mart siimann vaatab sporti laiemalt . . . . . . .lk 4-6

Nr. 8. Detsember 2001 - Jaanuar 2002Eesti Olümpiakomitee infoleht

MarMart Siimann vaatab t Siimann vaatab sporsporti laiemaltti laiemalt . . . . . . . . . . . . . . lk 4-6lk 4-6

SporSpordiaasta lõpetamine Saku Suurdiaasta lõpetamine Saku Suurhallishallis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 7-8lk 7-8

VVehklemine – kitsa ringkonna edukas alaehklemine – kitsa ringkonna edukas ala . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 9lk 9

Larissa NetLarissa Netsseporˇeporuk sihib Ateena olümpiatuk sihib Ateena olümpiat . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 10lk 10

seri

disa

in

aktuaalneSisukord Juhtkiri

A – aktuaalne

Kuidas edasi, Eesti Olümpiakomitee?Intervjuu EOK presidendi Mart Siimanniga . . . . . . . . . . . . . . . 4

Mart Siimanni kinnitusel avaldab olümpismisträäkimine inimestele endiselt mõju. “Mulle onöeldud, et olen veidi vanamoeline inimene, kunaräägin tõsise näoga olümpismist. Tänapäevamaailmas peab rääkima hoopis teistest kategoo-riatest – ssõubisnisest, rahast jmt. Ma ei vaidlevastu, et sport on meelelahutuse osa ja spordigaseoses tuleb rääkida rahast. Ometi loodan: rääki-da on võimalik ka aadetest ja olümpismist, kehaja vaimu ja tahte ühtsusest, ning sel on oma kin-del mõju, eriti noortele inimestele.”

Spordirahva aastalõpupeost . . . . . . . 7

Spordirahva aastalõpupidu elas läbi uuenemise.

B – organisatsioonid ja persoonid

Alaliit: Vehklemine . . . . . . . . . . . . . 9

Eesti vehklemisest saab rääkida vaid epeevehkle-mise kontekstis. “Kolme ala võrdväärselt edenda-da olnuks nii väikeses riigis nagu Eesti väga raskekui mitte võimatu,” selgitab alaliidu peasekretärTõnu Nurk. “Elu on näidanud, et omal ajal lange-tasime ainuõige otsuse epee kasuks. Sel alal olidmeil treenerid ja traditsioonid. Kõiki relvaliikeharrastades oleks me end lootusetult killustanud.Vaevalt olnuks medalite loetelu sama pikk kuinüüd. Viimased Eesti-sisesed võistlused floretis jaespadronis toimusid 1991. aastal. Eesti Vehkle-misliidu juhatuse otsuses on kirjas, et Eesti meist-rivõistlusi saab pidada, kui relvaliigis osaleb ka-heksa võistlejat. Nii palju võistlejaid pole floretisja espadronis viimastel aastatel kokku saadud.Aga oma lõbuks võib ju igaüks ka floretti või es-padroni harrastada.”

Persoon: Mitmevõistleja LarissaNetseporuk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10

Eesti 2001. aasta parimaks naiskergejõustiklaseksvalitud ukrainlanna Larissa Netseporuk unistaboma uue kodumaa esindamisest 2004. aasta olüm-piamängudel Ateenas. Sarmikas seitsmevõistlejaon enese nimele võtnud Eesti rekordi 6172 punkti-ga, kuid tema isiklik rekord on 6331 punkti.

EOK: ühinemine ESK-ga jättis sporti ainsa suure katusorganisatsiooni . . . . . . . . . . . 11

EOK: detsembri- ja jaanuarikuu tegevuse ülevaade . . . . . . . . . . . . . 12

Teised asutused, organisatsioonid ja alad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13

D – rahvusvaheline

Salt Lake City mängude eel . . . . . . 14

E – kommentaar

Olümpiasponsorluse tulevik – õhumull võib lõhkeda . . . . . . . . . . 15

Ka uuel aastal saavutuste ja ehitamise tähe allSpordiaastas 2001 on küllap igaühele oma täht-hetk. Kui aga üldistada, võib aasta tähtsündmusedvõtta kokku Eesti spordi saavutusvõime kasvu jaehitamiste aastana. Muidugi on selline läheneminemust-valge ja tinglik, ent peidab eneses siiski ka pi-sukest tõetera.

Eesti sportlaste saavutused olid tõepoolest kõigiaegade parimad – kui räägime ajast pärast taasise-seisvumist - MM- ja EM-võistlustelt võideti ühte-kokku 72 medalit. Kroon pandi juba aasta alguses,kui Andrus Veerpalu tuli maailmameistriks Lahti 30km klassikasõidus. Aasta jooksul assisteerisid Veer-palule võimsalt mitut värvi medalitega Erki Nool,Aleksei Budõlin, epeemeeskond eesotsas Kaido Kaa-bermaga ning Heidi Rohi. Edusoone leidsid ka uju-jad-tüdrukud, Marko Asmer, Jaan Kirsipuu ja teised.

Teist märksõna – ehitamist – võiks kasutada kahestvaatenurgast lähtudes. Esiteks üleriigiliste ja regio-naalse tähtsusega spordiehitistega seoses. Statisti-ka ütleb, et 2001. aastal valmis või renoveeriti 25spordiobjekti:

- Saku Suurhall,- Lilleküla jalgpallistaadion,- Aura Veekeskus,- Kadrioru staadion,- Kalevi Keskstaadion,- Keila Tervisekeskus,- Viljandi spordihoone,- Haapsalu spordihoone,- Lähte spordihoone,- Väimela ujulaja lisaks väiksemaid liikumispaiku.

Sümboolse tähenduse saab ehitamine Eesti Olüm-piakomitee ja Eesti Spordi Keskliidu ühinemise taus-tal. Kahe katusorganisatsiooni ühinemine oli küll vii-mase kümnendi olulisemaid spordipoliitilisi sündmu-si, kuid unustada ei maksa, et see oli alles algus.

Eelmisesse aastasse mahtus saavutuste ja ehitamis-te kõrvale küllaga teisigi meeldejäävaid sündmusi:Mart Siimanni valimine EOK presidendiks; 15. Eu-roopa spordikonverentsi ja Maailma Anti-DopinguAgentuuri (WADA) aastakoosoleku korraldamineTallinnas; haridusministeeriumi käivitatud spordi-koolituse programmid; Tallinna linnavõimude otsusnoortetöö toetamiseks spordiklubides; Eesti spordibiograafilise leksikoni ilmumine jne.

Võib ennustada, et ka selle aasta aktsendid saavadolema samad, mis mullugi. Ehk siis saavutused jaehitamine.

Saavutustepoole ootused on seotud esmajärjekor-ras Salt Lake Cityga ning meie võimsa suusatrio –Andrus Veerpalu, Jaak Mae ja Kristina Smiguniga.Pole kahtlust, et olümpia ning saavutused sporditippfoorumil annavad kõneainet kauaks. Ent edu-lootusi peaks pakkuma terve aasta ning siin on tar-gem ennustustest hoiduda.

Kindlamalt võib ennustada uute spordibaaside val-mimist. Tallinnas käivad ehitustööd uue jäähalli jatennisekeskuse rajamisel, uusi sportimispaiku ker-kib mujalegi Eestisse.

Ja nagu alguses mainitud: jätkub ka uuenenud EOKülesehitamine. Ühinemine oli alles algus, organisat-siooni tegelik loomine ja korrastustööd Eesti spor-dis seisavad alles ees.

Eesti OlümpiakomiteeRegati pst 1, 11911 TallinnTel. 372 639 8081

372 639 8082372 639 8772

Faks 372 639 8773E-post [email protected] www.eok.ee

Trükk: Prisma PrintTartu mnt 63 , 10115 TallinnTel. 372 611 5530Faks 372 611 5531E-post [email protected] www.prismaprint.ee

Kujundus: Gromit E.S.T. Akadeemia tee 2112618 TallinnTel. 372 639 7075Faks 372 639 7074E-post [email protected]

Paber: AntalisBetooni 611415 TallinnTel. 372 620 1562Faks 372 620 1572E-post [email protected]

[email protected] www.antalis.ee

Eesti Spordi InfolehtNr. 1 (8) Detsember 2001 – Jaanuar 2002Ilmub alates 2001. a.

Vastutav toimetaja: Sven Sommer [email protected]äljaandja:

Eesti 2001. aasta sportlasteks valitimeestest murdmaasuusataja AndrusVeerpalu ja naistest epeevehkleja HeidiRohi. Veerpalule järgnesid Aleksei Budõ-lin ning Erki Nool. Naistest oli teine Kris-tina Smigun ja kolmas Kaia Kanepi.

Parim sportlane selgus taas spordiajakir-janike küsitluse, rahvahääletuse ningalaliitude esindajate arvamuse tulemusteliitmisel. Kui Lahti maailmameister And-rus Veerpalu asetati esikohale kõigi kol-me poolt, siis naiste hulgas oli konku-rents ägedam. Spordiajakirjanikud valisidparimaks Kristina Smiguni (2. Rohi 3. JanaKolukanova), rahvas Kaia Kanepi (2. Smi-gun, 3. Rohi) ning alaliidud Heidi Rohi(2. Kanepi 3. Smigun ja Kolukanova)

Võistkondadest sai esikoha epeemees-kond, parim treener oli Mati Alaver.

Foto: Viktor Burkivski (Kroonika)

Eesti Spordi Infoleht. Nr. 1 (8) Detsember 2001 – Jaanuar 20024

aktuaalne Intervjuu

Mart Siimanni tundvatest inimes-test ühed väidavad ekspeaministriolevat tõelise spordifanaatiku, kel-lele annab võrdset otsida. Teisedkiidavad Siimanni mõttelenduspordisse puutuvatel teemadel.

Eesti Olümpiakomitee ajaloo viiespresident ei tõsta esile kumbagijoont, küll aga hindab sporti kui ter-vikut ja usub, et olümpismist rääki-mine avaldab inimestele endiseltmõju.

“Mulle on öeldud, et olen veidi vana-moeline inimene, kuna räägin tõsisenäoga olümpismist. Tänapäevamaailmas peab rääkima hoopis teis-test kategooriatest – sõubisnisest,rahast jmt. Ma ei vaidle vastu, etsport on meelelahutuse osa ja spor-diga seoses tuleb rääkida rahast.Ometi loodan: rääkida on võimalikka aadetest ja olümpismist, keha javaimu ja tahte ühtsusest, ning sel onoma kindel mõju, eriti noorteleinimestele.”

Mart Siimann, millise organisatsi-ooni saite EOK näol juhtida?

Sain kahe tegusa organisatsioonipõhjal kujuneva organisatsiooni.Ühelt poolt on eeldused, et uus orga-nisatsioon võiks hakata tegutsemaefektiivselt, teisalt aga pole midagigaranteeritud, vaid need eeldused tu-leb meil endil realiseerida.

Nõrga organisatsiooni juhi kohalevaevalt oleksite kandideerinud.Milles nägite EOK tugevaid külgi?

Kui räägime praegusest EOK-st, siisvaatame tahapoole, sinna, kust ta ontulnud. Uue ja kujuneva organisat-

siooni üks osa on seni tegutsenudEOK, mille tugevaimaks küljeks olidvälja kujunenud spordi rahastamisealused. Endise EOK tugevaks küljeksoli ka noor ja võimekas personal.

Teise uueneva EOK osapoole – ESKtugev külg oli spordi haaraminelaiemalt. Lisaks alaliitudele tegeleskeskliit ka tervisespordi, koolispordi,maaspordi ja teiste spordivaldkonda-dega.

