M A ALEHE LISA 10. N OV EMBER 2011

www.chevrolet.ee

I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I II I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I

Tule nüüd lähimasse Chevrolet’ salongi! Ostes meilt uue põlvkonna Aveo, Cruze’i, Orlando või Captiva, säästad kuni 3500 eurot! Ära jäta head võimalust kasutamata

5AASTATG a r a n t i iVÕI 150 000 KM

UUS CHEVROLET’ PÕLVKOND, NÜÜD SUPERSOODSATE HINDADEJA 5-AASTASE GARANTIIGA

I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I

UUS ORLANDO ALATES

15 020 €soodustus kuni 3 500 €

7-kohaline mitmekülgselt praktiline mahtuniversaal, valikus nii manuaal- kui ka

automaatkäigukastiga mudelid

UUS CAPTIVA ALATES

19 360 €soodustus kuni 3 100 €

5- või 7-kohaline maastur, valikus nii nelikveolised kui ka esisillaveolised, samuti automaatkäigukastiga mudelid

Orlando - keskmine kütusekulu kombineeritud 6,0-9,6 l /100 km, CO2 heitmeid 156-186 gr/km. Captiva - keskmine kütusekulu kombineeritud 6,4-10,7 l /100 km, CO2 heitmeid 140-252 gr/km. Kampaania kehtib kuni 30.11.2011.

  MAALEHT Nr 45 (1257) 10. november 2011  2  T A L V E K S V A L M I S  

Ootamatute külma-kraadide saabumisel on diiselauto omanikud tihti kimpus sellega, et neljarattaline sõber käivitamisel tõrgub.

Enamasti on hommikuse paha­meele põhjuseks kütusepaagi põhja jäänud suvine diislikütus, mille külmakindlus ulatub vaid viie miinuskraadini. Mida sel­lises olukorras teha ning mida talve kütusele üleminekul sil­mas pidada?

Esimesel talvehommikul eba­meeldiva üllatuse vältimiseks on parim viis auto külmade saa­bumiseks korralikult ette val­mistada. Kui bensiinimootori­ga sõidukil piisab tavaliselt aku võimekuse kontrollimisest, siis diisel autol tuleb läbi teha pikem protseduur.

Esmalt peab arvestama sel­lega, et miinuskraadide saabu­des ei ole suvine diislikütus dii­selmootorite ekspluatatsioonis enam sobilik, kuna selle külma­kindlus on vaid kuni viis miinus­kraadi.

Detsembrist veebruarini talvine diislikütus

Auto normaalseks käivitamiseks külmakraadidega tuleb paaki aegsasti talvist diislikütust tan­kida. Kuidas aru saada, millise külmakindlusega diislikütus ko­dutanklas parasjagu müügil on?

Eesti seaduste järgi peab tanklates suvel ehk maist sep­tembrini olema müügil suvine diislikütus ning talvel ehk det­

sembrist veebruarini talvine diislikütus. Oktoober ja novem­ber ning märts ja aprill on üle­minekuperioodid, mille jooksul võib diislikütus vastata nii suvise kui ka talvise diislikütuse nõue­tele. Reeglina ei jäta tanklaketid talvisele kütusele üleminekut viimasele hetkele, vaid vaheta­

vad juba ülemineku alguses su­vise diislikütuse välja pooltalvi­se vastu ja aegsasti enne 1. det­sembrit talvise diislikütuse vas­tu. Kui pooltalvine diislikütus sobib tavaliselt kasutamiseks kuni 15 külmakraadi juures, siis talvine peab vastu pidama vähe­malt 26kraadisele pakasele.

Siiski ei ole ainult külmakind­la kütuse tankimine piisav. Talve hakul vajab ülevaatust ka toite­süsteem.

Kindlasti tuleb vahetada kü­tusefilter, sest suvel võib sinna juba olla kogunenud veetilgake­si ja mustust, mis külmade saa­budes filtri lõplikult ummistab

ja autoomaniku vihaselt halba kütust kiruma paneb.

Peale selle on külmkäivituse õnnestumiseks väga tähtis aku­de korrasolek ja mootoriõli õige viskoossusklass – seda selleks, et akul jätkuks jõudu külma moo­torit käivitada ja et õli ka külma­kraadide juures vedel püsiks.

Kui masin on tehniliselt kor­ras ja külmakindel kütus paagis, ei tohiks ka käre pakane auto käivitamisele mingit mõju aval­dada.

Parafiinikristallid võivad ummistada kütusefiltri

Aga kui ometigi on juhtunud nii, et talvekülm saabub ootamatult, paagis on suvine diislikütus ja mootor tõrgub?

Suvises diislikütuses tekivad temperatuuri langedes parafiini­kristallid, mis kogunevad kütu­sefiltrisse ja võivad selle täieli­kult ummistada. Tähtis on tea­da, et kui parafiinikristallid kü­tuses juba moodustunud on, siis talvise kütuse pealetankimisega neid üles sulatada enam ei õn­nestu. Parafiini saab lahustada vaid diislikütust soojendades, näiteks soojas garaažis. Tava­liselt tuleb siis ära vahetada ka kütusefilter.

Diislikütuse külmakindlust iseloomustavad hägustumis­punkt ja filtri ummistumispunkt. Hägustumispunkt on tempera­tuur, mille juures tekivad kü­tusesse esimesed parafiini­kristallid. Külmfiltri ummistu­mispunkt on temperatuur, mil­le juures on parafiini kristalle nii palju, et need ummistavad sõi­duki kütusefiltri. Eestis näeb kütusestandard ette, et talvel on lubatud müüa diislikütust külm­filtri ummistumispunktiga mak­simaalselt –26 kraadi ja hägus­tumispunktiga –16 kraadi.

ANTTI MOppELASi Olerex turundusjuht

Diiselautod talveks valmis?

Jaak NilsoN

Kuidas valida sobiv lumetõrjetehnika?

Vaata lisaks: www.farmest.ee

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Insti­tuudi prognoosi kohaselt on novembri­kuu teisel poolel oodata külmalaineid

ja lund. Talv pidavat tulema lumerohke, kuid mitte nii külm kui eelmine. Seega on põhjust valmistuda selleks juba varakult, soetades sobivad lumetõrjevahendid.

Esimene samm õige lumetõrjetehnika va­limisel on teha selgeks, kas soovitakse pro­fessionaalidele või enda otstarbeks mõeldud tehnikat. Ainult professionaalidele mõel­dud lumetõrjetehnikat müüb Meiren Engi­neering OÜ, nii tavakasutajale kui ka profe­sionaalile pakub lumetõrjevahendeid Estre Productions OÜ, AS Sami ja Farmesti aia­ ja põllutehnika keskus.

Farmesti aia­ ja põllutehnika keskus pa­kub oma klientidele sellel talvel laia vali­kut traktoritele ja rataslaaduritele mõel­dud sahkasid ja lumefreese ning lumelabi­daid ja käsi sahkasid omal jõul kasutamiseks. Kuni novembri lõpuni on Farmestites talve­kaubad soodsate hindadega.

Keskuse tegevjuhi Veiko Värgi sõnul eelnes kauba valimisele ja koguste tellimisele mahu­kas analüüs, mille põhjal katsuti vältida eelmi­sel aastal tekkinud olukorda, kus detsembri lõ­puks olid läbi müüdud nii traktorite sahad kui ka lumelabidad.

Hüdrauliliselt pööratavad sahad 20–100hobujõulistele traktoritele„Kui rääkida uutest toodetest, siis on Farmesti keskustest sellel hooajal võimalik endale soe­tada Euroopas palju kiitust pälvinud Itaalia tootja Deleks lumesahkasid traktoritele,” kin­

nitab Veiko Värk. Tegu on hüdrauliliselt pööra­tavate lumesahkadega, mida praegu on saa­da kahes mõõdus: 175 cm ja 250 cm. Kõik sa­had on varustatud kolme silindriga, kummi­teraga ja vedru kaitsega. Deleksi sahad sobi­vad 30–100hobu jõulistele traktoritele esihaa­kesse. Tuled saha ülanurkades teevad saha ka­sutamise ka tänavahoolduses väga mugavaks.

Kuna Farmesti keskuse enim müüdud Fotoni traktorid on 20–40hobujõulised, siis laienes ka sellesse võimususklassi kuuluvatele traktorite­le mõeldud lumesahkade ja ­freeside valik. Kõik sahad on varustatud kolme silindriga, kummi­teraga ning sahkadel on olemas ka vedru kaitse, mis takistab saha vigastumise võimalike tõke­te esinemisel. Sahad sobivad väiksema ja kesk­

mise suurusega majapidamistele ning samuti täna vahooldusesse.

Või hoopis multifunktsionaalne rataslaadur koos sahaga?Keskuse müügijuhi Priit Ummiku sõnul on nen­de kliendid järjest enam hakanud huvi tund­ma multi funktsionaalsete rataslaadurite vastu. Nendele masinatele on samuti juurde pakkuda V­sahka, lumesahka, ­koppa ja ­kette. Farmesti keskustes on rataslaadureid kolmes võimsus­klassis: ZL10, ZL12 ja ZL20. Neist võimsaimal, ra­taslaadur ZL 20­l on hobujõude 76, neljasilindri­line mootor ning joystick kontrolleri ja kiirühen­dusega. Masina teeb efektiivseks selle võimsus ja lai haake riistade valik: sahad, kopad, heinapalli ­, puidu­ ja palgihaaratsid ning tõstekäpad. Seetõttu on rataslaadur hinnatud abimees nii tootmisette­võtetes kui ka suuremates põllumajapidamistes.

Lumelabidaga hoovi!Lisaks sahkadele, mis on mõeldud traktorite ja rataslaadurite haakesse, on Farmesti keskustes suur valik lumelabidaid, käsisahkasid ning muid lumetõrjevahendeid. Lumelabidad on peamiselt Kanadast, Poolast ja Hiinast ning kuna Farmesti keskustel on tootjatega otsesuhted, on kliendi­le ka hind soodne.

Keskuse tegevjuhi sõnul ei ole Farmest ära unustanud ka lapsi ning pakub neile roolikelku­sid ja Lätis toodetud Salvo kelkusid. „Ei saa mai­nimata jätta, et lapsevanemate silmad lähevad nostalgiast särama, kui nad näevad meie kes­kustes müügil Lätis toodetud raudkonstrukt­sioonil põhinevaid puidust seljatoega beebi­kelke,” lisas tegevjuht.

