tehingud seotud isikutega marko saag (ernst & young baltic as)
DESCRIPTION
Tehingud seotud isikutega Marko Saag (Ernst & Young Baltic AS). Siirdehinnad (Transfer Pricing). Sageli kasutatakse seotud isikutega tehtavates tehingutes turuhinnast erinevaid hindu. Peamisteks põhjusteks on kas finantsplaneerimine või maksuplaneerimine. - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
Tehingud seotud isikutegaMarko Saag (Ernst & Young Baltic
AS)
2
Siirdehinnad (Transfer Pricing)• Sageli kasutatakse seotud
isikutega tehtavates tehingutes turuhinnast erinevaid hindu.
• Peamisteks põhjusteks on kas finantsplaneerimine või maksuplaneerimine.
• Maksuplaneerimise vältimiseks on riigid kehtestanud seotud isikute vahel tehtavate tehingute hinnakujundusele erireeglid.
3
Näide planeerimisest hindade abil
Peakontor / müügiorganisatsioon(Tulu 4000)
Maksukoormus4000*28%
= 1120
SOOME ÜKSUSDISAIN
(Tulu 1000)
Maksukoormus1000*26%
= 260
LEEDU ÜKSUSKOMPONENTIDE
TOOTMINE(Tulu 2000)
Maksukoormus2000*15%
= 300
EESTI ÜKSUSARVUTITE
KOMPLEKTEE-RIMINE
(Tulu 3000)
Maksukoormus3000*23%
= 690
1000 EEK 3000 EEK
2000 EEK
KLIENT
10000 EEK
ROOTSI Peakontor / müügiorganisatsioon(Tulu 1000)
Maksukoormus1000*28%
= 280
SOOME ÜKSUSDISAIN
(Tulu 500)
Maksukoormus500*26%
= 130
LEEDU ÜKSUSKOMPONENTIDE
TOOTMINE(Tulu 6500)
Maksukoormus6500*15%
= 975
EESTI ÜKSUSARVUTITE
KOMPLEKTEE-RIMINE
(Tulu 2000)
Maksukoormus2000*23%
= 460
500 EEK 2000 EEK
6500 EEK
KLIENT
10000 EEK
Kokku 2370 Kokku 1845
4
Sellise struktuuriga tuleb mõista:
• Iga riik peaks saama kasumi ja tulumaksu, mis kuulub sellele riigile.
• Teenuse eest tasu küsimine vales hinnas on täpselt sama vale, kui tasust loobumine.
• Kuidas saavutada mõistlikud hinnad?
• Kuidas hindu põhjendada?
5
Miks siiani alatähtsustatud valdkond Eestis
• Eesti tulumaksusüsteemi eripära
a) Kasumi korrigeerimisel ei ole mõtet
b) Siirdehinnad olid reeglina Eesti kasuks
• Teadmiste nappus
• Kogemuste puudumine
6
Regulatsioon TuMS’s
• TuMS §50 lg4 Kui residendist juriidilise isiku ja temaga seotud isiku vahel tehtud tehingu väärtus on erinev omavahel mitteseotud isikute vahel tehtavate sarnaste tehingute väärtusest, võib maksuhaldur tulumaksu määramisel kasutada tehingute väärtusi, mida rakendavad sarnastes tingimustes mitteseotud iseseisvad isikud.
• TuMS §50 lg5 Lõikes 4 toodud juhul maksustatakse tulumaksuga kas tulu, mille maksumaksja oleks saanud, või kulu, mis oleks maksumaksjal jäänud kandmata, kui seotud isikuga tehtud tehingu väärtus oleks olnud selline, mida rakendavad sarnastes tingimustes mitteseotud iseseisvad isikud.
7
Regulatsioon TuMS’s
• TuMS §50 lg7 Lõike 4 kohaldamiseks on residendist äriühing kohustatud maksuhalduri nõudmisel esitama täiendavaid andmeid seotud isikutega tehtud tehingute, samasse kontserni kuuluvate äriühingute tegevuse ning kontserni struktuuri kohta. Maksuhaldur annab äriühingule andmete esitamiseks vähemalt 60-päevase tähtaja.
• Meetodid ja dokumentatsiooni sisu sätestatakse rahandusministri määrusega.
