Ülevaade vabariigi valitsuse 2007.–2011. aasta ... · ettevõtluse hoogustamiseks ja uute...

ÜLEVAADE VABARIIGI VALITSUSE 2007.–2011. AASTA TEGEVUSPROGRAMMI TÄITMISEST


EESTI VABARIIK

TALLINN MÄRTS 2011


2

SISUKORD

SISUKORDKOKKUVÕTE 3

1. RAHVASTIKU- JA PEREPOLIITIKA 7

2.-3. MAJANDUS-, MAKSU-, EELARVE- JA PALGAPOLIITIKA 12

4. HARIDUS- JA TEADUSPOLIITIKA 26

5. SOTSIAAL- JA TERVISEPOLIITIKA 38

6. ENERGIAPOLIITIKA 45

7. KESKKONNAPOLIITIKA 49

8. MAAELU, REGIONAAL- JA INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE POLIITIKA 54

9. PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA 60

10. EESTI KEELE KAITSE POLIITIKA 65

11. RAHVUSVÄHEMUSTE POLIITIKA 69

12. INFOÜHISKONNA EDENDAMISE POLIITIKA 76

13.-14. KULTUURI- JA SPORDIPOLIITIKA 80

15. SISEJULGEOLEKU- JA TURVALISUSPOLIITIKA 86

16. VÄLISPOLIITIKA 99

17. KAITSEPOLIITIKA 104

18. ÕIGUSPOLIITIKA 108

19. KODANIKUÜHISKOND JA RIIKLUS 113


3

KOKKUVÕTE

KOKKUVÕTE

VALITSUSE TEGEVUSPROGRAMMI TÄITMISE HINNANG

Valitsus suutis vaatamata ülemaailmsele fi nants- ja majanduskriisile ja sellest tulenenud 2009. ja 2010. aasta piiratud eelarvevõimalustele enamiku Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ellu viia. Eesmärkide täitmist peegeldavate näitajate trendid on samuti valdavalt positiivsed.

Täielikult või osaliselt on 2011. aasta märtsi seisuga täidetud 90% tegevusprogrammist. Mitmetes valdkondades on tegevuste ja programmide mahtu vähendatud, planeeritud eesmärgid on seetõttu suudetud täita osaliselt.

Majanduskriisi tõttu ei olnud alates 2009. aastast valitsuse põhitähelepanu tegevusprogrammi ellu-viimisel. Peamiseks eesmärgiks on olnud fi nantstasakaalu saavutamine ja liitumine euroalaga ning seeläbi ja teiste tegevuste kaudu Eesti majanduskeskkonna usaldusväärsuse suurendamine.

Kriisi ajal on erilist tähelepanu pööratud tootlikkust ja konkurentsivõimet suurendavatele valdkon-dadele ning tööhõive taastamisele. Valitsuse peamised prioriteedid on olnud perepoliitika, haridus, majanduse konkurentsivõime tõstmine (teadus- ja arendustegevus, innovatsioon, ettevõtluskesk-kond) ning siseturvalisus ja Eesti julgeolek.

Haridus- ja teaduspoliitika ning majandus-, maksu- ja eelarvepoliitika valdkondades suudeti prakti-liselt kõik tegevusprogrammis ette nähtu ellu viia (vastavalt 90% ja 100%). Mõlemad valdkonnad on olnud valitsuse eelarvepoliitika prioriteetideks. Hariduse ning majandusarengu rahastamise osakaal Eesti eelarves on märkimisväärselt suurem nii OECD kui ka Euroopa Liidu keskmisest.

Kõige vähem planeeritud eesmärkidest on suudetud saavutada perepoliitika (53%), palgapoliitika (75%) ning sotsiaal- ja tervisepoliitika (79%) valdkondades. Pere-, palga- ning sotsiaal- ja tervisepo-liitika puhul on peamiseks põhjuseks fi nantsvahendite piiratus võrreldes 2007. aasta plaanidega, mil valitsuse tegevusprogramm koostati.

OLULISEMAD ARENGUSUUNAD JA REFORMID

2007. aastal Riigikogule valitsuse programmi tutvustades seadis peaminister valitsuse edukuse pea-miseks mõõdupuuks positiivse iibe saavutamise. Selle eesmärgi suutis valitsus ka täita. 2006. aastal oli iive -2439. 2010. aastal jäi iive Statistikaameti esialgsetel andmetel vaid 5 inimese võrra negatiiv-seks. Positiivse trendi põhjusteks on sündide arvu suurenemine (sh kunstliku viljastamise teel sündinud laste arvu hüppeline kasv pärast valitsuse vastava programmi käivitamist) ning surmajuhtude arvu võrdlemisi kiire vähenemine (sh on oluliselt vähenenud õnnetusjuhtumites hukkunud inimeste arv).


4

KOKKUVÕTE

Perepoliitikas on valitsuse üheks eesmärgiks olnud lasteaiakohtade puuduse vähendamine ning laste-hoiuteenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine. Kuigi valitsusel ei õnnestunud täita eesmärki suunata selleks 400 miljonit krooni aastas, on erinevate rahastamisinstrumentide kaudu lasteaeda-dele lisaks tavapärasele rahastamisele suunatud 2007.-2010. aastal 488 miljonit krooni.

Valitsuse peamiseks majandus- ja eelarvepoliitiliseks eesmärgiks oli euro kasutuselevõtt ning selleks vajalike kriteeriumite täitmine. 2009. aastal parandas valitsus eelarvepositsiooni üle 9% SKP-st ning suutis eelarvedefi tsiidi piirata 1,7%-ni SKP-st, mis oli üks madalamaid Euroopas. Samuti täitis Eesti 2009. aasta novembris infl atsioonikriteeriumi. Eestis liitus eurotsooniga 1. jaanuaril 2011.

Paljud rahvusvahelised uuringud ja analüüsid viitavad ühe Eesti konkurentsivõime suurendamise takistusena kõrgetele tööjõumaksudele. Seetõttu jätkus tööjõumaksude alandamise ning tarbimis- ja keskkonnamaksude suurendamise pikaajaline poliitika.

Konkurentsivõime tõstmiseks algatas valitsus mahukad investeeringute programmid erinevates vald-kondades (teadus- ja arendustegevus, haridus, innovatsioon, transpordi infrastruktuur, tervishoiu inf-rastruktuur), seda tehti kiiremini ja suuremas mahus kui varasemad plaanid ette nägid.

Ettevõtluskeskkonna parandamiseks võttis Riigikogu vastu saneerimisseaduse ja lepitusmenetluse seaduse, lihtsustas uue majandustegevuse seadustikuga tegevuslubade ja litsentside väljastamist, vähendas uue keskkonnaseadustikuga ettevõtete halduskoormust ning muutis ettevõtete asutamise lihtsamaks.

Ettevõtluse hoogustamiseks ja uute töökohtade loomiseks viidi 2009. aastal läbi tööturureform. Uus töölepingu seadus suurendas Eesti konkurentsivõimet, muutes töösuhted paindlikumaks ja tõstes töötajate turvalisust. Reformide tulemusel on tööturg Euroopa Liidu riikides Eestist paindlikum vaid Ühendkuningriigis ja Iirimaal.

Tööturu turvalisuse suurendamiseks on valitsus investeerinud täiskasvanuharidusse. Elukestvas õppes osalemise määr on alates 2008. aastast järjepidevalt tõusnud ning jõudis 2010. aastal 10,9%-ni.

Töötukassa ja tööturuameti liitmine võimaldab pakkuda tööturuteenuseid efektiivsemalt, parema kvaliteediga ja suuremas mahus. Kõrge tööpuudus on siiski jätkuvalt suureks probleemiks.

Tööturu üldise olukorra tõttu ei ole valitsus liikunud lähemale eesmärgile suurendada puuetega ini-meste tööhõive määra 15 aastaga 50%-ni, kuigi 2007. ja 2008. aastal on puuetega inimeste hõive toe-tamiseks suunatud lisavahendeid ning rakendatud mitmeid uusi meetmeid.

Valitsus on suutnud suurendada hariduskulutusi eelarve kasvuga samas tempos. Teadus- ja arendus-tegevuse kulutuste kasv on olnud jätkuvalt üks Euroopa Liidu kiiremaid. Teadus- ja arenduskulutuste osakaal SKP-st kasvas 2007. aasta 1,14%-lt 1,42%-ni 2009. aastal. Suure tõenäosusega jõuab valitsus lähedale eesmärgile suurendada 2011. aastaks teaduse ja arenduse kulutusi 2%-ni SKP-st ning saavu-tab sihi jõuda samal aastal avaliku sektori kulutuste tasemega 1%-ni SKP-st (2009. aastal 0,78%).

Mahukate investeeringute tulemusel on välja arendatud kõrgetasemeline teaduse infrastruktuur, mis muudab Eesti tippteadlastele atraktiivsemaks ning loob uusi võimalusi ettevõtetele.


5

KOKKUVÕTE

Samas ei ole valitsus liikunud oluliselt lähemale eesmärgile saavutada vähemalt 250 doktorikraadi kaitsmine 2011. aastal. Doktorikraadi kaitsnute arv on püsinud viimastel aastatel võrdlemisi sarna-sel tasemel (2009/2008. õppeaastal 175). Läbi ei ole suudetud viia üliõpilaste õppetoetuste süsteemi reformi. Järgmistel aastatel toetavad doktorikraadi kaitsnute arvu kasvu uues teadus- ja arenduste-gevuse korralduse seaduses sisalduvad põhimõtted, mille kohaselt saavad doktorandid töövõtja staa-tuse. See muudatus suurendab doktoriõpingute tulemuslikkust ning soodustab doktorantide pühen-dumist õppetööle, tagades paremad sotsiaalsed garantiid.

Märkimisväärsed reformid on toimunud üldhariduses. Välja on töötatud ja vastu võetud uued põhi-kooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadus.

Sotsiaal- ja tervisepoliitika valdkonnas on suudetud ka kriisi ajal pensione veidi tõsta. See on vähen-danud ka sissetulekute ebavõrdsust Eestis. Sissetulekute ebavõrdsust iseloomustav kvintiilide suhte kordaja on vähenenud 5-ni, mis on EL keskmine näitaja.

Rahva tervis on paranenud. Tervena elatav eluiga on viimase 5 aasta jooksul pikenenud 5 aasta võrra.

Kuigi valitsus ei ole suutnud täita eesmärki vähendada HIV-i nakatunute uute juhtumite arvu miljoni elaniku kohta Euroopa keskmisele tasemele, on uute HIV nakatunute arv tõhusa ennetus- ja teavitus-töö tulemusena märkimisväärselt vähenenud ning jääb 2010. aastal esmakordselt alla 400 nakatunu.

Olulised muutused on toimunud energeetikas. Läbi on viidud muudatused elektriturul eesmärgiga tagada turu parem toimimine. Sõltumatu süsteemioperaatori loomisega eraldati elektrisüsteemis põhivõrk jaotus- ja tootmistegevusest ning alates 1. aprillist 2010 käivitati avatud elektriturg 35% ula-tuses, mil Eesti liitus NordPoolSpoti elektribörsiga. Alustatud on Estlink2 elektrikaabli ehitusega.

Taastuvenergia osakaal on jõudsalt tõusnud ning 25% taseme saavutamine 2020. aastaks on reaalne.

Infrastruktuuripoliitikas on prioriteetideks olnud ühistranspordi arendamine ning Eesti rahvusvahe-lise konkurentsivõime seisukohalt olulistesse transpordiühendustesse investeerimine. Tehtud inves-teeringute tulemusel on reisirongide liikumiskiirus 2011. aasta lõpuks pikematel liinidel 120 km/h, uute rongide soetamiseks on eraldatud ligi 3 miljardit krooni. Algatatud on mitmete pudelikaelte kõrvalda-mine rahvusvaheliste ühenduste parandamiseks (teede infrastruktuur ja investeeringud lennuühen-duste parandamisse).

Valitsus ei ole suutnud täielikult täita võetud sihti ehitada 2011. aastaks neljarealine maantee Tallin-nast Koseni, kuid lõppenud on Mäe ümbersõidu ehitustööd.

Kultuuri tarbimine on kasvanud ja Eesti kultuuriruumi ulatus kasvab. Rahvakultuuriga tegelevate ini-meste arv tõuseb. Valitsus on suutnud enamiku kultuuripoliitika eesmärkidest täielikult või osaliselt täita. Loodud on Eesti Rahvusringhääling ning Eesti on läinud üle digitaaltelevisioonile. Kunstiteoste tellimise seaduse vastuvõtmise tulemusel suunatakse edaspidi 1% riigi poolt tellitud avaliku ruumina käsitatavate hoonete investeeringuteks mõeldud summadest kunstiteoste tellimiseks.

Valitsuse olulisteks prioriteetideks on olnud siseturvalisuse suurendamine ja julgeoleku tagamine.


6

KOKKUVÕTE

Siseturvalisuse arendamisel on palju tähelepanu pööratud organisatsiooni võimekuse tõstmisele. Sel-leks liideti Politsei-, Piirivalve- ning Kodakondsus- ja Migratsiooniamet ning ühendati Eesti Kohtuarst-lik Ekspertiisibüroo ning Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus.

Enamik selle valdkonna näitajaid ongi viimastel aastatel olnud positiivse trendiga. Eesti on ka Transpa-rency International korruptsioonitajumise indeksis võrreldes 2007. aastaga 2 kohta kerkinud.

Hoolimata keerulisest olukorrast riigirahanduses ei ole valitsus vähendanud kaitsekulutusi, mis või-maldab lähiaastatel saavutada 2% kulutuste taseme SKP-st.

Kaitsevõimekuse tugevdamine on olnud süsteemne ja laiapõhjaline. Uus kaitseväe korralduse seadus korrastab kaitseväe tegevuse õigusliku keskkonna. Riigikogu kiitis heaks uue laiapõhjalise julgeoleku-poliitika aluste dokumendi.

Eestisse loodi NATO küberkaitsekeskus ning valmis Ämari lennuväli.

Eesti jätkas lõimumist rahvusvaheliste organisatsioonidega, saades ametisoleva valitsuse ajal peetud liitumisläbirääkimiste tulemusel 2010. aasta detsembris OECD liikmeks.


1. RAHVASTIKU- JA PEREPOLIITIKA

7

1. RAHVASTIKU- JA PEREPOLIITIKAValitsuse peamine eesmärk rahvastiku- ja perepoliitika elluviimisel on saavutada Eesti rahvastiku positiivne iive sündimuse kasvu, keskmise eluea pikenemise ja elukvaliteedi tõstmise teel.

ARENGUNÄITAJAD

Loomulik iiveVabariigi Valitsuse tegevusprogramm on rah-vastikupoliitika peamise eesmärgina seadnud iibe muutumise positiivseks. Seoses järskude muudatustega ühiskonnakorralduses ning majanduses langes sündimus 1990-ndate algul märkimisväärselt ning selge tõusutrend taastus alles 2004. aastal. Sündimuse kasvule on eeskätt aidanud kaasa majandusliku jõu-kuse ja kindlustunde kasv, mis omakorda on toonud sünnitama ka naised, kes on lapse saa-mist majanduslikel põhjustel edasi lükanud (keskmine esmassünnitaja vanus on tõusnud 1992. aastal 22,73-lt 2009. aastal 26,05-ni). Lisaks laste saamise edasi lükanud naiste seas suurenevale sündivusele on loomuliku iibe positiivsemaks muutumist mõjutanud ka suremuse langus, mis on seotud rahva tervisenäitajate paranemise ning välispõhjuste tagajärjel hukkunute arvu vähenemisega.

Joonis 1.1 Loomulik iive

Loomulik iive on oluliselt suurenenud ja jõudnud praktiliselt nulli tänu sündide arvu suurenemisele ja surmajuhtude vähenemisele.

Summaarne sündimuskordaja on tõusnud 1,63-ni. Kunstliku viljastamise teel sündinud laste arv on

suurenenud ligi kaks korda. Kolmandate ja enamate laste osakaal kõigis elus-

sündides on tõusnud 19%-ni. 69,3% kaheaastastest lastest käib lasteaias

ja osaleb seega alushariduses.

200013 06718 403-5336

200112 63218 516-5884

20 000

15 000

10 000

5000

0

-5000

-10000

Sündide arvSurmade arvLoomulik iive

200213 00118 355-5354

200313 03618 152-5116

200413 99217 685-3693

200514 35017 316-2966

200614 87717 316-2439

200715 77517 409-1634

200816 02816 675-647

200915 76316 081

-318

15 84215 847

-5

2010esialgne

Allikas: Statistikaamet


8


2010. aasta iive oli esialgsetel andmetel -5, mis on viimase 20 aasta parim tulemus. Seega on iive 2010. aas-taks sündivuse suurenemise ja suremuse vähenemise tulemusena sisuliselt tasakaalu jõudnud.

Summaarne sündimuskordajaLisaks iibele on Eesti rahva pikaajalise elujõulisuse hindamise alusnäitajaks rahva taastootmisvõimet ise-loomustav summaarne sündimuskordaja. Summaarset sündimuskordajat määratletakse kui keskmist laste arvu viljakas eas naise kohta. Rahva taastootmiseks on vajalik sündimuskordaja tase 2,1. Sarnaselt loomuliku iibe näitajatega on ka summaarne sündimuskordaja olnud taasiseseisvumise järgsel perioo-dil püsivalt allpool taastootmistaset. Alates 1990-ndate algusest hakkas summaarne sündimuskordaja oluliselt langema, saavutades madalaima taseme aastal 1998 (1,28). Tänu sündide arvu kasvule aastast 2004 on ka summaarne sündimuskordaja tõusnud märkimisväärselt, ulatudes aastal 2009 juba 1,63-ni. Summaar se sündimuskordaja tõusev trend näitab rahvastiku püsimise jätkusuutlikkuse kasvu.

Joonis 1.2 Summaarne sündimuskordaja


Eesti summaarse sündimuskordaja tase on Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisest pisut kõrgem. Eurostati andmetel oli 2009. aastal sündimuskordaja üle taastootmismäära vaid Iirimaal (2,07) ja Prantsusmaal (2,0). Madalaim oli sündimuskordaja Lätis (1,31). Kuigi Eesti summaarne sündimuskordaja on viimastel aastatel positiivse trendina jõudsalt kasvanud, peab sündimus tõusma veelgi, et saavutada taas enne 1990-ndat aastat olnud summaarse sündimuskordaja tase, mis ületas vajaliku taastootmismäära.

Kunstliku viljastamise teel sündinud laste arvSündimust aitab tõsta ka viljatutele paaridele kunstliku viljastamise võimaldamine. Eestis on naistearstide hinnangul 15-20 tuhat viljatut paari, kes kannatavad otseselt või kaudselt viljatuse all. Igal aastal lisan-dub ligikaudu 1,5% viljatuid paare. Kunstlik viljastamine on maailmas kasutusel alates 1978. aastast ning Eestis alates 1990-ndate esimesest poolest. 1990-ndatel jäi kunstliku viljastamise kaasabil sündinud laste arv aastas alla 50, mis kahekordistus aastal 2000. 2009. aastal sündis kunstliku viljastamise teel juba 484 last, mis on seni läbi aastate kõrgeim tulemus. Seega moodustas kunstliku viljastamise abil eostatud laste osakaal kogu elussündides Eestis 3% (2007. aastal oli see veel 2%). 2010. aastal kunstliku viljastamise teel sündinud laste arv küll veidi langes, olles 378 sünni juures.

2,4

2,2

2,0

1,8

1,6

1,4

1,2

1,0

Summaarne sündimuskorraldaja Vajalik taastootmismäär

19871988

19891990

19911992

19931994

19951996

19971998

19992000

20012002

20032004

20052006

20072008

2009



9

Tabel 1.1 Kunstliku viljastamise teel sündinud laste arv

Allikas: Sotsiaalministeerium

Kolmandate ja enamate laste arv ja osakaal Rahvastiku taastootmise oluline näitaja on kolmandate ja enamate laste arv ning nende osakaal elussün-dides. Alates 2000. aastast on kolmandate ja enamate laste sündide arv absoluutnumbrites jäänud sta-biilselt vahemikku 2400–2600 last aastas. Alates 2007. aastast on kolmandate ja enamate laste sündide arv märkimisväärselt tõusnud, jõudes 2009. aastal 3001 lapseni, mis on viimase kümne aasta kõrgeim tase. Tõus on tingitud valdavalt teiste ja kolmandate laste arvu suurenemisest. Alates neljandast lapsest pole laste arv aastate lõikes märkimisväärselt muutunud.

Joonis 1.3 Kolmandate ja enamate laste arv absoluutnumbrites ning nende osakaal elussündidest


Nii kolmandate ja enamate laste sünniarvu kui ka elussündide koguarvu iseloomustab positiivne kasvu-trend. Kolmandate ja enamate laste osakaal kogu elussündides vähenes perioodil 2000–2006 ning hakkas alates 2007. aastast taas tõusma ning jõudis 2009. aastal 19%-ni.

Kaheaastaste laste alusharidust pakkuvate lastehoiukohtadega kaetusPere- ning tööpoliitika seisukohalt on oluline tagada kõikidele väikelaste vanematele võimalus kasutada lastehoiuteenuseid, et võimaldada väikelaste vanematele nende soovi korral kiire tööturule naasmine. Vanemahüvitise skeem toetab perekonda majanduslikult kuni lapse 1,5-aastaseks saamiseni, misjärel vanemate huvi tööturule tagasi siirduda suureneb. 2009. aastal osales 69,3% kaheaastastest lastest koo-lieelsetes lasteasutustes (vt joonis 1.4). Näitaja hõlmab endas nii munitsipaallasteaedu kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumi väljastatud tegevuslitsentsiga eralasteaedu. Näitaja ei sisalda lapsehoidjate pakuta-vat lastehoidu, mis alushariduse pakkumisega ei tegele. Võrreldes 2000. aasta tasemega (50,2%) on kahe-aastaste alushariduses osalemise määr järjepidevalt tõusnud.

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Laste arv 100 119 119 93 89 134 169 316 359 484 378

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

3500

3000

2500

2000

1500

1000

500

20,0

19,5

19,0

18,5

18,0

17,5

17,0

Laste arv Osakaal elussündidest

Last

e ar

v

%


10


Joonis 1.4 Kaheaastaste laste alusharidust pakkuvate lastehoiukohtadega kaetus


Vabariigi Valitsus pole kaheaastaste laste lasteaiakohtadega kaetusele arvulist eesmärki seadnud. Kuna väikelaste peredel on puudus eelkõige sõimerühma kohtadest ning Vabariigi Valitsuse oluline eesmärk on lasteaiakohtade nappuse leevendamine, aitab kõnealuse näitaja jätkuv tõusmine hinnata Vabariigi Valit-suse eesmärgi elluviimist.

VALITSUSE TEGEVUSED

Rahvastiku- ja perepoliitika valdkonnas jagune-vad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ees-märgid kolmeks: sündivuse tõstmine, peredes kolmandate ja enamate laste sündivuse soo-dustamine ning laste kasvatamise toetamine.

Sündivuse tõstmiseks ning iibe positiivseks muutmiseks on Vabariigi Valitsuse tegevus-programmi üks eesmärk eraldada viljatusravi kulude kompenseerimiseks igal aastal riigieel-arvest 100 miljonit krooni. Rahastamismahu

suurendamine aitab otseselt kaasa kunstliku viljastamise teel sündinud laste arvu tõstmisele. Seoses majanduslangusest tingitud eelarvekärbetega jäi viljatusravi eelarve 2009. ja 2010. aastal planeeritust madalamaks.6. märtsil 2008 kiitis Vabariigi Valitsus heaks kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega hüvitatakse lisaks kehavälise viljastamise ravimihüvitisele ka Eesti Haigekassa ter-vishoiuteenuste loetellu kantud kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise tervishoiuteenused.

Lasterikaste perede paremaks toetamiseks otsustas valitsus 2008. aasta jaanuaris Eesti eluasemevald-konna arengukava 2008–2013 raames rakendada kodutoetuse lasterikastele (neli kuni 19-aastast last)

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

73

68

63

58

53

48

%

50,2

52,5 52,053,7

57,0 57,058,4 61,2

69,3

56,1

Edukalt rakendati viljatusravi programm, mille tulemusena on suurenenud sündide arv.

Uue programmiga “Igale lapsele lasteaiakoht” eraldati 2008. aastal kohalikele omavalitsustele 225 miljonit krooni lasteaiakohtade arvu suurenda-miseks ning lasteaiaõpetajate palga tõstmiseks.

Vanemahüvitise maksmise perioodi pikendati 1,5 aastani, mis võimaldab vanematel kauem väikelapsega kodus olla.



11

peredele. Toetus on suunatud eluaseme soetamiseks, ehitamiseks või rekonstrueerimiseks. Samuti saab taotleda abi eluasemelaenu põhiosa tagasimaksmiseks ja laenu omafi nantseeringu leidmiseks, eluaseme tehnosüsteemide rajamiseks ning asendamiseks ja ehitusprojekti koostamiseks. Vabariigi Valitsuse tege-vusprogrammi kohaselt on eesmärk eraldada meetme rahastamiseks 50 miljonit krooni aastas.

Et võimaldada vanematel kauem oma väikelapse juures olla ja toetada laste arengut esimestel eluaastatel, otsustati pikendada vanemahüvitise maksmise perioodi 4 kuu võrra. Muudatuse tulemusena on võimalik vanemahüvitist saada kokku 1,5 aastat.

Vanemate valikuvõimaluste laiendamiseks oma laste arendamisel ja töö- ja pereelu ühitamisel ning vane-mate tööturule tagasipöördumise lihtsustamiseks arendati edasi paindlikke töö- ja lastehoiuvõimalusi. Muu hulgas arvestatakse vastavalt töötuskindlustuse seaduse 1. juuli 2009. aasta muudatusele töötus-kindlustushüvitisele kvalifi tseerumiseks nõutava 36-kuulise perioodi hulka ka vanema rasedus- ja sünni-tuspuhkusel või lapsendaja puhkusel või lapsehoolduspuhkusel oldud aeg. Seega vanemad ei kaota enam õigust töötuskindlustushüvitisele seetõttu, et nad on vanemapuhkusel ning vanemapuhkust kasutanud isikule läks hüvitisele kvalifi tseerumise tingimus soodsamaks.

Täiendavalt eraldas Vabariigi Valitsus 2008. aastal meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine“ inves-teeringute kava raames 444 miljonit krooni, millega toetatakse aastatel 2008–2010 lasteaedade ehitamist mittelinnalistes piirkondades. Mõlemad rahalised meetmed aitavad edaspidistel aastatel kaasa lasteaia-kohtadega kaetuse suurenemisele.

OLULISED TEGEVUSED JÄRGNEVATEKS AASTATEKS

Eesti tulevikuülesanne laste- ja perepoliitika valdkonnas on laste ja perede elukvaliteedi tõstmise kaudu kaasa aidata laste sündimuse soodustamisele ja seeläbi positiivse iibe saavutamisele. Selleks on olu-line tegeleda vanemlust ja peresuhteid väärtustavate hoiakute kujundamisega ning perede ja eriti laste majandusliku toimetuleku tõhustamisega. Eelarvevõimaluste paranedes on oluline suurendada viljatus-ravi kulude mahtusid.

Ajakohastamist vajab lastekaitse korraldus ning lastele suunatud teenuste tõhustamine. Oluline on laie-malt toetada laste arengut ja huviharidust, mis toimiks ka ennetava meetmena alaealiste kuritegevuse ning üldise riskikäitumise vähendamisel. Eelarvevõimaluste paranedes on vajalik jätkata riikliku ringiraha süsteemi rakendamist, mis toetab laste spordi- ja huvialaringides osalemist.

Tähelepanu tuleb pöörata töö-, pere- ja eraelu ühitamise toetamisele, et võimaldada meestel enam osa-leda pereelus ning naistel osaleda võrdväärselt tööturul. Tulemusena tõuseb perede elukvaliteet, laguneb vähem kooselusid ning soovitakse saada rohkem lapsi.


12

2.-3. MAJANDUS-, MAKSU-, EELARVE- JA PALGAPOLIITIKA

2.-3. MAJANDUS-, MAKSU-, EELARVE- JA PALGAPOLIITIKAValitsuse eesmärgiks valdkonnas on liberaalse majanduspoliitika edasiarendamine ja Eesti majanduse ümberorienteerumine suuremale tootlikkusele, efektiivsemale energia- ja materjalikasutusele ning teadmiste tootmisele.

RIIGIRAHANDUSARENGUNÄITAJAD

Valitsussektori eelarvepositsioonEesti riigirahanduse jätkusuutlikkuse pikaajalised väljavaated on teiste Euroopa riikidega võrreldes head, kuna meil puudub suur avaliku sektori võlakoormus, täidame kõiki stabiilsuse ja kasvu pakti kriteeriume ning meie peamiste sotsiaalvaldkondade (pensionid ja tervishoid) kulutused on pikemas perspektiivis küll kasvamas, kuid mitte nii kõrgelt tasemelt kui EL riikides keskmiselt. Siiski on lühiajaliselt ka Eesti avaliku sektori tasakaalus toimunud selge nihe ülejäägiga eelarvetest puudujäägiga eelarvepositsioonini.

Joonis 2.1. Eesti valitsussektori tasakaal

Allikas: Eurostat, Rahandusministeeriumi 2010. aasta suvine majandusprognoos* Rahandusministeeriumi majandusprognoos

Tööjõu ja tarbimismaksude osakaalValitsuse eesmärgiks on aastaid olnud maksude osalise ümberorienteerimise abil nihutada maksukoor-mus tööjõu ja tulu maksustamiselt tarbimisele, loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise mak-

3

2

1

0

-1

-2

-3

20002001

20022003

20042005

20062007

20082009

2010*2011*

2012*2013*

2014*

Eesti valitsussektori tasakaal (2000-2014, % SKP-st)


13


sustamisele. Samas püütakse süsteem hoida stabiilse, lihtsa ja läbipaistvana, võimalikult väheste erandite ja erisustega.

Suhtena SKP-st arvutatuna ei paista tööjõumaksude vähenemine ja tarbimismaksude suurenemine hästi välja, kuna nii tarbimise kui ka sissetulekute taseme kõikumised on Eestis olnud maksumuudatustest suu-remad, aga kui hinnata maksukoormust osakaaluna vastavates kuludes, siis on näha, et tööjõukuludega seotud maksud on vähenenud ning tarbimisega seotud maksud on järk-järgult suurenenud.

Joonis 2.2 Tarbimise ja tööjõu maksukoormuse muutus Eestis ja EL riikides keskmiselt

Allikas: Eurostat

Valitsuse üheks eesmärgiks on olnud tööjõu maksukoormuse vähendamise kaudu soodustada uute töö-kohtade loomist. Selleks on mitmel korral suurendatud maksuvaba tulu ning vähendatud alates 2005. aas-tast mitmel korral tulumaksu määra. Maksuvaba tulu suuruse tõstmine aitab vähendada väikese sissetu-lekuga isikute palga maksukoormust. Tulumaksu määra on 26%-lt 2004. aastal vähendatud 21%-le 2008. aastal. Valitsussektori tulude struktuuri on viimastel aastatel mõjutanud ka kaudsete maksude tõstmine. Märkimisväärselt on tõstetud nii alkoholi-, tubaka- kui mootorikütuste aktsiise. Eesti senine maksupoliitika on kooskõlas OECD jt rahvusvaheliste organisatsioonide analüüside ja üldiste soovitustega.

Eesti (nii nagu ka EL riikides üldiselt) on maksukoormuses suurima osakaaluga tööjõumaksud1, mis moo-dustasid 2009. aastal 18,7% SKP-st. Kapitalimaksud2 moodustasid 2009. aastal 2,6% SKP-st. Tarbimismak-sude3 osakaal oli 2009. aastal 14,6% SKP-st.

VALITSUSE TEGEVUSED

Majanduskasvu ja konkurentsivõime kasvu eelduseks on makromajandusliku keskkonna stabiilsus, mille üheks oluliseks mõjutajaks on konservatiivne eelarvepoliitika. Sellest tulenevalt on riigirahanduse küsi-mustes ka valitsuse tegevusprogramm läbivalt konservatiivne. 2007. aasta kevadel seati eesmärgiks üle-

1 Sotsiaalkindlustusmaksed, füüsilise isiku tulumaks palgatuludelt, füüsilise isiku tulumaks sotsiaalsiiretelt ja pensionidelt, füüsi-lise isiku tulumaks ettevõtlusega tegelemiselt.

2 Juriidilise isiku tulumaks, füüsilise isiku tulumaks kapitalitulult, hasartmängumaks, reklaamimaks, maamaks, raskeveokimaks, tegevuslubade ja litsentside riigilõiv, vee erikasutustasu, teede ja tänavate sulgemise maks, muud maksud ja tasud.

3 Käibemaks, tollimaks, aktsiisid, autode registreerimistasu, müügimaks, saastetasud, kalapüügiõiguse tasu, paadimaks.

40

35

30

25

20

15

10

5

02000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

Tegelik tarbimise maksukoormus EL27 keskmine

Tegelik tarbimise maksukoormus Eestis

Tegelik tööjõu maksukoormus EL27 keskmine

Tegelik tööjõu maksukoormus Eestis

Tarbimise ja tööjõu maksukoormuse muutus tegelikes kulutustes


14


jäägiga eelarvepoliitika ning pidades silmas üleminekut eurole, toodi suur osa administra-tiivseid hinnatõuse 2008. ja 2009. aastasse, kui eurole üleminekuks vajaliku hinnastabiilsuse kriteeriumi täitmine oli prognooside kohaselt nagunii ebareaalne.

Valitsussektori eelarvepositsioon on võrrel-des kõrge majanduskasvu aastatega langenud defi tsiiti, kuid range eelarvepoliitika abil on hoitud valitsussektori eelarvepositsioon tasa-kaalulähedane. Eelarvedefi tsiit suudeti hoida

alla 3% SKP-st (2008 – 2,8%, 2009 – 1,7% ja 2010 – 1,3%). Kombineerides jooksvate kulutuste vähendamist ning uusi (sh ajutisi) tulusid, on hoitud riigieelarve mahtusid suhteliselt stabiilsena, mis on aidanud muu majanduslanguse mõjusid natuke leevendada. Kulutuste vähendamisel on keskendutud ennekõike jooks-vatele kuludele (sh keskvalitsuse tegevuskulud) ning põhivarainvesteeringud, kulutused haridusele ja teadusele-arendusele moodustavad riigieelarves järjest suurema osakaalu.

Selle tulemusel suudeti 2009. aastal täita kõik Eurole üleminekuks vajalikud kriteeriumid ning 13. juulil 2010 tegi Euroopa Liidu Nõukogu otsuse euro kasutuselevõtu kohta Eestis. Samuti kinnitati vahetuskurss 15,6466 (st kurss ei muutunud). Pärast euro kasutuselevõtu tähtaja ja tingimuste selgumist tõusis ka Eesti elanike toetus euro-alaga liitumiseks, tõustes 52%-ni ja kui Euro võeti 2011. aasta jaanuaris Eestis kasutu-sele, siis kasvas see koguni 60%-ni.

Maksumuudatuste rakendamisel on lähtutud valitsuse senisest poliitikast suurendada ennekõike tarbi-mise, loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamist. Juba 2007. aastal otsustas valit-sus suurendada mitmeid aktsiisimäärasid eesmärgiga vähendada administratiivseid hinnasurveid tule-vikus (kui eurole üleminek on tõenäolisem). 2007. aasta suvel muudeti alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seadust, millega tõsteti alkoholiaktsiisi (20%), tubakaaktsiisi (11 kroonilt 20 kroonini) ning mootorikütuste aktsiisimäärad tõsteti 2008. aastast Euroopa Liidu miinimumtasemeni (vastavalt energiamaksustamise direktiivile tulnuks see tase saavutada hiljemalt 2010).

Seoses vajadusega hoida riigieelarve defi tsiit mõõdukana otsustati 2009. aastal veel mitmed maksumuu-datused, mis on samuti kooskõlas eesmärgiga eelistada maksude kogumist tarbimiselt ning loodusres-sursside kasutamiselt:

käibemaksumäära tõstmine 18%-lt 20%-ni alates 2009. aasta 1. juulist;mootorikütuste aktsiisimäära tõstmine 10% võrra alates 2009. aasta 1. juulist;sigarettide ja tubaka aktsiisimäära tõstmine alates 2010. aasta 1. jaanuarist 5% võrra ning nii 2011. kui

2012. aasta 1. jaanuarist 10% võrra;alkoholi aktsiisimäära tõstmine 10% võrra alates 2010. aasta 1. jaanuarist;

Maksusoodustustega seotud kulu vähenemiseks riigieelarvele muudeti käibemaksuseadust, millega tõsteti alates 2009. aastast vähendatud käibemaksu määra 5 protsendilt 9 protsendile. Samuti vähen-dati valdkondi, millele vähendatud käibemaksumäära rakendatakse. Näiteks ohtlike jäätmete käitlemise, matusetarvete ning etenduse- ja kontserdipiletite käibemaksuerisus kaotati. Ka Euroopa Liidus on võetud eesmärgiks liikuda käibemaksusüsteemi edasise ühtlustamise ning lihtsustamise kaudu administratiivse

Peamiselt 2008. ja 2009. aastal tehtud otsuste toel saavutati 2010. aastal üks keskseid majanduspolii-tilisi eesmärke – 2011. aasta 1. jaanuarist on Eesti 17. riik, kus võeti kasutusele Euroopa ühisraha euro.

Konservatiivse eelarvepoliitika rakendamine on aidanud Eestis säilitada avaliku sektori madalat võlataset ning Eesti on üks väheseid Euroopa riike, kus lähiaastatel pole avaliku sektori kulutuste kat-miseks täiendavaid maksutõuse vaja rakendada.


15


koormuse vähendamise suunas. Teiste EL liikmesriikidega võrreldes on Eestis vähe käibemaksumäära erisusi ja see võimaldab hoida standardmaksumäära suhteliselt madalal ning maksusüsteemi lihtsana. Samuti aitasid need muudatused kaasa maksukoormuse nihutamisele tööjõu ja tulu maksustamiselt tar-bimise maksustamisele.

Ainus maksumuudatus, mis ei ole maksupoliitika üldise eesmärgiga täiel määral kooskõlas, on olnud töö-tuskindlustusmaksete maksimummäära tõstmine 4,2%-ni (sealhulgas tööandja 1,4% ning töötaja 2,8%), mida praegu sellise määra järgi tööturu osaliste kokkuleppel ka rakendatakse. Kõrgem töötuskindlustus-makse on olnud suurenenud tööpuuduse tingimustes vajalik töötukassa eelarvepositsiooni parandami-seks ning alates 2011. ka töötutele pakutavate koolituste ja teiste tugiteenuste pakkumise suurendamiseks.

Eesti erainvesteeringute soodustamiseks otsustas Riigikogu 2010. aastal märkimisväärse muudatuse ka tulumaksuseaduses. 2011. aasta 1. jaanuarist kehtiv otsus muudab eraisikute investeeringute tulu mak-suvabaks kuni raha tarbimisse võtmiseni. Erainvestor, kes avab 2011. aastal oma väärtpaberite tehingute tegemiseks uue investeerimiskonto või määratleb sellisena varem olemasoleva konto, saab sealt maksu-vabalt võtta raha välja niipalju, kui ta on investeerinud. Investeerimiskontode arvule piiranguid ei seata ja kontoks võib olla ka tavaline arvelduskonto. Investeerimiskontot ei pea avama Eestis, vaid seda võib teha mis tahes OECD riigis. Selle muudatuse tulemusel koheldakse väärtpaberiinvesteeringutelt teenitud kasumi maksustamisel juriidilisi ning füüsilisi isikuid võrdselt.

Maksude tulemuslikuma ja lihtsama kogumise eesmärgil on maksuhalduri töös tehtud mitmeid muuda-tusi. Maamaksu laekumise parandamiseks ja maksukogumise kulude vähendamiseks ühildati maamaksu tasumise esimene tähtaeg füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamise tähtajaga ning hakati maamaksu-teateid väljastama kõigile e-maksuameti kasutajatele elektrooniliselt. E-tolli arendamise raames raken-dusid transiidideklaratsioonide töötlemise süsteem ja tariifi kvootide haldamise süsteem. Rakendunud on ka reaalajas piiriületuste mahtude jälgimine Narva, Luhamaa ja Koidula piiripunktides. Maksukorralduse seaduse muutmisega muudeti maksude tasumise ja tasaarveldamise süsteem efektiivsemaks ja mak-sumaksjale lihtsamaks (ühe ettemaksukonto süsteemi rakendamine). Nimetatud muudatused on kaasa aidanud maksuhalduri töö kvaliteedi tõusule ning vaatamata keerulisele majanduslikule olukorrale on maksudistsipliin paranenud: aruandlusdistsipliini mittejärgivate maksumaksjate osakaal on vähenenud 5% (2008 – 27%, 2009 – 22%).

Kohalike omavalitsuste fi nantsjuhtimise tõhustamiseks ja valitsussektori eelarvepositsiooni kontrollimi-seks jõustusid 2009. aasta 1. märtsist KOV-idele ajutised piirangud (kehtivad kuni 2011. aasta lõpuni), mis lubavad laenu võtta välisabi projektide omaosaluse katteks, sildfi nantseerimiseks ja refi nantseerimiseks ning kõik laenutaotlused tuleb Rahandusministeeriumiga kooskõlastada. Kohalike omavalitsuste fi nants-juhtimise tõhustamise pikaajalise sammuna võeti 2010. aasta septembris Riigikogus vastu kohalike oma-valitsuste fi nantsjuhtimise seadus, mis muudab muu hulgas praegust KOV-ide võlataseme ülempiiri reeg-lit paindlikumaks. Tulevikus võib KOV-i võlatase moodustada 60%–100% omavalitsuse aastasest tulude mahust, sõltuvalt nende reaalsest laenuvõimekusest. Ka fi nantsraskustesse sattuvate omavalitsuste jaoks on uues seaduses ette nähtud senisest selgemad reeglid.

Koos eesmärgiga hoida riigi fi nantsasjad korras keskpikas perspektiivis tehti viimase kahe aasta jooksul kaks märkimisväärset otsust ka riigirahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse parandamiseks:

2010. aasta aprillis võttis Riigikogu vastu riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused, mille kohaselt tõuseb üldine pensioniiga alates 2017. aastast kolme kuu võrra aastas, jõudes 65 eluaas-tani 2026. aastal. Selle otsuse tulemusel on pikemas perspektiivis väheneva tööealise elanikkonna


16


kontekstis natuke rohkem töötavaid inimesi ning pensionäridele on nende üldise arvu vähenemi-sest tulenevalt võimalik maksta kõrgemat igakuist pensioni.

Ravikindlustuse süsteemi pikaajalise jätkusuutlikkuse parandamiseks töövõimetushüvitiste süs-teemi muutmine töötajate ja tööandjate omavastutuse suurendamise suunas. Reformi käigus suu-rendati töötajate omavastustust ühelt päevalt kolmele päevale ning rakendati tööandja vastutus neljandast päevast kaheksanda päevani. Üheksandast päevast võtab maksmise kohustuse üle hai-gekassa. Lisaks vähendati haigushüvitiste määra 80%-lt 70%-ni töötaja palgast ning hooldushüvi-tiste määra 100%-lt 80%-ni. Nimetatud muudatuste tulemusel suureneb Haigekassa võime rahas-tada teisi vajalikke tervishoiuteenuseid.

Riigi enda toimimise tõhustamiseks leppis valitsus 2009. aasta lõpus kokku eesmärgis tsentraliseerida keskvalitsuse tugiteenused. Selle peamine sisu on ühtlustada riigiasutustele pakutavad tugiteenused ning kasutatavad andmebaasid. Esimeses etapis tegeletakse raamatupidamise ja muude fi nantsjuhtimise tugiteenuste konsolideerimisega. Hiljem võetakse ette ka teised teemad, kus ühine teenuse osutamine on otstarbekas (näiteks IT tugiteenus, IT arendustööd, riigihangete läbiviimine jms). Selle töö tulemusel peaks pikemas perspektiivis kaasnema riigi kulude kokkuhoid teenuse kvaliteedis kaotamata. Riigi fi nantsarves-tuse ühtlustamisega koos on süsteemselt alustatud ka e-arvete juurutamisega. Rahandusministeerium on välja kuulutanud eraldi hanked e-arve teenuse (digitaliseerimise ja menetluse keskkond) osutamiseks riigile.

Uue riigihangete alase reeglistiku valmimise tulemusel on hankemenetlust tulevikus võimalik täies mahus läbi viia elektrooniliselt ühes keskkonnas, hoides sellega kokku riigihangetega seotud tegevuskulusid ning suurendades riigihangete läbipaistvust. Riigihangete alane info hakkab olema tervikuna kättesaadav kesk-sest riigihangete infoportaalist, mis võetakse kasutusele 2011. aasta alguses.


Riigirahanduse vallas on valitsus teinud palju olulise ja pikaajalise mõjuga otsuseid ning järgmiste aastate üks eesmärke on hoida riigi fi nantside juhtimist stabiilsena. Jätkusuutlik eelarvepoliitika on ka tulevikus oluline, kuna negatiivne eelarvepositsioon tähendab kas reservide kasutamist (mida kauaks ei jätkuks) või riigi laenukoormuse suurendamist. Mõlemal juhul tähendab praegune suurem kulutamine tulevaste aastate või järgmiste sugupõlvede arvel elamist. Tugev ja järjepidev eelarvepoliitika avaldab oma mõju ka välismaailma usaldusele Eesti majandusse investeerimisel. Seetõttu on valitsuse eesmärgiks jätkuvalt eel-arve ülejäägi saavutamine keskpikas perspektiivis. Riigieelarve strateegias 2011–2014 on seatud eesmärgiks ülejäägiga eelarvepositsioonini jõudmine 2013. aastal.