Nüüd on kõige olulisem need kakspoolt liita. Eks selle liitmise puhul oleka eelarvamusi. Kardetakse, et uusEOK keskendub liigselt olümpiaette-valmistusele ja jätab ülejäänudtöölõigud varju. Teisalt on hirm, etuus organisatsioon haarab sporti ko-gu oma mitmekesisuses ja terviklik-kuses, keskendub mitte tippspordile,vaid spordile laias mõttes, ning selleall hakkab lonkama olümpiaetteval-mistus. Ma tunnetan neid hirme.Kuid kujuneva organisatsiooni ja sel-le juhtide üks ülesanne seisnebki sel-les, et neid hirme hajutada.

Eesti spordis peavad kindlasti olematipud, olümpiaettevalmistus jasaavutusspordile soodsa keskkonnakujundamine, teisalt peame senisestenam pöörama tähelepanu piir-kondlikule spordile, sest kõik alalii-dud ei ulatu veel igasse valda, küllaja maakonda. Niikaua, kui klubid po-le veel nõnda tugevad, et haarata kaväiksemaid kohti, peab EOK stimu-leerima spordi arengut nendes koh-tades.Olete kinnitanud, et püüate presi-dendina olla otsekohene. Öelge,mis on EOK nõrgad küljed?

Arvan, et kogu Eesti spordis on üks

suuremaid probleeme inimsuhted.Meil on spordiga seotud väga paljuvõimekaid isikuid. Meil on arvukaltvarem spordiga tegelenud inimesi,kellel jagub ideid ja energiat. Kõiknad võiksid ju vedada üht vankrit,kuid kummalisel kombel takistavadseda just pingelised ja sassis inims-uhted. Minu üks eesmärke on kaasa-ta spordi juurde kõik need inimesed,kes sporti armastavad ja tahavadEesti spordi arengus kaasa lüüa.

Spordis on palju asju, mis tuleks sel-geks rääkida. Näiteks prioriteetideküsimus, mis on olnud väga deli-kaatne ja tundlik probleem. Kohatisellest räägitakse, kuid peamiseltnurga taga. Avalikult ei julgeta, sestkardetakse kedagi solvata. Saan aruspordijuhtidest, kes pole prioriteeti-dega seni tegelenud, sest teematõstatamisega võib saada endalejuurde üksikuid sõpru, aga palju va-enlasi. Arvan siiski, et rääkida oleks

Mart Siimann usubolümpismi sõnumisse

Eesti Spordi Infoleht. Nr. 1 (8) Detsember 2001 – Jaanuar 2002 5

aktuaalneIntervjuu

vaja, avameelselt ja ilma kellelegi lii-ga tegemata.

EOK ja ESK senistes tegemistes eimeeldi mulle ka see, et sporti on vaa-deldud liiga kitsalt, kas ainult tipp- võitervisespordina, kuid mitte ühis-kondlikus ja sotsiaalses kontekstis.Kuid sport on ju kultuurinähtus, milleson väga tugev vaimne ja loominguli-ne element. Muusika ja liikumise ilugaseotud alade puhul on isegi raske öel-da, kas tegemist on spordi või kunsti-ga. Samas on igal alal oma esteetika,kui seda tehakse maailmatasemel.

Kas omate piisavalt oskusi, et mo-tiveerida personali töötama ühtsemeeskonnana ühiste eesmärkidenimel?

Ma pole nii enesekindel ja ülbe, etütleksin: jah, on väga lihtne inimesitööle panna, motiveerida ning endaümber koondada. Kuid mul on koge-mus. Vaadates oma elule tagasi, siispärast ülikooli lõpetamist on olnudväga lühike periood, kui ma pole ke-dagi juhtinud. Võib olla pool aastat.Olen töötanud nii väikese laboratoo-

riumi asejuhatajana või siis ülikoolisvanemteadurina, uurimisgrupi juhi-na. Olen juhtinud Eesti raadiot, ava-lik-õiguslikku ja kommertstelevi-siooni, valitsust.

Hea juhi põhilist omadust näen sel-les, kuidas ta suudab enda ümberkoondada võimekaid inimesi. Needjuhid, kes arvavad, et nende suurusavaldub selles, kui palju on nad allu-vatest üle nii vaimselt, hääle ja rusi-ka poolest, ebaõnnestuvad varem võihiljem. Ei pea häbenema seda, etoled inimene, kellel on lisakstugevatele ka nõrgad küljed. Ei mak-sa häbeneda oma nõrkusi, end onvõimalik tugevdada sellega, kuijoondada enda ümber võimekad jatargad inimesed.

Loodan väga, et suudan motiveeridainimesi, kes mind uues keskkonnasvahetult ümbritsevad. Tegevpersonalon meil väike, kokku kümme inimest.Ses mõttes on niisugust kollektiivisuhteliselt lihtne juhtida. Peame ole-ma avameelsed. Palju sõltub juhiins-tinktist, sellest, millise meeleolu juhtloob ja kui nõudlik ta enda ja allu-vate vastu on.

Aga EOK president ei juhi ainult küm-met vahetut kolleegi, vaid temaüheks ülesandeks on suhelda vägapaljude inimestega valitsusest, riigi-

kogust, ministeeriumidest ja alaliitu-dest. Loomulikult tuleb suheldasportlaste, treenerite ja kohtunikega.Sellest suhtlemisest ja mõju-tamisoskusest sõltub väga palju.

Milline koht on tänapäeva spordisolümpismil?

“Mulle on öeldud, et olen veidi vana-moeline inimene, kuna räägin tõsisenäoga olümpismist. Tänapäevamaailmas peab rääkima hoopis teis-test kategooriatest – sõubisnisest,rahast jmt. Ma ei vaidle vastu, etsport on meelelahutuse osa ja spor-diga seoses tuleb rääkida rahast.Ometi loodan: rääkida on võimalikka aadetest ja olümpismist, keha javaimu ja tahte ühtsusest, ning sel onoma kindel mõju, eriti noorteleinimestele.

Olümpismist rääkimine aga omabmõju ainult siis, kui seda teevad ini-mesed, kelle sõnal on kaalu ja kes sa-mas ise seda usuvad. Üritan sellesseprotsessi kaasata meie loomeintelli-gentsi ja kultuuriinimesi, kes sportiarmastavad. Olen paljudega rääki-nud ja nad on tõsiselt huvitatud EOKtegevuses kaasalöömisest.

Loodan, et suudame koos rohkemära teha kui seni. Ma pole idealistega usu, et olümpia-aated võiksidtänapäeva maailma väga otsustavaltja määravalt muuta, aga olen ideal-ist selles mõttes, et usun: spordi abilon võimalik muuta maailma pare-maks ja õilsamaks.

Kes on spordis A ja O: sportlane,meedia või publik?

A on minu jaoks sportlane. Kui rää-gime spordi sotsiaalsest rollist ühis-konnas, siis kuulub kange-laskategooriasse tippsportlane. Ta onisiksus ja jõudnud elu lühikesel peri-oodil erakordselt palju saavutada. Tateab, et tema tegevusaeg tippsport-lasena on piiratud. Ta tahab võttamaksimumi ja sunnib ennast paljurohkem kui tavaline inimene. Taenesedistsipliin on suur, tema tahe jamotivatsioon võimsad. Mõnikord

Mart Siimann võtab vastu Salt Lake City tali-olümpiamängudele pühendatud postmargi Eesti Postipeadirektorilt Tarmo-Jaan Tõeleiult.



aktuaalne Intervjuu

võib tunduda, et ta on ülekohtune jaisekas, aga temast tuleb aru saada.Kuid kindlasti ei tohi tähelepanukoondada üksnes tippspordile. Spor-di tähendus on ulatuslikum. Siiakuuluvad ka need inimesed, kes sun-nivad ennast hommikul kiirestikõndima või jooksma paari kilomee-trit. Nemadki on lugupidamist väärtja neilegi tuleb luua tingimused omakeha ja tervise eest hoolitsemiseks.

Lühidalt – sportlane on spordis A,aga peale tema on veel ka teised tä-hed: O jne.

Milles näete EOK kui spordi vaims-use kandja rolli?

Arvan, et EOK võiks kujuneda spordi-ga seotud vaimuelu keskuseks. Siinpeaksid toimuma pidevalt seminarid,nõupidamised, ajurünnakud, kus kä-sitletakse spordi probleeme, näitekssportlane kui isiksus; sport ja kul-tuur; sport ja ühiskond. Kuid ka kon-kreetseid küsimusi, nagu treenerikoht tänapäeva spordis, sportlane jatema meeskond, koolisport jne.

Probleeme, mis vajavad diskussioo-ne, vaidlemist ning võib olla ka tülli-minekut ja leppimist on spordis vägapalju. Kuid ka ideid on hulganisti.

Mind rõõmustab, et lühikese ajajooksul alates päevast, mil mind pre-sidendiks valiti, on väga paljud ini-mesed pöördunud minu poole mitteselleks, et raha küsida, vaid pakku-nud ideid.

Millist tuge kavatseb EOK pakkudaalaliitudele, klubidele, piirkondli-kele liitudele?

Kõigepealt peame lähtuma sellest, etkatusorganisatsioonina õigustameoma olemasolu ainult sel juhul, kuisaame olla kasulikud liikmesorgani-satsioonidele. Peame täitma funktsi-ooni, mida nemad üksi täita ei suuda.Peame leidma oma rolli.

Meie kohuseks on kindlate reegliteväljatöötamine raha jaotamisel alali-itudele. Üks meie tegevuse valdkon-di peaks olema koolitamine. Kõik

spordis tõsiselt arutamist väärivadküsimused, mis ei piirdu ainult ühespordialaga, peaksid tulema EOKkaudu. Arvan, et vaimsus, loomingu-lisus ja ideed on väärtused, midakoos tegutsedemine annab.

Samas esindame oma liikmesorgani-satsioone suhtlemisel, täitev- ja sea-dusandliku võimuga. Pole õige, kuikõik alaliidud käiksid oma muredestvalitsuses või riigikogus rääkimas.Otstarbekas oleks, kui alaliidud jaliikmesorganisatsioonid delegeeriksmeile õiguse ja kohustuse neid esin-dada.

Eesti spordi enimräägitud teemaon kahtlemata rahastamine. Millis-ed on võtmeküsimused sellesvaldkonnas?

Sporti rahastatakse erinevatest alli-katest ja näen, et summasid on või-malik tunduvalt suurendada. Peamesuutma otsustajatele selgeks tehaspordi sotsiaalse tähtsuse, näitamaära: tegemist pole mitte pelgaltspordile, vaid ka sotsiaalsete pro-bleemide lahendamiseks mineva ra-haga. Mul on hea meel, et niiToompeal kui omavalitsustes on vä-ga palju spordiinimesi..

Oluline rahastamisallikas on spon-sorlus. On rõõm, et meie suurte fir-made juhid armastavad sporti. Valit-seb spordisõbralik õhkkond, kuidmulle tundub, et me ei saa loota ai-nult sellele. Peame looma niisugusesüsteemi, kus sponsorid saavad spor-dist midagi tagasi oma organisatsi-ooni jaoks. Tänapäeva sport ei saatugineda ainult metseenlusele.

Kolmas allikas on rahvusvaheline.Peame näitama ka väljaspool Eestit,et oleme tõhus organisatsioon, kusraha kasutamine on aus ja õiglanening taotlema vahendeid ROK-ilt.

Arvan, et praegu spordis liikuv rahapole piisav. See peaks olema tundu-valt suurem ja eeldused summasuurendamiseks on olemas, peameainult ise selles vallas rohkem te-gutsema.

Salt Lake City olümpia on ukse all.Milliste tunnetega olümpialinnasõidate?

