1

Võrtsjärvega seotud majandustegevusteperspektiivanalüüs

15. mai 2009

Valma

2

Võimalikud põhitegevused

Kalandus (kutseline, harrastuslik- ja õngepüük kalakasvandused)

Turism (loodusturism, puhkus, veematkad ) Põllumajandus (suurtootmine, talud-

mahetootmine, niššitooted, korilus) Jahindus, korilus (seostatult turismiga) Majandustegevuse võrgustumine ja

juhtimine Võrtsjärvel (ettevõtluskeskus!)

3

Võimalikud kaastegevused

Roo lõikamine ja roost toodete valmistamine (roomatid, soojustus, käsitööesemed, küte

Traditsiooniliste paatide ja kalede ehitus, käsitöö

Sapropeeli tootmine Loodushoiualane õppe- ja teadustegevus

(EMÜ Limnoloogia Keskuse baasil) Veespordialane tegevus (veerallid, regatid,

jäärajasõidud jms ) Regulaarsete laevaliinide loomine

4

Kutseline kalapüük

Kutseline kalapüük – Pikemas perspektiivis (10 – 15 aastat) – stabiilne juhul, kui märkimisväärselt ei muutu lähtetingimused - kalapüügi mahud ja sellest saadavad tulud Elatist saab ca 20-30 kaluriperet (kui nad jäävad

omanikeks ja lubatud püügivahendite arv ei muutu)

Tulusid on võimalik suurendada ühistegevuse arendamisega, toorkala kohapealse töötlemisega ja kalatoodete otsemüügiga (turistid)

5

Võrtsjärve kalasaagid 1971 – 2007 (tonni/aastas)

6

Kokkuost ja kohapealne töötlemine

Kala esmakokkuostuga tegeleb praegu mitu omavahel konkureerivat ettevõtet

Kohapealne töötlemine toimib – kaluripered + Kõlli Maie ja veel mõned teised

Otseturustamise tulemusena jääb rohkem raha rannapiirkonda ja võimaldab lisasissetulekut

Omaette probleemiks on nõuetele vastavus (Kalandusmeetme kaudu võiks kala minikööke rahastada – ilmselt perspektiivne)

NB! Tegevusi vaja kindlasti koordineerida (kalaköögid, koostöö turismiettevõtjatega)

7

Kalandus

Kiire probleem – 1

Kalapüügiseaduse § 17’ lõige 3 kohaselt saab eraisik osta kalurilt oma tarbeks kala esmakokkuostuhinna alusel kuni 300 krooni eest päevas. Kui eraisik soovib osta näiteks 2-3 kilo angerjat, siis talle seda kalakogust ei tohi ükski kalur müüa, kui ostja ei ole äriregistris registreeritud kui kala esmakokkuostjana tegutsev ettevõtja.

8

Kalandus (harrastuspüük, õngepüük)

Harrastuspüük, õngepüük Oluline toidulisa järve ääres elavatele

pensionäridele ja kutselise kalapüügiga mittetegelevatele kohalikele elanikele (Võrtsjärvega piirnevad vallad)

Probleemiks Kalapüügiseaduse § 11 lõige 13, mille alusel antakse harrastuspüügi kalastuskaardid nende ajalise taotlemise järjekorras

Teeme ettepaneku delegeerida harrastus- ja õngepüügi kalastuskaartide väljaandmine MTÜ

Võrtsjärve Kalanduspiirkonnale.

9

Kalandus (harrastuspüük)

Meie ettepanek 09.03.2009 - Vastavalt Kalapüügiseaduse § 11 lõige 13 antakse harrastuspüüdjatele kalastuskaardid nende ajalise taotlemise järjekorras. Taotlusi võetakse vastu alates püügiaastale eelneva aasta detsembrikuu esimesest tööpäevast. Rannarahva jaoks on kord ebaõiglane kuna kalastuskaardid jaotatakse enamasti linnarahvale, kellel on hea internetiside.

Ettepanek – anda kalapüügi lubade väljaandmine MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkonnale

10

Maailma kalatoodang

Milj. tonni 2005 2006 2007 2007/05

Kalapüük 94 92 92 -1.0%

Kasvatus 49 52 53 4.0%

Kokku 143 144 145 0.7%

11

0.0

2.0

4.0

6.0

8.0

10.0

12.0

14.0

16.0

18.019

7019

7519

8019

8519

9019

9520

0020

0520

1020

1520

2020

25

2030

2035

Per c

aput

sup

ply

(kg)

Fromcapturefisheries

Fromaquaculture

kalapüük

kalakasvandused

2005 2015 2030

12

Kalakasvanduste rajamine

Võrtsjärvel ei ole kalapüügi suurendamine enam oluliselt võimalik – looduslik ressurss on ammendunud. Seega pole võimalik oluliselt suurendada ka kalapüügist saadavaid tulusid

Maailmas suureneb nõudlus valge kala (ahven, koha, haug) järele

Perspektiivis on Võrtsjärve ääres looduslikud tingimused (maa, vesi, asustusmaterjal) kalakasvanduste rajamiseks

Euroopa Liit toetab vesiviljelusalast ettevõtlust. Vaja eriuuringud, detailplaneering, projekt

13

Põllumajandus

Suurtootmine on koondunud Võrtsjärve idakaldale, kus on sobivad põllumajandusmaad.