Farmesti keskused asuvad

TarTus Tähe 131f, TaLLinnas Rae vallas Tuleviku tee 10raKVeres Taaravainu külas Ringtee 4. Keskused on avatud e–r 9–18 ja L 9–16.

Foton 404 frontaalkopaga Farmest aia-ja põllutehnika keskuse ees Tartus.

REKLAAMTEKST

Valik lumelabidaid ja kelke Farmestist.

 MAALEHT Nr 45 (1257) 10. november 2011    T A L V E K S V A L M I S  3 

Ilmub Maalehe vahel. Toimetaja Piret Tamm, tel 669 8191, e-post piret.tamm@lehed.ee. Keeletoimetaja Marilin look. Kujundaja Mari Peterson.

Kui suurem osa eest-lasi valmistub sügisel oma elukorralduses (külmaks) talveks, siis põllumees mõtleb juba kevade peale.

Äsja valisid Maaleht ja Ees­ti Põllumajandus­Kaubandus­koda taas aasta põllu mehe. Kuid see ei tähenda, et 2010. aasta põllumees Madis Ajaotsa aujärg sellest kuidagi kannatada saaks.

Kõrge tunnustus jääb iga­vesti külge nagu ka tiitel “Aas­ta põllumees 2010” ja kohali­ku toidu tootja tunnuskleebi­sed tema Subaru Outbackil. Vähemalt konkursi korralda­jad, kes need aasta tagasi Ma­dise uhiuuele autole kinnita­sid, lubavad kleebiseid kanda kauemgi kui toona kokkulepi­tud aasta jagu.

“Eks see oli nii­öelda auhinna diil, et sain nende sõnu­mite esitlemise võrra auto oda­vamalt liisida,” räägib Madis Ajaots ning tunnistab, et vastas­tikusest reklaamist tundus ole­vat mitmeti kasu. Inimesed tu­lid, kiitsid juhti ja Eesti toitu.

“Olin ja olen jätkuvalt Su­baruga väga rahul, ka talvel õigustas masin end igati. Uus iludus äratas omakandimees­te tähelepanu ning nüüd sõi­dab meie küla vahel veel vä­hemalt neli Subaru Outbacki. Ei ole see maastikumasin ega peps linnaauto – just paras maal sõitmiseks.”

Ajaots tunnistab, et sõiduk osteti toona perre lausa häda­vajadusel. “Kolm last said kor­raga juhiloa ja ma oleks kon­kurentsis jalameheks või jalg­ratturiks jäänud. Üheksa kuu­ga on nüüdseks läbi sõidetud 30 000 kilomeetrit.”

Aeg plaane teha ja arvutada

“Rasvakogumiseks mul talvel aega pole,” mõtiskleb Ajaots. “Masinapark on katuse alla pandud, aga igal sügisel koos­tan pika nimekirja, mis seal vaja toimetada, et kevade saa­budes kõik töökorras oleks.”

Aasta põllumees majandab Pilsu talus ja OÜs Rannu See­me, harides ühtekokku 2000 ha maad. Aastas tuleb koristada oma 7000–8000 tonni teravil­

ja. Sestap töötab Madise põl­dudel kuus traktorit, üks teles­kooplaadur ja kaks kombaini.

“Peale remondi oleme talve­ajal masinatele ka uuendusi teinud. Näiteks monteerisime väetisekülvikule mugavuse li­samiseks veel ühe astmelaua.”

Ajaots tunnistab, et sügis­talv on põllumehele ka see aeg, mil peab esimese saagini ehk augustini plaanid ära tegema. Rahakott tuleb üle vaadata: kas töötegijatele palka jätkub, kas elektri ja liisingu maksmi­seks on raha, kui palju jääb kõ­lisevat üle investeeringuteks. Ja ikka nii edasi. “Rehkenda­mist on palju. Näiteks kui tera­viljasaak liiga kallist väetist ta­gasi ei teeni, tuleb kuskilt mu­jalt kokku hoida.”

Ühistegevus viib elu edasi

Pilsu talu ja OÜ Rannu Seeme kuuluvad ka edukasse tulun­dusühistusse Kevili (lühendist lahtiseletatult Kesk­Eesti vili). “Ühistegevust saavad arendada ainult ühesuguste huvidega ini­mesed, kes tahavad teha koos­tööd kõigi osalejate vajadus­te rahuldamiseks,” on Ajaots veendunud. “Ühistegevuse suu­rim vaenlane oleks ühistu liige, kelle tegevusmotiiviks on kasu saamine teiste arvelt.”

Kevilitki ootavad ees suu­red teod. “Plaanis on peagi kopp maasse lüüa, et uue aas­ta teravilja saaksime viia juba elevaatorisse Rakveres,” rää­gib Ajaots. Unistustes seisab ka oma elevaator Tartus, jõu­söödatehas, jahuveski, laadi­mispunkt sadamas, õlitehas...

Eesti poliitikud murravad Brüsselis piike, et meie põllu­mehi toetuste jagamisel natu­kenegi võrdsemalt koheldak­se. Kuis oleks elu lausa ilma toetusteta? Ajaots rehkendab, et kui oma tootmistegevusega tulla ots otsaga kokku, siis toe­tuste pool läheb investeeringu­teks. Preemiaks toetusraha ni­metada ei saa, sest elu viivad edasi vaid investeeringud.

Tõsised tööjutud aetud ja tulevikuplaanid lahti seleta­tud, lisab Madis Ajaots, et kui tali ei jää taeva, kavatseb ta palju suusatada, võttes sihiku­le ka Tartu maratoni.

KAJA pRÜGI

Sügis ja talv kuluvad plaanipidamiseks

“Rasvakogumiseks mul talvel aega pole,” mõtiskleb 2010. aasta

põllumees Madis Ajaots. Igal sügisel koostab mees

pika nimekirja talvistest toimetustest, et masina-

park kevade saabudes töökorras oleks.

RaiVo Tasso

  MAALEHT Nr 45 (1257) 10. november 2011  4  T A L V E K S V A L M I S  

Kõik on kuulnud ütelust, et pole olemas halba (külma) ilma, on vale riietus. Sama kehtib ka talve ja auto kohta.

Sõidukiga ei tohiks probleeme tekkida, kui ta on vastavalt ette valmistatud ja hooldatud. Et sel aastal ei tuleks tali ootamatult, toon mõned kasulikud näpu­näited.

Pese auto puhtaks

Talvist ettevalmistust alusta kor­raliku pesuga (soe vesi ja šam­poon). Tähtis on eemaldada su­vega kogunenud pigi ja putuka­jäänused. Kasuks tuleb ka auto vahatamine, sest vahatatud pin­nale ei jää igasugune sodi ja mustus nii kergelt külge. Unus­tada ei tohi ka velgede puhas­tust, klaaside sisepesu ja tolmu imemist sõitjateruumis.

Tihendid ja lukud

Selleks et kõik uksed ja luugid külmaga muretult avaneksid, tuleb tihenditelt eemaldada niis­

kus ja need silikoonõliga määri­da. Selleks võib kasutada vahen­dit Addinol Silikonspray – ava uksed, pihusta silikoonõli kõigi­le tihenditele ning lase veidi kui­vada. Kui kasutad silikoonõli pu­delis, siis vala õli lapile ja määri üle tihendid, kuid hoidu istme­katete vastu minemast.

Õlitada tuleb ukselukud, ­hinged ja ­piirajad. Kasu­ta peenmehaanikaõli (näiteks Addinol XF12). Pihusta luku­august pisut õli sisse, hoia lapp käepärast, et lukust väljanirisev ära pühkida, pööra määritud lukuaugus paar korda ka võtit ning pihusta seejärel uksehin­gedele ja ­piirajatele.

Rehvivahetus ja tuled

Kuigi talverehvide kasutamine muutub Eestis kohustuslikuks alates 1. detsembrist, siis naas­tudega rehvid võib autole alla panna juba alates 15. oktoob­rist. Lamellrehvidega võib sõita aga aasta ringi. Vastu talve tuleb kindlasti jälgida ka lamellrehvi­de mustrit. See peab olema kor­ralik, et libeda ja külmaga oma eesmärki täita.

Rehvivahetust soovitan teha vastavas töökojas. Juhul kui talve rehvid on eraldi velgedel, piisab rataste vahetamisest, kui­gi rattaid tuleks tasakaalusta­da vähemalt iga kahe aasta ta­gant. Tasakaalustamata rattad põhjustavad vibratsiooni ja see­ga veermikudetailide tunduvalt kiiremat kulumist.

Kontrolli, et kõik tuled­pirnid põleksid korralikult, ning vajadu­sel vaheta läbipõlenud uute vas­tu. Kasuks tuleb ka autotöö kojas tulede kontrollimine, et need oleksid õigesti reguleeritud. Va­lesti näitavad tuled pimestavad vastutulijaid ja juhi vaateväli on samuti kehvemini valgustatud. Pane tähele, et tulede ebaõige valgusvihu üks põhjus võib olla ka eri kõrgusega rehvide kasuta­mine ees­ ja tagateljel.

Külmumise vastu

Jälgi, et sinu auto jahutus­ ja klaasipesuvedelik oleksid talvi­sed. Klaasipesuvedeliku külmu­mispunkt võiks olla vähemalt –20 °C, jahutusvedelikul vähe­malt –30 °C. Jahutusvedelikku tasub vahetada iga nelja aasta

tagant, sest lisandite toime aas­tatega lihtsalt kaob. Need aga on vajalikud, et kaitsta mootori ja­hutussüsteemi mittesoovitavate keemiliste protsesside eest.

Kui juhtub, et klaasipesuve­delik külmub, ei soovita pesu­rit kasutada, vaid sooja garaa­ži minna ja vedelikul üles sula­da lasta. Alles seejärel tuleks see külmakindlama vastu vahetada või edaspidise külmumise ära­hoidmiseks kontsentraati lisa­da. Pesuri iga hinna eest käivi­tamisel põleb läbi kaitse või pe­suri mootor ning võivad purune­da juhtvoolikud.

Vaata üle klaasipuhastid ning vajadusel vaheta uute vastu. Va­hel aitab ka harjade korralik pesu, mille käigus eemaldatak­se hoolikalt pigieemaldusvahen­diga sinna kogunenud mustus.

“Selge pilt” on talvisel pime­dal ajal tähtis, sest sõites häiri­vad ja väsitavad silma igasugu­sed liigsed triibud ja täpid esi­klaasil. Korrektse ja parema nähtavuse hoidmiseks on vaja, et sõitjateruumi ventilatsiooni­ ja kütteseadmed töötaksid kor­ralikult. See hoiab ära klaaside külmumise. Kui juhtub, et salon­

gi ventilatsioonifilter on vaheta­mata, on soovitatav seda enne talve teha.

