevatel valimistel mingis maoori valimisringkonnas.

***

Westminsteri statuudi vastuvõtmise akt

Westminsteri 1931.a.statuudi mõningate jagude vastuvõtmise akt.

[25 november 1947.a.]

Ja Uus-Meremaa Peaassamblee, mis on kogunenud Parlamendis, poolt võetakse tema

võimuga vastu alljärgnev:

1.Käesolevat akti võib nimetada Westminsteri 1947.a. statuudi vastuvõtmise aktiks.

2.Ühendatud Kuningriikide Parlamendi Akt, mida nimetatakse Westminsteri 1931.a.

statuudiks (selle tekst sisaldub käesoleva akti lisas), teine, kolmas, neljas, viies ja kuues jagu võetakse

käesolevaga vastu ja mainitud jaod jõustuvad käesoleva akti jõustumise hetkel.

3. – 1)Mainitud Westminsteri 1931.a. statuudi neljanda jao mõtte teostamise eesmärgil on

Uus-Meremaa poolne palve ja nõusolek mingi Ühendatud Kuningriikide Parlamendi Akti seadusena

väljaandmiseks peab lähtuma Uus-Meremaa Parlamendi poolt ja mitte teisiti.

2)Igasugune Ühendatud Kuningriikide Parlamendi Akt, mis on vastu võetud peale

Westminsteri 1931.a statuudi jõustumist ja kuni käesoleva akti jõustumiseni, kui eeldatakse, et teda

hakatakse rakendama ka Uus-Meremaa suhtes või et see laieneb Uus-Meremaale selle

seadusandluse osana, loetakse selle suhtes rakendatavaks ja sellele laienevaks kooskõlas selle sisuga,

sõltumata sellest, et antud aktis ei sisaldu otseselt väljendatud avaldust sellest, et Uus-Meremaa

pöördus palvega ja väljendas nõusolekut selle väljaandmiseks.

Lisa

Westminsteri 1931.a. statuut

Mõnede otsuste, mis tehtud Impeeriumi 1926, 1930 ja 11 detsembri 1931.a.

Konverentsidel, elluviimise akt.

Silmas pidades, et Tema Kõrguse Valitsuse delegaadid Ühendatud Kuningriikidest, Kanada

Dominioonis, Austraalia Liidus, Uus-Meremaa Dominioonis, Lõuna –Aafrika Liidus, Iirimaa Vabas

Riigis, ja Falklandi saared Impeeriumi Konverentsidel, mis kokku kutsutud Westminsteris Jeesus

Kristuse sünni aastast tuhande üheksasaja kahekümne kuuenda aasta suvel ja tuhande üheksasaja

kolmekümnendal aastal suvel, nõustusid deklaratsiooni tegemise ning resolutsiooni vastuvõtmisega,

mis on toodud näidatud konverentside aruannetes;

Silmas pidades seda, mis sünnis ja kõlbab kehtestada käesoleva akti sissejuhatuses, et

kuivõrd Kroon on Briti Rahvaste Ühenduse vaba liidu sümboliks ja kuna nad on ühinenud ühises

ustavuses Kroonile, siis Ühenduse kõigi liikmete kehtivate konstitutsiooniliste normidega ja nende

omavahelistes suhetes seaduste muutmine, mis puudutavad troonipärimist või kuninglikke

auastmeid ja tiitleid, on nüüdsest nõutav nõusolek kõikide Dominioonide Parlamentidelt, aga ka

Ühendatud Kuningriigi Parlamendilt;

Ja silmas pidades, et kooskõlas maksvate konstitutsiooniliste normidega on mingi seaduse,

mis vastu võetud Ühendatud Kuningriigi Parlamendi poolt, mõju nüüdsest ei laiene igale mainitud

Dominioonile kui selle Dominiooni seadusandluse osa, teisiti, kui vaid selle Dominiooni nõudmisel ja

nõusolekul;

Ja silmas pidades seda, et mainitud konverentside deklaratsioon ja resolutsioonide

ratifitseerimiseks ja kinnitamiseks ning elluviimiseks on vaja, et Ühendatud Kuningriigi Parlamendi

võimuga oleks koostatud ja väljaantud ettenähtud vormis seadus;

Ja silmas pidades, et Kanada Dominioon, Austraalia Liit, Uus-Meremaa Dominioon, Lõuna-

Aafrika Liit, Vaba Iiri Riik ja Falklandi saared, igaüks eraldi, nõuaksid ja nõustuksid esitama

Ühendatud Kuningriigi Parlamendile ülalpool mainitud küsimustes selliseid ettekirjutusi sisaldavat

seadusandlikku akti, mis on toodud käesolevas aktis allpool;

Nii – siis, ja tänasest saab Tema Kõrgeaulise Kuninga poolt vaimulike ja ilmalike lordide ning

kogukondade nõul ja nõusolekul, kes kogunenud praeguses Parlamendis, ja nende võimuga

kehtestatakse järgnev:

1. Väljend “Dominioon” tähistab käesolevas seaduses ühte järgmistest Dominioonidest aga

nimelt - Kanada Dominioon, Austraalia Liit, Uus Meremaa Dominioon, Lõuna Aafrika Liit, Iiri Vaba

Riik ja Newfoundland.

