Perekonnavormid ja –mudelid tänapäeva Eestis

Kairi KasearuTÜ doktorant

EQUAL-WHOLE-DEBORA conference

“Conciliation of work- and family life from family perspective”

Tartu, 07.06.2006

Perekond statistikas• Abielud– Alates 1997. a.

kasvutrend

• Lahutused– Alates 1996. a.

langustrend

• Lahutuste arv moodustab 80% sõlmitud abielude arvust

• Abieluväliste sündide osakaal kõrgeim Euroopas (57,8%)

4,54,9 4,7 4,8

7,2

5,1

3,1

2 2,1 2,1 2,2

0,7

0

1

2

3

4

5

6

7

8

Eesti EL 10 EL 15 EL 25 Küpros Iirimaa

Abielud 2004 Lahutused 2004

Perekonnavormid

• Abielus kooselav heteroseksuaalne lastega paar ei ole tänapäeva lääneühiskondades enam valdav perevorm. On tekkinud uued ehk alternatiivsed vormid.

• Perekonnavorm [family form] – Struktuur ehk liikmed, kes perekonna moodustavad:

nt. üksikvanem ja laps, kolme põlvkonnaga pere– Juriidiline alus, kas ollakse abielus või elatakse

registreerimata koos: nt. vaba kooselu

Ametlik vs tegelik perekonnaseis

Abielu

Vallaline

Lahutatud

Lesk

Uus partner+ =

Uued perevormid

0

20000

40000

60000

80000

100000

120000

ABIELUS VABAS KOOSELUS VALLALINE

LESK LAHUTATUD ERALDI ELAV

Joonis 1. Eesti rahvastik ametliku ja tegeliku perekonnaseisu alusel Allikas: ESA Rahvaloendus 2000

0

20000

40000

60000

80000

100000

120000

Abielus Vallaline Lesk Lahutatud

0

5000

10000

15000

20000

25000

15-1

9

25-2

9

35-3

9

45-4

9

55-5

9

65-6

9

75-7

9

85 v

õiva

nem

ad

vanus

vabaabielus (vallaline) vabaabielus (abielus)

vabaabielus (lahutatud) vabaabielus (lesk)

Joonis 2. Vabas kooselus inimesed ametliku perekonnaseisu alusel Allikas:

ESA, Rahvaloendus 2000

Perekonnaliikmed - lapsed

• Perekonnavormi määratlus läbi perekonna struktuuri ehk läbi liikmete.

• Milline on perekonna struktuur? • Kas laps kasvab koos mõlema vanemaga? • Kas laps kasvab koos vanemate ja

vanavanematega?

Joonis 3. Leibkondade jaotus leibkonna tüüpide ja alaealiste laste olemasolu kaudu. Allikas: Tiit (2003); andmed: Rahvaloendus 2000

33,5

3,1

14,3

4,1

5,5

0,6

5,7

0,7

0,2

16,9

5,3

7,6

0,7

1,6

0,0 5,0 10,0 15,0 20,0 25,0 30,0 35,0 40,0

üheliikmeline

mittepere

lasteta abielupaar

lasteta vabaabielupaar

lastega abielupaar

lastega vabaabielupaar

lastega üksikema

lastega üksikisa

mitmepere leibkond

% leibkondadest

Täisealised leibkonnaliikmed Alaealiste lastega

50

22

11

112 3 1

vanemad+õde-vend

vanemad

üksikvanem+õde-vend

üks vanem

üksik lapssuurperes

õde-vend suur-muuperes

üksik

Joonis 4. Laste jaotumine vanemate ja õdede-vendade olemasolu järgi (%). Allikas: Tiit (2003)

Üksikvanemad

• Üksikvanem on Eestis enamasti naine, kes on jäänud üksinda last kasvatama pärast abielu või kooselu purunemist, vallasemade osakaal suhteliselt väike.

• Aastal 2003 15,4% sündide puhul isa tuvastamata.

• 20-24% lastest vanuses 0-19 elavad üksikvanema leibkonnas (Rahvaloendus 2000).

25

11

3026

7 6

38

57

010

2030

4050

60

Head Ei headega halvad

Halvad javäga

halvad

Me eisuhtle

Lahutatud ja abikaasast eriali elavad Vallalised

Joonis 5. Üksikema suhted lapse isaga, %. Allikas: Hansson (2004) “Eesti 2003”

20

40

2924

51

36

0

10

20

30

40

50

60

Vähemalt kord-paar kuus

Kord-paarpoolaastas

Ei kohtu üldse

Vallalised Lahutatud ja abikaasast eraldi elav

Joonis 6. Üksikema ja lapse suhted perejuurest lahkunud isaga: laps kohtub isaga, %. Allikas: Hansson (2004) “Eesti 2003”

Korduvabielud/ vaba kooselud ja taasloodud perekonnad

• Eelneva suhte purunemine ei tähenda enamasti elu lõpuni üksikuks jäämist, vaid sellele järgneb sageli uus kooselu, uued lapsed ehk uus pere.

• Juba 20. sajandi lõpukümnenditel ületas Eestis abiellujate seas korduvabiellujate osa kolmandiku.

• Eestis 11% alla 18-aastaste lastega perekondadest on niinimetatud taasloodud perekonnad, kus vähemalt üks laps ei ole partnerite ühine laps.

