1 sissejuhatus 4 2 stust ja kanalisatsiooni …projekti ja konstruktsiooni ning likvideerimise ja...

Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025

TMT Pro OÜ 2013

1

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ............................................................................................. 4

2 ÜLEVAADE ÜHISVEEVARUSTUST JA –KANALISATSIOONI KÄSITLEVATEST ALUSDOKUMENTIDEST ......................................................... 7

2.1 ÜLDIST ................................................................................................................ 7

2.2 ÜLEVAADE ÜVK-d PUUDUTAVATEST ÕIGUSAKTIDEST JA

DIREKTIIVIDEST ......................................................................................................... 7

2.3 STANDARDID..................................................................................................... 9 2.3.1 Euroopa Liidu toetused 2014-2020 ................................................................... 10

2.4 ARENGUKAVAD, UURINGUD JA PLANEERINGUD ................................ 10 2.4.1 Pärnu alamvesikonna veemajanduskava ........................................................... 10 2.4.2 Planeeringud .................................................................................................... 11

2.4.3 Tahkuranna valla arengukava 2012 – 2017. a. .................................................. 11 2.4.4 Detailplaneeringud ........................................................................................... 12

2.5 TAHKURANNA VALLA ÕIGUSAKTID ........................................................ 12 2.5.1 Vee erikasutusluba ........................................................................................... 12

2.5.2 Joogiveeallika kontrolli kavad .......................................................................... 15 2.5.3 Ülevaade kinnitatud reoveekogumisaladest ja soovitused nende perspektiivseks

kehtestamiseks............................................................................................................. 15

2.5.4 Kokkuvõte olemasolevatest lähteandmetest ...................................................... 16

3 TAHKURANNA VALLA KESKKONNASEISUND ......................................... 30

3.1 PÄRNU ALAMVESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA ................................. 30

3.2 MAASTIK, GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED

TINGIMUSED .............................................................................................................. 31

3.3 PINNAVESI ....................................................................................................... 33

3.4 KAITSEALUSED OBJEKTID JA KAITSEALAD ......................................... 34

3.5 REOSTUSOHTLIKUD OBJEKTID ................................................................ 37

3.6 PÕHJAVEEKVALITEET ................................................................................ 37

3.7 ÜLEVAADE PUURKAEVUDEST JA -KAEVUVEEKVALITEEDIST ........ 37

4 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI HETKESEISUND ..................... 46

4.1 VEEVARUSTUSPIIRKONNAD ...................................................................... 46

4.2 PUURKAEVPUMPLAD ................................................................................... 47


TMT Pro OÜ 2013

2

4.3 VEEVÕRK ......................................................................................................... 49

4.4 TULETÕRJEVEEVARUSTUS ........................................................................ 51

4.5 ÜHISKANALISATSIOON ............................................................................... 52 4.5.1 Ühiskanalisatsioonivõrk ................................................................................... 52 4.5.2 Reoveepumplad ............................................................................................... 52

4.5.3 Reoveepuhastid ................................................................................................ 53 4.5.4 Sademeveekanalisatsioon ................................................................................. 56

4.5.5 Reoveekogumisalad ......................................................................................... 57

4.6 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIPROBLEEMID ....................... 60

5 TAHKURANNA VALLA ÜVKA ARENDAMINE ............................................ 61

5.1 ARENDAMISE EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED ........................................ 61

5.2 ÜLEVAADE EELNEVALT VALMINUD ARENDUSPROJEKTIDEST ...... 62

5.3 Valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendusettepanekud ning

arendusettepanekute orienteeruvad maksumused ....................................................... 64 5.3.1 Tahkuranna ÜVK arendusprojektide väljatöötamine ja järjestamine aastateks

2013-2025 ................................................................................................................... 72

6 FINANTSANALÜÜS ...................................................................................... 85

6.1 METOODIKA ................................................................................................... 85

6.2 PEAMISED EELDUSED .................................................................................. 85 6.2.1 Investeeringute finantseerimine ........................................................................ 87

6.3 Vee- ja kanalisatsioonimajanduse kulud .......................................................... 88

6.4 Vee- ja kanalisatsioonimajanduse tulud ........................................................... 91

6.5 Investeeringute finantseerimine ........................................................................ 94

6.6 FINANTSANALÜÜSI KOKKUVÕTE ............................................................. 95

7 LISAD ............................................................................................................ 97

Enamkasutatud lühendeid: ÜVK – ühisveevärk ja –kanalisatsioon

ÜVKA – ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava

EL – Euroopa Liit

KIK – SA Keskonnainvesteeringute Keskus

OUV – OÜ Vesoka

PK - puurkaevpumpla

RVP- reoveepumpla

RVPJ – reoveepuhasti


TMT Pro OÜ 2013

3

VTJ - veetöötlusjaam

BHT – biokeemiline hapnikutarve

KHT – keemiline hapnikutarve

VMK – veemajanduskava


TMT Pro OÜ 2013

4

1 SISSEJUHATUS

Tahkuranna vald paikneb Edela-Eestis Pärnu maakonna lõunaosas. Valla administratiiv-

keskuseks on Uulu küla (569 elanikku), mis asub maakonnakeskusest ca 10 km kaugusel.

Valda ümbritsevad Pärnu linn, Paikuse vald, Surju vald ja Häädemeeste vald. Läänest

külgneb vald Pärnu ja Liivi lahega.

Vallas territoorium kulgeb kitsa ribana – ca 26 km pikkusel alal – Pärnust lõunasse, Pärnu

ja Liivi lahe idakaldal. Valla pindala on 103,4 km². Asustus Tahkuranna vallas on

suhteliselt ebaühtlane ja koondunud eelkõige linna ning mere lähedusse, olles tihedaim

Võiste alevikus ning Uulu ja Reiu külades. Valla piires on 9 asulat – Võiste alevik ning

Uulu, Reiu, Laadi, Tahkuranna, Lepaküla, Metsaküla, Piirumi ja Leina külad.

Käesolev Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi

ÜVKA) on koostatud koostöös Vesoka OÜ ja Tahkuranna Vallavalitsusega.

Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVKA) on

dokument, mis kirjeldab valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevat olukorda ning

arengut järgneval 12 aastal.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamist reguleerib ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooni seadus (edaspidi ÜVKS). Seaduses on sätestatud, et ÜVKA peab sisaldama

vähemalt:

• ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte;

• dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas

reoveekogumisalade, sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee

äravoolurajatiste põhiskeemi;

• ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist

maksumust.

ÜVKS sätestab, et:

• ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava peab olema kooskõlas

veemajanduskavaga;

• ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava tuleb enne kinnitamist

kooskõlastada regiooni keskkonnaameti ja terviseametiga;

• mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi hõlmava ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni kasutamise tingimused määratakse omavalitsuste halduslepinguga.

Hinnangulistele maksumustele baseeruva finantsprognoosi tegemine ei ole otseselt

seadusest tulenev nõue, kuid on koostajate poolt käsitletud kui investeeringute vajadust

hindav osa, mis on vajalik ka abitaotluste esitamiseks. Samuti on nõuded finantsanalüüsile

esitatud EV Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni

koostamise juhendis.

Lisaks tuleb Konsultandil ÜVKA koostamisel paratamatult hinnata perspektiivsete

investeeringute võimalikku hindade muutust.

Vee-ettevõtte jätkusuutlikkust investeeringute rakendamisel iseloomustab ÜVKA käigus

koostatud vastav finantsanalüüs.

ÜVKA koostamise eesmärgiks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengu kiirendamine

organisatsioonilis-majanduslike meetodite sihipärasema suunamise kaudu.


TMT Pro OÜ 2013

5

ÜVKA on aluseks investeeringute otstarbekuse ja efektiivsuse hindamisel ning

omavalitsuse veemajandusalase investeeringuplaani koostamisel, samuti

põhjendusmaterjaliks laenude või riigi abi taotlemisel kui (võimalusel) ka EL-i

tugifondidest vahendite taotlemisel.

Kava olemasolu hõlbustab omavalitsuse ja vee-ettevõtte vaheliste suhete ning vastastikuste

kohustuste määratlemist, olles ka vajalikuks aluseks teenuste hinnakujundusele.

ÜVKA tuleb koostada kooskõlas:

• piirkonda hõlmava(te) veemajanduskava(de)ga;

• omavalitsuse arengukavaga;

• omavalitsuse halduspiirkonna või selle osa üld- ja detailplaneeringutega.

Erinevalt planeeringutest, mis määratlevad rajatiste paigutuse ja annavad üldise aluse

võimsusnäitajate ning teenuste mahu leidmiseks, annab ÜVKA valdkonna olukorra

analüüsi ja määratleb arengu prioriteedid ning nende realiseerimise võimalused ja teed.

ÜVKA on koostatud kooskõlas Tellija vajadustega, mis on edastatud nii kirjalikult kui

suusõnaliselt kahel koosolekul.

ÜVK perspektiivskeem on koostatud kolmes ajalises perioodis:

Lühiajaline programm: 2013-2015, mis kajastab töömahte lühiajalises

programmis. Antud perioodi osas ja sees on kohustuslik välja tuua

investeeringud, mis on vastavalt Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktide

täitmise kohustusele prioriteetseimad, tuginedes samuti tänastele kõige

olulisematele probleemidele: joogiveekvaliteedi nõuetele vastavuse

tagamine; suublasse juhitava heitvee nõuetele vastavuse tagamine;

tähtsamate peatorustike ja –kollektorite korrasolek.

Keskpikk programm: 2016-2020, kajastab kaugemas perspektiivis

teostatavaid ning otseselt õigusaktide nõuete täitmisega mitte seotud

investeeringuid, kuid mis samas on valla, valla elanike ja vee-ettevõtja

seisukohalt olulised, kuid mille realiseerimiseks ei ole hetkel tagatud kas

rahalisi vahendeid või on antud tööd võrreldes lühiajalise tööprogrammiga,

väiksema prioriteetsusega (näited: Uulu ja Võiste reoveepuhasti on tänase

seisuga töökorras, mistõttu vajavad rekonstrueerimist järgnevatel

invsteeringuperioodidel).

Pikaajaline programm: 2021-2025, kajastab kaugemas perspektiivis

teostatavaid ning otseselt õigusaktide nõuete täitmisega mitte seotud

investeeringuid, kuid need investeeringud kajastuvad kas valla kaugemates

perspektiivplaanides, arengukavas, planeeringutes, sealhulgas ühisvee- ja –

kanalisatsioonivõrkude laiendamine ja täiendavatele liitujatele ÜVK

teenusega liitumisvõimaluse loomine. Siia kuuluvad veevarustuse

peatorustike ja kanalisatsioonikollektorite rajamine ja rekonstrueerimine

põhiliselt tänas(t)e ja perspektiivsete reovee kogumisala(de) piires,

sealhulgas mahus, mis tänase seisuga ei ole (veel) vee-ettevõtjale ja/või

KOV-le majanduslikult otstarbekad ja/või muul viisil põhjendatud.

Tahkuranna vallas algas ühisvee- ja -kanalisatsiooni areng 20. sajandi II poolel. Esimesed

ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustikud on rajatud 1970.-ndatel aastatel. 2013. a seisuga

on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatised olemas Võiste alevikus ning Uulu-Laadi ja

Reiu külades koos sealsete elamupiirkondadega. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga


TMT Pro OÜ 2013

6

haaratud piirkondades haldab vee ja –kanalisatsioonisüsteeme ning osutab ühisveevärgi ja

– kanalisatsiooni teenuseid OÜ Vesoka, v.a vahetult Pärnu linnaga külgnev valla

territooriumile jääv Reiu küla Kalevi pst, kus torustike haldab AS Pärnu Vesi.

Lähtudes ÜVKS § 4 lg 2 tuleb ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostada

vähemalt 12 aastaks ning see tuleb vähemalt kord nelja aasta jooksul üle vaadata ning

vajadusel korrigeerida.

Käesolev arendamise kava on Tahkuranna valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni

arendamise kava (ÜVK) aastaks 2009-2021 korrigeerimine. Korrigeerimine on tingitud

vahepealse aja jooksul muutunud olukorrast - ehitustöödest, mille raames rekonstrueeriti

ühisveevärgi ja kanalisatsioonirajatisi.

Edaspidine ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamine ning veemajanduse

korraldamine Tahkuranna valla asulates peab toimuma kooskõlas käesoleva ÜVKA-ga

fikseeritud tingimuste ja nõuetega.

Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on

lähtutud Pärnu alamvesikonna meetmeprogrammides esitatust.

Tahkuranna valla investeeringute vajadus vee- ja kanalisatsioonirajatiste kaasajastamiseks

ning arendamiseks ületab oluliselt valla ning vallale kuulvua vee-ettevõtja Vesoka OÜ

rahalisi võimalusi ning seetõttu on vajalik rekonstruktsiooni- ja ehitustöödeks kasutada

Eesti riiklike ning Euroopa Liidu fondide abi.

Abiprojektide elluviimisel tuleb kindlasti silmas pidada olulist põhimõtet, et ehitustöödele

järgnev vee- ja kanalisatsioonisüsteemide opereerimine, hooldamine ja edasiarendamine

oleks jätkusuutlik süsteemi kogu järgneval „eluperioodil‖.

Käesolev Tahkuranna valla ÜVKA on kooskõlas valla arengukavaga, üldplaneeringuga

ning muude õigusaktidega. ÜVK arendamise kava on kooskõlastatud Keskkonnaameti

Pärnu-Viljandi regiooniga ning Terviseameti Lääne talitusega.

ÜVKA koostamisel osalesid:

Tarvi Miilits – projektijuht, üld- ja sotisaalmajanduslik analüüs, finantsanalüüs;

Sven Otsmaa – üldosa, olemasoleva olukorra kirjeldus,;

Vahur Laas – investeeringuprojektid kaardimeister.

keda nimetatakse ÜVKA käigus „Konsultantideks―.

ÜVKA koostajad tänavad Tahkuranna Vallavalitsust, Keskkonnaameti Pänu-Viljandi

bürood, Pärnu Terviseametit ja osaühingut Vesoka hea koostöö ja osutatud abi eest.


TMT Pro OÜ 2013

7

2 ÜLEVAADE ÜHISVEEVARUSTUST JA –

KANALISATSIOONI KÄSITLEVATEST

ALUSDOKUMENTIDEST

2.1 ÜLDIST

Käesolev peatükk annab ülevaate ÜVKA koostamise aluseks olevatest õigusaktidest ja

planeerimisdokumentidest. Olulisemad arendamise kava puudutavad valdkondlikud

alusdokumendid on:

Seadused;

Määrused;

valdkondlikud EL direktiivid;

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava;

Pärnu alamvesikonna veemajanduskava;

Pärnu maakonnaplaneering ja/või maakonna arengukava;

Tahkuranna valla üldplaneering;

Tahkuranna valla arengukava;

Muud uuringud, arengukavad ja (detail)planeeringud.

Vee-ettevõtte tegevuse oluliseks alusdokumendiks on vee erikasutusluba (-load).

2.2 ÜLEVAADE ÜVK-d PUUDUTAVATEST

ÕIGUSAKTIDEST JA DIREKTIIVIDEST

ÜVKA koostamine on seotud ja tugineb järgmistele põhiliste õigusaktidele*:

1. Veeseadus;

2. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus;

3. Planeerimisseadus;

4. Ehitusseadus;

5. Kohaliku Omavalituses korralduse seadus;

6. Asjaõigusseadus ja Asjaõigusseaduse rakendamise seadus;

7. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus;

8. Keskkonnatasude seadus.

9. EV Valitsuse (VV) 29.11.2012 määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja

sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee

reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed‖;

10. Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2009. a määrusega nr 57 kehtestatud ―Reovee

kogumisalade määramise kriteeriumid‖.

11. Keskkonnaministri 16.12.1996 määrus nr 61, uuendatud redaktsioon kehtiv alates

15.04.2011 „Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord

ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks―;

12. Keskkonnaministri 29.07.2010 määrus nr 37 „Nõuded puurkaevu ja puuraugu

projekti ja konstruktsiooni ning likvideerimise ja rekonstrueerimise projekti kohta,

puurkaevu ja puuraugu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise,

likvideerimise ja konserveerimise kord ning puurkaevu või puuraugu asukoha

kooskõlastamise, rajamise ja kasutusele võtmise taotluste, puurimispäeviku,


TMT Pro OÜ 2013

8

puurkaevu ja puuraugu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning

puurkaevu ja puuraugu likvideerimise akti vormid―;

1. Vabariigi Valitsuse (VVM) määruse 16.05.2001. a. nr. 171

―Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded‖,

2. Sotsiaalministri 31.07.2001 määrus nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded

ning analüüsimeetodid (edaspidi määrus nr 82) ning selle aluseks olev EL

joogiveedirektiiv 98/83 EC.

3. Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrus nr 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või

kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded (edaspidi

määrus nr 1). *Eelnev loetelu ei pea olema lõplik ja annab edasi ainult kõige põhilisema osas ÜVK arendamist

puudutavatest õigusaktidest/regulatsioonidest.

Veeseadus on kogu veealase tegevuse ja sellega seonduva regulatsiooni, ühtlasi kõigi

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni valdkondadega seonduvate tegevuste alusdokument.

ÜVK ehitiste, rajatiste ja kõigi süsteemide rajamisel ja rekonstrueerimisel, sealhulgas

tööde läbiviimisel, kontrolli ja järelevalve teostamisel, ehitiste ja rajatiste asukoha

valimisel tuleb otseselt jälgida Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadust, Planeerimisseadust

ja Ehitusseadust.

Maa- ja omandisuhetest ja/või servituutide seadmise vajadusest lähtuvalt peab ÜVK

objektide käitlemisel arvestama Asjaõigusseadust ning Kohaliku omavalitsuse korralduse

seadust.

Ehitiste, rajatiste ja kommunikatsioonide asukohavalikul tuleb tihti arvestada nende

võimalikku mõju keskkonnale, sealhulgas kaaluda keskkonnamõju hindamise läbiviimise

vajalikkust, mida hinnatakse tulenevalt Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi: KMH seadus) ja Vabariigi Valitsuse 29.

augusti 2005. a. määrusest nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda

keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu. KMH seadus on

harmoniseeritud EÜ Nõukogu direktiiviga 85/337 EMÜ (muudetud EÜ Nõukogu

direktiiviga 97/11 ning avalikustamise osa täiendatud EÜ Nõukogu direktiiviga 2003/35).

Ühisveevärgi- ja –kanalisatsioonisüsteemide üks põhiprobleeme on tarbijatele edastatava

vee kvaliteet – seda reguleeritakse sotsiaalministri 31.07.2001 määrusega nr 82 Joogivee

kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid (edaspidi määrus nr 82) ning selle

aluseks olevale EL joogiveedirektiivile 98/83 EC.

Keskkonnahoiu ja –kaitse seisukohalt samaväärselt oluline on nõuetekohaselt kogutud ja

puhastatud reovesi ning selle kindlustamine reoveekogumisalal(t). Reoveekogumisala vee-

ettevõtja peab tagama puhastatud heitvee kvaliteedi vastavuse EV Valitsuse (VV)

29.11.2012 määrusele nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse

juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning

nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed‖, mis on vastavuses EL

asulareoveedirektiiviga nr 91/271.

Vabariigi Valitsuse 19.märtsi 2009. a määrusega nr 57 kehtestatud ―Reovee kogumisalade

määramise kriteeriumid” kehtestatakse optimaalsed tingimused ja kriteeriumid

reoveekogumisalade määramiseks arvestades põhjavee kaitstust heitveega reostumise eest

ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi. Määrus kehtestab reoveekogumisala määramise

kriteeriumid asulatele elanike arvuga rohkem kui 50, kusjuures määratava


TMT Pro OÜ 2013

9

reoveekogumisala minimaalne suurus on 5 ha. Määruse teises paragrahvis on toodud

kriteeriumid reoveekogumisala määramiseks põhjavee kaitstuse järgi, mille kohaselt

reoveekogumisala tuleb moodustada, kui kaitstud või suhteliselt kaitstud põhjaveega

piirkondades tekib 1 hektari kohta orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 20

inimekvivalenti (ie). Keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala

moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 15 ie.

Nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala

moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 ie. Lisaks

tuleb reoveekogumisalade määramisel arvestada sotsiaalmajandusliku kriteeriumina

leibkonna võimalusi ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuse eest tasumiseks, mille

kohaselt ühe leibkonnaliikme kulutused teenusele ei tohi olla suuremad kui 4% ühe

leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekut tema elukohajärgses maakonnas.

Kui Veeseaduse (edaspidi VS) varasemate redaktsioonide järgi oli kohustus, et kohalik

omavalitsus peab põhjavee kaitseks tagama reovee kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu

reovee suunamiseks reoveepuhastisse ja heitvee juhtimiseks suublasse – mis sisuliselt

tähendas ühiskanalisatsioonivõrgu väljaehitamise kohustust, siis alates 2010. a

muudatusest VS § 241 lg (6): Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie ei ole

ühiskanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti

olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas korras, et tagada reovee nõuetekohane

käitlemine. Tahkuranna vallas on kõik reoveekogumisalad orgaanilise reostuskoormusega

alla 2000 ie.

Tulenevalt Eesti ühinemisest Euroopa Liidu Veepoliitika Raamdirektiiviga (2000/60/EC)

juba aastast 2001. a, on Eesti kohustatud arendama ühisveevarustus- ja

kanalisatsioonisüsteeme, tagamaks tarbijatele kvaliteetne ja tervisele ohutu joogivesi,

kvaliteetne ühiskanalisatsiooniteenus ning reoveepuhastis nõuetekohaselt puhastatud

heitvesi enne juhtimist looduslikesse või tehislikesse veekogudesse.

Kohaliku omavalitsuse kohustus koostada ja täiendada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni

arendamise kava, tuleneb Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadusest ja aitab kokkuvõttes

täita ka Veepoliitika Raamdirektiiviga seatud eesmärke ÜVK-vallas.

2.3 STANDARDID

Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ja –rajatiste projekteerimisel ning ehitamisel peab

arvestama kehtestatud standardeid (loetelu ei ole ammendav ega lõplik):

EVS 847-1:2003 Ühisveevärk. Osa 1: Veehaarded

EVS 847-2:2003 Ühisveevärk. Osa 2: Veepuhastus

EVS 847-3:2003 Ühisveevärk. Osa 3: Veevärgi projekteerimine

EVS 848:2003 Ühiskanalisatsioon

EVS 835:2003 Kinnistu veevärgi projekteerimine;

EVS 846:2003 Kinnistu kanalisatsioon;

EVS 812-6:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus.

EVS 843:2003 Linnatänavad (ptk 11: Tehnovõrgud).

EVS – ISO 13822:2011 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused.

Olemasolevate konstruktsioonide seisukorra hindamine. (olemasolevate

reoveepuhasti mahutite hindamisel)


TMT Pro OÜ 2013

10

EVS – EN 14188 – 3 : 2006 Vuugitihendid ja –täited. Osa 3: Kasutusvalmidus,

vuugitäidete spetsifikatsioonid. (olemasolevate reoveepuhasti mahutite hindamisel)

RIL77-1990 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;

Tööinspektsiooni juhend, Kaeva ohutult 2002;

MaaRYL 2000. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid.

2.3.1 Euroopa Liidu toetused 2014-2020

Eesti osa järgmise seitsme aasta eelarves on 5,89 miljardit eurot toetusi.

2014. aastal algab ühtekuuluvuspoliitika ja ühtse põllumajanduspoliitika uus

rahastamisperiood, mille raames on Eestil võimalus kasutada rahalist toetust 5 fondist.

Oodata on, et Eesti saab Euroopa Liidu (EL) struktuurivahendeid uuel eelarveperioodil

ligikaudu samapalju kui senisel ehk 2013. aastani kestval perioodil – prognoositav

suurusjärk on 3,35 miljardit eurot.

Kõigi nende vahendite kasutamiseks on Eestil vaja olla valmis 2014. aasta alguseks –

selleks ajaks peavad olema selged EL vahendite kasutamise eesmärgid ja kavandatud

meetmed, valmistatud ette vastavad strateegilised dokumendid ja rakendussüsteemid.

Valitsuskabineti istungil arutlusel olnud ettepanekute järgi tuleb perioodi 2014-2020

eurotoetused suunata hariduse, majanduse, keskkonna, energeetika, transpordi ja

infotehnoloogia arendamiseks. Sel viisil on kõige enam võimalik tõsta Eesti

konkurentsivõimet ning mõjutada püsivalt ja positiivselt ka teiste elualade arengut.

Uue perioodi eurotoetuste jagamisel tuleb keskenduda konkreetsematele valdkondadele ja

teha pigem vähem, aga olulisi asju. EL vahendid on ühekordne võimendus Eestis oluliste

muutuste saavutamiseks. Nende kasutamine peab kaasa tooma arenguhüppe, suurendades

mõnes valdkonnas, sektoris või majandusharus eesmärkide elluviimise tõhusust, mõjusust

või kvaliteeti ja tuues kaasa positiivse järelmõju (nt struktuursete reformide ja

võtmealgatuste/projektide käimalükkamine ning elluviimine).

Ettepaneku kohaselt kaasrahastatakse EL vahenditest viie üleriigilise eesmärgi

saavutamist:

1. Haridus on kvaliteetne, kättesaadav ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav

2. Kõrge tööhõive ja kvaliteetne tööelu

3. Teadmistemahukas ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline majandus

4. Puhas ja mitmekesine looduskeskkond ning loodusressursside tõhus kasutus

5. Elanike vajadusi rahuldavad ja ettevõtlust toetavad kestlikud ühendused ja

liikumisvõimalused

2.4 ARENGUKAVAD, UURINGUD JA PLANEERINGUD

2.4.1 Pärnu alamvesikonna veemajanduskava

Veemajanduskava eesmärk on, tuginedes põhjalikele analüüsidele hetkeolukorrast, säästva

arengu ja võimalikult loodusliku veeklassi tagamine ning mere-, pinna- ja

põhjaveekvaliteedi, hulga ja režiimi hoidmine inimtegevusest võimalikult rikkumatuna,

täites vee kasutamise ja kaitse eripärast tingitud kvaliteedinõuded. Eesmärgi elluviimiseks

on koostatud Pärnu alamvesikonna veemajanduskava, mis valmis 2003. aasta algul ning

kinnitati ministri 10.03.2005 käskkirjaga nr 254. Veemajanduskava korrigeeriti 2008.

aastal.

Veemajanduskava, selles määratletud kohustusi, ülesandeid ja eesmärke, tuleb arvestada

kohaliku omavalitsusüksuse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas, üld- ja


TMT Pro OÜ 2013

11

detailplaneeringute koostamisel või nende ülevaatamisel ja muutmisel. Seega puudutab

veemajanduskava kõiki, kes sellel territooriumil elavad ja töötavad.

Veemajanduskava on dokument, mis arvestades kohalikke olusid, paneb paika vee

kaitsmise ja kasutamise üldnõuded alamvesikonna piires.

2.4.2 Planeeringud

Pärnu maakonnaplaneeringu (http://www.mv.parnu.ee , 1998.a.) arengustrateegia

peasuuna kohaselt peab maakond oma üldises arengus olema loodust hoidev.

Loodusressursside kasutamisel tuleb jälgida säästva arengu põhimõtet. Ühe strateegilise

põhieesmärgina on maakonnaplaneeringus esile toodud keskkonna ökoloogiline puhtus,

mille saavutamise indikaatoriteks on säästva arengu printsiipide rakendumine, heitvee

puhastusastme tõusmine, puhta kvaliteetse joogivee kättesaadavuse paranemine ning

veekogude reostatustaseme vähenemine.

Tahkuranna valla üldplaneeringu koostamine algatati Tahkuranna Vallavolikogu

otsusega nr 3, 31.01.2007. Üldplaneeringu koostajaks oli AS Entec Eesti ja see kehtestati

TahkurannaVallavolikogu määrusega nr. 11 (31.05.2012. a).

Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks väljatöötatud terviklik

maakasutusplaan, mille kehtestab volikogu Eesti Vabariigi õigusaktides, valla

arengukavas, volikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades.

2.4.3 Tahkuranna valla arengukava 2012 – 2017. a.

Tahkuranna valla arengukava on kinnitatud vallavolikogu poolt 25.10.2012 volikogu

määrusega nr. 19. Käesolev ÜVKA vastab Tahkuranna valla arengukavale, mille visiooni

kohaselt tuleb ehitada ja uuendada valla vee- ja kanalisatsiooniobjekte vastavalt

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavale, et oleks tagatud kõigile valla elanikele

kvaliteetne ja tervisele ohutu joogivesi ning elurajoonides oleks välja ehitatud tsentraalsed

ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemid.

ÜVKA järgi on lähiaastatel veemajanduse osas valla peamisteks vajadusteks:

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni renoveerimine ja laiendamine – käsitleb veevõrgu

ja kanalisatsiooni renoveerimise ja laiendamise töid ühisvee ja kanalisatsiooniga

asulates ning uutes kujunevates elamupiirkondades.

Reoveepuhastite rekonstrueerimine ja/või rajamine – planeeritud töödena on peetud

otstarbekaks rajada uus nüüdisaegne reoveepuhasti Tahkuranna külasse,

rekonstrueerida Võiste ja Uulu asulate reoveepuhastid.

Üldiselt on Tahkuranna vallas veemajanduse korraldamise keerukus seotud asulate

veevajaduse ning –varustuse eriloomulisusega – kui näiteks Uulu keskasula puhul on vaja

renoveerida olemasolevat kanalisatsioonivõrku, siis suvilapiirkondade eripäraks on

veekasutuse sesoonne kõikumine, mis viimastel aastatel aga on muutumas seoses

aastaringsete elanike osakaalu suurenemisega. Hajaasustuspiirkondades on veepuhastus

lahendatud väikepuhastite baasil.


TMT Pro OÜ 2013

12

Kui aastatel 2001-2005 on vald investeerinud vee-ja kanalisatsiooni arendamisse ca 294

tuhat eurot, siis aastatel 2006-2008 ca 639 tuhat eurot koos EL projektidest saadud

toetustega.

Valla arengukavas on välja toodud investeeringute prioriteedid 2013. aastaks, milledest

üheks prioriteediks on:

Vee- ja kanalisatsiooni ehitamine- ja renoveerimine vastavalt eelprojektile ja tasuvus-

uuringutele ning vastavalt Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni

arendamise kavale, aastateks 2013 -2025.

2.4.4 Detailplaneeringud

Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta.

Detailplaneeringu kehtestab vallavolikogu ja see on aluseks lähiaastate ehitustegevusele.

Teave Tahkuranna valla territooriumil kehtestatud detailplaneeringute kohta on Pärnu

Maavalitsuse kodulehel http://www.mv.parnu.ee/index.php?id=133 .

Teave Tahkuranna valla territooriumil algatatud ja avalikul väljapanekul olevate

detailplaneeringute kohta on valla kodulehel http://www.tahkuranna.ee/.

2.5 TAHKURANNA VALLA ÕIGUSAKTID

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on tuginetud ka Tahkuranna

Vallavolikogu poolt vastu võetud määrustele ja eeskirjadele:

- Tahkuranna valla põhimäärus, kinnitatud Vallavolikogu poolt 29.02.2012 määrusega

nr 7;

- Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise ning nende kasutamise

eeskiri, kinnitatud Vallavolikogu 22.01.2001 määrusega nr 2.

2.5.1 Vee erikasutusluba

Tahkuranna valla vee-ettevõtjal OÜ-l Vesoka on kehtiv ühtne vee erikasutusluba nr.

L.VV/319473 kogu kogu Tahkuranna valla ulatuses opereerimiseks (edaspidi Veeluba).

Veeloa kehtivusaeg on: 01.01.2011 kuni 31.12.2015.

Veeloale vastav lubatud veevõtt puurkaevudest ja reoveepuhasti näitajad on esitatud

järgnevates osades.

2.5.1.1 Uulu küla

Veevõtt

Vastavalt veeloale on lubatud veevõtt Uulu põhipuurkaevust: Õunaaia puurkaevust,

katastri numbriga 10935: kogusega 54 748 m3/aastas (150 m

3/d) ning Keskuse

puurkaevust katastri numbriga 6683: kogusega 25 200 m3/aastas (70 m

3/d). Õunaaia

puurkaev on pidevas töös, Keskuse (keskasula) puurkaev reservis, kuid valmis vajadusel

iga hetk käivituma.

http://www.mv.parnu.ee/index.php?id=133

http://www.tahkuranna.ee/


TMT Pro OÜ 2013

13

Reoveekogus ja kvaliteet

Uulu küla reoveepuhasti suublaks on Ura jõgi.

Vastavalt veeloale on Uulu reoveepuhastit läbiv lubatud vooluhulk 45 000 m3/a (11250

m3/kvartalis).

