ÜLDSÄTTED 2010

2

SISUKORD I OSA – Õigus- ja haldusnormid.......................................................................................... 4

Artikkel 1 – Viitedokumendid..................................................................................... 4

Artikkel 2 – Vastutav komisjoni talitus ja kirjavahetus .............................................. 4

Artikkel 3 – Osalejad................................................................................................... 5

Artikkel 4 – Koordineeriva abisaaja roll ja kohustused .............................................. 5

Artikkel 5 – Seotud abisaajate roll ja kohustused ....................................................... 5

Artikkel 6 – Koordineeriva abisaaja ja seotud abisaajate ühised kohustused ............. 6

Artikkel 7 – Projekti kaasrahastajad............................................................................ 6

Artikkel 8 – Allhankijad.............................................................................................. 7

Artikkel 9 – Väliste seirerühmade roll ........................................................................ 7

Artikkel 10 – Tsiviilvastutus ....................................................................................... 7

Artikkel 11 – Huvide konflikt ..................................................................................... 8

Artikkel 12 – Tehnilised tegevusaruanded.................................................................. 8

Artikkel 13 – Teavitustegevus, liidu abist teavitamine ja audiovisuaalsed tooted ........................................................................................................ 9

Artikkel 14 – Ruumiandmed ..................................................................................... 10

Artikkel 15 – Lepingu muutmine .............................................................................. 10

Artikkel 16 – Viivitused............................................................................................ 11

Artikkel 17 – Lõppkuupäeva edasilükkamine........................................................... 11

Artikkel 18 – Tulemuslikkuse langus ja tehnilised rikked........................................ 11

Artikkel 19 – Projekti lõpetamine ............................................................................. 11

Artikkel 20 – Konfidentsiaalsus ................................................................................ 13

Artikkel 21 – Andmekaitse ....................................................................................... 13

Artikkel 22 – Omandiõigus ja tulemuste kasutamine ............................................... 13

Artikkel 23 – Kohaldatav õigus ja pädev kohus ....................................................... 14

II OSA – Finantssätted ....................................................................................................... 15

Artikkel 24 – Liidu rahaline toetus projektile ........................................................... 15

Artikkel 25 – Abikõlblikud kulud ............................................................................. 16

Artikkel 26 – Abikõlbmatud kulud ........................................................................... 18

Artikkel 27 – Rahatrahvid ......................................................................................... 20

Artikkel 28 – Maksmise viisid .................................................................................. 20

Artikkel 29 – Tulude ja kulude aruanne.................................................................... 22

Artikkel 30 – Käibemaks........................................................................................... 23

Artikkel 31 – Sõltumatu finantsaudit ........................................................................ 23

3

Artikkel 32 – Komisjoni finantsaudit........................................................................ 23

Artikkel 33 – Komisjoni poolt teostatavad kontrollid............................................... 24

Artikkel 34 – Riigiabi................................................................................................ 24

Artikkel 35 – Maa või õiguste ostmine, maa rentimine ............................................ 24

4

ÜLDSÄTTED

I OSA – Õigus- ja haldusnormid

Artikkel 1 – Viitedokumendid

Kõik LIFE+ projektid teostatakse kooskõlas järgmiste dokumentidega (tähtsuse järjekorras):

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 614/2007 (LIFE+);1

• koordineerivale abisaajale allkirjastamiseks saadetud toetuslepingu erisätted;

• toetuslepingule lisatud käesolevad üldsätted;

• toetuslepingule (I lisas) lisatud projekti ettepanek (edaspidi „projekt”),

• mis on toetuslepingu lahutamatuteks osadeks.

Artikkel 2 – Vastutav komisjoni talitus ja kirjavahetus

2.1 Käesolevate üldsätete rakendamisel on keskkonna peadirektoraat komisjoni esindajaks eelarvevahendite käsutaja või edasivolituse alusel eelarvevahendite käsutaja isikus.

2.2 Kogu kirjavahetus peab olema märgistatud viitenumbri ja projekti nimetusega ning see tuleb saata aadressile:

LIFE+ projektid „LIFE+ loodus ja bioloogiline mitmekesisus” ja "LIFE+ teave ja teabevahetus", mis tegeleb looduse ja bioloogilise mitmekesisusega:

European Commission Directorate-General Environment Unit ENV.E.3 - BU-9 2/58 B - 1049 Brussels

LIFE+ projektid „LIFE+ keskkonnapoliitika ja juhtimistava” ja "LIFE+ teave ja teabevahetus", mis ei tegele looduse ja bioloogilise mitmekesisusega:

European Commission Directorate-General Environment Unit ENV.E.4 - BU-9 2/01 B - 1049 Brussels

Kogu kirjavahetuse koopiad tuleb saata komisjoni määratud välisele seirerühmale.

Post loetakse komisjonile laekunuks päeval, mil see registreeritakse ametlikult eespool nimetatud komisjoni üksuses.

1 ELT L 149, 9.6.2007, lk 1.

5

Artikkel 3 – Osalejad

LIFE+ projektis võib olla nelja tüüpi osalejaid, olenevalt nende rollist ja kohustustest:

• koordineeriv abisaaja;

• seotud abisaaja(d);

• kaasrahastaja(d), ja

• allhankija(d).

Artikkel 4 – Koordineeriva abisaaja roll ja kohustused

4.1 Koordineeriva abisaaja all mõeldakse füüsilist või juriidilist isikut, kes vastutab õiguslikult ja rahaliselt ainuisikuliselt komisjoni ees projekti eesmärkide saavutamiseks ja projekti tulemuste levitamiseks vajalike meetmete täieliku rakendamise eest.

4.2 Seotud abisaajad on andnud koordineerivale abisaajale toetuslepingule lisatud volikirja alusel volituse tegutseda komisjoniga toetuslepingu ja selle võimalike hilisemate muudatuste allkirjastamisel nende nimel ja nende eest.

4.3 Koordineeriv abisaaja nõustub kõigi komisjoniga sõlmitava toetuslepingu sätetega.

4.4 Allkirjastatud volikirja alusel on üksnes koordineerival abisaajal õigus saada komisjonilt vahendeid ning jagada neid vastavalt seotud abisaajate projektis osalemisele, lähtudes seotud abisaajate vahel sõlmitud lepingutest, nagu on sätestatud artikli 4 lõikes 8.

4.5 Kui mõni seotud abisaaja või kaasrahastaja vähendab oma rahalist toetust, on koordineerival abisaajal kohustus leida kokkuleppel seotud abisaajatega vajalikud vahendid projekti korrektse täideviimise tagamiseks. Komisjon ei suurenda mingil tingimusel omapoolset toetust ega kaasrahastamise määra.

4.6 Koordineeriv abisaaja toetab projekti rahaliselt, olenemata artikli 24 sätetest.

4.7 Koordineeriv abisaaja on komisjoni ainuke kontaktisik ja ainus osaleja, kes annab otse komisjonile aru projekti tehnilise ja rahalise edenemise kohta. Seega esitab koordineeriv abisaaja komisjonile kõik artiklis 12 nõutud aruanded.

4.8 Koordineeriv abisaaja sõlmib kõigi seotud abisaajatega lepingud nende tehnilise ja rahalise osalemise kohta projektis. Need lepingud on täielikult kooskõlas komisjoniga sõlmitud toetuslepinguga, viitavad täpselt käesolevatele üldsätetele ja nende sõnastus peab sisaldama vähemalt komisjoni avaldatud juhiste sisu. Koordineeriv abisaaja ja seotud abisaajad allkirjastatavad lepingud ning teavitatavad sellest komisjoni üheksa kuu jooksul alates projekti alguskuupäevast. Toetuslepingu sätted, sealhulgas volikiri (artikli 5 lõiked 2 ja 3) on ülimuslikud seotud abisaaja ja koordineeritud abisaaja vahel sõlmitud kõigi muude lepingute ees, mis võivad mõjutada koordineeriva abisaaja ja komisjoni vahel sõlmitud eespool nimetatud lepingu täitmist.

Artikkel 5 – Seotud abisaajate roll ja kohustused

5.1 Seotud abisaajad on üksnes projektis määratletud organisatsioonid, mis on võtnud asjaomaste vormide kaudu kohustuse projekti ellu viia. Seotud abisaaja allkirjastab artikli 4 lõikega 8 ettenähtud lepingu ja on otseselt seotud projekti ühe või enama ülesande tehnilise rakendamisega.

6

5.2 Seotud abisaaja annab koordineerivale abisaajale toetuslepingule lisatud volikirja alusel volituse tegutseda komisjoniga toetuslepingu ja selle võimalike hilisemate muudatuste allkirjastamisel tema nimel ja tema eest. Sellega seoses annab seotud abisaaja õigusliku vastutuse toetuslepingu täideviimise eest täielikult koordineerivale abisaajale.