Jälgi mootoriõli viskoossust

Soovitan enne talve vahetada välja mootori õli ja filter – värs­ke ja külmakindlam (SAE 0W­X, 5W­X või 10W­X) õli on ker­ge külmkäivituse eelduseks. Kui plaanis on sõita eriti külma klii­masse (nt Lapi maale), võiks õli vis­koossus olla vähemalt SAE 5W­X või 0W­X. Unustada ei tohi ka piduri vedeliku vahetust, kui seda ei ole tehtud juba neli aastat.

Käivituskaablid pakiruumis

Enne talve tuleks kontrollida ka akut ja selle võimekust. Kasulik on aku korralikult laadida – seda aitab teha spetsiaalne laadija või pikem sõit (u 150 km).

Igaks juhuks hoidke talve tulles pakiruumis paar kindaid, väike labidas ja nõrgema aku puhul ka käivituskaablid.

KAIdO KööpAddinoli Lääne- ja Kesk-Eesti

müügijuht

MASINATE MÜÜK: AS SAMIHARJUMAA, SAUE, TULE 20. TEL 670 9040, 670 9621, 528 2732.AVATUD E–R 8.00–16.30.

LUMESAHAD

www.sami.ee

LAADURIDLIIVAPUISTURID

Addinol: valmista auto talveks ette juba täna!

 MAALEHT Nr 45 (1257) 10. november 2011    T A L V E K S V A L M I S  5 TiiT BlaaT

Enne talve tuleks vahetada välja automootori õli ja filter – värske ja külmakindlam õli on kerge külmkäivituse eelduseks.

Lamellrehvi muster peab olema korralik – vaid nii täidab see libeda ja külmaga oma eesmärki, rõhutab Kaido Kööp.

Tallinn Pärnu mnt 238, avatud E-P 9 - 20Tartu Ringtee 78, avatud E-R 8 - 19, L 9 - 16Rakvere Lõõtspilli 2, avatud E-R 8 -19, L-P 8 - 15Paide Tööstuse 26, avatud E-R 8 - 18, L 9 - 15, P 9 - 13www.tooriistamarket.ee

Akulaadijad

12V / 6 A• 20 - 60 Ah akudele

Täisautomaatne akulaadija• 6/12V 3,5A • laadimispinge 6 V / 12 V / 5 - 120 Ah• laadimisvool 3,5 A• automaatne ja 4-astmeline laadimine • sobiv kõikidele akudele• ülelaadimis-, ülekuumenemis- ja lühisekaitse

Soojapuhur diiselküttel• soojusvõimsus 10kw 8800 kcal/h• õhuvool 280 m3/h• kütusekulu -1 l/h, paak 15 l• mõõdud 77x30x37 cm• kaal 17 kg

Käivituskaablid• 400A• Ø 25 mm2• pikkus 3,5 m

Kabiini soojendusseadmed

Generaator• 70A Universaalne

Soojapuhur 3,3Kw / 230 VStarter

• Case, Valtra, Zetor

Starter - laadija 12/24V• käivitus 540A • akudele 60 - 1000 Ah• laadimsvool 60 A (max. 90 A)• kaitse 20 A• mõõdud P405 x L315 x K615 mm• kaal 26 kg

CRX306 19.90

MEG033 49 .–

CRX318 49 .– XK6023 49.90

CRX316 199 .–

VARUOSAD

üle

2000 traktorim

ude

lile

12V / 4,3 kW CRX12001 119 .–24V / 4,3 kW CRX24002 119 .–

60Ah 490 A (En) 242x175x190 mm BC49013 69 .–74Ah 640 A (En) 278x175x190 mm BC64013 89 .–100Ah 760 A (En) 353x17x91 mm BC86013 119 .–125AH HD 344x173x275 mm BC80010 149 .–180AH HD 513x223x218 mm BC10313 199 .–

ST0215 99 .–

SM2834A 189 .–

DD10 425 .–

Õlitada tuleb kõik ukselukud, -hinged

ja -piirajad.

Kontrolli, et kõik tuled-pirnid põleksid korralikult.

  MAALEHT Nr 45 (1257) 10. november 2011  6  T A L V E K S V A L M I S  

n Esimese asjana soovitab Jaa­nus Vahesalu otsida välja kasu-tusõpetus, leida jooniste abil üles masinaosad ning lugeda läbi vajalik (hooldus)info.

n Pese niiduk puhtaks. Rohu­hake tekitab happelise keskkon­na ning terasplekist niiduk võib paari­kolme aastaga läbi rooste­tada. Ära kraabi kinnikuivanud rohtu lahti metallesemega!

Mootorit, jahutussüsteemi ja summutit tuleb puhastada kui­valt harja või suruõhuga. Lase niidukil korralikult ära kuivada, seejärel pihusta roosteõrnad ko­had üle universaalmäärdega.

n Maanda süüteküünal! Enne hooldustöid (eriti tera lähedu­ses toimetades) võta alati süüte­küünla juhe maha ja kinnita maandamiseks mootorikorpu­se külge – nii väldid mootori ju­huslikku käivitumist.

n Vaheta õli. Tee seda soo­ja mootoriga. Keera lahti moo­tori põhjal olev õlikarteri kork või kasuta õli väljatõmbamiseks vaakumpumpa ning kalla vana õli vanni sisse. Vala mootoris­se värske õli. Kontrolli var­daga selle taset. Soovitatav on hoida õli maksimumtase­mel, aga ka mitte üle selle, sest siis võib mootor hakata õli väl­ja paiskama.

n Tühjenda bensiinipaak. Kui pärast viimast niitmist jäi paaki veel kütust, vala

see välja. Selleks et saada lahti viimasestki tilgast, lase mootoril käia kuni seiskumiseni. Talveks paaki jäänud bensiin hakkab ha­penduma, tekkiv sete sadestub karburaatorile ning rikub sel­le kummidetaile. Kuigi mootor võib kevadel käivituda ka vana bensiiniga, pikendab paagi tüh­jendamine niiduki eluiga.

n Puhasta süüteküünal. Kui küünal on väga tahmane, iso­laatorid viga saanud või elekt­roodide otsad põlenud, vaheta need uue vastu välja.

n Õlita silindrit. Enne küünla tagasikeeramist vala silindris­se paar supilusikatäit õli, pane küünal tagasi ja tõmba mooto­rit paar korda käsitsi, et silindri­pinnad õlituksid.

n Puhasta õhufilter. Kui õhu­filter on must, töötab mootor ebaühtlaselt ja kulutab palju kü­tust. Väga määrdunud svamm­

filter pese puhtaks sooja vee ja vedela nõudepese­

vahendiga. Seep

ei sobi, sest lahustab õli halvas­ti, bensiin aga rikub svammi.

Seejärel õlita svammi kergelt (vala kilekotti veidi spetsiaalset filtriõli ning mudi svammi sel­le sees). Õlitatud svamm püüab tolmu paremini kinni. Paberfilt­rist koputa tolm välja või puhu see autopumbaga läbi (seest väljapoole). Katkine või õline paberfilter vaheta välja.

n Kas tera on terav ja vänt-võll sirge? Kõige kindlam on lasta tera teritada töökojas. Kui teritad käia peal ise, siis jälgi, et mõlemad pooled terituksid võrdselt.

Seda on lihtne kontrollida – võrdselt teritatud tera jääb tasa­kaalu, kui seda hoida horison­taalasendis. Tera on sirge, kui see liigub ümber väntvõlli ühel tasapinnal.

Kõverat väntvõlli märkab sil­maga ja siis, kui tera ringi pöö­rata. Kõik need vead panevad niiduki vibreerima, mistõttu kinnitused lõdvenevad ja masin

võib laiali laguneda.

n Kontrolli kõi-ki ühenduskoh-

ti. Loksuv masin ku­lub kiiresti. Korrasta­

tud niidukit hoia talvel kuivas ruumis. Ära tõsta seda sangapidi püsti – ma­sin valgub õli täis ja kevadel

on selle kordasaami­sega tükk tööd.

TV

Mootorniiduki hooaja lõpetamine

Muruniitmise aeg on läbi ja mootorniidukid kuuri alla pandud. Husqvarna Eesti tegevjuht Jaanus Vahesalu soovitab aga läbi mõelda, kas mootorniiduk ka õigesti hooldatud on, et see kevadel täies elujõus tööd saaks alustada. Ja kus viga näed laita, seal... alusta uuesti.

HUsQVaRNa EEsTi

 MAALEHT Nr 45 (1257) 10. november 2011    T A L V E K S V A L M I S  7 

Talv tuleb ka traktoritele

Tänapäeval on hooldusmehe töövahenditeks märksa peenemad riistad kui pelgalt mutrivõti ja kruvikeeraja.

Traktorid võib talve hakul lüüa kahte lehte: ühed, mis lähevad katuse alla kevadet ootama, ja teised, mis peavad edasi rügama.

Uurisime ASi Taure hooldus­juhilt Janek Perult, millist hoolt vajab traktor enne talvepuhkust, et see kevadel probleemideta tööd saaks alustada.

Janek Peru igale traktorile terve talve jagu hõlpu ei ennus­tagi. “On masinaid, mis jäävad seisma kuni kaheks kuuks. Nen­de puhul tuleks ära teha järgmi­sed tööd:n Puhastada kogunenud mus­tus suruõhu või vesipesuga. See on toiming, mis uskumatult sage­li tegemata jäetakse. Pärast pesu oleks tark suruõhuga kuivatada märjaks saanud elektriseadmed (starter, generaator, pistikud).n Võtta ette traktori üldine mää­rimine.n Kontrollida jahutusvedeliku külmakindlust.n Eemaldada kütusepaagist sin­na kogunenud sete ja tankida paak täis.

Kui traktor jäetakse seisma kauemaks kui kaheks kuuks, tu­leks eespool nimetatud töödele teha lisatoiminguid:n Võtta maha aku ja hoiustada see täislaetuna traktorist eraldi.

n Vahetada mootoriõli ja filter, kui just äsja pole läbitud korra­list hooldust.n Välja vahetada kütusefiltrid ja eemaldada toitesüsteemist õhk.n Puhastada õhufiltrid.”

