Camus

108

CAMUS, AlbertAlbert Camus oli üks tähtsamaid ja mõjukamaid 20. sajandi prant-suse autor eid. Ta sai 1957. aastal Nobeli kirjanduspreemia. Camus sündis vaesesse töölisklassi perekonda Alžeerias, mis kuulus tol ajal Prantsusmaale ja mis on suurema osa Camus’ teoste tegevuspaik. Pärast isa langemist Teises maailmasõjas kasvatas ema teda Alžiiris. Ta õppis kohalikes koolides ja lõpetas Alžiiri ülikooli filosoofia erialal, hoolimata sellest, et põdes kroonilist tuberkuloosi. 1942. aastal läks Camus Prantsusmaale ja ühines natside oku-patsiooni vastu võitleva Prantsuse vastupanuliikumisega. Seejärel sai temast ajakirjanik, kirjanikuna sai ta tuntuks pärast romaani „Võõras” ilmumist. Raamatu peateema on inimeksistentsi absurdsus ja selle mõttetu loomus. Järgmine tähtsaim romaan „Katk” õhutas inimesi ebaõigluse vastu võitlema. Erinevalt teistest vasakpoolsetest autoritest, nagu näiteks Jean-Paul Sartre, uskus Camus, et muutuste toimumiseks ühiskonnas on vajalik moraal, mitte aga poliitiline vastuhakk. Tema essee „Mässav inimene” räägib vajadusest võtta moraalne vastutus oma tegude eest. Camus’ viimane tähtis romaan on „Langus”. Ro-maan näitab, kuidas inimesed peaksid pingutama ja suutma end vaos hoida, et saada hakkama vastuolus, mis tekib, kui olla ühel ajal nii üksikisiku kui ka kogukonnaliikme rollis. Camus’ näidendid ei saavutanud nii suurt menu kui tema romaanid. Kirjanik hukkus Prantsusmaal autoõnnetuses.

Prantsuse ajakirjanik, romanist ja näitekirjanikSündinud 7. novembril 1913Surnud 4. jaanuaril 1960

Teoseid1938 „Caligula” („Caligula”, e k 1989)1942 „L’Étranger” („Võõras”, e k 1966)1942 „Le Mythe de Sisyphe” („Sisyphose müüt”,

e k 1972)1944 „Le Malentendu” („Arusaamatus”,

e k 1989)1947 „La Peste” („Katk”, e k 1963)1948 ”L’État de siège“ („Vaherahu”)1951 „L’Homme révolté“ („Mässav inimene”,

e k 1996)1956 „La Chute” („Langus”, e k 1989)1957 „L’Exil et le Royaume” („Pagendus ja

kuningriik”, e k 2004)

Austria esseist, romanist ja näitekirjanik Sündinud 25. juulil 1905Surnud 14. augustil 1994

CANETTI, EliasElias Canettit teatakse peamiselt kahe raamatu järgi: „Pimestus” ning „Massid ja võim”. Teda peetakse üheks 20. sajandi tõeliselt originaalseks mõtlejaks. 1981. aastal sai ta Nobeli kirjanduspreemia. Canetti sündis Bulgaaria sadamalinnas Ruses. Tema Hispaa-nia juutidest perekond õhutas ta huvi erinevate kultuuride vastu. 10-aastasena rääkis Canetti nelja keelt, sealhulgas saksa keelt. Vii-mast kasutasid tema vanemad omavahelistes vestlustes, mistõttu noor Canetti pidas seda keelt maagiliseks. Ta tundis saksa kultuuri vastu kustumatut armastust ja kirjutama otsustas ta ka lõpuks ha-kata just saksa keeles. 18-aastaselt astus Canetti Viini ülikooli. Seal sai talle osaks kogemus, mis mõjutas kogu tema tööd. Nimelt põletasid vihased protesteerijad maha kohtumaja ja Canetti, viibides sündmuse ajal mäsleva rahvahulga keskel, kirjeldas hiljem, kuidas ta tundis end

Čapek

109

rahvamurrus „lahustuvat” ja selle osaks saavat. Sellest hetkest alates pühendas Canetti end inimmõistuse ja eelkõige massiaktsioonides osalevate inimeste käitumise uurimisele. 1935. aastal avaldas Canetti ta kuulsaks teinud romaani „Pi-mestus”, mille tegelased vaevlevad kinnisideede küüsis ja neist saa-vad lõpuks nende endi mõtete ohvrid. Romaani saatis kiire edu, kuid teos langes natsitsensuuri keelu alla. 1939. aastal kolis Canetti Inglismaale, et põgeneda Saksamaal kasvavate antisemiitlike meele-olude eest. Seal kirjutas ta oma hinnatuima töö „Massid ja võim” – mitteilukirjandusliku uurimuse rahvahulkade psühholoogiast.

Teoseid1935 „Die Blendung” („Pimestus”, e k tervikuna

2009)1956 „Die Befristeten” („Loetud päevad”)1960 „Masse und Macht” („Massid ja võim”,

e k 2000)1975 „Das Gewissen der Worte”

(„Sõnade südametunnistus”)1977 „Die Gerettete Zunge” („Vabastatud

keel“)1980 „Die Fackel im Ohr” („Tõrvik kõrvas“)1985 „Das Augenspiel” („Silmade mäng”)1992 „Die Fliegenpein” („Kärbeste piin”)

