Digipööre koolis ja uuenev õpikäsitusMart Laanpere, TLÜ informaatika instituudi vanemteadur, HTK juhataja

Tallinna Ülikooli Studia Generalia loengusari :: 13.november 2014

Eesti hariduse edusammud ja kitsaskohad

Haridus on väärtustatud

Head baasteadmised

Sots-maj tausta väike mõju

Vähenenud väljalangevus

Edukas keelekümblus

Hariduse infosüsteem

Head õpitingimused kutse-ja kõrgkoolides

Aegunud õpikäsitus

Poiste väljalangevus

Õppimine on noorte jaoks

Jätkusuutmatu koolivõrk

Ebaatraktiivne õpetajakutse

Riigieksami-kesksus

Kehv ligipääs digitaristule

Puudulikud digipädevused

http://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf

Eesti elukestva õppe strateegia 2020

Muutunud õpikäsitus: Iga õppija individuaalset ja sotsiaalsetarengut toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendavõpikäsitus on rakendatud kõigil haridustasemetel ja -liikides.

Digipööre hariduses:

1:1 arvutikasutuse mudelile üleminek, personaalsed nutiseadmed

Uut õpikäsitust toetav metoodika, õppekorraldus, sisekujundus

Järgmise põlvkonna hariduse infosüsteemid, pilvelahendused

Digitaalne õppevara, e-õpikud, e-eksamid, õppevara pilv

Õpetajate ja õpilaste digipädevused kui õpioskused

Digilõhe kaotamine, ligipääs haridusele, muutuste juhtimine

Koolirõõmu kadumine

Lahendus 1: uus tehnoloogia klassiruumis (tahvelarvutid, nutitelefonid, klikkerid, smart-tahvlid)

Lahendus 2: entusiastlik kooliuuendus (õhinapõhine/huvitavkool, õuesõpe, mängustamine, avastusõpe)

Fullan 2013

Ainult tehnoloogiast ja õhinast ei piisa

Edukas kooliuuendus vajab kolme teadmistevaldkonnaühendamist kooli kui terviku mõistmisel ja muutmisel:

KOOL

Tehnoloogia

Pedagoogika

Muutuste juhtimine

M.Fullan (2013) Stratosphere:Integrating Technology, Pedagogy and Change Knowledge

21. sajandi koolid: näiteid õnnestumistest

High Tech High: 11 kooli San Diegos, 3500 õpilast vanuses 5 - 18, uurimuslik projektõpe, avalikud esitlused, kogukonnatöö

Örestadi Keskkool Taanis: “pedagoogiline eksperimentaarium”, koostöö välispartneritega, päevakajalised meediaprojektid

Lumiar Instituut Brasiilias: ilma õppekavata, iga õpilane valibveerandis 3-4 projekti, õpetajad nõustavad, hindamismudel

Matthew Moss Keskkool Inglismaal: projekt “Minu maailm”, lapsevanemate kaasamine, mitmekesised hindamisviisid

Big Picture koolid (131 kooli 5 riigis): individuaalne õppekava, õpipoisiõpe, individuaalne projekt, portfoolio-hindamine

10 Schools for the 21st Century

Haridus ja tehnoloogia

Vana ja uus pedagoogika

IKT kasutam

Didaktika,metoodika

Ainealased teadmisedAineteadmisteomandamine

Tulem: reprodutseeritudteadmised jaoskused

Van

aU

us

Tulem: sügav ja kestevmõistmine, elusrakendamine

Õpetaja Õpilane

Avastame ja mõtestame aineteadmisi koos

Didaktika,metoodika

Loo ja rakenda teadmisiprobleemilahendusel

Kõikjaleulatuv tehnoloogia

(Fullan 2013)

Tehnoloogia ja õpikäsitus

Õpikäsitus: arusaam õppimisest, selle eesmärkidest javiisidest

Rooma Klubi raport “No Limits to Learning” (1979), reprodutseeriv vs innovaatiline õppimine

