vikerkaar nr.7 (71)

Number 7 (71) Detsember 2010

Sussinädal kutsub õpilasi tervisele mõtlema

Kooli õpilasesindus on detsembikuu kolmanda nädala kuulutanud sussinäda-laks. Nädalaajaline aktsioon kutsub kõi-ki õpilasi mõtlema enda ja kaasõpilaste tervisele.

Paljud ei järgi reeglit

Viljandi Paalalinna Gümnaasiumis on vahetusjalanõud kohustuslikud juba teise veerandi esimesest päevast. Paraku ei ole õpilased selle reegli suhtes kõige sõnakuulelikumad. Probleemi tunnistas ka kooli õpilasesinduse president Kris-ta Koval, kelle sõnul on olukord halb. „Olukord on kehv! Paljud õpilased käi-vad kas saabastega või märgade, lumiste jalanõudega. Koolimaja on enne esimest tundi üsna märg, mis näitab, et paljud õpilased ei kanna vahetusjalanõusid.”

Õpilasesinduse president tundis pa-hameelt ka selle üle, et sõnakuulmatud õpilased ei ole mitte ainult väiksemate klasside õpilased, vaid suisa gümnasis-

tid. „Ma ei oskagi öelda, miks vanemad õpilased ei kanna vahetusjalanõusid. Tegelikult nad peaksid suutma mõelda oma tervisele peaga. Võib-olla on põh-jus selles, et nad ei viitsi jalanõusid va-hetada, aga see on liiga loll vabandus!“ Teiseks põhjuseks pidas Koval seda, et kardetakse jalanõude vargust garderoo-bist.

Mõte tuli murepostkastist

Kooli õpilasesindus aga rõhutas, et aktsiooni mõte ei tulnud puhtalt nende enda algatusel. Detsembrikuu esimesel nädalal toimunud koosolekul loe-ti ette murepostkasti saabunud kirjad. Ühes neist oli pa-lutud korraldada sus-sinädal. Ülemöödu-nud aastal toimus samalaadne üritus, kuid tookord kestis ettevõtmine ühe päeva. Tänavusel aastal ollakse seda rohkem motivee-ritud, kuna möödunud aastal taolist ettevõtmist ei

toimunud. Tublimaid ootavad preemiad

Õpilasesindus on võtnud eesmär-giks rõhutada vahetusjalanõude kand-mist, mitte kurjustamist nendega, kes senimaani pole seda teinud. „Iga päev premeerib õpilasesindus koolipäeva vingeimat sussikandjat ja nädala lõpuks saab auhinna ka üks klass, kes on näda-la jooksul protsentuaalselt kõige aktiiv-sem olnud.“

Krista Koval loodab, et sussinädala tulemusena suureneb vahetusjalanõude kandjate hulk.

Repliik lk Intervjuu lk 5 Arvamuslugu lk 6-7

Muudatused mõtteviisis Õpilasesinduse uus president Krista Koval

Uued tuuled uimastipoliitikas

Õppealajuhataja Janika Kivis-tik räägib kooli uuest kodukor-rast ning selgitab nii õpilaste kui õpetajate seas palju eriarvamusi tekitanud kontrolltööde tegemise korda.

Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi Õpilasesindus sai omale 2010/11. õppeaastaks uue presidendi - Krista Kovali.

Viimastel aastatel on aktuaalseks muutunud kanepi legaliseerimine, mis mitmel pool maailmaski on leidnud palju poolehoidu. Kind-lasti legaliseeritakse marihuaa-na veel paljudes riikides. Miks ei võiks Eesti selles osas eesrindlik-kust näidata, kui Eesti tahab olla innovaatiline riik?

Juhan-Mart Salumäe, 12.b

Talvine pööripäev on 21.detsembril kell 23:38Jõuluvaheaeg -24.12.2010 -9.01.2011

Viljandi Paalalinna Gümnaasium

2

Vikerkaar Number 7 (71) Detsember 2010

Tänapäeva noored näevad päe-vast päeva telerist reklaame, kus

öeldakse, et suitsetamine on kahjulik ja võib tappa. Üha tihedamini kohtab täna-vapildis suuri reklaame kirjaga- lõpeta suitsetamine juba täna. Võib ju loota, et alaealisi hirmutab pilt mustadest kop-sudest või lagunenud hammastest, kuid miks on siis noorte suitsetajate arv siiani tõusuteel? Kas tõesti peab võtma kasu-tusele uued meetmed, et lapsi tubakast võõrandada ning säästa noorsoo tervist?

Selliste küsimuste ees seisavad pal-jud riigid. Selleks, et noorukeid suit-setamisest loobuma motiveerida, on välja töötatud erinevaid programme. 1989. aastal alustas Soomes suitsuprii-de klasside võrgustik. See on võistlus, kus kogu klass peab olema tubakavaba vähemalt 6 kuud. Et õpilastes võistlusi-ha tekitada, ootab igal aastal suitsupriid võitjaklassi huvitav reis. Kuna võistlus osutus väga populaarseks, on programm kuulsust kogunud ka mujal Euroopas, kaasa arvatud Eestis.

Arvan, et idee on hea ning kindlas-

ti motiveerib see kohusetundlikke lapsi oma lubadusest kinni pidama ning ütle-ma suitsule „ei“. Kas võime sellist käi-tumist aga loota kõigilt? Kahjuks usun, et paljude noorte jaoks ei tähenda antud allkiri midagi, sest kes ikka näeb, kui peol teha üks süütu suitsuke. Paraku on see nii, võistlus on üles ehitatud usaldu-sel ning võib olla veendunud, et leidub neid, kes oma lubadust, mitte suitsetada, ei pea. Üheks võimaluseks tubakat las-test kaugemale viia, on minu nägemist mööda tubakatoodetel hinda tõsta. Tea-dagi on seadus juba paljudes arenenud riikides vastu võetud ning selle tõttu tu-bakatoodete müük ka vähenenud.

Kui inimesed mõistavad, et tubakast loobumine võib jätta kopsaka summa rahakotti, polegi loobumine nii raske.

