ÜLDSÄTTED

2011

2

SISUKORD

I OSA – ÕIGUS- JA HALDUSNORMID .......................................................................... 4

Artikkel 1 – Viitedokumendid ..................................................................................... 4

Artikkel 2 – Vastutav komisjoni talitus ja kirjavahetus .............................................. 4

Artikkel 3 – Osalejad ................................................................................................... 5

Artikkel 4 – Koordineeriva toetusesaaja ülesanded ja kohustused ............................. 5

Artikkel 5 – Seotud toetusesaajate ülesanded ja kohustused ...................................... 5

Artikkel 6 – Koordineeriva toetusesaaja ja seotud toetusesaajate ühised

kohustused ................................................................................................ 6

Artikkel 7 – Projekti kaasrahastajad ............................................................................ 7

Artikkel 8 – Alltöövõtjad ............................................................................................ 7

Artikkel 9 – Välisseirerühmade ülesanded .................................................................. 7

Artikkel 10 – Tsiviilvastutus ....................................................................................... 8

Artikkel 11 – Huvide konflikt ..................................................................................... 8

Artikkel 12 – Tehnilised tegevusaruanded .................................................................. 8

Artikkel 13 – Teavitustegevus, liidu toetuse avalikustamine ja

audiovisuaalsed tooted ............................................................................. 9

Artikkel 14 – Ruumiandmed ..................................................................................... 10

Artikkel 15 – Toetuslepingu muutmine .................................................................... 11

Artikkel 16 – Viivitused ............................................................................................ 11

Artikkel 17 – Lõppkuupäeva edasilükkamine ........................................................... 11

Artikkel 18 – Tulemuslikkuse langus ja tehnilised rikked ........................................ 12

Artikkel 19 – Projekti lõpetamine ............................................................................. 12

Artikkel 20 – Konfidentsiaalsus ................................................................................ 13

Artikkel 21 – Andmekaitse ....................................................................................... 13

Artikkel 22 – Omandiõigus ja tulemuste kasutamine ............................................... 14

Artikkel 23 – Kohaldatav õigus ja pädev kohus ....................................................... 14

II OSA – Finantssätted ....................................................................................................... 15

Artikkel 24 – Liidu rahaline toetus projektile ........................................................... 15

Artikkel 25 – Toetuskõlblikud kulud ........................................................................ 16

Artikkel 26 – Maa või õiguste ostmine, maa rentimine ............................................ 18

Artikkel 27 – Toetuskõlbmatud kulud ...................................................................... 19

Artikkel 28 – Rahatrahvid ......................................................................................... 20

Artikkel 29 – Makseviisid ......................................................................................... 21

Artikkel 30 – Tulude ja kulude aruanne .................................................................... 23

Artikkel 31 – Käibemaks ........................................................................................... 24

3

Artikkel 32 – Sõltumatu finantsaudit ........................................................................ 24

Artikkel 33 – Komisjoni finantsaudit ........................................................................ 24

Artikkel 34 – Komisjoni tehtav kontroll ja inspekteerimine ..................................... 25

Artikkel 35 – Riigiabi ................................................................................................ 25

4

ÜLDSÄTTED

I OSA – Õigus- ja haldusnormid

Artikkel 1 – Viitedokumendid

Kõik LIFE+ projektid teostatakse kooskõlas järgmiste dokumentidega (tähtsuse

järjekorras):

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 614/2007

(LIFE+)1;

koordineerivale toetusesaajale allkirjastamiseks saadetud toetuslepingu erisätted;

toetuslepingule lisatud käesolevad üldsätted;

toetuslepingule (I lisas) lisatud projekti ettepanek (edaspidi „projekt”),

mis on toetuslepingu lahutamatuteks osadeks.

Artikkel 2 – Vastutav komisjoni talitus ja kirjavahetus

2.1 Allpool sätestatu rakendamisel esindab komisjoni keskkonna peadirektoraadi

eelarvevahendite käsutaja või isik, kellele eelarvevahendite käsutaja volitused

edasi on delegeeritud.

2.2 Kogu kirjavahetus peab olema varustatud tunnusnumbri ja projekti nimega ning

see tuleb saata järgmisel aadressil:

LIFE+ looduse ja bioloogilise mitmekesisuse projektid, looduse ja bioloogilise

mitmekesisuse küsimusi käsitlev LIFE+ teabe ja teabevahetuse projekt:

European Commission

Directorate-General Environment

Unit ENV.E.3 - BU-9 3/51

B - 1049 Brussels

LIFE+ keskkonnapoliitika ja juhtimise projektid, looduse ja bioloogilise

mitmekesisuse küsimusi mittekäsitlev LIFE+ teabe ja teabevahetuse projekt:

European Commission

Directorate-General Environment

Unit ENV.E.4 - BU-9 3/1

B - 1049 Brussels

Kogu kirjavahetuse koopiad tuleb saata komisjoni määratud välisseirerühmale.

Post loetakse komisjonile laekunuks päeval, mil see registreeritakse ametlikult

eespool nimetatud komisjoni üksuses.

1 ELT L 149, 9.6.2007, lk 1.

5

Artikkel 3 – Osalejad

LIFE+ projektis võib olla neli liiki osalejaid, olenevalt nende ülesannetest ja

kohustustest:

koordineeriv toetusesaaja;

seotud toetusesaaja(d);

kaasrahastaja(d) ning

alltöövõtja(d).

Artikkel 4 – Koordineeriva toetusesaaja ülesanded ja kohustused

4.1 Koordineeriv toetusesaaja on füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab õiguslikult

ja rahaliselt ainuisikuliselt komisjoni ees projekti eesmärkide saavutamiseks ja

projekti tulemuste levitamiseks vajalike meetmete täieliku rakendamise eest.

4.2 Seotud toetusesaajad on andnud koordineerivale toetusesaajale toetuslepingule

lisatud volikirja alusel volituse tegutseda komisjoniga toetuslepingu ja selle

võimalike hilisemate muudatuste allkirjastamisel nende nimel ja nende eest.

4.3 Koordineeriv toetusesaaja nõustub komisjoniga sõlmitava toetuslepingu kõigi

sätetega.

4.4 Allkirjastatud volikirja alusel on üksnes koordineerival toetusesaajal õigus saada

komisjonilt vahendeid ning jagada neid vastavalt seotud toetusesaajate projektis

osalemise määrale, lähtudes seotud toetusesaajate vahel sõlmitud lepingutest,

nagu on sätestatud artikli 4 punktis 8.

4.5 Kui mõni seotud toetusesaaja või kaasrahastaja vähendab oma rahalist toetust, on

koordineerival toetusesaajal kohustus leida kokkuleppel seotud toetusesaajatega

vajalikud vahendid projekti korrektse täideviimise tagamiseks. Komisjon ei

suurenda mingil tingimusel omapoolset toetust ega kaasrahastamismäära.

4.6 Koordineeriv toetusesaaja toetab projekti rahaliselt, olenemata artikli 24 sätetest.

4.7 Koordineeriv toetusesaaja on komisjoni ainuke kontaktisik ja ainus osaleja, kes

annab otse komisjonile aru projekti tehnilise ja rahalise edenemise kohta. Seega

esitab koordineeriv toetusesaaja komisjonile kõik artiklis 12 nõutud aruanded.

4.8 Koordineeriv toetusesaaja sõlmib kõigi seotud toetusesaajatega lepingud nende

tehnilise ja rahalise osalemise kohta projektis. Need lepingud on täielikult

kooskõlas komisjoniga sõlmitud toetuslepinguga, viitavad täpselt käesolevatele

üldsätetele ja nende sõnastus peab sisaldama vähemalt komisjoni avaldatud

suuniste sisu. Koordineeriv toetusesaaja ja seotud toetusesaajad allkirjastatavad

lepingud ning teavitatavad sellest komisjoni üheksa kuu jooksul alates projekti

alguskuupäevast. Toetuslepingu sätted, sealhulgas volikiri (artikli 5 punktid 2 ja

3) on ülimuslikud seotud toetusesaaja ja koordineeriva toetusesaaja vahel

sõlmitud kõigi muude lepingute ees, mis võivad mõjutada koordineeriva

toetusesaaja ja komisjoni vahel sõlmitud eespool nimetatud lepingu täitmist.

Artikkel 5 – Seotud toetusesaajate ülesanded ja kohustused

5.1 Seotud toetusesaajad on üksnes projektis kindlaksmääratud organisatsioonid, mis

on võtnud asjaomaste vormide kaudu kohustuse projekti ellu viia. Seotud

toetusesaaja allkirjastab artikli 4 punktiga 8 ettenähtud lepingu ja on otseselt

seotud projekti ühe või enama ülesande tehnilise rakendamisega.

6

5.2 Seotud toetusesaaja annab koordineerivale toetusesaajale toetuslepingule lisatud

volikirja alusel volituse tegutseda komisjoniga toetuslepingu ja selle võimalike

hilisemate muudatuste allkirjastamisel tema nimel ja tema eest. Sellega seoses

annab seotud toetusesaaja õigusliku vastutuse toetuslepingu täideviimise eest

täielikult koordineerivale toetusesaajale.

