vikerkaar nr.6 (70)

Number 6 (70) Oktoober 2010 Hind: 5 EEK

Palju õnne, Paalalinna kool !

Head sõbrad!Tänavu saab meie kool 45-aastaseks.

Paljud vilistlased ja endised õpetajad on tundnud huvi, kuidas 45- aastasel koolil läheb. Vastates olen alati enesekindlalt ja kiirelt väitnud, et läheb hästi. Kas see ikka on nii?

Kool on osa ühiskonnast, osa maail-mast, osa riigist, linnast. Seega, nii nagu läheb Eestil ja Viljandil, nii kulgeb elu ka meil. Jätkuv ülemaailmne majanduskri-is pole enam uudis. Viljandi linna ee-larve on tagasihoidlikum kui eelnevatel aastatel. Töökohti napib ning inimesed kolivad sinna, kus jagub tööd ja palka. Maakonna koolid vaevlevad suures õpilaste puuduses. Meie kooli õpilaste arv on olnud üle tuhande, tänaseks on see ca 670. Linna koolide suurremondist jäime ilma, samas on algklasside maja saanud mitmeid ettekirjutusi nii pää-steametilt kui ka tervishoiuametilt. Tun-dub, et nüüd, pidupäeva eel, pole justkui millegi üle väga rõõmustada ja hõisata.

Tegelik olukord pole aga sootuks nii trööstitu. Meie kooli parim osa pole mitte remonditud hooned ja muud ma-teriaalsed näitajad, vaid inimesed. Meie õpilased on endiselt sama head ja tublid kui linna teistes koolides. Möödunud õppeaasta oli konkursside ja olümpi-aadidel osalemise poolest väga edukas. Saksa keele õppijad ja 6. kl õpioskuste olümpiaadi võistkond on oma esine-misega ka juba sel aastal saavutanud häid tulemusi. Õpilasesindus on oma tegevust alustanud väga aktiivselt. Re-baste päev, õpetajate päev, öökino - need on vaid suuremad esimese veeran-di õnnestunud üritused. Pühendunud õpetajate eestvedamisel on korraldatud erinevaid kirjanduslikke ja loodustead-uslikke õppekäike.

Seega saame olla õnnelikud, et kool toimib, ning kes soovib, saab meie koolist väga hea hariduse ja huvitava kooliaja.

Nukraks teeb praegusel sün-nipäevaajal muidugi see, et gümnaasiu-mina töötab kool veel kakas aastat, 2012. a septembrist muudetakse Viljandi Paal-alinna Gümnaasium põhikooliks. Alg-

klasside maja suletakse ning selle saatus on selgusetu. Õpilaste arvu vähenemine ja raha panevad asjad paika.

Pole ühtki halba asja ilma heata. Eeloleva paari aasta jooksul on seoses kooli ümberkorraldusega plaanis re-montida suur osa kooli keldrikorrusest. Praeguse kahe klassiruumi ja õppeköögi asemele ehitatakse söökla. Võimlat ja kooli peamaja ühendavale madalale hoonele ehitatakse peale teine korrus. Seal hakkavad paiknema medõe, psüh-holoogi ja sotsiaalpedagoogi kabinetid. Loodetavasti jõuab järg ka seni veel re-montimata koridorideni.

Paalalinna koolil seisab ees muutus-te aeg. Ees seisab suur kolimine. Kõik õpilased ja õpetajad hakkavad õppima ühes majas koos. Järgneva viie aasta jooksul tuleb meil luua olemasolevast koolist peaaegu uus kool. Kasutame selle muutuste aja enda kasuks. Õpime headest kogemustest ja teeme veel pare-ma. Meie saame sellega hakkama, sest meil on nii head õpilased ja õpetajad!

Palju, palju õnne ja jõudu Sulle, Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi

pere!

Uudis lk 3 Intervjuu lk 7 Arvamuslugu lk 2

Neljapäeval retsiti rebaseid Uuendusmeelne õppealajuhataja Janika Kivistik

Tasuta koolitoit gümnaasiumiastmele

Julgemad kümnendikud said kin-niseotud silmadega (vabatahtlik) roo-mata läbi musta värvi tunneli, milles abituriendide poolt valmistatud hais-vate toitude segu. Seal oli odekolon-ni, muna, kala jms.

Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi koolipere on saanud uue õppealaju-hataja Janika Kivistiku, kelle näol on tegemist rõõmsameelse, ambitsioo-nika ning tööd südame ja hingega võtva persooniga. Õppealajuhataja seiklushimuline iseloom ja uuendus-lik meel tõotavad kaasa tuua meelie-rutavad kooliaastad.

