Loode-Eesti meretuulepark Konverents „‟Mere tuuled‟‟

Siim Paist

29-30 oktoober 2013

• Loode-Eesti meretuulepargist

• Hiiumaa elektrivarustusest ja liitumine

• Reaalsed kokkupuutepunktid ja ühised huvid

Hiiumaa ja Loode-Eesti meretuulepargi vahel

Teemad

Loode-Eesti meretuulepargist

Üleriigiline planeering Eesti 2030

4

Läänemere rannikualad on hea tuulepotentsiaaliga

5

Natura 2000 jt piirangud

6

Kaitseväe radaritest tulenevad piirangud

7

Keskkonnamõjude hindamise käigus kasutatud

esialgsed planeeringualad 2006 aastal

8

Keskkonnamõjude hindamise käigus välja tulnud

kitsaskohad.

9

1. Tuulikuid on mõistlik paigalda mitte sügavamale kui 30 m ning

võimsus tuulepargil peab olema vähemalt 700 MW, et oleks tagatud

optimaalne võrguga liitumine.

2. Neupokojevi madalale (Kuivalõuka kuiv) planeeritud tuulikud jäävad

liiga lähedale Hiiumaast (visuaalne mõju), võivad segada surfareid

3. Apollo madalikul on ühel linnuloendamisel loetud arvukalt aule.

Seoses sellega on avaldatud soovi osa Apollo madalikust võtta

looduskaitse alla

Võimalikud kompromissid

10

Loode-Eesti meretuulepargi kaart

11

Loode-Eesti meretuulepargi parameetrid

12

Parameeter

Koguvõimsus 700 – 1100 MW

Tuulikute arv 100 – 200 (oleneb tuuliku võimsusest)

Tuulikute võimsus 3,6 MW – 7 MW

Aastane tootlikkus 2.4 - 3.8 TWh/aastas

Tootlikke tunde aastas Vähemalt 3 500

Keskmine tuulekiirus 8,5 m/s

Asukohad Apollo ja Vinkovi madalad, madal 1 ja 2

Kaugus Hiiumaa rannikust Vähemalt 12 km

Mere sügavus Mitte rohkem kui 30 m

Vundament Jääkindel gravitatsioonvundament

Võrguühendus Läbi Kanapeeksi alajaama

Hiiumaa elektrivarustusest ja liitumine

(hetkeolukord, smart grid)

Hiiumaa elektrivarustusest

14

Elektrivõrgu seisukord sõltub sellest, kui järjepidevalt on ajalooliselt

võrku uuendatud.

Kuna investeeringutes on olnud puudujääke, siis on kasvanud aasta

aastalt elektri-katkestuste arv Hiiumaal.

Hetkel on Elektrilevi võrgus veel ligi viiendik oma optimaalse eluea

ületanud seadmeid ning nende osakaal kasvab.

Praeguses tempos investeeringutega jätkates on aastaks 2025

ilmastikukindel umbes 75 protsenti elektrivõrgust, hetke number on

umbes 40 %.

Hiiumaa elektrivõrgu suurimaks mureks on, et umbes 41 protsenti

elektriliinidest asub metsas, seega on liinikoridoride puhastamine

väga tähtis osa hooldustöödest.

Info: www.elektrilevi.ee Jaanus Tiisvend

Hiiumaa elektrivarustusest

15

Suuremad investeerimisobjektid Hiiumaal:

1. Muda 10 kV õhuliini uuendamine, Emmaste vald

2. Lauka alajaama uuendamine, Kõrgessaare vald

3. Ühtri alajaama F1 liini uuendamine, Käina vald

4. Kärdla alajaama uuendamine, Kärdla

5. Metsalauka alajaama F4 liini uuendamine, Emmaste vald

6. Nõmme alajaama F5 liini uuendamine, Käina vald

7. Hopi alajaama F3 liini uuendamine, Pühalepa vald

Elektrilevi OÜ poolt planeeritavad investeeringud 2013

Planeeritavad investeeringud- 340 tuh €

Uuendatavate alajaamade arv- 8

Uuendatavaid elektriliine- 32 km

Info: www.elektrilevi.ee

Hiiumaa elektrivarustusest

16

Elering AS on alustanud investeeringuid Muhu-, Saare- ja Hiiumaa varustuskindluse

tõstmiseks kokku summas 12 miljonit eurot, asendades mandri ja Muhu vahelise

amortiseerunud kaabelliini uue oluliselt võimsamaga ning samuti ehitades

kaabelliini üle Väikese väina. Leisi alajaam, mille kaudu saab elektritoite Hiiumaa, on

kavas renoveerida aastaks 2016.