• 68% antud perekondadest põhinevad vabal kooselul, 32% juhtudest on partnerid abiellunud.

1675

5219

650

3070

2292

2534

2131

553

1839

0 2000 4000 6000 8000 10000

Abielupaar ainult naise lastega

Abielupaar ainult mehe lastega

Abielupaar mitteühiste lastega

Abielupaar ühiste ja mitteühiste lastega

Vabaabielupaar ainult naise lastega

Vabaabielupaar ainult mehe lastega

Vabaabielupaar mitteühiste lastega

Vabaabielupaar ühiste ja mitteühiste lastega

Ühe lapsega perekonnatuum Kahe lapsega perekonnatuum

Kolme või enama lapsega perekonnatuum

Joonis 7. Alla 18-aastaste lastega taasloodud perekonnatuumad Allikas: ESA Rahvaloendus 2000

• Taasloodud perekonda iseloomustavad uued suhted pereliikmete vahel (minu lapsed, sinu lapsed, meie lapsed jne). Uued sugulased: rohkem kui kaks paari vanavanemaid? Õed-vennad, poolõed-poolvennad jne.

• “Kasvan koos ema ja kasuisaga. Meil on peres väike laps…väike õde. Kasuisaga mul ei ole suhted eriti head, meil ei ole nagu ühist keelt. Emaga on mul enamvähem…/---/ Tõtt öelda, me nagu absoluutselt ei veeda koos aega, vähemalt mina nendega koos ei käi mitte kuskil. Kui nad käivad lapsega kuskil McDonaldsis või kuskil…ma ei võta sellest osa…” (Hansson, 2006:66)

Perekonnamudel

• Peremudel [family model] – perekonna funktsioonid, suhted pereliikmete vahel

(võim), sotsiaalselt konstrueeritud ootused ja hoiakud

• Traditsiooniline perekonnamudel: abielul põhinev perekond, kus mees peamine leivateenija ja naine kodune. – Eestis suri ühe leivateenijaga pere välja juba pool

sajandit tagasi, kuigi elas edasi ideaalina ja seda soovisid naised (ja ka mehed) taaselustada taasiseseisvunud Eestis, mis aga ei õnnestunud

– Valdav kahe leivateenijaga peremudel

Joonis 8. Vanemate tööalane staatus lastega kooselupaaride hulgas Allikas: ESA, Rahvaloendus 2000

42,463,4

52,628,1

49,723,8

12,4 10,0

7,7 10,9 10,2 9,0

0,0

20,0

40,0

60,0

80,0

100,0

120,0

kuni 29 30-39 40-49 50-59vanus

vanemad töötavad vanemad ja vähemalt üks laps töötavad

isa ja vähemalt üks laps töötavad ema ja vähemalt üks laps töötavad

ainult isa töötab ainult ema töötab

ainult laps(ed) on töötav(ad)

29781 54833 48123 17907

74139

209003893 1682

1930210319

1491 1142

40673

10183 4072 4970

20000

40000

60000

80000

100000

120000

140000ab

ikaa

sad

maj

andu

slik

ult

aktii

vsed

ainu

lt m

ees

maj

andu

slik

ult

aktii

vne

ainu

lt na

ine

maj

andu

slik

ult

aktii

vne

abik

aasa

dm

ittea

ktiiv

sed

partn

erid

maj

andu

slik

ult

aktii

vsed

ainu

lt m

ees

maj

andu

slik

ult

aktii

vne

ainu

lt na

ine

maj

andu

slik

ult

aktii

vne

partn

erid

maj

andu

slik

ult

mitt

eakt

iivse

dük

sike

ma

maj

andu

slik

ult

aktii

vne

üksi

kem

am

ajan

dusl

ikul

tm

ittea

ktiiv

neük

siki

sam

ajan

dusl

ikul

tak

tiivn

eük

siki

sam

ajan

dusl

ikul

tm

ittea

ktiiv

ne

Abielupaar Kooselupaar Lastegaüksikema

Lastega üksikisa

Perekonnatuumad kokku Alla 18-aastaste lastega perekonnatuum

Joonis 9. Leibkonnad liikmete majandusliku aktiivsuse alusel Allikas: ESA, Rahvaloendus 2000

Peremudel inimeste väärtushoiakutes

• “Mees peab olema tugev, kui naiste ja laste jaoks lähed raha küsima, siis sa pole mees. Nii on mõeldudki ühiskonnas, et mees on tugev” (Selg & Strömopl, 2002)

• Kui ühiskonnas on vähe töökohti, siis naised peaksid neist loobuma meeste kasuks. Selle väitega nõustus eestlastest 36,5%, ei poolt ei vastu 21% ja vastu 42%. Lääne-Euroopa riikides vastu 58,3% ja poolt 23,7% (ESS 2004).

Kokkuvõte

• Perekonnavormide muutumine on tinginud uued suhted pereliikmete vahel (taasloodud peremudel, poolõed-vennad, sinu-minu-meie lapsed)

• Hoiakute tasandil siiski pooldatakse ja kohati peetakse ideaaliks traditsioonilist peremudelit.

• Kuidas ühitavad oma pereelu ja tööelu üksikvanemad, taasloodud perekonnad?

• Tuleb arvestada perevormide mitmekesisusega, mitte ainult enimlevinud mudeliga.