pÕhimaantee 3 jÕhvi–tartu valga km 34,16 iisaku … · 2016-05-23 · 8 pÕhimaantee 3...
TRANSCRIPT
PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI–TARTU–VALGA KM
34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE
EELHINNANG
OÜ Hendrikson & Ko
Raekoja plats 8, Tartu Lennuki 22, Tallinn
www.hendrikson.ee
Töö nr 2326/15
Keskkonnaekspert:
Jaak Järvekülg
Allkiri /............................../
Projektijuht:
Martin Ruul
Tartu 2015
SISUKORD
SISUKORD .................................................................................................. 3
1. SISSEJUHATUS ................................................................................... 5
2. TAUST JA SEADUSANDLIKU ASPEKTID ............................................... 6
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ÜLDKIRJELDUS JA PROJEKTIGA
KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS ................................................ 9
3.1. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ......................................................... 9
3.2. PROJEKTIGA KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ..........................................12
4. KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAV KESKKONNAMÕJU JA
LEEVENDAVAD MEETMED .......................................................................... 15
4.1. MÕJU PIIRKONNA VEEREŽIIMILE ...............................................................15
4.2. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE .................................................................16
4.3. MÕJU KOHALIKELE INIMESTELE ................................................................19
5. EELHINNANGU KRITEERIUMITE KONTROLL-NIMEKIRI .................... 20
6. JÄRELDUS ......................................................................................... 24
LISA 1. IISAKU RISTMIKU ASENDIPLAAN SEISUGA 23.04.2015 ............... 27
PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI–TARTU–VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG
5
VERSIOON 16.06.2015 TÖÖ NR 2326/15
1. SISSEJUHATUS
Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon SKA Inseneribüroo OÜ poolt
koostatava põhimaantee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 34,16 ristmiku (Iisaku ristmik)
ümberehituse tehnilise projekti koosseisu. Projekteeritav ristmik asub Iisaku vallas,
Iisaku alevikus, Ida-Virumaal.
Vastavalt Maanteeameti riigihanke „Tugimaantee 22 Rakvere–Väike-Maarja–
Vägeva km 3,27 Kalmistu ristmiku ning põhimaantee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km
34,16 Iisaku ristmiku ümberehitamise tehnilise projekti koostamine“ lisas III-2
sätestatud koostamise nõuetele (punkt 4.4 ) tuleb:
„Koostada objektidele keskkonnamõjude eelhinnang, tuginedes vastavalt
„Keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus“ § 6 lg 2
p-le 10, lähtudes võimalikust mõjust 500 meetri raadiuses. Eelhinnangu sisu
koostada vastavalt eelnimetatud seaduse § 6 lg 3.“
Käesoleva konsultatsiooni käigus koostati nõutud keskkonnamõjude eelhinnang,
mis on esitatud käesolevas eelhinnangu aruandes. Töös käsitletakse potentsiaalselt
negatiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte käesoleva projekti kontekstis, ning
antakse soovitus KMH algatamise või mitte algatamise ning negatiivsete mõjude
vältimise osas.
Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt sisendiks tööprojekti, projekti
kinnitajaks on Maanteeamet. Eelhinnang on koostatud projekti koostamise ajal.
6 PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI–TARTU–VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE
TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG
TÖÖ NR 2326/15 VERSIOON 16.06.2015
2. TAUST JA SEADUSANDLIKU ASPEKTID
Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.20051.
Vastavalt KeHJS:
§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus
Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või
muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise
keskkonnamõju;
2) kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega
eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala.
§ 4. Keskkonnamõju
Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on tegevusega eeldatavalt
kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale,
kultuuripärandile või varale.
§ 5. Oluline keskkonnamõju
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada
ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus
(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:
....
13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga
lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine
või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;
(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute
hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste
valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju:
...
10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;
(3) Otsustaja annab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eelhinnangu,
lähtudes kõikidest järgmistest kriteeriumidest:
1) tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest, nagu
maakasutusest, alal esinevatest loodusvaradest, nende omadustest ja
1 https://www.riigiteataja.ee/akt/113032014032
PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI–TARTU–VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG
7
VERSIOON 16.06.2015 TÖÖ NR 2326/15
taastumisvõimest ning looduskeskkonna vastupanuvõimest. Keskkonna
vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja
kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas
Natura 2000 võrgustiku alade, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid
on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning
ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest;
2) tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase,
loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna
teistest tegevustest;
3) tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu
saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;
4) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest;
41) kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale
või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile;
5) käesoleva lõike punktides 1–41 nimetatuga kaasneva mõju suurusest,
ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest,
kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest.