5.3 Seotud abisaaja nõustub komisjoniga sõlmitud toetuslepingu kõigi sätetega, eriti kõigi seotud abisaajat ja koordineerivat abisaajat mõjutavate sätetega. Seotud abisaaja mõistab, et allkirjastatud volikirja alusel on üksnes koordineerival abisaajal õigus saada komisjonilt vahendeid ning jagada neid vastavalt seotud abisaaja osalemisele projektis.

5.4 Seotud abisaaja teeb kõik endast oleneva, et koordineeriv abisaaja saaks täita toetuslepinguga talle pandud kohustusi. Eelkõige esitab seotud abisaaja koordineerivale abisaajale kogu vajaliku dokumentatsiooni või teabe (tehnilise ja rahalise) võimalikult kiiresti pärast koordineerivalt abisaajalt sellekohase palve saamist.

5.5 Kõikidel seotud abisaajatel on kohustus projektis rahaliselt osaleda ja õigus saada komisjoni rahalist toetust vastavalt lepingu artikli 4 lõikega 8 ettenähtud lepingutes sätestatud tingimustele.

5.6 Seotud abisaajad ei anna tehniliste ja finantsiliste arengute kohta aru otse komisjonile, välja arvatud kui komisjon selgesõnaliselt seda nõuab.

Artikkel 6 – Koordineeriva abisaaja ja seotud abisaajate ühised kohustused

6.1 Koordineeriv abisaaja ja seotud abisaajad peavad jooksvat raamatupidamisarvestust kooskõlas seaduse ja kehtivate määrustega sätestatud hea raamatupidamistavaga. Kulutuste ja tulude jälgitavuse huvides seatakse sisse analüütiline arvestussüsteem (arvestus kulukategooriate järgi). Koordineeriv abisaaja ja seotud abisaajad säilitavad projekti kestel ja vähemalt viis aastat pärast lõppmakse tegemist kõik asjaomased alusdokumendid projekti kõigi kulude, laekumiste ja tulude kohta komisjonile esitatud vormis (näiteks pakkumise dokumendid, arved, ostutellimused, maksetõendid, palgalehed, tööajaarvestuse lehed ja muud kulude arvutamiseks ja esitamiseks kasutatud dokumendid). Dokumentatsioon peab olema selge, täpne ja asjakohane ning see esitatakse komisjonile, kui viimane seda nõuab. Koordineeriv abisaaja säilitab koopiad kõigi seotud abisaajate kõigist alusdokumentidest.

6.2 Koordineeriv abisaaja ja seotud abisaajad tagavad, et kõigil arvetel oleks selge viide projektile, mis ühendab need analüütilise arvestussüsteemiga.

6.3 Koordineeriv abisaaja ja seotud abisaajad tagavad liidu abist teavitamise vastavalt artiklile 13.

6.4 Koordineeriv abisaaja ja seotud abisaajad jagavad omavahel tasuta projekti rakendamiseks vajalikku oskusteavet.

6.5 Koordineeriv abisaaja ei tegutse projekti raames seotud abisaajate allhankija või tarnijana. Seotud abisaajad ei tegutse projekti raames koordineeriva abisaaja või teiste seotud abisaajate allhankijate või tarnijatena.

Artikkel 7 – Projekti kaasrahastajad

7.1 Kaasrahastajad toetavad projekti vaid rahaliselt, nad ei ole otseselt seotud projekti tehnilise elluviimisega ega saa liidu rahastamisest kasu.

7

7.2 Koordineeriv abisaaja ja/või seotud abisaajad sõlmivad kaasrahastajatega kõik kaasrahastamise tagamiseks vajalikud lepingud, tingimusel et need ei lähe vastuollu koordineeriva abisaaja ja/või seotud abisaajate toetuslepingus määratud kohustustega.

Artikkel 8 – Allhankijad

8.1 Kindla kestusega konkreetsete ülesannete jaoks võib projektis kasutada ka allhankijaid, keda ei loeta seotud abisaajateks.

8.2 Koordineeriv abisaaja ja/või seotud abisaajad ostavad allhankijatelt teenuseid ja tasuvad osutatud teenusele vastava täishinna.

8.3 Allhankijad ei tee projekti rahalisi investeeringuid ning ei saa seetõttu kasu ühestki projektist tulenevast intellektuaalse omandi õigusest.

8.4 Kõik avaliku sektori koordineerivate abisaajate ja seotud abisaajate sõlmitavad allhankelepingud peavad olema kooskõlas liidu pakkumismenetlusi käsitlevate direktiivide avalike pakkumise eeskirjadega.

Lepingute puhul, mille väärtus ületab 125 000 eurot, võtab iga koordineeriv abisaaja või seotud abisaaja potentsiaalsetelt allhankijatelt konkureerivad pakkumised ning sõlmib lepingu pakkujaga, kes pakub parimat hinna ja kvaliteedi suhet; seda tehes järgib ta läbipaistvuse ja potentsiaalsete allhankijate võrdse kohtlemise põhimõtteid ning kannab hoolt, et ei tekiks huvide konflikte.

Kahes eelnevas lõigus nimetatud pakkumise eeskirju kohaldatakse ka kestvuskaupade ostmisel.

8.5 Kõikidel allhankijate esitatud arvetel peab olema selge viide LIFE+ projektile (nt number ja pealkiri või lühike pealkiri) ja koordineeriva abisaaja või seotud abisaaja esitatud tellimusele või sõlmitud allhankelepingule. Ka kõik arved peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et oleks võimalik tuvastada osutatud teenuse koostisosi (st iga koostisosa selge kirjeldus ja maksumus).

Artikkel 9 – Väliste seirerühmade roll

9.1 Projekti järelkontrolli aitavad komisjonil teostada välised seirerühmad. Seirerühmad aitavad jälgida ja hinnata projekti edenemist ning kantud kulude otstarbekohasust. Nimetatud seirerühmad tegutsevad üksnes komisjonile nõuandva organina. Seirerühmad on projektist sõltumatud. Seirerühmad kontrollivad projekti täideviimist ja hindavad komisjonile esitatud aruandeid.

9.2 Seirerühmadel ei ole õigust teha komisjoni nimel ühtegi otsust. Koordineerivale abisaajale või seotud abisaajatele seirerühmade esitatud soovitust või avaldust ei saa tõlgendada komisjoni seisukohana.

9.3 Välised seirerühmad lähtuvad oma tegevuses samadest konfidentsiaalsusnõuetest nagu on kehtestatud projektis osalejatele ja komisjonile (sätestatud artiklis 20).

Artikkel 10 – Tsiviilvastutus

10.1 Komisjoni ei saa mingitel asjaoludel ega põhjustel pidada vastutavaks projekti teostamise jooksul toetuslepingust tulenevate varalise või isikukahju nõuete eest. Komisjon ei võta vastu ühtki sellise kaebusega seotud hüvitamise või tagasimakse nõuet.

8

10.2 Koordineeriv abisaaja vabastab komisjoni mis tahes vastutusest, mis hõlmab tema suhteid seotud abisaajatega või selles kontekstis nendega sõlmitud lepinguid.

10.3 Kogu vastutus kolmandate isikute ees, sealhulgas projekti teostamise ajal nende enda tekitatud mis tahes kahju eest, lasub koordineerival abisaajal ja seotud abisaajatel.

Artikkel 11 – Huvide konflikt

11.1 Koordineeriv abisaaja ja kõik seotud abisaajad kohustuvad võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida mis tahes huvide konfliktide ohtu, mis võib mõjutada toetuslepingu erapooletut ja objektiivset täitmist. Selline huvide konflikt võib tekkida eelkõige majanduslike, poliitiliste või riiklike huvide tulemusel, perekondlikel või emotsionaalsetel põhjustel või mõne muu ühise huvi tõttu.

11.2 Kõigist toetuslepingu täitmise jooksul huvide konflikti põhjustavatest või tõenäoliselt põhjustavatest olukordadest tuleb komisjonile viivitamata kirjalikult teatada. Koordineeriv abisaaja ja kõik seotud abisaajad teevad viivitamata kõik endast oleneva olukorra parandamiseks. Komisjon jätab endale õiguse kontrollida, et võetud meetmed on asjakohased, ja võib vajadusel astuda ise täiendavaid samme.

Artikkel 12 – Tehnilised tegevusaruanded

12.1 Koordineeriv abisaaja teavitab komisjoni korrapäraselt LIFE+ projekti arengutest ja saavutustest, esitades järgmised aruanded:

• üks algetapi aruanne, mis esitatakse üheksa kuu jooksul pärast projekti algust;

• üks lõpparuanne, mis esitatakse kolme kuu jooksul pärast projekti lõppu;

• projektide puhul, mille rakendusperiood on üle 24 kuu ja liidu toetus üle 300 000 euro esitatakse pärast artikli 28 lõikes 3 määratud künnise saavutamist üks vahearuanne, millele on lisatud vahemakse taotlus;

• projektide puhul, mille rakendusperiood on üle 48 kuu ja liidu toetus üle 2 000 000 euro esitatakse pärast artikli 28 lõikes 3 määratud künnise saavutamist kaks vahearuannet, millele on lisatud vahemakse taotlus;

• vajadusel eduaruanded tagamaks, et järjestikuste aruannete vahe ei oleks pikem kui 18 kuud.