Loaga limiteeritud reostuskomponendid, mille osas arvestatakse saastetasu, on:

BHT7 : 25 mg/l,

Heljum : 35 mg/l,

üldfosfor : 2 mg/l,

KHT: 125 mg/l.

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse, on:

üldlämmastik; pH (6-9).

Veeluba on esitatud ka ÜVKA lisas 1.

2.5.1.2 Võiste alevik

Veevõtt

Vastavalt veeloale on lubatud veevõtt Võiste peapuurkaevust – Külmhoone puurkaevust,


3/d) ja Aiandi puurkaevust


3/d).


Võiste aleviku reoveepuhasti suublaks on Liivi laht.

Vastavalt veeloale on Võiste reoveepuhastit läbiv lubatud vooluhulk 25 000 m3/a (6250

m3/kvartalis).


BHT7 : 25 mg/l,

Heljum : 35 mg/l,


KHT: 125 mg/l.


üldlämmastik; pH (6-9).

Veeluba on esitatud ka ÜVKA lisas 1.

2.5.1.3 Reiu küla

Veevõtt


TMT Pro OÜ 2013

14

Vastavalt veeloale on lubatud veevõtt Reiu puurkaevust, katastri numbriga 20915:

kogusega 25 200 m3/aastas (70 m

3/d).

Reiu küla keskusest toimub reovee pumpamine Pärnu ühiskanalisatsioonisüsteemi.

Aastatel 2010-2012 on keskmine pumbatav reoveekogus moodustanud 9-10 m3/d. Nii

olemasolev Reiu reovee peapumpla (pumpla on varustatud vaid ühe pumbaga) kui Pärnu

linnani kulgev survetorustik (3550 m) vajavad rekonstrueerimist.

2.5.1.4 Reiu II (Posti tee elamupiirkond)

Veevõtt

Vastavalt veeloale on lubatud veevõtt Reiu II Suksumetsa puurkaevust, katastri numbriga

20069: kogusega 7200 m3/aastas (20 m

3/d).

Veekasutusloaga määratletud heitvee väljalasud ja lubatud saasteainete kogused on

järgmised.


Reiu II küla Kulla tee reoveepuhasti suublaks on tänasel päeval pinnas (perspektiivis Liivi

laht).

Vastavalt veeloale on Kulla tee reoveepuhastit läbiv lubatud vooluhulk 1824 m3/a

(456 m3/kvartalis).


BHT7 : 25 mg/l,

Heljum : 35 mg/l,


üldfosfor, üldlämmastik, pH.

Veeload on esitatud ka ÜVKA lisas 1.

2.5.1.5 Pihla elamurajoon

Veevõtt

Vastavalt veeloale on lubatud veevõtt Pihla elamurajooni puurkaevust, katastri numbriga

20365: kogusega 3176 m3/aastas (9 m

3/d).

Veekasutusloaga määratletud heitvee väljalasud ja lubatud saasteainete kogused on

järgmised.


Pihla elamurajooni reoveepuhasti suublaks on Ura jõgi.


TMT Pro OÜ 2013

15

Vastavalt veeloale on Pihla elamurajooni reoveepuhastit läbiv lubatud vooluhulk 3176

m3/a (794 m

3/kvartalis).


BHT7 : 25 mg/l,

Heljum : 35 mg/l,


KHT: 125 mg/l.


üldlämmastik, pH.

Veeload on esitatud ka ÜVKA lisas 1.

2.5.2 Joogiveeallika kontrolli kavad

Tahkuranna valla vee-ettevõtjal OÜ-l Vesoka on kehtivad joogiveeallika kontrolli kavad

aastateks 2009-2013 järgmiste asumite ja asukohtade lõikes:

Uulu küla: Õunaaia puurkaev, Uulu lasteaed

Võiste alevik: Külmhoone puurkaev, sotsiaalmaja

Reiu küla: Reiu puurkaev, Pulga tee 15 elamu

Reiu küla II: Suksumetsa puurkaev, Posti tee 14 elamu

2.5.3 Ülevaade kinnitatud reoveekogumisaladest ja soovitused

nende perspektiivseks kehtestamiseks

Tahkuranna vallas on reoveekogumisalad kinnitatud järgnevalt:

Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie on kinnitatud

keskkonnaministri 2.07.2009 käskkirjaga nr 1080 järgmistele küladele:

• Reiu – 500 ie-d

• Uulu – 410 ie-d

• Võiste – 400 ie-d

• Tahkuranna (varad ei kuulu vallale ja operaator ei ole Vesoka OÜ) – 130

ie-d.

Käesolevas ÜVKA-s anname soovitused lähiperspektiivis reoveekogumisalade

moodustamiseks ja kehtestamiseks Reiu II külas (vt lisa 2 plaanid-sleemid, joonis

3) – pindalaga 5 ha ja perspektiivis elanike arvuga 100-150 inimest. Reiu II küla

(Posti tee, Suksumetsa piirkond) reostuskoormus ühe hektari kohta moodustab

perspektiivis kuni 30 inimekvivalenti, seega on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.

märtsi 2009. a määruse nr 57 „Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid‖ § 2 lg

1 nõue täidetud. Vastavalt käesoleva ÜVKA finantsanalüüsile on täidetud ka

nimetatud Määruse § 3 kriteeriumid.


TMT Pro OÜ 2013

16

Kaugemas perspektiivis soovitame RVK moodustada ka Pihla elamurajoonile

(elanike arv täna 57-60, perspektiivis aga kuni 100 inimest). Kuna Pihla

elamurajooni asustus on hõredam, siis jaotub 100 ie-d ligikaudu 15,7 hektarile

perspektiivsele RVK-le, mille alusel kujuneb reostuskoormus ühe hektari kohta

perspektiivis vaid 6,4 inimekvivalendini, seega ei ole tagatud ie-de arv vastavalt

Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2009. a määrusele nr 57 „Reoveekogumisalade

määramise kriteeriumid‖ § 2, kuid määruse § 4 alusel saab taotleda

reoveekogumisala moodustamist ka §-s 2 sätestatud reostuskoormusest väiksemate

reostuskoormuste korral, kui see on keskkonnakaitse seisukohast ja sotsiaal-

majanduslikult põhjendatud. Vastava kirjaliku ettepaneku saab teha

Keskkonnaamet.

2.5.4 Kokkuvõte olemasolevatest lähteandmetest

Tahkuranna valla ÜVKA koostamiseks aastateks 2013-2025 kasutatavad lähteandmed saab

laiemalt jaotada viide valdkonda:

1. Õigusaktid:

kohalikud, riiklikud õigusaktid ja EL direktiivid;

2. regulatsioon ja aruandlus, mis tuleneb õigusaktidest;

vee erikasutusload, joogiveekvaliteedi kontrollikavad,

keskkonnadeklaratsioonid (vee erikasutusõiguse tasu deklaratsioon,

saastetasu deklaratsioon jt);

puurkaevude ja joogiveekvaliteedi analüüsitulemused;

3. riiklikud ja kohalikud valla arengut reguleerivad dokumendid

veemajanduskavad;

maakonnaplaneering;

Tahkuranna valla üldplaneering;

Tahkuranna valla arengukava;

Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise ning nende

kasutamise eeskiri.

4. Valla ÜVK osas teostatud projektid (eelprojektid), teostatud tööde (ehitiste)

teostusjoonised.

5. Otsekontaktides Tellijaga saadud info, andmestik ja suusõnalised kommentaarid

(objektide külastused, visiidid, koosolekud, nõupidamised).

Konsultant kasutas ÜVKA koostamisel kõigi eelnimetatud valdkondade informatsiooni.

Kokkuvõttes saab informatsiooni hulga ja kvaliteediga rahule jääda, töö käigus sai

täpsustatud nii ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustike asukohti – seda osas, mille kohta

puudusid teostusjoonised kui ka vajadusi lühi- ja pikaajaliste programmide

väljatöötamiseks.


TMT Pro OÜ 2013

17

3 SOTSIAALMAJANDUSLIK ANALÜÜS

3.1 TAHKURANNA VALLA ÜLDANDMED

Tahkuranna vald asub geograafiliselt Edela-Eestis, haldusjaotuslikult Pärnu maakonna

lõunaosas. Vald moodustati endise Uulu külanõukogu aladel 1990-ndate alguses, olles

omavalitsusüksuse moodustumisest kuni 1995.a Uulu vald.

Tahkuranna valla pindala on 103,36 km², elanike arv seisuga 01.01.2013 oli 2334 inimest,

asustustihedusega 22,58 elanikku km²/kohta. Valla piires on 9 asulat, neist suurima elanike

arvuga on Uulu küla, Reiu küla, Võiste alevik, Laadi küla.

Tahkuranna vald paikneb kitsa ribana- ca 46 km- Pärnust lõunas, Pärnu ja Liivi lahe

idakaldal. Valda läbib tuik-soonena Tallinn-Pärnu-Riia maantee ehk Via Baltica. Alguse

saab ta Pärnu linna piirilt, ulatudes rannametsa luideteni Häädemeeste vallas. Looduslikult

esinevad siin metsad, rannakarjamaad, sooniidud; rannajoonel maaninad, laiukesed ja

lahesopid.

Joonis 3-1 Tahkuranna valla asukoha kaart

Ajalooliselt on see olnud tükike Liivimaad. Valla keskus asub Uulus. Administratiivne

kuuluvus on neil olnud erinev. Uulu on kuulunud Pärnu kihelkonna koosseisu ja on

enamasti olnud kas Uulu või Uulu-Surju vallas, Võiste ja Tahkuranna on kuulunud Tori,

hiljem Häädemeeste kihelkonda Tahkuranna valla nime all.Soe ja puhas merevesi,

liivaluited ja männimets sobivad hästi puhkuseks. 46 kilomeetri pikkusel rannaribal leidub

häid suplus- ja puhkekohti, millest ilusaim on liivarand ja kõrge metsaalune Reiu ja Uulu

vahel.


TMT Pro OÜ 2013

18

Tänapäeval iseloomustavad valla asendit järgmised tähtsaimad asjaolud:

Pärnu linna lähedus;

asend mere ääres;

valda läbivad kaks riikliku tähtsusega liiklustrassi ning Via Baltica võimalik

arendamine;

looduskaitsealade ning looduskaitseliste piirangutega alade suur osakaal valla

pindalast.

Nimetatud välised tegurid ning nendega seotud arengud määravad suures osas ära, milline

on valla tegutsemiskeskkond. Näiteks põhjustab Pärnu linnaga piirnemine, et oluline osa

vallast kuulub funktsionaalsete suhete järgi Pärnu linnaregiooni. See tähendab, et suur osa

Tahkuranna valla elanikest käib tööl, koolis, teenuseid tarbimas ja kaupu ostmas Pärnu

linnas ning tajub end elavat Pärnu linna servas, mitte maalise eluviisiga vallas.

Pärnu linnaga piirnemine on põhjustanud uute elanike juurdevoolu kinnisvarabuumi ajal

ning valglinnastumisega kaasnevate probleemide tajumise nii valla juhtide kui „vanade―

elanike seas.

3.2 TAHKURANNA VALLA ELANIKKOND

Tahkuranna vallas elab 01.01.2013 seisuga 2334 inimest, asustustihedusega 22,58 elanikku

km²/kohta.

Tahkuranna asustustihedus on väiksem Eesti keskmisest asustustihedusest, mis on 30,9

inimest km² ning on veidis suurem Pärnumaa asustustihedusest 18,4 inimest km².

Alljärgnevas tabelis on esitatud valla administratiivpiirides paiknevate asulate elanike arv

seisuga 01. jaanuar 2013

Tabel 3-1 tahkuranna valla elanikkond külade lõikes aastatel 2004 - 2013

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Uulu 537 569 571 556 560 559 551 548 548 549

Reiu 392 482 426 447 475 488 477 471 500 501

Laadi 217 247 271 301 317 336 365 389 398 389

Lepaküla 94 87 85 88 93 91 84 84 85 84

Võiste 567 564 568 555 554 541 547 526 511 488

Piirumi 36 41 40 45 45 45 46 46 47 53

Tahkuranna 127 117 124 124 120 132 136 131 131 148

Leina 36 45 47 48 51 47 50 48 47 43

Metsaküla 74 75 77 78 76 67 67 67 68 70

KOKKU 2080 2227 2209 2242 2291 2311 2329 2321 2341 2334

Valla elanikkonnast on tööealised (vanuses 18.a – 64.a) 64,87%, pensioniealised (vanuses

65.a ja vanemad) 16,49% ning lapsed vanuses kuni 18.a 18,64%.


TMT Pro OÜ 2013

19

Tabel 3-2 Elanikkonna koosseisu muutumine 01.01.2000 – 01.01.2013

Tahkuranna valla rahvaarv on suurenenud 21. sajandi esimese kümnendil rohkem kui 300

inimese võrra Rahvastiku juurdekasvu on tinginud Pärnu linna valglinnastumine ehk uute

elamualade ehitamine Reiu ja Laadi küladesse ja teistesse Pärnu linnale lähedastele

aladele, aga ka suvilapiirkondade võtmine aastaringsesse kasutusse.

Tahkuranna valla rahvastiku kasvu põhjuseks on olnud peamiselt sisseränne teistest

eelkõige lähedastest omavalitsustest. Samas sisserännunud inimesed on keskmisest veidi

nooremad, mis teoreetiliselt mõjutab iivet positiivses suunas.

Arvestades valla soodsat asukohta Pärnu maakonnas (so maakonnakeskuse lähedus, pikk

rannajoon) on alust arvata, et valla elanikkond järgnevate aastate jooksul jätkuvalt kasvab

maakonnakeskusest väljakolivate inimeste arvel.

3.3 ETTEVÕTLUS JA TEENINDAV IFRASTRUKTUUR

Tahkuranna valla aktiivsemad ettevõtluspiirkonnad on Uulu tööstusala ja Võiste endise

Karusloomafarmi ala.

Seisuga 15.04.2013.a oli Tahkuranna vallas tegutsemas (registreeritud) 177 osaühingut, 90

FIE-t, 41 MTÜ-d, 1 tulundusühistu ja 1 sihtasutus.

Vanus 2000 2005 2008 2010 2012 2013

Eelkooliealisi

(0-6 a ) 141 154 172 170 138 148

% 7,12 7,09 7,50 7,05 5,89 6,38

Kooliealisi

(7-17 a) 384 404 317 319 288 287

% 19,41 18,59 13,84 13,22 12,30 12,29

Tööealisi

(18-64 a) 1029 1265 1472 1593 1533 1514

% 52,02 58,21 64,25 66,02 65,48 64,87

Pensioniealisi

(65-…) 424 350 330 331 382 385

% 21,44 16,11 14,40 13,72 16,32 16,49

Kokku 1978 2173 2291 2413 2341 2334


TMT Pro OÜ 2013

20

Vallaelanikud töötavad pea 600 erineva tööandja juures, neist enamik väljaspool valda.

Tahkuranna valla suuremateks tööandjateks on põllumajanduse sektoris OÜ Weiss

(piimakarja kasvatus), OÜ Uulu Mõis (piimakarja kasvatus), OÜ Weiss Aiand (roosi- ja

kurgi kasvatus), puidutöötlemises OÜ Arboris, OÜ Uulu Ehitus ja AS Tarriks, OÜ

Frontier Hockey (hokikeppide tootmine), OÜ Motomaailm (saunatarvikud ja saunade

sisustamine), GG Group (palkmajade ehitus), Polar Shipyard OÜ (väikelaevade ehitus),

OÜ Primastor (köögimööbli valmistamine). Muudest tootmistegevustest on vallas

esindatud teeninduse, kalapüügiga, kalatöötlemisega, ehituse, metsanduse ja transpordiga

tegelevad ettevõtted.

Vallaasutustest paiknevad vallamaja Uulu külas. Raamatukogud on Uulu külas ja Võiste

alevikus. Haridusasutustest Uulu külas lasteaed ja Põhikool ja Võiste alevikus Tahkuranna

lasteaed-algkool. Sportimise ja vaba aja veetmise võimalused on loodud Uulu Kultuuri- ja

spordikeskuses, kus toimetab ka oma tegemisi Tahkuranna Avatud Noortekeskus.

3.4 MAAKASUTUS

Tahkuranna valla üldpindala on 10 336 ha ehk umbes 103 km², mis on saadud Maa-ameti

Maakatastri ja Informaatika osakonna poolt kinnitatud 2010.a. andmete alusel. Maa

omandisuhte järgi on kõige rohkem eramaad (51%), vormistamata maad on 28%,

riigimaad 17% ja munitsipaalmaad 4%.

Valla piiridesse jääva maa-ala kasutus jagunes 01.10.2010 seisuga järgnevalt: üle

kolmandikuTahkuranna maa-alast moodustab looduslik rohumaa, metsamaad on 27% ning

kultuurmaad 18%, õuemaad 2% (joonis 13). Metsamaadest enamus on männimetsad.

Loodusliku maa osakaal on seotud ka ulatuslike looduskaitsealadega, mis asuvad valla

territooriumil.

3.5 VEE JA KANALISATSIOONITEENUSE TARBIMINE

Vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbimise mõõtmisel on arvestatud alljärgnevaga:

Keskmine leibkonna suurus vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on 2,5

inimest;

Keskmine veeteenuse tarbimine piirkonnas kus valdavalt elatakse aastaringselt on

100 liitrit inimese kohta ööpäevas ja piirkonnas kus valdavalt elatakse sessoonselt

ehk valdavalt suveperioodil 70 liitrit inimese kohta ööpäevas;

Valdavalt aastaringse elamisega piirkondadeks on arvestatud Võiste alevik ja Uulu,

Laadi ja Reiu külad. Valdavalt sessoonse ehk hooajalise elamisega piirkondadeks on

arvestatud endiste aiandusühistute alad;

Asutuste ja ettevõtete olmevee tarbimine on keskmiselt 20 liitrit inimese kohta

ööpäevas;

Lähtudes asjaolust, et Võiste alevik, Uulu, Laadi, Lepaküla küla ja Reiu külad

individuaalelamute piirkonnas ja Piirumi, Leina, Tahkuranna ja Metsaküla külades ei

mõõdeta tarbitud veekoguseid on tabelis esitatud andmed nende osas arvestuslikud

lähtudes piirkonna keskmisest tarbimisest ning elanike arvust

Valla asulatest on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga suuremal või vähemal määral

varustatud neli asulat või selle osa – Võiste alevik ning Uulu, Laadi ja Reiu külades.


TMT Pro OÜ 2013

21

Võiste alevik

Aleviku ühisveevärk koosneb kahest veevõrgu puurkaevust ja veevõrgu torustikest

kogupikkusega 4,2 km. Ühisveevõrgu tarbijate arv on 291 inimest, mis moodustab aleviku

elanikkonnast 53,2%.

Valla vee-ettevõtte poolt saadud andmete alusel 2012.a pumbati aleviku ühisveevõrku

11 812 m3 tarbevett aastas, millest realiseeritud (tarbijaile edastatud) veekogus oli 8 499

m3/aastas. Veekadu aleviku ühisveevõrgust 2012.a oli 28%.

Aleviku ühiskanalisatsioon koosneb ühest reovee ülepumplast, kanalisatsioonitorustikest

kogupikkusega 500 m ja 2000.a renoveeritud reoveepuhastist BIO-50.

Kanalisatsiooniteenuse tarbijate arv on 66 inimest, mis moodustab Võiste elanike arvust

12,1%. Kanalisatsiooniga reoveepuhastisse suunatava reovee aastane kogus 2012.a oli

2 726 m3.

Eralditoimiv vee- ja kanalisatsioonivarustuse süsteem on Tahkuranna Algkoolil ja

külakeskusel Tahku Tare Koolis kasutatav tarbevesi saadakse puurkaevust ning koolis

formeeruv reovesi puhastatakse reoveepuhastis BIOCLERE KB10. Tahkuranna Algkooli

vee- ja kanalisatsioonisüsteemi haldamisega tegeleb kool ise. Külakeskuse Tahku Tare

tarbevesi saadakse kinnistul asuvast puurkaevust ning külakeskuses formeeruv reovesi

läheb kogumiskaevu.

Uulu ja Laadi külade piirkond Uulu külas on ühisveevärgiga varustatud 50 eramut ja 9 korterelamut, so kokku 328

inimest e 64% küla elanikkonnast. Uulu ühisveevärgiga on ühendatud Laadi külast 79

majapidamist ligi 148 inimesega. Ühisveevärgi koosseisu kuuluvad kaks puurkaevu ja

6,125 km veetorustikku.

Valla vee-ettevõtte poolt saadud andmete alusel 2012.a pumbati küla ühisveevõrku 19 881

m3 tarbevett aastas, millest realiseeritud (tarbijaile edastatud) veekogus oli 14 995

m3/aastas. Veekadu küla ühisveevõrgust 2012. a oli 25,4%.

Ühiskanalisatsiooniga on varustatud:

Uulu külas korterelamud, Uulu Põhikool ja Vallavalitsuse hoone, so 198 inimest e 36,1

% Uulu küla elanikkonnast,

Laadi külas nn Siimu ja Rooli elamutepiirkond, so ligikaudu 43 majapidamist 78

elanikuga.

Laadi küla ühisvee ja –kanalisatsioonitrassidega liitunute arv on võrreldes kruntide arvuga

väga erinev, kuna trassid on rajatud hiljuti, on osa kinnistuid liitumata, samuti on mitmes

uuselamupiirkonnas paljud krundid hoonestamata. Samas esineb kinnistuid, kus hoones ei

elata, kuid liitumine on vormistatud.

Külade ühine kanalisatsioonisüsteem koosneb neljast ülepumplast,

kanalisatsioonitorustikest pikkusega 3,5 km ning reoveepuhastist [BIO-25+BIO-50,

järelpuhastina biotiigid (2 x 1 600 m2]. Ühiskanalisatsiooniga reoveepuhastisse suunatava

reovee aastane kogus 2012.a oli 8 084 m3.


TMT Pro OÜ 2013

22

Eraldiseisev veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemi omab Laadi küla nn Pihla

uuseramurajoon. Eramurajoonis saadakse vesi Pihla elamute puurkaevust ning samas

formeeruv reovesi puhastatakse kahes reoveepuhastis Ekol-6 (tarnija Schöttli

Keskkonnatehnika). Valla vee-ettevõtte andmeil pumbati Pihla eramurajoonis 2012.a küla

ühisveevõrku 1 853 m3 tarbevett aastas, millest realiseeritud (tarbijaile edastatud) veekogus

oli 1 253 m3 ja puhastatud reovee kogus 1 107 m

3, tarbevett ja kanalisatsiooniteenust

kasutatavate elanike arv elamurajoonis on 57 inimest. Veekadu Pihla ühisveevõrgust

2012.a oli 32,4%.

Reiu küla

Elanike arv on 501 inimest, neist 241 inimest e 48,1% on varustatud ühisveevärgiga ja 174

inimest e 34,7% kanalisatsiooniga. Reiu küla piires paikneb kaks eralditoimivat

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemi.

Endise NL sõjaväeosa territooriumil paikneva korruselamu (55 korterit) ja Tõllapulga

arendatav eramurajooni tarbevesi saadakse Reiu puurkaevust ning korruselamus ja

eramurajoonis formeeruv reovesi suunatakse kahe reovee ülepumpla abil Pärnu linna

ühiskanalisatsiooni.

Valla vee-ettevõtte poolt saadud andmete alusel 2012.a pumbati Reiu+Tõllapulga

ühisveevõrku 5 039 m3 tarbevett aastas, millest realiseeritud (tarbijaile edastatud) veekogus

oli 4 647 m3/aastas. Veekadu aleviku ühisveevõrgust 2012.a oli 8%. Ühiskanalisatsiooniga

Pärnu linna ühiskanalisatsiooni suunatava reovee aastane kogus 2012.a oli 3 504 m3.

Arendatavas Reiu II (nn. Suksumetsa) eramurajoonis saadakse tarbevesi puurkaevust ning

eramutes formeeruv reovesi puhastatakse reovee pinnasfiltersüsteemis

(septik+pinnasefilter). Valla vee-ettevõtte andmeil oli Reiu II eramurajoonis 2012. a

realiseeritud tarbevee kogus

1 789 m3/a ning eramurajoonist reoveepuhastisse suunatav reovee kogus oli 586 m

3/a

Pärnu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni haaratuse laiendamise raames rajati 2008 -

2009.a vee- ja kanalisatsioonitorustikud Pärnu linna Kalevi puiesteele, mille edelapoolsed

kinnistud (s.o Kalevi pst 1-15, 19-23, 23a-41) jäävad Tahkuranna valla Reiu küla

territooriumile. Vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamise järgselt kuulub Tahkuranna valla

territooriumile jääv Kalevi pst AS Pärnu Vesi teeninduspiirkonda.

Ülejäänud veevarustusega ja/või kanalisatsiooniga külad. Lepaküla, Leina, Metsaküla, Piirumi ja Tahkuranna (v.a. endised aianduskooperatiivid

―Briis‖ ja ―Meri‖) külades tiheasustatud piirkonnad puuduvad, mistõttu külade elanikkond

saab oma tarbevee isiklikest salv- või puurkaevudest ning majapidamistes tekkiv reovesi

kogutakse reeglina kogumiskaevudesse.

Eralditoimivaid veevarustuse ja/või reoveepuhastuse süsteeme omavad valla piires

alljärgnevad ettevõtted:

Riigimetsa Majandamise Keskuse ühendpuukool – veevõtt Reiu jõest,

Uulu Mõis OÜ Laadi Suurfarm – veevõtt puurkaevust, reovee puhastamine,

OÜ Weiss Metsa laut, Vahtra farm – veevõtt puurkaevust, Vahtra farmi reovee

puhastamine,

Tarriks AS – reovee puhastamine,

Sihtasutus Jõulumäe Tervisespordikeskus - veevõtt puurkaevust, reovee puhastamine,


TMT Pro OÜ 2013

23

Arso EE AS - veevõtt puurkaevust, reovee puhastamine.

3.6 ÜHISVEEVÄRGI JA –

KANALISATSIOONITEENUSEID MITTEKASUTAV

ELANIKKOND

Valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooniga asulatest puudub vee- ja kanalisatsiooniteenuse

kasutamise võimalus asulate tiheasustatud osa äärealade majapidamistel (tarbevesi

saadakse oma kaevust või mõne lähedalpaikneva ettevõtte puurkaevust ning reovesi

kogutakse kogumiskaevu).

Hajaasustatud alade majapidamised saavad oma tarbevee isiklikest salv- või puurkaevudest

ning majapidamises formeeruv reovesi kogutakse reeglina kogumiskaevudesse ja/või

immutatakse hajutatult pinnasesse.

Reeglina:

- madalatest erakaevudest ja/või otseselt vee-ettevõtte teenuseid mitteosutavate ettevõtete

puurkaevudest saadav tarbevesi ei vasta sageli joogivee kvaliteedinõuetele,

aastakümneid tagasi ehitatud reovee kogumiskaevud ei ole vedelikukindlad. Lekkivad

kogumiskaevud või nende puudumine on esmaseks ohuallikaks madalatele

individuaalkaevudele (inimesed oma hooletu tegevusega reostavad endi poolt kasutatavat

põhjaveekihti), aga ka veekeskkonnale üldiselt.

3.7 VEE- JA KANALISATSIOONI TARBIMISE

PROGNOOS

Vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbimise prognoosimisel on arvestatud alljärgnevaga:

Keskmine leibkonna suurus vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on 2,5

inimest;

Keskmine veeteenuse tarbimine piirkonnas, kus elatakse aastaringselt on

perpsektiivis 85 liitrit.

inimese kohta ööpäevas ja piirkonnas kus elatakse sessoonselt ehk valdavalt

suveperioodil 70 liitrit inimese kohta ööpäevas;

Valdavalt aastaringse elamisega piirkondadeks on arvestatud aastal 2021 Võiste

alevik ja Uulu, Laadi ja Reiu külad.

Asutuste ja ettevõtete olmevee tarbimine on keskmiselt 20 liitrit inimese kohta

ööpäevas;

Vee kasutamisel tootmiseks on vee- ning kanalisatsiooniteenuse tarbimise

prognoosimisel arvestatud ettevõtte vastavate näitajatega möödunud perioodidel;

Inimeste arvu lugemisel pole arvestatud mitte Tahkuranna vallas registreeritud ning

kodanike registrisse kantud elanike arvuga, vaid kokku on loetud ühisveevärgi ja

–kanalisatsiooni piirkondades paiknevate maaüksuste arv ning samuti ÜVK

arendamise kava koostamise ajal kehtestatud või kehtestamisel olevate

detailplaneeringutega lisanduvate maaüksuste arv. Samuti on arvestatud inimeste

arvu määramisel kinnistutega, millel on olemas või millele rajatakse mitmeperevõi

korterelamuid;


TMT Pro OÜ 2013

24

Tarbimise mahtude prognoosimisel on arvestatud sellega, et kõik tarbijad

liidetakse ühisveevärgi või –kanalisatsiooniga 10 aasta jooksul ehk aastaks 2023

ning piirkonnas seisuga 20.04.2013 detailplaneeringutega kehtestatud või

kehtestamisjärgus olnud kinnistud on selleks ajaks hoonestatud ja liidetud

ühisveevärgi ja/või –kanalisatsiooniga.

3.8 VEE- JA KANALISATSIOONITARIIFID

Alates 01.05.2012. a. on Tahkuranna valla haldusterritooriumil kehtestatud uued

veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise hinnad koos käibemaksuga piirkondades, kus teenust

osutab OÜ Vesoka (Tahkuranna Vallavalitsuse määrus nr 1 13.03.2012).

Tasu tarbitud vee eest: Uulu 1,14 eurot/m3

Võiste 1,14 eurot/m3

Pihla 1,14 eurot/m3

Postitee 1,14 eurot/m3

Reiu 1,14 eurot/m3

Tasu heitvee ärajuhtimise eest Uulu 1,69 eurot/m3

Võiste 1,69 eurot/m3

Pihla 1, 69 eurot/m3

Postitee 1,14 eurot/m3

Reiu 2,10 eurot/m3

3.9 LEIBKONNALIIKMETE TULUD JA KULUD VEE-

JA KANALISATSIOONITEENUSELE

Arvutuslik leibkonnaliikme sissetulek Pärnu maakonnas 2007. aastal 319,53 eurot kuus

(Eesti Statistikaameti andmed). Elanike vee- ja kanalisatsioonitariifid kokku 2,49 eurot/m³

kuni 3,02 eurot/m³ (koos käibemaksuga).

Rahvusvaheliselt aktsepteeritud maksimaalseks piirmääraks vee- ja kanalisatsiooniteenuse

kulule leibkonna liikme sissetuleku suhtes loetakse 3-4%.

Keskmise hetketarbimise (100 liitrit/elanik päevas) juures moodustuvad kulud vee- ja

kanalisatsiooniteenusele ca 2,13% leibkonnaliikme netosissetulekust.

Statistikaameti koduleheküljel http://www.stat.ee esitatu alusel on leibkonnaliikme

keskmised sissetulekud ning kulutused eluasemele ja majanduskuludele perioodil 2005 –

2007 järgmised:

Tabel 3-3 Leibkonnaliikme keskmised sissetulekud ning kulutused eluasemele ja

majanduskuludele

Leibkonnaliikme keskmine

netosissetulek eurot/kuus

Leibkonnaliikme keskmine kulu

eluasemele ja majanduskuludele

eurot/kuus

2005 2006 2007 2005 2006 2007

Eesti 222,12 277,56 337,82 43,27 50,16 56,44

Pärnumaa 211,03 262,32 319,53 28,81** 46,04 50,49

NB! **- esitatud arv sisaldab leibkonnaliikme kulu eluasemele

http://www.stat.ee/


TMT Pro OÜ 2013

25

Leibkonnaliikme netosissetulekust kulus Pärnu maakonnas eluasemele ja

majanduskuludele kuus 2006. aastal 17,5% (Eesti keskmine 18,07%), 2007. aastal 15,8%

(Eesti keskmine 16,7%).

3.9.1 Arvete laekumine

Vesoka OÜ andmetel on vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest esitatud arvete laekumise

protsent on olnud viimastel aastatel 87-88% ehk probleemselt laekuvaid arveid on

keskmiselt 12-13% aastas. Üldjuhul tuleneb see elanike töötusest ja sellega seoses

olevatest makseraskustest.

3.10 KOHALIK OMAVALITSUS

Tahkuranna valla kui omavalitsusüksuse juhtimine toimub tuginedes Kohaliku

omavalitsuse korralduse seadusele [terviktekst muudatustega 14.03.2013 (RT I, 26.03.2013

ja Tahkuranna valla põhimäärusele (kinnitatud vallavolikogu poolt 29.02.2012.a

määrusega nr 7).