Arvan ka seda, et paljud alaealised suitsetavad vaid sellepärast, et sulandu-da seltskonda, mitte sõltuvusest. Levi-nud on arusaam, et kui „iidol“ ees suit-setab, siis peab ka ise seda tegema. Kui nüüd noorukid leiavad, et suitsupaki hind on kerkinud poole võrra, hakatakse mõtlema ratsionaalsemalt.

Tõstes tubaka hinda, on kaotajateks sigaretitootjad, kuid võidab rahvas, en-nekõike noored, kes säästavad oma ter-vist mittesuitsetamise arvelt.

Tubakas kallimaks!Arvamus

Kristiin Koster, 12. a

Tasuta lõunaoode koolidesse

Viimase pooleteise aasta jooksul on Eesti perekondade majanduslik

seisund halvenenud. Kurvaks teeb, et on perekondi, kus mõlemad vanemad on kaotanud töökohad. Koondamise ta-gajärjel pole kodus mõnel päeval süüa. Õpetajad on märganud, et hommikul kooli tulnud lapsed on väsinumad, kur-natumad ja näost valgemad kui varem. Lastel pole energiat enam vahetundides mängida. Kõhu kõrin pole enam midagi võõrast rõõmukilgete seas.

Leian, et lahenduseks oleks lisaks tasuta koolilõunale ka tasuta lõunaoo-

de. Loomulikult tuleb enne seda sammu muuta lõunasöök ka gümnasistide jaoks tasuvabaks. Lõunaootel on palju posi-tiivseid külgi. Õpilased, kes veedavad koolis 7-9 tundi oma päevast, ei suuda vastu pidada ühe sooja toiduga või isegi ilma selleta. Vahel ei tea nad, kas koju jõudes üldse saavadki süüa. Kujutage ise, töörahvas, ette, et peaksite hommi-kul söömata minema tööle, ilma ühegi kohvipausita püsima seal kella viieni ja siis koju minnes avastama, et külmik on tühjem kui rahakott. Mõnes Tallinna koolis pakutakse kooli poolt lastele put-

ru või hommikuhelbeid koolipiimaga.Vaevalt, et tass teed, kohvi ja saiake

maksaks riigi rahakotile rohkem kui hil-jem tegeleda alatoitumuses laste raviga. Loodan, et leian sellise idee elluviimi-seks toetajaid ka omavalitsustes ja meie lapsed koolides ei peaks nälgima.

Hardi Lipand, 12.a

3

Kodukord on kokku lepitud reeglite kogum, mis lihtsus-

tab meie tööd koolis. Uus PGS ja riik-lik õppekava sunnivad meid, õpeta-jaid, oma mõtteviisi muutma.

Kodukorras on kirjas, et Viljandi Paalalinna Gümnaasiumis (eelkõige põ-hikooliosas) võib päevas olla üks kont-rolltöö ja kolm kontrolltööd nädalas.Olen kindel, et kui on mitu olulist tööd päevas, siis on tulemus tagasihoidlikum ja ei ole tõene, objektiivne, sest õpilane pidi keskenduma mitmele ainele.

Õpetajad peavad omavahel tegema tihedat koostööd ja õpetama inimest, mitte ainet, ja hea seisma selle eest, et õpetatud inimene saaks laialdased tead-mised ning märkaks seoseid maailmas toimuvast.

Kontrolltöö on üks teadmiste ja os-kuste omandamise ja õpetamise kohta tagasiside saamise vorme. Tagasiside on õpetajale, õpilasele ja ka lapsevane-male.

Hinded, st saadud tagasiside, peavad innustama ja suunama õpilast sihikind-

lalt õppima; suunama õpilase adekvaat-se enesehinnangu kujunemist ja toeta-ma edasise haridustee valikut. Hinded peavad tõstma õpilases õpimotivatsioo-ni. Nii oleme ka kooli hindamisjuhendis märkinud.

Olen kindel, et koju jäänud töövihiku eest saadud „2“ ei innusta kedagi õp-pima ja veel vähem hoolsam olema, et kõik vajalikud vahendid koolis kaasas oleksid.

Liikumispäev pani kogu kooli tegutsema

Uudis

15. detsembril said kõik 1.-12.klassi õpilased osa meie kooli liikumispäevast. Eeskätt tüdrukud näitasid oma tantsu- ning liikumisoskusi. Ettevalmistused olid alanud juba teise veerandi alguses, mil õpilased said ülesande koostada tantsukavasid.

Liikumiskavad olid jaotatud vanuseast-mete järgi: algklassid esitasid nii aeglast valssi, tšatšatšaad, ringtantse kui ka vahen-

ditega kavu. Põhikooliõpilased esitasid loovaid huumorikaid tantse, mis olid nen-de enda kokku pandud. Gümnaasiumis oli esmatähtsaks see, et kõik saaksid esineda ning publikul oli võimalus kaasa elada nii rühmatantsudele, Kaera-Jaanile, egiptuse sugemetega tantsule, püramiididele ning lõ-petuseks 12ac klassi poiste akrobaatikaka-vale, mis jättis paljudele kustumatu mulje. Kaija Mägi, huvijuht

Emotsioone küttis tervisenõukogu ja kehalise kasvatuse õpetajate esinemiskava, mis oli kultussarja „Benny Hill“ muusikale seatud ning kasutati nii linti, rõngast kui ka topispalle.


Muudatused mõtteviisis õppealajuhataja Janika Kivistik

Luulenurk

Sest...Egle Adams, 12.b

joostes tagasivaadates vasakulepöörates paremalesammudes edasinädalaid paigal seistesküüntega kinni hoidesõrnusega lahti lastessüdamest naerdeskehaga nutteshõljudes hommemaandudes tänaroheliselt keereldeskäte vahel tardudeshääletult karjudesspontaanselt vaikideshingega suudeldesmõttega tõrjudessekundiga lähenedesminutiga lahkudes

... ootan sind veel täispöörde võrra

4

Fotoreportaaž jõuluajast koolis

Vikerkaar Number 6 (70) Oktoober 2010

2. advent - juhendaja S. Ristisaar9 x Raivo Ruut1. advent 29.nov - juhendaja E. Soolo

Advendikontserdi publik LuulehommikMerili Härginen, Marilin Sepp, Anne-Mai Kahu, Kelli Ilisson

3. advent 10.dets -juhendaja L.Kütt

Jõulupeakunstnik - K.Lepla

5

Vikerkaar Number 6 (70) Oktoober 2010

Juba ammu on Viljandi Paalalinna Gümnaasiumis tegutsenud tublid

tüdrukud ja poisid, kes on aidanud huvijuhil ja ka teistel kooli töötajatel õpilaselu paremini korraldada. Veel mõni aasta tagasi kandis selline or-ganisatsioon nime Õpilasomavalitsus, kuid nüüdseks on see muutunud Õpi-lasesinduseks (ÕE).

