kalaallit nunaanni meeqqat atuarfianni 2012-imi ... · figurit allattorsimaffiat: figur 1: 2012-imi...
TRANSCRIPT
Kalaallit Nunaanni meeqqat atuarfianni
2012-imi alloriarfinni misilitsinnerit
misissorneri angusallu
Ilinniarnermik Ilisimatusarfik – Inerisaavik
Naliliisarfik
Marts 2014
2
Kalaallit Nunaanni meeqqat atuarfianni 2012-imi alloriarfinni misilitsinnerit misissorneri
angusallu
© Ilinniarnermik Ilisimatusarfik – Inerisaavik 2014
Allattut: Peter Allerup, Ellen J. Karlsen, Esekias Therkelsen aamma Carsten Petersen
Layout aamma grafik: Ilinniarnermik Ilisimatusarfik – Inerisaavik
Naqinneqarfia: Ilinniarnermik Ilisimatusarfik – Inerisaavik
Naqinneqartut: 450
Ilusaa siulleq, naqinnera siulleq
ISBN: 978–87–585–1171–7
ISSN: 2246 –1078
Inniminniinermi normu: 62.04.06
3
Imai
Figurit allattorsimaffiat: ...................................................................................................................................................... 4
Tabelit allattorsimaffiat: ..................................................................................................................................................... 5
Paasissutissiiffiit: ................................................................................................................................................................ 5
1. Siulequt ........................................................................................................................................................................... 6
2. Eqikkagaq atuarnissaanullu ilitsersuut ............................................................................................................................ 8
3. Aallaqqaasiut ................................................................................................................................................................ 12
4. Periutsit ......................................................................................................................................................................... 16
5. Angusat nassuiarneri ..................................................................................................................................................... 25
5.1 Inerniliillaqqissutsip nalingi.................................................................................................................................... 25
5.2 Atuarfiup angusaasa nalilernerinut inernernik atuineq ........................................................................................... 27
6. Angusat pingaarnerit ..................................................................................................................................................... 31
6.1 Misilitsinnerni atuartut amerlassusaat ..................................................................................................................... 31
6.2 Inerniliillaqqissuseq ................................................................................................................................................ 38
6.2.1 Atuartitsissutit .................................................................................................................................................. 38
6.2.2 Atuartitsissutit imminnut ataqatigiinneri ......................................................................................................... 46
6.3 Inernileeriaasinnaaneq ............................................................................................................................................ 49
6.4 Inerniliillaqqissutsip inernileeriaasinnaanerullu imminnut ataqatigiinneri ............................................................. 50
6.5 Kommunit ............................................................................................................................................................... 52
6.6 Illoqarfiit nunaqarfiillu ........................................................................................................................................... 54
6.6.1 Piffissap ingerlanerani illoqarfinni nunaqarfinnilu angusat ............................................................................. 55
6.7 Niviarsiaqqat nukappiaqqallu ................................................................................................................................. 56
6.7.1 Piffissap ingerlanerani niviarsiaqqat nukappiaqqallu angusaat........................................................................ 57
6.8 Oqaatsit angusallu ................................................................................................................................................... 59
6.9 Atuartut ilinniakkamikkut sanngisuut sanngiitsullu ................................................................................................ 60
6.9.1 Atuartut ilinniakkamikkut sanngisuut .............................................................................................................. 61
6.9.2 Atuartut ilinniakkamikkut sanngiitsut .............................................................................................................. 62
7. Alloriarfinnit assigiinngitsunit ikaarsaariartarnerit ataqatigiinnerillu ........................................................................... 64
8. Kalaallit Nunaanni angusanut skalamik pilersitsiniarnermi isummersuutit .................................................................. 69
8.1 Aallaqqaataa ........................................................................................................................................................... 69
8.2. Naliliisaatsini atugassarititaasut ............................................................................................................................. 72
8.2.1 Naliliisaatsini tunngaviusumik atugassarititaasut ............................................................................................ 72
8.2.2 Ilikkagassatut anguniagassat ............................................................................................................................ 74
8.2.3 Qanoq naliliisoqartarpa? .................................................................................................................................. 77
8.2.4 Inerniliillaqqissutsip inernileeriaasinnaanerullu uuttortarnerat ........................................................................ 79
8.3 Angusanut skala-mik pilersitsineq – misiliineq ...................................................................................................... 87
8.4 Angusanut skala-mut nunani tamalaani misiliisarnerit tunngaviliullugit ................................................................ 90
8.5 Naggasiineq ............................................................................................................................................................ 92
9. Naggasiussaq ................................................................................................................................................................ 93
10. Najoqqutat .................................................................................................................................................................. 95
11. Ilanngussat .................................................................................................................................................................. 97
4
Figurit allattorsimaffiat:
Figur 1: 2012-imi 7. klassimi qallunaat oqaasiini inerniliillaqqissutsip agguarsimanera. ............................ 20 Figur 2: 2012-imi 7. klassimi qallunaat oqaasiini inernileeriaasinnaanerup agguarsimanera. .................... 21 Figur 3: Atuarfiup 7. kl. 2012-imi angusaasa kommunimi nunamilu tamarmi angusanut sanilliunneri. ....... 29 Figur 4: 3. klassimi piffissami 2008 - 2012-imi alloriarfinni misilitsinnerni atuartut amerlassusii. .............. 32 Figur 5: 7. klassimi piffissami 2008 - 2012-imi alloriarfinni misilitsinnerni atuartut amerlassusii. .............. 33 Figur 6: 3. klassimi kalaallit oqaasiini inerniliillaqqissuseq. 2008 - 2012. .................................................... 39 Figur 7: 7. klassimi kalaallit oqaasiini inerniliillaqqissuseq. 2008 - 2012. .................................................... 39 Figur 8: Box-plots - 3. klassimi kalaallit oqaasii. 2008 - 2012. ...................................................................... 40 Figur 9: Box-plots - 7. klassimi kalaallit oqaasii. 2008 - 2012. ...................................................................... 40 Figur 10: 3. klassimi qallunaat oqaasiini inerniliillaqqissuseq. 2008 - 2012. ................................................ 41 Figur 11: 7. klassimi qallunaat oqaasiini inerniliillaqqissuseq. 2008 - 2012. ................................................ 42 Figur 12: Box-plots - 3. klassimi qallunaat oqaasii. 2008 - 2012. .................................................................. 42 Figur 13: Box-plots - 7. klassimi qallunaat oqaasii. 2008 - 2012. .................................................................. 43 Figur 14: 7. klassimi tuluit oqaasiini inerniliillaqqissuseq. 2008 - 2012........................................................ 43 Figur 15: Box-plots - 7. klassimi tuluit oqaasii. 2008 - 2012. ......................................................................... 44 Figur 16: 3. klassimi matematikkimi inerniliillaqqissuseq. 2008 - 2012. ....................................................... 44 Figur 17: Box-plots - 3. klassimi matematikki. 2008 - 2012. .......................................................................... 45 Figur 18: 7. klassimi matematikkimi inerniliillaqqissuseq. 2008 - 2012. ....................................................... 45 Figur 19: Box-plots - 7. klassimi matematikki. 2008 - 2012. .......................................................................... 46 Figur 20: 2012-imi 7. klassimi qallunaat tuluillu oqaasiini inerniliillaqqissutsit imminnut ataqatigiinnerat.47 Figur 21: 2012-imi 7. klassimi kalaallit oqaasiini matematikkimilu inerniliillaqqissutsit imminnut
ataqatigiinnerat. .............................................................................................................................................. 48 Figur 22: 2012-imi 3. klassimi matematikkimi inerniliillaqqissutsip inernileeriaasinnaanerullu imminnut
ataqatigiinnerat. .............................................................................................................................................. 50 Figur 23: 2012-imi 7. klassimi matematikkimi inerniliillaqqissutsip inernileeriaasinnaanerullu imminnut
ataqatigiinnerat. .............................................................................................................................................. 51 Figur 24: 2012-imi 7. klassimi kalaallit oqaasiini inerniliillaqqissutsip inernileeriaasinnaanerullu imminnut
ataqatigiinnerat. .............................................................................................................................................. 51 Figur 25: 2012-imi 3. klassimi misilitsissutini tamani kommunikkuutaartumik inerniliillaqqissuseq. ........... 53 Figur 26: 2012-imi 7. klassimi misilitsissutini tamani kommunikkuutaartumik inerniliillaqqissuseq. ........... 53 Figur 27: 2012-imi 3. klassimi misilitsiffiusuni tamani inerniliillaqqissutsimi illoqarfiit nunaqarfiillu
angusaat. ......................................................................................................................................................... 54 Figur 28: 2012-imi 7. klassimi misilitsiffiusuni tamani inerniliillaqqissutsimi illoqarfiit nunaqarfiillu
angusaat. ......................................................................................................................................................... 54 Figur 29: Piffissap ingerlanerani alloriarfinni misilitsinnerni illoqarfinni nunaqarfinnilu atuartut angusaasa
assigiinnginneri - 3. klasse. ............................................................................................................................. 55 Figur 30: Piffissap ingerlanerani alloriarfinni misilitsinnerni illoqarfinni nunaqarfinnilu atuartut angusaasa
assigiinnginneri - 7. klasse. ............................................................................................................................. 56 Figur 31: 2012-imi 3. klassimi niviarsiaqqat nukappiaqqallu inerniliillaqqissusaat. .................................... 57 Figur 32: 2012-imi 7. klassimi niviarsiaqqat nukappiaqqallu inerniliillaqqissusaat. .................................... 57 Figur 33: Piffissap ingerlanerani alloriarfinni misilitsinnerni niviarsiaqqat nukappiaqqallu angusaasa
assigiinnginneri - 3. klasse. ............................................................................................................................. 58 Figur 34: Piffissap ingerlanerani alloriarfinni misilitsinnerni niviarsiaqqat nukappiaqqallu angusaasa
assigiinnginneri - 7. klasse. ............................................................................................................................. 59 Figur 35: 2012-imi 3. klassimi inerniliillaqqissuseq angerlarsimaffimmilu oqaatsit - 3. klasse. ................... 59 Figur 36: 2012-imi inerniliillaqqissuseq angerlarsimaffimmilu oqaatsit - 7. klasse. ..................................... 59 Figur 37: 2012-imi 3. klassimi atuartut ilinniakkamikkut sanngisuut kommunini akulikissusii. .................... 61 Figur 38: 2012-imi 7. klassimi atuartut ilinniakkamikkut sanngisuut kommunini akulikissusii. .................... 61 Figur 39: 2012-imi 3. klassimi atuartut sanngiitsut kommunini akulikissusii. ............................................... 62 Figur 40: 2012-imi 7. klassimi atuartut sanngiitsut kommunini akulikissusii. ............................................... 63 Figur 41: Alloriarfinniit alloriarfinnut misilitsittarnerit. ................................................................................ 65
5
Figur 42: 2012-imi 3. aamma 7. klassimi kalaallit oqaasiini atuartut angusaasa ataqatigiinnerat. .............. 66 Figur 43: 2012-imi 3. aamma 7. klassimi qallunaat oqaasiini atuartut angusaasa ataqatigiinnerat. ............ 66 Figur 44: 2012-imi 3. aamma 7. klassimi matematikkimi atuartut angusaasa ataqatigiinnerat. ................... 67 Figur 45: PISA 2012-imi suliassiissummut assersuut. .................................................................................... 74 Figur 46: 3.a-mi inerniliillaqqissutsip inernileeriaasinnaanerullu imminnut ataqatigiinnerat. .................... 83 Figur 47: Inernileeriaasinnaanerup agguarsimaneranut grafit marluk. ........................................................ 84 Figur 48: Inerniliillaqqissutsip agguarsimaneranut grafit marluk. ................................................................ 85 Figur 49: Atuarfiup ataatsip nunamut tamarmut sanilliullugu qallunaat oqaasiini inissisimanera. .............. 89
Tabelit allattorsimaffiat:
Tabel 1: Atuarfimmi ataatsimi akullerni alloriarfimmi misilitsinnermi angusanut assersuut .............. 28
Tabel 2: 2012-imi alloriarfinni misilitsinnerni atuartut peqataasut amerlassusii ................................ 34
Tabel 3: 2012-imi 3. klassimi atuartitsissutit akornanni ataqatigiinnermut kisitsisit. ..................... 4848
Tabel 4: 2012-imi 7. klassimi atuartitsissutit akornanni ataqatigiinnermut kisitsisit. .......................... 48
Tabel 5: Matematikkimi 7. aamma 10. klassip akornanni ikaarsaarnerit ............................................. 68
Tabel 6: Curriculum tunngavigalugu suliassiissutini ilikkagassatut anguniagassanik misissuineq ..... 75
Tabel 7: Atuartut angusaat inerniliillaqqissutsimut (Qularnaannermut) inernileeriaasinnaanermullu
(Sukkassutsimut) inissillugit .................................................................................................................. 81
Tabel 8: 3.a-mi inerniliillaqqissutsip inernileeriaasinnaanerullu krydstabelitut takutinnerat ............. 82
Tabel 9: 3.b-mi inerniliillaqqissutsip inernileeriaasinnaanerullu krydstabelitut takutinnerat ........... 84
Tabel 10: 3.a-p aamma 3.b-p angusaannik sanilliussineq .................................................................... 85
Tabel 11: Danmarkimi atuartut angusaannut tabel kisitseqqissutaasartoq .......................................... 88
Tabel 12: Box-plot-imi aamma 7-trinsskala-mi killiliussat assigiinngissutaat .................................. 90
Paasissutissiiffiit:
Paasissutissiiffik 1: Atuartup angusaanik naatsorsuineq. ......................................................................... 18
Paasissutissiiffik 2: Statistikkimi agguakkanut kisitsisit pingaartut. ......................................................... 22
Paasissutissiiffik 3: Statistikkimi agguakkani siaruarsimanermut uuttuutit. ............................................. 23
Paasissutissiiffik 4: Misilitsinnermi akissutit didaktikkimi atorneqarsinnaanerinut assersuutit. ............. 30
Paasissutissiiffik 5: Meeqqat atuarfianni atuartut amerlassusaannik nalunaarsuineq. ........................... 35
Paasissutissiiffik 6: Immikkut annertusisamik atuartut alloriarfinni misilitsinnerni peqataasut. ............. 36
6
Paasissutissiiffik 7: Atuartup inerniliillaqqissusaata naatsorsorneranut assersuutit. ............................ 80
Paasissutissiiffik 8: Inerniliillaqqissutsimik inernileeriaasinnaanermillu suliami atuineq. ..................... 87
7
1. Siulequt
Nalunaarusiami uani 2012-p upernaavani 3. aamma 7. klassimi alloriarfinni misilitsinnerni angusat
saqqummiunneqarput. Tamatumunnga peqatigitillugu atuartut angusaat ukiunut siuliinut sisama-
nut alloriarfinni misilitsiffiusunut, tassa piffissamut 2008 - 2011-mut sanilliunneqassapput. Takus-
sutissiat paasiuminarsarumallugit paasissutissat taamaallaat ukiunit kingullernit tallimaneersut
nalunaarusiami takussutissiani tabelinilu ilanngunneqarput. Taamaattorli paasissutissat tabelini
ilanngussaniittut, 2007-imit alloriarfinni siullermeersumik misilitsiffimmit aallartittut, takuneqarsin-
naapput. Tabelit ilanngussaniittut ilaat 2006-imi Main Studymi angusanik aallartipput.
Maannakkut paasissutissat ukiunit tulleriinnit arlalinneersut pigineqalermata, atuartitsissutini
assigiinngitsuni ilikkakkatigut siuariartorneq qularnaannerusumik nalilersorneqarsinnaalerpoq.
Paasissutissat ima qarasaasiamut nuunneqartarput, alloriarfinni misilitsinnerni angusat assigiinngit-
sutigut misissuiffigalugit nalilersorneqarsinnaallutik. Neriuutigineqarpoq naatsorsukkat sanilliussi-
nerillu allaatigineqartut, pineqartoq pillugu siunissami ilisimatusarnerni assigiinngissutsillu
itinerusumik paasiniarnerini aallaaviusinnaajumaartut, taamaaliornikkut ulluinnarni suliniutaasunut
assigiinngitsunut sammitinneqarsinnaassallutik, meeqqat atuarfiannut iluaqutaasumik. Periarfissat
tamakkua pigineqarmata nuannaarutigaarput, ilanngullugulu oqaatigiumallugu meeqqat atuarfiannik
misissuinissamut periarfissat tamakkua piummata.
Alloriarfinni misilitsinnernit nalunaarusiami matumani paasissutissat siamasissusii annertuneru-
sumik aamma sammineqarput, median-imik naliusumut qanoq katersuunnerat kisiat allaaserinagu.
Tamanna grafikkimik takussutissiaq Box-plot atorlugu ingerlanneqarpoq, Kapitali 6-imi angusanik
atuartitsissutikkuutaartumik allaaserinninnerni aamma atorneqartumik. Inerisaavik isumaqarpoq,
atuartut angusaasa siamasinnerinik allaaserisaqarnikkut atuartitsissutit didaktikkikkut ineriartornerat
ersarinnerusumik takuneqarsinnaalissasoq.
Inerisaaviup annertuumik pingaartippaa, alloriarfinni misilitsinnerni angusat Inerisaaviup nittar-
tagaatigut elektroniskiusumik pissarsiarineqarsinnaanissaat imatullu aaqqiisoqassasoq, nalunaa-
rusiani kisitsisit aammalu databasimit kisitsisit aaneqarsinnaasut assigiissaartuussallutik.
