Euroopa uus algus: minu tegevuskava töökohtade loomiseks ning majanduskasvu,

õigluse ja demokraatlike muutuste tagamiseks

Poliitilised suunisedjärgmisele Euroopa Komisjonile

Avasõnavõtt Euroopa Parlamendi

täiskogu istungil

Strasbourg, 22. oktoober 2014

Kandidaat Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale

Strasbourg, 15. juuli 2014

Jean-Claude Juncker

Anname Euroopale uue hooEuroopa Komisjoni ametisseastuva presidendi Junckeri poolt Euroopa Parlamendi ees peetava kõne

pidepunktid

Sõnavõtt Euroopa Parlamendi täiskogu istungil enne volinike täiskogu üle hääletamist

Jean-Claude Juncker Kandidaat Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale

Euroopa uus algus:

minu tegevuskava töökohtade loomiseks ning majanduskasvu, õigluse ja

demokraatlike muutuste tagamiseks

Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile

Avasõnavõtt Euroopa Parlamendi

täiskogu istungil

Strasbourg, 15. juuli 2014

2

Euroopa uus algus: minu tegevuskava töökohtade loomiseks ning majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tagamiseks

Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile

L'Europe Viimaste aastate jooksul on Euroopa seisnud silmitsi kõige rängema finants- ja majanduskriisiga pärast II maailmasõda. ELi institutsioonid ja liikmesriikide valitsused pidid võtma seninägematuid meetmeid, et stabiliseerida liikmesriikide majandus, konsolideerida riikide rahandust ja vältida aastakümnete jooksul Euroopa integratsioonis saavutatu kõikuma löömist. Kõige hullem õnnestus ära hoida. Siseturg ja euroala terviklikkus õnnestus säilitada. Majanduskasv ja usaldus on Euroopas aeglaselt, kuid kindlalt taastumas.

Kriis on aga jätnud oma jälje. Üle 6 miljoni inimese kaotas kriisi ajal töö. Noorte tööpuudus on saavutanud rekordtaseme. Mitmed liikmesriigid ei ole kaugeltki saavutanud jätkusuutlikku majanduskasvu ega piisavat investeeringute taset. Paljudes riikides on usaldus Euroopa projekti vastu enneolematult väike.

Kriisi ajal võetud meetmeid võib võrrelda põleva lennuki parandamisega lendamise ajal. Üldjoontes olid need edukad, kuid tehti ka vigu. Puudu jäi sotsiaalsest õiglusest. Demokraatlik legitiimsus kannatas selle all, et palju uusi instrumente tuli luua väljaspool Euroopa Liidu õiguslikku raamistikku. Pärast aastatepikkust keskendumist kriisiohjamisele on Euroopa sunnitud tõdema, et tal on sageli raske tulla toime üleilmsetele probleemidele reageerimisega, olgu need seotud digitaalajastuga, innovatsiooni- ja oskustealase konkurentsiga, loodusvarade nappuse, toiduohutuse, energiahindade, kliimamuutuse mõju, rahvastiku vananemise või valu ja vaesusega Euroopa välispiiri taga.

Nüüd, kus me pärast 2014. aasta mais toimunud Euroopa Parlamendi valimisi alustame uut seadusandlikku tsüklit, on aeg võtta kasutusele uus lähenemisviis.

Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadina leian, et minu kõige tähtsam ülesanne on kriisi järel uuesti üles ehitada Euroopat ühendavad sillad - saavutada taas Euroopa kodanike usaldus, suunata kogu jõud meie majanduse ja ühiskonna jaoks kõige olulisemate probleemide lahendamisele ning tugevdada demokraatlikku legitiimsust ühenduse meetodile tuginedes.

Pärast seda, kui olin enne Euroopa Parlamendi valimisi Euroopa Rahvapartei esikandidaadina komisjoni presidendi kohale läbi viinud valimiskampaania - Euroopa Sotsiaaldemokraatlikku Parteid esindas Martin Schultz, Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liitu ning Euroopa Demokraatide Parteid Guy Verhofstadt, Euroopa Rohelisi Ska Keller ja José Bové ning Euroopa Vasakparteid Alexis Tsipras -, esitas Euroopa Ülemkogu mind 27. juunil 2014 kandidaadiks Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale. Selle ettepaneku tegemisel võttis Euroopa Ülemkogu arvesse Euroopa Parlamendi valimisi, kus minu erakond sai suurima arvu kohti, ja pidas enne selle

3

tegemist asjakohaseid konsultatsioone Euroopa Parlamendi esindajatega.

Sel teel on esmakordselt loodud otsene seos Euroopa Parlamendi valimiste tulemuste ja Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadi esitamise vahel. Euroopa Parlament on mitu aastakümmet korranud ja toetanud üleskutset presidendi kandidaati nii valida. See võib lisada Euroopa otsustamisprotsessi väga vajaliku täiendava demokraatliku legitiimsuse elemendi, mis on kooskõlas parlamentaarse demokraatia normide ja tavadega. Samuti on see ainulaadne võimalus uueks alguseks.

Jättes seljataha valimiskampaania aegsed vastasseisud, peame nüüd koos töötama. Hoolimata meie erinevatest seisukohtadest, valitseb suur üksmeel selles osas, millised on peamised valdkonnad, millega tuleks Euroopa tasandil esmajärjekorras tegeleda. Ma tahan töötada koos kõigi teiega, et jõuda ühisele arusaamisele kõigi ELi institutsioonidega sellest, mida me peame eurooplaste jaoks tegema, ning hakata seejärel tegutsema, et kokkulepitu ellu viia.

Sellepärast teen ma, olles arutanud neid küsimusi kõigi uue Euroopa Parlamendi fraktsioonidega, ettepaneku uuendada Euroopa Liitu vastavalt tegevuskavale töökohtade loomiseks ning majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tagamiseks. See on tegevuskava, mis keskendub nendele valdkondadele, kus Euroopa Liit suudab tõesti midagi ära teha.

Minu tegevuskavas on põhitähelepanu suunatud kümnele tegevusvaldkonnale. Minu põhieesmärk on saavutada konkreetseid tulemusi nendes kümnes valdkonnas. Muud tegevusvaldkonnad jätan liikmesriikide hooleks, sest nii on legitiimsem. Lisaks on neil paremad võimalused saavutada oma meetmetega tõhusaid tulemusi riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil vastavalt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele. Minu eesmärk on, et Euroopa Liit oleks suurem ja ambitsioonikam suurte asjade puhul ning väiksem ja tagasihoidlikum väikeste asjade puhul.

4

Need kümme tegevusvaldkonda, millega minu töökohtade loomiseks ning majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tagamiseks mõeldud tegevuskava kohaselt tegelema hakatakse, on järgmised:

1. Anda uut hoogu töökohtade loomisele ning majanduskasvu ja investeeringute edendamisele

Esimene prioriteet, millega kavatsen komisjoni presidendina tegeleda, on Euroopa konkurentsivõime tugevdamine ja töökohtade loomisele suunatud investeeringute ergutamine. Kavatsen oma ametiaja esimese kolme kuu jooksul esitada strateegia „Euroopa 2020" läbivaatamise raames kaugeleulatuva töökohtade, majanduskavu ja investeeringute paketi.

Ma ei usu, et jätkusuutlikku majanduskasvu on võimalik luua üha suurema võlakoorma peale - see on kriisist saadud õppetund, mida peame nüüd meeles pidama. Ma olen teadlik sellest, et töökohti loovad peamiselt ettevõtjad, mitte valitsused ega ELi institutsioonid. Ma usun aga, et ELi ühist eelarvet ja Euroopa Investeerimispanka (EIB) on võimalik palju paremini ära kasutada. Me peame need vahendid liidu tasandil kättesaadavaks tegema, et ergutada erainvesteeringuid reaalmajandusse. Nende avaliku sektori vahendite paremaks kasutamiseks vajame arukamat investeerimist, vahendite paremat suunamist, vähem regulatsiooni ja rohkem paindlikkust. Minu arvates saaksime nii järgmise kolme aasta jooksul avaliku ja erasektori investeeringuteks reaalmajandusse juurde kuni 300 miljardit eurot. Selleks tuleb parandada investeerimiskeskkonda ja toetuste kasutamist. EIB ja komisjoni tegevust projektide ettevalmistamisel tuleks tõhustada ja laiendada. Leida ja edendada tuleb uusi, jätkusuutlikke ja töökohti loovaid projekte, mis aitavad taastada Euroopa konkurentsivõime. Selleks et tõelisi projekte ellu viia, peame arendama tõhusamaid finantsinstrumente, sh suurema riskitaluvusega laenude ja garantiide näol. Kaaluda tuleks ka EIB kapitali täiendavat suurendamist. Nende täiendavate investeeringute fookuses peaksid olema taristu, eelkõige lairibaühendus ja energiavõrgud, aga ka transporditaristu tööstuskeskustes, haridus, teadusuuringud ja innovatsioon ning taastuvenergia ja energiatõhusus. Arvestatavaid summasid tuleks suunata projektidesse, mis aitavad noorematel inimestel uuesti korralikku tööd leida. See aitaks kaasa noortegarantii kehtestamisega alguse saanud jõupingutustele, kusjuures noortegaranti tuleb kiiresti ellu viia ja selle ulatust järk-järgult laiendada.

Mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõtte tegemist 2016. aasta lõpus tuleks kasutada ELi eelarve juhtimiseks rohkem töökohtade loomise ning majanduskasvu ja konkurentsivõime toetamise suunas.

Liikmesriikide eelarvevahendite kasutamisel majanduskasvu ja investeeringute edendamiseks peame - nagu kinnitas ka Euroopa Ülemkogu 27. juunil 2014 - kinni pidama stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetest, kasutades samal ajal võimalikult palju ära 2005. ja 2011. aastal reformitud pakti normidega ettenähtud paindlikkust. Ma kavatsen kaugeleulatuva töökohtade, majanduskavu ja investeeringute paketi raames esitada selle kohta konkreetsed suunised.

5

Töökohad, majanduskasv ja investeeringud pöörduvad Euroopasse tagasi ainult juhul, kui me loome selleks õige regulatiivse keskkonna ning soodustame ettevõtlust ja töökohtade loomist. Me ei tohi innovatsiooni ja konkurentsivõimet lämmatada kõike üksikasjalikult ette kirjutades, seda eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) puhul. VKEd on meie majanduse selgroog - nad loovad üle 85% uutest töökohtadest Euroopas ja me peame nad koormavatest normidest vabastama. Sellepärast kavatsen ma usaldada vastutuse parema õigusloome eest ühele komisjoni asepresidentidest ja anda talle volituse teha koos parlamendi ja nõukoguga nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil kindlaks sellised bürokraatiat suurendavad nõuded, mida saaks minu töökohtade, majanduskasvu ja investeeringute paketi raames kiiresti kõrvaldada.

2. Ühendatud ühtne e-turg

Ma usun, et peame digitaaltehnoloogia - mis ei tunne riigipiire - pakutavaid suurepäraseid võimalusi palju paremini ära kasutama. Selleks peab meil olema julgust loobuda liikmesriikide kapseldunud mõtteviisist telekommunikatsiooni reguleerimisel, autoriõiguse ja isikuandmete kaitse õigusaktides, raadiolainete haldamisel ning konkurentsiõiguse kohaldamisel.

Kui me seda teeme, saame tagada, et Euroopa kodanikud saavad varsti kasutada oma mobiiltelefone kõikjal Euroopas ilma, et nad peaksid maksma rändlustasusid. Saame tagada, et tarbijad saavad oma elektroonikaseadmetega kasutada teenuseid, kuulata muusikat, vaadata filme ja spordivõistlusi kus Euroopa osas nad ka ei viibiks ja sõltumata riigipiiridest. Me saame luua võrdsed võimalused kõigile ettevõtjatele, kes pakuvad Euroopa Liidus oma kaupu ja teenuseid, nii et nende suhtes kohaldatakse samu isikuandmete ja tarbijakaitse norme, olenemata sellest, kus nende server asub. Ühendatud ühtse e-turu loomisega saame tekitada kuni 250 miljardi euro ulatuses täiendavat majanduskasvu järgmise komisjoni ametiaja jooksul ning luua seekaudu sadu tuhandeid uusi töökohti, eelkõige noorematele tööotsijatele, ja elujõulise teadmistepõhise ühiskonna.

Selle saavutamiseks kavatsen oma ametiajal esimese kuue kuu jooksul astuda olulisi seadusandlikke samme ühendatud ühtse e-turu suunas, eelkõige viies kiiresti lõpule läbirääkimised Euroopa ühiste andmekaitsenormide üle, muutes käimas oleva telekommunikatsiooni normide reformi varasemast põhjalikumaks, moderniseerides autoriõiguse norme, võttes arvesse digirevolutsiooni ja tarbijate muutunud käitumist, ning moderniseerides ja lihtsustades veebipõhise ja digitaaltoodete ostmise suhtes kohaldatavaid tarbijakaitsenorme. Sellega peaksid kaasnema jõupingutused digitaaloskuste ja -õppe edendamiseks kõigis ühiskonnarühmades ning uuenduslike idufirmade loomise hõlbustamiseks. Digitaaltehnoloogia ja veebipõhiste teenuste laiem kasutamine peaks olema horisontaalne tegevusvaldkond, mis hõlmaks kõiki majandussektoreid ja avalikku sektorit.

3. Vastupidav energialiit ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika

Praegused geopoliitilised sündmused on meile teravalt meelde tuletanud, et Euroopa on liiga sõltuv kütuse ja gaasi impordist. Seepärast tahan Euroopa energiapoliitika reformida ja ümber korraldada nii, et loome uue Euroopa energialiidu. Me peame

6

koondama oma ressursid ja taristud ning ühendama oma mõjuvõimu läbirääkimistel kolmandate riikidega. Me peame mitmekesistama oma energiaallikaid ja vähendama mitme liikmesriigi suurt energiasõltuvust.

Minu eesmärk on, et Euroopa energiaturg oleks meie naabritele avatud. Kuid kui Idast tuleva energia hind muutub kaubanduslikus või poliitilises mõttes liiga kalliks, peaks Euroopa olema võimeline väga kiiresti tarnekanaleid vahetama. Me peame olema suutelised vajaduse korral tagama energia vastassuunavood.