Kui artikli 28 lõikes 3 määratud künnis saavutatakse projekti esimese üheksa kuu jooksul, võib ühendada algetapi aruande ja vahearuande erandkorras üheks aruandeks.

Komisjonilt võib igal ajal küsida teavet projekti tehnilise ja/või finantsjuhtimise kohta.

12.2 Aruannete vorm ja sisu peab olema kooskõlas komisjoni avaldatud juhistega.

Kõikides aruannetes peab sisalduma teave, mis võimaldab komisjonil hinnata projekti rakendamise seisu, töökava järgimist, projekti finantsolukorda ja seda, kas projekti eesmärgid on juba saavutatud või veel saavutatavad. Algetapi, vahe- ja lõpparuanded peavad sisaldama artikli 12 asjaomastes lõigetes 5, 6 ja 7 vastavalt kirjeldatud teavet.

9

12.3 Kõik aruanded saadetakse nii paber- kui ka elektroonilises formaadis komisjonile ja komisjoni määratud välisele seirerühmale üheaegselt, nii et mõlemad saavad ühe tehniliste aruannete täiskomplekti koos lisadega ning ühe tulude ja kulude aruande.

12.4 Koordineeriv abisaaja esitab lõpparuande koopia liikmesriigi ametiasutustele. Ametiasutustel on õigus saada ka vahearuande koopia.

12.5 Algetapi aruanne

Lisaks artikli 12 lõikes 2 nõutud teabele peab algetapi aruanne sisaldama hinnangut selle kohta, kas projekti eesmärgid ja töökava on veel asjakohased. Vastavalt artiklile 19 võib komisjon koordineeriva abisaaja esitatud algetapi aruande alusel algatada ennetähtaegse lõpetamise menetluse, kui projekti eesmärgid ei ole saavutatavad või töökava ei ole teostatav.

12.6 Vahearuanne

Lisaks artikli 12 lõikes 2 nõutud teabele peab vahearuanne sisaldama tulude ja kulude aruannet ning piisavalt teavet, et oleks võimalik anda eelhinnang senini tehtud kulutuste abikõlblikkuse kohta.

12.7 Lõpparuanne Lisaks artikli 12 lõikes 2 nõutud teabele peab lõpparuanne sisaldama tulude ja kulude aruannet ning kogu vajalikku teavet, et komisjon saaks anda hinnangu tehtud kulutuste abikõlblikkuse kohta ja projekti tulemuste edaspidise jätkusuutlikkuse kohta.

Artikkel 13 – Teavitustegevus, liidu abist teavitamine ja audiovisuaalsed tooted

13.1 Koordineeriv abisaaja ja seotud abisaajad teevad projekti ja selle tulemused teatavaks, mainides alati, et liit on projekti toetanud. Igas tegevusaruandes tuleb tehtut üksikasjalikult kirjeldada.

13.2 Koordineeriv abisaaja ja seotud abisaajad märgistavad kõik projekti raames koostatud dokumendid ja meediaavaldused komisjonilt saadud LIFE’i logoga, et teavitada liidult saadud toetusest. Audiovisuaalsel materjalil peab alguses ja/või lõpus esitatud tunnustus sisaldama selget ja loetavat viidet LIFE-projektist saadud rahalisele toetusele (nt „Teostatud Euroopa Liidu LIFE rahastamisvahendi toel”).

13.3 LIFE’i logole ei või viidata nii nagu viidatakse sertifitseeritud kvaliteedimärgile või ökomärgisele. Selle kasutus piirdub teavitamistegevustega.

13.4 Koordineeriv abisaaja loob projekti tegevustest, arengutest ja tulemustest teavitamiseks projekti veebilehe või kasutab olemasolevat veebilehte. Aruannetes märgitakse veebiaadress, kus avaldatakse projekti tähtsamad tulemused. See veebileht peab olema võrgus kättesaadav hiljemalt kuus kuud pärast projekti algust, seda tuleb korrapäraselt täiendada ja pidada vähemalt viis aastat pärast projekti lõppu.

13.5 Koordineeriv abisaaja ja seotud abisaajad püstitavad objekti teostamise asukohtadesse stendid, mis asuvad ligipääsetavates ja nähtavates strateegilistes kohtades. Stendile peab olema alati paigutatud LIFE’i logo.

13.6 „LIFE+ loodus” projektide puhul kehtivad artikli 13 lõigetes 2 ja 5 sätestatud nõuded ka Natura 2000 logo kohta. Stendidel tuleb kirjeldada projekti olulisust Natura 2000 võrgu loomisel.

10

13.7 Projekti kokkuvõte, sealhulgas koordineeriva abisaaja nimi ja kontaktandmed, avaldatakse LIFE’i veebilehel.

13.8 Kõikidele projekti raames omandatud kestvuskaupadele tuleb kanda LIFE’i logo, kui komisjon ei ole nõudnud teisiti.

13.9 Projekt peab sisaldama kohustuslike meetmeid võrgustiku tegevusteks. Kui koordineeriv kasusaaja ei ole asjakohaselt põhjendanud nende ebaotstarbekust, peavad tegevused sisaldama külastusi, kohtumisi, teabevahetust, ja/või sarnaseid võrgustiku tegevusi asjakohasel määral koos teiste sobivate LIFE projektidega (käimasolevad või lõppenud). See võib ka hõlmata sarnast teabevahetust teiste mitte LIFE projektidega ja/või osalemist teabeplatvormides, mis on seotud projekti eesmärkidega (sealhulgas rahvusvahelisel tasandil piisaval põhjendusel). Nende võrgustiku tegevustega üritatakse kindlustada tõhusam oskusteabe ja kogemuse vahetamine, mida võidakse kasutada ära sarnastes olukordades.

13.10 Olenemata artikli 20 sätetest on komisjonil vajadusel õigus avaldada mis tahes vormis või kandjal, sealhulgas Internetis, kogu projekti kohta käiv teave või projekti tulemused. Koordineeriv abisaaja ja kõik seotud abisaajad annavad komisjonile piiramata ajaks mittevälistava õiguse mittekaubanduslikel eesmärkidel paljundada, vajadusel dubleerida, levitada või kasutada kõiki projekti käigus tehtud audiovisuaalseid dokumente täielikult või osaliselt, sealhulgas avalikel üritustel. Sellest olenemata ei loeta komisjoni „kaasprodutsendiks”. Komisjon jätab endale õiguse kasutada artiklis 12 viidatud erinevates aruannetes esitatud fotosid oma mis tahes teabematerjalide illustreerimiseks. Komisjon kohustub märkima fotode juurde projekti viitenumbri.

Artikkel 14 – Ruumiandmed

Elektroonilised süsteemid, mis sisaldavad ruumiandmeid ja mis on valminud LIFE+ projekti raames, peavad olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiviga 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Liidu ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE)2.

Artikkel 15 – Teotuslepingu muutmine

15.1 Vastavalt toetuslepingule teavitab koordineeriv abisaaja komisjoni tehnilistes aruannetes või kirja teel kõikidest projektis toimunud muutustest. Lubatud ei ole muutused, mis muudaksid põhjalikult projekti üldeesmärke, muudaksid toetuse andmise otsuse küsitavaks või oleksid vastuolus taotlejate võrdse kohtlemisega.

15.2 Kui muutused on sisulised, siis tuleb komisjoniga sõlmida täiendav kirjalik leping. Sisuliseks loetakse järgmisi muutuseid:

• tegevuste ja/või oodatavate tulemuste olemuse või sisu oluline muutus;

• koordineeriva abisaaja või seotud abisaajate õigusliku seisundi muutus;

• projekti partnerite suhte muutus;

• projekti kestuse muutus;

• muutus projekti esialgses eelarves, kui ühe või mitme kulukategooria prognoositavad kulutused suurenevad rohkem kui 10% ja 30 000 eurot. Neid

2 ELT L 108, 25.4.2007, lk 1.

11

künniseid kohaldatakse kõigi kolme kestvuskaupade alakategooria suhtes. Künnised ei kehti üldkulude kategooria kohta, mille puhul ei tohi ületada artikli 25 lõikes 13 sätestatud künnist.