Eesti avaliku sektori kulutustes on investeeringute osakaal EL riikide võrdluses olnud kõrge. Ka avaliku sek-tori kulutused haridusele ning teadus- ja arendustegevusele on kiiresti kasvanud (ka osakaaluna SKP-s). Eesti viimaste aastate kõrget tootlike kulutuste (investeeringud, hariduskulud, teadus- ja arendustegevuse kulud jne) taset valitsussektori eelarvetes tuleks hoida ja vajaduse korral veelgi suurendada, sest need kulutused loovad uusi eeldusi kasvuks ja suuremateks maksutuludeks.

Töötasu ja kasumi kõrge maksustamine pärsib majanduskasvu rohkem kui samas mahus tarbimise ja kesk-konnakasutuse maksustamine. Maksustabiilsuse suurendamise kõrval on sellest tulenevalt oluline jätkata mitme viimase valitsuse põhimõtet maksumuudatuste tegemisel nihutada maksukoormust järk-järgult töötamise ja kasumi teenimise maksudelt tarbimise ja keskkonna koormamise maksude suunas.


17


Euroala liikmena tuleb Eestis senisest tugevamalt hakata jälgima ka hindade stabiilsust. Infl atsioon võib Eestis EL keskmisest olla ka tulevikus kõrgem, kuna üldine hinnatase on veel märkimisväärselt madalam, kuid hindade kasvutempo peab jääma keskpikas perspektiivis mõõdukaks. Arvestades viimastel aastatel tehtud muudatusi maksupoliitikas (peamiselt aktsiisimäärade tõstmisest tulenev), ei ole administratiivsed hinnasurved märkimisväärsed.

MAJANDUS JA ETTEVÕTLUSARENGUNÄITAJAD

Tootlikkus töötaja kohta EL27 keskmisest

Eesti majanduses loodav lisandväärtus on 2000. aastast alates oluliselt kasvanud. Üheksa aas-taga on vahe Euroopa Liidu keskmisega parane-nud ligi 17 protsendipunkti võrra, kuigi mõnin-gase tagasilöögi põhjustas 2008. aastal alanud globaalne majanduslangus. 2009. aastal moo-dustas Eurostati andmetel Eesti tootlikkus töötaja kohta 65,4% Euroopa Liidu keskmisest. Nimetatud näitajaga on Eesti Euroopa Liidu 27 liikmesriigi hulgas 22. kohal (vt joonis 2.3).

Joonis 2.3 Tootlikkus töötaja kohta Euroopa Liidus, aastad 2000 ja 2009, 100 = EL27

Allikas: Eurostat

Loodud lisandväärtus ühe töötaja kohta on Eestis pidevalt tõusnud ning ka majanduslanguse ajal ei pidurdunud oluliselt lähenemine eesmärgile 80% Euroopa Liidu keskmisest tootlikkusest, millest praegu moodustab Eesti näitaja ligi kaks kolman-dikku.

Rahvusvahelised hinnangud Eesti regulatiivsele ettevõtluskeskkonnale on head, ka tööturg on muu-tunud oluliselt paindlikumaks, olles OECD riikide hulgas 7. kohal.

Kaupade ja teenuste ekspordi maht on kasvanud ning sisenõudluse buumi aastate järel hõivamas taas suuremat osatähtsust suhtena SKPst, ületades 2010. a eesmärgiks seatud 75%.

200

180

160

140

120

100

80

60

40

20

0

2000

2009

Luks

embu

rg

Iirim

aa

Belg

ia

Pran

tsus

maa

Aust

ria

Itaal

ia

Hol

land

Root

si

Hisp

aani

a

Soom

e

Ühe

ndku

ning

riik

Saks

amaa

Taan

i

EL27

Kree

ka

Mal

ta

Küpr

os

Slov

eeni

a

Slov

akki

a

Port

ugal

Tšeh

hi V

abar

iik

Ung

ari

EEST

I

Pool

a

Leed

u

Läti

Rum

eeni

a

Bulg

aaria


18


Alanud majanduskriis väljendus väikese ja avatud majandusega Eestis tootmismahtude kiires vähenemi-ses ning pidurdas tugevalt viimastel aastatel üheks tootlikkuse kasvu mootoriks olnud sisetarbimist, mida näitab ka Eesti tootlikkuse kasvu struktuur (vt joonis 2.4). Protsentuaalselt suurim lisandväärtuse kasv on perioodil 2000–2009 leidnud aset sellistel tegevusaladel nagu tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (kasv ligi-kaudu 3 korda), sotsiaal- ja isikuteenindusega seonduvad tegevused (2,8 korda), avalik haldus ja riigikaitse (2,75 korda) ning ehitus (2,6 korda). Arvestades aga ka tööhõive struktuurseid muutusi (ehk käsitledes tun-nitootlikkust), on suurim lisandväärtuse kasv toimunud kinnisvaraalases tegevuses (3,3 korda), mäetööstu-ses (3 korda) ja elektrienergia ning gaasiga varustamises (2,9 korda).

Eestis on tänapäevase majanduse olulistes harudes, nagu teadmistemahukas teenuste pakkumine ja tööt-lev tööstus, tootlikkus ikka veel oluliselt madalam kui Euroopa Liidu rikkamates riikides. Üks valitsuse ees seisvaid peamisi ülesandeid on tõsta Eesti ettevõtete tootlikkust ning seda eriti olukorras, kus ettevõtete tootmiskulud on lähenenud arenenud riikide tasemele.

Majanduse buumifaasis kiirelt kasvanud lisandväärtus fi nantsvahenduses oli 2009. aastal taas oluliselt madalama osatähtsusega. SKP languse taga oli põhiliselt töötlev tööstus, sh suure osatähtsusega sekto-rites metalltoodete, ehitusmaterjali ning elektriseadmete tootmise vähenemine. Märkimisväärne nega-tiivne mõju SKP-le oli ka ehituse ning jae- ja hulgikaubanduse mahtude kiirel kahanemisel.

Joonis 2.4 Eesti majanduses loodud lisandväärtus tegevusalade lõikes, jooksevhindades, miljonit krooni (x-teljel vasakult paremale on lisandväärtus sektoris kiiremini kasvanud)


45 000

40 000

35 000

30 000

25 000

20 000

15 000

10 000

5000

0

Põllu

maj

andu

s ja

jahi

ndus

Met

sam

ajan

dus

Kala

püük

Veon

dus,

laon

dus j

a sid

e

Tööt

lev

töös

tus

Fina

ntsv

ahen

dus

Hot

ellid

ja re

stor

anid

Mäe

töös

tus

Har

idus

Hul

gi- j

a ja

ekau

band

us

Moo

tors

õidu

kite

ja ki

nnisv

ara

rent

imin

e ja

ärit

egev

us

Elek

trie

nerg

ia-,

gaas

i- ja

veev

arus

tus

Ehitu

s

Aval

ik h

aldu

s ja

riigi

kaits

e

Muu

ühi

skon

na-,

sots

iaal

ja is

ikut

eeni

ndus

Terv

ishoi

dja

sots

iaal

hool

ekan

ne

2000

2009


19


Kaupade ja teenuste ekspordi osakaal SKP-sEestis tegeleb enamik tegutsevaid ettevõtteid, mille koguarv on 58 760 (2009. aasta statistika), koduturul. Eksportivaid ettevõtteid on vaid 14,6% kõigist tegutsevatest ettevõtetest. Kõige rohkem ekspordivad oma tooteid töötleva tööstuse ning hulgikaubandusega tegelevad ettevõtted, vastavalt 38% ja 14% toodetest. Kõige väiksema ekspordi osakaaluga on Eestis tervishoiu-, haridus- ja muude teenuste sektor, millest vaid ligikaudu 4% tegeleb ekspordiga.

Joonis 2.5 Kaupade ja teenuste ekspordi osakaal kokku SKP-s 2000–2009

Allikas: Statistikaamet* Rahandusministeeriumi prognoos aastaks 2010

Eesti ekspordi keskmine aastane kasv oli aastatel 2001–2009 8,2% (SKP keskmine kasv jooksevhindades oli samal perioodil ca 9,8% aastas). Väikeriigile iseloomulikult on Eesti ekspordimahtudes olnud väga suured muutused, näiteks 2005. aastal +24,8%, 2009. aastal -19,6% ning 2010.a prognoositavalt taas +26%. Ka eks-pordi osakaal SKP-s on olnud muutlik, kuid samuti väikesele avatud majandusele omaselt kõrge, moodus-tades sellest näiteks 2000. aastal 85% ja 2009. aastal 65% (ilma kütuste töötlemise käibeta). 2010. aastal on nii toodete kui ka teenuste eksport taas hüppeliselt kasvanud, mille tulemusena võib eeldada selle kiiret kasvu taas üle eesmärgiks seatud 75% taseme SKP suhtes.

Kuna kaupade ekspordi kiiremale kasvule järgnes ka sügavam langus, siis kokkuvõttes on kaupade ja tee-nuste eksport kasvanud keskmiselt sama kiiresti. Suurimaks eksporditavate kaupade grupiks on olnud masinad ja mehaanilised seadmed, mille osatähtsus on aga vähenenud 2000. a 37%-lt 23%-ni 2010. a and-metel. Olulise osakaaluga ja enim kasvavaks kaubagrupiks on olnud mineraalsete toodete eksport (valda-valt kütuste transiit), mis 2010. aastal moodustab 16% kogu kaupade ekspordist, 2000. aastal aga vaid 2%. Samas on ka ilma mineraalsete toodete ekspordita Eesti toodete ekspordinäitajate kasv olnud märkimis-väärne, perioodil 2001–2009 kasvas eksport ilma mineraalsete toodeteta keskmiselt 8% aastas.

Eesti ekspordi kasvu struktuur on viimastel aastatel olnud suhteliselt stabiilne (v.a mineraalsete toodete ekspordi suurenemine) ning selles ei ole veel toimunud märkimisväärseid muutusi kõrgema lisandväärtu-sega toodete ja teenuste suunas, mille osakaalude poolest jääb Eesti Euroopa Liidu keskmistele märgata-valt alla.

Koht Maailmapanga „Doing Business“ uuringu edetabelisEttevõtluse regulatiivne keskkond on Eestis paindlik ning ettevõtjasõbralik. Maailmapanga riikide ettevõt-luskeskkonna võrdlev analüüs „Doing Business“ 2011. a raport paigutab Eesti 183 riigi hulgas 17. kohale. Võr-reldes eelmise aasta analüüsiga on metoodika muutunud, mistõttu on Eesti püsinud samal kohal. Regio-

85%

80%

75%

70%

65%

60%

55%

50%2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010*


20


naalset konkurentsi silmas pidades ollakse Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas endiselt kõrgel seitsmendal kohal – Rootsi ja Saksamaa vahel.

Maailmapanga analüüsis on Eesti märkimisväärsemad puudused: ettevõtete lõpetamise lihtsus, 70. koht; investorite kaitse, 59. koht; lepingute sundtäitmine, 50. koht.

Kõige konkurentsivõimelisem on Eesti piiriüleses kaubavahetuses (mõõdetakse ekspordi ja impordiga seo-tud protseduuride keerukust, aja- ning rahakulu), kus Eesti on kõrgel 4. kohal. Samuti on Eesti tugevateks külgedeks vara registreerimisega seonduvad protseduurid (13. koht) ning efektiivne asjaajamine ehitusloa saamiseks (24. koht). Ettevõtluse alustamisega seotud protseduuride lihtsuse poolest on Eesti viimastel aastatel mõnevõrra langenud (37. koht), kuna mitmed riigid on minimaalse osakapitali nõude üldse ära kaotanud.

Reformide vallas on Eesti kohta ühtekokku ära toodud 8 ärikliimat parandavat initsiatiivi ning vaid kaks (vaieldavalt) negatiivset meedet. Eraldi on välja toodud ka Eesti töölepingu seaduse muudatused, kuid DB2011 ei võta tööturu paindlikkust enam arvesse riikide ärikliima koondindikaatori arvutamisel. Negatiiv-ses valguses on ärikliimat mõjutanud ehituslubade menetluse pikenemine ning töötuskindlustuse makse ja käibemaksu määra tõus, mida aga indeksite arvutamisel ei arvestata. Positiivsena tuuakse välja saneeri-mismenetlusega seotud muudatused. Alates 2011. a peaks paranema ka ettevõtlusega alustamise lihtsus, kuna minimaalselt 40 000-kroonise osakapitali nõue asendatakse vastava nõudeõigusega.

Eesti positsioon tööturu jäikuse indeksi võrdluses OECD liikmesriikidegaTööturu jäikust Eestis võrreldes teiste riikidega on mainitud pikka aega tööturu toimimist takistava prob-leemina nii Euroopa Komisjoni, Rahvusvahelise Valuutafondi kui ka OECD analüüsides. Rahvusvahelised võrdlused (Maailma Majandusfoorumi konkurentsivõime uuring ning Maailmapank) on jäiga tööõiguse kontekstis Eesti peamise nõrkusena välja toonud tööandja jaoks suured koondamiskulud (fi ring costs) ning palgavälised kulud (non-wage labor cost).

Eesti tööturu jäikuse indeksi väärtusele erinevates analüüsides mõjuvad märkimisväärselt positiivselt muudatused Eesti tööõiguses, eelkõige uue töölepingu seaduse jõustumine. Seetõttu on Eesti juba jõud-nud OECD riikide seas silmapaistvalt paindliku tööturu reeglistikuga riikide hulka.

OECD tööturu jäikuse indeksi järgi muutusid Eesti töösuhted paindlikumaks kui OECD riikides keskmiselt. Eesti tööturu jäikuse indeks langes 6 palli skaalal 2,4-lt 1,65-ni, seejuures OECD keskmine on 2. Tööturu paindlikkuse näitajate poolest on Eesti nüüd OECD riikidest 7. kohal ja EL riikidest 3. kohal.


21


Joonis 2.6. Tööturu jäikuse indeksi tase ning Eesti koht võrdluses OECD liikmesriikidega. Skaala 0 (väga paindlik) kuni 6 (väga jäik), 2008/2009

Allikas: OECD

VALITSUSE TEGEVUSED

Majandus- ja ettevõtluspoliitikas on valitsuse põhisuund olnud eelkõige stabiilse ja soodsa majanduskeskkonna tagamine, kus tegutsevad ettevõtjad ja ettevõtete töötajad on rahvusva-heliselt konkurentsivõimelised ja uuendustele, tootlikkuse ja ekspordivõime tõstmisele suuna-tud ning mida toetab ettevõtlust ja ettevõtlik-kust soosiv õigus- ja halduskeskkond.

Alates 2007. aastast on oluliselt kasvanud ka ettevõtluse toetusmeetmete roll. Samuti on majandustsükli langusfaas tõstnud esile vaja-duse leida võimalusi lühiajaliste majanduse elavdamise vajadustega arvestamiseks pika-ajaliste prioriteetide suunas liikudes. Siseturu nõrgenemisel ja laenumahtude vähenemisel rakendati enam meetmeid, mis on suunatud välisinvesteeringute ning ekspordi soodusta-misele. Rahvusvahelise koostöö edendamiseks koostati ja jõustati 2009. a sügisel ka ekspordi ja rahvusvahelistumise tegevusplaan „Made in Estonia“.

4,0

3,5

3,0

2,5

2,0

1,5

1,0

0,5

0,0

OECD keskmine

USA

Kana

daÜ

hend

kuni

ngrii

kU

us-M

erem

aaAu

stra

alia

Iirim

aaEe

sti

Jaap

anŠv

eits

Vene

maa

Taan

iRo

otsi

Ung

ari

Islan

dKo

rea

Slov

akki

aH

olla

ndSo

ome

Tšeh

hiAu

stria

Pool

aIta

alia

Belg

iaSa

ksam

aaN

orra

Port

ugal

Pran

tsus

maa

Kree

kaH

ispaa

nia

Meh

hiko

Luks

embu

rgTü

rgi

Tööturu paindlikkuse suurendamiseks jõustus 1. juulil 2009 uus töölepingu seadus.

Rakendus olulise mõjuga investeeringute tegemise soodustamise tervikpakett piirkondliku informat-siooni, maa, inimressursi ja avaliku infrastruktuuri kättesaadavuse parandamiseks.

Oluliselt suurenesid ettevõtete rahvusvahelistu-misele suunatud meetmed, laiendades sihtrühma ka alles ekspordiga alustavatele ettevõtetele ning tõstes ekspordigarantiide limiiti 1 miljardilt kroonilt 3 miljardile.

Toetati ettevõtete teadus- ja arendustegevuse projekte 1,5 miljardi krooni ulatuses, tööstusettevõ-tete tehnoloogiainvesteeringute maht tõsteti 0,9 miljardi kroonini ning käivitusid uued innovatsioo-niosakute, teadmustöötajate kaasamise, klastrite ja pooltööstuslike laborite skeemid.

Riigikogus võeti vastu uus majandustegevuse sea-dustiku üldosa seadus, mis lihtsustab erinõuetega tegevusaladel ettevõtlusega alustamise piiranguid.

Jõustus saneerimisseadus, mis võimaldab vähen-dada ettevõtete likvideerimist, säilitada töökohti ja rahuldada võlausaldajate nõudeid senisest suure-mas ulatuses.


22


Välja töötatud ja jõustatud on 20. detsembril 2007 Eesti energiatehnoloogia programm ning 29. det-sembril 2009 Eesti biotehnoloogia programm, milles on identifi tseerinud prioriteetsed arendusteemad ja vajalikud tegevused neis tehnoloogiavaldkondades. Euroopa Kosmoseagentuuri ESA-ga on sõlmitud koos-tööriigi ning koopereerunud riigi (PECS) lepingud, mis avavad ukse teadmistemahukale kõrgtehnoloogia ekspordile.

Koostöös ülikoolide ja sotsiaalpartneritega töötati välja ettevõtlusõppe toetamise kontseptsioonid ja tegevuskavad nii üldhariduse kui ka kõrghariduse tasemel. 2010. aastast peab üldhariduskoolides pakkuma keskhariduse tasemel valikainena ettevõtlusõppe moodulit (koolid peavad olema selleks valmis 01.01.2013).

2009. aastal uuendati Eesti majanduskasvu ja tööhõive kava 2007–2011, milleks valitsus kinnitas 5. novemb-ril Eesti konkurentsivõime kava 2009–2011, seades eesmärkideks konservatiivse makromajanduspoliitika rakendamise, ettevõtete ekspordivõimekuse ja Eesti välisinvesteeringutele atraktiivsuse suurendamise, töötajate oskuste arendamise ja tööhõive taseme hoidmise.

Ettevõtluse tugistruktuuride arenguks on toetatud uue ettevõtluse kasvu ja innovaatilisust ettevõtlusin-kubaatorites eriteadmiste, koostöövõrgustike ja vajalike vahendite kaudu, samuti otsustati toetada 98 miljoni krooniga loomemajanduse tugistruktuure. Rakendunud on pooltööstuslike laborite investeerin-gute toetamise meede, mille raames on toetatud ettevõtetele vajalike katse- ning sertifi tseerimisvõimete loomist.

Eesti kui investeerimiskeskkonna atraktiivsuse tõstmiseks rakendati programm suure mõjuga investorite infrastruktuuriinvesteeringute toetamiseks. Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme raames kehtestati toetusskeem strateegilistele suurinvestoritele avaliku iseloomuga infrastruktuuriinvesteerin-gute (alajaamad, juurdepääsuteed, energia- ja kommunikatsioonitrassid) toetamiseks. Koostöös 150 oma-valitsusega muudetakse välisinvestoritele kättesaavaks detailne informatsioon eri piirkondade investee-rimisvõimaluste ja saadaval oleva kinnisvara kohta ning suurendatakse kohalike omavalitsuste oskusi ja teadmisi välisinvestorite leidmisel ja teenindamisel. Loomisel on võimalused valitsuse määruse alusel maa otsustuskorras võõrandamiseks või hoonestusõigusega koormamiseks suure majandusliku mõjuga inves-teerimisprojektide tarbeks, mis oluliselt hõlbustab maaressursi kättesaadavust investoritele.

Koos mitmete Ida-Viru omavalitsustega asutati Ida-Viru tööstuspark, mis prognooside kohaselt loob juurde üle 4000 töökoha. Kokku ulatub tööstusala investeeringu maht 2010. a ja järgnevatel aastatel ligi 12 miljardi kroonini.

Nii uute kui ka alustavate eksportööride toetamiseks jõustus uus ekspordi riikliku tagamise seadus, mil-lega loodi kesk- ja pikaajaliste eksporditagatiste rakendusmehhanism. Et pakkuda eksportööridele seni-sest paindlikumat ja suuremahulisemat eksporditagatiste väljastamist, korraldati ümber riiklike ekspor-ditagatiste süsteem, luues eraõigusliku KredEx krediidikindlustuse AS, võimaldades väljastada tagatisi nii Euroopa Liidu kui ka kolmandate riikide suunal eksportijatele. Riiklike turundusürituste programmi kaudu toetati riiklike ühisstendidega välismessidel osalemist ja investorürituste korraldamist ning EAS-i ekspor-diturunduse meetme skeemis pakuti eraldi sihtturu nõustamisteenust.

Alates 2008. aastast viiakse ellu tööstusettevõtja tehnoloogia investeeringu toetusskeemi, mille eesmärk on suurendada tootlikkust ja ekspordikäivet tehnoloogia investeeringute toetamisega. Toimunud 3 taot-lusvooru raames on jagatud toetusi üle 900 mln krooni. Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetusega on


23


püütud järjest paremini vastata alustava ettevõtja vajadustele. 2008. aastal käivitati ka stardi- ja mikro-laenu käendusprogramm.

Nõudlus riikliku laenukäenduse järele on osutunud väga suureks. 29. mail 2009 jõustus ettevõtluse toeta-mise ja laenude riikliku tagamise seaduse (ETS) muudatus, millega suurendati KredExi väljaantavate riik-like laenutagatiste jõus olevate lepingute kogusummat 700 mln krooni võrra 1,5 miljardile ning 2010. a lõpus suurendati laenutagatiste lepingute kogusummat veel 500 mln krooni võrra.

Koostöös KredExiga töötati 2009. aasta I kvartalis välja täiendav tugiprogramm ettevõtjate kapitalile ligi-pääsu parandamiseks. Programmi eelarve on 1,9 mld krooni. Programmi raames vahendab KredEx ekspor-tivatele ettevõtjatele täiendavat laenukapitali ettevõtte kasvuks vajalike tegevuste fi nantseerimiseks.

Regulatiivse ja administratiivne ettevõtluskeskkonna parandamiseks on ettevõtlusega alustamise soo-dustamiseks lihtsustatud regulatsiooni ja alates 2011. a 1. jaanuarist asendatud minimaalne osakapitali sissemakse nõudeõigusega. Riigikogus võeti 23. veebruaril 2011.a vastu aastal 2014 jõustuv uus majandus-tegevuse seadustiku üldosa seadus, millega väheneb tegevuslubade ja litsentsidega tegevusalade arv ning reeglid on ühtlustatud. Samuti hakkab kogu ettevõtja tegevuslubadega seotud menetlus toimuma elektroonilises vormis ühtse kontaktpunkti veebilehekülje vahendusel. Selleks on uuenenud riigiportaal eesti.ee, mis pakub kodaniku- ja ettevõttesõbralikumat internetikeskkonda suhtlusel riigiga.

1. juulil 2009. a jõustus uus töölepingu seadus, mis suurendas oluliselt töösuhete paindlikkust. Uus regu-latsioon viis tööõiguse kooskõlla eraõiguslike põhimõtetega. Töölepingu seaduse vastuvõtmisega koondati sellesse kogu individuaalset töösuhet reguleeriv normistik, paigutades töö- ja puhkeaja, puhkuse, vara-lise vastutuse ning töötasu regulatsioon ühte õigusakti. Ajakohastatud töösuhete regulatsioon võimal-dab tööturu osalistel kujundada töösuhe, mis arvestab parimal võimalikul viisil lepingupoolte vajaduste ja huvidega. Uus töölepingu seadus suurendab Eesti tööturu paindlikkust, mis toetab tööturu kiiret reageeri-misvõimet majanduses toimuvatele muutustele.

Suureneva töötute hulga paremaks teenindamiseks ja teenusepakkumise kvaliteedi tõstmiseks viidi 2009. aastal ellu tööturuasutuste reform, millega lõpetati Tööturuameti tegevus ning ameti aktiivsete tööturu-meetmete osutamisega seotud ülesanded anti üle varem ainult töötuskindlustuse administreerimisega tegelenud Töötukassale. Kahe asutuse funktsioonide ühendamise tulemusena on oluliselt suurenenud aktiivsetes tööturuteenustes osalejate arv ning tõusnud tööturuteenuste kvaliteet.

Muutunud majandusolukorra tõttu kohandati alates 2009. aasta algusest aktiivsete tööturumeetmete pakkumist, keskendudes teenustele, mis toetavad töötamist, tööle rakendumist ja uute töökohtade loomist. Palgatoetuse teenuse tingimusi lihtsustati alates 2010. aasta algusest eesmärgiga soodustada töökohtade loomist, võimaldada heade tööoskustega inimestele kiiret töölerakendumist ning ennetada pikaajalise töötuse teket. Oluliselt suurendati ka rahalisi vahendeid teenuse rakendamiseks. Alates 2010. aastast osutatakse töötutele ettevõttega alustamisel tervikabi (mis sisaldab lisaks ettevõtluse alustamise toetusele vajalikku eel- ja järelnõustamist ning erialakoolitusi kuni kahe aasta jooksul ettevõtlusega alus-tamisest). Tervikabi vajadus tuleneb eelkõige sellest, et tagada alustatud ettevõtete jätkusuutlikkus.

Aktiivse tööturupoliitika tõhususe ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks otsustas valitsus muuta aktiivsete tööturumeetmete rahastamismudelit ning kaasata rahastamisse osaliselt ka töötuskindlustusmaksetest laekuvad vahendid. Seadusemuudatus on riigikogus vastu võetud ja jõustub 2011. aasta algusest. Muuda-


24


tus võimaldab pakkuda aktiivseid tööturumeetmeid suuremale hulgale töötutest ning rakendada senisest tõhusamalt tööotsingute aktiivsusnõudeid. Uus rahastamisskeem loob paindlikumad võimalused majan-dusolukorra ja tööturu muutustele reageerimiseks.

Halduskoormuse hindamine ja vähendamine koos kodifi tseerimisega alustati neljas valdkonnas (majan-dushaldus-, keskkonna-, sotsiaal- ning ehitus- ja planeerimisõigus) ja majanduse ja keskkonna üldosa sea-dused võeti ka riigikogus vastu. 2009. aastal rakendus saneerimisseadus, millega loodi alternatiivne enne-tav samm pankrotimenetlusele, et vähendada ettevõtete likvideerimist, säilitada töökohti ja rahuldada võlausaldajate nõudeid senisest suuremas ulatuses. Ettevõtjate teadmiste ja oskuste arengut on toetatud seni üle 2600 koolitus-, nõustamis- või õppereisi pro-jekti rahastamise abil. Ettevõtlus- ja innovatsioonialaste teadmiste ja oskuste ning teadlikkuse arendamist on toetatud programmidega mahus 500 miljonit krooni. Peamised ettevõtlusega seotud toetusvaldkon-nad on olnud ettevõtlusega alustamine, tootlikkus, eksport, innovatsioon. Rakendunud on arendustöötaja kaasamise toetusprogramm, mille raames ettevõtted saavad arendustöötajate palgakulude toetuseks kuni 50 protsenti arendustöötaja palgast kolme aasta jooksul.

Innovatsioonialase koostöö toetamiseks rakendati klastrite arendamise programm, mille raames on toeta-tud 49 eelklastriprojekti (ühise tegevuskava koostamist) ja 8 täisklastriprojekti (ühise tegevuskava elluvii-mist). Ettevõtjate hulgas on menukaks osutunud innovatsiooniosakute programm, mille raames väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted said hakata bürokraatiavabalt taotlema teenuste tellimiseks teadus- ja arendusteenuseid pakkuvatelt asutustelt 50 000-kroonise väärtusega innovatsiooniosakut. Toetust oli 2011. a veebruari seisuga kasutanud ligi 350 ettevõtet ja lõpule oli viidud üle 100 projekti.

Läbi on viidud uus taotlusvoor tehnoloogia arenduskeskuste (TAK) programmis, mille tulemusel lisandus kolm uut TAK-i IKT, masinaehituse ja biotehnoloogia valdkonnas ning TAK-ides osalevate ettevõtete arv kasvas märkimisväärselt, ca 30 ettevõttelt ca 100 ettevõtteni.

Keskkonnatehnoloogiate arendamiseks on muudetud teadus- ja arendusprojektide toetamise meedet, tuues sisse eraldi osaeelarve keskkonnatehnoloogiaid edendavate arendustegevuste toetamiseks.


Hoolimata kiiresti muutuvast majandussituatsioonist on põhilised probleemid jäänud suures osas samaks: vajadus majanduse struktuurimuutuse järele, liikumine kõrgema lisandväärtusega tegevusaladele ja sek-toritesse ning efektiivsuse kasv kõikides sektorites.

Uude kasvu investeerimine nõuab kapitali, kuid erasektori laenuvõimekus on oluliselt piiratum kui eelmi-sel kümnendil. Otsesed välisinvesteeringud toovad endaga tihti kaasa ka uusi teadmisi ja juhtimist, mis aitavad tootlikkust suurendada. Samuti avavad otsesed välisinvesteeringud sageli tee ekspordiks, lülitades Eesti tootmise mõne laiema rahvusvahelise väärtusahela osaks. Seetõttu on vajalik keskkonna loomine senisest suuremas mahus ekspordipotentsiaaliga ja suurema lisandväärtusega sektoritesse suunatud otseste välisinvesteeringute Eestisse toomiseks.

Lähiaastatel tuleb abipaketid ja võetud lühiajalised meetmed nii Eestis kui ka teistes EL riikides järk-järgult lõpetada. Riigieelarve vahendite piiratuse juures on vaja pikemas perspektiivis liikuda toetustelt laenude


25


ja garantiide kasutamisele ning keskenduda koostööd ja tootearendust stimuleerivatele meetmetele. Eesti väike ja avatud majandus on suures sõltuvuses kapitali, kaupade ning teenuste vabast liikumisest nii EL sees kui ka väljaspool, seetõttu on Eesti huvides ettevõtete võimalikult heade ja vabade konkurentsitin-gimuste loomine EL turul. Pikaajalise kasvu ning majanduse struktuurimuutuse saavutamiseks on tähtis soodustada ka uute innovaatiliste kiire kasvuga ettevõtete teket, mis vajavad arenguks teistsugust infra-struktuuri, tugistruktuuri ning fi nantseerimisallikaid. Eestis on taoliste ettevõtete osakaal Statistikaameti hinnangul vahemikus 1-2% ehk ca 2-4 korda madalamal tasemel kui Euroopas. Nii vajab tähelepanu neid eeldusi arvesse võtva ning pikaajalist rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu soodustava ettevõtete toe-tuspoliitika kujundamine.

Eesti erasektori panus TA tegevusse on hoolimata kiirest kasvust oluliselt madalam kui Euroopa ja maailma juhtivates riikides. Eesti ettevõtete tegevust ning nende koostöövõimet (sh teadus- ja uurimisasutustega) iseloomustab proportsionaalselt rahvaarvu suhtes võrdlemisi väike rahvusvaheliste patentide, kaubamär-kide ja disainilahenduste arv. Eesti eksport põhineb pigem tööjõu-, mitte teadmiste mahukal tootmisel ja teenustel, mis seab piirid tootlikkuse kasvule. Seega on tähtis täiendavate eelduste loomine erasektori teadus- ja arendustegevuse mahtude suurenemiseks ning innovatsiooni väljundite arvu ja kvaliteedi tõst-miseks.

Väärtusahelas ülespoole liikumise, tarneahela laiendamise ning uute toodete ja teenuste loomise puhul on oluline roll loovusel, disainil, turundusel jt valdkondadel, mille kasutamise eelduseks on tugevam läbi-põimumine loomesektoriga. Loomemajandusest tulenev lisandväärtus on võrreldes mitmete teiste sek-toritega sageli ressursisäästlikum ning madalama energiamahukusega. Info- ja kommunikatsiooniteh-noloogia võimaluste kasutamine annab OECD uuringute andmeil 50% ettevõtete tootlikkuse kasvust. Interdistsiplinaarne lähenemine (sh ühendades kunsti ja disaini, teaduse ja võtmetehnoloogiate ning tee-nuste ja tööstuse valdkonnad) aitab suurendada innovatsiooni potentsiaali laiemalt. Senisest enam tuleb luua eeldusi loomemajanduse, IKT ja teiste võtmetehnoloogiate potentsiaali kasutamiseks teiste sektorite lisandväärtuse tõstmisel.

Konkreetsetest meetmetest on lähiaastatel väljatöötamisel riiklik materjalitehnoloogia programm ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia programm, riiklik tegevusplaan ettevõtete disainikasutuse toetamiseks, innovaatiliste riigihangete kriteeriumid, samuti arengukava kosmosetehnoloogiate arendamiseks ja kasu-tamiseks ning „Start-Up Estonia“ – tegevusplaan heade kasvuväljavaadetega innovatiivsete ettevõtete loomise ja kasvu toetamiseks. Seoses tehnoloogiainvesteeringuteks planeeritud vahendite lõppemisega kavandatakse tehnoloogialaenu meedet.


26

4. HARIDUS- JA TEADUSPOLIITIKA

HARIDUSPOLIITIKAARENGUNÄITAJAD

Elukestvas õppes osalemise määrTööjõu konkurentsivõime tagamiseks on olu-line nüüdisajastada inimeste teadmiste ja oskuste taset aktiivse elukestvas õppes osale-mise kaudu. Euroopa Liidus on 2010. aastaks seatud eesmärk tagada elukestvas õppes osa-lejate määr vähemalt 12,5%. Sama eesmärgi on endale seadnud ka Vabariigi Valitsus oma tege-vusprogrammis. Majanduskasvu ja tööhõive kava raames soovitakse kõnealune sihttase saavutada aastaks 2011.

Eestis on 25–64-aastaste täiskasvanute osa-lemine elukestvas õppes4 aastatel 2001–2006 olnud ühtlaselt vahemikus 5,4–6,7%. 2008. aas-tal toimus murrang ning Eesti täiskasvanute elukestvas õppes osalemine ületas EL keskmist

taset. 2009. aastal tõusis elukestvas õppes osalejate osakaal 10,6%-ni, ja 2010. aastal 10,9%-ni, mis on seni kõigi aegade kõrgeim tulemus. See annab tunnistust täiskasvanute enesetäiendamise jätkuvalt tõusvast trendist. Siiski jääb Eesti näitaja osadest Euroopa Liidu riikidest, eriti Põhjamaadest (2009. aastal vahemi-kus 22- 31%), madalamaks.

Statistika näitab, et elukestvas õppes osalevad eeskätt nooremad (vanuserühm 25-34) ning kõrgema hari-dustasemega ja tööturul paremal positsioonil olevad inimesed. 2010. aastal arendas oma teadmisi ja oskusi täiendus- või ümberõppe kaasabil 18,6% kõrgharidusega inimestest, 7,6% keskharidusega inimestest ning

4 Nelja viimase nädala jooksul (enne küsitlust) koolis või koolitusel osalenud 25–64-aastased isikud suhtena 25–64-aastaste kogu-arvu. Allikas: Statistikaamet, tööjõu-uuring`.

4. HARIDUS- JA TEADUSPOLIITIKAValitsuse eesmärgiks valdkonnas on sellise poliitika juurutamine, mis kindlustaks Eesti elanikele konku-rentsivõimelise, võrdseid võimalusi pakkuva hariduse kättesaadavuse ning Eesti teaduse arengu ja selle kaudu oskused ning teadmised edukaks toimetulekuks üleilmastumise tingimustes.

Hariduse rahastamine on iga aastaga oluliselt suu-renenud ning jõudnud 6,6%-ni SKP-st aastal 2010, mis on võrreldav Euroopa Liidu tippriikidega.

Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr on märgatavalt tõusnud ning ulatub 2010. aastal 10,9%-ni.

Kõrghariduse rahvusvahelisemaks muutumisest annab tunnistust suurenev välisüliõpilaste arv. 2010/2011. õppeaastal õpib Eesti kõrgkoolides 1315 välistudengit.

Suurenenud on Eesti kõrgkoolide üliõpilaste või-malused osaleda rahvusvahelises teadmistering-luses ning õppida tundma teisi kultuure ning keeli. 2009/10 õppeaastal osales riigi poolt toetatud mobiilsusprogrammides 1946 üliõpilast, mis oli 2.8% kõigist üliõpilastest vaadeldud õppeaastal.


27


kõigest 2% põhihariduse või sellest madalama haridusega inimestest. Kuigi elukestvas õppes osalemist tuleb edendada kõigis haridusgruppides, vajavad erilist tähelepanu just madalama haridustasemega ini-mesed, kelle positsioon tööturul on kõige nõrgem. Siiski on elukestvas õppes osalemine tõusnud kõikide haridustasemete lõikes.

Joonis 4.1 Elukestvas õppes osalemise määr (25–64-aastased täiskasvanud) Eestis ja Euroopa Liidus

Allikas: Statistikaamet, Eurostat

Suurimaks mõjutajaks elukestva õppe määra kujundamisel on tööandjad kui inimeste enesetäiendamise peamised fi nantseerijad (vt tabel 4.1). Kuni 2007. aastani tööandjate osakaal elukestva õppe eest maksmi-sel järjest suurenes. Seoses üldise majanduskliima halvenemisega hakkas alates 2009. aastast tööandjate osakaal elukestva õppe fi nantseerimisel langema, jäädes 2010. aastal 61,3% juurde.

Tabel 4.1 Tööandjate osakaal elukestva õppe eest maksmisel 2000–2010, %


Hariduskulutuste osakaalEesmärgi saavutamise hindamise aluseks on võetud Rahandusministeeriumi andmed, mis kajastavad hariduse tegevusvaldkonna kulusid riigieelarves COFOG-i5 järgse jaotuse põhjal. Nimetatud jagunemise järgi hõlmavad hariduskulud lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala hariduskuludele ka teiste ministeeriumide ja põhiseaduslike institutsioonide eelarvetesse planeeritud hariduskulusid. Samuti sisalduvad tegevusvaldkonna rahastamise mahus riiklikud haridustoetused kohalikele omavalitsustele. COFOG-i meetodil jagunevad kulutused hariduse tegevusvaldkonnale ei ühti Eurostati ja OECD koostatud

5 ÜRO metoodika, mis jaotab riigieelarves olevad kulud kümnesse valdkonda. Hariduse tegevusvaldkonna kulud sisaldavad ka T&A kulusid, kuid ei sisalda noorte valdkonna kulusid, mis COFOG-i jaotuse järgi on hõlmatud kultuurivaldkonna all, ning rahvusvahe-liste organisatsioonide liikmemakse, mis on arvatud üldiste valitsussektori teenuste alla.

14

12

10

8

6

4

2

02000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

7,1

6,35,3 5,4

6,7 6,5 5,96,5

7

10,6 10,9

7,1 7,28,5

9,3 9,8 9,7 9,5

9,4

9,8

9,3

Eesti EL27 Lissaboni eesmärk aastaks 2010

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Tööandja 66,5 60,8 71,6 70,5 70,7 65,2 68,1 74,2 73,1 63,4 61,3


28


hariduskulude defi nitsiooniga, mille puhul on hariduskulude alt välja arvatud kulud teadus- ja arenduste-gevusele, täiskasvanuharidusele jms.

Joonis 4.2 Hariduse tegevusvaldkonna kulud ja osakaal eelarves

Allikas: Rahandusministeerium

Kuigi 2009. ja 2010. aasta riigieelarved sisaldasid kulutuste kärpeid mitmes valdkonnas, siis hariduse vald-konna kulud on jätkuvalt kasvanud, peegeldades valdkonna prioriteetsust valitsuse jaoks. Hariduse tege-vusvaldkonna kulud moodustavad 2010. aasta riigieelarves 12,5%. Hariduse kogurahastamine kasvas 2010. aastaks 6,6%-ni SKP-st. Kõrghariduse valdkonna rahastamine jõudis 2010. aastal prognooside kohaselt 1,6%-ni SKP-st, mis on võrreldaval tasemel OECD riikide keskmisega. 2011. aasta riigieelarve seaduse koha-selt hariduse valdkonna rahastamise kasv jätkub ning haridusvaldkonna kulusid on planeeritud koguma-hus 11,8 miljardit krooni.

Madala haridustasemega mitteõppivad nooredVabariigi Valitsus on hariduspoliitika valdkonnas seadnud peamiseks eesmärgiks Eesti elanikele konku-rentsivõimelise ja võrdseid võimalusi pakkuva hariduse kättesaadavuse kindlustamise. Selleks, et pakkuda head ja kvaliteetset haridust, on oluline tagada, et 18–24-aastased noored jätkaksid oma võimete koha-selt haridusteed ning omandaksid tööturul vajalikud teadmised ja oskused. Haridussüsteemiga kaetust 18–24-aastate noorte seas hinnatakse rahvusvaheliselt varajaste haridussüsteemist väljalangenute (hari-duse omandamine vaid põhihariduse tasandil või madalamal) osakaalu järgi kõnealusest vanuserühmas. Varajane haridussüsteemist väljalangemine suurendab inimeste tõenäosust edaspidi töötuks jääda, kuna lõpetamata haridustee vähendab inimese toimetulekuvõimalusi ning hoiab tema oskustetaset madalana.

Varajaste haridussüsteemist väljalangejate (põhihariduse või madalama haridustasemega mitteõppivate noorte osakaal 18–24-aastaste vanusegrupis) osakaal on Eestis aastatel 2000–2009 püsinud mõningase kõikumisega samas suurusjärgus ning olnud EL keskmisega sarnasel tasemel. 2010. aastal toimus hari-dustee katkestajate osakaalus järsk langus ning haridussüsteemist väljalangejate osakaal jõudis 11,7%-ni.

14 000

12 000

10 000

8000

6000

4000

2000

02004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Hariduskulude osakaal riigieelarvestHariduskulud kokku

13

12

11

10

9

8

7

6

mln

kroo

ni

% e

elar

vest


29


Joonis 4.3 Madala haridustasemega mitteõppivate noorte osakaal 18–24-aastaste vanusegrupis Eestis ja Euroopa Liidus

Allikas: Eurostat

Kuigi võrreldes Euroopa Liidu keskmisega võib Eesti olukorda pidada paremaks, on nii Põhjamaades kui ka riikides, kus on Eestiga sarnane haridus- ning taustsüsteem (teised Balti ja Ida-Euroopa riigid) madala hari-dustasemega noorte osakaal tunduvalt väiksem (v.a Läti). Näiteks Soomes oli 2009. aastal vastav näitaja 9,9%, Tšehhis 5,4%, Poolas 5,3%.

Majanduskasvu ja tööhõive kavas on Vabariigi Valitsus püstitanud eesmärgi alandada madala haridustase-mega mitteõppivate noorte osakaalu 2011. aastaks 10%-ni. Nii madal pole Eesti tase varem olnud, mistõttu vajab soovitud sihttaseme saavutamine täiendavat tähelepanu.

Täppis-, loodus- ja inseneriteaduste lõpetajate arvTeadmistepõhise ühiskonna areng eeldab loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia (LTT) valdkondade koolilõpetajate arvu senisest märgatavalt suuremat kasvu, mis on oluliseks kriteeriumiks ka konkurentsi-võimelise hariduse pakkumisel.

Pidades silmas tööturu vajadusi, on riikliku koolitustellimuse esitamisel viimastel aastatel eelistatud loo-dus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia (LTT) valdkondi. 2009/2010. õppeaastal moodustasid sellesse õppevaldkonda kuuluvad õppekohad 37,5% kogu riiklikust koolitustellimusest.

LTT erialade lõpetajate osakaal on Eestis veidi tõusnud. 2008/2009. õppeaastal moodustas selle valdkonna lõpetajate osakaal 19,4% kõigist kõrgkooli lõpetajatest. Eeldatavalt on majanduskriisi tulemusena muutu-nud noorte erialavalik ratsionaalsemaks. 2009/2010. õppeaastal suurenes LTT valdkonna üliõpilaste vastu-võtt 9% võrreldes eelneva õppeaastaga.

Vabariigi Valitsus on majanduskasvu ja tööhõive kava raames seadnud 2011. aasta eesmärgiks saavu-tada tuhande 20–29-aastase noore kohta LTT erialade lõpetajate arvuks 15. LTT lõpetajate arv tuhande 20-29-aastase noore kohta on aastate lõikes järjepidevalt kasvanud ning peaaegu kahekordistunud, olles 2000. aastal 7 ning 2008. aastal 11,4. Siiski jääb Eesti lõpetajate arv alla Euroopa Liidu keskmisele (2008.

18

17

16

15

14

13

12

11

102000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

EL27 Eesti


30


aastal 13,9) ning ligi kahekordselt alla LTT lõpetajate arvuga esirinnas olevale Iirimaale (vt joonis 4.4). Pea-mised kitsaskohad LTT erialade lõpetajate arvu tõstmisel on erialade madal populaarsus sisseastujate hul-gas ning kõrge väljalangevus õpingute käigus.

Joonis 4.4 LTT erialade lõpetajate arv 1000 elaniku kohta vanuses 20-29

Allikas: Eurostat. Märkus: Eurostati andmetes ei kajastu Eesti lõpetajate hulgas 2000–2002 magistriõppe lõpetajaid (sh integreeritud õppe lõpetajaid).

VALITSUSE TEGEVUSED

Üldharidus2008. aasta 7. veebruari määrusega reguleeris Vabariigi Valitsus kohalikele omavalitsusük-sustele tasandusfondi määratud eraldisi. Tänu hariduskulude uuele rahastamismudelile saa-vad täidetud Vabariigi Valitsuse tegevusprog-rammi eesmärgid, millega pearaha suurus sõltub õppevormist ja kooliastmest ning sisal-dab ka kapitalikomponenti. Uus rahastamis-mudel aitab tagada algkoolide ja põhikoolide kättesaadavuse elukoha lähedal, samaaegselt soodustades gümnaasiumiastmeid pigem konsolideeruma. Lisaks sellele aitab määruse vastuvõtmine kaasa valitsuse sellistele eesmär-kidele nagu:viia õpetajate alampalk nelja aasta jooksul Eesti keskmise palga tasemele;aidata kaasa lasteaiaõpetajatele põhikooli õpetajatega võrdse alampalga maksmisele;suurendada lasteaiakohtade arvu.