Tahkuranna valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse:

1) Tahkuranna valla sümbolid ja nende kasutamise kord;

2) volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise

kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise

kord;

3) vallavanema valimise kord, vallavalitsuse moodustamise kord ning valitsuse pädevus;

4) valla ametiasutuste moodustamise kord;

5) valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise

ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted;

6) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord ning normitehniliste

nõuete rakendamise täpsem kord.

Kohalik omavalitsus Tahkuranna vallas rajaneb järgmistele põhimõtetele:

kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine,

igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine,

vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel vallas,

seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja

kohustuste täitmisel,

omavalitsusorganite vastutus oma ülesannete täitmise eest,

vallaelanikele avalike teenuste osutamine võimalikult soodsatel tingimustel,

tegevuse avalikkus.

Valla ülesanne on muu hulgas korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, noorsootööd,

vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni,

heakorda, jäätmehooldust, valla teede ja tänavate korrashoidu ning territoriaalplaneerimist.

Tahkuranna valla omavalitsusorganiteks on:

Volikogu – kohaliku omavalitsuseüksuse esinduskogu, mis valitakse valla

hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

Käesoleval ajal on Tahkuranna Vallavolikogus 13 liiget.


TMT Pro OÜ 2013

26

Vallavalitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. Käesoleval ajal on Tahkuranna

Vallavalitsuses 6 liiget

Vallavolikogu liikmete arvu määrab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku

omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel vallavolikogu eelmine koosseis. Käesoleval

ajal koosneb Tahkuranna Vallavolikogu 13 liikmest. Vallavolikogu valitakse kohaliku

omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel neljaks aastaks. Vallavolikogu tööd juhib

volikogu esimees.

Vallavolikogu tööorganid on eestseisus ning alalised ja ajutised komisjonid:

volikogu tööd korraldab volikogu eestseisus,

volikogu moodustab oma liikmete hulgast revisjonikomisjoni. Teised alalised

komisjonid moodustatakse vallaelu terviklike probleemvaldkondade osas seisukohtade

esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks,

volikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega on võimalik tutvuda

http://www.riigiteataja.ee, Tahkuranna valla põhimäärus on saadaval valla kodulehel

http://www.tahkuranna.ee/.

3.10.1 Valla eelarve

Valla 2012. a eelarve kinnitatud maht oli 2 032 762.- eurot, mille täituvus aasta lõpu

seisuga oli 100,9 % e 2 051 122 eurot. 2012 aasta eelarvest kulutused/investeeringud

veevarustusse ja kanalisatsiooni olid 19 750.-eurot, mis moodustas 0,97 % valla eelarve

mahust.

Valla 2013. a kinnitatud eelarve kavandatav maht on 2 084 559.-eurot. Sellest

kavandatakse eraldada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamiseks 13 000.- eurot, mis

moodustab 0,62 % kavandatavast eelarve mahust.

Oluliselt rohkem eraldati valla eelarvest ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamiseks

aastal 2011, mil see moodustas 457 008 eurot, eelarvemahu juures: 2 229 312, mis

moodustas 20,5% valla eelarvest.

Valla 2013 aasta eelarve on esitatud ka Tahkuranna valla kodulehel


Tahkuranna valla eelarve põhinäitajad aastatel 2004 – 2011 on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 3-4 Tahkuranna valla põhinäitajad (eurodes)(andmed EAS www.eas.ee KOV-

ide finantsraport)

Omavalitsuse eelarve 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Põhitegevuse tulud KOKKU 944 075 1 525 870 1 323 690 1 685 191 2 114 132 1 674 847 1 604 521 1 696 962

Põhivabatulud 851 607 1 004 153 1 196 771 1 499 476 1 726 559 1 499 984 1 463 612 1 506 085

Sihtotst. toetus jooksvateks kuludeks 36 672 165 065 21 066 19 112 35 013 29 483 30 935 47 969

http://www.riigiteataja.ee/




TMT Pro OÜ 2013

27

Muud tulud 55 796 356 652 105 852 166 603 352 560 145 380 109 975 142 907

Põhitegevuse kulud KOKKU -922 744 -1 341 618 -1 284 280 -1 499 124 -1 757 729 -1 581 834 -1 561 832 -1 623 778

Puhastatud kulud -886 073 -1 176 554 -1 263 214 -1 480 012 -1 722 716 -1 552 351 -1 530 897 -1 575 809

Jooksvad kulud sihtots. eraldistest -36 672 -165 065 -21 066 -19 112 -35 013 -29 483 -30 935 -47 969

Põhitegevustulem

(aastane omafinantseerimisvõimekus) 21 330 184 252 39 410 186 067 356 402 93 013 42 689 73 184

Investeerimistegevus 34 377 -398 932 375 414 -384 650 -277 838 65 443 -65 504 -129 117

Saadud siht.toetused investeering. 68 652 134 575 285 849 129 267 162 347 105 568 67 824 344 936

Investeeringud sihtots. eraldistest -68 652 -134 575 -285 849 -129 267 -162 347 -105 568 -67 824 -344 936

sh

teehoiuinvesteeringud toetustest -7 861 -32 825 -39 433 -62 186 -105 576 -23 737 -25 871 -30 619

Investeeringud

omavahenditest -271 934 -778 913 -263 733 -414 266 -278 045 -118 261 -60 472 -129 182

Tulud varade müügist 318 619 385 835 648 639 32 723 0 182 787 0 4 000

Intressitulud 165 2 917 1 890 7 551 10 040 9 602 511 306

Olemasol. kohustuste intressimaksed -12 472 -8 770 -11 381 -10 658 -9 833 -8 685 -5 542 -4 241

Uute kohustuste

intressimaksed - - - - - - - -

Eelarve ülejääk/puudujääk 55 707 -214 680 414 824 -198 583 78 565 158 456 -22 815 -55 933

Finantseerimistehingud -55 707 214 680 -414 824 198 583 -78 565 -158 456 22 815 55 933

Finantskohustuste vähenemine (-) -58 828 -35 390 -188 319 -57 044 -65 243 -45 390 -49 442 -50 951

Finantskohustuste

suurenemine (+) 0 260 166 0 5 902 55 888 31 956 0 0

Muutus kassas ("-" suurenemine) 3 121 -10 096 -237 159 249 725 -69 209 -145 022 72 257 106 884

Rahavoo ülejääk 0 0 0 0 0 0 0 0

Kassa saldo aasta lõpu seisuga 2 471 12 566 249 725 0 69 209 214 232 1 917 35 090

Võlakohustused 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Kohustused kokku 209 214 433 988 245 668 194 526 185 170 171 736 122 294 71 343

Olemasolevad

võlakohustused 209 214 433 988 245 668 194 526 185 170 171 736 122 294 71 343

sh laenud

sildfinantseerimiseks 0 0 0 0 0 0 0 0

Võetavad võlakohustused - - - - - - - -

Võlakoormuse % 17,1% 24,8% 12,6% 11,4% 8,9% 9,3% 7,8% 4,3%

Võlakoormuse % sildfinantseeringu

kohustusteta 17,1% 24,8% 12,6% 11,4% 8,9% 9,3% 7,8% 4,3%

Eelarve ülejäägi/puudujäägi % 6,6% -17,5% 40,8% -12,9% 4,1% 10,3% -1,5% -4,3%

Võimekus 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Omafinantseerimisvõim

ekus 21 330 184 252 39 410 186 067 356 402 93 013 42 689 73 184

Võimekuse muutus - - - - - - - -

Varade müük 318 619 385 835 648 639 32 723 0 182 787 0 4 000

KOKKU jooksev

võimekus 339 949 570 086 688 049 218 790 356 402 275 801 42 689 77 184

sh vaba jooksev

võimekus - - - - - - 0 0

Vaba võlakoormus 526 498 615 747 926 223 829 286 1 068 324 930 916 822 164 920 636

Kassa 5 592 2 471 12 566 249 725 0 69 209 214 232 1 917


TMT Pro OÜ 2013

28

KOKKU lisaraha võimekus 532 090 618 217 938 790 1 079 011 1 068 324 1 000 125 1 036 396 922 554

Eeldused 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Põhitegevustulude muutus - 61,6% -13,3% 27,3% 25,5% -20,8% -4,2% 5,8%

Põhitegevuskulude

muutus - 45,4% -4,3% 16,7% 17,3% -10,0% -1,3% 4,0%

Investeeringud omavahenditest 271 934 778 913 263 733 414 266 278 045 118 261 60 472 129 182

Varade müük 318 619 385 835 648 639 32 723 0 182 787 0 4 000

Uute kohustuste maksegraafik (10 a.) - - - - - - - -

Omafinantseerimisvõimekus 1,02 1,14 1,03 1,12 1,20 1,06 1,03 1,05

Tahkuranna valla eelarve tugevused

Elanike arv on suurenenud perioodil 2003-2011 kokku 11,5%. Elanike arvu

stabiilsus on alus tagamaks omavalitsusüksuse tegevuse jätkusuutlikkust.

Maksumaksjate arv on perioodil 2002-2011 suurenenud kokku 31,6%.

Maksumaksjate arvu sedavõrd suur kasv iseloomustab tugeva potentsiaaliga

omavalitsusüksust.

Eelarve puhastulude keskmine kasv perioodil 2002-2011 oli 10%. Puhastulude kiire

kasv tõstab omavalitsusüksuse arengusuutlikkust ning võimaldab pakkuda elanikele

mitmekülgsemalt kvaliteetseid teenuseid.

Arvestuslike tulud (tulumaks, maamaks, ressursimaks) elaniku kohta perioodil

2006-2011 moodustasid 80% Eesti keskmisest. Põhiliste omavabatulude suurus

elaniku kohta näitab omavalitsusüksuse võimekust ilma toetusteta hakkama saada.

Kuludest 15,2% on suunatud perioodil 2003-2011 omavahendites

investeeringuteks. Investeeringute suur osakaal kuludest iseloomustab arengusse

panustavat omavalitsusüksust.

Omafinantseerimisvõimekus on perioodil 2003-2011 olnud 1,09.

Omafinantseerimisvõimekus näitab, et omavalitsusüksus on võimeline jooksvate

kulude kõrvalt tagama oma varade säilimise ning panustama ka

osaliselt arengusse.

Netovõlakoormus moodustab 2013. aastal 6,66% eelarvest. Madal võlakoormus

võimaldab omavalitsusüksusel suuremate projektide teostamist laenuvahendite

arvelt.

Omavalitsusüksuse eelarve on perioodil 2003-2011 olnud ülejäägis (1,9%

puhastatud eelarvest). Ülejäägiga eelarve iseloomustab hea finantsdistsipliiniga

omavalitsusüksust.

Omavalitsusüksuse likviidsed vahendid on moodustanud perioodil 2003-2011

keskmiselt 8% puhastatud eelarvest.

See võimaldab omavalitsusüksusel teenindada probleemideta olemasolevaid

kohustusi.

3.10.2 Tahkuranna valla laenukoormus


TMT Pro OÜ 2013

29

Kuigi Tahkuranna valla eelarve finantsseis on hea, võib väita, et suuremahulisemaid

investeeringuid on vald võimeline teostama põhiosas laenude võtmise näol, siinjuures tuleb

arvestada, et valla ja linnaeelarve seaduse paragrahvi 8 lõike 1 kohaselt võivad vald ja linn

võtta laenu, kasutada kapitalirenti, emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid ja

võtta muid võlakohustusi järgmistel tingimustel:

1. kõigi tagasimaksmata laenude, tasumata kapitalirendi maksete ja emiteeritud

võlakirjade ning muude võlakohustuste kogusumma koos võetava laenu,

kapitalirendi, emiteeritavate võlakirjade ja muude rahaliste kohustustega ei või

ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha

arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised;

2. tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside, kapitalirendi maksete ja

kapitalirendi intresside, võlakirjade lunastamise kulude ning käesoleva lõike punktis 1

käsitatavate muude võlakohustuste kogusumma ei või ületada ühelgi elseisval

eelarveaastal 20% laenu võtmise, kapitalirendi kasutamise või võlakirjade emiteerimise

eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on Maha arvatud riigieelarvest

tehtavad sihtotstarbelised eraldised;

3. laenu võetakse, kapitalirenti kasutatakse ja võlakirju emiteeritakse valla või linna

arengukavas ettenähtud investeeringuteks Valla ja linnaeelarve seaduse §8 kohaselt ei

või laenude ja emiteeritud võlakirjade ning nendest tulenevate muude kohustuste

kogusumma, koos võetava laenu ja emiteeritavate võlakirjadega, ületada 60% vastavaks

eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest ning tagasimakstavate laenusummade ja

laenuintresside ning võlakirjade lunastamise kulude kogusumma ei või ületada

eelarveaastal 20% laenu võtmise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks

kavandatud eelarvetuludest.

3.11 VEETEENUSE PAKKUJA ISELOOMUSTUS

Tahkuranna vallas (Võiste alevik, Uulu-Laadi ja Reiu küla) tegeleb ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooni rajatiste haldamisega ning ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse

osutamisega OÜ Vesoka. V.a Reiu küla Kalevi puiestee kinnistud, kuhu vee- ja

kanalisatsioonitorustikke rajab AS Pärnu Vesi, kellest saab hilisemalt vee- ja

kanalisatsiooniteenuse osutaja.

3.11.1 OÜ Vesoka

OÜ Vesoka 100 %-liseks omanikuks on Tahkuranna vald. Tahkuranna Vallavalitsus

nimetab OÜ Vesokale kolmeliikmelise nõukogu, kes omakorda valib juhataja.

OÜ Vesoka põhitegevuseks on:

- ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatiste hooldamine ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse

osutamine Tahkuranna vallas,

- kommunaalteenuse vahendamine (prügi),

- remont ja ehitustööd.

Lisaks on ettevõtte korraldada valla haljasalade ja bussipeatuste korrashoid.

Ettevõttes töötab 5 inimest [administratsioon ja raamatupidamine 2 töötajat (sh 1 osalise

tööajaga), 1 hooldus- ja remonditööline ja 2 koristajat (sh 1 osalise tööajaga). Vee-ettevõte


TMT Pro OÜ 2013

30

hallata on 7 ühisveevõrgu puurkaevu ja ca 11 214 meetrit veevõrgu välistorustikku ning 7

reoveepumplat, 4 reoveepuhastit ja ca 9 630 meetrit kanalisatsioonitorustikku.

Jooksvate vee- ja kanalisatsioonirajatiste remonttööde läbiviimist korraldab OÜ Vesoka.

Oma jõududega tehakse väiksemaid sanitaartehnilisi töid (sh väiksemamahulisi pumplate

ja torustike rekonstrueerimisi). Suuremad remondi- ja renoveerimistööd ostetakse sisse, sh

sisseostetud tööde maht pidevalt suureneb, vee-ettevõtte poolt tehtavate teenustööde

osakaal väheneb.

Tabel 3-5 OÜ Vesoka 2010-2012.a majandusnäitajad valla asulate vee- ja

kanalisatsioonivõrkude haldamisel:

2010 EUR 2011 EUR 2012 EUR

Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine TULUD 4 7081 47 187 54 025

Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine KULUD 43 293 51 038 45 174

Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine KASUM 3 788 -3 851 8 851

Muu teenuse osutamine (prügi, heakord, haljastus,

jne) TULUD

28 580 29 112 29 558

Muu teenuse osutamine (prügi, heakord, haljastus, jne) KULUD

35 037 3 337 33 392

Muu teenuse osutamine KASUM - 6 457 -4 225 -3 834

3.11.2 AS Pärnu Vesi

AS Pärnu Vesi (ettevõtte koduleht internetis http://www.pvesi.ee/) on eraõiguslik

juriidiline isik, kes ammutab põhjavett, puhastab ja juhib tarbijateni kõrgekvaliteedilist

joogivett ning kogub, puhastab ja juhib loodusesse reovett, sademetevett. AS Pärnu Vesi

100%-liseks omanikuks on Pärnu linn.

Vee-ettevõtte põhitegevusteks on:

- ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatiste hooldamine ning vee- ja

kanalisatsiooniteenuse osutamine Pärnu linnas, Paikuse vallas, Audru vallas ja osaliselt

Tahkuranna vallas,

- majanduse-joogivee ja heitvee laboratoorsete analüüside teostamine,

- vee- ja kanalisatsioonisüsteemide remondi- ja ehitustööd.

Alates 2008. a lõpust laienes AS Pärnu Vesi vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise

teeninduspiirkond Tahkuranna valla territooriumile, Kalevi pst kinnistute näol.

4 TAHKURANNA VALLA KESKKONNASEISUND

4.1 PÄRNU ALAMVESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA

Veeseaduse kohaselt planeeritakse vee kaitse ja kasutamise abinõud vesikonna või

alamvesikonna veemajanduskavas. Veemajanduskava, selles määratletud kohustusi,

ülesandeid ja eesmärke tuleb arvestada kohaliku omavalitsusüksuse ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooni arendamise kavas, üld- ja detailplaneeringute koostamisel või nende

ülevaatamisel ja muutmisel. Seega puudutab veemajanduskava kõiki, kes sellel

territooriumil elavad ja töötavad.

http://www.pvesi.ee/


TMT Pro OÜ 2013

31

Veemajanduskava on dokument, mis arvestades kohalikke olusid, paneb paika vee

kaitsmise ja kasutamise üldnõuded alamvesikonna piires.

Veemajanduskavade koostamine lähtub EL veepoliitika raamdirektiivi põhinõuetest.

Vesikond või alamvesikond kujutab endast maa-ala, millelt jõgi või jõed, koos lisajõgede

ning järvedega, saavad oma vee ning suubuvad läbi ühise jõesuudme merre. Vesikonnad ja

alamvesikonnad on veemajandamise üksused, mis ei järgi maakondade ning valdade

administratiivseid piire.

Vabariigi Valitsuse määruse alusel on Eestis 3 vesikonda ja 8 alamvesikonda. Eestis

määratud vesikondadeks on Ida-Eesti vesikond, Lääne-Eesti vesikond ja Koiva vesikond.

Eestis määratud alamvesikonnad on järgmised:

- Harju alamvesikond

- Läänesaarte alamvesikond

- Matsalu alamvesikond

- Pandivere alamvesikond

- Peipsi alamvesikond

- Pärnu alamvesikond

- Viru alamvesikond

- Võrtsjärve alamvesikond

2000. aastal jõustunud Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiviga on sätestatud vee (s.h.

põhjavee, pinnavee, rannikuvee, siirdevee) kaitse raamistik. Eesmärgiks on saavutada kõigi

veekogude hea seisund aastaks 2015. Direktiiv kehtestab ühtse raamistiku vee kaitseks,

millega kaitsta ja parandada vee ökosüsteemide seisundit ning vältida nende seisundi

edasist halvenemist, edendada säästvat veekasutamist, kaitsta veekeskkonda heidete,

emissioonide ja muude kahjude eest, et saavutada piisaval hulgal hea kvaliteediga pinna- ja

põhjavee olemasolu säästvaks ja tasakaalustatud vee kasutamiseks. Vee kaitse ja

kasutamise kavandamisel ehk veemajanduskava koostamisel lähtutakse veekogude valgala

kaitse põhimõtetest. Valgala on maa-ala, millelt veekogu saab oma vee. Vesikonna

veemajanduskava on tegevusplaan, mis sisaldab eesmärke (veekogu hea seisund), tegevusi

ehk meetmeid ning kontrolli ehk seiret.

4.2 MAASTIK, GEOLOOGILINE EHITUS JA

HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED

Tahkuranna vald asub maastikuliselt Liivi lahe rannikumadalikul, mis on maakerkel ja

rannajoone taandumisel kujunenud rannikuterass. Kvaternaarisetted ehk pinnakate on

esindatud Limnea- ja Litoriinamereliste liivade ja aleuroliitidega ning nende all levivate

liustikuveelise viirsavi ja moreeniga. Pinnakatte paksus on muutlik — valdavalt jääb see

3–10 m vahemikku, kuid rannaluidestiku vööndis ulatub kohati ka üle 20 m ning rööbiti

Reiu jõega kulgevas mattunud orus isegi üle 50 m. On ka alla 3 m pinnakattega alasid,

nagu Laadi-Rabaküla piirkond Tahkuranna ja Surju valla piiril.

Maapinna absoluutkõrgused ulatuvad tasandikualal kuni 7–9 m-ni. Maastikule annavad

ilme paralleelselt Tallinn-Pärnu-Ikla maanteega, sellest ida pool kulgev valdavalt 700–

1000 m laiune Antsülusjärve ja Litoriinamere rannaluidete vöönd. Need on paremini

jälgitavad alates Tahkuranna külast kuni valla lõunapiirini välja (13–14 km), jätkudes ka

Häädemeeste vallas. Tegemist on Eesti kõrgeimate luidetega. Suurim abs kõrgus on 35 m

(Tahkuranna vallas 28 m) ja suhteline kõrgus 20 m. Luiteil kasvab nõmmemännik,


TMT Pro OÜ 2013

32

maanteed aga ääristavad peaaegu pideva vööndina pihlakad. Märkimist väärib veel valla

lõunaosas luitestikust itta jääv Tolkuse raba. See koosneb nii kõrg- kui ka madalsooturbast,

turbakihi paksus on kuni 5 m.

Aluspõhja ülemise kihi (va Reiu jõe mattunud org) moodustavad Kesk-Devoni Narva

lademe savikad aleuroliidid, domeriidid, merglid ja savid (kihi paksus 35–40 m). Selle all

lasuvad Kesk-Alam-Devoni Pärnu, Rezekne ja Tilze lademe liivakivid ja aleuroliidid

(paksus ca 20 m), edasi Alam-Siluri Jaagarahu lademe dolomiidid.

Reiu jõe mattunud orus, mis Tahkuranna vallas haarab sisuliselt Uulust põhja poole jääva

ala, on geoloogiline ehitus veidi teistsugune. Maksimaalselt 55 m paksune pinnakate

koosneb kõigepealt mõnest meetrist kuni 10 m-ni ulatuvast mereliivade kompleksist.

Sellele järgneb saviliiv- ja liivsavimoreen — kihi paksus mõneteistkümnest kuni

mõnekümne meetrini. Oru kõige sügavamas osas lasuvad moreeni all veel kuni 35 m

paksuselt liustikujõelise tekkega liivad ja kruusad. Vastavalt oru sügavusele, on õhemad

või puuduvad aluspõhja pindmised kihid. Oru kõige sügavamas osas on aluspõhja

pealispinnaks seega Alam-Siluri Jaagarahu lade.

Ehitusgeoloogilised tingimused vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamiseks on valla

territooriumil rahuldavad. Raskendavaks asjaoluks on kohatine kõrge pinnaseveetase ja

liivasest pinnasest tingitud vilets nõlvade püsivus.

Hüdrogeoloogilised tingimused.

Valla piirkonnas saab eraldada 5 põhjaveekihti: Kvaternaari, Kesk-Alam-Devoni-Siluri,

Siluri-Ordoviitsiumi, Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi. Kolm viimast on

suure sügavuse tõttu kasutamiseks ebaotstarbekad.

Kvaternaari veekiht esineb pinnakatte merelistes liivades ning sporaadiliselt moreenis

esinevates liiva-saviliiva läätsedes. Pidemeks on aluspõhja pealispinna moodustav vett

halvasti läbilaskev Kesk-Devoni Narva lade. Veekihi paksus on kuni 10 m (Reiu mattunud

orus kuni 40 m) ja oleneb suuresti pinnakatte paksusest. Kohati õhema pinnakattega aladel

püsiv veekiht puudub. Vesi on üldiselt surveta, savikate kihtide all lokaalselt surveline.

Kvaternaari veekiht toitub sademetest ja avaneb enamasti 0–3 m sügavuselt maapinnast,

luidetel sügavamalt. Veekihi liikumissuund jälgib reljeefi. Vesi on maapinnalt lähtuva

reostuse eest kaitsmata. Nimetatud veekiht leiab kasutamist peaasjalikult üksiktarbijate

poolt. Ühisveevarustuses kvaternaari veekiht perspektiivi ei oma.

Eraldi märkimist väärib Reiu jõe mattunud orus jääjõeliste liivade ja kruusadega

seotud põhjavesi. Veekiht avaneb ca 30 m sügavuselt maapinnast, kihi paksus on kuni 25

m. Vesi on moreenikihi all surveline; survekõrgus jääb ca 6 m abs kõrgusele. Veekiht on

vähemalt 10–12 m paksuse moreenikihi all suhteliselt kaitstud. Siia rajatud kaevude

veeandvusnäitajad on head, erideebit on üldiselt vahemikus 5–7 l/s m. Kahjuks on selle

veekihi kasutusvõimalused piiratud, sest kirjeldatud loode-kagusuunalise vööndi laius on

ainult 1–1,5 km.

Valla ühisveevarustuses on ainukeseks mõeldavaks veeallikaks Kesk-Alam-Devoni-Siluri

põhjaveekiht. Vesi levib Kesk-Alam-Devoni Pärnu, Rezekne ja Tilze lademete

peeneteralises nõrgalt tsementeerunud liivakivis ja aleuroliidis (tuntud ka kui Pärnu

veekiht) ning Alam-Siluri Jaagarahu dolomiidis. Veekiht avaneb 30–60 m sügavuselt

maapinnast (sügavus suureneb lõuna suunas), kihi paksus on kuni 25 m. Seda katva Narva


TMT Pro OÜ 2013

33

lademe savikate kihtide all on Kesk-Alam-Devoni-Siluri põhjaveekiht reostuse eest hästi

kaitstud. Vesi on surveline, piesomeetriline tase on üldiselt 2–4 m abs kõrgusel. Siia

rajatud kaevude veeandvuseks ehk deebitiks on mõõdetud 1–7 l/s, erideebitiks 0,22–1,42

l/s m.

Kesk-Alam-Devoni-Siluri põhjaveekiht on tähtis joogiveeallikas Pärnus, Viljandis ja

Tartus. Suurim tähtsus on nimetatud põhjaveel Pärnu linna ühisveevarustuses, mis tugineb

praegu Reiu ja Vaskrääma veehaaretele. Suuremal osal levikualast vastab põhjavee

keemiline koostis joogivee normidele. Kõige rohkem teevad muret raua (Feüld keskmine

sisaldus 0,69 mg/l) ja kloori sisaldus. Kloriidiiooni esineb joogiveele lubatust (250 mg/l)

suuremas koguses mereäärsete Pärnu linnaveehaarde ja Reiu veehaarde vees.

Kohati on veevõtu vähenemine tarbepuurkaevudes süvendanud anaeroobset keskkonda,

mille tulemusena on suurenenud Fe2+ sisaldus ja anaeroobsete bakterite elutegevuse

tulemusena tekkinud väävelvesinik. Mikrokomponentidest on täheldatud Ni2+

(Pärnu) ja

Ba2+

suurenenud sisaldust (Häädemeeste).

4.3 PINNAVESI

Tahkuranna vald paikneb Pärnu alamvesikonnas. Suurem osa territooriumist jääb Pärnu jõe

vasakpoolse lisajõe Reiu jõe ja Uulu kanali kaudu merre suubuva Ura jõe valgaladesse.

Ainult kitsas rannikuäärne (Tallinn-Pärnu-Ikla mnt lääne poole) piirkond asub

rannikujõgede jõgikonnas.

Pärnu jõgi on pikkuselt teine jõgi Eestis, pikkus 144 km, algab Roosna-Alliku allikajärvest

Järvamaal ja suubub Pärnu lahte. Jõe lai lehvikukujuline valgala (6920 km2) on tiheda

jõgedevõrguga. Pikimad ja suurima valgalaga lisajõed on Navesti, Halliste, Sauga ja Reiu,

mis on kõik pikemad kui 70 km.

Reiu jõgi algab Soka järvest Lätis ja suubub Pärnu jõkke vasakult kaldalt 9,1 km kaugusel

suudmest. Jõe pikkus on 73 km, valgala 917 km2 (sellest Eestis 908 km

2). Reiu jõgi asub

kogu ulatuses Pärnu madalikul. Jõe Lätis asuv lähtejärv Soka asub 1 km kaugusel Eesti

piirist. Tahkuranna valla piires voolab jõgi oma alamjooksul 13,5 km pikkuselt, olles

―piirijõeks‖ Surju ja Paikuse vallaga. Jõe äravoolumoodul on 8,5 l/s km2 ja keskmine

vooluhulk suudmes 6,5–7,5 m3/s.

Tahkuranna valla enda territoorium paikneb suuremas osas Ura jõe (nimetatud ka Uulu

jõeks) ja temasse suubuva Tahkuranna oja valgalas. Ura jõe lähe on Saarde vallas

Ruunasoo põhjaservas. Jõe ülemjooks on ühendatud Timmkanali kaudu Rannametsa jõega.

Ura jõgi suubub Uulu kanali kaudu merre (varem suubus Reiu jõkke Reiu ja Laadi külade

piiril 9,3 km enne Reiu jõe suuet). Ura jõgi on 50 km pikk, sellest voolab Tahkuranna

vallas 8 km. Ura jõe valgala on 187 km2.

Valla idaosas suubub Ura jõkke 11 km pikkune Tahkuranna oja (ka nimetatud Leina

kraaviks või Tahkuranna-Leina kanaliks), mis saab alguse Tolkuse rabast ja voolab kogu

pikkuses Tahkuranna vallas. Valgala ojal 47,9 km2.

Peale selle paikneb Tahkuranna vallas veel hulgaliselt väikseid ojasid ja kraave, mis

suubuvad kas eelpoolmainitud veekogudesse või rannaaladel otse merre.


TMT Pro OÜ 2013

34

Mainimisväärseim on siin Uulu külas asuv 2 km pikkune merre suubuv Uulu kanal, mis

viib merre Ura jõe veed.

Nimetamisväärseid järvi Tahkuranna valla territooriumil ei paikne.

Pinnaveekvaliteeti on Tahkuranna valla territooriumil analüüsitud seoses Pärnu

alamvesikonna veemajanduskava koostamisega [vooluveekogude veekvaliteedi hindamisel

lähtuti TTÜ-s valminud uurimistööst ―Pärnu River Basin Watershed Management, 2002‖],

kus väliuuringute üheks eesmärgiks oli uurida peajõe Pärnu ökoloogilist situatsiooni

ülemjooksust alamjooksuni ja kõiki peamisi lisajõgesid, mis voolavad Pärnu jõkke.

Rannikujõgede hindamisel oli aluseks Pärnumaa Keskkonnateenistuse poolt tehtud

rannikujõgede bioloogiline monitooring. Lisaks on kasutatud seire andmeid.

Kriteeriumiteks olid keskkonnaministri 22. juuni 2001. aasta määrusega nr 33 kehtestatud

veeklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused.

Tabel 4-1 Pinnaveekogude veeklassid

1. klass – väga hea Looduslik vesi

2. klass – hea Looduslähedane vesi

3. klass – rahuldav Mõõduka inimmõjuga vesi

4. klass – halb Reostunud vesi

5. klass – väga halb Tugevalt reostunud vesi

Uuritavateks komponentideks olid BHT7, üldfosfor ja üldlämmastik. Tahkuranna vallas

kuulus uuritavate veekogude hulka Reiu jõgi Ura jõe suudmest allavoolu.

Uuringutulemuste alusel kuulub Reiu jõe alamjooks BHT7 ja fosfori sisalduse järgi heasse

ning lämmastiku sisalduse järgi väga heasse kvaliteediklassi.

Kokkuvõtvalt võib väita, et veekvaliteet Reiu jõe alamjooksul ja ka teistel piirkonna

väikejõgedes vastab headele kvaliteedikriteeriumitele. Reeglina on BHT7 kontsentratsioon

väiksem kui 3 mgO2/l. Ammoniaagi sisaldus ei ületa üldiselt 0,1 mgN/l. Nitraatlämmastiku

tase on samuti madal. Mineraalse fosfori sisaldus jõgedes on vähem kui 0,03 mgP/l ja

üldfosfori sisaldus tavaliselt ei ületanud 0,08 mgP/l.

Põllumajandustegevuse languse, väetiste kasutamise vähenemise ja reoveepuhastite

renoveerimise ning uute ehitamise tulemusena on veekvaliteet alamvesikonna jõgedes

paranenud.

4.4 KAITSEALUSED OBJEKTID JA KAITSEALAD

Tahkuranna valla territooriumil asub mitmeid kaitsealuseid alasid.

Valla põhjaosas Reiu jõest Reiu külas läänes paikneb Pärnu Maastikukaitseala, mis on ka

Natura 2000 loodusala. Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta Pärnu rohelise vööndi

metsamaastikku, sealseid metsakooslusi ja liikide elupaiku. Kaitstavad liigid on

kivisisalik, jäälind, valgeselg-kirjurähn, laanerähn, nõmmekiur, herilaseviu, laanepüü,

händkakk, öösorr, hallpea-rähn, musträhn, nõmmelõoke, väike-kärbsenäpp, punaselg-õgija,

suur käopõll, laialehine neiuvaip, kahkjaspunane sõrmkäpp ja harilik ungrukold. Kaitseala

pindala on 517 hektarit.