Lisaks on KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu
kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille
korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud
loetelu“, vastu võetud 29.08.20052.
Vastavalt VV määruse §13 lg 8:
§ 13. Infrastruktuuri ehitamine
Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda
infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
8) tee ehitamine või remont, kui remondi käigus toimub tee koosseisus
olevate rajatiste (v.a liikluskorraldusvahendid ja märgistus) lisandumine või
asukoha muutus, välja arvatud katendi remont olemasolevas mahus, objekti
ligipääsuks vajaliku tee rajamine ja keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul;
Antud juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste
hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.
Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS
§ 6 lõige 2, p 10) ning vastavalt VV määruse §13 lg 8 „tee ehitamise või
remondiga, kui remondi käigus toimub tee koosseisus olevate rajatiste lisandumine
või asukoha muutus“.
2 https://www.riigiteataja.ee/akt/108052012012
8 PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI–TARTU–VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE
TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG
TÖÖ NR 2326/15 VERSIOON 16.06.2015
Seega antud juhul peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on
oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Seega sõltub KMH vajadus
eelhinnangu tulemusest.
Käesolev eelhinnang on tellitud SKA Inseneribüroo OÜ poolt Iisaku ristmiku
ümberehituse projekti koosseisus eesmärgiga selgitada KMH vajadust ning on
aluseks haldusakti koostamiseks KMH algatamise või mittealgatamise kohta.
PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI–TARTU–VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG
9
VERSIOON 16.06.2015 TÖÖ NR 2326/15
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ÜLDKIRJELDUS JA
PROJEKTIGA KAVANDATAVA TEGEVUSE
LÜHIKIRJELDUS
3.1. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
Vaadeldav ristmik paikneb Iisaku alevis, Iisaku vallas, Ida-Virumaal (vt joonis 1).
Maantee nr 3 väljaehitamise klass on IV ja maantee nr 13155 on klassita. Ristmiku
alas paikneb ühendustee nr 1315. Ristmiku skeem on esitatud joonisel 2.
Joonis 1 Projektiga kavandatava tegevuse asukohaskeem.3
3 Joonis pärineb riigihanke „Tugimaantee 22 Rakvere–Väike-Maarja–Vägeva km 3,27 Kalmistu ristmiku ning põhimaantee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 34,16 Iisaku ristmiku ümberehitamise tehnilise projekti koostamine“ lisast III-2 „Tehniline kirjeldus“
10 PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI–TARTU–VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE
TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG
TÖÖ NR 2326/15 VERSIOON 16.06.2015
Joonis 2 Iisaku ristmiku skeem.4 Punasega on piiritletud projekti piirkond.
Vastavalt riigihanke „Tugimaantee 22 Rakvere–Väike-Maarja–Vägeva km 3,27
Kalmistu ristmiku ning põhimaantee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 34,16 Iisaku ristmiku
ümberehitamise tehnilise projekti koostamine“ lisast III-2 „Tehniline kirjeldus“
4 Joonis pärineb riigihanke „Tugimaantee 22 Rakvere–Väike-Maarja–Vägeva km 3,27 Kalmistu ristmiku ning põhimaantee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 34,16 Iisaku ristmiku ümberehitamise tehnilise projekti koostamine“ lisast III-2 „Tehniline kirjeldus“
PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI–TARTU–VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG
11
VERSIOON 16.06.2015 TÖÖ NR 2326/15
punktile 2.2 täpsustatakse lõigu (lõikude) alg- ja lõppkilomeeter koos Tellijaga
projekti koostamise käigus. Käesoleva eelhinnangu koostamis hetkeks on SKA
Inseneribüroo OÜ koostanud Iisaku ristmiku asendiplaani (seisuga 23.04.2015, vt
lisa 1), mis on käesoleva eelhinnangu aluseks.
Ristmik paikneb Iisaku alevis, Iisaku vallas, Ida-Virumaal. Maantee nr 3
väljaehitamise klass on IV ja maantee nr 13155 on klassita. Ristmiku alas paikneb
ühendustee nr 1315. Nii põhimaantee nr 3 kui ka kõrvalmaantee nr 13155 on
sõidutee 1+1 sõidurajaga. Põhimaantee nr 3 sõidutee laius on 9m ning tugipeenra
laius jääb vahemikku 0,75m – 1,75m. Kõrvalmaantee nr 13155 katendi laius on 6m
ning tugipeenrad on 0,5m lai.