45

Mõttetera: „Hommikusöök söö ise, lõunat jaga sõbraga, õhtusöök anna vaenlasele” ja teadlaste, meedikute ja toitumisspetsialistide ülesastumi-sed meedias annavad selge arusaa-ma, et just hommikusöök on päeva tähtsaim toidukord.

Aavo Palo,direktor

Viljandi internaat-kool 01.09.1965Viljandi 5. Keskkool 01.03.1973Viljandi PaalalinnaGümnaasium 01.09.1995

2

Vikerkaar Number 6 (70) Oktoober 2010

Kirjutama ajendas mind koolinoorte mas-siline ebatervislik toitumine. Iga päev pärast kolmandat tundi jääb koolimajas tunduvalt vaiksemaks kui muidu – suur osa õpilasi on sammud seadnud poe poole, et kesine hom-mikusöök salati ja karastusjoogiga kompen-seerida. On see tervisele hea ? Mõttetera: „ Hommikusöök söö ise, lõunat jaga sõbraga, õhtusöök anna vaenla-sele” ja teadlaste, meedikute ja toitumiss-petsialistide ülesastumised meedias annavad selge arusaama, et just hommikusöök on päeva tähtsaim toidukord.

Me kõik teame, et kool ja riik ei saa tagada õpilaste korralikku toitumist hommi-kuti, küll aga saab riik koolitoidu tasuta and-misega gümnaasiumis tagada õpilaste korra-liku lõunasöögi. Arvan, et praegu on olukord selline, kus õpilastel on valida: 16 või 25 krooni toidu eest, mida pakutakse koolis, või kulutada sama rahasumma poes salatite ja li-monaadi peale, mis kindlasti parem maitseb, kuid tervislik ei ole. Paljudele oleks see ka ainuke kord päevas, mil sooja toitu süüa.

Isiklikult olen nõus Susanna Paeväli väi-tega Postimehes, et koolitoit ei ole pelgalt sotsiaalabi, vaid tervisliku toitumisharjumu-se looja, tervislik toitumine ei ole vaid vae-suse ja rikkuse küsimus.

Gümnaasiumiastmes noored on just sellises vanuses, mil toimub ettevalmistus iseseisvasse ellu astumiseks. Just sel ajal kujunevad välja põhilised harjumused kogu eluks.

Sellepärast arvan, et ka gümnaasiumis õppivad noored peaksid saama tasuta koo-litoitu, riik peaks oma prioriteedid üle vaa-tama ja otsustama, kumb on tähtsam, rahva tervis või mõni renoveeritud teelõik.

Tasuta koolitoit gümnaasiumiastmeleArvamus

Martin Laidma, 11. a

““Hommikusöök söö ise, lõu-nat jaga sõbraga, õhtusöök anna vaenlasele”

Kas Sina tead, mida teeb meie kooli õpilasesindus?Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi õpilasesinduse töö käib juba täies hoos. 17. septembril kogunes uus koosseis esimesele koosolekule, kus valiti uue õppeaasta juhatus.

Sõelale jäi 10 aktiivset ning vastu-tustundelist noort, kelle seast valiti pre-sidendiks Krista Koval, 10.b ja asepre-sidendks sai Juhan-Mart Salumäe, 12.b.

Õpilasesinduse esimesteks suure-mateks üritusteks olid 15.oktoobril toi-munud Öökino ning sellele eelnenud 3.-7. klasside Õhtukino, mis oli esimest korda. Mõlema üritusega saime proovi-le panna oma oskused meeskonnatöös ja ühtlasi ka üksteist paremini tundma õppida.

Sellel aastal saime ette valmistada ja koostada 3.-4. klassile viktoriini, mis oli pühendatud kooli sünnipäevale. Vikto-riin oli 15. oktoobril.

Esimesele veerandile aitab korraliku punkti panna stiilipidu “Minu lemmik koolivorm” 21. oktoobril.

Pidu on suunatud Viljandi linnas õp-pivatele 8. - 12. klassi õpilastele. Oma kooli õpilastele maksab pidu 10.- võõ-rastele 15.- ning kindlasti ei tohi unusta-da koju õpilaspiletit.

Teisel veerandil sõidab õpilasesin-duse kolm liiget noortekonverentsile “Lahe koolipäev”.

5. novembril kutsub Kohila Güm-naasiumi õpilasesindus endale külla

meie kooli ja Saaremaa Ühisgümnaa-siumi õpilasesinduse. Sellega seoses viibib 5.-6. novembril VPG õpilasesin-dus Kohilas.

Õpilasesinduse koosolekutest saa-vad kõik huvilised osa võtta kolmapäe-viti pärast 3. tundi huvijuhi ruumis.