Tulenevalt sobiva pm maa puudumisest pole võimalik tootmist oluliselt suurendada

Talud – mahetoodang, niššitoodang, taluturism, käsitöö (kale, paadid, jääkelgud) vajavad majanduslikku toetust (PRIA, EAS) koostöö turismiettevõtetega (kohalik toit,

atraktsioonid, ratsutamine jms)

14

Turism, kiiresti arenev majandusharu

Võrtsjärve ääres on juba arvestataval hulgal turismiettevõtjaid (15 – 20 peret, ca 200-250 majutuskohta, ca 50 töökohta), kes suudavad pakkuda majutust, toitlustust, loodusturismi teenuseid, konverentsiturismi Võrtsjärvega seonduvaid atraktsioone jms

Turismil on erinevalt kalapüügist perspektiivis veel arenguruumi (ca 1000 uut majutuskohta)

Majanduslikus mõttes tõrjub turism kalanduse tõenäoliselt teisele kohale

15

Traditsioonid, käsitöö

Turismiga kaasnevad võimalused arendada Võrtsjärvega seotud traditsioonilisi ja kultuurilisi tegevusi Kalepurjekate, puupaatide, jääpurjekate,

kalapüügivahendite jms valmistamine ning nende kasutamine turismiteenuste osutamisel

Atraktiivsete muinaselupaikade taastamine ja vaatamisväärtusteks loomine (Valma mees jt)

Loodusturismi meetmete väljaarendamine (koos Palupõhja looduskooliga!?)

16

Võrtsjärvega seotud turismitooted? Veeturism, paadisõit (aeru- ja mootorpaadid) Harrastuslik kalapüük (suvine, talvine ja ka võrgu- ja

mõrrapüük, kalapüügivõistlused) – eeldab lubade jaotamise õiguse saamist Võrtsjärve Kalanduspiirkonnale

Veega seotud lõbustused ja sportimised (jetid, veesuusatamine, rõngad, igasugu „junnid”, veelaud, purjelauad, lohelauad jms)

Purjeregatid (Valma regatt) (suvine purjekatele ja talvel jääpurjetamine)

Veemotosport (paadirallid, skuutrite võidusõidud) Loodusturism, (veetaimestik, veeloomastik,

kalamuuseum, Alam-Pedja looduskaitseala) Konverentsiturism Lodjakino (kalekino?)

17

Jätk… Korralikud söögikohad, kauplus, Angerjarestoran ja muud kohalikud kalatooted Kalaköögid (eriroad, konservid, eksklusiivsed

kalatooted) Uus korralik SPA-hotell (ca 500 kohta) Kämpingud, telkimisplatsid Piisavalt lõkke- ja grilliplatse Slipiteed ja sadamad külalisaluste

vastuvõtmiseks ja majutamiseks Linnameeste paatide talvine hoiustamine Võrtsjärve SPA ja ujumiskohad

18

Turismi propageerimine

Info Euroopale ja MaailmaleNB! Peaks olema koordineeritud tegevus

Võrtsjärve SA Viljandimaa Turismiinfokeskus Eesti Maaturism Mingi muu üleeuroopaline kett?

Kas igale ettevõtjale oma interneti koduleht või paketina kogu Võrtsjärve kohta?

19

Turism (probleemid)

Koostöö parandamine keskkonna teenistustega – Võrtsjärve kui Natura 2000 ala koordineerib endiselt Viljandimaa KKT

Tegevus ja arengukavad turismiettevõtjate vahel veel piisavalt koordineerimata

Tuleks määrata Võrtsjärvele turismi koordinaator – kas Võrtsjärve Sihtasutus?

Veespordi ja veeturismi arendamiseks on veel võimalusi ja ruumi – aga kui palju? Piir!!?

Mida teha sügisel, talvel, kevadel ?

20

Jahindus, korilus

Jahindus ja korilus on looduse poolest Võrtsjärve ääres samuti perspektiivne ja majandustegevuse osa. (Paljud kalurid on samaaegselt ka kohaliku jahindusseltsi liikmed)

Seotuna turisminduse ja kalandusega annaks jahindus ja korilus täiendavaid majanduslikke võimalusi rannarahvale

Jahinduse ja koriluse sidumine turismi ja kalandusega vajaks samuti majanduslikku koordinatsiooni, näiteks Võrtsjärve SA tasemel?