• Uus määrus jõustub 1.1.2007!!!
8
Regulatsioon määruses
• Määrust kohaldatakse tehingutele, mis on tehtud:
- residendist juriidilise isiku ja temaga seotud isiku vahel;
- füüsilisest isikust ettevõtja ja temaga seotud isiku vahel;
- mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuva PT kaudu või arvel sama mitteresidendist juriidilise isikuga seotud isikuga;
- mitteresident ja Eestis asuv PT ja resident ning välisriigis asuv PT
9
Kes on seotud isik (TuMS §8)1) isikud on ühte kontserni kuuluvad äriühingud
2) isikule kuulub üle 10% (aktsia)kapitalist;
3) isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% (aktsia)kapitalist;
4) üle 50% (aktsia)kapitalist kuulub ühele ja samale isikule;
5) isikutele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku (aktsia)kapitalist;
6) juriidiliste isikute juhatuse või muu juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud;
7) isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), juhtimis- või kontrollorgani liikme abikaasa või otsejoones sugulane.
10
Tehingud• Kaupade ost / müük;
• Müüdavad ja ostetavad teenused;
• Kasutustehingud;
• Laenud;
• Aktsionäri tegevus;
• Kulude jagamine ilma juurdehindluseta;
• Tsentraliseerimine, kui risk?
11
Meetodid
• võrreldava hinna meetod – vajab siirdehinna turuväärtuse määramiseks võrreldavat tehingut ning põhjalike võrdlusandmete korral annab kõige täpsema tulemuse;
• edasimüügi hinna meetod – meetodi rakendamisel lähtutakse võrreldavate tehingute hinnalisandi võrdlusest;
• kulupõhine meetod – meetodi rakendamisel lähtutakse võrreldavate tehingute kasumimäärade võrdlusest;
Jätkub
12
Meetodid
• jagatud kasumi meetod – andmeid võrreldavate tehingute kohta kasutatakse eelkõige tehingupoole panuse hindamiseks;
• tehingupõhine tootluse meetod – meetodi rakendamisel lähtutakse võrreldavate tehingute tootluse määrade võrdlusest.
13
Võrdlemine
Meetodi rakendamisel võrreldakse:
• tehingu objekti omadusi;
• tehingu tegemisel täidetud ülesandeid, mille tuvastamiseks teostatakse tegevusanalüüs;
• tehingu tingimusi;
• tehingu täitmist mõjutavaid majanduslikke tingimusi;
• tehingupoolte äristrateegiaid.
14
Dokumentatsiooni nõutakse• residendist krediidiasutuselt, finantseerimisasutuselt ja
kindlustusseltsilt;
• kui tehingu üheks osapooleks on madala maksumääraga territooriumil asuv isik;
• residendist äriühingult, kellel on töötajaid arvestatuna koos seotud isikutega 250 või rohkem, kelle käive arvestatuna koos seotud isikutega oli eelmisel maksustamisperioodil 50 miljonit eurot või rohkem või kelle konsolideeritud bilansimaht oli 43 miljonit eurot või rohkem;
Jätkub
15
Dokumentatsiooni nõutakse
• mitteresidendilt, kes tegutseb Eestis püsiva tegevuskoha kaudu ja kellel on töötajaid arvestatuna koos seotud isikutega 250 või rohkem, kelle käive arvestatuna koos seotud isikutega oli eelmisel maksustamisperioodil 50 miljonit eurot või rohkem või kelle konsolideeritud bilansimaht oli 43 miljonit eurot või rohkem.
16
Audiitorkontroll
• Tehingud seotud isikutega reeglina nähtavad va nö varjatud teenuste puhul.
• Sisemise võrreldava hinna olemasolul on hinna erinevus “silmaga eristatav”. Teistel juhtudel raske tuvastada.
• Audiitoril sisuline põhjendamine raske;
• Maksuriski väljaarvutamine keeruline.
17
Audiitorkontroll
• Kui ettevõttel dokumenteerimiskohustus olemas, kuid dokumentatsiooni ei koostata või kui oluline risk on tunnetatav:
a) Lisadokumentatsiooni nõudmine;
b) Mõju järeldusotsusele, sh hinnangu andmata jätmine;
c) Tähelepanu juhtimine märgukirjas;
d) ???