ČAPEK, KarelKarel Čapeki loomingust väärib eelkõige esiletõstmist näidend „RUR: Rossumi Universaalsed Robotid”, lugu robotite rassist, kel-lest saavad inimesed. Čapek sündis Böömimaal Male Svatonovices. Ta lõpetas Praha ülikooli ning kirjutas ajaleheartikleid, näidendeid, poliitilisi essee-sid ja romaane. Ühtlasi asutas ta Prahas oma teatri, mida ta ka juhtis. Čapeki liberaalsed poliitilised vaated sundisid teda osalema tol-lases poliitikas. Pärast Esimest maailmasõda oli ta aktiivne tegelane Tšehhoslovakkia ühendamisel. Tänapäeval mäletatakse Čapekit tänu ta näidenditele, mille temaatika oli oma ajast kõvasti ees. Tema tuntuim näidend „RUR: Rossumi Universaalsed Robotid” avaldati 1920. aastal. Näidend tut-vustas maailmale uut, kirjanikust ja kunstnikust venna loodud sõna „robot”. Sellega tähistas Čapek inimesesarnaste masinate rassi, kes on loodud täitma vabrikutes korduvaid ja tüütuid ülesandeid, ent kel hakkavad tekkima inimlikud iseloomujooned ja tunded. Teh-noloogiaga üle ujutatud ühiskonda satiiriga võtvas teoses tõusevad töörobotid oma käskijate vastu üles, põhjustades täieliku kaose ja anarhia. Näidend lõpeb siiski lootusekiirega. Čapek kirjutas veelgi näidendeid, mõned romaanid ja palju novelle. Tema teised tuntumad näidendid on „Maailm, milles me elame” ja „Valge taud”. Viimane vaatleb seda, kuidas liigne võim põhjustab poliitikute korrumpeerumise. Čapek suri 1939. aastal, natuke enne seda, kui tema kodumaa okupeerisid Saksa väed.

Tšehhi näite- ja romaanikirjanik Sündinud 9. jaanuaril 1890 Surnud 25. detsembril 1938

Teoseid 1920 „Rossumovi univerzální roboti” („RUR:

Rossumi Universaalsed Robotid”, e k 1985)

1921 „Ze života hmyzu” („Putukate elust”)1922 „Věc Makropulos” („Makropulose

saladus”)1924 „Krakatit”1929 „Povídky z jedné kapsy. Povídky z druhé

kapsy” („Jutud ühest taskust. Jutud teisest taskust”, e k osaliselt 1957, täielikult 1983)

1929 „Zahradníkův rok” („Aedniku aasta”, e k 1964)

1930 „Výlet do Španěl” („Retk Hispaaniasse”, e k 1976)

1932 „Kniha apokryfů” („Apokriivade raamat”, e k 1990)

1932 „Devatero pohádek a ještě jedna od Josefa Čapka jako přívažek” („Üheksa muinasjuttu, kaks üle selle ja veel üks pealekauba Josef Čapekilt”, e k 1975)

1937 „Bila nemoc” („Valge taud”)

Forster

212

FORSTER, E. M.E. M. Forsteri viis kuulsat romaani, kõik kirjutatud enne 45. eluaas-tat, tegid temast ühe 20. sajandi juhtiva Inglise kirjaniku. Edward Morgan Forster sündis Londonis. Tema arhitektist isa suri aasta pärast poisi sündi. Kooli ta jälestas, kuid oli õnnelik Cambridge’is, kus temast sai intellektuaalse väitlusklubi Th e Apost-les liige. Peagi liitus ta Bloomsbury grupiga, mille kirjanikest ja kunstnikest liikmed mässasid vanamoodsate ideede vastu. Noormehena reisis Forster koos emaga Itaalias ja Kreekas, hil-jem tegi ta kaks pikka reisi Indiasse. Tema esimene romaan „Kust inglidki eemale hoiavad” ilmus siis, kui ta oli 26-aastane. Peagi järgnesid „Pikim teekond”, „Vaatega tuba” ja „Howards End”, kõik enne autori 32. eluaastat. Viimatimainitu käsitleb kahe perekonna kokkupõrget – üks huvitub kunstist ja kirjandusest, teine üksnes ärist. See rajas Forsterile tähtsa romanisti maine. Forsteri tuntuim romaan „Teekond Indiasse” ilmus 1924. aas-tal. Teos kujutab ilmekalt India elu Briti koloniaalvõimu all, mus-limite ja hindude konflikti ning hindu kastiühiskonna probleeme. Forster kirjutas ka esseid, novelle ja kirjanduskriitikat ning pi-das loenguid Cambridge’i ülikoolis, kus asuski õppejõuna tööle. Forsteri varajane, 1913. aastal kirjutatud romaan „Maurice” käsitleb homoseksuaalsust. See avaldati alles pärast autori surma.

Inglise proosakirjanikSündinud 1. jaanuaril 1879Surnud 7. juunil 1970

Teoseid1905 „Where Angels Fear to Tread” („Kust

inglidki eemale hoiavad”) 1907 „The Longest Journey” („Pikim teekond”) 1908 „A Room with a View” („Vaatega tuba”,

e k 2007)1910 „Howards End” (e k 1995)1922 „Alexandria: A History and a Guide”

(„Aleksandria: ajalugu ja reisijuht”)1924 „A Passage to India” („Teekond Indiasse”,

e k 2008)1936 „Abinger Harvest” („Abingeri lõikus”)

Postuumselt ilmunud1971 „Maurice” (e k 1993)

Inglise põnevuskirjanik ja ajakirjanikSündinud 25. augustil 1938

Teoseid1969 „The Biafra Story” („Biafra lugu”)1971 „The Day of the Jackal” („Šaakali päev”,

e k 1989)1972 „The Odessa File” („Odessa toimik”,

e k 1994)1974 „The Dogs of War” („Sõja koerad”) 1975 „The Sheperd” („Karjus”)1980 „The Devil’s Alternative”

(„Saatana alternatiiv”)

FORSYTH, FrederickFrederick Forsyth on tuntud eelkõige oma poliitiliste põnevike poo-lest, neist enamiku põhjal on vändatud ka filmid. Forsyth on sündinud Kenti krahvkonnas Ashfordis. Tonbridge’i koolis õppides hiilgas ta võõrkeelte omandamisel. Pärast Kuning-likes Õhujõududes teenimist sai temast ajakirjanik ning raadio- ja telereporter. Ajakirjanikuna töötades hankis Forsyth teadmisi snaiperipüssi-de, kuulide ja muude tehnikaasjade kohta ning uuris välja sellegi, kuidas hankida endale valepassi. Kogu selle info põimis ta oma väljamõeldud lugudesse, et need oleksid usutavad ja intrigeerivad. 33-aastasena avaldas ta oma esimese ja kuulsaima romaani „Šaa-

Fowles

213

kali päev”, mille peategelane, jõhker palgamõrvar, keda hüütakse Šaakaliks, plaanib tappa president Charles de Gaulle’i ja muuta selle teoga maailma ajaloo käiku. Kannatliku uurimistöö viljana valmisid Forsythil poliitilised põnevikud, nende hulgas „Odessa toimik”, „Neljas protokoll” ja „Jumala rusikas”. Viimane neist räägib hirmsast salaähvardusest liitlasvägedele, kes plaanivad Lahesõjas vabastada Kuweiti Iraagist tulnud sissetungijate käest.