TMT Pro OÜ 2013

35

Väikese jupina ulatub Tahkuranna valda ka Pärnu rannaniidu kaitseala ja Natura 2000

loodusala, mis valdavalt hõlmab Pärnu linna rannaäärset piirkonda.

Uulu ümbruses ja sellest lõunas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt ääres paikneb Uulu

rannamännikute e Surju rannametsade kaitseala, ühtlasi ka Natura 2000 loodusala.

Kaitseala eesmärgiks on kaitsta maanteeäärset luitemaastikku ja metsi. Ala suurus on 307

ha.

Eelmisest ida ja lõuna pool, 7 km pikkune luitestiku ala Lepakülast kuni Võisteni, kannab

Uulu-Võiste hoiuala nime, samuti Natura 2000 loodusala, mille kaitse-eesmärk on Euroopa

nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – metsastunud luidete,

vanade loodusmetsade ja rohunditerikaste kuusikute kaitse.

Sisuliselt kogu Võistest lõuna poole jääv Tahkuranna valla osa asub Luitemaa

looduskaitseala ning Natura 2000 loodus- ja linnuala territooriumil. Kaitse-eesmärgiks on

Euroopa nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku

ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse. Looduskaitseala hõlmab

Edela-Eesti ranniku- ja loodusmaastike kõige ilmekama osa. Siin võib näha Eesti

kõrgeimaid luiteid ja suurimat rannaniiduala. Luitemaal on registreeritud 265 linnuliiki,

neist 130 on haudelinnud. Taimi on kaitsealal leitud üle 500 liigi, neist rannaniidul kasvava

niidu-kuremõõga asurkond on tõenäoliselt Euroopa suurim. Kaitseala pindala on 11050 ha.


TMT Pro OÜ 2013

36

Joonis 4-1 Tahkuranna valla looduskaitsealad (allikas: Maa-amet)

Enamus Pärnu lahe mereakvatooriumist ja rannik kuulub Pärnu lahe hoiualasse ning Pärnu

lahe Natura 2000 loodus- ja linnualasse. Tahkuranna vallas kuulub siia rannik Uulust lõuna

poole. Hoiuala kaitse-eesmärk on Euroopa nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas

nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse.

Vastavalt Looduskaitseseaduse §14 lg1 ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja

kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma loodusobjekti valitseja nõusolekuta:

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet;

2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;

3) väljastada metsamajandamiskava;

4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;

6) anda projekteerimistingimusi;

7) anda ehitusluba;

8) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja

anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.


TMT Pro OÜ 2013

37

4.5 REOSTUSOHTLIKUD OBJEKTID

Veekeskkonnale on kõige suuremaks ohuks vedelkütustega ning põlluväetiste ja

mürkkemikaalidega seonduv. Teadaolevalt on hooletusse jäetud mürgi- ja väetisehoidlad

praeguseks likvideeritud.

Vedelkütusega seonduvalt on kõige keskkonnaohtlikumad vanade amortiseerunud

naftasaaduste mahutite kasutamine ning kasutuseta või hüljatud naftasaaduste mahutid.

Sageli on naftasaaduste mahutite alused avariivannid amortiseerunud või mahutitealune

avariivann üldse puudub. Reostusohtlikkust suurendab ka põhjavee loodusliku kaitstuse

puudumine või nõrk kaitstus. Vedelkütusega seotud objektidest väärivad Tahkuranna

vallas märkimist Võiste alevikus paiknev Alexela tankla ning Uulu külas paiknev

põlevkiviõli toormel töötav Uulu tsentraalne katlamaja (kasutaja OÜ SW Energia) ja Uulu

autokütuse tankla.

Suured keskkonnaohtlikud tööstusobjektid Tahkuranna vallas puuduvad, kuid märkimist

vääriva keskkonnariskiga on valda läbiv suure liiklusintensiivsusega Pärnu-Ikla mnt.

Farmide ja lautade sõnnikumajandus peab vastama Vabariigi Valitsuse 28. augusti 2001.a

määrusele nr. 288 ―Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning

siloladustamiskohtadele ja mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla kasutamise ja

hoidmise nõuded‖.

PRIA andmebaasi järgi oli 2013 a aprilli seisuga Tahkuranna vallas 11 veiselauta kokku

839 loomaga. Suurfarme on üks — Laadi Suurfarm, milles on 645 looma. Veel võib

märkida 2 farmi, kus Piirumi Tamme laudas peetakse 102 looma ja Laadi külas Pilliroo

laudas 55 looma. Veel peetakse 10 laudas lambaid, kokku 396 loomaga. Suurimad neist on

Piirumi külas 120 lambaga ja Lepakülas 136 lambaga. Kitsi peetakse 2 laudas ja neid on 11

looma.

4.6 PÕHJAVEEKVALITEET

Joogivesi peab olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt ja radioloogiliselt kahjutu ning

oma kvaliteedilt vastama sotsiaalministri 31. juuli 2001. a. määrusega nr 82 kehtestatud

Korrale ―Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid‖. Joogivee käitleja

peab tagama joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele ning esitama teavet käideldava

joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja järelevalveametnikule viimase nõudmisel.

4.7 ÜLEVAADE PUURKAEVUDEST JA -

KAEVUVEEKVALITEEDIST

Käesolevas peatükis keskendume ühisveevarustuse kaevudele ja selle veekvaliteedile.

Tahkuranna vallas on ühisveevärgiga varustatud Võiste alevik, Uulu ja Reiu külad ning

osaliselt Laadi küla. Valla hajuasustusega külades nagu Tahkuranna, Lepa, Leina, Piirumi

ja Metsakülas baseerub elanike veevarustus isiklikel salv- või puurkaevudel.


TMT Pro OÜ 2013

38

Valla ühisveevarustuses on ainukeseks mõeldavaks veeallikaks Kesk-Alam-Devoni-Siluri

põhjaveekiht. Vesi levib Kesk-Alam-Devoni Pärnu, Rezekne ja Tilze lademete

peeneteralises nõrgalt tsementeerunud liivakivis ja aleuroliidis (tuntud ka kui Pärnu

veekiht) ning Alam-Siluri Jaagarahu dolomiidis. Veekiht avaneb 30–60 m sügavuselt

maapinnast (sügavus suureneb lõuna suunas), kihi paksus on kuni 25 m. Seda katva Narva

lademe savikate kihtide all on Kesk-Alam-Devoni-Siluri põhjaveekiht reostuse eest hästi

kaitstud. Vesi on surveline, piesomeetriline tase on üldiselt 2–4 m abs kõrgusel. Siia

rajatud kaevude veeandvuseks ehk deebitiks on mõõdetud 4–7 l/s, erideebitiks 0,28–1,42

l/s m.

Tahkuranna valla ühisveevärgi kaevud tarbivad Kesk-Alam-Devoni Pärnu, Rezekne ja

Tilze lademete (nimetatakse ka Pärnu veekihiks) ning Alam-Siluri Jaagarahu lademega

seotud vett. Kaevud on 60–90 m sügavused. Tahkuranna valla ühisveevarustuseks

kasutatavate kaevude iseloomustavad näitajad on toodud alljärgnevates tabelites.

Tabel 4-2 Tahkuranna valla ühisveevarustuses kasutatavate kaevude iseloomustavad

näitajad

Võiste

Aiandi

puurkaev

Võiste

külmhoone

puurkaev

Reiu II

Suksu-metsa

puurkaev

Reiu

(Tõllapulga)

puurkaev

Uulu

Keskasula

puurkaev

Uulu

Õunaaia

puurkaev

Pihla

elamute

puurkaev

Kataster nr 6459 6460 20069 20915 6683 10935 20365

Pass nr 1273 1685 SP-256 SP-300 1569 6202 SP-271

Kaevu valdaja OÜ Vesoka

Puurimise aasta 1964 1966 2003 2004 1966 1990 2004

Maapinna abs kõrgus, m

4,0 7,00 ~4,0 ~7,0 7,20 6,00 ~6,5

Kaevu sügavus, m

60 70 85 63 60 90 66

Tarbitav veekiht D2nr- D2pr D2pr-S1jg S1 jg + S1jn S1 jg + S1jn D2-S S1 jg + S1jn S1 jg + S1jn

Kaevu töötava osa vahemik, m

32,8–60 48,8–70 41,7–85 40,4-63 43,4–60 50,5–90 48,7–66

Kaevu tootlikus m3/h

25,2 (7 l/s) 21,6 (6 l/s) 24,0 (6,6l/s) 24,0 (6,6 l/s) 15 (4,2 l/s) 18,0 (5 l/s) 21,0 (5,8 l/s)

Pumpla hoone Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah

Veemõõtja Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah

Kraan proovivõtmiseks

Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah

Sanitaarala Jah

Märkused

Võiste alevikus on ühisveevärgiga ühendatud 291 inimest ehk 53,2 % elanikkonnast. OÜ

Vesoka võtab vett Võiste alevikus Külmhoone puurkaevust ja Aiandi puurkaev on

reservkaev, mis hakkab tööle kui Külmhoone puurkaev ei tööta.

Mõlemad vallale kuuluvad puurkaevud on rekonstrueeritud. Külmhoone puurkaevule on

ehitatud raua ärastamise seadmed. Aiandi puurkaev on reservpumpla, mis annab vett

praegu aiandile. Vajadusel saab Aiandi puurkaevu lihtsalt ümber seadistada

põhipuurkaevuks.

Kokku pumbatakse vett veevõrku puurkaevudest 96 m3/ööp. Põhimõtteliselt piisab kahe

eelpoolmainitud puurkaevu võimsusest ka tulevikus Võiste aleviku tarbeks.

Ülejäänud puurkaevud kuuluvad eri omanikele. Oma kaevud on kalatööstusel, PMÜ

kauplusel, endise karusloomafarmi territooriumil, Tahkuranna koolil, külakeskusel Tahku


TMT Pro OÜ 2013

39

Tare jne. Vee kvaliteet nendes on üldjoontes rahuldav. Tahkuranna koolil, külakeskusel

Tahku Tare puurkaevude probleemiks on lubadust ~10 korda kõrgem rauasisaldus ja vee

pruunikas värvus. Osa elanikke saab vee isiklikest puurkaevudest.

Võiste aleviku Külmhoone puurkaevust võetud vee kvaliteedinäitajad on:

Tabel 4-3 Võiste aleviku ühisveevarustuses olevate puurkaevude põhjavee kvaliteedi

näitajad

Näitaja

Külm-

hoone pk 27.08.08

Külm-hoone pk 03.03.08

Külm-

hoone pk 02.08.20

11



Piirsisaldus

Värvus Pt/CO 3 6 5 Tarbijale vastuvõetav

Lõhn pall 0 2 Tarbijale vastuvõetav

Hägusus NHÜ <0,4 4,4 4,6 Tarbijale vastuvõetav

Maitse 2

pH 7,47 7,67 7,98 6,5-9,5

NH4 mg/l 0,08 0,36 0,36 0,50

NO2 mg/l <0,004 0,006 <0,003 0,50

NO3 mg/l <0,1 0,8 <0,2 50

SO4 mg/l <5 0,7 250

Cl mg/l 85,1 77,0 75 250

Fe mg/l 0,94* 0,05 0,01 0,2

Mn μg/l 8 <20 50

PHTMn mgO2/l 1,3 1,3 5

Üldkaredus mg-

ekv/l -

F mg/l 0,89 0,8 1,5

B mg/l 0,35 1,0

Al g/l 74 200

Cu mg/l <0,01 2,0

Na mg/l 47 39 200

Pb μg/l 2,3 10,0

Cr μg/l 0,7 50,0

Cd μg/l <0,1 5,0

Ni μg/l 4,7 20

Se μg/l <1,7 10

As μg/l <1,1 10

Hg μg/l <0,2 1

Antimon μg/l >0,4 5

Tsüaniid μg/l <3 50

PAH-d summa μg/l <0,001 0,10

Benso(a)püreen <0,001 0,010

Elektrijuhtivus

S/cm 568 574 2500

Trihalometaanide

summa μg/l <1 150

1,2-dikloroetaan

μg/l <0,1 3

Tetrakloroeteen,

trikoroeteen

summa μg/l

<0,1 10

Benseen μg/l <0,1 1

Aldriin Ei leitud 0,03

alfa-endosulfaan

μg/l

Ei leitud 0,1


TMT Pro OÜ 2013

40

Näitaja




11



Piirsisaldus

beeta-endosulfaan

μg/l

Ei leitud

0,1

Bromopropülaat

μg/l

Ei leitud

0,1

Klorotaloniil μg/l Ei leitud 0,1 Metüül-

kloorpürifoss μg/l

Ei leitud

0,1

Tsüpremetiin μg/l Ei leitud 0,1 DDT (isomeeride

summa) μg/l

Ei leitud

0,1

Permetriin μg/l Ei leitud 0,1 Protsümidoon μg/l Ei leitud 0,1

Propakloor μg/l Ei leitud 0,1 Propüsamiid μg/l Ei leitud 0,1 Deltametriin μg/l Ei leitud 0,1 Teknaseen μg/l Ei leitud 0,1 Dikoraan μg/l Ei leitud 0,1

Dikloorfluaniid

μg/l

Ei leitud

0,1

Dikofool μg/l Ei leitud 0,1 Diedriin μg/l Ei leitud 0,03

Endosulfaansulfaat μg/l

Ei leitud

0,1

Endriin μg/l Ei leitud 0,1 Tolüülfluaniid μg/l Ei leitud 0,1

Fenvaleraat μg/l Ei leitud 0,1 Heksakloorbenseen

μg/l

Ei leitud

0,1

Heksakloortsükloh

eksaan (isomeeride

summa) μg/l

Ei leitud

0,1

Triallaat μg/l Ei leitud 0,1 Trifluraliin μg/l Ei leitud 0,1 Heptakloor μg/l Ei leitud 0,1

cis-

Heptakloorepoksiid

μg/l

Ei leitud

0,03

trans-

Heptakloorepoksiid

μg/l

Ei leitud

0,03

Iprodioon μg/l Ei leitud 0,1 Lambda-

tsühalotriin μg/l

Ei leitud

0,1

Malatioon μg/l Ei leitud 0,1 Vinklosoliin μg/l Ei leitud 0,1

Coli-laadsete bakterite arv PMÜ/100ml

0 0 0

Escherichia coli PMÜ/100ml

0 0 0

Enterokokid

PMÜ/100ml 0 0 0

Kolooniate arv 22ºC PMÜ/1ml

0 0 100


TMT Pro OÜ 2013

41

Võiste aleviku ühisveevarustuse kaevudest saadava vee kvaliteet on rahuldav. Pärast

rauaärastusseadme paigaldamist Külmhoone kaevule ja pumpla seadmestiku uuendamist

vastab veetrassi juhitav joogivesi kehtestatud normidele. Aiandi kaevu kasutuselevõtul

tuleb ka sinna paigaldada rauaärastus.

Tabel 4-4 Võiste aleviku ühisveevõrgust tarbitava joogivee kvaliteedi näitajad

Näitaja Võiste alevik veevõrk

(Sotsiaalmaja

02.08.2011

Võiste alevik veevõrk

(Sotsiaalmaja

26.06.2012

Võiste alevik veevõrk

(Sotsiaalmaja

20.09.2012 Piirsisaldus

Värvus Pt/CO 24,0 <4 Tarbijale vastuvõetav

Lõhn läveindeks 1 1 Tarbijale vastuvõetav

Hägusus NHÜ 2,7 <0,1 Tarbijale vastuvõetav

Maitselave indeks 1 1

pH 7,7 7,6 6,5-9,5

NH4 mg/l 0,047 0,018 0,50

NO2 mg/l 0,50

NO3 mg/l 50

SO4 mg/l 0,7 250

Cl mg/l 77,0 250

Fe mg/l 0,27 0,08 0,2

Mn μg/l <20 50

PHTMn mgO2/l 1,3 5

Üldkaredus mg-ekv/l -

F mg/l 0,8 1,5

B mg/l 1,0

Al g/l 200

Cu mg/l 2,0

Na mg/l 200

Pb μg/l 10,0

Cr μg/l 50,0

PAH-d summa μg/l 0,10

Benso(a)püreen 0,010

Elektrijuhtivus S/cm 639 633 2500 Coli-laadsete bakterite arv

PMÜ/100ml 0 0 0 0

Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 0 0

Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 Kolooniate arv 22ºC

PMÜ/1ml 100

Eraldi puurkaevud kuuluvad Tahkuranna Lasteaed Algkoolile ja külakeskus Tahku Tarele

Tabel 4-5 Tahkuranna Lasteaed Algkooli ja külakeskus Tahku Tare puurkaevudest

tarbitava joogivee kvaliteedi näitajad

Näitaja Tahkuranna Lasteaed

Algkool

12.01.2012

Külakeskuse Tahku

Tare


Värvus Pt/CO 50,0 50,0 Tarbijale vastuvõetav

Lõhn läveindeks 2 2 Tarbijale vastuvõetav

Hägusus NHÜ 12,0 26,0 Tarbijale vastuvõetav

Maitselave indeks 1 1

pH 7,7 7,9 6,5-9,5

NH4 mg/l 0,180 0,150 0,50

Fe mg/l 2,40 2,40 0,2

Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 0

Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0


TMT Pro OÜ 2013

42

Näitaja Tahkuranna Lasteaed

Algkool

12.01.2012

Külakeskuse Tahku

Tare


Elektrijuhtivus S/cm 666 660 2500 *allajoonitud – vee kvaliteedinäitaja piirsisaldus; ülejäänud indikaatornäitajad

tugevamalt – ületatud on piirsisaldus.

Ühisveevärgiga on Uulus ühendatud 328 inimest ehk 60 % küla elanikkonnast, lisaks

arenev Laadi piirkond. Vallale kuulub 3 puurkaevu — Õunaaia, Keskuse ja Pihla elamute.

Õunaaia ja Keskuse puurkaevud on renoveeritud. Õunaaia on kasutusele võetud

2006.aastal ja töötab peapumplana. Keskuse puurkaev on reservis. 2004. a puuriti uus kaev

Pihla uuselamute joogiveega varustamiseks. Ka sinna tuli paigaldada rauaärastus.

Tabel 4-6 Uulu-Laadi ühisveevarustuses olevate puurkaevude põhjavee kvaliteedi näitajad

Näitaja Õunaaia pk 17.05.2012

Õunaaia pk 16.12.2010




Piirsisaldus

Värvus Pt/CO 5 11 3 0 Tarbijale vastuvõetav

Lõhnläve indeks 2 1 Tarbijale vastuvõetav

Hägusus NHÜ 0,3 1,1 1 15 3 Tarbijale vastuvõetav

Maitse 1

pH 7,4 7,9 7,98 7,82 8,13 6,5-9,5

NH4 mg/l 0,120 0,28 0,232 0,231 0,14 0,50

NO2 mg/l <0,003 <0,003 0,50

NO3 mg/l <0,45 <0,09 50

SO4 mg/l 7,4 10 13 250

Cl mg/l 57,0 62,0 73 250

Fe mg/l 0,16 0,157 0,35 0,11 0,2

Mn μg/l <5 <20 50

PHTMn mgO2/l 2,4 2,2 1,4 5


Elektrijuhtivus S/cm 595 599 549 566 591 2500

F mg/l 1,5 1,6 1,5

B mg/l 0,54 0,54 1,0

Al g/l <15 42 200

Cu mg/l <0,01 <0,04 2,0

Na mg/l 71,6 90 200

Ca mg/l 27,3 -

Mg mg/l 11,9 -

Pb μg/l <0,1 <1,0 <1 10,0

Cr μg/l <0,5 <0,5 <0,1 50,0

Antimon (Sb) μg/l <1,1 <5 5,0

Tsüaniid μg/l <3 <1 50

Fe μg/l 130 <1 200

Hg μg/l <0,2 <0,05 1,0

Cd μg/l <0,1 <0,1 5,0

Ni μg/l <1,2 <1,2 <1 20

Se μg/l <1,8 1,8 <5 10

PAH-d summa μg/l <0,001 <0,1 0,10

Benseen μg/l <0,1 <0,1 <0,01 1,0

Benso(a)püreen μg/l <0,001 <0,001 <0,001 0,010

p,p-DDD ng/l Ei leitud <10 0,1 μg/l

p,p-DDE ng/l Ei leitud <10 0,1 μg/l p,p-DDT ng/l Ei leitud <10 0,1 μg/l

1,2 dikloroeteen μg/l <0,1 <1 3

Tetrakloroeteen μg/l <0,1 <0,1 10

Kloroform μg/l <0,1 0,1

-Heptakloorepoksiid ng/l Ei leitud <10 0,1 μg/l


TMT Pro OÜ 2013

43

Näitaja Õunaaia pk 17.05.2012





Piirsisaldus

-Heptakloorepoksiid ng/l Ei leitud <10 0,1 μg/l

Tritium Bg/l 4,5 100

Efektiivdoos mSv <0,1 0,1 Coli-laadsete bakterite arv

PMÜ/100ml 0 0

Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0


Kolooniate arv 22ºC PMÜ/1ml 0 0 100

Pihla elurajooni ühisveevarustuse kaevudest saadava vee kvaliteet vastab kehtestatud

joogivee normidele. Kuna Uulu asula tarbitava veekihi looduslik rauaioonide sisaldus

ületab joogiveele kehtestatud normid, siis on hädavajalik veehaaretele paigaldada

rauaärastus.

Tabel 4-7 Uulu küla ühisveevõrgust tarbitava joogivee kvaliteedi näitajad

Näitaja

Uulu küla

veevõrk

Uulu

Lasteaed

(Tahkuranna

Vallavalitsus

e hoone)

31.10.2011

Uulu küla

veevõrk Uulu

Lasteaed

(Tahkuranna

Vallavalitsuse

hoone)

26.06.2012

Uulu küla veevõrk Uulu

Lasteaed

(Tahkuranna

Vallavalitsuse hoone)

27.03.2013

Laadi küla, Pihla

pumplast väljuv

vesi

19.09.2007

Laadi küla,

Rooli tee


Värvus Pt/CO <5 5 13 Tarbijale

vastuvõetav

Lõhn läve indeks 1 0 0 Tarbijale

vastuvõetav

Hägusus NHÜ

<0,5

<0,4

0,43

Tarbijale

vastuvõetav

Maitse läve indeks 1 Tarbijale

vastuvõetav

pH 7,73 7,93 7,42 6,5-9,5

NH4 mg/l 0,29 0,283 0,33 0,50

NO2 mg/l 0,50

NO3 mg/l 50

SO4 mg/l 250

Cl mg/l 250

Fe mg/l 0,025 <0,01 0,11 0,2

Mn μg/l 50

PHTMn mgO2/l 5


F mg/l 1,5 1,5

B mg/l 1,0

Fe g/l 170 135 200

Cu mg/l 2,0

Na mg/l 200

Pb μg/l 10,0

Cr μg/l 50,0


Benso(a)püreen 0,010 Elektrijuhtivus

S/cm 590 518 534 2500


0 0 0 0 0

Escherichia coli PMÜ/100ml

0 0 0 0 0 0


TMT Pro OÜ 2013

44

Näitaja

Uulu küla

veevõrk

Uulu

Lasteaed

(Tahkuranna

Vallavalitsus

e hoone)

31.10.2011

Uulu küla

veevõrk Uulu

Lasteaed

(Tahkuranna

Vallavalitsuse

hoone)

26.06.2012

Uulu küla veevõrk Uulu

Lasteaed

(Tahkuranna

Vallavalitsuse hoone)

27.03.2013

Laadi küla, Pihla

pumplast väljuv

vesi

19.09.2007

Laadi küla,

Rooli tee


Enterokokid PMÜ/100ml

0 0 0 0 0

*allajoonitud – vee kvaliteedinäitaja piirsisaldus; ülejäänud indikaatornäitajad tugevamalt – ületatud on piirsisaldus

Reiu asula ühisveevärgi teenuste kasutajate arv on 241 inimest, mis on 48,1 % piirkonna

elanikest. Veega varustab elanikke 2 puurkaevu:

2004. a rajatud Reiu Tõllapulga puurkaev — rajati endise sõjaväeosa territooriumil

paikneva amortiseerunud kaevu asemele. Amortiseerunud kaev on praeguseks

tamponeeritud. 2010. aastal paigaldati puurkaevule rauaärastusseadmed.

2003. a puuritud Suksumetsa puurkaev — tegemist on uute elamukruntide varustamiseks

mõeldud puurkaevuga, mis katab Suksumetsa, Ponimetsa, Kulla ja Nõmmetee

detailplaneeringualade kruntide vajadused. Käesoleva ÜVKA raames nimetame antud

piirkonda Reiu II. 2009. aastal paigaldasime puurkaevule rauaärastusseadmed.

Reiu ja Suksumetsa piirkonna puurkaevudest võetud vee kvaliteedinäitajad on:

Tabel 4-8 Reiu asula ühisveevarustuses olevate puurkaevude põhjavee kvaliteedi näitajad

Näitaja Reiu-Tõllapulga pk

20.11.2008

Reiu pk

01.07.2010

Reiu pk


Värvus Pt/CO 8 Tarbijale vastuvõetav

Lõhn pall Tarbijale vastuvõetav

Hägusus NHÜ 0,75 Tarbijale vastuvõetav

pH 7,79 6,5-9,5

NH4 mg/l 0,37 0,50

NO2 mg/l 0,160 0,50

NO3 mg/l 0,3 50

SO4 mg/l 11 250

Cl mg/l 41,0 250

Fe mg/l 0,5 0,03 0,2

Mn μg/l <1,7 50

PHTMn mgO2/l 2,8 5


F mg/l 0,85 1,5

B mg/l 0,57 1,0

Al g/l 19 200

Cu mg/l <0,01 2,0

Na mg/l 61 64 200

Ca mg/l -

Mg mg/l -

Pb μg/l <0,1 10,0

Cr μg/l 0,4 50,0

Cd μg/l <0,1 5

Ni μg/l <1,2 20

Se μg/l <1,7 10

Tsüaniid μg/l <3 50

Arseen μg/l <1,1 10

Hg μg/l <0,2 1


TMT Pro OÜ 2013

45


20.11.2008

Reiu pk

01.07.2010

Reiu pk


Antimon μg/l <0,4 5

Trihalometaanide summa

μg/l <0,1 150

1,2-dikloroetaan μg/l <0,1 3

Tetrakloroeteen,

trikloroeteetn summa μg/l >0,1 10

Benseen <0,1 1

PAH-d summa μg/l <0,001 0,10

Benso(a)-püreen <0,001 0,010

Elektrijuhtivus S/cm 564 629 2500

Aldriin Ei leitud 0,03

alfa-endosulfaan μg/l Ei leitud 0,1

beeta-endosulfaan μg/l Ei leitud 0,1

Bromopropülaat μg/l Ei leitud 0,1

Klorotaloniil μg/l Ei leitud 0,1

Metüül-kloorpürifoss μg/l Ei leitud 0,1

Tsüpremetiin μg/l Ei leitud 0,1

DDT (isomeeride summa)

μg/l

Ei leitud 0,1

Permetriin μg/l Ei leitud 0,1

Protsümidoon μg/l Ei leitud 0,1

Propakloor μg/l Ei leitud 0,1

Propüsamiid μg/l Ei leitud 0,1

Deltametriin μg/l Ei leitud 0,1

Teknaseen μg/l Ei leitud 0,1

Dikoraan μg/l Ei leitud 0,1

Dikloorfluaniid μg/l Ei leitud 0,1

Dikofool μg/l Ei leitud 0,1

Diedriin μg/l Ei leitud 0,03

Endosulfaansulfaat μg/l Ei leitud 0,1

Endriin μg/l Ei leitud 0,1

Tolüülfluaniid μg/l Ei leitud 0,1

Fenvaleraat μg/l Ei leitud 0,1

Heksakloorbenseen μg/l Ei leitud 0,1

Heksakloortsükloheksaan

(isomeeride summa) μg/l

Ei leitud 0,1

Triallaat μg/l Ei leitud 0,1

Trifluraliin μg/l Ei leitud 0,1

Heptakloor μg/l Ei leitud 0,1

cis- Heptakloorepoksiid μg/l

Ei leitud 0,03

trans-Heptakloorepoksiid

μg/l Ei leitud

0,03

Iprodioon μg/l Ei leitud 0,1

Lambda-tsühalotriin μg/l Ei leitud 0,1

Malatioon μg/l Ei leitud 0,1

Vinklosoliin μg/l Ei leitud 0,1


0 0

Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0



TMT Pro OÜ 2013

46


20.11.2008

Reiu pk

01.07.2010

Reiu pk



170 0 100

Tabel 4-9 Reiu küla ühisveevõrgust tarbitava joogivee kvaliteedi näitajad

Näitaja

Reiu küla Suksumetsa Postitee 14

13.11.2012

Reiu küla Reiu pk Pulga tee 15 13.11.2012

Reiu küla Reiu pk Pulga tee 15 24.10.2011

Reiu küla Suksumetsa

veevärk

31.10.2011

Piirsisaldus

Värvus Pt/CO 10,0 10,0 9,0 Tarbijale

vastuvõetav

Lõhnläve indeks 1 1 1 Tarbijale

vastuvõetav

Hägusus NHÜ 0,40 0,40 <1 Tarbijale

vastuvõetav pH 7,7 7,6 7,5 6,5-9,5

NH4 mg/l <0,01 <0,01 0,290 0,50

NO2 mg/l 0,50

Maitseläve indeks 1 1 1

SO4 mg/l 6 250

Cl mg/l 66 250

Fe mg/l 0,045 0,045 0,17 0,2

Fe μg/l 47 200

PHTMn mgO2/l 1,4 5


F mg/l 1,2 1,5

B mg/l 1,0

Al g/l 200

Cu mg/l 2,0

Na mg/l 200

Pb μg/l 10,0

Cr μg/l 50,0


Benso(a)püreen 0,010 Elektrijuhtivus

S/cm 626 635 620 2500


0 0 0 0 0

Escherichia coli

PMÜ/100ml 0 0 0 0 0

Enterokokid PMÜ/100ml

0 0


100

*allajoonitud – vee kvaliteedinäitaja piirsisaldus; ülejäänud indikaatornäitajad

5 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI

HETKESEISUND

5.1 VEEVARUSTUSPIIRKONNAD

Valla asulate ühisvee- ja kanalisatsiooni areng algas 20. sajandi II. poolel. Esimesed

ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustikud on rajatud 1970.-ndatel aastatel. 2013. a seisuga

on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatised olemas Võiste alevikus ning Uulu-Laadi ja


TMT Pro OÜ 2013

47

Reiu külades. Vee- ja kanalisatsioonisüsteeme haldab ning teenuseid osutab valla piires

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga haaratud piirkondades OÜ Vesoka.

Valla asulate veevarustuse ja kanalisatsiooni rajatised on reeglina rajatud enam kui 30

aastat tagasi, kuid neid on viimase 12 aasa lõikes jõudumööda renoveeritud. Omaaegsest

ehitusmaterjalide ja –tööde kvaliteedist sõltuvalt on vee- ja kanalisatsioonivarustusega

seotud rajatised halvas olukorras.

Tahkuranna vallas on ühisveevärgiga kindlustatud 4 asulat või asulaosa, milledest valla

vee-ettevõtja (OÜ Vesoka) hooldada on neli ühisveevärgi süsteemi [Võiste alevik ning

Uulu, Laadi (Pihla) ja Reiu külad (Reiu II)]. Valla piires paiknevatest ühisveevõrgu

süsteemidest tarbib vett 917 inimest e 39,29% valla elanikest.

Alljärgnevalt kirjeldatakse detailsemalt valla asulate ühisveevärgi süsteemide

hetkeolukorda.

5.2 PUURKAEVPUMPLAD

Tahkuranna vallas kasutatakse ühisveevõrkude toiteks seitse puurkaev-pumplat.

Alljärgnevalt esitatakse puurkaev-pumplate tehnilised andmed ja nende lühikirjeldus.

Tabel 5-1 Puurkaev-pumplate tehnilised andmed ja lühikirjeldus.

Puurkaevu

nimetus ja

katastri nr.

Puur-

kaevu

valmimis-

aasta

Keskmine

pumbatud

vee kogus

m3/d, 2012

Kasutusel

oleva

pumba

mark

Puurkaevu

passi nr või

akti nr

Iseloomustus ja hinnang tehn.

seisukorra kohta

OBJEKTI HALDAJA – OÜ VESOKA Võiste Külm-

hoone PK

Nr 6460

1966

32

Calpeda

OR4SO

15/23

1685

Pumplahoone renoveeritud, olemas veemõõt-

ja, proovivõtukraan, 2 hüdrofoori. Veepuhas-

tuseks täisautomaatne paarissurvefilter.

Võiste

Aiandi PK

Nr 6459

1964

0,35

Calpeda

OR4SO

10/24

1273


ja, proovivõtukraan, 2 hüdrofoori.

