Sõltuvus – ja käitumishäiretega lapsed2.loeng

Kristel Tamm

LAPSED

TEAVAD ALATI ROHKEM, kui nad sõnadesse oskavad panna,

eristab neid täiskasvanutest, kes harilikult panevad sõnadesse hoopis rohkem, kui nad teavad.

Mille poolest on POISID ja TÜDRUKUD erinevad?

VARAJANE MÄRKAMINE.

KES ON TÄNAPÄEVA MÕISTES LAPS/NOOR?

UUS PÕLVKOND, KELLE VANEMAD ON EELMISEST SAJANDIST

Indigolapsed, tähelapsed, kristall-lapsed, erivajadustega lapsed…

MASLOWi VAJADUSTE HIERARHIA

VANUSED

kronoloogiline intellektuaalne sotsiaalne emotsionaalne kultuuriline-rahvuslik-religioosne välimus elukogemused tegelik tase

Hinnang lapse olukorrale sõltub hindajast (L. Haldre)

“Tal on õppimisraskused, käitumine tunnis on kohutav” – õpetaja

“Me ei saa enam kontakti, ta ei kuula mind” – vanem

“Tal on funktsionaalsed kaebused” – perearst “On fikseeritud suitsetamine kooli territooriumil” –

politsei “Tal on depressioon” – psühhiaater “Olen väsinud, keegi ei mõista mind” - laps

HARIDUSLIKUD ERIVAJADUSED

1. ANDEKAD – üle keskmise üldvõimed, eesmärgikindlus ja loovus.

2. ÕPIRASKUSED – lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisprobleemid ning õpilaste liigaktiivsus, mis pole põhjustatud vaimsest alaarengust.

3. INTELLEKTIPUUDEGA LAPSED – kerge, raske ja sügav vaimupuue.

4. KÕNE – ja /või HÄÄLDUSPUUDED6. MEELEPUUDED7. KEHAPUUDED

8. EMOTSIONAAL- ja KÄITUMISRASKUSED, TUNDEELUHÄIRED

vanuse-, kultuuri-, või eetilistest normidest sedavõrd erinev (kooli)käitumine, et see avaldab negatiivset mõju (õpi)edukusele, nii ainealastele, sotsiaalsetele, kutsealastele kui ka isiku eriomastele oskustele.

võib ette tulla koos muude puuete ja hälvetega. siia hulka võib arvata ka skisofreenia,

afektiivsed hälbed, ärevushäired jm püsivad käitumis- või kohanemishälbed ja – häired (sh autism, Aspergeri sündroom)

KÄITUMISHÄIRETE ERINEVUSI POISTEL JA TÜDRUKUTEL

Poisid TüdrukudAlgus varem Seaduserikkumised,isikuvastased kuriteod,agressiivsusProbleemidega ja käitumishäirega sõbradKäitub väljakutsuvaltAlkoholi- ja uimastitarvitamineKool jääb pooleliTäiskasvanuna:düssotsiaalne isiksus

Algus hiljem, noorukieasDepressiivsus, ärevus, enesevigastamisedVäljakujunemata paarisuhe, varane rasedusOtsivad käitumishäirega poiste seltskondaKäitub vulgaarseltAlkoholi- ja uimastitarvitamineKool jääb pooleliMõni psüühikahäire

PSÜÜHIKAHÄIRETEGA/TUNDEELU- JA KÄITUMISHÄIRETEGA LAPSED/NOORED

- orgaanilised psüühikahäired (orgaaniline asteenia, kerge kognitiivsete funktsioonide häire, traumajärgse ajukahjustuse sündroom);

- meeleoluhäired (depressioon); - neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired

(ärevushäired, rasked stressreaktsioonid ja kohanemishäired, muud neurootilised häired);

- füsioloogiliste funktsioonide häired (söömishäired); - psühholoogilise arengu häired (autism, aspergeri

sündroom); - käitumis- ja tundeeluhäired (hüperkineetilised häired,

segatüüpi käitumis- ja tundeeluhäired, lapsele iseloomulikud tundeeluhäired);

- epilepsia.

PERVASIIVSETE ARENGUHÄIRETE

all mõistetakse vastastikkuse sotsiaalse mõjutamise ja suhtlemise kvalitatiivset kahjustust, millega kaasneb huvide ja tegevusaktiivsuse piiratus, stereotüüpsus ja monotoonne korduvus(RHK- 10).