Kõik oma mured ja ettepanekud saab kirja panna murepostkasti, mis asub esi-mesel korrusel oleva teadetetahvli kõr-val või anonüümselt aadressilhttp://bit.ly/murepost. Muredele anna-me vastuse koostöös koolilehega.

Krista Koval 10.b, ÕE president

ÕE koosseis

President - Krista Koval 10.b

Asepresident, infojuht -Juhan-Mart Salumäe 12.b

Sekretär - Merilin Metsatsirk 12.c

Kunstitoimkond - Sirli Niinpalu 10.b Kristina Malik 12.b

Tehnika - Oliver Tiit 10.b

Meeskonnatöö koordinaator Keirin Ritval 12.b

Õpilaste õigused jakohustused -Mikk Mihkel Vaabel 9.bKarin Kiilaspä 12.a

TEK’i esindaja -Kairi Nuija 12.b

Õpilasesindus

3

Sul on kooliga seotud mure, mille-le vajad lahendust, siis palun edasta oma mure VPG Õpilasesindusele kas murepostkasti või online vormi kau-du ja me püüame leida lahenduse.

Online murepostkast asub aadressil http://bit.ly/murepost

Küsimus:Miks meie kooli õpilased ei saa WIFI-t kasutada, nagu Viljandi Täiskasvanute gümnaasiumis?

Vastus:Õpilastele on WIFI avalik juurdepääs keelatud sellepärast, et õpilased hak-kaksid seda kasutama ka ainetundides,

tegeledes õppetöösse mitte puutuvate asjadega. Õppetööks vajalikud arvutid on lugemissaalis ning arvutiklassides ja neile on vaba juurdepääs.

Wifi võrgu laialdane kasutamine muudaks interneti aeglaseks ning seda ei saaks kasutada õppetöövahendina.

Juhtkond

Neljapäeval retsiti Viljandi PaalalinnaGümnaasiumis rebaseid

Uudis

Sügisesel 23. septembri hommikul alustati Viljandi Paalalinna Güm-naasiumis tänavuaastaste rebaste retsimist, kõik vahetunnid täideti erinevate vägitükkidega, päev lõppes vande andmisega.

Viljandi Paalalinna Gümnaasiumis alustati rebaste ristimist tänavu vara-hommikul, abituriendid ehk jahimehed said oma saaki jahtida.

Kõik 10. klassis olevad õppurid pi-did kooli tulema enne tundide algust, et saada endale abiturientide poolt kokku sobitatud riided ning esimesed näomaa-lingud.

Igal vahetunnil pandi rebaseid proo-vile erinevate ülesannete ja katsetega, et näha, kui võimekad on selle aasta küm-nendikud. Pärast viiendat vahetundi lasti neil aga puhata ja vaimselt valmistuda õhtuseks piinamiseks.

Pärast tundide lõppu pidid kõik reba-sed kogunema kooli taha muruplatsile, kus alustuseks kästi neil teha paar tree-ningharjutust ning edasi jätkati erineva-te mängudega. Julgemad kümnendikud said kinniseotud silmadega (vabataht-lik) roomata läbi musta värvi tunneli, milles abituriendide poolt valmistatud

haisvate toitude segu. Seal oli odeko-lonni, muna, kala jms.

Õhtu lõppes vande andmisega: re-based kinnitasid truudust kaheteist-kümnendikele ning igaühele neist anti diplom ja tagastati hommikused riided. Peale tseremoonia lõppu tehti paar ühis-pilti ning siis lubati kõige uuematel güm-nasistidel rahulikult koduteele asuda.

Aet Ardel, 10. a

Hommikuvõimlemine on rebastele juba traditsiooniks saamas. 2 x Kaija Mägi


Koolivaheaeg

4


Käes on esimene september ning aasta on 2008. Viljandi Paalalinna Gümnaa-siumi ees käib neljakümne kolmanda õppeaasta avaaktus. Kooli peaaegu 750 õpilase hulgas seisavad ka 37. len-nu reaalklassi õpilased (kokku 25), kes ootavad põnevusega uut õppeaastat. Tõenäoliselt ei osanud keegi neist arva-ta, et nende klassi etteotsa astub mees, kellel on oma esimesele klassile Paala-linna koolis järgnevaks kolmeks aastaks kindlad plaanid tehtud. Selleks meheks oli ja on füüsikaõpetaja Janno Mäeotsa.