Maannamut alloriarfinni misilitsinnernit nalunaarusiani kisitsisit databasimi kisitsisinit aane-
qarsinnaasunit tutsuiginarnerusutut isigineqarallarput. Taamaaliornikkut paasissutissat sorliit
atuuttuunersut nalornissutigineqalissanngilaq.
Tamatumunnga peqatigitillugu Inerisaaviup pingaartippaa, alloriarfinni misilitsinnernit nalunaaru-
siat ilisimatusarnermik tunngaveqassasut, amerlasuut iluaqutigisinnaasaannik. Taamaattumik nalu-
naarusiani kingullerni immikkut allaaseralugu eqqartukkamik ilanngutaqartarpugut. Nalunaarusiami
matumani eqqartorneqarpoq, qanoq iliornikkut pamersaanermi naleqqiussiffimmik, nuna tamak-
kerlugu atuuttumik, angusanut skala-tut taasamik, pilersitsisoqarsinnaanersoq, tassa skala-mik
atuartunik naliliiniarnermi atorneqarsinnaasumik. Soorlu Kapitali 8-mi atuarneqarsinnaasoq skala-
mik taamatut ittumik pilersitsiniarneq ajornaatsuinnaanngilaq, tamatumunnga peqatigitillugu skala
pineqartoq eqqortumik takutitsisuullunilu naapertuilluartuussappat. Inerisaaviup neriuutigaa,
immikkut eqqartukkap siunissami meeqqat atuarfianni naliliisarnermut kulturiumaartussap
ineriartortinneqarnissaa eqqartorneqalersikkumaaraa. Angusanut skala-mik eqqussiniarnikkut
nukarliit akulliillu alloriarfiini karakterilersuinissaq siunertarineqanngilaq, siunertarineqartorli
8
tassaavoq atuarfiit ilinniartitsisullu atuartut angusaannik nalilersuinerat sakkussamik taamaattumik
pilersitsinikkut ingerlakkuminarnerulerlunilu assigiissaarnerulissasoq.
Kapitali 6-imi angusanik misissuinerit takutippaat, meeqqat atuarfianni nukarliit alloriarfiini ukiut
ingerlanerini atuartitsissutini misilitsiffiusuni arlaqartuni ilinniakkatigut siuariartortoqartoq. Naak
atuartitsissutini arlaqartuni atuartut angusaasa naammaginartoq inoraluaraat, atuartut angusamikkut
ineriartornerat nuannaarutissaavoq, nalunaarsorneqarlunilu malinnaaffigineqartumik. Taamaalior-
nikkut angusat kisiisa isiginiarneqanngillat, kisianni aamma ukiut ingerlanerini ineriartorneq
malinnaaffigineqarluni.
Atuarluarina.
9
2. Eqikkagaq atuarnissaanullu ilitsersuut
2012-p upernaavani kingumut 3. aamma 7. klassimi alloriarfinni misilitsittoqarpoq. Atuarfimmi
naliliisarnermik nalunaarut malillugu ukiut tamaasa 3. klassimi kalaallit qallunaallu oqaasiini aam-
ma matematikkimi misilitsittoqartussaavoq, 7. klassimilu atuartitsissutit taakkua tuluit oqaasiinik
ilallugit misilitsiffiupput. Misilitsissutissat pingajussaannik kingulliusumillu 2006-imi misilerarne-
qareermata nuna tamakkerlugu ukiut arfinilissaat alloriarfinni misilitsittoqarpoq. Meeqqat atuar-
fianni alloriarfinni misilitsissutit ineriartortinneqarnerat siusinnerusukkut alloriarfinni misilitsin-
nernit nalunaarusiani allaaserineqarpoq.
Alloriarfinni misilitsissutit imatut ineriartortitaapput, taakkunani suliassat apeqqutillu – aamma
items’inik taaneqartartut – nunani tamalaani misilitsissutini assingusuni psykometrimi piuma-
saqaatinik nalinginnaasunik naammassisaqarfiullutik. Taamatut iliornikkut atuartut naammassisaat,
suliaasa eqqortut amerlassusaasa pisariitsumik naatsorsornerisigut, uuttortarneqarsinnaalerput sanil-
liunneqarsinnaalerlutillu. Angusat naatsorsornerini misissornerinilu siullermik akissutit eqqortut
isiginiarneqartarput, tassa inerniliillaqqissuseq naatsorsorneqartarpoq. Taamatuttaaq piffissaq
atuartut suliassiissutinut atorsimasaat naatsorsorneqartarpoq, tassa inernileeriaasinnaaneq aamma
naatsorsugaasarpoq. Naatsorsortakkat taakkua saniatigut inerniliillaqqissutsip siamasissusia ilan-
ngullugu aamma misissorneqarpoq. Inerniliillaqqissutsip siamasissusia taanna Box-plots atorlugit
takutinneqarpoq, inerniliillaqqissuseq pillugu paasissutissanik amerlasuunik ataatsikkut takutit-
siffiusuni. Taakkua pillugit Kapitali 4: Periutsit aamma Kapitali 5: Angusat nassuiarneri takukkit.
2012-imi alloriarfinni misilitsittoqareermat ukiuni ima amerlatigisuni paasissutissat katersorneqartut
pigineqalerput, ineriartornerit takussutissiallu qularnaannerusumik statistikkikkut naatsorsorlugit
saqqummiunneqarsinnaalerlutik, taamaalisoqarneranilu atuartut akissutaannik misissueriaatsit
nutaat pilerput. Alloriarfinni misilitsinnernut database-p pissusii suli misissugaapput tassanilu
nalornissutit pineqartut eqqaamallugit piffissamut 2008 - 2011-mut sanilliussiitigaluni ukiumut
2012-imut ukua inerniliunneqarput:
2012-imi atuartut alloriarfinni misilitsinnerni peqataanngitsut alloriarfinni taakkunani
marlunni atuartut tamakkerlutik 10%-iisa missigissagaat naatsorsuutigineqarpoq. 7. klassimi
peqataanngitsoornermut procentip annertuumik appariarnera malugisassaavoq, 3. klassimili
kingumut annertuserialaarluni. 2011-imi 3. klassimi peqataanngitsoortut 6,3%-iupput, 7.
klassimilu 18,8%-iullutik. Kalaallit Nunaanni peqataanngitsoornermut procenti TIMSS-imi
PISA-milu 5%-imik peqataanngitsoorfiusinnaasunit, qaffasinnerulaarpoq, ataatsimulli
isigalugu 2007-imi alloriarfinni misilitsinnermut siullermut sanilliullugu annertuumik
appariaateqarpoq, tamatumalu takutigunarpaa, alloriarfinni misilitsittarnerit atuarfiit sulias-
samittut nalinginnartut aammalu ulluinnarni atuartitsinermut sunniuteqartartutut
isigilersimagaat.
Atuartitsissutini nuna tamakkerlugu inerniliillaqqissuseq periutsit Kapitali 4-mi aamma
Kapitali 5-imi allaaserineqartut malillugit naatsorsorneqarpoq, piffissamullu 2008 - 2011-
imut sanilliussiitigaluni 2012-imut ukua oqaatigineqassapput:
10
1. 3. klassimi kalaallit oqaasii ilinniakkatigut naammaginartoq ataallugu angusa-
qarfiupput. Inerniliillaqqissuseq 2008-mi 40%-iuvoq 2012-imilu 47%-iulluni.
Ineriartornerulli taassuma takutippaa, 3. klassimi piffissami tassani inerni-
liillaqqissutsimi malunnavissumik siuariartortoqartoq. 7. klassimi angusat piffissap
annersaani naammaginartumik angusat pitsaanersaanniipput tassanngaluunniit
qaffasinnerullutik, inerniliillaqqissuseq 60%-ip aamma 64%-ip akornanniilluni. 7.
klassimi angusat piffissami 2008 - 2010-mi appariartorput, taarsiulluguli 2011-mi
2012-imilu siuariartortoqarpoq.
2. 3. klassimi qallunaat oqaasiini piffissami 2008 - 2011-mi ilinniakkatigut angusat
naammaginartoq ataassimavaat, inerniliillaqqissuseq 44%-ip aamma 50%-ip akor-
nanniilluni. Kalaallit oqaasiinisulli nukarliit alloriarfianni atuartitsissummi anner-
tuumik siuariartoqarpoq, inerniliillaqqissuseq 2008-mi 44%-imit 2012-imi 52%-
imut qaffariarmat. 7. klassimi inerniliillaqqissuseq naammaginartumik pitsaa-
suuvoq, piffissami tamarmi allannguuteqarani 60%-ip missaaniilluni, taamaattorli
2010-mi apparialaarpoq aammali 2011-imi 61%-imut 2012-imilu 59%-imut
siuariartoqarpoq. Alloriarfinni misilitsittarnerit 2007-imi aallartimmatali nuna-
qarfinni illoqarfinnilu atuartut atuartitsissummi tassani angusaasa assigiinnginnerat
ersarittuusarpoq, alloriarfinnili taakkunani marlunni assigiinngissut piffissap
ingerlanerani annikilliartorpoq 2012-imilu 3. klassimi nunaqarfinni atuartut
siullermeerlutik illoqarfinni atuartunit taamaaqqatiminnit atuartitsissummi tassani
pitsaanerusumik angusaqarput.
3. Tuluit oqaasiini piffissaq tamaat siuariartortoqarpoq. Ukiuni amerlanerni ilinni-
akkatigut angusat naammaginartoq ataassimavaat, inerniliillaqqissuseq piffissami
2008 – 2010-mi 49%-imiilluni, taamaattorli ilinniakkatigut angusat 2011-mi
aamma 2012-imi naammaginartoq anguaat, inerniliillaqqissuseq ukiuni taakkunani
marlunni 54%-iulluni.
4. 3. klassimi matematikkimi angusat naammaginartumik pitsaasuupput taanna-
luunniit qulaassimallugu, 2008-mi 62%-iulluni 2010-milu 60%-iulluni. 3. klassimi
angusat pitsaasumik 2011-imi 65%-imut 2012-imilu 64%-imut siuariarput.
7. klassimi angusat akerlianik piffissami 2008 - 2012-imi tamarmi naamma-
ginartoq ataassimavaat, 2008-mi 50%-iulluni aamma 2012-imi 47%-iulluni.
Taamaalilluni atuartitsissummi tassani 7. klassimi piffissami tamarmi pineqartumi
kinguariartortoqarpoq.
Inernileeriaasinnaaneq atuartitsissutini amerlanerni annertuumik qaffasippoq, tamatumalu
kingunerisaanik maannakkut atuartut tassuunakkut immikkoortinniarnerat ajornakusoorpoq.
Tamatuma takutigunarpaa misilitsissutini suliassat ikippallaartut. Inernileeriaasinnaaneq
piffissami tulliuttumi alaatsinaanneqartuassaaq.
Alloriarfinni misilitsinnerni inerniliillaqqissutsimi assigiinngissutsit annersaasa ilaat kom-
munit assigiinnginneranniippoq. Pingaartumik tamanna kalaallit qallunaallu oqaasiini atuup-
poq, matematikkimili tuluillu oqaasiini assigiinnginneq malunnarpallaarani.
11
Oqaatsit angerlarsimaffimmi atugaasut alloriarfinni misilitsinnerni angusanut annertuumik
aamma sunniuteqarput. Atuartut qallunaatut arlariinnilluunniit oqaasillit ataatsimut isigalugit
qallunaat tuluillu oqaasiini kiisalu matematikkimi angusarissaarnerupput, atuartulli amerla-
nerpaartaat 70%-it missaanniittut kalaallisut angerlarsimaffimminni oqaasillit atuartit-
sissutini taakkunani angusaat malunnavissumik appasinnerupput.
Illoqarfiit atuarfiini atuartut qallunaat oqaasiini nunaqarfiit atuarfiini atuartunit ukiut siuliini
angusarissaarnerusarput. Angusarissaarneruneq taanna 2012-imi allanngorpoq, nunaqarfinni
atuartut angusarissaarnerummata, ineriartornerli taanna nangissanersoq ukiuni tulliuttuni
nalunaarusiani takuneqarsinnaajumaarpoq. Nunaqarfinni atuartut suli kalaallit oqaasiini
illoqarfinni atuartunit angusarissaarnerusarput. Tuluit oqaasiini annertunerusumik assigiin-
ngittoqanngilaq, taamaattorli illoqarfiit atuarfiini atuartut pitsaanerulaarput. 3. klassimi
matematikkimi nunaqarfinni atuartut illoqarfinni atuartut taamaaqqatigivaat, 7. klassimili
pitsaanerusarlutik.
3. aamma 7. klassimi atuartitsissutini tamani niviarsiaqqat nukappiaqqanit angusarissaar-
nerupput, 3. klassimi matematikkimi nukappiaqqat pitsaanerulaartumik angusaqarnerat
eqqaassanngikkaanni.
Atuartut 2008-mi 3. klassimi alloriarfimmi misilitsittut amerlasuut 2012-imi 7. klassimi
alloriarfimmi misilitseqqipput, soorlulu atuartut amerlasuut 7. klassiullutik 2008-mi alloriar-
fimmi misilitsittut 2012-imi atuarnertik naammassillugu inaarutaasumik misilitsipput.
Taamaalisoqarneratigut atuartut imminnut sanilliullutik inissisimanerinik misissuisinnaaneq
periarfissaalerpoq. Nikeriarnernik taamaattunik misissuinerit 2010-mi alloriarfinni misilit-
sinnernit nalunaarusiami siullermeersumik immikkut sammineqarput siunissamilu ukiu-
moortunik nalunaarusiani ilanngunneqartassallutik, tassami piffissap ingerlanerani nikeriar-
nerit taakkua malinnaaviginissaat pingaartuuvoq. 2012-imi angusat ukioq kingulleq angusat
assigivaat: atuartitsissutini tamani atuartut 3. klassimit 7. klassimut nuunneranni nikeri-
arnerit annertupput. Taassuma akerlianik 7. klassimit 10. klassimut nuunnermi assiliaq
”qerisarpoq”, atuartut imminnut sanilliullutik inissisimaneri allanngussanatik, 7. klassimit
10. klassimut inaarutaasumik misilitsinnernut ”pikkorissut” pikkorissuuginnarlutik ”san-
ngiitsullu” sanngiitsuuinnarlutik. Tamanna pillugu Kapitali 7 takuuk.
Alloriarfinni misilitsinnernit nalunaarusiani siullertulli nalunaarusiaq una immikkut sammi-
samik imaqarpoq, itisuumik allaaserineqartumik. Nalunaarusiami matumani angusanut
skala-mik pilersitsiniarnermi taasariaqartut arlaqartut eqqartorneqarput, tassa skala atuarfiit
atuartut angusaannik nalilersuinerminni atorsinnaasat. Immikkut eqqartukkap takutippaa,
skala-mik taama ittumik pilersitsiniarneq ajornaatsuinnaanngitsoq, kisiannili qanoq
iliornikkut pilersinneqarsinnaaneranut siunnersuuteqartoqarpoq. Tamanna pillugu Kapitali 8
takuuk.
12
Kapitali 9 naggasiussamik imaqarpoq, Kapitali 10-mi nalunaarusiamik matuminnga suliaqarnermi
najoqqutat allassimapput. Alloriarfinni misilitsinnernit nalunaarusiani najoqqutat maannamut
taamaallaat Kapitalimi immikkut allattorneqartarput, najoqqutalli taakkua allatap iluani ersa-
rissumik suli taaneqarneq ajorput. Immikkut sammisat ilanngunneqartalermata eqqarsaatigine-
qarpoq, suut najoqqutarineqartut allatat iluini allanneqartalernissaat, nalunaarusiat taamaali-
ornikkut uppernassusaat annertusarneqassammat, nalunaarusianillu atuartut najoqqutanut toqqaan-
nartumik ingerlasinnaanngussapput, aamma periutsit allaaserinerini. Tabelit ilanngussat takus-
sutissiallu Kapitali 11-miipput, 2006/2007-imit 2012-mut alloriarfinni misilitsinnerni nunamut
tamarmut, kommuninut atuarfinnullu angusanik uppernarsaataasunik takussutissaqarfiusut
ilanngunneqarlutik.
13
3. Aallaqqaasiut
Naliliisarnermut kulturi ullumikkut taaguutaavoq, politikkimi, ingerlatsiffinni ilisimatusarnermilu
suliat qanoq ingerlanerinik kiisalu suliat aallartitat qanoq angusaqarfiutiginerinik allaaserinninner-
mi nalilersuinermilu pingaartorsiutitut atugaasoq. Pisoq tamanna 1970-ip missaanit pisortaqar-
nermi suliffeqarfiillu kulturiinik annertuumik sammisaqareernerup kingorna paradigmip allan-
ngornerivaa nikeriarnerullunilu, suliat allannguiniarnerillu aallartissimasat kingunerisaasa immikkut
sammineqarnissaat kissaatigineqalermat. Ilaatigut politikkimi, pisortat ingerlatsiviini namminer-
sortullu suliffeqarfiini angusaqarniarneq aalajangiisuutillugu ingerlatsinissaq ujartorneqalermat
naliliisarnernik pisariaqartitsineq annertunerusoq kissaatigineqalerpoq, anguniakkat ersarissakkat
qanoq angutigisimanerinik nalilersuisoqartillugu naliliisarnerit aqutsinermi sakkuusinnaammata
pingaarutillit, taamaalioreeraannilu ineriartortitsinermi aalajangiiniarnernilu atorneqartarlutik
(Sverdrup 2002:11).