30

25

20

15

10

5

02000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

Eesti Iirimaa EL27

Alustati tasuta täienduskoolituste pakkumist kutsekoolides ja vabahariduskeskustes, mille tule-musena on elukestvas õppes osalemine oluliselt tõusnud.

Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on Riigiko-gus vastu võetud ja uued riiklikud õppekavad kinni-tatud, mis loovad aluse hariduse kvaliteedi tõusuks ja koolist väljalangevuse vähendamiseks.

Haridustee katkestajatele on kutse- ja kõrghariduse tasemel loodud paindlikud võimalused kooli lõpeta-miseks programmide KUTSE ja TULE raames.

Kutsehariduses on loodud paindlikud õppimisvõi-malused ning kutseõppele on võimaldatud juurde-pääs ka ainult põhihariduse lõpetajatele.

Kõrghariduse kvaliteedi tõstmiseks on üle mindud kõrgkoolidega sõlmitavatele tulemuslepingutele ning uuendatud kvaliteedikindlustamise süsteemi.


31


Õpilaste arengu paremaks toetamiseks ja koolist väljalangevuse vähendamiseks võeti 9. juunil 2010 Riigi-kogus vastu uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Seadusega muudetakse oluliselt õppe sisu ja õppekor-raldust üldhariduskoolides, mis peaks peale täielikku rakendumist olulisel määral tõstma õppe kvaliteeti. Eraldi osana on sätestatud õpilase arengu toetamine koolis. Samuti pöörab uus regulatsioon senisest suu-remat tähelepanu õpilaste koolikohustuse täitmise parandamisele ja koolist väljalangevuse ennetamisele. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendamine võimaldab edasi arendada ka hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse süsteemi. Paralleelselt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega töötati välja ka uued põhikooli riiklik õppekava ja güm-naasiumi riiklik õppekava. Uute õppekavade rakendamine loob tõhusamad kvaliteedikriteeriumid nii õpi-keskkonnale kui ka õpetajate kvalifi katsioonile. Ainekavades on arvestatud üldeesmärkide ja pädevuste saavutamise ning ainetevahelise lõiminguga ning selgemalt on välja toodud oodatavad õpitulemused. Vähendatud on ainemahte ja suurendatud on gümnaasiumiõpilaste valikuvabadust ainete valimisel. Uued ainekavad toetavad abivalmis ja usaldusliku õhkkonna kujundamist koolis ning individuaalseid eripärasid arvestava ja asjakohase õpetamismetoodika juurutamist. Täpsemalt on kajastatud füüsilise õpikeskkonna ja õppetegevuste tagamiseks vajalikud nõuded.

2007. aastast algas vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele Eesti vene õppekeelega gümnaasiu-mide osalisele eestikeelsele õppele üleminek. Eesti vene õppekeelega koolides õppis 2009/2010. õppeaas-tal 29 010 õpilast, mis moodustab 19% õpilaste koguarvust. 2009/2010. õppeaastal õpetati kohustuslikust enam õppeaineid eesti keeles 41 koolis 62-st (66%). 2010/2011. õppeaastal õpetatakse vene õppekeelega koolide gümnaasiumiastmes vähemalt nelja ainet eesti keeles. Nendeks on eesti kirjandus, muusika, ühis-konnaõpetus ja Eesti ajalugu. Alates 2011/2012. õppeaastast tagatakse vene õppekeelega koolid 10. klassi astuvatele õpilastele eestikeelne õpe vähemalt 60% ulatuses kohustuslikust õppemahust.

KutseharidusKutseharidussüsteemis on õppimisvõimalusi erinevatele sihtrühmadele märkimisväärselt laiendatud ning suurendatud kutseõppe paindlikkust, mis on kaasa aidanud kutseõppurite arvu järkjärgulisele suurene-misele. Kutsehariduse omandamisel ei seata vanusest ja haridustasemest tulenevaid piire. Põhihariduse baasil saab koolipõhises õppes õppida ka ainult eriala. See muudatus võimaldab vähemalt 25-aastastel põhiharidusega inimestel ning lihtsustatud ja täiendatud õppekava lõpetanutel omandada tööturule siir-dumiseks vajalik eriala ilma keskhariduseta.

Kutseõpingud katkestanud täiskasvanutele on loodud võimalused õpingute lõpetamiseks spetsiaalse programmi KUTSE raames.

Ajakohastatud on kutseõppe sisu ja edasi arendatud õppe kvaliteeti. Välja on töötatud ja rakendatud kompetentsipõhised kutsehariduse riiklikud õppekavad. Rakendunud on varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) põhimõtted kutsehariduses. Paralleelselt sisuliste arendustega on perioodil 2007–2011 tehtud suuremahulisi investeeringuid kutsehariduse infrastruktuuri objektidesse, ühtekokku on sellel perioodil renoveeritud 47 objekti.

Haridussüsteemi paremaks sidumiseks tööturu vajadustega on edasi arendatud kvalifi katsioonisüsteemi suurema läbipaistvuse, õpiväljundite võrreldavuse ja vastastikuse tunnustamise suunas. 2008. aastal rakendus uus kutseseadus ja 8-astmeline elukestva õppe kvalifi katsiooniraamistik. 2009. aastal rakendu-nud kutseharidusstandardis on kehtestatud õppeliikide õpiväljundite seosed kvalifi katsiooniraamistikuga.


32


Järjest rohkem kutseõppe lõpetajaid sooritab kutseeksami, 2010. aastal ulatus kutseeksamiga lõpetanute osakaal 45%-ni kõigist kutseõppe lõpetajatest. Kokku on 2010. aastaks väljastatud üle 52 500 kutsetunnis-tuse.

Täiskasvanuhariduse peamised arengusuunad ja eesmärgid on seatud täiskasvanuhariduse arengukavas 2009–2013. Viimastel aastatel on oluliselt suurenenud täiskasvanute elukestvas õppes osalemine ning 25–64-aastaste elukestvas õppes osalemise määr on tõusnud üle EL keskmise taseme. Haridus- ja Teadus-ministeeriumi korraldatavatel tööalase koolituse kursustel on alates 2007. aastast osalenud üle 34 000 inimese, elukestva õppe võtmeoskuste koolitusel üle 9500 inimese. Mõlemad meetmed aitavad kaasa ini-meste konkurentsivõime säilimisele ning tööandjatele vajalike oskustega tööjõu pakkumisele.

KõrgharidusValitsuse üks prioriteet on tõsta kõrghariduse kvaliteeti ning kompetentside koondamise eesmärgil vähen-dada hetkel eksisteerivate kõrgkoolide arvu. Seda eesmärki aitab ellu viia 2008. aasta juunis Riigikogus vastu võetud ning 1. septembril jõustunud ülikooliseaduse, erakooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muudatuste pakett, millega mindi kõrgkoolide rahastamisel üle 3-aastastele tulemuslepingutele ning uuendati kõrghariduse kvaliteedi kindlustamise süsteemi, rakendades kohustuslikku regulaarset õppe-kavade ning kõrgkoolide institutsionaalset välishindamist koos sõltumatu Eesti Kõrghariduse Kvalitee-diagentuuri asutamisega.

Kõrghariduse kvaliteedi tõstmiseks on käivitatud Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuur ning alustatud on kõrgkoolide üleminekuhindamisega, et saavutada aastaks 2012 olukord, kus Eestis ei oleks võimalik väl-jastada riigi poolt tunnustamata kõrghariduslikke diplomeid. Senini on diplomite riikliku tunnustamise aluseks olnud akrediteerimine kõrgkoolide jaoks vabatahtlik.

2010. aastal rakendus kõrgharidustasemel õpingud katkestanud inimestele suunatud programm TULE (Tule uuesti, lõpeta edukalt). Programmi abiga saavad kõrgharidusteed tasuta jätkata need, kes on oma õpingud katkestanud õppeaastatel 2003/2004 – 2008/2009 ning kellel on läbida mitte rohkem kui pool õppekavast. Aastatel 2010–2013 saavad oma õpingud lõpetada kuni 800 üliõpilast.

Kompetentside paremaks koondamiseks on vastu võetud ühisõppekavade loomist ja -kraadide väljasta-mist võimaldavad õigusaktid, registreeritud on esimesed ühisõppekavad.

Kõrgharidusega inimeste osakaalu suurendamist toetab riikliku koolitustellimuse jätkuv suurendamine. Vastavalt kõrgharidusstrateegiale on kõrghariduse esimesel õppeastmel loodud RKT alusel rahastatavaid õppekohti üle 50% gümnaasiumilõpetajatele. 2009/2010. õppeaastal loodi arvestuslikult RKT õppekohti 56% gümnaasiumilõpetajatele. Kutsekeskharidusliku õppe lõpetajate hulgast jätkab kõrghariduse tasemel õpinguid ligi 10%.

Loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia (LTT) erialade eelistamine RKT esitamisel on oodatult suu-rendanud nendel erialadel õppivate üliõpilaste arvu. 2009/2010. õppeaastal moodustas LTT õppekavadel õppivate üliõpilaste osakaal kõigist RKT üliõpilastest 29,1%. Suurenenud on noorte huvi IKT valdkonnas õpingute alustamises ja jätkamiseks.

Tõusvat trendi näidanud Eesti kõrgkoolidesse immatrikuleeritud välisüliõpilaste arv on 2010/2011. õppe-aastaks jõudnud 1315 üliõpilaseni. Viimastel aastatel on suurenenud vastuvõtt eelkõige riiklikult prioriteet-


33


setel magistri- ja doktoriõppe astmetel. Valdav osa Eestis õppivatest üliõpilastest on pärit Soomest, Vene-maalt, Hiinast ja Lätist. Valminud on eesti kõrghariduse rahvusvahelise turustamise kontseptsioon. Eesti üliõpilastele on loodud mitmekesisemad võimalused rahvusvahelises teadmisteringluses osalemi-seks. 2009/10 õppeaastal osales riigi poolt toetatud mobiilsusprogrammides 1946 üliõpilast, mis oli 2,8% kõigist üliõpilastest vaadeldud õppeaastal.


Uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse täielikuks rakendumiseks on järgnevatel aastatel oluline tähele-panu pöörata üldhariduskoolide õpikeskkonna ajakohastamisele, sh õppevajadusi arvestavad ruumid, sis-seseade, õppevahendid. Suuremad vajadused on seotud eelkõige loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloo-gia õppe efektiivse korraldamisega, aga ka näiteks kehalise kasvatuse ja kunstiõpetusega.

Võimaldamaks kõigile lastele juurdepääsu võimetekohasele haridusele, on oluline välja töötada täien-davad meetmed ja ressursid hariduslike erivajadustega õpilaste kaasamiseks õppesse. Eestis moodustab haridusliku erivajadustega õppurite hulk ligikaudu 15% kogu üldhariduskoolide õpilaste arvust. Et toetada hariduslike erivajadustega õpilaste igakülgset arengut, on oluline riigi senisest suurem panus järgmistes valdkondades: sobiva õpikeskkonna loomine, tugispetsialistide (eripedagoogid, psühholoogid, sotsiaalpe-dagoogid, logopeedid) teenuse kättesaadavuse tagamine ja hariduslike erivajadustega õpilastele jõuko-hase õppevara väljatöötamine.

Tööd tuleb jätkata kõrghariduse rahvusvahelistumise suunal ning senisest rohkem toetada välisõppejõu-dude ja valdkondlike tippspetsialistide Eestisse tulekut.

Edasiarendamist vajab ka loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia õppe (LTT) arendamine üldhari-duskoolides eesmärgiga valmistada õpilasi paremini ette nendel erialadel kõrghariduse omandamiseks.

TEADUSPOLIITIKAARENGUNÄITAJAD

Doktorikraadi kaitsvate üliõpilaste arvEesti ülikoolides doktorikraadi kaitsvate üli-õpilaste arv on õppeperioodil 2000/2001 – 2009/2010 kasvanud ligikaudu 2,8 korda. Vii-mastel aastatel doktorikraadi kaitsmiste arvu kasv pidurdus, kuid prognoositavalt peaks 2009/2010. õppeaastal doktorikraadi kaitsma taas ligi 10% rohkem kui aasta varem, ehk 175 inimest. Selline kraadi kaitsnud doktorite arvu suurenemise tempo on siiski tänaseid vajadusi ja tuleviku sihte silmas pidades ebapiisav. Seda näitab ka viimaste aastate teadus- ja arendustöötajate jao-tumine kvalifi katsiooni järgi – Eesti teadlaste ja inseneride arv on kasvanud eelkõige magistrite, mitte aga doktorikraadiga inimeste lisandumise arvel. Eesti teadlaste läbiviidud uuringus järeldati, et ainuüksi aka-

Teadus- ja arendustegevuse investeeringute maht on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud, keskmiselt üle 10% aastas, mis on Euroopa Liidu kõrgeim näitaja.

Ka teadlaste ja inseneride arvukuse kasvutempo on hakanud kiirenema, misläbi on Eestis 7,24 täistöö-ajaga teadlast ja inseneri 1000 töötaja kohta.

Doktorikraadi kaitsnute arvu suurenemine pole olnud piisavalt kiire, ulatudes prognoositavalt vaid 175 doktoriõpingute lõpetajani 2009/2010. õppe-aastal, kuigi 2013. a eesmärgiks on seatud 300.


34


deemilises sektoris peaks järelkasvu tagamiseks 5 aasta jooksul lisanduma umbes 220–260 doktorit aas-tas. Tervikvajadusena peaks teadmistepõhise tööstuse ja teeninduse edendamiseks ning teadus- ja aren-dustegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks doktorikraadi kaitsjate arv aastas kasvama 2 korda ehk 160–170 doktorikraadi kaitsnult vähemalt 300–350 inimeseni. See on seatud eesmärgiks ka 2006. aastal kinnitatud Eesti kõrgharidusstrateegias, pidades silmas Põhjamaade ja teiste konkurentide näitajaid aastas dokto-rantuuri lõpetajate kohta elanike arvu suhtes. Lähiaastatel peaksid doktoriõppe lõpetajate arvu tõstma rakendatud doktorikoolide meetmed. Lisaks on oma mõju muutunud majandusolukorral ning erinevatel akadeemilise tegevuse juurde naasmise initsiatiividel.

Joonis 4.5 Eesti ülikoolides doktorikraadi kaitsnute arv, 2000/2001 – 2009/2010

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Täistööajaga teadlaste ja inseneride arv 1000 töötaja kohtaTäistööajaga töötavate teadlaste ja inseneride arv tööjõus 1000 hõivatu kohta oli Eestis 2009. aastal 7,24, kusjuures alles 2000. aastal oli Eesti vastav näitaja 4,66 (vt tabelit). Teadlaste ja inseneride arvuga tööjõu 1000 hõivatu kohta oli Eesti enam-vähem samal tasemel Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisega (6,1), kuid jääb arenenud tööstusriikidest nagu Soome (16,5) ja Rootsi (12,6) veel kordades maha.

Tabel 4.2 Täistööajaga teadlaste ja inseneride arv 1000 töötaja kohta, 2000–2009


20018016014012010080604020

000/01 01/02 02/03 03/04 04/05 05/06 06/07 07/08 08/09 09/10

6282

105

138118

143161 160153

175

AastaTäistööajaga teadlased

ja insenerid

Tööga hõivatute arv (tuhandetes)

vanusgrupis 15–74

Täistööajaga teadlaste ja inseneride osakaal 1000

tööga hõivatu kohta2000 2666 572,5 4,662001 2681 577,7 4,642002 3059 585,5 5,222003 3120 594,3 5,252004 3368 595,5 5,662005 3331 607,4 5,482006 3513 646,3 5,442007 3690 655,3 5,632008 3979 656,5 6,062009 4315 595,8 7,24


35


Kõige rohkem täistööajaga teadlasi ja insenere lisandus viimase aastaga kasumitaotluseta sektorites (256, kasv 9%), ettevõtlussektoris samal ajal veidi vähem (80, kasv 6,5%). Täistööajaga teadlaste ja inseneride arvu dünaamika vanusstruktuuri lõikes on viimastel aastatel olnud positiivne – kõigis sektorites on toimu-nud teadlaste arvu kasv peamiselt nooremates vanusegruppides, kuid kasvanud on ka vanemate teadlaste absoluutarv.

Teadus- ja arendustegevuste kulutuste osakaal SKP-sAastatel 2000–2008 oli Eesti keskmine aastane TA tegevuste rahastamise mahu kasv võrdluses SKP-ga 10,1%, mis on Euroopa Liidu kõrgeim näitaja. Üheksa aastaga on kulutuste maht teadus- ja arendustege-vusele kasvanud ligi viis ja pool korda, suurenedes 571 miljonilt 2000. aastal 3,1 miljardini 2009. aastal (vt joonis). 2009. aasta T&A investeeringute maht osakaaluna SKP-s tõusis 1,42-le, kuigi aastane nominaalkasv oli samal ajal negatiivne -5,2%. Euroopa Liidu keskmisele teadus- ja arendustegevuse kulutuste mahule jääb Eesti veel alla ettevõtlussektori investeeringutes, avaliku sektori investeeringud on Euroopa Liidu kesk-misega võrreldavale tasemele jõudnud. Samas on algselt madala võrdlustaseme tõttu kasv olnud eriti kiire just erasektoris, koguni 18,9% aastas keskmiselt. Kokku peaks liikmesriikide keskmisele tasemele jõudmi-seks Eesti teadus- ja arendustegevuse kulutused suurenema täiendavalt umbes 0,4 protsendipunkti võrra.

Joonis 4.6 Kulutused teadus- ja arendustegevusele 2000–2009


T&A kulutused ettevõtlussektoris kahanesid 2009. aasta majanduslanguse tingimustes eelmise aastaga võrreldes vaid 2%, kuid samal ajal kasumitaotluseta sektorites koguni 7,6%. SKP veelgi kiirema langustempo tõttu TA intensiivsus ei vähenenud.

Majanduse struktuurimuutumist iseloomustab positiivne fakt, et ettevõtlussektori T&A kulutuste osa-tähtsus SKP-s on kasvanud 0,14%-lt 2000. aastal 0,64%-ni 2009. aastal ( ja 45%-ni kogu teadus- ja arendus-tegevuse kulutustest).

3500

3000

2500

2000

1500

1000

500

020000,60%11 270

133 999130 432303 717

20010,70%13 389

107 566256 745385 779

20020,72%39 162147 943267 163417 220

20030,77%32 426164 923354 488494 387

20040,85%29 681171 593

504 240588 490

20050,93%35 727

183 684733 835674 339

20061,14%

42 933310 169

1 049 826959 609

20071,11%

64 916235 336

1 281 0941 135 636

20081,29%67 756

383 2241 406 3171 397 819

20091,42%

67 038339 3061 380 1341 302 122

Kogukulutuste osakaal SKP-stKasumitaotluseta erasektorRiiklik sektorEttevõtlussektorKõrgharidussektor

Milj

onid

kroo

nid


36


VALITSUSE TEGEVUSED

Valitsuse poliitikas on teadus- ja arendustege-vus olnud prioriteetne, eesmärgiga luua Eestis soodne teadus- ja arendustegevuse ning inno-vatsioonikeskkond, kus on sobiv infrastruktuur, kõrgel tasemel teadus- ja haridusasutused ning rahvusvaheliselt kõrgetasemeline inim-ressurss.

Teadus- ja arendustegevuse inimressursi aren-damise toetamiseks on oluliselt kasvanud tead-laste kvalifi katsiooni, doktoriõppe efektiivsust ja väliskompetentsi kaasamist tõstvate ning

kõrgkoolide ja erasektori koostööd soodustavate meetmete ulatus, samuti teaduse populariseerimise tase ja maht. Rakendunud on doktoriõppe ja rahvusvahelistumise programm "DoRa", teadlasmobiilsuse prog-ramm „Mobilitas“, doktorikoolide meede, kõrgkoolide ja ettevõtete koostöömeede ning teaduse populari-seerimise programm „TeaMe“ koos teaduse populariseerimise avatud taotlusvooruga. Lisaimpulsi andis kõikide teaduspersonali palkadesse panustavate riigieelarveliste rahastamisinstrumentide mahu tõus 30% võrra.

Käivitunud on seni varjus olnud, kuid jätkusuutlikkuse seisukohast vältimatu tegevus: infrastruktuuri aren-damine ja ajakohastamine. TA&I strateegia rakenduskavas sätestati T&A infrastruktuuripoliitika alused, Euroopa Regionaalfondi vahendite abil käivitati seni praktiliselt puudunud investeeringud T&A infrast-ruktuuri, mis hõlmavad nii ehituslikku kui ka aparatuurset infrastruktuuri, samuti võrgustikke. Valitsuses kinnitati Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardi objektide loend, mis on pikaajaline (10–20 aasta perspek-tiiviga) planeerimisvahend, sisaldades loetelu uutest või ajakohastamist vajavatest riiklikult olulistest tea-duse infrastruktuuriüksustest ning on sisendiks ettevalmistamisel olevatele investeeringuotsustele.

Eesti edusamme on märgatud rahvusvaheliselt, need kajastuvad EL statistilistes väljaannetes ja analüü-sides, samuti on ajakiri "Nature" korduvalt juhtinud tähelepanu Eestile, näiteks 1. oktoobri 2009. a numbris viidati Eestile kui esimesele lääne tüüpi teaduse fi nantseerimissüsteemile üle läinud idabloki riigile, kes on praeguseni edukas .

Teaduse populariseerimine on muutunud populaarseks: oluliselt on kasvanud teaduse populariseerijate hulk nii organisatsioonide kui ka üksikisikute hulgas ja inimeste huvi selle tegevuse vastu. Edukalt kulgeb 2009. aastal alanud SA Teaduskeskus AHHAA hoone ehitus, mis avab oma uksed 2011. a juunis-juulis. Tea-duse, tehnoloogilise arengu ja innovatsiooni tähtsuse esiletoomiseks ühiskonnas on loodud selge kava ning rakendatud mitmeid meetmeid. Tänu sellele on need teemad muutunud nii meedias, koolides kui ka terves ühiskonnas senisest palju nähtavamaks.

Edukalt on jätkunud uuendatud rahvusteaduste valdkondade programmid. Programm „Eesti keel ja rah-vuslik mälu“ jätkub programmina „Eesti keel ja kultuurimälu“ (2009–2013) keele- ja kultuuriteaduste fun-damentaalteoste koostamiseks jm valdkonna teadustegevuseks oluliste allikmaterjalide läbitöötamiseks. Programmi „Eesti keel ja rahvuslik mälu“ keeletehnoloogia moodul kasvas omaette riiklikuks program-miks „Eesti keele keeletehnoloogiline tugi“ (2006–2010), mille rahastamine kasvas 2007. aastast alates tunduvalt. Riikliku programmi „Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud“ (2004–2008) sihtgrupi – olu-

Avaliku sektori investeeringuid teadus- ja arendus-tegevusse on käsitletud prioriteetsena, mistõttu need on järjepidevalt kasvanud, intensiivistudes ka majandustsükli langusfaasis.

Algas suuremahuline teadus- ja arendusasutuste infrastruktuuri ning teadusaparatuuri ja -seadmete ajakohastamine, millesse investeeritakse üle 5 mil-jardi krooni.

Edukalt on rakendatud inimkapitali arendamise ja rahvusvahelisele kompetentsi kaasamise meetmed.


37


liste humanitaar- ja loodusteaduslike teaduskollektsioonide – seni projektipõhine rahastamine kujundati ümber regulaarseks riigieelarveliseks rahastamiseks.

23. veebruaril 2011 võttis Riigikogu vastu teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muudatused, mis muu hulgas võimaldavad doktorantidel töötada tähtajalise töölepingu alusel nooremteadurina, paranda-maks doktorantide sotsiaalseid tagatisi. Samuti loodi alused uue riigi sihtasutusena Eesti Teadusagentuu-rile, et viia teaduse fi nantseerimise otsuste aluseks olev ekspertiis välja HTM-ist ja suurendada sõltumatust.


Eestis on suur osakaal kõrgharidusega inimesi, kuid doktoriõpingute lõpetanute arv on püsinud võrdlemisi madal. Rahvusvaheliste uuringute järgi on ettevõtete teadus-arendustegevust soosiva keskkonna võtme-küsimuseks piisava hulga hea ettevalmistusega töötajate olemasolu. Tulevikustsenaariumite analüüsid näitavad, et Eestis on lähiaastatel puudu eelkõige tootmis- ja tehnikaalase ettevalmistusega tööjõust. See-pärast on peamiseks fookuseks lähiaastatel teaduse inimressursi arendamine ning inseneride ja tippspet-sialistide juurdekasvu tagamine.


38

5. SOTSIAAL- JA TERVISEPOLIITIKA

5. SOTSIAAL- JA TERVISEPOLIITIKAValitsuse eesmärgiks sotsiaal- ja tervisepoliitika valdkonnas on Eesti inimestele võimaluste loomine vää-rikaks ja aktiivseks eluks terve eluea vältel, sotsiaalse turvalisuse suurendamine ühiskonnas, tööealiste puudega inimeste seas tööhõive suurendamine ning tervena elatava eluea pikendamine.

ARENGUNÄITAJAD

Sissetulekute erinevusVabariigi Valitsuse jaoks on oluline suurendada sotsiaalset turvalisust ühiskonnas, mida aitab hinnata sissetulekute ebavõrdsus. Ebavõrdsust saab mõõta kvintiilide suhte kordaja abil, mis näitab erinevust elanikkonna jõukaima viien-diku ning vaeseima viiendiku sissetuleku vahel.

Sissetulekute jaotumise ebavõrdsust kirjelda-takse ka Gini koefi tsiendiga. Mida väiksem on Gini koefi tsient, seda kõrgemal tasemel on sot-

siaalne ja majanduslik võrdsus ühiskonnaliikmete vahel. Mida suurema väärtusega see on, seda ebavõrd-sem on tulude jaotus.

Euroopa Liidu 27 riigi keskmine Gini koefi tsient on 0,31 ja keskmine kvintiilide suhte kordaja 5. Eestis on sissetulekute ebavõrdsus mõlema näitaja järgi aasta-aastalt vähenenud ja alates 2007. aastast püsinud Euroopa Liidu 27 riigi keskmisel tasemel nii kvintiilide suhtekordaja kui ka Gini koefi tsiendi poolest.

Joonis 5.1 Elanikkonna sissetuleku ebavõrdsuse näitajad


Rahvastiku tervena elatav eluiga on pikenenud 5 aasta võrra viimase 5 aasta jooksul.

Sissetulekute ebavõrdsust iseloomustav kvintiilide suhte kordaja on vähenenud 5-ni, mis on EL kesk-mine näitaja.

Uute HIV nakatunute arv on tõhusa ennetus- ja teavitustöö tulemusena vähenenud ning jäi 2010. aastal esmakordselt alla 400 nakatunu.

Ravikindlustusega on kaetud 95,2% elanikkonnast.

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

7

6

5

4

3

2

1

0

Gini koefitsient (parem skaala)Kvintliide suhtekordaja (vasak skaala)

0,37

0,36

0,35

0,34

0,33

0,32

0,31

0,30


39


Suhtelise vaesuse määr peale sotsiaaltoetusi Elanikkonna sissetulekute taset ning sotsiaalset turvalisust iseloomustab suhtelise vaesuse määr6. Kui vii-mastel aastatel on suhtelise vaesuse määr püsinud Eestis 19% piirimail, siis 2009. aastal toimus suhtelises vaesusriskis elavate inimeste osakaalu oluline vähenemine. Suhtelise vaesuse määr langes 4 protsendi-punkti võrra 15,8%-ni, mis on madalam kui Euroopa Liidu keskmine (17%). Enim on vähenenud üksikute üle 65-aastaste inimeste suhteline vaesusrisk, mille põhjuseks on pensionide suhteline stabiilsus ja tõus 2009. aastal võrreldes muude elanikkonnagruppide sissetulekutega. Märkimisväärselt on vähenenud ka töötute ja lastega perede vaesusrisk, mis näitab riiklike peretoetuste ja töötushüvitiste vaesust vähendavat efekti. Vaesuse vähendamisele on suunatud meetmed erinevate sihtrühmade lõikes. Olulisemad neist on suuna-tud tööpuuduse vähendamisele, haridusele parema juurdepääsu võimaldamisele ja toetuste vajaduspõhi-suse parandamisele.

Joonis 5.2 Suhtelise vaesuse määr, %

Allikas: Eurostat ja Statistikaamet. * Erinevalt Statistikaameti andmetest on Eurostati 2009. aasta andmete aluseks elanike sissetulekud 2008. aastal. Statis-tikaameti 2009. aasta andmed kajastavad sissetulekuid 2009. aastal.

Pikaajalise tervisehäire ja/või puudega inimeste tööhõivePuudega ja/või pikaajalise tervisehäirega inimeste tööhõive tase on tõusnud 26,2%-lt 2002. aastal 33,3%-ni aastal 2008. Seoses üldise tööhõive taseme langusega aastal 2009 langes ka pikaajalise tervisehäire ja/või puudega inimeste tööga hõivatuse tase 30,7%-ni, kuid langus on olnud siiski väiksem võrreldes üldise tööhõive langusega.

Puudega inimeste tööhõive edendamine on Vabariigi Valitsuse jaoks sotsiaalpoliitika valdkonnas üks pea-misi prioriteete, mistõttu on selle soodustamiseks ette võetud mitmeid olulisi meetmeid. Sihipärase polii-tika rakendamise tulemusena on järjest suurenenud tervisehäire või puudega inimeste majanduslik aktiiv-sus, ulatudes 2009. aastal 41,5%-ni, mis on kõigi aegade kõrgeim tööjõus osalemise määr. Majanduskasvu ja tööhõive kava raames on Vabariigi Valitsus püstitanud lühiajalise eesmärgina puudega inimeste tööhõive määra saavutamise 36% tasemele aastaks 2011. Eesmärgi saavutamine on praeguse majanduskeskkonna ning tööturu olukorra tingimustes äärmiselt ambitsioonikas.

6 Suhtelise vaesuse määr näitab suhtelisest vaesuspiirist madalama sissetulekuga leibkondade suhtarvu ühiskonnas. Suhteline vaesuspiir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist.

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

21

20

19

18

17

16

15

14

13

EL27Eesti


40


Tabel 5.1 Pikaajalise tervisehäirega inimeste (15–64-aastased) tööjõus osalemine ja tööhõive


Tervena (piiranguteta) elatud eeldatav eluiga sünnimomendil Tervena elatud oodatav eluiga sünnimomendil näitab, kui kaua saab inimene eeldatavalt elada tervisest põhjustatud piiranguteta. Tervena elatud eluea pikendamine on Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud rah-vastiku tervise arengukava 2009–2020 üks prioriteetidest ning soovitud eesmärgi saavutamiseks on ellu viidud mitmeid meetmeid, mis on andnud positiivseid tulemusi.

Tervena elatud eeldatav eluiga on viimaste aastatega nii naistel kui ka meestel järjepidevalt tõusnud. 2009. aastal oli naiste keskmine tervelt elatud oodatav eluiga sünnimomendil 59 eluaastat ja meestel 54,8 elu-aastat. Võrreldes EL liikmesriikidega (2008. aastal meestel 60,8 ja naistel 61,9), on Eesti vastavad näitajad veel madalamad.

Joonis 5.3 Tervena elatud eeldatav eluiga sünnimomendil


HIV-i levikHIV-i nakatumine ning AIDS-i haigestumine on Eesti jaoks kriitiline probleem. Tänu HIV-i levikut piiravate meetmete rakendamisele on uute nakatunute arv viimastel aastatel jätkuvalt vähenenud. 2009. aastal diagnoositi Eestis 411 uut HIV-nakatunud isikut ja 2010. aastal on lisandunud 372 HIV-nakatunut, mis on viimaste aastate madalaim tase. Kokku on 2010. aasta lõpu seisuga Eestis HI-viirus diagnoositud 7692 ini-mesel, sealhulgas AIDS 315 inimesel. Ehkki uute nakatunute arv on iga aastaga stabiilselt vähenenud, on Eesti HIV nakkuse leviku poolest Euroopas esirinnas.

HIV nakatumise vähendamisele suunatud eesmärgid on Vabariigi Valitsus seadnud rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 raames, kus aastaks 2012 on seatud eesmärgiks mitte üle 30 uue nakkusjuhtumi 100 000 elaniku kohta. Jätkuvalt HIV ennetusse panustades võib arengukavas püstitatud eesmärgi saavu-tamine järgmise 4 aastaga võimalik olla.

2002 2006 2008 2009Tööjõus osalemise määr, % 33,6 37,5 38,3 41,5Tööhõive määr, % 26,2 32,6 33,3 30,7

2004 2005 2006 2007 2008 2009

65

50

55

50

45

40

35

30

50,052,2

54,757,3

49,6 49,6

54,853,5

48,1

53,7 52,9

59,0

Mehed Naised


41


Joonis 5.4 Uute HI-viirusega nakatunute arv aastas

Allikas: Terviseamet

Ravikindlustusega kaetusRavikindlustusega kaetud inimeste osakaal elanikkonnas on põhiline raviteenuste kättesaadavuse näi-taja, kuna ravikindlustusega inimestele on enamik tervishoiuteenuseid tasuta. Ravikindlustusega kaetus on Eestis suhteliselt kõrge (2011. aasta 1. jaanuari seisuga 93,7%). 2007. aastal toimunud ravikindlustatute arvu tõus oli lisaks tööhõive suurenemisele osaliselt tingitud ka ravikindlustuse laienemisest kõigile töö-tuna registreeritud inimestele töötuna arvel oleku perioodi jooksul. Seega lisandus ravikindlustatute hulka 8000–9000 inimest.

Samas on üldisest tööhõive langusest tingituna alates 2009. aastast ravikindlustatute osakaal veidi vähe-nenud. Lisaks on toimunud muutused ravikindlustatute struktuuris. Vähenenud on töötavate kindlusta-tute arv (46% kõigist kindlustatutest võrreldes 52,2% aastal 2008) ja suurenenud riigi poolt kindlustatute arv (töötud) ning kindlustatutega võrdsustatud isikute arv nagu lapsed, üliõpilased, pensionärid.

Ravikindlustamata isikute arv 2011. aasta 1. jaanuari seisuga oli 83 882 inimest ehk 6,26% elanikkonnast. Ravikindlustamata isikute arv on Eestis järjekindlalt vähenenud, kuid nende osakaal elanikkonnas võrrel-des teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on suhteliselt kõrge. Siiski on Eesti viimaste aastate trend alates 2004. aastast olnud selgelt positiivne.

Peamised põhjused ravikindlustuse mitteomamiseks on järgmised: 1) mittetöötavad ja seejuures Töötukassas töötutena registreerimata isikud – see grupp moodustab val-dava enamiku;

2) isikud, kes on osaliselt hõivatud tööga, kuid ei maksa makse (hinnanguliselt ligi 25% sihtgrupist), sh ümbrikupalga saajad, maksuvõlglastest FIE-d, isikud, kes saavad oma tulu töötades välismaal ja/või on ravikindlustusega kaetud välismaal;

3) dividendidest elatuvad ja teised isikud, kelle tulu ei ole sotsiaalmaksuga maksustatav.

2004 2005 2006 2007 2008 20102003200220012000

1600

1400

1200

1000

800

600

400

200

0


42


Joonis 5.5 Ravikindlustusega kaetud inimeste osakaal elanikkonnas

Allikas: Haigekassa. Andmed on aastate lõikes 1. jaanuari seisuga

Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 raames on aastaks 2012 püstitatud eesmärk saavutada ravi-kindlustusega kaetus 99%, mille saavutamine nõuab ravikindlustuse laiendamist hetkel katmata sihtrüh-madele.

VALITSUSE TEGEVUSED

Vabariigi Valitsuse 2007.–2011. aasta tegevus-programmis sotsiaal- ja tervisepoliitika raames seatud eesmärgid jagunevad laiemalt kolme valdkonda: pensionisüsteemi edasiarenda-mine, sotsiaalhoolekandesüsteemi ja puudega inimeste tööhõive edendamine ning tervisepo-liitika.

2007. aastal muudeti pensionide indekseeri-mise korda. Varasem liiga konservatiivne indeks ei taganud pensionäridele piisavat elatustaset ning pensionide asendusmäär langes, mis-tõttu tuli seni teha ka täiendavaid ühekordseid pensionitõuse. Varasem indeks koosnes 50% ulatuses sotsiaalmaksu laekumise kasvust ja 50% ulatuses tarbijahinnaindeksi tõusust. Uue

indeksi komponendid on samad, kuid osakaalud vastavalt 80% ja 20%. Selle muudatuse tulemusel ei ole järgmistel aastatel vaja teha täiendavaid ühekordseid pensionitõuse ning vanaduspensionide kasv on paremini kooskõlas üldise sissetulekute suurenemisega Eestis.

Tegevusprogramm püstitas rida eesmärke puuetega inimeste tööhõive soodustamiseks. Tööhõive eden-damisele panustas enim 2007. aasta lõpus Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud ning Riigikogus vastu võe-tud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muudatused. Muudatustega loodi uue toetuse liigina töötamistoetus, mis aitab töötavale puudega inimesele kompenseerida tööga seotud lisakulutused (nt transpordikulud, suurem vajadus abilise või abivahendi järele jms). Seadusemuudatuse tulemusena tõu-

2004 2005 2006 2007 2008 20092003200220012000 20112010

96,5

96,0

95,5

95,0

94,5

94,0

93,5

93,0

92,5

92,0

93,4 93,493,9

94,7

94,194,4 94,5

95,2

96,0

95,6

95,2

93,7

Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 raames planeeritud tegevused toetavad tervena elatava eluea pikenemist ning tervislike eluviiside propa-geerimist.

Tervishoiusüsteemi infrastruktuuri arendamiseks on investeeritud 2,2 miljardit krooni.

Pensioniea tõstmine toetab aktiivset vananemist ja pensionisüsteemi jätkusuutlikkust pikemas pers-pektiivis.

Hoolekandeasutuste hooldusteenuseid on edasi arendatud ning teenuste pakkumist on muudetud oluliselt kvaliteetsemaks.

Aktiivsete tööturumeetmete pakkumist on laienda-tud ka töötavatele puuetega inimestele, soodusta-des seeläbi nende hõives püsimist.


43


sid 2008. aastal ka tööealiste puuetega inimeste igakuised sotsiaaltoetused 30%. 2008. aastal kiitis Vaba-riigi Valitsus heaks seadusemuudatustest tulenevad määruse muudatused. Samuti on puuetega inimeste tööhõive edendamiseks sotsiaalminister kinnitanud mitmed ESF programmid, mille rakendamisega 2008. aasta alguses alustati. Nimetatud tegevused aitavad otseselt kaasa puudega inimeste tööhõive määra tõstmisele.

Vabariigi Valitsus võttis 17. augustil 2008. a vastu rahvastiku tervise arengukava 2009–2020, millega sea-takse Eesti riigi strateegilised eesmärgid tervisepoliitikas. Arengukava keskne eesmärk on tervena elatud eluea pikenemine ning haiguste ja varase suremuse ennetamine. Esimesed kokkuvõtted kava elluviimisest näitavad, et seni on suudetud hoolimata eelarvetasakaalu survetest tervishoiusektoris tehtud muudatus-test säilitada rahvastiku rahulolu tervishoiuteenustega. Positiivne on suremuse üldine ja eriti liiklussur-made langus, aga ka näiteks alkoholi tarvitamise vähenemine. Muret teeb siiski mõningane enesetappude arvu kasv ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse vähenemine. Väga oluline on rahvastiku terviseks suuna-tud meetmete elluviimisega jätkamine, et majanduskriis ei tooks vaesusriski kasvu kaudu kaasa negatiiv-seid mõjusid rahvastiku tervisele.

2007. aastal loodi tervishoiuteenuste korraldamise seadusega õiguslik alus e-tervise süsteemi väljatöö-tamisele ja rakendamisele. E-tervise moodulid (digitaalne registratuur, digitaalne haiguslugu, digitaalne retsept, televisiit, ühiskasutuses pildipank jne) rakendatakse järk-järgult. 2010. aastaks on juba rakendunud digitaalne haiguslugu ja digitaalne retsept.

Tervishoiu infrastruktuuri arendamiseks on Sotsiaalministeeriumil planeeritud vahendeid kogumaksu-musega 2,2 miljardit krooni. Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimiseks investeeritakse 3 aktiivravihaigla (ümber- ja juurdeehitus Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ning juurdeehitused Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Ida-Viru Keskhaiglas) infrastruktuuri kokku 1 724 800 000. Õendus- ja hooldusteenuste infra-struktuuri arendamise raames on kavas investeerida 21 hooldusravi teenust pakkuva haigla infrastruktuuri 431 200 000 krooni. Investeeringute tulemusena paraneb kesk- ja piirkondlike haiglate ning hooldus- ja õendusabi osutamiseks vajalik infrastruktuur juurdeehituste ja rekonstrueerimiste tulemusena, tõuseb teenuste kvaliteet ja ressursside optimaalne kasutamine.

Puuetega inimeste tööhõive suurendamiseks on puudega töötutele osutatavate tööturuteenuste valikut oluliselt laiendatud. Näiteks on võimalik tööandjale puudega inimesele töökoha kohandamiseks kulunud vahendid hüvitada kuni 100%. Muu hulgas on võimalik erilahenduste all viia läbi tegevusi, mis võimaldab puudega inimesele olemasolevaid tööturuteenuseid paindlikumalt osutada. Ka töötavatele puudega ini-mestele osutatakse tööturuteenuseid – eesmärgiga ennetada töötuks jäämist. Uue teenusena on 2010. aastast võimalik puudega inimese tööle aitamisel rakendada individuaalse tööle rakendamise toetamist.

ERF kaasabil suunati riiklike hoolekandeasutuste reorganiseerimiseks 570 miljonit krooni, millest ERF-i toetus moodustab 490 miljonit krooni. Meetme eesmärgiks on tagada lastele ja psüühiliste erivajadus-tega inimestele paremad elamise, töötamise ja õppimise tingimused. Meetme raames reorganiseeritakse kokku 8 lastekodu, mille lapsed saavad senisest oluliselt paremad perekesksed elamistingimused. Samuti reorganiseeritakse 6 erihooldekodu, ka sel puhul lähtutakse perekesksest mudelist. Kokku ehitatakse 95 peremaja, millest igaüks majutab keskeltläbi 8–10 hoolealust. Alates 2010. aasta 1. aprillist rakendus uus sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR), mis annab sotsiaaltöötajatele senisest paremad võimalused aidata abivajavaid isikuid, sh teha juhtumipõhist sot-


44


siaaltööd. Uue infosüsteemi peamisteks eelisteks seni kasutatud süsteemi ees on üleriigilisus, juhtumi-tööd toetav nüüdisaegne infotehnoloogiline lahendus ning võimalus kasutada x-tee päringuid vajalike andmete saamiseks teistest riiklikest registritest. Klientide ja menetluste ajaloo säilimine ühtses andme-kogus võimaldab kliendi abistamisel teha teadlikumaid ja täpsemini sihitud otsuseid, mis salvestuvad elektroonilistes menetlustoimikutes. Süsteemi liidestumine teise riiklike registritega ning keskkondadega vähendab kliendi koormust vajalike dokumentide kogumisel ja esitamisel, samuti on tulevikus võimalik kliendil jälgida oma andmeid ning vajaduse korral ka pöördumisi teha kodanikuportaali vahendusel. Keskse andmekogu kasutuselevõtt aitab ühtlustada ning arendada sotsiaalvaldkonnas kasutatavat ter-minoloogiat ja tööprotsesse, mis pikemas perspektiivis peaks tõstma ja ühtlustama sotsiaaltöö kvaliteeti riigis.


Järgnevatel aastatel on oluline jätkata rahvastiku tervise arengukavas kavandatud tegevuste elluviimisega eesmärgiga suurendada inimeste terviseteadlikkust ja vähendada enneaegseid haigusi ja surmajuhtu-meid. Tervisekäitumise ja tervisekahjude ennetamise valdkonnas on oluliseks ülesandeks võimaluste suu-rendamine tervislikuks käitumiseks ning kõigile rahvastikurühmadele juurdepääsu loomine tervislikule eluviisile. Selleks on oluline arendada suurema vajadusega rahvastikurühmade vajaduspõhist toetamist (nt allpool vaesuspiiri, piirkondlikult jne).

Võttes arvesse, et suurel osal töötutest puudub erialane kvalifi katsioon, mis omakorda raskendab nende töötute tööturule naasmist, on järgnevatel aastatel kavas keskenduda eeskätt kvalifi katsiooni tõstmisele suunatud meetmetele (tööturukoolitusele).

Oluline on jätkata pensionisüsteemi edasiarendamist, viia lõpule soodus-, väljateenitud aastate ja eri-pensionide reform ning leida lahendused tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi loomiseks ja fi nantseerimiseks.

Tervisekahjude ravis on järgnevatel aastatel vajalik tagada tervishoiusüsteemi fi nantsiline jätkusuutlikkus ning tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine. Jätkuvalt on prioriteetne HIV leviku vähendamine ning ravikindlustusega kaetuse suurendamine.


45

6. ENERGIAPOLIITIKA

ARENGUNÄITAJAD

Eesti energiasõltuvuse määr7 2009. aastal oli 24,6%. Eesti jaoks on oluline säilitada võimali-kult madal energiasõltuvus, seetõttu on võetud eesmärgiks säilitada viimase aja positiivne tase.

Energiasõltuvus näitab sisuliselt riigi sõltuvust imporditavatest energiaallikatest ja koos sel-lega ka sõltuvust imporditava energia hinnast ja varustuskindlusest.

Joonis 6.1 Energiasõltuvuse määr

Allikas: Eurostat (EL27), Statistikaamet (Eesti)

7 Arvestatakse energia netoimporti jagatuna energia kogutarbimisega.

6. ENERGIAPOLIITIKAValitsuse eesmärk energiapoliitika elluviimisel on Eesti energeetilise sõltumatuse ja selle kaudu riikliku julgeoleku tagamine ning Eesti ettevalmistamine põlevkivi kui ammenduva ressursi järkjärguliseks asendamiseks energiabilansis.