Käesoleval ajal on Iisaku ristmik kolmeharuline. Põhi- ja kõrvalmaantee ristuvad
terava nurga all, mis tekitab liiklusohtliku olukorda. Lisaks on ca 55m kaugusel
põhiristmikust põhjapoole olemas eraldi haru (ühendustee nr 1315), et autodel
oleks mugavam liikluda Iisaku – Jõhvi ja Jõhvi – Iisaku suunas. Sama haru vastas
asub hiljuti välja ehitatud kinnisti Kivi tn 2 mahasõit. Praegune ristmiku ala on suur
ning ebamäärase liikluskorraldusega, kuna puudub korralik ja läbimõeldud
liikluskorraldus. Olukorda raskendavad liiklusmärkide ning korraliku
kattemärgistuse puudumine (vt foto 1).
Foto 1 Iisaku ristimik. 27.05.2015
12 PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI–TARTU–VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE
TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG
TÖÖ NR 2326/15 VERSIOON 16.06.2015
Projekteeritav ala asub linnapiirkonnas, kus kehtib 50 km/h kiiruse piirang.
Aasta keskmine liiklussagedus 2014. aasta loendusandmete põhjal on maanteel nr
3 2767 a/ööp ja maanteel nr 13155 909 a/ööp.
Projekti piirkonnas asub ajaloomälestis Terroriohvrite ühishaud (mälestise
reg nr 33). Umbes 240 m kaugusel asub Iisaku ministeeriumikool (reg nr 13846)
ning ca 340 m kaugusel Kalmistu, 15.-18. saj. (reg nr 8964). Rohkem
kultuurimälestisi lähipiirkonnas (500 m raadiuses) ei esine.
Looduskaitse alustest objektidest on lähim Iisaku mõisa park (registrikood
KLO1200439), mis asub ca 430 m lõuna suunas. Rohkem looduskaitse aluseid
objekte (500 m raadiuses) projekti lähipiirkonnas ei esine.
3.2. PROJEKTIGA KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS
Alljärgnev projektiga kavandatava tegevuse kirjeldus tugineb
SKA Inseneribüroo OÜ koostatud projekti seletuskirja eelnõul, seisuga 15.05.2015.
Iisaku ristmiku asendiplaan on esitatud aruande lisas 1.
Projekti eesmärgiks on teostada Iisaku ristmiku ümberehitamine ja seeläbi tõsta
ristmiku liiklusohutust.
Iisaku ristmiku liiklusohutuse parandamiseks on ette nähtud järgmist:
Kõrvalmaantee lõikumine tugimaanteele on viidud täisnurkseks;
Kõrvalmaantee ristmiku harule on ette nähtud eraldussaar;
Põhimaanteele on ette nähtud möödasõidulaiend (Tartu – Jõhvi suunas);
Põhimaanteele on ette nähtud ohutussaar jalakäijatele;
Projektiga on ette nähtud tähispostid nii põhimaanteele kui ka tugimaanteele.
Kuna olemasolev ristumine on terava nurga all, on projektiga ette nähtud
lõikumisnurga parandamine. Selleks on olemasoleva ristmiku kõrvalmaantee
nr 13155 teravnurkne haru ning ühendustee nr 1315 on ette nähtud sulgeda ning
uus ristmiku haru on projekteeritud täisnurksena. Sellega seoses on ristmiku
asukohta nihutatud 170 m ulatuses Jõhvi suunas.
Lisaks on ristmikule Tartu – Jõhvi suunal projekteeritud möödasõidulaiend, et
vähendada vasakpööret ootavate autode poolt otsesõitjate takistamist.
Projekteeritud maantee nr 3 parem serv jälgib valdavalt olemasolevat muldkeha.
Põhimaantee möödasõidulaiendus on projekteeritud vasakule poole.
PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI–TARTU–VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG
13
VERSIOON 16.06.2015 TÖÖ NR 2326/15
Põhimaantee sõidurajad on projekteeritud 3,5m laiused, millele lisanduvad 1,0m
laiused kindlustatud peenrad ja 0,5m laiused tugipeenrad. Ohutussaare ulatuses on
sõiduraja laiust vähendatud kuni 3,25m.
Projekteeritud kõrvalmaantee sõidurajad on 3,15m, millele lisandub 0,5m laiused
tugipeenrad.
Ristmiku alas on lahendatud ka jalakäijate liiklemine olemasoleva kergliiklustee ja
Kivi tn 2 paikneva söögikoha vahel. Selleks on jalakäijatele ette nähtud 2,5m laiune
ühendustee ning jalakäijate ohutumaks maantee ületuseks on maanteele nr 3
nähtud ette ohutussaarega teeületuskoht jalakäijatele.