Samuti peame suurendama taastuvenergia osakaalu meie maailmajaos. See ei ole ainult vastutustundliku kliimapoliitika küsimus. See on ka tööstuspoliitiline imperatiiv, kui tahame, et meil oleks keskmises perspektiivis veel võimalik kasutada taskukohast energiat. Ma usun kindlalt, et keskkonnahoidlikul majanduskasvul on arenguvõimalusi. Seetõttu tahan, et Euroopa energialiit oleks taastuvenergia vallas maailmas esikohal.

Ma tahaksin ka oluliselt edendada energiatõhusust, minnes kaugemale 2020. aasta sihtidest, eelkõige hoonete puhul, ning minu meelest on selleks vaja kaugeleulatuvat ja siduvat eesmärki, millega jätkataks praegusel energiatõhususe taseme kursil. Ma tahan, et Euroopa Liit oleks globaalse soojenemise vastase võitluse esirinnas nii enne 2015. aasta ÜRO kohtumist Pariisis kui ka pärast seda ning võtaks eesmärgiks, et maakera keskmise temperatuuri tõus ei ületaks 2 °C võrreldes industriaalajastule eelnenud tasemega. Seda võlgneme me tulevastele põlvedele.

4. Süvendatud ja õiglasem siseturg tugevama tööstusbaasiga

Meie siseturg on süveneva üleilmastumise tingimustes Euroopa suurim vara. Seepärast tahan ma, et järgmine komisjon võtaks meie siseturu tugevuse oma töö aluseks ja kasutaks kõigi selle mõõtmete võimalused täielikult ära. Me peame toodete ja teenuste siseturu lõplikult valmis saama ning tegema sellest hüppelaua meie äriühingutele ja tööstusettevõtetele, et nad saaksid globaalses majandusruumis edu saavutada, seda ka põllumajandustoodete valdkonnas.

Ma usun kindlalt, et peame säilitama oma siseturu jaoks tugeva ja kõrgetasemelise tööstusbaasi ning seda tugevdama, kuna naiivne oleks arvata, et majanduskasv Euroopas saaks tugineda ainult teenustele. Me peame 2020. aastaks suurendama tööstuse osakaalu ELi SKPs 20%-ni praeguselt tasemelt, mis jääb alla 16%. See peaks aitama tagada, et Euroopa hoiab ka edaspidi ülemaailmset liidrikohta sellistes kvaliteetsete töökohtadega strateegilistes sektorites nagu autotööstus, lennundus, tehnikasektor, kosmos, kemikaalid ja ravimitööstus. Selle saavutamiseks peame ergutama investeeringuid uude tehnoloogiasse, parandama ettevõtluskeskkonda, lihtsustama juurdepääsu turgudele ja rahastamisele, eriti VKEde jaoks, ning tagama, et töötajatel on sellised oskused, mida tööstussektor vajab.

Jätkuvalt on väga oluline viia lõpule meie pangandussektori probleemide lahendamine ja anda hoogu erainvesteerimisele. Ma olen kindlalt toetanud pankade üle rangema kontrolli kehtestamist nii ühtse järelevalvemehhanismi kui ka ühtset kriisilahendusfondi kasutava ühtse kriisilahendusmehhanismi kaudu, mis järk-järgult üles ehitatakse. Minu komisjon kavatseb olla tegus ja jälgida valvsalt, et uued

7

järelevalve- ja kriisilahendusnormid täielikult ellu viidaks, aidates seega muuta Euroopa pangad tugevamaks nii, et nad saavad jälle hakata laenu andma reaalmajandusele.

Ma usun, et edaspidi peaksime lisaks uutele pankade suhtes kohaldatavatele Euroopa normidele looma ka kapitaliturgude liidu. Selleks et majanduse rahastamist parandada, peaksime kapitaliturgusid edasi arendama ja veelgi rohkem lõimima. See aitaks alandada kapitali kaasamise kulusid, eelkõige VKEde jaoks, ja vähendada meie väga suurt sõltuvust pankade rahastamisest. See muudaks Euroopa ühtlasi investeeringutele ligitõmbavamaks.

Töötajate vaba liikumine on alati olnud üks siseturu alustalasid, mille eest ma kavatsen seista, tunnustades samal ajal liikmesriikide valitsuste õigust võidelda vaba liikumise väärkasutamise ja pettuse eesmärgil esitatavate nõuete vastu. Minu arvates peaksime käsitama (töötajate) vaba liikumist majandusliku võimalusena ja mitte ohuna. Seetõttu peaksime edendama tööjõu liikuvust, eelkõige sellistes valdkondades, kus on pidevalt täitmata töökohti või kus töötajate oskused ei vasta tööturu nõudlusele. Samal ajal tagan, et töötajate lähetamise direktiivi rakendatakse täpselt, ja algatan selle direktiivi sihipärase läbivaatamise tagamaks, et sotsiaalsel dumpingul ei ole kohta Euroopa Liidus. Meie liidus tuleks samas kohas tehtud sama töö eest saada sama palka. Meie siseturg peab olema õiglasem. Kuigi ma pean õigeks, et liikmesriigid vastutavad oma maksusüsteemide eest, peaksime suurendama pingutusi võitluses maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuste vastu, nii et kõik panustaksid õiglaselt. Eelkõige kavatsen ma jätkata halduskoostöö edendamisega maksuametite vahel ning töötada selle nimel, et ELi tasandil võetaks vastu äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas ja finantstehingute maks. Liidu tugevdatud rahapesuvastased normid, mille kohta on tehtud ettepanek, tuleks kiiresti vastu võtta ning nende sisu peaks olema kaugeleulatuv, eelkõige tegelike tulusaajate kindlakstegemise ja kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete parandamise osas. 5. Süvendatud ja õiglasem majandus- ja rahaliit

Järgmise viie aasta jooksul kavatsen ma jätkata majandus- ja rahaliidu reformimisega, et säilitada meie ühisraha stabiilsus ning edendada ühisraha kasutatavate liikmesriikide majandus-, eelarve- ja tööturupoliitikate lähenemist. Seda tehes tuginen ma nn nelja juhi aruannetele ning komisjoni tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu loomise tegevuskavale ja pean alati silmas Euroopa sotsiaalset mõõdet.

Kriisis on praegu tekkinud kõigest paus. Me peame seda pausi ära kasutama, et konsolideerida ja täiendada kriisi jooksul võetud seninägematuid meetmeid, neid lihtsustada ja muuta need sotsiaalselt legitiimsemaks. Vajalike struktuurireformide läbiviimisel on meie ühisraha stabiilsus ja riikide rahanduse tugevus minu jaoks sama olulised kui sotsiaalne õiglus.

Oma ametiaja esimese aasta jooksul tahan käivitada nii seadusandlikke kui ka mitteseadusandlikke algatusi majandus- ja rahaliidu süvendamiseks. Nende hulka kuuluksid majanduse juhtimise esimese ja teise paketi õigusaktide läbivaatamine stabiilsuse seisukohast lähtudes (nagu on nende õigusaktides ette

8

nähtud), ettepanekud edasiste struktuurireformide ergutamiseks, vajaduse korral täiendavate rahaliste stiimulite ja sihipärase fiskaalvõimekuse kaudu euroala tasandil, ning ettepanek majandus- ja rahaliidu tõhusama välisesindatuse kohta.

Arvan, et keskmises perspektiivis peame leidma uuesti tasakaalu selles, kuidas me anname tingimuslikku stabiilsustoetust raskustesse sattunud euroala riikidele. Tulevikus peaksime asendama nn troika demokraatlikult legitiimsema ja suurema vastutusega struktuuriga, mis tugineb Euroopa institutsioonidele ja mille üle on suurem parlamentaarne kontroll nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil. Samuti teen ettepaneku, et tulevikus ei hinnataks toetuse- ja reformikavade puhul ainuüksi riigi rahanduse jätkusuutlikkust, vaid ka reformikava sotsiaalset mõju. Struktuurireformide sotsiaalset mõju tuleb üldsusega arutada ja võitlus vaesusega peab olema prioriteet. Ma usun kindlalt sotsiaalsesse turumajandusse. Sotsiaalse turumajandusega ei ole kooskõlas, et kriisi ajal saavad laevaomanikud ja spekulandid veelgi rikkamaks, samal ajal kui pensionärid ei tule enam omadega toime. 6. Mõistlik ja tasakaalustatud vabakaubandusleping USAga

Minu ametiajal peab komisjon vastastikust kasu ja läbipaistvust silmas pidades läbirääkimisi mõistliku ja tasakaalustatud kaubanduslepingu sõlmimiseks Ameerika Ühendriikidega. 21. sajandil võib pidada anakronismiks seda, et nii eurooplased kui ka ameeriklased kehtestavad ikka veel üksteise kaupadele tollimakse. Need tuleks kiiresti ja täies mahus kaotada. Samuti usun ma, et saaksime olulise sammu edasi astuda üksteise tootestandardite tunnustamises või Atlandi-üleste standardite väljatöötamises.

Komisjoni presidendina kavatsen ma aga väga kindlalt seista selle eest, et vabakaubanduse nimel ei ohverdata Euroopa ohutus-, tervishoiu-, sotsiaal- ja andmekaitse nõudeid ja kultuurilist mitmekesisust. Komisjoni presidendina ei kavatse ma teha järeleandmisi ei toiduohutuse ega isikuandmete kaitse küsimuses. Samuti ei kavatse ma leppida sellega, et ELi liikmesriikide kohtute pädevust piiravad erikorrad, mida kohaldatakse investoritega seotud vaidlustes. Õigusriigi põhimõte ja võrdsuse põhimõte, mille kohaselt kõik on seaduse ees võrdsed, peab kehtima ka selles kontekstis.

Ma nõuan, et läbirääkimiste iga etapp oleks kodanike ja Euroopa Parlamendi jaoks läbipaistvam. Parlamendile jääb ELi aluslepingute kohaselt viimane sõna lepingu sõlmimise küsimuses.

7. Vastastikusel usaldusel põhinev õigusruum ja põhiõigused

Euroopa Liit on midagi enamat kui üks suur ühisturg. See on ka liit, millel on ühised väärtused ja need on sätestatud aluslepingutes ja põhiõiguste hartas. Kodanikud ootavad oma valitsustelt õiguse, kaitse ja õigluse tagamist ning põhiõiguste täielikku austamist ja õigusriigi põhimõtte järgimist. See eeldab ühistel väärtustel põhinevat tegutsemist Euroopa tasandil.

Kavatsen kasutada ära komisjoni õigusi temale antud pädevuse piires, et toetada ühiseid väärtusi, õigusriiki ja põhiõigusi, võttes samal ajal nii palju kui võimalik arvesse 28 liikmesriigi põhiseaduslike ja kultuuritavade mitmekesisust. Kavatsen

9

määrata ühe voliniku konkreetseks vastutusalaks põhiõiguste harta ja õigusriigiga seotud küsimused. Kõnealune volinik vastutaks ka liidu ühinemise eest Euroopa inimõiguste konventsiooniga, mis on ELi aluslepingu kohane kohustus.

Mis tahes vormis diskrimineerimisel - kodakondsuse, soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse või vähemuste hulka kuulumise alusel - ei saa liidus olla kohta. Seepärast jään seda valdkonda käsitleva direktiivi ettepaneku juurde ja püüan veenda liikmesriikide valitsusi loobuma praegusest vastuseisust nõukogus.

Digitaalajastul on isikuandmete kaitse erilise tähtsusega põhiõigus. Peale selle, et meil tuleb viia kiiresti lõpule Euroopa Liidu ühiseid andmekaitsenorme käsitlev seadusandlik töö, tuleb meil seda õigust kaitsta ka välissuhetes. Seoses hiljutiste massilise jälgimise paljastustega peab meie lähipartner USA meid veenma selles, et kehtivad safe-harbour kokkulepped on ka tegelikkuses turvalised, kui ta soovib, et need ka edasi kehtiksid. Samuti peab USA tagama, et kõigil ELi kodanikel on õigus kaitsta oma andmekaitseõigusi USA kohtutes, olenemata sellest, kas elatakse USA territooriumil või mitte. See on oluline, et taastada usaldus, millele peavad tuginema tihedad Atlandi-ülesed suhted.

Võitluse eest piiriülese kuritegevuse ja terrorismiga vastutab Euroopa ühiselt. Meil tuleb tõkestada organiseeritud kuritegevuse sellised vormid nagu inimkaubandus, inimeste ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja küberkuritegevus. Meil tuleb püüda lahendada korruptsiooniga seotud probleemid ning võidelda terrorismi ja radikaliseerumisega. Kuid kõige selle juures tuleb meil tagada põhiõigused ja väärtused, sealhulgas menetlusõigused ja isikuandmete kaitse.

Kuna kodanikud üha enam õpivad, töötavad, tegelevad ettevõtlusega, abielluvad või kasvatavad lapsi mõnes muus liidu liikmesriigis kui nende päritoluriik, tuleb parandada ELi liikmesriikide vahelist õigusalast koostööd samm-sammult: ehitada sillad erinevate õigussüsteemide vahele, tugevdada ühiseid vahendeid, sealhulgas Eurojusti, arendada edasi selliseid uusi vahendeid nagu Euroopa Prokuratuur, mille eesmärk on tegeleda ELi eelarvet kahjustava kuritegeliku pettusega, ning tagada kohtuotsuste vastastikune tunnustamine, nii et kodanikud ja ettevõtjad saavad lihtsamini kasutada oma õigusi kogu liidus.

8. Uue rändepoliitika suunas

Hiljutised traagilised sündmused Vahemerel näitasid, et Euroopa peab rännet paremini haldama ja seda selle kõigis aspektides. Eelkõige on see humanitaarne kohustus. Olen veendunud, et kui teeme solidaarsuse vaimus tihedat koostööd, suudame tagada, et Lampedusa sarnased olukorrad iial ei korduks.

Liidu ühistele väärtustele tuginedes peame kaitsma abivajajaid tugeva ühise varjupaigapoliitika kaudu. Hiljuti kokku lepitud ühine varjupaigasüsteem tuleb täielikult rakendada ja kaotada erinevused riigisisesel rakendamisel. Samuti kavatsen ma uurida võimalust, kuidas kasutada Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametit, et abistada kolmandate riikide ja liikmesriikide ametiasutusi põgenike ja varjupaigataotluste haldamisel hädaolukorras, vajaduse korral asjaomase kolmanda riigi territooriumil.

