teravilja saagikuse sÕltuvus ilmastikutingimustest eesti maakondades perioodil 1994 - 2007
DESCRIPTION
TERAVILJA SAAGIKUSE SÕLTUVUS ILMASTIKUTINGIMUSTEST EESTI MAAKONDADES PERIOODIL 1994 - 2007. Veronika Grezeva. Teraviljasaagi kujunemine sõltub väga paljudest teguritest. Laias laastus võib neid jagada kahte suurde rühma. - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
TERAVILJA SAAGIKUSE SÕLTUVUS
ILMASTIKUTINGIMUSTEST EESTI
MAAKONDADES PERIOODIL 1994 -
2007
Veronika Grezeva
Teraviljasaagi kujunemine sõltub väga paljudest teguritest. Laias laastus võib neid jagada kahte suurde rühma.
Esimesse kuuluvad need, mis seostuvad üldise maaviljeluskultuuriga (mullaviljakus, agrotehnika, väetiste kasutamine, sortide kvaliteet, tehniline varustatus ja muud majanduslikud tegurid).
Teise rühma jäävad need tegurid, mis põhjustavad saagikuse juhuslikkuse kõikumisi aastate viisi, millest peamised on ilmastikuolud.
Töö aluseks on võetud statistaka andmed teravilja saagikuse ja kasvupindade kohta.
Samuti on töös kasutatud keskmisi õhutemperatuure, sademete hulki ja ilmastikutingimusi iseloomustavaid koefitsiente, mille abil on teostatud korrelatsiooni analüüs, mis aitab hinnata ilmastiku mõju teravilja saagikusele nii kogu teravilja kui ka erinevate teraviljaliikide lõikes.
Käesoleva töö eesmärk on hinnata teravilja kasvupindu, saagikust ja selle muutlikkust ning ilmastikufaktorite ja teraviljade saagikuse vahelisi seoseid nii Eestis tervikuna kui ka maakondade lõikes.
Ilmastikutingimuste mõju saagikusele kirjeldatakse käesolevas töös nii kuu keskmiste õhutemperatuuride ja kuu sademete hulkade abil kui ka spetsiaalsete agrometeoroloogiliste näitajate kaudu.
TÖÖS KASUTATUD ILMAJAAMADE NIMETUSED ON KAARDIL VÄLJA KIRJUTATUD.
Teraviljakasvatuse jaoks tarvilikke soojusressursse kirjeldatakse aktiivsete temperatuuride summa (ATS) väärtustega. Need leitakse, kui summeerida kõikide nende päevade ööpäeva keskmised õhutemperatuurid, mille korral nende väärtus on alates kevadest püsivalt üle 10°C.
Teise peamise agrometeoroloogilise näitajana on töös kasutatud Seljaninovi hüdrotermilist koefitsienti (HTK). See on üheks peamiseks niiskusolude agrometeoroloogiliseks näitajaks.
Mida suurem on HTK, seda niiskemate tingimustega on tegemist, ja mida väiksem HTK on, seda põuasemad on ilmaolud.
ATS ja HTK väärtused on arvutatud mai, juuni, juuli ja augusti jaoks, sest see kujutab Eestis põhilist taimekasvu perioodi suviviljade jaoks ja selle perioodi ilmastik mõjutab saagi kujunemist.
Taliviljade talvitumistingimuste kirjeldamiseks on kasutatud talvekuude detsembri, jaanuari ja veebruari keskmisi õhutemperatuure ja sademete hulki. Taliviljade saagikuse kujunemine sõltub ka soojaperioodi ilmastikufaktorite mõjust.
Saagikuse muutlikkuse juhuslikku komponendi variatsiooninäitajate (V%, σ) analüüs näitab, et iga-aastast teravilja saagikust mõjutab ilmastiku muutlikkus.
Kõikidest teraviljaliikidest oli kõige suurema külvipinnaga kogu vaadeldud perioodi jooksul oder.
Teiste teraviljaliikide kasvupindade suurused varieerusid märgatavalt. Nisu kasvupind on perioodi lõpuks tõusnud teisele kohale ja talirukki kasvupind on langenud kaera järel neljandaks.
KÕIKIDE TERAVILJADE KESKMINE SAAGIKUS EESTI MAAKONDADES PERIOODIL 1994-2007.
Erandiks on Järva maakond, kus kogu teravilja saagikuse aegrida iseloomustab nõrk negatiivne trend.
Variatsioonikoefitsientide analüüsist selgub, et kõige suuremad kõikumised iseloomustavad Ida-Virumaad, Valgamaad ja Hiiumaad.
