Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus

Tõnis Lukas,

haridus- ja teadusminister

Tallinn, 18. veebruar 2009

1

• Kvaliteetne üldharidus on võrdväärselt kättesaadav kõigile.

• Õpilaste liikumisel ühelt haridustasemelt või kooliastmelt teisele ei ole riiklikest õppekavadest lähtuvaid takistusi.

• Kool võib riiklike õppekavade piires vabalt kujundada õppeprotsessi.

• Põhikooli valikainete ja gümnaasiumi õppesuundade kujundamisel arvestatakse õpilaste vajadusi ja huve.

2

Koolis toimuva õppe põhimõtted – § 7

Muudatused koolivõrgus – MIKS?

• Laste arv väheneb oluliselt.• Gümnaasiumihariduse kvaliteeti (sh õpilaste valikud, kvalifitseeritud

õpetajad jm) saab tagada vaid teatud arvu õpilaste olemasolul.• Põhikool ja gümnaasium on erinevad ja iseseisvad õppetasemed, mil

on erinevad eesmärgid, sisu ja nõuded, oma õppemeetodid ja -keskkond.

• Nn põhikoolis käijad ja gümnaasiumis käijad pole 9. klassi lõpus haridustee jätkamisel võrdses olukorras.

• Põhikooli lõpp peaks olema tõsise mõtlemise koht edasise haridustee üle, kus võrdväärselt arvestatavad on nii gümnaasium kui ka kutseõppeasutus.

• Teise taseme haridust peaks vaatama kui tervikut. Sidusus peab tekkima õppekavade lähendamise ja ühise organisatsiooni (gümnaasium, kutseõppekeskus) loomise võimaluse läbi.