10

Soovin edendada Euroopa seadusliku rände uut poliitikat. Selline poliitika peaks aitama vähendada spetsiifiliste oskuste nappust ja meelitama ligi talente, et tulla paremini toime Euroopa Liidu demograafiliste probleemidega. Soovin, et Euroopa muutuks vähemalt sama atraktiivseks kui sellised populaarsed rändesihtkohad nagu Austraalia, Kanada ja USA. Esimese sammuna kavatsen läbi vaadata sinise kaardiga seonduvad õigusaktid ja mitterahuldava olukorra, mis on seotud nende rakendamisega.

Samuti usun, et meil tuleb senisest jõulisemalt tegeleda ebaseadusliku rändega, eeskätt parema koostöö kaudu kolmandate riikidega, sealhulgas tagasivõtmise küsimuses. Annan rändeküsimusega tegelemise ühe voliniku konkreetsesse vastutusalasse, et teha selles küsimuses koostööd liikmesriikide ja nende kolmandate riikidega, keda see küsimus kõige enam puudutab. Sama tähtis on Euroopa piiride kindlustamine. Ühine varjupaiga- ja rändepoliitika toimib vaid siis, kui hoiame ära ebaseaduslike rändajate kontrollimatu sissevoolu. Seepärast tuleb meil suurendada Euroopa piiriagentuuri Frontexi operatiivset suutlikkust. Vaid 90 miljoni euro suurune aastaeelarve ei ole kindlasti piisav, et täita Euroopa ühispiiride kaitsmisega seotud ülesandeid. Liikmesriikide vahel tuleb koondada rohkem ressursse, et tõhustada Frontexi tööd ning seada sisse Euroopa piirivalverühmad, mida saaks kiiresti kasutada Frontexi ühisoperatsioonides ja piirivalve kiirreageerimiseks. See on kõigi, nii põhjas kui ka lõunas asuvate ELi liikmesriikide ühine ülesanne, mida tuleb täita solidaarsuse vaimus.

Samuti tuleb meil kohaldada ja aktiivselt rakendada uusi ühiseid õigusnorme inimkaubitsejate karistamiseks. Kurjategijad, kes kasutavad ära hädasolijate või tagakiusatavate valu ja vajadusi, peaksid teadma järgmist: Euroopa on valvel ja võtab nad vastutusele kõikide võimalike kanalite kaudu.

9. Tugevam tegija rahvusvahelisel tasandil

EL peab tugevdama oma välispoliitilist rolli. Ukraina kriis ja Lähis-Ida murettekitav olukord näitavad, kui tähtis on Euroopa välispoliitiline ühtsus. Aga selleni on veel pikk maa.

Leian, et me ei saa olla rahul liidu ühise välispoliitika praeguse seisuga. Vajame paremaid mehhanisme sündmuste ärahoidmiseks varases etapis ja ühiste lahenduste kiireks leidmiseks. Peame senisest tõhusamalt ühendama Euroopa välistegevuse vahendid. Ühendada tuleb kaubanduspoliitika, arenguabi, liidu osalemine rahvusvahelistes finantseerimisasutustes ja liidu naabruspoliitika ning tegutseda nendes valdkondades ühest ja samast loogikast lähtudes.

Järgmine liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja peab olema tugev ja kogenud tegija ning suuteline ühendama riikliku ja Euroopa tasandi vahendid ja kõik komisjoni käsutuses olevad vahendid tõhusamalt kui seni. Ta peab tegutsema üheskoos komisjoni kaubandus-, arengu-, humanitaarabi ja naabruspoliitika volinikega. See eeldab, et kõrge esindaja täidab oma rolli volinike kolleegiumis täiel määral. Sel eesmärgil kavatsen ma teha teistele välissuhete küsimuste eest vastutavatele volinikele ülesandeks tegutseda kõrge esindaja asendajana nii kolleegiumi töös kui ka rahvusvahelisel tasandil.

11

Usun samuti, et peame püüdlema tugevama Euroopa poole julgeoleku ja kaitseküsimustes. Euroopa on peaasjalikult küll pehme jõud, kuid isegi kõige tugevam pehme jõud ei saa pikemas perspektiivis hakkama vähemalt mõningase integreeritud kaitsevõimekuseta. Lissaboni lepingus on sätestatud võimalus, et need liikmesriigid, kes seda soovivad, võivad oma kaitsevõimekuse ühendada alalise struktureeritud koostöö vormis. See tähendab, et liikmesriigid, kes seda soovivad, võivad vajaduse korral osaleda kriisipiirkondade ühismissioonides, nagu seda oleks algusest peale vaja olnud Malis või Lõuna-Sudaanis. Samuti peaksid liikmesriigid looma suuremat koostoimet kaitsealastes riigihangetes. Ajal, mil ressursse napib, tuleb selleks, et hoida ära programmide dubleerimine, viia ambitsioonid ja ressursid omavahel vastavusse. Rohkem kui 80% investeeringutest kaitsevarustusse tehakse praegu ELis ikka veel riiklikul tasandil. Seepärast on vajalik suurem koostöö kaitsealaste riigihangete valdkonnas ja seda juba üksnes eelarvelistel kaalutlustel.

Laienemise poole pealt möönan, et sellel olnud ajalooline tähtsus, mis on toonud Euroopasse rahu ja stabiilsust. Kuid liidul ja tema kodanikel tuleb nüüd hakkama saada kümne aasta jooksul toimunud 13 uue liikmesriigi lisandumisega. Laienemises tuleb teha paus, et konsolideerida 28 liikmesriigiga saavutatu. Seepärast jätkatakse minu komisjoni presidendiks olemise ajal käimasolevaid läbirääkimisi, eelkõige Lääne-Balkani riikidega, kelle jaoks on oluline säilitada väljavaade saada ELi liikmeks. Samas aga ei tule järgmise viie aasta jooksul uut laienemist. Selliste liidu idanaabruses asuvate riikidega nagu Moldova ja Ukraina tuleb meil majanduslike ja poliitiliste sidemete edasiseks tugevdamiseks tõhustada koostöö-, assotsieerimis- ja partnerluspüüdlusi.

10. Demokraatlike muutuste liit

Euroopa Komisjoni presidendi väljapakkumine ja valimine Euroopa Parlamendi valimistulemuste alusel on kahtlemata tähtis, kuid alles esimene samm Euroopa Liidu kui terviku muutmisel demokraatlikumaks. Minu juhitav Euroopa Komisjon võtab endale ülesandeks anda partnerlusele Euroopa Parlamendiga uus hingamine, nii nagu see on sätestatud 2010. aasta raamkokkuleppes. Ma soovin pidada teiega poliitilist, aga mitte tehnokraatlikku dialoogi. Mul on kavas alati saata poliitilised esindajad osalema olulistel kolmepoolsetel läbirääkimistel ja ma loodan, et nõukogu teeb sama.

Samuti kavatsen suurendada läbipaistvust kontaktides sidusrühmade ja lobistidega. Kodanikel on õigus teada, kellega komisjoni volinikud ja töötajad, Euroopa Parlamendi liikmed või nõukogu esindajad õigusloome protsessi käigus kohtuvad. Seepärast kavatsen ma parlamendile ja nõukogule pakkuda välja institutsioonidevahelise kokkuleppe, mille eesmärk on luua kõiki kolme institutsiooni hõlmav kohustuslik lobitöö register. Komisjon näitab siinkohal eeskuju.

Samuti kavatsen vaadata läbi õigusaktid, mis käsitlevad geneetiliselt muundatud organismide lubamist. Ma ei pea õigeks, et kehtivate normide kohaselt on komisjonil õiguslik kohustus anda luba uute organismide impordiks ja töötlemiseks, ehkki selge enamus liikmesriikidest on selle vastu. Komisjonil peaks olema võimalik anda demokraatlikult valitud valitsuste enamuse seisukohale vähemalt sama kaal kui teaduslikule nõuandele, eelkõige olukorras, kui tegemist on meie toidu ohutuse ja elukeskkonnaga.

12

Suhted liikmesriikide parlamentidega on minu jaoks väga olulisel kohal, eeskätt siis, kui on tegemist subsidiaarsuse põhimõtte rakendamisega. Kavatsen otsida võimalusi koostöö parandamiseks liikmesriikide parlamentidega, mis oleks ka võimalus tuua Euroopa Liit kodanikele lähemale. Komisjoni presidendiks valimise korral saab liidu ühe ja mitme-aastaste programmide koostamise lähtealuseks minu esitatud tegevuskava töökohtade loomiseks ning majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tagamiseks. Selleks kavatseme tugineda ka Euroopa Ülemkogu 27. juunil 2014 vastu võetud tegevuskavale „Liidu strateegiline tegevuskava muutuste aegadel" ja Euroopa Parlamendi lähikuudel antavatele suunistele.

Minu arvates tuleb Euroopa poliitilist tegevuskava kujundada tihedas partnerluses Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga, samuti koostöös liikmesriikidega. Poliitiliste prioriteetide seadmine, mis on lähtealus paremale ja eesmärkide täitmisele suunatumale liidule, annab tulemusi vaid siis, kui seda tehakse koos liidu institutsioonide ja liikmesriikidega ning kooskõlas ühenduse meetodiga.

Komisjoni presidendi roll on kaitsta Euroopa üldhuvisid. Selleks tuleb teha koostööd kõigiga - olenemata sellest, kas liikmesriik on ühinenud euroalaga, Schengeni lepinguga või kas ta toetab suuremat integratsiooni või mitte. Minu kindel veendumus on, et me peame liikuma edasi liiduna. Edasiliikumine ei pea tingimata toimuma ühes ja samas tempos - lepingutes on see sätestatud ja kogemus on näidanud, et võime tegutseda erinevate kokkulepete alusel. Neil, kes soovivad liikuda edasi kiiremini, peaks see võimalus olema. Eriti oluline on see euroalal, kus tuleb jätkata euro alustalade tugevdamist suurema integratsiooni kaudu. Seda tuleks teha nii, et säiliks ühtse turu terviklikkus ja oleksid kaitstud nende liikmesriikide õigused, kes ei ole euroalaga ühinenud. Nagu igas perekonnas, tuleb meilgi aeg-ajalt ette pingeid ja erimeelsusi. Valimiskampaania ajal ütlesin selgelt välja, et olen valmis kuulama ära iga liikmesriigi mured ja aitama leida lahendusi.

Kavatsen suunata uue komisjoni tööd lähtudes esitatud tegevuskavast töökohtade loomiseks ning majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tagamiseks ja selle kümnest prioriteedist. Kavatsen korraldada uue komisjoni töö selliselt, et see kajastaks neid kümmet esmatähtsat valdkonda ja tagaks kiired ja tõhusad tulemused.

Teen kõik endast oleneva, et tagada komisjoni juhtivate töötajate valimisel sooline tasakaal nii poliitilisel kui ka haldustasandil. Sooline tasakaal ei ole luksus, vaid poliitiline kohustus. See peaks olema kõigile iseenesestmõistetav, sealhulgas ka liikmesriikide juhtidele, kui nad hakkavad esitama kandidaate järgmise komisjoni liikmete ametikohtadele. See on proovikivi liikmesriikide valitsustele, mis näitab nende pühendumust uuele demokraatlikumale lähenemisviisile muutuste ajajärgul.

Soovin, et Euroopa Parlament valiks mind täna minu koostatud töökohtade loomist ning majanduskasvu, õiglust ja demokraatlike muutuste tagamist käsitleva tegevuskava ja selle kümne prioriteedi alusel komisjoni presidendiks. Mida suurem on mind ja minu tegevuskava toetav enamus, seda tugevam on mu positsioon komisjoni uue koosseisu moodustamisel ja seda tulemuslikum olen ma kõnealuse tegevuskava elluviimisel.

13

Jean-Claude Juncker

Euroopa Parlamendi valimiskampaania motoks oli „Seekord teistmoodi". Näidakem siis üheskoos, et oleme suutelised seda lubadust täitma. Näidakem siis üheskoos, et oleme suutelised Euroopat muutma ja uuendama ning et töötame ühiselt selle nimel, et taastada kodanike usaldus Euroopa projekti. Annan endast parima, et seekord oleks teistmoodi.

14

Un nouvel élan pour l'Europe

Discours d'ouverture de la session plénière du Parlement européen

Strasbourg, 15 juillet 2014

25. mail ütlesid Euroopa kodanikud oma sõna. Nad saatsid meile jõulisi, ehkki kohati vastuolulisi sõnumeid. Täna ja lähiaastatel on meie kohus neile vastata. Vastata nende ootustele, muredele, lootustele ja unistustele — Euroopas nimelt leidub koht ka unistustele. Siinsamas parlamendis, Euroopa demokraatiapühamus, lubage mul tutvustada teile teetähiseid, mis juhivad komisjoni järgmise koosseisu töid ja tegemisi. Pean silmas neidsamu teetähiseid ehk üldisi suuniseid, mis on teile edastatud kirjalikult kõikides ja seega ühtviisi väärikates ametlikes keeltes. Siinkohal palju tänu tõlkijatele, kes veetsid unetu öö teksti kallal, mille hilisõhtuks valmis sain. Komisjoni üksikasjaliku programmi koostab volinike kolleegium, kelle koosseisu ametlikuks kinnitamiseks on sügisel vaja teie poolthääli. Äsja oma ametiaega alustanud parlament erineb seekord oma eelkäijatest. Olete esimene parlament, kes ka tegelikult ja igas mõttes valib komisjoni presidendi. Te teete oma valiku teistsuguses vaimus. Valimiste järel rõhutasite vajadust võtta arvesse üldvalimiste tulemusi. Sellega andsite Lissaboni lepingu artikli 17 lõikele 7 tõelise sisu ning tõelise demokraatliku ja poliitilise tähenduse. Ilma teie nõudmise ja üleskutseta jäänuks kõnealune säte igavesti sisutühjaks. Kaitsesite demokraatia põhimõtet ja tegite seda õigusega. Parlament, kes kutsub üles järgima demokraatlikke põhimõtteid, teeb õilsat tööd ning ei vääri teravat ja põhjendamatut kriitikat ega meelevaldseid ja kohatuid seisukohavõtte. Avaldan lugupidamist ka teistele esikandidaatidele, kes aitasid meie demokraatlikku arutelu tublisti elavdada. Kui neist kellegi erakond saanuks hääletusel ülekaalu, oleksin esimesena palunud siinsel täiskogul anda talle volitus järgmise komisjoni moodustamiseks.