Ineriartornermit tassannga meeqqat atuarfiat saneqqutiinnarneqanngilaq. Allanngorneq taanna
Kalaallit Nunaanni aamma piaartumik malunniuppoq. Meeqqat atuarfianni 1994-imi naliliisarnermi
nalunaarut nutaaq atugaalerpoq tamatumalu kingorna 2002-mi meeqqat atuarfiat pillugu peqqussut
nutarterneqarmat ingerlatanik naliliisarnerit1 angusanillu naliliisarnerit
2 atuutsinneqalerput, inger-
laavartumik naliliisarneq alloriarfinnilu misilitsissutit atugaalernerisigut. Anguniagaq siulleq
tassaavoq atuartut ilinniakkamikkut, inuttut inooqataasutullu ineriartornerannik naliliisarnissaq
aappaattullu atuartut atuartinneqarnerminnit pissarsiaannik uuttuisarnissaq.3 Nalileeriaatsit 2003-mi
naliliisarneq pillugu nalunaarummi eqqunneqartut ilaatigut atuartitsissutini ilikkagassatut angu-
niagassat nutaat pilersinneqartut aallaavigalugit ingerlanneqartassapput.4 Ilikkagassatut angunia-
gassat taakkua malitassaapput politikkikkullu aalajangersagaallutik. Taamatut iliornikkut ersaris-
sarneqarpoq erseqqissarneqarlunilu, qangaanerusumut sanilliullugu meeqqat atuarfianni atuar-
titsinermi, suliaanilumi allani, atuartitsinerup ingerlanneranut sanilliullugu siunniussat angu-
niakkallu annertunerungaartumik isiginiarneqassasut.
Ilikkagassatut anguniagassat taamaalillutik atuartitsinermut aalajangiisuunerulerput aqutsisuu-
nerulerlutillu, ilikkagassatullu pilersaarutini alloriarfiit siunertaasa, atuartitsissutit siunertaasa
ilikkagassatullu anguniagassat, atuartitsinikkut piviusunngortinniarneqartussaasut, piviusunngor-
tinniarnerini ilinniutaasinnaasut, atuartitseriaasiusinnaasut nalileeriaasiusinnaasullu allaaserine-
qarlutik. Tunngaviusumik atugassarititaasut atuartitsinermullu aallaaviusut aalajaatsuujunnaarput,
inuiaqatigiinnili allanngoriartorneq malillugu aamma allanngoriartorlutik. Atugassarititaasut allan-
ngoriartormata ilinniartitsisut ataasiakkaat pissutsit allanngorartuartut malillugit atuartitsinitik
naleqqussarsinnaasariaqarpaat. Tamatuma kingunerisaanik ilinniartitsisup ilikkagassatut angunia-
1 ingerlatanik naliliisarneq = formativ evaluering.
2 angusanik naliliisarneq = summativ evaluering.
3 Matumani eqqarsaatigineqarput ulluinnarni atuartitsinermi ingerlaavartumik naliliisarnerit, atuartut 3. klassimi
suliaminnik saqqummiisarnerat, 7. klassimi aalajangersimasumik sammisaqarluni suliaqartarneq kiisalu 3. aamma 7.
klassit naammassinerini nuna tamakkerlugu angusanik alloriarfinni naliliisarnerit. 4 Naliliineq taama ittoq Curriculum tunngavigalugu ingerlanneqartutut oqaatigineqartarpoq, atuartut ilikkagassatut
anguniagassat ersarissakkat tunngavigalugit nalilerneqartarmata. Akerlianik Litteracy tunngavigalugu naliliinermi
atuartut ilikkakkaminik suliassiissutini qanoq atuisinnaatiginerat nalilerneqartarpoq.
14
gassat pillugit qanoq iliuusissani eqqarsaatigalugit tulleriissaartariaqarpai pamersaanermilu aamma
didaktikkimi ilinniagaqarsimasuugami atuartitsinini pilersaarusiorlugu. Taamaattumik alloriarfiit
siunertaasa, atuartitsissutit siunertaasa ilikkagassatullu anguniagassat pilersinneqarnerisigut ersa-
rissaatigineqarpoq, ilinniartitsisup atuartitsinini ima ilusilerlugulu pilersaarusiussagaa nammineq,
minnerunngitsumillu atuartut ataasiakkaat, annerpaamik, aammalumi pitsaanerpaamik, anguniak-
kaminik angusaqarsinnaalerluni, tamannarpiarlu patsisigalugu atuartitsinerup ingerlanerani nalilii-
sarnissanik aaqqissuulluakkanik pisariaqartitsineq pilerpoq.
Meeqqat atuarfiat pillugu peqqussut 2002-imeersoq aqqutigalugu aamma meeqqanut inuusuttunullu
kiisalu ilinniagaqartarneq pillugu isiginnittaaseq nutaaq atugaalerpoq. Atuartut ilisimasassanik
taamaallaat tigooraasuinnaanngillat, inuuppulli namminneerlutik namminersorlutillu qanoq iliuu-
seqartartut, ilinniartitsisoq angerlarsimaffillu suleqatigalugit namminneq ilinniarnerminnut akisus-
saasuusut. Tamatumunnga aallaaviusut tassaaput atuartut ataasiakkaat nukittuffii, piginnaane-
reriigaat assigiinngissutaallu. Atuartut taama ittunik piginnaaneqarmata namminneq ilinniarnermin-
nut ilinniartitsisoq sullarissoq peqatigalugu akisussaaqataanermut ilikkartikkiartuaarneqassapput.
Atuartoq namminersorsinnaasoq atuartitsinermut namminerlu ilinniagaqarnermi nalilerneqar-
neranut akisussaaqataassaaq atuarnermilu ingerlaqqinnissaanut ilinniartitsisuni angajoqqaanilu
peqatigalugit iliuusissaminik pilersaarusiorluni.
Arajutsineqakkajuppoq, naliliisarneq atuartitsinermi sakkutut atuarfimmik 2002-mi nutarterineq
sioqqulluguli atugaalermat, nunat amerlasuut naliliisarnernik aaqqissuussanik atugaqalernerat
sioqqulluguli. Tassa ilinniartitsisut qangalili annertunerusumik annikinnerusumilluunniit nammin-
neq atuartitsinerminnik naliliisartussaareerput. 1990-imi meeqqat atuarfiat pillugu peqqussut
aamma 1994-imi naliliisarneq pillugu nalunaarut atugaalermata ullumikkut naliliisarnermik paasin-
nittaatsitta ilarujussua atortussanngortinneqarpoq, taaguutit, siunertat qanorlu iliuusissat ullumikkut
nalunngisagut eqqunneqarlutik, soorlu pamersaanermi ingerlaavartumik naliliisarnerit misilitsis-
sutillu. Naliliinerit taakkua ilinniartitsisoq atuartullu paasissutissittussaavaat, atuartitsineq siuner-
tarineqartunik angusaqarfiunersoq. Paasissutissat taakkua atuartitsinerup pilersaarusiorneranut
ingerlannissaanullu tunngaviusussaapput, soorlu ullumikkut nalunaarutini aamma eqqartorneqartut.
Alloriarfinni misilitsittarnerit 1994-imi naliliinermi nalunaarutikkut eqqunneqanngillat, taamaattorli
atuartut atuartinneqarnerminni ilikkagassanik pissarsiaannik naliliinermut ilagitillugu atuarfiup
iluani misilitsinnernik assigiinngitsunik ingerlatsisoqarsinnaavoq. 1. klassimi ilinniartitsisut atuartut
anguniakkaminnik qanoq angusaqartiginerat nalunaarusiornermikkut kiisalu ilassutaasunik oqaase-
qaateqarnermikkut allaaseralugulu nalilertussaavaat, 2. klassimiillu aallartittumik atuartitsissutini
tamani atuartup atuarnermini angusarisai, suliaqarnera kiisalu sulerusussuseqarnera angusanik
naliliineq tunngavigalugu nalunaarutigineqartassaaq naliliinermi skala una atorlugu: Pitsaalluin-
narpoq, pitsaalluinnartumik ajunngilluinnartumillu angusaqarnermi tunniunneqartartussaq, Ajun-
ngeqaaq, pitsaasumik nakimaatsumillu angusaqarnermi tunniunneqartartussaq, Ajunngilaq, naam-
maginartumik angusaqarnermi tunniunneqartartussaq, Naammaginarsinnaavoq, naammaginartumik
ajornerulaartumik angusaqarnermi tunniunneqartartussaq, Naammaginavinngilaq, angusani akueri-
neqarsinnaagaluarlutik pitsaanerunngitsunili tunniunneqartartussaq aamma Naammaginanngilaq,
akuerineqarsinnaanngitsumik angusaqarnermi tunniunneqartartussaq.
15
Meeqqat atuarfianni naliliisarnermut kulturip qanoq atugaatigilersimanera misissorneqarni-
kuunngilaq. Meeqqanut atuarfeqarnerup iluani suliffeqartut assigiinngitsut ataatsimeeqatigisar-
nerisigut seminarillu aqqutigalugit isumaqarnarsinnaavoq, naliliisarneq naliliisarnermullu kulturi
suli amerlasuunit atuarfiup atuartitsinerani sakkutut periutsitullu nutaatut isigineqartut, naak 1994-
imi naliliisarnermut nalunaarutip nutaaliaasup atuutilerneraniit ukiut 20-it qaangiutereeraluartut.
Tamatuma takutippaa, meeqqat atuarfiannut kulturimik nutaamik aamma naliliisarnermi periutsinik
atorluarsinnaasunik eqqortunillu eqqussiniarnermut piffissaq sivisooq atorneqartartoq aamma
eqqussiniarneq tamanna ajornakusoortuusoq. Naliliisarnermut kulturimik nutaamik atuulluarsin-
naasumillu eqqussiniarnermi sulisut peqataasussat imminnut tatigilluinnartuusariaqarput. Atuutsit-
siniarnerup sivisuup aamma takutippaa, atuarfik suliffeqarfiusoq sunik kikkunnillu katitigaasoq,
pissutsit allanngortillugit suliffeqarfittut piginnaanermik naleqqussarsinnaassusermillu nammineq
iluminit avatiminiillu pilersorneqartariaqartoq. Atuarfik suliffeqarfiuvoq ukiuni tamani amerlasuuni
politikerinit, pisortanit angajoqqaanillu annertuumik sammineqartoq aamma susassaqartut amerla-
suut katersuuffigisaat, soorlu kommunit, atuarfiit pisortaat ilinniartitsisullu, angajoqqaat, ilin-
niaqqiffiit il.il.. Taamaammat inuiaqatigiinni nutaaliaasuni pingaarutilimmik ingerlatseqataasutut
atuarfik tassaasariaqarpoq ilinniartitaanermi sivisuumik ineriartorfiusussami suliffeqarfiit siulliit
ilaat, atuartitsinermi angusatigullu pitsaassusermik pingaartitsisoq.
Tamannarpiaq patsisigalugu aperisoqarsinnaavoq, ukiuni kingullermi 20-ni, meeqqat atuarfiannut
naliliinermik nutaaliaasumik eqqussiniarfiusuni, kalaallit ilinniartitaaneq pillugu eqqarsartaasianni
ingerlatsinerannilu aqutsinermut isumaliutit suut atuussimanersut?
Atuarfiit pisortaasa quppersagaanni 2002-meersumi atuarfimmi kulturi ileqqulersuutillu eqqar-
torneqarput aammalu oqaatigineqarluni malittarisassat najoqqutarineqartullu allaqqasut allaqqan-
ngitsullu sumiiffimmit sumiiffimmut annertuumik assigiinngissuteqartartut. Pisortanut quppersak-
kami eqqartorneqarpoq, atuarfik ineriartornermit isigalugu suliffeqarfiusoq ilinniarfiusoq, atuartut
kisimik pinnatik aammali ilinniartitsisut ilinniarfigisassaat. Ilanngullugu aamma taaneqarpoq,
kulturi ”ineriartornermut tunngaviulluarsinnaasoq pitsaasoq imaluunniit ineriartornermut anner-
tuumik akimmisaartitsisinnaasoq.”5 Naliliisarnermut kulturi ukiut 20-it ingerlanerini eqqunniarne-
qarsimammat isumaqarnarsinnaavoq, atuarfimmi kulturimi atorneqartumi suliffeqarfimmi pissuse-
qartoqarsimasoq ineriartornermut akimmissaartitsisunik, aammalu atuarfiup siumut isigaluni
isumaliutersorlunilu ineriartornissaanut akerliusumik ingerlanneqartumik. Annertusisamik misis-
suiniarluni atuarfimmut isertoqartariaqarpoq, immaqalumi aamma klassimut atuartitsiviusumut,
suliffeqarfimmi pissutsit taama ittut misissorumallugit. Alloriarfinni misilitsinnerni angusat
tassaasinnaapput suliniutinut taama ittunut aallarniutaasinnaasut. Taamaattorli eqqaamaneqar-
tariaqarpoq, alloriarfinni misilitsinnerni siunertaanngimmat meeqqat atuarfiat pillugu ilumoortuu-
titamik oqaluttuarnissaq. Tamatumunnga alloriarfinni misilitsinnerni angusat annikippallaarput
taamaallaallu pisut tamakkerlutik ilaannannguinik oqaluttuarlutik. Akerlianik alloriarfinni misilit-
sinnerni angusat aammalu naliliisarnerni allani paasisat pamersaanermi, didaktikkimi suliffe-
5 Nammineq nutsigaq. Atuarfiit pisortaasa quppersagaanni oqaaseqatigiit qallunaatuut affaat siulliit kisimik
kalaallisuumut ima nutsigaapput ”…ineriartortitsinerup tungaanut tunngavissiilluarsinnaavoq
sakkussaalluarsinnaallunilu.”, tak. ’Atuartut pisortaasa quppersagaat’, imm. 7.3.3.
16
qarfimmilu pissutsinik paasinnissutaassapput, atuarfik atuartullu siunissaq pillugu aalajangii-
niarnerminni ilisimasanik tunngavilersorsimasunik tunngavissaqaqqullugit.
Nunap atuarfiini naliliinermut kulturi assigiinngitsumik sukkassuseqarluni eqqukkiartuaarneqarpoq.
Tamatumunnga patsisaasut ilagisinnaavaat, naliliinermut ataatsimoortumik kultureqalernissap ineri-
artortinnerani Inerisaaviup kommunillu akornanni akisussaaffiup avinneqarnissaa ersarlussi-
mammat. Piffissami tassani Inerisaaviup angusat pillugit alloriarfinni misilitsittarnerit ingerlappai,
kommunillu – tamaattumillu aamma atuarfiit – ingerlaavartumik naliliisarnerit ineriartortinnissaat
ingerlattarnissaallu akisussaaffigalugit. Patsisaasut aappaat pingaartoq tassaasinnaavoq 2009-mi
kommunit kattussuunneqarnerat, tassani kommunitoqqat suleriaasii ingerlatsisarnerilu allanngor-
titerneqarput nutarterneqarlutillu. Kattussuunnerup taassuma kingunerisaanik suleriaasissat
malitassallu nutaat suussanerinik eqqartuinermi pilersinniarnerinilu susoqarpiarsimasoqarani. Piffis-
sami tullermi ineriartorfiusussami Inerisaaviup kommunillu atuarfinni ilinniartitsisut atuarfiillu
pisortaat suleqatigalugit ingerlaavartumik naliliisarnerit siuarsartariaqarpaat, soorlulu alloriarfinni
misilitsittarnerit pamersaanermi didaktikkimilu sakkussanngorlugit ineriartorteqqittariaqartut.
Angusanik naliliisarnerit ingerlaavartumillu naliliisarnerit immikkuullarissutut ingerlattariaqan-
ngillat, imminnummi ataqatigiipput imminnullu ikorfartoqatigiillutik.
Inerisaaviup siumut isigisumik naliliisarnermik kulturip siaruarnissaa annertuumik pingaartippaa,
tatigeqatigiilluni, aammalu naliliisarneq pamersaanermi didaktikkimilu sakkutut naggataatigut
atuartunut iluaqutaasussatut isigineqartillugu. Tamanna ilaatigut alloriarfinni misilitsinnerni nalu-
naarutitigut pisinnaassasoq neriuutigaarput, taakkua maannakkut immikkut eqqartukkanik nalilii-
sarneq qitiutillugu eqqartuiffiusunik imaqarput, kissaatiginarporlu ilisimasanik ilisimatuussutsikkut
tunngavilinnik aammalu ilinniartitsisunit, pisortanit ilisimatuunillu ullumikkut atuarfiup iluani
silataanilu suliniuteqartunit atorneqarsinnaasunik pilersitsisoqarsinnaassasoq.