Ei tagane oma seisukohtadelt

Kui öelda, et õpetaja Mäeotsa oli juba tollal teinud plaanid aastateks 2010 ja 2011, siis ei eksi me palju. Üks, mis iseloomustab seda noort õpetajat, on kahtlemata eesmärgikindlus. 12.b klassi õpilased võivad omadest kogemustest väita, et kui MC Janz (tema varjunimi netikeskkondades) midagi pähe võtab, siis naljalt ta sellest ei tagane. Just see iseloomuomadus kirjeldab tema kui klassijuhataja olemust. Ilmekalt või-vad seda kinnitada Künter Peerna ja Eleen Sitska, kes mõlemad väidavad, et Janno juba järelandmisi ei tee. „Kui tema keskmise hinde järgi on üks hinne, siis see lihtsalt on nii,“ ütleb Eleen, kir-jeldades klassijuhataja põhimõtteid töö-de hindamise osas. Klassist on võimalik tuua näiteid sellest, kuidas õpetaja Mäe-otsa ei ole pannud õpilasele kursuse hin-deks nelja, sest keskmine hinne on 3,6 mitte vajalik 3,601.

„Ma tahan, et te lähete eksamile ära tege-ma!“

Ometigi ei peeta õpetaja Mäeotsat kurjaks õpetajaks, vaid pigem viidatak-se sellele, et noore õpetaja eesmärk on panna õpilasi pingutama. Nõnda võib väita ka selle põhjal, et ülesanded, mida õpilased tunnis lahendavad, on valitud tihti raskemad, kui riigieksamid õpilas-telt nõuavad. Õpetaja Mäeotsa on öel-nud: „Ma ei taha, et te lähete riigieksa-mile higi valama. Ma tahan, et te lähete eksamile ära tegema!“

Viitsimist jagub

On väidetud, et füüsikaõpetajad on natuke „omamoodi“. Võib öelda, et ka õpetaja Mäeotsa on seda. Oma eris-kummaliste ülesannetega, mis on siis-ki elulised, katsub ta muidu keerulisi „pähkleid“ õpilastele lihtsamaks muuta. Sedasi püüab ta panna noori inimesi jäl-gima, kuidas asjad meie ümber toimu-vad.

Tema tundidest ei puudu ka huumor, mida kinnitab Hannes Keskküla, öeldes: „Jannol on huumorisoon täitsa olemas, olgugi et ta suhtub oma töösse tõsiselt.“

Lisaks oma huvitavatele ülesanne-tele viitsib füüsikaõpetaja korraldada ka tüdrukutele korvpallitrenni, milles osaleb mitu 12.b klassi neidu. Vahepeal võib seal kohata ka sama klassi noor-mehi, kes ei pelga tüdrukutega korvpalli mängida. Omamoodi hobina on õpetaja Mäeotsa tihe X-Tream orienteerumis-võistluste külaline, kus ta osaleb koos oma klassi õpilaste Triin Viitmaa ning Priit Pärnakuga.

Kogu klassijuhatajaks oldud aja jooksul on Janno Mäeotsa püüdnud pak-kuda oma klassile ka huvitavaid ettevõt-misi ja väljasõite, mis meelelahutusliku osa juures peaksid olema eelkõige hari-vad. Ekskursioonide rohkuse üle Tema klass nuriseda ei saa ning erinevaid ette-võtmisi planeeritakse põhjalikult.

Samalaadse tõsidusega suhtub Janno ka erinevatesse tähtpäevadesse, nagu näiteks jõulupidu, õpetajate päev, re-baste päev jms. Igal pool, kus temast abi võib olla, on ta valmis oma klassile abikätt osutama.

Piits ja präänik käsikäesÕpetaja

Juhan-Mart Salumäe, 12b

Janno Mäeotsa. Allikas: Mikk Mihkel Vaabel

Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi

aasta õpetaja2010

5

18.septembril pidas vilistlaskond koo-li 45. sünnipäeva. Juubeliüritused al-gasid juba kevadel, sedapuhku 8.mail võrkpallivõistlustega. Osalesid 35., 13. ja 14.lend. Võitis 14.lend. Järgmise-na võisteldakse korvpallis, turniir on 16.oktoobril.

Peoõhtule eelneval päeval sai kooli-majas vaadata erinevaid näitusi ja välja-panekuid, avatud oli ka kooli muuseum. Aktus jättis kõigile sügava mulje, aitäh

muusikutele ja deklamaatoritele. Sisukad olid ka vilistlaste sõnavõtud-meenutused. Tänud Tõnu Juulile, Rannar Rabale, Liis Reiterile, Andreas Pajupuule.

Piduliku osa lõppedes sai kuulata erinevate vilistlasansamblite esinemist: üles astusid Hendrik Agur ja sõbrad, Meelis Sarv, Õ.I.P ja PRIVY.

Õhtu peaesineja oli ansambel Apel-sin, kelle saatel tantsiti varaste hommi-

kutundideni. Nooremale vilistlaskonna-le keerutas saalis plaate 3 diskorit.