Lähen Salt Lake Citysse väga ärevasüdamega, sest avalikkuse ja spordi-juhtide ootused on suured. Meietippsuusatajad on andnud lootustmedalitele. Samas tuleb kinnitada, etEOK pole plaanikomitee. Me ei saaplaneerida medaleid ega tohigi sedateha. Peame looma maksimaalsedtingimused meie tippudele selleks, etnad saaksid keskenduda oma põhite-gevusele. Siis võib meie süda olla ra-hul, et meie taha asi ei jää. Kuid seeei kindlusta veel medalit, sest meda-li toob ikkagi sportlane.

Kui medal tuleb, siis see on sportlaseoma. Kuna aga tippu jõudmine sõl-tub tänapäeval väga paljudest ini-mestest, siis selle medali sära langebteistelegi: sportlase lähedastele, ko-dulinnale, koolikaaslastele, aga kaEOK-le. Võib öelda, et see säralangeb ühiskonnale.

Lõpetuseks meenutan üht legendi,mis võib-olla legend polegi. Räägi-takse, et pärast Erki Noole ketta-heite kolmanda katse esialgset tü-histamist Sydney OM-i küm-nevõistluses istus Eesti kogukondtribüünil otsustus- ka tegutse-misvõimetuna. Sel hetkel võttis vä-gede juhtimise enda peale MartSiimann, andes selged juhiseid, mi-da teha tuleb. Mida tehti, on oma-ette jutt, kuid sama päeva õhtul oliEesti mehel kuld kaelas…

Kulla tõi loomulikult Nool. Aga peantunnistama küll, et oli üks hetk, milolime kõik emotsionaalses stressis. Jatagantjärele on kinnitatud, et minaolin esimene, kes sellest toibus ja üt-les, kuidas nüüd tuleb käituda. Agakulla tõi ikkagi Erki Nool, mitte spor-diametnikud.

Küsitles Sven Sommer


organisatsioonidSpordiaasta lõpetamine

Meeste seas oli selge võitja Lahtis 30 kmklassikasuusatamises maailmameistriks kroo-nitud Andrus Veerpalu, kes sai maksimum-punktid kõigilt valijarühmadelt. Ühtlasi kor-das Veerpalu 1999. aasta edu. Teist ja kol-mandat lahutas vaid üks punkt. Judo Euroo-pa meister ja MM-võistluste hõbe AlekseiBudõlin edestas napilt Edmontoni MM-ilkümnevõistluses Eesti rekordiga hõbemeda-li hõivanud Erki Noolt.

Naiste vahel oli konkurents äärmiselt tihening esikolmik mahtus ühe (!) punkti sisse.Vehklemise EM-i individuaalpronks HeidiRohi edestas Kristina Smiguni poole punk-tiga, viimane omakorda samapaljuga ten-nisist Kaia Kanepit.

Parima võistkonna au kuulus viimase kuueaasta jooksul juba neljandat korda epee-meeskonnale, kes võitis aastaid oodatudtiitlivõistluste medali. Järgnesid Eesti mees-te korvpallikoondis ja külgkorvikrossi mees-kondlikuks Euroopa meistriks tulnud kuuik.

Neljateistkümnendat korda välja antudaasta treeneri auhinna pälvis suusakoon-dise juht Mati Alaver, kellele järgnesid Aa-vo Põhjala ja vendade Budõlinite juhenda-ja Feliks Saakjan.

Eesti Olümpiakomitee auhinnad parimate-le noorsportlastele kuulusid Rene Oru-mannile (kergejõustik) ja Irina Kikkasele(iluvõimlemine). Loovisikule mõeldud Suit-supääsukese auhinna sai Eesti Televisioonisporditoimetaja Ivar Jurtsenko. Rahvusva-helise Olümpiakomitee auhind vabatahtli-ku töö eest spordi vallas kuulus jalgratta-aktivistile Oleg Sapozninile.

Seekordne spordipidu erines eelmisest olu-liselt kultuuriosa tähtsuse kasvu poolest.Galaõhtu avas Eesti-Soome Sümfooniaor-kester Anu Tali dirigeerimisel. Ettekandeletulid Beethoveni, Mozarti, Bachi, Puccini,Tsaikovski, Strausside, Sostakovitsi ja Tubi-na teosed. Õhtu lõppes tantsumuusikagaModern Foxi saatel.

Sport ja kultuur kohtusidSaku Suurhallis Aasta meessportlane

1. Andrus Veerpalu2. Aleksei Budõlin3. Erki NoolAasta naissportlane

1. Heidi Rohi2. Kristina Smigun3. Kaia KanepiAasta võistkond

1. Epeemeeskond2. Korvpallimeeskond3. Külgvankritega motokrossi

meeskondAasta treener

1. Mati Alaver2. Aavo Põhjala3. Feliks SaakjanEdukamad spordialaliidud

Eesti SuusaliitEesti VehklemisliitEesti JudoliitEesti Olümpiakomitee Rukkilille aumärgid

Irina KikkasRene OrumanEesti Olümpiakomitee Suitsupääsukese aumärk

Ivar JurtsenkoRahvusvahelise Olümpiakomitee aastaauhind Sport ja vabatahtlikkus

Oleg Sapoznin

2001. aasta sportlased,võistkond ja treener

Lõppenud aasta 21. detsembril toimunud spordirahva aastalõpupeol Sa-ku Suurhallis hõigati välja 2001. aasta sportlased, treenerid ja võistkon-nad. Lõpliku paremusrea koostamisel summeeriti rahva, spordiajakirjani-ke ja spordialaliitude valikud.

Lisaks Otepääle on Eesti edukamaid sporLisaks Otepääle on Eesti edukamaid spordilinnudilinnuHaapsalu: nii 200Haapsalu: nii 2001. aasta naissportlane Heidi Rohi1. aasta naissportlane Heidi Rohikui valimistel kolmandaks tulnud Kkui valimistel kolmandaks tulnud Kaia Kaia Kanepi on justanepi on justsealt pärit.sealt pärit.

Ühele pildile on mahtunud kolm prÜhele pildile on mahtunud kolm presidenti: Eesti Vesidenti: Eesti Vabariigi prabariigi presidendi Arnold Rüütli paresidendi Arnold Rüütli paremalemalkäel istub EOK prkäel istub EOK president Tiit Nuudi, kes kannab seda tiitlit seni, kuni viiakse lõpuleesident Tiit Nuudi, kes kannab seda tiitlit seni, kuni viiakse lõpuleolümpiakomitee ja keskliidu ühinemise formaalsused. Tolümpiakomitee ja keskliidu ühinemise formaalsused. Tegelikult aga juhib Eesti sporegelikult aga juhib Eesti spordi katusdi katus--ororganisatsiooni EOK-d, novembrikuus ülekaaluka valimisvõidu saavutanud Mart Siimann.ganisatsiooni EOK-d, novembrikuus ülekaaluka valimisvõidu saavutanud Mart Siimann.

Fotod: Viktor Burkivski (Kroonika)


organisatsioonid Spordiaasta lõpetamine

Aleksei Budõlini perAleksei Budõlini perele oli lõppenud aastaele oli lõppenud aastakindlasti üks meeldejäävamaid – suvel sündiskindlasti üks meeldejäävamaid – suvel sündisneile tütarneile tütar. K. Ka sportliku poole pealt oli Alekseia sportliku poole pealt oli Alekseiaasta igati õnnestunud: Euraasta igati õnnestunud: Euroopa meistrivõistoopa meistrivõist--lustelt võitis judoka kuldmedali, maailmameislustelt võitis judoka kuldmedali, maailmameis--trivõistlustelt hõbeda.trivõistlustelt hõbeda.

Lõppenud aastal üllatasid taas poLõppenud aastal üllatasid taas po--sitiivselt meie pilkupüüdvad ujujad-sitiivselt meie pilkupüüdvad ujujad-neiud Jana Kneiud Jana Kolukanova ja Nataljaolukanova ja NataljaHissamutdinova, kes tegid häidHissamutdinova, kes tegid häidstarte aasta lõpul toimunud lühirstarte aasta lõpul toimunud lühiraa--dade Eurdade Euroopa meistrivõistlustel.oopa meistrivõistlustel.

EOK üks taasasutajatest, sporti armastavEOK üks taasasutajatest, sporti armastavkultuuritegelane Mikk Mikiver õnnitlebkultuuritegelane Mikk Mikiver õnnitlebeduka hooaja puhul Eesti meesteeduka hooaja puhul Eesti meesteepeekoondise peatrepeekoondise peatreenerit Boris Joffet.eenerit Boris Joffet.

Aasta tehnikasportlase auhinna pälvis eelAasta tehnikasportlase auhinna pälvis eel--datult Marko Asmerdatult Marko Asmer, kes jõudis esimese, kes jõudis esimeseeestlasena kareestlasena kardispordispordi absoluutsesse tipdi absoluutsesse tip--pu, tulles koguni maailmameistrivõistlustepu, tulles koguni maailmameistrivõistlusteetapivõitjaks. Petapivõitjaks. Poja edusammude üle tunoja edusammude üle tun--neb uhkust ministrist isa Tneb uhkust ministrist isa Toivo Asmeroivo Asmer..

Aasta sportlase valimistAasta sportlase valimistaustasid oma kohalolekuaustasid oma kohaloleku--ga ka endised tippsportga ka endised tippsport--lased. Pildil on legenlased. Pildil on legen--daarne korvpallur Jaakdaarne korvpallur JaakLipso koos kaasaga.Lipso koos kaasaga.

Tiit Nuudi, kes pani aluse olümpiakomiteeTiit Nuudi, kes pani aluse olümpiakomiteekaasaegsele ja tulutoovale sponsorprkaasaegsele ja tulutoovale sponsorprogrogramam--mile, on koondanud enda ümber EOK prmile, on koondanud enda ümber EOK praeguaegu--se sponsorfirma Saku õlletehase juhi Carse sponsorfirma Saku õlletehase juhi CardodoRemmeli (parRemmeli (paremal), Temal), Tartu ülikooli rartu ülikooli rektori Jaakektori JaakAaviksoo ja viimase venna, samuti EOK üheAaviksoo ja viimase venna, samuti EOK ühesponsori EMT juhi Psponsori EMT juhi Peep Aaviksoo.eep Aaviksoo.

ROK-i aastaauhind läks õigele mehele: vägaROK-i aastaauhind läks õigele mehele: vägamitmekülgsete huvidega Oleg Sapomitmekülgsete huvidega Oleg Sapozznin onˇnin onlöönud aktiivselt kaasa ka olümpiakomiteelöönud aktiivselt kaasa ka olümpiakomiteetöös. Ttöös. Tunnustatud sporunnustatud spordimehe edus on suurdimehe edus on suurosa tema alati särosa tema alati säraval abikaasal Virvel.aval abikaasal Virvel.

TTererane kultuuriminister Signe Kivi päästis auhinane kultuuriminister Signe Kivi päästis auhin--du jagades spordu jagades spordirdirahva peojuhid nii mõnestkiahva peojuhid nii mõnestkipiinlikust viperusest. Minister naudib pidu koospiinlikust viperusest. Minister naudib pidu koosabikaasa Kabikaasa Kalju Kiviga. Neile pakub seltsi sotsialju Kiviga. Neile pakub seltsi sotsi--aalminister Eiki Nestor koos kaasaga.aalminister Eiki Nestor koos kaasaga.



organisatsioonidAlaliit

Üks kolmest spordialast – vehklemineon kuulunud kõigi kaasaegsete olüm-piamängude kavva. Meil on vehklemistharrastatud juba ligemale 100 aastatning see ala kuulub taasiseseisvunudEesti kõige edukamate hulka.