17
4. Periutsit
Suliassiissutit alloriarfinni misilitsinnerni atorneqartut psykometrimi assigiissuunissamik piumasa-
qaatit nutaaliaasut malillugit suliaasimanissaat pingaartuuvoq, soorlu taakkua nunani tamalaani
misissuinerni soorlu TIMSS-imi, PIRLS-imi6 aamma PISA-mi
7 atorneqartartut. Assigiiaartuu-
nissamik piumasaqaat Europami naliliisarnerni piumasaqaatit nutaajunerusut ilagaat, naak Georg
Raschip Danmarkimi 1960-imili tunngavii suliarereeraluarai. USA-mi nuna tamakkerlugu misilitsit-
tarnerni, NAEP-ini,8 1983-imiilli assigiiaartuunissamik piumasaqaatit atortuaannarneqarput. Dansk
Psykologisk Forlagip misilitsissutini ineriartortissimasaani tamani piumasaqaatit taakkua 1970-
imiilli aamma atorneqarput. Suliassiissutit pissusiinut tunngatillugu psykometrimi assigiissuu-
nissamik piumasaqaatit statistikkimi Rasch model9 atorlugu misissorneqartarput. Suliassat statistik-
kimi piumasaqaatit naammaginartumik qaangersinnaaleraangatigit, taamaattumillu aamma assigii-
aartuulerlutik, aatsaat misilitsinnerni ulluinnarni ingerlanneqartuni atorneqarsinnaalersarput.
Alloriarfinni misilitsinnerni angusanik saqqummiussinermi Nunani Avannarlerni periutsit nalingin-
naasut malinneqarput, tassa inerniliillaqqissuseq10 aamma inernileeriaasinnaaneq11 naatsorsugaa-
sarput. Misissukkat taakkua marluk nalilerneqarsinnaanissaat atuartullu misissukkani taakkunani
marlunni immikkoortiterneqarsinnaanissaat pingaartuuvoq. Ulluinnarni atuartitsinermi pamersaa-
tilluni naliliinermi periutsit atorneqartut amerlanerpaat atuartut nalilerneqartut immikkoor-
titersinnaasariaqarpaat. Alloriarfinni misilitsissutit ima aaqqinneqarsimasariaqarput, atuartut ilaan-
naannit suliassat tamakkerlugit naammassineqarsinnaasunngorlugit atuartullu amerlanngitsuinnaat
suliassanik tamanik kukkunatik suliarinnissinnaasunngorlugit; tamannalu alloriarfinni misilitsissutit
pitsaassusaannut takussutissaavoq.
Alloriarfinni misilitsissutini suliassat ilisarnaataasa ilagaat, atuartup suliassiissutinik akisinermini
suliarisimasai tamakkerlugit atuartup akissutaa12
atorlugu pisariitsumik naatsorsorneqarsinnaanis-
saat, tassa akissutit eqqortut tamakkerlugit. Taamaaliornikkut atuartut ataasiakkaat atuartitsissutini
ataasiakkaani ilinniakkamikkut piginnaasaat naatsorsorneqarsinnaalissapput, atuartut ataasiakkaat
akissutaasa eqqortut katiterlugit kisiinnarnerisigut.
6 IEA, International Association for the Evaluation of Educational Achievement-imit naalisagaasoq, attaviitsuuvoq
nunat tamalaat ilisimatusarfiisa suleqatigiiffiat, nunarpassuarni ilinniartitaanerup iluani sanilliussilluni misissuinernik
ingerlatsisartoq, soorlu TIMSS-imik (matematikkimi pinngortitalerinermilu) aamma PIRLS-imik (atuarneq pillugu) –
DK-mi ukiuni kingullerni 4. klassini. 7 OECD-p matematikkimi, pinngortitalerinermi atuarnermilu nunani tamalaani misissuinerit 15-nik ukiullit akornanni
ingerlattarpai. PISA 2012-imi nunat aningaasarsiorfiit 65-it peqataapput. PISA uanngaaniit naalisagaavoq ’Programme
for International Student Assessment’. 8 NAEP, National Assessment of Educational Progress-imit naalisagaavoq.
9 Rasch model psykometrimi piumasaqaatinut ilanngullugu Kapitel 4-mi tulliullugu annikikkaluamik eqqartorneqarpoq.
Atuakkat najoqqutarineqartut aamma innersuussutigineqarput. 10
Inerniliillaqqissuseq. Kalaallisut taaguut nutaaq taanna 2008-mi, 2009-mi 2010-milu nalunaarusiani
nassuiarneqarpoq. 11
Inernileeriaasinnaaneq. Kalaallisut taaguut nutaaq taanna 2008-mi, 2009-mi 2010-milu nalunaarusiani
nassuiarneqarpoq. 12
atuartup akissutaa = elevscore.
18
Suliassiissutit ataasiakkaarlugit aamma kisinneqarsinnaapput. Tassani atuartut suliassiissummik
ataatsimik eqqortumik akisisimasut amerlassusaat suliassiissutip taassuma qanoq nalorninar-
tigineranut – imaluunniit qanoq nalorninanngitsigineranut – takussutissaavoq. Atuartut piginnaa-
saannut suliassiissutillu qanoq nalorninartiginerannut uuttuutit taakkua marluk ’suallanneqan-
ngitsut’13
Rasch model atorlugu atuartut piginnaasaannut suliassiissutillu qanoq nalorninartigi-
nerannut uuttuutinngortinneqartarput ’ersinngitsut’.14
Tamatumunnga nalinginnaasumik pissu-
taavoq, angusat ’suallanneqanngitsut’ kisinniarnerat ajornakusoortarmat. Assersuutigalugu PISA-mi
nunani tamalaani misissuinerni angusanut 500 qiteritinneqartarpoq,15
100 point-imik nikingane-
qartillugu,16
angusat ’suallanneqanngitsut’ kiseqqitat, tassa PISA-mi angusat, aalajangerniarnerini
atorneqartarlutik. Pamersaanermi periutsini, ulluinnarni naliliinermi angusat suallanneqanngitsut
angusanut pointinngortitanut nuunneqartarnerini, aamma taamatut periuseqartoqartarpoq.
Angusat suallanneqanngitsut angusanut ersinngitsunut kiseqqinneqartarnerat17
arlalitsigut iluaqutis-
sartaqarpoq, kisitseqqiinerlu taanna teknikkiuneruvoq statistikkimi atugaasartoq. Ilaatigut atuartut
angusaat ersinngitsut kisinnissaat angusat suallanneqanngitsut kisinnissaannit ajornannginne-
rullunilu teknikkikkut eqqornerusarpoq, soorlu atuartup piginnaasaasa pissutsinut tunuliaqutaa-
sunut,18
soorlu suiaassutsimut, inuuniarnikkut aningaasarsiornikkullu tunuliaqutaasunut19
assigi-
saannullu sanilliullugit misissornerini.
Kisitseqqinnerup taassuma amigaatai takujuminartuupput, ilaatigut angusat suallanneqanngitsut
angusanut ersinngitsunut kisinniaraanni tabel kisitseqqissutaasoq20
atortariaqassammat. Angusat
ulluinnarni atorneqartussanngoraangata aammalu soorlu angusat kingunerisaannik ilinniartitsinikkut
allannguisoqassatillugu kikkut taamaaliortussaanerat ilisimaariniaraanni kisitseqqinneq taanna
pinngitsoorniagassaavoq.
Tamatumunnga soorlu atuarneq nalilerniarlugu PISA-mi misilitsissutaareersimasunik atuineq asser-
suutassaavoq. Nammineq angusat kisinniaraanni angusat ’suallanneqanngitsut’, tassa akissutit
eqqortut amerlassusaat, taamaallaat atortariaqarput – nammineq angusarisanik PISA-mi angusarine-
qartunut allanut, nunani tamalaani angusanut ’ersinngitsunut’ kisitsinermi 500-mik qiteqartinneqar-
13
uuttuutit suallanneqanngitsut = rå score-mål. 14
uuttuutit ersinngitsut = latente scores. 15
qiteritinneqartoq / qiteq = midtpunkt. 16
nikinganeq = standardafvigelse. Statistikkimi kisitsisit qanoq siamasitsiginerinut qallunaatut taaguutit
nalinginnaanerpaat marluk tassaapput standardafvigelse aamma varians. Taakkua saniatigut siamasissutsimut
qallunaatut oqaatsit allat atorneqartartut tassaapput fordeling aamma spredning. Kalaallisut oqaatsit allat
atorneqarsinnaasut tassaapput siaruarsimaneq imaluunniit siamasissuseq. Ukiut siuliini nalunaarusiani standardafvigelse
kalaallisuumut oqaaseq siamasissuseq atorlugu nutsigaavoq. Nalunaarusiami uani siuliinilu qallunaat oqaasii
assigiinngitsut tulleriillugit sinnerseraallugillu atorneqaqattaarmata immikkoortikkumallugit standardafvigelse
nikinganermik nutserneqarpoq. Qallunaatuuani oqaatsit standardafvigelse, varians, fordeling aamma spredning
(ilaatigut taputartuullugit) atorneqartut kalaallisuumut nutserneranni sorleq pineqarnersoq sapinngisamik
ersarissarneqartarumaarpoq, neriuutigalugu kalaallisut taaguutit aalajaannerusut nalunaarusiani tulliuttuni
atugaalerumaartut. 17
kisitseqqinneq = omregning. 18
pissutsit tunuliaqutaasut = baggrundvariable. 19
inuuniarnikkut aningaasarsiornikkullu tunuliaqutit = socioøkonomisk baggrund. 20
tabel kisitseqqissutaasoq = omregningstabel.
19
tunut skala-mik atuilluni kisinneqarsimasunut, sanilliussinissamut periarfissaqarani. Taamaattumik
alloriarfinni misilitsissutini angusat tunngaviusumik angusat suallanneqanngitsut atorlugit
kisitaapput, tassa angusat eqqortut amerlassusaat aallaavigalugit. Atuartut ataasiakkaat angusaasa
procentinut eqqortunut kisilinnginneranni eqqarsaatigisariaqarpoq, akissutit eqqortut suliassat
sorliit amerlassusaannut sanilliunneqassanersut: misilitsinnermi suliassat tamarmiusut amerlassu-
saannut imaluunniit suliassanut atuartup suliariniarlugit misilissimasaanut?
Nalunaarusiami matumani apeqqummut tassunga akissutigineqartoq Danmarkimi Nunanilu
Avannarlerni pædagogikkimik suliaqarnerni amerlanerpaani atugaasumut naleqquttuuvoq. Procentit
eqqortut suliassanut atuartup suliariniarsimasaanut sanilliullugit kisinneqarput – suliassat atuartup
suliariniarsimasai taakkua taaneqartarput suliassat aqqusaakkat amerlassusaat.21
Suliassap atuartup
suliariniarsimasaata kingulliup kingornaniittut taaneqartarput suliassat angumerinngisat.22
Suliassat
angumerinngisat amerlassusaat atuartup piginnaasaanik kisitsinermi atorneqarneq ajorput, atuartulli
qanoq sukkatigisumik sulisimanerata nalilerniarnerani atorneqartarlutik. Uani pineqartumi aamma
alloriarfinni misilitsinnerni angusat Nunani Avannarlerni periutsit nalinginnaasut atorneqartut
malillugit kisinneqarput – tassani inerniliillaqqissuseq aamma inernileeriaasinnaaneq isiginiarne-
qartussaapput procentinngorlugillu kisinneqartarlutik.
Paasissutissiiffik 1: Atuartup angusaanik naatsorsuineq.
Atuartoq misilitsinnermi suliassanik 10-nik tunineqarpoq, taakkualu imatut akissuteqarfigai:
Sul. nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
Atuar. 1 1 0 0 1 1 - - - - -
tassani 1 = eqqortoq; 0 = eqqunngitsoq; - = akineqanngitsoq.
Kisitsisit taakkua aallaavigalugit angusat ukua naatsorsorneqarsinnaapput:
Suliassat aqqusaakkat amerlassusaat = 5, tassa suliassiissutit 6-10 akineqanngillat,
Suliassat angumerinngisat amerlassusaat = 5, tassa suliassiissutit 6 - 10,
Akisat eqqortut amerlassusii (elevscoren) = 3, tassa suliassiissutit 1, 4 aamma 5.
Inerniliillaqqissuseq (procentit eqqortut) = (3/5)*100 = 60%, inerniliillaqqissuseq suliassat aqqusaakkat
amerlassusaannut naatsorsorneqarmat.
Inernileeriaasinnaaneq = (5/10)*100 = 50%, tassa nalunaaqutaq atornagu atuartup suliamini sumut killissimanera
aallaavigalugu naatsorsugaq.
Atuartup taassuma suliassiissutit affai angumerai (50%). Suliassat aqqusaakkami ilaat pingasut eqqortumik suliarai,
inerniliillaqqissuseq 60% angullugu. Angusaq taanna aallaavigalugu atuartup taassuma ilinniakkamigut
sanngisuujunera/pitsaasuunera/sanngiitsuunera ersarissumik oqaatigineqarsinnaanngilaq. Taamatut oqassagaanni
atuartunut tamanut sanilliussisinnaasoqartariaqarpoq aamma/imaluunniit nunamut tamarmut atuuttumik
politikkikkut/pamersaanermilluunniit suliallit oqaatigisariaqarpaat, suliaq qanoq ittoq pitsaasuunersoq
/naammaginarnersoq.
21
suliassat aqqusaakkat amerlassusaat = antal passerede opgaver. 22
suliassat angumerinngisat = ikke nåede opgaver.
20
Assersuutigalugu atuartut marluk sulianik 10-nik suliaqaraangata inerniliillaqqissuseq inernileeriaasinnaanerlu
takussutissiami imatut suliarineqartarput:
Sul. nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
Atuar. 1 1 1 1 – – – – – – –
Atuar. 2 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1
Atuartut taakkua marluk tamarmik suliat aqqusaakkatik tamaasa eqqortumik suliaringamikkik 100%-imik
inerniliillaqqissuseqarput. Atuartut taakkua marluk assigiinngissutaat inernileeriaasinnaaneranniippoq, atuartoq nr. 1
30%-imik angusaqarami, atuartorlu nr. 2 100%-imik angusaqarluni.
Inerniliillaqqissuseq sulianut aqqusaakkanut inernileeriaasinnaanerlu suliassanut tamarmiusunut naatsorsoraanni
allanngorartut23
marluk, tassa inerniliillaqqissuseq inernileeriaasinnaanerlu, atorlugit atuartut nalilernissaat periar-
fissaalersarpoq, immaqalu pisariaqalerluni, allanngorartoq ataaseq kisiat atorlugu naliliinani. Soorlu atuartoq nr. 1 100
%-imik inerniliillaqqissuseqarpoq, kisiannili 30%-imik inernileeriaasinnaaneqarluni, tamatumalu pasinarsisippaa
atuartoq taanna suliassat inernilerniarnerinut sungiusarnerunissaminik amigaateqartoq. Atuartup nr. 2-p inerniliil-
laqqissutsimi inernileeriaasinnaanermilu 100% anguaa, taamaalillunilu atuartuuvoq sukkasuujullunilu qularnaatsunik
suliaqartoq. Atuartut allat angusaat naapertorlugit aamma taamatut allaaserineqarsinnaapput, soorlu titartakkap matuma
kingulianiittup takutikkaa. Assersuutigalugu atuartoq nalornillunilu arriitsoq sukkasuumik sulilersigani qularnaan-
nerusumik sulisinnaaleqqaartariaqarpoq.
Atuartut tamarmik qularnaatsumik sulisarlutillu sukkasuujunissaat kissaatiginaraluarpoq. Matuma kinguliani titartak-
kami qarsut atuartut qanoq ingerlasinnaaneri assersuutitut tikkuarpaat, arriitsumiit-nalornisumiit, arriillunilu qularnaat-
sumik suliaqartumut, kiisalu sukkasuumik qularnaatsumillu suliaqartumut.
Naliliinerni periutsit tulluartumik suliaasut amerlanerit atuartunik nalilerneqartunik immikkoor-
titerisinnaasussaapput. Tamatuma kingunerisaanik alloriarfinni misilitsissutit atuartut inerniliillaq-
qissuseq inernileeriaasinnaanerlu tunngavigalugit immikkoortitersinnaassavaat. Alloriarfinni misi-
23
allanngorartoq = variabel. Nalunaarusiani siullerni kalaallisut oqaaseq allanngoraat atorneqaraluarpoq,
eqqornerussaarli oqaaseq allanngorartoq atoraanni, allanngorartup (variabel-ip) nalingi allanngorartarmata,
allanngoraataagunili sumut allamut allanngorartitsisuussalluni, tamannalu matumani isumagineqanngilaq.
Allanngorartut marluk uani pineqartut tassaapput inerniliillaqqissuseq aamma inernileeriaasinnaaneq, taakkua nalingi
atuartumiit atuartumut allanngorartuartuummata.
Nalornisoq Qularnaat-
Sukkasooq soq
Sukkasooq
Atuartoq 2
Nalornisoq Qularnaat-
Arriitsoq soq
Arriitsoq
Atuartoq 1
21
litsissutissat suliarinerini suliassat ajornakusoortut ajornakusuunnginnerillu assigiinngissusaat
sapinngisamik annertutinniarneqartarpoq, tassa inerniliillaqqissutsip nalunaarsorneqarnerani assi-
giinnginneq annertuujusarpoq aammalu misilitsissutit ataatsimut isigalugit inernileeriaasinnaaneq
annertuumik assigiinngissuteqarfiussammat misilitsissutit takisuujutinniarneqartarput. Taamaat-
tumik atuartut ilaasa suliassat tamakkerlugit suliarineq ajorpaat. Atuartut tamarmik suliassat
tamakkerlugit suliarisimasuuppatigit inerniliillaqqissuseq aamma inernileeriaasinnaaneq atuartut
immikkoortiterniarnissaannut atorsinnaassanngikkaluarput.