Veerandi viimasel nädalal peame sünnipäeva koolipere keskel, erinevate vanuseastmete aktused on 20.-22.ok-toobrini. Ka õpetajad peavad kooli sün-nipäeva enne sügisvaheajale minekut.

Huvijuht tänab kõiki abilisi.

Kaija Mägi, huvijuht

Koolipäevad lühemaks ja vähem õppida!Arvamus

Minu arvates peaksid gümnasisti kooli-päevad olema lühemad ja terves kooli-osas peaks jätma vähem koduseid üles-andeid.

Algklasside õpilastel lõpevad tun-nid juba üsna vara, kellel on päevas 4, kellel 5 tundi. Vaatan kooliaknast välja ja näen, kuidas väiksed koolijütsid ja-lutavad koju,raske seljakott seljas. Ma mäletan, et kui mina algklassides käi-sin, ei olnud eriti palju õppida ja tol ajal ma tegin seda veel meeleldi. Ras-kemaks läks, kui jõudsin 5. klassi, kus tulid uued õppeained ja gümnaasiumist pole enam üldse mõtet rääkida,õppida on lihtsalt tohutult. Lisaks sellele, et gümnasist peab enam-vähem iga päev 8 tundi koolis olema, tuleb kodus veel lisaks poole ööni õppida.

Olen seisukohal, et gümnasisti koo-lipäevad peaksid olema lühemad ja et jäetaks vähem õppida. Näiteks lugesin just ühest ajakirjast, et Islandil ei jäeta üldse peaaegu õppida ja kontrolltöödeks või tunnikontrollideks teatatakse umbes kuu aega ette. Ja selles artiklis räägi-ti ka, kuidas Eesti õpilasi koormatakse õppimisega ja koolipäevadega. Ma saan

aru, et natukene ikka jäetakse õppida, kuid nii suures mahus, et peale kooli koju jõuad ja hakkad kohe õppima, ei pea ma õigeks. Kohati tundub, et õpi-lastel on mitu korda suurem koormus kui töötajatel. See on normaalne, et kui õpilane õhtul kell 4 või 5 koju jõuab, ta-hab ta alguses puhata, süüa ja isegi ma-gada. Keegi ei jõua kohe õppima hakata ja tänu sellele õpitakse poole ööni. See on koormav ja raske.

Minu arvates peaks koolipäevade pikkuse ja koduste ülesannete mahu

koolireformi käigus üle vaatama. Mi-dagi peaks ette võtma. Ma arvan, et kui koolipäevad oleks lühemad, suudaks rohkem õpilasi kusagil trennides käia või huvialaringides. Kui koduseid üles-andeid jäetaks ka vähem, siis äkki ka õpitulemused paraneksid, sest olgem ausad, neid õpilasi on vähe, kes igaks päevaks ära õpivad.

Geit Mändmets, 11. a

Kooliõpilastele on koolipäevad enamasti väga rängad. Allikas: Internet


Vilistlaste kokkutulek – kooli 45. sünnipäevVPG 45

6

29. septembril 2010 peeti meie koo-li sööklas algklasside Mihklilaata, kus kõik soovijad said oma kaupa müüa ning teised õpilased osta. Kõige rohkem müüdi magusat, eriti hinnas olid muffi-nid ning vahvlid. Kaubavalikus olid ka kõrvitsasalatid, ploomikompotid, kom-mid, meepurgid, leivapätsid, õunamah-lad, seened jne.

Laada lõppedes olid kõigil suud ma-gusast pungil ning meel rõõmus.

Õpetajate päevKoolielu

5. oktoobril 2010 peeti Viljandi Paala-linna Gümnaasiumis õpetajate päeva.

Esimest korda oli võimalus abiturienti-del, üheksanda ja mõnel üheteistküm-nenda klassi õpilasel asendada õpeta-jaid terve päev. Koolipäeva pikkuseks oli viis lühendatud tundi ning kuuenda tunni ajal oli aktus. Õpilased, kes õpe-tajaid asendasid ning neile vaba päeva lubasid, said oma ülesannetega väga hästi hakkama.

Kuid mida tegid sel ajal õpetajad, kui õpilased koolipingis istusid?

Abituriendid olid õpetajatele välja mõelnud üsna tiheda tegevuskava. Ni-melt oli kõigil õpetajatel võimalus tule-tada meelde enda kooliaega ning võtta osa klassiõhtust, mille teemaks oli rõõ-mus ja kollane riietus. Klassiõhtu al-gas kell üheksa hommikul ja esimeseks ülesandeks tuli moodustada rühmad ja mõelda rühmale huvitav nimi. Kui ülesanne sai lahendatud, oli aeg alusta-da viktoriiniga. Küsimused olid seotud kooli ning erinevate õppeainetega. Vii-maseks küsimuseks või ülesandeks pidi iga grupp välja mõtlema ühesalmilise luuletuse kooli laulu jaoks, mida hiljem aktusel ka esitati. Peale ajude ragista-mist algas klassiõhtu huvitavam pool

ehk mängud, mis rakendas kõiki õpeta-jaid liikuma. Meeleolukas ja lõbus klas-siõhtu lõppes kohvilauaga.