Tänavust spordiaastat jäävad kaunistamaEesti epeemeeskonna hõbemedal maailma-meistrivõistlustelt ning Heidi Rohi ja KaidoKaaberma pronksmedalid Euroopa meist-rivõistluste individuaalturniiridelt.

Põhjendamatu kriitikaEesti Vehklemisliidu peasekretäri Tõnu Nurgaselgitusel on meie vehklejad jäänud taasise-seisvumise ajal vaid ühel aastal tiitlivõistlus-te medalita. “1994. aastal ei toonud me tiit-livõistlustelt ühtegi medalit. Teistel aastatelpole auhinnalise kohata jäädud, rääkimatajuba nõukogude ajal võidetud medalitest,”ütleb Nurk ja möönab samas, et viimasel ajaltehtud etteheited vehklemise väikese kande-pinna kohta on õigustamatud. “Meie ala onspetsiifiline, mis nõuab erivarustust ningvõistlusteks ka radasid ja eriaparatuuri,”märgib Nurk, kelle sõnul eelmainitud põhjus-tel ei saa vehklemisest kunagi massiliseltharrastatavat spordiala. “Vehklemist polemõtet kergejõustikuga võrrelda. Kergejõus-tiklane saab harjutada ka metsa vahel joos-tes. Meie alal pelgalt üldfüüsilise harjutami-sega tippu ei jõua,” nendib alaliitu 1978. aas-tast tegevjuhina suunanud Nurk.

Samas on Eesti vehklemise seis stabiilselt hea.Need, kes vehklemist on materdanud, võiksidrohkem süüvida Eesti spordi rahastamise küsi-mustesse, leiab Nurk. “Praegu on rahastamiseseisukoht niisugune: suure harrastajate hulga,

kuid väheste tulemustega alaliit saab samapalju raha kui alaliit, kellel on ette näidata tu-lemused, kuid harrastajate hulk väike,” täp-sustab ta. “Kui raha eraldataks vaid tulemustejärgi, peaks ju vehklemisele kuuluma lõviosajaotatavast summast. Kuid me mõistame, et eisaa kogu Eesti spordile minevat raha eneselenõuda. See oleks absurdne.”

Vehklemisjuhi sõnul pole spordialaliitude va-hel sellist võitlust rahajagamise pärast varemolnud kui nüüd. “Võidelda tuleks minu arva-tes mitte selle pärast, kes ühisest kaukast roh-kem raha saab, vaid ühiselt selle eest, et koguspordile rohkem raha eraldataks,” leiab Nurk.

Edu valem lihtneHetkel tegeleb vehklemisega Eestis kaheksasklubis ligi pool tuhat inimest. Seda ala har-rastatakse Tallinnas, Tartus ja Haapsalus, kuson suudetud luua vajalikud tingimused.Tänavustel Eesti karikavõistlustel osales 45meest ja 31 naist.

Nurga kinnitusel põhineb Eesti vehklemiseedu järjepideval tööl. “Treenerid teevad omaigapäevast tööd hingega, sportlased on visadja järjekindlad tõestamaks oma võimekustvõistlustel. Nii lihtne see edu valem ongi,”väidab Nurk. Lisagem siia traditsioonid.

“Peame oma võimekust ikka ja jälle võistlus-tulemustega tõestama. Püüame käia maail-ma karikasarjade etappidel nii palju kui meievõimalused lubavad, rääkimata siis tiit-livõistlustest. Kõigiks nendeks sõitudeks tu-leb leida raha, sest rahvusvaheliselt alaliidultpole toetust loota,” märgib vehklemisliidupeasekretär.

Aastaid tagasi, kui Eestist lahkusid kolm juh-tivat treenerit: Eesti epee edule aluse pannudKlavdi Jadlovski, Georgi Zazitski ja IgorTsikinjov, ennustasid lahkujad Eesti vehkle-

mise hääbumist. Ometi on suudetud mitteainult vee peale jääda, vaid tõestada ka omakuulumist maailma paremikku.

Ometi pole Nurga sõnul tulevik kuigi roosili-ne, sest vehklemistreenereid ju Eestis enam eikoolitata. “Omal ajal tulid Moskvast ja Le-ningradist kõrghariduse saanud vehklemis-spetsialistid. Nüüd ei ole neid kusagilt tule-mas. Ala hoiavad üleval endised tippsportla-sed või siis üldise kehakultuuriharidusegatreenerid, kes on võimelised andma algõpe-tust. Kuid see pole mitte ainult vehklemise,vaid kogu Eesti spordi häda.”

Samas on Eestis veel treenereid, kes suuda-vad saavutatud taset hoida ja seda ka edasiviia. “Samuil Kaminski, Anatoli Jasnov, ViktorKirpu jt suudavad vähemalt paarkümmendaastat Eesti vehklemise head mainet hoida,”kinnitab Nurk.

Tööd noortega jätkavadtänased tipudKaido Kaaberma, Meelis Loit, Andrus Kajak jateised meie tippvehklejad on otsustanud võist-lusspordi kõrvalt hakata koolitama ka järelkasvu.

Tõnu Nurk näeb asjal jumet. “See on igati kiidu-väärt algatus. Aga muidugi on iga algus raske.Vehklemine ei kuulu populaarsemate spordiala-de hulka. On hea, kui nad suudavad algatuseks15-20 last vehklemise juures hoida. Miks peakslaps päevast päeva rabama higisena saalis, kuion palju lihtsamaid ja trendikamaid vaba ajaveetmise vorme?” küsib Nurk ja lisab: “Kusjuu-res pole ju teada, kas ja millal tulemus tuleb?”

Meie tippvehklejad koolitavad noori Roi vehkle-misklubis. Ka praktiliselt kogu Eesti meesteepeekoondis on läinud Roi klubisse: Kaaberma,Novosjolov, Loit jt. “Firma Roi, mida juhib endi-ne vehkleja Peeter Viitong, on osutanud meiletänuväärset abi,” tunnustab Nurk koduse vehk-lemise suurimat toetajat.

Toivo Tukk, ETA

Vehklemisest ei saa massisporti

Eesti VehklemisliitOrganiseerunud tegevusega alustati 1936.Pärast teist maailmasõda toimus tegevusEesti NSV Vehklemisföderatsioonina.

Rahvusvahelise Vehklemisföderatsiooni(FIE) liige alates 5.06.1992.Eesti Olümpiakomitee liige alates17.05.1990.

Liikmed 6 spordiklubiAadress Regati pst 1-5P

11911 TallinnTelefon (0) 639 8670E-post [email protected]ülg www.sport.ee/evlPresident Ants VeetõusmePeasekretär Tõnu Nurk

Epeemeeskond tunnistati 2001. aastal Eesti parimaksvõistkonnaks.



organisatsioonid Persoon

Eesti 2001. aasta parimaks nais-kergejõustiklaseks valitud ukrain-lanna Larissa Netseporuk unistaboma uue kodumaa esindamisest2004. aasta olümpiamängudelAteenas.

Sarmikas seitsmevõistleja on enese nimelevõtnud Eesti rekordi 6172 punktiga, kuid te-ma isiklik rekord on 6331 punkti (100 m/t13,99; kõrgus 1.79; kuul 13.85; 200 m 24,74;kaugus 6.40; oda 50.50; 800 m 2.18,74). Se-nistest saavutustest parimaks peab Ukrainaväikelinnast Rovnõst pärit Larissa nimelt isik-likku tippmarki. Varu selle uuendamiseks on,sest isiklikud rekordid annaks kokku ligi 6600punkti.

Toetab jalgpalliklubiLäinud aastal allkirjastas Netseporuk lepingujalgpalliklubiga Maardu FC Levadia. Lepingukohaselt toetab klubi seitsmevõistlejat kuniAteena mängudeni. Jalgpalliklubi maksabtalle iga kuu 3000-kroonist stipendiumi ning

tasub arstiabi, massööri ja treeninglaagritekulud. Netseporuk omalt poolt lubas jalgpal-luritele õpetada näiteks jooksutehnikat.

Larissa on lepingu allkirjastamise üle õnnelik,kuid jääb samas tagasihoidlikuks, sest ei hin-da üle oma võimalusi jalgpallurite abistami-sel. “Neil on oma spetsiifika, minul oma. Sa-mas arvan, et suudan ehk kuidagi kasulik ol-la noortele jalgpalluritele, näidata neilemõningaid uusi harjutusi,” sõnab Netsepo-ruk, kelle lemmikmeeskond on Kiievi Dinamo.

Ka Eesti Kergejõustikuliit on sportlase lepin-guga rahul. Alaliidu peasekretäri PeeterTishleri sõnul on Larissa toonud naisteseitsmevõistlusse värske hingamise. “Temavedamisel pole võimatu Eesti naiskonnajõudmine superliigasse,” märgib Tishler. Ker-gejõustikuliit omalt poolt toetab Netseporu-kit kuus 7000 krooniga, stipendiumi saab kakergejõustiklase treener Andrei Nazarov.

Alustas võimlejanaJõululaupäeval oma 31. sünnipäeva tähis-tanud Larissa, kelle neiupõlvenimi on Teter-juk, alustas koolis sportvõimlejana. Ta lõikaasa ka teistel aladel ning meenutab nüüd,et ühtki nn trumpala tal polnud – ehk tuligiseetõttu teha valik seitsmevõistluse kasuks.“Õppisin füüsika-matemaatikakallakugakoolis, mille lõpetasin medaliga. Vanematelpolnud kerge harjuda mõttega, et pühendanend spordile. Kusagil kümnenda klassi keskelaga oli mul otsus küps – sport ja veelkordsport! Sõitsin Harkovi spordiinternaatkooli jaseal hakkasin seitsmevõistlusega juba tõsiselttegelema,” räägib Netseporuk, kes pole omatoonast otsust kunagi kahetsenud.

Ta elab Tallinnas 1998. aastast. Paar aastatvarem tutvus Netseporuk Eesti pealinnas omatulevase abikaasa Arkadiga. “See, et ma Tal-linna elama asun, oli vist saatuse poolt ettemääratud. 1996. aastal võistlesin siin esma-kordselt Euroopa karikasarjas. Tavaliselt toi-muvad need võistlused eri aastatel eri riikidesja linnades, kuid minul läks nii, et ka 1997 ja1998 võistlesin nimelt Tallinnas. Isegi imesta-sin,” jutustab ta.

Netseporuk oli Tallinna elama asudes suurestspordist juba loobunud. “Achilleuse kõõluse

rebestus tegi oma töö. Lõpetasin kosmeeti-kute kursused ja mõtlesin oma salongi ava-misele. Selleks aga läks vaja raha, mida mulpolnud. Paar kuud kosmeetikutööd on mulsiiski selja taga. Seejärel paluti Ukrainast, ettoetaksin maa koondist. Olin nõus ja nii ava-nes mul spordis teine elu.”

Sydney olümpial võistles Netseporuk veelUkraina värvides ja sai 20. koha.

Ihkab Eesti naiskonnaga superliigasseTänavusel MM-il Edmontonis pidanuks taesindama juba Eestit, kuid rahvusvahelinealaliit ei andnud selleks luba. Põhjuseks asja-olu, et polnud möödunud aastat sellest, kuita esindas veel Ukrainat.

“Tagasipöördumine spordi juurde polnudkerge, kuid midagi oli ju vaja teha,” tunnis-tab Netseporuk, kes loodab, et suudab Eestikoondisele kasulik olla. “Usutavasti olemevõimelised jõudma Eesti naiskonnagaseitsmevõistluse superliigasse. Mina aitankoondisekaaslasi kuidas oskan, nemad onabiks mulle. Usun, et meil kujuneb hea jaüksmeelne naiskond.”