2. Mitte ükski seadus ja mitte mingi seaduse määrus, mis on mingi Dominiooni Parlamendis

vastu võetud peale käesoleva seaduse jõustumist, ei saa olla kehtetuks tunnistatud või jõudu mitte

omavaks sel alusel, et nad on inglise õigusega või kehtivate määrustega või ka tulevase Ühinenud

Kuningriigi Parlamendi seaduse või otsusega, mis ettekirjutatud kas määrusega, mis sellise seaduse

alusel vastu võetud, kusjuures Dominioonide parlamentide õiguspädevusse kuulub õigus igasuguste

selliste seaduste otsuste, ettekirjutuste, määruste tühistamiseks või muutmiseks sel määral, mil nad

on Dominiooni õiguse osad.

3. Käesolevaga kehtestatakse ja kuulutatakse, et Dominioonide parlamendid valdavad täielikke

seadusandlikke volitusi, nende poolt vastuvõetud eksterritoriaalsete seaduste [asukohariigi

seadustele mittealluv, riikide vastastikusel kokkuleppel, eelisõigused] mõjuga. (?)

4. Ühinenud Kuningriikide Parlamendi ühegi seaduse kehtivus, mis peale käesoleva seaduse

jõustumist vastu võetud, ei hakka laienema ja ei loeta laienevaks Dominioonile kui selle Dominiooni

õiguse osa, kui vaid sellises seaduses ei ole spetsiaalset klauslit, et see Dominioon nõudis ja nõustus

sellise seaduse vastuvõtmisega.

5. Kahjustamata ülal käesolevas seaduses toodud ettekirjutusi tuleb 1894.a. Kaubandusliku

meresõidu seaduse §735 ja §736.,tõlgendada, kui vaid viidet mingi Briti valduse seadusandlusele ja

see ei tähenda viidet Dominiooni parlamendile.

6. Kahjustamata üldiselt käesoleva seaduse ülaltoodud ettekirjutusi on 1890.a. Admiraliteedi

Koloniaallaevade seaduse §4.mõju (millega kooskõlas nõutakse Tema Kõrguse äranägemisel teatud

seaduste loomise õiguse reserveerimist või seadusesse edasilükkamatuse tingimuse lisamist), aga

sarnaselt selle seaduse §7.nende osadega, mis nõuavad Tema Kõrgeaususe heakskiitu

Kohtumenetluse Igasuguste reeglite nõukogus, et reguleerida Admiraliteedi koloniaalkohtute

praktikat ja protseduure, katkeb igas Dominioonis seoses käesoleva seaduse jõustumisega.

7. 1)Miski selles seaduses ei pea tähendama 1867 – 1930.a. Briti Põhja – Ameerika seaduste või

nende alusel antud mingite korralduste, ettekirjutuste, või määruste muutmist, parandamist või

tühistamist.

2)Selle seaduse §2.määrused laienevad seadustele, mis vastu võetud ükskõik millises Kanada

provintsis ja nende seadusandlike kogude õigusvõimele.

3)volitused, mis antud selle seadusega Kanada Parlamendile või selle provintside seadusandlikele

organitele, piirduvad küsimustega, mis kuuluvad Kanada Parlamendi kompetentsi või vastavalt selle

mingite provintside seadusandlikele organitele.

8. Miski selles seaduses ei pea tähendama volituste andmist Austraalia konstitutsiooni või

konstitutsioonilise seaduse muutmiseks või Uus Meremaa Dominiooni konstitutsioonilise seaduse

muutmiseks teisiti, kui kooskõlas õigusega, mis kehtis kuni käesoleva seaduse jõustumiseni.

9. 1)Miski käesolevas seaduses ei pea tähendama Austraalia Liidu Parlamendile antud õigust

seadusandluse vallas mingites küsimustes, mis kuuluvad Austraalia Liidu osariikide kompetentsi ja

mis ei kuulu Austraalia Liidu Parlamendi ja Valitsuse kompetentsi.

2)Miski käesolevas paragrahvis ei pea tähendama, et Austraalia Liidu Parlament ja Valitsus peaksid

osa võtma Ühinenud Kuningriikide Parlamendi seadusandlikust tegevusest küsimustes, mis kuuluvad

Austraalia Liidu osariikide kompetentsi ja ei kuulu Austraalia Liidu parlamendi ja Valitsuse

kompetentsi, kõigil teistel juhtudel, kui konstitutsioonilise praktikaga kooskõlas, mis eksisteeris enne

käesoleva seaduse jõustumist, pidi Ühinenud Kuningriikide Parlament teostama sellist

seadusandlikku tegevust ilma sellise osavõtuta.