2010/11. õppeaasta uueks presidendiks valiti Krista Koval.Krista on 16-aastane ja käib 10.b klas-sis.

Huvid ja vaba aja tegevused:Muusikakool - sellel aastal lõpuklass.Rahvatants.

Miks oled ÕE-s?ÕE-s olen, sest pean vajalikuks, et just noored ise teevad koolielu huvitava-maks ja miks ei võiks just mina olla see, kes õpilasi esindab?

Miks peab olema koolil ÕE?Koolis peab ÕE olema, sest noorte enda seast tulnud ideed, mõtted ja problee-mid saavad lahendada ja ellu viia just õpilased. Kindlasti saaks sellega hakka-ma ka mõni kooli töötaja, kuid õpilastel on seda parem teha.

Kuidas leidsid tee ÕE-sse ja kuidas said presidendiks?Õpilasesindusse leidsin tee Elisa Eliase abiga. Tema tuli minu juurde ja kutsus ja küsis, kas soovin tulla ja teha midagi. Kuna varem, 7. klassis olin ÕE-st kuul-nud, siis mõtlesin, miks ka mitte.Niisiis saigi 8. klassis ära proovitud ja üllatu-seks sain esimesel aastal juba juhatusse.Ma ise ei oskagi öelda, kuidas ma sain presidendiks. Arvan, et eelmised kaks aastat olid eeltööks. Selle aja jooksul

sain näha, millised võivad olla presi-dendid (esimesel aastal oli Elisa ja teisel Juku).

Kui hästi saab sinu arvates oma tööga hakkama huvijuht?Arvan, et meie kooli huvijuht saab oma tööga väga hästi hakkama. Paljud õpila-sed räägivad küll, et nad igatsevad Pi-retit (huvijuht, kes tegutses koolis enne Kaijat) jne. Kuid eks iga inimene on eri-nev. Kaija on väga tihti koolimajas pi-kalt ja otsib meie õpilasesindusele just noort järelkasvu. Hiljuti alustas väikes-tega uut aktiivringi “miniaktiiv”.

Kuidas suhtud reeglisse, et õpilased ei või koolis dressipükse kanda?Kui aastast aastasse on normaalne ol-nud, et koolis käiakse teksastega, siis järsku on tulnud n-ö uus mood ja noored on võtnud endale pähe tulla dressidega kooli, siis see on minu arvates absurd. On igaühele selge, et dressiga võib käia kehalise kasvatuse tunnis. Muidugi, dress on mugav, sellele ma ei vaidle vastu. Kuid ega kooli tulles ei minda oma teise koju. Minnakse siiski kooli, kus ei saa ennast tunda nagu kodus ja mõelda, et tunnen ennast vabalt ja pa-nen dressid selga.

Mida arvad riigigümnaasiumist?Riigigümnaasiumi idee tegelikult mulle meeldib. Aga et mina olen see “õnne-lik” esimene lend, siis ma tegelikult sel-lest nii vaimustuses ei ole. Kui ma oleks praegu 5. klassi õpilane, oleks ma selle otsuse üle ülimalt õnnelik. Uues güm-naasiumis on palju rohkem valikained ja valikkursuseid. Seal saab ise oma tunni-plaani paika panna ja ka mõeldes oma tulevikule, kursused valida. Eelmisel aastal Soomes sarnast kooli vaatamas käies turgutas selle kooli direktor meid mitte just parimate sõnadega: “Esimes-tel aastatel langesid eksamitulemused märgatavalt...” See mind just riigigüm-naasiumi ei kutsu, aga kõik uuendused tuleb üle elada ja samuti on ka riigigüm-naasiumiga.

Kelleks tahad saada?Kindlat ametit ei tea ma veel öelda, kuid ma võin enam-vähem kindel olla, et see on kuidagi seotud muusikaga.

Jõuludeks üks hea kingiidee...Midagi ise tehtud ja nikerdatud. Iseteh-tud asjadega nähakse kõige rohkem vae-va ja tavaliselt lähevad need ka hinge.

Õpilasesinduse uus president Krista KovalIntervjuu

Karin Kiilaspä, 12. a

Krista Koval Foto: Kaija Mägi

6


Viimastel aastatel on aktuaalseks muutunud kanepi legaliseerimine,

mis mitmel pool maailmas on leidnud palju poolehoidu, kuid ka vastuseisu. Kuid kindlasti legaliseeritakse mari-huaana veel paljudes riikides, miks ei võiks Eesti selles osas eesrindlikkust näidata, kui tulevikus muutub see teema aina aktuaalsemaks. Ning samas tahab Eesti olla ka innovaatiline riik, miks meenutab Eesti paljudele inimestele aina rohkem politseiriiki?

Marihuaana võiks tuua kasu riigile?

Mind ajendas seda lugu kirjutama al-les hiljuti Tartu lähedalt avastatud kane-piistandus. Oodatav kasu sellest saagist oleks ulatunud umbes 900 000 kroonini. Ainuüksi see rahasumma näitab, millist varandust on võimalik inimestel kok-ku ajada selle tõttu, et marihuaana on siinmail ebaseaduslik. Samuti on kanep kuritegevuse üks suurimaid sissetuleku-allikaid ning riik pigem kulutab üpris suuri summasid marihuaanaga võitlemi-seks ja kasu sealt saada pole võimalik. Paljud inimesed võivad väita, et see on vajalik sellise narkootikumi kaotami-seks. Kuid on tõsiasi, et sõda narkooti-kumide vastu pole võimalik võita, kuna siinkohal kehtib üks kapitalismi põhitõ-desi: kus on nõudlust, seal on ka pak-kumist.