Uulu

keskasula PK

Nr 6683

1966

0,03

Calpeda

OR4SO

10/24

1569



Uulu

Õunaaia PK

Nr 10935

1990

54,43

Calpeda

OR4SO

15/23

6202



Pihla elamute

PK

Nr 20365

2004

5,08

2,2 kW

SP-271


ja, proovivõtukraan, 1 hüdrofoori. Veepuhas-

tuseks rauafilter EURA IR18T

Reiu (sh Tölla-

pulga) PK

Nr 20915

2005

13,8

Calpeda

OR4SO

10/24

SP-300


ja, proovivõtukraan, 2 hüdrofoori,

rauaärastusseade

Suksumetsa

PK

Nr 20069

2003

4,9

Calpeda

OR4SO

10/24

SP-256


ja, proovivõtukraan, 1hüdrofoori ja

rauaärastusseade

OBJEKTI HALDAJA – Tahkuranna Algkool Algkooli PK

Nr 14155

1997 SP-62 Kanalisatsioonikaevu luugiga kaetud

puurkaevušaht. Perspektiivis ühendatakse

veevarustuspiirkond Võiste ühisveevõrguga

OBJEKTI HALDAJA – MTÜ Tahkuranna Naisselts

Külakeskus

Tahku Tare

Nr.10941

1990 6228 Hoone vajab rekonstrueerimist. Pumpla vajab

rauaärastusseadet ja seadmed vahetamist.

Perspektiivis ühendatakse

veevarustuspiirkond Võiste ühisveevõrguga.


TMT Pro OÜ 2013

48

Joonis 5-1 Uulu Õunaaia puurkaevpumpla

Joonis 5-2 Õunaaia puurkaevpumpla sisevaade (hoone vajab sisemist remonti ja

niiskusregulaatorit)


TMT Pro OÜ 2013

49

Joonis 5-3 Võiste Külmhoone puurkaevpumpla välisilme (rauaeraldusseade olemas)

5.3 VEEVÕRK

Alljärgnevalt esitatakse ülevaade valla asulate ühisveevõrgu torustike seisukorrast.

Võiste alevik – on ühisveevärgiga kindlustatud 291 inimest e 53,2% aleviku

elanikkonnast.

Aleviku ühisveevõrgu veetorustike pikkuseks on ca 4,2 km, sellest ligikaudu pool on

uuendatud aastatel 2004-2007.a. Uuendamist vajavate veetorustike ligikaudne maht on 2,2

km.

Tabel 5-2 Olemasolevad Võiste aleviku veevõrgu välistorustike pikkused ja

materjalid

Toruarmatuuri diameeter (mm) Toruarmatuuri pikkus (m) Toruarmatuuri materjal

DN 110 1128 PE DN 80 1501 PE DN 50 165 PE DN 40 1380 PE DN 32 34 PE

OÜ Vesoka andmeil pumbati 2012. a aleviku ühisveevõrku 11 812 m3 tarbevett aastas,

millest realiseeritud (tarbijaile edastatud) veekogus oli 8 499 m3/aastas. Veekadu aleviku

ühisveevõrgust 2012.a oli 28% (väljapumbatud ja realiseeritud veekoguse vahe %).


TMT Pro OÜ 2013

50

Uulu ja Laadi külad – on ühisveevärgiga varustatud 50 eramut ja 9 korterelamut, so

kokku 328 inimest e 60% küla elanikkonnast. Lisaks on Uulu ühisveevärgiga ühendatud

Laadi külast ligikaudu 79 majapidamist 148 elanikuga.

Uulu veevõrku on aastatel 2009-2011 samuti oluliselt uuendatud, põhiprobleem on hetkel

peapuurkaevu – Õunaaia puurkaevu veekvaliteedi parendamisel ja tarbijatele

joogiveekvaliteedi tagamisel.

Omaette ühisveevõrgu süsteemi omab Laadi küla Pihla elamute piirkond, kus Pihla

elamute puurkaevu baasil on varustatud tsentraalse veega 57 inimest.

Külade ühisveevärgi veetorustike pikkuseks on 6 125 m.

Tabel 5-3 Olemasolevad Uulu ja Laadi veevõrgu välistorustike pikkused ja materjalid


DN 110 811 PE DN 63 755 PE DN 50 1595 PE DN 40 2410 PE DN 75 20 PE DN32 130 PE

OÜ Vesoka andmeil pumbati 2012.a Uulu küla ühisveevõrku 19 881 m3 tarbevett aastas,

millest realiseeritud (tarbijaile edastatud) veekogus oli 14 995 m3/aastas. Veekadu aleviku

ühisveevõrgust 2012. a oli 24,6% (väljapumbatud ja realiseeritud veekoguse vahe %).

Reiu küla – elanike arv on 501 inimest, nendest 48,1% e 241 inimest on kindlustatud küla

ühisveevärgiga.

Küla ühisveevärgi välistorustike pikkuseks on 2 843 m.

Tabel 5-4 Olemasolevad Reiu küla veevõrgu välistorustike pikkused ja materjalid


DN 110 459 PE DN 63 118 PE DN 50 1390 PE DN 40 303 PE DN 32 515 PE

OÜ Vesoka andmeil pumbati 2012. a Reiu küla (Tõllapulga ja Suksumetsa) ühisveevõrku

5 039 m3 tarbevett aastas, millest realiseeritud (tarbijaile edastatud) veekogus oli 4 647

m3/aastas. Veekadu küla ühisveevõrgust 2012.a oli 8% (väljapumbatud ja realiseeritud

veekoguse vahe %), nt 2007.a. oli see 32%.

Tahkuranna valla ühisveevärkide vanimad jaotusvõrgu torustikud on rajatud 30-40 aastat

tagasi ning nende ehitamisel on lähtutud omaaegsetest veenormidest. Projekteeritud

suurtele perspektiivvajadustele ja ehitatud kaootiliselt, on veejaotusvõrgud üle

dimensioneeritud, veevõrkudes on ülemäära suured veekaod. Viimase nelja aasta jooksul


TMT Pro OÜ 2013

51

on omavalitsus ja/või vee-ettevõtja ühisvee välisvõrke osaliselt uuendatud, tarbijad on

kindlustatud veemõõtjatega.

5.4 TULETÕRJEVEEVARUSTUS

Tahkuranna vallas on tiheasustatud piirkondades tuletõrjevee võtukohtadena olemas:

maa-alused tuletõrjevee reservuaarid:

- Võiste alevik – endise kalatsehhi hoovil külmhoone puurkaevu juures

mahutavusega 80 m³,

- Võiste alevik - lasteaia (Sadama 12) hoovis mahutavusega 200 m³,

- Võiste alevik – mänguplats (Allika 2) alal mahutavusega 100 m³,

- Võiste alevik – Võiste kaupluse (Riia mnt 9) juures mahutavusega 100 m³,

- Võiste alevik – OÜ Ordimer Trans territooriumil mahutavusega 100 m³,

- Uulu küla – koolimaja juures mahutavusega 50 m³,

- Uulu küla – kaupluse-söökla juures,

- Uulu küla – Uulu töökoja territooriumil (Uulu-Soometsa tee ääres) maa-alune

reservuaar,

- Laadi küla – MTÜ Ühendus maa-alune reservuaar,

- Laadi küla – OÜ Uulu Mõis maa-alune reservuaar,

- Reiu küla – AS Tarriks maa-alune reservuaar,

- Reiu küla – Kivialliku maa-alune reservuaar.

tuletõrjevee avatud reservuaarid:

- Võiste alevik – tiik koos veevõtukaevuga Tahkuranna Algkooli juures,

- Laadi küla – Pihla tee, Jõe tee, Õhtu tee elamute tulekustutusvesi Ura jõest

- Reiu tee suvilapiirkonnas tiigist veevõtukoht

- Reiu küla – Viira tee,

- Reiu küla – Kulla tee,

- Uulus töökoja ja bensiinijaama vahel asuv veevõtukoht,

- Tahkuranna küla – Mõisa tee.

tuletõrjevee hüdrandid:

- Uulu küla - Kultuuri- ja spordikeskuse juures tuletõrjehüdrant veevõtuks Ura

jõest.

Kuna tuletõrjeveevõtu maa-alused mahutid on aastaid olnu kasutuseta ning on puudunud

ka nende hooldamine, on tuletõrjeveevõtu kohtade olukord hinnanguliselt halb.

Vastavalt standardi EVS-812-6:2005 nõuetele paigaldatakse hüdrandid torustikele, mille

nimiläbimõõt on 100 mm (kahekorruselise hoonestuse korral erandina vähemalt 80 mm).

Kui piirkonnas olemasolevad ja rajatavad torustikud ja veehaarded ei suuda tagada vajaliku

vooluhulka, siis lahendatakse see lahtiste tuletõrjeveemahutite või veekogude baasil.

Tahkuranna vallas on küll uute eramurajoonide (Suksumetsa, Tõllapulga, Pihla, Siimu

elamuarenduste) veevõrkude rajamisel projekteeritud ja paigaldatud välisveevõrkudele

tuletõrjehüdrante, kuid suurem osa neist on kasutud. Nimelt ei taga veevõrgu toiteks oleva

puurkaevu tootlikus hüdrantidest vajaminevat veekogust.

Arvestades valla ühisveevõrguga asulate või asulaosade veevõrkude välistorustike väiksust

ning tarbijaskonnast tingituna väikseid tarbitavaid veekoguseid, ei ole otstarbekas

rajada/renoveerida veevõrke, tagamaks ka neist tuletõrjevee saamise. Tavaolukordades


TMT Pro OÜ 2013

52

suurte läbimõõtudega veevõrkude puhul tingituna joogivee vähesest tarbimisest jääb vesi

torustikkesse seisma ning joogivee kvaliteet halveneb.

Väikeasulate puhul on tuletõrje veevõtukohtadena aktsepteeritavad tuletõrjevee

reservuaarid, aga samuti asulate maastiku ilmestavad avatud veekogud (tiigid).

5.5 ÜHISKANALISATSIOON

Tahkuranna vallas on ühiskanalisatsiooniga varustatud asulateks Võiste alevik ning Uulu,

Laadi (sh. Pihla elamurajoon) ja Reiu külad (sealhulgas Reiu II). Valla piires olevat

ühiskanalisatsiooni teenust kasutab ca 568 inimest e 24,34% valla elanikest.

5.5.1 Ühiskanalisatsioonivõrk

Alljärgnevalt on kirjeldatud Tahkuranna vallas ühiskanalisatsiooniga asumite

kanalisatsioonitorustike seisukorda.

Võiste alevik – on ühiskanalisatsiooniga varustatud aiandi piirkonna korterelamud,

Tahkuranna Lasteaed-Algkooli lasteaia hoone ja OÜ Weissi olmehoone.

Kanalisatsioonitorustike pikkuseks on ca 500 m . Reoveepuhasti BIO-50 renoveeritud

2000.aastal. Aleviku ühiskanalisatsiooni vanem osa on halvas olukorras. Torustikud ja

kanalisatsiooni kontrollkaevud ei ole vettpidavad, mistõttu sademeterohkel ajal on

puhastisse suunatav reovee kogus kuni kaks korda suurem tavapärasest reovee kogusest.

Uulu ja Laadi külad –kanalisatsiooniga on Uulu külas ühendatud kaheksa korruselamut

(ca 200 elaniku), Uulu kool ning Kultuuri- ja Spordikeskus koos Vallavalitsuse ja söökla

ruumidega ning Laadi külas 43 majapidamist 78 inimesega. Tegelik majapidamiste arv,

kellel on olemas liitumisvõimalus, on vähemalt 80. Omaette kanalisatsioonisüsteem on

rajatud Laadi küla Pihla elamurajooni. Arenevas elamurajoonis kasutab tsentraalse

kanalisatsiooni teenuseid ca 57 inimest.

Küla kanalisatsioonitorustike kogupikkuseks on 3 500 m (sh Laadi külasse ulatuv

kanalisatsioonitorustik).

Reiu küla – ühiskanalisatsiooniga on kindlustatud 55 korteriga suurelamu ja Reiutee

elamurajoon ning uus arendatav Tõllapulga elurajoon. 2008.a rajati ühiskanalisatsioon

torustikud Pärnu linna Kalev pst-le, millega kindlustatakse Tahkuranna valla

territooriumile jäävate Kalevi pst kinnistuste ühinemine Pärnu linna ühiskanalisatsiooniga.

2011. aastal ehitati Reiu tee elamurajooni ühiskanalistasioonitrass, mille pikkus on 812 m

ja paigaldati 1 ülepumpla.

Külasse rajatud kanalisatsioonitorustike pikkuseks on 2705 m ning sellele lisandub ca 3,5

km pikkune survetorustik Reiu külast Tõllapulga piirkonnast Pärnu linna

ühiskanalisatsiooni, mis on halvas seisundis.

5.5.2 Reoveepumplad

Tahkuranna valla ühiskanalisatsiooniga asulates on kokku üheka reovee ülepumplat.


TMT Pro OÜ 2013

53

Tabel 5-5 Reovee ülepumplate detailne kirjeldus (s.h tehnilised andmed)

Obj.

tähis

Objekti nimi Kasutatava

pumba mark

Tootlikus

m3/d

Üldhinnang

HALDAJA – OÜ Vesoka RÜP-1

Võiste aleviku

ülepumpla ABS, 1,2 kW 10

Paigaldatud tehases valmistatud plastkerega

komplekspumpla, sees 2 reoveepumpa

RÜP-2

Uulu küla ülepumpla ABS, 1,2 kW 22 Paigaldatud tehases valmistatud plastkerega komplekspumpla, sees 2 reoveepumpa

RÜP-3 Laadi küla, Mäeotsa

ülepumpla

Grundfos SEV65.65.09.2.50.

B

Paigaldatud tehases valmistatud plastkerega komplekspumpla, sees 1 reoveepump

RÜP-4

Laadi küla, Miku

ülepumpla

Grundfos

SEV65.65.09.2.50.B


komplekspumpla, sees 1 reoveepump

RÜP-5 Laadi küla, Siimu

ülepumpla Grundfos

SEV65.65.09.2.50.B


RÜP-6

Laadi küla, Erika

ülepumpla

Grundfos

SEV65.65.09.2.50.B


komplekspumpla, sees 1 reoveepump

RÜP-7

Reiu küla ülepumpla ZENIT DRP

550/2/65/AOGT-E 7,1


RÜP-8

Reiu (Töllapulga) ülepumpla

ABS, 1,2 kW Paigaldatud tehases valmistatud plastkerega komplekspumpla, sees 2 reoveepumpa

RÜP-9 Reiu (Kulla)

ülepumpla ABS, 1,2 kW 1,6


komplekspumpla, sees 2 reoveepumpa

Reiu tee ülepumpla

WILO FA 08,43-120E+T13-2/9

HEX 2,4 kW

4,94 l/s

Paigaldatud tehases valmistatud plastkerega komplekspumpla, sees 2 reoveepumpa

5.5.3 Reoveepuhastid

Alljärgnevalt on esitatud Tahkuranna valla territooriumil paiknevate reoveepuhastite

tööparameetrid ja nende iseloomustus:

Tabel 5-6 Võiste alevik – suubla Liivi laht

Puhasti

valdaja/haldaja

OÜ Vesoka

Puhasti asukoht Võiste alevik

Puhasti tüüp BIO-50

Valmimisaasta 1979

Renoveerimisaasta 2000

Põhiandmed Reoveepuhasti koosneb aktiivmudapuhastist BIO-50, territooriumil paiknevast

puhuri-hoonest. BIO-50 põhinäitajad on: Q = 40 - 75 m3/d, reostuskoormus = 11,5 –

25,3 kg BHT5/d, 190 - 400 ie.

Ekspluatatsioonilised

andmed

Tegelik ööpäeva keskmine reovee vooluhulk on 7,47m3/d (2012.a), 2013.a märts

(26.03.2013) võetud loodusesse juhitava heitvee proovi tulemus oli heljumi osas 66

mg/l, BHT7 osas 11mg/l, Nüld osas 24 mg/l ja Püld osas 2,5 mg/l, pH 7,39.

Reoveepuhasti on rajatud üle 30.a tagasi, on hooldatud ning renoveeritud aastal 2000. Samas ei vasta

reoveepuhasti VV määruse nr 171 (RTI 2001,47,261) nõuetele ja VV määruse nr 99 nõuetele:

1) reoveepuhasti territoorium on piirdega ümbritsemata,

2) loodusesse suunatav puhastatud heitvesi ei vasta üldfosfori osas vee-erikasutusloaga kehtestatud

puhtusastmele.


TMT Pro OÜ 2013

54

Joonis 5-4 Võiste reoveepuhasti

Tabel 5-7 Uulu küla – suubla Ura jõgi

Puhasti valdaja/haldaja OÜ Vesoka

Puhasti asukoht Uulu küla

Puhasti tüüp BIO25 + BIO-50

Valmimisaasta 1984

Renoveerimisaasta 2002

Põhiandmed Reoveepuhasti koosneb aktiivmudapuhastist BIO-50 ja BIO 25, territooriumil paiknevast

õhukompressori-hoonest. BIO-50 põhinäitajad on: Q = 40 - 75 m3/d, reostuskoormus = 11,5 – 25,3 kg

BHT5/d, 190 - 400 ie. BIO-25 põhinäitajad on: vooluhulk Q= 15 - 35 m3/d ja reostuskoormus R= 5–11 kg

BHT 5 /d. Reovee järelpuhastuseks on biotiigid (2 x 1600 m2)


andmed

Tegelik ööpäeva keskmine reovee vooluhulk on 22,15m3/d (2012.a), 2013.a märtsis (26.03.2013) võetud

loodusesse juhitava heitvee proovi tulemus oli heljumi osas 31 mg/l, BHT7 osas 25 mg/l, Nüld osas 7,6

mg/l ja Püld osas 3,4 mg/l, pH 6,73.

Reoveepuhasti on rajatud ca 30.a tagasi, hooldatud. Samas ei vasta reoveepuhasti VV määruse nr 171 (RTI

2001,47,261) nõuetele ja VV määruse nr 99 nõuetele

1) reovee järelpuhastuse tiigid on piirdega ümbritsemata,

2) loodusesse suunatav puhastatud heitvesi üldfosfori osas ei vasta vee-erikasutusloaga kehtestatud puhtusastmele.


TMT Pro OÜ 2013

55

Joonis 5-5 Uulu reoveepuhasti (pildilt on näha esiplaanil olevat BIO-25 ja tagapool

töötavat BIO-50)

Tabel 5-8 Laadi küla Pihla elamurajoon – suubla Ura jõgi


Puhasti asukoht Pihla eramurajoon

Puhasti tüüp 2 x Ekol-6

Valmimisaasta 2004

Renoveerimisaasta

Põhiandmed Reoveepuhasti Ekol-6 põhinäitajad on: Q = 6,0 m3/d, reostuskoormus = 2,4 kg BHT5/d


andmed

Tegelik ööpäeva keskmine reovee vooluhulk on 3,03m3/d (2012.a), 2013.a veebruaris (21.02.2013)

võetud loodusesse juhitava heitvee proovi tulemus oli heljumi osas 18 mg/l, BHT7 osas 20 mg/l, Nüld

osas 61 mg/l ja Püld osas 6,3 mg/l, pH 7,2.

Reoveepuhasti on rajatud 2004 aastal. Samas ei vasta reoveepuhasti VV määruse nr 171 (RTI 2001,47,261)

nõuetele ja VV määruse nr 99 nõuetele

1) loodusesse suunatav puhastatud heitvesi üldfosfori osas ei vasta vee-erikasutusloaga kehtestatud

puhtusastmele.

Tabel 5-9 Reiu II küla – suubla pinnas


Puhasti asukoht Suksumetsa eramurajoon – Kulla tee

Puhasti tüüp Septik + reovee pinnase filterväljak

Valmimisaasta 2006

Renoveerimisaasta

Põhiandmed Reoveepuhasti koosneb septikust (mahutavus 15 m3 ja kahest filterväljakust. Puhastisüsteem ette

nähtud 24-30 inimese tekitatud reovee puhastamiseks.


andmed

Tegelik ööpäeva keskmine reovee vooluhulk on 1,6m3/d (2012.a), 2013.a märtsis (26.03.2013) võetud

loodusesse juhitava heitvee proovi tulemus oli heljumi osas 3,5 mg/l, BHT7 osas 8,6 mg/l, Nüld osas

55mg/l ja Püld osas 0,74 mg/l, pH 6,42.

Tabel 5-10 Võiste alevik –Tahkuranna Algkool – suubla pinnas

Puhasti valdaja/haldaja Tahkuranna Algkool, Tahkuranna vald


TMT Pro OÜ 2013

56

Puhasti asukoht Algkoolist põhjapoole ca 100 m

Puhasti tüüp BIOCLERE KB10

Valmimisaasta

Renoveerimisaasta

Põhiandmed Reoveepuhasti Bioclere KB10 põhinäitajad on: Q = 2,0 m3/d, q (tunnis maksimaalselt) = 0,8 m

3/h,

reostuskoormus = 0,5 kg BHT7/d


andmed

5.5.4 Sademeveekanalisatsioon

Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga asulates sademeveekanalisatsioon

puudub. Asulate kõvakattega aladele formeeruv sademevesi valgub reeglina haljasaladele

ning imbub sealt ka pinnasesse.

Käesoleva arendamise kava autoritele teadaolevalt on sademevee äravooluga probleeme

Võiste alevikus Sadama, Ringi, Savi ja Kivi tänavate vahelisel alal, kuhu maapinna

reljeefist tingituna sademeterohkel (lumesula, vihmaperioodid) ajal koguneb pinnavesi.

Sademevee äravool alalt on takistatud, kuna rannaäärse Võiste sadama (sh kalatöötlemise)

territooriumit on selle rajamise ajal tõstetud.

Eelpool mainitud ala ülevaatuse tulemusena võiks ala sademevee äravooluga seotud

probleemi lahenduseks välja pakkuda:

kaaluda tulevasel arendamisel e hoonestamisel (hetkel on tegemist hoonestamata või

hõredalt hoonestatud alaga) maa-ala täitmist täitepinnasega,

sademevee äravool lahendada tänavaäärsete kraavide rajamise ja/või regulaarse

puhastamisega Kraavidesse formeeruva sademevee efektiivse äravoolu tagamiseks

vajavad kraavid perioodilist puhastamist sinna kogunenud heljumist ja prahist.

Sademeveega seotud probleemide esinemisel väikeasulates on otstarbekas lahendustena

ette näha võimalikult lihtsaid ja rajamise suhtes mittekulukaid lahendusi, nagu näit

teeäärsed pinnavee kraavid ning kõvakattega aladele (va autode parkimiseks mõeldavad

asfaltplatsid) maapinnakallete andmine, soodustamaks sademevee valgumist haljasaladele.

Teadaolevalt vallas kavandatavate uute arendusprojektide puhul ei ole ette näha suurte

kõvakattega alade rajamist.

Kui siiski lähitulevikus kavandatakse ja/või arendatakse kinnistuid või piirkondi, kuhu

planeeritakse ka suuri kõvakattega alasid (eelkõige parkimisplatsid), mis eeldavad ka

sademevee kogumist ja ärajuhtimist, peaks tähelepanu pöörama järgnevatele põhimõtetele:

sademevee kanalisatsiooniga kogutava sademevee juhtimiseks loodusesse on vaja

taotleda vee-erikasutusluba,

kogutav sademevesi enne suunamist loodusesse vajadusel vajab puhastamist reoainetest

(eelkõige heljumist ja naftasaadustest), välistamaks suubla seisundi halvenemist

[―Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord‖ §7],

reoveepuhastite efektiivse ja nõuetele vastava puhastusastme tagamiseks tuleks igati

vältida kogutava sademevee juhtimist väikeasula ühiskanalisatsiooni.


TMT Pro OÜ 2013

57

5.5.5 Reoveekogumisalad

Kehtiva ―Veeseaduse‖ kohaselt on reoveekogumisalade määramine omavalitsuse kohustus

ja seda tuleks teha üldplaneeringuga ning Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusest

tulenevalt peab omavalitsuse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava sisaldama

ka reoveekogumisalade kaarte.

Vastavalt ―Veeseadusele‖ on reovee kogumisala ala, kus on piisavalt elanikke ja

majandustegevust reovee kogumiseks kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse või heitvee

juhtimiseks suublasse. Kohalik omavalitsus peab põhjavee kaitseks tagama reovee

kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse ja heitvee

juhtimiseks suublasse. Reovee kogumisel rakendatakse Vabariigi Valitsuse 19.03.2009

määrust nr 57 ―Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid,‖ mis kehtestati Veeseaduse

§ 24¹ lõike 1 alusel ning millega on kehtestatud reoveekogumisala määramise kriteeriumid

asulatele elanike arvuga üle 50 inimese. Määratava reoveekogumisala minimaalne suurus

on 5 ha. Nimetatud määrus sätestab selle, et reoveekogumisala määramisel tuleb lähtuda

põhjavee kaitstusest, arvestades sotsiaal-majanduslikku kriteeriumi ja keskkonnakaitse

kaalutlusi, sealhulgas pinnavee kaitstust.

Määruse teises paragrahvis on toodud kriteeriumid, mille alusel tuleb reovee kogumisalad

moodustada põhjavee kaitstuse järgi, kui:

1) 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 20 inimekvivalenti (ie),

2) karstialadel ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel, kus 1 ha kohta tekib orgaanilist

reostuskoormust rohkem kui 15 inimekvivalenti (ie),

3) karstialadel ja kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel, tuleb

reoveekogumisala moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust

rohkem kui 10 inimekvivalenti (ie).

Määrus kehtestab reoveekogumisala määramise kriteeriumid asulatele elanike arvuga

rohkem kui 50 inimest ning reovee kogumisalade määramisel tuleb arvestada sotsiaal-

majandusliku kriteeriumiga, s.o tuleb arvestada leibkonna võimalusi kulutuste tegemiseks,

mis ei või ületada 50% ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekust.

Reoveekogumisala sotsiaal-majandusliku kriteeriumini tuleb vastavalt määrusele arvestada

leibkonna võimalusi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse eest tasumiseks, mille

kohaselt ühe leibkonnaliikme kulutused ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenusele

ei või ületada 4% ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekust tema

elukohajärgses maakonnas

Keskkonnaministeerium on otsustanud omavalitsusi toetada eeltoodud ülesannete täitmisel

ja aidata kaasa reoveekogumisalade määramisel. Selleks on aktsiaseltsiga Eesti Veevärk

Konsultatsioon sõlminud töövõtulepingu ―Reovee kogumisalade määramine‖.

KKM-ga kooskõlastatuna lihtsustades reovee kogumisalade kriteeriume, so arvestades

sisse vaid asulaid, kus reostuskoormus on rohkem kui 10 ie 1 ha kohta, on AS Eesti

Veevärk Konsultatsioon poolt reoveekogumisaladeks Tahkuranna vallas määratletud:

- Reiu küla reoveekogumisala,

- Uulu küla reoveekogumisala,

- Võiste aleviku reoveekogumisala,

- Tahkuranna küla reoveekogumisala.


TMT Pro OÜ 2013

58

Vastavalt veeseaduse § 24¹ peab kohalik omavalitsus põhjavee kaitseks reoveekogumisalal

tagama ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee juhtimiseks reoveepuhastisse ning heitvee

juhtimiseks suublasse, välja arvatud reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie või

olukorras, kus ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatuid kulutusi.

Reoveekogumisalal, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee

lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ÜVK

arendamise kavas määratud purgimissõlme.

Keskkonnaministri 2.07.2009.a. käskkirjaga nr 1080 on moodustatud alla 2000 ie

reostuskoormusega reoveekogumisalad. Pärnu maakonna Tahkuranna valla piires asuvad

järgmised reoveekogumisalad:

o Võiste aleviku reoveekogumisala suurusega 39 ha ja reostuskoormusega 400 ie =

10,26 ie/ha;

o Uulu küla reoveekogumisala suurusega 21 ha ja reostuskoormusega 410 ie = 19,52

ie/ha.

o Tahkuranna küla reoveekogumisala suurusega 12 ha ja reostuskoormusega 130 ie =

10,83 ie/ha;

o Reiu küla reoveekogumisala suurusega 13 ha ja reostuskoormusega 500 ie = 38,46

ie/ha.

Eelnevalt mainitud reoveekogumisalad on esitatud külade joonistel.

Joonis 5-6 Võiste aleviku reoveekogumisala RKA0670304


TMT Pro OÜ 2013

59

Joonis 5-7 Uulu küla reoveekogumisala RKA0670305

Joonis 5-8 Tahkuranna küla reoveekogumisala RKA0670306

Joonis 5-9 Reiu küla reoveekogumisala RKA0670303


TMT Pro OÜ 2013

60

Käesolevas ÜVKA-s anname soovitused lähiperspektiivis reoveekogumisalade

moodustamiseks ja kehtestamiseks Reiu II külas (vt lisa 2 plaanid-sleemid, joonis 3) –

pindalaga 5 ha ja perspektiivis elanike arvuga 100-150 inimest. Reiu II küla (Posti tee,

Suksumetsa piirkond) orgaaniline reostuskoormus ühe hektari kohta moodustab

perspektiivis kuni 30 inimekvivalenti, seega on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. märtsi

2009. a määruse nr 57 „Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid‖ § 2 lg 1 nõue

täidetud. Vastavalt käesoleva ÜVKA finantsanalüüsile on täidetud ka nimetatud Määruse §

3 kriteeriumid.

Kaugemas perspektiivis soovitame RVK moodustada ka Pihla elamurajoonile (elanike

arv täna 57-60, perspektiivis aga kuni 100 inimest) (vt lisa 2 plaanid-sleemid, joonis 6).

Kuna Pihla elamurajooni asustus on hõredam, siis jaotub 100 ie-d ligikaudu 15,7 hektarile

perspektiivsele RVK-le, mille alusel moodustab orgaaniline reostuskoormus ühe hektari

kohta perspektiivis vaid 6,4, seega ei ole tagatud ie-de arv vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.

märtsi 2009. a määrusele nr 57 „Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid‖ § 2, kuid

määruse § 4 alusel saab taotleda reoveekogumisala moodustamist ka §-s 2 sätestatud

reostuskoormusest väiksemate reostuskoormuste korral, kui see on keskkonnakaitse

seisukohast ja sotsiaal-majanduslikult põhjendatud. Vastava kirjaliku ettepaneku saab teha

Keskkonnaamet.

5.6 ÜHISVEEVÄRGI JA -

KANALISATSIOONIPROBLEEMID

Tahkuranna vallas on ühisveevärgiga ja –kanalisatsiooniga varustatud kolm asulat [Võiste

alevik, Uulu koos Laadiga (sh. Pihla elamurajoon) ja Reiu külad (sealhulgas Reiu II ehk

rahvasuus Suksumetsa)]. Alljärgnevalt on välja toodud ühisvee- ja

kanalisatsioonivarustusega seotud probleemistik.

Ühisveevärk:

ühisveevärgi puurkaevudest pumbatav põhjavesi on üldraua osas joogivee nõuetele

esitatud piirsisalduste piiril. Arvestades veevõrgu torustike üledimensioneeritust,

mistõttu vesi kohati torustikes seisab ja joogivee kvaliteet halveneb;

ühisveevarustuses kasutatav Siluri veekompleksi (S) põhajavesi ei vasta oma

kvaliteedilt joogiveele kehtestatud nõuetele;

veevõrkude enam kui 40 aastat tagasi rajatud torustikud on halvas olukorras

(amortiseerunud).

enam kui 40 a tagasi rajatud veetorustikud läbivad asulates kinnistuid, paiknedes

aiamaade ja/või elamute all. Selline paiknemine raskendab veetorustike hooldamist

ja teeb keeruliseks nende remonttööd;

kõikides vanades suvilapiirkondades on siseteed väga kitsad, seetõttu on trasside

rajamine väga keeruline ja vee- ning kanalisatsioonitrasside ehitamine erineval ajal

sisuliselt võimatu;

Mitmetel olemasolevatel puurkaevudel puudub nõuetekohane sanitaarkaitseala ja

seda ei ole ka maa-ala puudusel võimalik tagada.