Korduma kippuvad vead

Hooldusjuht tunnistab, et neid traktoriomanikke, kes ei vaevu kütusepaaki puhastama ja täit­ma, üldisest puhastusest rääki­mata, võivad kevadel üllatada­ehmatada mitmesugused toite­ ja elektrisüsteemide vead, sest süsteemi on tekkinud kondensat­sioonivett ja roostet ning elektri­süsteemi osad on mustuse mõjul oksüdeerunud.

“Tavaliselt jäetakse trakto­rilt aku eemaldamata. Kui siis kolme­ nelja kuu pärast võetakse masin uuesti kasutusse, võidakse olla silmitsi tõsiasjaga, et vaja on soetada uus aku.”

Janek Peru sõnul pole har­vad ka juhtumid, kus traktor on hoiustatud mõttega, et seda ei ole tarvis paar kuud kasutada. Kuid keset talve selgub, et siiski oleks mõni pakiline töö vaja ära teha. Loomulikult ei tule keegi selle peale, et paagis on suvine kütus, ja nõnda ongi kohe käes kütusefiltrite ummistus.

AS Taure pole oma klientide­le spetsiaalset talve­eelset hoius­tustööde teenust pakkunud, kuid

tundub, et selle järele juba nõud­lust on. Nii mõnigi on enne tal­ve tulekut hooldusmehed koha­le kutsunud, et nood masina üle vaataksid, õlid­filtrid vahetaksid ja jahutusvedeliku külmakind­lust kontrolliksid.

Traktorid ei tööta ainult põl­lul, neid vajatakse ka lumekoris­tusel ja metsatöödel. Toimingud enne talvist hooaega on nende masinate puhul samad mis trak­tori lühiajalisel hoiustamisel enne külmade tulekut. Kuid Peru teab ka kitsaskohti, kus traktori­omanik võib hätta jääda.

Talvel töötavad masinad

“Põhiline, millele traktorioma­nikud enne talvekülmasid tä­helepanu peavad pöörama, on see, et juba plusskraadidega tu­leb mõelda talvise kütuse või li­sandite peale, mis tõstavad suvi­se kütuse külmakindlust.

Uuemates mootorites kütuse­lisandeid kasutada ei tohi ning pahatihti seisavad põllu­ ja metsa mehed olukorras, kus tank­lates veel talvist kütust ei ole, aga väljas on juba miinuskraadid. Nii tulebki teha valik, kas panna töö seisma või kasutada siiski kütuse­lisandeid.

Paraku ei räägi lisandite müü­jad sageli seda, et lisandid ja su­vine kütus miinuskraadide juu­res ei segune. Sama kehtib su­vise ja talvise kütuse kohta. Nii ongi käes olukord, kus traktori­ga tehakse tööd seni, kuni suvi­ne kütus on filtrites hangunud ja masin seiskub. Seejärel vahe­tatakse filtrid, valatakse paaki li­sandit (väljas on –10 kraadi või külmem) ja üritatakse uuesti, aga tulemuseks on taas ummis­tus. Siis proovitakse paaki valada ka talvist kütust, kuid jälle päeva­korral segunemise teema. Sellis­te lisandite, suviste ja talviste kü­tustega katsetamise tulemusena kahjustatakse traktori toitesüs­teemi, mille remont viib kahjuks rahakotist hulga eurosid.”

KAJA pRÜGI

ERakoGU

ASi Taure laos on alati olemas kõik vajalikud

hooldustarvikud ja määrdeained.

  MAALEHT Nr 45 (1257) 10. november 2011  8  T A L V E K S V A L M I S  

ATV on praegusel ajal vaat ehk kõige rohkem meediavalgust saav sõiduriist, mida üht- või teistpidi mototehnikaks nimetada võib.

Pole ka ime – suur sügis väl­jas, küllap ei jää ka talv taevas­se ning lustisõidukite hooaeg on selleks korraks selgelt ühel pool. Aga see on vaid pildi üks tahk. Teine tuleneb ATV erakordsest mitmepalgelisusest.

Ainuüksi liiklusregistri poolt vaadates on ATV­l kolm nägu: mitmesugused mudelid ja mo­difikatsioonid paistavad seadus­andjale kas T3­kategooria trak­tori, L7e­kategooria neljaratta­lise mootorratta või MS2­kate­gooria maastikusõidukina.

Asendab nii hobust kui ka mootorratast

Neist igaühel on omad nõuded mootori võimsusele, lubatavale haagise kaalule, nõutavale juhi­loale ja paljule muule, mida siin­kohal ruumipuudusel lahata ei jõua ega õigupoolest tahagi.

Ei taha sellepärast, et täna ei räägi me mitte ATVst enesest, vaid kõigest sellest, mida talle külge riputada kannatab. Just

need vidinad teevad ühest mui­du lihtsalt neljarattalisest tõsi­selt mitmepalgelise töömehe.

Pikka ajalootundi ja tegeli­kult ka detailidesse süüvimata võib öelda, et ATV kui tööriist tekkis kusagil kaheksakümnen­date teises pooles, mil kipakas kolmerattaline lõbusõiduk ene­sele neljanda ratta hankis ning sportlikust tagaveolisest quad’ist lahku kasvas. Nii pole vale öel­da, et ATV oma praegusel kujul on üsna täpselt 25 aastat vana, just parajas nooruspõlves ning hoolega enese teed otsimas.

ATV muutus kohe turule il­mudes farmerite lemmikuks. Kohtades, kus tuli karjatada hii­gelkarju, selgus kiiresti, et uus neljarattaline asendab suure eduga nii hobust kui ka mootor­ratast ning kõlbab veel paljuks muukski. Selle “palju muu” te­gemiseks tuleb aga ATV­le juur­de panna sobiv varustus.

Milline lisavidin esimese­na ATV külge haagiti, ei saa me ilmselt mitte kunagi enam tea­da, aga uskuda võib, et see oli midagi lihtsat, näiteks vints või sahk või haagis. Need kolm sea­det on tänaseni iga õige ATV lisa varustuse hulgas.

Vintsist rääkides saame arut­leda ainult elektriajamiga sead­mete üle. End detailidesse upu­

tamata piisab teadmisest, et vintsid võivad olla täisportatiiv­sed ning kasutatavad ka talina, statsionaarsed või sõiduki eest taha kergelt ümberpaigutata­vad – ega ju teada või, kummal pool see puu on, mille najal end mülkast välja vintsida saab.

Rikkalik valik sahkasid ja haagiseid

Võimalik mülkasse sattumi­ne pole aga sugugi ainus põh­jus masina külge vintsi soeta­da. Nimelt on see mugavaim ja levinuim viis ATV külge paigu­tatavat sahka tõsta ja langetada. Nõnda võib öelda, et vints on te­gelikult iga töötegemiseks kasu­tatava ATV enam­vähem kohus­tuslik osa.

Valikut on seetõttu kõvasti, alates Warni ja Come­Up’i tun­tud ning järeleproovitud toode­test kuni üsna tundmatute toot­jate tõenäoliselt kusagil väga suures ja väga paljude elanike­ga riigis valmistatud tükkideni.

Saha tõstmiseks ei maksa üle investeerida, aga tõsisema maastikuhuvi korral on ilmselt arukas päris asjale kulutada.

Sahk on loomulik töövahend laiuskraadil, kus vähemalt kol­mandikul aastast on raudselt midagi teelt ja hoovist ära lüka­

ta, olgu see siis lumi, lörts, pori või segu kõigist kolmest. Nende turule vaadates on põhjust rõõ­mu tunda – kõike ei peagi piiri tagant sisse vedama ning kodu­maiseid tootjaid on päris mitu.

Kuna ATV on täismõõdus traktoriga võrreldes jupi tillem, ei ole nendele mõeldud sahka­de mõõdud muidugi just hiiglas­likud, kuid ka umbes pooleteise meetri laiusega saab kõik maja­pidamises ettetulevad lükkami­sed tehtud.

Haagis on esmapilgul liht­ne vidin – mis seal siis keeru­list? Pane aga kastile rattad alla ja haakeseade ette ning vea nii­palju, kui kulub. Tegelikkus on muidugi keerulisem ja mitme­tahulisem ning lisaks inseneri­dele ja kasutajatele on siin oma sõna sekka öelda seadusandjal.

Saadaval on kirev valik haa­giseid, mis kõlbavad kõigeks, alates pisividinate veost kuni metsatööni välja, kuid arvesta­ma peab, et sugugi kõike ei või igale ATV­le külge riputada.

Hoolas ja seaduskuulelik ATV­omanik vaatab seetõttu es­malt oma sõiduki registreerimis­tunnistusse ning teeb valiku sel­le põhjal, mida seal näeb.

Ka haagiseid saab soetada nii kodu­ kui ka välismaiseid, kallu­tatavaid ja mittekallutatavaid,

metsaveoks mõelduid, tsisterne ja lihtsaid madeleid. Valiku teeb eesmärk, rahakott ja seadus.

Roomikud on vajalikud siis, kui asja on väga pehmele pin­nale. ATV roomikud asenda­vad rattaid, andes sõidukile kordades suurema toetuspinna ning sel viisil tagades, et vintsi ei peaks ärauppunud pilli soost või sügavast lumehangest välja­punnimiseks pruukima.

Kuna suure toetuspinna­ga kaasneb mõistagi suurem hõõrde takistus, tuleb arvesta­da sellega, et mõni väiksem, ent muidu väga mõistlik sõiduk võib lintidel sõitmiseks jõuetuks jää­da. Mis teha, kõike head korraga ei saa, ning see on kindlasti sel­line lisavarustus, millest suure­ma ja võimsama ATV omanikul on rohkem rõõmu.

Ka roolivõimendist on roomi­kute kasutamisel kindlasti abi. Roomikud võimaldavad nelja­rattalist tarvitada täiesti oota­matus rollis – nimelt rajatrak­torina suusaradade ettevalmis­tamisel.

Korralik sõiduvarustus aitab talvel tervist hoida

Talvevarustuse osas tegime te­gelikult roomikutest rääkides otsa lahti. Neist on aga vähe tol­

ku, kui pilli sangas olev tegela­ne kringliks külmub. Seetõttu on hea plaan peale sõiduki ka iseend talvel korralikult kohel­da: lihtsamal juhul soojenduse­ga käepidemed ja käsi kaitsvad soojenduskotid.

Enese tervisest vähegi hooliv sõitja soetab ka korraliku sõidu­varustuse, mille hulka kuulub elektriküttega visiirkiiver. Selle hind on ootamatult mõistlik, ja ka muidu on kaval saanimeeste varustuse poole piiluda, sest sel­le ala tootjad juba teavad, kui­das liikumist piiramata külma peletada.