5.3 Seotud toetusesaaja nõustub komisjoniga sõlmitud toetuslepingu kõigi sätetega,

eriti kõigi seotud toetusesaaja ja koordineeriva toetusesaajaga seonduvate

sätetega. Seotud toetusesaaja nõustub, et allkirjastatud volikirja alusel on üksnes

koordineerival toetusesaajal õigus saada komisjonilt vahendeid ning jagada neid

vastavalt seotud toetusesaaja projektis osalemise määrale.

5.4 Seotud toetusesaaja teeb kõik endast oleneva, et koordineeriv toetusesaaja saaks

täita toetuslepinguga talle pandud kohustusi. Eelkõige esitab seotud toetusesaaja

koordineerivale toetusesaajale kogu vajaliku dokumentatsiooni või teabe

(tehnilise ja rahalise) võimalikult kiiresti pärast koordineerivalt toetusesaajalt

sellekohase palve saamist.

5.5 Kõikidel seotud toetusesaajatel on kohustus projektis rahaliselt osaleda ja õigus

saada komisjoni rahalist toetust vastavalt lepingu artikli 4 punktiga 8 ettenähtud

lepingutes sätestatud tingimustele.

5.6 Seotud toetusesaajad ei anna tehniliste ja finantsiliste arengute kohta aru otse

komisjonile, välja arvatud juhul, kui komisjon selgesõnaliselt seda nõuab.

Artikkel 6 – Koordineeriva toetusesaaja ja seotud toetusesaajate ühised

kohustused

6.1 Koordineeriv toetusesaaja ja seotud toetusesaajad peavad jooksvat

raamatupidamisarvestust kooskõlas seaduse ja kehtivate määrustega sätestatud

hea raamatupidamistavaga. Kulutuste ja laekumiste jälgitavuse huvides seatakse

sisse analüütiline raamatupidamissüsteem (kulupõhine raamatupidamine).

Koordineeriv toetusesaaja ja seotud toetusesaajad säilitavad projekti kestel ja

vähemalt viis aastat pärast viimase makse tegemist kõik asjaomased

alusdokumendid projekti kõigi kulude, laekumiste ja tulude kohta komisjonile

esitatud vormis (näiteks pakkumise dokumendid, arved, ostutellimused,

maksetõendid, palgalehed, tööajaarvestuse lehed ja muud kulude arvutamiseks ja

esitamiseks kasutatud dokumendid). Dokumentatsioon peab olema selge, täpne ja

asjakohane ning see esitatakse komisjonile, kui viimane seda nõuab. Koordineeriv

toetusesaaja säilitab koopiad kõigi seotud toetusesaajate kõigist

alusdokumentidest.

6.2 Koordineeriv toetusesaaja ja seotud toetusesaajad tagavad, et kõigil arvetel oleks

selge viide projektile, mis ühendab need analüütilise raamatupidamissüsteemiga.

6.3 Koordineeriv toetusesaaja ja seotud toetusesaajad tagavad, et liidu toetus

avalikustatakse vastavalt artiklile 13.

6.4 Koordineeriv toetusesaaja ja seotud toetusesaajad jagavad omavahel tasuta

projekti rakendamiseks vajalikku oskusteavet.

6.5 Koordineeriv toetusesaaja ei tegutse projekti raames seotud toetusesaajate

alltöövõtja ega tarnijana. Seotud toetusesaajad ei tegutse projekti raames

koordineeriva toetusesaaja või teiste seotud toetusesaajate alltöövõtjate ega

tarnijatena.

7

Artikkel 7 – Projekti kaasrahastajad

7.1 Kaasrahastajad toetavad projekti vaid rahaliselt, nad ei ole otseselt seotud projekti

tehnilise elluviimisega ega saa liidu rahastamisest kasu.

7.2 Koordineeriv toetusesaaja ja/või seotud toetusesaajad sõlmivad kaasrahastajatega

kõik kaasrahastamise tagamiseks vajalikud lepingud, tingimusel et need ei lähe

vastuollu koordineeriva toetusesaaja ja/või seotud toetusesaajate toetuslepingus

määratud kohustustega.

Artikkel 8 – Alltöövõtjad

8.1 Kindla kestusega konkreetsete ülesannete täitmiseks võib projekti kaasata ka

alltöövõtjaid, keda ei loeta seotud toetusesaajateks.

8.2 Koordineeriv toetusesaaja ja/või seotud toetusesaajad ostavad alltöövõtjatelt

teenuseid ja tasuvad osutatud teenusele vastava täishinna.

8.3 Alltöövõtjad ei tee projekti rahalisi investeeringuid ega saa seetõttu tulu ühestki

projektiga seotud intellektuaalomandi õigusest.

8.4 Kõik avaliku sektori koordineerivate toetusesaajate ja seotud toetusesaajate

sõlmitavad allhankelepingud peavad olema kooskõlas liidu pakkumismenetlusi

käsitlevate direktiivide avalike pakkumise eeskirjadega.

Lepingute puhul, mille väärtus ületab 125 000 eurot, võtab iga koordineeriv

toetusesaaja või seotud toetusesaaja potentsiaalsetelt alltöövõtjatelt konkureerivad

pakkumised ning sõlmib lepingu pakkujaga, kes pakub parimat hinna ja kvaliteedi

suhet; seda tehes järgib ta läbipaistvuse ja potentsiaalsete alltöövõtjate võrdse

kohtlemise põhimõtteid ning kannab hoolt, et ei tekiks huvide konflikti.

Kahes eelnevas lõigus osutatud pakkumiseeskirju kohaldatakse ka

kestvuskaupade ostmisel.

8.5 Kõikidel alltöövõtjate esitatud arvetel peab olema selge viide LIFE+ projektile (nt

number ja pealkiri või lühike pealkiri) ja koordineeriva toetusesaaja või seotud

toetusesaaja esitatud tellimusele või sõlmitud allhankelepingule. Ka kõik arved

peavad olema piisavalt üksikasjalikud osutatud teenuse üksikelementide

kindlakstegemiseks (näiteks iga elemendi selge kirjeldus ja maksumus).

Artikkel 9 – Välisseirerühmade ülesanded

9.1 Projekti järelevalves abistavad komisjoni välisseirerühmad. Seirerühmad aitavad

jälgida ja hinnata projekti edenemist ning kantud kulude otstarbekohasust.

Nimetatud seirerühmad tegutsevad üksnes komisjoni nõustava organina.

Seirerühmad on projektist sõltumatud. Seirerühmad kontrollivad projekti

täideviimist ja hindavad komisjonile esitatud aruandeid.

9.2 Seirerühmadel ei ole õigust teha komisjoni nimel ühtegi otsust. Koordineerivale

toetusesaajale või seotud toetusesaajatele seirerühmade esitatud soovitust või

avaldust ei saa tõlgendada komisjoni seisukohana.

9.3 Välisseirerühmad lähtuvad oma tegevuses samadest konfidentsiaalsusnõuetest

nagu on kehtestatud projektis osalejatele ja komisjonile (sätestatud artiklis 20).

8

Artikkel 10 – Tsiviilvastutus

10.1 Komisjoni ei saa mingitel asjaoludel ega põhjustel pidada vastutavaks projekti

teostamise jooksul toetuslepingust tulenevate varalise või isikukahju nõuete eest.

Komisjon ei nõustu täitma ühtegi sellise kaebusega seotud hüvitamise või

tagasimakse nõuet.

10.2 Koordineeriv toetusesaaja vabastab komisjoni mis tahes vastutusest, mis hõlmab

tema suhteid seotud toetusesaajatega või selles kontekstis nendega sõlmitud

lepinguid.

10.3 Kogu vastutus kolmandate isikute ees, sealhulgas projekti teostamise ajal nende

enda tekitatud mis tahes kahju eest, lasub koordineerival toetusesaajal ja seotud

toetusesaajatel.

Artikkel 11 – Huvide konflikt

11.1 Koordineeriv toetusesaaja ja kõik seotud toetusesaajad kohustuvad võtma kõik

vajalikud meetmed, et vältida mis tahes huvide konflikti ohtu, mis võib mõjutada

toetuslepingu erapooletut ja objektiivset täitmist. Selline huvide konflikt võib

tekkida eelkõige majanduslike, poliitiliste või riiklike huvide tulemusel,

perekondlikel või emotsionaalsetel põhjustel või mõne muu ühise huvi tõttu.

11.2 Kõigist toetuslepingu täitmise jooksul huvide konflikti põhjustavatest või

tõenäoliselt põhjustavatest olukordadest tuleb komisjonile viivitamata kirjalikult

teatada. Koordineeriv toetusesaaja ja kõik seotud toetusesaajad teevad viivitamata

kõik endast oleneva olukorra parandamiseks. Komisjon jätab endale õiguse

kontrollida, et võetud meetmed on asjakohased, ja võib vajadusel astuda ise

täiendavaid samme.

Artikkel 12 – Tehnilised tegevusaruanded

12.1 Koordineeriv toetusesaaja teavitab komisjoni korrapäraselt LIFE+ projekti

arengust ja saavutustest ning esitab järgmised aruanded:

üks algetapi aruanne, mis esitatakse üheksa kuu jooksul pärast projekti algust;

üks lõpparuanne, mis esitatakse kolme kuu jooksul pärast projekti lõppu;

projektide puhul, mille rakendusperiood on pikem kui 24 kuud ja liidu toetus

üle 300 000 euro, esitatakse pärast artikli 29 punktis 3 määratud künnise

saavutamist üks vahearuanne, millele lisatakse vahemaksetaotlus;

projektide puhul, mille rakendusperiood on pikem kui 48 kuud ja liidu toetus

üle 2 000 000 euro, esitatakse pärast artikli 29 punktis 3 määratud künniste

saavutamist kaks vahearuannet, millele lisatakse vahemaksetaotlused;

vajaduse korral eduaruanded tagamaks, et järjestikuste aruannete vahe ei oleks

pikem kui 18 kuud.