Eesti sõltuvus imporditavast energiast on tundu-valt madalam Euroopa keskmisest. Seni on Eesti suutnud oma elektrinõudluse Eestis toodetud elektriga ära katta.

Taastuvenergia osakaal lõpptarbimises on jõudsalt tõusnud ning 25% taseme saavutamine aastaks 2020 on reaalne.

2004 2005 2006 2007 2008 20092003200220012000

60

50

40

30

20

10

0

46,8

32,6 33,630,7

27,8 30,527,6

31,726,9

26,724,6

47,5 47,6 49 50,3 52,6 53,8 53,1 54,8

EestiEL27

Energiasõltuvuse määr (%)


46

6. ENERGIAPOLIITIKA

Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eesti energiasõltuvuse määr hetkel madal, mis tähendab väiksemat sõltuvust importkütustest. Suhteliselt suur energeetiline sõltumatus tugineb peamiselt põlev-kivi ja puitkütuste kasutamisele. Eesti kodumaiste energiaallikate osakaal primaarenergiaga varustatuses on üle 70%, millest 80% moodustab põlevkivi ning ligi 14% puitkütused. Ligikaudu 30% primaarenergiaga varustatusest moodustavad imporditud kütused, enamikus Venemaalt sissetoodud maagaas ning Leedust ja Venemaalt imporditud naftakütused. See tähendab, et Eesti on energiavarustatuses olulises osas sõltuv Venemaast.

Eesti eesmärgiks on aastaks 2020 saavutada taastuvenergia osakaaluks 25% lõpptarbimisest. 2010. aastal oli taastuvenergia osakaal juba eeldatavasti enam kui 20%8.

Eesti energeetika põhineb hetkel suures osas fossiilsetel kütustel ning energia tootmise ja kasutamise keskkonnamõju on suur. Taastuvenergeetika kasutamise osakaal näitab, mil määral oleme võimelised hak-kama saama, kui pole võimalik kasutada taastumatuid energiaallikaid. Samuti aitab alternatiivsete ener-giaallikate kasutamine kaasa Eesti energeetilisele sõltumatusele.

Joonis 6.2 Taastuvate energiaallikate osakaal energia lõpptarbimises

Allikas: Eurostat

Taastuvenergia osakaalu ning vastava eesmärgi saavutamise poolest asub Eesti võrreldes Euroopa Liidu keskmisega heal positsioonil. Seda olulisel määral tänu traditsioonilisele puidu kasutamisele energeeti-kas, sh kodumajapidamistes. Viimastel aastatel on edukad olnud taastuvenergia osakaalu suurendamisele suunatud toetusskeemid, mis kehtestati 2007. aastal vastu võetud elektrituruseaduse muudatustega ning tänu millele on lähiaastatel on oodata veelgi jõudsamat taastuvenergia osakaalu suurenemist.

8 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esialgne hinnang.

2004 2005 2006 2007 2008 Eesmärkaastaks

2020

2003200220012000

30%

25%

20%

15%

10%

5%

0%

18% 17,30% 16,10% 16% 16,1% 17,1%

25%

19,1%18,0%18,8%


47

6. ENERGIAPOLIITIKA

VALITSUSE TEGEVUSED9101112

Energiapoliitika kaudu on võimalik vähen-dada Eesti majanduse energiamahukust ning tõsta riigi konkurentsivõimet. Energiapoliitika struktuursed muudatused lubavad säilitada ja parandada Eesti keskkonnaseisundit ning tagada energiajulgeoleku.

Valitsus kinnitas 2009. aasta alguses uue ener-giamajanduse riikliku arengukava ja elekt-rimajanduse arengukava, mis mõlemad on suunatud energia varustuskindluse tagamisele ning energeetika keskkonnasõbralikkuse suu-rendamisele. Arengukava meetmed on suuna-tud energia varustuskindluse suurendamisele, energiasäästu edendamisele ja energeetika keskkonnasõbralikumaks muutmisele.

2010. aasta alguses tehti oluline samm elekt-rituru arendamisel, kui AS Eesti Energiast eraldati OÜ Põhivõrk ning uue nimega OÜ Ele-ring alustas tööd kui riigi omandisse kuuluv põhivõrguettevõte. OÜ Elering omanikuks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu riik ning ettevõtte ülesandeks on sõltu-matu süsteemihaldurina vastutada Eesti elekt-risüsteemi kui terviku toimimise eest. Muuda-tus aitab kaasa võrdse konkurentsi loomisele elektriturul, vajalike investeeringute tegemise võrgu arendamiseks ning ühtlasi täideti muu-datusega Euroopa Liidu kolmanda energiapaketi nõuded elektrituru vallas.

Alates 1. aprillist 2010 käivitus Eestis avatud elektriturg 35% ulatuses ning avati kauplemine elektri börsil. Muudatus puudutab aastas üle 2 GWh elektrit ostvaid suurtarbijaid, kellel on võimalus elektrienergia müüjat valida. Ülejäänud mahus avaneb elektriturg alates 1. jaanuarist 2013.

Valitsus kiitis 2010. aastal heaks Eesti taastuvenergia tegevuskava. Uue strateegilise dokumendi ees-märgiks on valdkonna terviklik arendamine ning Eestile Euroopa Liidu poolt seatud kohustusliku taastuv-energia eesmärgi saavutamise tagamine. 2009. aasta alguses võttis valitsus vastu veeseaduse ja sellega

9 Energiamajanduse riiklik arengukava kinnitatud Riigikogu 15. juuni 2009. a otsusega.

10 Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2009 korraldusega nr 74.

11 Kasvuhoonegaaside heite üle 20%-lise vähendamise võimaluste analüüs ja kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu hinda-mine [KOM(2010) 265].

12 Energia 2020: säästva, konkurentsivõimelise ja kindla energia strateegia [KOM (2010) 639].

Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 20209 ja Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 201810 vastuvõtmisega on loodud alus energiapolii-tika pikaajaliseks planeerimiseks.

Läbi viidi olulised muudatused elektriturul ees-märgiga tagada turu parem toimimine. Sõltumatu süsteemioperaatori loomisega eraldati elektrisüs-teemis põhivõrk jaotus- ja tootmistegevusest ning alates 1. aprillist 2010 käivitati avatud elektriturg 35% ulatuses.

Taastuvenergia peamised arengusuunad sätestati Eesti taastuvenergia tegevuskavas aastani 2020. Loodi seadusandlik baas tuuleparkide rajamiseks merre.

Energiasäästu eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused koondati arengukavasse „Energiasäästu sihtprogramm 2007-2013“. Käivitatud on mitmed olulised energiasäästupoliitika meetmed. Näiteks SA KredEx abil viiakse ellu korterelamute ener-giasäästu investeeringute meedet kogumahus 766 miljonit krooni.

Euroopa Liidu poliitika kujundamisel võib pidada oluliseks, et Eestile tähtis küsimus süsinikulekke ohust seoses elektri impordiga kolmandatest riikidest on kajastatud Euroopa Komisjoni teatises kasvuhoonegaaside vähendamise ja ülekandumise kohta11 ning EL pikaajalises energiastrateegias12. Teadvustatakse süsinikuleket kui ohtu Balti riikide energiajulgeolekule ja konkurentsivõimele. Eesti on huvitatud, et komisjon jätkaks selle teema analüü-simist ja probleemi teadvustamist.


48

6. ENERGIAPOLIITIKA

seonduvate seaduste muutmise seaduse, millega loodi varem puudunud merepõhja hõivamise õiguslikud alused tuuleparkide loomiseks avalikesse veekogudesse.

2007. aasta lõpus kinnitas valitsus energiasäästupoliitika elluviimist toetava arengukava „Energiasäästu sihtprogramm 2007–2013“. Käivitunud on mitmed olulised valdkonna meetmed nagu Euroopa Liidu struk-tuurivahenditest rahastatav korterelamute renoveerimislaenu programm, energiaauditite toetamise meede ning energiasäästlikkuse alase teadlikkuse tõstmise meede. SA KredEx koosseisu on loodud Kliima- ja Energiaagentuur.

Jätkunud on töö Eesti varustuskindluse parandamiseks ning ühenduste loomiseks Kesk-Euroopa võrku-dega, mille edukaks aluseks on olnud ka 2009. a keskel vastu võetud Läänemere energiaühenduste kava (Baltic Energy Interconnection Plan, BEMIP). Praegu on ainsaks ühenduseks teiste Euroopa võrkudega 2006. aasta lõpus valminud Eesti-Soome alalisvoolu merekaabel Estlink, mille ülekandevõimsus on 350 MW. 2009. a keskel andis valitsus loa teise merekaabli EstLink 2 rajamiseks, mida teostab OÜ Elering koostöös Soome põhivõrguettevõtte Fingrid Oyj-ga. 2010. a juulis tegi Euroopa Komisjon positiivse otsuse Majan-dus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi taotluse kohta rahastada kaabliühenduse rajamist 100 miljoni euroga. Ehitatava kaabli võimsuseks on 650 MW, mille tulemusena hakkavad Eesti ühendused Soomega olema kogumahus 1000 MW.

Valitsus käivitas energiatehnoloogiate programmi, mis aitab kaasa energiaallikate mitmekesistamisele (sealhulgas taastuvenergia osakaalu suurendamisele) ja tõhusamate energiatehnoloogiate kasutuselevõ-tule. 2008. aasta suvel kiideti heaks energiatehnoloogiate programmi programmdokument ning tegeldi ettevalmistustega meetmete rakendamiseks. Ühe energiatehnoloogiate programmi osana on näiteks ava-tud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) rakendatav T&A projektide toetamise programm. Enamik energiatehnoloogiate alla kuuluvaid programmisuundi on siiski alles ettevalmistus- ja avamisfaasis.


Järgnevatel aastatel tuleb jätkata vastuvõetud pikaajaliste arengusuundade elluviimisega. Kokku lepitud mahukad ümberkorraldused hõlmavad peamiselt elektritootmist, mis tuleb muuta keskkonnasõbrali-kumaks ning konkurentsivõimelisemaks, võttes arvesse kliimapoliitika mõju. Samal ajal on oluline hoida saavutatud energiasõltuvuse määra ning energiajulgeoleku eesmärgil jätkata ühtse Balti- ja Põhjamaade energiaturu väljaarendamist. Sellega peab kaasnema kogu majandusele positiivset mõju avaldav ener-giamahukuse vähenemine erinevates sektorites ning energiaefektiivsuse kasv. Eesmärgiks on saavutada tõhus ja mitmekesine energeetikasektor, sh efektiivselt toimiv ja stabiilne avatud elektriturg alates 1. jaa-nuarist 2013.

Suurt tähelepanu vajab energiasäästu poliitika kujundamine eesmärgiga vähendada ja tõhustada energia tarbimist erinevates sektorites. See hõlmab juba käivitunud korterelamute energiasäästu investeeringute jätkumist ning uute meetmete väljatöötamist nii kodumajapidamiste, tööstuse kui ka transpordisektori energiatarbe säästlikumaks muutmiseks.


49

7. KESKKONNAPOLIITIKA

ARENGUNÄITAJAD

Valitsuse jaoks on oluline tagada õhu kvali-teet. Selleks ei tohi välisõhku paisatavate saas-teainete heitkogus ületada teatud piirtaset. Peamise kasvuhooneefekti põhjustaja – süsi-nikdioksiidi (CO2) – ja happesademete tekita-jate – vääveldioksiidi (SO2) ja lämmastikoksiidi (NOx) – heitmed ei ole viimastel aastatel seda piirkogust ületanud.

Tabel 7.1 Keskkonnategevuskavas 2007-2013 seatud saasteainete piirtasemed

Õhusaaste kahjustab inimeste tervist, mõjutab loodusmaastike ja veekogude seisundit ning põhjustab kahjustusi ehitistele. Atmosfääri paisatud vääveldioksiid (SO2) ja lämmastikoksiid (NOx) muutuvad seal ühenditeks, mis atmosfäärist eraldudes sadenevad mullale ja veele, põhjustades nende hapestumist. Vää-veldioksiid tekib saastena peamiselt energeetikas ja muus tööstuses. Kliimat mõjutavatest gaasidest on kõige olulisem süsihappegaas (CO2), mida kõige sagedamini seostatakse kasvuhooneefekti tekkimisega. Kasvuhoonegaaside emissioon tuleneb peamiselt energia tootmisest ja kasutamisest, aga ka põllumajan-dusest, jäätmemajandusest ja tööstustegevusest. Eestis on peamiseks süsinikdioksiidi emissiooni allikaks põlevkivienergeetika.

Peamiselt tänu suurtele muutustele tööstusstruktuuris on Eestis kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heitkogused viimase aastakümne jooksul oluliselt vähenenud. Kasvuhoonegaaside suhtes Kyoto protokol-liga võetud eesmärk emissioonide vähenemiseks 8% aastaks 2012 võrreldes aastaga 1990 on Eestis mitme-kordselt täidetud. Süsinikdioksiidi heitmeid on võrreldes 1990. aastaga vähendatud ligi 60%. Vääveldiok-siidi heitmed on sama aja jooksul vähenenud 74% ja lämmastikoksiidi heitmed 59%.

7. KESKKONNAPOLIITIKAValitsuse eesmärk keskkonnapoliitika elluviimisel on tagada Eesti inimestele rahva püsimist toetav puhas ja looduslikult mitmekesine elukeskkond ning selle säilimine põlvest põlve.

Peamiste kasvuhoonegaasi (CO2) ja happesade-mete tekitajate (SO2, NOx) emissioonid on viimas-tel aastatel jäänud alla seatud piirtaseme.

Keskkonnakoormust on aidanud vähendada nõue-tekohaselt tegutsevate reoveepuhastite osakaalu suurenemine ja nõuetele mittevastavate prügilate sulgemine.

SaasteaineKeskkonnategevuskavas 2007–2013

seatud piirtase

Süsinikdioksiid (CO2)CO2 heitkogus energia tootmisel ei tohi ületada 2005. aasta taset

(19 313 tuhat tonni). Vääveldioksiid (SO2 ) 45 000 tLämmastikoksiid (NOx) 36 000 t


50


Sellegipoolest tuleb Eestil teha jõupingutusi süsinikdioksiidi emissiooni vähendamiseks. Euroopa Liit võttis 2008. aastal kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20% võrra võrreldes 1990. aastaga, mis tähendab täiendavaid vähendamiskohustusi ka liikmesriikidele. Selle saavutamise peamiseks vahen-diks on 2013. aastal uutel alustel käivituv Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem, kus senised riiklikud jaotuskavad asendatakse oksjonitega. Oksjonid peaksid tagama kõrgema heitmekvoodi hinna, mis omakorda suunaks ettevõtteid puhtamate tehnoloogiate kasutuselevõtule. Eestile tähendab see üht-lasi ka ümberkorraldusi põlevkivienergeetikas ning taastuvenergia osakaalu suurendamist.

Joonis 7.1 Välisõhku paisatavate ainete emissioon Eestis


Vee kvaliteedi parandamisele aitab kaasa nõuetekohaselt töötavate reoveepuhastite olemasolu. 2009. aastal oli nõuetekohaste reoveepuhastite osakaal13 78%. Aastaks 2012 peaks kõik üle 2000 inimekviva-lendi reostuskoormusega reoveekogumisaladel töötavad reoveepuhastid olema nõuetega vastavusse viidud.

Vee kvaliteeti mõjutab oluliselt heitvee kokkukogumissüsteemide olemasolu ja heitvee puhastamine enne selle keskkonda juhtimist. Tänapäeval juhitakse valdav enamik puhastamist vajavast heitveest veekesk-konda pärast puhastamist. Seega mõjutab heitvee reostuskoormust nõuetekohaselt töötavate reoveepu-hastite olemasolu.

Tabel 7.2 Nõuetekohaselt töötavate reoveepuhastite osakaal

Allikas: Keskkonnaministeerium* 2008. a kinnitati uued reoveekogumisalad, mistõttu puhastite üldarv on kasvanud

13 Üle 2000 inimekvivalendi reostuskoormusega reoveekogumisaladel nõuetekohaselt töötavate reoveepuhastite osakaal.

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009Üle 2000 inimekvivalendi reostus-koormusega reoveekogumisaladel nõuetekohaselt töötavate reoveepu-hastite osakaal

55% 52% 57% 58% 67% 60% 59% 67% 75%* 78%

2004 2005 2006 2007 200820032002200120001990 2009

300

250

200

150

100

50

0

LämmastikoksiidVääveldioksiid Süsinikdioksiid

35 000

30 000

25 000

20 000

15 000

5000

0

Vääv

eldi

oksii

d, lä

mm

astik

oksii

d

Süsin

ikdi

oksii

d

Õhku saastavate ainete emissioon (tuhat tonni)


51


Heitvee puhastamises on olukord viimastel aastatel paranenud ning puhastamata heitvee kogus on vähe-nenud. Olukorra paranemisele on kaasa aidanud reoveepuhastite rekonstrueerimine ja nende rajamise hoogustumine 2000. aasta paiku. Suurt rolli on mänginud ka Euroopa Liidu kaasrahastatud suured inves-teeringuprojektid, mille abiga on regioonides ajakohastatud ja rajatud uusi nõuetele vastavaid heitveepu-hastussüsteeme. Joogivee puhul on oluline jälgida nende tarbijate hulka, kes saavad ühisveevärgist nõue-tele vastavat joogivett. 2009. aastal oli vastav näitaja 72% ning 2013. aastaks peab see osakaal olema 100%. Valitsus jätkab veemajanduse infrastruktuuri arendamisse investeerimist ka edaspidi.

Põlevkivi kaevandamise maht 2009. aastal oli 12,6 mln tonni. Põlevkivi kasutamise arengukava seab aasta-seks põlevkivi kaevandamise piirmääraks 20 mln tonni.

Eesti energiaressurss põhineb olulises osas põlevkivil, mida kasutatakse peamiselt elektri ja sooja tootmi-seks ning põlevkiviõli valmistamiseks. 2008. a oli põlevkivi osakaal primaarenergiaga varustatuses 62% ja elektritootmisel 91%. Kuna tegemist on taastumatu maavaraga, tuleb selle varusid kasutada optimaalselt.

Joonis 7.2 Põlevkivi kaevandamine aastas


Statistika näitab, et põlevkivi tootmine on viimastel aastatel langenud ning seni on põlevkivi kaevanda-mise mahud jäänud alla 15 mln tonni aastas. Lähiaastate nõudlust põlevkivi järele mõjutab oluliselt elektri eksport, mis tulenevalt Ignalina tuumajaama sulgemisest on oluliselt suurenenud. Pikemas perspektiivis mõjutab põlevkivi nõudlust elektri tootmiseks Estlink2 merekaabli ning Soome uue tuumareaktori val-mimine, heitmekvoodi hinnad, taastuvelektri tootmismahud ning põlevkiviplokkide keskkonnapiirangud. Seega võib põlevkivi nõudlus konkreetsel aastal olla väga erinev, hakates oluliselt sõltuma elektrienergia turuhindadest, mida mõjutavad kõik eeltoodud tegurid.

2004 2005 2006 2007 200820032002200120001999 2009199819971996

20 000

18 000

16 000

14 000

12 000

10 000

8000

6000

4000

10 913

9602

9970 989410 513

12 608 11 736 12 349

11 977

13 992 13 70612 60512 86013 067

Põlevkivi toodang (tuhat tonni)


52


VALITSUSE TEGEVUSED

Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi toel on jät-kunud investeeringud elanikkonna kvaliteetse joogiveega varustatuse tagamiseks ning reo-vee kokkukogumiseks ja puhastamiseks. 2010. aasta 31. juuli seisuga on veemajanduse infra-struktuuri projekte rahastatud summas 5,2 mil-jardit krooni. Veepoliitika oluline samm on ka kõikide Eesti vesikondade veemajanduskavade kinnitamine 2010. aasta aprillis. Jäätmemajan-duse paremaks korraldamiseks ja jäätmehool-duse keskkonnasõbralikumaks muutmiseks kiitis valitsus 2008. aastal heaks riigi jäätme-kava 2008–2013. Jäätmekava põhieesmärk on jäätmete ladestamise vähendamine, jäätmete taaskasutamise suurendamine ning tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine, et nega-tiivne mõju keskkonnale oleks minimaalne. Kõik nõuetele mittevastavad prügilad on sule-tud õigeaegselt, sulgemise tähtaeg oli 16. juuli 2009.

Riigikogu kinnitas põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2008–2015, mis lisaks põlevkivi aastase kae-vandamismahu kindlaksmääramisele näeb ette rea meetmeid põlevkivi kaevandamise ja kasutamise efektiivsemaks muutmiseks ning keskkonnamõju vähendamiseks (sh mõju vee- ja välisõhu kvaliteedile). Sealhulgas on kavas teha uuringuid kaevandamismahu optimeerimiseks, põlevkivialaseid rakendusuurin-guid ja tootearendusi, põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnatasude põhimõtete ülevaatamist, põlevkivimaardlate põhjaveevarude ja ala kaevandamistundlikkuse hindamist, kaevandatud alade taaska-sutusse võtmise nõuete seadmist, kaevandajate sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnakaitse kohustuste fi kseerimist jne.

Keskkonnaministeeriumi haldusala ümberkorraldused viidi läbi 2009. aasta veebruaris keskkonnateenis-tuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse ühendamisega Keskkonnaametiks. Keskkonnaameti tegevusvaldkond on riigi keskkonna- ja looduskaitse ning -kasutamise ja kiirgusohutuse poliitika ja prog-rammide ning tegevuskavade elluviimine. 2010. aasta alguses alustas tegevust Keskkonnateabe Keskus, ühendades varasemad kaks asutust - Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse ning Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse. Keskkonnateabe Keskuse tegevusvaldkond on asjakohaste, usaldusväärsete ja võrreldavate andmete kogumine, töötlemine, analüüsimine, avalikustamine ja aruandluse esitamine Eesti keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite kohta ning asjaomaste andmekogude pidamine.

2007. aasta novembris kiitsid Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse komisjoni (HELCOM) riigid heaks Läänemere tegevuskava aastateks 2008–2011, mille rakendamiseks Eestis koostati Läänemere tegevuskava rakendamise plaan 2008–2011. Läänemere tegevuskava pikemaajalisemaks eesmärgiks on kõigi suure-mate merekeskkonna probleemide lahendamise aastaks 2021. Tegevuskava keskendub sellistele teemadele nagu merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, ohtlike ainete merre sattumise piiramine ning erineva merelise tegevuse korraldamine (laevaliiklus, mereõnnetused, laevadelt pärinev reostus jm).

Investeeringute toel arendati vee- ja jäätmemajan-duse infrastruktuuri. Vastu võeti riigi jäätmekava 2008–2013.

Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2008–2015 kinnitamisega pandi alus põlevkivi kui ammenduva maavara säästlikule kasutamisele. Arengukava määrab kindlaks põlevkivi kaevandamise aastased piirmäärad ning on suunatud põlevkivi kasutamise ja kaevandamise efektiivsemaks ja keskkonnasõbra-likumaks muutmisele.

Läbi viidi Keskkonnaministeeriumi haldusala ümberkorraldused, mille tulemusena loodi Kesk-konnamet, kelle pädevuses on keskkonna-, loodus-kaitse- ja kiirgusohutuse poliitika elluviimine.

Läänemere kaitse koostöö tõhustamise eesmärgil lepiti 2007. aastal kokku Läänemere tegevuskava aastateks 2008–2011.

Metsaressursi tõhusale kasutamisele ja metsapo-liitika pikaajalisele kujundamisele pandi alus Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 vastuvõtmi-sega 2010. aastal.


53


Metsapoliitikas oli oluliseks etapiks Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 heakskiitmine Riigikogus 2011. aasta alguses. Arengukava seab eesmärgiks metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning mitmekesise ja tõhusa kasutamise. Olulisemad pikaajalist planeerimist vajavad valdkonnad on metsasektori ettevõtete konkurentsi- ja kohanemisvõime tagamine, investeeringute suurendamine metsamajandusse ning tea-dus- ja arendustegevusse. Tõhustamist vajab erametsade majandamine. Samuti tuleb tähelepanu pöörata metsade säilimise tagamisele elu- ja looduskeskkonnana ning metsas puhke- ja vaba aja veetmise võima-luste mitmekesistamisele.

2008. a detsembris kiitis Vabariigi Valitsus heaks ettepaneku koostada looduskaitse arengukava aastani 2020. Arengukava eesmärk on tagada looduskaitsealase tegevuse vajalik detailsus ning süstemaatiline planeerimine ja ressursside kasutamine, vältides seejuures liikide või elupaikade kadu ja elukeskkonna hal-venemist ning tagades looduskaitse efektiivsuse. Looduskaitse arengukava aastani 2020 plaanitakse val-mis saada 2011. aasta esimeses pooles.


Viimastel aastatel on väga edukad olnud Euroopa Liidu vahendite toel toimunud investeeringud vee- ja jäätmemajanduse. Nõuetekohaselt töötavate reoveepuhastite osakaal on tõusnud ning suletud on kõik nõuetele mittevastavad prügilad. Sellele vaatamata tuleb lähiaastatel jätkata investeeringuid veemajan-dusse eesmärgiga tagada joogivee vastavus nõuetele, säilitada pinnavee, põhjavee ja merekeskkonna hea seisund. Jätkusuutliku veemajanduse tagamiseks tuleb analüüsida ka keskkonnatasude seadust, et veetee-nuse kasutamise kulud võtaksid arvesse jätkusuutlikkuse printsiipi.

Rahvastiku keskkonnateadlikkus on jätkuvalt mõõdukas ning eestlased kalduvad keskkonnateadlikult toi-mima pigem siis, kui sellest tuleneb otsene majanduslik kasu.14 Keskkonnateadlikkus vajab edendamist põhjusel, et tegemist on kõikide keskkonnaeesmärkide saavutamist toetava teguriga. Keskkonnaharidus vajab ümberorienteerimist säästvat arengut toetavaks hariduseks, mis käsitleb looduse tundmise kõrval ka keskkonda mõjutavaid majanduslikke, kultuurilisi ja sotsiaalseid aspekte.

Maavarade poliitikas on vaja suurendada riigi rolli riigi huvist tulenevate ülesannete täitmiseks. Kui praegu on uute maavarade uurimine täielikult arendajate ülesanne, siis riigi rolli suurendamine maavarade uurin-gute suunamisel ja läbiviimisel võimaldaks tagada riigi strateegiliste eesmärkide edukama täitmise ning edendada keskkonnasäästlikumaid kaevandamistehnoloogiaid.

Keskkonnakorralduse vallas on olulises osas välja kujunenud keskkonnatasude süsteem. Jätkub maksusüs-teemi uuendamine ja ökomaksureformi põhimõtete rakendamine eesmärgiga enam väärtustada loodus-varasid ja keskkonda. Edendada tuleb keskkonnajuhtimissüsteemide kasutuselevõttu ning välja arendada ökoinnovatsiooni põhimõtted.

14 Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring, mai 2010. Tellija: Keskkonnaministeerium (teostaja Turu-uuringute AS).


54

8. MAAELU, REGIONAAL- JA INFRA-STRUKTUURI ARENDAMISE POLIITIKA

ARENGUNÄITAJAD

Maakondade keskmise elatustaseme võrdlusVõrreldes regionaalseid erinevusi inimeste ela-tustasemes mõõdetuna palgatöötaja keskmise brutotuluna, ilmneb, et Eesti elanike sissetu-lekute regionaalsed erinevused on viimastel aastatel vähenenud ( joonis 8.1). Kõrgeima kesk-mise sissetulekutasemega maakonna (Harju-

maa) palgatöötaja teenitud tulu on kahanenud 2004.–2009. aastal 115,7%-lt Eesti keskmisest 113%-ni aas-tatel 2008 ja 2009. Samal ajal kõige madalama sissetulekuga maakondades (Ida-Virumaa ja Valgamaa) on keskmine palgatööst teenitud tulu Eesti keskmise tasemega võrreldes suurenenud.

Joonis 8.1 Palgatöötaja kuu keskmise brutotulu maakondlikud erinevused 2004–2009


8. MAAELU, REGIONAAL- JA INFRA-STRUKTUURI ARENDAMISE POLIITIKAValitsuse eesmärk valdkonnas on tagada Eesti piirkondi ühendava infrastruktuuri vastavus vajadustele ning maapiirkondade kõrge elukvaliteet ja hästitasustatud töökohtade juurdekasv maal.

Sissetulekute regionaalsed erinevused on alates 2000. aastate algusest küll vähenenud, aga vahed on siiski märkimisväärselt suured.

Maapiirkondade infrastruktuuri kvaliteeti iseloo-mustav tolmuvaba kattega teede osakaalu näitaja on alates 2002. aastast selgelt paranenud.

2004 2005 2006 2007 2008 2009

16 000

14 000

12 000

10 000

8000

6000

4000

2000

0

Kogu EestiHarju maakondIda-Viru maakondValga maakond


55


Kogu Eestis aset leidnud üldise töötuse kasvu taustal globaalse majanduslanguse tingimustes on regio-naalsed erinevused tööhõives Eestis sel ajal pigem kahanenud ( joonis 8.4). Perioodil 2004–2009 on kõr-geima maakondliku tööhõive määraga maakonna Harjumaa vastav näitaja pisut lähenenud Eesti kesk-mise tööhõive määra tasemele. Madalamate maakondlike tööhõive määra näitajad on lähenenud Eesti keskmisele hõive määrale viimase 3 aasta jooksul. Siiski tuleneb selline piirkondlike erisuste tasandumine eeskätt sellest, et tööhõive määr on langenud Harjumaal lihtsalt mõnevõrra suuremas ulatuses kui seda madalama hõivemääraga maakondades. Absoluutsed erinevused hõivatuses on tänaseni küllalt suured (62,9% Harjumaal ja 42% Põlvamaal).

Joonis. 8.2 Tööhõive määra maakondlikud erinevused 2000–2009


Tolmuvaba kattega riigiteede osakaalMaapiirkondade infrastruktuuri kvaliteet on üks olulistest tasakaalustatud regionaalse arengu eeldustest. Üks peamisi eesmärke infrastruktuuri arendamisel maapiirkondades on vähendada kruusateede ning suu-rendada tolmuvaba kattega teede osakaalu.

Joonis 8.3 Kruusateede ja kattega teede osakaal riigi valduses olevates maanteedes

Allikas: Maanteeamet

2004 2005 2006 2007 2008 20092003200220012000

90

80

70

60

50

40

30

Kogu EestiHarju maakondIda-Viru maakondJõgeva maakondPõlva maakond

2004 2005 2006 2007 2008 20092003200220012000

100%

90%

80%

70%

60%

50%

40%

30%

20%

10%

0%

51,6 51,6 51,8 52,3 52,8 54,8 56,8 58,8 60,1 61,8

48,4 48,4 48,2 47,7 47,2 45,2 43,2 41,2 39,9 38,2Kattega teede %Kruusateede %


56


Katete ehitamine kruusateedel sõltub otseselt investeeringute mahust, mida Maanteeameti tee-ehituse eelarves ette nähakse. 2008. ja 2009. aastal on jätkatud investeeringuid sellises mahus, mis võimaldab märkimisväärses ulatuses kruusateid muuta tolmuvabaks (kuigi rahalised mahud olid varasemate aastate eelarvetega võrreldes natuke väiksemad) ja kattega teede pikkus suurenes 2009. aasta jooksul 265 km võrra.

Lähemal ajal on kruusateede asfalteerimise vahendite suurendamine keeruline, kuna mitmed suured investeeringud jätavad väiksematele tee-ehituse objektidel senisest vähem vahendeid ning arvestades mootorsõidukikütuste aktsiisist laekuvate summade prognoosi, ei ole tee-ehituse eelarve suurenemine nii kiire kui 2006. ja 2007. aastal.

Rongireisijate arvKeskkonnasõbraliku transpordi edendamine on valitsuse üks eesmärkidest ning rongiliiklus on hea korral-duse juures ka üks mugavamaid ja kiiremaid viise linnadevaheliseks liikumiseks.

Reisirongi kasutajate arv on Eestis viimastel aastatel püsinud suhteliselt stabiilsena, langedes veidi enam majanduslanguse mõjul 2009. aastal, mis ulatus ka 2010. aastasse. Reisirongiteenuse kvaliteeti on riik järgnevatel aastatel tegemas märkimisväärseid investeeringuid, kui soetatakse nii uusi elektri- kui ka dii-selronge. Samuti on reisirongiliikluse dotatsioonid püsinud suhteliselt stabiilsetena ning võrreldes bussit-ranspordi ja praamiliikluse toetustega märkimisväärselt tagasihoidlikumalt kasvanud.

Joonis 8.4 Reisirongi kasutajate arv Eestis

Allikas: Statistikaamet, MKM

VALITSUSE TEGEVUSED

Erinevate piirkondade ühendusvõimaluste parandamine oluliste keskustega on üks valitsuse prioriteeti-dest. Seeläbi parandatakse ka Tallinnast kaugemal olevate piirkondade elanike mobiilsust ja võimalusi töö-tada ning tegeleda ettevõtlusega. Lisanduvate kütuseaktsiisist laekuvate maksutulude ja perioodil 2007–2013 laekuvate Euroopa Liidu toetuste abil on võimalik rahastada mitmeid uusi infrastruktuuri arendusi Eestis. Euroopa Liidu toetusi on senisest enam suunatud ka omavalitsustele avalike teenuste kvaliteedi parandamiseks.

2004 2005 2006 2007 2008 2009200320022001 2010

6

5

4

3

2

1

0

1,2

1

0,8

0,6

0,4

0,2

0

Rongireisijate arv (miljonit reisijat) Dotatsioonid reisijakilomeetri kohta

milj

onite

s

kroo

nide

s


57


Valitsuse prioriteedid transpordi infrastruk-tuuri arendamisel on seotud ühistranspordi arendamisega (sh reisirongiliiklus), liiklusohu-tuse suurendamisega ning rahvusvaheliste transpordiühenduste parandamisega. Muu hulgas on esile tõstetud vajadust parandada suuremate maanteede ning rahvusvaheliste sadamate ja lennujaama vahelisi ühendusi.

Valitsus on fokusseerinud maanteevõrgustiku toetamisel rahvusvaheliste ühendusteede parandamisele ja otsustanud selleks toetada näiteks Tallinna–Tartu maantee ehitamist nel-jarealiseks Koseni. Lõpule on viidud 531 miljoni krooni maksnud Vaida–Aruvalla lõigu rekonst-rueerimine koos liiklussõlmede ehitamisega ning rajatud 493 miljoni kroonise mahuga Mäo ümbersõiduteed. Lisaks ehitatakse ja rekonst-rueeritakse Tallinna–Narva maanteel mitmeid lõike, näiteks valmis saanud 628 miljoni kroo-nise mahuga Kukruse–Jõhvi teelõigu ehitus ja rajatakse Haljala mitmetasandiline ristmik. Liiklusvoo sujuvamaks muutmiseks on otsusta-tud rahastada Tallinna ringtee, Ülemiste liiklus-sõlme ja Pärnu ümbersõidu rekonstrueerimist ning Tartu Ida ja Lääne ringteede ehitust.

Ühistranspordi valdkonnas on valitsus prioriteedina otsustanud investeerida reisirongiliikluse kvaliteedi tõstmisse. Valitsus otsustas rahastada Eestis tegutsevatele reisirongiliikluse operaatoritele uue veeremi soetamist kogumahus 1,1 miljardit krooni ja diiselveeremi kapitalirenti mahuga ligi 2 miljardit krooni, raud-tee rekonstrueerimist Rail Baltica trassil (Tallinna–Tartu lõik) 650 miljonit krooni ning rongiooteplatvor-mide ajakohastamist enam kui 200 miljoni krooniga. Lõpule viidi Tartu–Valga lõigu rekonstrueerimistööd mahus 623 miljonit krooni. Nende investeeringute kaasabil peaks 2011. aastal tõusma reisirongiliiklus kva-litatiivselt uuele tasemele, mis tähendab muu hulgas seda, et olulistel raudteeliinidel (Tallinn–Narva ja Tallinn–Tartu) saaks rongiga liigelda kiirusel 120 km/h. Lisaks on toetatud Koidula raudteepiirijaama ehi-tusprojekti 925 miljonit krooniga. Suuremaid investeeringuid on otsustatud eraldada veel elektriraudtee kontaktvõrgu rekonstrueerimisse summas 232 miljonit krooni ning raudteelõikudesse Türi–Viljandi 200 miljonit krooni ning Keila–Riisipere/Paldiski/Klooga rand samuti 200 miljonit krooni.

Ühistranspordi (sh raudteetranspordi) mugavamaks kasutamiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumi eestvedamisel loodud kogu Eestit kattev sõiduplaanide ja reisiplaneerimise infosüsteem. Ühistranspordi kvaliteedi ja kasutatavuse parandamiseks on prioriteediks seatud ka erinevate sõiduplaa-nide ühildamine, st erinevate transpordiliikide sõiduplaanide koostamisel hakatakse lähtuma ümberistu-misvõimalustest ühelt transpordiliigilt teisele. Eesmärk on tõsta ühistranspordi populaarsust ning seeläbi vähendada sõiduautode kasutamise osakaalu riigisiseses transpordis. Selleks, et võimaldada Eestis rah-vusvaheliselt head konkurentsivõimet omavates sadamates logistikateenuste osutamist senisest veelgi paremini, laiendatakse Muuga sadama idaosa, milleks on eraldatud 1,36 miljardit krooni.

Kohalike avalike teenuste osutamiseks vajaliku infrastruktuuri arendamiseks on eraldanud valitsus igal aastal üle miljardi krooni.

Infrastruktuuri tehtud investeeringute tulemusel on reisirongide liikumiskiirus 2011. aasta lõpuks pikematel liinidel 120 km/h ning uute rongide soe-tamiseks on eraldatud ligi 3 miljardit krooni.

Valitsus on algatanud rahvusvaheliste transpordi-ühenduste parandamise, otsustades rekonstruee-rida mitmed pudelikaelad, sh Tallinna ringtee, Üle-miste liiklussõlm ja Pärnu ümbersõit, ning alustada Tartu Ida ja Lääne ringteede ehitust.

Tallinna–Tartu maantee arendamisel on eesmärgiks seatud neljarealise maantee ehitamine Tallinnast Koseni, kuid ehitustöid pole suudetud esialgse aja-kava järgselt alustada, samas on Mäo ümbersõidu ehitustööd kavakohaselt lõppenud.

Lennuühenduste parandamist on valitsus otsusta-nud toetada turvateenuste ja regionaalsete lennu-jaamade kaudu 65 miljoni krooniga, võimaldades langetada Tallinna lennujaama tasusid.

Alustatud on kogu Eestit katva kiirele internetile juurdepääsu võimaldava lairibavõrgu väljaehita-mist.


58


Seoses regioonis üha tiheneva konkurentsiga rahvusvahelisi lennuühendusi pakkuvate lennujaamade vahel asus valitsus pakkuma Tallinna lennujaama tegevusele täiendavat tuge turvateenuste ning regio-naalsete lennujaamade kaudu 65 miljoni krooniga aastas. Juba on valminud Tartu lennujaama rekonst-rueerimistööd kogumahuga 131 miljonit krooni.

Euroopa toetusmeetmete kiire rakendamine kriisiajal aastatel 2008–2010 mahus ligi 1,03 mld krooni aas-tas aitas tagada kolme aasta jooksul vähemalt 3000 töökoha säilimise. Erinevate regionaalarengu toe-tuste tulemusena on muu hulgas rajatud või renoveeritud (või on projekt käimas) mitmeid maapiirkon-dade olulisi avalikke teenuseid pakkuvaid hooneid:

67 kooli ja 51 lasteaeda; 34 sotsiaalteenuseid pakkuvat objekti; 41 vabaaja keskust ja spordiobjekti; 14 külastuskeskust, 6 spordikeskust (sh Tehvandi Turismi- ja Spordikompleks, Sõmerpalu motohall, Jõu-lumäe Tervise- ja Spordikeskus, Viljandimaa Tervisekeskus, Pirita ja Tamme staadion), 24 muuseumi, lisaks korrastatud rannaalad, väikesadamad, loomaaed, botaanikaaed; 14 tööstusala väljaspool Tal-linna; 7 kompetentsikeskust, mis loovad eeldused ettevõtluse arendamise aspektidele väljaspool Harju- ja Tartumaad. Eeskätt keskendutakse tegevustele, mis aitavad välja kujundada ettevõtlusele sobilikku toimekeskkonda, peamiselt maakondlike keskuste pinnalt. Lisaks ettevõtete toimekesk-konna stabiilsuse ja üldiste kasvutingimuste tagamisele peavad piirkonnad olema võimelised ette-võtetele üha enam pakkuma spetsiifi list oskusteavet, toimivat ja paindlikku tööturgu ning kvaliteet-set infrastruktuuri.

Lisaks eespool nimetatud suurematele investeeringutele on vajalike teenuste kättesaadavust parandatud või teostatud remonditöid 426 objektil summas 165 263 467 krooni, sh 78 koolis, 119 lasteaias, 135 vabaaja keskuses ja spordiobjektil, 94 sotsiaalobjektil.

Samuti on töökohtade säilimisele ja teenuste kättesaadavuse parandamisele maapiirkonnas kaasa aida-nud Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetmed, eelkõige majandustegevuse mitmekesistamisele, külade uuendamisele ja arendamisele ning kohalikule algatusele (Leader) suunatud meetmed, milleks on makstud välja 737,6 miljonit krooni. Toetust saab 545 maamajanduse mitmekesistamise projekti, mille abil on plaanis maaettevõtlusesse investeerida ligikaudu 1,3 miljardit krooni ja luua ligikaudu 900 töökohta. Külade uuendamiseks ja arendamiseks on toetatud 973 projekti, et investeerida ca 700 miljonit krooni, millest üle poole on suunatud seltsi- ja kultuurimajade ehitamiseks ning viiendik mängu- ja spordivälja-kute rajamiseks. Leaderi raames toimub üle 2500 projekti, millest enamik on suunatud majanduse ja maa-elanikkonna põhiteenustele, külade uuendamisele ja arendamisele, ettevõtete rajamisele ja arendamisele ning turismi soodustamisele.

Vee kättesaadavust või kvaliteedi parandamist on hajaasustuspiirkondades toetatud 2198 korral 5576 ini-mese jaoks ning liitumistasu toetusi on eraldatud 31 majapidamise ühendamiseks elektrivõrku.

Olulise regionaalpoliitilise sammuna on valitsus ühenduste parandamiseks väikesaartega rahastanud mitme väikesadama (sh Kuivastu, Virtsu, Rohuküla, Heltermaa, Kihnu, Piirissaare) rekonstrueerimist. Väike-sadamate rekonstrueerimiseks kinnitatud projektide eelarve on kokku enam kui 500 miljonit krooni. Samas investeeringute nimekirjas nähakse ette ka Kärdla, Kuressaare ja Kihnu lennujaamade rekonstrueerimise toetuseks enam kui 90 miljonit krooni.

Piirkondliku arengu üheks eelduseks on ka fi nantsiliselt tugevate omavalitsuse üksuste olemasolu. Juba 2000. aastal käivitati haldusterritoriaalseteks muutusteks vabatahtlik omavalitsuste ühinemise meh-


59


hanism, mis kehtib tänaseni. Selle toetusel on seitsme aasta jooksul toimunud 13 omavalitsuste ühine-mist (33 omavalitsust on ühinenud 13 omavalitsuseks). Haldusterritoriaalse reformi edendamiseks võttis Riigikogu 2008. aasta novembris vastu kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse muutmise seaduse, millega suurendati omavalitsuse liitumisel antavate riigipoolsete toetuste määrasid seniselt 0,75 kuni 1,5 miljonilt kroonilt 2 kuni 4 miljoni kroonini. Lisaks on jätkatud muude üksikute initsia-tiivide toetamist. Muu hulgas on antud rahalist abi nendele omavalitsustele, kes soovivad enne liitumise otsust või avalike teenuste ühist osutamist viia läbi vajalikke organisatoorseid ja avalikke teenuseid puu-dutavaid analüüse.

Alustatud on lairibavõrgu infrastruktuuri (EstWin) rajamisega, millega ehitatakse 2015. aastaks välja inter-netivõrk, mis võimaldab viia ülikiire interneti kõikjale Eesti maapiirkondadesse. Kogu Euroopa Liidus on võetud eesmärgiks likvideerida maa- ja linnapiirkondade digitaalse infrastruktuuri võimaluste erinevus-test tulenev lõhe. Maapiirkondade elanikkonnale ning ettevõtlusele vajalike teenuste loomiseks ja pak-kumiseks tehtava investeeringu suurus on riigi poolt esimeses etapis 300 miljonit krooni ning kokku 1,2 miljardit krooni.


Valitsus on algatanud uue üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ koostamise. Selle protsessi raames on või-malik seada sobivaim raamistik nii edasise piirkondliku arendamise suundadele kui ka peamiste trans-pordiühenduste arendamisele. Arvestades, et Eesti eri piirkondade panus riigi rikkuse kasvatamisse ei ole viimastel aastatel palju muutunud, tuleb tulevikus Eesti regionaalpoliitikas prioriteediks seada regionaal-sete/maakondlike tõmbekeskuste arendamine koos nende omavaheliste ja nende lähialade transpordi-ühenduste parandamisega. Avaliku teenuste viimine kvaliteetselt kõikidesse väiksematesse omavalitsus-tesse ei ole reaalne, aga peamistes linnalistes asulates (mis Eestis on geograafi liselt suhteliselt ühtlaselt jaotunud) on võimalik luua kõik vajalik mitmekesise kohaliku tootmise ja teenuste arendamiseks. Eraldi tähelepanu vajab ka senise kiire valglinnastumisega kaasnenud probleemide lahendamine ja selle nega-tiivsete mõjude vältimine edaspidi (tervikliku transpordikorralduse, infrastruktuuride ja teenuste planeeri-mise, õigusaktide muudatuste kaudu jmt).