15.3 Artikli 15 lõikes 2 nimetatud juhtudel esitab koordineeriv abisaaja vastavalt komisjoni juhistele ametliku muutmise taotluse. Kui muutmise taotlus sisaldab muudatusi projekti partnerite osas ja/või mõne seotud abisaaja või kaasrahastaja esitatud eelarves, esitab seotud abisaaja või kaasrahastaja ka allkirjastatud taotluse lepingu muutmiseks. Komisjon jätab endale õiguse taotlus vastu võtta või tagasi lükata ja võib otsustada mitte arvestada taotlusi, mis saabuvad hiljem kui kolm kuud enne projekti lõppu.

Artikkel 16 – Viivitused

16.1 Projekti alguskuupäev on toetuslepingu erisätete all määratud kuupäev, olenemata toetuslepingu allkirjastamise kuupäevast või esimese eelmakse kuupäevast.

16.2 Koordineeriv abisaaja teavitab komisjoni viivitamata üksikasjalikult kõigist sündmustest, mis takistavad või lükkavad edasi projekti täideviimist. Asjaomased osapooled lepivad kokku võetavates meetmetes.

16.3 Komisjon jätab endale õiguse toetusleping lõpetada või toetus tühistada, kui on ette näha olulist viivitust, mis vähendaks projekti tulemuste väärtust.

Artikkel 17 – Lõppkuupäeva edasilükkamine

17.1 Lõppkuupäeva edasilükkamine on lubatud üksnes ettenägematutel ja erandlikel asjaoludel, mis muudavad projekti ühe või mitme tegevuse täideviimise teatud aja jooksul võimatuks.

17.2 Projekti lõppkuupäeva edasilükkamise taotlus tuleb esitada kooskõlas komisjoni juhistega ning see peab sisaldama piisavalt teavet, et komisjon saaks hinnata viivituste põhjendatust ja uuendatud töökava teostatavust. Komisjon jätab endale õiguse taotlus vastu võtta või tagasi lükata ning otsustada mitte arvestada taotlusi, mis saabuvad hiljem kui kolm kuud enne projekti lõppu.

Artikkel 18 – Tulemuslikkuse langus ja tehnilised rikked

Komisjon jätab endale õiguse vähendada vastavalt vajadusele liidukaasrahastamist, kui projekti tegevuste täideviimisel ilmneb oluline kvantitatiivne või kvalitatiivne langus.

Artikkel 19 – Projekti lõpetamine

19.1 Komisjon võib toetuslepingu lõpetada ilma omapoolse hüvitiseta, kui:

• koordineeriv abisaaja ei suuda mõjuva tehnilise või majandusliku põhjuseta täita mõnd toetuslepinguga temale pandud olulist kohustust;

• esinevad vääramatu jõu asjaolud või kui tegevus on peatatud erakorraliste asjaolude tõttu;

• on selge, et projekt ei suuda oma eesmärke täita või

• koordineeriv abisaaja on vastutav oluliste rikkumiste eest projekti juhtimisel.

19.2 Projekti lõpetamisel kasutab komisjon standardmenetlust või kiirmenetlust.

19.3 Standardmenetlus

12

• Komisjon saadab esimese tähtkirja, milles teatab, et on alustanud lõpetamise menetlust, selgitab selle põhjuseid, nõuab koordineerivalt abisaajalt temale toetuslepinguga pandud kohustuste täitmist ja palub vastata kolmekümne päeva jooksul alates esimese kirja kättesaamisest.

• Pärast koordineerivalt abisaajalt saadud vastuse hindamist komisjon kas tühistab või peatab lõpetamise menetluse või saadab teise tähtkirja, millega teavitab koordineerivat abisaajat projekti lõpetamisest ja projekti uue lõppkuupäeva määramisest.

Kui komisjon ei ole oma esimesele kirjale kolmekümne päeva jooksul alates selle kättesaamisest vastust saanud, siis loetakse projekt sellel kuupäeval lõppenuks.

Kõikidel juhtudel, kui menetlus lõpeb projekti lõpetamisega, tuleb lõpparuanne esitada kolme kuu jooksul pärast projekti uut lõppkuupäeva.

19.4 Kiirmenetlus Komisjon võib toetuslepingu lõpetada viivitamatult, etteteatamiseta ja ilma mis tahes hüvitist maksmata, kui:

• koordineeriv abisaaja on pankrotis, likvideerimisel või sarnase menetluse subjektiks;

• koordineeriv abisaaja on tahtlikult teinud valesid või mittetäielikke avaldusi, et saada toetuslepingus sätestatud liidu rahalist toetust;

• koordineeriv abisaaja on tahtlikult või hooletuse tõttu oluliselt toetuslepingut eiranud, mis põhjustab või võib põhjustada kahju liidu eelarvele;

• koordineeriv abisaaja on osaline pettuses, korruptsioonis või mõnes muus ebaseaduslikus tegevuses, mis kahjustab liidu finantshuve;

• koordineeriv abisaaja on res judicata jõudu omava kohtuotsusega mõistetud süüdi ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteos või on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu, mida on võimalik mis tahes põhjendatud viisil tõendada.

Sellisel juhul teavitab komisjon koordineerivat abisaajat tähtkirja teel, et projekt lõpetatakse viivitamata. Lõpparuanne tuleb esitada kolme kuu jooksul pärast projekti uut lõppkuupäeva.

19.5 Finantsrikkumiste korral lõpetatakse toetusleping ilma, et see piiraks haldusmeetmeid või karistusi, mida võib kohaldada vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta3.

Toetuslepingu lõpetamise korral võib komisjon nõuda juba makstud summade täielikku või osalist tagastamist. Abikõlblike kulutuste summa määramisel arvestatakse üksnes artikli 19 lõigetes 3 ja 4 kirjeldatud menetluse läbiviimisel saadud teavet.

19.6 Põhjendatud majanduslike või tehniliste põhjuste esinemisel võib koordineeriv abisaaja projekti igal hetkel lõpetada, saates selle kohta ametliku kirjaliku teate. Koordineerival abisaajal on kohustus esitada lõpparuanne, milles kirjeldatakse projekti rakendamise seisu ja lõpetamise põhjuseid, hiljemalt kolme kuu jooksul pärast eespool nimetatud ametliku kirjaliku teate esitamist koos tulude ja kulude

3 EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

13

lõpparuandega, mille alusel komisjon otsustab abikõlblike kulude summa. Kui põhjuseid ei esitata või kui komisjon põhjuseid ei tunnista, siis loetakse lepingu lõpetamine koordineeriva abisaaja poolt mittevastavaks ja komisjon võib nõuda juba maksutud summade tagastamist.

Artikkel 20 – Konfidentsiaalsus

Komisjon ja koordineeriv abisaaja / seotud abisaajad kohustuvad hoidma konfidentsiaalsena kõiki dokumente, kogu teavet või muid neile konfidentsiaalselt saadetud materjale, mille avaldamine võib teist poolt kahjustada. See kohustus jääb pooltele ka pärast projekti lõppkuupäeva. Projektis sisalduvad isikuandmed laetakse elektroonilisse haldussüsteemi, mis tehakse kättesaadavaks Euroopa Komisjonile, teistele liidu institutsioonidele ja välisele seirerühmale, kes on sõlminud konfidentsiaalsusleppe. Seda haldussüsteemi kasutatakse üksnes LIFE projektide haldamiseks.

Artikkel 21 – Andmekaitse

21.1 Koordineerival abisaajal on juurdepääsuõigus komisjoni käsutuses olevatele projekti kohta käivatele andmetele ja teabele ning õigus nõuda paranduste tegemist.

21.2 Komisjon, koordineeriv abisaaja ja seotud abisaajad järgivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta4.

21.3 Olenemata artikli 20 sätetest peab koordineeriv abisaaja olema teadlik Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele5 ettenähtud kohustustest.

Artikkel 22 – Omandiõigus ja tulemuste kasutamine

22.1 Koordineeriv abisaaja ja/või tema seotud abisaajad on projekti käigus saadud dokumentide, võimalike patenteeritavate või patenteeritud leiutiste ja oskuste omanikud.

22.2 Toetades keskkonnasõbralike tehnikate või mudelite kasutamise edendamist pöörab komisjon suurt tähelepanu sellele, et koordineeriv abisaaja teeks need dokumendid, patendid ja oskusteabe mittediskrimineerivatel ja mõistlikel kaubanduslikel tingimustel liidus kättesaadavaks niipea, kui need kättesaadavaks muutuvad.

22.3 Komisjon eeldab, et koordineeriv abisaaja ja/või tema seotud abisaajad täidavad artikli 22 lõikes 2 sätestatud kohustust viie aasta jooksul pärast projekti lõppemist.

22.4 Kui koordineeriv abisaaja keeldub mõjuva põhjuseta juurdepääsu tagamisest neile toodetele või litsentside andmisest nimetatud tingimustel, on komisjonil õigus kohaldada artikliga 19 ettenähtud eeskirju või, kui projekt on lõppenud, nõuda liidu toetuse täielikku või osalist tagastamist.