1984 „The Fourth Protocol” („Neljas protokoll”, e k 2000)

1989 „The Negotiator” („Läbirääkija”)1991 „The Deceiver” („Tüssaja”)1994 „The Fist of God” („Jumala rusikas”,

e k 2000)1996 „Icon” („Ikoon”, e k 1998)2003 „Avenger” („Tasuja”, e k 2004)2006 „The Afghan” („Afgaan”, e k 2008)2010 „The Cobra” („Kobra”, e k 2010)

FOWLES, JohnJohn Fowles on tuntud iseäranis oma dramaatiliste ja keeruliste romaanide poolest. Fowles sündis Essexis Leigh-on-Seas. Ta teenis Kuninglikus Me-rejalaväes ja õppis seejärel Oxfordis prantsuse keelt. Pärast ülikooli töötas Fowles õpetajana esmalt Prantsusmaal ja siis Kreekas Spetsai saarel, mille ilu jättis talle nii sügava mulje, et ta hakkas luuletama. Seal tutvus ta ka Elizabeth Whittoniga, kellega ta kolme aasta pärast abiellus. Londonisse naasnud, oli Fowles koolis õpetajaks ja töötas mitme teose kallal, kaasa arvatud romaan „Maag”, mida ta lihvis 13 aastat. Esimesena avaldatud romaan „Liblikapüüdja” osutus menukaks ja võimaldas autoril elukutseliseks kirjanikuks hakata. Ta ostis Dorseti krahvkonnas Lyme Regises maja, kus ta elas kuni surmani. Samas-se linna paigutas Fowles ka oma kuulsaima romaani „Prantsuse leitnandi tüdruk” tegevuse. See poolenisti viktoriaanlik, poolenisti postmodernistlik armastusromaan räägib seltskonnast väljatõuga-tud noorest naisest. Autor on kirjutanud romaanile kolm erinevat lõppu. 1981. aastal Harold Pinteri stsenaariumi põhjal vändatud film oli niisama edukas kui romaan. Fowlesi peateoseks peetakse „Maagi”, lausa kultuslikku ro-maani, mis sisaldab rohkesti ajaloolisi ja kultuurilisi allusioone. Romaanis „Daniel Martin” kirjeldab stsenaristist nimitegelane oma (abi)elu, põimides jutu sisse omaenda poisipõlve kauni lamburiro-maani ning lükkides vahele esseid filmikunstist, televisioonist, kir-jandusest ja inglaseks olemisest.

Inglise romaanikirjanikSündinud 31. märtsil 1926Surnud 5. novembril 2005

Teoseid1963 „The Collector” („Liblikapüüdja”, e k

1996)1964 „The Aristos” („Aristos”)1966 „The Magus” „Maag” (e k 1997)1969 „The French Lieutenant’s Woman”

(„Prantsuse leitnandi tüdruk”, e k 1988)1974 „The Ebony Tower” („Eebenipuust torn”,

e k 1981)1977 „Daniel Martin” (e k 2004)1982 „Mantissa”1985 „A Maggot” („Vagel”)

Grimm

250

GRIMM, Jacob ja WilhelmVennad Jacob ja Wilhelm Grimm tutvustasid lugejaile paljusid lu-gusid, millest tänapäeval on saanud maailma tuntuimad muinas-jutud. Nad kogusid ja avaldasid rahvajutte ja legende, mis oleksid muidu igaveseks unustatud ja kaotsi läinud. Lugusid Lumivalgeke-sest, Rapuntslist ja Okasroosikesest on loendamatuid kordi ümber jutustatud ja neist on ammutanud ainest paljud kirjanikud, kuid esimesena panid need kirja just vennad Grimmid. Jacob ja Wilhelm sündisid Hanaus. Nende isa suri varakult ja perekond nägi ränka vaeva, et tasuda poiste õpingute eest Marburgi ülikoolis. Pärast ülikooli pidasid vennad mitut ametit raamatuko-gudes, ülikoolides ja riigiasutustes. Aastail 1812–22 avaldasid vennad põhitöö kõrvalt kolm köidet rahvajutte, mis said hiljem kuulsaks kui Grimmide muinasjutud. Nagu paljud sakslased, tahtsid ka vennad Grimmid ühendada mit-meks iseseisvaks kuning- ja vürstiriigiks killustunud Saksamaad üheks suureks ja tugevaks riigiks. Nad olid uurinud rahvaluulet ja saksa keele ajalugu, et näidata, kuidas kõigil sakslastel on sarnane kultuur, ning sellele uurimusele tuginesid ka nende avaldatud mui-nasjutud. Vennad olid tugevalt mõjutatud romantismiajastu ideedest. Rahvalugusid ümber jutustades rõhutasid nad müstilist ideed Sak-samaal ja sealse rahva hinges pesitsevast iidsest tarkusest ja võlu-väest.