Erilisemateks puhkudeks too­detakse muidu lahtistele ATVdele pehmeid kabiine, mis tagavad üsna mõnusa äraolemise.

Lisaseadmete kirev maailm

Eriotstarbelised lisaseadmed on koht, kus paistab välja kogu ATV­maailma kirevus. Kuna ATV­l ei ole erinevalt päris traktorist jõu­võlli, tuleb kõiki energiat tarbi­vaid lisatarvikuid käitada min­gi välise jõuallikaga. Selleks võib olla elektrimootor, otseveoga sise põlemismootor või sisepõle­mismootoriga hüdroajam.

Kõige levinum ja lihtsam on seadmele paigaldada omaette

ATV – mitme näoga töömees Lumekahur.

VALIK AT V LISA SId

MAZ Eesti pakub universaalset teehooldusautot talvisteks ja suvisteks hooldustöödeks!

Hind

77 000 € + km

Auto kätte nädalaga!Kontakt ja info:- tel 503 2970 (Tartu)- tel 5562 0100 (Tallinn)

Tehnilised andmed:Alusauto: MAZ 5340V4-545-030, mootor MAN D0836LFL63 (184 kW / 250 hp), pealisehituse hüdraulika käitamine toimub hoorattalt (sidu rist sõltumatu). Käigukast ZF 9S1310. Rehvid 315/70 R22,5. Kütusepaak 300 l. Vedrustus: ees parabool, taga pneumo. Päevatüüpi vedrustu-sega kabiin, päikesevari, juhiiste pneumo vedrustusega, soojendu-sega välis peeglid, tahhograaf, CD-raadio, töötuled, tööriistakomplekt.

Pealisehitus: KO-806-60. Komplekti kuulub: veepaak 9000 l, liivapuistur 8000 kg, pööratav hari ja lume-sahk, töölaiusega 2,5–3,2 m, har-ja ja saha kiirkinnitused, 1,2 Mpa töösurvega veepump, abivahen-did vee imemiseks looduslikust veekogust.

Tootja: ISO9001:2000 kvaliteediserti� kaati omav Mtsensk Engieneering Plant-Kommash, Venemaa

Õige aeg valmistuda talveks!

Tehnika 8, 72213 TÜRItel 384 6671, faks 384 6670

MÜÜK: Toomas Jürgen, 504 8564; Janek Rannama, 5302 4858VARUOSAD: Vello Ohu, 509 7584

Tartu mnt 56, ÜLENURMEtel 736 7720, faks 735 2222

MÜÜK: Andres Kontse, 515 4355; Urmas Sarja, 514 3163HOOLDUS: Janek Peru, 515 8356 va

ltra

.fi

valt

ra.c

om

LUMESAHAD:AA 250 AA 285AA 300 AA 320AA 360

LIIGEND-LUMESAHAD:NA 220 NA 240NA 280 NA 320NA 360 NA 400

LIBLIKSAHAD:PA 320 PA 360

Sahad laos, tule ja otsusta!

 MAALEHT Nr 45 (1257) 10. november 2011    T A L V E K S V A L M I S  9 

Bearcat 570 XThind 8800 €Mootor 2 takti, lai lint, 8” suusad, elektristarter, tagurpidi-käik, käte soojendus, kõrge tuuleklaas, veokonks jne. Lisavarustusena võimalik paigaldada vints, matkakohvrid jm. Garantii 2 aastat.

Arctic Cat’i mootorsaani ja ATV originaalosad ning lisavarustus* mootorsaanide lindid alates 395 €* sõiduvarustus* ATV roomiksüsteemid paljudele markidele ja mudelitele * hooldus ja remont

Bearcat Z1 XTMootor 4 takti, 123 hobujõudu, lai lint(391 x 50), 8” suusad, elektriline eel soojendi. Garantii 2 aastat.soodushind 10 990 €tavahind 11 900 €

www.freetime.ee * aivar@freetime.ee * tel 5647 7717

Töökelk parima hinnaga!Töökelk parima hinnaga!

OLE TALVEKS VALMIS!OLE TALVEKS VALMIS!

TiddTech rajamasin.

mootor ning selliseid seadmeid on tõesti igale maitsele, oksa­purustist metsaveokraanani.

ATV külge saab kinnitada ka rippsüsteemi, mis muudab ATV täisväärtuslikuks traktoriks – muruniidukid nii ATV ette kui ka taha, mullafreesid, muru­ ja heinaniidukid, lumepuhu­rid, teepuhastusharjad, külvi­kud, taimekaitsepritsid, ran­daalid, rehad, isegi ader ning tõenäoliselt veel umbes niipal­ju eri sorti seadmeid, et ainuük­si nende kokkulugemine täidaks kogu artikli jaoks ette nähtud ruumi.

Seetõttu jätame jutu siin­kohal rääkimata ning laseme enese loo pajatada hoopistük­kis piltidel.

Kokkuvõtteks on paslik öel­da, et ATV on muutunud täies­ti tõsiseltvõetavaks tööriistaks ning kunagi lõbusõidukina sün­dinud neljarattalised on täiskas­vanuikka jõudnuna ära õppinud suure hulga töid, millest tema sünniajal unistadagi ei osatud.

Areng ei peatu aga hetkekski ning me ei pruugi aimata, mida see sõiduk veel mõnekümne aasta pärast teha oskab. Seniks võtkem viimast olemasolevast – seda on üllatavalt palju.

MARGUS VÄRTON

Võimsama ATV omanikul on roomikutest rohkelt rõõmu.

TooTJaD, ERakoGU

Tänavahari.

Väetisepritser.

Vedela soola laotur.

  MAALEHT Nr 45 (1257) 10. november 2011  10  T A L V E K S V A L M I S  

Sellest siis kaminate võidu käik. Samas, kami­nal on mitu aga. Võrrel­des lõkkega on ta paik­ne, maja küljes kin­ni, seotud kulutuste­ga korstnasüsteemi, kamina südamiku jms peale ning selle kütte­efekt on üsna hetkeline ja kontrollimatu.

Kaminast on loodud palju modifikatsioone. Ühest küljest on ürita­tud imiteerida lõkke­efekti, asendades kol­de ülatõmmet (ja kubu) äratõmbega leegi alt, või püütud asendada leegi toidet – etanooli­kamin ei tahma, leek põleb lõpuni ega eral­da vingugaasi. Ometi pole selle hääletu leek,

mis meenutab pigem suuremat küünalt, nii efektne kui halu tule oma.

Tuli on tuline

Kas see teid huvitab või mitte, on tuli peale ilu­ ka soojaand­ja. Kuigi enamik leegisoojusest lahkub kamina puhul korstnas­se, kandub tuppa vaid leegi soo­juskiirgus ja see mõjub üksnes lühikest aega.

Siit tekib kaks vastandlikku probleemi, millele on aga ühi­ne lahendus. Kiire lisasoojus on meeldiv, kui toas on külm. Kui toas on niigi soe, sest kodus on tasakaalustatud ja stabiilne soo­jussüsteem, on see hetkeline lisa­soe lausa ülearune. (Eriti kui ka­minamüüja on teile müünud hea ja säästliku, st küttekamina.)

Vahemärkusena: nn kütte­kaminad püüavad ju osa leegi­soojusest kinni ja soojendavad sellega toaõhku. Selline süsteem oli sisuliselt paljudes keskaja kivi hoonetes, ka Tallinna vana­linna kirikutes ja majades. Keld­ris asunud hüpokaustahi köeti vankritäie halgudega kuumaks, selle poolt soojendatud õhk lii­kus majas ülespoole ja soojen­das tervet maja.

Ka tänapäeval pakutakse võimalust juhtida kaminasoo­just torude kaudu kogu majas­

se laiali. Siiski esitab see leegile oma nõudmisi. Võimalikult pika tsükli saavutamiseks tuleb piira­ta õhu juurdevoolu, aga – nokk kinni, saba lahti – see vähendab leegi kiirgus­ ja visuaalset efekti. Pealegi on selline soojus lühike­se vinnaga – kustub leek, on ka soe kadunud.

Niisiis, meil on kaks rahulole­matute rühma:

A – neil, kes tulesooja toas säilitada tahaks, on korstna kaudu jäägitult jalga laskvast soojusest kahju. Kõikjalt kostab säästu juttu ja oleks ju tore, kui soojus tuppa jääks.

B – ja neilgi, kel äkiline ka­minasoojus soojusbilansi tasa­kaalust välja lööb, oleks põhjust soovida, et soojus otsese tuppa­lahvatamise asemel pigem ku­hugi taltuks.

Mõlemal juhul oleks abiks ahi.

Ahi: leek + lõõrid

Pottsepakunst on aastasadade jooksul leiutanud kavalaid vii­se, kuidas tulesoojus kivi sis­se püüda. Kui vanasti tehti ah­jud tõepoolest savipottidest, mis kivide ja saviliivaga täideti, siis nüüd pakutakse uuest spet­siaalmaterjalist soojust salvesta­

vaid moodulplokke (uurige asja näiteks salongist Koltsi Kaminad Järve keskuses).

Ahjul on vaid üks suur puu­dus – selle leeki ei saa nii hästi nautida. Vanasti ei peetud vaja­likuks kütmisel tuld eksponee­rida, lausa vastupidi, sageli jäe­ti “mustad tööd”, nagu puude tuppa toomine ja tuha väljavõt­mine, lausa teisele poole seina. Tänapäeval aga ollakse seisu­kohal, et tuli on tähtsam kui tüli, mis sellega kaasneb. Pealegi on leiutatud hea abimees – leegi­ tuha­tahma ja toaõhu vahele pannakse klaasuksed. Siis pole ka kaminaava suurus nii tihe­dalt ruumi kubatuuriga seotud ja seetõttu võib enesele suurt leeki lubada ka inimene, kelle tuba on üsna pisike.

Niisiis, kamin? Kui ehitada sellele soojust salvestavast ma­terjalist lõõrisüsteem, milles­se väljapääsu otsivad põlemis­gaasid jätavad suure osa oma soojusest, siis olemegi kaminale ahju külge ehitanud. Spetsiaal ne materjal hoiab saadud energiat eneses kaua – nii kandub soojus toaõhku pikema aja vältel ja ka­minatuli lisab nõnda harmooni­liselt oma osa kodu küttebilanssi.