4 EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

5 ELT L 145, 31.5.2001, lk 43.

14

Artikkel 23 – Kohaldatav õigus ja pädev kohus

Liidu toetusi reguleerivad toetuslepingu sätted, kohaldatavad liidu eeskirjad ja subsidiaarsuse põhimõttel ka Belgia õiguse toetusi käsitlev osa.

Koordineerival abisaajal on õigus algatada toetuslepingu sätete ja rakendamise korra kohaldamisel komisjoni tehtud otsuste kohta menetlus Euroopa Liidu Üldkohtus või esitada apellatsioonikaebus Euroopa Kohtusse.

15

II OSA – Finantssätted

Artikkel 24 – Liidu rahaline toetus projektile

24.1 Liidu rahalise toetuse summa on toetuslepingus määratud protsent kantud abikõlblikest kuludest.

24.2 Mingil juhul ei või koordineerivale abisaajale komisjoni makstud kogusumma ületada toetuslepinguga ettenähtud liidu toetuse maksimaalset summat, isegi kui projekti abikõlblike kulude kogusumma ületab toetuslepinguga ettenähtud eelarvet.

Koordineeriv abisaaja tagab, et projekti ei kaasrahastata ühestki muust otsesest ega kaudsest Euroopa Liidu vahendist. Kui selline olukord projekti täideviimisel tekib, tuleb koordineerival abisaajal viivitamata komisjoni teavitada meetmetest, mida ta kavatseb võtta selle kohustuse täitmiseks. Projekti rahastamise allikaid kontrollib artiklis 31 sätestatud sõltumatu audiitor.

24.3 Olenemata artikli 4 lõikega 6 ja artikli 5 lõikega 5 ettenähtud kohustustest, nõustuvad koordineeriv abisaaja ja seotud abisaajad, et kasumi tootmine ei saa olla liidu toetuse eesmärk ega tagajärg. Kasum on laekunud maksete osa, mis ületab projekti kulutusi lõppmakse taotluse esitamise hetkel.

24.4 Laekumised on komisjonilt, koordineerivalt abisaajalt, seotud abisaajatelt ja kaasrahastajatelt saadud rahalised vahendid ja samuti üksnes projekti raames otse teenitud tulud (näiteks konverentside osalustasud, puidu müük jne).

Koordineeriv abisaaja peab tagama, et projekti täideviimisega ja täideviimise ajal saadud mis tahes laekumised arvestatakse projekti otsesteks tuludeks.

Sellised otsesed tulud tuleb alati deklareerida ja komisjon vähendab oma rahalist toetust, et viia kogutulud ja kogukulud tasakaalu.

24.5 Ilma et see piiraks õigust lõpetada toetusleping vastavalt artiklile 19 ja ilma et see piiraks komisjoni õigust kohaldada artiklis 27 viidatud karistusi, kui tegevust täide ei viida või viiakse täide puudulikult, osaliselt või hilinemisega, võib komisjon toetuslepinguga ettenähtud tingimustel proportsionaalselt vähendada liidu esialgselt lubatud toetust vastavalt tegevuse tegelikule rakendamisele.

24.6 Koordineeriva abisaaja pangakontol või allkontol peab olema võimalik eristada komisjoni makstud vahendeid. Kui sellele kontole makstud vahendid teenivad konto avamise riigi seaduste kohaselt intressi või sarnast kasu, tagastatakse eelmaksete tagajärjel kogunenud intress või kasu komisjonile vastavalt artikli 24 lõikele 7.

24.7 Koordineeriv abisaaja teatab komisjonile intressi või sarnase kasu summa, mis on kogunenud komisjonilt saadud eelmaksete tulemusel. Teave tuleb edastada koos toetuse lõppmakse sooritamise taotlusega. Intressi ei käsitata projekti otsese tuluna ja see tagastatakse komisjonile tasaarvestuse teel lõppmakse summaga.

Kui eelmakse on suurem kui 750 000 eurot, teavitab koordineeriv abisaaja komisjoni iga kalendriaasta lõpus kogunenud intressi või sarnase kasu summast hiljemalt järgneva kalendriaasta 31. jaanuariks. Selline intress tagastatakse sissenõudekorraldusega.

Erandina ei tagastata komisjonile kogunenud intressi siis, kui eelmakse jääb alla 50 000 euro.

16

Liikmesriikide makstud eelmaksete tagajärjel kogunenud intress ei kuulu komisjonile tagastamisele.

24.8 Koordineeriv abisaaja ja seotud abisaajad nõustuvad, et liidu rahaline toetus ei kujuta nõuet komisjoni vastu ning seetõttu ei tohi seda mingil viisil määrata või anda edasi kolmandale isikule.

Artikkel 25 – Abikõlblikud kulud

25.1 Abikõlblikeks loetakse kulud, mis:

• on projekti eelarvega ette nähtud või toetuslepingu muudatusega lubatud;

• on otseselt seotud toetuslepinguga hõlmatud projekti täideviimisega ja selleks vajalikud;

• on põhjendatud ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimisega, eriti parima hinna ja kvaliteedi suhte ja kulutõhususe põhimõttega;

• on kooskõlas maksu- ja sotsiaalvaldkonna seadustega ning

• on kantud toetuslepingus määratletud projekti kestuse ajal, kajastuvad koordineeriva abisaaja või mõne seotud abisaaja raamatupidamises või maksudokumentides ning on tuvastatavad ja tõendatavad.

Kulu loetakse kantuks projekti kestuse ajal, kui:

• õiguslik kohustus maksta tekkis pärast toetuslepingu allkirjastamist komisjoni poolt;

• asjaomase tegevuse täideviimine algas pärast projekti alguskuupäeva ja lõppes enne lõppkuupäeva (ainukesed erandid on finantstagatise maksumus perioodiks pärast toetuslepingu allkirjastamist kuni projekti alguseni ja kuus kuud pärast projekti lõppkuupäeva ja artiklis 31 viidatud sõltumatu finantsauditi maksumus) ning

• kulu on täielikult tasutud enne tulude ja kulude lõpparuande esitamist.

25.2 Personalikulusid arvestatakse tegeliku projektile pühendatud aja järgi. Personalikulusid arvestatakse tegeliku brutopalga alusel, millele lisatakse kohustuslikud sotsiaalmaksed ja muud tasult arvestatavad kohustuslikud kulud, kuid mitte ühtegi muud kulu. Aeg, mida iga töötaja projektile kulutab, registreeritakse korrapäraselt ja eristatakse päeviti tööarvestuslehtedel või sarnases registreerimissüsteemis, mille koordineeriv abisaaja või seotud abisaaja on kasutusele võtnud ja mida ta regulaarselt kontrollib.

Teenuste lepingud üksikisikutega võib lugeda selle kategooria alla tingimusel, et asjaomane isik töötab koordineeriva abisaaja või seotud abisaaja ruumides ja järelevalve all, kui selline kord on kooskõlas asjaomaste siseriiklike õigusaktidega. Aeg, mida iga isik projektile kulutab, registreeritakse korrapäraselt ja eristatakse päeviti tööarvestuslehtedel või sarnases registreerimissüsteemis, mille koordineeriv abisaaja või seotud abisaaja on kasutusele võtnud ja mida ta regulaarselt kontrollib. Abikõlblik kulu võrdub asjaomasele isikule projektiga seoses tegelikult tehtud maksega.

Avalike teenistujate palgakulu võib finantseerida üksnes projekti tegevuste täideviimise maksumuse ulatuses, mida asjakohane riigiasutus ei oleks teostanud, kui asjaomast projekti ei oleks ette võetud. Kõnealused töötajad peavad olema konkreetselt projekti juurde määratud ja kujutama lisakulu olemasolevate alaliste

17

töötajate kõrval. Lisaks peab riigiasutuste toetussumma (koordineeriva abisaaja ja/või seotud abisaajana) projektile ületama (vähemalt 2% võrra) projektist rahastatavate avalike teenistujate6 palgakulu summat.

25.3 Reisi- ja elamiskulusid arvestatakse koordineeriva abisaaja või seotud abisaaja töökorra järgi.

25.4 Välise abi kulud on allhankekulud (teiste ettevõtete teostatud töö, seadmete või infrastruktuuri üürimine jne), vastavalt artiklile 8.

Allhankelepinguga tarnitud kestvusseadmete, infrastruktuuri või tarbekaupade ostmise või liisinguga (vastupidiselt üürimisele) seotud kulusid ei saa kajastada eelarves välise abi real. Need kulud kajastatakse eraldi asjaomaste eelarverubriikide all.

Sellesse kategooriasse kuulub sõltumatu audiitori auditeerimiskulu.

25.5 Kestuskaupade amortisatsioonikulusid arvestatakse üksnes siis, kui kestuskaubad:

• on kantud koordineeriva abisaaja või seotud abisaaja kestuskaupade varudesse;

• on käsitatud kapitalikuluna kooskõlas projekti koordineerivale abisaajale või seotud abisaajatele kohaldatavate maksualaste õigusnormide ja raamatupidamiseeskirjadega, ja

• osteti või liisiti tavapäraste turuhindadega.