Saksa kirjanikud

Jacob GrimmSündinud 4. jaanuaril 1785Surnud 20. septembril 1863

Wilhelm GrimmSündinud 24. veebruaril 1786Surnud 16. detsembril 1859

Teoseid1834 „Reinart Fuchs” („Reinuvader rebane”)1812–15 „Kinder- und Hausmärchen”

(„Muinasjutte”, e k 1993–97)

USA põnevuskirjanikSündinud 8. veebruaril 1955

Teoseid1985 „A Time to Kill” („Aeg on antud tappa”,

e k 1995)1991 „The Firm” („Firma”, e k 2001)1993 „The Pelican Brief” („Pelikani

memorandum”, e k 1995)1993 „The Client” („Klient”, e k 1995)1994 „The Chamber” („Kamber”, e k 2011)1995 „The Rainmaker” („Vihmameister”,

e k 2001)1996 „The Runaway Jury” („Isepäine

vandekogu”, e k 2002)1997 „The Partner” („Partner”, e k 1999)1998 „The Street Lawyer” („Aguliadvokaat”,

e k 1999)

GRISHAM, JohnJohn Grisham on üks USA menukamaid romaanikirjanikke. Grisham sündis Arkansas’s Jonesboros, lõpetas Mississippi Üli-kooli ja töötas seejärel kümme aastat advokaadibüroos. Advokaa-ditöö aitas tal mitte üksnes mõista seda, kuidas kohtusaalis õigust mõistetakse, vaid teha tutvust ka kurjategijate ja nende maailmaga. Kõik Grishami romaanid tuginevad tema advokaadina omandatud kogemustele. Esikromaani „Aeg on antud tappa” kirjutamiseks kulus Gris-hamil kolm aastat, mil ta ärkas igal hommikul kell viis, et enne kontorisse minekut kirjatööd teha. Kirjastajat polnud lihtne leida ning kui raamat viimaks ilmus, ei läinud see kuigi hästi müügiks. See-eest pälvis juba tema järgmine romaan „Firma” tohutu menu ning selle põhjal vändati peagi film Tom Cruise’iga peaosas. Sellele järgnenud kuus menuromaani tegid Grishamist rikka mehe ning kuulsuse lainel uuesti välja antud romaani „Aeg on antud tappa” osteti viis miljonit eksemplari. Ka selle ja „Pelikani memorandumi”

Gunn

251

põhjal lavastati film (peaosades vastavalt Susan Sarandon ja Julia Roberts). Tänapäeval peetakse romaani „Aeg on antud tappa” Grishami parimaks teoseks. Lõunaosariikides aset leidva sündmustiku kesk-mes on jõhkralt vägistatud neegritüdruk ja tema isa, kes roimarite üle omakohut mõistab. Romaan juhib tähelepanu USA kohtusüstee-mis peituvale rassismile ning seda on korduvalt võrreldud Harper Lee kuulsa romaaniga „Tappa laulurästast”. Sarnane on ka Grisha-mi hilisemate romaanide süžee: kõigis neis astub vapper üksikisik välja korrumpeerunud valitsuse, suurettevõtte või organiseeritud kuritegevuse vastu.

1999 „The Testament” („Testament”, e k 2003)2000 „The Brethren” („Vennad”, e k 2002)2002 „The Summons” („Kohtukutse”, e k 2003)2003 „King of Torts” („Hagejate kuningas”,

e k 2004)2004 „The Last Juror” („Viimane

vandekohtunik”, e k 2005)2005 „The Broker” („Amnestia”, e k 2005)2006 „The Innocent Man” („Süütu”, e k 2007)2008 „The Appeal” („Edasikaebus”, e k 2009)2009 „The Associate” („Nuhk”, e k 2009)2010 „Theodore Boone: Kid Lawyer”

(„Theodore Boone: lapsadvokaat”, e k 2011)

2010 „The Confession” („Ülestunnistus”, e k 2011)

GUNN, ThomThom Gunn on üks 20. sajandi lõpu väljapaistvamaid luuletajaid. Thomson William Gunn sündis Gravesendis. Tema vanemad olid ajakirjanikud ning pärast nende lahutust veetis ta koos ema-ga õnneliku lapsepõlve Londonis. Ent ema sooritas enesetapu, kui Gunn oli 15-aastane. Gunn õppis Cambridge’i ülikoolis, tegi läbi väeteenistuse ning elas seejärel mõnda aega Pariisis, Cambridge’is ja Roomas. 25-aastaselt sai ta stipendiumi Stanfordis õppimiseks. Hiljem elas ta peamiselt Californias. Esimene luulekogu valmis Gunnil Cambridge’is ja ilmus tema 25. eluaastal. William Shakespeare’i ja John Donne’i loomin-gust mõjutatud traditsiooniline rütmi- ja riimikasutus on tema luu-les ühendatud elava kaasaegse keelepruugiga, mis on võitnud palju poolehoidjaid noorte hulgas. Teemavalikul toetus Gunn sellistele prantsuse kirjanikele nagu Jean-Paul Sartre ja Albert Camus, kirjutades suhetest, neis esinevatest raskustest ja elu mõtte puudu-misest. Tema varasemate luuletuste toon on küüniline ja karm, ent hiljem juba märksa leebem. Stiil ulatub traditsioonilisest vabavär-sini, kuid vorm jääb alati traditsiooniliseks. Üks Gunni meelisteemasid, mille juurde ta ikka ja jälle taga-si pöördub, on mässaja või autsaideri kuju, keda kohtame näiteks luuletustes „Elvis Presley” ja „Liikumises” („On the Move”). Teiseks lemmikuks on armastus. Teoses „Värsid rõõmust” kirjutab ta enda homoseksuaalsusest ning kogust „Mees, kes higistab öösiti” leiab aidsi surnud sõpradele pühendatud luuletusi.