Rahvusvaheliste analüüside ja riikide edetabelite põhjal on Eestis võrreldes teiste innovatsiooni-põhiste majanduse rühma kuuluvate riikidega üheks peamistest ülesannetest infrastruktuuri arendamine, sh too-nitatakse eraldi paremate rahvusvaheliste lennuühenduste loomist. Seetõttu tuleb järgnevatel aastatel kõrgendatud tähelepanu pöörata riigisisese transpordi kõrval ka rahvusvaheliste ühendusteede edasiaren-damisele, iseäranis lennunduses. Tähelepanu tuleb pöörata ka Euroopa tasandi ühendusteede arendami-sele ja tagada hea koostöö teiste Balti riikidega piiriülestes projektides osalemisel nii raudtee- kui ka maan-teetranspordi puhul.

Lisaks sellele saavad lähiaastatel oluliseks ettevalmistused ühistranspordisüsteemide ühendamiseks vaja-liku infrastruktuuri rajamiseks, näiteks Ülemiste terminal ja Lilleküla terminal, mis on olulised rongiliikluse sidumiseks linna ühistranspordiga. Samuti on oluline, kuidas edasi arendada rööbastransporti Tallinna lin-nas ja selle lähialadel.


60

9. PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA

ARENGUNÄITAJAD

Mittepõllumajanduslik ettevõtlus maalMittepõllumajanduslik ettevõtlus mitmekesis-tab majandustegevust maapiirkondades, aitab suurendada tööhõivet külades, alevites ja ale-vikes ning tõsta maainimese sissetulekut. Mit-tepõllumajandusliku ettevõtluse areng aitab kaasa ka sisemigratsiooni peatumisele, kuna pakub täiendavaid töökohti põllumajandus-sektori kõrval.

Joonis 9.1 Mittepõllumajanduslike ettevõtete osakaal maapiirkondade ettevõtete hulgas

Allikas: StatistikaametMärkus: Joonisel on mittepõllumajanduslike ettevõtete osakaalu arvestamisel kasutatud sekundaar- ja tertsiaarsektoris (st välja on arvatud põllumajandus, kalapüük, jahindus ja metsandus) tegutsevate ettevõtete arvu mittelinnalistes hal-dusüksustes, st hõlmab ka ettevõtteid, mis asuvad vallakeskustes ja alevikes.

Mitteprimaarsektoris ettevõtlusega tegelemine linnavälistes piirkondades on viimastel aastatel mõne-võrra kasvanud. Kasvanud on nende ettevõtete arv maapiirkondades, kes ei tegele põllumajanduse, kala-


Ettevõtlus maapiirkondades on muutunud mitme-kesisemaks – mittepõllumajanduslike ettevõtete osakaal maapiirkonnas on viimastel aastatel kasva-nud.

Kiirelt on kasvanud nii mahepõllumajanduslike ettevõtete arv kui ka mahepõllumajandusmaa pindala.

2004 2005 2006 2007 2008 2009

20 000

18 000

16 000

14 000

12 000

10 000

8000

6000

4000

2000

0

Ettevõtete arv Ettevõtete osakaal (%)

80%

70%

60%

50%

40%

30%

20%

10%

0%

9646

51,5% 53,0%

58,8%63,2% 65,2%

10 58213 175

15 251 16 29417 476

67,0%

Ette

võte

te a

rv

Ette

võte

te o

saka

al (%

)


61


püügi, jahinduse või metsandusega. Tõusnud on ka mittepõllumajanduslike ettevõtete osakaal kõikide maapiirkonna ettevõtete hulgas. Osa ettevõtjaid on jätkanud põllumajanduslikku tegevust, kuid selle kõr-val oma tegevust mitmekesistanud ka mittepõllumajanduslike tegevustega. Viimastel aastatel on Eesti u 23 000 põllumajanduslikust majapidamisest saanud mittepõllumajanduslikust tegevusest tulu 8,3%. EL27 vastav näitaja pole oluliselt kõrgem (9,9%).

MahepõllumajandusMahepõllumajanduse viljelemine aitab põllumajandust muuta keskkonnasõbralikumaks. Mahepõlluma-janduslik tootmine on keskkonnasäästlik taime- ja loomakasvatus, kusjuures mahepõllumajanduslikuks taimekasvatuseks loetakse ka mitteharitavatelt aladelt söödavate taimede ja seente kogumist. Mahepõl-lumajanduses eelistatakse siinse kliimaga kohastunud kohalikke taimeliike ja sorte ning loomakasvatuses põlis- ja kohalikke tõuge (näiteks eesti maatõugu veis, eesti hobune).

Joonis 9.2 Mahepõllumajandus Eestis


Alates aastast 1999 on toimunud mahepõllumajanduse kiire areng ettevõtete arvus ja maas. 2009. aasta lõpuks oli mahepõllumajanduse registris 1278 mahetootjat põllumajandusmaaga üle 95 000 hektari. Mahepõllumajanduse all olev põllumaa moodustas kogu kasutuses olevast põllumaast 2009. aastal üle 10%, mis näitab mahepõllumajandusmaa osa märgatavat kasvu võrreldes 2001. aastaga (2,3%). Ka võrrel-des teiste Euroopa riikidega, on mahepõllumajanduse all oleva põllumaa osakaal Eestis suhteliselt suur. 2010. aasta Euroopa Komisjoni poolt avaldatud Euroopa Liidu mahepõllumajandussektori analüüsi koha-selt oli 2008. aastal Euroopa riikides keskmiselt mahepõllumajanduse all 4,3% põllumajandusmaast ning Eesti jagas Rootsiga Austria järel teist ja kolmandat kohta.

2004 2005 2006 2007 2008 200920032002200120001999

1600

1400

1200

1000

800

600

400

200

0

Ettevõtete arv Mahepõllumajandusmaa (tuhat hektarit)

160

140

120

100

80

60

40

20

04

9,920,1

30,642,6 46

59,1

72,978,6 80,9

95,2

89

230

583

764 810

1013

1173 1211 1245 1278

369

Mah

etoo

tjate

arv

Mah

epõl

lum

ajan

dusm

aa (t

uhat

hek

tarit

)


62


VALITSUSE TEGEVUSED

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tulevikusuundade suhtes on valitsus läbirääki-mistel lähtunud toetusmäärade ühtlustamise ja turukorraldusmeetmete lihtsustamise ees-märkidest. Turukorralduse reformiks läbi viidud ÜPP tervisekontrolli raames jäi püsima otsus

piimakvootide kehtetuks muutmise kohta alates 1. aprillist 2015. a ning üleminekuajal nende suurenda-mine viiel aastal 1% võrra. Samuti määrati odra sekkumiskokkuostuks 0 t, jättes komisjonile võimaluse vaja-duse korral kokkuost avada, otsustati lõpetada energiakultuuride toetuse maksmine, muutus kehtetuks liikmesriigile kehtestatud teravilja kasvatamise baaspinnaga seotud põllukultuuride kasvatamise toetus. Juba varem ühtlustati toetusmäärad näiteks koolipiimaskeemis.

Täiendavaid otsetoetusi on valitsus maksnud vastavalt riigieelarve võimalustele, 2007.–2008. a praktili-selt maksimaalses määras, 2009. a üldises eelarvekärbete kontekstis suhteliselt väiksema vähendusega ja 2010. a ühena vähestest eelarveridadest kasvuga eelneva aasta suhtes. Aastatel 2007–2010 on määratud otsetoetusi ja täiendavaid otsetoetusi kokku 6,04 miljardit krooni, sh Euroopa Liidu vahendeid 3,56 miljar-dit krooni.

Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkondades toimub eelkõige läbi Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) meetme 3.1 Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas, mille eelarve on 1,1 miljardit krooni. Toetusi on määratud üle 50% ja välja makstud enam kui viiendiku ulatuses, mille abil plaa-nivad enam kui 500 toetuse saajat maapiirkonna ettevõtlusesse ka omalt poolt investeerida ligikaudu 1,3 miljardit krooni. Samuti aitab maapiirkonna ettevõtlust edendada MAK Leader-meede, mille raames on kohaliku algatuse läbi moodustatud 26 piirkondlikku tegevusgruppi, kes enda strateegiate rakendamise käigus on välja valinud ligikaudu 500 maaettevõtlusele suunatud projekti toetussummas u 100 miljoni krooni. Lisaks panustab maapiirkonna mittepõllumajanduslikku ettevõtlusesse ka EAS stardi- ja kasvutoe-tuse programm, mida rahastatakse 117,6 miljoni krooniga

Maaelanike hüveks on suurendatud ja parandatud nõuandeteenistuse ja konsulentide teenuse kvaliteeti. Praeguseks on nõuandesüsteemis 15 maakondlikku põllumajandusministri poolt tunnustatud nõuande-keskust (igas maakonnas) ning koordineeriv keskus. 1. jaanuarist 2010. a koordineerib Eesti põllu- ja maa-majanduse nõuandeteenistust Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES), mis tagab tootjatele kvaliteetse nõuande kättesaadavuse, koolitab konsulente, levitab riigi- ja teadusinfot. Kutsega konsulente on 207.

Riigi- ja erasektori koostöös on alates 2008. aastast taaskäivitatud looduskahjude kindlustustoetus põllu-majandustootjatele, millega kompenseeritakse sõltuvalt lepingu ulatusest ja riskide iseloomust 50–80% kindlustusmaksetest. Kindlustustoetust on makstud 2007.–2009. a 420 tuhat krooni. 2010. a on kindlus-tustoetust määratud 275,4 tuhande krooni ulatuses.

Asendustalunike teenistus käivitati 2007. a teisel poolaastal, pakkudes väikepõllumajandustootjatele teiste ettevõtetega võrdsed võimalused töö- ja puhkeaja korraldamiseks. Algselt võimaldas toetus asenda-mist kuni 28 puhkepäeva, millele 2008. a lisandus toetus haigestumise korral kuni 7 päeva ja 2009. a kuni 21 päeva. Aastatega on asendajate ja asendustundide arv kasvanud vastavalt 8 inimese ja 1909 tunni pealt üle 30 inimese ja ligikaudu 20 000 tunnini.

Aastatel 2007–2010 on põllumajanduse otsetoetusi ja nende täiendusi makstud üle 6 miljardi krooni.

Maapiirkondade ettevõtluse mitmekesistamisse on valitsus panustanud ligikaudu 1,5 miljardi krooniga.


63


Eestile iseloomuliku pärandmaastiku säilitamiseks on toetatud hajutatud ja ekstensiivset loomakasva-tust. Selleks makstakse 5-aastase loomade karjatamise kohustuse võtjatele kokku 340 miljonit krooni. Toe-tust on taotletud enam kui 100 000 looma kohta. Lisaks saavad Natura 2000 aladel asuvate poollooduslike koosluste soodsa seisundi hooldamiseks toetust enam kui 800 isikut, kes hooldavad enam kui 20 tuhat hektarit poollooduslikke kooslusi.

Laiemalt valitsuse keskkonnapoliitikaga seonduvalt toetatakse veel ka kasutuses mitteolevate ja taaska-sutuseks sobimatute põllumajanduslike hoonete lammutamist, metsa majandusliku väärtuse jätkusuut-likku parandamist ning töötlemisel lisandväärtuse tõstmist, kahjustatud metsa taastamist ja tulekahjude ennetamist ning loodusturismi arengut.

Tootjate omavahelise koostöö soodustamiseks on otsustatud rakendada meetmeid nii ühistegevuse alus-tamiseks, põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemisega seotud ühisinvesteeringute tegemiseks kui ka toetada investeeringuid, mis aitavad tootjarühmadel oma liikmete toodangut kokku koguda, ühiselt ladustada ja turustada ning seeläbi tugevdada põllumajandustootjate turujõudu ja konkurentsivõimet.

Eesmärgiga parandada maapiirkonna elukeskkonna atraktiivsust ja elukvaliteeti kohaliku aktiivsuse suurendamise, lairiba internetiühenduste kättesaadavuse tõstmise ja mittetulundussektori arendamise kaudu on eraldatud 844 miljonit krooni, mille abil on plaanis külade uuendamisse ja arendamisse inves-teerida kokku 1,4 miljardit krooni.

Tulumaksuseaduse muudatuse abil võimaldati alates 1. jaanuarist 2008. aastal füüsilisest isikust ettevõt-jatele, kes on metsakinnistute omanikud, sarnaselt omatoodetud põllumajandussaaduste realiseerijatele oma metsast saadud metsamaterjali müügitulust kuni 45 000 krooni täiendavalt maha arvata.

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) toob liitumiseelses analüüsis välja, et Eestilt võiks õppida uuenduslikke lähenemisviise kalanduspoliitikas, eelkõige turupõhist kalavarude majandamist ja püügisektori koondumist piirkondlikesse (tootja)organisatsioonidesse. Eestis tegutseb neli kalatoodete tootjate ühendust. Kolme kalapüügi tootjaorganisatsiooni kogutoodang moodustas Eesti kogutoodan-gust 2009. a kilus 95% ja räimes 86% ning vesiviljeluse tootjaorganisatsioon esindab üle poole Eestis kasvatatavast vikerforellist.


Põllumajandusmaa ressurss maailmas tervikuna on vähenemas võrreldes aset leidva rahvastikukasvuga. Eesti põllumajandusmaa ei kuulu hetkel kõige viljakamate muldadega alade hulka, aga potentsiaal on paranemas. Ääremaadel asuvate ja vähemväärtuslike maade sobivate kasutusviiside propageerimine aitab säilitada elukeskkonna väärtust. Tehnoloogiate täiendamise kõrval on oluline ka maakasutuse pikaajaline planeerimine. Seetõttu on prioriteediks põllumajandusmaade viljakuse säilitamine, põllumajandusmaa ressursi tootmispotentsiaali suurendamine.

Põllumajandusturg jääb arvatavasti ka lähitulevikus vähemalt osaliselt sõltuma toetustest. Kalurite jaoks on probleemiks piirangud, mis tulenevad kalavarude halvast olukorrast. Esmatootjad on turul sageli nõr-gemas olukorras väikeste struktuuriüksuste, infopuuduse ja killustatud tegutsemise tõttu. Tarneahela vähene läbipaistvus muudab keerukaks toimetuleku hinnakõikumistega. Seega on eesmärgiks põlluma-janduse esmatootjate ja kalurite positsiooni tugevdamine väärtusahelas.


64


Maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks on vaja maapiir-konna ettevõtlust mitmekesistada, mis omakorda aitab kaasa uute ja alternatiivsete töökohtade loomisele maapiirkonnas, kompenseerides efektiivsuse tõusuga põllumajandusest vabanevaid töökohti. Majandus-tegevuse mitmekesistamine ja kõrvaltegevuste olemasolu põllumajandustootjatel aitab muuta maa-piirkonda töökohana atraktiivsemaks, aidates kaasa eesmärgile tagada maapiirkondade tasakaalustatud areng. Baasteenuste maapiirkonnast kadumise tingimustes on oluline neile alternatiivsete pakkumisvii-side leidmine.


65

10. EESTI KEELE KAITSE POLIITIKA

ARENGUNÄITAJAD

Vabariigi Valitsuse üks peamine eesmärk on eesti keele kasutusala laienemine ning eesti keele kasutajaskonna kasv. Viimase rahvaloen-duse andmetel kasutab eesti keelt emakee-lena 67% rahvastikust ning mitte-eestlastest kasutab eesti keelt suhtluskeelena 37,4%. Eesti tööjõu uuringute (ETU) andmetest ilmneb sta-tistika eesti keele kasutamise kohta tööealise (vanuses 15–74 aastat) elanikkonna seas, keda on ligikaudu 1 040 000 inimest. Aastatel 2000–2009 on eesti keelt esimese kodukeelena kasutajate osakaal püsinud vahemikus 65–67% ja see näitab väikest tõu-sutendentsi.

2010. aastal läbi viidud lõimumise monitooringust ilmneb, et eesti keelt oskab enda hinnangul hästi või keskmiselt üle poole Eesti elanikest, kelle emakeeleks või peamiseks suhtluskeeleks on vene keel. Võr-reldes varasematel aastatel läbi viidud sarnase küsitlusega on venekeelse elanikkonna eesti keele oskus paranenud. Enda hinnangul hästi eesti keelt oskavate mitte-eestlaste arv on viimastel aastatel aga kasva-nud. Samuti on uuringu andmetel tihenenud eri rahvusest inimeste omavahelised kontaktid. Uuringust ilmneb, et olulisim motivaator eesti keele omandamiseks mitte-eestlaste hulgas on veendumus, et eesti keele oskus mõjutab oluliselt nende olukorda tööturul.

Eesti õppekeelega ja keelekümblusklassides õppivate eesti keelest erineva emakeelega õpilaste osakaal 2009. aastal oli 21,5% põhikooli õpilaste koguarvust. Majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava 2008–2011 kohaselt peaks see tase kasvama 26%-ni.

Eestikeelse õppe osa suurendamine muukeelses üldhariduskoolis aitab suurendada eesti keele kasutamist. Võrreldes 2005. aasta tasemega (17,9%) on põhihariduses eesti keelest erineva emakeelega õpilaste eesti-keelses õppes osalemises näha kasvutendentsi. 2009. aastal oli nimetatud näitaja tase 21,5%. Kokku õppis 2009. aastal üldhariduses 27 410 mitte-eesti emakeelega õpilast.

10. EESTI KEELE KAITSE POLIITIKAValitsuse eesmärgiks on teostada poliitikat, mis tagab eesti keele põhiseadusliku kaitse, selle kasutusala laienemise ning eesti keele kasutajaskonna kasvu.

Eesti keele oskus on mitte-eestlaste hulgas para-nenud, 37,4% mitte-eestlastest kasutab eesti keelt suhtluskeelena.

Üldhariduse tasemel on 37,8% mitte-eesti õpilas-test hõivatud eestikeelse õppega.


66


Tabel 10.1 Muu emakeelega õpilaste eestikeelses õppes osalemine põhihariduse tasemel


2009. aasta lõpuks oli keelekümblusprogrammiga liitunud 30 kooli ja 31 lasteaeda. Keelekümblusklassides õppis 4460 õpilast, lisaks õppis eesti õppekeelega koolides 5900 mitte-eesti emakeelega õpilast. Seega on üldhariduse tasemel 37,8% mitte-eesti õpilastest hõivatud eestikeelse õppega.

Lisaks põhikooli õpilaste eesti keele oskuse parandamisele on Vabariigi Valitsuse 2007.–2011. aasta tege-vusprogrammis ette nähtud venekeelsete koolide gümnaasiumiastme üleminek eestikeelsele aineõppele 60% ulatuses aastaks 2011. Üleminek algas 2007/2008. õppeaastal vähemalt ühe aine õpetamisega eesti keeles.

2010/2011. õppeaastal õpetatakse kõigis vene gümnaasiumides vähemalt 4 õppeainet eesti keeles. Üle 2/3 vene õppekeelega gümnaasiumidest õpetab eesti keeles rohkem aineid kui kohustuslik. Eesmärgiks on ala-tes 2011/2012. õppeaastast luua õpilastele võimalus õppida eesti keeles vähemalt viit kohustuslikku ainet ja kahte valikainet

VALITSUSE TEGEVUSED

Eesti keele säilimise kindlustamiseks muu-deti 2007. aastal Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulit ja sätestati, et lisaks eesti rahvusele ja kultuurile tuleb tagada ka eesti keele säili-mine läbi aegade.

Sellest põhimõttest lähtuvalt kiitis Vabariigi Valitsus novembris 2010 heaks „Eesti keele arengukava 2011–2017“. Arengukava näeb ette 13 meedet, mille elluviimine aitab tagada eesti keele kui riigikeele toimimise kõikides eluvald-kondades, selle arenguvõime ning tunnusta-tuse Eesti elanike ühise suhtluskeelena. Aren-

gukava käsitleb eesti keelekorraldust, eesti keele uurimist ja keelekogusid, eesti keele keeletehnoloogilist tuge, haridust ja eesti keele õpet (eestikeelset üldharidust, eesti keelt muukeelses üldhariduses, kutseha-riduses, kõrghariduses), eesti keele erikujusid (piirkondlikud erikujud, väliseestlaste eesti keel, viipekeel ja keeleliste erivajadustega inimeste keelekasutus), eesti keelt mitmekeelses maailmas, keeleseaduse täit-mise järelevalvet ja keeleteavitust.

Eesti kirjakeele normi defi neerimiseks ja ametliku keelekasutuse täpsustamiseks esitas Vabariigi Valitsus Riigikogule uue keeleseaduse eelnõu, mille Riigikogu kiitis heaks 23. veebruaril 2011. Uue keeleseadusega reguleeritakse eesti keele ja võõrkeelte kasutamist asjaajamises ja suhtluses, eesti keele oskuse nõudeid ja hindamist, riiklikku järelevalvet ning vastutust. Lisaks on seadusesse lisatud punkt, mille järgi ei pea eesti

2005 2006 2007 2008 200917,9% 19,1% 21,1% 21,7% 21,5%

Riigikogus on vastu võetud uus keeleseaduse eel-nõu, mis täpsustab eesti keele kasutust ametikee-lena.

Keelekümbluse metoodikat on edukalt rakendatud koolides ning laiendatud keelekümbluse prog-rammi ka lasteaedadesse.

Laiendati nende inimeste ringi, kelle eesti keele õppe kulud hüvitatakse tasemeeksami sooritamisel 100% ulatuses.

Laiendati eesti keele õppimisvõimalusi teistes riiki-des ning panustati eesti keele arendamisse.


67


keele tasemeeksamit sooritama inimesed, kes on sooritanud kutseeksami eesti keeles ning töötavad kut-setunnistusel märgitud kutsealal.

2009. aastal võttis Vabariigi Valitsus vastu määruse kohustusliku tööalase eesti keele oskuse tasemete kohta. Muudatuse rakendamise tulemusena on rohkem kui kahekordistunud eesti keele tasemeeksamitele registreerunute arv. Kui 2008. aastal registreerus 6819 inimest, siis 2010. aastal juba 14 851 inimest.

Eesmärgiga suurendada eesti keele kasutajaskonda on alates 2009. aastast laiendatud nende eesti keele õppijate ringi, kelle õppekulud korvatakse 100% ulatuses. Kui varem korvati õppekulud vaid kodakond-suseksami sooritajatele, siis muudatuse tulemusena saavad oma õppekulud kuni 6000 krooni ulatuses tagasi kõik eesti keele tasemeeksami sooritanud õppijad. Selle tulemusena on suurenenud eesti keele õppekulude hüvitise saajate arv. 2009. aastal hüvitati õppekulud 1200 eesti keele tasemeeksami soorita-jale, 2010. aastal üle 2000 inimesele.

Muu emakeelega laste eesti keele oskuse tõstmiseks on aga oluline arendada keelekümblust süvendatult juba lasteaias. 29. mail 2008 kiitis Vabariigi Valitsus heaks koolieelse lasteasutuse uue riikliku õppekava, mis näeb muu hulgas ette eestikeelseid tegevusi juba kolmeaastastele lastele, kelle kodune keel ei ole eesti keel. Muudatused jõustusid 1. septembril 2008 ning rakendusid 1. märtsil 2009. Keelekümbluses osaleb kokku 31 lasteaeda ühtekokku 51 lasteaiarühmaga.

Eesti keele kasutust on soodustatud infotehnoloogilistes rakendustes, toetades tarkvara kohandamist ja kasutusliideste tõlkimist. Selleks on ellu viidud eesti keele keeletehnoloogiline programm 2007–2010. Keeletehnoloogiliste rakenduste alal on salvestatud ja märgendatud eri tüüpi kõnekorpusi (sh baaskorpus naiskeelejuhtide esituses), loodud teabetekstide (ajalehed jms) vahendussüsteem nägemispuuetega ini-mestele, loodud sõnastike haldussüsteem EELex. Keeleressursside alal on ette valmistatud eesti-X-keele sõnastike põhjad (eesti, läti, udmurdi, ukraina), koostatud interaktiivse keeleõppe vahendeid ja katsetatud eesti-inglise automaattõlke süsteemi. Olemas on mitmeid tarbetarkvara kasutajaliideseid, sealhulgas MS Offi ce pakett ja Google´i otsingumootor ning keskkond.

Toimib portaal ”Keelevärav”, mille kaudu on tehtud kättesaadavaks mitmed sõnaraamatud (näiteks eesti-inglise, eesti-itaalia, eesti-prantsuse, eesti-hollandi jne). Lisaks on portaali kaudu võimalik ligi pääseda mit-metele keeletarkvara lahendustele, näiteks spellerid, tüübituvastus, sõnaloendid jne. Portaali kaudu kätte-saadavaks tehtud sõnastikud, õigekeele kontroll, keelenõuanded ja andmebaasid aitavad kaasa eesti keele õppele ning võimaldavad saada eesti keele kõnelejatel keelealast nõu.

Vabariigi Valitsuse poolt on eesmärgiks seatud ka eesti keele levitamine väljaspool Eestit, aidates kaasa eesti keele ja kultuuri õppimisvõimaluste loomisele Euroopa Liidu ning Moskva, Peterburi, Kiievi, Pihkva jt ülikoolides. Praeguseks on avatud lektoraat Moskva ülikoolis, avamisel on eesti keele ja kultuuri lektoraat Lvivi (Ukraina) ülikoolis. Samuti on Helsingis avatud Latonkartano Eesti kool ning rakendatud abiprogramm eesti keele õppe toetuseks Eesti koolides välismaal.


68



Keelepoliitika eesmärkide täitmiseks on järgnevatel aastatel oluline jätkata erinevates arengukavades ja programmides kokkulepitud meetmete rakendamisega (nt Eesti keele arengukava 2011–2017, Eesti lõimu-miskava 2008–2013, Eesti infoühiskonna arengukava 2013, rahvuskaaslaste programm jne).

Ühtse haridussüsteemi tagamiseks ja õppekvaliteedi tõstmiseks on oluline jätkata vene õppekeelega koo-lide üleminekut eestikeelsele aineõppele.


69

11. RAHVUSVÄHEMUSTE POLIITIKA

ARENGUNÄITAJAD

Eestlaste ja mitte-eestlaste tööhõive määr Võrdsete võimaluste tagamist edukaks toime-tulekuks ja arenguks Eesti elanikkonna kõiki-dele rahvusgruppidele iseloomustab ühe näita-jana erinevate rahvusrühmade tööhõive määr, mis näitab tööga hõivatute hulka tööealisest elanikkonnast vanuserühmas 15–64 eluaastat.

Võrreldes tööhõive määra rahvusgruppide lõikes, ilmneb, et varasemad tööhõive lõhed olid aastaks 2007 ületatud ning eestlaste (69,1%) ja mitte-eestlaste (69,0%) tööhõivemäärad praktiliselt ühtlustunud (vt joo-nis 11.1). Aastal 2000 oli mitte-eestlaste tööhõive eestlaste omast madalam 3,4 protsendipunkti võrra. Suu-rim lõhe oli aastal 2004, mil tööhõivemäärad erinesid üksteisest 4,6 protsendipunkti. Alates 2004. aastast on mitte-eestlaste tööhõive määr kasvanud aga ligi 10 protsendipunkti võrra, mis on kaks korda kiirem kasv kui eestlaste puhul.

Joonis 11.1 Eestlaste ja mitte-eestlaste tööhõive määr (15–64-aastased)


11. RAHVUSVÄHEMUSTE POLIITIKAValitsuse eesmärk valdkonna arendamisel on tagada kõigile inimestele, olenemata rahvusest, võrdsed võimalused edukaks toimetulekuks, arenguks ja heaoluks.

Määratlemata kodakondsusega inimeste osakaal on langenud 7,8%-ni ning on jätkuvalt vähenemas.

Eestlaste ja mitte-eestlaste tööhõive näitajad on ühtlustunud.

2004 2005 2006 2007 2008 20092003200220012000 2010

72

70

68

66

64

62

60

58

56

54

52

61,9

58,559,6 60 59,8 59,6

63

66,1

6969,2

61,9

58,2

61,962,6

64 64,2 64,5

68,569,1 69,6

63,9

62

Kokku Eestlased Mitte-eestlased


70


Alates 2009. aastast toimunud üldise tööjõu nõudluse ja tööhõive langusega on langenud nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste hõive määr. Siiski on veidi enam langenud mitte-eestlaste tööhõive määr, olles 58,2% võrreldes eestlaste hõive määraga 62%.

Seega võib statistika põhjal järeldada, et võrdsed võimalused eneseteostuseks ning majanduslikuks toi-metulekuks on tagatud mõlemale rahvusgrupile ning tööturul toimuvad tõusud ja langused mõjutavad ühtemoodi nii eestlasi kui mitte-eestlasi.

Aasta ekvivalentnetosissetuleku erinevuse määr eestlaste ja mitte-eestlaste vahel Oluline eestlaste ja mitte-eestlaste võrdseid võimalusi iseloomustav näitaja on sissetulekute erinevuse määr. 2009. aastal oli eestlaste ja mitte-eestlaste ekvivalentnetosissetuleku erinevus 19,2%. Sissetulekute erinevus vähenes majanduse kasvufaasis ja 2007. aastal langes 15,5%-ni. Majanduslanguse perioodil on sissetulekute erinevus hakanud taas veidi suurenema. Perioodil 2003–2008 on elanike ekvivalentnetosis-setulek kasvanud keskmiselt 122%, seejuures kiiremini on kasvanud mitte-eestlaste sissetulek. Vaadeldaval perioodil oli mitte-eestlaste aastane keskmine sissetuleku kasv 18%, eestlastel oli see 17% aastas.

Joonis 11.2 Elanike aasta ekvivalentnetosissetulek rahvuse järgi ja erinevuse määr


Vabariigi Valitsuses kinnitatud lõimumiskavas 2007–2013 on sissetulekute erinevuse vähendamine 10%-ni oluline prioriteet ning selle elluviimiseks on ette nähtud mitmed meetmed, mille rakendamine jätkub ka järgnevatel aastatel.

Eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaal Rahvusvähemuste valmidust eesti keelt õppida ning keeleoskuse taset iseloomustab ühe näitajana eesti keele tasemeeksami sooritamine, mis on vajalik muu hulgas Eesti kodakondsuse taotlemiseks. Tase-meeksami sooritanute osakaal ja eksamil osalejate absoluutarv vähenesid kuni 2008. aastani ning hak-kasid alates 2009. aastast märkimisväärselt tõusma. Kui 2004. aastal oli eesti keele tasemeeksami soo-ritanud täiskasvanute osakaal 58,4% ning aastal 2008 39,9%, siis 2009. aastal on vastav näitaja tõusnud 49,2%-ni. Tõusev trend jätkub ka 2010. aastal, mil esimese poolaasta jooksul on eesti keele tasemeeksami sooritanud 54,9% osalejatest.

2004 2005 2006 2007 2008 20092003

8000

7000

6000

5000

4000

3000

2000

1000

0

40

35

30

25

20

15

10

5

0

Eestlased Sissetuleku erinevuse määrMitte-eestlased

euro

t

%


71


2008. aastal vaadati põhjalikult üle ja muudeti eesti keele tasemeeksamite korraldust. Varem sai tase-meeksamit sooritada alg-, kesk- ja kõrgtasemel ning selline tasemete jaotus ei olnud rahvusvaheliselt võr-reldav. Alates 2008. aasta teisest poolest mindi eesti keele tasemeeksami sooritamisel üle rahvusvaheliselt võrreldavale skaalale (A2, B1, B2, C1), mis on suurendanud huvi eesti keele tasemeeksami sooritamise vastu.

Alates 2009. aastast on oluliselt suurenenud ka tasemeeksamil osalejate arv. Kui 2008. aastal osales kõi-kidel tasemetel kokku 4335 inimest, siis 2009. aastal tõusis see 6804 inimeseni. 2010. aasta esimesel pool-aastal on tasemeeksamil osalenud juba 5131 inimest.

Joonis 11.3 Eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaal, %


Eesti keele tasemeeksami sooritamise motivatsiooni on tõstnud ka eesti keele eksamite ühildamine nii põhikooli kui ka gümnaasiumi lõpueksamitega. Põhikooli lõpus sooritatakse praegu B1 tasemel ja güm-naasiumi lõpus B2 tasemel eksam ning see on piisav, et kodakondsust taotleda. Nii põhikooli lõpus kui ka gümnaasiumi lõpus on õpilasel soovi korral võimalus ühiskonnaõpetuse eksamit sooritada ka kodakond-suse taotlemiseks vajaliku eksamina.

Määratlemata kodakondsusega isikute osakaal Eesti elanikkonnasEesti integratsioonipoliitika üks võtmenäitaja on määratlemata kodakondsusega inimeste arv ja osakaal Eesti alalisest elanikkonnast. Perioodil 2002-2010 on määratlemata kodakondsusega isikute arv vähene-nud 67 tuhande inimese võrra ning kodakondsuseta inimeste osakaal ühiskonnas on langenud 12,7%-lt 2002. aastal 7,5%-ni 2010. aastal (vt joonis 11.4). Kui 1990-ndate alguses naturaliseerus keskmiselt 20 tuhat inimest aastas, siis viimasel kahel aastal on naturalisatsioonitempo jäänud alla 5000 inimese aastas. 2011. aasta alguse seisuga oli määratlemata kodakondsusega inimeste arv langenud 100 893-ni.

Eesti lõimumispoliitika üks eesmärke on naturalisatsiooniprotsessi toetamise kaudu määratlemata koda-kondsusega inimeste arvu jätkuv vähenemine. Määratlemata kodakondsusega inimeste osakaal järjepide-valt väheneb ja seda eelkõige laste ja noorte hulgas. Peale on kasvamas uus põlvkond, kus määratlemata kodakondsusega inimeste osakaal on minimaalne ja kelle lapsed saavad sünnijärgselt Eesti kodakondsuse.

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 I pa

70

60

50

40

30

20

10

0

%

58,455,5

52,5 49,2

39,9

49,254,9


72


Joonis 11.4 Määratlemata kodakondsusega isikute arv ja osakaal Eesti elanikkonnas

Allikas: Siseministeerium ja Statistikaamet* Andmed kajastavad igal aastal jaanuarikuu seisu

VALITSUSE TEGEVUSED

Vabariigi Valitsuse 2007–2011. aasta tegevus-programmis olevad eesmärgid, mille peamine siht on tagada kõikidele rahvusrühmadele võrdsed võimalused edukaks toimetulekuks, arenguks ja heaoluks, jagunevad kolme rühma:1) riigikeele oskuse tõstmine, mis omakorda suurendab tööturul mitte-eestlaste konku-rentsivõimet ning aitab kaasa mitte-eestlaste tööhõive ja sissetulekute kasvule;2) rahvusvähemuste kultuuri toetamine;3) rahvusvähemuste informeerituse paranda-mine.

Peamiselt viiakse neid eesmärke ellu 10. aprillil 2008 Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud vald-kondlik arengukava Eesti lõimumiskava 2008–2013 raames. Lõimumiskavas püstitatud kuut

visioonieesmärki viiakse ellu kolmes peamises valdkonnas: haridus-kultuurilises, sotsiaal-majanduslikus ning õiguslik-poliitilises valdkonnas.

Lisaks riigikeele oskuse paranemisele on arengukava raames seatud eesmärgiks nii tööhõive kui ka sissetu-lekute erinevuste vähenemine eestlaste ja teiste rahvusgruppide vahel ning samuti määratlemata koda-kondsusega isikute osakaalu vähenemine.

2004 2005 2006 2007 2008 2009 201120032002 2010

200 000

180 000

160 000

140 000

120 000

100 000

80 000

60 000

40 000

20 000

0

14,0

12,0

10,0

8,0

6,0

4,0

2,0

0,0

Inimeste arv Inimeste osakaal

12,7 12,111,2

10,19,4

8,7 8,2 7,87,5

12,0

Valitsuses heaks kiidetud lõimumiskava 2008–2013 näeb ette erinevad meetmed nii rahvusvähemuste keeleoskuse tõstmiseks kui ka mitte-eestlaste pare-maks sotsiaalseks ja majanduslikuks integreerumi-seks.

Vene õppekeelega gümnaasiumide üleminek eesti õppekeelele on edukalt rakendunud ning 2011. aas-taks õpetatakse vene õppekeelega koolides vähe-malt 60% ainetest eesti keeles.

Ida-Virumaa regiooni paremaks integreerimiseks muu Eestiga on algatatud Ida-Virumaa tegevus-kava 2010–2014, mis panustab oma tegevustega nii regiooni majanduslikku, hariduslikku kui ka sotsiaal sesse ja kultuurilisse integratsiooni.

Eesti kodakondsuse väärtustamiseks on alustatud mitmete uute algatustega.


73


Senisest suuremat tähelepanu pööratakse kahesuunalisele lõimumisprotsessile, mille raames kaasatakse lõimumistegevustusse ka eestlasi ning käsitletakse lisaks keeleõppe ja kodakondsusküsimuste ka lõimu-mise rolli ja mõjusid ühiskonna toimimises laiemalt. 2008. aastal kutsus Kultuuriministeerium kokku Rah-vusvähemuste Nõukoja, mille eesmärgiks on nõustada valdkonna poliitika väljatöötamist ning anda taga-sisidet senitehtule. 2010.aastal loodi nõukoja juurde ka noortekogu.

2008.aastal avanesid Eesti jaoks Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi (EIF) vahendid, mis toetab Eestis elavate äsja saabunud kolmandate riikide kodanike kui siin pikemalt elanud määratle-mata kodakondsusega isikute integreerumist Eesti ühiskonda.

Pärast lõimumisvaldkonna eest vastutavate ametkondade ümberkorraldamist 2009. aastal otsustati rest-ruktureerida ja ühendada Eesti Migratsioonifond ja Integratsiooni Sihtasutus ning asutuse uueks nimeks sai Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA).

Vabariigi Valitsuse eesmärk saavutada aastaks 2011 olukord, kus kõigis venekeelsete koolide gümnaasiu-miastmes oleks eestikeelsele õppele üle mindud vähemalt 60% ulatuses on täidetud.

Oluliselt on tõhustatud eesti keele tasuta õpetamist vene õppekeelega koolide pedagoogidele ning kii-rendatud eestikeelsete aineõpetajate ettevalmistamist vene õppekeelega gümnaasiumidele. Perioodil 2008–2010 on keeleõppe kursusi korraldatud 250 haridustöötajale. Loodud on individuaalne keeleõppe-võimalus, mis arvestab iga õppija keeleoskuse taset ja vajadusi. Individuaalses õppevormis õppis 13 kuu vältel aastatel 2009-2010 eesti keelt 50 üld- ja kutseõppeasutuste pedagoogi.

Aastatel 2009-2010 korraldati Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ raa-mes eesti keele õpet 57-s avaliku sektori asutuses kokku enam kui 1300-le Ida-Virumaalt pärit mitte-eesti emakeelega avaliku sektori töötajale. Keeleõpet said näiteks haridustöötajad, politseinikud, raamatukogu-töötajad, aga ka muude valdkondade töötajad. Lisaks korraldas 2008-2009. a Riigikantselei 330-le avaliku sektori ametnikele keeltekoolitusi. Aastatel 2008-2010 on tööjõuvahetusprogrammis osalenud 160 vene-keelsest elu- ja töökeskkonnast pärit ebapiisava eesti keele oskusega ametnikku, haridus-, kultuuri-, medit-siini- ja turvalisuse valdkonna töötajat.

2009. a algasid ja jätkuvad 2010.a tasuta keelekoolitused 1000-e kolmandate riikide kodanikkest või mää-ratlemata kodakondsusega töötutele või vähekindlustatud isikutele. 2009. a alustati keeleõppe kulude hüvitamisega kõigile, kes on keeltekursustel õppinud ja tasemeeksami sooritanud. Perioodil 2009 kuni 2010. aasta esimene pool on ESF vahenditest keeleõppekulusid kompenseeritud 1313 korral kogusummas 5,6 miljonit krooni.

Kõigile keeleõppijatele tasuta kättesadavad on 2009. a. Tallinna Ülikooli poolt välja töötatud veebipõhine eesti keele taseme testimissüsteemi (www.meis.ee/testest), mis sisaldab tasemeeksami näidisülesanded ja keele teste. Süsteem toetab inimesi eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamisel ja oma keeleoskuse arendamisel.

Eesti keele õpetamise oluliseks saavutuseks on areng keelekümbluse metoodika juurutamises. Vene õppe-keelega koolidele ja lasteaedadele on laiendatud keelekümbluse metoodika kasutamist. Keelekümbluse programmides osaleb ühtekokku 4460 õpilast 30 vene õppekeelega koolist. Kutsekoolide õpetajatele on korraldatud keelekümbluse metoodika alane koolitus, mille on läbinud 150 õpetajat.


74


Rahvusvähemuste poliitika elluviimisel on oluline rahvusvähemuste kultuuriseltside, mille põhikirjaliseks tegevuseks on etnilise keele ja kultuuri säilitamine, arengu jätkuv toetamine läbi baasfi nantseerimise. Selle tulemusena on seltside arv pidevalt kasvanud 2008. a 17 katusorganisatsiooni, 209 liikmesorganisatsioo-niga. 2009.a juba 19 katusorganisatsiooni, kokku 219 liikmesorganisatsiooniga. Samuti toetataks seltside kultuuriüritusi ja projekte Kultuuriministeeriumi toetusprogrammi “Rahvusvähemuste kultuuriprojektide toetamine Eestis”, Eesti Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu Nõukogu ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed kaudu. Riigieelarvest saavad iga-aastast tegevustoetust ka Eestis registreeritud ingerisoome ja eestirootsi kultuuriautonoomiad. Tagamaks emakeele õpet rahvusvähemustele oli EHIS-es 2009. a lõpuks registreeritud 19 pühapäevakooli, neist 17 said rahastust riigieelarvest. 2008. a suvel asutati ka Pühapäevakooli Õpetajate Liit, mis on HTM-i koostööpartneriks. Tagamaks pühapäevakoolide töö sisulist kvaliteeti, on välja arendatud pühapäevakoo-lide nõustamise süsteem, mida teostab Haridus- ja Teadusministeerium kooli-visiitide raames.

Tööd alustas uuendatud ja rahvusseltside enda poolt toimetatud interneti-põhine andmebaas ja infopor-taal www.etnoweb.ee, mis tutvustab kõiki Eestis tegutsevaid rahvuskultuuriseltse ning edastab infot nende tegemistest ja üritustest eesti, vene ja osaliselt ka inglise keeles.

Regionaalministri käskkirjaga 11. juulil 2008 kinnitati Peipsiveere programm, mille eesmärk on toetada Peipsi-äärse piirkonna regionaalarengut ning kaitsta vene vanausuliste kultuurilist omapära, säilitades ning toetades kogu piirkonna sotsiaalset ja majanduslikku arengut. 2009.a Peipsiveere programmist eral-dati toetusi 24 projektile summas 4 610 010 krooni, mille abil säilitati 6 piirkonnale omast arhitektuuripä-randi objekti, 5-le objektile koostati ehitusdokumentatsioon ja restaureeriti üks ikonostaas. Eesti Vanausu-liste kultuuri toetamiseks ja tutvustamiseks loodi Eesti vanausuliste virtuaalne andmebaas (www.starover.eu), anti välja Eesti sõnastik-lugemik, korraldati näituseid. Kultuuriministeeriumi Peipsiveere kultuuriprog-rammist 2009-2012 toetati muuhulgas festivali „Peipus“ ja Peipsimaa kultuuripäevi, kokku rahastati 13 kul-tuuriprojekti.

Eestis elavate rahvusvähemuste informeerituse parandamise osas oli tegevusprogrammi raames 2008. aastaks ette nähtud toetada venekeelse info levitamist Eesti kohta (sealhulgas avalik-õigusliku ringhää-lingu uudisteportaali avamist venekeelsena). Esialgne venekeelne uudisteportaal avati Eesti rahvusring-häälingu poolt juba 2007. aastal, 2010.aastal täiendati seda portaaliga www.rus.err.ee ning avati ka inglise keelne infoportaal www.news.err.ee.

Lõimumiskava raames toetatakse Eesti venekeelse meedia arengut ja koostööd. Tegevuse eesmärgiks on luua meedia vahendusel kultuurilisest mitmekesisusest positiivne kuvand Eesti ühiskonnast ning suu-rendada eri emakeelega eestimaalaste infovälja ühisosa. 2008. a. augustis alustas ERR-i programmis tööd ETV2. Uue telekanali abil suurendati venekeelsetele elanikele mõeldud ning nende osalusega valminud saadete osakaalu, pannes erilist rõhku info- ja publitsistikasaadetele. Samuti esitatakse kanalil ETV popu-laarseid saateid venekeelsete subtiitritega. Rahastatud on venekeelseid tele- ja raadiosaateid, internetipor-taale ning ajaleheväljaandeid.

Siseministri algatusel valmis 2010. aastal Ida-Virumaa tegevuskava aastateks 2010–2014. Tegevuskavas pakutakse välja lahendusi regiooni probleemide lahendamiseks läbi hariduspoliitika, konkurentsivõimet suurendava majanduspoliitika, kultuuripoliitika, keskkonnapoliitika, sotsiaalpoliitika, ausama ja kiirema õigusemõistmise, riigiasutuste personalipoliitika, riigistruktuuride planeerimise ja ümberpaigutamise Ida-


75


Virumaale, tõepärasema meediakajastuse tagamise riigis toimuvast ning kodanikuühiskonna arendamise tagamise Ida-Virumaal.

Lisaks Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis püstitatud eesmärkide täitmisele on rahvusvähemuste polii-tika oluliseks osaks määratlemata kodakondsusega inimeste arvu vähendamine ning Eesti kodakondsust valivate inimeste arvu suurendamine. Oluliseks uueks algatuseks on kodakondsuse andmise tseremoo-niad, mille käigus antakse pidulikult üle kodakondsustunnistus. Samuti on alates 2008. aastast laiendatud meetmeid ning infoallikaid, et tõsta mitte-eestlaste teadlikkust Eesti kodakondsuse taotlemisega seondu-vast. Üheks oluliseks sihtrühmaks on olnud alla 15-aastaste laste vanemad. Toetati ka eesti ja venekeelset kodanikuportaali www.kodanik.err.ee loomist ja arendamist. Nende algatuste tulemuslikkuse üheks näita-jaks on asjaolu, et kodakondsuse saanute hulgas oli alla 15-aastaste isikute osakaal ligi 60%.