Kui artikli 29 punktis 3 määratud künnis saavutatakse projekti esimese üheksa

kuu jooksul, võib ühendada algetapi aruande ja vahearuande erandkorras üheks

aruandeks.

Komisjonilt võib igal ajal küsida teavet projekti tehnilise ja/või finantsjuhtimise

kohta.

12.2 Aruannete vorm ja sisu peab olema kooskõlas komisjoni avaldatud suunistega.

9

Kõikides aruannetes peab sisalduma teave, mis võimaldab komisjonil hinnata

projekti rakendamise seisu, töökava järgimist, projekti finantsolukorda ja seda,

kas projekti eesmärgid on juba saavutatud või veel saavutatavad. Algetapi, vahe-

ja lõpparuanded peavad sisaldama ka artikli 12 punktides 5, 6 ja 7 kirjeldatud

teavet.

12.3 Kõik aruanded saadetakse nii paber- kui ka elektroonilises formaadis komisjonile

ja komisjoni määratud välisseirerühmale üheaegselt, nii et mõlemad saavad ühe

tehniliste aruannete täiskomplekti koos lisadega ning ühe tulude ja kulude

aruande.

12.4 Koordineeriv toetusesaaja esitab lõpparuande koopia liikmesriigi ametiasutustele.

Ametiasutustel on õigus saada ka vahearuande koopia.

12.5 Algetapi aruanne

Lisaks artikli 12 punktis 2 nõutud teabele peab algetapi aruanne sisaldama

hinnangut selle kohta, kas projekti eesmärgid ja töökava on veel asjakohased.

Vastavalt artiklile 19 võib komisjon koordineeriva toetusesaaja esitatud

algetapiaruande alusel algatada ennetähtaegse lõpetamise menetluse, kui projekti

eesmärgid ei ole saavutatavad või töökava ei ole teostatav.

12.6 Vahearuanne

Lisaks artikli 12 punktis 2 nõutud teabele peab vahearuanne sisaldama tulude ja

kulude aruannet ning piisavalt teavet, et oleks võimalik anda eelhinnang senini

tehtud kulutuste toetuskõlblikkuse kohta.

12.7 Lõpparuanne

Lisaks artikli 12 punktis 2 nõutud teabele peab lõpparuanne sisaldama tulude ja

kulude aruannet ning kogu vajalikku teavet, et komisjon saaks anda hinnangu

tehtud kulutuste toetuskõlblikkuse kohta ja projekti tulemuste edaspidise

jätkusuutlikkuse kohta.

Artikkel 13 – Teavitustegevus, liidu toetuse avalikustamine ja audiovisuaalsed

tooted

13.1 Koordineeriv toetusesaaja ja seotud toetusesaajad avalikustavad projekti ja selle

tulemused, tuues alati välja liidu toetuse. Antud tegevuse üksikasjad esitatakse

igas tegevusaruandes.

13.2 Koordineeriv toetusesaaja ja seotud toetusesaajad avalikustavad liidu antud

toetuse kõigis projekti raames koostatud dokumentides ja meediaavaldustes,

kasutades selleks komisjonilt saadud LIFE’i logo. Audiovisuaalsel materjalil peab

alguses ja/või lõpus esitatud tunnustus sisaldama selget ja loetavat viidet LIFE-

projektist saadud rahalisele toetusele (nt „Teostatud Euroopa Liidu LIFE

rahastamisvahendi toel”).

13.3 LIFE’i logole ei või viidata nii, nagu viidatakse sertifitseeritud kvaliteedimärgile

või ökomärgisele. Selle kasutus piirdub teavitamistegevustega.

13.4 Koordineeriv toetusesaaja loob projektiga seotud tegevusest, arengust ja

tulemustest teavitamiseks projekti veebisaidi või kasutab olemasolevat veebisaiti.

Aruannetes märgitakse veebiaadress, kus avaldatakse projekti tähtsamad

tulemused. See veebisait peab olema võrgus kättesaadav hiljemalt kuus kuud

10

pärast projekti algust, seda tuleb korrapäraselt täiendada ja pidada vähemalt viis

aastat pärast projekti lõppu.

13.5 Koordineeriv toetusesaaja ja seotud toetusesaajad püstitavad objekti

teostamiskohtadesse stendid, mis asuvad ligipääsetavates ja nähtavates

strateegilistes kohtades. Stendile peab olema alati paigutatud LIFE’i logo.

13.6 LIFE+ loodusprojektide puhul kehtivad artikli 13 punktides 2 ja 5 sätestatud

nõuded ka Natura 2000 logo kohta. Stendidel tuleb kirjeldada projekti olulisust

Natura 2000 võrgu loomisel.

13.7 Projekti kokkuvõte, sealhulgas koordineeriva toetusesaaja nimi ja

kontaktandmed, avaldatakse LIFE’i veebisaidil.

13.8 Kõikidele projekti raames omandatud kestvuskaupadele tuleb kanda LIFE’i logo,

kui komisjon ei ole nõudnud teisiti.

13.9 Projekt peab hõlmama kohustuslikke võrgustike loomise meetmeid. Need

meetmed peavad hõlmama külaskäike, kohtumisi, teabevahetust ja/või piisaval

määral muud võrgustike loomisega seotud tegevust teiste asjakohaste

pooleliolevate või lõpetatud LIFE-projektidega, välja arvatud juhul, kui

koordineeriv toetusesaaja ei pea seda asjakohaseks ning põhjendab seda

nõuetekohaselt. Projekt võib hõlmata ka sarnast teabevahetust LIFE-programmi

mittekuuluvate projektidega ja/või osalemist projekti eesmärkidega seotud

teabeplatvormide töös (põhjendatud juhtudel ka rahvusvahelisel tasandil).

Võrgustike loomisega seotud tegevuse eesmärk on tagada oskusteabe ja

kogemuste tõhus edastamine, et neid saaks uuesti kasutada sarnastel eesmärkidel.

13.10 Olenemata artikli 20 sätetest on komisjonil vajaduse korral õigus avaldada mis

tahes vormis või kandjal, sealhulgas internetis, kogu projekti kohta käiv teave või

projekti tulemused. Koordineeriv toetusesaaja ja kõik seotud toetusesaajad

annavad komisjonile piiramata ajaks ainuõiguseta loa mittekaubanduslikel

eesmärkidel paljundada, vajadusel dubleerida, levitada või kasutada kõiki projekti

käigus tehtud audiovisuaalseid dokumente täielikult või osaliselt, sealhulgas

avalikel üritustel. Sellest olenemata ei loeta komisjoni „kaasautoriks”. Komisjon

jätab endale õiguse kasutada artiklis 12 osutatud erinevates aruannetes esitatud

fotosid oma mis tahes teabematerjalide illustreerimiseks. Komisjon kohustub

märkima fotode juurde projekti viitenumbri.

Sellise teabe avaldamisega püüab komisjoni ühelt poolt levitada teavet LIFE-

programmi ja selle projektide kohta ning teiselt poolt aidata kaasa projektide

käigus omandatud oskusteave ja kogemuste ning projektide tulemuste

edastamisele.

Artikkel 14 – Ruumiandmed

Elektroonilised süsteemid, mis sisaldavad ruumiandmeid ja mis on valminud LIFE+

projekti raames, peavad olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi

2007. aasta direktiiviga 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete

infrastruktuur (INSPIRE)2.

2 ELT L 108, 25.4.2007, lk 1.

11

Artikkel 15 – Toetuslepingu muutmine

15.1 Vastavalt toetuslepingule teavitab koordineeriv toetusesaaja komisjoni tehnilistes

aruannetes või kirja teel kõikidest projektis toimunud muutustest. Lubatud ei ole

muutused, mis muudaksid põhjalikult projekti üldeesmärke, muudaksid toetuse

andmise otsuse küsitavaks või oleksid vastuolus taotlejate võrdse kohtlemisega.

15.2 Kui muutused on sisulised, siis tuleb komisjoniga sõlmida kirjalik lisaleping.

Sisulised muutused on järgmised:

tegevuse ja/või oodatavate tulemuste olemuse või sisu oluline muutus;

koordineeriva toetusesaaja või seotud toetusesaajate õigusliku seisundi

muutus;

projekti partnerlusstruktuuri muutus;

projekti kestuse muutus;

muutus projekti esialgses eelarves, kui ühe või mitme kulukategooria

prognoositavad kulutused suurenevad rohkem kui 10% ja 30 000 eurot. Neid

künniseid kohaldatakse kõigi kolme kestvuskaupade alakategooria suhtes.

Künnised ei kehti üldkulude kategooria kohta, mille puhul ei tohi ületada

artikli 25 punktis 13 sätestatud künnist.