Info: www.elering.ee

Loode-Eesti tuulepargi liitumine

17

Loode-Eesti tuulepargi liitumiseks on tellitud Tallinna Tehnikaülikoolist töö ‘’Hiiumaa avamere

tuulepark ja selle liitumine elektrisüsteemiga’’, samuti on väljastatud OÜ Põhivõrk poolt

liitumispakkumine ning Elering OÜ poolt elektrivõrguga liitumise eeltingimused.

Arvestades ülekantavaid võimsusi, toimub liitumine pingel 330 KV. Üleminek pingele 330kV

toimub Kanapeeksi alajaamas kahe 110/330 kV autotrafo abil (võimsus a’500 MVA).

Kanapeeksi alajaam omakorda ühendatakse kahe 330KV kaabeliiniga Aulepa alajaamaga.

Aulepa alajaamast jätkub ühendus 330 kV õhuliinidega Harku ja Sindi alajaama.

Loode-Eesti tuulepargi liitumine

18

„‟Smart Grid‟‟ Hiiumaa- Hiiumaa tark elektrivõrk

19

TUULEPARK

PÄIKESE ENERGIA

KOOSTOOTMISJAAM VÄIKE ELEKTRI TOOTMINE

VÄIKE ELEKTRI TOOTMINE

VÕRGUÜHENDUS

AKUD

„‟Smart Grid‟‟ Hiiumaa- Hiiumaa tark elektrivõrk

20

Eelised:

Targas elektrivõrgus osalemine annab tarbijatele teatud suurema vabaduse

valida, kelle poolt pakutavat energiat on ühel või teisel ajahetkel soodsam

tarbida.

Targas elektrivõrgus on lihtsam optimeerida tarbimist.

Targas elektrivõrgus saab vähendada katkestuste arvu miinimumini.

Tark elektrivõrk annab energiatootjatele suuremad võimalused läheneda

tarbijatele individuaalselt ning näiteks anda allahindlust nendele tarbijatele,

kes väldivad energia kasutamist tipptundidel.

Reaalsed kokkupuutepunktid ja ühised huvid

Hiiumaa ja Loode-Eesti meretuulepargi vahel

ning võimalikud toetatavad projektid

Hiiumaal

Koostöö tootjate ja valdade vahel - kohalikud MTÜ-d

22

Tuuleparkide arendamisel võib kasutada kohaliku omavalitsuse ja arendaja vahelist

konkreetse arendusprojekti kontekstis toimuvat koostööd, leidmaks lahendusi

kohaliku eluolu edendamiseks. Näiteks kohalike taristute ehitamine või

rekonstrueerimine, mis on vajalik nii tuuleparkide rajamiseks/toimimiseks kui

muudeks piirkondlikeks vajadusteks- teed, sadamad, elektrivõrk jne.

Nelja Energia on loonud mitmes Eesti ja ka Leedu kohalikus omavalitsuses MTÜ-d,

kellele laekub iga tuulikute toodetud elektrienergia MWh-st. 2012. aasta jooksul

annetasid tuulepargid MTÜ-dele kokku 76 tuhat eurot (2011 vastavalt 59 tuhat eurot).

Milliseid projekte täpselt toetada, otsustab MTÜ juhatus, kuhu kuuluvad nii kohaliku

omavalitsuse kui ka Nelja Energia esindajad.

Energiaühistu eesmärgiks võib olla nii kohalik odavam ja varustuskindlam

energiavarustus kui ka investeerimine tulu teenimise eesmärgil. Samuti võivad

energiaühistud toimida lisaks enda energiaga varustamisele ka

“pensionisammastena”, sest elektrivajadus ning selle hinnad pigem kasvavad kui

kahanevad.