15

Parlament ja komisjon on ühenduse institutsioonid par excellence. Seetõttu on igati õige, et nii komisjoni kui ka parlamendi presidendil on parlamendi ja komisjoniga privilegeeritud töö- ja sõltuvussuhe. Meist saavad sidusrühmad, kes ei vastanda ennast Euroopa Ülemkogule ega Euroopa Liidu Nõukogule. Euroopa ei tööta riikide ega rahvaste vastu, sest nood ei ole ajutised, vaid ajaloo vältel kujunenud nähtused. Meie, parlament ja komisjon, tegutseme üldiste huvide nimel ja ma soovin, et teeksime seda koos. Euroopa Ülemkogu esitab komisjoni presidendi kandidaadi. See ei muuda presidenti ülemkogu käsutäitjaks. Komisjon ei ole tehniline organ, mis koosneb erialastest kõrgetest ametnikest, kes täidavad mõne teise institutsiooni käske. Komisjon, see on poliitika. Ma tahan, et ta oleks veelgi poliitilisem. Ja ta saab olema väga poliitiline. Komisjoni koosseis peab peegeldama kujunemisjärgus ideede paljusust. Tahaksin, et Euroopa Ülemkogu lähtuks oma sisereformi käigus samast põhimõttest. Komisjoni presidendi valite teie kui üldkogu. See aga ei tee presidendist teie alluvat. Minust ei saa Euroopa Parlamendi adjutanti. Ent ärge kahelge hetkegi minu tahtes vallandada volinik, kes on kaotanud teie usalduse, või esitada seadusandlikke ettepanekuid teie sõnavõttude või sellesisuliste üleskutsete peale. Ja keegi ei piira teie õigust esitada küsimusi. See õigus on igavene. Palun volinikel osaleda sagedamini kolmepoolsete kõneluste otsustavatel hetkedel ning soovin, et ülemkogu toimiks samuti. Teen nii, et lobitööregister muutuks avalikuks ja kohustuslikuks. Tahan, et eurooplased teaksid, kes kellel külas käis ja kellega rääkis, ning et teisedki institutsioonid seda eeskuju järgiksid. Kavatsen lasta läbi vaadata menetlusnõuded, mis käsitlevad mitmesuguseid GMOde keskkonda viimiseks antavaid lubasid. Ma ei taha, et komisjonil oleks voli otsustada seal, kus enamik liikmesriike ei ole teda selleks innustanud. Loobugem üldises plaanis ideoloogilistest väitlustest, mis sigitavad vaid lahkhelisid. Asendagem need õiglaste aruteludega, mis toetuvad kindlatele veendumustele ja edasiviivatele ambitsioonidele. Valigem oma meetodiks pragmatism. Keskendugem konkreetsetele saavutustele, millel on soodne mõju kõikide eurooplaste heaolule. Ärgem väsitagem oma vaatlejaid institutsiooniliste aruteludega, mis kaugendavad meid põhilisest, st Euroopa kodanikust. Soovin, et valitsused paneksid sagedamini vastu kiusatusele kritiseerida kodumaale naastes otsuseid, mis Brüsselis üheskoos vastu võeti. Kui ütlesite Brüsselis jah, siis ärge öelge mujal ei. Ärge öelge iial pärast ülemkogu koosolekut, et teie võitsite ja teised kaotasid. Euroopas oleme kõik koos võitjad ja koos ka kaotame. Euroopa on muutunud arusaamatuks, sest väga sageli loome temast kirjeldamise asemel karikatuuri. Öelgem lahti rahvusriiklikust enesekesksusest. Euroopas mängitakse meeskondlikult, ühendusemeetodit kasutades. See on küll vaevanõudev, kuid ka tõhus ja ennast tõestanud meetod, mis on usaldusväärsem valitsustevahelistest lähenemistest. Ühendusemeetod vajab rehabiliteerimist.

16

Euroopa usaldusväärsus on kõikuma löönud. Lõhe Euroopa Liidu ja kodanike vahel suureneb. Sellest on raske mööda vaadata. Väga sageli nõutakse Euroopa Liidult selgitusi ja tihti tuleb ette olukordi, kus Euroopa toimimist käsitlev teavitustegevus pole olnud küllaldane. Euroopa vajab laiapõhjalist reformikava. Praegu kasutusel olevatest meetmetest ei piisa, neid tuleb laiendada. Inimesed pelgavad sageli reforme. Nad peavad reforme ohtlikeks ja riskantseteks, kuid riskide vältimine tähendab sageli veelgi suuremat riski. Me peame võtma riske, et muuta Euroopa konkurentsivõimelisemaks. Euroopa Liidu rahvusvaheline ja üleilmne konkurentsivõime on kahanenud. Kuna me oleme arengus peatuma jäänud, on toimunud tagasiminek. Me peame oma juhtpositsiooni tagasi võitma. Konkurentsivõimet samastatakse sageli ühepoolse sotsiaalse taandarenguga, kuid sotsiaalne taandareng konkurentsivõimet ei suurenda. Konkurentsivõime saavutatakse laiaulatuslike lähenemisviiside kasutuselevõtmise kaudu. See on vajalik, et muuta Euroopa Liit atraktiivseks nii kodanike kui ka investorite jaoks. Sellega seondub ka põhimõte, et majandus peab teenima inimeste huve, mitte vastupidi. Majandus peab olema inimeste teenistuses. Sellest tulenevalt ei tohi ühtse turu eeskirjad omada suuremat kaalu kui sotsiaalsed reeglid, mis on niigi vaid miinimumnõuded. Ühtne turg ei ole alati automaatselt esmatähtis. Ka sotsiaalvaldkonnal peab Euroopas kindel koht olema. Olen kahe käega sotsiaalse turumajanduse poolt. Ludwig Erhardti loosung oli „Heaolu kõigile”. Majanduse ja sotsiaalpoliitika juhtmõte peab olema just nimelt „Heaolu kõigile”, mitte „Heaolu üksikutele väljavalitutele”. Kriisiga seoses väidetakse tihti, et sotsiaalne turumajandus on läbi kukkunud. Ei, lugupeetud kuulajad, läbi kukkunud ei ole mitte sotsiaalne turumajandus, vaid need, kes on kasumit, raha ja kiiret teenimist võimaldavat poliitikat taga ajades sotsiaalse turumajanduse põhireeglite vastu eksinud. Sotsiaalne turumajandus toimib ainult juhul, kui sellega kaasneb sotsiaalne dialoog. Sotsiaalne dialoog on kriisiaastatel kannatanud. Seda tuleb nii liikmesriikide kui ka Euroopa – ja eelkõige Euroopa – tasandil uuesti elavdada. Tahan olla president, kes toetab sotsiaalset dialoogi. Ettevõtluskeskkonna parandamiseks on vaja majanduskasvu, mitte lühiajalisi laenudega rahastatud majanduse elavdamise kavasid, millel puudub pikaajaline mõju tööturule. Me vajame jätkusuutlikku majanduskasvu, mis kestaks üle aastakümnete. Me vajame tööhõivet, majanduskasvu, investeeringuid ja konkurentsivõimet hõlmavat põhjalikku paketti. Milleks meile seda vaja on? Kuna me peame paljud eurooplased tagasi Euroopasse, tagasi elu keskmesse tooma.

17

Majanduskasvu ja konkurentsivõime pakettidel ning investeerimisprogrammidel on vaid üks eesmärk: asetada inimesed uuesti ühiskonna keskpunkti. Euroopa Liidu sees kujuneb praegu välja 29. riik. Selles riigis elavad inimesed, kellel pole tööd. See on riik, kus noortel pole tööd; riik, kus kohtame kõrvalejäetud, tõrjutud, nö rongist mahajäänud inimesi. Minu soov on, et sellest 29. liikmesriigist saaks taas normaalne riik. Seetõttu teen ma ettepaneku põhjaliku investeerimisprogrammi loomiseks. Tahan selle majanduskasvu, investeeringuid, konkurentsivõimet ja tööhõivet hõlmava põhjaliku paketi esitada 2015. aasta veebruariks. Minu soov on, et suudaksime järgmise kolme aasta jooksul koondada avaliku ja eelkõige erasektori investeeringuid 300 miljardi euro ulatuses. Seda me ka teeme ja ma oleksin tänulik, kui Euroopa Parlament mind selle ülesande täitmisel toetaks. Eesmärgi saavutamisele aitab kaasa olemasolevate struktuurifondide ja Euroopa Investeerimispanga olemasolevate ja loodavate vahendite sihipärane kasutamine. Me vajame koordineeritud investeeringuid taristuprojektidesse, lairibaühendusse, energiavõrkudesse, samuti investeeringuid tööstuskeskuste transporditaristusse. Me vajame Euroopa taasindustrialiseerimist. Me vajame ka investeeringuid tööstuse, teadus- ja arendustegevuse ja taastuvenergia valdkonnas. Taastuvenergia ei ole vaid ökoidealistide mängumaa. Taastuvenergia ja selle arendamine on eelduseks, et homsel Euroopal oleks teiste maailma riikidega võrreldes püsivad, kindlad ja jätkusuutlikud asukohast tulenevad eelised. Jõulisemalt investeeriv Euroopa on kasvava jõukuse ja rohkemate töökohtadega Euroopa. Investeeringud on töötute parimad liitlased. Paralleelselt investeeringutega peame välja arendama ka noortegarantii. Sooviksin, et noortegarantiis osalemisele kehtiv vanusepiirang tõuseks samm-sammult 25 eluaastalt 30 eluaastale. Eesmärgipärased investeeringud on võimalikud vaid juhul, kui me teeme edusamme bürokraatia vähendamiseks, seda eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ei ole suurkapitalistid. Nad töötavad palehigis ja loovad uusi töökohti. Me peame väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid rohkem toetama, seda eelkõige bürokraatliku liigse reguleerimise otsustava kaotamise kaudu. Me peame subsidiaarsuse põhimõtet täie tõsidusega rakendama. Maastrichti lepingust saati räägime me subsidiaarsuse põhimõtte korrektsest rakendamisest, kuid teeme seda endiselt ebapiisavalt. Pikkade kõnede pidamise asemel tuleks teha jõupingutusi bürokraatia vähendamise suunas ja kanda hoolt selle eest, et Euroopa Komisjon ja Euroopa Liit tegeleksid tõeliselt oluliste Euroopat puudutavate küsimustega, selle asemel et pisiasjades kodanike ellu sekkuda. Iga Euroopas eksisteeriva probleemiga ei pea tingimata tegelema Euroopa Komisjon. Me peame kandma hoolt suurte probleemide lahendamise eest. Kõige eelnimetatu elluviimisel, lugupeetud president, tuleb loomulikult järgida stabiilsuspakti. Me ei muuda stabiilsuse ja kasvu pakti peamisi elemente. Euroopa Ülemkogu on sellekohase otsuse teinud ja mina lähtun järgnevatel aastatel sellest põhimõttest.

18

Ühisraha kasutuselevõtmise käigus lubati meile stabiilsust. Stabiilsusnõue ei kehti mitte ainult ühisrahaga ühinemisel, vaid see on pikaajaline nõue. Stabiilsust on lubatud ja Euroopa ei tohi oma lubadust murda. Mina ei murra seda lubadust. Kuid Euroopa Ülemkogu on teinud õige järelduse, et me peame 2005. ja 2011. aastal reformitud stabiilsuspaktis sisalduvaid paindlikkuse võimalusi majanduskasvu maksimeerimiseks ka ära kasutama. Seda oleme me juba teinud ja teeme tulevikus veelgi intensiivsemalt. Siinkohal tahaksin nentida, et meie viimaste aastate saavutusi selles valdkonnas ei tohiks alahinnata. Ma olin eurorühma esimees ja mul on hea meel, et ma enam seda ametit ei pea, kuna see töö ei olnud kergete killast. Julgen kahelda, et töö ametikohal, millele ma täna kandideerin, saab olema kergem. Kuid eurokriisi ajal (mis polnud tegelikult eurokriis, vaid võlakriis) pidime me põlevat lennukit õhus parandama. See ei olnud lihtne ega vastanud kõigile riigimehelikkuse kõrgetele standarditele ja rafineeritud poliitilise esteetika nõuetele, kuid meil õnnestus säilitada euroala ühtsus. Pisut rohkem kui aasta tagasi spekuleeriti kõikjal, et euroala variseb kokku. Seda ei juhtunud. Paljudes finantskeskustes veeti kihla, et Kreeka väljub euroalast. Ma tegin kõik, mis oli minu võimuses ja olen uhke, et Kreeka ja selle töökas ning suur rahvas on endiselt Euroopa majandus- ja rahaliidu liige. Kuid me tegime ka vigu. Põlevat lennukit õhus parandada pole lihtne, selle käigus võib mõnikord kõrvetada saada. Kui tulevikus peaks veel tekkima vajadus kohandamisprogrammi kasutamise järele – milleks ma muide lähiaastatel mingit vajadust ei näe –, tuleks enne kohandamisprogrammi rakendamist teha väga täpne sotsiaalne mõjuhinnang. Ma tahaksin teada, kuidas kohandamisprogramm inimeste elu mõjutab. Tulevikus ei ole kohandamisprogramm ilma eelneva sotsiaalse mõju analüüsita võimalik. Mulle meeldiks, kui meil oleks kohandamisprogrammi kasutamist kaaludes iga kord olemas ka varuplaan. See varuplaan läheks käiku juhul, kui makromajanduslikud prognoosid paika ei pea. Juhul kui riigi majanduskasv on väiksem kui kohandamisprogrammis eeldatud, peab olema võimalik kohandamisprogrammi mugandada. Seetõttu olen ma paralleelse varuplaani koostamise poolt. Mulle meeldiks, kui me troika kui instrumendi olemuse uuesti läbi mõtleksime. Parlament on oma selleteemalistes raportites sedastanud, et troikal selle praegusel kujul jääb puudu demokraatlikust olemusest. Lisaks demokraatlikule olemusele puudub troikal ka parlamentaarne dimensioon. Me peame troika tegevuspõhimõtted läbi vaatama ning selle demokraatlikumaks, parlamentaarsemaks ja poliitilisemaks muutma. Seda me ka teeme. Me ei saa kulutada raha, mida meil pole. Me peame asendama eelarvepuudujäägi ja võlad ideedega. Need ideed on järgmised: peame paremini kasutama võimalusi, mida pakub piiriülene digitaaltehnoloogia. Peame jagu saama liikmesriikide