15.3 Artikli 15 punktis 2 nimetatud juhtudel esitab koordineeriv toetusesaaja vastavalt

komisjoni suunistele ametliku muutmise taotluse. Kui muutmistaotlus hõlmab

muudatusi projekti partnerite osas ja/või mõne seotud toetusesaaja või

kaasrahastaja esitatud eelarves, allkirjastatakse muutmise taotlus seotud

toetusesaaja või kaasrahastaja poolt. Komisjon jätab endale õiguse taotlus vastu

võtta või tagasi lükata ning otsustada mitte arvestada taotlusi, mis saabuvad

hiljem kui kolm kuud enne projekti lõppu.

Artikkel 16 – Viivitused

16.1 Projekti alguskuupäev on toetuslepingu erisätetes osutatud kuupäev, olenemata

toetuslepingu allkirjastamise kuupäevast või esimese eelmakse kuupäevast.

16.2 Koordineeriv toetusesaaja teavitab komisjoni viivitamata üksikasjalikult kõigist

sündmustest, mis takistavad või lükkavad edasi projekti täideviimist. Asjaosalised

lepivad kokku võetavates meetmetes.

16.3 Komisjon jätab endale õiguse toetusleping lõpetada või toetus tühistada, kui on

ette näha olulist viivitust, mis vähendaks projekti tulemuste väärtust.

Artikkel 17 – Lõppkuupäeva edasilükkamine

17.1 Lõppkuupäeva edasilükkamine on lubatud üksnes ettenägematutel ja erandlikel

asjaoludel, mis muudavad projekti ühe või mitme tegevuse täideviimise teatava

aja jooksul võimatuks.

17.2 Projekti lõppkuupäeva edasilükkamise taotlus tuleb esitada kooskõlas komisjoni

suunistega ning see peab sisaldama piisavalt teavet, et komisjon saaks hinnata

viivituste põhjendatust ja uuendatud töökava teostatavust. Komisjon jätab endale

õiguse taotlus vastu võtta või tagasi lükata ning otsustada mitte arvestada taotlusi,

mis saabuvad hiljem kui kolm kuud enne projekti lõppu.

12

Artikkel 18 – Tulemuslikkuse langus ja tehnilised rikked

Komisjon jätab endale õiguse vähendada vastavalt vajadusele liidu kaasrahastamist, kui

projekti tegevuste täideviimisel ilmneb oluline kvantitatiivne või kvalitatiivne langus.

Artikkel 19 – Projekti lõpetamine

19.1 Komisjon võib toetuslepingu lõpetada ilma omapoolse hüvitiseta järgmistel

juhtudel:

koordineeriv toetusesaaja ei suuda mõjuva tehnilise või majandusliku

põhjuseta täita mõnd toetuslepinguga temale pandud olulist kohustust;

vääramatu jõu korral või kui tegevus on peatatud erakorraliste asjaolude tõttu;

on selge, et projekti eesmärke ei suudeta täita või

koordineeriv toetusesaaja on vastutav oluliste rikkumiste eest projekti

juhtimisel.

19.2 Projekti lõpetamise korral kohaldab komisjon standard- või kiirmenetlust.

19.3 Standardmenetlus

Komisjon saadab esimese tähtkirja, milles teatab, et on alustanud

lõpetamismenetlust, selgitab selle põhjuseid, nõuab koordineerivalt

toetusesaajalt temale toetuslepinguga pandud kohustuste täitmist ja palub

vastata kolmekümne päeva jooksul alates esimese kirja kättesaamisest.

Pärast koordineerivalt toetusesaajalt saadud vastuse hindamist komisjon kas

tühistab või peatab lõpetamismenetluse või saadab teise tähtkirja, millega

teavitab koordineerivat toetusesaajat projekti lõpetamisest ja projekti uue

lõppkuupäeva määramisest.

Kui komisjon ei ole oma esimesele kirjale kolmekümne päeva jooksul alates selle

kättesaamisest vastust saanud, loetakse projekt sellel kuupäeval lõppenuks.

Kõikidel juhtudel, kui menetlus lõpeb projekti lõpetamisega, tuleb lõpparuanne

esitada kolme kuu jooksul pärast projekti uut lõppkuupäeva.

19.4 Kiirmenetlus

Komisjon võib toetuslepingu lõpetada viivitamata, etteteatamiseta ja ilma mis

tahes hüvitist maksmata järgmistel juhtudel:

koordineeriv toetusesaaja suhtes on välja kuulutatud pankrot, ta on

likvideerimisel või muus samalaadses olukorras;

koordineeriv toetusesaaja on tahtlikult teinud valesid või mittetäielikke

avaldusi, et saada toetuslepingus sätestatud liidu rahalist toetust;

koordineeriv toetusesaaja on tahtlikult või hooletuse tõttu oluliselt lepingut

eiranud, mis põhjustab või võib põhjustada kahju liidu eelarvele;

koordineeriv toetusesaaja on osaline pettuses, korruptsioonis või mõnes muus

ebaseaduslikus tegevuses, mis kahjustab liidu finantshuve või

koordineeriv toetusesaaja on res judicata kohtuotsusega süüdi mõistetud

ametialase käitumisega seotud süüteos või on raskelt eksinud ametialaste

käitumisreeglite vastu ja seda suudetakse mis tahes põhjendatud viisil

tõendada.

13

Sel juhul teavitab komisjon koordineerivat toetusesaajat tähtkirjaga, et projekt

lõpetatakse viivitamata. Lõpparuanne tuleb esitada kolme kuu jooksul pärast

projekti uut lõppkuupäeva.

19.5 Finantsrikkumiste korral lõpetatakse toetusleping, ilma et see piiraks

haldusmeetmeid või karistusi, mida võib kohaldada vastavalt nõukogu

18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa

ühenduste finantshuvide kaitse kohta3.

Toetuslepingu lõpetamise korral võib komisjon nõuda juba makstud summade

täielikku või osalist tagastamist. Toetuskõlblike kulutuste summa määramisel

arvestatakse üksnes artikli 19 punktides 3 ja 4 kirjeldatud menetluse läbiviimisel

saadud teavet.

19.6 Põhjendatud majanduslike või tehniliste põhjuste esinemise korral võib

koordineeriv toetusesaaja projekti igal hetkel lõpetada, saates selle kohta ametliku

kirjaliku teate. Koordineerival toetusesaajal on kohustus esitada lõpparuanne,

milles kirjeldatakse projekti rakendamise seisu ja lõpetamise põhjuseid, hiljemalt

kolme kuu jooksul pärast eespool nimetatud ametliku kirjaliku teate esitamist

koos tulude ja kulude lõpparuandega, mille alusel komisjon otsustab

toetuskõlblike kulude summa. Kui põhjuseid ei esitata või kui komisjon põhjuseid

ei tunnista, loetakse lepingu lõpetamine koordineeriva toetusesaaja poolt nõuetele

mittevastavaks ja komisjon võib nõuda juba maksutud summade tagastamist.

Artikkel 20 – Konfidentsiaalsus

Komisjon ja koordineeriv toetusesaaja / seotud toetusesaajad kohustuvad hoidma

konfidentsiaalsena kõiki dokumente, kogu teavet või muid neile konfidentsiaalselt

saadetud materjale, mille avaldamine võib teist poolt kahjustada. See kohustus jääb

osalistele ka pärast projekti lõppkuupäeva. Projektis sisalduvad isikuandmed laetakse

elektroonilisse haldussüsteemi, mis tehakse kättesaadavaks Euroopa Komisjonile, teistele

liidu institutsioonidele ja välisseirerühmale, kes on sõlminud konfidentsiaalsusleppe.

Seda haldussüsteemi kasutatakse üksnes LIFE-projektide haldamiseks.

Artikkel 21 – Andmekaitse

21.1 Koordineerival toetusesaajal on juurdepääsuõigus komisjoni käsutuses olevatele

projekti kohta käivatele andmetele ja teabele ning õigus nõuda paranduste

tegemist.

21.2 Komisjon, koordineeriv toetusesaaja ja seotud toetusesaajad järgivad Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) 45/2001

üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja

asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta4.

21.3 Olenemata artikli 20 sätetest peab koordineeriv toetusesaaja olema teadlik

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusega (EÜ)

nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja

komisjoni dokumentidele)5 ettenähtud kohustustest.

3 EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

4EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

5 EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

14

Artikkel 22 – Omandiõigus ja tulemuste kasutamine

22.1 Koordineeriv toetusesaaja ja/või temaga seotud toetusesaajad on projekti käigus

saadud dokumentide, võimalike patenteeritavate või patenteeritud leiutiste ja

oskuste omanikud.

22.2 Toetades keskkonnasõbralike tehnikate või mudelite kasutamise edendamist,

pöörab komisjon suurt tähelepanu sellele, et koordineeriv toetusesaaja teeks need

dokumendid, patendid ja oskusteabe mittediskrimineerivatel ja mõistlikel

kaubanduslikel tingimustel liidus kättesaadavaks niipea, kui need kättesaadavaks

muutuvad.

22.3 Komisjon eeldab, et koordineeriv toetusesaaja ja/või temaga seotud toetusesaajad

täidavad artikli 22 punktis 2 sätestatud kohustust viie aasta jooksul pärast projekti

lõppemist.

22.4 Kui koordineeriv toetusesaaja keeldub mõjuva põhjuseta juurdepääsu tagamisest

neile toodetele või litsentside andmisest nimetatud tingimustel, on komisjonil

õigus kohaldada artikliga 19 ettenähtud eeskirju või, kui projekt on lõppenud,

nõuda liidu toetuse täielikku või osalist tagastamist.