Olemasoleva põhimaantee vertikaalplaneeringut ei muudeta. Sõiduteelt on
sademeevesi juhitud haljasalale, kus see immutatakse. Projektiga käsitletavas
lõigus ei asu truupe, ning ühtegi uut truupi ei rajata, samuti ei ole ette nähtud
kaevata uusi kraave.
Projekteeritud teed on ette nähtud rajada asfaltbetoonkatetega. Põhimaanteele on
ette nähtud tasandusfreesimine ülekattega ning laiendustele ja kõrvalteele 2 või 3
kihiline asfaltbetoonkate. Katendi konstruktsioon täpsustatakse järgnevas projekti
staadiumis.
Projektlahendusega muudetakse Iisaku ristmik ohutumaks.
Projekti seletuskiri näeb ette järgmised keskkonnakaitse meetmed ja tingimused:
Ehituse töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest
ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis
ja kohalikus omavalitsuses kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija
poolt esitatud juhistele.
Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale.
Täitematerjalide, mulla ning pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse
Tellijaga.
Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele.
Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest
jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käsitlemise litsentsi
omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete
valdaja. Kaevetöödel kaevandatavad ja mittesobivad pinnased tuleb
vedada Tellija poolt kooskõlastatud kohta.
Vastavalt Maapõueseaduse § 60 on kaevise võõrandamine või selle
väljaspool kinnisasja kasutamine lubatud ainult Keskkonnaameti
nõusolekul. Enne Maapõueseaduse §60 mõistes ülejääva kaevise
kasutamist (nt kasutuskõlbmatu materjali utiliseerimist) peab kinnistu
omanik (Tellija) saama vastavateks töödeks Keskkonnaameti nõusoleku.
Töövõtja peab Tellijale esitama andmed kõikide materjalide
ladustamiskohtade, vaheladude jms kohta, kõikide kinnistute kaupa,
14 PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI–TARTU–VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE
TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG
TÖÖ NR 2326/15 VERSIOON 16.06.2015
milledelt kaevist võõrandatakse või kasutatakse väljaspool sama kinnistut.
Kaevise võõrandamisel või selle väljaspool kinnisasja kasutamisel tuleb
saada vastava kinnistu omaniku kirjalik nõusolek.
Et tagada ehitusperioodi aegne mõjude minimeerimine, tuleb
keskkonnatingimused ehitustegevuseks kirjutada ehitusloa koosseisu.
Vajadusel võib Tellija nõuda Peatöövõtjalt ka ehituse jooksul kasutatava
keskkonnakaitse kava olemasolu.
PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI–TARTU–VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG
15
VERSIOON 16.06.2015 TÖÖ NR 2326/15
4. KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAV
KESKKONNAMÕJU JA LEEVENDAVAD MEETMED
Tuleb välja tuua, et käesolevas eelhinnangus käsitletakse tööprojekti
(st põhimaantee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 34,16 Iisaku ristmik) ümberehituse
võimalikku keskkonnamõju, mitte ristmikku läbiva liikluse mõju.
Kuna tegemist on juba olemasoleva ristmikuga, toimuks liiklus antud asukohas ka
ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga kavandatakse Iisaku ristmiku
ohutuse tõstmist, millel on läbi õnnetuse riski vähendamise positiivne mõju.
Kuna projektiga kavandatavad tegevused on ette nähtud valdavalt olemasoleva
ristmiku alal, on negatiivne mõju ümbritsevale keskkonnale piiratud ja väikese
ulatusega. Ka ei esine projekti vahetus läheduses olulisi tundlikke kaitstavaid
loodusobjekte.
4.1. MÕJU PIIRKONNA VEEREŽIIMILE
Projektiga nähtav uus ristmiku asub valdavalt olemasoleval muldkehal.
Olemasoleva põhimaantee vertikaalplaneeringut ei muudeta. Sõiduteelt on
sademeevesi juhitud haljasalale, kus see immutatakse. Projektiga käsitletavas
lõigus ei asu truupe, ning ühtegi uut truupi ei rajata, samuti ei ole ette nähtud
kaevata uusi kraave.
Projekti piirkonnast ida pool asub Allika-lipniku 4 maaparandussüsteem (kõige
lähemal ca 40 m). Lääne pool paiknevad Allika- lipniku 2 ja Allika-lipniku 3
maaparandussüsteemid ning Iisaku peakraav (kõik kolm paiknevad umbes 260 m
kaugusel kavandatavast tegevusest).
Lähim puurkaev asub projekti piirkonnast ca 220 m (vt joonis 3).