Samas ei loo Larissa illusioone individuaalselttippu jõudmisest. “Maailma tippudest lahu-tab mind siiski mitusada punkti. VenelannaJelena Prohhorovaga on vahe näiteks lige-male 300 punkti,” võrdleb ta ennast maailmatipptegijatega.

Netseporuk usub, et treener Andrei Nazaroviabiga on tal veel arenguvõimalusi. “Nazarovon mind väga palju aidanud, nagu ka LiiviErik,” märgib Netseporuk ja loodab, et viima-ne sõna on tal spordis veel ütlemata. “Kos-meetikutööga jõuan tegeleda ka pärast seda,kui olen spordiga lõpetanud. Tippspordisveedetud aeg möödub ju kiiresti.”

Toivo Tukk, ETA

Larissa Netseporuktahab esindada EestitAteena olümpial

Larissa Netseporuk usub, et treener Andrei Nazaroviabiga on tal veel arenguvõimalusi.



organisatsioonidEOK ja ESK ühinemine

Eelmise aasta 21. novembril toimunudEesti Olümpiakomitee täiskogu ja Ees-ti Spordi Keskliidu esindajate kogukoosolekul kinnitati EOK ja ESK ühine-misleping. Ühinenud EOK presidendiksvaliti Mart Siimann.

EOK presidendi Tiit Nuudi ja ESK esimehe And-res Lipstoki 11. oktoobril allkirjastatud ühine-misleping leidis 21. novembril mõlema organi-satsiooni liikmete ühehäälse heakskiidu, kui sel-le poolt hääletas 52 EOK ja 80 EOK liiget.

Pärast ühinemislepingu kinnitamist jäi Eestispordisüsteemi üks spordi katusorganisatsioon –Eesti Olümpiakomitee.

EOK peasekretär Toomas Tõnise kinnitas, et onpea üksmeelse otsusega rahul. “Olen alati tead-nud, et Eesti spordis on palju võimekust. Senipole suudetud seda potentsiaali tervikprotsessi-de ellurakendamiseks ja spordielu edasiviimiseksära kasutada. Usun, et nüüd, pärast ühinemist,on see endisest palju tõenäolisem,” leidis Tõnise.

Koosolekul kinnitati pärast mõningaid muuda-tusi ühehäälselt ka uuenenud Eesti Olümpiako-mitee uus põhikiri. “Põhikirja koostamine läbis15 töövarianti, sest dokumendi loomine eeldasselle vastavusse viimist nii Olümpiaharta kuimittetulundusühingute seadusega,” selgitasTõnise pikka ja keerulist tööprotsessi.

EOK presidendiks valiti Mart SiimannÜhiskoosolekul valiti uuenenud EOK presiden-diks Mart Siimann. Siimann sai EOK liikmetepoolt 39 ja teine presidendikandidaat Jüri Tamm13 häält. ESK liikmed toetasid Siimanni 55 jaTamme 26 häälega.

Siimann leidis, et tema valimisprogrammi erine-vus võrreldes konkurent Tamme omaga oli spor-di seadmine sotsiaalsesse konteksti, kuna Tam-me nägemus oli küllalt selgelt spordikeskne.Oma valimisprogrammis sedastas Siimann, etpeab spordielu edasiviimisel oluliseks inimestetegevusühtsust. “Olümpiakomitee töösse tulebkaasata nii palju asjatundjaid kui võimalik. Olu-line on seejuures pingete maandamine,” nentisvärske EOK president.

Siimann rõhutas olümpismi, Ausa Mängu ja ee-tika põhitõdede järgimise vajalikkust spordis.“Olümpism teeb spordist kultuurinähtuse,” väi-tis ta.

EOK edasise töökorralduse ja presidendi rolli koh-ta märkis Siimann lühidalt: “Mul pole selles suh-tes erilisi ambitsioone. Kui EOK esindajate koguotsustab, et olümpiakomitee president on palga-line ametikoht ning president ei tohi olla parla-mendis, nõustun ma riigikogust tagasi astuma.”

Samal ajal Soomes riigivisiidil viibinud Eesti Va-bariigi president Arnold Rüütel saatis Mart Sii-mannile Eesti Olümpiakomitee presidendiks va-limise puhul õnnitluskirja.

President Rüütel soovis Siimannile jõudu ja vas-tupidamist Eesti olümpialiikumise pikaajalistetraditsioonide hoidmiseks ning jätkamiseks jaEesti sportlaste toetamiseks.

Siimannist sai EOK ajaloo viies president, enneteda on sellel ametipostil olnud Karl FriedrichAkel (1924-1931), Johan Laidoner (1931-1940),Arnold Green (1989-1997) ja Tiit Nuudi (1997-2001).

Kinnitati eelarveEOK asepresidentideks valiti Andres Lipstok ja Jü-ri Tamm ning EOK peasekretäriks Toomas Tõnise.

Lipstoki poolt hääletas 51 EOK ja 68 ESK liiget,Tamme poolt 49 EOK ja 67 ESK liiget ning Tõnisetpooldas 45 EOK ja 63 ESK liiget.

Toimusid ka mõned muudatused EOK liikmes-konnas. Eesti Jahtklubide Liidu delegeeritudesindajaks sai Heino Linnu asemel Raimo Kägu,Eesti Jäähokiliidu delegeeritud liikmeks JaanAhi asemel Priit Vilba. Panuse eest olümpialiiku-mise arendamisse omistati liikmestaatus AndresLipstokile, Toomas Tõnisele, Mart Siimannile jaErki Noolele.

Uuenenud EOK sai uue presidendi

Tiit Nuudi (vasakult), Andres Lipstok ja Toomas Tõniseviisid koosoleku edukalt lõpule.

Mikk Mikiver (paremal) õnnitleb vastset EOK presi-denti Mart Siimanni.

Vaatamata EOK presidendivalimistel Mart Siimannileallajäämisele, lubas Jüri Tamm (paremal) uue presi-dendiga koostööle asuda. Konkurentide vahele on endmahutanud kahekordne olümpiavõitja Erika Salumäe.

Kui korra varem taandas olümpiavõitja Erki Nool omakandidatuuri, siis nüüd nõustus ta EOK liikmestaa-tusega

EOK täitevkomitee liikmeteks valiti Raimo Kägu,Neinar Seli, Peep Aaviksoo, Oliver Kruuda,Toomas Savi, Tarmo Kõuts, Ants Veetõusme,Kadri Liivak-Riisalo, Urmas Sõõrumaa, ToomasSildmäe, Jaak Aaviksoo, Ilmar Kütt ja IndrekPertelson.

Koosolekul kinnitati ühehäälselt ka EOK 2002.aasta eelarve mahus 18,945 miljonit krooni.

Peamised kulud on Salt Lake City olümpiapro-jekt (5,5 milj.), halduskulud (5,284 milj.), noortespordikoolitus (3,39 milj.) ja spordipropaganda(2,2 milj.).

Suuremad tuluallikad on laekumised toetuste,projektitoetuste ja kompensatsioonide näol(9,09 milj.), riigieelarvelised vahendid (5,575milj.) ja sponsorsummad (3,9 milj.).

Samuti anti koosolekul EOK täitevkomiteele vo-litused Eesti olümpiadelegatsiooni kinnitamiseksSalt Lake City taliolümpiamängudele.


organisatsioonid EOK

Eesti spordialaliidud

1. Eesti Aerutamisföderatsioon

2. Eesti Allveespordi Liit

3. Eesti Amburite Liit

4. Eesti Autospordi Liit

5. Eesti Golfiliit

6. Eesti Hapkido Föderatsioon

7. Eesti Indiaca Liit

8. Eesti Jahispordi Liit

9. Eesti Jahtklubide Liit

10. Eesti Jalgpalli Liit

11. Eesti Jalgratturite Liit

12. Eesti Judoliit

13. Eesti Jõutõsteliit

14. Eesti Jäähokiliit

15. Eesti Kabeliit

16. Eesti Karate Föderatsioon

17. Eesti Keegliliit

18. Eesti Kergejõustikuliit

19. Eesti Kickboxingu Liit

20. Eesti Kiikingi Liit

21. Eesti Kirimaleühing

22. Eesti Koroonamängu Liit

23. Eesti Korvpalliliit

24. Eesti Kulturismi Arendusselts

25. Eesti Kurnimänguliit

26. Eesti Käsipalliliit

27. Eesti Laskesuusatamise Föd.

28. Eesti Laskurliit

29. Eesti Lauatenniseliit

30. Eesti Lennuspordi Föderats.

31. Eesti Maadlusliit

32. Eesti Maleliit

33. Eesti Matkaliit

34. Eesti Minigolfi Liit

35. Eesti Moodsa Viievõistl.Liit

36. Eesti Mootorrattaspordi Föd.

37. Eesti Mälumängu Liit

38. Eesti Orienteerumisliit

39. Eesti Piljardi Liit

40. Eesti Petanque'i Klubide Liit

41. Eesti Poksiliit

42. Eesti Ragbiföderatsioon

43. Eesti Rulluisutamise Liit

44. Eesti Ratsaspordi Liit

45. Eesti Saalihoki Liit

46. Eesti Sambo Liit

47. Eesti Squashi Liit

48. Eesti Sulgpalliföderatsioon

49. Eesti Sumoliit

50. Eesti Suusaliit

51. Eesti Sõudeliit

52. Eesti Taekwondo WTF Föd.

53. Eesti Tennise Liit

54. Eesti Turniiribridziliit

55. Eesti Triatloni Liit

56. Eesti Tõstespordi Liit

57. Eesti Uisuliit

58. Eesti Ujumisliit

59. Eesti Veemoto Liit

60. Eesti Vehklemisliit

61. Eesti Vibuliit

62. Eesti Võimlemisliit

63. Eesti Võistlustantsu Liit

64. Eesti Võrkpalliföderatsioon

65. Eesti Wu-Shu Föderatsioon

Eesti spordiühendused

1. Eesti Akadeemiline Spordiliit

2. Eesti Invaspordi Liit

3. Eesti Koolispordi Liit

4. Eesti Maaspordi Liit Jõud

5. Eesti Spordimeditsiiniföd.

6. Eesti Spordiselts Kalev

7. Eesti Spordiselts Põhjakotkas

8. Eesti Spordiveteranide Liit

9. Eesti Tehnika ja –Spordiliit

10. Eesti Tervisespordi Ühendus

Piirkondlikud spordiliidud

1. Harjumaa Spordiliit

2. Hiiumaa Spordiliit

3. Ida-Virumaa Spordiliit

4. Jõgevamaa Spordiliit Kalju

5. Järvamaa Spordiliit

6. Läänemaa Spordiliit Läänela

7. Narva Kehakultuuri- ja Spordil.

8. Põlva Maakonna Spordiliit

9. Pärnu Spordiliit

10. Pärnumaa Spordiliit

11. Rapla Maakonna Spordiliit

12. Tartu Maaspordi Liit

13. Valgamaa Spordiliit

14. Viljandimaa Spordiliit

15. Võrumaa Spordiliit

EOK liikmed, füüsilised isikud

1. Rein Haljand

2. Eri Klas

3. Sven Kolga

4. Tõnu Laak

5. Ants Laos

6. Mikk Mikiver

7. Andres Lipstok

8. Tiit Nuudi

9. Gunnar Paal

10. Cardo Remmel

11. Toomas Savi

12. Mart Siimann

13. Jaan Talts

14. Mart Tarmak

15. Toomas Tõnise

16. Jaak Uudmäe

17. Atko Viru

EOK liikmed, ol.-sportlased

1. Erki Nool

2. Indrek Pertelson

3. Erika Salumäe

4. Jüri Tamm

5. Andrus Veerpalu.a

Eesti Olümpiakomitee liikmed pärast ühinemist ESK-ga

Eesti Post andis EOK-le olümpiamargi10. jaanuaril toimunud pidulikul üritusel andis EestiPosti peadirektor Tarmo-Jaan Tõeleid EOK presidendileMart Siimannile sümboolselt üle 2002. aasta Salt LakeCity taliolümpiamängudele pühendatud postmargi.