Artikkel 23 – Kohaldatav õigus ja pädev kohus

Liidu toetuse suhtes kehtivad toetuslepingu tingimused, kohaldatavad liidu eeskirjad ja

subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt toetusi käsitlevad Belgia õigusaktid.

Koordineeriv toetusesaaja võib toetuslepingu sätete kohaldamist või selle

rakendamiskorda käsitlevad komisjoni otsused vaidlustada Üldkohtus ning

edasikaebamise korral Euroopa Kohtus.

15

II OSA – Finantssätted

Artikkel 24 – Liidu rahaline toetus projektile

24.1 Liidu rahalise toetuse summa kindlaksmääramisel kohaldatakse kantud

toetuskõlblike kulude suhtes toetuslepinguga ettenähtud protsendimäära.

24.2 Mingil juhul ei või komisjoni poolt koordineerivale toetusesaajale makstud

kogusumma ületada toetuslepinguga ettenähtud liidu toetuse maksimaalset

summat, isegi kui projekti toetuskõlblike kulude kogusumma ületab

toetuslepinguga ettenähtud eelarvet.

Koordineeriv toetusesaaja tagab, et projekti ei kaasrahastata ühestki muust

otsesest ega kaudsest Euroopa Liidu vahendist. Kui projekti rakendamise käigus

tekib selline olukord, tuleb koordineerival toetusesaajal viivitamata komisjoni

teavitada meetmetest, mida ta kavatseb võtta selle kohustuse täitmiseks. Projekti

rahastamise allikaid kontrollib artiklis 32 sätestatud sõltumatu audiitor.

24.3 Olenemata artikli 4 punktiga 6 ja artikli 5 punktiga 5 ettenähtud kohustustest,

nõustuvad koordineeriv toetusesaaja ja seotud toetusesaajad, et kasumi tootmine

ei saa olla liidu toetuse eesmärk ega tagajärg. Kasum on laekunud maksete osa,

mis ületab projekti kulutusi lõppmakse taotluse esitamise hetkel.

24.4 Laekumised on komisjonilt, koordineerivalt toetusesaajalt, seotud toetusesaajatelt

ja kaasrahastajatelt saadud vahendid ning üksnes projekti raames otse teenitud

tulud (näiteks konverentside osalustasud, puidu müük jne).

Koordineeriv toetusesaaja peab tagama, et projekti täideviimisega ja täideviimise

ajal saadud mis tahes laekumised arvestatakse projekti otsesteks tuludeks.

Sellised otsesed tulud tuleb alati deklareerida ja komisjon vähendab oma rahalist

toetust, et viia kogutulud ja kogukulud tasakaalu.

24.5 Ilma et see piiraks õigust lõpetada toetusleping vastavalt artiklile 19 ja ilma et see

piiraks komisjoni õigust kohaldada artiklis 28 viidatud karistusi, kui tegevust

täide ei viida või viiakse täide puudulikult, osaliselt või hilinemisega, võib

komisjon toetuslepinguga ettenähtud tingimustel proportsionaalselt vähendada

liidu esialgselt lubatud toetust vastavalt tegevuse tegelikule rakendamisele.

24.6 Koordineeriva toetusesaaja pangakontol või allkontol peab olema võimalik

eristada komisjoni makstud vahendeid. Kui sellele kontole makstud vahendid

teenivad konto avamise riigi seaduste kohaselt intressi või sarnast kasu,

tagastatakse eelmaksete tagajärjel kogunenud intress või kasu komisjonile

vastavalt artikli 24 punktile 7.

24.7 Koordineeriv toetusesaaja teatab komisjonile intressi või sarnase kasu summa,

mis on kogunenud komisjonilt saadud eelmaksete tulemusel. Teave tuleb

edastada koos toetuse lõppmakse sooritamise taotlusega. Intressi ei käsitata

projekti otsese tuluna ja see tagastatakse komisjonile tasaarvestuse teel lõppmakse

summaga.

Kui eelmakse on suurem kui 750 000 eurot, teavitab koordineeriv toetusesaaja

komisjoni iga kalendriaasta lõpus kogunenud intressi või sarnase kasu summast

hiljemalt järgneva kalendriaasta 31. jaanuariks. Selline intress tagastatakse

sissenõudekorraldusega.

16

Erandina ei tagastata komisjonile kogunenud intressi siis, kui eelmakse jääb alla

50 000 euro.

Komisjonile ei pea tasuma liikmesriikidele tehtud eelmaksetest tulenevat intressi,

kuid seda käsitatakse projekti tuluna artikli 24 punkti 4 tähenduses.

24.8 Koordineeriv toetusesaaja ja seotud toetusesaajad nõustuvad, et liidu rahaline

toetus ei kujuta nõuet komisjoni vastu ning seetõttu ei tohi seda mingil viisil

määrata või anda edasi kolmandale isikule.

Artikkel 25 – Toetuskõlblikud kulud

25.1 Toetuskõlblikud on kulud, mis:

on projekti eelarvega ette nähtud või toetuslepingu muudatusega lubatud;

on otseselt seotud toetuslepinguga hõlmatud projekti täideviimisega ja selleks

vajalikud;

on põhjendatud ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimisega, eriti parima

hinna ja kvaliteedi suhte ja kulutõhususe põhimõttega;

on kooskõlas maksu- ja sotsiaalvaldkonna õigusaktidega ning

on kantud toetuslepingus määratletud projekti kestuse ajal, kajastuvad

koordineeriva toetusesaaja või mõne seotud toetusesaaja raamatupidamises või

maksudokumentides ning on tuvastatavad ja kontrollitavad.

Kulu loetakse kantuks projekti kestuse ajal, kui:

õiguslik kohustus maksta tekkis pärast toetuslepingu allkirjastamist komisjoni

poolt;

asjaomase tegevuse täideviimine algas pärast projekti alguskuupäeva ja lõppes

enne lõppkuupäeva (ainukesed erandid on finantstagatise maksumus

perioodiks pärast toetuslepingu allkirjastamist kuni projekti alguseni ja kuus

kuud pärast projekti lõppkuupäeva ning artiklis 32 viidatud sõltumatu

finantsauditi maksumus) ning

kulu on täielikult tasutud enne tulude ja kulude lõpparuande esitamist.

25.2 Personalikulusid arvestatakse projektile kulutatud tegeliku aja järgi.

Personalikulusid arvestatakse tegeliku brutopalga alusel, millele lisatakse

kohustuslikud sotsiaalmaksud ja muud tasult arvestatavad kohustuslikud kulud,

kuid mitte ühtegi muud kulu. Aeg, mida iga töötaja projektile kulutab,

registreeritakse iga päeva kohta korrapäraselt tööarvestuslehtedel või sarnases

registreerimissüsteemis, mille koordineeriv toetusesaaja või seotud toetusesaaja

on kasutusele võtnud ja mida ta regulaarselt kontrollib.

Teenuslepingud üksikisikutega võib lugeda selle kategooria alla tingimusel, et

asjaomane isik töötab koordineeriva toetusesaaja või seotud toetusesaaja

ruumides ja järelevalve all, kui selline kord on kooskõlas asjaomaste siseriiklike

õigusaktidega. Aeg, mida iga isik projektile kulutab, registreeritakse iga päeva

kohta korrapäraselt tööarvestuslehtedel või sarnases registreerimissüsteemis,

mille koordineeriv toetusesaaja või seotud toetusesaaja on kasutusele võtnud ja

mida ta regulaarselt kontrollib. Toetuskõlblik kulu võrdub asjaomasele isikule

projektiga seoses tegelikult tehtud maksega.

Avalike teenistujate palgakulu võib finantseerida üksnes projekti tegevuste

täideviimise maksumuse ulatuses, mida asjakohane avalik organisatsioon ei oleks

17

teostanud, kui asjaomast projekti ei oleks ette võetud. Kõnealused töötajad

peavad olema konkreetselt projekti juurde määratud ja kujutama lisakulu

olemasolevate alaliste töötajate kõrval. Lisaks peab avalike organisatsioonide

toetussumma (koordineeriva toetusesaaja ja/või seotud toetusesaajana) projektile

ületama (vähemalt 2% võrra) projektist rahastatavate avalike teenistujate6

palgakulu summat.

25.3 Reisi- ja elamiskulusid arvestatakse koordineeriva toetusesaaja või seotud

toetusesaaja töökorra järgi.

25.4 Välisabi kulud on artikli 8 kohased alltöövõtukulud (teiste ettevõtete teostatud

töö, seadmete või taristu rentimine jne).

Allhankelepinguga tarnitud püsiseadmete, taristu või tarbekaupade ostmise või

liisinguga (vastupidiselt üürimisele) seotud kulusid ei saa kajastada eelarves

välisabi real. Need kulud kajastatakse eraldi asjaomaste eelarverubriikide all.

Sellesse kategooriasse kuulub sõltumatu audiitori auditeerimiskulu.

25.5 Kestuskaupade amortisatsioonikulusid arvestatakse üksnes juhul, kui

kestuskaubad:

on kantud koordineeriva toetusesaaja või seotud toetusesaaja kestuskaupade

varudesse;

on käsitatud kapitalikuluna kooskõlas projekti koordineerivale toetusesaajale

või seotud toetusesaajatele kohaldatavate maksualaste õigusnormide ja

raamatupidamiseeskirjadega ning

osteti või liisiti tavapärase turuhinnaga.