3)Käesoleva seaduse rakendamine Austraalia Liidus, mis on §4.ettenähtud, on nõudmine ja kooskõla

tähendus kui Liidu Valitsuse või Parlamendi nõudmine ning nõusolek.

10. 1) Mitte ükski käesoleva seaduse järgnevatest paragrahvidest - §2., 3., 4., 5., 6., ei pea

laienema Dominioonidele, mille suhtes antud paragrahvi rakendatakse kui selle Dominiooni õiguse

osa, kui vaid selline paragrahv ei ole Dominiooni parlamendi poolt vastu võetud; iga selle Parlamendi

seadus, mis võtab vastu käesoleva seaduse mingi paragrahvi, võib ette näha, et sellise

vastuvõtmisega saab kehtivaks käesoleva seaduse jõul, või siis hoopis hilisemal tähtajal, mis näidatud

vastuvõtmise seaduses.

2)Igasuguse sellise Dominiooni Parlament võib igal ajal annulleerida igasuguse paragrahvi

vastuvõtmise, mis on näidatud käesoleva paragrahvi 1.punktis.

3)Dominioonideks, milledele laieneb käesoleva paragrahvi mõju on Austraalia Liit, Uus Meremaa

Dominioon ja Newfounland.

11. Vaatamata mingisugustele määratlustele, mis 1889.a. Tõlgendamise seaduses sisalduvad,

väljendit “ koloonia” ei pea mõistetama mingis Ühendatud Kuningriikide seaduses, mis vastu võetud

peale käesoleva seaduse vastuvõtmist, kui mingi Dominioon või mingisugused provintsid või osariik,

mis moodustavad osa Dominioonist

12. Käesolev seadus võib olla nimetatud 1931.a. Westminsteri Statuudiks.

***

[Uus-Meremaa 1950.a.akt]

1950.a. akt Seadusandliku nõukogu likvideerimisest

[18 august 1950.a.]

Uus-Meremaa Parlamendis kokku tulnud Peaassamblee kuulutab oma võimuga välja järgmise otsuse:

1.- 1)Käesolevat akti võib nimetada 1950.a.Seadusandliku nõukogu likvideerimise aktiks.

2)Käesolev akt jõustub esimesel jaanuaril tuhande üheksasaja viiekümne esimesel aastal.

2. – 1)Käesoleva aktiga likvideeritakse Uus-Meremaa Seadusandlik nõukogu ja Uus-Meremaa 1852.a.

Põhiseadusliku akti §32 muudetakse - jättes sealt välja sõnad “Põhiseaduslik nõukogu”.

2)Käesoleva aktiga likvideeritakse Seadusandliku nõukogu liikme ametikoht ja ka kõik Seadusandliku

nõukogu poolt loodud või sellega seoses asutatud ametikohad.

3)Kõik viited, mis tehtud mingis seadusandlikus aktis Peaassambleele või Parlamendile, või

seadusandlikule organile peavad olema tõlgendatud, kui kontekstist ei järeldu muud, kui viidet

Peaassambleele Kindralkuberneri koosseisus või Esindajatekojas .

4)Kõik viited mingis seadusandlikus aktis Seadusandlikule nõukogule ja Esindajatekojale, või siis

mõlemale Parlamendikojale või seadusandlikule organile või Peaassambleele, või siis Parlamendi

ühele Kojale või seadusandlikule organile või Peaassambleele peavad olema tõlgendatud, kui

kontekstist ei järeldu muud, kui viidet Esindajatekojale.

5)Viited Seadusandliku nõukogu klergile 1908.a. Seadusandliku võimu Akti §270 punktis “g” ja viited

Parlamendi klergile 1924.a. Tõlgendamise Akti §10., nagu ka kõik teised viited Seadusandliku

nõukogu või Parlamendi klergile mingis seadusandlikus aktis peavad olema tõlgendatud, kui

kontekstist ei järeldu muud, kui viidet Esindajatekoja klergile.

6)Seadusandlikud aktid, mis on loetletud käesoleva akti Lisas, on käesolevaga tühistatud.* (Siin seda

Lisa seepärast ei esitatudki, kuid see on varasemates väljaannetes toodud).

7)Käesolevaga teatatakse, et ei saa mingi isiku kasuks või mingi isiku poolt Krooni vastu või mingi

teise isiku poolt mingi kahju, kaotuse või tulu kahanemise suhtes esitada mingeid hagisid, nagu

oleksid need olnud tingitud käesoleva akti vastuvõtmisest.

14.08.04.VKL