Margi kujundas Riho Luuse ja nominaal on 8 krooni.300 000-line tiraaz trükiti trükikojas Vaba Maa.

Uus olümpiamark on nähtaval ka Internetis aadressilhttp://www.post.ee/eestipostmark/va_2001_240_12.asp?id=98.

EOC spordidirektor kohtus EOK juhtidegaDetsembri lõpus käis Eestis ühepäevasel visiidil EuroopaOlümpiakomiteede Assotsiatsiooni tehniline direktor jaNorra Olümpiakomitee ekspresident Arne Myhrvold.

Eesti Olümpiakomitee külalisena Eestis viibinud Myhrvoldkohtus EOK juhtidega, tutvus EOK tegevusega ning andispõhjaliku ülevaate Salt Lake City OM-iga seonduvast.Myhrvold on Rahvusvahelise Olümpiakomitee poolt nime-tatud Salt Lake City OM-i koordineerimisekomitee liige.

Lühiülevaade muust tegevusest• EOK põhikirja uuendatud redaktsiooni vormistami-

ne vastavalt ROK-i ja üldkoosolekute paranduset-tepanekutele.

• EOK ja ESK ühinemisega seotud formaalsuste kor-raldamine.

• Salt Lake City taliolümpiamängudest osavõtukstarvilike toimingute teostamine:- osavõtjate akrediteerimine;- ajakirjanike akrediteerimine;- üld- ja erivarustuse hankimine;- transpordi ja logistika korraldamine;- trükiste ettevalmistamine;- koostöös spordialaliitudega sisulise etteval-

mistuse koordineerimine;- pidevad kontaktid korralduskomiteega ja visiit

olümpialinna;- Eesti olümpiadelegatsiooni koosseisu esitami-

ne kinnitamiseks.

• Koostöös kultuuriministeeriumiga 2002. aastaspordialaliitude rahalise toetamise põhimõteteväljatöötamine.

• Koostöölepingute ettevalmistamine ja sõlmimineharidusministeeriumiga noorsportlaste spordikoo-lituseks.

• Koostöölepingu ettevalmistamine ja sõlmimineEesti Tervisespordi Ühendusega.

• 2004. aasta Ateena OM-i lepingute ettevalmista-mine ja sõlmimine spordialaliitudega.

• Koos kultuuriministeeriumi asekantsleri Siim Suk-lesega hasartmängumaksu seaduse muudatusette-panekute väljatöötamine.

• 2002. aasta spordivõistluste koondkalenderplaanikoostamine.

• Eesti Spordi Infolehe väljaandmine.• EOK ja ESK kodulehekülje www.sport.ee või

www.eok.ee kohandamine uuenenud EOK kodule-heküljeks, selle arendamine, andmebaaside loomi-ne ja rakendamine.

• Kohtumised Vabariigi Presidendi, peaministri, kultuu-riministri, rahandusministri ja kaitsejõudude juhata-jaga Salt Lake City taliolümpiamängude ettevalmis-tamise ning uuenenud EOK probleemide teemadel.

• Kohtumine ROK-i turundusagentuuri MeridianS.A. asepresidendiga sponsorluse ja ROK-i märkidekaitse teemadel.

• Spordimeditsiini Sihtasutuse tegevuse perspektii-vide arutamine sihtasutuse juhtidega.

• EOK sponsorfirmade turundusjuhtide koosolekutekorraldamine.

• 2001. spordiaasta lõpetamise õhtu korraldamine jaselle läbiviimise kriitiline analüüs.

• EOK sponsorreklaami videoklipi tellimine ja esita-mise tagamine ETV-s.

• EOK tegevstruktuuri projekti väljatöötamine.• EOK sekretariaadi juhtide kohtade täitmiseks ava-

liku konkursi ettevalmistamine.• Tööruumide kasutamise lepingute sõlmimine spor-

diliitudega.

Infotund: 27. november 2001

EOK peasekretär Toomas Tõnise tänas kõikispordialaliite, spordiühendusi ja piirkondlikkespordiliite, samuti EOK füüsilisest isikust liik-meid äärmiselt konstruktiivse, eesmärgikindla jaüksmeelse osavõtu ning hääletamise eest EOK-ESK ühinemiskoosolekul.

Teavitati ideest anda igale spordialale, kes onEOK liige, tasuta Eesti meistrivõistluste medalid.Senise kogemuse ja arvestuste kohaselt oleksvaja 3000-3500 medalit aastas.

Seisuga 20. november 2001 on treenerite re-gistrisse kantud 1070 treenerit. Jätkub hiline-nud esitamine.

Tutvustati 2002. aasta kavasid noorte spordi-koolituse programmi realiseerimiseks. Koostöösharidusministeeriumiga rakendatakse kaks pro-grammi:

1) neljal spordialal: sõudmine, tennis, ujumineja vehklemine analoogiliselt 2001. aastaga;

2) nn nooremate noorte spordikoolituse pro-grammis osaleb 120 noorsportlast.

Infotund: 11. detsember 2001

Kultuuriministeeriumi asekantsler Siim Suklestutvustas liitudele 2002. aasta kavandatavatkorda ning võimalikke skeeme toetuste osas.

Infotund: 5. jaanuar 2002

Tutvustati muudatusi EOK-s: EOK ja ESK on si-suliselt ühinenud, uus EOK president Mart Sii-mann on aasta algusest ka igapäevaselt tööl.

Siimann tervitas EOK liikmesliitude juhte ja an-dis lühiülevaate EOK lähiaja plaanidest.

2002. aasta spordiürituste koondkalenderplaanon üleval internetis aadressil www.sport.ee võiwww.eok.ee. Paberkandjale kalenderplaani eitrükita.

Eesti spordi aastaraamatu 2001 peakoostaja Ju-han Maidlo tänas kõiki liite, kes on esitanud2001. aastat puudutavad andmed. Ainsa spordi-alaliiduna pole palutud andmeid esitanud EestiTriatloni Liit. Palve liitudele: kui on, siis lisada nnvõistlusvälist infot, nagu esindajate valiminerahvusvaheliste liitude juhatustesse, rahvusva-helise kategooria kohtunike tiitlite omistamine,olulised visiidid rahvusvahelistesse organisatsi-oonidesse või rahvusvaheliste organisatsioonidekoosolekud või juhtide visiidid Eestisse jne.

2002. aasta riigieelarve on välja kuulutatud. Pä-rast toetuste eraldamise määruse allkirjastamistkultuuriministri poolt ilmuvad käskkirjad konk-reetsete toetussummadega ning saadetakse vas-tavad kirjad ja lepingud liitudele. Riigieelarvesteraldatakse raha spordiprojektide realiseerimi-seks, rahvusvaheliste võistluste korraldamiseksEestis, spordibaaside ülalpidamiseks ja noortes-pordile.

Muude küsimuste all tõstatati probleeme, midalähemal ajal ühiselt arutada: EOK eesmärgid jategevuskava, Eesti meistrivõistluste medalite jakoondvõistkonna esindusdresside kindlustamineEOK poolt, üldine rahastamise ja rahaliste toe-tuste skeem, hasartmängumaksu seadusemuutmise kavast tingitud uuendused spordi ra-hastamisel, kodakondsusega seotud küsimused.

EOK infotunnid

Eesti olümpiakomitee detsembris-jaanuaris


organisatsioonidUudised

TÕSTMINE

Mälestati Alfred NeulandiEesti Olümpiakomitee egiidi all toimunud AlfredNeulandi 2. mälestusvõistlusel Tõrvas osales 30tõstjat ja püstitati neli Eesti rekordit.Võistlust kaunistasid fotonäitus olümpiavõitja ja -hõbeda Neulandi elutööst, Tõrva Gümnaasiuminaisvõimlejate etteasted ja osavõtlik publik. Võist-lejatele panid auhinnad välja kohalikud sponsorid,SS Kalev ja EOK. Enne jõuproovi süüdati küünlad jaasetati lilled Neulandi ausambale Valgas.Koostöös SS Kaleviga kavatsetakse muuta Neulandimälestusvõistlus rahvusvaheliseks, kutsudes siiatõstmislegendi austama Euroopa parimad tõste-sportlased.

Loodetavasti võetakse peagi ette ka Eesti esimeseolümpiavõitja ajahambast puretud hauakivi uuen-damine Tallinna Metsakalmistul, siis täituks unistussuurmehe mälestuse väärikast jäädvustamisest. Taimu Viir

ESAL

ESAL-i esimehena jätkab Sven Sommer17. detsembril koos käinud Eesti SpordiajakirjanikeLiit (ESAL) volitas järgmiseks kaheks aastaks esime-he kohal jätkama senise esimehe Sven Sommeri(Eesti Olümpiakomitee).Juhatusse valiti lisaks Sommerile Andrus Allika(Eesti Päevaleht), Enn Hallik (Pärnu Postimees),Kristjan Kalkun (Sporditäht), Rene Kundla (Põhja-rannik), Lembitu Kuuse (Eesti Televisioon), AndrusNilk (Postimees), Gunnar Press (SL Õhtuleht) ja Tar-mo Tiisler (Eesti Raadio). Kinnitati ka ESAL-i 2002.aasta eelarve mahus 250 000 krooni.

Ühtlasi allkirjastasid ESAL-i esimees Sven Sommerja AS-i Kalev juhatuse esimees Oliver Kruuda spon-sorlepingu, mille kohaselt Kalevist saab järgmisekskaheks aastaks ESAL-i peasponsor.Eesti spordiajakirjanikud valisid tänavusteks parima-teks sportlasteks murdmaasuusatajad Andrus Veer-palu ja Kristina Smiguni. Parimaks treeneriks tun-nistati meeste murdmaasuusatamise koondise pea-treener Mati Alaver ja parimaks võistkonnaks epee-meeskond.Sportnet

KULTUURKAPITAL

Eesti Kultuurkapital jagas aastapreemiaid4. jaanuaril andis Eesti Kultuurkapital välja omaaastapreemiad. Preemiad said 47 Eesti kultuuritipptegijat kirjanduse, helikunsti, kujutava kunsti,näitekunsti, audiovisuaalse kunsti, arhitektuuri,rahvakultuuri ning kehakultuuri ja spordi alal.Preemiate kogusumma oli 1 185 000 krooni, nen-de hulgas kaheksa 70 000-kroonist peapreemiat.Aastapreemiad määrasid kultuurkapitali sihtkapi-talide nõukogud loominguliste saavutuste eest2001. aastal. Preemiad anti pidulikult üle teatrisVanalinnastuudio.Ühe kaheksast suurest preemiast pälvis autoritekollektiiv: Elgur Palta, Henn Saarmann ja ErlendTeemägi Eesti spordi biograafilise leksikoni koosta-mise eest. Exegi monumentum – need mehed püs-titasid selle monumentaalse teatmeteosega monu-mendi nii iseendale kui Eesti spordile. Ja midapõlvkond edasi, seda suuremaks kasvab Eesti spor-di bibliograafilise leksikoni monumentaalsus.