25.6 Olenemata artikli 25 lõigete 7 ja 9 erisätetest, kohaldab koordineeriv abisaaja või seotud abisaaja abikõlblike amortisatsioonikulude arvutamisel oma sisemisi raamatupidamise standardeid või raamatupidamiseeskirju, võttes arvesse infrastruktuuri / seadme tüüpi; ostu-, tootmis- või liisingukuupäeva; projekti kestust ja projekti tarbeks kasutamise tegelikku määra. Artiklis 31 sätestatud sõltumatu audiitor kinnitab, et projekti kuludena esitatud summad vastavad koordineeriva abisaaja või seotud abisaaja raamatupidamissüsteemi kantud tegelikke amortisatsioonikuludega.

Amortisatsioonikulude abikõlblikud maksimumkünnised on järgmised:

• infrastruktuur: 25% kogu ostuhinnast;

• seadmed: 50% kogu ostuhinnast.

25.7 Erandina artikli 25 lõikest 6 ei kohaldata projektide „LIFE+ keskkonnapoliitika ja -juhtimine” ja „LIFE+ bioloogiline mitmekesisus” puhul maksimummäära prototüüpidele, mille ostukulud on 100%-liselt kaasrahastamiskõlblikud.

Prototüüp on infrastruktuur ja/või seade, mis on loodud spetsiaalselt projekti jaoks ja mida ei ole kunagi kaubanduslikult müüdud ja/või mis ei ole saadaval seeriatootena. Prototüüp peab olema projekti demonstreerimisel keskse tähtsusega. Deklareerida võib üksnes projekti kestel ostetud ja kasutatud komponente.

Prototüüpi ei tohi kaubanduslikel eesmärkidel kasutada projekti kestel ega viie aasta jooksul pärast projekti lõppu. Kui prototüüpi või mõnda selle osa kasutatakse kaubanduslikel eesmärkidel (st müüakse, liisitakse, üüritakse või kasutatakse kaupade või teenuste tootmiseks) projekti kestel või viie aasta jooksul

6 Avaliku teenistuja mõiste hõlmab avalikus sektoris alaliselt töötavat ametnikku

18

pärast projekti lõppu, tuleb see deklareerida. Prototüübi loomise kulud amortiseeritakse siis vastavalt artikli 25 lõigetele 5 ja 6.

25.8 Enne projekti alguskuupäeva omandatud kestuskaupade amortisatsioonikulud ei ole abikõlblikud. Sellised kulud loetakse üldkuludeks.

25.9 „LIFE+ loodus” ja "LIFE+ mitmekesisus" projektide puhul loetakse täielikult abikõlblikeks valitsusasutuste või valitsusväliste või erakapitalil põhinevate mittekaubanduslike organisatsioonide kestuskaupade kulud, mis on otseselt seotud projekti rakendamisega ja mida kasutatakse olulises osas projekti kestel. Selline abikõlblikkus on seotud koordineeriva abisaaja ja seotud abisaaja kohustusega jätkata pärast „LIFE+ loodus” ja "LIFE+ mitmekesisus" vahenditest kaasrahastatud projekti lõppu nende kaupade kasutamist üksnes looduskaitsealaseks tegevuseks.

25.10 „LIFE+ loodus” projektide puhul on maa või õiguste omandamise või liisinguga seotud kulud abikõlblikud ja neid arvestatakse kestuskaupadest eraldi. Kohaldatakse artikli 35 sätteid.

25.11 Kulud tarvikutele on seotud mis tahes materjali, kauba või seadme ostmise, tootmise, parandamise või kasutamisega, kui need:

• ei ole kantud projekti koordineeriva abisaaja või seotud abisaaja kestuskaupade varudesse;

• ei ole käsitatud kapitalikuluna kooskõlas projekti koordineerivale abisaajale või seotud abisaajatele kohaldatavate maksualaste õigusnormide ja raamatupidamiseeskirjadega, ja

• on otseselt seotud projekti täideviimisega (kontoritarbeid loetakse siiski üldkuludeks).

25.12 Muud kulud on projekti jaoks vajalikud mis tahes muud kulud, mis ei mahu määratletud kategooriate alla. Loetletud kulud peavad olema tõendatavad ning ei tohi olla tegelikest kuludest suuremad.

25.13 Selle kategooria alla kuuluvad ka komisjoni poolt nõutud finantstagatise esitamisega seotud kulutused. Üldkulud on abikõlblikud kindla määraga kuni 7% tegelikult kantud abikõlblike otseste kulude kogusummast, välja arvatud maa ostmise või liisingu kulud. Üldkulusid ei pea dokumentaalselt tõestama. Need on abikõlblikud kaudsete kuludena, mis on ette nähtud projektis otse või kaudselt töötava personali palkamiseks, juhtimiseks, majutamiseks ja toetamiseks vajalike üldiste kaudsete kulude katmiseks.

Artikkel 26 – Abikõlbmatud kulud

Järgmisi kulusid ei loeta abikõlblikeks ja neid ei võta komisjon arvesse abikõlblike kulude kogusumma arvutamisel:

• mis tahes kulud, mis tekkisid seoses sellise tegevusega, mis saab toetust liidu muudest rahastamisvahenditest;

• projektiga mitte ette nähtud tegevuste või tegevuste muutmisega seotud kulud, mille kohta ei ole sõlmitud artikliga 15 ettenähtud täiendavat kirjalikku lepingut;

• LIFE’i logota (või ka Natura 2000 logota) kestuskaupade ostmise või teavitusmaterjali (sealhulgas teadetetahvlite ja veebilehtede) avaldamisega seotud kulud;

19

• kulud, mille katmiseks koordineeriv abisaaja ja/või seotud abisaaja juba saab samal ajavahemikul komisjonilt tegevustoetust;

• kõik kulud, mis on seotud mõne tegevusega, mida võib lugeda tasakaalustavaks meetmeks, mis jääb liikmesriigi vastutusalasse ja mis on otsustatud seoses linnukaitse ja looduslike elupaikade direktiividega;

• juhtimiskavade, tegevuskavade ja muude sarnaste kavadega seotud kulud, mis on koostatud või mida on muudetud LIFE+ projekti raames, kui asjaomane kava ei ole õiguslikult toimiv enne projekti lõppkuupäeva. See tähendab, et liikmesriikides, kus see on ette nähtud, tuleb enne projekti lõppkuupäeva viia kõik vajalikud menetluslikud või õiguslikud tegevused lõpule;

• mis tahes kulukategooria kulud, mis ületavad eelarvega ettenähtud kulusid 10% ja 30 000 euro võrra (vastavalt artikli 15 lõikele 2);

• seotud abisaajate vahelised ning seotud abisaajate ja koordineeriva abisaaja vahelised arved;

• seotud abisaajate või koordineeriva abisaaja osakondade vahelistest tehingutest tulenevad kulud, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõestada, et sellised tehingud tagasid parima kvaliteedi ja hinna suhte ja ei sisalda ühtegi kasumi, käibemaksu ega üldkulude komponenti;

• kahjum valuutakursi muutustest;

• tarbetud või ebamajanduslikud kulutused;

• jaotus-, turundus- ja reklaamikulud toodete või äritegevuse edendamiseks, välja arvatud kui see on projekti osa;

• võimalike tulevaste kahjumite või kulude eraldised;

• intressikulu;

• ebatõenäoliselt laekuvad võlad;

• alternatiivsete rahastamisallikate leidmise või vormistamisega seotud finantskulud;

• esinduskulud, välja arvatud kulud, mille suhtes on kokku lepitud, et need projekti töö teostamiseks täielikult ja kindlasti vajalikud;

• kõik kolmandate isikute rahastatud muude projektidega seotud kulud;

• annetatud varad ja teenused, sealhulgas vabatahtlik töö;

• reisi- ja majutuskulud ning liidu institutsioonide esindajate ja väliste seirerühmade nimel makstud tasu mis tahes vormis;

• investeeringud suurtesse infrastruktuuriobjektidesse;

• teaduslikud alusuuringud;

• intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud litsentsi- või patenditasud või muud tasud;

• EMASi ja ökomärgise registreerimismenetlustega seotud kulud;

• maa ostmine, välja arvatud artiklis 35 nimetatud tingimustel.

Eespool esitatud loetelu ei ole lõplik.

20

Artikkel 27 – Muud kulud võivad samuti olla abikõlbmatud kui need ei vasta artiklis 25 sätestatud kriteeriumidele. Rahatrahvid

Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse7 alusel tuleb kõigil koordineerivatel abisaajatel, kes on oma kohustusi tõsiselt rikkunud, tasuda rahatrahve 2–10% ulatuses kõnealusest toetusest, pidades silmas proportsionaalsuse põhimõtet. Komisjon teavitab selliste rahatrahvide kohaldamisest koordineerivat abisaajat kirjalikult tähtkirja teel.