Kui õpilaste koolipäev ja õpetajate klassiõhtu oli läbi saanud, võeti päev kokku ühise aktusega. Aktusel esinesid kõik õpetajad oma loodud luuletustega, kaheteistkümnenda klassi poisteansam-bel lauluga ,,Minu õpetaja’’ ning güm-naasiumineiud tantsuga ,,Kulla kutse’’. Õppealajuhatajat asendanud abiturient

Kris-Karina Kangro tuletas meelde tule-vikuplaane ning tõi välja probleemidele lihtsamaid ja huvitavaid lahendusi. Di-rektorit asendanud Juhan-Mart Salumäe keskendus oma kõnes abiturientidele ning õpetajatepäeva põhimõtetele. Ak-tuse lõpuks andsid kaheteistkümnendi-kud võimu juhtkonnale tagasi.

Merilin Metsatsirk, 12. c,huvijuhi asendaja.

Õpetajate päeval võis näha ka duubeldatud pedagooge. Allikas: Kaija Mägi


MihklilaatVäike maja

Kaija Mägi

7


Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi koolipere on saanud uue õppealaju-hataja Janika Kivistiku, kelle näol on tegemist rõõmsameelse, ambitsiooni-ka ning tööd südame ja hingega võtva persooniga. Õppealajuhataja seiklus-himuline iseloom ja uuenduslik meel tõotavad kaasa tuua meelierutavad kooliaastad.

Kuidas leidsite tee Viljandi Paalalin-na Gümnaasiumisse?Viljandlasena teadsin ju endist 5. kesk-kooli ammu. Aga tööle kandideerisin 2009. aasta kevadel arendusjuhi koha-le, mille ka sain.

Kuidas on möödunud esimesed sügis-kuud uuel ametikohal?Päevad on tööd täis, aeg läheb kiiresti.

Kuidas iseloomustaksite meie kooli-peret?Õpilased on nagu õpilased ikka. Mõni tahab rohkem õppida, teine ei taha üld-se. Õpetaja on tavaliselt konservatiivne inimene ja ei taha muutusi. Õpetajad on professionaalid ja oma aine tundjad. Aineühendused hoiavad kenasti kokku ja teevad head koostööd. Töötajad on sõbralikud. Sööklas saab väga maitsvat lõunasööki.

Millega tegelesite enne Paalalinna gümnaasiumisse tööle asumist?11 aastat töötasin vene keele ja eesti keele ning kirjanduse õpetajana. 2004- 2009. aastatel olin Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õppeosakonna ju-hataja ja samas ka vene keele õpetaja.

Millega sisustate kõige meelsamini vaba aega?Polegi seda tegelikult. Aga juba paar aastat tegelen inglise keele oskuse lih-

vimisega, magistritöö ootab kirjutamist.Aed mul on, aga aiatööd ma ei naudi, kuigi ilusast aiast oskan lugu pidada ja saan aru, kui suure töö tulemus see ta-valiselt on. Kui on pikem puhkus, siis ikka pla-neerin mõne sõidu. Mulle meeldib ka ise autoga sõita, seega, eksprompt sõi-ta Riiga või Kuressaarde on lahe ning taastab energiavarud täiesti.

Mis iseloomustab Teid kõige paremini?Kiire kohaneja, hea suhtleja, uuendus-meelne, paindlik, õpihimuline ja veidi ka seikleja :)

Mida arvate gümnaasiumide ja põhi-koolide eraldamisest? Kuidas mõju-tab see meie kooli?Olen ebapopulaarsel seisukohal – pool-dan. Kool on eelkõige õpilastele ja ne-mad võidavad sellest kõige rohkem. Õpetajad kardavad töö kaotust või koormuse vähenemist. See aga on minu arvates põhjendamatu hirm, sest uutes tekkivates põhikoolides on vaja õpeta-jaid ja sama ka loodavas gümnaasiumis. Meie kool saab nüüd ka kauaoodatud remondi. Nägin juba projektigi :)

Tooge välja mõned vajakajäämised meie kooli juures.Kui rääkida õpikeskkonnast, siis vaja-

me remonti. Aga direktor(id) ja majan-dusjuhataja on teinud aastaid nii head tööd, suuremad remonti vajavad kohad on korda tehtud ja üldist renoveerimist oodatakse siin majas juba aastaid. Me oleme põhjendamatult tagasihoidlikud, arvates, et teised kaks Viljandi güm-naasiumi on meist paremad. Tegelikult on meie kooli õpilaste erinevate olüm-piaadide, konkursside tulemused kon-kurentsivõimelised ja peaksime rohkem uhkust tundma oma kooli ja õpetajate ning õpilaste üle.