25.6 Olenemata artikli 25 punktide 7 ja 9 erisätetest, kohaldab koordineeriv

toetusesaaja või seotud toetusesaaja toetuskõlblike amortisatsioonikulude

arvutamisel oma sisemisi raamatupidamise standardeid või

raamatupidamiseeskirju, võttes arvesse taristu/seadme liiki, ostu-, tootmis- või

liisingukuupäeva, projekti kestust ja projekti tarbeks kasutamise tegelikku määra.

Artiklis 32 sätestatud sõltumatu audiitor veendub, et projekti kuludena kajastatud

summad vastavad koordineeriva toetusesaaja või seotud toetusesaaja

raamatupidamissüsteemi kantud tegelikele amortisatsioonikuludele.

Amortisatsioonikulude toetuskõlblikud maksimumkünnised on järgmised:

taristukulud: 25% kogu ostuhinnast;

seadmete kulud: 50% kogu ostuhinnast.

25.7 Erandina artikli 25 punktist 6 ei kohaldata LIFE+ keskkonnapoliitika ja juhtimise

ning LIFE+ bioloogilise mitmekesisuse projektide puhul maksimummäära selliste

prototüüpide suhtes, mille ostukulud on 100% kaasrahastamiskõlblikud.

Prototüüp on taristu ja/või seade, mis on loodud spetsiaalselt projekti jaoks ja

mida ei ole kunagi kaubanduslikult müüdud ja/või mis ei ole saadaval

seeriatootena. Prototüübil peab olema oluline roll projekti tutvustamistegevuses.

Deklareerida võib üksnes projekti kestel ostetud ja kasutatud komponente.

Prototüüpi ei tohi projekti kestel ega viis aastat pärast projekti lõppu kasutada

kaubanduslikul eesmärgil. Kui prototüüpi või mõnda selle osa kasutatakse

6 Avaliku teenistuja määratlus hõlmab riigiasutuste alalisi töötajaid.

18

kaubanduslikul eesmärgil (st müüakse, liisitakse, üüritakse või kasutatakse

kaupade või teenuste tootmiseks) projekti kestel või viie aasta jooksul pärast

projekti lõppu, tuleb see deklareerida. Prototüübi loomise kulud amortiseeritakse

siis vastavalt artikli 25 punktidele 5 ja 6.

25.8 Enne projekti alguskuupäeva omandatud kestuskaupade amortisatsioonikulud ei

ole toetuskõlblikud. Sellised kulud loetakse üldkuludeks.

25.9 LIFE+ looduse ja LIFE+ bioloogilise mitmekesisuse projektide puhul loetakse

täielikult toetuskõlblikeks riigiasutuste või valitsusväliste või erakapitalil

põhinevate mittekaubanduslike organisatsioonide kestuskaupade kulud, mis on

otseselt seotud projekti rakendamisega ja mida kasutatakse projekti kestel olulisel

määral. Selline toetuskõlblikkus on seotud koordineeriva toetusesaaja ja seotud

toetusesaaja kohustusega jätkata pärast LIFE+ loodust ja bioloogilist

mitmekesisust käsitleva programmiosa vahenditest kaasrahastatud projekti lõppu

nende kaupade kasutamist üksnes looduskaitsealaseks tegevuseks.

25.10 LIFE+ loodusprojektide puhul on maa või õiguste omandamise või liisinguga

seotud kulud toetuskõlblikud ja neid arvestatakse kestuskaupadest eraldi.

Kohaldatakse artikli 26 sätteid.

25.11 Kulud tarvikutele on seotud mis tahes materjali, kauba või seadme ostmise,

tootmise, parandamise või kasutamisega, kui need:

ei ole kantud projekti koordineeriva toetusesaaja või seotud toetusesaaja

kestuskaupade varudesse;

ei ole käsitatud kapitalikuluna kooskõlas projekti koordineerivale

toetusesaajale või seotud toetusesaajatele kohaldatavate maksualaste

õigusnormide ja raamatupidamiseeskirjadega ning

on otseselt seotud projekti täideviimisega (kontoritarbeid loetakse siiski

üldkuludeks).

25.12 Muud kulud on projekti jaoks vajalikud mis tahes muud kulud, mis ei mahu

määratletud kategooriate alla. Loetletud kulud peavad olema tõendatavad ning ei

tohi olla tegelikest kuludest suuremad.

Muude kulude kategooria alla kuuluvad komisjoni nõutud finantstagatise

esitamisega seotud kulutused.

25.13 Üldkulud on toetuskõlblikud kindla määraga kuni 7% tegelikult kantud

toetuskõlblike otseste kulude kogusummast, välja arvatud maa ostmise või

liisingu kulud. Üldkulusid ei pea dokumentaalselt tõestama. Need on

toetuskõlblikud kaudsete kuludena, mis on ette nähtud projektis otse või kaudselt

töötava personali palkamiseks, juhtimiseks, majutamiseks ja toetamiseks vajalike

üldiste kaudsete kulude katmiseks.

Artikkel 26 – Maa või õiguste ostmine, maa rentimine

26.1 Maa või õiguste ostmise kulud, mis on otseselt seotud LIFE+ loodusprojekti

rakendamisega ja projektis sõnaselgelt väljendatud, loetakse täies ulatuses

toetuskõlblikuks, tingimusel et:

ostuhinnad vastavad turutingimustele;

koordineeriv toetusesaaja ja seotud toetusesaajad kohustuvad pärast LIFE+

loodusprojekti vahenditest kaasrahastatud projekti lõppu jätkama omandatud

varade kasutamist üksnes looduskaitsealaseks tegevuseks;

19

koordineeriv toetusesaaja tagab, et projektiga ettenähtud viisil ostetud maa

kandmisel kinnistusregistrisse määratakse maa sihtotstarbeks looduskaitse. Kui

mõnes liikmesriigis ei ole kinnistusregistrit või kui see ei anna piisavat

õiguslikku tagatist, lisab koordineeriv toetusesaaja maa looduskaitselise

sihtotstarbe nõude maa müügilepingusse. Riikides, kus sellise tagatise lisamine

nii kinnistusregistrisse kui ka müügilepingusse oleks ebaseaduslik, võib

komisjon sellega seoses nõustuda samaväärse tagatisega, eeldusel, et

pikaajaliselt on selle õigusliku kaitse tase samasugune ja see on kooskõlas

LIFE+ määruse I lisas sisalduva nõudega;

eraettevõtete ostetud maa puhul sisaldab müügileping ja/või selle registrikanne

tagatist, et juhul kui eraettevõte lõpetab tegevuse või ei ole võimeline maad

vastavalt looduskaitsenõuetele haldama, läheb maaomand üle peamiselt

looduskaitse valdkonnas tegutsevale juriidilisele isikule. Riikides, kus sellise

tagatise lisamine kinnistusregistrisse või müügilepingusse oleks ebaseaduslik,

võib komisjon sellega seoses nõustuda samaväärse tagatisega eeldusel, et

pikaajaliselt on selle õigusliku kaitse tase samaväärne ja see on kooskõlas

LIFE+ määruse I lisas sisalduva nõudega;

hilisema maavahetuse eesmärgil omandatud maa puhul tuleb vahetus teostada

hiljemalt enne projekti lõppu ning käesoleva artikli sätteid kohaldatakse

vahetuse kaudu saadud maa suhtes. Vahetuse eesmärgil ostetud maa

vabastatakse vahearuandluse staadiumis maale looduskaitselise sihtotstarbe

määramise tagatise nõudest.

26.2 Maa renditakse kas projekti kestuse ajaks või vähemalt 20 aastaks ning järgitakse

elupaikade ja liikide kaitse vajadusi. Maa pikaajalise rendilevõtmise korral

sisaldab maakasutusleping selgelt kõiki elupaikade ja liikide kaitse eesmärkide

saavutamisega seotud sätteid ja kohustusi.

Artikkel 27 – Toetuskõlbmatud kulud

Järgmisi kulusid ei loeta toetuskõlblikeks ja neid ei võta komisjon arvesse toetuskõlblike

kulude kogusumma arvutamisel:

mis tahes kulud, mis tekkisid seoses sellise tegevusega, mida rahastatakse

osaliselt või täielikult liidu muudest rahastamisvahenditest;

projektiga mitte ette nähtud tegevuse või tegevuse muutmisega seotud kulud,

mille kohta ei ole sõlmitud artikliga 15 ettenähtud täiendavat kirjalikku

lepingut;