Kodakondsuse väärtustamiseks viiakse läbi erinevaid tegevusi kodanikupäeva raames ning valitakse aasta kodanik.


Tulevastel aastatel on prioriteediks eelkõige rahvusvähemuste kultuuriga seonduvad eesmärgid (nt rah-vusvähemuste kultuuri ja pühapäevakoolide toetamine, Vene Muuseumi toetamine).

Tegevusi tuleb jätkata määratlemata kodakondsusega inimeste arvu vähenemiseks ning Eesti kodanikuks olemise väärtustamisel. Oluline on kultuuriliselt mitmekülgse ühise Eesti kultuuri- ja meediaruumi kujunemisele kaasaaitamine ja selle pinnal ühiste väärtuste loomine. Järgnevate aastate eesmärgiks on, et kontaktid ja usaldus erine-vast rahvusest ning erineva emakeelega Eesti elanike vahel suureneks ning mitte-eestlaste panus ja osalus Eesti ühiskonnaelus kasvaks. Oluline on tõsta kõigi elanike teadlikkust võrdsest kohtlemisest ja ühiskonna tolerantsi.

Jätkuvalt tuleb tähelepanu pöörata sellele, et kõigil oleks võimalus omandada vajalikul tasemel riigikeelt, et jätkata oma haridusteed Eestis ja saada töökoht vastavalt oma võimetele ja huvidele. Selleks tuleb välja töötada vastavaid haridusprogramme, viia ellu noortele suunatud tegevusi, toetada uusimmigrantide kohanemist ja aktiivset osalemist ühiskonnaelus ja tööturul.


76

12. INFOÜHISKONNA EDENDAMISE POLIITIKA

ARENGUNÄITAJAD

Arvutikasutajate ja internetikasutajate arvEestis on 16–74-aastaseid arvutikasutajaid 74,6% (762 800) ja internetikasutajaid 74,1% (758 100). Viimase aastaga on lisandunud ca 29 000 arvutikasutajat ja 27 100 internetikasuta-jat. Nii aruvuti- kui ka internetikasutajate hulga tõus Eestis on olnud märkimisväärselt kiire (vt tabeleid). 2009. aastal oli Eurostati andmetel Eesti Euroopa Liidus internetikasutajate suh-

tarvult 10. kohal Austria järel ning eespool nii Euroopa Liidu 27 kui ka 15 liikmesriigi keskmisest. Samas jääb Eesti kõige edukamatest riikidest veel maha: suurima internetikasutajate osakaaluga riik 2009. aastal Euroopa Liidus oli Rootsi (86% sealsest elanikkonnast kasutas internetti).

Tabel 12.1 Kodused internetiühendused ja interneti kasutamine (osakaal rühmas, %)


Enamik arvuti- ja internetikasutajatest kasutab Eestis neid regulaarselt – 2010. aasta alguse statistika kohaselt kasutab 89% internetikasutajatest internetti vähemalt kord nädalas. 65–74-aastastest ei kasuta internetti 76% ning 55–64-aastaste seas on mittekasutajaid 44%. Samas on just 50–64-aastaste seast vii-maste aastate jooksul enim internetikasutajaid lisandunud. Eristuvad veel mitte-eestlased, maa-asulate elanikud ning madalama haridustasemega või ametipositsiooniga inimesed. 70% interneti mittekasutaja-test ei plaani seda ka tulevikus kasutama hakata, peamisteks põhjusteks on oskuste puudumine või sead-mete ja ühenduse kulukus.

12. INFOÜHISKONNA EDENDAMISE POLIITIKAValitsuse eesmärk on teostada poliitikat, mis tagaks infoühiskonna järjekindla arendamise ning viimise kõigi Eesti elanikeni.

Internetikasutajate arv 16-74 a seas on kasvanud kolme aastaga üle 10 protsendipunkti.

Kvaliteetse internetiühenduse võimaldamiseks on ligipääs lairibaühendustele oluliselt tõusnud, kuid jääme endiselt maha Põhjamaadest ja teistest Euroopa juhtivatest riikidest.

Hinnang avalike e-teenuste kättesaadavusele Eestis on Euroopa Liidus üks kõrgemaid.

2005 2006 2007 2008 2009 2010Internetiühendus leibkonnas 38,7 45,6 52,9 58,1 63,0 67,8Internetikasutajad 16-74 a seas 59,2 61,2 63,6 66,2 71,2 74,1


77


Lairibaühenduste arvLairiba ühenduste arv, mis iseloomustab kvaliteetse interneti kättesaadavust, on Eestis pidevalt kasvanud ning alates 2004. aastast, mil Eurostat vastavat informatsiooni Eesti kohta koguma hakkas, olnud pidevalt üle Euroopa Liidu keskmise. 2004. aastal Eesti vastav näitaja 7,6 ning 2009. aastal 26,3 lairibaühendust 100 elaniku kohta (vt tabelit). Eesti on kõige edukam uutest liikmesriikidest ja 10. kohal kõigi liikmesriikide seas. Meist eespool on vaid Põhjamaad, Beneluxi maad, Saksamaa ja Prantsusmaa. Kõige suurem lairibaühen-duste arv 100 elaniku kohta Euroopa Liidus oli 2009. aastal Hollandis (37,7).

Tabel 12.2 Lairibaühenduste arv 100 inimese kohta

Allikas: Eurostat

Avalike e-teenuste kättesaadavusEesti on läbi aegade olnud avalike e-teenuste kättesaadavuse poolest Euroopas ja maailmas liidrikohal. 2003. aastal, mil esmakordselt Eesti avalike e-teenuste kättesaadavust Euroopa Liidu tasandil välja selgi-tati, oli see 63%, mis andis Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas kõrge kolmanda koha Rootsi (74%) ja Soome (67%) järel. 2006. aastal tõusis Eesti vastava näitaja poolest (79%) Euroopas teisele kohale, jäädes alla vaid Austriale. Seoses uuringu metoodika laienemisega 2007. aastal langes nii Eesti koht edetabelis kui ka näi-taja väärtus. Juba 2009. aastal olid aga Eestis taas 90% olulisematest avalikest teenustest kättesaadavad interneti vahendusel, jäädes sellega alla vaid riikidele tulemusega 100% (Austria, Malta, Portugal, UK) ning 95% (Sloveenia, Rootsi). EL27 olulisemate e-teenuste kättesaadavus oli 2007. aastal 74%.

Tabel 12.3 Avalike e-teenuste kättesaadavus

Allikas: Eurostat

Kodanike rahulolu avalike e-teenustegaMajandus - ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel korraldati 2010. aasta algusess Eesti 16–74-aas-taste elanike seas avalike e-teenuste ja riiklike portaalide kasutatavuse ning rahulolu uuring, kus kokku küsitleti 1020 inimest. Uuringu tulemusel selgus, et 75% avaliku sektori e-teenuste kasutajatest on teenus-tega rahul ning peavad riigi- või omavalitsusasutusega elektroonilise suhtlemise võimalust aega säästvaks ja info leidmist kiireks. Elanike teadlikkus avalikest e-teenustest on samuti suurenenud, kui kaks aastat tagasi ei osanud iseseisvalt nimetada mitte ühtegi e-teenust 57% sihtrühmast, siis nüüd on neid 41%.

Internetikasutajatest 83% on kasutanud vähemalt üht avaliku sektori e-teenust. Populaarseimad olid fi nants- ja maksuvaldkonna teenused, mille hulka kuuluvad e-maksuamet ja tuludeklaratsioon, järgnevad

2004 2005 2006 2007 2008 2009EL (27 liikmesriiki) - - - 18,2 21,7 23,9EL (15 liikmesriiki) 7,6 12,0 16,5 20,8 24,3 26,4Eesti 7,6 11,1 16,6 20,0 23,6 26,3

2004 2006 2007 2009EL (27 liikmesriiki) - - 59 74EL (15 liikmesriiki) 49 56 68 81Eesti 63 79 70 90


78


e-pank ja eKool. Riiklikest portaalidest on tuntuimad www.riigiteataja.ee ning www.eesti.ee, millest on kuulnud 46%–47% 16–74-aastastest elanikest. Portaali www.eesti.ee tuntus on kahe aasta taguse 24%-ga võrreldes kasvanud hüppeliselt.

VALITSUSE TEGEVUSED

Eesti teadus- ja arendustegevuse ning inno-vatsiooni strateegia rakendusplaani osana kinnitati 2010. a lõpus Eesti info- ja kommuni-katsioonitehnoloogia teadus- ja arendustege-vuse programm, mille tulemusel peaks 2015. aastaks IKT erialade üliõpilaste arv püsima vaa-tamata demograafi lisele olukorrale vähemalt samal tasemel, välistudengite osakaal tõusma seejuures 15%-le, lõpetanute arv tõusma 15%. Selleks tugevdatakse kõrgkoolide koostööd IT ettevõtjatega, toetatakse teadusuuringuid ja

IKT ettevõtjate TA-tegevust ning osalemist rahvusvahelises ühistegevuses. Programmi maht on üle 300 miljoni krooni.

Eesti infoühiskonna arengukava rakendamisel on prioriteetsed inimeste teadmiste, oskuste ja osalusvõi-maluste suurendamine, Eesti uue põlvkonna lairibavõrgu arendamine, E-ärikeskkonna arendamine, avalike teenuste, sh infoteenuste arendamine, E-ID laiaulatuslik kasutuselevõtt ning riigi infosüsteemide koos-võime suurendamine, sh süsteemide täiustamine ja andmete korrastamine.

Suuremahuliste arenduste tulemusel on elektroonilisele dokumendivahetusele läinud üle kõik ministee-riumid ja Riigikantselei, maavalitsused ning ametid ja inspektsioonid. Samuti üle 2/3 linnadest ja valdadest vahetab dokumente üle X-tee.

Algatatud on infoühiskonna teadlikkuse tõstmise programm kogumahuga 50 miljonit krooni, mille ees-märgiks on riigi infosüsteemi võimaluste tutvustamine, riigiportaali eesti.ee teenustest teavitamine ning internetiturvalisuse teadlikkuse tõstmine. Edukalt on käivitunud ka koolitusteprogramm "Tark e-riik", mille raames on toimunud üle 70 riigi infosüsteemi tutvustavad seminari-infopäeva avalikule aga ka era ja kolmandale sektorile ning koolitatud ca 4000 spetsialisti.

Samuti toimub X-tee andmevahetuskihi edasine arendamine, mis võimaldab andmekogudel ja registritel omavahel turvaliselt ning teatud volituste piires suhelda. Eesmärgiks on luua täiustatud, töökindel, kõrge käideldavusega ja piisavat turvalisust tagav infosüsteemide andmevahetuskiht.


E-teenuste ja kogu IKT sektori potentsiaali edasiarendamiseks ning ettevõtlusvõimaluste parandamiseks regioonides on oluline nüüdisaegse IKT infrastruktuuri väljaarendamine. Seetõttu jääb valitsuse üheks prioriteediks lairiba baasvõrgu ja juurdepääsuvõrgu rajamine maapiirkondades kiire ja kvaliteetse interne-tiühenduse kättesaadavuse parandamiseks.

Alates 2007. aastast on eraldatud üle 700 miljoni krooni avalike e-teenuste arendamiseks ning teabe kättesaadavuse ja dokumendihalduse parandami-seks.

Koostatud on Eesti IKT teadus- ja arendusprog-ramm, mahuga üle 300 miljoni krooni.

E-riigi võimaluste osas on koolitatud 4000 era ja avaliku sektori spetsialisti.


79


Suureneb avalike e-teenuste roll ettevõtluskeskkonna edendamisel ja administratiivse koormuse vähenda-misel. Seetõttu on äärmiselt oluline erinevate avalike teenuste edasiarendamisel jälgida nende koosmõju ning kasutada ära andmete ja funktsioonide ristkasutuse ning parima koosmõju võimalusi.

Eesti peab asuma eestvedajaks kogu Euroopa Liidu ühtse digitaalse teenuste turu väljaarendamisel, lüües aktiivselt kaasa kitsaskohtade likvideerimisel ning nii õiguslike kui ka tehniliste lahenduste ülesehitamisel.


80

13.-14. KULTUURI- JA SPORDIPOLIITIKA

ARENGUNÄITAJAD

Eesti kultuuri jätkusuutlikkusele aitab kaasa kultuurisündmuste külastatavuse kõrge tase. Kultuuriruumi ulatust näitab eesti kultuuri esindatust maailmas, kultuuridiplomaatide võrgustiku suurus Euroopa olulistes kultuu-rikeskustes ja võimalikult suur eesti keelest võõrkeeltesse tõlgitud kirjandusteoste arv.

Eesti kultuurisündmuste külastamine näitab rahva huvi kultuuri vastu ja nõudlust kultuuri järele. Eesti kultuuritarbimise iseloomusta-miseks on kasutatud olemasolevat statistikat

kino- ja teatrikülastuste (riiklikud ja linnateatrid) kohta, eesti keeles avaldatud trükiseid ning Eesti Kont-serdi poolt Eestis korraldatud kontsertide külastuste arvu.

Joonis 13.1 Kultuuri tarbimine


13.-14. KULTUURI- JA SPORDIPOLIITIKAValitsuse eesmärk kultuuripoliitika edendamisel on aidata kaasa rahva ja riigi püsimisele ning arengule. Spordipoliitika eesmärgiks on harrastus- ja tervisespordi edendamise kaudu eelduste loomine Eesti inimestele täisväärtuslikuks, tervislikuks ja pikaks eluks.

Kultuuri tarbimine on kasvanud ja Eesti kultuuri-ruumi ulatus kasvab.

Juurdepääs kultuuripärandile on tagatud ning rahvakultuuriga tegelevate inimeste arv tõuseb.

Noorte spordiharrastajate osakaal eakaaslaste hulgas on viimase kaheksa aasta jooksul kasvanud, kuid aastatel 2006–2008 on kasvutempo pidurdu-nud.

Liikumisharrastusega regulaarselt tegelevate ini-meste osakaal on jätkuvalt tõusnud.

2004 2005 2006 2007 2008 20092003200220012000

4500

4000

3500

3000

2500

2000

1500

1000

500

0

Film Riigi- ja linnateatrid Kontserdid Eestikeelsete trükiste arv

3611

1721,1

738,2

242,7


81


Kultuuri tarbimine on võrreldes 2000. aasta tasemega mõnevõrra kasvanud. Suurt tõusutrendi näitab kinokülastuste arv. Võrreldes 2005. aastaga on kinokülastuste arv aastaks 2009 tõusnud peaaegu 35%. Samas on viimasel paaril aastal langenud Eesti fi lmide turuosa. Eestikeelsete trükiste ilmumine on viima-sel kümnendil pidevalt tõusnud ning langus toimus vaid 2009. aastal, mil tulenevalt majanduslangusest avaldati võrreldes eelmise aastaga 207 trükist vähem.

Teatrite külastatavus on pärast mõõdukat tõusu teinud 2009. aastal läbi languse, kus teguriteks on kind-lasti sissetulekute vähenemine ja keskmine teatripileti hind, mis on võrreldes 2000. aastaga peaaegu kahe-kordistunud.

Kultuuriruumi ulatust iseloomustab Eesti kultuuriesindajate arv välisriikides, kes toetavad kultuuritegijaid ürituste ja festivalide korraldamisel ning hoogustavad riikidevahelisi kultuurisuhteid. Hetkel on Eestil kuus kultuuriesindajat, kes töötavad Brüsselis, Londonis, Berliinis ja Moskvas, alates 2007. aastast ka Pariisis ja alates 2008. aastast Helsingis. Eesti kultuuri välismõõdet iseloomustab ka eesti keelest võõrkeeltesse tõl-gitud kirjandusteoste statistika. 2009. aastal ilmus võõrkeeltesse tõlgituna 46 raamatut seitsmeteistküm-nes eri keeles.

Kultuuripärandi olukorda iseloomustavad arhitektuurimälestiste seisukord ja museaalide hoiutingimused.

Kultuuripärandi moodustavad ajaloolise, teadusliku, kunstilise, sotsiaalse, tehnoloogilise vm väärtusega objektid ja inimesele oluline elukeskkond kui tervik, mille säilimise tagamine on riigi ülesanne. Kultuuripä-randi olukorra hindamiseks saab kasutada kahte näitajat. Esiteks, avariilises või halvas seisukorras olevate arhitektuurimälestiste osatähtsus (2007. aastal oli see ligikaudu 26,7%). Teiseks kultuuripärandi olukorra näitajaks on museaalide ja teavikute nüüdisaegsed hoiutingimused. 2007. aastal hoiti nüüdisaegsetes hoiutingimustes ligikaudu 50% säilikutest ja teavikutest. Mida suurem hulk museaale paikneb nende pikaajalist säilimist tagavates hoiutingimustes ja mida rohkem tehakse arhitektuurimälestisi korda, seda paremas seisukorras on riigi materiaalne kultuuripärand tervikuna.

Kultuuriruumi kättesaadavuse ja elujõulisuse seisukohalt on oluline, et inimestele oleks tagatud juurde-pääs pärandile ning rahvakultuuris oleks tegev rohkelt harrastajaid.

Kultuurivaramu kättesaadavuse ja elujõulise näitajatena võib käsitleda muuseumikülastuste arvu, laenu-tusi raamatukogudes ja samuti rahvakultuuriharrastajate arvu. Muuseumikülastused näitavad viimasel kümnendil stabiilset tõusutrendi. Näiteks 2005. aastaga võrreldes on muuseumikülastuste arv tõusnud ligikaudu 21%. Suure tõusu tõi kaasa ka Kumu kunstimuuseumi avamine. Kui raamatukogude külastuste arv oli kuni 2008. aastani languses, siis viimasel aastal on külastuste arv tõusnud seoses sissetulekute vähenemisega ning vähenenud võimalusega raamatuid soetada. 2009. aasta seisuga oli Eestis üle 76 500 rahvakultuuriharrastaja (2008. aastal oli vastav näitaja 73 079 inimest).

Sportlike eluviiside kujunemisel mängib rolli spordiharrastuse kujunemine just noores eas. Sporti harras-tavate noorte osakaal15 2008. aastal oli 25,7% (71 900 noort). Eesmärgiks on suurendada seda taset 32%-ni aastaks 201316.

15 Spordiklubides sporti harrastavate kuni 19-aastaste inimeste osakaal kogu vanusegrupis.

16 Kultuuriministeeriumi arengukava 2010–2013.


82


Spordiharjumus ja tervisekäitumine kujundatakse välja juba noores eas, sellepärast on oluline just noorte inimeste toomine spordi juurde. Eestis kogutakse ametlikku statistikat spordiklubides erinevate spordi-alade harrastajate kohta. Arvestust peetakse kõikvõimalike alade harrastajate kohta – olümpiaaladest kuni aeroobika, kepikõnni ja rulasõiduni. Eeldades, et spordiklubides tegelevad inimesed oma valitud alaga regulaarselt, sobib spordiklubides erinevate alade harrastajate arv iseloomustama Eesti elanike liikumis-harrastusega tegelemise taset.

Joonis 14.1 Spordiklubides erinevate spordialade harrastajate osakaal


Positiivne on, et noorte spordiharrastajate osakaal on võrreldes 2001. aastaga kasvanud ligikaudu 35%. Spordiga tegeleb aktiivselt ligi neljandik noortest, mida näitab asjaolu, et spordiklubides harrastab kuni 19-aastastest inimestest sporti 25,7%. Et trend jätkuks kasvavas suunas, tuleb ka edaspidi investeerida sportimisvõimaluste kättesaadavaks muutmisele, pöörates tähelepanu eelkõige noortele. Samas kogu ela-nikkonnast harrastab sporti vaid ligikaudu 10% ning see näitaja on aastatel 2006–2009 vähenenud. Skan-dinaavia ja Kesk-Euroopa maades on vastav näitaja tunduvalt kõrgem (30–50%).

Liikumisharrastusega regulaarselt tegelevate inimeste osakaal on viimastel aastatel jätkuvalt kasvanud. 2008. aasta andmetel tegeles regulaarselt liikumisharrastusega 34,7% inimestest17.

VALITSUSE TEGEVUSED

Eesti kultuurivaramu säilimise ja elujõulisuse edendamisel on toimunud mitmeid edusamme. Välisvahen-dite toel on renoveeritud muuseume, mõisakoole, kultuurimajasid ja külakeskuseid. Võrreldes 2005. aas-taga on muuseumikülastuste arv kasvanud üle 20%. Kõiki kultuuripärandi valdkondi puudutab läbivalt digiteerimise ja digitaalse sisu kättesaadavaks tegemise teema. Jätkuvalt on olulisel kohal nii muuseumide kui ka raamatukogude infosüsteemide arendustegevused.

17 Rahvastiku tervisekäitumise uuring 2008.

2004 2005 2006 2007 2008 2009200320022001

30,0%

25,0%

20,0%

15,0%

10,0%

5,0%

0,0%

Spordiharrastajate hulk kogu rahvastikust Spordiharrastajate osakaal kuni 19-aastaste hulgas

16,5%14,3%

19,2%22,6%

23,2%

25,6% 25,4% 25,7% 25,7%

9,9%9,8%11,1%11,5%11,3%10,6%

9%

8,1%8,1%

Spordiga tegelejate osakaal


83


Kunstiteoste tellimise seaduse vastuvõtmi-sega 2010. a esimeses pooles kehtestati põhi-mõte, et 1% riigi poolt tellitud avaliku ruu-mina käsitatavate hoonete investeeringuteks mõeldud summadest suunatakse kunstiteoste tellimiseks. Seadus aitab kaasa avaliku ruumi rikastamisele kunstiga ning sellega seatakse tingimused kunsti tellimisele avaliku võimu poolt viisil, mis toetaks uute kunstiteoste loo-mist ja võimaldaks neid parimal moel siduda ehitatava hoonega. Edeneb avaliku ruumi ning ehitatud keskkonna esteetiline rikastamine, samuti võimaldab protsendipõhimõtte raken-damine kasutada kunstnike tegelikku potent-siaali avaliku ruumi rikastamisel, olles ühtlasi oluline riigipoolne toetusskeem kunstnikele.

Meediat ja nüüdisaegset rahvusringhäälingut arendavad tegevused. Ringhäälinguseaduse muudatustega 2008. aastal määrati maapealse analoogtelevisiooni väljalülitamise tähtaeg ning. 2010. aasta suvel lõppes Eestis maapealse telelevi analoogedastus ja toimus täielik üleminek digitaaltelevisioo-nile. Käivitunud on telekanal ETV2, mille kaudu edastatakse kultuuriliselt mitmekesist programmi nõud-likule televaatajale, sh ka koguperesaated ja muukeelsetele vaatajatele suunatud programm. 2007. aastal jõudsid Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) eetrisse kauaoodatud kultuuriuudised, riigi toel on käivitunud ing-liskeelne veebiportaal news.err.ee ja venekeelsed portaalid rus.err.ee ning novosti.err.ee. 2010. aasta teises pooles on Riigikogu menetlusse antud meediateenuste seaduse eelnõu, millega uuendatakse audiovi-suaalmeedia ja raadioringhäälingu valdkonna toimimist lähtuvalt tehnoloogia arengu vajadustest.

Kultuuripärandi säilimisele ja elujõulisusele suunatud tegevused. Laienenud on kultuuriruumide toe-tusprogrammid (saarte kultuurikeskkonna programm, Peipsiveere vanausuliste kultuuriprogramm ning Mulgi ja Vana-Võru kultuuriprogrammid). Eesti rahvuskultuur sai rahvusvahelise tähelepanu osaliseks 2009. aasta sügisel, kui setu leelo võeti vastu UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.

Kultuuripärandi digiteerimine. Digitaalarhiivi loomisele ja digiteerimise kompetentsikeskuste väljaaren-damisele on suunatud 2007. aastal kinnitatud arengukava “Digitaalne kultuuripärand 2007–2010”. Kul-tuuri valdkonnas on peamisteks digiteerimise kompetentsikeskusteks Rahvusraamatukogu, Ennistuskoda „Kanut“ ja Eesti Rahvusringhääling. Digiteerimistegevuse rahastamine toimub kompetentsikeskuste eel-arvete kaudu.

Eesti Rahva Muuseumi ehituse ettevalmistamine. 2008. aasta alguses andis Vabariigi Valitsus Kultuurimi-nisteeriumile volitused sihtasutuse loomiseks Eesti Rahva Muuseumi ehitamiseks. 2008. aasta jaanuaris loodigi vastav sihtasutus ja kuulutati välja projekteerimistööde riigihange, muuseum peaks lõplikult val-mima aastaks 2014.

Rahvusvahelised kultuurisuhted ja eesti kultuur maailmas. Väga aktiivne kultuurisuhtlus ja koostöö on toimunud nii Lääne-Euroopa kui ka Ida-Euroopa suunal (nt Eesti-Vene kultuurikoostöölepingu allkirjasta-

Kunstiteoste tellimise seaduse vastuvõtmise tule-musena suunatakse edaspidi 1% riigi poolt tellitud avaliku ruumina käsitatavate hoonete investeerin-guteks mõeldud summadest kunstiteoste tellimi-seks.

Viidi läbi mitmed rahvusringhäälingut ja meediat arendavad tegevused, sh üleminek digitaaltelevi-sioonile.

Kultuuripärandi säilimisele ja elujõulisusele suuna-tud tegevused on parandanud pärandi olukorda ja kättesaadavust.

Riikliku kultuuripreemia suurus elutöö eest tõusis 1 miljoni kroonini.

Jätkati spordiinfrastruktuuri rajamist ja korras-hoidu, mis aitab kaasa liikumisharrastuse edenda-misele.


84


mine, eesti fi lmide edu rahvusvahelistel festivalidel, Grammy eesti muusikale ja esitajatele, mahukas kul-tuuriprogramm Eesti Vabariigi 90. juubeliaastal, Eesti kirjanduse tõlkimine jne). Kultuuriesindajate võrgus-tik on laienenud uute ametikohtade loomisega Pariisis ja Helsingis. 2009. aasta lõpus valiti Eesti UNESCO Maailmapärandi Komitee liikmeks.

Loomemajanduse edendamine. Viimaste aastate olulise arenguna võib tuua nii disaini-, arhitektuuri- kui muusikavaldkonnas arenduskeskuste moodustamise, mis on suunatud valdkonna teadlikkuste tõstmisele, koolitusprogrammide läbiviimisele, loomeettevõtluse arendamisele ja valdkonna ekspordivõimekuse tõst-misele. Samuti käivitus 2009. aastal Kultuuriministeeriumi osalusel loomemajandusealase teadlikkuse tõstmisega tegelev programm Loov Eesti ja veebiportaal www.looveesti.ee.

Spordi ja liikumisharrastuse arendamiseks on oluliselt investeeritud spordiobjektidesse üle Eesti, sh toe-tas riik Tehvandi spordikeskuse väljaarendamist. Osalejate huvi erinevate rahvaspordiürituste vastu on jät-kuvalt tõusev ning paljudel ettevõtmistel püstitatakse järjest osalemisrekordeid. 2010. aastal vastu võetud spordiseadusega muutub Eesti Spordiregister 2011. aastal riiklikuks registriks, millesse koondatud andmed annavad tulevikus võimaluse teha riiklikku statistikat spordivaldkonnas. 2009. aastal loodi noorsportlaste ja harrastussportlaste tervisekontrolli süsteem. Hoolimata keerulisest majanduslikust olukorrast suudeti tagada tippspordi jätkusuutlik rahastamine ning Eesti esindatus olulistel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Väga oluline on ka riigi toetav tegevus rahvusvaheliste spordiürituste läbiviimisele Eestis. Näiteks toimusid Tallinnas 2010. aastal iluuisutamise Euroopa meistrivõistlused.

2008. aastal algatati noorsootöö seaduse ja huvikooli seaduse muutmine, mille eesmärgiks oli laste ja noorte huvihariduse ja liikumisharrastuse edendamine ringiraha kehtestamise abil. Majanduslanguse ja riigieelarve kärbete tõttu seaduse Riigikogus menetlemine lõpetati, kuid ringiraha põhimõtete rakenda-mine on jätkuvalt prioriteediks.


Tulevatel aastatel vajavad lahendamist mitmed kultuuripärandiga seotud probleemid. Näiteks on hinnan-guliselt ligi 25% arhitektuurimälestistest halvas või avariilises seisukorras, mistõttu on tõsises ohus selle osa kultuurivaramu säilimine järeltulevatele põlvedele. Samuti ei vasta hinnanguliselt pool museaalide hoidlastest Eestis tänapäevastele nõuetele ega taga museaalide pikaajalist säilimist.

Laste ja noorte toomine kultuuri ja spordi juurde on oluline noorte riskikäitumise vähenemisele kaasa aitav meede, mida tuleb vaadelda laiemalt ka haridus-, sotsiaal- ja majanduspoliitika osana. Tervislike eluviiside kujundamine algab varasest east, mistõttu on laste ja noorte liikumisharrastus tähtis rahvatervise seisuko-hast. Seetõttu on oluline käivitada riigipoolne toetussüsteem laste osalemiseks spordi- ja huvialaringides (nn ringiraha põhimõtted).

Personaalse arengu ja loovmajanduse arengu seisukohast on olulise tähtsusega loovushariduse temaa-tika. See ei tähenda mitte humanitaarerialade (või kultuurierialade) eelistamist tehnilistele erialadele, vaid laiapõhjalist loovusharidust kõikidel haridusastmetel ja erialadel. Muutuvas majandusmudelis tagavad konkurentsieelise inimesed, kes on loovad ja võimelised pakkuma mitmekülgset lisaväärtust. Kultuurivald-kondadel on siin mängida tähtis roll.


85


Peamised tegevussuunad:Muuseumide tegevuskeskkonna ja museaalide hoiutingimuste parandamine, sh suurinvesteerin-

guna Eesti Rahva Muuseumi ehitamine;Muinsuskaitseliste objektide kaitsmine ja kasutuselevõtt, eraomanike nõustamine ja toetamine

nende omanduses olevate mälestiste kordategemisel;Laulu- ja tantsupeo protsessi toetamine;Eriilmeliste kultuuriruumide toetamine (Seto, Kihnu, saared, Mulgi, Võru, Peipsiveere jt);Kultuuripärandi digiteerimine ja sisule juurdepääsu võimaldamine.


86

15. SISEJULGEOLEKU- JA TURVALISUSPOLIITIKA

Siseturvalisuse tagamine on valit-suse üks olulisemaid prioriteete. Tulekahjude, liiklusõnnetuste ja kuritegude tagajärjel hukkub Ees-tis igal aastal liiga palju inimesi, samuti ei tunneta inimesed, et nende vara oleks pahatahtlike rün-nakute eest piisavalt kaitstud.

ARENGUNÄITAJAD18

Registreeritud kuriteod

Joonis 15.1 Registreeritud kuritegude üldarv

18 Õigusstatistikat mõjutavad otseselt teatud seadusemuudatused. Pidevalt on täiustatud nii kriminaalmenetluse seadustikku kui ka teisi seadusi. Näiteks 1. septembril 2002 jõustus Eestis uus karistusseadustik. Seetõttu ei ole alates 2002. aastast kõikide kuritegude puhul võimalik võrrelda andmeid varasemate aastate andmetega. Samuti on muutunud kuritegude raskusastmete defi nitsioonid.

15. SISEJULGEOLEKU- JA TURVALISUSPOLIITIKAValitsuse eesmärk valdkonnas on Eesti põhiseadusliku korra, sisemise rahu ja stabiilsuse kindlustamine ning inimelude, inimeste tervise ja vara edukas kaitsmine.

Enamik siseturvalisust iseloomustavaid näitajaid on viimastel aastatel olnud positiivse trendiga.

Liiklusõnnetustes ja tulekahjudes hukkus 2010. aastal 2007. aastaga võrreldes kaks korda vähem inimesi.

Hoolimata langusest on tapmiste ja mõrvade arv Eestis ikka märksa kõrgem kui enamikus teistes Euroopa riikides.

Varavastaste kuritegude reaalse taseme hindamine eri aastate lõikes on karistusseadustiku muudatuste tõttu problemaatiline.

Eesti koht Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksi edetabelis on võrreldes 2007. aastaga 2010. aastaks kahe koha võrra tõusnud, samuti on vähenenud korruptsiooniga kokku puutunud inimeste arv.

2004 2005 2006 2007 2008 2009200320022001 20102000

70 000

60 000

50 000

40 000

30 000

20 000

10 000

0

57 799 58 49753 293

57 417 57 16851 834 50 375 50 977 48 359 48 340

55 586

Allikas: Justiitsministeeriumi kriminaalmenetlusregister ja Statistikaamet


87


Registreeritud kuritegudena käsitatakse kõikide Eesti menetlusasutuste sündmusi, mille puhul on alus-tatud kriminaalmenetlust. Registreeritud kuritegevuse andmed väljendavad esialgset hinnangut kuriteo kvalifi katsioonile ning see võib nii kohtueelse kui ka kohtumenetluse käigus muutuda. Juhul kui kriminaal-menetlust on alustatud ja see hiljem lõpetatakse, jääb kuritegu siiski arvele. Näiteks aastatel 2003–2004 registreeriti palju esialgu teadmata põhjusega surmajuhtumeid surma põhjustamisena ettevaatamatu-sest või laibarüvetamisena, kuid hiljem selgus, et tegu polnudki kuriteoga – samas kajastusid need juhtu-mid siiski statistikas. Seetõttu lisandus isikuvastaseid „kuritegusid” 2003. aastal hinnanguliselt 2500 juh-tumit ja 2004. aastal 1500 juhtumit, mis samavõrra mõjutas ka registreeritud kuritegude koguarvu. Alates 2005. aastast on niisuguste juhtumite registreerimise põhimõtteid korrastatud ning olulist moonutust statistikas enam ei ole.

Kõige parema pildi kuritegevusest annabki kuritegude üldarv, sest üks kriminaalasi võib sisaldada mitut kuritegu ning ka mitut kahtlustatavat või süüdistatavat. Samas võib üks isik toime panna mitu kuritegu ning mitu isikut võib osaleda ühe kuriteo toimepanemisel.

Aastatel 2003–2005 püsis kuritegude arv suhteliselt stabiilsena, näidates alates 2003. aastast siiski teata-vat vähenemistrendi. Registreeritud kuritegude üldarv oli 2010. aastal 48 340, jäädes 2009. aastaga seega samale tasemele (2010. a registreeriti 19 võrra vähem kuritegusid kui 2009. aastal). 2001. a tasemega võr-reldes on vähenemine olnud 18%, olles sellega karistusseadustiku seitsmeaastase kehtivusaja madalaim näitaja.

Kuritegevuse vähenemisele viitavad ka ohvriuuringute andmed, mille järgi langes 2008. aastal kuritegude ohvriks 26% elanikest, mis on 6% vähem kui näiteks 2003. aastal (32%) (Kuriteoohvrite uuring 2009, Jus-tiitsministeerium).

2010. aastal pandi linnadest kõige enam kuritegusid 10 000 elaniku kohta toime Tallinnas (503), Narvas (407), Tartus (372), Võrus (358) ja Maardus (353), Kõige turvalisemad maakonnad olid Hiiu- ja Saaremaa.

2007. aastal registreeriti Eestis 100 000 elaniku kohta keskmiselt 3755 kuritegu, olles selle näitajaga 27 Euroopa Liidu liikmesriigi võrdluses üks väiksema kuritegevusega riike (kõige vähem kuritegusid pandi 10 000 elaniku kohta toime Küprosel – 964, kõige rohkem Rootsis- 14 280).

Varavastased kuriteodKõige suurema osa ehk üle poole kuritegude koguarvust moodustavad varavastased kuriteod. Ka 2010. aas-tal registreeriti kõige enam varavastaseid kuritegusid (30 235), mis moodustasid 63% kõikidest registree-ritud kuritegudest. Varavastaste kuritegude osakaal kuritegude koguarvust kasvas 2010. aastal võrreldes 2009. aastaga 2% võrra. Varguseid registreeriti 2010. aastal 30 235, mis on 6% rohkem kui 2009. aastal.

Varavastaste kuritegude üldarvu varasema langustrendi peamine põhjus on 15. märtsil 2007. aastal raken-dunud seadusemuudatus, millega alla 1000-kroonise eseme korduv vargus muutus väärteoks. Varem tõi korduvus – olenemata tekitatud kahju suurusest – kaasa kriminaalvastutuse ning niisugust tegu karistati kuni viieaastase vangistusega. 2007. aasta jooksul varastas 1550 isikut korduvalt alla 1000-kroonise väärtu-sega esemeid, kokku 6100 korral. Ligi viiskümmend isikut jäid nn pisivargustega vahele 15 korda ja rohkem.

Pisivarguste hüppeline kasv tingis vajaduse naasta varasema õiguspraktika juurde ning 28. juulil 2008. aastal jõustus karistusseadustiku muudatus, mille järgi järgneb kriminaalvastutus siis, kui isik paneb kol-


88


mandat korda toime varguse, olenemata sellest, kas eseme väärtus jääb alla või üle 1000 krooni. Kuni 2007. aasta märtsini kehtinud regulatsiooni järgi oli tegu kuriteoga siis, kui isik pani toime alla 1000-kroonise väärtusega eseme varguse teist või enamat korda. Seega pole 2009. aasta varguste arv võrreldes varase-mate aastatega seadusemuudatuste tõttu otseselt võrreldav.

Joonis 15.2 Registreeritud varavastaste kuritegude üldarv


Inimeste turvatunde seisukohalt on oluline röövimiste arvu vähenemine viimase nelja aasta jooksul. 2009. aastaga võrreldes vähenes röövimiste arv 2010. aastal 17% võrra 726-lt 599-ni, 2007. aastaga võrreldes on röövimiste arv vähenenud kolmandiku võrra (32%). Viimane seos väljendub üsna ilmekalt ka elanike turva-tunnet puudutavas näitajas (ohvriuuringu küsimustikus kasutatav küsimus, kas tuntakse end oma kodu-kandi pimedal tänaval ebakindlalt). Kui 2000. aastal vastas sellisele küsimusele “jah” 41% Eesti elanikest, siis 2009. aasta küsitluse kohaselt tundis end ebakindlalt üksnes 28% vastanutest (Kuriteoohvrite uuring 2009, Justiitsministeerium). Euroopa Liidu võrdluses oleme selle näitajaga keskmiste seas, jäädes samas aga üsna märkimisväärselt maha Soomest (14%) ja Rootsist (19%).

Tapmised ja mõrvadTapmise või mõrvana registreeritud kuriteod sisaldavad lisaks lõpuleviidud kuritegudele ka kuriteokatseid ning väga harvadel juhtudel ka näiteks kuriteo ettevalmistamise juhtumeid. Seetõttu on hukkunute arv enamasti väiksem kui kuritegude arv. Tuleb arvestada ka sellega, et ühe kuriteo tagajärjel võib hukkuda mitu inimest – vastav surmasaanute arv kajastub ka hukkunute statistikas. Hukkunute hulka pole arvesta-tud inimesi, kes pärast teis(t)e inimes(t)e tapmist sooritasid enesetapu.

2004 2005 2006 2007 2008 2009200320022001 20102000

50 000

45 000

40 000

35 000

30 000

25 000

20 000

10 000

5000

0

45 641 45 149 43 17740 067

28 262 29 513 30 23527 600

32 55036 661

41 683


89


Joonis 15.3 Tapmiste ja mõrvade üldarv


Tapmiste ja mõrvade arv jäi 2009. aastal esmakordselt alla 100. 2010. aastal registreeriti kokku 84 tapmist ja mõrva, mis on taasiseseisvumisaja väikseim näitaja. 2007. aastaga võrreldes on tapmisi ja mõrvu neljan-diku võrra vähem (24%).

Tapmiste ja mõrvade üldarv on 2005. aastast Eestis küll pidevalt vähenenud, kuid on teiste Euroopa riikide võrdluses siiski märkimisväärselt kõrge. Nii oli aastate 2005–2007 keskmine tapmiste ja mõrvade arvu näi-taja 100 000 elaniku kohta Eestis Eurostati andmetel üks Euroopa suurimaid – 7,3 (suuruselt teine näitaja). Ainult Leedus oli tapmisi ja mõrvu veel rohkem, vastavalt 9,69 tapmist ja mõrva 100 000 elaniku kohta. Teistes liikmesriikides jääb vastav näitaja 0,64–2,37 vahele. Ka ÜRO (United Nations Offi ce on Drugs and Crime) 2007–2008 aastate keskmisi näitajaid võrdlevate andmete alusel oli Eesti tapmiste ja mõrvade arvu poolest 100 000 elaniku kohta kogu Euroopa regioonis Venemaa, Leedu ja Ukraina järel neljandal kohal.

Välispõhjuste tagajärjel hukkunudKoondindikaator hõlmab endas sõidukiõnnetustes ja tulekahjudes elu kaotanuid, enesetappude, tööõn-netuste, uppumiste, ülemäärase loodusliku külma ja juhusliku mürgistuse (sh alkoholimürgistuste) ning ründe tagajärjel hukkunute arvu 100 000 elaniku kohta.

Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel hukkute arv on alates 2003. aastast pidevalt vähe-nenud. Kui 2003. aastal hukkus eespool loetletud välispõhjuste tagajärjel 106,78 inimest 100 000 elaniku kohta, siis 2009. aastal 33% vähem – 71,4 inimest 100 000 elaniku kohta. 2007. aastaga võrdluses on pea-aegu kahekordselt vähenenud liiklus- ja tulekahjudes hukkunute arv: kui 2007. hukkus liikluses 16,17 ini-mest 100 000 elaniku kohta, siis 2009. aastal 8,80 inimest. Tulekahjudes hukkunute arv vähenes samuti kahekordselt 9,09-lt 2007. aastal 4,33-ni 2009. aastal.

2004 2005 2006 2007 2008 20092003 2010

200

180

160

140

120

100

80

40

20

0

156

119104

95

188

127110

84


90


Joonis 15.4 Välispõhjuste tagajärjel hukkunute arv 100 000 elaniku kohta (kompleksindikaator)

Allikas: Statistikaamet ja Tööinspektsioon* 2010. a andmeid pole Statistikaamet 3.03.2011. a seisuga veel avaldanud.

2008. aastaga võrreldes kasvas 2009. aastal enesetappude ja juhusliku mürgistuse (sh alkoholimürgis-tuse) tagajärjel hukkunud inimeste arv. Välispõhjustest hukkus just nendel põhjustel ka 2009. aastal kõige rohkem inimesi.

Liiklusõnnetustes ja tulekahjudes hukkunudJoonis 15.5 Liiklusõnnetustes ja tulekahjudes hukkunute üldarv

Allikas: Maanteeamet ja Päästeamet

Viimase kümne aasta võrdluses on kõige suuremate liiklusõnnetustes hukkunute arvuga olnud aastad 2000–2003, kui aastas suri liiklusõnnetuse tagajärjel keskmiselt 208 inimest. Aastatel 2003–2005 hukku-nute arv mõnevõrra vähenes, näidates aga uuesti tõusutrendi 2006. ja 2007. aastal. Alates 2006. aastast on hukkunute arv siiski pidevalt vähenenud: võrreldes 2000. aastaga, mil liiklusõnnetuse tagajärjel hukkus 204 inimest, sai 2010. aastal liiklusõnnetustes surma esmakordselt alla 100 inimese – 78. Vähenenud on ka liiklusõnnetustes vigastatute arv, samuti joobes sõidukijuhtide osalusel toimunud liiklusõnnetuste osa-kaal.

2004 2005 2006 2007 2008 20092003

120

100

80

60

40

20

0

106,78 105,23

87,0593,66 90,16

73,61 71,4

2004 2005 2006 2007 2008 20092003200220012000 2010

250

200

150

100

50

0

204

146131 141

127 133

164

132

89

6369

199223

164 170 170

204 196

132100

78

169

Liiklusõnnetustes hukkunud Tulekahjudes hukkunud


91


Vähenemistrendist hoolimata on liiklusõnnetustes hukkunute arv miljoni elaniku kohta Eestis siiski kõr-gem kui Euroopa Liidus keskmiselt: Eurostati 2009. aasta andmetel põhinevalt oli Eesti 27 Euroopa Liidu riigi seas näitajaga 75 hukkunut miljoni elaniku kohta 13. kohal (EL27 keskmine 70 hukkunut). Rootsis ja Suurbritannias hukkus liiklusõnnetustes aga kaks korda vähem inimesi kui Eestis ja EL-is keskmiselt (vasta-valt 37 ja 40 hukkunut miljoni elaniku kohta).

Liiklusõnnetustes hukkunutega mõneti sarnaseid trende võib täheldada ka tulekahjudes hukkunute võrd-luses: surmaga lõppenud tulekahjusid oli kõige enam 2001. ja 2006. aastal, kuigi hukkunute arv on alates 2006. aastast jõudsalt vähenenud. 2009. aastal suri tulekahjudes taasiseseisvumisaja väikseim arv inimesi – 63, mis on 2,6 korda vähem kui 2006. aastal. 2010. a hukkus tulekahjudes 6 inimest rohkem kui 2009. aastal. Hukkunute arvu vähenemist on kindlasti mõjutanud ka suitsuanduri kasutamise muutmine kohus-tuslikuks kõikides majapidamistes ja asutustes alates 1. juulist 2009. a. 2008. aasta Päästeameti analüüsi andmetel lõppesid surmaga enamasti nendes hoonetes tekkinud tulekahjud (kokku 80 hukkunuga), mille ruumides puudusid suitsuandurid. 2009. aastal olid 79% hukkunutest mehed, kõige enam hukkus inimesi tulekahjudel, mis toimusid öisel ajal vahemikus 23.01–08.00.

Teiste Euroopa riikide võrdluses on tulekahjudes hukkunute arv Eestis siiski suhteliselt suur: kui 2009. aas-tal suri tulekahjudes Rootsis ja Soomes keskmiselt 1–2 inimest 100 000 elaniku kohta, siis Eestis ligi 5 ini-mest (2008. aastal oli vastav näitaja Eestis ligi 7, Leedus ligi 8 inimest).