HELMUT BIRNBAUM

Puud, leek ja toasoojus

Tahmavabal etanoolitulukesel puudub kamina kuldne kuma. Etanoolikaminale Piet on see vaimukalt lisatud (disain Fredrik Hyltén-Cavallius).

Ferrel AS | as.ferrel@neti.ee Põllu 3a, Sõmeru | 44201 Lääne-Virumaa | tel/faks 322 3421

Liivapuistur

UUDISTOODE!

MAHT 1 tonn

LAOTUSLAIUS 2,2 meetrit

HIND 1550 € + km

TOOTMISTEHNIKA MÜÜK

puidutööpingidmetallitööpingid

metallisaedpõlllumajandustehnika

keskkonnatehnikakommunaalmasinad

haagised, treilerid

www.krkmoigu.eeinfo@krkmoigu.ee

Tartu mnt 133, Tallinntel/faks 603 2121

tel 505 5661

Ladu, müük:Rannamõisa tee 4f, Tallinn

tel/faks 607 0048

Miks on paljude koduloojate helesiniseks unistuseks kamin? Sest see annab kiiresti sooja ja lubab imetleda oma leeki, millest inimene paistab ürgset naudingut ammutavat.

n TERVIS. Pika lainepikkusega (soojus)kiirgus on mõnus ja ka väga tervislik.n SÄÄST. Salvestades hoiame kütte pealt raha kokku.n pÜSIV SOE. Leek täidab toa soojusega kiiresti ning lõõrisüsteem püsib kaua soe.

MIK S SALV E S TAdA S O O JUS T ?

kolTsi kaMiNaD

Salongist Koltsi Kaminad leiate soojustsalvestavad lõõri-

plokid, millest kaminale ahi külge ehitada. Plokid võite katta

ka eriilmeliste spetsiaal-

plaatidega.

 MAALEHT Nr 45 (1257) 10. november 2011    T A L V E K S V A L M I S  11 

Kes mäletaks, milline oli meie talv aas­tal 2003? Lumerohke või mustmuda­ne? Igatahes just kaheksa aastat tagasi tekkis kahel Eestimaa mehel – Jaan Meikupil ja Raoul Renseril – mõte haka­ta lumesahku tootma.

Ühistest õpingutest Tallinna tehnika­ülikooli masinaehituse erialal oli selleks ajaks möödunud 19 aastat. Raoulil oli mehaaniku pojana siht juba ammu sil­me ees ja mitmed sahad juba leiutatud­projekteeritud. Jaan innustus äriplaa­nist vaat et hetkega.

Firma nime leiutamine osutus liht­saks: mõlemast perekonnanimest võeti esimene pool ja kokku sai Meiren Engi­neering OÜ. Ise kiidavad, et tuli rahvus­vaheliselt veenev ja kõlav.

Eesti sahkade eduluguIga algus on raske, kuid huvitav. Sel­leks et kohe konkurentidest paremaks sündida, kaasati tootearendusse tegev­kliente, kes oma soovide ja hea nõuga abiks olid.

Praegu projekteerib ja toodab Meiren Engineering OÜ nii maantee­lumesah­ku, linnasahku kui ka lennuväljasahku. Maanteel liikuvate autode lumesahka­de turul on nad täna Baltikumis ainuke­sed tootjad.

Mullu valmis Paide tehases juba üle 130 suure maantee­lumesaha, tänavu jääb see arv ennustatavalt 170 kanti. Kogutoodangu kohta käivad arvutused näitavad, et nelja viimase aastaga on firma suurendanud oma müüki koguni viis korda.

Kuid nii nagu prohvetid, pole ka tegijad­ tootjad alati kõige kuulsamad just omal maal. „Rootsi turul oleme vii­maste aastatega kindlalt autode maan­teesahkade müügis juhtpositsiooni saavutanud,” tõdeb müügijuht Andrus Malva. „Kusjuures konkurents on seal kõva, Skandinaavia maades on üsna

mitu vägagi arvestatavat lumesaha­tootjat. Veel oleme tugevad tegijad Soomes, Norras ja loomulikult Eestis.”

Meireni lumesahku leidub nii Lätis kui ka Leedus. Eestisse müüakse stabiilselt 20–30 sahka aastas. „Praeguse seisuga on igast kümnest Eesti lumistel maan­teedel töötavatest sahkadest üheksa meie valmistatud. Meie kõige suurem müügi artikkel on just nn autosahad, mis töötavad suurtel maanteedel, ja sel­les vallas oleme ka Eestis edukaimad.”

Tellimused tehakse varakultAndrus Malva sõnul teevad põhjamaa­lased, näiteks rootslased ja soomlased, oma sahatellimused ära juba enne jaa­ni. Talveplaanid pannakse varakult pai­ka ning antakse ka sahatootjale aega lepinguid õigel ajal täita. Rootsis on 1. oktoober juba see tähtaeg, kus kõik masinad sõna otseses mõttes talveks valmis peavad olema.

Eestimaale saabub aga talv (eriti lume koristusega seotud ametnikele) alati ootamatult. „Eks me siis pea seda kohalikku eripära arvestama,” muigab müügijuht. „Ja et omad inimesed sah­kadest ilma ei jääks, valmistame paraja laoseisu ikka ootevalmis.”

Malva tunnistab, et kuigi äri läheb välja poole Eestit hästi, on suur rõõm toodangut ka omal maal müüa. „Eks see ole nagu missioon. Eesti kliendid sageli imestavad: kas tõesti siinsamas toodetud, polegi sisse toodud, te polegi pelgalt vahendajad? Vaat siis on uhke tunne vastata, et jah, ise projekteerime, ehitame, müüme ja ka vastutame.”

Usaldus tuleb aastategaEnt kuis on Meirenil õnnestunud väljas­pool Eestit nii suur usaldus ja ka edumaa kohalike tegijate ees võita? Müügijuht tunnistab, et peale uuenduslike projekt­lahenduste, kõrge kvaliteedi ja töökind­luse tuleb ilmselt kasuks ka firma väiksus. Väikefirma ei saa endale lubada suhtle­mises ja asjaajamistes lohakust, venita­mist, ükskõiksust. „Kui on probleem, pa­randame selle kohe ära. Kasuks tuleb ehk seegi, et Soomes räägime soome keeles, Rootsis rootsi keeles, Norras norra keeles ja Venemaal vene keeles. Mõistagi on kõige raskem saada esimene kontakt ja tellimus. Oma klienti tuleb hoida ja hästi teenindada, seejärel hakkab juba maine levima ja tekib uusi ostuhuvilisi.”

Sageli saadakse esimene kontakt messidel. Skandinaavia maades toi­muvad need harilikult varakevadel.

Oktoobrikuus käis Meireni müügimees­kond aga Saksamaal. „Seal olime väljas mitme sahaga, millest kõige laiem oli 9meetrine, ja need äratasid suurt huvi.”

Kui sõnal „innovatsioon” sabast kin­ni võtta, siis millised on need projekt­lahendused, mis Meirenile konkurenti­de ees edumaa annavad?

„Saha puhul on kõige tähtsam töö­kindlus ning puhas jälg,” tõdeb Andrus Malva. „See tähendab, et juba tehtut ei pea üle tegema. Katsetes on meie maan teesahku võrreldud Rootsi oma­dega ja leitud, et kuna meie sahkade hõlmad on kõrgemad ja lume lõikamise nurk hea, teeb sahk sõna otseses mõt­tes puhta töö ja lumi lendab kaugele üle valli.

Meie sahad on projekteeritud nii, et neid peaks võimalikult vähe hooldama. Juhendid on sahaga kaasas ja iga oma­nik saab hüdrosilindrite määrimisega ise hakkama.”

Kuigi maanteesahad on Meireni suu­rim müügiartikkel, on nad hakanud tähele panu pöörama ka maamehe eri­vajadustele.

„Oleme oma sahkades teinud selliseid muudatusi, et autosahku saaks kinnita­da ka traktoritele. Sest ka maamehele on tähtis, et külavaheteed oleksid kenasti lahti ja sahk viskaks lume üle valli.

Meie müügitöö vaat et olulisim osa on välja selgitada, mis otstarbeks ja kus kavatsetakse sahka kasutada ning kui võimsa traktori (või ka auto) ette on see plaanis rakendada. Sest proportsioonid peavad paigas olema. Kui väiksele sa­hale pannakse liiga suure jõuga masin taha, ei pea sahk üle ühe hooaja vastu. Õige kasutuse korral peab sahk vastu üle kümne aasta, vahetama peab vaid ainsat kuluosa – tera.”

Kokku on Meirenil pakkuda 29 saha­

mudelit – iga olukorra, iga traktori või auto jaoks. Kui lennuväljasahad on kõi­ge hiiglaslikumad, siis milline on kõige väiksem?

Maamehele parimad lahendused„Meie pesamuna on TSL 2100. See on lihtsa konstruktsiooniga, vastates nii kvaliteedilt kui ka kasutusmugavuselt siiski kõrgeimatelegi nõudmistele. Sahk on mõeldud kasutamiseks väikestel ratas laaduritel ja sobilik puhastama pi­semaid kõrvalteid ja radasid.”

Ekstra kiidab müügijuht kolme mu­delit maamehele sobilikuks olevat.

Eesti sahad talveks valmisÜks on kindel: ka tänavu ei jää lumerohke tali taeva. Seepärast peaks iga tegija maamehe masinaparki kuuluma ka üks korralik lumesahk.

Meiren Engineering OÜ müügijuht Andrus Malva: „Meie firma pole veel masu kogenud, vastupidi, tööpõld aina laieneb.”

Meireni sahkadest teab kõike ja huviliste küsimustele vastab

Andrus Malvatel 5693 4681, 682 5002

e-post andrus@meiren.ee

Lisa saab lugeda ja toodetega tutvuda firma Meiren Engineering OÜ kodulehel

www.meiren.ee.

MSP 00 seeria sahad on nn viske­sahad. Neid saab rakendada nii auto kui ka traktori ette. Eelkõige sobivad need kasutamiseks maanteedel, kus liikudagi tuleb suure kiirusega – ikka selleks, et lumi suure kaarega üle valli lendaks.

TSP seeria sahad on nn sirged sahad, mida pole vaja kiiresti lükata – need on pigem lume kokkulükkamiseks. Nende­ga saab puhastada platse ja väiksemaid teid.

VTS seeria sahk on libliksahk. Väga uni­versaalne sahk, millega on eriti hõlbus lund koguda.

„Maailm on suur ja teha on nii palju!” rõõ­mustab Andrus Malva. „Ja lund on nii palju!”