19

kapseldunud mõtteviisist telekommunikatsiooni reguleerimise, autoriõiguse ja isikuandmete kaitse nõuete valdkonnas. Peame jagu saama liikmesriikide kapseldunud mõtteviisist raadiolainete haldamisel. Need majanduskasvu takistavad tegurid tuleb kõrvaldada. Euroopas tuleb rändlustasud kaotada ja olen kindel, et see juhtub. Kui meil õnnestub rajada tõeline digitaalne ühtne turg, toob see endaga kaasa täiendava 250 miljardi euro suuruse majanduskasvu. Me saame sellega hakkama. Nagu Ukraina kriisi ajal sageli öeldud, vajame me vastupidavat energialiitu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitikat. Me peame Euroopa energiapoliitika ümber korraldama, et tekiks uus Euroopa energialiit. Peame koondama oma ressursid ja taristud ning ühendama oma mõjuvõimu läbirääkimistel kolmandate riikidega. Peame mitmekesistama oma energiaallikaid ja vähendama mitme liikmesriigi suurt energiasõltuvust. Ma soovin, et Euroopa Liit oleks taastuvenergia vallas maailmas juhtpositsioonil. Me peame aitama kaasa energiatõhususe edendamisele, minnes kaugemale 2020. aasta sihtidest, seda eelkõige hoonete puhul. Siduva 30% energiatõhususe eesmärgi püstitamine 2030. aastaks on minu arvates miinimum, kui me tahame olla usaldusväärsed ja tulevikule orienteeritud. Me ei saa väita, et oleme kliimamuutuste poliitika vallas juhtpositsioonil, kui me ei muutu usaldusväärsemaks energiatõhususe valdkonnas. Me peame lõplikult välja kujundama siseturu. Kui see õnnestub, loome me Euroopa majanduse jaoks täiendavalt 200 miljardi euro suuruse lisandväärtuse. Me saame sellega hakkama. Me peame lisaks pankade suhtes kohaldatavatele Euroopa normidele looma ka kapitaliturgude liidu. Majanduse rahastamise parandamiseks peaksime kapitaliturgusid edasi arendama ja veelgi rohkem lõimima. See aitaks alandada kapitali kaasamise kulusid, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks. Töötajate vaba liikumine on alati olnud üks siseturu alustalasid, mille eest ma kavatsen seista. Vaba liikumine on võimalus, mitte ähvardav hädaoht. Sellega seonduvaid reegleid ei muudeta. Liikmesriikide valitsuste ülesandeks on võidelda vaba liikumise õiguse kuritarvitamise ja pettuse eesmärgil esitatavate nõuete vastu. Ma algatan töötajate lähetamise direktiivi ja selle rakendamise sihipärase läbivaatamise. Me peame võitlema sotsiaalse dumpingu vastu ja seda me ka teeme. Ma tahan võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuste vastu. Olen selle poolt, et ELi tasandil võetaks vastu äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas ja finantstehingute maks. Me peame võitlema rahapesu vastu ja seda me ka teeme. Mis puutub majandus- ja rahaliitu, siis sooviksin teile meenutada, et kriis ei ole möödas. See kestab endiselt.

20

Kriis ei ole möödas, sest meil on 25 miljonit töötut. Kriis saab läbi siis, kui täielik tööhõive on taastatud. Sinna jõudmiseks tuleb meil oma majanduspoliitikaid paremini koordineerida. Meil tuleb juurutada majanduse juhtimine. Ja me teeme seda. Peame olema nõudlikud hädavajalike struktuurireformide elluviimisel, et need toetaksid keskpikas perspektiivis Euroopa majanduskasvu. Kui majandus- ja rahaliidu liikmesriigid on tegemas suuri jõupingutusi, tuleb meil mõelda rahalistele stiimulitele, mis seda protsessi toetaksid. Sellega seoses tuleks mõelda euroala hõlmava fiskaalvõimekuse loomisele. On naeruväärne, et maailma üht tugevaimat valuutat esindab nii suur hulk inimesi, kelle sõnumis on sageli vasturääkivusi. Soovin, et majandus- ja rahaliitu ning eurot esindaks Bretton Woodsi institutsioonides üksainus ametikoht ja üksainus hääl. Viibides siin Bretton Woodsis, keset Ameerika Ühendriike, tahaksin peatuda mõne sõnaga vabakaubanduslepingul USAga. Olen selle lepingu sõlmimise poolt. Usun, et kaks kõige suuremat majandusruumi ja demokraatiat maailmas suudavad ühendada oma jõud ühtaegu nii ameeriklaste kui ka eurooplaste hüvanguks. Mõistagi ei sõlmita lepingut mis tahes hinna eest. Me ei või loobuda oma tervishoiustandarditest. Me ei või loobuda oma sotsiaalsetest standarditest. Me ei või loobuda oma andmekaitsenõuetest. Ma ei taha pidada meie Ameerika sõpradega läbirääkimisi andmekaitse teemadel. Ma ei soovi paralleelsete ja salastatud kohtualluvuste kehtestamist. Nii USA kui ka Euroopa on õigusruumid ja peavad seega rakendama õigust. Tehkem nii, et läbirääkimistel valitseks täielik läbipaistvus. Ja veel, kui me jätame avaldamata asjakohased dokumendid — ma ei pea silmas kõneluste strateegiat käsitlevaid dokumente — ootab lepingut ees läbikukkumine. Segaleping oleks läbikukkumine nii avaliku arvamuse, selle parlamendi kui ka riiklike parlamentide ees. Olgem siis läbipaistvamad, sest varjata ei ole meil midagi. Ärgem jätkem muljet salatsemisest, töötagem läbipaistvalt ja tehkem asjaomased dokumendid avalikuks. Euroopa Liit on üles ehitatud väärtustele. Säilitame ülejäänud maailma silmis usaldusväärsuse juhul, kui oleme iseenda vastu nõudlikud põhiväärtuste küsimuses. Määran voliniku, kes hakkab vastutama põhiõiguste harta kohaldamise eest. Soovin, et Euroopa Liit ühineks võimalikult peatselt Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Diskrimineerimisvastane direktiiv jääb lauale ning ma püüan veenda nõukogu seda vähemalt üldjoontes võimalikult kiiresti vastu võtma. Seaduslik ja ebaseaduslik ränne on teemad, mis meie kaaskodanikke pea igapäevaselt puudutavad. Meil on tarvis ühtset varjupaigapoliitikat ja sellekohase ettepaneku ma ka teen. Meil tuleb mõelda seaduslikule rändele, mida Euroopa lähima viie aasta vältel hädasti vajab. Toimigem USA, Kanada ja Austraalia eeskujul. Me saame hakkama sellega, mida nemad on alati teinud. Kaitskem oma välispiire — see on teile rohkem meeltmööda. Kaitskem oma välispiire. Võidelgem kuritegelike jõukudega, kes teenivad raha teiste õnnetuse arvelt. Aidakem Euroopasse tulla soovijaid juba nende kodumaal, enne kui nad

21

asuvad paadiga Vahemerd ületama. Tehkem nii, et Põhja- ja Lõuna-Euroopa vahel valitseks suurem solidaarsus. Ebaseadusliku rände ja pagulastega seotud probleemid ei ole mitte Malta, Küprose, Itaalia või Kreeka probleemid, vaid kogu Euroopa probleemid. Välispoliitika teemal ei taha ma suuri sõnu teha. Me vajame tungivalt ühist välis- ja julgeolekupoliitikat. Ma kannan hoolt selle eest, et liikmesriikide välisministrid ei saaks enam liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tööd pidurdada. Ühine välispoliitika nõuab ka ühtset välist kuvandit. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tööpõld on lai, kuid teda toetavad tema tegevuses muude valdkondade eest vastutavad komisjoni volinikud. Kaitsepoliitikas ei ole eesmärgiks muuta Euroopa Liit NATO alternatiiviks. Euroopa Liit ja NATO peavad koos töötama ja sama eesmärgi eest väljas olema. Kaitsevaldkonnas vajame me tugevdatud koostööd, mis on ka Lissaboni lepinguga ette nähtud. Ka riigihangete puhul peame me töötama koos, mitte üksteisele vastu, et saavutada ühist heaolu teenivad eesmärgid. Järgmise viie aasta jooksul ei liitu Euroopa Liiduga ühtegi uut liikmesriiki. Praeguse seisuga ei ole mõeldav, et mõni neist kandidaatriikidest, kellega praegu läbirääkimised käivad, suudaks 2019. aastaks kõik ELi liikmesuse kriteeriumid täita. Kuid ühinemisläbirääkimised jätkuvad ja teised Euroopa rahvad ning riigid vajavad usaldusväärset, tõsiseltvõetavat Euroopa perspektiivi. See kehtib eriti Lääne-Balkani riikide kohta. See traagilise saatusega Euroopa piirkond vajab Euroopa perspektiivi. Vastasel korral võivad mineviku deemonid uuesti ellu ärgata. Oleksin tahtnud teile lähemalt tutvustada tööstuspoliitikat, mida on vaja Euroopas ellu viia selleks, et tõsta tööstuse osakaal Euroopa SKPs 20% tasemele. Oleksin tahtnud teile rääkida Ukrainast, kelle rahvast ma siinkohal tervitan, kinnitades, et meie meelest on tegemist Euroopa rahvaga, kelle koht on Euroopas. Oleksin tahtnud selgitada teile, miks pean vajalikuks kehtestada kõikides Euroopa Liidu riikides garanteeritud miinimumpalga ja toimetulekutoetuse. Me liigume selles suunas. Oleksin tahtnud rõhutada oma veendumust, et üldhuviteenuseid ja avalikke teenuseid tuleb kaitsta, mitte jätta ajastu kapriiside meelevalda. Kaitskem Euroopa avalikke teenuseid! Oleksin tahtnud teile rääkida Aafrikast, sellest nii sageli õnnetust ja unustusse vajunud maailmajaost. Ent Aafrika on samal ajal rikas loodusvarade ja inimkapitali poolest. Ärgem unustagem Aafrikat ja tehkem nii, et lõppeks see häbi, kurbmäng ja katsumus, et iga kuue sekundi järel sureb inimene nälga ja iga päev kaotame näljahädade tõttu 25 000 last. Niikaua kui 25 000 last päevas nälga sureb, ei jõua Euroopa töö lõpule. Euroopa vastutab selle olukorra muutmise eest. Meil tuleb otsast alata ning võtta kuulda neid, kes kõnelesid meiega 25. mail. Kuid praegu pole aeg revolutsiooni teha. Praegu pole aeg ka kontrrevolutsiooniks. Kui me soovime, et eurooplased taas oma Euroopasse armuksid, öelgem neile, et oleme

22

Euroopa üle uhked. Öelgem neile, et oleme uhked paljude asjade üle, mis me möödunud kümnenditel teoks oleme teinud. Tihti väidetakse, et sõja ja rahu küsimus enam ei tõstatu. Ometi on Euroopas tõstatunud kahtlase väärtusega arutelu sõja ja rahu üle. Euroopa Liidu äärealade näitel oleme mõistnud, et rahu pole meie maailmajaos mitte igavesti maad võtnud. Olgem uhked oma emade-isade ja vanavanemate põlvkonna üle, kes lahinguväljalt ja koonduslaagritest naastes ütlesid välja igavese sõjajärgse palve: „Ei ühtki sõda enam,” mis on poliitilise programmina end tänapäevani tõestanud. Oleme oma isade ees tänuvõlglased. Olgem uhkes selle üle, et suutsime 1990ndatel edukalt laieneda, leida lepitust Euroopa ajaloo ja geograafia vahel ning unustada tolle hukatusliku sõjajärgse dekreedi, mille kohaselt pidi Euroopa alatiseks kahte ossa jääma. Ühendasime taas, relvitult, kuid veendunult, Euroopa geograafia ja ajaloo, ning ma tahaksin tänada neid kesk- ja ida-eurooplasi, kes ühel päeval otsustasid ajaloo kulgu ise juhtima hakata. Mitte enam alluda ajaloosündmustele, vaid teha ise ajalugu. Lõpetagem need jutud vanadest ja uutest liikmesriikidest. On liikmesriigid, ei uued ega vanad! Ja olgem uhked ka ühisraha kasutuselevõtu üle. Ühisraha ei lõhesta Euroopat, vaid kaitseb teda. Olin oma kodumaal kahekümne aasta kestel rahandusminister. Iga poole aasta tagant pidin käima Brüsselis, et osaleda valuutakursside reguleerimisel. Iga poole aasta tagant nägin „puust ja punaselt”, kui ohtlik võis rahaline korralagedus olla Euroopa majandusele. Nägin alatasa, kuidas riigid konkurentsivõime säilitamise nimel devalveerima pidid ning seetõttu häbisse jäid. Olin tunnistajaks ränkadele stseenidele, kus need, kes pidid oma raha väärtust teiste valuutade suhtes tõstma, ei soovinud seda turgude kaotamise hirmus teha, ja need, kes pidid devalveerima, kartsid omakorda massilist välisvaluuta sissetungi ja kontrollimatut inflatsiooni. Kui oleksime Ukraina sündmuste ning meid tabanud majandus- ja finantskriisi ajal, mis on teinud Euroopast ülemaailmse kriisivastase lahingutandri keskme, endiselt kinni hoidnud Euroopa Rahasüsteemist, siis oleksime praegu valuutasõjas. Prantsusmaa Saksamaa vastu, Saksamaa Itaalia vastu, Itaalia Portugali vastu ja Hispaania kõigi vastu. Euro oma finantsdistsipliini ja ambitsioonidega aitab meil mõista rahapoliitikat, mis meid kaitseb. Euro kaitseb Euroopat. Kreeka ise ei soovinud euroalast lahkuda. Ja nii ei taha ka meie, et Kreeka euroalast lahkuks. Kui me oleksime möödunud kümnendite töö tegemata jätnud, kui me poleks teinud Euroopast rahukontinenti, kui me poleks Euroopat ajaloolis-geograafiliselt ühendanud, kui me poleks kasutusele võtnud ühisraha ja kui me poleks kujundanud Euroopast maailma suurimat siseturgu, siis mis olukorras me täna viibiksime? Me oleksime kuulsusetud, relvitud ja jõuetud. Nüüdseks, tänu oma eelkäijate tööle ja tõekspidamistele, on Euroopa maailmajagu, kes hoolitseb selle eest, et siinsed elanikud võiksid elada rahus ja suhtelises heaolus.