Korruptsioonitajumise indeksTransparency Internationali korruptsioonitajumise indeks on igal aastal avaldatav loetelu riikidest, kus esineb korruptsiooni. Indeksi koostamisel lähtutakse rahvusvaheliste reitinguagentuuride ning avaliku arvamuse küsitlusi läbiviivate organisatsioonide kogutud andmetest. Riikide korrumpeeritust mõõdetakse kümnepallisel skaalal, kus 10 tähendab korruptsiooni täielikku puudumist ja 0 korruptsiooni täielikku vohamist. Ehk mida suurem on indeksi arvuline väärtus, seda madalamana tajutakse vastavas riigis kor-ruptsiooni.

2006. aastal oli Eesti tulemuseks 6,7 palli ning 24. koht (180 riigi võrdluses), mis on olnud Eesti jaoks seni kõigi aegade parim näitaja. Võrreldes 2007. aastaga on korruptsioonitajumise indeksi väärtus 2010. aastal jäänud küll samale tasemele (6,5 palli), kuid Eesti koht riikide edetabelis on kahe koha võrra tõusnud 28.-lt 26.-le. Eestist on edetabelis koha võrra eespool Prantsusmaa (25. koht), Eestile järgneb Sloveenia. Kõige kõrgema korruptsioonitajumise indeksi väärtusega Euroopa Liidu riigid (st riigid, kus on hinnanguliselt kõige vähem korruptsiooni) olid 2010. aastal Taani (9,3), Soome (9,2) ja Rootsi (8,9), kes asusid 178 riigi võrd-luses tabelis vastavalt esimesel ja neljandal kohal. Korruptsioonitaset hinnati EL-i riikidest kõige kõrgemaks Kreekas (78. koht), Bulgaarias (73. koht) ja Rumeenias (69. koht). Läti ja Leedu kohad korruptsioonitajumise indeksi edetabelis olid vastavalt 59. (indeksi väärtus 4,3 palli) ja 46. (indeksi väärtus 5,0 palli).


92


Joonis 15.6 Korruptsioonitajumise indeksi väärtus ja koht edetabelis

Allikas: Transparency International

2010. aastal registreeriti Eestis 223 ametialast kuritegu, mis on 10% rohkem kui 2009. aastal, kuid on 20% vähem võrreldes 2007. aastaga. Suurima osakaalu korruptsioonikuritegudest moodustavad altkäemaksu andmine (41%) ja altkäemaksu võtmine (14%). Võrreldes 2009. aastaga registreeriti kõige rohkem altkäe-maksu andmist (+22), vähenes pististe andmiste arv (-7) (Korruptsioonivastane strateegia 2008-2012: 2010. a täitmise aruanne).

Justiitsministeeriumi korruptsiooniuuringu kohaselt on võrreldes 2006. aastaga vähenenud ka korrupt-siooniga kokku puutunud inimeste arv. Kui 2006. aastal oli meelehead küsitud 15% ettevõtjatelt, siis 2010. aastal 10%-lt. Kui 2006. aastal oli 8% elanikest maksnud ametnikele peale või toonud kingituse, siis 2010. aastaks tegi seda üksnes 4% elanikest (Kuriteoohvrite uuring 2010). Vähem on ka neid, kes on ise otseselt mõne muu korruptsiooniga kokku puutunud: 11% elanikest (varem 14%) ja 19% ettevõtjatest (varem 20%). Seega võrreldes varasemaga on hoiakud positiivselt muutunud. Hüpoteetilises olukorras käituks korrup-tiivselt 10% ametnikest, 34% elanikest ja 35% ettevõtjatest (varem vastavalt 12%, 44%, 34%).

2010. a Kuriteoohvrite uuringu andmetel on altkäemaksu küsitud ainult 0,5% inimestest (2003. aastal 3,1%-lt). Selle näitajaga oleme edukamad Euroopa Liidu keskmisest (2%), olles samal tasemel USA, Uus-Mere-maa, Šveitsi ja Belgiaga (kõigil loetletud riikide näitaja 0,5%). Enim on inimeste käest altkäemaksu küsinud politseinikud (0,3%), tolli- või piirivalveametnikud (0,1%) või mõned muud riigiasutuste töötajad (0,1%).

VALITSUSE TEGEVUSED

Sisejulgeoleku- ja turvalisuspoliitika valdkonnas olid valitsuse tegevused seotud laias laastus järgmiste prioriteetidega:

sisejulgeolekualase infrastruktuuri, asutuste töö ning inimressursi optimeerimine ja arendamine;parema ettevalmistuse tagamine suurõnnetustele ja hädaolukordadele reageerimisel;pikaajaliste eesmärkide ja prioriteetsete valdkondade seadmine turvalisus- ja kriminaalpoliitikas

ning sisejulgeoleku- ja kriminaalasutuste tegevuse suunamine nendele vastavalt;vanglasüsteemi reformimine ja liiklusohutusalase ennetustöö tõhustamine.

2004 2005 2006 2007 2008 20092003200220012000 2010

35

30

25

20

15

10

5

0

Korruptsiooniindeks Koht edetabelis

27

5,7 5,6 5,6 5,5 6,0 6,4 6,7 6,5 6,6 6,6 6,5

28 2931

2428

26

33

27 27 27


93


10. juunil 2008. aastal võeti Riigikogus vastu „Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015“, millega loodi selged ja mõõdetavad sihid Eesti sisejulgeolekule. Laiapõhjalise ja palju-sid ühiskonna erinevaid sektoreid ühendava dokumendina piiritleb see Eesti turvalisuspo-liitika ühtsed põhimõtted, visiooni, põhisuunad ja pikaajalised mõjupõhised eesmärgid. Teise olulise strateegilise dokumendina kiitis Riigi-kogu 9. juunil 2010. a heaks „Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018“, mis seab uued kriminaalpoliitika eesmärgid arengukava „Kri-minaalpoliitika arengusuunad aastani 2010“ lõppemisel. Esmaste eesmärkidena on doku-mendis ära toodud korduvkuritegevuse ning alaealiste kuritegevuse ennetamine. Kõrgen-datud tähelepanu all on aga ka organiseeritud kuritegevus, sealhulgas majandus-, korrupt-siooni-, küber- ja inimkaubanduse kuriteod, ning isikuvastased kuriteod, sealhulgas pere-vägivald. Sarnaselt turvalisuspoliitika kohta ülevaate andmisele siseministri poolt teeb ka justiitsminister hiljemalt iga aasta 1. märtsiks Riigikogus kriminaalpoliitika arengusuundade elluviimise kohta ettekande. Alaealistega seo-tud vägivalla, perevägivalla ja inimkaubanduse vähendamiseks ja ennetamiseks kiitis Vabariigi Valitsus 1. aprillil 2010. a heaks ka „Vägivalla vähendamise arengukava aastateks 2010–2014“ ja selle rakendusplaani.

Kuritegevusevastase võitluse tõhustamisel pidas valitsus oluliseks planeerida ka kriminaalmenetluse riikliku ressursi jaotuse Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumi prioriteetidest lähtuvalt, tähtsustades eelkõige kriminaalasutuste tegevuse suunamist nendele kuritegudele, mis toodavad uut kuritegevust (alaealiste vastu ja alaealiste poolt toimepandud kuriteod ning organiseeritud kuritegevus, sh inimkaubandus, narkokaubandus, korruptsioon ja rahapesu). Kuritegevusevastase võitluse eelistustes leppisid sise- ja justiitsminister kokku 2005. aastal nn Laulasmaa deklaratsioonis, kus prioriteetidena märgiti võitlus alaealiste poolt ning alaealiste suhtes toimepandud kuritegevusega, esmajärjekorras lapsohvritega vägivalla- ja seksuaalkuritegudega; võitlus organiseeritud kuritegevusega, esmajärjekorras narkootiliste ning psühhotroopsete ainetega seotud kuritegevusega; võit-lus inimkaubandusega seotud kuritegevusega; ning võitlus kriminaaltulu (sh korruptiivse tulu) ja rahape-suga seotud kuritegevusega. 2009. aasta juulis toimunud sise- ja justiitsministri kohtumisel Võrus lisandu-sid prioriteetidena ka maksupettused ja rasked majanduskuriteod. Vastavalt kuritegevusevastase võitluse eelistustele on erinevates uurimisasutustes ning prokuratuuris määratud ka spetsialiseerunud ametnikud. Prokuratuuris määrati ametisse alaealiste, narko-, isikuvastase majandus- ja korruptsioonikuritegude eri-asjade prokurörid juba 2005. aastal, 2009. aastal nimetati ametisse majandus- ja korruptsioonikuritegude uurijad ka kõikides prefektuurides.

Ühendati mitmed sisejulgeolekuga tegelevad asu-tused: 1. jaanuarist 2008. a loodi Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo ning Kohtuekspertiisi ja Krimina-listika Keskuse ühendamisel Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, 1. jaanuaril 2010. a alustas Politseiameti, Keskkriminaalpolitsei, Julgestuspolitsei, Piirivalve-ameti ning Kodakondsuse- ja Migratsiooniameti ühendamisel tööd Politsei- ja Piirivalveamet.

Heakskiidu sai mitu olulist Eesti sisejulgeoleku- ja turvalisuspoliitikat suunavat strateegiat: „Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015“, „Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018“, „Vägivalla vähendamise arengukava aastateks 2010–2014“, ja „Korruptsioonivastane strateegia aastateks 2008–2012“.

2008. aastal alustati veebipõhise infosüsteemi avalik E-toimik loomist, mis võimaldab menetlus-osalistel ja nende esindajatel osaleda tsiviilkohtu-, halduskohtu-, kriminaal- ja väärteomenetluses elektrooniliselt.

2009. a suvel jõustunud hädaolukorra seadusega ajakohastati kriisireguleerimise süsteemi, 2011. a vastu võetud korrakaitse seadusega loodi nüüdis-aegne, ühtne ja õigusriiklik alus avaliku korra kaitse süsteemile Eestis.

Liiklusohutuse tõhustamiseks loodi menetluslikud võimalused kiiruskaamerate abil fi kseeritud liiklus-nõuete rikkumiste menetlemiseks ning karmistati karistusi sõiduki joobes juhtimise eest.

2008. aastal ühendati kriminaalhooldussüsteem ja vanglasüsteem, avati uus kamber tüüpi Viru vangla ning laiendati alternatiivkaristuste kasutuselevõttu.


94


3. aprillil 2008. a võttis valitsus vastu korruptsioonivastase strateegia aastateks 2008–2012 ja selle raken-dusplaani. Strateegia eesmärk on vähendada ja ennetada korruptsiooni avalikus ja erasektoris ning tõsta ühiskonna korruptsiooni- ja eetikaalast teadlikkust. Uue korruptsioonivastase seaduse eelnõu kiitis valit-sus heaks 7. mail 2009. a ning see reguleerib täpsemalt ametiisiku õigused ja kohustused ning loob senisest tõhusama huvide deklareerimise süsteemi. Uue eelnõu järgi on majandushuvide deklaratsioon kohustus-lik umbes 3000 kõrgemale ametiisikule, kelle elektroonilised deklaratsioonid oleksid avalikud ja sisulised. Hetkel on seaduseelnõu Riigikogus teisel lugemisel. Eelnõu vastuvõtmise taga viibib ka majanduslike huvide deklaratsioonide registri asutamine. Vajadusest tegeleda omavalitsustes senisest aktiivsemalt kor-ruptsioonivastase võitlusega anti Vabariigi Valitsuse 19. juuli 2007. a määrusega suuremate omavalitsuste nagu Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi kohalike omavalitsuse juhtide korruptsiooni süüte-gude uurimine Kaitsepolitseiameti pädevusse.

Avaliku korra rikkumiste ja süütegude üldarvu vähendamiseks ning kuritegude tulemuslikumaks kohtu-eelseks menetlemiseks, aga ka kodanikule suunatud teenuste kvaliteedi parandamiseks ja piiratud ressursi optimaalseks rakendamiseks turvalisuse tagamisel otsustas valitsus lõpetada riiklikult tarbetu dubleeri-mise erinevate ministeeriumide ja ametkondade vahel. Et vältida valdkondade juhtimise hajumist, nähti valitsuse tegevusprogrammis ette Politseiameti, Piirivalveameti ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ühendamine. 2008. aasta jaanuaris tutvustas siseminister valitsusele Politseiameti, Piirivalveameti ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ühtseks struktuuriks ühendamise plaani, millele valitsus ka oma põhi-mõttelise heakskiidu andis. Seadusliku aluse sai ametite ühendamine 6. mail 2009, kui Riigikogu kiitis heaks politsei ja piirivalve seaduse ning sellest tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadused. 1. jaanuarist 2010 alustas tööd Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), mis loodi Politseiameti, Keskkriminaalpolitsei, Julgestuspolitsei, Piirivalveameti ning Kodakondsuse- ja Migratsiooniameti (KMA) ühendamisel.

2008. aastal loodi Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo ning Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ühendamisel Eesti Kohtuekspertiisi Instituut eesmärgiga osutada politseile, prokuratuurile ja kohtule kvaliteetsemat teenust kuritegude paremaks avastamiseks. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut on praegu ainulaadne asutus maailmas, mis teeb koondatult kohtuarstlikke, kohtupsühhiaatrilisi ja kriminalistika-ekspertiise kokku kuni 50 liigis. 2010. aasta sügisel valmib Tallinnas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uus peahoone, mis saab olema Läänemere piirkonna üks nüüdisaegsemaid kohtuekspertiisi laboreid. Uues hoones saab hakata läbi viima virtuaallahanguid, lõhkeseadeldiste ja plahvatuste ekspertiise, DNA-eks-pertiise, IT-kuritegevuse uurimist ja palju teisi ekspertiise, kasutades uusimaid tehnoloogilisi lahendusi ja uurimismeetodeid.

Valitsuse eesmärgiks oli arendada ka kõigile sisejulgeolekuasutustele tööks vajalikku info- ja kommunikat-sioonikeskkonda, sh viia kõigis menetlusliikides (kriminaal-, väärteo-, haldus- ja tsiviilmenetluses) lõpuni arendusprogramm E-toimik. 2008. aastal alustati infosüsteemi AET (avalik e-toimik ehk e-toimiku klient-süsteem menetlusosalistele ja nende esindajatele) loomist. Avalik E-toimik on veebipõhine infosüsteem, mis võimaldab menetlusosalistel ja nende esindajatel osaleda tsiviilkohtu-, halduskohtu-, kriminaal- ja väärteomenetluses elektrooniliselt. Süsteemi kaudu on võimalik esitada menetlejale digitaalselt allkir-jastatud dokumente ning jälgida menetluste käiku. Täismahus rakendub AET 2010. aasta lõpuks. E-toimiku edasised arendused on seotud täitemenetluse kättesaadavaks tegemisega kodanikule.

Alates 22. maist 2007 antakse Eestis välja biomeetrilisi reisidokumente, mille tagakaanes asetsevale kon-taktivabale kiibile on kantud dokumendi kasutaja andmed (sh digitaalne näokujutis ehk näobiomeetria),


95


alates 2009. aasta 29. juunist ka sõrmejäljekujutised. Kiibile kantavad andmete ja sõrmejäljekujutise kand-mine reisidokumenti võimaldab luua kindlama seose dokumendi ja dokumendi kasutaja vahel ning vähen-dab dokumendi ja identiteedi väärkasutamise ja dokumendivõltsimise võimalusi.

2008. aastal ühendati kriminaalhooldussüsteem ja vanglasüsteem ning kriminaalhooldusosakonnad viidi vanglate koosseisu. Selle muudatusega tekkis tõhus organisatsioon, mis vastutab kogu karistuse täidevii-mise ahela eest. Vangla tegeleb kinnipeetavatega karistuse algusest lõpuni ja tema vastutus ei kao peale vangistuse lõppemist. Vanglareformi arenguteks on olnud uue kamber tüüpi Viru vangla avamine 2008. aastal, millega tekkis vanglasüsteemi juurde 1000 kambervanglakohta ning mille tulemusel sai sulgeda laager tüüpi Ämari vangla ja Viljandi vangla ning vähendada Murru vangla kinnipeetavate arvu 60% võrra. Tartu ja Viru vangla juhtimissüsteemi toetamiseks on loodud tulemusüksused, mis koosnevad ametnikest, kes vastutavad teatud kindlasse vanglaosasse (korrusele, sektsiooni) paigutatud vangide eest. Selline töö-korraldus võimaldab ametnikel paremini tunda kindlaid vange ja nende probleeme. Uue Tallinna vangla ehitusprojekt valmib 2011. aastal.

2011. aastal alustatakse karistusõiguse kodifi tseerimisega, et tagada karistusõiguse terviklikkus. Vaada-takse üle kõik süüteokoosseisud ja kohandatakse need ühisesse süsteemi. Luuakse selged piirid kuritegude ja väärtegudena käsitletavate tegude vahel ning vaadatakse üle sanktsioonisüsteem.

Korduvkuritegevuse vähendamiseks ja ühiskonna turvalisuse suurendamiseks kiitis valitsus 2008. aasta oktoobris heaks muudatused erinevates seadustes, lisades õiguskorda kaks mittekaristuslikku mõjutus-vahendit – karistusjärgne käitumiskontroll ja karistusjärgne kinnipidamine. Neist esimene tähendab või-malust vajaduse korral allutada käitumiskontrollile süüdimõistetu, kes on mõistetud vangistuse kandnud ära täies ulatuses. Karistusjärgne kinnipidamine kujutab endast aga ohtliku kalduvuskurjategija kinnipida-mist ühiskonna turvalisuse tagamiseks pärast karistuse ärakandmist. Seda kohaldatakse juhul, kui esineb oht, et süüdimõistetu paneb pärast karistuse ärakandmist vabanedes toime uusi raskeid kuritegusid, mida muul viisil ei ole võimalik ära hoida.

Kinnipeetavate arvu vähendamisele on kaasa aidanud ka teiste alternatiivkaristuste kasutuselevõtt. Suu-renenud on ühiskondlik-kasuliku töö (ÜKT) määramine (2003. aastal 84 isikule, 2008. aastal 1892 isikule). 2007. aastal rakendati esmakordselt ka elektroonilist järelevalvet. Riigikogu võttis 2010. a juunis vastu karistusseadustiku, väärteomenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, karistusregistri sea-duse, kriminaalhooldusseaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse, mis muu hulgas annab alates 1. jaanuarist 2011 võimaluse asendada kuni kuuekuuline vangistus elektroonilise valvega ja kohaldada elekt-roonilist valvet täiendava käitumiskontrolli meetmena. See eelnõu võimaldab ka alates 1. jaanuarist 2012 asendada rahatrahvi ja aresti üldkasuliku tööga politsei järelevalve all. Riigikogus on teisel lugemisel ka seaduseelnõu, mille eesmärk on võimaldada kuritegusid toime pannud isikutele, kellel on ühtlasi narkooti-liste ainete tarbimise sõltuvus, kohaldada osaliselt riigieelarve vahenditest rahastatavat sõltuvusravi. Nar-komaani sõltuvusravi kavandatakse kohaldada neil juhtudel, kui isikule on karistuseks mõistetud reaalselt kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus ning süüdimõistetu on nõus vangistuse asendamisega.

2009. a suvel jõustunud hädaolukorra seadusega integreeriti varasem hädaolukorraks valmisoleku seadus ja eriolukorra seadus. Sellega täiustati ja ajakohastati kriisireguleerimise süsteemi, luues seeläbi paremad eeldused Eesti võimekusele reageerida suurõnnetustele. Muudatuste tulemusena süsteem korrastus ning muutus lihtsamaks ja loogilisemaks. Eesti kriisireguleerimise süsteem jaguneb kaheks oluliseks sambaks: hädaolukordadeks valmistumine ja hädaolukordade lahendamine, sealhulgas eriolukorraga seonduv ning


96


elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise korraldus. Riiklike ressursside efektiivsemaks kasutamiseks riigisiseste õnnetuste korral reguleerib hädaolukorra seadus ka kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist hädaolu-kordade lahendamisel ja turvalisuse tagamisel seaduses kindlaksmääratud juhtudel.

2011. a veebruaris võeti Riigikogus vastu uus korrakaitseseadus, millega määratleti avaliku korra mõiste Eesti õiguskorras, loodi õiguslik alus avaliku korda ähvardavate ohtude ennetamise, tõrjumise ning korrarikku-miste kõrvaldamise koordineeritud süsteemi loomiseks korrakaitseorganite ning üksikisikute tasandil ning sätestati riikliku järelevalve teostamise ühtsed üldpõhimõtted. Seadusega luuakse võimalus ka muudes valdkondades tegutsevate avalik-õiguslike juriidiliste isikute, turvaettevõtjate ja mittetulundusühingute kaasamiseks korrakaitsetegevusse, et tagada ohtude efektiivne tõrjumine. Selleks, et avaliku korra kaitset Eestis senisest paindlikumalt tagada ja vastavaid avalikke ressursse säästlikumalt kasutada, võimaldatakse seaduses politsei ja Päästeameti korrakaitseülesandeid piiratult üle anda halduslepingu alusel.

Inimeste turvatunde seisukohalt on üks olulisemaid eesmärke välispõhjuste tagajärjel hukkunute arvu vähendamine, inimelude ja inimese tervise säästmine. Valitsus lubas tõhustada liiklusohutusalast enne-tustööd, panustades uute tehnoloogiate kasutamisse, ning diferentseerida karistusi liiklusalaste süü-tegude eest. Valitsuse esitatud liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muudatused võttis Riigikogu vastu 19. novembril 2008. a, luues sellega menetluslikud võimalused auto-maatsete liiklusjärelevalveseadmete abil fi kseeritud liiklusnõuete rikkumiste menetlemiseks. Seadustega muudeti joobes juhtimise eest vastutusele võtmise aluseid ning viidi karistused paremini vastavusse teo raskusega. Karistusseadustikku täiendati uue väärteo eest kohaldatava põhikaristusega, milleks on praegu ainult lisakaristusena kohaldatav juhtimisõiguse äravõtmine. Automatiseeritud liiklusjärelevalve süsteem Tallinna–Tartu maanteel rakendus 2009. aasta sügisest, alates 2010. aasta maist järgneb kiiruskaamera tuvastatud kiiruseületamisele ka trahv. Teiste riikide kogemused on näidanud, et kiiruskaamerad aitavad vähendada inimkannatanutega liiklusõnnetuste arvu hinnanguliselt 20%.

2006. aastast alates suurendati oluliselt päästealase ennetustöö mahtu. Ennetustöö peamiseks eesmär-giks seati tulesurmade vähendamine. Töö mahu suurendamine oli seotud ka ennetustööks mõeldud eel-arve viimisega 10 miljoni kroonini aastas (varasemalt oli ennetustöö eelarve aastas suurusjärgus 300 000 krooni). Lisaraha kulus täiendavate ametikohtade loomiseks, samuti ennetusalase teavitusmaterjali, vee-bilehtede, fi lmide ja koolituste tegemiseks. Üheks ennetustöö olulisemaks suunaks viimastel aastatel oli ka suitsuanduri vajalikkuse propageerimine, mille omamine eluruumides muutus kohustuslikuks 1. juulist 2009. a. Nelja aastaga (2006–2009) on saavutatud tulesurmade vähenemine 62%.

Õnnetustele reageerimise valmisoleku tõstmiseks kasutati aktiivselt ja efektiivselt välisvahendeid pääste-tehnika ning helikopterite hankimiseks, mis on tõstnud valmisolekut keskkonnaalaste ja loodusõnnetuste tekitatud tagajärgede likvideerimiseks ning loonud võimalused päästetööde efektiivsemaks korraldami-seks ja kiiremaks läbiviimiseks. Välispiirifondi raames ajakohastati EL välispiiri seirevarustust, renoveeriti piirivalvelaevu ja nende side- ja navigatsiooniseadmeid, arendati infosüsteeme ning soetati EL välispiiril toimuvatele piiri-intsidentidele paremaks reageerimiseks kolmas helikopter. Euroopa Komisjoni poolt toe-tatava elanikkonnakaitse mehhanismi raames loodi kolme Balti riigi ühine, suurte üleujutuste tagajärge-dega võitlemise kiirreageerimisüksus. Üksuse näol on tegemist Euroopa esimese ühisvõimekusega moo-duliga, millesse on kaasatud partnerid mitmest EL liikmesriigist. Üksus osutas 2010. a mais abi tugevate vihmasadude tõttu Poolat tabanud üleujutustes.


97


Väga oluline oli Eesti liitumine Schengeni ühtse viisaruumiga 21. detsembrist 2007. a, mis oli tunnustuseks nii Eesti sisejulgeolekule kui ka riigile tervikuna. Schengeniga liitumise päevast kadus nii sadamates kui ka maismaal passikontroll. Piiri- ja passikontroll lennujaamades kadus 2008. aasta 30. märtsil, mil avanes Eesti õhupiir. Eesti läbis Schengeni õigusruumiga liitumiseks vajalikud hindamised positiivselt 2006. ja 2007. aastal, mil Euroopa Nõukogu Schengeni hindamiste töögrupp võttis vastu Eesti mere- ja õhupiiri, andmekaitse, viisatöö, politseikoostöö ning Schengeni infosüsteemi hindamisraportid.


Vastavalt kriminaalpoliitika arengusuundadele aastani 2018 on järgmiste aastate perspektiivis oluline kes-kenduda alaealiste, korduv-, isikuvastaste (sh perevägivalla) ja organiseeritud kuritegevuse (sh majandus-, korruptsiooni-, küber- ja inimkaubanduse kuriteod) vähendamisele. Kuna alaealiste kuritegevus on 2003. aastaga võrreldes pidevalt suurenenud, on järgmiste aastate perspektiivis eriti oluline keskenduda just alaealiste kuritegevuse ennetamisele ja vähendamisele. Samuti on alaealisi võimalik õigele teele suunata ning ümber kasvatada kiiremini kui täiskasvanuid ning just selle grupiga tegelemine annab kõige suure-maid tulemusi kuritegevusevastases võitluses.

Korduvkuritegevuse ehk retsidiivsuse ning kinnipeetavate arvu vähendamisel on oluline muuta vanglaka-ristus ja kriminaalhooldus senisest mõjusamaks. See tähendab suuremat rõhku nii vangide hõive võima-luste arendamisele, individuaalse lähenemise tugevdamist tulemusüksuste loomise kaudu kõikide vangla-tes kui ka kinnipeetavate vabastamise järkjärgulise süsteemi tugevdamist. Kriminaalhoolduse järelevalve võimekus peab vastama muutunud keskkonnale ning see eeldab kriminaalhooldusametnike pädevuse suurendamist (nt välismaale lubamise, alkoholi tarvitamise kontrolli jmt tõhustamine) ning töömeetodite ja -standardite arendamist. Elektroonilise järelevalve laiemad kasutusvõimalused lubavad kriminaalhool-duse intensiivsust vastavalt kriminaalhooldusaluste riskitasemele tõhusamalt reguleerida, kuid uute siht-rühmadega tegelemise kvaliteedi tagamiseks tuleb lähima paari aasta jooksul teha sihipärast tööd.

Lõpuni tuleb viia ka vanglareform ja minna täielikult üle kambersüsteemiga vanglatele. Selleks, et saak-sime sulgeda vanad amortiseerunud laagertüüpi vanglad Murrus, Harkus ja Tallinnas, on plaanis ehitada uus Tallinna vangla.

Et järgida Laulasmaa deklaratsiooni kuritegude efektiivsemaks avastamiseks, on viie aasta perspektiivis vajalik lähtuda kohtuekspertiisi valdkonna edasiarendamisel nii organisatsiooni, sisulise töö kui ka info-tehnoloogiliste ressursside parema kasutuselevõtmise eesmärkidest. Prioriteediks on kõrgendatud nõud-lusega ekspertiisiliikide arendamine, mis on lähiaastatel IT-, kohtupsühhiaatria- ja raamatupidamiseksper-tiis. Viimase puhul on vajalikud sisulised reformid, et luua kaasaegsem nn fi nantsanalüütiline ekspertiis.

Turvalisema elukeskkonna kujundamisel on senisest enam vaja teha koostööd kohalike omavalitsustega ning tõsta Eesti elanike teadlikkust oma vastutusest ja kohustusest suurendada seadusekuuleka käitumi-sega enda ja oma lähedaste turvalisust ning kasvatada oma lastest vastutustundlikud ühiskonna liikmed.

Tegeleda tuleb ka sisejulgeolekualase infrastruktuuri ja inimressursi võimekuse tõstmisega vastavalt uutele sisejulgeolekuriskidele (ebaseadusliku sisserände kasv, küberkuritegevus). Selleks tuleb tõsta sise-julgeolekualase IKT süsteemide töökindlust ning välja arendada kompetentsid IKT laiapõhjalisest kasuta-misest välja kasvavate uute ohtude ennetamiseks ning küberkuritegevusega tegelemiseks. Ebaseadusliku sisse- ja läbirände ning muu piiriülese kuritegevuse vähendamiseks tuleb tõhustada migratsioonijärel-


98


valvet ning alustada tegevusi varjupaigataotlejate esmase vastuvõtukeskuse ehitamiseks, et oleks võima-lik kinni pidada varjupaigataotlejaid, kes võivad põgeneda, ohustada avalikku korda või riigi julgeolekut. Uuteks julgeolekuriskideks valmisolek eeldab sisekaitseliste ametiasutuste töötajatelt oluliselt laiemat maailmavaadet ja ettevalmistust, mistõttu tuleb neile tagada mitmekülgsed eneseharimise võimalused, hea motivatsioon ning sotsiaalsete garantiide järjepidevus.


99

16. VÄLISPOLIITIKA

ARENGUNÄITAJAD

Välispoliitika arengut eraldi numbriliste näitajatega parimal moel kajastada ei saa, mistõttu tuleb ka het-keolukorda kirjeldada vähem kvantitatiivselt. Eesti rahvusvahelise seisundi kindlustamisel on üks läbivaid eesmärke olnud lõimumine erinevate rahvusvaheliste organisatsioonidega ning nende kaudu Eesti huvide edendamine. Eesti on praeguseks liitunud praktiliselt kõikide soovitud rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Oluline välispoliitika eesmärk on lihtsustada Eesti kodanike liikumist üle maailma. 2010. aasta alguseks oli Eesti kodanikel võimalik viisavabalt reisida lisaks Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikidele 69 maailma riiki, sh Ameerika Ühendriigid, Kanada, Austraalia.

Eesti välisesindused tegutsevad Eesti isikute huvide kaitsel nii konsulaartegevuses kui ka ettevõtete huvide edendamisel. Konsulaartoimingute statistika näitab, et Eesti välisesindused osutavad ja Eesti kodanikud vajavad abi järjest enam.

Tabel 16.1 Välisministeeriumi ja Eesti välisesinduste konsulaartoimingud19

Allikas: Välisministeerium

Välisministeerium on oluliselt tihendanud koostööd ettevõtjate ja ettevõtlusorganisatsioonidega välisin-vesteeringute edendamiseks ja Eesti ettevõtetele uute turgude leidmiseks.

Tabel 16.2 Eesti välisesinduste tegevus ettevõtete toetamisel

Allikas: Välisministeerium

19 Arv ei sisalda esindustes menetletud viisataotlusi.

16. VÄLISPOLIITIKAValitsuse eesmärk välispoliitika edendamisel on Eesti julgeoleku ja heaolu kasvu kindlustamine ning stabiilsusele ja õigluse tagamisele kaasaaitamine maailmas.

2007 2008 2009 2010 30 897 33 949 35 054 37 351

2007 2008 2009 2010 Eesti ettevõtete päringud 295 242 746 593Asukohamaa ettevõtete päringud 1352 727 1506 1588


100

16. VÄLISPOLIITIKA

Eesti suurus ning sellest tulenev ressursside piiratus seab piirid välisesinduste arvule. Eestil on välisriikides 32 saatkonda, 11 alalist esindust (neist 6 eraldiseisva üksusena), 3 peakonsulaati, 1 kantselei, 1 erimissioon. Rajamisel on 1 saatkond, 1 peakonsulaat Sydneys ja 1 alaline esindus. Eestil on 2011. a veebruari seisuga 139 aukonsulit 62 riigis. Samal ajal on oluline, et välismaalastel, kes vajavad viisat Eesti külastamiseks, oleks see võimalik hankida võimalikult lihtsalt ja kiiresti. Seetõttu on järjest enam sõlmitud teiste liikmesrii-kidega esinduslepinguid viisade väljastamiseks. Viisaesinduslepinguid on sõlmitud 14 Schengeni riigiga Eesti esindamiseks 85 riigis. Eesti ise esindab erinevates linnades Hollandit, Lätit, Poolat, Sloveeniat, Soomet ja Taanit.

VALITSUSE TEGEVUSED

Välispoliitilise tegevuse elluviimisel on ees-märk Eesti riiklike huvide kaitse, riigi ja koda-nike julgeoleku tagamine, demokraatia ja hea-olu edendamine, Eesti tuntuse ja kaasatuse suurendamine maailmas ning globaalses kon-kurentsis Eesti ettevõtjatele paremate võima-luste loomine.

Eesti on edukalt lõpetanud 2007–2010 kest-nud liitumisläbirääkimised OECD-ga. 2010. aasta juunis allkirjastati Eesti liitumisleping OECD-ga. Organisatsiooni täisliikmeks sai Eesti

2010. aasta detsembris, pärast liitumislepingu ratifi tseerimist Riigikogus ning selle hoiule andmist Prant-suse Välisministeeriumis. OECD on tunnustatud analüüsikeskus, hea ja usaldusväärne statistilise infor-matsiooni allikas ning oluline informatsiooni vahetamise paik ekspertidele.

Lisaks majandusekspertiisi tugevdamisele jätkab OECD lähiaastatel oma koha ja koostöövõrgustiku kind-lustamist globaalsel tasandil ning Eesti jaoks annab OECD liikmesus täiendava võimaluse jõudumööda kaasa rääkida globaalset majandusarengut mõjutavate otsuste tegemisel. Organisatsioonis välja töötatud juhised ning põhimõtted on mitmes valdkonnas muutunud normideks, millest lähtuvad ka riigid, kes orga-nisatsiooni ei kuulu.

Eesti roll Afganistani stabiliseerimises on olnud järjepidev. Kogu rahvusvahelise üldsuse põhieesmärgiks on toetada Afganistani valitsust rahu ja stabiilsuse saavutamisel, vaesuse vähendamisel ning rahva heaolu suurendamisel. Afganistani julgeolekutagamismissioonil ja tsiviiltegevuses ning arenguabis osalemine on üks olulisem ja nähtavam Eesti panus NATO ja EL liikmena. Eesti huvides on, et NATO oleks Afganistanis oma ülesannete täitmisel edukas, kuna NATO on Eesti julgeoleku nurgakivi. Samuti on Eesti huvitatud EL tsiviiltegevuse ja arenguabi jätkuvast edust. Eesti peab Afganistani riikliku ülesehituse seisukohalt vajali-kuks sõjaliste ja tsiviilsete vahendite koordineeritud kasutamist, mistõttu on Afganistan ka lähiaastatel üks Eesti arengukoostöö prioriteetseid sihtriike. Eesti Afganistani-suunaliste eesmärkide ja tegevuste täpsus-tamiseks ning ajakohastamiseks kinnitas Eesti Vabariigi Valitsus 2. juulil 2009 uuendatud Eesti Afganistani kontseptsiooni.

Eesti on järjepidevalt tegutsenud selle nimel, et NATO säilitaks oma rolli liikmesriikide peamise kollektiiv-kaitse organisatsioonina, ning seisnud selle eest, et jätkuks julgeoleku- ja väärtustsooni laienemine. 22. ja

2010. aastal saavutati peale kolm aastat kestnud liitumisläbirääkimisi OECD liikmelisus.

Eesti kodanikele jõustus viisavabastus Ameerika Ühendriikidega.

Eestile avanesid 2007. aasta lõpus Schengeni mais-maapiirid ning 2008. aasta märtsis ka õhupiirid.

Eesti sõlmis mitmete riikidega digitaalallkirjade vastastikuse tunnustamise kokkulepped, mis muu hulgas võimaldavad asutada elektroonilises ette-võtlusportaalis uusi ettevõtteid.


101

16. VÄLISPOLIITIKA

23. aprillil 2010 korraldati esmakordselt Eestis NATO mitteametlik välisministrite kohtumine, kus osalesid nii alliansi kui ka Rahvusvahelistesse Julgeolekujõududesse (ISAF) panustavate riikide välisministrid.

Välisministeeriumi koordineerimisel töötas valitsus välja Eesti julgeolekupoliitika alused, mille Riigikogu 12. mail 2010 heaks kiitis. Eesti julgeolekupoliitika alused on dokument, mis sõnastab terviklikult Eesti jul-geolekukäsitluse ja on aluseks valdkondlike ja üksikasjalikemate arengu- või tegevuskavade koostamiseks. Algselt 2001. aastal heaks kiidetud ja 2004. aastal muudetud julgeolekupoliitika aluste uuendamine lähtus vajadustest koostada need NATO ning EL liikmena omandatud kogemuste põhjal, samuti julgeolekukesk-konna arengu tõttu.

Eesti kodanike jaoks üks kõige käegakatsutavam edusamm on Eesti liitumine USA viisavabastusprogram-miga 2008. aasta novembris. Viisavabastuse otsus oli märk Eesti kasvanud usaldusväärsusest ning tähen-das reisimise lihtsustumise kõrval muu hulgas riikidevahelise kuritegevuse- ja terrorismivastase koostöö tugevnemist ning sellealase infovahetuse tõhustumist. Viisavabastusprogrammiga liitumisele aitasid kaasa eelnevate aastate diplomaatilised jõupingutused tihedate ja usalduslike suhete loomiseks USA-ga. Eestisse sõiduks viisade lihtsamalt saamiseks on Eesti sõlminud esinduslepingud viisade väljastamiseks Austria, Hispaania, Hollandi, Leedu, Läti, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome, Sloveenia ja Ungariga. Vii-saesinduslepingute alusel esindavad teised EL liikmesriigid Eestit 82 riigis.

Eesti riigi ja isikute huvi paremaks kaitseks on jätkatud ka välisesinduste võrgustiku arendamisega. Täis-funktsionaalsete saatkondadena arendati välja Eesti saatkonnad Gruusias ja Bulgaarias. Avati saatkonnad Lähis-Ida võtmeriikides Egiptuses ja Iisraelis. 2010. a avati peakonsulaat Shanghais ning lähetati konsul Astanasse. Konsulaarasutuste ja aukonsulite võrk katab enam kui 62 riiki. 2011. a veebruari seisuga on Eestil ametis 139 aukonsulit. Konsulaarabi ja -teenuseid osutatakse ka EL ühtse konsulaarabi ja -kaitse süsteemi raames.

Äridiplomaatia rakendamine Eesti ettevõtete ja ekspordi huvides on tõstetud uuele tasemele. Hoogus-tunud on riigisisene koostöö ettevõtlusorganisatsioonide ja erialaliitudega. Sõlmiti koostööleping Välis-ministeeriumi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel ning käivitati infopäevad Välisministeeriumi koostöövõimalustest ettevõtjatele. Välisministeerium arendas edasi ettevõtetele pakutavaid äridiplomaatia teenuseid, sh laia ampluaaga teenuste osutamine ekspordist huvitatud äriühingutele – välismaal tegutsevate Eesti ettevõtete huvide kaitse ja erinevate kau-bandus jm probleemide lahendamine, ekspordikoolitused Eestis sihtturgude kaupa, ärimissioonid priori-teetsetele turgudele.

Eesti tõstis oluliselt tegevuse aktiivsust ÜROs ja selle allüksustes. 2008. a valiti Eesti ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (ECOSOC) liikmeks. Eesti täidab oma kohustusi liikmena aastail 2009–2011. 2009. aas-tal oli Eesti ECOSOC-i asepresidendi kohustes, juhtides nõukogu humanitaarabiteemalist arutelu ning läbirääkimisi. Eesti ekspert on alates 2009. a UNESCO Maailmapärandi Komitee liige, alates 2011. a ÜRO Põlisrahvaste Foorumi liige, Riigikontrolli auditijuht on olnud kahel korral valitud Rahvusvahelise Krimi-naalkohtu (ICC) eelarve- ja rahanduskomitee liikmeks, Eesti on ÜRO jätkusuutliku arengu komisjoni (CSD) liige 2008–2011. 2010. aastal valiti Eesti ÜRO Naiste Staatuse Komisjoni aastateks 2011–2014 ja UNICEF-i täitevkomitee liikmeks aastateks 2011–2013. Eesti kandideerib ÜRO Julgeolekunõukogu (JN) mittealalise liikme kohale 2020–2021 ning kogub toetust kandidatuurile ÜRO Inimõiguste Nõukogusse, mis valitakse 2012. a mais.


102

16. VÄLISPOLIITIKA

Eesti tegevus Euroopa Liidus oma huvide kaitsmisel on muutnud süstemaatilisemaks ning olulistes vald-kondades on senisest enam panustatud eeltöösse, et EL õigusaktide eelnõusid mõjutada võimalikult vara-ses staadiumis. Eesmärke Euroopa Liidus aitab tulevikus paremini saavutada ka järjest sihipärasem perso-nalipoliitika EL suunal. Selleks on valitsus kinnitanud 2010. aasta septembris vajalikud tegevussuunised. Eesti huvides on tugev Euroopa Liit. 2009. aasta 1. detsembril jõustunud Lissaboni leping on toonud kaasa võimaluse paremini kujundada ja rakendada EL välis- ja julgeolekupoliitikat. Samuti on loodud võimalu-sed veelgi tihedamaks koostööks ja seaduste ühtlustamiseks liikmesriikide vahel sise- ja justiitsvaldkonnas ning koordineerituma energiapoliitika kujundamiseks.

Euroopa Liidu Läänemere strateegia vastuvõtmine võimaldab suunata ressurssi ning poliitilist tähelepanu regiooniülese väärtusega projektidele, Läänemere regiooni keskkonnaprobleemide lahendamisele ning konkurentsivõime tõstmisele. Eesti on olnud üks aktiivsemaid Läänemere riike 2009. a oktoobris vastu võe-tud Läänemere strateegia käivitamisel. Eesti võttis juhtrolli siseturu poliitikavaldkonnas, kuivõrd siseturu täiustamine on Eestile Euroopa Liidus üks pikaajalisi prioriteete. Läänemere piirkonnas juhime digitaalall-kirja edendamist, pakkudes omalt poolt välja meetodeid piiriüleste e-teenuste hõlpsaks ja sujuvaks kasu-tuselevõtuks.

Läänemere energiaühenduste kava (BEMIP) ellukutsumine ja selle tegevuses osalemine on juba praegu-seks suurendanud energia varustuskindlust Eesti elanikele ja ettevõtetele. Kava järjekindel elluviimine on oluline ka järgnevatel aastatel kui protsess, mis suurendab Eesti energiajulgeolekut ja selle kaudu julge-olekut tervikuna. BEMIP kiitsid heaks Euroopa Komisjon ja kaheksa Läänemere äärset liikmesriiki 17. juunil 2009. BEMIP-is fi kseeritud poliitiline toetus, aga ka 100 miljoni euro eraldamine Euroopa majanduse elav-damise kava raames, lubavad loota Estlink 2 valmimist 2014. aastal. Energiajulgeoleku tagamiseks peab Eesti oluliseks jätkata tööd toimiva ja heade ühendustega energia siseturu väljaarendamiseks.

Eesti arengukoostöö arengukava elluviimisel on nelja aasta jooksul arengukoostöö ja humanitaarabi välja arendatud senisest süsteemsemalt välis- ja julgeolekupoliitika vahendina. Eesti on saavutanud doonorina hea kuvandi ja on hinnatud koostööpartner nii Eesti peamistes arengukoostöö partnerriikides (Afganis-tan, Gruusia, Ukraina, Moldova), rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka teiste doonorite ja partnerite hulgas. Arengukoostöö tähtsuse mõistmine on suurenenud, kasvanud on Eesti üldsuse kaasatus ja vaba-tahtlike panus arengukoostöösse. Eesti jaoks on oluline ka Euroopa Liidu naabruspoliitika, mille oluliseks eesmärgiks on samuti toetada demokraatlike ja turumajandusreformide jätkumist Ukrainas, Moldovas, Gruusias ja teistes riikides.


Järgnevate aastate tähtsamad tegevused julgeolekupoliitika vallas on Afganistani julgeolekuolukorra ja arengu edendamine, tsiviilne kriisiohjamine ja kriisiohjevõime arendamine, NATO ja EL vaheline koostöö stabiilsuse ja julgeoleku tagamisel, EL ja NATO laienemine, EL välistegevus pärast Lissaboni lepingu jõus-tumist ning igakülgne koostöö USA-ga, kahe- ja mitmepoolsete suhete arendamine Venemaaga. Tõusva tähtsusega teemad Eesti jaoks on küberjulgeolek ja relvastuskontroll.

Eesti majanduse toimimise eelduste tagamisel on olulisemad tegevused kliimapoliitika ja energeetika valdkonnas energiajulgeoleku tagamisel, EL Läänemere strateegia elluviimine eriti siseturu valdkonnas,


103

16. VÄLISPOLIITIKA

OECD liikmesusega avanevate võimaluste ärakasutamine ning äridiplomaatia alaste tegevuste jätkuv arendamine. Eesti huvides on Euroopa 2020 strateegia meetmete ning euro kasutuselevõtust tulenevate eeliste maksimaalne kasutamine.

Eesti isikute kaitsel välismaal ja välissuhetes keskendutakse viisavabaduse ja viisaesinduslepingute laien-damisele, kriisi- ja õnnetuspiirkondades Eesti isikutele abi osutamise võime suurendamisele ning aukonsu-lite võrgu arengule. Eesti mõjukuse ja maine edendamiseks on oluline suurendada Eesti nähtavust rahvus-vahelistes organisatsioonides, laiendada koostööd Balti riikide ja Põhjamaadega ning tõhustada suhteid Lähis-Ida ja Aasia riikidega. Euroopa Liidu justiits- ja sisevaldkonna IT-agentuuri paigutamine Eestisse on üks konkreetsemaid Eesti positiivse kuvandi kujutamise eesmärke.