LIFE’i logota (või ka Natura 2000 logota) kestuskaupade ostmise või

teavitusmaterjali (sealhulgas teadetetahvlite ja veebilehtede) avaldamisega

seotud kulud;

kulud, mille katmiseks koordineeriv toetusesaaja ja/või seotud toetusesaaja

juba saab samal ajavahemikul komisjonilt tegevustoetust;

kõik kulud, mis on seotud mõne tegevusega, mida võib lugeda

tasakaalustavaks meetmeks, mis jääb liikmesriigi vastutusalasse ja mis on

otsustatud seoses linnukaitse ja looduslike elupaikade direktiividega;

juhtimiskavade, tegevuskavade ja muude sarnaste kavadega seotud kulud, mis

on koostatud või mida on muudetud LIFE+ projekti raames, kui asjaomane

kava ei ole õiguslikult toimiv enne projekti lõppkuupäeva. See tähendab, et

20

liikmesriikides, kus see on ette nähtud, tuleb enne projekti lõppkuupäeva viia

kõik vajalikud menetluslikud või õiguslikud tegevused lõpule;

mis tahes kulukategooria kulud, mis ületavad eelarvega ettenähtud kulusid

10% ja 30 000 euro võrra (vastavalt artikli 15 punktile 2);

seotud toetusesaajate vahelised ning seotud toetusesaajate ja koordineeriva

toetusesaaja vahelised arved;

seotud toetusesaajate või koordineeriva toetusesaaja osakondade vahelistest

tehingutest tulenevad kulud, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõestada, et

sellised tehingud tagasid parima kvaliteedi ja hinna suhte ja ei sisalda ühtegi

kasumi, käibemaksu ega üldkulude komponenti;

valuutakursimuutustest tulenev kahjum;

mittevajalikud või ebamajanduslikud kulutused;

jaotus-, turundus- ja reklaamikulud toodete või äritegevuse edendamiseks,

välja arvatud kui see on projekti osa;

määratlemata otstarbega assigneeringud võimalikke tulevasi kahjumeid või

kohustusi silmas pidades;

intressikulu;

ebatõenäoliselt laekuvad võlad;

alternatiivsete rahastamisallikate leidmise või vormistamisega seotud

finantskulud;

esinduskulud, välja arvatud kulud tööle, mis tehakse üksnes ja tervenisti

projekti raames ja selle jaoks;

kolmandate isikute rahastatud muude projektide kulud;

annetatud varad ja teenused, sealhulgas vabatahtlik töö;

reisi- ja majutuskulud ning liidu institutsioonide esindajate ja

välisseirerühmade nimel makstud tasu mis tahes vormis;

investeeringud olulistesse taristutesse;

teaduslikud alusuuringud;

litsentsi- või patenditasud ning muud intellektuaalomandi õiguste kaitsega

seotud tasud.

EMASi ja ökomärgise registreerimismenetlustega seotud kulud;

maa ostmine, välja arvatud artiklis 26 nimetatud tingimustel.

Toetuskõlbmatuks võib lugeda ka muud kulud, kui need ei vasta artiklis 25 sätestatud

kriteeriumidele.

Artikkel 28 – Rahatrahvid

Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse7 alusel tuleb kõigil

koordineerivatel toetusesaajatel, kes on oma kohustusi tõsiselt rikkunud, tasuda

rahatrahve 2–10% ulatuses kõnealusest toetusest, pidades silmas proportsionaalsuse

7EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1 ja ELT L 390, 30.12.2006, lk 1.

21

põhimõtet. Asjaomast trahvimäära võib suurendada 4–20 %ni, kui rikkumine kordub viie

aasta jooksul alates esimese rikkumise kindlakstegemisest. Komisjon teavitab selliste

rahatrahvide kohaldamisest koordineerivat toetusesaajat kirjalikult tähtkirja teel.

Artikkel 29 – Makseviisid

29.1 Liidu rahaline toetus makstakse kahes, kolmes või neljas osas.

29.2 Esimene eelmakse moodustab 40% maksimaalsest liidu rahalisest toetusest. See

makse tõuseb 70%ni projektide puhul, mille rakendusperiood on 24 kuud või

lühem või liidu toetus 300 000 eurot või vähem. Kumbki toetus makstakse 45

päeva jooksul:

pärast seda, kui toetuslepingu kumbki osaline on sellele alla kirjutanud;

pärast allkirjastatud maksetaotluse saamist, milles on näidatud koordineeriva

toetusesaaja nimi ja aadress, panga nimi ja aadress, pangakonto number,

projekti viitenumber;

pärast finantstagatise kättesaamist. Olenevalt valiku etapis koordineeriva

toetusesaaja majanduslikule elujõulisusele antud hinnangust võib komisjon

läbivaatamise etapis nõuda panga või kindlustusseltsi tagatist. Tagatissummaks

on esimese eelmakse summa ja kehtivusajaks projekti kestus pluss kuus kuud.

Projekti pikendamisel pikendatakse ka tagatise kehtivust. Erandjuhtudel võib

selle tagatise asendada kolmanda isiku solidaarse tagatisega. Finantstagatis

esitatakse II lisas esitatud vormis.

29.3 Vahemakse moodustab 40% maksimaalsest liidu rahalisest toetusest; seda

makstakse projektidele, mille rakendusperiood on üle 24 kuu või liidu toetus üle

300 000 euro. See makse tehakse juhul, kui esimesest eelmaksest on kulutatud

vähemalt 150% (protsendina kantud kuludest).

Erandjuhul, kui rakendusperiood on pikem kui 48 kuud ja liidu toetus üle

2 000 000 euro, võib koordineeriv toetusesaaja taotleda kahte vahemakset:

esimene vahemakse, mis moodustab 20% maksimaalsest liidu rahalisest toetusest,

tingimusel et esimesest eelmaksest on kulutatud 100% (protsent kantud kuludest);

ning teine vahemakse, mis moodustab 20% maksimaalsest liidu rahalisest

toetusest, tingimusel et esimesest eelmaksest ja esimesest vahemaksest on

kulutatud 100% (protsent kantud kuludest).

Erandjuhtudel, kui esimest eelmakset ei ole tehtud, võib koordineeriv toetusesaaja

taotleda vahemakset, tingimusel et kulutatud on vähemalt 60% eritingimustega

ettenähtud maksimaalsest toetussummast. Kõnealuse makse summa

kindlaksmääramisel kohaldatakse toetuslepinguga ettenähtud protsendimäära

nende toetuskõlblike kulude suhtes, mis on kantud tehnilise vahearuande ning

tulude ja kulude aruande kuupäevaks. Selle ülemmäär on 80% eritingimustega

ettenähtud maksimaalsest toetussummast.

Kõik eespool nimetatud vahemaksed tehakse juhul, kui maksetaotlus esitatakse

vähemalt üheksa kuud enne projekti lõppkuupäeva. Makse tehakse pärast artiklis

12 sätestatud algetapi aruande, tehnilise vahearuande ning tulude ja kulude

vahearuande kinnitamist komisjonis.

Tehnilise vahearuande ning tulude ja kulude vahearuande kinnitamiseks ning

makse tegemiseks on komisjonil 105 päeva alates järgmise teabe laekumisest:

allkirjastatud maksetaotlus, milles on näidatud koordineeriva toetusesaaja nimi

ja aadress, panga nimi ja aadress, pangakonto number, taotletav summa,

22

projekti viitenumber ja koordineeriva toetusesaaja määratud viide makse

tuvastamiseks;

audiitori (kui nõutud artiklis 32) ametlik registreerimisnumber, ettevõte, nimi

ja aadress;

artikliga 12 ettenähtud vastav tulude ja kulude vahearuanne ning vahearuanne.

Kui komisjon ei ole selleks tähtajaks märkusi esitanud, siis loetakse tehniline

vahearuanne kinnitatuks. Maksetaotlusele lisatud aruande kinnitamine ei tähenda

mingil moel kinnitust aruannete ja nendes sisalduva teabe korrektsuse või

autentsuse, täielikkuse ja õigsuse kohta.

29.4 Lõppmakse tehakse pärast artiklis 12 sätestatud tehnilise lõpparuande ning tulude

ja kulude lõpparuande kinnitamist komisjonis.

Tehnilise lõpparuande ning tulude ja kulude lõpparuande kinnitamiseks ning

makse tegemiseks on komisjonil 105 päeva alates järgmise teabe laekumisest:

allkirjastatud maksetaotlus, milles on näidatud koordineeriva toetusesaaja nimi

ja aadress, panga nimi ja aadress, pangakonto number, taotletav summa,

projekti viitenumber ja koordineeriva toetusesaaja määratud viide makse

tuvastamiseks;

artikliga 12 ettenähtud vastav tulude ja kulude lõpparuanne, mis hõlmab kogu

projektiperioodi, ja vahearuanne;

auditiaruanne, kui seda nõutakse artikliga 32.

Kui komisjon ei ole selleks tähtajaks märkusi esitanud, loetakse lõpparuanne

kinnitatuks. Maksetaotlusele lisatud aruande kinnitamine ei tähenda mingil moel

kinnitust aruannete ja nendes sisalduva teabe korrektsuse või autentsuse,

täielikkuse ja õigsuse kohta.

29.5 Komisjon võib maksetaotluse peatada või tagasi lükata 105 päeva jooksul alates

maksetaotluse ja artikli 29 punktides 2, 3 ja 4 nõutud teiste dokumentide saamise

kuupäevast. Komisjon peab koordineerivat toetusesaajat peatamisest kirjalikult

teavitama.

29.6 Kui eespool nimetatud makseperioodid on peatatud, hakkab allesjäänud aeg

uuesti jooksma alates nõutud täiendava teabe saamise kuupäevast.

29.7 Kui lükatakse tagasi kas aruannete rahaline või tehniline osa, hakkab 105päevane

periood uuesti jooksma alates uute aruannete saabumise kuupäevast.

29.8 Komisjon teeb maksed eurodes.

29.9 Kõik maksed kantakse koordineeriva toetusesaaja VII lisas osutatud

pangakontole. Pangakonto muutumisest tuleb komisjonile viivitamata teatada.