Mis on Teie missioon ja visioon?Ma ei saa oma missiooni ja visiooni kooli omadest lahus hoida. Olen ju lo-jaalne oma organisatsioonile. Seega- jätkata veel kaks õppeaastat heatase-melise gümnaasiumina ja siis edaspidi kujundada koostöös kooli õpetajaskon-naga uue ja tugeva, õpilast toetavate väärtustega põhikool.

Tean, et Teile meeldib reisida. Milli-sed on olnud meelierutaivamad ko-had, kus viibinud olete?Talvine suusamägi Skandinaavias või Alpides on super. Kevadine Sardiinia või Sloveenia on unustamatud, suvine Horvaatia ja Türgi on puhkuseks loo-dud, aastavahetus Egiptuses ja kaameli-ga liikuv Jõuluvana jääb kauaks meelde.

Janika Kivistik on uuendusmeelne õppealajuhatajaIntervjuu

Kristiin Koster, 12. a

Janika Kivistik. Allikas: Mikk Mihkel Vaabel

8

VPG 45Koolielu


Tõnu Juul 2. lennust.5 x Raivo Ruut

Muuseum “ Minu õpetaja ” Poiste tööõpetuse klass.

Aktus

Fotoreportaaž

9


Tõenäoliselt on see teema olnud aktuaal-ne aastate jooksul. Ka minu ema on rääkinud sellest, et hommikuti oli koolilapsena raske ärgata ning kirjeldanud, kuidas ta ülestõus-mist viimasele minutile jätnud oli.

Ükskord juhtus mulle kätte artikkel, mil-le pealkirjaks oli: ”Kronobioloogia ehk õpe-tus elu ajalisest kulgemisest”. Artiklis oli välja toodud info, mis puudutas kellaaegu kogu ööpäeva (24h) lõikes, mis olid kokku viidud inimkehas toimuvaga. (Uuring oli läbi viidud USA kosmoseorganisatsiooni NASA poolt,kes tahtis teada, kas ööpäeva kiire vahetus ei mõju kosmonautidele huka-tuslikult.)

Kronohügieen on kronobioloogia üks ha-rudest, mis uurib inimkäitumist kooskõlas looduslike rütmidega. Kell seitse hommikul on keha valmis seedetööks ning magu ootab einet. Kella kaheksaks ei ole aga keha veel intensiivseks mõttetööks valmis. Südant mõ-jutavad sellel ajal pulsi sageduse ja vererõhu tõus. Hea aeg õppimiseks ja muuks mäluli-seks tööks päevas algab alles kell 10.00 ning kestab umbes neli tundi. Päeva tippaeg on kell 11.00, sel ajal taluvad süda ja vereringe kõige paremini suurenenud koormust.

Võib-olla mõjutab varajast ülestõusmist ka kella keeramine. Olen enda juures tähele pannud, et kui oktoobrikuu lõpul kellad taas talvisele ajale keeratakse, on mul kergem hommikul ärgata.

Mõistan, et kui koolipäev algab hiljem, siis see ka kestab kauem, ning ka see ei ole eriti ahvatlev variant. Võib-olla aitaks kaa-sa, kui koolitundides jõutaks kõik ära õppida ning kodus ei pea enam mitut tundi õppimi-sele kulutama. Siis jääks piisavalt aega puh-kuseks ning saaks varem magama minna, et hommikul väljapuhanuna kooli minna.

Ma arvan, et kindlasti aitaks, kui saaksin hommikul kas või kaheksani magada, et kell üheksa koolipäeva alustada. Tõenäoliselt on teadvustamine, kuidas koos loodusega tegut-seda, veel ees, kuna siiani ei ole sellele suurt tähelepanu pääratud.

Kas koolitunnid peaksid algama hiljem?Arvamus

Susanne Heinrich, 11. a

“Hea aeg õppimiseks ja muuks mäluliseks tööks päevas al-gab alles kell 10 ning kestab umbes neli tundi.

Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi spordipäev

Septembrikuu teisel neljapäeval võtsid Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi õpila-sed sooja ja päikesepaistelise ilma saatel Viljandi Linnastaadionil mõõtu spordis.

Spordipäeva peetakse linnastaadionil juba mitmendat aastat, staadion on saanud uue ilme ja on väga hea koht võistlemiseks. Spor-dipäeva avasõnad lausus direktor A.Palo, ke-halise kasvatuse õpetajad olid toonud kohale eine, 12.kl neiud Merilin Metsatsirk ja Kät-riin Kübar viisid läbi soojendusvõimlemise.