Inerniliillaqqissutsip assigiinngiiaartuunerata 3. aamma 7. klassimi atuartut atuartitsissutini taakku-
nani sisamani misilitsiffiusuni angusaasa assigiinngitsuuneri ersarissumik takutippai, tassa atuartut
ajuvissunik imaluunniit pitsaavissunik angusaqartut amerlanngillat.24
2012-imi qallunaat oqaasiini
inerniliillaqqissutsimi 7. klassimi angusat agguarsimanerat25
figur 1-imi assersuutigineqarpoq.
Agguakkami inerniliillaqqissutsip nalingi amerlasuut takuneqarsinnaapput. Atuartut amerlasuut,
tassa 17%-ii, 40 aamma 50%-ip akornani eqqortumik suliaqarsimapput. Tassa apeqqutit ima
suliaapput, atuaqatigiiaat tamarmik misilitsissummi apeqqutinik akisisinnaallutik.
Figur 1: 2012-imi 7. klassimi qallunaat oqaasiini inerniliillaqqissutsip agguarsimanera.
Figur 1-imi takuneqarsinnaavoq, atuartut immikkoortunut angisuunut marlunnut avissimasut.
Atuartut immikkoortut siulliit angusaat 40% aamma 60%-ip akornanniipput. Atuartut immikkoortut
angisuut aappaasa misilitsissummi suliassat tamakkerpaat inerniliillaqqissuseq 100% angusaralugu.
2012-imi alloriarfinni misilitsinnerit pillugit nalunaarusiami atuartut taakkua angerlar-
simaffimminni sorlernik oqaaseqarnersut misissorneqanngilaq. Misilitsissutit atuartunut pikkorin-
nernut oqippallaartutut isikkoqarput, taamaattumillu misilitsissutip atuartunut taakkununnga
allanngortiternissaa eqqarsaatigisariaqarunarluni. Qallunaat oqaasiini 3. aamma 7. klassimi
misilitsissutit qallunaat oqaasiinik oqaatsit aappaattut oqaasilinnut misilitsissutitut suliaapput.
24
Inerniliillaqqissutsimi 15-20 % inorlugu angusaqartut ajuvissumik angusaqarput imaluunniit 80-85 % qaangerlugu
angusaqartut pitsaavissunik angusaqarput. 25
agguakkat = fordeling. Oqaaseq fordeling kisitsisit siamasissusaannut aamma oqaasiuvoq ukiunilu siullerni
nalunaarusiani siamasissuseq tassunga atorneqartarluni. Oqaaseq siamasissuseq qallunaat siamasissutsimut oqaasiinut
tamanut atuinnarumanagu matumani agguagaq / agguakkat oqaatsimut fordeling-imut atorneqarpoq, aamma tak. qup.
17-imi oqaasertaliussaq nr. 16.
0
5
10
15
20
10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Atu
artu
t am
erla
ss.
- (%
)
Inerniliillaqqissuseq (%)
22
Isumaliornarsinnaavoq atuartut angerlarsimaffimminni qallunaatut oqaasillit atuartitsissummi
tassani qaffasissumik inerniliillaqqissutsimi angusaqartartut.
Figur 2-mi assersuummi takuneqarsinnaavoq, 2012-imi 7. klassimi qallunaat oqaasiini alloriarfimmi
misilitsittoqarmat atuartitsissummi tassani inernileeriaasinnaanermi atuartut akornanni annertuumik
assigiinngittoqanngitsoq, tassami atuartut 90%-iisa missaasa suliassat 90 - 100%-ii aqqusaar-
simavaat. Tamanna 3. aamma 7. klassimi atuartitsissutini amerlanerni misilitsiffiusuni atuuppoq.
Taamaammat misilitsissutit ataatsimut isigalugit takissusaat misissoqqittariaqarput. Qanoq
sukkatigineq naliliinerni nalunaatsumik aamma ilaatinneqarniarpat misilitsissutit takininngortit-
tariaqassapput. Tamatumunnga taarsiullugu atuartitsissutini ataasiakkaani alloriarfinni misilitsin-
nerit sivikillineqarsinnaagaluarput, soorlu 30 minutsimut. Taamaaliorneq maanna atugaareersumit
ajornerussaaq, piffissap atorneqartup naannerulersinneratigut atuartut piginnaassusiisa naatsorsor-
nerat aamma taamaaqqataanik pitsaannginnerulissammat.
Figur 2: 2012-imi 7. klassimi qallunaat oqaasiini inernileeriaasinnaanerup agguarsimanera.
Inernileeriaasinnaanermi assigiinngissuseq annikimmat nalunaarusiami matumani atuarnermik
misissuinerni OS64-imi, 120-mi aamma SL40 aammalu 60-imi teknikki naluneqanngitsoq atorne-
qanngilaq. Taakkunani inernileeriaasinnaaneq aamma inerniliillaqqissuseq nalunaarsuiffimmi mar-
loqiusaasumi ataatsikkut atorneqaraluarput aammalu kalaallit atuarnermik misissuiffiini OAM1-imi
aamma OAM2-mi kiisalu ATUARIT5-imi iluatsittumik aamma atorneqarlutik.
Angusaq atuartunut arlaqartunut ataatsimoortillugu kisinniaraanni, soorlu klassimut ataatsimut,
inerniliillaqqissutsimi inernileeriaasinnaanermilu angusat klassimi ataatsimi atuartunut ataasiak-
kaanut kisinneqartut aallaaviusarput. Taamaalioreeraanni klassip ataatsip piginnaassutsikkut angu-
saa periutsit arlaqartut atorlugit kisinneqarsinnaalersarpoq, inerniliillaqqissutsimi inernileeriaa-
sinnaanermilu kisitsisit pissusiisa qanoq ittuuneri apeqqutaasarlutik. Amerlasuutigut agguaqatigiis-
sitsilluni kisitsineq tulluartanngilaq, siamasissutsit amerlasuutigut equngasuusarmata,26
soorlu figur
1-imi aamma 2-mi tamanna ersersinniarneqartoq, imaluunniit procentiliussat 0%-imik aamma
100%-imik killiffeqartut agguaqatigiissillugu kisitap nassuiarniarnerani akornusersuutaasin-
naasarmata.
26
siamasissuseq equngasoq = skæv fordeling. Tassani kisitsisit imatut siammarsimasarput kisitsisit siamasiffiup illua-
tungaanut, talerpimmut saamimmulluunniit, katersuussimasarlutik.
0
20
40
60
80
100
10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Atu
artu
t am
erla
ss.
- (%
)
Inernileeriaasinnaaneq (%)
23
Taamaattumik nalunaarusiami matumani angusat klassimut, atuarfimmut, kommunimut imaluunniit
nunamut tamarmut kisinneqartussanngoraangasa median-imik naliusut atorneqartarput. Inerniliil-
laqqissutsimut aamma inernileeriaasinnaanermut tamanna ima isumaqarpoq, atuartut affaat, tassa
50%-ii kisitsimmit saqqummiunneqartumit angusarinnerusut affaasalu aappaat 50%-it kisitsimmit
tassannga angusalunnerusarlutik. Assersuutigalugu 3. klassi matematikkimi 62%-imik angusa-
qarpoq; kisitsisip taassuma isumagaa atuartut affaasa, tassa 50%-iisa matematikkimi suliassat 62%-
ii sinnerlugit eqqortumik suliarigaat, affaasalu allat 50%-it suliassat 62%-ii inorlugit eqqortumik
suliaralugit.
Paasissutissiiffik 2: Statistikkimi agguakkanut27
kisitsisit pingaartut.
Atuartut 11-it misilitsissutit immikkoorlutik suliarigamikkit procentit eqqortut ukua anguaat:
Atuartoq nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11
% eqqortut 30 65 68 79 55 60 75 72 60 73 78
Inerniliillaqqissutsimi kisitsisit taamatut siamasissusillit grafik atorlugu imatut takussutissiarineqarsinnaapput
statistikkimilu kisitsisit pingaartut arlaqartut atorlugit kisinneqarsinnaallutik.
Statistikkimi kisitsit pingaartoq ajornaannerpaaq atorneqartartoq tassaavoq agguaqatigiissitsineq, imatut
kisinneqartartoq:
Agguaqatigiissillugu = (30 + 65 + 68 +…+ 78)/11 = 65
Agguaqatigiissitsineq statistikkimi kisitsisit illua-tungeriimmik agguarneqarsimasut28
kisinnissaannut
tulluarnerpaasarpoq, tassa siamasissutsimut saamimmut talerpimmulluunniit equnganngitsumut. Assersuut
qulaaniittoq equngasuuvoq, kisitsisit talerpimmut katersuussimammata. Siamasissutsini illua-tungeriinngitsuni
inissisimaffik kisinniaraanni taarsiullugu median kisitsinermi atorneqartarpoq. Kisitsisit annertusiartortillugit
tulleriillugit imatut inissikkaanni:
30 55 60 60 65 68 72 73 75 78 79
median kisitsisini qiterliulluni inissisimasarpoq. Assersuummi median 68-iuvoq. Imatut paasineqassaaq atuartut
affaasa, tassa 50%-iisa inerniliillaqqissutsimi procentit eqqortut 68 inorpaat, affaasalu allat 50%-it 68 qulaallugu.
27
statistikkimi agguagaq = statistisk fordeling. 28
illua-tungeriimmik agguakkat = symmetriske fordelinger. Oqaaseq fordeling siuliani agguakkamik nutserneqarmat
tulluartuussaaq symmetrisk fordeling kalaallisut illua-tungeriimmik agguakkamik taagaanni.
0
2
4
6
8
0%-24% 25%-49% 50%-74% 75%-100%
Aki
ssu
tit
amer
lass
usa
at
Inerniliillaqqissuseq %
24
Agguaqatigiissitsineq aamma median ’sumiiffimmut takutitsissutitut’29
taaneqartarput. Kisitsisit
siamasissut eqiterunnerpaaffiat sumiinnersoq takutittarpaat. Akerlianilli ’sumiiffimmut takutitsis-
sutip’ eqqaani kisitsisit qanoq siamasitsiginerat takutinneq ajorpaa. Paasissutissarli taanna
ilanngutissallugu pingaartuusarpoq. Agguaqatigiissitap atamaannartup30
siamasissuseq annertune-
rusoq, tassa atuartut sanngiinnerit pikkorinnerillu amerlanerulernerat, imaluunniit minnerusoq, tassa
atuartut assigiikannernerusumik angusaqarnerat takutissinnaavaa. Siamasissutsimut taaguutit assi-
giinngitsut paasissutissiiffimmi tulliuttumi sammineqarput.
Paasissutissiiffik 3: Statistikkimi agguakkani siaruarsimanermut uuttuutit.31
Atuartut pingasut atuartitsissutini 6-ini ukuninnga karakterinnapput. Assersuut ersarissarumallugu 13-skala
maanna atorunnaartoq atorlugu atuartut nalilerneqarput.
Atuartoq 1 Atuartoq 2 Atuartoq 3
Atuartitsissut 1 8 8 6
Atuartitsissut 2 8 7 10
Atuartitsissut 3 8 8 7
Atuartitsissut 4 8 8 10
Atuartitsissut 5 8 9 9
Atuartitsissut 6 8 8 6
Agguaqatigiissinnera 8 8 8
Varians 0 0,33 3
Siaruarsimanera 0 0,58 1,7
Atuartut tamarmik assigiimmik agguaqatigiissinneqarput, tassa 8-mik. Angusaalli assigiinngitsorujussuupput.
Atuartup nr. 1-p atuartitsissutini tamani 8 karaktererivaa, taamaammallu agguaqatigiissinnerata eqqaani kisitsisit
siammarsimanngillat. Atuartup nr. 2-p aamma agguaqatigiissillugu 8 karaktererivaa, kisiannili agguaqa-
tigiissinnerata eqqaani kisitsisit siammarsimalaarput. Siamasissutsimut uuttuutit nalinginnaanerpaat marluk
tassaapput varians aamma siaruarsimaneq32
(spredning), taakkualu marluk IT-mi programmit nalinginnaasut,
soorlu EXCEL, atorlugu kisinneqarsinnaasarput. Malugiuk siamasissuseq varians-ip kvadratrod-ianik
kisitsinikkut pineqartarmat. Kingulliuvoq atuartoq nr. 3, agguaqatigiissillugu aamma 8-mik karakterinnattoq,
kisiannili taassumunnga varians aamma siamasissuseq kisinneqartoq atuartup nr. 2-p pissarsiaanit suli
annerupput. Aamma malugiuk atuartoq nr. 3, 8-mik karaktereqanngimmat, naak atuartumut agguaqatigiissillugu
karakteri 8 naatsorsuinikkut pissarsiarineqaraluartoq. Assersuutip takutippaa, kisitsisit agguaqatigiissitsinermi
kisinneqartut kisitsisit agguakkat pissusaat ataasiinnaq taamaallaat takutimmassuk, kisitsisilli pineqartut qanoq
siamasissuseqarnerat /siaruarsimanerat takutinnagu.
Siamasissuseq / siaruarsimaneq suli ersarinnerusumik takutinniaraanni kvartil-it kisinneqarsinnaapput. Soorlu
assersuutigalugu inerniliillaqqissutsimi 25% fraktil tassaavoq kisitsit atuartunik avitsisoq, taakkua ilaat 25%-ip
ataaniillutik ilaallu 75%-imi qulliusumiillutik. 50% fraktil-ip assigaa siusinnerusukkut median-ip nalinganik
taaneqartoq. Kisitsisini tulleriinni tulliuttuni fraktil-it nalingi soorlu EXCEL atorlugu imatut
kisinneqarsinnaapput:
29
sumiiffimmut takutitsissut = positionsmål. 30
agguaqatigiissitaq atamaannartoq = konstant gennemsnit. 2011-mut nalunaarusiami oqaaseq ‘ataasiinnaq’
atugaagaluarpoq. 31
siaruarsimanermut uttuut = mål for spredning. 32
siaruarsimaneq = spredning. Statistikkimut atuakkani allani oqaatsimut spredning-imut taarsiullugu / taputartuullugu
standardafvigelse aamma atorneqartarpoq. Aamma takuuk oqaaseqaat nr. 16, qupp. 17-imiittoq.
25
30 55 60 60 65 68 72 73 75 78 79
25% fraktil tassaavoq 62,5 (60-ip aamma 65-ip akornanniittoq), 50% fraktil (tassa median) tassaavoq 68 aamma
75% fraktil tassaalluni 74.
Amerlasuutigut fraktil-ip nalingi Box plot-imik taaneqartumi takutinneqartarput. Karsip saamia-tungaani
titarnerup qernertup karsimut killiliussap fraktil-ip nalinga appasinnerpaaq pissarsiarineqartoq takutittarpaa.
Karsit kinguliani takutinneqartut marluk saamia-tungiisa talerpia-tungiisalu 25% aamma 75% fraktil-it
takutippaat. Karsip iluata 25%-ip 75%-illu assigiinngissutaat - kisitsisit taakkua akornanniittut - takutippaat.
Kiisalu karsip talerpia-tungaani titarnerup qernertup karsimut killiliussap fraktil-ip nalinga qaffasinnerpaaq
pissarsiarineqartoq takutippaa.
Inerniliillaqqissuseq aallaavigalugu atuarfiit pitsaanersiorlugit tulleriinnilersorneqassanngillat.
Tamanna marlunnik patsiseqarpoq. Siullermik atuarfinni minnerni ineriartorneq ukiumiit ukiumut
nalaatsornerusinnaavoq, taamaammallu taakkunani ineriartorneq pillugu inerniliiniarneq tunngavi-
lersoruminaassinnaalluni. Paasissutissat atuarfikkuutaartut pigineqarput, atuarfiilli ataasiakkaat
agguaqatigiissitsineq median-iluunniit aallaavigalugit oqaaseqarfiginissaat nangaanartoqarsin-
naavoq, taakkunani atuartut amerlasanngimmata, atuarfiit arlaqartut allaat 8-t inorlugit atuartoqar-
tarlutik. Aappassaanik atuarfinni ataasiakkaani atuartut angusaat angajoqqaavisa inuuniarnikkut
aningaasarsiornikkullu atugaannit sunnerneqarsimasinnaapput. Naliliisarfik maannakkut inuuniar-
nikkut aningaasarsiornikkullu atukkat pissutsillu allat soorlu kulturikkut sunniutaasinnaasut aallaa-
vigalugit atuartut angusaannik iluarsiinissamut sakkunik peqanngilaq. Ilanngussani atuarfinni
inerniliillaqqissutsimi angusat ilanngunneqarput, taakkualu inuuniarnikkut aningaasarsiornikkullu
atukkat aallaavigalugit iluarsisaanngillat. Atuarfiit angusaannik nammineq sanilliusserusukkaanni
tamanna mianersortumik ingerlattariaqarpoq.
0 20 40 60 80 100 120
26
5. Angusat nassuiarneri
5.1 Inerniliillaqqissutsip nalingi
Inerisaavik alloriarfinni misilitsinnernut atatillugu pamersaanermi naleqqiiffimmik nuna tamak-
kerlugu33
atuuttumik, angusanut skala-tut34
atorneqarsinnaasumik, ineriartortitsiniarluni suliniute-
qarpoq. Tamatumunnga atatillugu inerniliillaqqissutsimi angusat nalingi saqqummiunneqartut
qanoq nassuiarneqarsinnaanersut isumaliutigineqarsinnaavoq. Alloriarfinnut misilitsissutini angu-
sanut skalamik ineriartortitsinermi ajornartorsiutaasinnaasut Kapitali 8-mi eqqartorneqarput.