Narkootikumide legaliseerimine lööks sassi kuritegeliku maailma ?

Seetõttu näen ühe võimalusena mari-huaana legaliseerimist. See oleks orga-

niseeritud kuritegevusele surmav hoop ning riik saaks marihuaanale aktsiisi juurde lisada ja kasu teenida, selle ase-mel et kulutada raha marihuaana vastu võitlemiseks. Aktsiisi saamise all pean ma silmas marihuaana müümist väi-kestes „kohvipoodides“, nagu selline süsteem on olemas Hollandis. Muu-hulgas ei tohiks unustada turistide arvu kasvu, kuna ümberkaudsetes riikides on marihuaana veel illegaalne ning inime-sed oleks vägagi huvitatud sellise lahja narkootilise aine pruukimisest. Sellises raskes majanduslikus olukorras oleks Eestile tõeliselt kasulik legaliseerimine.

Alkoholilembelised eestlased muu-tuksid vähemagressiivseks

Kuna eestimaalased on üpriski alko-holilembelised inimesed, siis oleks pal-judele inimestele hea alternatiiv viina asemel kanepi suitsetamine kohvipoes. Samuti on tõestatud fakt, et marihuaa-na ei tee vastupidiselt alkoholile inimest vägivaldseks. Seetõttu oleks arvatavasti näha tänavatel rüselusi ka vähem.

Raske leida puhast kanepit

Kuigi praegusel ajal on kõnealune

narkootikum keelatud, siis sellegipoo-lest ei tohi unustada, et iga inimene, kes väga tahab seda taime pruukida, siis sel-le mooduse ta mingitpidi ka leiab. Aga selle jaoks peab inimene kolama pime-dates nurgatagustes, kus müüdav kanep ei pruugi olla puhas. Näiteks on levinud kanepi ülepritsimine ketamiiniga või segamine heroiiniga. Samuti segatakse hašisi sisse ka mulda, et müüdav kogus suuremana tunduks. Seega saaks riik inimeste tervist mõnel määral kaitsta, selle asemel et inimene peaks kolama pimedatel uulitsatel. Keelatud vilju prooviks peaaegu kõik

Tuleb ära märkida ka teada-tuntud fakt, et keelatud vili on magus vili. See-tõttu on Eesti noorte seas üpriski levi-nud marihuaana suitsetamine, kuna see on huvitav ning keelatud aine. Kuid selline huvi kaoks ära, kui marihuaana muutuks inimeste jaoks tavalisemaks aineks. Näiteks võin tuua Taani, kus alkoholi tarvitamise alampiir langetati 16-le eluaastale seniselt 18-lt ning kohe vähenes ka alkoholi tarbimine noorte seas, kuna see ei tundunud enam nõn-da huvitav. Näiteks tõin alkoholi, kuna marihuaanale sarnaselt on need ained

Uued tuuled ui mastipoliitikasAndrus Dräbitsinski, 11. a

7

Uued tuuled ui mastipoliitikasVikerkaar Number 7 (71) Detsember 2010

noortele rangelt keelatud. Kuid legali-seerimise korral peaks marihuaana tar-vitamise alampiir olema 21, kuna tegu on sarnaselt alkoholiga sõltuvust tekita-va narkootilise ainega.

“Kanep tõmbab sind”

Paljud legaliseerimise vastased ini-mesed väidavad, et marihuaana muu-dab inimese vaimuhaigeks ühiskonnast eraldunud heidikuks. Kuid tundub, et selline arvamus on riigipoolse propa-ganda tulemus. Vaadake kas või „kanep tõmbab sind“ ühte reklaamklippi, kus luuakse stereotüüp marihuaana tarvi-tajast. Nimelt on seal lõigus kujutatud rastapatsidega meest, kellel peas vävili-ne jamaica müts ning seinal Bob Marley plakatid. Minu arvates on selline stereo-tüübi loomine väga vastuoluline päriselt toimuvaga. Nimelt on enamikuks kane-pi tarvitajateks tegelikult üpriski targad ning edukad inimesed ning ka Eesti ei ole siinkohal erand. Kuulsad marihuaa-na suitsetajad on: Honore de Balzac, John F. Kennedy, George Washington, Benjamin Franklin, Barack Obama ja laulja Sting. Kõiki kuulsaid inimesi ei jõua ma siinkohal ära märkida, kuna neid on väga palju.Kindlasti suitsetavad paljud kuulsad eestlased samuti marihuaanat, kuid nad ei julge seda tunnistada tänu Eesti kolla-sele meediale.

Riiklik narkootikumide propaganda

Kuid miks on sellegipoolest paljud eesti inimesed kanepi vastased? Kind-lasti on oma osa ka riiklikul propagan-dal, kus osatakse ära tuua ainult mari-huaana halvad pooled, kuid headest

pooltest pole ainsatki sõna. Oma jälje on jätnud ka Nõukogude Liidu aeg, kus inimestele taoti pähe kanepi kahjulik-kust ning alkoholi liigtarbimist peeti normaalseks. Näiteks tuli alles hiljuti üks Venemaa kommunistlik selts välja arvamusega, et Venemaal kontserte an-dev laulja Sting tuleks arreteerida, kuna tema on marihuaana legaliseerimise pooldaja. Oma seisukohta põhjendasid kommunistid sellega, et marihuaana ri-kub Venemaa nooruse. Siinkohal oleks mul nendele küsimus: “Kas viin ja tu-bakas, mis sealmail on noortele kergesti kättesaadavad, siis ei rikugi Venemaa noorust?”

Riigi kulutused alkohoolikute ravile

Kuigi marihuaana on narkootiline aine, kuid siiski ei ole ta ohtlikum al-koholist. Kuigi väidetakse, et pidevalt kanepit suitsetavad inimesed pole tava-lise mõistusega, siis kas alkohoolikud on tavalise mõistusega? Aga erinevalt marihuaanast on alkohol legaalne, kuna selle keelamine oleks võimatu. Mitte keegi meist ei tahaks teada, mis hak-kab toimuma, kui alkohol Eestis keelata. Samuti väidavad paljud inimesed, et nemad mak-sumaksjatena ei ole nõus ravima kanepisõltlasi ka-nepi legaliseerimise korral. Kuid siinkohal tekib küsi-mus, miks on nad nõus ravima oma rahaga alko-hoolikuid? Samuti ei oska paljud neist põhjendada oma seisu-kohta, et legaliseerimise korral tuleb sõltlasi väga palju juurde. Näiteks pean taas tooma Hol-

landi, kui te astute seal sisse kohvipoo-di, siis on seal kindlasti rohkem turiste kui kohalikke elanikke. Legaliseermise korral ei peaks kodanikud üldse minu arvates oma maksumaksja raha pärast muretsema, sest aktsiisiga teenitav raha oleks märkimisväärne tänu turistidele.