№ Maakond Trendi võrrand Keskmine saak Variatsioon
σ V%
1Harju y=61,83x + 1564 2 029 258,5 13
2Hiiu y=71,95x + 1185 1 725 301,0 17
3Ida-Virumaa y=86,89x + 1176 1 828 363,5 20
4Jõgeva y=16,11x + 2339 2 460 67,4 3
5Järva y=-28,81x + 2605 2 389 120,5 5
6Lääne y=51,75x + 1452 1 841 216,5 12
7Lääne-Viru y=54,15x + 1791 2 198 227,3 10
8Põlva y=48,88x + 1809 2 176 204,5 9
9Pärnu y=49,59x + 1543 1 915 209,2 11
10Rapla y=33,93x + 1846 2 101 141,9 7
11Saare y=31,75x + 1487 1 725 132,8 8
12Tartu y=90,52x + 1723 2 403 383,6 16
13Valga y=107x + 1416 2 219 447,6 20
14Viljandi y=69,35x + 1543 2 064 290,1 14
15Võru y=68,07x + 1361 1 872 284,8 15
Variatsioonikoefitsientide analüüs näitab, et kõige madalam varieeruvuse tase erinevatel teraviljaliikidel maakondade lõikes ilmneb Järvamaal ja Jõgevamaal.
See näitab, et just nendes maakondades on ilmastiku mõju saagikusele kõige suurem. Kõrgema saagikuse tasemega maakondades (Jõgeva, Järva) on saagikuse iga-aastased kõikumised oluliselt väiksemad.
Selleks, et uurida millised ilmastutingimused on olulised tulevase saagikuse kujunemisel, on tehtud korrelatsioonianalüüs, mille abil on leitud seosed ilmastiku faktorite ja teraviljade saagikuste vahel.
Uurimistulemused näitavad, et kõige olulisemaks ilmastikuteguriks nii teravilja kogusaagikusele kui ka erinevate teravilja liikide saagikusele on kasvuperioodi õhutemperatuur.
Kõigi teravilja liikide jaoks on iseloomulik tugeva positiivne korrelatsioon kasvu algfaasides maikuus ja lõppfaasides augustis.
Korrelatsioonikordajad kuu keskmiste õhutemperatuuride ja kogu teravili saagikuse vahel. Statistiliselt oluline korrelatsioon p<0,1 tasemel on trükitud jämedas kirjas.Maakond V VI VII VIII
Harju 0,464 -0,453 -0,155 0,368
Hiiu 0,239 0,024 0,139 0,298
Ida-Virumaa 0,657 -0,433 -0,086 0,343
Jõgeva 0,244 -0,374 -0,571 0,466
Järva -0,089 -0,244 -0,645 0,009
Lääne 0,514 -0,432 -0,249 0,255
Lääne-Viru 0,481 -0,333 -0,405 0,501
Põlva 0,373 -0,149 -0,291 0,619
Pärnu 0,048 -0,664 -0,192 0,135
Rapla 0,375 -0,511 -0,250 0,362
Saare 0,260 -0,396 -0,418 0,019
Tartu 0,395 -0,184 -0,253 0,541
Valga 0,385 -0,355 -0,099 0,573
Viljandi 0,404 -0,130 -0,181 0,412
Võru 0,412 -0,232 -0,259 0,549
Kogu teravilja saagikuse sõltuvus mai keskmisest temperatuurist Ida-Virumaal (r = 0,657).
Kogu teravilja saagikuse sõltuvus augusti keskmisest temperatuurist Põlvamaal (r = 0,619).
1 5001 7001 9002 1002 3002 500
2 7002 9003 1003 3003 500
1414,51515,51616,5
1717,51818,519
Kogu teravili Keskmine õhutemperatuur
Juunis ja juulis esineb valdavalt negatiivne korrelatsioon keskmiste õhutemperatuuride ja teravilja saagikuste vahel.
Kogu teravilja saagikuse sõltuvus juuni keskmisest temperatuurist Pärnumaal (r = -0,664).
1 000
1 200
1 400
1 600
1 800
2 000
2 200
2 400
2 600
12
13
14
15
16
17
18
19
20
Kogu teravili saagikus (kg/ha) Keskmine õhutemperatuur
Ainult talirukkil on positiivne korrelatsioon juuli temperatuuriga. Siis hakkab rukkil vili juba valmima.
Oluliselt mõjutab tulevase teravilja saagikuse kujunemist niiskuse tase keskkonnas.
Maikuus, juulis ja augustis on enamikul teraviljaliikidest (nisu, kaer, talirukis) saagikuse ja hüdrotermilise koefitsienti vahel tugev positiivne korrelatsioon.
Erandina võib tuua odra saagikuse ja HTK vahelise negatiivse korrelatsiooni maikuus. See näitab, et külvi, idanemise ja tärkamise ajal on sajused ilmad ebasoodsateks.
Juunis ei mängi kõrge sademete hulk nii olulist rolli tulevase saagikuse tase kujunemisel.
Hüdrotermiliste koefitsientide analüüs näitas, et kaera saagikus sõltub kõige tugevamini kõrgetest niiskuse tasemest keskkonnas. Korrelatsioonikordajad kuude hüdrotermiliste koefitsientide ja kaera saagikuse vahel. Statistiliselt oluline korrelatsioon p<0,1 tasemel on trükitud jämedas kirjas.