Üks kindel suund, mille poole püüel­dakse ja tootearendust edendatakse, on lennuväljasahad. Praegu tööta­vad Meireni sahad nii Riia kui ka Eesti lennu väljadel. Muidugi jätkab firma oma missiooni Eestis – siin on veel pal­ju tegutsemisruumi.

Nii et kui keskmine eestimaalane ki­rub meie viimaste talvede lumerohkust, siis Meireni mehed on teises meele olus. Kindlasti pole see kahjurõõm ega ka rõõm rikastumisvõimaluse üle – pigem paneb lumerohkus välja mõtlema aina tõhusamaid sahamudeleid.

Liigendsahk.

Libliksahk.

  MAALEHT Nr 45 (1257) 10. november 2011  12  T A L V E K S V A L M I S  

MARK KOKKU Osakaal 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 2002 2001 2000 1999 1998 1997 1996 1995 1994 1993 1992 1991 VanemadVOLKSWAGEN 73 700 13,0% 685 519 734 1 820 2 562 2 377 2 107 2 408 2 270 2 304 2 658 3 121 3 780 4 400 4 506 4 003 4 159 5 282 5 086 5 498 3 602 9 819

FORD 55 831 9,9% 554 555 342 1 279 1 625 1 596 1 410 1 344 1 508 1 640 1 740 1 625 2 608 2 457 3 282 3 535 3 880 3 381 3 341 2 960 2 938 12 231

AUDI 49 020 8,7% 164 184 228 670 986 887 964 1 167 1 250 1 274 1 402 1 750 2 051 2 478 2 546 3 081 3 934 3 451 3 506 4 491 3 393 9 163

OPEL 43 334 7,7% 500 296 201 782 1 279 1 221 896 1 047 1 027 1 042 1 289 1 907 1 962 2 486 2 694 2 808 3 006 2 810 2 439 3 255 2 100 8 287

BMW 34 527 6,1% 185 190 206 703 853 717 866 1 115 1 121 1 289 1 374 1 476 1 675 1 793 1 908 2 166 1 894 2 060 2 232 2 640 2 235 5 829

TOYOTA 34 128 6,0% 1 063 1 304 1 196 3 003 4 179 3 576 2 655 2 179 1 911 1 634 1 309 1 230 1 049 1 356 946 604 573 668 721 473 371 2 128

MERCEDES-BENZ 26 908 4,8% 147 270 223 656 1 140 1 105 942 1 052 1 212 1 292 1 225 1 330 1 262 1 518 1 296 1 195 975 1 130 855 861 850 6 372

MAZDA 23 458 4,1% 181 275 287 1 695 1 940 1 626 1 107 1 261 1 539 1 118 849 994 1 216 1 036 1 040 603 638 702 758 847 559 3 187

HONDA 21 614 3,8% 645 667 675 2 289 3 110 1 916 1 103 1 106 986 754 653 559 550 711 1 267 670 424 476 435 402 363 1 853

NISSAN 20 336 3,6% 520 319 289 1 128 1 000 883 933 872 878 927 777 954 680 868 1 025 957 949 865 1 058 1 368 1 067 2 019

VAZ 19 336 3,4% 0 1 0 0 0 0 2 1 1 0 0 1 14 30 62 230 373 206 242 367 714 17 092

VOLVO 18 499 3,3% 238 220 185 505 854 774 947 1 080 978 1 105 1 136 1 240 1 218 1 167 1 133 810 647 637 493 541 406 2 185

PEUGEOT 14 998 2,7% 721 437 256 504 1 041 1 106 1 116 1 384 1 523 1 561 1 536 889 547 431 503 290 144 103 99 103 124 580

MITSUBISHI 13 131 2,3% 266 221 140 422 497 393 353 311 249 266 390 665 687 819 985 663 605 646 851 727 743 2 232

CITROEN 11 638 2,1% 396 445 443 1 560 1 978 1 352 1 060 792 1 013 642 493 363 235 296 158 62 47 44 58 32 27 142

RENAULT 10 759 1,9% 698 646 566 674 1 001 909 992 868 528 435 576 361 250 387 328 236 165 185 135 137 144 538

SKODA 9 890 1,7% 1 181 1 041 622 1 354 1 351 770 509 450 377 206 241 211 243 382 328 253 197 77 6 8 2 81

CHRYSLER 8 746 1,5% 14 78 52 176 377 408 555 634 477 574 740 597 735 620 653 728 520 306 216 121 62 103

HYUNDAI 8 471 1,5% 458 294 184 1 024 1 209 912 786 516 481 463 219 182 245 468 290 372 97 79 65 55 32 40

KIA 6 442 1,1% 237 198 191 889 884 500 554 441 453 402 267 315 209 446 214 109 95 36 1 1 0 0

29.LADA 2 994 0,5% 0 5 5 14 17 33 71 201 384 574 663 419 97 56 32 111 113 80 25 25 17 52

Kokku 507 760 90%Muud 58 139 10%Kõik Kokku 565 899 100%

Soovitatav kasutada jahutusvedelikku Polar Premium LL Mõlemad kokku 35% 177 457

OAT tehnoloogia (OAT e. orgaanilised manused 100%) Kokku 20% 102 785

LLC tehnoloogia (OAT manuste osakaal 91 ... 99%) Kokku 15% 74 672

Soovitatav kasutada jahutusvedelikku Polar Standard BS 6580 või Polar G36 Mõlemad kokku 61% 307 973

erinevad tehnoloogiad (OAT manuste osakaal 10 ... 90%) Kokku 58% 292 569

mineraalsed manused (OAT manuste osakaal kuni 9%) Kokku 3% 15 404

Soovitatav kasutada jahutusvedelikku Tosool Kokku 4% 22 330

Kokku 4% 22 330

Leia oma sõidukile sobiv Polari jahutusvedelik allolevast tabelist

Liiklusregistris enim arvel olevad sõiduautod(M1 ja m1g kategooria) ehitusaasta ja margi järgi top 20 seisuga 01.08.2011.a.

Jahutusvedelike manused vananevad, sõl-tumata sõiduki läbisõidust. Manuste roll on tagada jahutussüsteemi kaitse korrosiooni ja kavitatsiooni (õhumullide põhjustatud metalli purunemise) vastu. Kui manused on kaotanud oma toime, muutub vedelik korrodeeruvaks. Jahutatavatele pindadele tekivad ka deposiidid (sadestused), mille tagajärjeks on soojusvahetuse halvenemine ning detailide purunemine. Korrosiooni ja kaviatatsiooniproduktid, vananenud ning väljasadestuvad manused ja setted teki-tavad süsteemi lekkeid ja ummistusi ning suurendavad seetõttu ka kütusekulu.

Tänapäeva mootorid on võrreldes vara-sematega muutunud ökonoomsemateks ning tootjad mõtlevad rohkem resursside säästlikkusele ja hoolduskulude vähendami-sele. Jahutussüsteemid on muutunud väik-semateks ja õhemateks. Jahutusvedeliku tsirkuleerimise kiirus ja töötemperatuur on aga tõusnud. Kasutusele on võetud uusi kergmetalle (alumiiniumi, magneesiumi jt sulameid), plaste ja polümeere. Neil põhjustel on kasvanud nõudmised ka jahutusvedelikele. Uued vedelikud on tunduvalt stabiilsemad, ta-gavad parema soojusvahetuse ning kaitsevad mõjusamalt korrosiooni ja kavitatsiooni eest.

Millist jahutusvedelikku kasu-tada ning kas selle vahetamise-ga saadakse ise hakkama?

Vahetamisega saab enamasti hakkama iga vähegi tehnikaga kokkupuutunud auto-omanik. Seda eriti vanemate auto de puhul. Uutel autodel (kuni 5 a) pole jahutusvedelikku enamasti veel vahetada vaja, sest suurel osal neist on sees pikaealine jahutusvedelik.

Miks jahutusvedelikud vajavad vahetamist?Kui jahutusvedelik vajab aga vahetamist

ning te ise seda ette võtta ei julge, ei oska või pole võimalusi, tuleb pöörduda esinduse või mõne usaldusväärse remonditöö koja poole. Uurige enne välja, kui suur on teie sõiduki jahutussüsteemi maht ja ostke piisav kogus sobilikku Polari jahutusvedelikku.

Telko Estonia pakub Polari kaubamärgi all orgaaniliste manustega jahutusvedelikke, nii valmis lahusena (–36 °C) kui ka kontsentraadi-na. Lihtsustatult võib soovitada kõigile sõidu-kitele, mis on uuemad kui 15 aastat, pikaealist Polar Long-Life’i jahutusvedelikku, vanematele aga Polar Standardi jahutusvedelikku.

Vanematele Vene sõidukitele pakume ja-hutusvedelikku Tosoli kaubamärgiga, kuigi ka neis võib kasutada eespool mainitud aja-kohasemaid jahutusvedelikke, mis pakuvad tunduvalt paremat kaitset.

Polari jahutusvedelikud on toodetud Soome keemiakontserni Telko kvaliteedi standardite järgi. Telko on ligi saja-aastase kogemusega firma Aspokem (Aspo Chemicals) uus nimi. Firma omab ISO 9001 kvaliteedisertifikaati ning järgib programme „Hoolime ja vastu-tame” ja ESAD II, mis on suunatud eelkõige ohutuse tagamiseks. Seda nii inimeste tervist kui ka üldist elukeskkonda silmas pidades.

Polari jahutusvedelikud on saadaval paremates autopoodises, tanklates ja marketites.

Mis vahe on tuuleklaasivedelikel?–21 ºC tuuleklaasivedelik on parem

Tuuleklaasivedelikku valides on tähtis, et seda saaks suuremate probleemideta kasuta-da –10…–12 külmakraadiga. Praktikas sobib selleks kõige paremini just –20...–21kraadise külmakindlusega vedelik. Sellise vedeliku tarvitamise korral ei põhjusta pakane isegi madalamal temperatuuril süsteemi purune-mist, sest tekkivad jääkristallid ei moodusta monoliitset jääd.

Nii madalama kui ka kõrgema alkoholisi-saldusega vedelikud võivad põhjustada aga probleeme. Madalamal kontsentratsioonil võivad tekkida monoliitsed jääkristallid, mis lõhuvad süsteemi – jää paisutab, kiilub kinni pesuri pumba, laseb läbi kaitsmed jms. Seega ei taga vähese alkoholisisaldusega vedelik külma vastu piisavat kaitset.