Atuartut ataasiakkaat procentit eqqortut angusaat katillugit kisikkaanni atuartup ilinniakkamini
inerniliillaqqissuseqarnera eqqortumik nalunaarneqartarpoq aammalu suliarineqartut qanoq amer-
latigisut procentinngoraanni inernileeriaasinnaanera eqqortumik nalunaarneqartarluni. Apeqqu-
tinngorporli inerniliillaqqissutsimi assersuutigalugu 67% atuartup atuartitsinermi piumasaqaatinik
naammaginartumik angusaqarsimaneranik takutitsisuunersoq. Piumasaqaatit taakkua atuartitsis-
sutini ataasiakkaani ilikkagassatut anguniagassatigut oqaatigineqarput alloriarfinnilu tamani atuar-
titsissutini ataasiakkaani piumasaqaataapput atuartumut atuartitsineq aqqutigalugu angutin-
niarneqartussat.
Matumani oqartoqarsinnaanerluni agguaqatigiissillugu eqqortumik procentinngorlugu akissutip
soorlu 67%-iusup takutinnerlugu, piumasaqaatit suliassiissutiniittut ataatsimut isigalugit atuartup
naammaginartumik angusimanerai? Imaluunniit 75%-iussanerluni immaqaluunniit 50% naamma-
ginarnerluni? Apeqqutinut taakkununnga akissutissaq suusinnaavorluunniit, tassami suliassiissutit
suulluunniit atuartitsissutit didaktikkillu iluini annikitsumik allanngornerisigut ajornarneruler-
sillugillu oqinninngortinneqarsinnaammata, suliamilu tassani ajornarnerulersitsinermut ajornanngin-
nerulersitsinermullu ’qipisaat’ qummut ammullu qipisaqattaarneqarsinnaavoq, tamannalu suliassa-
nik suliaqartartup kialluunniit ulluinnarni sulinerminit nalunngilaa.
’Qipisaatip’ taassuma qipisaqattaarnissaanut pissutissaqarluarsinnaavoq. Ilaatigut suliassiissutit ima
ajornarsitinneqartigissanngillat atuartut sulinissaminnut kajumissuseerutsinneqarlutik imaluunniit
ima ajornanngitsigilissanngillat atuartut pikkorinnerpaat suliassiissutinik paatsuuillutik suliassani
siunertarineqaqqaarsimasumit allaanerusumik paasinnillutik.
Tamatuma assigisaanik inernileeriaasinnaanerup nalilersorniarnerani pisoqarsinnaavoq. Matumani
suliassiissutit ataatsimut isigalugit takissusaat ’qipisaataavoq’, suliassanik qanoq sukkatigisumik
naammassisaqarsimanerup nalinginik agguaqatigiissillugu ilimagineqartunik qummut ammullu
33
pamersaanermi naleqqiiffik nuna tamakkerlugu atuuttoq = national pædagogisk norm. Qallunaat oqaasiat norm
arlariinnik isumaqarsinnaavoq: ’anerkendt regel’ imalt. ’standard’. Uanilu ’standard’-imik isumaqarnerummat
isumaanut tulluarnerutillugu kalaallisut naleqqiiffimmik nutserneqarpoq, soorlu nalunaarusiani siullerni aamma taama
atugaasoq: landsnormer = nuna tamakkerlugu naleqqiussiffiit, naak kalaallisut oqaaseq taanna tulluarpallaarsorinan-
ngikkaluartoq. Dansk-Grønlandsk Ordbogimi Atuakkiorfiup 1991-imi saqqummersitaani ima nutsigaavoq: maligagssiaq
imalt. najorqutagssiaq. DAKA-mi oqaatsit ileqqoq / najoqqutaq atugaapput. Imaassinnaavoq najoqqutaq ’standard’-
imut atussallugu tulluarnerusoq. Nalunaarusiami uani naleqqiiffik oqaatsimut norm-imut atuinnarallarneqarpoq. 34
angusanut skala = præstationsskala.
27
qipisaqattaarutaasinnaasoq. Matumani suna akuerineqarsinnaanersoq sunalu ilikkagassatut angunia-
gassanut sanilliullugu naapertuunnersoq ersarissumik akiuminaattuuvoq.
Nalinginnaasumik naammassisat suut ilikkagassatut anguniagassanut sanilliullugit naammaginar-
nersut naammaginannginnersulluunniit kisinniaraanni naatsorsueqqinnermi tabel-it atorneqartarput.
Tassunga takussutissatut 2012-imi 7. klassimi qallunaat oqaasiini inerniliillaqqissutsimi siuliani
takussutissiaq figur 1, qupp. 20-miittoq, atorneqarsinnaavoq. x-aksimi sanimoortumi inerniliillaq-
qissutsimi angusat immikkoortunut 10-nut immikkoortitigaapput – nalaatsornikkut immikkoortut
qulit siusinnerusukkut 13 karakterskalami atorneqartut amerlaqataat. Napaartoq saamerleq karakteri
00-iuppat atuartut 0,6%-iisa missaasa taanna karaktererissavaat. Taamaaliortoqareerpat karakterit
03-mit 13-imut napaartunut tulleriinnut tamanut agguaanneqassapput. Assersuutigalugu takune-
qarsinnaavoq, atuartut 0,9%-iisa missaasa 03 karaktererigaat, atuartullu 16%-iisa missaasa 13
karakterigalugu, amerlanerpaalli marluk35
7 aamma 8 karakterigalugu, tassa naatsorsueqqinnermi
tabel uani atorneqartoq najoqqutaralugu atuartut immikkoortut taakkua tamarmik immikkoorlutik
18%-iisa missaaniillutik.
Assersuutinnguaq taanna ulluinnarni atuartitsinermi 10. klassit inaarutaasumik misilitsillutik
karaktererisartagaannit allaanerungaanngilaq. Sulianik inerniliillaqqissutsip nalingi procentiusut 12-
karakterskalamut nuukkaanni peqatigitillugu aamma 12-skalami piginnaasanut nassuiaatit oqaasin-
ngortitikkat36
suliaareersut nuuffiusarput. Assersuutigalugu karakterit 2 inorlugu annertussu-
seqartut naammaginartuunngillat, karakterilli 10 aamma 12 naammassisamut nalinginnaasumit
annertunermut naatsorsuutigisarlu sinnerlugu annertussusilimmut takussutissaallutik.
Naatsorsueqqinnermi teknikki taanna karakterilersuisaatsimi, GGS-imi, kalaallini meeqqat atuar-
fianni ukiumit atuarfiusumit 2009-mit atuutilersumi, atorneqarsinnaavoq imaluunniit Danmarkimi
12-skalami atugaasumi imaluunniit skalami qanorluunniit ittumi tunngaviusumik procentit eqqortut
kisitsisaannik immikkoortiteriffiusimasumi atorneqarsinnaalluni, taakkunanimi karakterit tamarmik
immikkut tulleriillugit ’atsersorneqareersimapput’. Matumani pingaarnerunngilaq oqaatsit atorlugit
oqaatiginiakkamut karakterskala atorneqartoq taamaallaat naqinnerit atorlugit suliaanersoq
imaluunniit naqinnernik aammalu kisitsisinik suliaanersoq, taamaattorli agguaqatigiissitsilluni
kisitsisoqarsinnaassaaq.
Kalaallit Nunaanni alloriarfinni misilitsissutit suli ineriartortinneqarput. Matumani nalilersor-
neqassaaq, inerniliillaqqissutsimi angusaq assersuutigalugu 67%-usoq suliassiissutinilu piumasa-
qaatinik atuartumut atuartitsissutini ataasiakkaani unammisassaqarfiusoq oqaatsit atorlugit naliler-
suinermi ’ilikkagassatut anguniagassanik naammaginartumik angusiffiusutut’ nalilerneqassanersoq
imaluunniit naamik.
Suliaq taanna aatsaat aallartilaarpoq tulluartuussaarlu ilisimatuussutsikkut piumasaqaatit aallaa-
vigalugit misissuisoqarpat, kalaallit atuartut alloriarfinni misilitsissutini misilitsinnermik saniatigut
suliassani allani, misilitsissutitut atorneqareerlutillu agguaqatigiissillugu procentit eqqortut 67%-t
pitsaasuunerinik naammaginannginnerinilluunniit isummerfioreersuni, misilitsippata. Misileraa-
35
tassa figur 1-imi, qupp. 20-imi, napaartut portunerpaat marluk. 36
nassuiaatit oqaasinngortitikkat = kvalitative fortolkninger.
28
nerni taamaattuni misilitsissutini atorneqareersuni anguneqartuni procentit eqqortut nalinginik
nassuiaanerit alloriarfinni misilitsissutinut nutaanut nuunneqarsinnaapput.
2012-imi alloriarfinni misilitsinnernut atatillugu kisitseqqinnermi tabel-it imaluunniit karakter-
skalat atuutsinniarneqanngillat. Taamaaliornikkut inerniliillaqqissutsimi angusat ilikkagassatut
anguniagassanik misilitsissutaasunik naammaginartumik naammaginanngitsumilluunniit naammas-
sisaqarnermut takussutissaanerinik isummernissaq kinguartinneqarpoq. Inerniliillaqqissuseq inerni-
leeriaasinnaanerlu taamaallaat statistikkimi siamasissutsit atorlugit naleqqiussilluni nalilerneqarput,
tassa naliliinerni angusat imminnut sanilliullugit naliliisoqarluni.
5.2 Atuarfiup angusaasa nalilernerinut inernernik atuineq
Ilinniartitsisut nalunaarusioraangata aammalu alloriarfiit naammassinerini ataatsimoortumik
nalunaarusiornermi kiisalu atuartunik oqaloqateqarnermi angajoqqaanillu ataatsimeeqateqarnermi
nuna tamakkerlugu pamersaanermi naleqqiiffiit, angusanut skala-tut ilusilikkat, annertuumik
iluaqutaasinnaapput. Sammisaq taanna siullermeersumik Nuummi 2008-mi atuarfiit pisortaat
ataatsimiitinneqarmata eqqartorneqarpoq. Taamanikkut atuarfiit pisortaat isumaqarput, alloriarfinni
misilitsinnerni angusamut naammaginartumut 50% killigitinneqarsinnaasoq, naak piffissami
tassani nunani allani misilittakkat suli qissimigaarneqanngikkaluartut. Tamatuma kingorna
Naliliisarfiup iluani sammisaq taanna alloriarfinni misilitsissutit ineriartortinnerinut taputartuullugu
eqqartorneqallattaartuarpoq. Ajoraluartumik sammisaq taanna atuarfik pillugu sammisaqartuni
annertunerusumik oqallissutaanngilaq, taamatuttaaq Inerisaaviup iluani aamma taamaaliortoqarani.
Taamatut pisoqarsimasuuppat nuna tamakkerlugu angusanut skala-t alloriarfinni misilitsissutinut
atuuttut eqqunneqarnissaat isumaliutigineqarsimasinnaagaluarpoq, nuna tamakkerlugu naleqqius-
siffiit37
statistik atorlugu misilitsinnerit pillugit nalunaarusiani ukunani naatsorsugaasareersut
saniatigut.
Alloriarfinni misilitsissutit atuartunik nakkutilliissutaanngillat – atuartormi atuarnermini ingerlari-
aqqinnissaminut misilitsissutini ”angusisussaanngilaq”. Tamatuma akerlianik alloriarfinni misilit-
sissutit atuartup piginnaasaqarfiinik, minnerunngitsumillu sanngiiffiinik paasissutissiisariaqarput,
taamaaliornikkut atuartoq, ilinniartitsisoq angerlarsimaffillu suleqatigiillutik atuartup atuarnermini
ingerlariaqqinnissaa pilersaarusiorsinnaavaat atuartullu ilikkariartornera ikorfartorsinnaallugu.
Taamaakkaluartorli atuarfiit kommunillu alloriarfinni misilitsinnerni angusat atuarfinni ataasiak-
kaani kommunillu atuarfiini tamani naammaginartumik ilikkariartortoqarneranut nalilersuutitut
atussappatigit pissusissamisuuginnassaaq. Tamanna arlalitsigut pisinnaavoq, nalilersuinerullu taa-
maattup ingerlannissaanut periutsinik aalajangersimasunik peqanngilaq.
Siullermik inerniliillaqqissutsip qaffasissusia misissorneqarsinnaavoq, tassa soorlu median-imik
naliusup immikkoortunut arlaqartunut agguataarneratigut. Angusanut skala-p ilikkakkatigut
qaffasissutsit assigiinngitsut oqaasertalersortarpai angusallu naammaginartut naammaginanngitsullu
killingi nalunaarsortarlugit. Kisitsisit killiliussat kingusinnerusukkut nalunaarutigineqarumaartut
37
nuna tamakkerlugu naleqqiussiffiit = landsnormer.
29
suussagaluarpataluunniit median-imik naliusoq 60%38
taannaluunniit qaangerlugu angusamut
naammaginartumut takussutissaavoq; aamma Kapitali 6.9-mi atuartut sanngisuut sanngiinnerillu
pillugit allaatigisaq takuuk.
Aappassaanik median-imut naliusup piffissap ingerlanerani qanoq ineriartornera nalilersorne-
qarsinnaavoq, soorlu atuarfimmi median-imik angusat ukiut pingasut ingerlanerani qanoq ineriartor-
nersut, kommunilu ataatsimut isigalugit ukiut tallimat ingerlanerini angusat misissuiffiusin-
naallutik. Tassunga tunngatillugu maluginiarneqassaaq, siuariartoqarnersoq kinguariartoqarnersor-
luunniit oqaatigissagaanni median-imik naliusut qummut ammullu nikinneri aalajangersimakanner-
sumik annertussuseqartussaammata. Angusanut skala saqqummiunneqartussaq ersarinnerusunik
ilitsersuutitaqarumaarpoq, qaqugukkut malunnartumik ineriartortoqarnersoq. Tamatumunnga peqa-
tigitillugu oqaatigineqassaaq 1 procentpointimik siuariarneq kinguariarnerluunniit siuariarnermut
kinguariarnermulluunniit annertuumut takussutissaanngimmat.
Suut suliniuteqarfiusinnaanerinut takussutissatut atuarfimmi misilitsittoqarnerani median-imik
angusat assersuutitut atorneqarsinnaapput. Atuarfimmi ataatsimi 7. klassimi misilitsittoqarmat
median-imik kisitsisit ukua anguneqarput.
Tabel 1: Atuarfimmi ataatsimi akullerni alloriarfimmi misilitsinnermi angusanut assersuut.
2010 2011 2012
Kalaallit oqaasii 74 73 69
Qallunaat oqaasii 68 63 68
Tuluit oqaasii 49 54 56
Matematikki 44 48 46
Kalaallit oqaasiini median-imik angusaq naammaginarluartuuvoq, 60% qaangerluarsimallugu.
Taamaattorli piffissami pineqartumi 5 procentpointimik (= 74% - 69%) kinguariartoqarsimavoq,
naak tamanna statistikkikkut malunnavissutut taaneqarsinnaanngikkaluartoq. Atuartitsissummi
tassani kinguariartortoqaannannginnissaa anguniarlugu atuartitsissut taanna alaatsinaattariaqarpoq.
Qallunaat oqaasiini piffissami angusat pitsaallutik naammaginartuupput, 63%-ip aamma 68%-ip
akornanni nikerarlutik. 2011-mi kinguariarneq 2012-imi pitsanngoriarfiuvoq, 2010-mi angusatut
annertutigilerluni.
Tuluit oqaasiisa ukiuni pineqartuni tamani 60% ataassimavaat. Taamaattorli 2010-mit 2012-imut
median-imik naliusut 7 procentpointimik (= 56% - 49%) pitsaasumik siuariarfiupput. Atuartitsis-
summi tassani ukiuni pingasuni ajunngitsumik ineriartorneq attatiinnarumallugu immikkut
eqqumasoqartariaqarpoq.
Kiisalu matematikki ukiuni pingasuni tamani median-imik 50% ataallugu angusaqarfiuvoq.
Piffissamilu tassani median-imik kisitsisit allanngorsimanngillat. Atuartitsissut taanna pitsaasumik
ineriartorfiulissappat ineriartornerlu attatiinnarneqassappat immikkut eqqumaffigisariaqarpoq.
38
Kapitali 6-mi angusat eqqartornerini medianip nalinga 50 – 60% angusamut naammaginartumut atugaavoq.
30
Siuliani assersuutip takutippaa, alloriarfinni misilitsinnerni angusat qanoq atuarfimmi ilikkari-
artorneq pillugu paasissutissanik katersuinermi takussutissiiniarnermilu atorneqarsinnaasut.
Atuartut angusaat assigiinngiiaartorujussuit median-imik naliusut agguaqatigiissinnerisa tunuan-
niipput, atuartullu angussasa taama siamasitsiginerat soorunami angusat naammaginarnerinik naam-
maginannginnerinillu nalilersuinermi eqqarsaatigisariaqarpoq.
Pingajussaannik atuarfik kommunimi atuarfinnut tamanut, immaqaluunniimmi nunami angusanut
tamarmiusunut, sanillersuussinnaavoq. Taamaattunik naleqqiiffeqarluni sanilliussinerit qularnarto-
qarsinnaasarput, assigiinngissutsit annertuut median-imik naliusut ”toqqoqqasinnaasarmatigit”,
kisiannili soqutiginarsinnaapput isumaliulersitsisinnaallutillu. Taamatut pisoqartillugu ineriartor-
nerlu paasisaqarfigiumallugu grafik atorlugu takussutissiat pitsaanerpaasarput.