Lõpetuseks tahan öelda, et ma ei ole suutnud kõiki legaliseerimisega kaasne-vaid häid külgi ära märkida. Kuid Eestil oleks kasulik legaliseerida kanep või-malikult vara, sest arvestades praegusi riikide otsuseid selles vallas, siis hiljaks jäädes ei saa me turistide näol mingit kasu. Marihuaana seaduslikuks muut-mine tuleb varem või hiljem, kuna riiki-de propaganda enam ei aita. Ning karm võitlus lahjemate looduslike narkooti-kumide vastu ei aita, kuna narkootilisi aineid on tarbinud inimkond terve oma eksistentsi jooksul ning tarbib ka edasi, meie töö on lihtsalt seda reguleerida.

8


Isadepäeval, 16. oktoobril käisin oma perega Tartus. See, mida

seal nägin, pani mind kirjutama, et ikka inimesed mõtleksid ja hooliksid. Tartu Lõunakeskuses AHHAA teaduskesku-ses oli selline väike isadepäeva üritus, mille hulka kuulus näiteks koos isaga linnumaja valmistamine, aga seal oli ka üks huvitav ringkäik: Nähtamatu näitus.

Kõik osavõtjad said pimedate juht-kepi ja asusid teele, meie grupis 8 ini-mest. Selgitati pisut asjade käiku ja me astusime, rõõmsad näod ees, näitusesaa-li. Kardina tagant algas kottpimedus – nimelt on selle väljapaneku mõte näida-ta inimestele, kuidas tajuvad, näevad ja mõistavad maailma nägemise kaotanud inimesed. Tunnipikkune näitus koosnes kolmest osast: jalutuskäik pargis, moo-torpaadisõit ja istumine kohvikus, kus sai vestelda meie giididega, kes olid ise pimedad.

Meie grupp ei olnud veel parkigi jõudnud, kui ühe pisikese, äärmisel juhul 7-aastase lapse suust hakkasid kostuma meeleheitlikumad noodid: „Emme, kus sa oled!”. Ilmselt siis hakkas ta mõist-ma, mis tunne võib olla 7-aastasel lap-sel, kes on terve elu oma emaga kõrvuti elanud, aga neid lohutavaid, hoolivaid silmi kunagi näinud ei ole.

Pargis oli kõik nagu päris: linnulaul, kruusane jalgealune ja purskkaevusulin. Meie giid Jürgen, kellel kahjuks kuna-gi ei ole olnud võimalust näha, juhatas meid läbi selle pargi, lasi meil katsuda

puud, vett, kivist tahutud kuju, jalgra-tast. See, kuidas pimedana orienteeruda, ei ole üldse lihtne, nagu kanad õhtuhä-maruses kotjasime mööda seda parki, iga samm vaevalt oma labajala pikkune. Mootorpaadisõit oli pisut õudne, täies pimeduses, paat istumise all õõtsumas, kunstlikult tekitatud tuul ja vihmapiisad kõditasid ja võtsid meid naerma, aga alateadvuses tajusime ikka seda, et pi-medatel ei ole lihtne. Kohvikus sai osta natuke näksimist, inimesed, kes tellisid kuuma kohvi või teed, olid raskustes suhkru tassi panemisega. Pärast kom-bates tundsin, kuidas terve lett oli täis suhkruterasid.

Vestlustest giidiga saime teada, et kuigi elu pimedana on raske, ei jää siiski tegemata ükski argipäevatoimetus. Kõi-ge raskem pidavat olema poeskäik, let-tide vahel on raske orienteeruda. Pakk kiirputru ja kassikrõbinaid on kombates ju üsna samasugused, kas te ei arva ? Jürgen rääkis, et siis palub ta tavaliselt abi poemüüjalt või kaaskodanikult, kes on tegelikult enamasti kõik väga abival-

mid. Samas on keeruline, sest pangad, mitte küll kõik, kui ma õigesti aru saan, ei luba isegi oma rahasid kasutada – pangakaart võetakse käest.

Selle loo mõte on, et kujutage ette, mis tunne on, kui ärkate hommikul, tee-te silmad lahti ja valgeks ei lähe. Kõn-dida läbi linnatänavate, käia poes, igal pool saatjaks pimedus. Mõelge nende inimeste peale, kes ei saa maailmast informatsiooni silmade kaudu, mis moodustab ligikaudu 90% kogu meelte tähtsusest. Katsuge hakkama saada vaid helide, kompamise ja lõhnade kaudu liikumisega. Siis mõelge, kas te tahate ka ise nii elada, ja pange arvuti kinni, selle asemel et öösel kell üks oma silmi pimeduses kiirgavale ekraanile suunata. Hoolige oma silmadest ja nägemisest, sest ilma visuaalse pooleta oleme kõik abitud. Proovige näiteks kas või silmad kinni oma toast tualetti minna ja potist mitte mööda istuda. Väärtustage neid võimalusi ja hoolige, sest kõigil ei ole kahjuks nii hästi läinud.

Nähtamatut nähtust vaadake hoolikaltÕpilane kirjutab

Martin Laidma, 11.a

Pimedatel ei ole liiklemine tänapäeva ühiskonnas just kerge. Allikas: Internet

“Pakk kiirputru ja kas-sikrõbinaid on komba-tes ju üsna samasugu-sed, kas te ei arva ?