Alustati klassidevahelise teatejooksuga.

Üheksandate ja kümnendate klasside vaheli-se jooksu võitsid pika edumaaga 10A klassi õpilased. Jätkati individuaalaladel. Kõige-pealt võisteldi 100m jooksus ning siis hüp-pealadel. Valida võis kaugus- ja kõrgushüppe vahel. Tunduvalt populaarsemaks osutus kau-gushüpe, kus hüppejärjekorrad venisid üsna pikkadeks. Pärast hüppealade sooritamist oli aeg kuulitõukeks või odaviskeks ning järgnes viimane ala, milleks oli 1500m jooks. Terve spordipäeva kava sujus plaanipäraselt ning õpilased said nautida ilusat ilma ning spordist rõõmu tunda.

Luulenurk

Kui poleks minu taskus Sind

kui mõtlen vahel,et kui poleks meie taevas tähtioleks olemata kõik needluuleread,laulusõnad,ütlemata ütlused.

ja kui ma mõtlen vahel,et kui poleks minu taskus Sindoleks olemata minu arusaamkõikidest nendestluuleridadest,laulusõnadest,öeldud ütlustest.

avades oma peopesad tae-va poolening ise mõtteis taskut avankuulen pisaraidning teanise selgelt tuikudessa oled siin ning ei kao, kao

kuid ütle mulle ausaltkas tead, neidluuleridu,laulusõnu,ütlemata ütlusi?

mina vahel ikka teansiis kui tasku augulinesiis kui kaod,kaod

Aleksandra Tšoba, 11. a

Sport

Sven Vister, 10. a

10


Nalja nabani

Narkar siseneb Kopli trammi. Võtab käe taskust välja, et augusta-da trammipilet. Koos piletiga kukub taskust põrandale üks sihvka.

“Tule siia!” käratab ta ja osutab sihvkale näpuga.“Tule siia, ütlen ma!” käratab ta kõvemini. Midagi ei juhtu. Siis

paneb narkar uuesti käe tasku, võtab peotäie sihvkasid ja viskab trammi põrandale: “Poisid, tooge ta ära!”

Omad õpetajad on öelnud...

“Sa karjud nii kõvasti, et ma ei näe.““Novot, tolle aja inimesed ei tead-nud näiteks, et 1+1=3.”“Minuti pikkus on suhteline, ole-neb kummal pool wc ust sa oled.”“Noh, kas sul jooksis pastakas kokku?”“Piiks-piiks ja kodune töö tuleb.”“Hakkame varem pihta, saame hiljem ära!”“Kes ei tööta, see ei saa.”

ToimetusPeatoimetajaKarin KiilaspäKujundajaMikk Mihkel VaabelVastutav väljaandjaHille Alver

Täname uue kujunduse eest Marko Savelli, Mikk Pokk ja Timo Arbeiter.

Vikerkaare meeskond soovib kõikidele lugejatele sisukat koolivaheaega ja värvilist

sügist!

FotograafMikk Mihkel VaabelReporteridMartin LaidmaSven VisterGeit Mändmets

Juhan-Mart SalumäeAet ArdelKristiin KosterMerilin MetsatsirkSusanne Heinrich

Õpetaja: “Juku, kas sa tead, miks on merevesi soolane?”Juku: “Sellepärast, et seal ujuvad soolaheeringad.”

Bioloogiatunnis küsib õpetaja:“Juku, mida sa tead inimese tekkimisest?”“Ma räägiksin seda teile meelsamini koridoris, ” vastab Juku. “Ei maksa selliseid asju laste kuuldes arutada.”

Vikerkaar nr. 2 (66) avaldas neiu kirja, kes kurtis, et talt on varastatud Nike’i dressid. Äkki on “varastatud” riietusese nende asjade hulgas ?

Kaija Mägi

Kas õpetajad töötavad samuti vastavalt sellele hinnakirjale ?

Kevadel maha jäetud asjad ootamas omanikku...

“Mis on liiter?” küsib õpetaja Jukult.Juku mõtleb natuke ja vastab:“Umbes sama, mis meeter, ainult vedelal kujul.”

Inglis keele tunnis küsib õpetaja:“Kuidas on inglis keeles väljatõmmatav laud?”

“Striptiise-table, proua õpetaja!” vastab Juku

Õpetaja kurdab direktorile:“See klass on küll täiesti rumal. Ma seletasin

neile terve tunni, et pool ei saa olla suurem ega väiksem. Aga suurem pool klassist ei saa sellest aru!”

vikerkaar nr.6 (70)

Documents