Maakond V VI VII VIII
Harju 0,579 -0,015 0,161 0,073
Hiiu 0,096 0,027 0,252 0,363
Ida-Virumaa 0,119 0,209 0,240 -0,271
Jõgeva -0,268 0,202 0,001 -0,003
Järva 0,156 -0,350 0,091 -0,028
Lääne 0,145 0,031 0,346 0,295
Lääne-Viru 0,367 0,204 0,542 -0,272
Põlva 0,217 0,014 0,213 -0,163
Pärnu 0,232 0,120 0,141 0,267
Rapla 0,508 -0,088 0,230 -0,097
Saare -0,155 0,304 0,525 0,235
Tartu -0,009 0,055 0,165 -0,072
Valga -0,106 -0,231 0,151 0,100
Viljandi 0,002 -0,418 -0,053 -0,133
Võru 0,266 -0,006 0,242 0,036
Aktiivsete temperatuuride summade ja kõikide teravilja liikide saagikuste vaheliste korrelatsioonide analüüsis on selgunud, et ainult maikuus tekib selle näitajaga tugev positiivne korrelatsioon.
See kinnitab, et maikuus toimuvates idanemise ja võrsumise kasvufaasides on eriti oluliseks kõrge soojuse tase keskkonnas.
Teistel kuudel esineb kõikide teraviljaliikide saagikuste ja ATS näitajate vahel negatiivne korrelatsioon.
Üldiselt võib märkida, et kõikide ilmnenud seoste tugevused on maakondade vahel väga varieeruvad, mis on põhjustatud Eesti looduslike tingimuste ja eriti mullastiku mitmekesisusest.
Talirukki saagikuse kujunemisel mängivad olulist rolli talvised ilmastikuolud.
Korrelatsioonikordajad kuu keskmiste õhutemperatuuride ja talirukki saagikuse vahel. Statistiliselt oluline korrelatsioon p<0,1 tasemel on trükitud jämedas kirjas.
Maakond XII I II
Harju 0,303 0,439 -0,190
Hiiu 0,195 -0,193 -0,107
Ida-Virumaa 0,252 0,178 -0,148
Jõgeva 0,352 0,056 -0,237
Järva 0,151 0,504 -0,350
Lääne 0,409 0,286 -0,161
Lääne-Viru 0,216 0,301 -0,199
Põlva -0,037 0,287 -0,162
Pärnu 0,656 -0,188 -0,258
Rapla 0,014 0,288 -0,163
Saare 0,554 -0,424 -0,161
Tartu 0,240 0,037 -0,246
Valga 0,307 0,076 -0,097
Viljandi 0,232 0,389 -0,185
Võru 0,339 0,139 -0,453
Siinkohal võib järeldada, et talirukki paremaks talvitumiseks sobivad enam kõrged temperatuurid detsembris ja jaanuaris ning suur sademete hulk jaanuaris.
Korrelatsioonikordajad kuu keskmiste sademete hulkade ja talirukki saagikuse vahel. Maakond XII I II
Harju -0,435 0,533 -0,187
Hiiu 0,048 -0,150 0,041
Ida-Virumaa 0,024 0,351 -0,096
Jõgeva -0,145 0,341 -0,184
Järva -0,284 0,570 -0,285
Lääne -0,155 0,385 -0,388
Lääne-Viru -0,449 0,566 -0,363
Põlva -0,471 -0,146 -0,050
Pärnu 0,278 -0,199 -0,599
Rapla -0,067 0,211 -0,142
Saare 0,177 -0,314 -0,093
Tartu -0,197 0,321 -0,105
Valga -0,186 0,284 -0,154
Viljandi -0,514 0,387 -0,162
Võru -0,274 0,145 -0,206
KOKKUVÕTE
Kõige olulisemaks ilmastikuteguriks nii teravilja kogusaagikusele kui ka erinevate teravilja liikide saagikusele on kasvuperioodi õhutemperatuur.
Kõigi teravilja liikide jaoks on iseloomulik tugeva positiivne korrelatsioon kasvu algfaasides maikuus ja lõppfaasides augustis.
Juunis ja juulis esineb valdavalt negatiivne korrelatsioon keskmiste õhutemperatuuride ja teravilja saagikuste vahel.
KOKKUVÕTE
Maikuus, juulis ja augustis on enamikul teraviljaliikidest (nisu, kaer, talirukis) saagikuse ja hüdrotermilise koefitsienti vahel tugev positiivne korrelatsioon.
Hüdrotermiliste koefitsientide analüüs näitas, et kaera saagikus sõltub kõige tugevamini kõrgetest niiskuse tasemest keskkonnas.
KOKKUVÕTE
Aktiivsete temperatuuride summade ja kõikide teravilja liikide saagikuste vaheliste korrelatsioonide analüüsis on selgunud, et ainult maikuus tekib selle näitajaga tugev positiivne korrelatsioon.
Talirukki paremaks talvitumiseks sobivad enam kõrged temperatuurid detsembris ja jaanuaris ning suur sademete hulk jaanuaris.
TÄNAN TÄHELEPANU EEST!