Reaalsed kokkupuutepunktid ja ühised huvid Hiiumaa

ja Loode-Eesti meretuulepargi vahel ning võimalikud

toetatavad projektid Hiiumaal

23

1. Smart Hiiumaa

2. Ringtoide ehk meretuulepargi ühendus läbi Hiiumaa

3. Investeerimisseltsid

4. MTÜ‟d kohaliku elu edendamiseks

LOODE-EESTI RANNIKUMERRE KAVANDATAVA TUULEPARGI KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Liis Tikerpuu

KMH koordinaator, konsultant

30.10.2013 Hiiumaa

30.10.2013

TAUSTAST

• KMH on algatatud vee-erikasutusloa menetluse käigus

Keskkonnaministeeriumi poolt 05.05.2006

• Vee-erikasutusloa menetlus on peatatud kuni KMH aruande

heakskiitmiseni

• 15.04.2010 esitas Arendaja hoonestusloa taotluse Eesti Vabariigi

Valitsusele. Hoonestusluba annab tähtajalise (50 aastat) õiguse

koormata merepõhi avameretuulikutega. Hoonestusloa taotlus on

oktoober 2013 seisuga menetluses.

25

30.10.2013

KMH MENETLUS

26

AVALIK ARUTELU JA KAASATUD OSAPOOLTE

SEISUKOHAD

KMH PROGRAMM

TEAVITAMINE PROGRAMMI HEAKSKIIT

KMH ARUANNE

TEAVITAMINE

AVALIK ARUTELU JA KAASATUD OSAPOOLTE

SEISUKOHAD

ARUANDE HEAKSKIIT

ARENDAJA

KMH EKSPERT

OTSUSTAJA

AVALIKKUS JA KAASATUD OSAPOOLED

KKM

KMH ALGATAMINE VEELOA TAOTLUSE

ALUSEL

OTSUSTAJA

KKM

2006

2010 E2015

30.10.2013

KMH EKSPERTGRUPI KOOSSEIS

• Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut

• juhtekspert 2007-2010

• Ramboll

• juhtekspert al 2013

• Tallinna Tehnika Ülikooli Meresüsteemide instituut

• Eesti Geoloogiakeskus

• Tallinna Ülikooli ökoloogiainstituut

• Eesti Maaülikool

27

30.10.2013

ASUKOHA ALTERNATIIVID 2007-2012

28

30.10.2013

KESKKONNAUURINGUD 2007-2010

• Meteoroloogiline ja hüdroloogiline režiim, mõjud lokaalsele

hüdrodünaamikale ja vee kvaliteedile, hinnang süvendamisel ja

ehitamisel tekkiva heljumi levikule, U.Lips, 2007

• Potentsiaalsed keskkonnariskid tuulepargi ehitamisel ja peale seda, sh

navigatsiooniriskid ning jää mõjuga seonduvad riskid, U.Lips, 2007

• Hiiumaast läänes, loodes ja põhjas asuvate madalate põhjasetete

uuringud, A.Kask, J.Kask, 2007

• Hiiumaa avamere tuulepargi mõju lainetuse režiimi muutusele Hiiumaa

lääne- ja põhjarannikul, V.Alari, 2008

• Hiiumaa looderanniku avamere tuulepargi merepõhjaelustiku ja –

elupaikade inventuur, G. Martin, 2008

29

30.10.2013

KESKKONNAUURINGUD 2007-2010

• Hiiumaa madalike piirkonna kalastiku uuring, Tartu Ülikooli Eesti

Mereinstituut M. Vetemaa, 2008

• Linnud ja käsitiivalised, A.Leito, 2008

• Hiiumaa tuulepargi mõjude hindamine Eesti Vabariigi sisejulgeoleku

tagamisele (Piirivalve mereseiresüsteemi tööle), Tõnu Sisask, 2008

• Sotsiaal-majanduslikud mõjud, Hendrikson & Ko 2008

• Õhu turbulentsi mõju hindamine, T. Sørensen, 2010

30

30.10.2013

KAVANDATUD TUULEPARGI ASUKOHAD 2013

31

30.10.2013

KAVANDATUD UURINGUD JA TÄIENDUSED 2013-2014

• Põhjasetete uuringud, A. Kask, Eesti Geoloogiakeskus

• Kalastiku uuringud, M. Vetemaa, TÜ Mereinstituut