Riik soovitab Kultuurkapitalil toetada rohkem noorsportlasiRiik soovitab Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordisihtkapitali nõukogul pöörata rohkem tähelepanunoorsportlastele. Riigi poolt vaadatuna on kõige vä-hem kindlustatud 18-22-aastased sportlased, ütleskultuuriministeeriumi asekantsler Siim Sukles.Ministeerium on oma sihtgruppideks võtnud alla18-aastased sportlased ja tippsportlased. Suklesesõnul tegi ministeerium Kultuurkapitalile ettepa-neku pöörata tähelepanu just sellele sihtgrupile,keda ministeerium vähem toetab. “Kooskõlastami-ne on vajalik, et ei tekiks riigi ressurssidest topel-trahastamist,” ütles kehakultuuri ja spordi sihtka-pitali nõukogu koosolekul riigipoolse eksperdinaettekandega esinenud Sukles.Ministeerium soovitas samuti rahastada rohkemprojekte, mis on seotud koolituse, hariduse omanda-mise ja infotehnoloogiaga. Sukles lisas, et riik näekshea meelega toetuste suurendamist ka tehnikaspor-dile. Kultuuriministeeriumi esindajad kehakultuurija spordi sihtkapitali nõukogusse ei kuulu.Baltic News Service

OLÜMPIARAAMAT

Salt Lake City OM-i raamat ilmub märtsisDetsembri alguses sõlmiti kokkulepe Salt Lake Cityolümpiaraamatu väljaandmiseks. Lepingu osapoo-led on SL Õhtuleht, Postimees, Sporditäht ja EestiOlümpiakomitee, kelle koostöös valmis kaks aastattagasi Sydney olümpiaraamat, mida koos kahe lisa-tiraaziga trükiti 20 000 eksemplari.Ühislepingu sõlmimise eesmärgiks on välja andaüks kvaliteetne raamat, mis ilmuks orienteeruvaltkuu aega pärast taliolümpia lõppu, kõvade kaante-ga ja ligi 350 leheküljelise mahuga. Reklaami-andjate toel hakkab raamat poes maksma vaid ligi-kaudu 100 krooni.Esimesed eksemplarid peaksid lugejateni jõudmajuba 2002. aasta märtsi lõpus. Raamatu panevadkokku Salt Lake Citysse akrediteeritud Eesti ajakir-janikud, raamatu peatoimetaja on Gunnar Press. Sportnet

EESTI OLÜMPIAAKADEEMIA

Eesti Olümpiaakadeemial uus presidentEesti Olümpiaakadeemia aastakoosolekul valiti or-ganisatsiooni uueks presidendiks Tartu Ülikooli ke-hakultuuri teaduskonna dekaan prof. Vahur Ööpik.Kauaaegne akadeemia president TÜ emeriitprofes-sor Atko Viru loobus kandideerimast.Olümpiaakadeemia asepresidendina jätkab MerikeKull ning peasekretäriks sai Kalle Voolaid. Töö efek-tiivsuse tõstmiseks vähendati EOA töötoimkondadearvu kuuelt neljale. Aastakoosolekul valiti ka uuskaheksaliikmeline juhatus, kuhu kuuluvad EOAekspresident Atko Viru, EOK asepresident JüriTamm, EOK peasekretär Toomas Tõnise, Reele Rem-melkoor ning nelja töötoimkonna esimehed UlviSarapuu, Enn Mainla, Arved Vain ja Mehis Viru. Meelis Juursoo

AUS MÄNG

Ausa Mängu auhind Atko-Meeme Viruleja Mart PoomileEesti Spordiselts Kalev nimetas Paul Kerese nimeli-se Ausa Mängu auhinna laureaadid: suure mõõgapälvis emeriitprofessor Atko-Meeme Viru ning väi-kese mõõga Derby County ja Eesti jalgpallikoondi-se väravavaht Mart Poom. Suurele mõõgale esitati spordiorganisatsioonide,ajakirjanike ja spordihuviliste poolt 10 ning väike-sele mõõgale neli kandidaati. Statuudi kohaseltomistatakse suur mõõk spordiga seotud inimeseleelutöö eest Ausa Mängu aadete levitamisel ningväikese mõõga pälvib sportlane, kes paistis AusaMängu põhimõtete järgimisel silma 2001. aastal.Eelmisel aastal esmakordselt välja antud auhinna saipublitsist Paavo Kivine, kes on Ausa Mängupõhimõtteid jälginud kõikides oma kirjutistes. 2001.aastal väikest mõõka välja ei antud. Ausa Mängumõõgad on sepistanud skulptor Tauno Kangro. Sportnet

Fair Play komitee jagas auhinduRahvusvaheline Ausa Mängu komitee tegi detsem-bri keskel Budapestis teatavaks, kes saavad üllastetegude auhinna 2000. aasta eest. Ausa käitumisekategoorias teenis peaauhinna Saksa aerutaja An-dreas Dittmer, kelle kiri sundis kohtunikke tühista-ma Sydney olümpial sakslase konkurendile MartinDoktorile määratud karistuse.Tsehhi aerutaja tulemus tühistati, sest kohtunikearvates oli too 500 m eelsõidus sõitnud Dittmerikanuu tekitatud laines. See aga on reeglitega kee-latud, sest lubab laines sõitjal jõudu säästa. EhkkiDoktori tulemuse tühistamist nõudsid just Saksamaakoondise esindajad, esitas Dittmer kohtunike kogulekirjaliku vastulause, milles kinnitas, et tema arvatesDoktor reegleid ei rikkunud. Dittmer võitis lõpukspronksmedali, Doktor jäi finaalis kaheksandaks.Elutöö preemia sai prantslasest vehklemiskohtunikRolland Boitelle, preemia Ausa Mängu reeglite pro-pageerimise eest aga 2000. aasta olümpia ja para-olümpia ajal vabatahtlikena tegutsenud Sydney jaUus-Lõuna-Walesi tudengid ning nende õppejõud.Sportnet

SPORDITEADUS

Loodi Euroopa Spordisotsioloogia AssotsiatsioonEuroopa Spordisotsioloogia Assotsiatsiooni (EASS)loomise initsiatiivgrupp kogunes läinud aasta no-vembrikuu lõpupäevil Viini, et organisatsioon vor-mistada ja kavandada lähitulevik.Selle kitsa teadusharu ülemaailmne assotsiatsioon(ISSA) toimib küll juba 1964. aastast, kuid viimas-tel aegadel on ISSA füüsiline keskkond ja proble-maatika kaldunud Euroopast väljapoole ning as-sotsiatsiooni tegevus ei suuda enam rahuldadatunduvalt laienenud spordisotsioloogia õppetöö jaspordiliikumise uurimise spetsiifilisi vajadusi. Uut assotsiatsiooni hakkab juhtima Viini Ülikooliprofessor Otmar Weiss, peasekretäriks on dr GeorgAnders Saksamaa Riiklikust Spordiinstituudist.EASS-i peakorter jääb esialgu Viini.Esimeste klassikaliste sammudena kavandati omaajakirja “Sport and Society. Journal of the Europe-an Association for Sociology of Sport” väljaandmi-ne ja esimese konverentsi läbiviimine teemal “Eu-rointegratsiooon ja Sport”, mis peetakse 30. maist2. juunini Viinis. Mait Arvisto

SPORDIEHITISED

Pärjati Lilleküla staadioni projektijuhtiEesti Inseneride Liit valis aasta 2001. aasta pari-maks inseneriks Eesti Jalgpalli Liidu ehitusbürooinseneri Teet Ilvese.Aasta inseneri diplom anti Teet Ilvesele FC Flora Lil-leküla staadioni projektijuhtimise eest. Sportnet

Oliver Kruuda (paremal) ja Sven Sommer allkirjastavadlepingu, millega AS Kalev toetab eesti spordiajakir-janikke.

Foto: Gunnar Vaidla



rahvusvaheline

Dopingukontroll Salt LakeCitys karmistub

Salt Lake Citys valmistutakse hoolega tali-olümpiaks, ent dopinguküsimuses on latt sea-tud eriti kõrgele. “Teeme kõik selle heaks, et SaltLake City talimängud tuleksid läbi aegade puh-taimad,” selgitab Michele Brown, kes juhib SaltLake City olümpiamängude dopingukontrolliosakonda.

Taliolümpiast võtab osa 2500 sportlast ja neidkõiki loodetakse testida enne mänge, lisakskontrollitakse 800 võistlejat mängude ajal.

Kui võrrelda suve- ja taliolümpiat, siis viimaselpuhul esineb dopinguga patustamist harvem.Dopingueksperdid prognoosivad, et Salt LakeCitys testitavatest sportlastest vaid üks kunikaks protsenti annavad positiivse proovi, mis onpoole vähem kui suveolümpiamängudel.

Osad dopingukütid aga usuvad, et selline prog-noos ei vasta tõele. Näiteks Ameerika Antido-pinguliidu esindaja Larry Bowersi sõnul on tali-aladel dopinguga patustajate arv väike seepä-rast, et talialade sportlastel pole varem läbi vii-dud EPO-teste.

Salt Lake City talimängude dopinguproovidvõetakse olümpiaküla läheduses paiknevast la-boratooriumist, kontroll aga toimub ühes do-pingukeskuses väljaspool olümpialinna. Olüm-piamängude korraldajatel on selle laboratooriu-mi varustuse hankimiseks kulunud miljoneiddollareid.

Aftonbladet

Dopingusüsteem jälle antidopingust eesDopinguainete tööstus on astunud dopinguküt-tidest taas suure sammu ette. Itaalia meediateatel täiustasid EPO tootjad oma toodangut jasünteesisid uue erütropoietiini modifitseeritudmolekuli lühendiga NESP ehk novel erythropoi-esis stimulating hormon.

Kahtlustatakse, et tänavusel Hispaania velotuu-ril on aine juba olnud jalgratturite hulgas kasu-tusel. Itaalia professor Giorgio Lambertenghisõnul on uus aine senisest EPO preparaadist ligi20 korda tugevam ja mõju kestab kolm kordakauem. Teatavasti mõjutab EPO punaste vere-liblede sünteesi ning sellega organismi paremathapnikutarbimist. Samas aga muudavad puna-libled vere paksemaks ja tõuseb tromboosideoht. Sarnane toime ja tüsistused on ka uuel pre-paraadil NESP.

Seevastu Saksamaa meedia andmetel on NESPdopingukontrollis hoopis kergemini avastatav.Kölni biokeemik professor Wihelm Schaenzerisõnul testitakse NESP-i kindlasti Salt Lake City ta-liolümpiamängudel ning tänu aminohappelisestruktuuri eripärale on aine dopinguanalüüsideshoopis paremini avastatav. NESP-i poolestusaegon üle 25 tunni, aine püsib kauem veres ja seeomakorda lihtsustab tema avastamist.

Teatavasti lubati ka enne Sydney olümpiat vägatõhusat EPO kontrolli, kuid meetodid seda veelei taganud. Kumb pool kummast tegelikult eeson, näitavad lähimad kuud.

Rein Jalak

ROK sai uue ärijuhi

Rahvusvahelise Olümpiakomitee uueks ärijuhikskinnitati eelmise aasta lõpul norralane GerhardHeiberg, kes vahetab välja aastaid sel postil töö-tanud kanadalase Dick Poundi.

Heiberg sai kuulsaks 1994. aasta Lillehammeriolümpia korralduskomitee esimehena. Praeguon ta Norscan Partnersi esimees ja kuulub veelmitme suurfirma nõukokku.

Tänavu juulis ROK-i presidendiks kandideerinudPound loobus ROK-i marketingikomisjoni juhikohast pärast allajäämist Jacques Rogge’ile. Justtänu temale on ROK viimase paarikümne aastajooksul teeninud olümpialiikumisele sponsor- jatelelepingutega miljardeid dollareid. Roggekeelitas küll Poundi jääma, kuid kanadalanekeeldus. Küll aga jätkab ta maailma antidopin-gu agnetuuri WADA juhina.