9

Tartu Ülikool loobus lävendipõhi-sest vastuvõtust, alates järgmisest aas-tast asuvad tudengid kooli paremusjär-jestuse alusel. Lävendipõhine vastuvõtt tähendab seda, et sisse saavad kõik kan-didaadid, kelle riigieksamitulemused on piisavalt head. See süsteem lonkab, mistõttu võeti vastu otsus: alates järg-misest õppeaastast võetakse tudengeid vastu paremusjärjestuse alusel. Samuti karmistatakse vastuvõtutingimusi.

Muudatused peaksid parandama tulevaste tudengite akadeemilist taset ja kaotama probleemi, et auditooriu-

mid on ülerahvastatud. Näiteks võeti 31 riigi poolt tellitavale matemaatika-kohale vastu 138 ja 26 keemiakohale 104 tudengit. Euroopa Liidu keskmises ülikoolis on 16 tudengi kohta üks õppe-jõud.Tartu ülikooli vastuvõtustatistikat uurides ilmneb, et arvukama tudeng-konnaga teaduskondadel on ka üliõpi-laste arv ühe õppejõu kohta kõige suu-rem.Sotsiaal- ja humanitaarerialadel oli 2008. aasta andmete järgi 2450 esimese astme üliõpilast õppejõu kohta. Kvanti-teedil on massiliste vastuvõttude puhul kvaliteedile kahtlemata oma mõju, mida

rohkem inimesi, seda enam üliõpila-si ühe juhendajakandidaadi kohta ning seda vähem individuaalset tagasisidet õppejõududelt.

Lävendipõhine vastuvõtt, mis tugi-neb riigieksamitulemusele, ei näita õpi-lase valmisolekut ja motivatsiooni min-gil erialal õppida. Selle tulemuseks on väga suur väljalangevus.Tudengikandi-daadid ei tea järgmisest aastast ülikooli avaldust esitades enam, kas nad on sis-se saanud või mitte, ja seetõttu muutub vastuvõtuperiood nende jaoks taas pin-gelisemaks.

Õpilaste vaenlane - mokatubakasArvamus

Mokatubakas on Eesti hari-dusasutuste probleem. Snus

(mokatubakas) on koolidesse tulnud vargsi ja jätkab levimist üha kiiremini just koolipoiste seas. Levimine ja tar-bimine on probleemiks ka meie koolis.

Mis üldse on snus ja miks seda tarbitakse?Snus on niiske jahvatatud tubakas,

mida on eelnevalt fermentiseeritud. Kõi-ge levinum viis snusi tarbimiseks on see panna suhu ülemise huule alla, kus seda hoitakse mõnest minutist kuni mõne tun-nini sõltuvalt harjumusest.

Üldiselt tarbitakse snusi sellepärast, et nikotiini kogus, mis sealt saadakse, on ühtlasem. Muidugi on selle padjake-se moka alla panemine “mugavam” ka õpilastele, kes saavad ükskõik millal ja kus oma nikotiini kätte. Plussiks on see, et tups ei kahjusta kopse, kuid pikemas perspektiivis võib tekitada suuõõne väh-ki ja tarbimine on ebaesteetiline. Avasta-tud on ka, et mokatubakas tekitab suure-mat sõltuvust kui suits.

Euroopas on snusi müük keelatud, välja arvatud Rootsis ja Norras.

Sealt toovadki n-ö “tupsiärikad” meie riiki mokatubakat. Ostetakse laevalt ja tellitakse internetist. Ometigi on Eestis vahendamine keelatud, aga ikkagi jõua-vad need karbikesed õpilaste kätte, kes siis, mokk punnis, kooli koridoris vastu jalutavad. Väikseid padjakesi võib leida igalt poolt: lagede küljest, põrandadelt, prügikastidest. Meie koolis käivad ka nooremad õpilased, kes, leides tupsipad-ja, võtavad selle maast ja topivad enese moka alla. “Eeskuju” on näidanud va-nemad õpilased. Algklassiõpilane, kes tuleb suurde majja tundi ja leiab tupsi, ei tea, mida see talle teha võib, vaid ta ta-hab olla suurema koolikaaslase moodi ja teda jäljendada. Suurimaks probleemiks

on mokatubakas põhikooliõpilaste seas. Kuid on ka gümnaasiumiklasse, kus tup-si tarbitakse massiliselt. Karbid lähevad õpilaste seas nagu soojad saiad laupäeva varahommikusel turul. Nõudlus on suur ja “ärikad” saavad sellest tulu ja on ene-sega väga rahul.

Lõpetuseks ütleks, et jälgige enda ümber olevaid inimesi ja klassikaaslasi. Kui näete kedagi mokatubakat tarbimas, siis tuletage meelde seda, et snus on kahjulik ja nad ohustavad ka väikeseid koolijütse. Kui tõesti ilma nikotiinita ei saa, siis vähemalt ärge tarbige seda kooli territooriumil. Kergem on siiski loobuda praegu kui hiljem.

Monika Mumm, 12. a

Snus on pakendatud ümaratesse plastmassist karpidesse. Allikas: Internet


Sisse vaid parimad - Teeviit 2010 Kreete Johani, 12.a

10


Viimasel ajal on meedias palju kirjutatud digiõpikutest. Digi-

õpikud on elektroonilised raamatud, mis kergendaksid õpilaste ranitsat ja annaks uusi võimalusi õppimiseks. Selle teema tõstatas esimesna meedias meediaõppe-jõud Tiit Hennoste, kes tegi ettepaneku vahetada Eesti koolides paberõpikud tahvelarvutite vastu.Tulemuseks olevat õpikute, õpetamise ja õppimise revolutsioon. Ta lisab, et laps kannaks kaasas kolmesajagrammist plastitükki, mitte kolme kilo raamatuid. Kui mõelda raha peale, siis selline tah-vel ei pea olema mingi business-klassi toode. Seda saab kasutada mitu aastat. Tahvelõpiku formaat ei pea üldse ole-ma suur.Seal saab ühe sõrmeliigutusega suurendada pilti vajalikku suurusesse. Ja kuna raamatute paberile trükkimine jääb ära, siis ei tule kokkuvõttes asi su-gugi kallim. Kui aga mõelda laiemalt, siis alles jääks hulk metsa.Tahvelõpikus saab tuua korraga ek-raanile eri kohtades paiknevat infot. Näiteks kõik kordamisreeglid. Sellesse saab panna sisse videod ja näidata õpi-kus tegelikke protsesse, mitte lihtsalt skeeme. Ja tahvelarvutite abil saab teha tahveltunnid. Saab panna tahvlid klas-sis ühtsesse võrku ja teha koostööd või panna need netti ja otsida tunnis võrgust materjale. Ja kui teha asi keerukamaks ja suuremaks, siis saab nendega asenda-da ka kõik töövihikud, kuhu saab kirju-tada nii klaviatuuriga kui käsitsi. Kõik need argumendid räägivad digiõpikute poolt ja raamatute vastu.Kuid vähese ajaga on tekkinud palju vastakaid arva-musi ja vaatenurki. TÜ emeriitprofes-sor Raik-Hiio Mikelsaar ei näe põhjust, miks peaks raamatud digiõpikute vastu vahetama. Tema arvates tuleks täiustada edasi seniseid pärisõpikuid, mis on ku-