29.10 Ülekandekulud kantakse järgmiselt:

komisjoni tehtavate ülekannete eest pangale makstava tasu maksab komisjon;

ülekannete saamise eest pangale makstava tasu maksab toetusesaaja;

korduvülekannetega seotud kulud kannab ülekande kordamise põhjustanud

lepinguosaline.

29.11 Makse teostamise kuupäevaks loetakse komisjoni pangakonto debiteerimise

kuupäev.

23

29.12 Ilma et see piiraks võimalikku makseperioodi peatamist, on koordineerival

toetusesaajal õigus saada viivist makse hilinemise eest kooskõlas finantsmääruse

rakenduseeskirjade8 artikliga 106.

29.13 Koordineeriv toetusesaaja kohustub tagastama komisjonile kõik temale

põhjendamatult makstud või lepingu tingimustega ettenähtud summad komisjoni

määratud tingimustel ja kuupäevaks.

29.14 Toetuslepingu lõpetamise korral artiklis 19 täpsustatud juhtudel võib komisjon

nõuda koordineerivale toetusesaajale juba makstud summade täielikku või osalist

tagastamist. Komisjon määrab selliste täielike või osaliste tagasimaksete viisi ja

tähtajad ning kohaldab proportsionaalsuse põhimõtet.

29.15 Kui koordineeriv toetusesaaja ei tagasta kõnealuseid summasid komisjoni

määratud tähtajaks, võib komisjon lisada tasutavatele summadele viivise Euroopa

Keskpanga poolt peamiste refinantseerimistehingute puhul kohaldatavas määras,

millele on lisatud kolm ja pool protsendipunkti. Viitemäärana kasutatakse

Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud viimase maksekuu esimesel päeval

kehtivat määra.

29.16 Koordineeriv toetusesaaja tasub kõik pangatasud, mis tuleb maksta komisjonile

tagastatavatelt summadelt.

29.17 Komisjoni koostatud ja koordineerivale toetusesaajale saadetud võlateade

komisjonile tagastatavate summade kohta kuulub sissenõudmisele vastavalt

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 299.

29.18 Kui makseid ei tasuta maksetähtpäevaks, võib komisjonile võlgnetavad summad

tagasi nõuda tasaarvestamise teel toetusesaajale maksmisele kuuluvatest mis tahes

summadest, teavitades koordineerivat toetusesaajat sellest eelnevalt

väljastusteatega tähtsaadetise teel või sellega samaväärsel viisil, või võttes

kasutusele vastavalt artikli 29 punktile 2 esitatud finantstagatise. Erandjuhtudel,

kui see on põhjendatud vajadusega kaitsta Euroopa Liidu finantshuve, võib

komisjon summad tasaarvestamise teel tagasi nõuda enne maksetähtaega.

Koordineeriva toetusesaaja eelnev nõusolek ei ole vajalik.

Artikkel 30 – Tulude ja kulude aruanne

30.1 Tulude ja kulude aruanded esitatakse koos vahe- ja lõpparuannetega. Need

katavad sama ajavahemikku nagu asjaomased tehnilised aruanded.

30.2 Tulude ja kulude aruanne esitatakse kooskõlas komisjonilt saadud suunistega.

Üks eksemplar esitatakse komisjonile ja teine komisjoni määratud

välisseirerühmale.

30.3 Koordineeriv toetusesaaja kinnitab, et maksetaotlustes esitatud teave on täielik,

usaldusväärne ja õige, komisjonile esitatud finantsdokumendid vastavad

käesolevatele üldsätetele, deklareeritud kulud on tegelikud kulud ning

deklareeritud on kõik laekumised.

30.4 Kuludokumente (nt arved) tulude ja kulude aruandele lisama ei pea. Komisjoni

palvel esitab koordineeriv toetusesaaja siiski kõik dokumendid, sealhulgas arved,

mida võib vaja minna kulude ja asjaomase tegevusaruande hindamiseks.

8 ELT L 111, 28.4.2007, lk 13.

24

30.5 Tulude ja kulude aruandes kasutatakse vääringuna üksnes eurot. Muudes

vääringutes arvestust pidavad koordineeriv toetusesaaja ja seotud toetusesaajad

arvestavad summad eurodesse, kasutades Euroopa Keskpanga vahetuskurssi kulu

maksmise aasta esimese tööpäeva seisuga. Sama vahetuskursieeskirja

kohaldatakse eelmaksetelt saadud tulu ja nendelt kogunenud intressi suhtes.

Artikkel 31 – Käibemaks

31.1 Kui koordineeriv toetusesaaja ega ükski tema seotud toetusesaaja ei saa taotleda

projekti raames tasutud käibemaksu tagastamist, loetakse see summa

toetuskõlblikuks kuluks.

31.2 Tasutud käibemaksu tunnistamiseks toetuskõlblikuks peab koordineeriv

toetusesaaja dokumentaalselt tõendama, et tema ja/või temaga seotud

toetusesaajad on kohustatud projektis tarvilike varade ja teenuste eest käibemaksu

tasuma ning neil ei ole õigust käibemaksu tagasi saada.

Artikkel 32 – Sõltumatu finantsaudit

32.1 Kui erisätetega ettenähtud liidu maksimaalne toetus ületab 300 000 eurot,

kontrollib komisjonile esitatava tulude ja kulude lõpparuannet koordineeriva

toetusesaaja nimetatud sõltumatu audiitor.

32.2 Audiitor kontrollib vastavust siseriiklike õigusaktide ja

raamatupidamiseeskirjadega ning kinnitab, et kõik kantud kulud on

toetuslepinguga kooskõlas. Audiitor kontrollib ka projekti rahastamisallikaid ning

eelkõige seda, et kaasrahastamine ei pärineks liidu muudest

rahastamisvahenditest. Teostatav töö peab olema kooskõlas komisjonilt saadud

suunistega ja esitatud sellega ettenähtud vormis.

Artikkel 33 – Komisjoni finantsaudit

33.1 Komisjon või komisjoni volitatud esindaja võib koordineerivat toetusesaajat või

seotud toetusesaajat auditeerida igal ajal projekti rakendamise jooksul ja kuni viis

aastat pärast artikli 29 punkti 4 kohast liidu lõppmakset.

33.2 Audit teostatakse konfidentsiaalselt.

33.3 Komisjonile või tema volitatud esindajale tuleb tagada juurdepääs projekti

osaliste kulude toetuskõlblikkuse tõestamiseks vajalikule dokumentatsioonile (nt

arved, palgalehed, ostutellimused, maksetõendid, tööarvestuslehed ja muud

kulude arvutamiseks ja esitamiseks kasutatud dokumendid).

33.4 Komisjon võtab asjakohased meetmed, et tagada, et nende volitatud esindajad

käsitaksid konfidentsiaalsena andmeid, millele neil on juurdepääs või mida neile

esitatakse.

33.5 Komisjon võib kontrollida liidu rahalise toetuse kasutamist koordineeriva

toetusesaaja ja seotud toetusesaajate poolt.

33.6 Koordineerivat toetusesaajat teavitatakse auditi tulemustest. Koordineeriv

toetusesaaja võib saata komisjonile oma märkused kuu aja jooksul pärast selle

kättesaamist. Komisjon võib võtta vastu otsuse mitte arvestada pärast kehtestatud

tähtaega laekunud märkusi.

25

33.7 Auditi järelduste põhjal võtab komisjon kõik asjakohased meetmed, mida ta peab

vajalikuks, sealhulgas ka osalise või täieliku sissenõudekorralduse väljastamine

komisjoni tehtud makse kohta.

33.8 Kontrollikoda võib vastavalt oma menetlustele kontrollida liidu rahalise toetuse

kasutamist käesoleva toetuslepingu raames.

33.9 Nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/969 ning Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/199910

kohaselt võib Euroopa Pettustevastane

Amet (OLAF) kooskõlas liidu õiguses sätestatud menetlustega teostada ka

kohapealset kontrolli, et kaitsta Euroopa Liidu finantshuve pettuste ja muude

eeskirjade eiramiste eest. Vajaduse korral võib komisjon kontrolli tulemuste

põhjal võtta vastu otsuse makstud summad tagasi nõuda.

Artikkel 34 – Komisjoni tehtav kontroll ja inspekteerimine

34.1 Koordineeriv toetusesaaja ja seotud toetusesaajad tagavad komisjoni töötajatele ja

komisjoni volitatud isikutele juurdepääsu oma territooriumile või ruumidesse, kus

projekti teostatakse, ning kõigile projekti tehnilise ja finantsjuhtimisega seotud

dokumentidele. Komisjoni volitatud isikute juurdepääs võib sõltuda komisjoni ja

koordineeriva toetusesaaja vahel sõlmitud konfidentsiaalsuslepingust.

34.2 Nimetatud kontrolle võib teha kuni viis aastat pärast artikli 29 punkti 4 kohast

lõppmakset.

34.3 Selliste kontrollide läbiviimine on konfidentsiaalne.

34.4 Koordineeriv toetusesaaja ja seotud toetusesaajad osutavad komisjonile või

komisjoni volitatud esindajatele asjakohast abi.

Artikkel 35 – Riigiabi

Riigilt või riigi vahendite kaudu saadud mis tahes abi lepinguga hõlmatud projektile peab

olema kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 107 ja 108 ettenähtud

riigiabieeskirjadega.

9 EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

10 EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.