23

Ma ei taha Euroopat, kes vaataks ajalugu kõrvalt. Ma ei taha Euroopat, kes jälgiks, kuidas teised tegutsevad, töötavad ja arenevad. Ma tahan Euroopat, kes paikneks näitelava keskel ja mängiks edasi; Euroopat, kes võidaks, kaitseks, elaks ja oleks eeskujuks teistele. Ammutagem selleks jõudu oma põhimõtetest ja veendumustest, mida on meile pärandanud suured eurooplased, kes tegutsesid siin enne meid. Tahaksin siinkohal avaldada austust Jacques Delors'ile, suurele komisjoni presidendile. Igaühest suurmeest ei saa, kuid Delors on mu sõber ja õpetaja ning ma leian ta elutööst iga päev innustust. Ühtlasi soovin austada François Mitterrand'i, kes on öelnud, et natsionalism viib sõjani. Mitterrand'il oli õigus. Samuti avaldan austust Helmut Kohlile, minu eluaja suurimale Euroopa riigimehele, keda mul on au olnud kohata. Käitugem nagu nemad – neil jätkus kannatust, julgust ja otsusekindlust. Jätkugu meil sedasama julgust, otsustavust ja kannatust. Nende kolme omadusega, mida pikad teekonnad ja suured ambitsioonid meilt eeldavad, suudame üheskoos korda saata suuri asju Euroopa, tema kodanike ja maailma nimel. Tänan tähelepanu eest.

24

Jean-Claude Juncker Ametisseastuv Euroopa Komisjoni president

Anname Euroopale uue hoo:

Euroopa Komisjoni ametisseastuva presidendi Junckeri poolt Euroopa

Parlamendi ees peetava kõne pidepunktid

Sõnavõtt Euroopa Parlamendi täiskogu istungil enne volinike täiskogu üle hääletamist

Strasbourg, 22. oktoober 2014

25

Anname Euroopale uue hoo: Euroopa Komisjoni ametisseastuva presidendi Junckeri poolt Euroopa Parlamendi ees peetava kõne pidepunktid

Sõnavõtt Euroopa Parlamendi täiskogu istungil enne volinike täiskogu üle hääletamist

Aeg tegutseda

„Olukord meie naabruses alates Ukrainast Süüria, Lähis-Ida ja Põhja-Aafrikani on ebakindel. Euroopa välispiirile suurte massidena saabuvad paremat tulevikku otsivad immigrandid tuletavad meile meelde, et meil tuleb lisaks solidaarsusele tegeleda ka piiride turvalisusega. Piiriülesed terviseohud, nagu Ebola epideemia, on kodanike hulgas arusaadavalt hirmu külvanud.

Me ei saa selliseid paisuvaid probleeme eirata ega kavatsegi seda teha. Me ei saa olla hoolimatud ega kavatsegi sellised olla. Sellepärast ma soovitan tungivalt, et Euroopa tegutseks kohe. Sellepärast ma ütlen siin saalis kõva ja selge häälega, et Euroopa probleeme ei saa kalevi alla matta.”

Kapseldunud mõtteviisi murdmine

„Kui ma esitlesin 10. septembril oma uut meeskonda, soovisin näidata, et minu eesmärk on saavutada tulemused kiiresti ja tõhusalt. Sellepärast näeb minu komisjon teistsugune välja ja hakkab ka teistmoodi tööle. Minu komisjon ei ole liikmete summa, vaid meeskond. Minu meeskonda ei iseloomusta kapseldunud mõtteviis, lihtsalt kokku kogutud inimesed ega ritta seatud portfellid, tegemist on ühiselt vastutava ja poliitilise koguga. Ma soovin poliitilist täidesaatvat komisjoni, kes on ühiste huvide ja Euroopa kodanike teenistuses.

Kahtluste hajutamine

„Kuulamised on näidanud, et minu pakutud meeskonna suhtes valitseb laiapõhjaline konsensus. Te olete ka väljendanud teatud küsimustes muret – nii kuulamistel kui ka minuga suheldes. Ma olen valmis neil kiirelt peatuma, kuna peate neid uue komisjoni toimimise seisukohast olulisteks.

Ma kuulasin teid tähelepanelikult ja selgitan lühidalt, kuidas ma kavatsen neid kahtlusi hajutada:

1. Sloveenia uus volinik Violeta Bulc läbis kuulamise rekordilise ajaga. See oli võimalik tänu portfellide kiirele ümberjagamisele. Violeta hakkab vastutama transpordiportfelli eest, samas kui ametist lahkuva komisjoni kogenud liige Maroš Šefčovič hakkab tööle energialiidu eest vastutava asepresidendina.

2. Ma olen otsustanud laiendada Frans Timmermansi pädevusala, et see hõlmaks ka valdkonnaülest vastutust säästva arengu eest. Nagu te teate, on säästev areng ka ELi aluslepingutesse kantud põhimõte (ELi lepingu artikkel 3) ning seda peaksid seega võtma arvesse kõik institutsioonid oma tegevuses ja poliitikavaldkondades. See on sätestatud ka ELi põhiõiguste hartas, mille kohaldamise eest hakkab Frans valdkonnaüleselt vastutama. Säästvus ja

26

keskkonnakaalutlused on meie kodanikele olulised. Uues komisjonis on meil nende teemadega tegelemiseks vahendid olemas: suurte eelarvete ja seadusehammastega võimsad rohelised portfellid.

3. Vastutus ravimite eest jääb tervishoiu peadirektoraadile, sest olen teiega ühel meelel selles, et ravimid ei ole muude kaupade sarnased. Asjaomast poliitikat hakkavad koos arendama Vytenis Andriukaitis ja Elżbieta Bieńkowska, kes näitas kuulamisel üles oma erakordset annet.

4. Kosmosepoliitika võib anda olulise panuse tugeva tööstusbaasi edasisele arendamisele Euroopas ja on üks minu komisjoni prioriteete. Sel põhjusel olen otsustanud jätta selle siseturu ja tööstuse peadirektoraadi pädevusalasse Elżbieta Bieńkowska kindla käe alla.

5. Oluline on ka see, et ma olen otsustanud anda kodakondsuse üle rände ja siseküsimuste volinikule Dimitris Avramopoulosele. Dimitris hakkab nende Euroopa kodanikele väga südamelähedaste teemade alal tegema tihedat koostööd õigus- ja tarbijaküsimuste voliniku Vera Jourovaga. Siinkohal soovin veel toonitada oma kindlustunnet ja usaldust Tibor Navracsicse suhtes, kes esines kuulamisel suurepäraselt ja näitas üles suurt pühendumust Euroopale – mille tulemusel te pidasite teda sobivaks volinikuks.”

Investori ja riigi vahelised vaidlused

Olen võtnud teadmiseks ägedad vaidlused, mis käivad Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimiste raames investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise üle. Lubage mul veelkord esitada selgelt oma seisukoht, mida väljendasin 15. juulil siinsamas saalis ja mille leiate minu poliitilistest suunistest: minu komisjon ei lepi sellega, et ELi liikmesriikide kohtute pädevust piiratakse erikordadega, mida kohaldatakse investoritega seotud vaidlustes. Õigusriigi põhimõte ja võrdsuse põhimõte, mille kohaselt kõik on seaduse ees võrdsed, peab kehtima ka selles kontekstis.

Läbirääkimisvolitustega on ette nähtud mitmed tingimused, mida tuleb sellise korra puhul täita, ja hindamine selle kohta, kuidas see kord suhestub riigisiseste kohtutega. Seega ei ole meil siin mingit kohustust: volitused jätavad siin vabad käed ja on juhiseks.

Arvasin, et minu seisukoht selles küsimuses oli väga selge, kuid selgitan ja kordan seda täna siin hea meelega, sest mitmed teist palusid mul seda teha. Lepingusse, mille minu komisjon esitab ükskord parlamendile heakskiitmiseks, ei tule midagi sellist, mis piiraks lepinguosaliste õigust minna riigi kohtutesse või jätaks salakohtutele investori ja riigi vahelistes vaidlustes lõpliku sõna.

Ma palusin Frans Timmermansi, et ta annaks mulle selles küsimuses õigusriigi põhimõtete ja põhiõiguste harta eest vastutava esimese asepresidendina nõu. Atlandi-ülesesse kaubandus- ja investeerimispartnerlusse ei tule investori ja riigi vaheliste vaidluste klauslit, kui ka Frans seda heaks ei kiida.

Olen kindel, et teie toetusel suudame selles suunas välja kaubelda Ameerika Ühendriikidega laiaulatusliku kaubanduslepingu, milles arvestatakse täiel määral Euroopa huvide ja õigusriigi põhimõtetega.

Investeeringutega seotud mahajäämuse kõrvaldamine

„Ütlen selgelt välja, et minu komisjon, nagu iga varasemgi komisjon, kohtleb liikmesriike võrdselt. Ja me oleme karmid, kui selleks on vajadus. On aeg

27

saavutada tõeline ühine kokkulepe, s.t lai koalitsioon, mis koosneb riikidest ja peamistest parteidest, kes teevad koostööd struktuurireformide, eelarvepoliitika usaldusväärsuse ja investeeringute nimel.

Praeguseid majandusprobleeme ei saa lahendada ülalt alla. Ma ei usu imedesse: Brüsselis ei ole mingit imerohtu või majanduskasvu nuppu, millele vajutada. Struktuurireformid, eelarvepoliitika usaldusväärsus ja investeeringud riikide ja ELi tasandil peavad käima käsi-käes.

Investeeringute tase ELi langes pisut alla 500 miljardi euro taseme, s.t 20% pärast viimast haripunkti 2007. aastal. Me ei investeeri piisavalt ja selle muutmiseks peame vaeva nägema.

Euroopa saab aidata seda teoks teha. Nagu te teate, on mul plaanis esitada kaugeleulatuv 300 miljardi euro suurune investeerimispakett töökohtade loomise ning majanduskasvu ja konkurentsivõime toetamiseks.

Ma ei hakka praegu siin seletama kõiki selle paketi üksikasju. Kuidas saaksingi seda teha, kui mu uus meeskond peab selle arutamiseks alles kokku tulema?

Teil peab olema pisut usku. Ma kinnitan teile, et minu meeskond hakkab selle kallal tööle nii ööd kui päevad niipea, kui on asunud ametisse.

Kui te annate meile oma toetuse täna, esitame selle paketi enne jõule. See ei ole lubadus, see on kinnitus.”

Junckeri komisjoni esimene seadusandlik algatus

„Euroopa kannab iga päev kahju, kui ta ei kasuta ära meie hiiglasliku digitaalse ühtse turu pakutavaid tohutuid võimalusi. Töökohad, mida vajame, jäävad loomata. Ideid – Euroopa majanduse DNAd – ei realiseerita sel määral kui peaks. Seda tuleb muuta.”

„Homses üha tihedama konkurentsiga maailmas saab Euroopa olla edukas üksnes siis, kui saame energialiidu käima lükatud.

Pidades silmas järgnevatel päevadel toimuvaid arutelusid, kutsun liikmesriike üles jõudma Euroopa Ülemkogus kokkuleppele, et saaksime minna Pariisi selge mandaadiga. Kui tahame edasi liikuda, peame kõik ühes suunas vaatama.”

Kokkuvõte

„Inimesed on usku kaotamas, parem- ja vasakäärmuslased hingavad meile kuklasse, meie konkurendid kasutavad olukorda ära. Aeg on Euroopa projektile puhuda sisse uus elu.

Meid ootavad suured ülesanded. Meie ülesanne on nendest kinni haarata. Kui tahame, et meil oleks mingi roll mängida ka tulevikus, peame hakkama seda mängima täna. Peame ise tagama, et Euroopa sotsiaalse mudeli käekiri oleks selgelt äratuntav igas meie ettevõtmises. Sest Euroopa on kaitsekilp meie kõigi jaoks, kes saavad seda imelist mandrit nimetada oma koduks.

Seisan siin teie ees hoones, mis on Euroopa demokraatia sümbol, ja kutsun teid üles andma Euroopale uut hoogu.”

28

Aeg tegutseda

sõnavõtt Euroopa Parlamendi täiskogu istungil enne volinike kolleegiumi üle hääletamist

Strasbourg, 22. oktoober 2014

Härra president, lugupeetud parlamendiliikmed

Kõnes, mida mul oli au teie ees 15. juulil pidada, rääkisin üldsuunistest ja õigustest, mida aluslepingu põhjal omab komisjoni tulevane president.

See ei olnud stiiliharjutus: tutvustasin programme, projekte, sisulisi küsimusi ja ambitsioone.

Volinikud, kes – juhul kui te nad ametisse nimetate – moodustavad minu kolleegiumi, peavad nendest üldsuunistest kinni pidama. Ma ei eelda, et volinikud kuuletuvad pimesi. Ütlesin Brüsselis kolleegiumit tutvustades, et minu vanuses ei alustata diktaatori karjääri. Soovin, et volinikud oleksid vabad. Komisjoni tulevasel presidendil paluti teha kõik võimalik, et moodustada poliitiline kolleegium; järelikult tuleb austada asjaolu, et volinikel on poliitilised seisukohad ja et nad soodustavad oma mõtisklustega komisjonis vaidlusi. Mind valiti komisjoni presidendiks sellise programmi põhjal, mis seob mu Euroopa Parlamendiga. Härra president, mul on kokkulepe teie ja Euroopa Parlamendiga ja ma kavatsen täita selle tingimusi, mida tutvustasin teile käesoleva aasta suvel.