Inglise päritolu USA luuletajaSündinud 29. augustil 1929Surnud 25. aprillil 2004

Teoseid1954 „Fighting Terms” („Kakluse reeglid”)1957 „The Sense of Movement”

(„Liikumistunne”)1961 „My Sad Captains and Other Poems”

(„Minu kurvad kaptenid ja teised luuletused”)

1967 „Touch” („Puudutus”)1971 „Moly” („Kuldlauk”)1976 „Jack Straw’s Castle” („Jack Straw’

kindlus”)1982 „The Passages of Joy” („Värsid rõõmust”)1992 “The Man with Night Sweats” (“Mees,

kes higistab öösiti”)1994 „Shelf Life” („Müügikõlblikkus”)

Proulx

492

PROULX, E. AnnieE. Annie Proulx’i tuntakse kõige paremini tema Pulitzeri auhinna vääriliseks hinnatud romaani „Laevandusuudised” järgi, mille tege-vus toimub Kanada kirderannikul kõledas Newfoundlandis. Edna Annie Proulx sündis Norwichis Connecticuti osariigis. Proulx’ eraelust ei ole teada kuigi palju; teda peetakse igasugust avalikku tähelepanu vältivaks eraklikuks inimeseks. Kasvatades üksi kolme poega, teenis ta aastaid leiba vabakutselise ajakirjanikuna ja kirjutas nõuanderaamatuid. Oma esimese ilukirjandusteose „Sü-dame laulud ja teisi jutte” avaldas ta 53-aastasena. Nende lugude toimumispaigaks on Proulx valinud ruraalse Uus-Inglismaa, mille asukad ellujäämiseks jahil käivad. Kogumikus, nagu enamikus tema teostes, avaldub selgesti kirjaniku armastus elu vastu värskes õhus, isegi selle kõige nõudlikumal kujul. Proulx’ teine raamat ja esimene romaan „Postkaardid” ilmus tema 57. eluaastal ning Proulx pälvis esimese naisena maineka PENi/Faulkneri auhinna. Romaanis arutleb Proulx taas üksikisiku seotuse üle maaga, järgides tegelaskuju nimega Ustav Veri tema teekonnal läbi ühendriikide. Kuulsaks sai Proulx oma teise romaaniga „Laevandusuudised”. See võitis 1993. aastal USA riikliku raamatuauhinna ja 1994. aastal Pulitzeri. Teos jutustab ajakirjanik Quoyle’ist, kes asub koos tädi ja kahe tütrega elama ühele kaugele Kanada saarele − oma esivane-mate põlisalale –, olles otsustanud jätta seljataha senise heitliku elu. Romaanist sai rahvusvaheline menuk.

USA romaanikirjanikSündinud 22. augustil 1935

Teoseid1988 „Heart Songs and Other Stories”

(„Südame laulud ja teisi jutte”)1992 „Postcards” („Postkaardid: romaan”,

e k 2000)1993 „The Shipping News”

(„Laevandusuudised”, e k 2005)1996 „Accordion Crimes” („Akordioni roimad”)1999 „Close Range: Wyoming Stories”

(„Lähedus: Wyomingi jutud”)

Prantsuse romaani- ja novellikirjanik, kriitikSündinud 10. juulil 1871Surnud 18. novembril 1922

Teoseid1913−1927 „À la recherche du temps perdu”

(„Kaotatud aega otsimas”)1913 „Du côté de chez Swann” („Swanni

poolel”); selle 2. osa „Un amour de Swann” („Swanni armastus”, e k 1973)

PROUST, MarcelMarcel Proust kirjutas ennast kuulsaks romaanisarjaga „Kaotatud aega otsimas”, mida võib pidada üheks maailmakirjanduse kõige sügavmõttelisemaks ja täiuslikumaks teoseks. Valentin Louis Georges Eugène Marcel Proust sündis Prantsus-maal Pariisi lähedal Anteuil’s tunnustatud arsti ja rikka juudisoost ema pojana. Poiss kannatas varasest lapsepõlvest peale astmahoo-gude all, mis aga ei takistanud teda kooli lõpetamast, sõjaväetee-nistust läbimast ja seejärel kuulsas Sorbonne’i ülikoolis juurat ja kirjandust õppimast. Juba koolipõlves hakkas ta saatma kaastöid ajakirjadele ja 25-aastaselt avaldas pealkirja all „Naudingud ja päevad” kogumiku sügavasisulisi ja stiilseid novelle. Ajapikku hakkas Proust kõrgema seltskonna elus järjest harvem osalema. Tema tervis halvenes ning

Puškin

493

armeekapten Dreyfusi toetamise tõttu, keda süüdistati Prantsuse riigisaladuste lekitamises Saksa poolele, pöörasid mõned aristok-raatlikud sõbrad talle selja. Pärast isa ja ema surma tõmbus ta veelgi enam avalikkusest tagasi ja muutus peaaegu täielikuks erakuks. 34-aastaselt, vanemate surma järel, sai Proust majanduslikult iseseisvaks, mis andis talle vabad käed alustamaks oma kuulsa ro-maaniga „Kaotatud aega otsimas”. Johann Wolfgang Goethe ja Francois René Chateaubriand’i autobiograafiate eeskujul asus ta isiklikest elukogemustest lähtudes jutustama tõe otsimise lugu. Peategelane Marcel leiab, et kunstnikuna on tal omaenda mälestus-te läbimõeldud esitamise kaudu võimalik avaldada üldisi elutõdesid. Romaan ilmus algselt seitsmes osas aastatel 1913−1927.

