EstridAve Soekov

Estrite saamine

Estrid tekivad karboksüülhapete ja alkoholide reageerimisel.Reaktsiooni nimetatakse esterdamiseks.CH3COOH + CH3OH = CH3COOCH3 + H2O

Nimetamine - metüületanaat

Looduslikult saadakse estreid õlidena taimeosade pressimisel ja ekstraheerimisel. • roosi õielehtedest, • apelsinide ja sidrunite viljakoortest, • piparmündi lehtedest, • palderjani juurtest.

Estrite nomenklatuurAnna nimetus:1) HCOOCH2CH2CH3

2) CH3CH2COOCH2CH3

Kirjuta lihtsustatud valem:3) metüülbutanaat4) butüületanaat5) dimetüülpropaandiaat

Estrite nomenklatuurVastused:Alküülrühmad valemis punasega:1) propüülmetanaat2) etüülpropanaat

3) CH3CH2CH2COOCH3

4) CH3COOCH2CH2CH2CH3

5) CH3OOCCH2COOCH3

Estrite omadusedLihtsamate estrite füüsikalised omadused: • meeldiva lõhnaga • kergesti lenduvad vedelikud,• läbipaistvad ja vees halvasti lahustuvad. Kasutamine: parfümeerias, toiduessentsidena, lahustina jne

Estrite hulka kuuluvad ka rasvad ja polüestrid, nendel on hoopis teistsugused omadused.

Estrite keemilised omadusedEstritele iseloomulik keemiline omadus on HÜDROLÜÜS ehk vee toimel lagunemine.Hüdrolüüs võib toimuda erinevates keskkondades (vt näitereaktsioonid lk 147)1) happeline hüdrolüüs – tekivad

karboksüülhapped ja alkohol (esterdamise pöördreaktsioon)

2) leeliseline hüdrolüüs – tekivad leelismetalli karboksüülhappe sool ja alkohol

Estrite esindajadTähtsamad puuviljaessentsid vt lk 146Etüülmetanaat – rummi lõhnEtüülbutanaat – ananassilõhnIsopentüületanaat – pirni lõhn

Polüestrid – erinevad polümeersed kiudained, nt lavsaan