Õppimise kolm metafoori (Paavola, Lipponen & Hakkarainen): Õppimine kui omandamine (monoloogiline õpe) Õppimine kui osalemine (dialoogiline õpe) Õppimine kui teadmusloome (trialoogiline õpe)

Remiks-kultuur, R.Rorty edification: õppimine subjektiivseümberkirjeldamise kaudu

Uus õpikäsitus: trialoogiline õppimine

Õppijad

Teadmus-artefaktid

Praktikad

Väljendatud jaesitletudideed

Õpi-kogukond

Artefaktide “autentne” kasutamine

Jagatud teadmusobjektid

Töö-vahendid

Näited LEARNMIX õpistsenaariumidest

“ümberpööratud klassiruum”: õpilane õpib enne tundi uue teema

põhimõisted ja tegevusjuhised iseseisvalt või teistega koostöös selgeks, kasutades nii õpetaja poolt sovitatud kui endaleitud digiõppevara (veebivideod, e-õpik, esitlused, veebilehed). Tunnis kasutatakse aeg uute teadmisterakendamiseks koostöös teistega elulisi probleemsituatsioone lahendades.

projektõpe: õpilased moodustavad projektimeeskonna, kus igal liikmel on

oma roll ja pädevused. Koos pannakse paika mitut õppeainet lõimivaarendusprojekti eesmärk, väljund ja ajakava ning asutakse neist lähtuvalt tööle, dokumenteerides oma tegevust verstapostide kaupa ning esitledes lõpus niioma tööprotsessi kui ka selle väljundeid (üldjuhul digitaalsel kujul).

ülesandepõhine õpe: õpilased lahendavad uut teemat õppides järjestkeerulisemaks muutuvaid ülesandeid, toetudes seejuures vajadusel nii õpikulekui muule digiõppevarale, mida leiavad internetist. Kui õpetaja poolt etteantudülesanded on lahendatud, koostavad õpilased paaristöös ise lisaks uusiülesandeid sama teema kohta ning annavad neid teistele õpilastele lahendada.

Läbiv teema ‘Tehnoloogia ja innovatsioon’

RÕK 2010: Iga 7-12 klassi õpilane peaks osalema kooliastmejooksul vähemalt ühes innovaatilises arendusprojektis, kuhu on kliendi rollis kaasatud kooli juhtkond, kohalik omavalitsus, kohalikud ettevõtjad, teadlased vm partnerid.

Tegevusmudel pärineb kahest hästitoimivast eeskujust:

Garage48

EAS innovatsiooniosakud

Näidisstsenaariumid: SEO, veebiturundus, robootikaõpik

Näide Kolga koolist: http://digitrails.wordpress.com

IKT põlvkonnavahetused

Poes

Ko

olis ?

1:1 mudel arvutikasutuses

1 seade 1 õpilase kohta; Seade: personaalne süle- või tahvelarvuti, nutitelefon

Alternatiivid: Võta Oma Seade Kaasa (VOSK, ing.k.: BYOD)

Kool ostab tahvel- või sülearvutid (nt. ChromeBook)

Tegelikult on tulevikus isegi rohkem kui 1 nutiseade õpilase kohta: kell, prillid, kaart, riided, koolikott

Personaalne õpikeskkond: iga õpilane loob endale ise digitaalse töö- ja õpikeskkonna vastavalt oma huvidele, oskustele, eelistustele

Eeldab muudatusi arhitektuuris, elektrisüsteemis, esitlusvahendites, infosüsteemis, õppevaras

Tuleviku klassiruum

Samsung Digipööre pilootkoolid

www.samsungdigipoore.ee

Tekib rida küsimusi

Aga eksamid, tasemetööd?

Ja PISA? Me olime ju tublid, miks lõhkuda tomivat?

Puudub digitaalne õppevara?

Mis saab koolivahetuse puhul?

Kas nutiseadmed pole ohtlikud tervisele?

Kas õppimise asemel ei hakata mängima?

Kes ostab nutiseadmed õpilastele?