Samas muutub aga kõrgema alkoholi-sisaldusega vedelik liiga viskoosseks (pak-suks) ja venivaks ning seda ei saa enam läbi voolikute ega pihustite pumbata. See võib pesuri pumba mootori üle koormata isegi siis, kui vedeliku külmumispunkt on näiteks 40 miinuskraadi.

Kojamehed olgu korralikud ja puhtad

Jäätumist tuuleklaasil põhjustab alkoholi kiire lendumine, mille käigus alaneb nii klaasi kui kui ka vedeliku temperatuur, ja tuuleklaa-sile võivad korraks tekkida jää lilled. Seda saab ära hoida, kui juhtida tuuleklaasile salongisoojendust.

Jahedama ilma ja suurema kiiruse korral tasub klaasi pestes olla ettevaatlikum.

Sageli langevad miinuskraadide juures pesuvedeliku veejoad alkoholi viskoossuse tõttu tavalisest madalamale. Mida rohkem on lahuses alkoholi, seda paksemaks see temperatuurli alanedes vedeliku muudab.

Lisaks võib lumi või vesi, mis on sattunud pihustile, seal külmuda ja vedeliku väljapääsu sulgeda. Seda võib juhtuda näiteks tihedas lume- või lörtsisajus, ning sel juhul aitab vaid pihustite soojendamine. Õnneks pakuvad mitmed autotootjad juba ka selliseid lisasid tavaautodele.

Ja veel – selleks et tuuleklaasi ikka alati puhtaks saaks, tuleb aeg-ajalt ka kojamehi puhta lapi ja pesuvedelikuga puhastada, ning klaasipuhastusharju on soovitatav vahetada vähemalt korra aastas.

Metanool on eluohtlik > Ära unusta – klaasipesuvedelik on kemikaal!> Metanool on mürgine ja enamik Euroopa riike on selle väga mürgise vedeliku tarbekemikaalides keelustanud või selle kasutamist piiranud.> Juba nelja milliliitri metanooli (puupiirituse) sattu-misel organismi võib jääda pimedaks, 15 ml kogus võib põhjustada surma.> Metanool aurustub sama hästi kui teisedki alkoholid, ent kuna see on lõhnatu, ei tunne me selle lõhna. Kiire aurustumise tõttu imendub metanool hästi nii vedelikuna soolestikus kui auruna kopsudes. See kontsentreerub silma klaaskehas ja nägemisnärvis. > Metanool metaboliseerub ja elimineerub võrreldes etanooliga aeglasemalt, nii et isegi väikesed kogu-sed viivad kergesti ladestumiseni. Metanooli oksü-deerumissaadustena moodustuvad formaldehüüd ja metaanhape. Formaldehüüd pärsib mitmeid raku ensüüme ja pimedusega lõppev võrkkestakahjustus on tõenäoliselt põhjustatud formaldehüüdi toksilisest mõjust. Metaanhape põhjustab metaboolse atsidoo-si, mis võib tekitada kooma ja hingamishalvatuse.> Ägedat, hingamisteedele kahjulikult mõjuvat kogust (HTP-väärtus) selgelt ületavatest kogustest võibki tekkida peavalu, oksendamine, limaskestade ärritus, peapööritus, kesknärvisüsteemi häired ja mööduvad või püsivad nägemishäired, nagu nägemisvälja ahenemine, kahekordselt nägemine ja pimedus.> Soomes korraldatud uuring soovitab asendada metanooli etanooliga, vähendamaks võimalikke terviseriske.> Seega tuleb lugeda toodetel olevatele etikettidele trükitud ohulauseid ning vaadata selle koostist. Kahtlase kirjaga või muidu odavat klaasipesuvede-likku tasuks ohutuse huvides vältida.

Milline on hea pesuvedelik?> Eelkõige peab pesuvedelik olema võimeline tuuleklaasi puhastama, kuid ei tohi kahjustada auto värvipindu (võib tekkida lakikihi tuhmumine, värvi-laigud, korrosioon). > Pesuvedelik peab olema ohutu pesusüsteemi osadele (pump, voolikud, pihustid, kojamehed) ja tuledele (plastkatted).> Etanoolist valmistatud tuuleklaasivedelikud on ohutumad.> Pesu efektiivsust ja vedeliku kaitseomadusi mõõ-detakse Dekra testide abil (Dekra on rahvusvaheline kvaliteedi- ja ohutusuuringute ning eksperthinnan-gutega tegelev sõltumatu organisatsioon).

Polar 21 külmakindlusega tuuleklaasivedeliku tootmisel on kasutatud taastuvatest kultuuri-dest saadud bioetanooli. Polari tootedEI SISALDA METANOOLI!

Metanoolist tuuleklaasivedelik: - sissehingamisel mürgine - nahale sattumisel mürgine - kahjustab elundeid

Meil müüdavate tuuleklaasi-pesuvedelike valik on mit-mekülgne ning nende hinnad erinevad kordades. Kui oma eesmärki täidavad nad enam-vähem siiski kõik, siis miks nende hinnad sedavõrd erine-vad on ja mida eelistada? Suurima erinevuse toob kasutatav külmaagent: metanool või etanool. Samuti tooraine päritolu: kas toor-aine on looduslikult taastuvatest või mittetaastuvatest allikatest.

Müüdavate klaasipesuvedelike suurim erinevus tulenebki eelkõige alkoholist, mida üks või teine ettevõte selle tootmi-seks kasutab. Kuna Eestis pole see vald-kond reguleeritud, on paljud tootmis- ja müügiettevõtted orienteeritud eelkõige hinnale ega arvesta tootega seonduvaid muid aspekte ehk toote kaasmõju inimese tervisele ja elukeskkonnale. Hinna puhul an-nabki suure (nelja- kuni viiekordne on nende alkoholide hinnaerinevus) eelise metanooli kasutamine. Iseenesest on metanool heade külmumis- ja lõhnaomadustega alkohol, kuid paraku väga mürgine. Kui enamik inimesi isegi teavad, et selle joomine põhjustab pimedaks jäämise või surma, siis paraku ei osata arvata, et ka nende aurude sisse-hingamine võib olla mürgine (Soome töö-tervishoiuinstituudi 2008.–2009. a uuring „Development of initial REACH exposure scenarios for methanol”, kus uuriti metanooli sisaldava klaasipesuga kaasnevaid riske.). Siin ei saa süüdistada tootjaid selles, et nad tarbijaid toote ohtudest ei informeeri. Vastavad märgid ja hoiatused on ju toodete etiketidel kirjas. Paraku tarbijad ega turusta-jad ise ei pööra tuuleklaasivedeliku müües ja ostes sellele suuremat tähelepanu. Ka meie sotsiaal ministeerimi ametnike arvates on kõik korras, kui etiketil vastav info olemas. Kuna metanool on lõhnatu, ei teadvusta enamik tarbijaid selle ohtlikkust piisavalt. Metanooliga kokkupuuteks on tavakasutajal kaks tüüpilisemat moodust: pritsmete kau-du läbi naha ning aurude sissehingamisel. Kuna auto ventilatsioon tõmbab välisõhku kinnisesse sõitjateruumi esiklaasi alumisese osa ja mootoriruumi vahelisest alast, siis satuvad sinna paratamatult ka need lõhnatud, tervisele mürgised aurud. Pritsmed võivad

sattuda nahale aga eelkõige paagi täitmisel.

Metanooli mürgitust pole kerge tuvastada, nagu seda näitas Pärnu metanoolidraama 2001. aastal. Mürgituse sümptomiteks on nägemishäired, oksendamine, iiveldus, kõhu-lahtisus, kõhuvalu, teadvushäired jms. Need võivad viidata mitmetele haigustele. Kuna metanool on laialt kasutatav lahusti kee-miatööstuses, siis ELis pole seda valdkonda ühegi direktiivi või määrusega üheselt re-guleeritud. Seega pole seda reguleeritud ka Eestis. Meie ametnikud loodeavad REACHi (Euroopa kemikaalipoliitika) toimimisele mil-lalgi teadmata tulevikus, kuid enamik riike, kus klaasipesuvedelikku suuremas koguses kasutatakse, on leidnud selleks muid moo-duseid. Sealhulgas ka meie naaberriigid, kes ei ole ELis. Venemaal on metanooli ka-sutamine jaetoodetes täielikult keelustatud. Lätis peab müüja enne ostjat mürkkemikaali ohtlikkusest instrueerima ning võtma ostjalt saadud seletusest arusaamise kohta kirjaliku kinnituse. Soomes peab alates selle aasta 1. oktoobrist olema metanooli sisaldavad tooted müügil kinnises lukustatud ruumis. Need on mõningad näited, kuidas on mür-gise kemikaali kättesaadavust reguleeritud meie lähi-naaberriikides. Toode pole sageli keelustatud, kuid tarbijale antakse selge ning tugev signaal selle ohtlikkusest muul viisil kui väikeses kirjas ohumärgistus toote etiketil.

Vastututustundlikud ettevõtted meta-noolist jaetooteid ei valmista ega müü.

Samas on Eestiski etevõtted, kes meta-nooli baasil klaasipesuvedelikke ei tooda ega müü. Nii on korduvalt deklareerinud Soome keemiakontsern Telko, et nad oma toodetes (Polari klaasipesuvedelikes) mürgist metanooli ei kasuta. Metanooli sisaldavaid tooteid pole müügil ka Statoili ega Neste kütusetanklates. See on nende ettevõttete kindel tervist ja keskkonda säästev poliitika, sest on ju olemas ohutumad alternatiivid. Inimeste, eelkõige aga oma klientide tervist rahaks ei vahetata. Ka mõeldakse rohkem keskkonnasäästlikkusele. Nii kasutab Telko oma Polari toodetes bioeta-nooli, mis on saadud taastuvatest kultuuridest (nt suhkruroost, maisist, teraviljast).

Külmumisele avaldavad mõju erinevad olukorrad

Vahel ei pruugi külmakindel vedelik too-te pakendil toodud kraadidel siiski igas olukorras toimida. Näiteks võib öisel ajal kohas, kus sõiduk seisab, temperatuur olla langenud madalamale kui klaasipesuvedeliku külmumispunkt. Teiseks, alkoholi sisaldava vesilahuse pritsimisel tuuleklaasile seguneb see pori, vee, lume või jääkristallidega ning seetõttu vedeliku kontsentratsioon alaneb ja külmumistemperatuur tõuseb. Samuti avaldavad oma mõju ilmastikuolud, klaasi temperatuur ja sõidukiirus.