Figur 3-mi 2012-imi 7. klassimi misilitsittoqarmat atuarfiup angusai kommunimi nunalu tamak-
kerlugu angusanut sanilliunneqarput. Figurimi takuneqarsinnaavoq atuarfik oqaatsitigut atuartit-
siffiusuni angusarissaartuusoq, kommunimi atuarfinnut allanut nunalu tamakkerlugu atuarfinnut
tamanut sanilliukkaanni. Matematikkimi kommunimi nunalu tamakkerlugu angusat taamaaq-
qatigiinnarpaat.
Angusat taakkua pitsaasuugaluartut siuliani misissuinerup takutippaa, atuartitsissutit ilaat
sissuertariaqartut sulilu ineriartoqqinnissamut inissaqartitsisut.
Figur 3: Atuarfiup 7. klassimi 2012-imi angusaasa kommunimi nunamilu tamarmi angusanut
sanilliunneri.
Paasissutissat assigiinngitsut ataatsimut misissorniaraanni Box-plots aamma atussallugit
pisariitsunnguupput, soorlu ukiumi ataatsimi piffissamiluunniit sivisunerusumi atuartut sanngisuut
sanngiitsullu qanoq amerlatigineri takorusukkaanni. Paasissutissat taakkua paasissutissanik angu-
sanut skala-mit pissarsiarineqartunut ilanngullugit pissarsiffiusumik atorneqarsinnaapput - aamma
Kapitali 6-imi Box-plot-it qanoq atorneqarneri takukkit.
Nuna tamakkerlugu pamersaanermi naleqqiiffinnik peqalernikkut atuartut assigiiaarnerusumik
nalilerneqartalissapput. Atuarfiilli ataasiakkaat namminneerlutik naleqqiiffimmi killilersuisin-
naapput, tamannalu ippinnartortaqanngilaq, atuarfiimmi namminneerlutik atuartuutitik ilisarisi-
0
20
40
60
80
100
Kal. oqaasii Qall. oqaasii Tul. oqaasii Matematikki
Iner
nili
illaq
qis
suse
q -
(%
)
Atuarfik
Kommuni
Nuna tamakkerlugu
31
mavaat, taamaattumillu pamersaanermi suliniutissat pisariaqartut suut ingerlatissanerlugit aalaja-
ngiussinnaallugit.
Soorlu paasissutissiiffimmi tulliuttumi takuneqarsinnaasoq, atuartut ataasiakkaat akissutaat
misissoreeraanni alloriarfinni misilitsinnerni angusat atuartitsilluni didaktikkimi atorneqar-
sinnaapput.39
Paasissutissiiffik 4: Misilitsinnermi akissutit didaktikkimi atorneqarsinnaanerinut assersuutit.
Tulliuttumi atuarfimmi ataatsimi 7. klassimi matematikkimi alloriarfimmi misilitsittoqarnerani akissutitut suliat
marluk assersuutigineqarput. Assersuutit taakkua takutippaat, atuartut akissutaasa misissorneri qanoq ililluni
didaktikkimi iluaqutigalugit atuartorlu siumut isigisumik suliniuteqarfigalugu atorneqarsinnaasut.
Atuarfimmi tassani atuartut item 17-imi misilitsissutiniittumi qinnuigineqarput ilaannakortaq 0,25
avitanngortissagaat. Akissutaasinnaasut sisamat akornanni atuartut akissutaat tabelimiittut takuneqarsinnaapput,
taakkunannga akissut eqqortoq 1/4-iuvoq, sinnerilu pingasut distraktoriullutik:
Akissutissat 1/2 1/3 1/4 1/5
Akissutit (%) 46% 8% 15% 31%
Isumaliutigineqarsinnaavoq sooq taamaallaat 15%-it akissut eqqortoq, 1/4, akissutigineraat. Distraktorimi 1/2-imi
kisitsit 2 kukkutitsinerluni – imaluunniit stimulus 0,25 kisitsimmik 5-imik kisitsisitaqarmat 1/5 kukkuffigineqar-
nerluni – imaluunnit alla suna patsisaava? Akissutit qanoq ittuuneri misissoraanni atuartut ”eqqoriaasimasinnaasut”
pasinanngilaq, atuartulli eqqarsarsimasut ilimanarneruvoq, kisiannili kukkusumik eqqarsarsimallutik. Matumani
naliliisartoq angummassinnaajunnaarpoq, matematikkillu didaktikkianik ilisimasallit nassuiaaqataasariaqarput. Asser-
suutigalugu ilinniartitsisup atuartut apersorsinnaavai sooq taamatut akisimanersut, paasisaqareerunilu atuartitse-
riaatsini iluarsisinnaallugu. Malugiuk, distraktorit isumaliutigilluarlugit toqqarneqarsimammata taamaattumillu
atuartup ilinniaqqinneranik ilisimasaqalernissamut aqqutissaasinnaallutik.
Atuarfimmit tassannga misilitsinnermilu tassani item 54 imaattumik suliassartaqarpoq:
5 +10*2 = ?
akissutissartaqarluni: 30, 25, 20 aamma 35.
Atuartut 16-it akissut toqqagassaq siulleq, tassa 30, akissutigaat. Imaassinnaavoq distraktorit ”nakusoortitsiniarluni”
tulleriinnilerneqarsimasut, atuartut 30-imik akissuteqarnissaannut ”pisarisussanngorlugit” – tassa
kukkussutaasartumik naliginnaasumik kukkutillugit, 5 aamma10 kateriarlugit naggataatigut 2-mik amerlisarlugit.
39
Suliami uani 3. aamma 7. klassimi Naatsorsuutit / Retteark, Inerisaaviup ukiut tamaasa alloriarfinni misilitsinnernut
suliarisartagai aamma atorneqarsinnaapput.
32
6. Angusat pingaarnerit
Immikkoortumi uani 2012-imi alloriarfinni misilitsinnerni angusat allaaserineqarput ukiunilu
siuliini sisamani 2008 - 2011-mi angusanut sanilliunneqarlutik. Malugineqassaaq, takussutissiat
grafikkinngorlugit paasinarnerunissaat pillugu kapitalimi uani ukiut misissuiffiit ukiunut
kingullernut tallimanut killilerneqarmata, tassa ukiunut 2008-mit 2012-imut. Alloriarfinni
misilitsinnernit nalunaarusiani tulliuttuni ukiuni tulleriinni tallimani ineriartorneq nalilersorlugu
misissuiffiusassaaq. Nalunaarusiami uani tulliuttunilu saqqummertussani tabel-it ilanngussaniittut
paasissutissanik 2007-imit aallartittunik tabel-itaqarput nalunaarusiaq saqqummiunneqartoq
ilanngullugu, misissuiniartup nammineerluni ukiut misissuiffiginiakkami toqqarnissaat periarfis-
saqarfigissammagu. Kapitali 11-mi tabelit ilanngussat ilaanni 2006-imi Main Studymi angusat
aamma ilanngunneqarput. Alloriarfinni misilitsinnernut databasep tutsuiginarnera annertusiartor-
tillugu atuarfimmut, kommunimut nunamullu tamarmut paasissutissat tassanngaaniit pissarsia-
rineqarsinnaalissapput.
Maannakkut alloriarfinni misilitsinnernut databasemi paasissutissat piffissamit ima sivisutigisumit
pigineqalerput, atuartitsissutini ataasiakkaani ilikkariartorneq qularnaannerusumik oqaatigineqar-
sinnaalerluni. Kapitalimi uani taamaallaat nuna tamakkerlugu kommunikkuutaartumillu
ineriartorneq eqqartorneqassaaq. Atuarfikkuutaartumik angusat sanilliussuunnissaat ajornakusoor-
nerujussuuvoq. Tamatumunnga patsisaavoq atuarfinni amerlasuuni atuartut amerlanngit-
sunnguusarmata kisitsisillu taama annikitsut toqqammavigalugit atuarfinni ataasiakkaani ukiumit
ukiumut ineriartorneq pillugu nalilersuineq statistikkikkut naatsorsussallugu nalorninartoqartarpoq.
Kapitalimi uani angusat grafik atorlugu saqqummiunneqarput, ineriartorneq paasissutissaniittoq
ersarinnerutikkumallugu. Takussutissiat kisitsisitaat januar 2013-imi output-imit tigusaapput,
Kapitali 11-mi tabel-ini takuneqarsinnaasut. Siusinnerusukkut oqaatigineqareersutut atuartitsissutini
angusanut skala-mik suli suliaqartoqanngilaq. Angusanut skala-p taama ittup pilersinniarnerani
ajornartorsiutit assigiinngitsut nalunaarusiami uani immikkut Kapitali 8-imi eqqartorneqarput.
Angusat eqqartornerini nalilersuinerit atorneqartut Kapitali 5-imi imm. 5.2-mi eqqartorneqartut
malippaat.
6.1 Misilitsinnerni atuartut amerlassusaat
Atuartut misilitsinnerni peqataasut soorunami ukiumiit ukiumut aammalu atuartitsissummiit
atuartitsissummut nikerarput. Piffissami 2008 - 2012-imi 3. klassimi atuartut alloriarfinni
misilitsittut qanoq amerlatigineri figur 4-miipput.
2011-mut sanilliullugu atuartut alloriarfimmi misilitsittut tamakkerlutik ikileriarput. 2011-mi atuar-
tut katillugit 815-it 3. klassimi alloriarfimmi misilitsipput 2012-imilu katillugit 699-it 3. klassimi
atuartitsissummi ataatsimi arlalinniluunniit misilitsillutik. Taakkunannga atuartut 665-it atuartitsis-
sutini tamani misilitsipput, atuartut 22-it marlunni kiisalu atuartut 12-it atuartitsissummi ataatsimi.
Oqaatigineqassaaq, atuartut alloriarfimmi misilitsittut amerlanerpaat atuartitsissutini tamani
misilitsimmata.
33
Figur 4: 3. klassimi piffissami 2008 - 2012-imi alloriarfinni misilitsinnerni atuartut amerlassusii.
Soorlu figur 4-mi takuneqarsinnaasoq, 3. klassimi atuartut alloriarfimmi misilitsittut piffissami
2008 - 2011-mi amerliartorsimapput. Tamanna killormoortutut paasineqarsinnaagaluarpoq, tassami
ukiuni taakkunani atuartut ataatsimut isigalugit ikiliartormata. Naatsorsuinermili uani 3. klassimi
atuartut misilitsinnermi peqataanngitsut – tassa atuartut arlaannik patsiseqarlutik misilitsinngitsut –
piffissami tassani ikileriaataat kisitsinermi ilanngunneqarpoq, atuartullu ilanngunneqartut taakkua
atuartut tamakkerlutik ikileriaataannit amerlanerupput. Misilitsinngitsoortartut ikileriarnerat
nuannaajallaatissaavoq, ilaatigut atuarfiit alloriarfinni misilitsitsisarnerminnik nakkutiginninnerisa
pitsaanerulernerannut takussutissaammat.
2012-imi 3. klassimi alloriarfinni misilitsinnerni atuartut peqataasut ikileriarnerat atuartut tamak-
kerlutik ikileriarnerannik patsiseqarnerpaavoq, taamaattorli aamma 2011-imit 2012-imut peqataan-
ngitsoorneq annertuserialaarpoq.
Atuarfiit 1. oktoberimi 2011-mi Inerisaavimmut nalunaarusiaat malillugit atuartut 2012-imi alloriar-
finni misilitsinnissaat ukiumik sioqqullugu 3. klassimi allatsissimasut katillutik 774-inik amerlas-
suseqarput. Tassa atuartut 75-it (= 774 – 699), imaluunniit 3. klassimi atuartut tamarmiullutik 9,7%-
ii, misilitsinnerni peqataanngillat.40
Kisitsimmi tassani atuartut ukiumi tassani annertusisamik atuar-
titaasut ilaapput, taakkuali ilaat alloriarfimmi misilitsinngillat,41
aamma takuuk Paasissutissiiffik 5,
qupp. 35 - 36-miittoq. Maannakkut ilimagineqarpoq, nuna tamakkerlugu klassini atuartut annertu-
sisamik atuartitaaffiini klassini taakkunani ataasiakkaani atuartut 45-it missingissagaat.
2012-imi 3. klassimi peqataannginnermut procent 9,7-iusoq 2011-mut sanilliullugu qaffariaa-
teqarpoq, 2011-mi 6%-ip missaaniimmat. Taamaattumik 2011-mut sanilliullugu qaffariarneq taanna
40
Nalunaarutit 1. oktoberimeersut naatsorsorneriniit ukiup tulliani upernaakkut alloriarfinni misilitsinnerit tungaannut
atuartut amerlassusii allanngorsimasinnaapput Kalaallit Nunaannit /-nut nunanut allanut /-nit nussorneq patsisigalugu.
Taamaattumik atuartut misilitsinnerni peqataanngitsut arlalitsigut taamungaannaanerusumik naatsorsugaapput. 41
2010-mit alloriarfinnut nalunaarusiami kukkusumik allassimavoq, atuartut amerlassusiisa ataatsimut katillugit
kisinnerini atuartut annertusisamik atuartitaasut ilanngunneqanngitsut. Kukkuneq taanna 2011-mi 2012-imilu
nalunaarusiani iluarsineqarpoq. Kukkunerli taanna inerniliillaqqinnerup inernileeriaasinnaanerullu kisinnerinut
annertunerusumik sunniuteqanngilaq, atuartulli alloriarfinni misilitsinnerni peqataanngitsut amerlassusiisa kisinnerinut
sunniuteqarnerulluni.
0
100
200
300
400
500
600
700
800
900
2008 2009 2010 2011 2012
Atu
artu
t am
erla
ssu
sii
Kalaallit oqaasii
Qallunaat oqaasii
Matematikki
34
maluginiagassaavoq, taamaattorli qaffariaat taanna statistikkimi kisitsinermi malunnganngilaq.
Alloriarfinni misilitsinnerni peqataanngitsut amerlassusaannik naatsorsuineq taanna annertuumik
mianersorfiusariaqarpoq, atuartut tamakkerlugit qularnaatsumik kisitsisaatigilernissaata tungaanut,
tamannalu 2014-p ingerlanerani pisussaasoq naatsorsuutigineqarpoq. Misilitsinngitsoortut qanoq
amerlatiginerinik nalornissuteqarnerup inerniliillaqqissutsimi inernileeriaasinnaanermilu, kapitalimi
uani naatsorsorneqartuni, median-imik naliusut tutsuiginassusaannut annertunerusumik sunniute-
qarnissaa ilimagineqanngilaq.
Piffissami 2008 - 2012-imi 7. klassimi atuartut alloriarfimmi misilitsittut amerlassusaat figur 5-imi
takuneqarsinnaavoq.
Figur 5: 7. klassimi piffissami 2008 - 2012-imi alloriarfinni misilitsinnerni atuartut amerlassusii.
3. klassimi takuneqartutuut atuartut alloriarfimmi tassani misilitsittut tamakkerlutik 2011-mit 2012-
imut ikileriarput. 2011-mi atuartut katillugit 789-it alloriarfimmi misilitsipput 2012-imilu 7.
klassimi atuartut katillugit 694-it atuartitsissummi ataatsimi arlalinniluunniit misilitsillutik. Taak-
kunannga atuartut 645-it misilitsinnerni sisamani tamani misilitsipput, atuartut 35-it misilitsiffinni
pingasuni misilitsipput atuartullu 6-it marlunni kiisalu atuartut 8-it ataatsimi misilitsillutik. Soorlu
3. klassimi peqataasut assigalugit, nuannaajallannarpoq 2012-imi 7. klassimi alloriarfimmi
misilitsittut amerlanersaat misilitsissutini tamani misilitsimmata.
Soorlu figur 5-imi takuneqarsinnaasoq, 7. klassimi atuartut alloriarfimmi misilitsittut 2010-p
tungaanut amerliartorsimapput, tamatumalu kingorna 7. klassimi misilitsittartut ikiliartulersi-
mallutik. Tamatumunnga ilaatigut atuartut ikiliartornerat aamma 7. klassimi peqataannginnerup suli
10%-ip missaaniinnera patsisaapput.
Atuarfiit 1. oktoberimi 2011-mi Inerisaavimmut nalunaarusiaat malillugit atuartut 2012-imi alloriar-
finni misilitsinnissat ukiumik sioqqullugu 7. klassimi allatsissimasut katillutik 770-inik amerlas-
suseqarput. Atuartut ukiumi tassani annertusisamik immikkut atuartitaasut kisitsimmi tassani
0
100
200
300
400
500
600
700
800
900
2008 2009 2010 2011 2012
Atu
artu
t am
erla
ssu
sii
Kalaallit oqaasii
Qallunaat oqaasii
Tuluit oqaasii
Matematikki
35
ilaapput.42
Tamanna isumaqarpoq, atuartut 76-it (770 - 694), imaluunniit 7. klassimi atuartut
tamakkerlutik 9,8%-ii, 2012-mi misilitsinnerni peqataasimanngitsut.
Nuannaarutigalugu oqaatigineqassaaq 2012-imi peqataannginnermut procent 2011-mut sanilliullugu
annertuumik appariaateqarmat, 2011-mi 19%-ip missaaniikkami.