1919 „À l’ombre des jeunes fi lles en fl eurs” („Õitsvate neidude varjus”)

1920−21 „Le Côte de Guermantes” („Guermanteside poolel”)

1921−22 „Sodome et Gomorrhe” („Soodom ja Gomorra”, e k 1995)

Postuumselt ilmunud1923 „La Prisonnière” („Naisvang”)1925 „Albertine disparue”

(„Kadunud Albertine”)1927 „Le Temps retrouvé” („Taasleitud aeg”,

e k 2004)

PUŠKIN, AleksandrPuškinit peetakse suurimaks Vene luuletajaks ja moodsa kirjanduse rajajaks. Aleksandr Sergejevitš Puškin sündis Moskvas, tema isa oli pärit väga vanast aadlisuguvõsast ja ema oli Peeter I „moorlase” Abram Hannibali – kes, muide, oli Tallinna (tollase Reveli) komandant − lapselaps. Puškin õppis Peterburi lähedal kuulsas Tsarskoje Selo Lütseumis ja kirjutas õpiaastatel 120 luuletust. Pärast 1817. aas-tal kooli lõpetamist määrati ta ametisse välisasjade kolleegiumi keisririigi pealinnas Peterburis. Selle aja peale oli ta juba tuntud kirjandusringkondades ja noorte edumeelsete ohvitseride hulgas. Puškin elas noore aadliku kirevat seltskonnaelu, mida ta „Jevgeni Oneginis” kujutab, ja kirjutas seejuures palju. Tema esimene suu-rem teos, muinasjutt „Ruslan ja Ludmilla” ilmus, kui Puškin oli 21-aastane. Napoleoni sõdade järel tekkis Vene ühiskonnas rahutust ja pro-testi, haisteti vabaduse hõngu. Tekkis mitu salaseltsi, millest Puškin küll osa ei võtnud, kuid mille meelsust ta jagas. Juba lütseumi lõpetamise järel oli Puškin ärritanud keisrit oma poliitiliste luuletustega. „Ood vabadusele” eest saadeti ta pealinnast välja. Kaukaasias kirjutas Puškin poeemi „Kaukaasia vang” ja Bes-saraabias (praegune Moldova Vabariik) „Mustlased”. Keiser Nikolai I lubas Puškinil 1826. aastal pealinna naasta. 1831. aastal abiellus Puškin Natalja Gontšarovaga, kellega ta sai hiljem neli last. 1933. aastal andis keiser Puškinile madalaima õu-kondliku auastme – kammerjunkru tiitli. Puškinid kuulusid nüüd õukonda, käisid ballidel, seltskondlikud ambitsioonid tekitasid suuri võlgu. Auküsimustes oli Puškin väga tundlik, ta oli võidelnud ühte-kokku 29 duellil. Kahevõitlusel Georges d’Anthesiga said mõlemad mehed haavata, Puškin suri järgmisel päeval duellil saadud haavade tõttu.

Vene luuletaja, romaani- ja novellikirjanikSündinud 6. juunil 1799Surnud 10. veebruaril 1837

Teoseid1817−20 „Руслан и Людмила”

(„Ruslan ja Ludmilla”, e k 1969)1820−21 „Кавказский пленник”

(„Kaukaasia vang”)1921−22 „Братья разбойники”

(„Vennad-röövlid”)1823−32 „Евгений Онегин” („Jevgeni Onegin”,

e k 1964)1824 „Цыганы” („Mustlased”)1825 „Борис Годунов” („Boris Godunov; Kivist

külaline”, e k 1951)1830 „Скупой рыцарь” („Kidsi rüütel”, e k

1881)1833 „Медный всадник” („Vaskratsanik”,

e k 1948)1836 „Капитанская дочкa” („Pealiku tütar”,

e k 1879; „Kapteni tütar”, e k 1931)

Rendell

506

RENDELL, Ruth Ruth Rendell on üks Suurbritannia menukamaid ja omanäolise-maid krimikirjanikke. Rendell sündis Londonis ja kasvas üles linna lähistel. Pärast kooli lõpetamist töötas ta ajakirjanikuna ja ammutas hiljem selles ametis kogetust ainest paljude teoste kirjutamisel. 1964. aastal avaldati Rendelli esimene romaan „Doonilt sur-maga”, mille sündmustik leiab aset väljamõeldud Kingsmarkhami väikelinnas. Loo peategelane on intelligentne politseinik, peainspek-tor Wexford, kel on usaldusväärne, ent fantaasiavaene abiline Mike Burden. Nende lähedased ja puhuti keerukad suhted on raamatu suurim väärtus. Sellest teosest sai alguse sari, mille menu kestab tänaseni. Inspektor Wexfordi lood on kirjutatud traditsioonilises Inglise kriminullide stiilis, kus lugeja osaks jääb ära arvata, kes on tapja. Ent Rendell kirjutab ka märksa realistlikumaid romaane, kus püü-takse välja selgitada, miks saab inimesest tapja. Nende lugude tege-vustik toimub sageli Londoni kopitanud äärelinnades, kus tavalised inimesed põrkavad kokku tasakaalutute ja ohtlike tegelastega. Vahel kasutab Rendell ka pseudonüümi Barbara Vine; selle nime all avaldatud raamatud on pigem karakteriuuringud kui põ-nevuslood. Hilisemas loomingus on Rendell käsitlenud ka poliitilisi teemasid ja keskkonnaprobleeme. 1997. aastal anti Rendellile paru-nessi tiitel.

Inglise krimikirjanik Sündinud 17. veebruaril 1930

Teoseid 1964 „From Doon with Death”

(„Doonilt surmaga”) 1965 „Vanity Dies Hard” („Edevus on visa

hingega”, e k 1993) 1967 „Wolf to the Slaughter” („Hunditapp”,

e k 1996) 1972 „Murder Being Once Done” („Kui

mõrtsukas on töö teinud”, e k 1992)1973 „Some Lie and Some Die” („Mõni luiskab,

mõni sureb”, e k 1993)1975 „Shake Hands Forever” („Kätt andkem...”,

e k 1995)1979 „A Sleeping Life” („Uinunud elu”, e k

2004) 1989 „The Veiled One” („Naine looriga”,

e k 1997, 2008) 1997 „Road Rage” („Neetud tee”, e k 2009)2002 „The Babes in the Wood”

(„Lapsukesed metsas”, e k 2006) 2005 „The Minotaur” („Minotaurus”, e k 2008)2009 „The Monster in the Box”

(„Koletis karbis”, e k 2011)2012 „The Child’s Child” („Lapse laps”)

Poola romaanikirjanikSündinud 7. mail 1867 Surnud 5. detsembril 1925

REYMONT, Władysław Stanisław Władysław Stanisław Reymonti teatakse kõige paremini neljaköite-lise eepilise romaani „Talupojad” järgi. Seda on tõlgitud paljudesse keeltesse ja 1924. aastal tõi see autorile Nobeli kirjandusauhinna. Reymont sündis väikeses Poola külas orelimängija pojana. Õp-pimine talle ei istunud ja ta elatas end rändnäitleja, rätsepa, raud-teeametniku ja koguni mungana. Saanud pärast üht rongiõnnetust kopsaka hüvitise, kolis ta Varssavisse ja otsustas kirjanikuks hakata. 28-aastasena avaldas ta teatriteemalise romaani „Koomik” ja kolm aastat hiljem „Tõotatud maa”, mis jutustab industrialiseerimise ränkadest tagajärgedest Lodzi tekstiilivabriku omanike näitel.