3

Maakondtegelik 2001/2002

võimalik 2007/2008 sünnistatistika alusel

võimalik 2013/2014 sünnistatistika alusel

Muutus 2013/2014 vs 2001/2002

Harju maakond 36 845 25 920 33 320 -10%

Tartu maakond 11 626 9 276 10 110 -13%

Ida-Viru maakond 11 676 9 258 9 560 -18%

Eesti kokku 106 556 77 264 81 440 -24%

Järva maakond 3 500 2 478 2 300 -34%

Lääne-Viru maakond 6 068 4 476 3 930 -35%

Valga maakond 3 153 2 293 2 030 -36%

Pärnu maakond 7 958 5 405 5 080 -36%

Viljandi maakond 5 051 3 788 3 120 -38%

Rapla maakond 3 529 2 392 2 160 -39%

Põlva maakond 2 858 2 051 1 740 -39%

Võru maakond 3 596 2 555 2 090 -42%

Jõgeva maakond 3 547 2 618 2 050 -42%

Lääne maakond 2 591 1 831 1 480 -43%

Saare maakond 3 492 2 207 1 930 -45%

Hiiu maakond 1 066 721 560 -48%

Õpilaste arv gümnaasiumi päevases õppevormis 2008, prognoos 2012

Maakond Gümnaasiumi õpilasi 2008Gümnaasiumi õpilasi 2012

(prognoos)Klassikomplektide arvu

muutus

Harju maakond 12279 8400 -32%

Hiiu maakond 230 160 -30%

Ida-Viru maakond 2932 2000 -32%

Jõgeva maakond 851 610 -27%

Järva maakond 720 480 -32%

Lääne maakond 775 630 -18%

Lääne-Viru maakond 1575 1100 -30%

Põlva maakond 631 450 -30%

Pärnu maakond 2299 1700 -26%

Rapla maakond 714 510 -30%

Saare maakond 946 770 -19%

Tartu maakond 4331 3100 -28%

Valga maakond 690 570 -19%

Viljandi maakond 1171 820 -30%

Võru maakond 1121 810 -27%

Kokku Eestis 31265 21900 -30%

Klassikomplektide arv gümnaasiumi päevases õppevormis 2008, prognoos 2012

Maakondklassikomplekte kokku 2008 komplekti täituvus 2008

komplektide arv 2012 muutus

Harju maakond 484 25 331 -32%

Hiiu maakond 10 23 7 -30%

Ida-Viru maakond 135 22 92 -32%

Jõgeva maakond 37 23 27 -27%

Järva maakond 34 21 23 -32%

Lääne maakond 28 28 23 -18%

Lääne-Viru maakond 61 26 43 -30%

Põlva maakond 30 21 21 -30%

Pärnu maakond 80 29 59 -26%

Rapla maakond 30 24 21 -30%

Saare maakond 31 31 25 -19%

Tartu maakond 158 27 113 -28%

Valga maakond 32 22 26 -19%

Viljandi maakond 46 25 32 -30%

Võru maakond 48 23 35 -27%

Kokku Eestis 1244 25 871 -30%

Õpilasränne gümnaasiumiga omavalitsuste vahel maakonniti, gümnaasiumi päevane õppevorm 2007/2008

1%

6%

7%

8%

12%

13%

13%

14%

14%

15%

17%

17%

18%

20%

23%

31%

36%

39%

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45%

Tallinna linn

Tartu linn

Saare maakond

Ida-Viru maakond

Jõgeva maakond

Valga maakond

Keskmine

Lääne maakond

Järva maakond

Pärnu maakond

Põlva maakond

Viljandi maakond

Lääne-Viru maakond

Hiiu maakond

Rapla maakond

Võru maakond

Harju maakond

Tartu maakond

Koolivõrgu üldpõhimõtted

• Koolivõrk peab olema demograafiliselt ja logistiliselt põhjendatud ja tagama haridusvõimaluste võrdsuse Eesti erinevates piirkondades (allikas: Koalitsioonileping).

• Koolivõrgu korrastamine tähendab eelkõige kõigile õpilastele vajalikul kooliastmel kvaliteetsete õppimisvõimaluste tagamist (allikas: Praxise uuring).

Esimesed kooliastmed

• Esimeste kooliastmete võrk peab tagama nooremas vanuses õpilastele koolituskoha kättesaadavuse võimalikult kodu lähedal.

(allikas: Üldharidussüsteemi arengukava 2007–2013)

Valdavaks koolitüübiks - põhikool

• Põhihariduse omandamine – tugevate põhikoolide ja nende filiaalideks olevate esimeste kooliastmete baasil

(allikad: Praxise uuring, Üldharidus-süsteemi arengukava 2007–2013)

• Mis on tugeva põhikooli tunnused?

Valdavaks koolitüübiks - põhikool

• Ideaalis võiks igas keskmise suurusega omavalitsuses olla vähemalt üks tugev põhikool.

• Arvestades meie omavalitsuste suurust, vähenevat õpilaste arvu ja õpilaste paiknemist, ei ole see igal pool võimalik.

• Variandid: – Halduskoostöö (kooli ühine majandamine)– Ühisasutuste loomine (kooliühing)– Haldusreform (KOV-ide ühinemine)

Mis on tugev põhikool?

• Õpilaste arv: vähemalt 30–51 õpilast III kooliastmes.

• Kvalifitseeritud õpetajad.

• Kaasaegne (nõuetele vastav) õpikeskkond.

• Tugisüsteemide rakendamine (vajadused ja võimalused kooliti väga erinevad).

Gümnaasiumiaste (1)

• Gümnaasiumiaste peab olema sellise õpilaste arvuga, mis tagab õpetamise kvaliteedi, kvalifitseeritud õpetajate olemasolu ja õpilaste valiku õppeainete süvendatud õppimiseks.

(Allikas: Üldharidussüsteemi arengukava 2007-2013)

Gümnaasiumiaste (2)

• Koolivõrgu reorganiseerimisel nähakse ette gümnaasiumiastme koondumist vähematesse koolidesse.