Projektlahendusega tuleb tagada, et ei muudetaks oluliselt piirkonna veerežiimi
ning tuleb tagada maaparandussüsteemide edasine toimimine. Arvestades aga
kavandatava tegevuse mahtu ja iseloomu ei ole alust eeldada olulist mõju piirkonna
veerežiimile, kuna vee käitlemisel põhimõttelisi ümberkorraldusi ei tehta ning
tundlikud objektid asuvad kavandatavast tegevuspiirkonnast piisavalt kaugel.
16 PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI–TARTU–VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE
TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG
TÖÖ NR 2326/15 VERSIOON 16.06.2015
Joonis 3 Lähipiirkonnas asuv puurkaev ning selle sanitaarkaitsevöönd. Punasega
on piiritletud projekti piirkond, kollane on puurkaevu sanitaarkaitseala. Allikas:
Keskkonnaregistri andmebaas seisuga 28.08.2014.
4.2. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE
Projekti piirkonnas asub ajaloomälestis Terroriohvrite ühishaud (mälestise reg nr
33, vt foto 2). Umbes 240 m kaugusel asub Iisaku ministeeriumikool (reg nr
13846) ning ca 340 m kaugusel Kalmistu, 15.-18. saj. (reg nr 8964). Nimetatud
kultuurimälestised on välja toodud joonisel 3.
Foto 2 Terroriohvrite ühishaud. 27.05.2015
PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI–TARTU–VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG
17
VERSIOON 16.06.2015 TÖÖ NR 2326/15
Joonis 3 Projekti ala paiknemine kultuurimälestiste suhtes. Punasega on piiritletud
projekti piirkond, sinisega kultuurimälestised. Maa-ameti avalik kaardirakendus,
26.05.2015.
Rohkem kultuurimälestisi lähipiirkonnas (500 m raadiuses) ei esine.
18 PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI–TARTU–VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE
TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG
TÖÖ NR 2326/15 VERSIOON 16.06.2015
Vastavalt Muinsuskaitseseaduse5 § 24 lg 1 ja 2 on kinnismälestistel ja
muinsuskaitsealadel Muinsuskaitseameti kirjaliku loata muuhulgas keelatud:
ehitamine;
ajalooliselt väljakujunenud tänavatevõrgu, ehitusjoone ja kinnistute piiride
muutmine;
haljastus-, raie-, kaeve- ja maaparandustööd;
mullatööd; teede, trasside ja võrkude rajamine.
§ 24. lg 1 ja 2 nimetatud lubade väljaandmise korra ja lubade vormid kehtestab
kulutuuriminister 23.08.2011 määrusega nr „Kinnismälestisel, selle kaitsevööndis ja
muinsuskaitsealal tööde ja tegevuste lubade väljaandmise kord ja lubade vormid.“6
Vastavalt Muinsuskaitseseadus §25 lg 1 kehtestatakse kinnismälestise kaitseks
kaitsevöönd. Vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 (3) moodustab kinnismälestise
kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.
Mälestisel ja mälestise kaitsevööndis kehtivad Muinsuskaitseseaduse §24 ja §25
tulenevad kitsendused. Vastavalt §25 (7) on Muinsuskaitseameti kirjaliku loata
kinnismälestise kaitsevööndis keelatud ehitamine, teede, kraavide ja trasside
rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd.
Seega tuleb projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga ja enne tööde alustamist
tuleb võtta Muinsuskaitseametist luba tööde teostamiseks.
Kui maantee remonttööde käigus ilmneb kultuuriväärtusega leid, tuleb ehitus- ja
kaevetööd koheselt peatada, leiukoht muutumatul kujul säilitada ja leiust
viivitamatult Muinsuskaitseametile või valla- või linnavalitsusele teatada (MuKS
§32).
Terroriohvrite ühishaud asub olemasoleva tee servast ning lähimast kavandatud
ehitustööde alast vähemalt 10 m kaugusel (vt foto 2), seega otsest mõju
ehitustegevusest või hilisemast ristmiku kasutamisest ette näha ei ole.
Iisaku ministeeriumikool ning Kalmistu 15-18 saj. asuvad projekti piirkonnast
suhteliselt kaugel ning kavandatava tegevuse iseloomu arvestades ei ole põhjust
eeldada negatiivset mõju.
Kokkuvõttes ei ole kavandatud tegevuse iseloomu arvestades ette näha olulist mõju
kaitsealustele kultuuriväärtustele, kuid Terroriohvrite ühishaua (mälestise reg
nr 33) kaitsevööndis teostatavad tegevused tuleb kooskõlastada
Muinsuskaitseametiga.