Rhys

507

Sellele järgnes neljaköiteline epopöa „Talupojad”, terviklik ja liigutav romaan, mille iga osa on pühendatud eri aastaajale. Rey-mont kirjutas teemal, mida ta hästi tundis, ja suures loometuhinas. Selle tulemusena sündis tema tuntuim teos, mis tõi kaasa rahvus-vahelise tunnustuse. Hiljem laienes Reymonti huvialade ring, ent tema kujutlus-võime oli peaaegu ammendunud. Reymonti hilisemad raamatud käsitlesid filosoofiat, usku ja ajalugu ning tema viimane tähele-panuväärne teos, ajalooline triloogia „1794. aasta” kujutab Poola ühiskondlikku ja poliitilist elu 18. sajandi lõpus.

Teoseid 1896 „Komediantka” („Koomik”) 1897 „Fermenty” („Fermendid”) 1898 „Ziemia obiecana” („Tõotatud maa”,

e k 1936) 1899 „Sprawiedliwie” („Õiglus”, e k 1927) 1904–09 „Chłopi” („Talupojad”, e k 1929–34) 1913–18 „Rok 1794” („1794. aasta”)

RHYS, Jean Jean Rhys on leidnud tunnustust kui üks paremaid 20. sajandi Briti kirjanikke. Ta sündis Dominica saarel Kariibi meres. Tema isa oli uelslasest arst, ema aga kohalik kreooli päritolu naine. Lapsena meeldis talle kirjandus ja ta igatses külastada Inglismaad ning teisi paiku, millest ta oli lugenud. 16-aastasena saatis isa ta Londonisse, et ta saaks õppida Ku-ninglikus Teatriakadeemias näitlemist. Isa surm samal aastal tä-hendas aga kooli poolelijätmist ja Rhys liitus rändteatriga, et endale elatist teenida. 1919. aastal kolis ta Pariisi ja abiellus esimesega oma kolmest abikaasast. Aastatel 1927–39 andis Rhys välja rea edukaid novellikogumik-ke ja romaane elust Londonis ja Pariisis. Tema esimene raamat, no-vellikogumik „Vasakkallas” ilmus 1927. aastal. Peaaegu kõik tema selle perioodi lood on väärkohtlemise all kannatavatest või muidu õnnetu eluga naistest. Pärast Rhysi romaani „Tere hommikust, kesköö” avaldamist 1939. aastal ei avaldanud ta järgneva ligi 30 aasta vältel mitte mida-gi. Ta elas vaikset elu Cornwallis ja tema raamatud vajusid peaaegu unustusse. Siis, 72-aastasena, avaldas ta aga oma kõige rohkem imetletud romaani „Suur meri Sargasso”. See jutustab Charlotte Brontë romaanist „Jane Eyre” pärineva härra Rochesteri salapärase vaimuhaige abikaasa proua Rochesteri noorusaastatest. Raamatut koheselt saatnud suur edu tõi tagasi huvi ka Rhysi varasemate teoste vastu.

Dominicalt pärit Inglise romaanikirjanik ja novellist Sündinud 24. augustil 1890 Surnud 14. mail 1979

Teoseid 1927 „The Left Bank” („Vasakkallas”) 1928 „Quartet” („Kvartett”) 1934 „Voyage in the Dark”

(„Teekond pimeduses”) 1939 „Good Morning, Midnight”

(„Tere hommikust, kesköö”) 1966 „Wide Sargasso Sea” („Suur meri

Sargasso”, e k 2003) 1968 „Tigers Are Better-Looking”

(„Tiigrid näevad paremad välja”)

Tennyson

612

TENNYSON, AlfredAlfred Tennyson oli Victoria-aegse Inglismaa suurim poeet ja üks kõigi aegade parimaid lüürilisi luuletajaid. Tennyson oli vaimuliku poeg. Hariduse omandas ta isalt, kes äratas pojas ka luulehuvi. Juba enne 15. eluaastat kirjutas Alfred George Gordon Byroni stiilis näidendeid ja luuletusi. 18-aasta-sena astus ta Cambridge’i ülikooli ning samal aastal avaldati hulk tema lapsepõlveloomingut koos venna kirjutatud luuletustega raa-matus „Kahe venna luuletusi”. Tennyson jätkas luuletuste kirjuta-mist Cambridge’is, kus ta sõbrunes Arthur Hallamiga. Kuigi Tennysoni teine luulekogu „Luuletusi, peamiselt lüürili-si” sisaldab armastatud luuletust „Mariana”, olid arvustajad selle suhtes kriitilised. Kolmas luulekogu, mida tänapäeval arvatakse tema parimate teoste sekka, kätkeb ka luuletusi „Shalotti leedi” ja „Lootoseõgijad”. Kui Hallam järgmisel aastal suri, langes Tennyson sügavasse masendusse. Kuigi ta jätkas luuletamist, ei avaldanud ta järgmised kümme aastat peaaegu midagi. 1842. aastal ilmunud kaheköiteline luulekogu tegi Tennyso-nist üleöö ühe oma aja armastatuima poeedi; vastne teos sisaldas muuhulgas luuletusi „Morte d’Arthur” ja „Ulysses”. 1850. aastal pälvis Tennyson poeta laureatus’e tiitli ja ilmutas oma mõjuvaima teose, Arthur Hallami mälestusele pühendatud kogu „In Memori-am A.H.H.”. Oma viimased eluaastad pühendas Tennyson kuningas Arthuri legendil põhineva eepilise poeemi „Kuninga idüllid” kirju-tamisele.