Ühiskanalisatsioon:

Kanalisatsioonitorustike ja –kaevude olukord on halb. Kanalisatsioontorustike

ühendusmuhvid ja kanalisatsioonikaevud ei ole veetihedad, mistõttu kuival ajal


TMT Pro OÜ 2013

61

reovesi imbub kanalisatsioonist pinnasesse, sademeterohkel ajal aga suureneb

kanaliseeritava vee kogus pinnase- ja sademevee arvel ning koormab ülemääraselt

reoveepuhastit;

kanalisatsioonitorustike halvast veepidavusest ja rajamisel tehtud ehituslikest

vigadest (ebapiisav või negatiivne torude lang) tingituna on torustikud tihti

ummistunud;

Uulu ja Võiste asulate reoveepuhastid on metallkorpusega BIO tüüpi

aktiivmudapuhastid. Tingituna puhastite metallkorpuste läbiroostetamise ohust

peab kaaluma BIO tüüpi reoveepuhastite väljavahetamist kaasaegsete

reoveepuhastite vastu;

Ühisveevõrgu ja –kanalisatsiooniga asulate keskusest eemalejääv hoonestus on

kindlustamata vee- ja kanalisatsioonivarustusega;

Osaliselt kuni 40 a tagasi rajatud kanalisatsioonitorustikud läbivad asulates

kinnistuid, paiknedes aiamaade ja/või elamute all. Selline paiknemine raskendab

torustike hooldamist ja teeb keeruliseks nende remonttööd;

kõikides vanades suvilapiirkondades on siseteed väga kitsad, seetõttu on trasside

rajamine väga keeruline ja vee- ning kanalisatsioonitrasside ehitamine erineval ajal

sisuliselt võimatu.

Samuti on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seisukohast oluline põhjavee võimaliku

reostusohu vähendamisega seotud probleemid. Nendeks on:

omaniketa ja vanade mittekasutatavate puurkaevude tamponeerimine valla

territooriumil;

6 TAHKURANNA VALLA ÜVK ARENDAMINE

6.1 ARENDAMISE EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED

Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemi arendamise üldiseks eesmärgiks on Tahkuranna

valla tiheasustuspiirkondade varustamine kvaliteetse joogiveega ning reovee kogumine ja

selle puhastamine tasemeni, mis võimaldaks selle tervisele ohutu keskkonda juhtimise ega

põhjustaks negatiivseid keskkonnamõjusid.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamisel peab olema tagatud nende

jätkusuutlik majandamine ja opereerimine, et mitte halvendada tarbijatele osutatava

teenuse kvaliteeti ning mitte suurendada riske keskkonnale ning samal ajal peab teenuse

tariif olema tarbijale taskukohane.

ÜVK süsteemide dimensioneerimisel on püütud arvestada elanikkonna ja ettevõtete

paiknemise muutusi tulevikus lähtuvalt teadaolevatest juba kehtestatud või kehtestamisel

olevatest planeeringutest. ÜVK objektide tootlikkuse ja torustike läbimõõtude arvutamisel

on täiendavalt lähtutud Tahkuranna valla üldplaneeringust (AS Entec, kehtestatud 1998)

ning hetkel olemasolevast Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise

kavast aastateks 2009-2021 (AS Maves, 2008).

Tahkuranna valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine peab toimuma vastavalt

vallavolikogu poolt kinnitatud käesolevale ÜVK arendamise kavale. ÜVK arendamise

kava annab lisaks olemasoleva olukorra kirjeldamisele ka ülevaate erinevatest

arendusprojektidest, nende teostamise hinnangulisest maksumusest ning nende teostamise

prioriteetsusest.


TMT Pro OÜ 2013

62

ÜVK arendamise kava on koostatud arvestades 12 aastast perioodi ehk ajavahemikku

2013-2025.

Vastavalt ÜVK seadusele peab ÜVK arendamine toimuma selliselt, et ÜVK piirkondades

oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist

ning kinnistutelt heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni.

6.2 ÜLEVAADE EELNEVALT VALMINUD

ARENDUSPROJEKTIDEST

Tahkuranna vallas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni valdkonnas varem väljatöötatud

arendusprojektideks on:

―Tahkuranna valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava‖ AS Entec 2002.a,

―Tahkuranna valla keskasulate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimise

eelprojekt ja tasuvusuuringud‖ OÜ Projektkeskus, 2003.a,

―Tahkuranna valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava. Muudatused

2007.a‖ Tahkuranna vald, 2007.a.

Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2009-

2021. AS Maves 2008

Tahkuranna valla külade vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamise ja

rekonstrueerimise eelprojekt, EA Reng AS 2010

Tahkuranna valla Võiste aleviku ja Tahkuranna küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide

ehitamise ja rekonsrueerimise eelprojekt, Projektkeskus OÜ 2012

Vallas väljatöötatud vee- ja kanalisatsioonivarustuse arendusprojektide alusel on aastatel

2002 – 2012 ühisvee ja –kanalisatsiooni valdkonnas teostatud tööd:

Tabel 6-1 Aastatel 2002 – 2012 ühisvee ja –kanalisatsiooni valdkonnas teostatud tööd

Projekti nimetus Projektist saadav efekt

ja/või teostaja

Teosta-

mise aeg

Fond,

programm

1 Uulu ja Võiste BIO-50

renoveerimine

OÜ Halinga Energeetika 2001-2002

2 ÜVK arendamise kava AS Entec 2002

3 Tahkuranna valla keskasulate ühisveevärgi ja –kanalistasiooni

rekonstrueerimise ja

ehitusprojekti teostamine

Koostatud ÜVK eelprojektid, uuringud, hinnangulised

maksumused - OÜ

Projektkeskus; Võiste ja Uulu pumplate elektri ja automaatika

uuendamine ja Reiu reovee

ülepumpla võre - OÜ Halinga

Energeetika

2003 KIK keskkonna-

programm,

2003

4 Võiste ja Uulu reovee

ülepumplate rekonstrueerimine

Täielikult uute plastist

komplekspumplate

paigaldamine, OÜ Halinga Energeetika

2003

5 Reiu vana puurkaevu

tamponeerimine

NL ajal rajatud amortiseerunud

ja halva veekvaliteediga

puurkaev

2004

6 Reiu (Suksumetsa) puurkaevu, Suksumetsa eramurajooni 2004


TMT Pro OÜ 2013

63

pumbamaja, veetorustiku ehitus veevõrk, TÜ Puur, OÜ Vesoka, OÜ Halinga Energeetika

7 Võiste veetorustiku

rekonstrueerimine, rauaärastuse seadme

paigaldamine puurkaevu,

puurkaevude

rekonstrueerimine

Veevõrgu ringistamine,

nõuetele vastava veekvaliteedi tagamine, uut veetorustiku

paigaldati 1600 m. OÜ Halinga

Energeetika

2004-2005

8 Reiu (Tõllapulga) puurkaevu,

pumbamaja ehitus

TU Puur, AS Varje, OÜ

Halinga Energeetika

2004-2005

9 Võiste (Sadama tn) korrusmajade veetrassi osaline

rekonstrueerimine

Lekete vähendamine, OÜ Vesoka

2005

10 Kulla tee ülepumpla ja

filterväljaku ehitus

OÜ Hüdromel 2005-2006

11 Uulu veetorustiku

rekonstrueerimine ja uue

torustiku rajamine 2053 m

OÜ Kalnin 2005-2006 KIK

keskkonna-

programm,

2005

12 Ponimetsa eramurajooni

kanalisatsioonitrass ja ülepumpla

(ehitus)

OÜ Hüdromel 2006

13 Reiu (Tõllapulga) veevõrgu ja kanalisatsiooni ehitus

OÜ Hüdromel 2006

14 Võiste aleviku veetorustiku

rekonstrueerimine 2835 m ulatuses

Veevõrgu ringistamine,

nõuetele vastava veekvaliteedi tagamine, aleviku veetorustiku

rekonstrueerimine 2835 m

ulatus, OÜ Kalnin

2006-2007 KIK

keskkonna-programm,

2006

15 Reiu külas Nõmmetee veevõrgu ja kanalisatsiooni ehitus

OÜ Vändra MP 2007

16 Laadi külasse ühiskanalisatsiooni

rajamine, kanalisatsiooni ühendamine Uulu

ühiskanalisatsiooniga (Rooli 1 ja

2) OÜ Hüdromel

OÜ Hüdromel 2007 -

2008

17 Uulu keskasula veetorustiku

rekonstrueerimine

Uulu külasse veetorustiku

rajamine ja ühendamine

ühisveevärgiga (Rooli 1 ja 2)

OÜ Hüdromel

2007 -

2008

KIK

keskkonna-

programm

2006

18 Tahkuranna valla

ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooni arendamise

kava aastateks 2009-2021

AS Maves 2008

19 Pärnu linna Kalevi pst vee- ja

kanalisatsioonitorustike ehitus

AS Pärnu Vesi 2008-2009

20 Uulu keskasula veetorustiku

rekonstrueerimine (III etapp) Puruküla suunal

Uulu-Puruküla veetorustiku

rajamine, OÜ Hüdromel

2009 KIK

keskkonna-programm,

maakondlik

2008

21 Joogiveetöötlusseadmete (rauafiltrisüsteemi) paigaldamine

AS Schöttli Keskkonnatehnika 2009 KIK keskkonna-


TMT Pro OÜ 2013

64

koos reoveesüsteemiga ksumetsa puurkaev-pumplale

programm, maakondlik

2008

22 Joogiveetöötlusseadmete – rauafiltrisüsteemi paigaldamine

koos reoveesüsteemiga Reiu

puurkaev-pumplale

OÜ Halinga Energeetika 2010 KIK keskkonna-

programm,

maakondlik

2009

23 Tahkuranna valla Võiste aleviku

Sadama tänava

kanalisatsioonitorustike ja reoveepumpla rajamine

Võiste aleviku Sadama tänava

kanalisatsioonitrassi rajamine ja

ühendamine reoveepumplaga, OÜ Hüdromel

2010 -2011 KIK

keskkonna-

programm, maakondlik

2010

24 Tahkuranna valla kahe küla

ühisveevärgi rekonstrueerimine ja ühiskanalisatsiooni rajamine

Projekt - Pärnu EKE Projekt

AS

Projekti ekspertiis - Ramboll

Eesti AS

Ehitus AS Viimsi Keevitus/

AS Terrat

Omanikujärelvalve - AS Pöyry

Entec

2010 -2011 KIK

keskkonna-programm

2010

6.3 VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI

ARENDUSETTEPANEKUD NING

ARENDUSETTEPANEKUTE ORIENTEERUVAD

MAKSUMUSED

Arendusettepanekutes on arvestatud olemasoleva olukorraga, täheldatud probleemidega

ning üldiste ÜVK arendamise põhimõtetega. Projektid hõlmavad Tahkuranna valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkondasid Reiu, Uulu-Laadi, Võiste, ning Tahkuranna

asulates, mis on sätestatud käesoleva arendamise kavaga.

Arendusprojektide teostamise ajalisel planeerimisel on arvestatud nende prioriteetsusega

ning teostamiseks vajalike vahendite olemasoluga või nende saamise võimalikkusega.

Veevarustuse ja kanalisatsiooni probleemide, investeeringute vajaduste ja nende

realiseerimise võimalike alternatiivide väljaselgitamisel on arvestatud:

● Tarbimisprojektsioonidega – praeguse hetke ja tuleviku vee- ja

kanalisatsioonitarbijate arvust ning iseloomust;

● Tehniliste aspektidega – lähtutud ÜVK rajatiste hetkeseisundist ja edaspidistest

vajadustest;

● Keskkonnamõjudega – arvestatud, mis meetmed tagavad keskkonnaseisundi

säilimise ja/või paranemise;

● Majanduslike aspektidega – leitud arendatavate investeeringuprojektide prioriteedid

ning välja töötatud optimaalne investeeringute jaotumine nii vee- kui

kanalisatsioonirajatiste arendamiseks lühi- ja pikaajalises programmis.


TMT Pro OÜ 2013

65

Peamiseks piiravaks asjaoluks on vajalike rahaliste omavahendite piiratus. Lisaks piiratud

omafinantseerimise võimele on projektide järjestamisel võetud arvesse alljärgnevad

prioriteedid:

Tabel 6-2 Projektide järjestamine prioriteetide alusel

Jrk. Prioriteet Nõuded Märkused 1 Puhas, tervislik ning

nõuetele vastav

joogivesi ühisveevärgis

EL joogiveedirektiiv

(80/778/EMÜ, 98/83/EÜ) ja

sotsiaalministri 31. juuli 2001.

a. määrusega nr 82 kehtestatud ―Joogivee

kvaliteedi- ja

kontrollinõuded ning analüüsimeetodid‖

Joogivee kvaliteet ei vasta

nõuetele Uulu-Laadi külas,

lubatud norme ületatakse

valdavalt raua-,

ammooniumi-ioonide ja

väävelvesiniku osas.

2 Põhjavee kaitse

lekkivate

kanalisatsioonitorustike

mõjupiirkonnas

Asulareovee direktiiv

(91/271/EMÜ)

Oht põhjaveele lekkivate

kanalisatsioonitorude poolt

on esmajoones Võiste

alevikus ja Uulu-Laadi

ning Reiu külades.

3 Reoveepuhasti

hüdraulilise koormuse

vähendamine.

ÜVK-süsteemi

efektiivne majandamine

Majanduslik huvi ning riskide vähenda-

mine keskkonnareostusetekkimiseks.

Eesmärk vähendada sademe-, drenaaži- ja

infiltratsioonivee suurt osakaalu, mis

pumbatakse ühiskanalisatsiooni kaudu

Pärnu linna reoveepuhastisse

Vajalik amortiseerunud

kanalisatsioonivõrgu ja –

kaevude väljavahetamine

Uulu külas ning Võiste

alevikus

5 Puhta ja tervisliku ning

nõuetele vastava joogivee kindlustamine

kõikidele elanikele

Tsentraalse kanalisat-

siooni väljaehitamine,

mis kindlustaks reovee

loodusesse sattumise

minimiseerimise läbi

lekkivate reoveemahu-

tite või pahatahtliku

reovee loodusesse

juhtimise.

EL joogiveedirektiivi

(80/778/EMÜ, 98/83/EÜ). Asulareovee direktiiv (91/271/EMÜ).

Tsentraalsed vee- ja kanalisatsioonisüs-

teemid peaksid olema välja ehitatud

hiljemalt 2010. aasta lõpuks.

6 Tuletõrjevee ning

veevõrgu tõrgeteta opereerimise

kindlustamine

Päästeameti nõuded Täidetud vaid osaliselt

olemasolevate mahutite ja looduslike veevõtukohtade

näol.

7 Nõuetele vastav reovee

puhastamine

Asulareovee direktiiv

(91/271/EMÜ)

Uulu, Pihla ja Võiste ja

biopuhasti rekonstrueeri-

mine. Reiu II Kulla tee uue

reoveepuhasti ehitamine.

Reiu keskuse piirkonna

reovesi suunatakse

puhastamiseks Pärnu

linna reoveepuhastisse.

Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengusuundadeks on:

- olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste renoveerimine. Selle

tulemusena oleks tagatud säästlik põhjavee ressursside kasutamine, paraneks

ühisveevõrgust tarbitava joogivee kvaliteet ja loodusesse juhitava heitvee puhtusaste

ning likvideeruks põhjavee ja pinnavee reostamine olmereoveega,


TMT Pro OÜ 2013

66

- ühisvee jaotusvõrkude ringistamine, mille tulemusena paraneb nii joogivee kui ka

teenuse osutamise kvaliteet,

- ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga asulates vee- ja kanalisatsioonihaaratuse

laiendamine,

- reoveekogumisaladel formeeruva reovee kanaliseerimise ja puhastamise kindlustamine.

A. Ühisveevärgi renoveerimine ja laiendamine Veekadude vähendamise ja eelpool mainitud probleemidest tulenevalt on valla

ühisveevärgiga asulate arendamiseks vajalikud meetmed järgnevad: 1. Ühisveevärgi laiendamine

Mõningane osa ühisveevärgiga asulate elanikkonnast ei ole varustatud ühisveevõrguga,

reeglina on nendeks osadeks asulate servaaladel paiknevad majapidamised. Otstarbekas on

asulate servaaladel paiknevad majapidamised ühendada ühisveevärgiga. Samuti on

olemasolevad ühisvee jaotusvõrgud rajatud hargvõrkudena. Pakutava teenuse kvaliteedi

(veekvaliteedi) parandamise eesmärgil on otstarbeks vee jaotusvõrgud ringistada. Omal

ajal rajatud veetorustikud läbivad erakinnistuid, probleemiks on avariitööde teostamine

erakinnistutel paiknevate torustike puhul. Rajatavad ja renoveeritavad veetorustikud

peaksid paiknema transpordimaal.

VÕISTE ALEVIK – ühisvee jaotusvõrgustikuga on kindlustamata aleviku lõunaosas

paiknev eramutepiirkond. Samuti on otstarbekas aleviku ühisveevõrguga ühendada

Tahkuranna Algkool, külakeskus Tahku Tare ja Tahkuranna küla 8 lõunapoolset kinnistut.

Aleviku ühisveevärgi laiendamise ettepanekutena nähakse ette:

Tahkuranna Algkooli veevõrgu ühendamine aleviku veevõrguga. Veetorustik

pikkusega ca 500 m rajatakse paralleelselt Pärnu-Ikla mnt-ga Sadama tn-st kuni

Algkoolini (Vt lisa 2)

Külakeskuse Tahku Tare veevõrgu ühendamine aleviku veevõrguga. Veetorustik

pikkusega ca 600 m rajatakse paralleelselt Pärnu – Ikla mnt-ga Sadama tn-st mööda

Mäe tänavat kuni külakeskuseni.

Tahkuranna küla 8 lõunapoolse kinnistu ühendamine aleviku veevõrguga. Veetorustik

pikkusega ca 1500 m rajatakse Tahkuranna Algkooli veevõrgust paralleelselt Pärnu –

Ikla mnt-ga Linnuteeni ja sealt edasi Linnu, Ermiste, Jõe, Lülle-Juhani, Roo, Ületee,

Järve ja Agasilla kinnistuteni.

Veetorustik rajatakse mööda Allika tn-t aiandist kuni tänava põhjapoolseimate

majadeni, rajatava veetorustiku pikkus on ca 350 m,

Veetorustikud rajatakse aleviku lõunaosa tänavatele so Pikk tänava lõunaossa, Jaagu,

Vaariku, Maru Aava ja Liiva tänavatele, rajatava veetorustiku pikkus orienteeruv on 3

400 m.

Aleviku veevõrgu haaratuse laiendamisega vajab rajamist ca 6 350 m uut veetorustikku.

UULU-LAADI-LEPAKÜLA KÜLADE – ühisveevõrku laiendatakse eramutega

hoonestatud külade äärealadele, ühendades küla ühisveevärgiga ka Laadi ja Lepaküla

uusarenduse piirkonnad. Külade ühisveevärgi laiendamise ettepanekutena nähakse ette:

Veevõrgu haaratuse laiendamine Lepaküla suunas, eesmärgiga ühendada Tapamaja

puurkaevu veevõrk Uulu küla ühisveevõrguga. Veetorustik pikkusega ca 1600 m

rajatakse paralleelselt Uulu-Soometsa teega. Veevõrgu rajamisega kindlustatakse

teeäärde jäävate eramute ühinemise võimalus ühisveevõrguga,

Veevõrgu haaratuse laiendamine eesmärgiga ühendada Tammiku puurkaev küla

ühisveevõrguga. Rajatava torustiku pikkuseks on ca 375 m,


TMT Pro OÜ 2013

67

Veevõrgu haaratuse laiendamine eesmärgiga ühendada küla ühisveevõrk Männituka ja

Pihla elamurajooni veevõrguga. Rajatava torustiku pikkuseks on ca 2100 m,

Külade ühisveevõrgu laiendamisega rajatakse ca 4100 m ulatuses uusi veevõrgu torustikke.

REIU KÜLA – ühisveevõrgu laiendamise eesmärgil on kavas rajada uusi veevõrgu

torustikke ligikaudu 1100 m ulatuses Tõllapulga piirkonnas ühisveevõrgu ringistamiseks.

Küla ühisveevõrgu haaratuse laiendamise ettepanekuna nähakse ette:

Veetorustikega varustatakse Reiujõe ja Reiusilla suvilad, mida on hakatud ümber

ehitama püsielamuteks. Reiujõe piirkonda rajatavate veetorustike pikkuseks on ca 1100

m.

Lottemaa ühisveevärgi võimalik liitmine Reiu või Reiu II ühisveevürgiga.

TAHKURANNA KÜLA – tiheasustatud osa suvilaid on hakatud ümber ehitama

püsielamuteks ning piirkonda hakkab kujunema püsielanikkond. Suvilate rajamiseks

määratud kruntide väiksusest tingituna puudub võimalus püsielamute veevarustuse

rajamine individuaalpuurkaevude baasil. Piirkonnas on olemas puurkaev ja nn

ühisveevärk, kuid see ei kuulu vallale ega Vesoka OÜ-le. Seetõttu ei käsitleta antud ala

ÜVK arengut ka investeeringuprogrammidena. Ühisveevärki opereerivad kohalikud MTÜ-

d, kellele need ka kuuluvad. Pikemas perspektiivis on otstarbekas piirkonda kavandada ja

rajada ühisveevärk. Küla ühisveevärgi arendamise ettepanekuna nähakse ette:

Tahkuranna ja Tahkumere puurkaevude rekonstrueerimine.

Ühisveevärgi arendamiseks eesmärgil rajatakse veetorustikke ca 2200 m ulatuses.

Tahkuranna küla 8 lõunapoolse kinnistu ühendamine Võiste aleviku veevõrguga.

Veetorustik pikkusega ca 1 500 m rajatakse Tahkuranna Algkooli veevõrgust

paralleelselt Pärnu – Ikla mnt-ga Linnuteeni ja sealt edasi Linnu, Ermiste, Jõe, Lülle-

Juhani, Roo, Ületee, Järve ja Agasilla kinnistuteni (vt ka Võiste alevik).

Ühisveevärgi arendamiseks eesmärgil rajatakse veetorustikke ca 3 700 m ulatuses

2. Ühisveevärgi renoveerimine

Suur osa Tahkuranna valla ühisveevõrgu rajatistest on ehitatud kuni 40 aastat tagasi.

Tingituna omaaegsest ehituskvaliteedist, projekteerimisel ja rajamisel perspektiivvajadusi

silmas pidades, aga samuti vahepealsete investeeringute puudumist veevõrgu rajatiste

korrastamiseks, on puurkaev-pumplad ning veetorustikud suures osas amortiseerunud ja

vajavad renoveerimist.

VÕISTE ALEVIK – ühisvee jaotusvõrkudest ca 2200 m on rajatud enam kui 20 aastat

tagasi kasutades malm- ja plasttoru. Arvestades omaaegset materjali ja veetorustike

ehitamise kvaliteeti on ühisveevõrgu malm- ja plasttorustikud halvas olukorras – ülemäära

suur veekadu veetorustikest, veetorustike üledimensioneeritus.

Aleviku ühisvee jaotusvõrgu renoveerimise ettepanekud on:

Sadama ja Ringi tänavate veetorustiku rekonstrueerimine – renoveeritava lõigu pikkus

on 455 m,

Aiandi puurkaevust Mäe tänavani kulgeva torustiku likvideerimine ja uue veetorustiku

rajamine Allika tänavalt paralleelselt Sadama tänavaga Mäe tänavani. Rajatava

veetorustiku pikkuseks on ca 450 m,

Mäe tänava veetorustiku rekonstrueerimine – renoveeritava torustikulõigu pikkuseks

on ca 800 m


TMT Pro OÜ 2013

68

Aleviku amortiseerunud veevõrgu välistorustikke vahetatakse välja plastmaterjalist

torustike vastu 1700 m ulatuses.

Alevikus on vaja töökorda seada ka tuletõrje veevõtukohad. Esmajärjekorras on

otstarbekas renoveerida ja kasutusele võtta Sadama tn 12 (lasteaia), Allika tn 2 ja

Riia mnt 9 ja Käärdi tn (töökoja) tuletõrje veevõtu reservuaarid.

UULU KÜLA – Olemasolevad veetorud on suuremas osas renoveeritud.

renoveerimise ettepanekud on:

Veepuhastusseadme (rauaärastusfiltri) paigaldamine Õunaaia puurkaevule,

Külas on vaja töökorda seada ka tuletõrje veevõtukohad. Esmajärjekorras on vaja

renoveerida ja kasutusele võtta tiheasustatud piirkonnas paiknevad tuletõrje veevõtu kohad

või reservuaarid:

Veereservuaar Uulu Põhikooli juures,

Veereservuaar Uulu töökoja territooriumil,

Pinnavee veevõtukoht Ura jõest Kultuuri- ja spordikeskuse juures.

REIU KÜLA – olemasolevad veetorud on renoveeritud.

B. Ühisveevärgi laiendamise ja renoveerimise üldine metoodika

Ühisvee jaotusvõrkude renoveerimisel ja rajamisel kasutatakse kaasaegset veevõrgu

armatuuri, s.o plasttorusid ja kuulkraaniga siibreid. Kuna olemasolevad jaotusvõrgu

torustikud on reeglina ülemäära suurte läbimõõtudega, on võimalik renoveerimisel

kasutada uue veetoru sissetõmbamise meetodit. Kindlasti peaks ühisveevõrgu süsteemide

või nende osade renoveerimisele ja laiendamisele eelnema projekt, mille käigus veevõrgu

süsteem mõõdistatakse ning sellest tulenevalt esitatakse renoveerimise lahendus

Uute veevõrkude rajamisele väikekülades peaks eelnema elanikkonna vajaduste

selgitamine, s.o oluline on teada, kas inimesed on ühisveevõrguga liitumisest huvitatud.

Huvitatuse puudumise korral veevõrgu laiendustööd külades on ebaotstarbekad.

Uued ja renoveeritavad veetorustikud on kavas rajada olenevalt tingimustest ja otstarbest:

kas Upoten PEH, PELM, Uponyl PVC või mõne teise firma analoogsetest torudest.

Veetorustikele paigaldatakse majaühendusotsikud (sadul, PELM toru DN 25 3-5 m,

peakraan DN25, splindipikendus, kape). Veetorustike sõlmpunktid varustatakse siibritega

(kas kummisiibrid või maakraanid PN16, maa-alused koos splindipikenduse ja kapega või

PA-VE siibrikaev PE plastist, malmluuk 40T, roostevabade kolmikute, nelikute ja

kummikiilsiibritega).

Ühisveevõrgu renoveerimise tulemusena paraneb tarbitava vee kvaliteet, tekib veeavariide

korral võimalus süsteemist välja lülitada vaid remonditav lõik, mitte aga terve asula

ühisveevärgi süsteem.

C. Ühiskanalisatsiooni laiendamine ja renoveerimine


TMT Pro OÜ 2013

69

Tahkuranna valla ühiskanalisatsiooni rajatistega seotud olulisemad probleemid on:

a. kanalisatsioonivarustuse ja/või reovee kogumisrajatiste puudumine ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooniga asulate servaaladel ja/või piiritletud reoveekogumise aladel,

b. amortiseerunud (äravajunud ja ummistuvad, lekkivad) kanalisatsioonitorustikud.

1. Ühiskanalisatsiooni laiendamine

Kanalisatsioonivarustusega asulates on eramud või eramute grupid, milledel puudub

võimalus ühineda asula kanalisatsioonivõrguga. Neis eramutes formeeruv reovesi

kogutakse reeglina kogumiskaevudesse, millede veepidavus on aga kaheldav.

Alljärgnevalt esitatakse ettepanekud asulate ühiskanalisatsioonide laiendamiseks:

VÕISTE ALEVIK – ühiskanalisatsioon haaratust on otstarbekas laiendada ja arendada

eelkõige aleviku tiheasustatud keskosas. Aleviku kanalisatsioonisüsteemi haaratuse

laiendusena on kavas:

Rajada isevoolset kanalisatsioonivõrku läbimõõdus De160 kokku ligikaudu 4530

m;

Rajada isevoolset kanalisatsioonivõrku läbimõõdus De200 ligikaudu 170 m;

Rajada täiendavalt kolm uut kompaktreoveepumplat: Matsi, Savi ja Allika tn

piirkonda (vt lisa 2) ning

Rajada ligikaudu 1290 m kanalisatsiooni survetorustikku.

Töömahud on ligikaudu järgnevad:

kanalisatsioonitorustik pikkusega ca 430 m rajatakse Kivi tn-le,

kanalisatsioonitorustik pikkusega ca 650 m rajatakse Käärdi tn-le,

kanalisatsioonitorustik pikkusega ca 500 m rajatakse Savi ja Ranna tn-tele,

kanalisatsioonitorustik pikkusega ca 600 m rajatakse Lepa tn-le,

kanalisatsioonitorustik pikkusega ca 450 m rajatakse Pikk tn-le,

kanalisatsioonitorustik pikkusega ca 500 m rajatakse Allika tn-le

kanalisatsioonitorustik pikkusega ca 650 m rajatakse Pinda tn-le,

kanalisatsioonitorustik pikkusega ca 550 m rajatakse Matsi tn-le,

kanalisatsioonitorustik pikkusega ca 250 m rajatakse Kaare tn-le

kanalisatsioonitorustik pikkusega ca 120 m rajatakse Jaagu tn-le

Lisaks on vajalik rekonstrueerida (või pigem asendada) olemasolev reoveepuhasti BIO-50.

UULU ja LAADI KÜLA – ühiskanalisatsiooni laiendamise käigus on vaja

kanalisatsiooniga kindlustada keskasula hoonestus [näit tööstusala piirkond, kauplus-

söökla], misjärel on otstarbekas laiendada kanalisatsioonihaaratust Laadi ja Lepaküla

suunas. Uulu ühiskanalisatsiooni laienduse ettepanekuteks on:

ühiskanalisatsiooni torustikega varustatakse Uulu tööstusala ja Õunaaia puurkaevu

lähiümbruse eramud. Kanalisatsioonihaaratuse laiendamise käigus rajatakse ca 1500 m

kanalisatsioonitorustikke,

ühiskanalisatsiooni torustikega varustatakse Uulu-Laadi tee ja küla reoveepuhasti vahel

paiknevad Ura jõe vasakkalda elamud (Puruküla suunal) ning Laadi tee 2 ja 4

kinnistud. Kanalisatsioonihaaratuse laiendamise käigus rajatakse ca 390 m

kanalisatsioonitorustikke.


TMT Pro OÜ 2013

70

Nõmmiku II ja Kirsisalu planeeringute ala. Kanalisatsioonihaaratuse laiendamise

käigus rajatakse ca 500 m kanalisatsioonitorustikke ja kaks ülepumplat.

Küla ühiskanalisatsiooni haaratuse laiendamise käigus on kavas rajada uusi torustikke ca

2390 m ulatuses ja kaks ülepumplat.

REIU KÜLA – ühiskanalisatsiooni laiendamise käigus vajab kanalisatsiooniga

kindlustamist endised suvilakooperatiivid Reiu jõe ja Reiusilla. Suvilateala varustamiseks

ühiskanalisatsiooniga rajatakse ca 1000 m ulatuses uusi torustikke. Ühiskanalisatsiooni

laiendamise ettepanekutena nähakse ette:

Reiu tee suvilatepiirkonna varustamine kanalisatsioonitorustikega. Rajatavate torustike

pikkuseks on ca 500 m,

Reiujõe suvilatepiirkonna varustamine kanalisatsioonitorustikega. Rajatavate torustike

pikkuseks on ca 620 m.

Suksumetsa elamupiirkonna ühiskanalisatsioonivõrgustiku rajamine. Ülepumpla ja

kanalisatsioonitorustku ca 1000 m rajamine.

Lottemaa ühiskanalisatsioonisüsteemide võimalik ühendamine Reiu

ühiskanalisatsiooniga, eesmärgiga juhtida reovesi Pärnu linnavõrku. Antud

survetorustiku pikkuseks ühinemaks Reiu-Pärnu magistraaliga kujuneb ligikaudu 2515

m.

Küla ühiskanalisatsiooni haaratuse laiendamise käigus on kavas rajada uusi lokaalseid

torustikke ca 2000 m ulatuses ja 2 ülepumplat.

TAHKURANNA KÜLA – suvilatega asustatud piirkonnas on suvilaid hakatud ümber

ehitama püsielamuteks ning käsitletav osa külast on määratletud kui reoveekogumisala

(suurusega 12 ha ja reostuskoormusega 130 ie ehk 10,83 ie/ha. KKM määruse

―Reoveekogumise alade määramise kriteeriumid‖ alusel peab KOV põhjavee kaitseks

tagama reovee kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks

reoveepuhastisse ja heitvee juhtimiseks suublasse.

Tuginevalt eelnevale:

rajatakse küla tiheasustatud piirkonda kanalisatsioonitorustikud – rajatavate

torustike orienteeruv pikkus on 2100 m,

kanalisatsiooniga kogutava reovee puhastamiseks rajatakse reoveepuhasti (vt lk 11

ja 71).

Küla ühiskanalisatsiooni haaratuse laiendamise käigus on kavas rajada uusi torustikke ca

2100 m ulatuses ja reoveepuhasti.