Sportnet

Rahvusvaheline Olümpiakomiteeon palunud prantsuse uurijatelselgitada välja, kas alpimaja kasu-tamist võib pidada dopinguks.

Põhjamaades on suusatajad juba aastaidkasutanud alpimaja. Hiljem on alpimajakasutajate nimistusse lisandunud rat-tasõitjad ja teised vastupidavusaladesportlased.

Alpimaja küsimus on tõusnud esile eetili-suse pinnal. Seepärast soovib nüüd ROKselgitada välja, kas alpimaja on sportlasetervisele ohtlik. “Ärkasime alles siis, kuisaime teada, milliseid kõrgusi alpimajasolles jäljendatakse. Kuna nii kõrgetes tin-gimustes on vähe hapnikku, kardamesportlaste tervise pärast. Nüüd ootame te-adlastelt vastust,” selgitas ROK-i meditsii-niosakonna juhataja Patrick Schamasch.

Hapnikuvaeses keskkonnas suudavadsportlased vaevalt kõndida. Ent selle prot-seduuriga üritatakse kiirendada organismipunaliblede teket.

Maailma Anti-Dopingu Agentuuri WADApeasekretär Harri Syväsalmi sõnul on neil-

gi plaanis alpimaja põhjalikumalt uurida.“See teema tõuseb meil esile kindlasti siis,kui hakkame koostama uut keelatud aine-te ja menetluste nimekirja,” lausus ta.

Kui alpimaja kasutamine asetataks keela-tud menetluste nimekirja, osutuks kont-rollimine ikkagi peaaegu võimatuks. Seedopingukütte aga ei heiduta. “On ka teisiaineid ja menetlusi, mida ei saa kontrolli-da. Küsimus on pigem põhimõttes,” kostisSyväsalmi.

Varem pole aine või menetluse keelamisepõhjuseks olnud vaid asjaolu, et see onsportlase tervisele ohtlik. Enamasti satu-vad keelatu nimekirja sportlase sooritustparandavad ained ja menetlused.

Dopinguküttide seas tekitab parajalt sega-dust see, et seadusi loovad ja uurimusiteostavad nii ROK kui WADA. Viimase esi-mees Richard Pound soovib, et tulevikuskoonduks kõik dopinguga seotud selgitus-tööd ühte organisatsiooni. “Oleks parem,kui selgitustööga tegeleks sõltumatu or-gan, kelle tööde ja tegemiste üle võiks val-vata valitsused,” tõstis Pound ses küsimu-ses selgelt esile WADA.

Helsingin Sanomat

ROK uurib, kas alpimaja kasutamine on doping

Per Elofsson, nagu paljud teisedki Põhjamaade suu-satajad kasutavad saavutusvõime tõstmiseks alpima-ja. Ka Eesti tippsuusatajad ja teised vastupidavusala-de harrastajad kasutavad aktiivselt Otepääl asuvat al-pimaja.

Gerhard Heiberg

Olümpialiikumise peakoordinaatorit –Rahvusvahelist Olümpiakomiteed – ontihti võrreldud suurkorporatsiooniga.Tõepoolest – olümpialiikumise viimasekahe aastakümne jooksul loodud fi-nantsiline alus on vägagi muljetaval-dav. ROK-i majanduslik edu, mis ehi-tati üles Samaranchi ajastul, paistabjätkuvat ka Rogge’ valitsemisajal.

On siiski asjatundjaid, kes arvavad, et ROK-i“sponsorlusmull” – sarnaselt Jaapani majandu-sele 1990-ndatel ning USA omale 2000. aastal –on määratud lõhkema.

Turundusspetsialistide argument on veenev –ükski tõus pole lõputu, kõik ülespoole minevpeab kunagi ka alla tulema. Sporditurundusegurud väidavad, et see, kas nn sponsorlusmulllihtsalt kuivab kokku või lõhkeb ülepuhumisetagajärjel, sõltub sponsoritest ning ROK-i üle-maailmse sponsorprogrammi TOP-i juhtidest.ROK-i järgmise generatsiooni juhtide arukusomab samuti olulist rolli.

“Kes iganes ka poleks ROK-i juht, peab ta pöö-rama tähelepanu sellele, kuidas maailm meieümber muutub,” väidab kogenud turunduskon-sultant John Bevilaqua, kes tegi koostööd 1996.aasta olümpiamängude organiseerijatega. “Ten-dentsid peavad muutuma.”

Suurim potentsiaalne muutus on spordivõist-luste turunduse ning reklaami paigutatavatedollarisummade vähenemine, väidab OregoniÜlikooli professor Robert Madrigal.

Kui suurettevõtted peaksid kriitilisemalt hinda-ma miljonite dollarite suuruste investeeringutetasuvust, võib see olümpialiikumisele drastiliseltmõjuda. Küsimus pole ainult sponsorlussumma-des, vaid sponsorluse rusikareeglist tulenevtõsiasi – sponsorlusele tuleb alati “peale maks-ta”. See tähendab mitu korda suuremate sum-made investeerimist sponsorlussuhte reklaami-misse ja muudesse turundustegevustesse, etmuuta sponsorlus tähenduslikuks.

“Milleks kulutada 55 miljonit dollarit, kui see eimõjuta mitte midagi?” küsib Madrigal, viidatesTOP-i sponsorite iga nelja aasta tagant maksta-vale osalustasule. “Sellel ei ole mingit mõtet.”

Sponsorluse väärtust mõõdavad ja mõistavadkõige enam ehk sellised rahvusvahelise tähtsu-sega sponsorid nagu Coca-Cola, John Hancock,Kodak, McDonald’s, Matsushita, Samsung,SchlumbergerSema, Time / Sports Illustrated,Visa ja Xerox. Viimatimainitu on teatanud, etsuhtub ettevaatlikult reklaamiaja ostmisse NBC

kanalil, mis omab Ameerikas Salt Lake City ta-liolümpiamängude ülekandeõigust.

ROK ei vabanda kõrge hinna eest, mis tuleb väl-ja käia selleks, et olümpiarõngaste lähedussepääseda. 2005. kuni 2008. aasta vahelisel peri-oodil tõuseb see summa eeldatavasti 100 miljo-ni dollarini (Kodak, Coca-Cola ja Sema omavadjuba lepinguid, mis katavad ka selle perioodi).

“See on suur investeering,” nendib ROK-i tu-rundusdirektor Michael Payne. “Kuid laialijaota-tuna üle 200 riigi tähendab see head tasu kulu-tatud raha eest.”

Ent kui kulud kasvavad, võivad sponsorid haka-ta otsima uusi võimalusi oma dollarite paiguta-miseks ega kuluta enam kõike telereklaamile.

Olümpialiikumisega tegid paljud suurettevõtted –nagu Coca-Cola – seda, mida inimesed kutsu-vad pimesi sihtimiseks,” väidab Steve Moore,endine IMG motospordi mänedzer ning praegu-ne Coca-Cola uus asepresident ja rahvusvaheli-se spordiosakonna juhataja. Tema sõnul on täh-tis, et sihid oleksid täpsemalt paika pandud.

Terrence Burns, kes on näinud olümpialiikumisesponsorlusmaailma iga külje pealt, toetabkindlate eesmärkidega lähenemist igati. Atlan-tas asuva Helikon Media mänedzerist osanikBurns oli varem tegev ROK-i turustust teostavasfirmas Meridian Management. Töötades Meridi-anis, kogus Burns kaustade kaupa infot olüm-pialiikumise mõju kohta igas vanuses ja erinevamajandusliku seisuga inimestele.

“Televisiooni vaatajareitingud ei ole ainuke kri-teerium, millega mõõta olümpialiikumise väär-tust,” sõnab Burns. “Mitte kuidagi ei ole võimalikteenida kasumit enam kui saja miljoni dollarisuuruselt investeeringult kahe nädala jooksul.”

Burnsi sõnul tunneb kogu maailm selget, väära-matut ning tõestatud huvi olümpiamängudevastu. Kuid üheks probleemiks on see, et kom-mertstelejaamad dikteerivad mängude pro-grammi ja seda lähtuvalt nende eeldatavatestrahateenimise võimalustest.

Tehnoloogiline areng võib luua sponsoritele la-hendusi, mis on alternatiiviks televisioonile. Nii-sugused lahendused annavad ettevõtetele uusivõimalusi viia olümpiasõnum teatud sihtgrup-

pideni. See on ühtaegu nii õnnistus kui ka nee-dus ROK-ile, kes peab kaitsma oma televisiooni-partnereid, eriti NBC-d jõudude eest, mis mee-litavad vaatajaid helesinise ekraani eest eemale.

“Kui aga sponsorluskulud kasvavad, peab meie-vaheline suhe olema partnerlus ning sponsor,olgu see siis Coca-Cola, Visa või McDonald’s,peab saama võimaluse süvendada olümpiaela-must oma klientide jaoks,” väidab Gordon Kane,endine USA Olümpiakomitee marketingijuht japraegune Chicagos asuva Ignite Sports Mediamüügi- ja turundusosakonna asepresident. “Seetähendab, et kui ROK tahab midagi saada, peabta olema valmis ka midagi vastu pakkuma ningvastastikused suhted tuleb muuta vabamaks.”

Kane toob näite jalgpallist. “Miks mitte lastasponsoril kanda oma koduleheküljel üle jalgpal-limatsi finaali, mida NBC ei näita?” teeb Kaneettepaneku. “Jalgpall on maailmas kõige enamvaadatavam olümpiaala, kuid NBC kanalil leiabsee vaevalt äramärkimist.”

Vaatlejad on ühel meelel, et kui ROK soovibsponsorrahast saadavat sissetulekut hoida sa-mal tasemel, seisab ta silmitsi kolme esmatähtsaküsimusega, millisteks on:

1. Vältida skandaali. “Tarbija saab aru erinevu-sest organisatsioonide ja sportlaste vahel,” ar-vab Kane. “Süsteem ei lagune koost seni, kunitarbija otsustab, et talle aitab. Kui tarbija mi-nema jalutab, lõhkeb ka sponsorlusmull.”

2. Arvestada sponsorite arvamusega. “Kunaolümpialiikumine on niivõrd sõltuv sponsor-rahast, on toetajatel olümpialiikumise te-hingutes üha suurem sõnaõigus,” väidabMadrigal. “Seega on olümpialiikumise orga-niseerimise juurde vaja tuua veelgi rohkemneid, kellel on lai silmaring maailma majan-dusküsimustes.”

3. Leida võimalus hoidmaks globaalse sponsor-luse hind kontrolli all. “Hind on määravatähtsusega,” arvab Burns. “Seis TOP-i spon-sorite vahel on vägagi pingeline. Kui keegivälja langeb, ei ole just palju neid, kes saa-vad endale lubada koha ülevõtmist.”

Artikkel on valminud ROK-i turundusmaterjalide jaajakirjanduses avaldatu põhjal.

kommentaar

Olümpiasponsorluse tulevik –õhumull võib lõhkeda

ROK-i TOP-programmide arengRO

TOP I (1988 Calgary / Seoul) 9 partnerit 95 miljonitTOP II (1992 Albertville / Barcelona) 12 partnerit 175 miljonitTOP III (1994 Lillehammer / 1996 Atlanta) 10 partnerit 350 miljonitTOP IV (1998 Nagano / 2000 Sydney) 11 partnerit 550 miljonitTOP V (2002 Salt Lake City / 2004 Ateena) 10 partnerit 600 miljonit

mart siimann vaatab sporti laiemalt . . . . . . .lk 4-6

Documents