• Merepõhjaelustik, G. Martin, TÜ Mereinstituut

• Müra modelleerimine 2013 a lahendust arvesse võttes, Ramboll Eesti

AS, 2013

• Eksperthinnangute uuendamine

• Merelised protsessid, U. Lips, TTÜ MSI

• Geoloogia, K.Orviku, Tallinna Ülikooli ökoloogiainstituut

• Linnustik, A. Leito

32

30.10.2013

HINNATAVAD MÕJUVALDKONNAD

• Hüdrodünaamika (lainetusele,

setete liikumisele)

• Merepõhjaelustik

• Kalastik, kudealad

• Mereimetajad

• Linnustik ja käsitiivalised

• Kaitsealused liigid

• Müra mõju

• Looduskaitsealad ja

muinsuskaitseväärtused

• Üldine majanduslik mõju

• Mõju kalapüügile

• Visuaalne mõju

• Mõju tervisele, heaolule, varale

• Navigatsioonile

33

Aluseks varasemad ja täiendavad väliuuringud

2013-2014

30.10.2013

KMH AJAKAVA

34

TEGEVUS PERIOOD

1 KMH programm 2007

2 Baasuuringud 2007-2010

3 KMH aruande avalikustamine 2011

4 Huvigruppide kirjadele vastamine ja kohtumised 07-08/2013

5 Täiendavad uuringud ja eksperthinnangute täiendamine 10/2013-09/2014

6 KMH aruande koostamine ja alternatiivide hindamine 09/2013-12/2014

7 KMH aruande avalikustamine ja avalik arutelu 01/2015

8 KMH aruande esitamine Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks kevad 2015

30.10.2013

TOIMUNUD KOHTUMISED HUVIGRUPPIDEGA

35

N

r Huvigrupp Kohtumise toimumise aeg ja koht

1 Kalana Küla Selts (esindaja Ain Veide) 11.09.2013 Tallinnas, Ramboll Eesti AS kontoris

2 Karin Lindroos 11.07.2013 Käina vallamajas Hiiumaal

3 Eesti Purjelaua Liit (esindaja Taavi Tiirik) 11.09.2013 Tallinnas, Ramboll Eesti AS kontoris

4 MTÜ Ühendus Kodukant Hiiumaa

(esindaja Ester Tammis)

11.07.2013 Käina vallamajas Hiiumaal

5 Hiiumaa Turismiliit ja Kõpu Piirkonna

Arendusselts Valguskiir

11.07.2013 Käina vallamajas Hiiumaal

6 Eesti Lohesurfi Liit (esindaja Tarmo

Richard Klamp)

15.07.2013 Tallinnas, Ramboll Eesti AS kontoris

7 Ristna elanikud (esindaja Paap Kõlar) 29.08.2013 Ristnas, Hiiumaal

8 Võitlus tuuleveskitega (esindajad Kristi

Ugam, Inge Talts)

11.07.2013 Käina vallamajas Hiiumaal

9 Emmaste põhikooli õpetajad (esindaja

Kristi Ugam)

11.07.2013 Käina vallamajas Hiiumaal

30.10.2013

HUVIGRUPPIDEGA KOHTUMISTEST

• Tutvustasime projekti arenguid asukoha valiku osas

• Kohalike ja huvigruppide murekohad seoses Hiiumaa avamere

tuulepargi rajamisega:

• Müra ja infraheli mõju

• Visuaalne mõju

• Neupokojevi madal

• Kasu Hiiumaa inimesele

36

30.10.2013

JÄRGMISED SAMMUD

• Täiendavate väliuuringute teostamine

• Keskkonnamõju hindamise aruande koostamine sh

• kavandatava tegevuse ja alternatiivide kirjeldamine

• mõjude hindamine valdkonniti

• alternatiivide hindamine

• KMH aruande avalikustamine ja avalik arutelu

• KMH aruande esitamine Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks

37

38

Liis Tikerpuu

KMH koordinaator, konsultant

E-post: liis.tikerpuu@ramboll.ee

Siim Paist

Arendaja esindaja

E-post: siim.paist@neljaenergia.ee

TÄNAN