junduslikult ja suures-ti ka sisult saavutanud fantastilise taseme. Lahendust näeb ta õpikutiraažide suu-rendamises ja tuleks varustada iga õpilane õpiku kahe eksemp-lariga. Ühte neist kasutab ta koolis ja teist kodus. Sellega kaoks juba eos põh-jus õppesüsteemi ränka raha nõud-vaks raali-revo-lutsioneerimiseks. Koolitee läheb kergemaks ja lõbu-samaks, kaob vaja-dus kaasas kanda ka kullahinnalist kolmesajagram-mist plastitükki, mis kergesti ka-duma või äranduma kipuks. Tahvelarvuti ei saa põhimõtte-liselt trükitud õpikuid ja õppevahendeid asendada. Hinnavahest juba oli juttu. Teine oluline erinevus on formaadis. Paberile saab trükkida piisavas suuru-ses teksti, skeeme, jooniseid ja illustrat-sioone. Eriti suurelt – kogu koolipingi ulatuses või seinale kinnitamiseks – tu-leks valmistada püsikasutuslikud ki-letatud vaatmikud. Nii Tiit Hennostel kui ka Raik-Hiio Mikelsaarel on väga mõjuvad argumendid oma eelistusele. Mina jagan arvamust pigem viimase-ga, toetan igati traditsioonilisi õpikuid. Läbi aegade on õpilased omandanud haridust raamatutest ja ma ei näe ka ra-nitsa raskuses piisavat põhjust vahetada need digiõpikute vastu. Tänapäeval on peaaegu kõigis kodudes arvutid ja ligi-pääs internetile, samuti on koolides ar-vuteid, mida õpilased kasutada ja vajali-kud materjalid omandada. Ma arvan, et elekroonilise õpiku tundises kasutamine

tooks kaasa alguses pigem õpitulemuste languse. Õpilased oleksid ärevil uutest ja huvitavatest aparaatidest ning tähele-panu ei oleks õppimisele pühendunud. Viimasel ajal on palju kajastatud ka in-terneti ohtlikkust lastele ja et vanemad peaksid oma lapsi arvutitest eemale hoidma. Kas nüüd siis toome interneti klassi, kus lapsed veedavad suure osa oma päevast? Õpetaja ei saa kontrolli-da, mida kõik lapsed klassis teevad, kas nad ikka otsivad internetis õppematerja-li või on suhtlusportaalides.Arvutid ja internet ei peaks nii suurt rol-li hariduse omandamisel mängima ning loodan, et ka tulevikus on lastel võima-lus õppida raamatutes.

Digiõpikud EestisseÕpilane kirjutab

Kreete Johani, 12. a

11


1. detsembril süüdati AIDSi vastu võit-lemise päeva tähistamiseks Eesti eri

paigus küünlad, toimusid erinevad teavitus-üritused ning õhtune heategevuslik tradit-siooniline kontsert Tallinna Jaani kirikus, mis kandis nime „Oska elada“.

Liikluses oleme juba nii targaks saanud, et igaüks teab: turvavöö päästab elu. Sama kehtib ka teistel elualadel. Turvaseks pääs-tab ebameeldivustest intiimelus, lubab väl-tida raskeid haigusi, näitab partnerile teie hoolivust ja lugupidamist. Eriti tähtis on tur-vaseksist teada noortel inimestel, kellel on veel ees esimene vahekord või kes alles ot-sivad endale elukaaslast ja kellel ei ole veel püsisuhet. See, et turvaseksi teemat on üles võtnud selline ajakiri nagu PLAYBOY, näi-tab, et teema on aktuaalne ja IN.

Turvalisus süstimisel hoiab ära rasked haigused, mis levivad vere kaudu, sellised nagu hepatiidid B, C ja HIV. Turvareeglid süstimisel puudutavad mitte ainult narko-maane, vaid ka neid, kes alles eksperimen-teerivad narkootikumidega, või neid, kes süstivad muid preparaate, hormoone vms.

Kooli tervisenõukogu noortega tekkis idee, et vajalik oleks ka meie koolis teemast rohkem rääkida ning meelde tuletada. Leid-sime üle-Eestilise konkursi “Hea Eeskuju”

tiitli pälvinud Tartu tüdruku Oliivia Naritsa, kelle käe all on HIV-teemalisi koolitusi läbi-nud pea 300 noort.

Oliivia Narits on Tartu Descartes’i Lüt-seumi 12. klassis õppiv tüdruk, kes mõni aasta tagasi alustas tegevust Punase Risti Tartumaa Seltsi vabatahtlikuna. Tänaseks on ta seltsi noorterühma juht. Koolikaas-lased on tüdrukut tunnustanud just julguse eest, sest Oliivia on võtnud oma südameas-jaks HIV-i alase teadlikkuse tõstmise. Žüriid

juhtis konkursi patroon Riigikogu esimees proua Ene Ergma. Žürii tõstis esile Oliivia kaasavat te-gutsemisviisi, julgust käsitleda ka ebapopulaarseid teemasid, avarat

haaret ning särtsakust. Oliivial olid kaasas 3 noort tüdrukut: Varje Kass, Diana Gandera, Kaisa Moor, kellega koos viidi

läbi koolitused 7.-12. klassini.Meie kooli õpilaste seas viidi läbi ka kü-

sitlus toimunud loengu kohta, üldjuhul oldi loengutega rahul ning õpilased rõõmustasid tasuta saadud kondoomide üle. Ligi 80% õpilastest leidis, et said midagi uut loengul teada. Kriitika alla oli sattunud loengupida-jate vaikne hääl.