Artikkel 28 – Maksmise viisid

28.1 Liidu rahaline toetus makstakse kahes, kolmes või neljas osas.

28.2 Esimene eelmakse moodustab 40% maksimaalsest liidu rahalisest toetusest. See makse tõuseb 70%ni projektide puhul, mille rakendusperiood jääb alla või on võrdne 24 kuuga, või liidu toetus jääb alla või on võrdne 300 000 euroga. Toetus makstakse 45 päeva jooksul:

• pärast seda, kui mõlemad pooled on toetuslepingule alla kirjutanud;

• pärast allkirjastatud maksetaotluse saamist, milles on näidatud koordineeriva abisaaja nimi ja aadress, panga nimi ja aadress, pangakonto number, projekti viitenumber;

• olenevalt valiku etapis koordineeriva abisaaja majanduslikule elujõulisusele antud hinnangust võib komisjon läbivaatamise etapis nõuda finantstagatist. Tagatise summaks on esimese eelmakse summa ja kehtivusajaks projekti kestus pluss kuus kuud. Projekti pikendamisel pikendatakse ka tagatise kehtivust. Erandjuhtudel võib selle tagatise asendada kolmanda isiku solidaarsete tagatistega. Finantstagatis esitatakse II lisas esitatud vormis.

28.3 Vahemakse moodustab 40% maksimaalsest liidu rahalisest toetusest; seda makstakse projektidele, mille rakendusperiood on üle 24 kuu või ühenduse toetus üle 300 000 euro. See makse tehakse juhul, kui esimesest eelmaksest on kulutatud vähemalt 150% (protsendina kantud kuludest).

Erandjuhtudel, kui rakendusperiood on üle 48 kuu ja liidu toetus üle 2 000 000 euro, võib koordineeriv kasusaaja küsida kaks vahemakset: esimene vahemakse, mis on võrdväärne 20% maksimaalsest liidu rahalisest toetusest, juhul kui esimesest eelmaksest on kulutatud vähemalt 100% (protsendina kantud kuludest); ja teine vahemakse, mis on võrdväärne 20% maksimaalsest liidu rahalisest toetusest, juhul kui esimesest eelmaksest ja esimesest vahemaksest on kulutatud vähemalt 100% (protsendina kantud kuludest);

Erandjuhtudel, kui esimest eelmakset ei ole tehtud, võib koordineeriv abisaaja taotleda vahemakset, tingimusel et kulutatud on vähemalt 60% eritingimustega ettenähtud maksimaalsest toetuse summast. Seejärel määratakse selle makse suurus toetuslepingus täpsustatud protsendina kantud abikõlblikest kuludest tehnilise vahearuande ning tulude ja kulude aruande kuupäeval.

Kõikide eespool nimetatud juhtudel, tehakse makse juhul, kui maksetaotlus on esitatud vähemalt üheksa kuud enne projekti lõppkuupäeva. Makse tehakse pärast artiklis 12 sätestatud algetapi aruande, tehnilise vahearuande ja tulude ja kulude vahearuande kinnitamist komisjonis.

7 ELT L 248, 16.9.2002, lk 1 ja ELT L 390, 30.12.2006, lk 1.

21

Tehnilise vahearuande ja tulude ja kulude vahearuande kinnitamiseks ning makse tegemiseks on komisjonil 105 päeva alates järgmise teabe laekumisest:

• allkirjastatud maksetaotlus, milles on näidatud koordineeriva abisaaja nimi ja aadress, panga nimi ja aadress, pangakonto number, taotletav summa, projekti viitenumber ja koordineeriva abisaaja määratud viide makse tuvastamiseks;

• audiitori (kui nõutud artiklis 31) ametlik registreerimisnumber, ettevõte, nimi ja aadress ;

• vastav tulude ja kulude vahearuanne ja vahearuanne, nagu sätestatud artiklis 12.

Kui komisjon ei ole selleks tähtajaks märkusi esitanud, siis loetakse tehniline vahearuanne kinnitatuks. Maksetaotlusele lisatud aruande kinnitamine ei tähenda mingil moel kinnitust aruannete ja nendes sisalduva teabe korrektsuse või autentsuse, täielikkuse ja õigsuse kohta.

28.4 Lõppmakse tehakse pärast artiklis 12 sätestatud tehnilise lõpparuande ning tulude ja kulude lõpparuande kinnitamist komisjonis.

Tehnilise lõpparuande ja tulude ja kulude lõpparuande kinnitamiseks ning makse tegemiseks on komisjonil 105 päeva alates järgmise teabe laekumisest:

• allkirjastatud maksetaotlus, milles on näidatud koordineeriva abisaaja nimi ja aadress, panga nimi ja aadress, pangakonto number, taotletav summa, projekti viitenumber ja koordineeriva abisaaja määratud viide makse tuvastamiseks;

• vastav tulude ja kulude lõpparuanne, mis hõlmab kogu projektiperioodi, ja lõpparuanne, nagu sätestatud artiklis 12;

• auditiaruanne, kui seda on nõutud artiklis 31.

Kui komisjon ei ole selleks tähtajaks märkusi esitanud, loetakse lõpparuanne kinnitatuks. Maksetaotlusele lisatud aruande kinnitamine ei tähenda mingil moel kinnitust aruannete ja nendes sisalduva teabe korrektsuse või autentsuse, täielikkuse ja õigsuse kohta.

28.5 Komisjon võib maksetaotlused peatada või tagasi lükata 105 päeva jooksul alates maksetaotluse ja artikli 28 lõigetes 2, 3 ja 4 nõutud teiste dokumentide saamise kuupäevast. Komisjon peab koordineerivat abisaajat peatamisest kirjalikult teavitama.

28.6 Kui eespool nimetatud makseperioodid on peatatud, hakkab allesjäänud aeg uuesti jooksma nõutud täiendava teabe saamise kuupäevast.

28.7 Kui lükatakse tagasi kas aruannete rahaline või tehniline osa, hakkab 105-päevane periood uuesti jooksma uute aruannete saabumise kuupäevast.

28.8 Komisjon teeb maksed eurodes.

28.9 Kõik maksed kantakse koordineeriva abisaaja VII lisas nimetatud pangakontole. Pangakonto muutumisest tuleb komisjonile viivitamata teatada.

28.10 Makse teostamise kuupäevaks loetakse komisjoni pangakonto debiteerimise kuupäeva.

22

28.11 Ilma et see piiraks võimalikku makseperioodi peatamist, on koordineerival abisaajal õigus saada viivist makse hilinemise eest kooskõlas finantsmääruse rakenduseeskirjade8 artikliga 106.

28.12 Koordineeriv abisaaja kohustub tagastama komisjonile kõik temale põhjendamatult makstud või lepingu tingimustega ettenähtud summad komisjoni määratud tingimustel ja kuupäevaks.

28.13 Toetuslepingu lõpetamise korral artiklis 19 täpsustatud juhtudel võib komisjon nõuda koordineerivale abisaajale juba makstud summade täielikku või osalist tagastamist. Komisjon määrab selliste täielike või osaliste tagasimaksete viisi ja tähtajad ning kohaldab proportsionaalsuse põhimõtet.

28.14 Kui koordineeriv abisaaja ei tagasta kõnealuseid summasid komisjoni määratud tähtajaks, võib komisjon lisada tasutavatele summadele viivise Euroopa Keskpanga poolt peamiste refinantseerimistehingute puhul kohaldatavas määras, millele on lisatud kolm ja pool protsendipunkti. Viitemäärana kasutatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud viimase maksekuu esimesel päeval kehtivat määra.

28.15 Koordineeriv abisaaja tasub kõik pangatasud, mis tuleb maksta komisjonile tagastatavatelt summadelt.

28.16 Komisjoni koostatud ja koordineerivale abisaajale saadetud võlateade komisjonile tagastatavate summade kohta kuulub sissenõudmisele vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 299.

28.17 Kui makse ei ole teostatud tähtaegselt, võib komisjonile võlgu olevad summad tasaarvestada koordineerivale abisaajale tasutavate mis tahes summadega, teatades sellest koordineerivale abisaajale ette väljastusteatega tähitud kirjaga või muu sarnase tähtkirjaga või nõuda sisse kooskõlas artikli 28 lõikega 2 esitatud finantstagatise. Erandjuhtudel, mis on põhjendatud liidu finantshuvide tagamise vajadusega, võib komisjon nõuda summa sisse enne maksetähtaja saabumist. Koordineeriva abisaaja eelnev nõusolek ei ole vajalik.