5 https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014100
6 https://www.riigiteataja.ee/akt/129082011003
PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI–TARTU–VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG
19
VERSIOON 16.06.2015 TÖÖ NR 2326/15
Foto 2 Terroriohvrite ühishaua paiknemine olemasoleva tee suhtes. 27.05.2015
4.3. MÕJU KOHALIKELE INIMESTELE
Kavandatava ristmiku ümberehituse mõju kohalikele elanikele avaldub elkõige selle
valmimise järgselt, kui paraneb liiklusohutus.
Olulisemateks negatiivseteks mõjudeks võivad osutuda ehitusaegne müra,
õhusaaste (nt heitgaasid ja tolm) ning võimalikud on ajutised piirangud võrreldes
praeguse liikluskorraldusega.
Ehitusaegsete negatiivsete mõjude leevendamiseks on soovitatav järgida järgmisi
põhimõtteid:
Kuivadel perioodidel tuleks vajadusel ehitustegevuse piirkonda kasta, et
vältida üleliigse tolmu tekkimist;
Mürarikast ehitustegevust tuleks vältida õhtusel ja öisel ajal;
Ehitusaegsed muudatused liikluskorralduses tuleks planeerida selliselt, et
need põhjustaksid võimalikult vähesel määral ja lühiajaliselt muutusi,
võrreldes senise liikluskorraldusega.
20 PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI–TARTU–VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE
TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG
TÖÖ NR 2326/15 VERSIOON 16.06.2015
5. EELHINNANGU KRITEERIUMITE KONTROLL-
NIMEKIRI
Vastavalt KeHJS § 6. lõige 3 on esitatud alljärgnevalt kontroll-nimekiri, milles
kaetud kõik seaduses märgitud kriteeriumid, mille käsitlemine eelhinnangus on
muuhulgas vajalik.
Tabel 1 Kriteeriumid, millest tuleb eelhinnangu koostamisel lähtuda tulenevalt
KeHJS § 6. lõige 3
KRITEERIUM KOMMENTAAR
Tegevuse ala ja selle
lähiümbruse
keskkonnatingimused
Tegevus leiab aset olemasoleva ristmiku vahetus
läheduses ning olemasolevatel maanteedel (osaliselt
olemasoleval muldkehal). Tegevuse lähiümbruse
keskkonnatingimused on juba olemasoleva olukorra
korral ristmiku ning teede poolt mõjutatud. Mõju
asjakohastele tundlikele objektidele on käsitletud
ptk 4.
maakasutus Tegevus leiab aset valdavas osas transpordimaa
sihtotstarbega kinnistutel ning on täielikult
olemasoleva ristmiku ja maanteede mõjutsoonis.
alal esinevad
loodusvarad, nende
omadused ja
taastumisvõime
Umbes 300 m lääne suunas paikneb Lõpe kohaliku
tähtsusega turbamaardla (reg nr 523), kuid projekti
ala kaugust arvestades ei ole põhjust eeldada, et
tegevus maardlale mõju avaldaks. Ühtlasi ei põhjusta
projekt piisavalt suuri muudatusi, et põhjustaks
muude loodusvarade omaduste ja taastumisvõime
muutust.
looduskeskkonna
vastupanuvõime
Kavandatavad tegevused jäävad olemasoleva ristmiku
ja maanteede vahetusse lähedusse (osaliselt
kattudes), ehituse-aegsete mõjude puhul on võimalik
nende vältimine või minimeerimine. Keskkonna
vastupanuvõimet võib pidada stabiilseks.
märgalad Väärtuslikke märgalasid projekti piirkonnas ei paikne.
rannad ja kaldad Randa ja kallast projekti piirkonnas ei asu.
pinnavormid Kavandatava tegevusega hõlmatakse uusi alasid
minimaalselt, tundlikke pinnavorme projektiga ei
mõjutata.
PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI–TARTU–VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG
21
VERSIOON 16.06.2015 TÖÖ NR 2326/15
KRITEERIUM KOMMENTAAR
metsad Tegevus paikneb olemasoleva ristmiku ja maanteede
vahetus läheduses (osaliselt kattudes) ning
metsakooslustele täiendavat olulist mõju ei oma.
kaitstavad
loodusobjektid
Looduskaitse aluseid objekte projekti piirkonnas ei
esine.
alad, kus
õigusaktidega
kehtestatud nõudeid
on juba ületatud
Kavandatav tegevus ei ole teadaolevalt seotud ühegi
alaga, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on
ületatud.