(Allikas: Üldharidussüsteemi arengukava 2007–2013)

Gümnaasiumid vastavalt õpilaste arvule gümnaasiumiastmes

14

22

22

20

13

139

230

0 50 100 150 200 250

1

Grand Total 230

111+ 139

91-110 13

71-90 20

51-70 22

31-50 22

0-30 14

1

Tavaüldhariduskoolide arvu muutus 1950-2007 kooli tüüpide lõikes

0

100

200

300

400

500

600

1950

1952

1954

1956

1958

1960

1962

1964

1966

1968

1970

1972

1974

1976

1978

1980

1982

1984

1986

1988

1990

1992

1994

1996

1998

2000

2002

2004

2006

Algkoolid

Põhikoolid

Keskkoolid/gümnaasiumid

Olulisemad kvaliteedikriteeriumid gümnaasiumile

• Kaasaegne õpikeskkond – määratletakse riiklikus õppekavas, sisehindamise kriteeriumides.

• Kvalifitseeritud pedagoogide olemasolu – nõutav ettevalmistus ja piisav koormus.

• Õpilaste valikuvõimalused süvendatud õppeks, õppesuundade valikuks.

17

Gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste võrku tuleb vaadelda ühtsena. Üldine suund: tugevad gümnaasiumid ja tugevad kutseõppeasutused, nendevaheline koostöö.

• Gümnaasium on eelkõige koht, kuhu minnakse õpingute jätkamiseks kõrgkoolis ning mõnel määral ka kutseõppes ning kust reeglina otse tööle ei minda.

• Soosida (eelistada) tuleb olukorda, kus gümnaasium ja kutseõppeasutus asuvad lähestikku. Gümnaasiumi õpilastel võiks olla võimalik läbida teatud aineid kutseõppeasutuses. Kui gümnaasium ja kutsekool asuvad ühes hoones võiks teha järeleandmisi gümnaasiumis nõutavas õpilaste arvus, sest õpetajale on võimalik tagada täiskoormus kahe kooli peale kokku.

• Kaaluda tuleks kutsekeskhariduse lõpetanutele täies mahus üldkeskhariduse omandamise võimaldamist lisa-aasta kaudu.

18

Turvalisuse tagamine koolis

• Koolis tagatakse õpilaste, pedagoogide ja teiste kooli töötajate vaimne ja füüsiline turvalisus ning tervise kaitse.

• Võimalused selleks loob kooli pidaja ning korraldab direktor. • Järelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältel.• Kooli territooriumil võib teatud tingimustel kasutada

jälgimisseadmeid.• Võib kontrollida ja teatud tingimustel piirata kooli hoonest või

territooriumilt sisse- ja väljaliikumist.• Kooli kodukorras sätestatakse turvalisust ohustavate olukordade

ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise rakendamise kord.

19

Kriisireguleerimine

Direktor moodustab koolis alaliselt tegutseva koolitervise ja -turvalisuse

nõukoja.

Nõukoda:

• koguneb hädaolukorras kiiresti, analüüsib olukorda ja koordineerib edasist tegutsemist,

• töötab välja kriisireguleerimisplaani (kinnitab direktor).

Kriisireguleerimisplaan annab hädaolukorras vastused küsimustele:

Kes? Mida? Kuidas? Keda ja kuidas kaasatakse ja teavitatakse?

• töötab välja meetmed ja teeb direktorile ettepanekuid seoses turvalisuse tagamise ja vägivalla ennetamisega ,

• teeb direktorile ettepanekuid seoses tervishoiuteenuse osutamisega .

20

Mõjutusmeetmete rakendamine õpilase suhtes

Miks sätestada?

• Õpetajate õigus õpilase käitumist juhtida on põhinenud peamiselt tavaõiguse põhimõtetel.

• Tänapäeva ühiskonnas on vajalik toetada kooli autoriteeti senisest enam ka seadusandlusega.

Kes võib rakendada?

• Kõiki mõjutusmeetmeid võib rakendada kooli direktor.

• Direktor võib anda volituse teistele kooli töötajatele (v.a ajutine keeld võtta osa ÕK välistest tegevustest ja ajutine õppes osalemise keeld).

21

Meetmed

• 5 analüüsiva iseloomuga meedet toetavad ka teiste meetmete rakendamist.

• Õppetunnist eemaldamine koos kohustusega saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused.

• Pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus.

• Ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis.

• Ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused.

• Kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine.

• Kirjalik noomitus.

22

Kuidas rakendada?

• Mõjutusmeetmed peavad olema põhjendatud ja asjakohased.

• Mõjutusmeetme valikul tuleb arvestada õpilase kohta teadaolevaid omadusi (nt vanus, hariduslikke erivajadusi, muid erivajadused või eritingimused).

 

• Enne mõjutusmeetme rakendamist tuleb anda võimalus selgituste ja arvamuste andmiseks.

• Kui õpilane leiab, et mõjutusmeetme rakendamisel on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib ta esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

Oluline on tasakaal positiivse käitumise kinnistamise ja mõjutusmeetmete rakendamise vahel!

23

Koolikohustus PGSis:

• Mõistet täpsustatakse: koolikohustuse mittetäitja on laps, kes ei ole kantud ühegi kooli nimekirja või on põhjendamata puudunud enam kui 20% tundidest õppeaasta jooksul.

• Koolikohustusiga pikendatakse 18. eluaastani, sest 17aastased põhihariduseta noored ei leia tööturul rakendust.

Koolikohustus PGSis: sätestatakse põhjendamata puudumine.

Puududa võib, kui:

• õpilane on haige või vajab tervishoiuteenust,

• koolitee on läbimatu, ilm halb või muu põhjus võib vanema hinnangul kahjustada õpilase tervist,

• kooli kodukorras sätestatud perekondlikel põhjustel ning muudel kodukorras sätestatud juhtudel.

Põhjendamata puudumise korral võetakse kohe midagi ette:

täpsustatud on lapsevanema kohused puudumisest ja selle põhjusest teavitamisel ning probleemide korral lapsevanema, kooli ja kohaliku omavalitsuse rollid ning teavitusreeglid.

Koolikohustus PGSis: Määratletakse osapoolte – õpilane, lapsevanem, kool, kohalik omavalitsus – kohustused ja vastutus koolikohustuse täitmisel.

Lapsevanem:

• Loob kodus õppimiseks soodsad tingimused.

• Teavitab lapse välisriiki suundumisest.

• Tutvub koolielu reeglitega – õigusaktidega ning toetab last nende järgimisel.

• Teeb kooliga koostööd – osaleb arenguvestlustel, individuaalse õppekava koostamisel jms.

• Kasutab kooli ja omavalitsuse pakutavaid tugimeetmeid.

• Täidab lapsevanemale õigusaktides pandud kohustusi.

Koolikohustus PGSis: Määratletakse osapoolte – õpilane, lapsevanem, kool, kohalik omavalitsus – kohustused ja vastutus koolikohustuse täitmisel.

Kool kasutab üht või mitut järgmistest meetmetest:

• vestleb lapsega ja nõustab teda,

• vestleb vanemaga ja nõustab teda,

• viib läbi arenguvestluse,

• määrab tugiisiku, kes peab osapoolte vahel sidet,

• koostab individuaalse õppekava,

• viib lapse käitumisraskustega õpilaste klassi, pikapäevarühma, õpilaskodusse.

Koolikohustus PGSis: Määratletakse osapoolte – õpilane, lapsevanem, kool, kohalik omavalitsus – kohustused ja vastutus koolikohustuse täitmisel.

Vald või linn:

• Kehtestab määrusega korra, mille alusel iga lapsevanem teab, milline on tema koolikohustusliku lapse elukohajärgne kool.

• Loob koolikohustuse mittetäitjatega ja koolist puudujatega tegelemiseks ametikoha või struktuuriüksuse.

• Korraldab sotsiaalteenuste või -toetuste, sotsiaalabi ja muu abi andmist koolikohustuse mittetäitjale ja tema vanemale.

• Korraldab võimalusel nende laste vanematele koolitusi, et toetada neid laste koolikohustuse täitmisel.

• Peab täpset arvestust, võrdleb rahvastikuregistri ja EHISe andmeid ning selgitab välja koolikohustuse mittetäitmise põhjused õpilaste puhul, kes üheski nimekirjas pole.

Kohtumiseni!

29