Liivi Ilves, inimeseõpetuse õpetaja

AIDSi vastu teavitustöögaTervis

“2009.a

411 uut HIV-positiivset

ja 38 AIDS-i haiget.

1988-2009 on Eestis diagnoosi-tud HIV-nakkust

7320. inimesel - see moodustaks pea-aegu pool Viljandi elanikkonnast.

Tervisenõukogu käis Viljandi linnas seiklemas

Eelmisel õppeaastal õpilaste tervi-senõukogu poolt kirjutatud pro-

jekt „Tantsivad footbaggerid - kes siis veel“ sai auhinnalise koha TEIP projek-tikonkursil ning Tervise Arengu Instituut sponsoreeris meie koolis toimunud üri-tust. Seiklusfirma 360 Kraadi poolt oli projekti autoritele kinkekaart, et ka au-torid saaksid värskes õhus oma valitud maastikumängu mängida.Mängudest valiti välja „Nagu nupud laual ehk reis ümber maailma“, mida

mängiti esimesel detsembrikuu pühapäe-val Viljandi linnas ja alguspunktiks valiti Vabaduse plats, kus tutvustati mängu-reegleid ning varustati meeskondi män-guks vajalike vahenditega.Mäng kujutab endast GPSi abil orientee-rumist, kus iga järgmise punkti leidmine toob endaga kaasa küsimuse, millele õi-gesti/valesti vastates liigub mängulaual edasi/tagasi niimitu sammu, kui on mää-ratud.

Kuna tervisenõukogu jagati kolmeks, siis tekkis liikmete vahel võistlusepisik, mis mängu kestel hääbus, sest aega oli kokku 1,5 tundi ning ühel hetkel ei läi-

nud enam kõik nii, nagu vaja, tähtsaks sai lõppu jõudmine. Võistkonnad leid-sid end lossimägede lähedalt võsast ning vastused vastati valesti, teise katsega, vahel kolmanda või neljandaga aga saadi samm edasi ning võsa jäi seljataha.

Sellest päevast jääb tervisenõukogu liikmetele kindlasti meelde paks lumi, märjad riided, suured künkad, tihe võsa ja hea tuju, mis ei kadunud sellel raskel katsumusel kusagile.

Õpilaste tegemised

Keirin Ritval, 12. b

12


Nalja nabaniPÄKAPIKU PETMISE TOP 5

1. Pange aknalauale suur king. Või veel parem – pange kohe suur kalamehesaabas. Päkapikk on rumal, tema paneb jalanõu alati täis, ja mida suurem king sul on, seda rohkem nodi sa saad.

2. Pange aknalauale palju jalanõusid, pange parem kohe terve kin-gariiul. Päkapikk on rumal, tema lugeda ei oska, tema paneb kõik kingad kommi-piparkooki täis.

3. Et mitu korda öö jooksul kinki saada, tuleb peale passida, kui päkapikk on ära käinud, söösta siis voodist välja ja kinnitada oma uksele uus korterinumber. Päkapikk teeb ringi ära, vaatab sinu ust: “Ohhoo, siin polegi käinud!” ja toob sulle uued kommid. Päris kavalad inimesed vahetavad mitte ainult korteri- vaid ka majanumbrit ja ka tänavanime.

4. Kui soovid päkapikult nodi mitte ainult detsembris, vaid ka ülejäänud kuudel, siis tuleb kalendris ette keerata detsembrikuu leht. Igaks juhuks, kui kardad mõne arukama päkapiku peale sattuda, oleks kasulik oma aknalaud igaks juhuks külmas hoida. No pane oma külmkapp suvekuudeks aknalauale või suuna aknalauale kon-ditsioneer, siis peaks aknalaua piisavalt külmaks saama.

5. Kui sul on kodus arvuti, siis on aasta läbi kinke saada küllaltki lihtne: jäta arvuti ööseks lahti, käivita mõni Windows´i programm ja pane ekraanipildiks ilus talvepilt. Päkapikk teab, et Windows tä-hendab eesti keeles aknad ja talvepilti nähes toob ta oma nodi sinu aknalauale, see tähendab siis sinu arvuti klaviatuurile. Palju õnne!

Omad õpetajad on öelnud...

“Mida lühem seelik, seda parem hinne.““Tüdrukud, pange pepud püksi.”“Kas on veel küsiümüsüü?”“Kuidas käis tollane kaugushüpe? - Tule siia, ma näitan su peal.”“Ma ei kuule vaikust.”“Piiks-piiks ja kodune töö tuleb.”“Poistele - Teie kuklasoeng mind ei huvita!”“Ma ei loe maha, ma vaatan pilte!”

ToimetusPeatoimetajaKarin KiilaspäMikk Mihkel VaabelVastutav väljaandjaHille Alver

Täname uue kujunduse eest Marko Savellit, Mikk Pokki ja Timo Arbeiterit.

Vikerkaare toimetus soovib kõigile koolilastele lumeroh-

ket ja lõbusat vaheaega.

Täname kirjutajaid:Juhan-Mart SalumäeKristiin KosterKreete JohaniKeirin RitvalMoonika MummMartin LaidmaAndrus DräbitsinskiHardi Lipand

“Kelleks sa saada tahad, Juku, kui suureks kasvad?” küsib õpetaja.“Jõuluvanaks,” vastab Juku.“Miks just Jõuluvanaks?”“No mõelge ise, õpetaja – paar nädalat tööd ja ülejää-nud aasta vaba!”

Mehe kolm küpsusastet:1. Usub Jõuluvana.2. Ei usu Jõuluvana.3. On ise Jõuluvana.

“Ema, mis hinded sul koolis olid?” uurib Juku.“Loomulikult neljad-viied,” vastab ema.“Hea küll,” vastab Juku, “kui ma suureks saan, siis vastan ka niimoodi. Aga sina räägi nüüd, mis hinded sul tegelikult olid.”

vikerkaar nr.7 (71)

Documents