Inglise luuletajaSündinud 6. augustil 1809Surnud 6. oktoobril 1892

Teoseid1827 „Poems by Two Brothers”

(„Kahe venna luuletusi”)1830 „Poems, Chiefl y Lyrical”

(„Luuletusi, peamiselt lüürilisi”)1833 „Poems” („Luuletusi”)1842 „Poems”, 2 volumes („Luuletusi”, 2 köites)1847 „The Princess” („Printsess”)1849 „In Memoriam A.H.H.”1855 „Maud” 1856-85 „Idylls of the King” („Kuninga idüllid”)

Rooma näitekirjanikSündinud 195 või 185 eKrSurnud 159 eKr

TERENTIUSTerentius oli Rooma komöödiakirjanik. Ta sündis Põhja-Aafrikas Kartaagos ja sattus jõuka poliitiku Terentius Lucanuse orjana Roo-ma. Märgates, kui aruka noormehega tal tegu on, andis peremees Terentiusele hea hariduse, hiljem aga kinkis talle vabaduse ja jul-gustas kirjanikuks hakkama. Andekus, terav mõistus ja sõbralik loomus tegid Terentiusest Rooma haritud ringkondade lemmiku, selle staatusega kaasnes aga mõnegi Rooma kõrge poliitiku sõprus. Terentiuse näidendid põhinesid varasematel Kreeka algupäran-ditel, eriti Ateena näitekirjaniku Menandrose teostel, mida Teren-tius kohandas kaasaegse Rooma publiku maitsele.

Thackeray

613

Terentiuse lugude tegevustik leiab aset Rooma jõukas ja peenes seltskonnas, mida autor hästi tundis. Tema elegantne stiil avaldas muljet haritud ühiskonnakihtidele, kuid alamklassi hulgas ei päl-vinud Terentiuse näidendid iial menu. Kõiki Terentiuse komöödiaid läbib mõni romantiline teema. Tema näidendite huumor tuleneb tegelaste vastastikusest vääriti-mõistmisest või seltskonnas kehtivate reeglite rikkumisest. See aval-das suurt mõju euroopaliku komöödiažanri väljakujunemisele ning Prantsuse näitekirjanduse suurkuju Molière pidas Terentiust üheks parimaks antiikkirjanikuks. Molière’i loomingu kaudu mõjutasid Terentiuse näidendid ka 18.–19. sajandil levinud kommetekomöö-diaid.

Teoseid166 eKr „Andria” („Androslanna”)165 eKr „Hecyra” („Ämm”)163 eKr „Heautontimorumenos”

(„Iseenda karistaja”)161 eKr „Eunuchus” („Eunuhh”, e k „Rooma

kirjanduse antoloogias”, 2009)161 eKr „Phormio”160 eKr „Adelphoe” („Vennaksed”, e k „Rooma

kirjanduse antoloogias”, 1971)

THACKERAY, William MakepeaceWilliam Makepeace Thackeray oli üks 19. sajandi hinnatuimaid Inglise romaanikirjanikke. Tema parimad teosed on vaimukad ja läbinägelikud käsitlused tollasest ühiskonnast. Thackeray sündis Indias Briti riigiametniku ainsa pojana. Ha-riduse sai ta Inglismaal – esmalt Londonis ja seejärel Cambridge’i ülikoolis. Viimane jäi tal küll lõpetamata, ent hiljem õppis ta veel Londonis õigusteadust ja Pariisis maalikunsti. 1836. aastal abiellus ta vaese Iiri neiu Isabella Shaw’ga. Neil sündis kolm tütart, ent kui Isabellat vaimuhaigus tabas, kukkus nende abielu kokku. Vahepeal oli Thackeray kaotanud kogu oma päritud varanduse ning elatise teenimiseks asus ta tööle ajakirjanikuna. Ta avaldas ajakirjades absurdsete pseudonüümide all raamatuarvustusi, lühi-jutte ja följetone. Kuulsas satiiriajakirjas Punch ilmunud humoori-kad sketšid Londoni inimtüüpidest anti hiljem, 1848. aastal välja kogumikuna „Snoobide raamat”. Tuntuks sai Thackeray oma romaaniga „Edevuse laat”, mis jutustab kahest Londoni keskklassi kuuluvast peretütrest: auahnest intrigaanist Becky Sharpist ning hellast ja heasüdamlikust, kuid „ohmust” Amelia Sedleyst. Kuna Thackeray uskus, et keegi pole täiuslik, polnud selles loos ühtki ideaalset kangelast ega kangelan-nat. Thackeray teosed olid realistlikumad kui enamik tolleaegseid romaane. Tema tõi oma kangelastes esile nii head kui ka halvad jooned, ja nagu päriseluski, löövad „pahad” tema romaanides vahel paremini läbi kui „head”.

Inglise romaanikirjanikSündinud 18. juulil 1811Surnud 24. detsembril 1863

Teoseid1839-40 „Catherine”1840 „The Paris Sketchbook”

(„Pariisi visandiraamat”)1844 „The Luck of Barry Lyndon”

(„Barry Lyndoni õnn”)1848 „Vanity Fair” („Edevuse laat”, e k 1959)1848 „The Book of Snobs” („Snoobide raamat”,

e k 2002)1848-50 „Pendennis”1852 „The History of Henry Esmond” („Henry

Esmondi, Tema Majesteedi kuninganna Anna sõjaväe koloneli elulugu”, e k 1940)

1855 „The Newcomes” („Newcome’id”)1857-59 „The Virginians” („Virginialased”)