Lapse autism Atüüpiline autism Aspergeri sündroom

AKTIIVSUS- JA TÄHELEPANUHÄIRE

peamiseks tunnuseks on keskendumisvõime ja tähelepanu puudulikkus. Impulsiivsus ja üliaktiivsus on sekundaarsed.

Hüperkineetilised häired on psüühikahäirete hulka kuuluvad tervisehäired, mitte ebapädeva kasvatuse ning hoolimatuse tagajärjel tekkinud käitumisraskused!

Tuleb eraldada ebakompetentset ja tahtlikult allumatut käitumist.

Ära karista last selle eest, mis ei allu tema kontrollile!

SÕLTUVUSHÄIRED on sarnased mitmete teiste (hariduslike) erivajadustega selles mõttes, et nad on kaasasündinud eeldustega seotud, kuid pigem elu jooksul omandatud nähtused, mida on kergem vältida kui ületada.

KODUKAHJUSTUSEGA LAPSEDERIRAHVUSTEST LAPSEDJT

AKTIIVSUS- JA TÄHELEPANUHÄIRE

TEGURID, mis põhjustavad (hariduslikke) erivajadusi:

- vaesus koos kultuurinõrga kasvukeskkonnaga; - ebaadekvaatne ja/või vähe toimiv õpe ja kasvatus; - sünnipärased või omandatud puuded; - õppekeelest erinev kodune keel koos eripärase

kultuuritaustaga.

Nimetatud põhjused võivad omavahel kombineeruda ning sageli võimendab ebasoodsaid pärilikke eeldusi ebasoodus arengukeskkond.

DEPRESSIOON & KÄITUMISHÄIRED

40-90% depressiivsetest noorukitest on mõni kaasuv psüühikahäire (ärevushäired, ADHD, käitumishäired). Käitumishäireid esineb komorbiidsena 35-80%. Neil häiretel on ka ühised riskifaktorid (perekonna düsfunktsioon, ühine geneetiline kalduvus).

KH võivad tekkida depressiooni komplikatsioonina ja säilida ka pärast depressioonist paranemist.

Oluline on, et depressioon ei jääks KH taustal märkamata!

Meeleolulangus, ebaedu ja alaväärsustunded ning pessimistlik suhtumine tulevikku tekitavad lapses soovi mitte olemas olla.

Laps käitub hoolimatult iseenda ja teiste suhtes, ei suuda ega pea vajalikuks reeglitest kinni pidada.

DEPRESSIOON & KÄITUMISHÄIRED

Tähelepanu ja kontsentratsioonivõime alanemise tõttu ei suuda laps õppetöösse süveneda või loobub üldse pingutamast.

Lapselt pressitakse välja lubadusi, mille täitmisega ta toime ei tule, see süvendab alaväärsust.

Hetkelist kergendust pakub sõltuvusaine mõju all olemine (alkohol, narkootikumid).

Võimalikud suitsiidkatsed ehmatavad lähedasi. Vanemad süüdistavad lapsi ja valavad oma pahameele lapse kaela – kahjustub vastastiksuhe ja usaldus.

Unehäired takistavad niigi kergesti väsival lapsel end välja puhkamast ja soodustavad toimetulematust igapäevaste nõudmistega.

DEPRESSIOON & KÄITUMISHÄIRED

Tujutuse tõttu ei tunne laps millestki rõõmu, on pahur ja ärritub pisiasjadest, reageerides ülemääraselt mistahes märkustele ja nõudmistele.

Lapse eeltoodud käitumist tõlgendatakse harilikult käitumishäirena, mida püütakse halvakspanu, piirangute ja manitsustega lõpetada.

Depressiooni “välise näo” tõttu saab laps nii koolis kui kodus pigem hurjutamise ja manitsuste kui abi osaliseks.

Eelkõige peaks lapsevanem teadma, kas laps on lihtsalt jonni täis või käitub nii, nagu teeks miski talle muret.

Eelkõige vajab diagnoosimist ja ravi depressioon!

PROBLEEMNE LAPS või täiskasvanu oskamatus temaga toime tulla?