maareformi seaduse
tähenduses
tiheasutusega alad
Projekti ala asub tiheasustusalal. Kavandatava
tegevuse eesmärgiks on ohutuse taseme tõstmine, mis
on tiheasustusalale positiivse mõjuga.
ajaloo-, kultuuri- või
arheoloogilise
väärtusega alad
Kavandatud tegevuse iseloomu arvestades ei ole
olulist mõju kaitsealustele kultuuriväärtustele ette
näha, kuid Terroriohvrite ühishaua (mälestise reg nr
33) kaitsevööndis teostatavad tegevused tuleb
kooskõlastada Muinsuskaitseametiga ning
kultuuriväärtusega leidudest tuleb viivitamata
Muinsuskaitseametit teavitada.
Tegevuse iseloom Tegemist on juba olemasoleva ristmiku ohutumaks
ehitamisega.
tehnoloogiline tase Kavandatava tegevuse tehnoloogiline tase ei põhjusta
olulisi mõjusid projekti piirkonnas eemal (eeldusel, et
tee-ehitusaegseid mõjusid minimeeritakse või
välditakse).
loodusvarade
kasutamine
Antud juhul on tegemist suhteliselt väiksemahulise
projektiga, mille puhul kasutatakse osaliselt ära ka
olemasolevat muldkeha. Sellest tulenevalt ei ole
kasutatavate looduvarade maht suur. Vajaminev
materjal hangitakse maardlatest, millede avamise ja
kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning
projektiala piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu.
Projektiala piirkonnas täiendav negatiivne mõju
puudub.
22 PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI–TARTU–VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE
TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG
TÖÖ NR 2326/15 VERSIOON 16.06.2015
KRITEERIUM KOMMENTAAR
jäätme- ja
energiamahukus
Tegemist ei ole ulatusliku teeprojektiga, mistõttu
jäätme- ja energiamahukus pole suur. Kavandatava
tegevusega tekkivad jäätmed on võimalik osaliselt ka
taaskasutada. Materjalide taaskasutus on
teeprojektide puhul ka tavapraktika. Ehitusaegsete
jääkmaterjalide taaskasutuse tingimust täpsustada
tööprojektis. Kui võimalik, näha tööprojektis ette
ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus - -
edasiseks kasutuseks kõlblik materjal (sh. näit.
täitematerjalid, muld, pinnas ning freespuru) tuleb
maksimaalselt taaskasutada
Lähipiirkonna teised
tegevused
Olulist negatiivset kumulatiivset mõju teiste piirkonna
tegevustega ette näha ei ole.
Tegevusega kaasnevad
tagajärjed
Olulisemad (potentsiaalset negatiivset keskkonnamõju
omavad) tegevused ja tagajärjed on käsitletud ptk 4.
vee, pinnase või õhu
saastatus
Kavandatav tegevus ei too endaga kaasa suurt
saasteohtu, negatiivset mõju võimalik vältida.
jäätmeteke Tegemist ei ole ulatusliku teeprojektiga, mistõttu
jäätmeteke pole suur. Kavandatava tegevusega
tekkivad jäätmed on võimalik osaliselt ka
taaskasutada. Materjalide taaskasutus on
teeprojektide puhul ka tavapraktika. Ehitusaegsete
jääkmaterjalide taaskasutuse tingimust täpsustada
tööprojektis. Kui võimalik, näha tööprojektis ette
ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus - edasiseks
kasutuseks kõlblik materjal (sh. näit. täitematerjalid,
muld, pinnas ning freespuru) tuleb maksimaalselt
taaskasutada. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel
tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
korrale.
müra Kavandatav tegevus ei too endaga kaasa olulist
püsivat muutust müratasemetes. Mürarikast
ehitustegevust tuleks vältida õhtusel ja öisel ajal.
vibratsioon Kavandatav tegevus ei too endaga kaasa olulist
muutust vibratsiooni tasemetes.
valgus Kavandatav tegevus ei too endaga kaasa olulist
muutust seoses valgusreostusega.
soojus, kiirgus, lõhn Kavandatav tegevus ei too endaga kaasa olulist
muutust seoses soojuse, kiirguse, lõhnaga.
PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI–TARTU–VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG
23
VERSIOON 16.06.2015 TÖÖ NR 2326/15
KRITEERIUM KOMMENTAAR
Tegevusega
kaasnevate
avariiolukordade
esinemise võimalikkus
Kavandatava tegevuse tulemusena parandatakse
ristmiku piirkonnas liiklusohutust, mille tagajärjel
avariiolukordade võimalikkus pigem väheneb.
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada
korrektsete töömeetoditega.