See komisjon, kes asub teie nõusoleku korral ametisse 1. novembril, järgneb kümme aastat komisjoni presidendina töötanud José Manuel Barroso omale. Sooviksin avaldada austust José Manuel Barrosole, kes oli president ausalt öeldes ühel raskel ajajärgul. Barroso komisjon pidi ohjama majandus- ja finantskriisi ning selle tagajärgi. Barroso komisjon suutis integreerida ühenduse paljudesse mehhanismidesse kolmteist uut liikmesriiki. Leian, et José Manuel Barroso tegi head tööd ja et teda kritiseeriti väga sageli viisil, mis oli minu arvates mõnikord rusuv. Härra Barroso on Euroopa tunnustuse ära teeninud ja tahaksin teda erakordse töö eest tänada.

Juulis lubasin teile, et moodustan poliitilise komisjoni; ütlesin teile, et järgmine komisjon on poliitiline, väga poliitiline. See oli justkui üldine soov, mida paljud teie seast olid väljendanud. Komisjon ei ole anonüümsete kõrgemate ametnike rühm. Peadirektorid, kes on kõik pädevad, peavad töötama volinike alluvuses, mitte vastupidi.

Niisiis tegin kõik selleks, et valitsused ja tulevane president nimetaksid komisjoni liikmeteks isikud, kellel on n-ö kaalu.

Need mehed ja naised, kes kuuluvad minu kolleegiumisse, töötasid oma riigis olulistel ja väga vastutusrikastel ametikohtadel. Komisjoni volinikest neli on olnud peaministrid, üheksateist on töötanud ministrina, kolm välisministrina ja mitu

29

rahandusministrina, seitse on varasemad volinikud ja kaheksa on olnud Euroopa Parlamendi liikmed. See tähendab, et komisjon on väga poliitiline.

Lubasin teile poliitilisemat komisjoni: selle koosseis näitab, et tegemist on eelmisest komisjonist poliitilisema komisjoniga. Lubasin teile juulis tõhusamat komisjoni, seda soovi jagab ka suurem osa täiskogust. Otsustasin komisjoni struktuuri ümber teha. Otsustasin teha midagi, mida ei ole varem tehtud, ja nimetada ametisse esimese asepresidendi, Frans Timmermansi, keda sooviksin täna hommikul eriliselt tervitada.

Tegin sellise valiku, kuna tunnen teda juba ammusest ajast; otsustasin nii ka seepärast, et komisjonil oleks poliitiline tasakaal, mida eri volinike ametisse nimetamisega sai tagada ainult osaliselt; paljudest Euroopa ajalehtedest võis lugeda, et Frans Timmermansist saab minu parem käsi; loodan, et ta on aeg-ajalt ka mu vasak käsi, kuid see on keeruline.

Nimetasin mitu asepresidenti. Nagu aluslepinguga ette nähtud, nimetasin ühe asepresidendi kõrgeks esindajaks; tahtsin eelarve eest vastutava voliniku asepresidendiks nimetada, sest eelarve koostamine ja täitmine on olemuselt tegelikult horisontaalsed; seejärel tuli mul mõte paluda varasematel peaministritel olla kolleegiumis koordinaatoriteks. Teiste töö koordineerimine on raske ülesanne, millega peaministrid on harjunud. Mõnikord see neil õnnestub, teinekord mitte, kuid nad teavad, mida koordineerimine endast kujutab. Niisiis tegin kunagistele peaministritele ettepaneku olla komisjoni asepresidendid. Otsustasin anda Frans Timmermansi pädevusse subsidiaarsuse põhimõtte rakendamise – la dérégulation, nagu öeldakse prantsuse keeles. See on oluline. Ütlesime ja lubasime valijatele ja Euroopa kodanikele teha Euroopast masina, instantsi, eesmärgi, tehase, mis tegeleks suurte probleemidega ja jätaks kõrvale väiksemad probleemid, mida on parem lahendada liikmesriikides ja kohalike organite tasandil. Härra Timmermans tagab parema reguleerimise põhimõtete järgimise. Raske töö ootab ees kõiki volinikke, sest kõik volinikud peavad Euroopa Liidu, selle poliitiliste reaktsioonide ja käitumise parandamisel osalema. Otsustasin anda Frans Timmermansi pädevusse ka säästva arengu: see on oluline ambitsioon, kaugele viiv projekt, millele tuleb mõelda iga päev. Ma ei saanud nendes ettepanekutes lähtuda teie keskkonnakomisjonist, kes soovis, et säästva arengu pädevus oleks asepresidendil, kes vastutab majanduskasvu ja investeeringute eest. Otsustasin paluda, et selle meie ühise tegutsemise eriti olulise aspekti eest hoolitseks Frans Timmermans, kuna säästva arengu põhimõtte järgimine, mis on sätestatud ka aluslepingu artiklis 3, on nähtud ette juba põhiõiguste hartaga, millega on seotud suur osa härra Timmermansi tööst.

Minu valitud asepresidendid hakkavad vastutama komisjoni prioriteetide eest, mida tutvustasin teile käesoleva aasta suvel. Üks asepresident vastutab energialiidu ja kõigi selle mõõtmete eest, muu hulgas taastuvate ja alternatiivsete energiaallikate eest. Üks asepresident vastutab majanduskasvu ja investeeringute eest; üks Euroopa digitaalse turu eest ja üks euro ja sotsiaaldialoogi eest. Nad ei ole ülemused, kes juhendavad teisi volinikke. Komisjoni liikmetel on võrdsed õigused; tegemist on projektide eest vastutavate asepresidentidega, koordinaatoritega, juhtidega, ühendajatega ning ideede ja algatuste organiseerijatega. Panin parlamendis toimunud kuulamiste ja üldsuse avaldatud arvamuste asjakohase osa põhjal tähele, et seoses asepresidentidega, kes on erinevalt varasemast ka komisjoni

30

töö koordinaatorid, on palju kahtlusi ja küsimusi. See üllatas mind. Kõik ütlesid mulle, et komisjon peab toimima tõhusamalt. Peaaegu kõik kurtsid, et kolleegiumis on liiga palju volinikke: 28 volinikku ehk igast riigist üks volinik. Mul oli võimalik valida kas organisatsioonilise ülesehituse muutmine või pädevuste tükeldamine, et saaksin need 28 voliniku vahel ära jagada. Küsimus on niisiis lihtne: kas soovite 28 volinikku, kes kõik töötavad omaette, kulutades oma aega kohaliku tasandi teemadele, tegeledes vähem tähtsate pädevustega, mis tekiksid komisjoni pädevuste tükeldamise ja lõhkumise tulemusel, või volinikke, kes arenevad nende tööd koordineerivate asepresidentide sõbraliku egiidi all. Kui soovisite sellist komisjoni nagu varem, oleksite pidanud mulle sellest teada andma. Kuid kui tahate tõhusamat komisjoni, kes hoolitseb Euroopa suurte ambitsioonide eest, organiseerib ja struktureerib neid, ei ole muud valikut, kui teha osale asepresidentidest ülesandeks komisjoni suurte poliitikaprioriteetide rakendamine.

Toon kaks näidet: on üks asepresident, kes vastutab euro ja sotsiaaldialoogi eest, ning üks volinik, kes vastutab majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse eest, ja teine volinik, kes vastutab sotsiaalküsimuste eest. Lisaks on veel Euroopa poolaasta. On selge, et vastutav asepresident peab koordineerima sotsiaalküsimuste eest vastutava voliniku ning majandus- ja rahandusküsimuste eest vastutava voliniku algatusi. Euroopa poolaasta ei ole majandus- ja rahandusküsimuste poolaasta. Euroopa poolaastal ja komisjoni esitatavates riigipõhistes soovitustes tuleb kindlasti võtta arvesse Euroopa majandus- ja rahaliidu arendamise sotsiaalseid aspekte.

Räägitakse muudkui krediidireitingust „AAA”. „AAA” meeldib kõigile. Euroalal on praegu ainult kaks riiki, kellel on reiting „AAA”: Saksamaa ja Luksemburg. Saksamaal on suur tõenäosus see reiting säilitada, kas Luksemburg seda suudab, näitab aeg. Ma sooviksin, et Euroopa Liit taasleiaks end ja saaks veel ühe reitingu „AAA”. Sooviksin, et Euroopal oleks sotsiaalreiting „AAA”; sotsiaalreiting „AAA” on sama tähtis kui „AAA” majandus- ja rahandusvaldkonnas.

Üks asepresident vastutab majanduskasvu ja investeeringute eest. Ta koordineerib kõigi nende volinike tegevust, kes annavad oma panuse majanduskasvu ja investeeringute poliitikasse: transpordivolinik, digitaalmajanduse volinik, majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse eest vastutav volinik, tööhõive ja sotsiaalküsimuste volinik, kapitaliturgude liidu volinik, siseturu volinik jne.

Kui soovime esitada eurooplastele ja seega esiteks parlamendile kaugeleulatuvate investeeringute paketti, on vaja, et keegi seda korraldaks. Nagu on palju volinikke, kes peavad oma erinevad poliitikasuunad ühendama, on ka palju pädevusi, mis tuleb kokku liita, ning on selge, et tööd peab koordineerima asepresident. Tahan lõpetada isoleeritult töötamise ja kaotada juhtimismudeli, mis tingib selle, et iga volinik töötab omaette; tahan lõpetada kohaliku tasandi teemadele keskendumise, mida võib komisjoni töös üpris sageli näha.

Juhin teie tähelepanu asjaolule, mida ei maininud praktiliselt ükski kriitik: uue struktuuriga kaotan eelkõige mina ise. Põhjus on lihtne – olen delegeerinud suure osa oma presidendistaatusest tulenevatest õigustest asepresidentidele. Asepresidendid ei saa vastutada projektide eest, kui president jätkab komisjoni eesotsas nagu siiani. Soovin aga öelda, et komisjoni päevakorda mingi punkti lisamiseks peab koordineerimisega tegelev asepresident olema andud oma

31

heakskiidu ja nõusoleku. See ei ole ähvardus, aga see, kes delegeerib oma õigusi, võib need vajaduse korral ka tagasi võtta. Asepresidendid vastutavad tööde eest, millega seni tegeles komisjoni president.

Lubasin teile juulikuus, et tagan, et uues komisjonis on piisavalt naisi – meil on üheksa naissoost volinikku ehk sama palju kui Barroso komisjonis. Pidin võitlema selle eest, et liikmesriikide valitsused pakuksid välja üheksa naissoost volinikku. Juuli lõpus, kaks nädalalt pärast sõnavõttu teie ees, olid valitsused nimetanud kolm naist. Pidin veenma üpris mitut valitsust, et nad saadaksid komisjoni naissoost voliniku, ja lükkama tagasi palju meessoost kandidaate. Ma ei ütle teile millised, sest ei soovi tekitada ebamugavust peaministritele, keda mul õnnestus veenda ja kes esitasid volinikukandidaadiks naise. See, et 28 volinikust üheksa on naised, on aga ausalt öeldes naeruväärne.

Kuna me kõik kuulume põhimõtteliselt liikmesriikide erakondadesse ja tunneme oma peaministreid, hakakem juba homme hommikul tõstma riikide valitsuste teadlikkust sellest küsimusest. Mul on veidi piinlik seda teile öelda, kuna Luksemburg ei esitanud naissoost volinikukandidaati. Ta teeb seda kindlasti järgmisel korral, pidades silmas, et proua Reding oli volinik viisteist aastat.

Kallid sõbrad, ütlesin teile juulikuise arutelu käigus, et kavatsen kuulamisi tähelepanelikult kuulata. Kuidas jätta need kuulamata? Pean ütlema, et jälgisin parlamendis toimunud 29 kuulamist muutuva huviga. Ütlesin teile juulis, et komisjon ei ole ei Euroopa Ülemkogu ega nõukogu peasekretär ja et minust ei saa Euroopa Parlamendi jooksupoissi. Kuulasin ka seda, mida teie rääkisite, ja pidasin õigeks meie ees toimunud kuulamiste põhjal mõningate järelduste tegemist. Sloveenia välja pakutud volinikukandidaat oli vaja välja vahetada ühe teise Sloveenia kandidaadi vastu ja otsustasin anda talle olulise transpordivoliniku portfelli. Kuna ma ei soovinud komisjoni alusstruktuuri kahtluse alla seada, otsustasin anda härra Šefčovičile vastutuse energialiidu eest, sest ta oli eelmistel aastatel juba asepresident olnud ja seega teab, mida kujutab endast koordineerimise töö, mida palun tal teha. Mainisin juba, et tegin oma sõbrale Frans Timmermansile ettepaneku rikastada oma portfelli kõigi säästva arenguga seotud poliitikavaldkondadega. Kuulasin väga tähelepanelikult kõiki, kes kurtsid, et tõstsin pädevused, mis on seotud ravimite ja farmaatsiatoodetega, tervishoiu voliniku portfellist siseturu voliniku omasse. Kes mind tunneb, see teab hästi, et ma ei mõelnud, et ravimid, tervisetooted ja meditsiinialane tegevus ise on harilik kaup – tervis ei ole kaup. Võttes arvesse üleskutset korrastada pädevuste jaotumist – seda soovi väljendati parlamendis toimunud kuulamistel ja seda toetas suur osa meditsiinitöötajaid –, otsustasin need pädevused tervishoiu volinikule tagasi anda.

Kosmosepoliitika on minu arvates paljutõotav valdkond. Mulle tundus asjakohasem, et siseturu volinik vastutaks ka kosmosepoliitika eest, nagu see on olnud komisjoni eelmiste koosseisude ajal. Jälgisin teie arutelusid kodakondsuse teemal ja olin teadlik mõnedest ärevust väljendavatest märkustest ning otsustasin anda kodakondsuse valdkonna rände ja siseküsimuste volinikule; seda pädevust tuleb loomulikult jagada õigusküsimuste volinikuga. Härra Navracsicsi portfelli lisasin spordi.