Demokraatia, õigusriikluse, inimõiguste, majandusvabaduse ja inimarengu edendamiseks arendab Eesti omalt poolt EL idapartnerlust ja kahepoolsed suhteid idapartnerluse riikidega, oluliselt laiendatakse aren-gukoostööd ja humanitaarabi ning jätkatakse demokraatlike väärtuste ja inimõiguste edendamist rahvus-vaheliste suhete alusena ja lahutamatu osana rahvusvahelisest õigusest.


104

17. KAITSEPOLIITIKA

17. KAITSEPOLIITIKAValitsuse eesmärk kaitsepoliitika valdkonnas on tagada Eesti julgeolek ning sõjaline kaitse kõige tõhusa-mal ning tänapäevaseid ja strateegilisi ohte arvestaval moel.

ARENGUNÄITAJAD

Eesti julgeoleku ja sõjalise kaitse üheks aluseks lisaks iseseisvale esmasele kaitsevõimele on rahvusva-heline koostöö ja liikmestaatus Põhja-Atlandi Alliansis ehk NATO-s ning Euroopa Liidus. Allianss lähtub põhimõttest, et iga tema liikmesriigi julgeolek sõltub kõikide liikmete julgeolekust. Kui kasvõi ühe liikmes-riigi julgeolek on ohus, puudutab see ka kõiki teisi. Rahalise poole pealt on ühise vastutuse jagamise näi-teks Eesti otsus ja lubadus viia oma kaitsekulutused 2%-ni SKP-st. Tegemist on NATO-s sätestatud tugevalt soovitusliku suurusega, mis peaks teoreetiliselt olema igale liikmesriigile jõukohane ning tagama piisava rahalise katte sõjalise julgeoleku aspektidele.

Joonis 17.1 Kaitsekulutuste osakaal SKP-s aastatel 2000–2014

Allikas: Kaitseministeerium* 2011-2014 on plaan

Eesti on oma kaitsekulutuste osakaaluga SKP-s 28 NATO liikmesriigi seas keskmiste hulgas. NATO riikide seas on kaitsekulutuste osakaal SKP-s olnud läbi aastate kõige kõrgem Ameerika Ühendriikidel, ulatudes ligikaudu 4%-ni SKP-st. Protsentuaalselt madalaimad kaitsekulutused on Luksemburgil, moodustades alla 1% SKP-st. Samas on Luksemburgil kaitsekulutused ühe tööealise elaniku kohta kõrgeimad NATO riikide seas. Eesti on aga riik, kes NATO riikidest enim suunab oma vahendeid investeeringutesse. Üldjuhul jäävad NATO riikides kaitsekulutused investeeringutele alla 5%.

2004 2005 2006 2007 2008 20092003200220012000 2010 2011* 2012* 2013* 2014*

2,50%

2,00%

1,50%

1,00%

0,50%

0,00%

1,21%

1,08%

1,33%

1,51% 1,51%

1,47% 1,42%

1,74%1,83%

1,89%

1,78%1,90%

2,00% 2,00% 2,00%


105

17. KAITSEPOLIITIKA

Sisulise arengu iseloomustamiseks saab vaadelda Eesti kaitseväe tõhusust, mis praegustes Eesti julgeoleku huvides (mh aktiivne osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide töös) tähendab ka kaitseväe suuremat mobiilsust. Peamiseks on siinkohal vägede kasutatavuse sihttaseme tõus20. 2009. aastal oli ühekordselt siirmisvõimeliste (deployable) üksuste osakaal maaväe koosseisus 31,1% ja jätkusuutlikult siirmisvõimeliste (sustainable) üksuste osakaal maaväe koosseisus 11,3%.

Riigivälistel operatsioonidel osalemise võime tõstmisel on saavutatud tase, mis võimaldab osaleda operat-sioonidel ligikaudu 250 kaitseväelast aasta keskmiselt.

Eesti riigikaitse võimet suurendab ka lõimumine NATO süsteemidega. See tähendab nii väljaõppe kui ka infrastruktuuri ja muu tehnilise valmisoleku viimist NATO üksuste tasemele, näiteks ehitatakse lõplikult välja Ämari lennubaas.

VALITSUSE TEGEVUSED

Valitsuse jaoks on sõjaline riigikaitse äärmiselt prioriteetne valdkond, kuhu on koondunud hulk ambitsioonikaid valitsuse tegevusi. Viimase kolme aasta üks olulisi tegevusi valdkonnas oli riigikaitset sätestava strateegilise dokumen-tatsiooni korrastamine. Kaitseministeeriumi eestvedamisel valmis uus riigikaitse strateegia, millega loodi konkreetsem raamistik ja sisu Rii-gikogus 2010. aasta esimesel poolel vastu võe-tud Eesti julgeolekupoliitika alustes kirjeldatud avaramale riigi julgeolekukäsitlusele. Uue riigikaitse stratee-giaga seoti julgeoleku- ja kaitsepoliitiliste strateegiadokumentide hierarhias strateegilisel tasandil seatud eesmärgid keskpika perioodi arendustegevuste ja investeerimisotsustega. Selleks, et tugevdada tsiviil- ja kaitsejõudude koostööd, sai 2008. aastal valitsuse põhimõttelise heakskiidu kontseptsioon Kaitseministee-riumi, kaitseväe ja Kaitseliidu osalemise kohta riigisiseses kriisireguleerimises, mis kehtestab põhimõtted, et tagada senisest paindlikumat võimet reageerida erinevatele hädaolukordadele. Muu hulgas käsitleb kont-septsioon ka võimalust kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste kaasamiseks politseitöö toetamisesse.

Valitsus on teinud muudatusi kaitseväe korralduse seaduses ning rahuaja riigikaitse seaduses, et luua kait-seministrile seadusandlikud võimalused vastutada kaitseväe tegevuse eest. Kaitseväe korralduse seadust on eelkõige vaja selleks, et kaitseväe arenguks vajalikud juhtimisotsused langetataks õiguslikku selgust ja kindlust pakkuvas juriidilises raamistikus.

Eesti riigi kaitseplaneerimise edukus ning järgmiseks kümnendiks seatavad eesmärgid oma põhivõimete arendamisel moodustavad ühtlasi ka meie panuse NATO kollektiivsesse kaitsevõimesse. Eesti kaitsevõime tagamiseks on oluline jätkata kaitsekulutuste mahu suurendamist nii, et kaitsekulutused moodustaksid 2% SKP-st. Kui 2005. ja 2006. aastal olid kaitsekulutused Eestis veel pisut alla 1,5% SKP-st, siis alates 2007. aastast on need tõusnud 1,8% lähedale ja sellest kõrgemale (2008. ja 2009. aastal). 2011. aasta riigieelarves

20 Vägede kasutatavuse sihttase iseloomustab vägede valmisolekut osaleda välisoperatsioonidel ja kaasuda NATO operatsiooni-desse. Nii ühekordselt kui ka jätkusuutlikult siirmisvõimeliste üksuste arvutusmetoodika lähtub NATO-ga kokkulepitud ja riiklikult kinnitatud põhimõtetest.

Eestisse loodi NATO küberkaitse keskus. Hoolimata oodatust keerulisemast perioodist rii-

girahanduses, lähenes valitsus eesmärgile suuren-dada kaitsekulutused 2%-ni SKP-st.

Kaitseväe õiguslik seisund, ülesanded, struktuur ja juhtimise alused määrati kindlaks eraldiseisvas kaitseväe korralduse seaduses.


106

17. KAITSEPOLIITIKA

kavandatakse kaitsekulutuste tasemeks 1,9% SKP-st ning 2012. aastal jõuavad kaitsekulutused valitsuse plaanide kohaselt 2%ni SKP-st.

Eesti peab olema võimeline liitlasvägede vastuvõtmiseks kriisiolukorras ning rahvusvaheliste operatsioo-nide toetamiseks. Niinimetatud vastuvõtva riigi toetuse tagamiseks peab Eesti tõhustama koostööd tsi-viilstruktuuridega ja arendama välja ettenähtud mahus vastava infrastruktuuri. Eelkõige tähendab see Ämari lennuvälja ja Miinisadama väljaehitamist. Ämari lennuvälja rekonstrueerimine viidi lõpule 2010. aastal. Kui praegu on Ämari lennujaama infrastruktuur sisuliselt valmis ning on NATO koostöö jaoks sobiv, siis hiljemalt 2012. aasta lõpuks saavutatakse esmane operatsiooniline võime. Õhuseire ning NATO õhu-turbe pidev jätkumine on olnud prioriteediks Eesti õhuväele viimastel aastatel ning jääb selleks ka tulevikus.

Viimastel aastatel sagenenud küberrünnakud arenenud infoühiskondade avaliku ja erasektori infosüstee-mide toimimise häirimiseks on tõstnud küberruumi kuritarvitamise arvestatavate uute julgeolekuohtude hulka. 2008. aastal kiitis valitsus heaks kriitilise infrastruktuuri kaitset sätestava küberjulgeoleku stratee-gia 2008–2013. Küberjulgeolek tugineb Eestis eeskätt riigi kui terviku küberruumi haavatavuse vähenda-misele. Ühelt poolt eeldab see vastavate riigisiseste tegevuskavade elluviimist, teiselt poolt aga ka aktiivset rahvusvahelist koostööd, et toetada ka teiste riikide küberruumi turvataseme tõstmist.

Kriitilise infrastruktuuri kaitse praktiliselt poolelt jõudis 2008. aastal lõpule kooperatiivse küberkaitse keskuse asutamine NATO kompetentsikeskusena. Küberkaitse keskuse rajamine Eestisse on märk edu-kast rahvusvahelisest koostööst ja Eesti olulisest panusest NATO tegevusse. Küberkaitse keskus on saanud Põhja-Atlandi Nõukogu poolt NATO akrediteeringu ning keskusele on antud rahvusvahelise sõjalise organi-satsiooni staatus. Kooperatiivse küberkaitse keskuse ülesandeks on NATO küberkaitse standardite ning või-mete arendamine ning ekspertnõu pakkumine küberkaitse alal, selle eesmärgiks on NATO doktriinide välja-töötamine ja küberseire teostamine. Küberseire tagab võime küberkuritegevuse ning -terrorismi vastases võitluses. Suur osa tööst tähendab osalemist rahvusvahelistes kaitsealastes teadus- ja arendustegevustes.

Kaitseministri ülesanne on planeerida kaitseväe suurus, reservid ja infrastruktuur vastavalt tänapäevastele kaitsevajadustele, rahalistele ja inimressurssidele. Seega on üheks Eesti riigi kaitsevõime arendamist puu-dutavaks küsimuseks personalipoliitika ehk riigi võime värvata ja hoida sõjalise riigikaitse süsteemis hästi motiveeritud, haritud ja teotahtelisi inimesi. Kaitseväe keskmine suurus rahuajal on 5500 inimest, neist ligi 2000 on ajateenijad. Kaitseväes teenib praegu ligi 2800 elukutselist sõjaväelast. Kui majanduslikult headel aegadel kaitseväe kaaderkoosseis vähenes, siis uuendatud Eesti Kaitseväe Värbamiskeskuse ning suurema riigikaitse propageerimise abil on viimase kahe aastaga kaadrikaitseväelaste arv suurenenud.

Kaitseväes on toimunud ulatuslik arendustöö, läbi mille on saavutatud nüüdisaja nõuetel vastav mobiilsus ning kiirreageerimisvõime. Senisest enam on keskendutud spetsialiseeritud võimete väljaarendamisele. Rakendatud on eraldi programme luure, transpordi helikopterite, keskmaa õhutõrje ning soomusmanöö-vervõime arendamiseks. Jätkunud on ka väeosade arendustöö, mille tulemusena tagatakse kvaliteetsed ja nüüdisaegsed väljaõppekeskused, kvaliteetsed väljaõppetingimused (sh laskeväljad, simulatsiooni- ja treeningusüsteemid), olme- ja sportimistingimused. Näitena võib tuua Tapa väljaõppekeskuse ning Jägala sõjaväelinnaku, lisaks avati 2010. aastal BALTDEFCOL-i uued ühiselamuruumid. Rõhku on pandud veel eri-nevate lasketiirude avamisele, mis aitavad kaasa väljaõppe efektiivsuse tõstmisele.

Kaitsevõime laiendamiseks on jätkunud rahaline toetus Kaitseliidule, mille läbi on suurendatud selle rolli sõjaliste ning tsiviilülesannete täitmisel. Liikmeskonnas on toimunud kasv 12 000le. Riigikaitseõpetus on


107

17. KAITSEPOLIITIKA

muutunud Eesti koolides laialt levinuks ning lisaks on jätkunud rohke huvi riigikaitsealaste kursuste ja laagrite vastu, mistõttu on muutunud noorte huvi selle valdkonna vastu suuremaks ning teadvustamine lihtsamaks. 2009/2010. õppeaastal pakuti riigikaitseõpetust 106 gümnaasiumis ja 11 kutsekoolis.


Valitsus on kaitsepoliitika valdkonnas Eesti julgeoleku ning tõhusa tänapäevaseid ja strateegilisi ohte arvestava sõjalise kaitse tagamiseks seadnud eesmärgiks laiema julgeolekukäsitluse rakendamise. 2010. aastal Riigikogus kinnitatud julgeolekupoliitika aluste kohaselt arvestab riigikaitse kõiki riigi julgeolekut mõjutavaid tegureid, olenemata nende tekkeallikast või -kohast, ning julgeolekupoliitika teostamine hõl-mab kõiki julgeoleku tagamiseks olulisi valdkondi (nt siseturvalisus, ühiskonna sidusus, rahvatervis, kesk-konnaturvalisus). See esitab uusi ülesandeid ka riigikaitse juhtimissüsteemi korrastamisele, eesmärgiga tagada terviklik ja toimiv juhtimine rahu-, kriisi- ja sõjaajal. Oluline on tõsta sisejulgeolekut kindlustava IKT-alase infrastruktuuri töökindlust. Selle kõrval on oluline tagada, et ka muude julgeoleku ning turvali-suse häirete puhul oleks tagatud võime politsei, piirivalve jt sisejulgeoleku asutuste ning riigikaitse struk-tuuride koostöö võimekus.

Tänapäevase sõjalise kaitse tagamiseks on oluline arvestada ka senisest suurema ning stabiilse kaitseku-lutuste tasemega. 2010. aasta mais kinnitatud Riigieelarve strateegia raames nähakse ette, et Eesti kulu-tused riigikaitsele suurenevad 2%-ni sisemajanduse kogutoodangust 2012. aastal. Selle ellurakendamine on oluline, et pidada kinni NATO-ga liitumisel antud lubadustest ning suurendada Eesti võimekust oma liitlaskohustusi täita.

Riigikaitse võimekuse tõstmisel on oluline jätkata arutelu ka Eesti riigikaitse ühe põhimõttelise küsimuse üle, kas kaitseväe juhataja ja tema juhitav kaitsevägi peab alluma presidendile või peaks see olema formaal-selt nii rahu- kui ka sõjaajal täitevvõimu osa. Sellest valikust sõltuvad ka mitmed praktilised korralduslikud lahendused avara julgeolekukäsitluse arendamisel Eestis.


108

18. ÕIGUSPOLIITIKA

18. ÕIGUSPOLIITIKAValitsuse eesmärk õiguspoliitika valdkonnas on vaba ühiskonnakorralduse, õigusriigi ning turumajan-duse kaitse ja arendamine.

ARENGUNÄITAJAD

Õiguspoliitika valdkonna eesmärgiks on tagada põhiseadusest lähtuv, riigisiseselt efektiivne ja rahvusva-heliselt konkurentsivõimeline õigussüsteem, arendades ja kaitstes vaba ühiskonnakorraldust ja turuma-jandust. Õiguspoliitika reguleerib ühiskondliku ja poliitilise elu teadlikku ja eesmärgistatud kujundamist kehtestatud õigusaktide kaudu.

Üks õiguspoliitika eesmärkidest on hoida Eesti õigussüsteemi võimalikult stabiilsena. Euroopa Liiduga lii-tumise eel ja järel on tulnud Eestis õigusakte palju uuendada ning statistiliselt on seaduste sage muut-mine jätkunud. 2009. aastal muutis Riigikogu kokku 306 seadust (412 kehtivast seadusest). See number on võrdlemisi suur ja oluliselt suurem kui 2008. aastal muudetud seaduste arv (aasta peale kokku 228), kuid seda mõjutasid mitmed suured reformid (sh tööõiguse reform, Politseiameti loomine, valitsussektori eel-arvepositsiooni parandamine). 1. jaanuarist 2011 jõustus tervenisti 1097 õigusakti (seadused, üleriigilised määrused ja Vabariigi Valitsuse korraldused) muudatust. Sestap võib öelda, et 2010. aasta oli õigusaktide muudatuste poolest Eesti ajaloo mahukaim. Suur osa õigusaktide muudatustest olid seotud eurole ülemi-nekuga 1. jaanuarist 2011.

Joonis 18.1 Põhiseadusega vastuolus olevad ja kehtetuks tunnistatud Vabariigi Valitsuse heakskiidu saanud õigustloovad aktid (sätted)

Allikas: Riigikantselei

2004 2005 2006 2007 2008 20092003200220012000 2010

7

6

5

4

3

2

1

0

2

3

7

2

1 1 1

2

5

2 2 2 2

3

Seadus Vabariigi Valitsuse määrus


109

18. ÕIGUSPOLIITIKA

Õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse kontrolli käigus kontrollib Riigikohus õigustloova akti, selle and-mata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alu-sel Vabariigi Presidendi, õiguskantsleri, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu taotluse alusel. Alates 2000. aastast on enim põhiseadusevastaseks ja kehtetuks tunnistatud seaduste sätteid, vähem Vabariigi Valitsuse määruste regulatsioone.

VALITSUSE TEGEVUSED

Õiguspoliitika valdkonnas iseloomustab valit-suse tööd esiteks suund ettevõtlusega seotud regulatsiooni lihtsustamiseks, teiseks on kes-kendutud mitmete suuremahuliste uute õigus-aktide koostamisele ning kolmandana on üri-tatud suurendada valitsusasutuste võimekust õigusakte välja töötada.

Uue avaliku teenistuse kontseptsiooni ja regu-latsiooni väljatöötamisega on eri valitsused korduvalt algust teinud. Kehtiv avaliku teenis-tuse õiguslik raamistik oma jäikuses ja kohati-ses ülereguleerituses ei vasta tänapäeva vaja-dustele ega toeta avaliku teenistuse arengut. Ka vajab seadus muutmist 2009. aastal vastu võetud uue töölepingu seaduse taustal. Riigi-kogule esitatud uue avaliku teenistus seaduse eelnõu olulisemateks eesmärkides on kehtes-tada uus funktsioonipõhine ametniku defi nit-sioon, mille tulemusel kitseneb ametnike ring, luua läbipaistev ja õiglane palgasüsteem, mis võtab arvesse tööturgu, isiku vastutust ja konkurentsivõimelisust, ning määrata avaliku teenistuse eest vastutav institut-sioon, kelleks on Rahandusministeerium. Erinevatel põhjustel on uue avaliku teenistuse seaduse menet-lemine Riigikogus viibinud, mistõttu praegusel Riigikogu koosseisul jäi uus avalik teenistuse seadus vastu võtmata.

Korruptsiooni ennetamise ja tõkestamise kõrval oli valitsuse eesmärgiks tõhustada ka konkurentsikurite-gevuse uurimist, mille ühe meetmena nähti ette immuniteedi ja leebusprogrammi loomist konkurentsiku-ritegude avastamiseks. 2010. aasta alguses võttis Riigikogu vastu karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse, milles on eesmärgiks tõhustada võitlust kartellide ja muude raskete konkurentsiõiguse rikkumistega. Konkurentsikuritegudega võitlemiseks on välja töö-tatud programm (nn leebusprogramm), millega määratakse kindlaks tingimused selle isiku leebemaks kohtlemiseks, kes uurimisasutusi konkurentsikuriteost teavitab ning koostööd teeb. Kuigi Eesti seadused võimaldasid ka varem kartellikuritegusid menetleda, ei jõudnud info kartellide kohta leebusprogrammi puudumise tõttu tavaliselt õiguskaitseasutusteni.

2010. a septembris Riigikogus vastu võetud äriseadustiku muutmise seadusega saavad füüsilised isikud 1. jaanuarist 2011 võimaluse asutada osaühing sissemakset tegemata, mis peaks oluliselt lihtsustama ja soodustama ettevõtlusega tegelemist. Säilib seni kehtinud osaühingu miinimumkapitali nõue (40 000

Õigusaktide lihtsustamise raames võeti vastu majandustegevuse seadustiku üldosa seadus ja keskkonnaseadustiku üldosa seadus. Sotsiaalsea-dustiku ning ehitus- ja planeerimisseadustiku koostamine käib esialgu veel ekspertide tasandil.

2010. a septembris vastu võetud äriseadustiku muutmise seadusega saavad füüsilised isikud nüüdsest võimaluse asutada osaühing sissemakset tegemata.

Õigusloome kvaliteedi parandamiseks ja õigusak-tide mõjude hindamise tõhusamaks korraldami-seks võeti 2011. a veebruaris vastu „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018“.

Leebusprogrammi kasutuselevõtmisega tõhustati võitlust kartellide ja muude raskete konkurentsiõi-guse rikkumistega.

Uue perekonnaseaduse ja pärimisseaduse jõustu-misega on eraõiguse reform Eestis lõpule viidud.


110

18. ÕIGUSPOLIITIKA

krooni või pärast euro kasutuselevõtmist 2500 eurot), kuid nimetatud summat ei pea füüsilisest isikust osanik tasuma enne ühingu äriregistrisse kandmist. Osakapital tuleb sisse maksta siis, kui see on ette näh-tud põhikirjas või kui seda nõuab ühingu majanduslik seisund. Osaühingu asutamine ilma sissemakset tegemata on võimalik aga üksnes sellise osaühingu puhul, mille osakapital jääb vahemikku 40 000 kuni 400 000 krooni.

2008. aasta juunis Riigikogus vastu võetud kriminaalmenetluse seadustiku ja selle rakendamise seaduse muudatustega tehti kriminaalasjade arutamine üldmenetluses kiiremaks ja efektiivsemaks. Olemasolev olukord võimaldas seni kohtuprotsesse väga pikaks venitada, vahel mitme aastani. Sellise olukorra lõpeta-miseks kehtestati katkematuse põhimõte, mille kohaselt peab kriminaalasja arutamine olema planeeritud nii, et see toimub katkestusteta. Kohtuistungit on lubatud edasi lükata üksnes seaduses toodud erand-juhtudel. Lisaks protsessi enda katkematuks muutmisele muutus ka isikute kohtusse kutsumise kord ning isikutele, kes ei ole vastavalt kutsele kohtusse ilmunud ega teavitanud mõjuvatest mitteilmumise põh-justest, on võimalik kohaldada vältimatut trahvi. Kohtumenetluse efektiivsemaks muutmiseks on tehtud ka mitmeid praktilisi samme. 2008. aastal rakendati kohtudes osaliselt tulemusrahastamise mudelit, et lahendada kohtutes ära oluliselt suuremal hulgal vanu menetlusasju. Samuti töötati välja maksekäsume-netluste elektrooniliseks menetlemiseks vajalik infosüsteem koos avaliku e-toimiku liidesega, mis võimal-dab alates 2009. aasta 1. jaanuarist maksekäsuavalduste esitamist ja menetlemist elektrooniliselt. Lisaks eelnimetatule töötati välja uus aruandlusvorm, mis võimaldab iga kohtuniku kohta kajastada tema menet-luses olevate kohtuasjade kestvust. Nimetatud aruandluse tulemusel on võrreldes 2007. aastaga keskmi-sed menetlusajad erinevates menetlusliikides vähenenud kuni 15%.

Halduskohtumenetluse õiguse ajakohastamiseks koostati kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku ana-lüüs ning selle pinnalt valmis halduskohtumenetluse seadustik, mis võeti Riigikogus vastu 2011. a veeb-ruaris. Võrreldes kehtiva olukorraga võib suurimaks muudatuseks pidada seda, et uus seadustik ei sisalda enam üldviidet tsiviilkohtumenetluse seadustikule, mis on seni põhjustanud mitmeid vaidlusi tsiviilkoh-tumenetluse seadustiku kohaldatavuse üle. Lisaks võib märkida, et seaduses on kodifi tseeritud hulgaliselt Riigikohtu praktikat küsimustes, mis senises seadustikus on jäetud lahenduseta. Halduskohtulik õigus-kaitse on muudetud efektiivsemaks, kaotades tarbetud vormi- ja sisunõuded kaebuse esitamisele ning lihtsustades kaebuse muutmist ja üleminekut ühelt kaebuse liigilt teisele.

Advokatuuriseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse jõustudes 1. jaanuaril 2010 para-nes kodanikele ka riigi õigusabi kättesaadavus. Varem oli uurijal ja prokuröril võimalik endale ise sobiv vastaspool valida, mis aga alati ei pruukinud tagada kahtlustatava või süüdistava õiguseid kõige paremal ja tõhusamal viisil. Kuna advokaadi valikul oli uurijatel ja prokuröridel peamiseks kriteeriumiks kiirus, siis eelistati neid advokaate, kes olid keskendunud vaid riigi õigusabi osutamisele. Sellest tulenevalt võib öelda, et vana riigi õigusabi osutaja valiku süsteem ei loonud abivajajate jaoks vajalikke eeldusi kvaliteetse õigus-abi saamiseks. Muudatuste järgi määrab riigi õigusabi osutava advokaadi nüüdsest üksnes advokatuur ning uurijad ja prokurörid enam advokaatide otsimisega ise ei tegele. Sellega sai advokatuur keskse rolli riigi õigusabi korraldamisel. 1. jaanuarist 2010. a käivitus ka vähekindlustatud isikutele mõeldud riigi õigus-abi infosüsteem, mis hõlbustab õigusabi korraldamist. Valitsuse üheks eesmärgiks on olnud eraõiguse reformi läbiviimine. Selleks kiitis valitsus heaks ja esitas Rii-gikogule uue perekonnaseaduse ja pärimisseaduse. 1. jaanuaril 2009. a hakkas kehtima uus pärimisseadus, mis asendas seni kehtinud vastuvõtusüsteemi loobumissüsteemiga, mille kohaselt läheb pärand pärast kolmekuulist tähtaja möödumist pärijale üle, kui viimane ei ole väljendanud selgelt oma vastupidist soovi.


111

18. ÕIGUSPOLIITIKA

Uus seadus näeb ette ka senisest selgemad eeskirjad notaritele pärimismenetluse läbiviimiseks. Samuti täiendati pärimisregistrit reguleerivaid sätteid, pärimisregistrist on uue seaduse kohaselt võimalik teada saada ka seda, kes on pärija.

1. juulil 2010. a jõustus uus perekonnaseadus, mis ajakohastab nõukogudeaegset abikaasade varasuhete regulatsiooni ning tugevdab peresuhetes nõrgemate poolte, nagu laste ja eestkostetavate kaitset. Uue perekonnaseaduse vastuvõtmisega, mida on ette valmistatud juba alates 1996. aastast, on eraõiguse reform Eestis edukalt lõpule viidud.

Riigiõiguse valdkonnas võeti 25. novembril 2010. a Riigikogus vastu erakonnaseaduse ja sellega seondu-valt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu21, mis keskendub erakondade rahastamise läbipaistvuse temaatikale. Eelnõu eesmärk on muuta erakondade, valimisliidu ja üksikkandidaadi rahastamise süsteem ja valimiskampaania aruandlus läbipaistvamaks ning kehtestada reeglid annetustele, sätestada keelatud annetuste vastuvõtmise tagajärjed, anda järelevalvepädevus sõltumatule järelevalveorganile ja kehtes-tada mõjusad karistused neile, kes eiravad seadusega kehtestatud reegleid.

Õigusaktide mõjuanalüüside kvaliteedi parandamiseks kiideti 23. veebruaril 2011. a Riigikogu poolt heaks „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018“, mis määratleb lähimate aastate õiguspoliitika eesmärgid, vahendid, kasutatava metoodika ning tulemused, mida Riigikogu seadusandjana õigusaktidega saavutada soovib. Arengusuundade põhieesmärgiks on eelkõige parandada õigusloome kvaliteeti ning luua võrreldes tänasega eeldused parema õigusloome kujunemiseks. Lisaks sisaldab see Justiitsministeeriumi koordinee-rimisel EL struktuurfondide poolt rahastatud töögrupi poolt valminud õigusaktide mõjude analüüsi kont-septsiooni, mis sisaldab ettepanekuid mõjude analüüsi tõhusamaks korraldamiseks Eesti õigusloomes. Eelkõige soovitakse suuremat tähelepanu pöörata põhjalikumale ja läbimõeldumale tegutsemisele õigus-akti väljatöötamise protsessi esimestes etappides, et hoida kokku ressursse, mis seni on kulunud õigusakti eelnõu väljatöötamise hilisemates etappides selle korduvale kooskõlastamisele, avalikkusele eelnõu ees-märkide selgitamisele ja ka kiirustades vastuvõetud õigusaktide puuduste parandamisele.

Lisaks mõjuanalüüside süsteemi arendamisele on Justiitsministeeriumi juhtimisel alustatud tööd ka õigusaktide lihtsustamise ja kodifi tseerimisega neljas prioriteetses valdkonnas:

majandushaldusõigus,ehitus- ja planeerimisõigus,keskkonnaõigus,sotsiaalõigus.

Need neli valdkonda on valitud koostöös ettevõtjate katusorganisatsioonidega, kuna nendes on kõige enam ettevõtjate halduskoormust mõjutavaid õigusakte. Lisaks ühtsete seadustike koostamisele on ees-märk vähendada ka halduskoormust, muu hulgas ebavajaliku regulatsiooni ärajätmise kaudu. Projektide eesmärgiks on kogu õigusvaldkonda läbiva kontseptsiooni väljatöötamine, sh on alameesmärkideks õigus-valdkonna põhiprintsiipide loomine, ühtse terminoloogia juurutamine, ühtse süstemaatika väljatööta-mine, dubleerivate normide tuvastamine jne. Neljast valdkonnas kahes – majandusõigus ning keskkonna-õigus – on seadustiku üldosad ka Riigikogus vastu võetud.

21 http://www.riigikogu.ee/?page=en_vaade&op=ems&eid=886974&u=20100820160250.


112

18. ÕIGUSPOLIITIKA


Valitsuse poolt eesmärgiks seatud nelja prioriteetse valdkonna õigusaktide lihtsustamine ja kodifi tseeri-mine ei ole veel lõppenud, mistõttu on oluline selle tööga jätkata. Peale selle on kaalumisel täiendavaid kodifi tseerimisprojekte ka teistes õigusvaldkondades. Töökorraldusliku poole pealt tuleb välja töötada senisest oluliselt efektiivsem töövorm ministeeriumidevaheliseks koostööks, sest seni tehtu pinnalt võib järeldada, et kodifi tseerimine on Eesti õigusloomes uudse meetodina õigusloomega tegelejatele võõras, mistõttu kahaneb asjakohase ettevalmistusega ka tehtava töö efektiivsus.

Lisaks eeltoodule tuleb kodifi tseerimisprojektide käigus pidevalt kontrollida ka haldusmenetluse sea-duse rakenduspraktikat eesmärgiga rakendada haldusmenetluse seadust senisega võrreldes veelgi enam, samuti eesmärgiga tuvastada kehtivas haldusmenetluse seaduses eksisteerivad puudused, et nendega hilisemas järgus eraldi projekti korras tegelema asuda. Nimelt on praegune haldusmenetluse seadus keh-tinud ligi kümmekond aastat, kuid sellele vaatamata leidub pea igas haldusõiguse valdkonnas detailne regulatsioon, jättes nii võimaluse üldregulatsiooni kohaldumiseks vaid üksikutel juhtudel, mistõttu haakub kodifi tseerimisega ka haldusmenetluse rakendamine. Kuivõrd seni ei ole haldusmenetluse seaduse raken-damisele keskendunult valminud mitte ühtegi analüüsi, on õiguspoliitiliselt oluline sellise põhjaliku ana-lüüsi koostamine. Eesmärgiks tuleb seada haldusmenetluse alase regulatsiooni ühtlustamine ja paranda-mine mis tahes erivaldkondades.

Kohtumenetluste efektiivsemaks ja kiiremaks muutmine eeldab olulisi samme ka järgnevatel aastatel.


113

19. KODANIKUÜHISKOND JA RIIKLUS

19. KODANIKUÜHISKOND JA RIIKLUSValitsuse eesmärk valdkonna arendamisel on Eesti riigi ja kodanikuühiskonna tugevdamine, kaasates kodanikke ja kodanikuühendusi riigivalitsemisse.

ARENGUNÄITAJAD

Kodanikuühiskonna ja riikluse arengu mõõtmiseks ei leidu kõikehõlmavaid ja ühtlasi objektiivseid indikaa-toreid, kuigi uue kodanikuühiskonna strateegia väljatöötamise käigus püütakse kokku leppida ka täpsemas indikaatorite süsteemis. Kodanikuühiskonna tugevust saab hinnata mitmete näitajate alusel, nagu mit-tetulundusühingute arv, nende keskmine eluiga, neis töötavate palgaliste töötajate arv, vabatahtlike arv, vabatahtlike annetuste kogumaht ja palju muud sellist. Olemasolevast kõige paremini võtab neid erine-vaid aspekte kokku vabaühenduste endi enesehinnangul põhinev, aga igal aastal ühtse metoodika alusel tehtav hinnang Eesti vabaühenduste elujõulisuse indeks.

Eesti vabaühenduste elujõulisuse indeks22

Eesti kodanikuühiskonna elujõulisuse indeksi aluseks on seitse mõõdet: seadusandlik keskkond, organisat-siooni tegutsemisvõime, majanduslik elujõulisus, eestkoste ja poliitika mõjutamine, teenuste osutamine, infrastruktuur ja avalik imago. Mida väiksem indeksi väärtus, seda parem tulemus.

Joonis 19.1. Kodanikuühiskonna elujõulisuse indeks aastatel 2000–2009

Allikas: Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit

22 Ameerika Ühendriikide Rahvusvahelise Abi Agentuuri (USAID) koostatud indeks, mille aluseks on seitse mõõdet: seadusandlik keskkond, organisatsiooni tegutsemisvõime, majanduslik elujõulisus, eestkoste ja poliitika mõjutamine, teenuste osutamine, inf-rastruktuur ja avalik imago. Mida väiksem indeksi väärtus, seda parem tulemus.

2004 2005 2006 2007 2008 20092003200220012000

1

1,5

2

2,5

3

3,5

4

Elujõulisuse indeksi tase


114


Seitsme alateema hulgas on parimad hinnangud saanud ühendusi puudutavate seaduste (ühenduse asutamine on kerge ja nende tegutsemisvabadust ei piirata) ja infrastruktuuri (maakondlikud nõustamis-keskused ja tugevad katusorganisatsioonid) kohta. Kõrgelt on hinnatud ka kodanikuühiskonna mainet ja suutlikkust poliitikat mõjutada. Suhteliselt madalamad hinnangud said Eesti ühendused teenuste osuta-mise, tegutsemisvõime ja majandusliku elujõulisuse vallas, kuigi ka nende näitajate poolest ollakse teiste Ida-Euroopa riikidega võrreldes parimate hulgas.

Seisuga 1. jaanuar 2010 oli Eestis registreeritud üle 30 000 mittetulundusühenduse, 817 sihtasutust ja 29 264 mittetulundusühingut. Viimasel viiel aastal on ühenduste arv kasvanud stabiilselt, keskmiselt 1500 organisatsiooni võrra aastas. 2009. aasta on kasv olnud erakordselt kiire ja lisandunud on koguni 2000 mittetulundusühingut.

VALITSUSE TEGEVUSED

Kodanikuühiskonna arendamise teema on saa-nud valitsuse tegevusprogrammis varasemast enam tähelepanu ning valitsuse eesmärgid on senisest konkreetsemad, kuid valitsusväliste partnerite hinnangul tuleks kodanikuühis-konna arendamise koordineerimise võimekust valitsuse poolt veelgi enam suurendada.

Nii märgiliselt kui ka sisuliselt kõige olulisem samm kodanikuühiskonna edenemist soosiva keskkonna loomisel oli 2008. aasta jaanuaris valitsuse heakskiidul Kodanikuühiskonna Siht-kapitali asutamine. Sihtkapital loodi Vabariigi Valitsuse asutatud sihtasutusena, mille nõu-kogu moodustavad võrdsetel alustel riigi ja vabaühenduste esindajad. Kodanikuühiskonna Sihtkapitali eesmärk on aidata kaasa Eesti ava-likes huvides tegutsevate mittetulundusühin-

gute ja sihtasutuste suutlikkuse suurendamisele kodanikuühiskonna arendamisel ning kodanikuaktiivsust soodustava keskkonna kujundamisele. Kodanikuühiskonna Sihtkapital on praeguseks rahuldanud 123 pro-jektitaotlust, millele on eraldatud toetusi kokku 21,9 miljonit krooni.

2011. a veebruaris kiitis valitsus heaks „Kodanikuühiskonna arengukava 2011–2014“ ja selle rakendus-plaani aastateks 2011–2014, mille eesmärgiks on tagada soodsad tingimused kodanikualgatuse toetuseks ja kodanikuühiskonna arenguks. Arengukava keskendub osapoolte partnerluse tugevdamisele ja koostöö väärtustamisele erinevate valdkondade arendamisel. Arengukava viieks prioriteetseks tegevussuunaks on kodanikuharidus, kodanikuühenduste tegutsemisvõimekus ja elujõulisus, kodanikuühenduste partnerlus avalike teenuste osutamisel,kaasamine ning heategevus ja fi lantroopia (annetamine ja vabatahtlik tege-vus). Kodanikuühiskonna arengukava rakendamisega taotletakse kodanike ühiskondlikus elus osalemise kasvu, kodanikuühenduste tegutsemisvõimekuse kasvu ning kolmanda ja avaliku sektori vahelise koostöö tihenemist.

Valitsuse heakskiidu sai „Kodanikuühiskonna aren-gukava 2011-2014“, mis peaks soodustama koda-nikualgatust ning edendama kodanikuühiskonna arengut.

2008. aasta alguses loodi Kodanikuühiskonna Siht-kapital.

Kohaliku omavalitsuse töö läbipaistvamaks muut-miseks on muudetud planeerimisseadust ning loo-dud on uus omavalitsuste otsustusprotsessi toetav infosüsteem VOLIS.

Regionaalhalduse küsimustes (sh suhted omava-litsuste, omavalitsusliitude, maavalitsuste vahel) ei ole märkimisväärseid muudatusi tehtud, aga rahali-selt on toetatud mitmeid algatusi, mis analüüsivad võimalusi avalike teenuste tõhusamaks ja tulemus-likumaks osutamiseks.


115


Maakondlikud arenduskeskused on arendanud üleriigilist teenuste paketti, millega pakutakse nii alusta-vatele kui ka tegutsevatele ühendustele tasuta info- ja nõustamisteenuseid, korraldatakse maakondlikest vajadustest lähtuvaid koolitusi ning algatatakse erinevaid üritusi. Näiteks 2009. aastal viidi läbi 83 kooli-tust, milles osales kokku 1603 inimest. EAS-i poolt keskselt koordineeritavatel 3-päevastel baaskoolitustel osales kokku 321 alustava ühenduse juhti ja asutajat.

Koostatud on kontseptsioon „Avalike teenuste lepingulise delegeerimise suunad mittetulundusühendus-tele“, mis seab vajalikud arengusuunad avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks KOV ja mittetulundusühenduste koostöös.

2009. aasta juulis jõustunud planeerimisseadus on parandanud avalikkuse ning puudutatud isikute kaa-samist ja koostööd, mis tagab senisest enam võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks. Eelkõige on uue pla-neerimisseadusega tagatud avalikkuse ning puudutatud isikute parem kaasamine planeerimisprotsessi. See on ühelt poolt saavutatud algatatud planeeringutest teavitamise kohustuse karmistamise ning teiselt poolt planeeringute koostamise koostöö suurendamise kaudu planeeritava maa-ala elanike ning naaber-kinnisasjade omanikega. Planeerimisseadus on kehtestatud ka rangemad reeglid juhtudel, kui planeeri-taval alal on tegemist oluliste avalike huvide ja väärtustega ning juhtudel kui linna või valla ruumilise arengu põhimõtted ja üldised huvid ei ole üldplaneeringuga kindlaks määratud. See on võimalikuks teh-tud teatud juhtudel detailplaneeringu koostamise või detailplaneeringu koostamise tellimise üleandmise keelu kaudu detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule. Nii on avalik huvi planeeringute koostami-sel senisest enam kaitstud. Seadus tagab olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku mehhanismi ka juhul, kui objekt jääb mitme kohaliku omavalitsuse territooriumile. Kui varem oli olulise ruumilise mõjuga objekti asukohta võimalik valida vaid üldplaneeringuga, siis nüüd on asukoha valiku tegemise võimalus lubatud ka maakonnaplaneeringu alusel, kui võimalikud asukohad asuvad mitme kohaliku omavalitsuse territooriumil.

Kodanikele teenuste kättesaadavuse parandamiseks ning osalusdemokraatia suurendamise võimaldami-seks on käivitatud mitmed infotehnoloogilised projektid. Vastu on võetud „Kohalike omavalitsuste info-ühiskonna arengukava 2008-2011“, arendustegevuste läbiviimiseks on moodustatud regionaalne kuid keskselt hallatav tugi- organisatsioon.

Loodud on kohaliku omavalitsuse volikogude/valitsuse infosüsteem. Tegemist on kohaliku omavalitsuse volikogu/valitsuse uudsel tarkvara lahendusel baseeruva infosüsteemiga, mis on suunatud riigi e-demok-raatia ja osalusdemokraatia arendamisele, dokumendihalduse efektiivsemaks muutmisele ning kvaliteet-semate e-teenuste pakkumisele. Kõikidele omavalitsustele pakutav infosüsteem võimaldab kohalike oma-valitsuste volikogude ja valitsuste siseselt täisdigitaalset otsustusprotsessi, andes võimaluse interaktiivselt osaleda volikogu komisjonide istungitel ning ühtlasi sisestada infosüsteemi seaduseelnõusid koos vasta-vate dokumentidega; tagab e-hääletamis võimaluse; lihtsustab ametnike tööd ning tõstab töö kvaliteeti. Olles interneti põhine, võimaldab see ligipääsu dokumentidele ja informatsioonile asukohast olenemata. Kogu vajalik informatsioon on saadaval interaktiivses keskkonnas (x-tee, lingid teistele infosüsteemidele jne). Lisaks kiirendab see digitaalallkirja andmise võimalust.

Loodud infosüsteem toimib kodanikele suunatud avaliku teenusena, andes kodanikele võimaluse lihtsa-malt ja põhjalikumalt tutvuda volikogude tööga. Ühtlasi on võimalik interaktiivselt jälgida ja kuulata voli-kogude istungeid, otsida ja lugeda volikogu tööga seotud materjale.


116


Loodud on kohalike omavalitsuste universaalne teenuste portaal, mille eesmärk on ühtlustada kohalike omavalitsuste veebiportaale ning parandada kodanikele pakutavat informatsiooni ja teenuste kättesaada-vust ning kvaliteeti interneti vahendusel.

Läbi on viidud projekt „KOV infosüsteemide turvameetmete tõhustamine“, mille eesmärgiks oli kohalike omavalitsuste ametnike infoturbe alase teadlikkuse tõstmine ja abistamine infoturbe haldussüsteemi juurutamisel. Projekti käigus toimusid koolitused ning hangiti projektis osalenud asutustele turvanõue-tele vastavad seadmed.

Algatatud on infotehnoloogilised projektid riigi andmekogudesse päringute teostamise lihtsustamiseks nii kodanikele kui ka ametnikele. Selliste infosüsteemide juurutamisega peaks saama täidetud eesmärk lihtsamaks- ja läbipaistvamaks suhtluseks riigi- ja kodaniku vahel.


Järgmise kahe aasta kodanikuühiskonna edendamise ülesannete esireas on kodanikuhariduse tugevam integreerimine Eesti koolisüsteemiga. Samuti on oluline jätkata senist tööd kodanikuühenduste võime-kuse kasvatamisel. Ühiskonnaelus kaasarääkimise kõrval on järjest olulisem kodanikuühenduste roll ka avalike teenuste osutamisel. Tulemuslik tegevus nimetatud kahel suunal peaks avalduma mõne aasta möödudes ka kodanikuühiskonna elujõulisuse indeksi tulemustes.

Regionaalhalduse tuleviku küsimustes ei ole valitsus märkimisväärse mõjuga otsuseid teinud. Kohalike avalike teenuste paremaks osutamiseks on võetud põhimõtteline seisukoht oluliselt suurendada riigipool-set tähelepanu ja tuge infoühiskonna arendamisele kohalikes omavalitsustes. Sisend arendatavatele tee-nustele peaks tulema omavalitsusliitudelt ning teistelt omavalitsuste arendustegevusega seotud orga-nisatsioonidelt. Tegevused tuleb kirjeldada ning ülesandeks võtta koostatavas „Kohalike omavalitsuste infoühiskonna arengukavas 2012-2015“. Koostatavas arengukavas tuleb enam tähelepanu pöörata täna-seks väljaarendatud teenuste ja infosüsteemide haldamisele ning laiemale kasutuselevõtule. Samuti tuleb otsida teid kohalike omavalitsuse IT konsolideerimiseks teenuste kaupa.

Kohalike avalike teenuste paremaks osutamiseks on võetud põhimõtteline seisukoht oluliselt suurendada riigipoolset tähelepanu ja tuge infoühiskonna arendamisele kohalikes omavalitsustes. Nii maavalitsuste roll kui ka omavalitsusliitude tugevdamine on olnud päevakajalised teemad, kuid konkreetseid samme ei ole seni astutud. Valitsus ei ole kokku leppinud ühtset kava haldusreformi läbiviimiseks, kuid vabatahtlikult on mitmed omavalitsused algatanud ühinemisprotsessi ning ka omavalitsuste teenuste osutamine ühi-selt (sh ka omavalitsusliitude poolt) on olnud kavas mitmes Eesti piirkonnas.

www.valitsus.ee

Ülevaade vabariigi valitsuse 2007.–2011. aasta ... · ettevõtluse hoogustamiseks ja uute...

Documents