2. Ühiskanalisatsiooni renoveerimine

Valla ühiskanalisatsiooni rajatised on ehitatud eelmise sajandi 70-ndatel aastatel. Tingituna

omaaegsest ehituskvaliteedist (torustiku ja kaevud mitte veetihedad, isevoolsete torustike

negatiivsed langud) on kanalisatsioonitorustikud suures osas amortiseerunud, mistõttu

vajavad renoveerimist.

VÕISTE ALEVIK – renoveerimist vajab kogu aleviku kanalisatsioonitorustik, mille

pikkus on 500 m.


TMT Pro OÜ 2013

71

UULU KÜLA – renoveerimist vajab küla tiheasustatud keskosa kuni 40 aastat tagasi

ehitatud kanalisatsioonitorustik ca 2100 m ulatuses. Renoveerimise käigus renoveeritakse

Uulu reoveepumpla, Spordihoone reoveepumpla ja rajatakse Kooli reoveepumpla

REIU KÜLA – halvas seisukorras on Reiut Pärnu linnaga ühendav ca 3,5 km pikkune

kanalisatsiooni survetorustik, mis vajab renoveerimist.

Reiu II piirkonna reovee puhastamise ja ärajuhtimise kvaliteedi prandamiseks, on vajalik

Kulla biopuhasti rekonstrueerimine (uue puhasti rajamine selleks väljavalitud kohta mere

ääres).

D. Reoveepuhastite rekonstrueerimine ja/või rajamine Võiste alevikus ühiskanalisatsiooniga kogutav reovesi puhastatakse reoveepuhastis BIO-

50, Uulu külas ühiskanalisatsiooniga kogutav reovesi puhastatakse reoveepuhastis BIO-

50+BIO-25. Reiu külas ühiskanalisatsiooni kogutav reovesi suunatakse Pärnu linna

ühiskanalisatsiooni, v.a küla läänepoolse osa uusarendused, millede reovesi puhastatakse

Kulla tee reoveepuhastis (septik+pinnasefilter).

Käesolev ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava näeb ette:

VÕISTE ALEVIK – reoveepuhasti BIO-50 asendamist uue kaasaegse reoveepuhasti vastu.

Aleviku reoveepuhastuse arenduse ettepanekuks on:

vana aktiivmudapuhasti asendamine uue aktiivmudapuhastiga reoveepuhasti vastu. Uue

reoveepuhasti projektvõimsuseks oleks kuni 65 m3/d reostuskoormusega 39 kg

BHT7/d. Väljapakutavaks uueks reoveepuhastiks oleks BIOCLERE tüüpi puhasti AS

Fixtec´lt või analoog mõnelt teiselt firmalt või eriprojekti järgi projekteeritud

väikepuhasti.

UULU KÜLA – reoveepuhasti BIO-50+BIO-25 asendamist uue kaasaegse reoveepuhasti

vastu. Küla reoveepuhastuse arenduse ettepanekuks on:

Uulu külla purgimissõlme rajamine;

vana aktiivmudapuhasti asendamine uue aktiivmudapuhastiga. Uue reoveepuhasti

projektvõimsuseks oleks kuni 65 m3/d reostuskoormusega 39 kg BHT7/d.

Väljapakutavaks uueks reoveepuhastiks oleks BIOCLERE tüüpi puhasti AS Fixtec´lt

või analoog mõnelt teiselt firmalt või eriprojekti jätgi projekteeritud väikepuhasti.

TAHKURANNA KÜLA – küla suvilatepiirkonnas formeeruva ja tsentraalselt kogutava

reovee puhastamiseks rajatakse kaasaegne reoveepuhasti. Küla reoveepuhastuse arenduse

ettepanekuks on:

● rajatakse uus reoveepuhasti. Uue reoveepuhasti projektvõimsuseks oleks kuni 12 m3/d

reostuskoormusega 7,2 kg BHT7/d. Väljapakutavaks uueks reoveepuhastiks oleks

BIOCLERE tüüpi puhasti AS Fixtec´lt või analoog mõnelt teiselt firmalt.

Tahkuranna küla suvilatepiirkonna ja mereranna vaheline ala, kuhu sobiks paiknema

reoveepuhasti, on üleujutuse ohtlik piirkond. Sellest tuginevalt vajab reoveepuhasti alune

maapind täitmist

REIU II KÜLA


TMT Pro OÜ 2013

72

Et reovee puhastamine ja ärajuhtimine oleks efektiivsem ja intensiivsem (eriti elanike arvu

lisandudes), on Reiu II külas vajalik Kulla elamurajoonis oleva reoveepuhasti

rekonstrueerimine, asendades olemasoleva uue aktiivmudapuhastiga.

Alternatiivvariandiks tuleb kaaluda olemasoleva Reiu survetorustiku pikendamist kuni

Reiu II piirkonna elamurajoonini. Samas on Reiu II elanike arv väike ning seetõttu kuluka

torustiku pikendamine sinnani majanduslikult äärmiselt küsitav. Tänapäevased kompaktsed

annusreoveepuhastid on oluliselt odavamad.

Ühiskanalisatiooni rajamise ja rekonstrueerimise üldine metoodika

Uued rajatavad kanalisatsioonitorustikud on kavas ehitada olenevalt tingimustest ja

otstarbest: isevoolne kanalisatsiooni osa Uponal PVC, Uponal Ultra PVC, Wavin Ultra

PVC või analoogsetest mõne teise firma PVC torudest ning survekanalisatsioon Uponyl

PVC, Upoten PEH või mõne teise firma analoogsete omadustega torudest. Vaatluskaevud

on reguleeritava kõrgusega teleskoopsed PVC plastkaevud (Uponor või analoogsed)

läbimõõdus DN 500 ning varustatud malmluukidega, kandevõimega (enamjuhul) 40 T.

Reovee ülepumplate paigaldamise ja/või renoveerimise vajalikkuse korral on kavas

kasutada kahe pumbaga kompaktseid tehases valmistatud ja komplekteeritavaid plastist

või klaasplastist reoveepumplaid. Reoveepumplate paigaldamise vajaduse tingivad

maapinna reljeef, rajatavate torustike pikkused.

Kõigisse rajatavatesse ja rekonstrueeritavatesse reoveepumplatesse tuleb paigaldada kaks

kordamööda režiimil töötavat ja nivooanduritelt käivituvat pumpa.

Reoveepumplad tuleb varustada uute elektri- ja automaatikakilpidega, pumplatel peavad

olema kohapealsed on-line vooluhulgamõõturid, tasemenäidikud, regulaatorid ja

häireedastussüsteemid rikete ja häirete edastamiseks operaatori SMS-le.

Renoveerimise meetodeid on mitmeid (kaeve-, mittekaeve meetod). Meetodi valik sõltub

otseselt renoveeritava kanalisatsioonilõigu seisukorrast, mis tehakse kindlaks torustike TV-

vaatlusega. Arendamise kava autorid on seisukohal, et renoveerimisel peaks eelistama

võimalusel mittekaeve meetodit (s.o PEH materjalist torude sissetõmbamist vanadesse

torudesse või INSITUFORM meetodit nn. "sukameetodil"). Sellega välistatakse torustike

lahtikaevamisega seotud lisakulutusi, s.o kaeviste kindlustamine, asfaltkatte taastamine,

tänavate sulgemine liikluseks.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni renoveerimisele ja laiendamisele, reoveepuhastite

rekonstrueerimisele ja/või rajamisele peavad eelnema arendatavate või renoveeritavate

piirkondade geodeetilised mõõdistused ning olemasolevate tehnovõrkude joonised, millede

alusel töötatakse välja arendatavate või renoveeritavate vee- ja kanalisatsioonivõrkude

tehnilised lahendused.

6.3.1 Tahkuranna ÜVK arendusprojektide väljatöötamine ja

järjestamine aastateks 2013-2025

NB! Inevsteeringu- ja arendusprogrammide realiseerimise perioodide väljatöötamisel

oleme lähtunud Tahkuranna valla ja Vee-ettevõtte Vesoka OÜ reaalsetest

omafinantseeringu katteallikatest. Võiste, Reiu, Reiu II asumites ja Pihla elamurajoonis on

olemas töötavad veetöötlusseadmed, seevastu Uulu küla peamisel puurkaevul – Õunaaia


TMT Pro OÜ 2013

73

puurkaevul vajab veetöötlusseade väljaehitamist esimeses järjekorras. Võiste aleviku

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamisel lähtusime valla ja Vesoka OÜ

ettepabnekutest ja asjaolust, et reoveepuhasti rekonstrueerimine/asendamine ei ole

jätkusuutlik enne vajalike ühiskanalisatsioonivõrkude väljaehitamist ja tarbijatele

liitumisvõimaluste kindlustamist. Samal ajal on majanduslikult põhjendatum ehitada

ühisveevõrgu ja –kanalisatsioonitorustikud välja ühtsel perioodil.

Eelneva põhjal on Konsultant jaganud ÜVK investeeringuprojektid kolme etappi:

Lühiajaline programm: 2013-2015 Uulu küla Õunaaia puurkaevpumpla

rekonstrueerimine ja rauaeraldusseadmete paigaldamine; Uulu küla

ühiskanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine ja osaline laiendamine; Reiu

keskasula reovee peapumpla rekonstrueerimine; Reiu keskuse ja Pärnu

ühiskanalisatsiooni vahelise survetorustiku renoveerimine ligikaudu 3850 m

ulatuses.

Keskpikk programm: 2016-2020 Uulu reoveepuhasti rekonstrueerimine

(asendamine); Reiu küla Posti tee piirkonna (Reiu II, tuntud ka Suksumetsa

piirkonnana) kanalisatsioonivõrgu laiendamine; uue reoveepuhasti rajamine koos

vajaliku pumpla ja survetorustikuga; Pihla elamurajooni reoveepuhasti

rekonstrueerimine ja täiendava reoveepumpla rajamine

Pikaajaline programm: 2021-2025 Võiste aleviku veevõrgu rekonstrueerimine ja

laiendamine; Võiste kanalisatsioonivõrgu rekonstrueermine ja laiendamine koos

vajalike reoveepumplate väljaehitamisega; Võiste reoveepuhasti rekonstrueerimine

(asendamine).

Projektid on väljatöötatud järgnvalt (vt ka lisa 2 plaanid-skeemid):

Projekti realiseerimise perioodid on ära toodud tabelis: 5.3.

Projekt A: Õunaaia puurkavpumpla rekonstrueerimine ja veetöötlusseadmete rajamine.

Projekt B: Uulu kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine ja laiendamie koos

reoveepumplate rekonstrueerimise ja ehitamisega.

Projekt C: Reiu küla keskasula reoveepumpa rekonstrueerimine ja Reiu ja Pärnu vahelise

survetorustiku rekonstrueerimine.

Projekt D: Uulu reoveepuhasti rekonstrueerimine.

Projekt E: Reiu II Posti tee elamupiirkonna kanalisastioonivõrgu väljaehitamine, uue

reoveepuhasti väljaehitamine Kulla teele koos reoveepumpla ja survetorustikuga või

ühendamine linna mineva survetorustikuga.

Projekt F: Pihla elamurajooni reoveepuhasti rekonstrueerimine ja reoveepumpla rajamine.

Projekt G: Võiste aleviku veevõrgu rajamine ja rekonstrueerimine:

Projekt H: Võiste aleviku ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine koos

reoveepumplate rajamise ja reoveepuhasti rekonstrueerimisega.

6.3.2 Investeeringuprojektide kirjeldused

6.3.2.1 Projekt A. Õunaaia puurkarvpumpla rekonstrueerimine ja

veetöötlusseadmete rajamine

Olemasolev Õunaaia puurkaevpumpla on renoveeritud, soojustatud ja kaetud väljastpoolt

profiilplekiga (sandvitš)(vt joonis 6-1).


TMT Pro OÜ 2013

74

Joonis 6-1 Õunaaia puurkaevpumpla välisilme

Joonis 6-2 Õunaaia puurkaevpumpla sisevaade (puurkaevu päis)

Hoone vajab sanitaarremonti seesmiselt ning lisaks veetöötlusseadmetele, õhukuivatit-

regulaatorit.

ÜVKA näeb ette veetöötlusseadmete paigaldamise olemasolevasse hoonesse.

Tabel 6-3 Õunaaia puurkaevu veekvaliteedi analüüsitulemused (2011-2013)

Nr Näitaja Ühik Määrus Nr 82 ja Õunaaia


TMT Pro OÜ 2013

75

98/83/EC. puurkaevpumpla proovivõtukraan

1 Värvus kraadi 5,0

2 Hägusus NTU 0,3

3 pH 6,5≤pH≤9,5 7,4

4 Ammoonium mg/l 0,50 0,120

7 Kloriidid mg/l 250 57,0

8 Sulfaadid mg/l 250 7,4

9 Raud µg/l 200 160

10 Permanganaatne hapendumus

mg/l O2 5,0 2,4

13 Elektrijuhtivus μS cm-1

20˚C

2500 595

Väävelvesinik mg/l 0,21

Tarbijale

mittevastuvõetav

24 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100

ml

0 0

25 Echerichia Coli PMÜ/100

ml

0 0

26 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml 100 0

*Märkus: ülenormatiivne näitaja

Nagu tabelist nähtub, analüüsitavas joogivees otseselt ülenormatiivsed näitajad puuduvad.

Samas annavad põhjust rauaeraldusfiltrite paigaldamiseks järgmised näitajad ja asjaolud:

Üldraua sisaldus puurkaevust võrku antavas vees on normatiivi lähedal: 0,16 mg/l

(lubatud 0,2 mg/l), mis joogivees ei pruugi sellisena säilida. Tänapäeval

soovitatakse joogiveekvaliteedi tagamiseks pumplatest võrkuantavas vees üldraua

maksimaalseks sisalduseks 0,05 mg/l;

Vees esineb märgatavas koguses väävelvesinikku. Viimane näitaja ei ole otseselt

kvantitatiivselt joogivees normeeritud, kuid ei ole oma lõhna ja muude

organoleptiliste omaduste poolest joogivees kaugeltki soovitav nähtus;

Pumplast võrkuantavas vees on ka suhteliselt oluline orgaanilise aine kogus

mõõdetuna permanganaatse hapnikutarbe ehk oksüdeeritavusena. Viimased kaks

näitajat, lisaks ammooniumi sisaldus 0,12 mg/l annab tunnistust, et vees esineb

teatud orgaanilise aine mõju.

Samas aitab rauaeraldusfilter parandada veekvaliteeti lisaks üldrauale ka (intensiivsema

aeratsiooni) korral ammooniumi, väävelvesiniku ja ka argaanika osas. Selleks tuleb jätta

vee filtreerimiskiirus madalaks – vahemikku mitte rohkem 7-10 m/h (tavaolukorras 7 m/h,

tipptarbimise ja uhtumise ajal 10 (12) m/h).

VTJ töö peab tagama üldraua sisalduseks <50 µg/l (<0,05 mg/l).

Tipptunni veetarbimiskoormuse arvutame vastavalt EVS 847-3:2003.

Uulu (Laadi) küla elanike arv täna ehk aastal 2012 on 549 inimest. Ühisveevärgiteenusega

on koos Laadi külaga ühendatud neist 476 (samas ei ole põhjust eeldada, et antud

situatsioon enne veetöötlusjaama keskmist kasutusiga: 10 aastat, muutuks) ning keskmine

ööpäevane veetootmine kokku moodustab tänasel päeval ligikaudu 50 m3/d.

Veetöötlusseadmete dimensioneerimise juures tuleb aga arvestada vähemalt lühiajalise ja

keskpika programmi perioodiga ehk veetarbimise ja –toodanguga aastaks 2020.


TMT Pro OÜ 2013

76

Aastaks 2020 oleme prognoosinud veetoodanguks (puurkaevust väljapumpamiseks) 53

m3/d vett, millest koguveetarbimine moodustab 45,1 m

3/d ning müümata veekogus (koos

omatarbeveega) 7,9 m3/d (15%).

Vastavalt Eesti standardile EVS 847-3:2003 arvutame välja maksimumpäeva ja tipptunni

tarbimise. Suurim ööpäevane veetarbimine leitakse valemist Qmaxd = Kmaxd * Qd = 1,3 * 53

= 68,9 m3/d, kus:

Kmaxd – ööpäevase tarbimise ebaühtluskoefitsient: 1,3;

Qd – aastakeskmine ööpäevane tarbimine.

Tipptunni veetarbimine sõltub asula või teeninduspiirkonna elanike arvust ja on enamasti

keskmisest tunnitarbimisest oluliselt suurem. Tipptunni tarbimise leiame valemist:

Qmaxh = Kmaxh * Qmaxd / 24, kus:

Kmaxh = Amax * Bmax;

Amax (vastavalt eelnevale eeldusele) = 1,3;

Bmax on aga sõltuvuses elanike arvust. Vastavalt Uulu teenindatavate elanike arvule 2020.

aastal: 476 elanikku, on nimetatud koefitsient Bmax= 2,5.

Seega on maksimum tunni veetarbimine:

Qmaxh= 1,3 * 2,5 * 53 / 24 = 7,2 m3/h.

Puurkaevpumpla süvaveepumba ja veetöötlusseadmete toodang peab seega moodustama

vähemalt 7,2-7,5 m3/h.

Filtrina on soovitav kasutada paarissurvefiltrit, mis tagab pesuvee rõhu ja koguse ühest

filtri osast teise ja välistab filtrile äärmiselt ebasoovitava vajaduse, pesta filtrit eelnevalt

töötlemata puurkaevuveega.

Eelaeratsiooniga raueraldussurvefiltrile lisanduvad:

1. Õhukuivati

Õhukuivati kondensvesi juhitakse ära pumplale ette nähtava põranda äravoolutrapiga, mis

ühendatakse uhtevee äravoolutoruga ja juhitakse olemasolevasse kanalisatsioonikaevu.

2. Muud seadmed ja armatuur

Kõik täiendavad sisetorustikud rajatakse plastikust, kas elekterkeevismuhvidega PE

torudest või samuti selleks otstarbeks loodud liimitavast PVC-U torustikest.

Kõik toruliited peavad paiknema selliselt, et lihtne oleks nende montaaž ja demontaaz, et

kergendada pumpade, imi- ja tarnetorude, siibrite, tagasilöögiklappide jne. väljavahetamist.

Veetöötlusseadmete paigaldamisega seotud tööd on lühidalt järgnevad:

Täisautomaatse paarissurvefiltri, Q = 7,5 m3/h paigaldamine, koos kvartsliiv

filtritäite ja uhtevee vaatlusmahuti paigaldamisega.

Kompressori paigaldamine.

Õhukuivati paigaldamine (lisaks olemasoevale elektriradiaatorile).

Uue elektri- ja automaatikabloki paigaldamine.


TMT Pro OÜ 2013

77

Uhteveesüsteemi väljaehitamine koos 60 m torustiku rajamisega PVC de110,

kahekambriline septik ja imbväljak (septik ja imbväljak pumplahoonest

vähemalt 60 m kaugusel).

Konsultant on seisukohal, et kuigi teist alternatiivset lahendust – puurkaevpumpla

rekonstrueerimine kaheastmeliseks koos veereservuaari paigaldamise ja küla veevõrgu

ringistamisega, tuleb eelprojektlahenduses kaaluda ja läbiarvutada, ei saa me seda

praegusel juhul majanduslikult mõistlikuks ja jätkusuutlikuks lugeda. Küla on varustatud

tuletõrjehüdrantidega, mis kahe olemasoleva puurkaevu – Õunaaia ja Keskuse

puurkaevude koostöötamisel ka nõuetekohase rõhu ja veekoguse välja annavad.

Projekti kogumaksumus on ca 51 300 eurot (millele lisandub reserv) ning realiseerimine

on kavas aastatel 2013-2014.

6.3.2.2 Projekt B. Uulu kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine ja

laiendamine

Lühiajalises programmis on tööde käigus kavas rekonstrueerida suurem osa isevoolsest

Uulu kanalisatsioonivõrgust järgmiste mahtudega:

De200 PVC SN8: 953 m;

De160 PVC SN8: 872 m.

Küla keskuses rajatakse 273 m ulatuses uut kanalisatsioonitorustikku De160 PVC.

Lühiajalises programmis kuuluvad rekonstrueerimisele ehk kompaktpumpla kõigi

seadmete väljavahetamisele: Spordihoone ja Uulu küla reoveepumplad. Uus reoveepumpla

ehitatakse kooli piirkonda.

Reoveepumplate puhul kasutada kahe pumbaga kompaktseid plastist või klaasplastist

reoveepumplaid. Olemasolevate pumplate korpused võib jätta võimalusel tänased.

Rajatavasse ja rekonstrueeritavasse reoveepumplatesse tuleb paigaldada kaks kordamööda

režiimil töötavat ja nivooanduritelt käivituvat pumpa.

Reoveepumplad tuleb varustada uute elektri- ja automaatikakilpidega, pumplatel peavad

olema kohapealsed on-line vooluhulgamõõturid, tasemenäidikud, regulaatorid ja

häireedastussüsteemid rikete ja häirete edastamiseks operaatori SMS-le

Projekti kogumaksumus on ligikaudu 453 694 eurot (millele lisandub reserv) ning

realiseerimine on kavas aastatel 2014-2015.

6.3.2.3 Projekt C Reiu küla reovee peapumpla rekonstrueerimine ja Reiu-

Pärnu kanalisatsiooni survetorustiku rekonstrueerimine

Reovee ülepumpla rekonstrueerimisel kasutada plastist või klaasplastist tehases

valmistatud kompaktpumplat.

Reiu reovee peapumplasse tuleb paigaldada kaks kordamööda režiimil töötavat ja

nivooanduritelt käivituvat pumpa.


TMT Pro OÜ 2013

78

Reoveepumpla tuleb varustada uue elektri- ja automaatikakilbiga, pumplale paigaldada

kohapealne on-line vooluhulgamõõtur, tasemenäidik, regulaatorid ja häireedastussüsteem

rikete ja häirete edastamiseks operaatori SMS-le.

Rekonstrueeritav survetorustik ehitada teise asukohta võrreldes olemasoleva torustikuga.

Täna töötav reovee survetorustik DN150 on halvas seisundis ja kulgeb piki Tallinn-Pärnu-

Ikla maanteed metsa sees (lisa 2).

Uus torustik ehitatakse ja viiakse Tallinn-Pärnu-Ikla maantee alt läbi Tõllapulga-Rae tee

asukohas (lisa 2 joonis 2) ning edasi rajatakse torustik piki olemasolevat kruusateed (Golfi

tee) kuni Pärnu linna Kalevi teeni. Nimetatud asukoht tagab oluliselt väiksema võimaliku

negatiivse keskkonnamõju, sest torustik tuuakse avaliku tee alla, kus on hoolduseks

oluliselt parem ja hõlpsam juurdepääs, samuti väheneb oht reostada otseselt metsaalust

looduskeskkonda, võrreldes tänase amortiseerunud torustiku ja selle asukohaga.

Torustikumaterjalina kasutada PE De160 torustikku (arvestades pikast vahemaast tingitud

rõhukadu) PN10.

Projekti kogumaksumus on ligikaudu 681 125 eurot (millele lisandub reserv) ning

realiseerimine on kavas aastatel 2015-2016.

Ülevaade kogu Tahkuranna valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniprojektide

investeeringuvajadustest on esitatud järgnevas tabelis.


TMT Pro OÜ 2013

79

Tabel 6-4 Tahkuranna valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniprojektide investeeringuvajadus aastatel 2013-2025 (eurot ilma käibemaksuta)

Jrk. nr.

Arendus-/investeeringuprojekt Ühik Kogus

Ühik- või kogumaksumus kokku 2013. a

hindades, eurot

Investeeringuprojektide maksumused ja realiseerimine,

eurot

Projekt

I etapp 2013 - 2015

II etapp 2016 - 2020

III etapp 2021 - 2025

I etapp 2013-2015

UULU KÜLA

1 A Õunaaia puurkavpumpla rekonstrueerimine ja veetöötlusseadmete rajamine

Olemasoleva pumplahoone seesmine renoveerimine (sanitaarremont) tk 1 4000,0 4000,0

Täisautomaatne metallkorpusega paarissurvefilter, koos filtritäitematerjali ja uhteveemahutiga, kompressori ja paigaldusega kmpl 1 21200,0 21200,0

Roostevabast terasest (mark AISI 304), PE PN16-torudest (elekterkeevismuhvidega) või PVC-U PN16 (liimühendustega) sisetorustikud, koos siibrite ja tagasilöögiklappidega tarne ja paigaldus kmpl 1 2000,0 2000,0


TMT Pro OÜ 2013

80

Elektripaigaldise ehitamine koos uue elektrikilbi paigalduse ja alates elektrikilbist pumpla-veetöötlusseadme toiteks paigaldatava kaabelliiniga. kmpl 4000,0 4000,0

Õhukuivati paigaldamine ruumi niiskusrežiimi tagamiseks tk 900,0 900,0

Impulssväljundiga veearvestid koos andmete edastamise mooduliga tk 2 400,0 400,0

Uue süvaveepumba paigaldamine puurkaevu koos veetõstetoru ühenduskaabli, julgestustrossi ja seadmetega, Q = 7 m3/h, H = 50 m, P = 1,05 kW) 3800,0 3800,0

Õunaaia ja Keskuse pumpla omavaheliste automaatikaseadmete ja automaatkäivituse võimaluste loomine, koos käsitsi lülitamise võimlause, tameri jt seamdetega vajadusel mõlema pumpla eraldi ja kosstööks kmpl 1 15000,0 15000,0

Kokku 51300,0

Projekteerimine, projektijuhtimine, omanikujärelevalve, ettenägematud kulud, 20% 10260,0

Kõik kokku 61560,0

2 B Uulu kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine ja laiendamine

B1 Isevoolse kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine PVC De160 sn8 m 872 155,0 135160,0

B1 Isevoolse kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine PVC De200 sn8 m 953 163,0 155339,0


TMT Pro OÜ 2013

81

B2 Isevoolse kanalisatsioonivõrgu laiendamine PVC De160 sn8 m 273 155,0 42315,0

B3 Kompaktreoveepumplate rekonstrueerimine di1600 plastkaevudes tk 2 25000,0 50000,0

Kompaktreoveepumpla rajamine di1600 plastkaevus tk 1 25000,0 25000,0

B4

Kanalisatsiooni survetorustiku rekonstrueerimine De160 PE PN6 m 178 160,0 28480,0

B5 Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine de110 m 120 145,0 17400,0

Kokku 453694,0


Kõik kokku 544432,8

Kõik kokku Uulu I etapp 605992,8

Reiu küla (keskasula)

1 C1 Reiu reovee peapumpla rekonstrueerimine tk 1 50000,0 50000,0

2 C2 Reiu-Pärnu kanalisatsiooni survetorustiku rekonstrueerimine De160 PE PN10 m 3825 165 631125,0

Kokku 681125,0


Kokku Reiu küla (keskasula) I etapp 817350,0

Kõik kokku Reiu küla (keskasula) 817350,0

Kõik kokku I etapp 1423342,8

II etapp 2016-2020

1 D Uulu reoveepuhasti rekonstrueerimine


TMT Pro OÜ 2013

82

2 D1

Uulu reoveepuhasti rekonstrueerimine, uue annus- kompakt- või eriprojektiga väikepuhasti rajamine tootlikkusega 80 m

3/d kmpl 1 285000,0 285000,0

Kokku 285000,0 285000,0

Projekteerimine, projektijuhtimine, omanikujärelevalve, ettenägematud kulud, 20% 57000,0 57000,0

Kokku Uulu küla II etapp 342000,0 342000,0

Reiu Posti tee elamupiirkond (Reiu II)

1 E1 Isevoolse kanalisatsioonivõrgu laiendamine PVC De160 sn8 m 655 155 101525,0

2 E2 Kompaktreoveepumpla rajamine di1600 plastkaevus tk 1 18000 18000,0

3 E3

Kompaktreoveepumpla rekonstrueerimine, ümberseadistamine peapumplaks koos automaatikaseadmete paigaldamisega tk 1 15000 15000,0

4 E4

Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine tänase puhasti juurest uue reoveepuhastini PE De110 PN6 m 415 145 60175,0

5 E5 Reiu II reoveepuhasti rajamine Kulla teele tootlikkusega 18-20 m

3/d tk 1 165000 165000,0

Kokku 359700,0


Kokku Reiu Posti tee elamupiirkond (Reiu II) 431640,0

Kõik kokku Reiu Posti tee elamupiirkond (Reiu II) 431640,0

Pihla elamurajoon

1 F1 Pihla reoveepumpla rajamine tk 1 20000,0 20000,0

2 F2 Pihla reoveepuhasti rekonstrueerimine tk 1 80000,0 80000,0


TMT Pro OÜ 2013

83

Kokku 100000,0


Kokku Pihla II etapp 120000,0

Kõik kokku Pihla küla II etapp 120000,0

Kõik kokku II etapp 893640,0

III etapp

Võiste alevik

G Võiste veevõrgu rekonstrueerimine ja rajamine

1 G1 Veevõrgu rekonstrueerimine De40 PE PN10 m 450 105,0 47250,0

2 Veevõrgu rekonstrueerimine De63 PE PN10 m 1362 115,0 156630,0




6 G2 Veevõrgu rajamine De40 PE PN10 m 215 105,0 22575,0

7 Veevõrgu rajamine De50 PE PN10 m 590 110,0 64900,0

8 Veevõrgu rajamine De63 PE PN10 m 2745 115,0 315675,0

Kokku, m, EUR 6711 777730,0


Kokku Võiste veevõrgu rekonstrueerimine ja rajamine 933276,0

1 H

Võiste kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine ja rajamine; reoveepumplad ja reoveepuhasti rekonstrueerimine

2 H1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine (isevoolne) de160 Sn8 m 537 155,0 83235,0


TMT Pro OÜ 2013

84

3 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine (isevoolne) de200 Sn8 m 250 163,0 40750,0

4 H2 Kanalisatsioonivõrgu rajamine (isevoolne) de160 Sn8 m 4530 155,0 702150,0

5 H3 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine (survetorustik) de110 PE PN6 m 39 145,0 5655,0

6 H4 Kanalisatsioonivõrgu rajamine (survetorustik) de63 PE PN6 m 168 115,0 19320,0

7 H5 Kanalisatsioonivõrgu rajamine (survetorustik) de110 PE PN6 m 1122 145,0 162690,0

Kokku, m 6646

8 H6 Reoveepumplate rekonstrueerimine tk 1 25000,0 25000,0

H7 Reoveepumpla rajamine tk 3 25000,0 75000,0

9 H8 Reoveepuhasti rekonstrueerimine tootlikkusele 33-35 m3/d tk 1 200000,0 200000,0

Kokku 1313800,0


Kokku Võiste ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine ja rajamine 1642250,0

Kokku Võiste ÜVK III etapp 2575526,0

Kogu investering Tahkuranna vald I + II + III 4892508,8


TMT Pro OÜ 2013

85

7 FINANTSANALÜÜS

7.1 METOODIKA

Käesoleva finantsanalüüsi koostamisel on kasutatud:

o Statistikaameti ning EV Rahandusministeeriumi poolt avaldatud materjale ning

andmeid,

o Vesoka OÜ raamatupidamislikke andmeid,

o ÜVK arendamise kava tehnilistes peatükkides toodud eeldusi.

Tahkuranna ÜVKA finantsanalüüs sisaldab järgmiseid komponente:

o Opereerimiskulude prognoos. Prognoosis kajastatakse rahalised ja

mitterahalised vee- ja kanalisatsioonimajandusega seotud kulud.

o Opereerimistulude prognoos. Tulude prognoosimiseks on koostatud vee- ja

kanalisatsiooniteenuse nõudlus- ning tariifide analüüs.

o Analüüs VK teenuste kulukusest leibkonnaliikme sissetuleku suhtes.

Analüüsitakse vee- ja kanalisatsioonitariifide määrasid ning üldist teenuse

kulukuse taset leibkondade sissetulekust.

o Analüüsitakse investeeringute omafinantseeringute tagamise võimekust.

Finantsanalüüsis on eeldatud omafinantseerimise allikana laenuvahendite

kasutamist.

Tahkuranna ÜVK finantsanalüüs hõlmab Uulu (sh. k a Laadi koos Pihla elurajooniga),

Võiste ja Reiu (sh. Tõllapulga ning Suksumetsa piirkonnad) küla.

Finantsanalüüsi baasiks on Vesoka OÜ 2012.a. majandusaasta ning 2013.a. 5 kuu

raamatupidamislikud andmed. 2013.a. 5 kuu andmete alusel on tuletatud prognoosis

täisaasta vastavad väärtused. Täiendavalt on finantsprognoosis arvestatud lisanduvate

tarbijatega ning investeeringutest tulenevate võimalike mõjudega opereerimiskuludele.

7.2 PEAMISED EELDUSED

Ajahorisont

Tahkuranna ÜVKA on koostatud perioodi 2013 – 2025 kohta.