32

Lisaks sellele, härra president, köitsid mu tähelepanu pingelised vaidlused, mis toimusid Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimiste käigus investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise korra üle. Lubage mul veel kord avaldada selles küsimuses selget seisukohta, mida ma väljendasin parlamendi ees juba 15. juulil ja mis on esitatud ka minu poliitilistes suunistes: ma ei kavatse leppida sellega, et ELi liikmesriikide kohtute pädevust piirab investori ja riigi vaheliste vaidluste suhtes kohaldatav erikord. Õigusriigi põhimõte ja põhimõte, mille kohaselt kõik on seaduse ees võrdsed, peab kehtima ka selles kontekstis. Läbirääkimisvolitustega nähakse ette hulk tingimusi, mida tuleb sellise korra kohaldamisel arvesse võtta, ning volituste kohaselt tuleb hinnata ka kõnealuse korra ja siseriiklike kohtute suhet. Kohustus seda korda kohaldada seega puudub ja küsimus jäetakse lahtiseks. Volitusi tuleb käsitada vaid juhistena. Olin arvamusel, et minu seisukoht selles küsimuses on ilmselge, aga selgitan ja kordan seda hea meelega ka täna, sest paljud parlamendiliikmed on mul palunud seda teha. Lepingus, mille minu komisjon esitab lõpuks parlamendi täiskogule heakskiitmiseks, ei ole ühtegi sätet, mis takistaks osapooltel pöörduda siseriiklike kohtute poole või millega lubataks investori ja riigi vahelistes vaidlustes öelda viimane sõna salakohtutel.

Palusin Frans Timmermansil kui õigusriigi põhimõtete ja põhiõiguste harta eest vastutaval esimesel asepresidendil anda mulle selles küsimuses nõu. TTIPsse ei lisata investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise klauslit, kui Frans ei ole sellega nõus. Olen kindel, et teie abiga jõuame me USAga kokkuleppele kõikehõlmavas kaubanduslepingus, milles võetakse täielikult arvesse Euroopa huve ja õigusriigi põhimõtteid. Olen väga huvitatud USAga kaubanduslepingu sõlmimisest, aga lubasin oma valimiskampaania ajal selle parlamendi ees jääda truuks Euroopa eeskirjadele. Me peame ameeriklastega läbi rääkima. Läbirääkimised viib lõpule Frans, aga mina soovisin täna väljendada selles küsimuses veel kord oma selget seisukohta.

Härra president, nüüd räägin ma maailmameistri keeles, ehkki maailmameister ei tundu praegu olevat oma parimas vormis.

Presidendi arvates on tegemist vaid ajutise nähtusega, ent ka sakslased peavad leppima mõttega, et edaspidi võib nende olukord pikemaks ajaks halveneda.

Sooviksin esitada selgitused mõne küsimuse kohta, mis mängisid möödunud nädala aruteludes olulist rolli.

Juulikuus lubasin, et esitan 300 miljardi euro suuruse investeerimispaketi. Investeeringud on Euroopa majanduse ning Euroopas elavate ja töötavate inimeste jaoks äärmiselt tähtsad. Euroopas tehakse praegu keskmiselt üle 20% vähem investeeringuid: võrreldes kriisieelse aastaga 2007 on investeerimine Portugalis vähenenud 36% ja Kreekas 64%. Rahvamajandused, millesse ei investeerita, ei saa kasvada, ja rahvamajandused, mis ei kasva, ei saa tagada töökohti. Seetõttu on investeerimiskava mulle väga oluline. Soovin siin täie tõsidusega kinnitada, et kõik katsed mind selle plaani juurest eemale meelitada, on juba ette luhtumisele määratud: investeerimiskava esitan ma igal juhul.

Investeerimiskava ei saa finantseerida uute võlgade kaudu. Me peame kandma hoolt selle eest, et erasektori investeeringuid soodustataks avaliku sektori rahaliste vahendite aruka kasutamise kaudu. Majandussektor peab mõistma, et ka temal on

33

ühiskonnas täita oma ülesanne. Tööpuuduse vastu ei pea võitlema mitte ainult riigid, vaid oma osa peab andma ka majandussektor. Koputan seetõttu Euroopa majandussektori esindajate südametunnistusele ning palun neil anda oma panus Euroopa tööturgude olukorra parandamisse ning investeeringute edendamisse, et meil oleks võimalik edasi liikuda.

Ma ei esita seda investeerimiskava mitte oma ametiaja esimese kolme kuu jooksul, nagu alguses plaanitud, vaid teen seda koos pädeva asepresidendi Jyrki Kataineniga juba enne jõule. Meil on oma kohuse täitmisega kiire.

Meie investeerimiskava ei kujuta endast konjunktuuriprogrammi, mida püüti mõnes liikmesriigis rakendada seitsmekümnendatel aastatel. Konjunktuuriprogrammidel puudub pikaajaline mõju. Meil on tarvis sihikindlaid investeeringuid, mis viiksid majanduskasvu suurenemiseni keskpikas perspektiivis – investeeringuid, mis tugevdaksid Euroopa majandust. Meie eesmärk ei ole hankida ja kulutada raha, et jätta pelgalt muljet, nagu teeksime sellega midagi tähtsat. Meie eesmärk on kasutada raha selleks, et tugevdada koos erasektoriga keskpikas perspektiivis Euroopa Liidu kasvujõudu ja kasvupotentsiaali. Ütlen seda ka seetõttu, et meie peamine ülesanne on saada jagu tööpuudusest. Võitluses noorte tööpuuduse vastu, mis on paljudes liikmesriikides skandaalselt suur, vajame me – mitte ainult, aga eelkõige – erasektori abi.

Kõikide meie pingutuste hulka kuulub muidugi ka töö digitaalarengu tegevuskava ja digitaalse ühtse turu edasiarendamiseks. Selle olulise valdkonna eest kannab hoolt minu kolleeg Günther Oettinger. Ainuüksi sellesse valdkonda tehtavad investeeringud peaksid eelolevatel aastatel tulemuseks andma ligikaudu 250 miljardi euro suuruse majanduskasvu. Meil on kavas see projekt ellu viia.

Möödunud kuudel vaieldi palju stabiilsuse pakti üle ja mitte alati ei olnud arvamused positiivsed – aga järelemõtlemiseni sageli ei jõutud. Soovin ka selles küsimuses avaldada oma seisukohta. Mina ja kogu Euroopa Komisjon jääme selle juurde, mida ütles Euroopa Ülemkogu 27. juunil: eeskirju muutma ei hakata. Kõigi 28 liikmesriigi valitsused olid juunikuus ühel meelel ja nõustusid, et eeskirjad peavad jääma nii, nagu need on. Asjaomaste lepingute ja õigusaktidega on siiski ette nähtud, et eeskirju kohaldatakse teatava paindlikkusega. Meil on kavas toimida nii, nagu Euroopa Ülemkogu meilt palus ja nagu ma juba 15. juulil parlamendi täiskogu ees kinnitasin: peame tagama eelarvedistsipliini, paindlikkuse ja struktuurireformid. Paindlik ei saa olla, ilma et viidaks ellu struktuurireforme, mis aitaksid Euroopa majandust ja tööturge jätkusuutlikult elavdada.

Tahaksin siiski mõningatele kolleegile südamele panna, et nad distantseeruksid ettekujutusest, mille kohaselt viib majanduskasvu ja tööturu olukorra taastumisele ainult range kokkuhoiu- ja säästupoliitika. Teiselt poolt ei vii majanduskasvu taastumiseni muidugi ka puudujääk ja suur võlakoorem. Kui suur puudujääk ja võlakoorem tooksid kaasa majanduskasvu, siis peaks Euroopa majandus praegu kasvama enneolematus tempos, sest me pole iial olnud nii suurtes võlgades kui praegu. Aga oleks vale arvata, et eelarve konsolideerimine üksi, ilma vajaliku paindlikkuse ning vajalike struktuurireformide ja investeeringuteta suudaks meie majanduskasvu piisavalt soodustada. Selleks et suudaksime jõudsal sammul tuleviku

34

poole rühkida, vajame me nii eelarvedistsipliini kui soodsat kasvupoliitikat ja investeeringuid.

Lugupeetud prouad ja härrad, olen märganud, et see, mida ütlesin juulis laienemise kohta, on tekitanud palju küsimusi. Nimetasin ühe voliniku naabruspoliitika ja ühinemisläbirääkimiste volinikuks. Mõned teie komisjonid tegid ettepaneku kasutada naabruspoliitika ja laienemise voliniku nimetust. Pärast põhjalikku arutelu esiteks iseenda ja seejärel mõne oma sõbraga otsustasin jääda väljendi „laienemisläbirääkimiste volinik” juurde. Ma ei soovi eksitada ei inimesi ega rahvaid, jätta kanditaatriikidele mulje, et nad saavad Euroopa Liidu liikmeks järgmise viie aasta jooksul. Selle komisjoni ametiajal ei ühine liiduga uusi riike, see lihtsalt ei ole teostatav.

Niisiis, ei ole vaja rääkida muinasjutte. Nendele, kes ootavad ühinemist, ei ole tarvis öelda, et see võib juhtuda järgmise viie aasta jooksul. Laienemisläbirääkimised jätkuvad muidugi samas tempos, sama hoo ja pühendumusega kui seni. Soovin tervitada Euroopa Liidu kandidaatriike, öeldes neile, et jah, läbirääkimisi kiirendatakse vajaduse korral, kuid ei ole realistlik uskuda, et need võivad 2019. aastaks edukalt lõpule jõuda.

Mulle ja teile teeb aga muret üks teine skandaalne probleem: Euroopa Liidu tasumata arved.

See on vana probleem. Kui härra Verhofstadt ja mina olime kunagi eelarveministritena eelarvenõukogus, avastasime tasumata arved; kui Euroopa Liit tahab olla usutav, ei tohi ta olla halb maksja. Euroopa Liit peab oma kohustused täitma.

Lugupeetud president, lugupeetud parlamendiliikmed, olen esitanud selgitused, mida pidasin meie arutelude ja teie rohkete küsimustega seoses oluliseks.

Me areneme rahvusvahelises kontekstis, mis näitab meile päev päeva järel, et elame üha ohtlikumas maailmas. Euroopa väärtusi ohustab liikumine, mida kutsutakse Islamiriigiks; me ei saa seda lubada.

Ebola kriisile peab Euroopa Liit reageerima jõuliselt, kiiresti, organiseeritult ja kontsentreeritult; mulle tundub, et me ei ole selle epideemia vastu võitlemisel teinud piisavalt.

Pean suure kurbusega tõdema, et senikaua kui see nähtus puudutas ainult Aafrika mandrit, ei teinud me midagi. Kohe, kui epideemia jõudis Euroopasse, hakkasime aga tegutsema; oleksime pidanud hakkama tegutsema varem.

Jätkuvalt püsivad ebaseadusliku rändega seotud probleemid. Palusin Kreeka endisel välisministril ja endisel kaitseministril võtta see valdkond enda pädevusse, samuti palusin humanitaarabi eest vastutaval Küprose volinikul minna võimalikult kiiresti Aafrikasse, et anda märku Euroopa Komisjoni kohalolust. Komisjon, kes loodetavasti astub ametisse 1. novembril, käsitleb ebaseadusliku ja seadusliku rändega seotud probleeme tõeliste prioriteetidena.

35

Kordan seda, mida ütlesin juulis: tahaksin, et taasavastaksime ühendusemeetodi eelised. Sooviksin, et sellest komisjonist ja sellest parlamendist saaksid ühendusemeetodi taasavastamise eestvedajad, korraldajad ja arhitektid.

Valitsustevahelisel meetodil on eriolukorras ja teatavatel hetkedel eeliseid, kuid mina usun parlamendi, nõukogu ja komisjoni kolmnurga eelistesse ja tahaksin, et me taasavastaksime selle meetodi.

Mainisin juba, et meid seob parlamendiga viieaastane kokkulepe. Parlament on uue komisjoni peamine koostööpartner. Parlament tagas, et 27. mail toimunud üldiste valimiste põhjal tehakse asjakohased, loomulikud järeldused.

Tunnistan, et meie seas on neid, kes ei toetanud seda, et erakonnad esitavad juhtivkandidaadid. Aga see toimus ja ütlen täna teile ja eelkõige nendele, kellele see protsess ei meeldinud, et seda ei saa enam muuta.

2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste kampaania on tõeline üleeuroopaline kampaania ja enne valimiskasti juurde minemist saab see olema kõigile teada … Demokraatia on samuti euroopalik, kontinentaalne; demokraatlikumaks muutuv Euroopa ei vähenda kuidagi riikide ja rahvaste tähtsust … Kordan, et rahvad ei ole ajaloo ajutised leiutised, nad jäävad püsima ja Euroopa peab rahvaid ja liikmesriike austama. Meie ehitatav Euroopa ei ole rahvaste vastu, rahvastel on oma traditsioonid, väärtused, rikkused, põhjused. Meie ehitatav Euroopa ei ole liikmesriikide vastu, me toetume heasoovlikkusele, mida näeme kõikjal Euroopas kodanikuühiskonna, ühiskonna, liikmesriikide ja riikide parlamentide tasandil.

Ühes olen veendunud. Olen veendunud, et see komisjon on viimase võimaluse komisjon: meil kas õnnestub tuua Euroopa kodanikud Euroopale lähemale või mitte. Meil kas õnnestub muuta Euroopa üheks poliitiliseks tervikuks, kes tegeleb suurte küsimustega ja jätab väiksed kõrvale, või mitte. Meil kas õnnestub koos liikmesriikide, valitsuste, parlamendi ja sotsiaalpartneritega vähendada märkimisväärselt tööpuudust või mitte. Me kas pakume Euroopa noortele uuesti võimalusi või kukume läbi.

Sooviksin, et haaraksime sellest võimalusest ja paneksime Euroopa liikuma. Härra president, lugupeetud parlamendiliikmed, Euroopa on seda väärt ja ma loodan, et te aitate komisjoni paljudes ülesannetes, mis ootavad ees nii meid, teid kui ka eurooplasi.

Tänan tähelepanu eest.

Nový začátek pro Evropu:Moje agenda

pro zaměstnanost, růst, spravedlnost

a demokratickou změnu

Politické směry pro přistí

Evropskou komisiu

Úvodní projev na plenárním zasedání

Evropského parlamentu