21

Kaasnevad tegevused

Traditsiooniline paadiehitus annaks meile hea asjaajamise ja reklaami korral aastaringselt tööd 2-3 inimesele

Roo lõikamine on hooajaline ja sellest kaubanduslike toodete valmistamine nõuab kapitalimahukaid eriseadmeid ja -oskusi. Küllalt suure riskiga ettevõtmine

Õppe- ja teadustöö suunda on võimalik veel arendada EMÜ Limnoloogiakeskuse baasil

Veespordialane tegevus on jõukohane ja perspektiivne turismiettevõtjatele

22

Siseveeteed ja sadamad

Tartu sisevete töögrupi info kohaselt tekivad meil tõsised probleemid, kui ettevalmistatud sadamaseadus Riigikogus vastu võetakse – tulevad rängad sadamamaksud ja erireeglid kala lossimiskohtadele

Loodusturismi arengut takistavad risustunud jõed (Pede, Pedja, Põltsamaa, Õhne, Tänassilma jt)

Võrtsjärve teatud veeseisust (~33.0 m ümp) lõpeb järvel navigatsioon (randumiskohtade korrashoiuks vaja ca 1,5 - 1.8 miljonit krooni aastas – nõutada riigitoetust?)

23

Võrtsjärve probleemid - I

Võrtsjärve madal veeseis ja veeseisu suur kõikumine põhjustab kalandusele kahjusid:

Haugi, latika, koha, lutsu arvukuse ja saakide vähenemine, püüniste probleemid

Ummuksisse jäämine ja kalade mass-suremine Raskused sadamate kasutamisel ja navigeerimisel Taimestiku vohamine, mis omakorda takistab koha

kudemisrännnet Kalade liikumisteede ja aktiivsuse muutumine,

põhilisi liike tavalisest raskem kätte saada

24

Võrtsjärve probleemid - II

Paadiomanikud kannavad suuri kulutusi purunenud vintide, svertide, paadipõhjade jms parandamiseks

Kalurid kannavad kahjusid purukssõidetud püüniste tõttu

On tekkinud konfliktne situatsioonMilline on lahendus? Kas Võrtsjärve digitaalse mõõdistamise järel saame

GPS süsteeme kasutades asjad paika?Tundub, et pikemas perspektiivis tuleb teha rohkem

koostööd puhkajate ja kalurite vahel

25

Võrtsjärve reguleerimise majanduslik efekt

Võimaldab parandada järve ökoloogilist seisundit ja lükata edasi järve vananemine, NB! turism

Keskmisest kõrgem veeseis loob tingimused põhiliste kalaliikide arvukuse stabiliseerumiseks ja saakide tõusuks (ilma angerjata) 400-500 tonni aastas e. 15-20 kg/ha, ehk kogutulu kasvuks 4-5 miljoni krooni võrra

Jätkuva angerja sisselaskmise korral eelnevate aastate tasemel kujuneks kogutuluks 10-15 miljonit krooni e. 90-ndate aastate teise poolega võrreldes kuni 2 korda rohkem

26

Majandustegevuste probleemid

Tööjõu küsimused (tegelikult napib meil kvalifitseeritud tööjõudu – kutseliste kalurite järeltulijad, turismiteenindajad, kokad, paadijuhid, kalakasvatajad jne)

Majandustegevuse lubatavus??? - Natura 2000

Kontrollorganite paljusus (looduskaitse, ehitus, toiduohutus, päästeteenistus, veeteede amet, kalakaitse, Natura 2000 jt)

Perspektiivis kujuneb Võrtsjärvel välja multifunktsionaalne ettevõtlus !!?

27

NB! Ettevõtja – ettevõtlik inimene

Selleks, et majandus Võrtsjärve ääres areneks, peab meil olema paras jagu ettevõtlikke inimesi

Lisaks ettevõtlikule inimesele peab olema ka raha ja kapitali investeeringuteks

Kui meil on valdade toetus, tulevad ka inimesed ja kapital ning areneb kogu piirkond

Kui areneb ettevõtlus, tuleb ka kvalifitseeritud tööjõud

Kui inimestel on kindel motiiv (eesmärk) arenevad kodumajapidamised ja ka kogu piirkond

28

Koostöö ja ettevõtete võrgustumine

Praegu on Võrtsjärve piirkonnas tegutsemas mitmeid organisatsioone (Võrtsjärve SA, MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond, MTÜ Võrtsjärve LEADER, külaseltsid, ettevõtjad), mis mõnel pool juba omavahel konkureerivad (nt Tartu)

Perspektiivis vaja veelgi paremini kasutada Euroopa Liidu tõukefonde

Pakuks välja mõtte luua Võrtsjärve piirkonda mõne tegutseva ühingu baasil Võrtsjärve ettevõtluskeskus?

Või laiendada Võrtsjärve SA tegevust?

29

Tänan tähelepanu eest!