Kavandatava tegevuse
eeldatav mõju Natura
2000 võrgustiku alale
või mõnele muule
kaitstavale
loodusobjektile
Natura 2000 alasid ja kaitstavaid loodusobjekte
projekti piirkonnas ei paikne.
Ülal kirjeldatud aspektide käsitlemisel on arvesse võetud ka võimaliku mõju
suurust, ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust, toime ja
kumulatiivsust.
Olulist (riigi)piiriülest mõju projektiga kavandatav tegevus kaasa ei too.
24 PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI–TARTU–VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE
TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG
TÖÖ NR 2326/15 VERSIOON 16.06.2015
6. JÄRELDUS
Eelhindamise tulemusel jõuti järeldusele, et põhimaantee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga
km 34,16 ristmiku (Iisaku ristmik) ümberehituse tehnilise projektiga kavandatava
tegevuse puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust
eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju
hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada
sobiva projektlahendusega ja korrektsete töömeetoditega.
Alljärgnevalt on välja toodud kõik meetmed projekti seletuskirjast ning käesoleva
eelhinnangu aruandest, mille abil on võimalik negatiivset mõju vältida või
miinimumini viia:
Ehituse töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest
ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis
ja kohalikus omavalitsuses kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija
poolt esitatud juhistele.
Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale.
Täitematerjalide, mulla ning pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse
Tellijaga.
Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele.
Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest
jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käsitlemise litsentsi
omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete
valdaja. Kaevetöödel kaevandatavad ja mittesobivad pinnased tuleb
vedada Tellija poolt kooskõlastatud kohta.
Vastavalt Maapõueseaduse § 60 on kaevise võõrandamine või selle
väljaspool kinnisasja kasutamine lubatud ainult Keskkonnaameti
nõusolekul. Enne Maapõueseaduse §60 mõistes ülejääva kaevise
kasutamist (nt kasutuskõlbmatu materjali utiliseerimist) peab kinnistu
omanik (Tellija) saama vastavateks töödeks Keskkonnaameti nõusoleku.
Töövõtja peab Tellijale esitama andmed kõikide materjalide
ladustamiskohtade, vaheladude jms kohta, kõikide kinnistute kaupa,
milledelt kaevist võõrandatakse või kasutatakse väljaspool sama kinnistut.
Kaevise võõrandamisel või selle väljaspool kinnisasja kasutamisel tuleb
saada vastava kinnistu omaniku kirjalik nõusolek.
Kuna kavandatav ehitustegevus kulgeb osaliselt asub Terroriohvrite
ühishaud kaitsevööndis, tuleb projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga
ja enne tööde alustamist tuleb võtta Muinsuskaitseametist luba tööde
teostamiseks.
Kui maantee remonttööde käigus ilmneb kultuuriväärtusega leid, tuleb
ehitus- ja kaevetööd koheselt peatada, leiukoht muutumatul kujul säilitada
ja leiust viivitamatult Muinsuskaitseametile või valla- või linnavalitsusele
teatada (MuKS §32).
Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide
taaskasutus - edasiseks kasutuseks kõlblik materjal (sh. näit.
täitematerjalid, muld, pinnas ning freespuru) tuleb maksimaalselt
PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI–TARTU–VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG
25
VERSIOON 16.06.2015 TÖÖ NR 2326/15
taaskasutada. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed
tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale.
Kuivadel perioodidel tuleks vajadusel ehitustegevuse piirkonda kasta, et
vältida üleliigse tolmu tekkimist.
Mürarikast ehitustegevust tuleks vältida õhtusel ja öisel ajal.
Ehitusaegsed muudatused liikluskorralduses tuleks planeerida selliselt, et
need põhjustaksid võimalikult vähesel määral ja lühiajaliselt muutusi,
võrreldes senise liikluskorraldusega.
Ehitusaegseid negatiivseid mõjusid tuleb vältida ja avariiolukordade risk
välistada korrektsete töömeetoditega, ehitustööde käigus ei tohi
kahjustada ümbritsevat keskkonda.
Et tagada ehitusperioodi aegne mõjude minimeerimine, tuleb
keskkonnatingimused ehitustegevuseks kirjutada ehitusloa koosseisu.
Vajadusel võib Tellija nõuda Peatöövõtjalt ka ehituse jooksul kasutatava
keskkonnakaitse kava olemasolu.
PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI–TARTU–VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG
27
VERSIOON 16.06.2015 TÖÖ NR 2326/15
LISA 1. IISAKU RISTMIKU ASENDIPLAAN SEISUGA
23.04.2015