Makromajanduslikud eeldused

ÜVKA finantsanalüüsis on prognoosi koostamisel kasutatud alljärgnevaid

makromajanduslikke näitajaid:

o tarbijahinnaindeksi muut aastas,

o nominaalpalga kasvumäär aastas.


TMT Pro OÜ 2013

86

Makromajanduslikud näitajad pärinevad Rahandusministeeriumi 2013.a. kevadisest

prognoosist (avaldatud 02.05.2013), periood 2000 – 2060.a.

Tabel 7-1 Makromajanduslikud näitajad

Indikaator / Näitaja 2013 2015 2020 2025

Tarbijahinnaindeks 3,4% 2,8% 2,7% 2,6%

Nominaalpalga

kasvumäär 6,0% 6,2% 6,3% 5,8% Allikas: Rahandusministeeriumi koduleht

“Saastaja maksab” printsiibi täitmine

Finantsprognoos on koostatud põhimõttel, et kõik veemajandusega seonduvad kulud

peavad olema kaetud teenuste tarbijatelt laekuvatest maksetest. St. tariifitulud peavad

olema tasemel või siis prognoosiperioodil saavutama taseme, mille korral on kaetud nii

rahalised kui mitterahalised (põhivara kulum) kulud.

Tariifide stsenaariumanalüüsid

Finantsprognoosis on tariifide prognoos koostatud 2 stsenaariumina:

I stsenaarium on koostatud selliselt, mille korral saavutatakse prognoosiperioodil

kõikide tegevuskulude sh. kulumi katmine.

II stsenaariumi korral on koostatud prognoos, mille korral on tagatud ka

omafinantseeringu tarbeks võetava võimaliku laenu laenuteenindamine. II

stsenaarium on pigem hüpoteetiline stsenaarium, millega testitakse veemajanduse

rahavooge omafinantseeringu tagamise ning jätkusuutlikkuse osas. Tõenäoliselt

tegelikkuses on omafinantseeringu saab olema kombinatsioon omavalitsuse ja vee-

ettevõtte poolsest panusest ning sealjuures võivad allikateks olla ka muud vahendid

kui laen.

Põhivarakulum

Finantsprognoosis on põhivarakulumina võetud arvesse nii olemasoleva kui ka ÜVK

arendamise kavas ettenähtud investeeritava põhivara soetamise maksumus omaosaluse

finantseerimise vääringus. Põhivara elueaks on arvestatud arvutuste lihtsustamise

eesmärgil 40 aastat.

Teenuse kulukus leibkonnaliikme netosissetuleku suhtes

Tariifide korrigeerimisel on finantsprognoosis jälgitud põhimõtet, et vee- ja

kanalisatsiooniteenuse kulukus leibkonnaliikme netosissetuleku suhtes ei ületaks

rahvusvaheliselt aktsepteeritud määra 4%.

Käesolevas finantsprognoosis on leibkonnaliikme netosissetuleku väärtus saadud

Statistikaameti andmebaasist. Kasutada on 2007.a. Pärnumaa vastav näitaja.

Netosissetuleku 2007.a. väärtust on prognoosiperioodi lõikes korrigeeritud

Rahandusministeeriumi poolt avaldatud nominaalpalga muutuse määraga perioodil 2008 -

2024.

Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifid

Finantsprognoos on koostatud eraldi vee- ning kanalisatsiooniteenuse lõikes. Kummagi

teenuse puhul on jälgitud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduses sätestatut, sh. nii

―saastaja maksab‖ printsiibi täitmist, mõistliku tulususe saavutamist, tariifide rakendamise

järgset teenuse kulukust leibkonnaliikme netosissetuleku suhtes ning lisaks on II


TMT Pro OÜ 2013

87

stsenaariumis arvestatud ka laenuteenindamise kattekordaja minimaalse taseme 1,2

saavutamisega. Lähtuvalt nendest põhimõtetest on vastavalt vajadusele korrigeeritud

tariife.

I stsenaariumi puhul on tariife korrigeeritud selliselt, mille korral igal

prognoosiperioodi aastal on kõik rahalised ning mitterahalised tegevuskulud

kaetud.

II stsenaariumi puhul on tariifide korrigeerimisel arvestatud täiendavalt

põhimõttega, et veemajandusest genereeritav rahavoog EBITDA oleks vähemalt

1,2 korda suurem kui vastava perioodi laenuteenindamine. Siinjuures laenuna on

käsitletud arendamise kavas kirjeldatud inevsteeringute 15% omaosalus.

Lisaks võetakse mõlema stsenaariumi korral arvesse vee- ja kanalisatsiooniteenuse

kulukust leibkondade sissetuleku suhtes ning tariifid kujundatakse selliselt, millede

rakendamisel teenuse kulukus ei ületaks 4%.

7.2.1 Investeeringute finantseerimine

ÜVK arendamise kavas on määratletud investeeringute vajadus arendamise kavaga

hõlmatud perioodile. Käesolevas finantsanalüüsis on eeldatud, et investeeringute

elluviimisel on lisaks omafinantseerimisele võimalik taodelda ka tagastamatut abi.

Käesolevas finantsanalüüsis on arvestatud uute vee- ja kanalisatsioonimajandusega seotud

investeeringute omafinantseeringu osakaaluks 15%. Lähtutud on senisest väljakujunenud

keskkonnaprojektide rahastamise praktikast, mille puhul maksimaalseks abimääraks on

85%, näit. SA KIK poolt rahastatav keskkonnaprogramm.

Investeeringute omafinantseerimise võimaliku allikana on eeldatud laenuvahendite

kasutamist. Tõenäoliselt on tulevaste investeeringute omafinansteerimine kombinatsioon

omavalitsuse ja vee-ettevõtte vahenditest.

Käesolevas finantsprognoosis on koostatud rahavooprognoosid sellised, mille korral oleks

vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifidest võimalik teostada ka laenude teenindamist (nn.

tariifide II stsenaarium).

Laenude osas on arvestatud järgmiste tingimustega/eeldustega:

o Laenu kestus 20 aastat.

o Laenu väljavõtmise järgse 2 aasta jooksul laenu põhiosa tagasimakseid ei teostata,

tasutakse vaid intresse. Laenu tagasimakse toimub peale põhiosa maksepuhkust

järgneva 18 aasta jooksul võrdsetes osades.

o Laenude intressimääraks on eelduslikult 5% ning intressikulu arvestatakse laenujäägilt.

Laenu kasutusse võtmine iga-aastaselt vastavalt investeeringute elluviimisele alljärgnevalt:


TMT Pro OÜ 2013

88

Tabel 7-2 Laenu kasutamine

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14

2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026

Intressimäär 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0%

Laenu kestus 20 2 aastat põhiosa puhkust, 18 aastat tagasimakset

2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026

Laenud 21 350 96 076 96 076 26 809 26 809 26 809 26 809 26 809 77 266 77 266 77 266 77 266 77 266 0

Laen cum 21 350 117 426 213 501 240 311 267 120 293 929 320 738 347 547 424 813 502 079 579 345 656 611 733 877 733 877 Allikas: Konsultandi arvutused

Laenuteenindamise kattekordaja

Käesoleva ÜVK investeeringute omaosaluse finantseerimise allikana on käesolevas

finantsprognoosis eeldusena nähtud ette laenuvahendite kaasamist (näit. KIK).

Laenude võtmisel soovib laenuandja üldjuhul, et laenuteenindamise (st. laenu perioodilise

põhiosa tagasimakse ning intressikulu) kattekordaja oleks vähemalt 1,2.

Laenuteenindamise kattekordaja leitakse järgmise valemi abil:

Laenuteenindamise kattekordaja = perioodi kulumi ja laenuteenindamise eelne

netorahavoog

perioodi laenuteenindamine

Käesoleva finantsprognoosi tariifide II stsenaarium on koostatud selliselt, et

prognoosiperioodi igal aastal oleks laenuteenindamise kattekordaja vähemalt 1,2.

Laenu kasutamine ning lanuteenindamise arvutused on näidatud käesoleva arendamise

kava lisas.

7.3 VEE- JA KANALISATSIOONIMAJANDUSE KULUD

ÜVKA finantsanalüüsi koostamisel on kulude baasina kasutatud Vesoka OÜ poolt esitatud

raamatupidamislikke andmeid, sh. 2012.a. tegelikud kulud ning ettevõtte prognoos 2013.

aastaks. Täiendavalt on arvesse võetud ÜVK arendamise kava tehnilistes peatükkides

toodud eeldusi ning lühi-, keskpika- ja pikajaalises investeeringuprogrammis määratletud

projektidest tulenevat mõju.

Käesolevas finantsanalüüsis prognoositud tegevuskulud jagunevad muutuv- ja

püsikuludeks.

Muutuvkulud

Muutuvkulud on kulud, mis on otseselt seotud toodangumahtudega. Käesolevas

finantsanalüüsis on võetud arvesse järgmised muutuvkulud:

o veetootmise ja pumpamisega seotud elektrikulu,

o kanalisatsiooni pumpamise ning puhastamisega seotud elektrikulu,

o keskkonnatasud, sh veeressursimaks ning saastetasu,

o Reiu küla (Tõllapulga piirkond) kanalisatsiooni vastuvõtu ning puhastamise

tasud AS-le Pärnu Vesi.


TMT Pro OÜ 2013

89

Muutuvkulude prognoosimisel on võetud arvesse veetootmise ning reoveepuhastile

suunatavad kogused. Siinjuures veetoodangu prognoosimisel arvestatakse nii müüdavate

kogustega kui ka mittearvestusliku osaga. Mittearvestuslik osa moodustub peamiselt

torustike ning siibrikaevude veeleketest.

Elektrikulu

Finantsanalüüsis on eristatud kahte erinevat elektrikulu gruppi:

o vee pumpamisega seonduv,

o reovee pumpamisega ja puhastamisega seonduv.

Veepumpamisega seonduv elektrikulu 2013.a. hindades asumite lõikes on järgmine:

Uulu 0,07 eur/m3,

Võiste 0,06 eur/m3,

Reiu 0,13 eur/m3.

Reoveepumpamise ja puhastamise elektrikulu 2013.a. hindades asumite lõikes on:

Uulu 0,24 eur/m3,


Reiu 0,10 eur/m3.

Prognoosiperioodil on kuluühikute (eur/m3 kohta) muutus seotud tarbijahinnaindeksi

muutusega ning kogukuluks perioodi prognoositav vee ja kanalisatsioonimaht korrutatuna

vastava kuluühikuga.

Keskkonnatasud

Veeressursitasu prognoosimisel on võetud aluseks Vabariigi Valitsuse 04.10.2012.a.

määrus nr. 83, millega on muudetud Vabariigi Valitsuse 12. novembri 2009. a määrust nr

171 ―Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist‖ ning

millega nähakse muuhulgas ette vee-erikasutusõiguse tasumäärad kuni 2015.k.a veevõtuks

põhjaveekihist.

Saastetasu leidmisel on aluseks võetud 2012.a. saastetasukulu arvutatuna

reoveekanalisatsiooni 1 m3. Saastetasu on vastavalt asumile järgmiselt:

Uulu 0,09 eur/m3,


Reiu 0,004 eur/m3.

Kuluühiku prognoosimisel on arvestatud 20% suurenemisega kuni aastani 2015 k.a.

Edaspidi on prognoosis eeldatud kulumäära kasvu vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele.

Tasu AS’le Pärnu Vesi reovee vastuvõtmise ja puhastamise eest

Finantsprognoosis on eeldatud, et Reiu küla Tõllapulga piirkonna reovesi võetakse vastu

ning puhastatakse AS Pärnu Vesi poolt Pärnu linnas senise kehtiva kanalisatsioonitariifi

alusel. Alates 2014.a. on vastavat tariifimäära korrigeeritud tarbijahinnaindeksi võrra.

Püsikulud

Käesolevas finantsanalüüsis on püsikuludena arvestatud järgmised kulud:


TMT Pro OÜ 2013

90

o remondi-, hooldus- ja transpordikulud,

o analüüside kulu,

o üldhalduskulu (sh. tööjõukulu),

o muud kulud (kõikvõimalikud vee ja kanalisatsioonimajandusega seotud mud

kulud, mis ei ole kajastatud eelnevate kululiikide all)

o põhivarade kulum.

Remondi, hoolduse ja transpordikulud

2013.a. on ettevõte prognoosinud remondi ja hooldusega seonduvaid kulusid ca 3 tuh

eurot.

Remondi, hoolduse ja transpordikulud jagunevad veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse

vahel vastavalt tegelikele andmetele ning prognoosile.

Prognoosiperioodil korrigeeritakse kulu tarbijahinnaindeksi muutuse määraga.

Analüüside kulud

Analüüside kulud jagunevad veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse lõikes. Baasnumbrite

aluseks on 2012.a. tegelik kulu.


Üldhalduskulu

Üldhalduskulu koosneb mitmesugustest kuludest, sh. tööjõukulud, kantselei-, side-,

kommunaalteenuste jmt kuludest. Üldhalduskulude baasnumbriks on Vesoka OÜ 2012.a.

tegelik kulu.

Üldhalduskulu jaguneb veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse vahel.


Põhivarade kulum

Põhivarade kulumi osas on võetud arvesse põhivara soetamise maksumus omaosaluse

finantseerimise vääringus. Põhivara elueaks on arvestatud 40 aastat.

Finantsprognoosis on lähtutud järgmistest eeldustest:

Olemasoleva põhivara aastane kulum on asumite lõikes järgmine:

o Uulu – veevarustus 0 eur, kanalisatsioon ca 1 tuh eur,

o Võiste – veevarustus 0 eur, kanalisatsioon ca 0,6 tuh eur,

o Reiu – veevarustus ca 0,9 tuh eur, kanalisatsioon ca 0,1 tuh eur.

Lühiajalise investeeringuprogrammi rajatiste kulum on kajastatud prognoosis

eeldades investeeringute valmidusastet järgmiselt:

2 013 2 014 2 015

10% 55% 100%

Keskpika investeeringuprogrammi rajatiste kulum on lülitatud finantsprognoosi

järkjärguliselt arvestades investeeringuprogrammi prognoositavat valmidust

järgnevalt:


TMT Pro OÜ 2013

91

2 016 2 017 2 018 2 019 2 020

20% 40% 60% 80% 100%

Pikaajalise investeeringuprogrammi rajatiste kulum on lülitatud finantsprognoosi

järkjärguliselt arvestades investeeringuprogrammi prognoositavat valmidust

järgnevalt:

2 021 2 022 2 023 2 024 2 025

20% 40% 60% 80% 100%

Tegevuskulude prognoos on näidatud käesoleva arendamise kava lisas.

7.4 VEE- JA KANALISATSIOONIMAJANDUSE TULUD

ÜVK arendamise kavas kirjeldatud projektid sisaldavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemide

rekonstrueerimist ja ehitamist. ÜVK tuludeks on nimetatud süsteemide abil teenuse

osutamisest laekuv tulu.

Tulude prognoosimisel on arvesse võetud järgnevad näitajad:

o ÜVK piirkonna võimalike uute tarbijate prognoos,

o tarbitavate koguste ning tariifide prognoos.

Tarbijate prognoos

Varasemate projektidega on loodud võimalused uute tarbijate lisandumiseks. Vastavalt

vee-ettevõtja andmetele ei ole aga veel kõik majapidamised, kellele on liitumispunktid

väljaehitatud, ühisveevärgi ja – kanalisatsioonisüsteemidega liitunud. Seetõttu on

finantsprognoosis eeldatud, et järgnevatel aastatel lisandub uusi tarbijaid.

Käesoleva ÜVK arendamise kavaga ettenähtud investeeringud loovad täiendavaid

liitumisvõimalusi eelkõige pikajalisse investeeringuprogrammi lülitatud projektide poolt.

Finantsprognoosis on veevarustuse liitujatega ning ühiktarbimisega arvestatud järgnevalt:

Tabel 7-3 Perspektiivsed liitumised, ühiktarbimine – veevarustus

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

Veevarustus Ühik

Liitujad

kokku 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

Tarbijate arv - Uulu (sh. Uulu, Laadi, Pihlaka) arv 533 536 539 542 545 548 551 554 557 560 641 720 720

Uued l i i tuvad tarbi jad - Uulu arv 187 0 3 3 3 3 3 3 3 3 3 81 79 0

Uued l i i tujad kokku - Uulu arv 0 3 6 9 12 15 18 21 24 27 108 187 187

Tarbijate arv - Võiste arv 291 291 291 291 291 291 291 291 291 291 316 316 316

Uued l i i tuvad tarbi jad - Võis te arv 25 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 25 0 0

Uued l i i tujad kokku - Võis te arv 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 25 25 25

Tarbijate arv - Reiu (sh. Tõllapulga, Suksumetsa) arv 241 250 259 268 277 286 295 304 313 384 455 464 464

Uued l i i tuvad tarbi jad - Reiu arv 223 0 9 9 9 9 9 9 9 9 71 71 9 0

Uued l i i tujad kokku - Reiu arv 0 9 18 27 36 45 54 63 72 143 214 223 223

Eriveetarbimine - Uulu l/el/d 63 66 69 72 75 76 77 78 80 81 82 84 85

Eriveetarbimine - Võis te l/el/d 57 60 63 66 69 72 74 76 78 80 82 84 85

Eriveetarbimine - Reiu l/el/d 65 66 67 70 73 76 79 80 81 82 83 84 85

Lühiajaline Keskpikk Pikaajaline

Allikas: Konsultandi arvutused


TMT Pro OÜ 2013

92

Uute kanalisatsiooniteenuse tarbijate prognoos on toodud järgnevas tabelis.

Tabel 7-4 Perspektiivsed liitumised - kanalisatsioon

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

Kanalisatsioon Ühik

Liitujad

kokku 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

Tarbijate arv - Uulu (sh. Uulu, Laadi, Pihlaka) arv 333 336 363 366 369 372 375 378 411 444 527 527 527

Uued l i i tuvad tarbi jad - Uulu arv 194 0 3 27 3 3 3 3 3 33 33 83 0 0

Uued l i i tujad kokku - Uulu arv 0 3 30 33 36 39 42 45 78 111 194 194 194

Tarbijate arv - Võiste arv 66 66 66 66 66 66 66 66 66 119 212 288 316

Uued l i i tuvad tarbi jad - Võis te arv 222 0 0 0 0 0 0 0 0 0 53 93 76 28

Uued l i i tujad kokku - Võis te arv 0 0 0 0 0 0 0 0 0 53 146 222 250

Tarbijate arv - Reiu (sh. Tõllapulga, Suksumetsa) arv 198 207 216 225 234 243 252 261 270 357 428 437 464

Uued l i i tuvad tarbi jad - Reiu arv 239 0 9 9 9 9 9 9 9 9 87 71 9 27

Uued l i i tujad kokku - Reiu arv 0 9 18 27 36 45 54 63 72 159 230 239 266

Eriveetarbimine - Uulu l/el/d 54 59 62 65 67 70 73 76 79 82 84 84 85

Eriveetarbimine - Võis te l/el/d 57 60 63 66 69 72 74 76 78 80 82 84 85

Eriveetarbimine - Reiu l/el/d 55 56 60 63 67 76 79 80 81 82 83 84 85



Finantsprognoosis on asutuste/ettevõtete tarbimismahu prognoosis arvestatud käesoleva

arendamise kava tehnilistes peatükkides toodud eeldustest.

Tariifiprognoos

Peatükis ―Peamised eeldused‖ on kirjeldatud koostatud tariifiprognoosi aluseks olnud

põhimõtted.

Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniseaduse § 14 kohaselt peab hind olema kujundatud

selliselt, et see tagaks:

1) tootmiskulude katmise;

2) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmise;

3) keskkonnakaitse tingimuste täitmise;

4) põhjendatud tulukuse;

5) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise vastavalt ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni arendamise kavale piirkonnas, kus ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille

ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi.

Tahkuranna vallas kehtivad vee- ja kanalisatsiooniteenuste osas järgmised tariifid (ilma

km-ta):

o Vesi 0,95 eur/m

3

o Kanalisatsioon 1,41 eur/m3.

Finantsprognoosis on veemajanduse tulud ning kulud erinevate teenuse osutamise kohtade

osas keskmistatud ning leitud on veele ning kanalisatsioonile eraldi tariifimäärad. Seega on

käesolevas analüüsis püütud prognoosida keskmist vee ning kanalisatsioonihinda

arvestades opereerimise kulusid kõikides asumistes ning vastavad tariifimäärad on

tuletatud lähtuvalt arendamise kavas kirjeldatud eeldustele.


TMT Pro OÜ 2013

93

Käesolevas arendamise kavas toodud tariifide prognoos ei ole aluseks tariifipoliitika

sätestamiseks kuna ÜVK arendamise kava on oma olemuselt üldine strateegiline

dokument. Seetõttu ka arendamise kava koosseisus olev finantsanalüüs on olemuselt

indikatiivne, üldistatud prognoos ÜVK-ga hõlmatud piirkonna tegevuskulude ja – tulude

kohta ning sealjuures selle üldine paikapidavus sõltub sellest, kuivõrd prognoosi aluseks

olevad eeldused ning põhimõtted vastavad/erinevad tulevikus tegelikkusega võrreldes.

Finantsanalüüsis on eristatud veevarustuse ning kanalisatsiooniteenuse osutamise kulud

ning seetõttu tariifide prognoosimisel on jälgitud kummagi teenuse osas eraldi, et oleks

tagatud vastavate teenuste osutamisega seotud kulude 100% kaetus.

Oluline on märkida, et tulude prognoosis on määrava tähtsusega lisaks tariifimääradele ka

liituvate uute tarbijate arvukus ning ühiktarbimise kasv. Seega kui uusi tarbijaid ja/või

ühiktarbimine ei kasva määras, mis on eeldatud käesoleva finantsprognoosis, siis

tegevuskulude katmiseks tuleb oluliselt erinevaid (loe suuremaid) tariifimäärasid

rakendada. Mil määral sõltub konkreetselt millises mahus jääb uusi liitujaid või siis

tarbimise ühiktarbimise kasv väiksemaks prognoositust ning samuti mil määral erinevad

tulevased tegelikud tegevuskulud prognoositust.

Järgnevas tabelis on esitatud ÜVK arendamise kava finantsanalüüsi kontekstis leitud

tariifide prognoos:

Tabel 7-5 Tariifide prognoos

Teenuste tariifid I STSENAARIUM 2013 2015 2020 2025

veetariif, Eur/m3, ilma km-ta 0,95 0,95 0,95 0,95

kanalisatsioonitariif, Eur/m3, ilma km-ta 1,41 1,70 2,07 2,07

Koondtariif, km-ta 2,36 2,65 3,02 3,02

Teenuste tariifid, II STSENAARIUM

veetariif, Eur/m3, ilma km-ta 0,95 1,00 1,15 1,18

kanalisatsioonitariif, Eur/m3, ilma km-ta 1,41 1,77 2,59 2,70

Koondtariif, km-ta 2,36 2,77 3,74 3,88 Allikas: Konsultandi arvutused

Teenuse kättesaadavus ja taskukohasus

Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu ei tohi soovituslikult ületada 4% leibkonna

netosissetulekust. Täiendavalt tuleb arvestada ka sotsiaalselt vähekindlustatud gruppide

võimalust tarbida vee- ja kanalisatsiooniteenust normaaltasemel.

Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu leidmisel leibkonna netosissetuleku suhtes on

kasutatud Statistikaameti poolt avaldatud andmeid Pärnumaa kohta. Viimased ametlikud

andmed pärinevad aastast 2007. Finantsanalüüsis on korrigeeritud 2007.a. andmeid

Rahandusministeeriumi poolt avaldatud nominaalpalga muutuse määraga aastatel 2008 –

2013. Seega 2013.a. seisuga oli eelpoolnimetatud korrigeerimise tulemusena Pärnumaal

sissetulek ühe leibkonnaliikme kohta 368 eurot.

ÜVK arendamise kava prognoosiperioodil ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooniteenuste

kulu leibkonna sissetulekust on I stsenaariumi puhul maksimaalselt 1,5% ning II

stsenaariumi puhul 1,7%.


TMT Pro OÜ 2013

94

Järgnevas tabelis on toodud vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulukuse määr leibkondade

sissetulekutest.

Tabel 7-6 Teenuse kulukuse määr

Teenuse kulukus 2013 2015 2020 2025

Sissetulek leibkonna liikme kohta

kuus, Pärnumaa 413 467 632 843

Koondtariif Elanikud sh. k.m. 2,83 3,38 3,85 3,85

Keskmine tarbitav kogus l/in/p 62 67 78 85

Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulu

leibkonnaliikme sissetuleku suhtes,

I STSENAARIUM 1,3% 1,4% 1,3% 1,1%

Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulu

leibkonnaliikme sissetuleku suhtes,

II STSENAARIUM 1,3% 1,4% 1,7% 1,4% Allikas: Konsultandi arvutused

Tegevustulude prognoos on näidatud käesoleva arendamise kava lisas.

7.5 INVESTEERINGUTE FINANTSEERIMINE

ÜVK arendamise kavas on määratletud vajalikud investeeringud ning elluviimise ajakava.

Kuna investeeringud on arvestades vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamisest laekuvat

jooksvat tulemit mahukad, siis see tingib vajaduse taodelda finantseerimiseks abirahasid

ning võimaliku omafinantseerimise allikana kaaluda ka laenuvahendite kasutamist.

ÜVK arendamise kava finantsanalüüsis on eeldatud, et vee- ja kanalisatsioonimajandusega

seotud investeeringute läbiviimisel moodustab omafinantseeringu osa 15 % ning ülejäänud

osa finantseeritakse tagastamatust abist.

Kuna konkreetsed rahastamistingimused sh. rakendatav abimäär sõltuvad siiski

konkreetsest meetmest / koostatavast rahastustaotlusest / rahastamisallikast, siis seetõttu

käesolevas arendamise kavas on vee- ja kanalisatsiooniprojektide finantseerimise

arvutamisel lähtutud senisest keskkonnaprojektide väljakujunenud rahastamise

proportsioonist, mille puhul maksimaalne abimäär on 85%.

Finantsanalüüsi kontekstis on eeldatud, et lühi- keskpika - ja pikaajalise

investeerimisprogrammi investeeringute elluviimine toimub tervikuna järgmiselt:

Tabel 7-7 Investeeringute elluviimine

Investeeringute elluviimine Kokku 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

Lühiajaline programm 2013-2015 100% 10% 45% 45%

Kumuleeruvalt LP 10% 55% 100%

Keskpikaajaline programm 2016-2020 100% 20% 20% 20% 20% 20%

Kumuleeruvalt KP 20% 40% 60% 80% 100%

Pikaajaline programm 2021 - 2025 100% 20% 20% 20% 20% 20%

Kumuleeruvalt PP 20% 40% 60% 80% 100%


TMT Pro OÜ 2013

95


Alljärgnevas tabelis on toodud ÜVK arendamise kavas määratletud investeeringukulutused

ning finantseerimise jagunemine vastavalt eelpoolkirjeldatud eeldustele.

Tabel 7-8 Investeeringud ja finantseerimine

Investeeringud 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

Lühiajaline periood (2013-2015) 142 334 640 504 640 504

Kespikk periood (2016 - 2020) 178 728 178 728 178 728 178 728 178 728

Pikaajaline periood (2021-2025) 515 105 515 105 515 105 515 105 515 105

Investeeringud kokku: 142 334 640 504 640 504 178 728 178 728 178 728 178 728 178 728 515 105 515 105 515 105 515 105 515 105

Finantseerimise prognoos

Riiklik ja/või välisabi 120 984 544 429 544 429 151 919 151 919 151 919 151 919 151 919 437 839 437 839 437 839 437 839 437 839

Omafinantseering 21 350 96 076 96 076 26 809 26 809 26 809 26 809 26 809 77 266 77 266 77 266 77 266 77 266

Finantseerimine kokku: 142 334 640 504 640 504 178 728 178 728 178 728 178 728 178 728 515 105 515 105 515 105 515 105 515 105



Omafinantseerimise allikana on arendamise kava finantsprognoosis testitud rahavooge

nähes ette kogu omafinantseerimise allikana laenu võtmist. Seejuures on tariifipoliitika

kujundamisel (II stsenaarium) lähtutud muuhulgas laenuteenindamise kattekordaja

minimaalse taseme 1,2 saavutamisest.

Alljärgnevas tabelis on näidatud laenuteenindamise kattekordaja väärtused

prognoosiperioodil II stsenaariumi korral.

Tabel 7-9 Laenuteenindamise kattekordaja II stsenaariumi korral

Laenuteenindamine 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

Kulumieelne rahavoog 2 595 11 026 20 259 27 344 30 007 33 561 36 091 38 097 42 550 52 541 70 923 77 396 80 112

Laenuteenindamine (põhiosa + intressid) 3 469 9 466 17 546 23 628 25 787 27 871 30 551 32 486 36 870 41 180 48 077 54 761 61 229

Rahavoog peale laenuteenindamist -874 1 560 2 713 3 716 4 221 5 690 5 540 5 610 5 679 11 362 22 845 22 635 18 883

Laenuteenindamise kattekordaja (min. 1,2) 0,7 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 1,3 1,5 1,4 1,3 Allikas: Konsultandi arvutused

Arvestades kõiki finantsanalüüsis aluseks võetud põhimõtteid on II stsenaariumi korral

prognoosi igal aastal tagatud laenuteenindamise kattekordaja minimaalne tase 1,2.

7.6 FINANTSANALÜÜSI KOKKUVÕTE

Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava on strateegiline dokument, seetõttu ka

arendamise kava koosseisus olev finantsanalüüs on olemuselt indikatiivne ning põhineb

väga paljudel eeldustel.

Finantsanalüüsis on prognoositud veemajanduse tegevustulusid ning tegevuskulusid

arvestades juba elluviidud ning arendamise kava raames elluviidavaid investeeringute

projekte. Kulude prognoosis on arvestatud tänaste tegelike tegevuskuludega ning

olemasolevate varade kulumiga. Täiendavalt on võetud arvesse arendamise kavas

väljapakutud investeeringute elluviimisest tulenevate mõjudega.

Tulude prognoosi koostamisel on arvesse võetud lisanduvaid tarbijaid ning samuti on

lähtutud seisukohast, et tänane suhteliselt madal ühiktarbimine mõnevõrra suureneb


TMT Pro OÜ 2013

96

prognoosiperioodi jooksul. Tariifide prognoosimisel on aluseks võetud rida eeldusi ning

testitud on veemajanduse rahavooge 2 stsenaariumiga:

I stsenaariumi puhul on tariife korrigeeritud selliselt, mille korral igal

prognoosiperioodi aastal on kõik rahalised ning mitterahalised tegevuskulud

kaetud.

II stsenaariumi puhul on tariifide korrigeerimisel arvestatud täiendavalt

põhimõttega, et veemajandusest genereeritav rahavoog EBITDA oleks vähemalt

1,2 korda suurem kui vastava perioodi laenuteenindamine. Siinjuures laenuna on

käsitletud arendamise kavas kirjeldatud inevsteeringute 15% omaosalus.

Lisaks võetakse mõlema stsenaariumi korral arvesse vee- ja kanalisatsiooniteenuse

kulukust leibkondade sissetuleku suhtes ning tariifid kujundatakse selliselt, millede

rakendamisel teenuse kulukus ei ületaks 4%.

Finantsprognoosi tariifide prognoos ei ole aluseks tariifide rakendamisel omavalitsuses.

Tegemist on üldistatud käsitlusega veemajanduse tuludest ja kuludest ning see põhineb

väga paljudel eeldustel. Tulude prognoosis on määrava tähtsusega lisaks tariifimääradele

ka liituvate uute tarbijate arvukus ning ühiktarbimise kasv. Seega kui uusi tarbijaid ja/või

ühiktarbimine ei kasva määras, mis on eeldatud käesoleva finantprognoosi koostamisel,

siis tegevuskulude katmiseks tuleb oluliselt erinevaid (loe suuremaid) tariifimäärasid

rakendada.

Arendamise kavas toodud investeeringute finantseerimine sh. omafinantseerimine

kujunevad tegelikkuses vastavalt omavalitsuse ning vee-ettevõtja vahelistele

kokkulepetele, tegelikele rahastamisvõimalustele ning konkreetsete meetmete ja/või

rahastajapoolsetele tingimustele.

Arendamise kava finantsanalüüsis toodud finantseerimine ning selle jagunemine on

näitlik/eelduslik ning koostatud eesmärgiga testida veemajanduse rahavooge arendamise

kavas kirjeldatud eeldustel.

Finantsanalüüsi arvutused on ära toodud käesoleva arendamise kava lisas.


TMT Pro OÜ 2013

97

8 LISAD

1. Finantsanalüüsi lisad.

2. Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava graafiline osa:

plaanid, skeemid.

1 sissejuhatus 4 2 stust ja kanalisatsiooni …projekti ja konstruktsiooni ning likvideerimise ja...

Documents