Õpetajad/täiskasvanud juba pikka aega üritavad muuta õpilase isiksust.

Muuta on vaja käitumist.

KUIDAS VAATAD, NÕNDA NÄED

PROBLEEM – KRIIS?

Reaalselt raske olukord, mille lahendamiseks ei ole lastega töötavad inimesed alati ette valmistatud.

Seda, mis toimub kodus, on lastega tegelevatel inimestel raske mõjutada, kuid kodune olukord mõjutab lapse käitumist ka väljaspool kodu.

Me ei saa kõrvaldada põhjust, me peame toime tulema tagajärgedega.

VAADE PROBLEEMILE-KONFLIKTILE

Individuaalne aspektTegevuslik aspektKontekstuaalne aspekt

Konflikti juhib täiskasvanu või …

KOOL/LASTEKODU

ON ÕPPE-, KASVATUS-, KARISTUS- ja PARANDUSASUTUS

Tihti tundub, et laps ei õpi/kasva/arene – asi pole selles, et laps ei suudaks õppida/kasvada/areneda, vaid tal on teistsugune tunniplaan kui koolil.

SEKKUMISED KOOLIS

Õpetajad soovivad tavaliselt, et nende poolt kehtestatud reeglid kehtiksid kogu klassile.

Edukas lähenemisviis KH-ga noorukitele on fokusseerimine positiivsele käitumisele ja grupitööle.

Tegevuses olulised 4 eesmärki: - soodusta positiivset käitumist - väldi probleemset käitumist - õpeta sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi - väldi viha teket ja agressiivset käitumist Vaja on arendada akadeemilisi ja sotsiaalseid

toimetulekuoskusi, tugevdada enesehinnangut ja kuuluvustunnet.

Emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilaste õpetamistingimused

  Keskkond (ruumid, baasvajadused, õpilaskodu,

tunni pikkus) Mees-naiskond (kljuh, sotsped, eriped-koostöö -

mõistmine, keda õpetatakse) Tugisüsteemid (terapeutiline lähenemine,

arengu pidev jälgimine, sidusalade kaasamine) Õppekava (jõukohasus, IÕK, alternatiiv-

meetodid)

KOOSTÖÖ

on kahe või enama organisatsiooni/isiku koos töötamine kindlaksmääratud sarnaste eesmärkide, huvide paremaks saavutamiseks ühendadeserinevaid ressursse (aeg, raha, teadmised jm).

õpetaja lapsevanem(ad), hooldajad, eestkostjad,

kasvatajad psühholoog/PSÜHHIAATER füsioterapeut, logopeed, eripedagoog sotsiaalpedagoog lastekaitsetöötaja politsei jt

ERINEVATE SPETSIALISTIDE ROLLID

EDUKAS VÕRGUSTIKU LOOJA

Kellega teen koostööd? Miks? Kuidas? Mis on tulemused? Kellega ei tee koostööd? Miks? Protsesside analüüsimine

PSÜHHOSOTSIAALSE REHABILITATSIOONi

all mõeldakse üldjuhul indiviidi iseseisva funktsioneerimise optimaalse taseme taastamise protsessi, eesmärgiga tõsta tema toimetulekuvõimet.

Samas põrkub kogukonnakeskse sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni rakendamine Eestis kohalike omavalitsuste väga ebaühtlasele haldussuutlikkusele.

JUHTUMIKORRALDUS

Juhtumikorralduse peaeesmärk on lapse juhtumi korraldamine.

Juhtumikorralduse põhimõtted:

otstarbekusefektiivsusvastutusjuurdepääsulatuslikkusjärjepidevus

JUHTUMIKORRALDUSE TOIMINGUD

abivajava lapse märkamine terapeutiliste sidemete-suhte loomine lapse vajaduse hindamine teenuste ja abivormide planeerimine lapse sidumine teenuste ja abistamisega teenuste osutamise järelevalve lapse huvide eest seismine

JUHTUMIKORRALDUSE TOIMINGUD

ressursside arendamine lapse oskuste arendamine kriisi ennetamine ja sekkumine toetav nõustamine perekonna toetamine ja harimine tagasiside ja lapse abistamise tulemuslikkuse

hindamine

TÄNAN!

Kasutatud Tiina Kallavuse ettekande materjale.