Artikkel 29 – Tulude ja kulude aruanne

29.1 Tulude ja kulude aruanded esitatakse koos vahe- ja lõpparuannetega. Need katavad sama ajavahemikku nagu asjaomased tehnilised aruanded.

29.2 Tulude ja kulude aruanne esitatakse kooskõlas komisjonilt saadud juhistega. Üks eksemplar esitatakse komisjonile ja teine komisjoni määratud välisele seirerühmale.

29.3 Koordineeriv abisaaja kinnitab, et maksetaotlustes esitatud teave on täielik, usaldusväärne ja õige, komisjonile esitatud finantsdokumendid vastavad nendele üldsätetele, deklareeritud kulud on tegelikud kulud ning deklareeritud on kõik laekumised.

29.4 Kuludokumente (nt arved) tulude- ja kulude aruandele lisama ei pea. Komisjoni palvel esitab koordineeriv abisaaja siiski kõik dokumendid, sealhulgas arved, mida võib vaja minna kulude ja asjaomase tegevusaruande hindamiseks.

29.5 Tulude ja kulude aruandes kasutatakse vääringuna üksnes eurot. Muudes vääringutes arvestust pidavad koordineeriv abisaaja ja seotud abisaajad

8 ELT L 111, 28.4.2007, lk 13.

23

arvestavad summad eurodesse, kasutades Euroopa Keskpanga vahetuskurssi kulu maksmise aasta esimese tööpäeva seisuga.

Artikkel 30 – Käibemaks

30.1 Kui koordineeriv abisaaja ega ükski tema seotud abisaaja ei saa taotleda projekti raames tasutud käibemaksu tagastamist, loetakse see summa abikõlblikuks kuluks.

30.2 Tasutud käibemaksu tunnistamiseks abikõlblikuks peab koordineeriv abisaaja dokumentaalselt tõestama, et tema ja/või tema seotud abisaajad on kohustatud projektis tarvilike varade ja teenuste eest käibemaksu tasuma ning neil ei ole õigust käibemaksu tagasi saada.

Artikkel 31 – Sõltumatu finantsaudit

31.1 Kui erisätetega ettenähtud liidu maksimaalne toetus ületab 300 000 eurot, kontrollib komisjonile esitatava tulude ja kulude lõpparuannet koordineeriva abisaaja nimetatud sõltumatu audiitor.

31.2 Audiitor kontrollib vastavust siseriiklike õigusaktide ja raamatupidamiseeskirjadega ning kinnitab, et kõik kantud kulud on toetuslepinguga kooskõlas. Audiitor kontrollib ka projekti rahastamisallikaid ning eelkõige seda, et kaasrahastamine ei pärineks liidu muudest rahastamisvahenditest. Teostatav töö peab olema kooskõlas komisjonilt saadud juhistega ja selles ettenähtud formaadis.

Artikkel 32 – Komisjoni finantsaudit

32.1 Komisjon või komisjoni volitatud esindaja võib koordineerivat abisaajat või seotud abisaajat auditeerida igal ajal projekti rakendamise jooksul ja kuni viis aastat pärast artikli 28 lõikes 4 määratletud liidu lõppmakset.

32.2 Auditi läbiviimine on konfidentsiaalne.

32.3 Komisjonile või tema volitatud esindajale tuleb tagada juurdepääs projekti osaliste kulude abikõlblikkuse tõestamiseks vajalikule dokumentatsioonile (nt arved, palgalehed, ostutellimused, maksetõendid, tööarvestuslehed ja muud kulude arvutamiseks ja esitamiseks kasutatud dokumendid).

32.4 Komisjon võtab asjakohased meetmed, et tagada, et nende volitatud esindajad käsitleksid konfidentsiaalsena andmeid, millele neil on juurdepääs või mida neile esitatakse.

32.5 Komisjon võib kontrollida liidu rahalise toetuse kasutamist koordineeriva abisaaja ja seotud abisaajate poolt.

32.6 Koordineerivat abisaajat teavitatakse auditi tulemustest. Koordineeriv abisaaja võib saata komisjonile oma märkused kuu aja jooksul pärast selle kättesaamist. Komisjon võib võtta vastu otsuse mitte arvestada pärast kehtestatud tähtaega laekunud märkusi.

32.7 Auditi järelduste põhjal võtab komisjon kõik asjakohased meetmed, mida ta peab vajalikuks, sealhulgas ka osalise või täieliku sissenõudekorralduse väljastamine komisjoni tehtud makse kohta.

32.8 Kontrollikoda võib vastavalt oma menetlustele kontrollida liidu rahalise toetuse kasutamist käesoleva toetuslepingu raames.

24

32.9 Nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/969 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/199910 kohaselt võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) kooskõlas liidu õiguses kehtestatud korraga teostada ka kohapealseid kontrolle, et kaitsta Euroopa liidu finantshuve pettuste ja muu eeskirjade eiramiste eest. Vajaduse korral võib komisjon teha kontrolli tulemusel sissenõudmisotsuse.

Artikkel 33 – Komisjoni poolt teostatavad kontrollid

33.1 Koordineeriv abisaaja ja seotud abisaajad tagavad komisjoni töötajatele ja komisjoni volitatud isikutele juurdepääsu oma territooriumile või ruumidesse, kus projekti teostatakse, ning kõigile projekti tehnilise ja finantsjuhtimisega seotud dokumentidele. Komisjoni volitatud isikute juurdepääs võib sõltuda komisjoni ja koordineeriva abisaaja vahel sõlmitud konfidentsiaalsuslepingust.

33.2 Nimetatud kontrolle võib teostada kuni viis aastat pärast artikli 28 lõikes 4 määratletud lõppmakset.

33.3 Selliste kontrollide läbiviimine on konfidentsiaalne.

33.4 Koordineeriv abisaaja ja seotud abisaajad osutavad komisjonile või komisjoni volitatud esindajatele asjakohast abi.

Artikkel 34 – Riigiabi

Riigilt või riigi vahendite kaudu saadud mis tahes abi lepinguga hõlmatud projektile peab olema kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 107 ja 108 ettenähtud riigiabi eeskirjadega.

Artikkel 35 – Maa või õiguste ostmine, maa rentimine

35.1 Maa või õiguste ostmise kulud, mis on otseselt seotud „LIFE+ loodus” projekti rakendamisega ja projektis sõnaselgelt väljendatud, loetakse täies ulatuses abikõlblikuks, tingimusel et:

• ostuhinnad vastavad turutingimustele;

• koordineeriv abisaaja ja seotud abisaajad kohustuvad pärast „LIFE+ loodus” projekti vahenditest kaasrahastatud projekti lõppu jätkama omandatud varade kasutamist üksnes looduskaitsealaseks tegevuseks;

• koordineeriv abisaaja tagab, et projektiga ettenähtud viisil ostetud maa kandmisel kinnistusregistrisse määratakse maa sihtotstarbeks looduskaitse. Kui mõnes liikmesriigis ei ole kinnistusregistrit või kui see ei anna piisavat õiguslikku tagatist, lisab koordineeriv abisaaja maa looduskaitselise sihtotstarbe nõude maa müügilepingusse. Riikides, kus sellise tagatise lisamine nii kinnistusregistrisse kui ka müügilepingusse oleks ebaseaduslik, võib komisjon aktsepteerida mõnd sarnast tagatist eeldusel, et pikaajaliselt on selle õigusliku kaitse tase samasugune ja see on kooskõlas LIFE+ määruse I lisas sisalduva nõudega;

• eraettevõtete ostetud maa puhul sisaldab müügileping ja/või selle registrikanne tagatist, et juhul kui eraettevõte lõpetab tegevuse või ei ole

9 EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

10 EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

25

võimeline maad vastavalt looduskaitsenõuetele haldama, läheb maaomand üle peamiselt looduskaitse valdkonnas tegutsevale juriidilisele isikule. Riikides, kus sellise tagatise lisamine kinnistusregistrisse või müügilepingusse oleks ebaseaduslik, võib komisjon aktsepteerida mõnd sarnast tagatist eeldusel, et pikaajaliselt on selle õigusliku kaitse tase samaväärne ja see on kooskõlas LIFE+ määruse I lisas sisalduva nõudega;

• hilisema maavahetuse eesmärgil omandatud maa puhul tuleb vahetus teostada hiljemalt enne projekti lõppu ning käesoleva artikli sätteid kohaldatakse vahetuse kaudu saadud maa suhtes. Vahetuse eesmärgil ostetud maa vabastatakse vahearuandluse staadiumis maale looduskaitselise sihtotstarbe määramise tagatise nõudest.

35.2 Maa renditakse kas projekti kestuse ajaks või vähemalt 20 aastaks ja järgitakse elupaikade ja liikide kaitse vajadusi. Maa pikaajalise rendilevõtmise korral sisaldab maakasutusleping selgelt kõiki elupaikade ja liikide kaitse eesmärkide saavutamisega seotud sätteid ja kohustusi.