Alloriarfinni misilitsinnerni peqataannginnermik kisitsineq taanna, 3. klassimi kisitsinertulli, 2014-p
ingerlanerani atuartut tamakkerlugit amerlassusiinik qularnaannerusumik kisitsisaateqalernissap
tungaanut annertuumik nalorninartortaqarpoq. Soorlu 3. klassimi peqataannginnerup naatsorsorne-
ranut ilagitillugu oqaatigineqartoq, kisitsisinik nalornineq taanna kapitalimi matumani median-inik
naliusut tutsuiginartumik naatsorsorneqarnerannut annertunerusumik sunniuteqanngilaq.
3. aamma 7. klassimi peqataasut peqataanngitsullu amerlassusii Tabel 2-imi takuneqarsinnaapput:
Tabel 2: 2012-imi alloriarfinni misilitsinnerni atuartut peqataasut amerlassusii.
3. klasse
Amerlassusii
3. klasse
Procenti
7. klasse
Amerlassusii
7. klasse
Procenti
4-nik misilitsittut – – 645 84%
3-nik misilitsittut 665 88% 35 5%
2-nnik misilitsittut 22 2% 6 1%
1-mik misilitsittut 12 1% 8 1%
Misilitsinngitsut 75 9% 76 10%
Atuartut amerl. 744 100% 770 100%
Atuartut klassini nalinginnaasuni atuartut tamarmik alloriarfinni misilitsinnerni peqataasussaapput.
Atuarfiit peqataanngitsoornissamik aalajangersakkat atuartunut, soorlu atuartunut annertusisamik
atuartinneqartunut il.il., atorsinnaavaat. Alloriarfinni misilitsinnerni peqataanngitsoorneq aamma
pissusiviusunik allanik patsiseqarsinnaavoq, soorlu napparsimanermik, ilimagineqarporlu atuartut
misilitsittoqarnissaa ilisimaarisimassagaat. Naliliisarfiup kajumissaarutigisarpaa, atuarfiit ukiup
atuarfiusup naannginnerani alloriarfinni misilitsinnernik ingerlatseqqeqqullugit, atuartut nalingin-
naasumik misilitsinnerni peqataanngitsut misilitsinnissaannut periarfissikkumallugit, periarfissarli
tamanna atorneqarpiarunanngilaq. 43
Piffissami 2006 - 2009-mi alloriarfinni misilitsinnerni peqataasanngitsut 10%-ip aamma 16%-ip
akornanniipput. 2007-imi qaffasinnerpaagami 3. klassimi 20%-imiippoq 7. klassimilu 27%-
imiilluni. Misilitsinnerni peqataasannginneq 2010-mi atuartut tamarmik 9 - 11%-iisa missaannut
annikilleriarpoq. Takuneqarsinnaavoq peqataannginnermut procent ukiunut siuliinut sanilliullugu
annertuumik appariaateqarmat maannakkullu 2012-imi 3. aamma 7. klassimi 10%-ip missaan-
nilluni. Kisitsisit taakkua qaffasissusiisa takutippaat, pissutsit allat, napparsimanermit aammalu
inatsisit malillugit peqataanngitsoornissamik aalajangersakkat saniatigut, peqataanngitsoornermut
42
aamma oqaaseqaat 41, qupp. 32-imiittoq takuuk. 43
Matumani aamma taaneqassaaq, Kalaallit Nunaanni atuartut misilitsinnerni peqataanngitsoornissaannut inatsisit
periarfissiimmata, tamannalu angajoqqaat peqatigalugit aalajangerneqartartussaalluni.
36
patsisaaqataasut. Misilitsinnerni peqataanngitsoortarneq atuarfimmit akuerineqarsimanersoq misis-
sugaasimanngilaq.
Peqataannginnermut procentit nalunaarsugaasut nunani allami takuneqartartunit suli annertuneru-
laarput. PISA-mi msissuinerni peqataanermut peqataannginnermullu periutsit atorneqartut
allaanerupput. Taamaattorli oqaatigineqassaaq, 2012-imi Danmarkimi peqataanngitsoorneq 6,2
procentiummat, akuerisaasumit 5%-imit 1,2 procentpointinik qaffasinnerulaarluni. Norgemi
peqataanngitsoornermut procenti 6,1-iuvoq, Sverigemi 5,4, Islandimi 3,8 aamma Finlandimi 1,9.
PISA-mi atuartut misilitsinnerni peqataannginnissaannut siumoortumik aalajangiinissami piumasa-
qaatit ersarissuunissaat pingaartinneqartarpoq: isumaliortaatsikkut timikkullu innarluutit kiisalu
(annertuutigut) oqaatsitigut piginnaasatigut amigaateqarneq, soorlu misilitsinnermi oqaatsit
atorneqartut atuartup oqaaserinngippagit.
Isumaqartoqarsinnaavoq pingaartumik atuartut ilinniakkamikkut sanngiitsut arlaannik
patsiseqarlutik misilitsinnerni peqataasanngitsut. Soorlu atuartut annertusisamik atuartinneqartut
qanoq annertutigisumik misilitsinnerni peqataatinneqartarnersut imaluunniit peqataatinneqartan-
nginnersut nassuitsumik ilisimaneqanngilaq. Atuartut taakkua misilitsinnerni peqataatinneqar-
tanngippata, naak tamanna maannakkut ersarissumik oqaaseqarfigissallugu nalorninaraluartoq,
atuartitsissutini assigiinngitsuni inerniliillaqqissutsimi angusat matuma kinguliini saqqummi-
unneqartut nunami atuartut tamarmiusut angusaannit piviusunit annertunaagaasimasinnaapput.
Erseqqissaatigineqassaarli, inatsisit atuuttut malillugit atuartut alloriarfinni misilitsinnernit
peqataatinngitsoorneqarsinnaammata, soorlu atuartut annertusisamik atuartitaasut ilikkagassatut
pilersaarutit taakkununnga tulluarsagaasut malillugit atuartinneqarsimappata, taamaammallu
ilikkagassatut anguniagassani nalinginnaasunik misilitsissinnaanatik.
Peqataanngitsoornermut procentit qaffasissut ajornartorsiutaanerat siunissami alloriarfinni
misilitsittoqaraangat eqqumaffiusassaaq maannakkullu atuartut sorliit sunalu patsisigalugu
peqataasannginnerannik misissuinernik ingerlatsisoqarluni.
Paasissutissiiffik 5: Meeqqat atuarfianni atuartut amerlassusaannik nalunaarsuineq.
Meeqqat atuarfianni atuartut amerlassusaannik nalunaarsuineq atuarfiit namminneq ataatsimut pisortatigoortumik
nalunaarsuiffianni TABULEX-imi pisarpoq, taanna immikut atuartunut nalunaarsuiffeqarpoq TEA-mik taaguutilimmik.
TABULEX/TEA pisortat nalunaarsuiffiattut qallunaat ineriartortitaraat, Danmarkimi meeqqat atuarfiini amerlanerni
atorneqartoq. Systemi taanna Kalaallit Nunaanni 2005-imi atugaalerpoq maannalu atuarfinnit amerlanerpaanit
atugaalluni, taamaattorli atugaanera ineriartortinneralu suli ingerlavoq. Nalunaarsuiffimmi atuarfiit atuartut atuarfimmi
aallartittut aqqi, inuup-normui kiisalu paasissutissat allat soorlu najugaat il.il. nalunaarsortarpaat. Nalunaarsuiffimmi
atuartut ataasiakkaat soorlu piffissami sumi atuarsimanerat nalunaarsorneqartarpoq, taamaaliornikkut atuartut soorlu
atuarfimmiit atuarfimmut sumut nuunneri malinnaavigineqarsinnaapput.
Inerisaaviup naliliisarfiata nalunaarsuiffimmi tassani atuarfiit tamaasa on-line-ikkut iserfigisinnaavai. Naliliisarfiup
taamaalilluni piffissami aalajangersumi meeqqat atuarfianni atuartut qanoq amerlatigineri kisissinnaagaluarpai,
maannakkulli taama ajornaatsiginngilaq. Siullermik atuarfiit soorunami TABULEX TEA pisut tamaasa pinerini
ingerlaavartumik atortussaavaat. Tamatigulli taamatut pisoqarneq ajorpoq, atuarfiillu arlaannik peqquteqarlutik
nalunaarsuiffimmi atuartuutiminnik nutarterinissartik kinguartoorfigisinnaavaat. Tamanna ukiup atuarfiusup nutaap
37
aallartinnerani immikkut ajornartorsiutaasinnaasarpoq. Taakkua saniatigut atuartut piffissap ilaannaani atuarfimmut
allamut nuuttut imaluunnit nuuittut ajornartorsiutaasinnaasarput, soorlu atuarfimmi qimataminni anisutut
nalunaarsorsimariarlutik atuarfimmi tikitaminni aatsaat kingusissukkut nalunaarsorneqarsinnaasarput piffissamilu
akunniliuttumi atuartoq TEA-mi takuneqarsinnaasanngilaq.
Meeqqat atuarfianni atuartut tamakkerlutik aammalu klassinut agguataarlutik amerlassusiisa pisortatigoortumik
nalunaarsugaanerat ”1. oktoberimi nalunaarsuinikkut” pisarpoq, nalunaarsuinerlu taanna atuarfiit Inerisaavimmut
ingerlatissallugu pisussaaffigaat. Nalunaarsukkami tassani atuarfiit tamarmik ukiumi atuarfiusumi pineqartumi ullormi
1. oktoberimi atuartuutimik amerlassusaat nalunaarsortussaavaat. Atuarfiit amerlasuut atuartut nalunaarutissatik TEA
atorlugu kisittarpaat. Atuarfiit ulloq 1. oktober nalunaarsuiffittut atussammassuk pingaaruteqartuuvoq. Atuarfiit ulloq 1.
oktober sioqqullugu kingoqqulluguluunniit nalunaarsuigaluarpata atuartut atuarfimmut allamut nuunnerisigut kisitanik
kipusoortoqarsinnaavoq.
Atuartut amerlassusaannik kisitsineq alloriarfinni misilitsinnerit misissornerinut sunniuteqarneq ajorpoq, atuartulli
misilitsinngitsut amerlassusaannik kisitsinermi taamaallaat sunniuteqartarluni. Ukiuni aggersuni Inerisaaviup TEA-mi
suliat pitsaassusaannik suliniutit pingaartillugit peqataaffiginiarpai.
Paasissutissiiffik 6: Immikkut annertusisamik atuartut alloriarfinni misilitsinnerni peqataasut.
Ukiumi atuarfiusumi 2011/2012-imi atuartut katillugit 443-it immikkut atuartitatut nalunaarsugaapput, tak. Kalaallit
Nunaanni meeqqat atuarfii 2011-2012. Statistikkimi tassani atuartut taakkua klassinut ataasiakkaanut
immikkoortitigaanngillat, missingersersoraannili 3. klassimi 7. klassimilu atuartut immikkut atuartitaasut klassinut 40-t
missaannut agguataarneqarsimasut ilimanarpoq. Malittarisassat malikkaanni atuartut tamarmik – tassa
nalinginnaasumik annertusisamillu immikkut atuartitaasut – alloriarfinni misilitsinnerni peqataasussaapput, kisiannili
atuartut taakkorpiaat alloriarfinni misilitsinnerni peqataatinnginnissaannut peqqutissaqarluarsinnaavoq, soorlu
atuartitsineq nalinginnaasoq malissimanngippassuk.
Namminersorlutik oqartussat 2012-ip ukiaani inuit immikkut pisariaqartitsisut pillugit misissuititsipput, taakkununnga
ilanngunneqarlutik atuartut immikkut annertusisamik atuartitaasut. Misissuinerup taassuma ilaattut apeqqusiat
illoqarfinni tamani atuarfiit pisortaasa akisassaat ilanngunneqarput. Pissutsit amerlasuut apeqqutigineqarput, apeqqutillu
ilaat alloriarfinni misilitsinnernut tunngavoq, ima oqaasertaqarluni:
Atuartut, immikkut annertusisamik atuartitaasut, alloriarfinni misilitsinnerni nalinginnaasumik peqataasarpat?
Apeqqummut tassunga atuarfiit pisortaasa akissutaasa, katillugit 26-iusut, agguataarsimanerat takussutissiami
tulliuttumi takuneqarsinnaavoq.
38
Atuarfiit pisortaasa akissutaannit takuneqarsinnaavoq, amerlanerit, tassat 12-it imalt. 46%-tit, oqartut atuartut taakkua
peqataasanngitsut. Takussutissiami akissutit assigiinngitsut takuneqarsinnaapput, tamatumalu takutippaa atuarfinni
alloriarfinni misilitsinnerni annertusisamik atuartut peqataatinneqartarnerat assigiinngitsupilussuarmik ileqqoqarfigine-
qartoq. Pissutsit assigiissaarneqarnissaasa pisariaqarnera tamatuma takutigunarpaa.
Atuarfiit pisortaat ilaatigut apeqqummut tassunga akissumminnik ersarissaaqquneqarput, sooq atuartut immikkut
annertusisamik atuartitaasut alloriarfinni misilitsinnerni peqataasannginnersut. Pissutigineqartut pingaarnerit tassaapput,
ilikkagaat ukiuinut naleqqutinngimmata, ajorsartutut misigisariaqanngimmata kiisalu atuartut immikkut annertusisamik
atuartitaasut ilikkagassatut anguniagassanik allaanerusunik atuartitaammata.
Immikkut nalunaarusiami, qallunaat misissuisarfiata EPINION-ip taamanikkut Ilinniartitaanermut Ilisimatusarnermullu
Naalakkersuisoqarfimmit aamma taamanikkut Ilaqutariinnermut, Kulturimut, Ilageeqarnermut Naligiissitaanermullu
Naalakkersuisoqarfimmit noqqaaffigineqarluni, suliarisaani atuartut immikkut annertusisamik atuartitaasut itinerusumik
misissuiffiupput, alloriarfinni misilitsinnerni peqataasarnerat immikkut misissuiffiulluni. Tamatumunnga ilagitillugu
atuartut taakkua immikkut pisariaqartitaat (innarluutaat) misissugaapput alloriarfinnilu misilitsinnerni
peqataasarnerannut sanilliunneqarlutik. Atuartut taakkua pineqartut PPR-imi nalunaarsugaanerat taamatut
pisariaqartuunerannut immikkoortiterinermi tunngaviuvoq. PPR-imi nalunaarsukkat taakkua katersorneqarput atuartullu
innarluutigisaa pingaarneq inuullu normua nalunaarsorneqarlutik. Atuartut taakkua inuup normui inuup normuinut
Naliliisarfiup alloriarfinni misilitsinnernut databasianiittunut sanilliunneqarput, taamaaliornikkut atuartut taakkua
alloriarfinni misilitsissimanersut aammalu peqataasimanngippata sumik innarluuteqarnerat takuneqarsinnaammat.
Misissuinerup inernerisa ilagaat, kommunit assigiinngiiaartumik atuartut alloriarfinni misilitsinnerni
peqataatitsisannginnerminnut peqquteqartartut. Qeqqata Kommunia atuartoqarnerpaavoq, innarluuteqarnertik
peqqutigalugu alloriarfinni misilitsinnerni peqataasanngitsunik. Misissuinerup aamma takutippaa –
tupaallaatissaanngitsumik – atuartut amerlanerpaat, alloriarfinni misilitsinnerni peqataasanngitsut tassaasut meeqqat
nalinginnaasumik ilikkagaqarniarnerminnik ajornartorsiuteqartut (taakkununnga ilaallutik ineriartornerminni
kinguarsimasut, qaratsamikkut innarluutillit il.il.).
Nalunaarut Naalakkersuisoqarfinnut taakkununnga saaffiginninnikkut pissarsiarineqarsinnaavoq
Aap, tamarmik peqataasarpu t
3 (12%)
Aap, tamangajammik peqataasarput
5 (19%)
Aap, ilaat peqataasarput
4 (15%)
Aap, amerlanngitsut peqataasarput
2 (8%)
Naamik, peqataaneq
ajorput 12 (46%)
39
6.2 Inerniliillaqqissuseq
Kapitali 5-imi allaaserineqarpoq, atuartut angusaasa nalilersornerini alloriarfinni misilitsinnerni
angusat assigiinngitsutigut nassuiarneqarsinnaasut. Tassani oqaatigineqarpoq medianip nalinga,
tassa inerniliillaqqissuseq, 50 - 60%-ip missaaniittoq naammaginartumik angusaasoq. Kapitalimi
uani inerniliillaqqissutsip misissornerani killiliussaq taanna atuartut angusaasa naammaginartoq
ataassimaneraat, angumaneraat qaangersimaneraalluunniit nalilersuinermi atorneqassaaq.
Atuartitsissutini alloriarfinni misilitsiffiusuni tamani Rasch-model atorlugu suliassiissutit ataatsimut
tamaasa imaluunniit ataasiakkaat qanoq sapernartigineri aalajangersagaapput. Taamaakkaluartorli
misilitsissutini suliassiissutit klassimiit klassimut aammalu alloriarfimmiit alloriarfimmut qanoq
sapernarsiartortiginerinik skala-mik44
atugassamik peqanngilaq, tassa 3. aamma 7. klassimut
ataatsikkut atorneqarsinnaasumik. Taamaattumik 3. aamma 7. klassimi atuartut angusaat inger-
laannaq sanilliunneqarsinnaanngillat, klassini taakkunani marlunni ilikkagassatut anguniagassat
assigiinngitsut misilitsissutaammata. Atuartitsissutini ataasiakkaani ilikkagassatut anguniagassat
sananeqalermata 3. klassimit 7. klassimut ilinniagassat qanoq ajornarsiartortiginerannut skalamik
peqarsimasuuppat, nukarlernit akullernut ilikkagassatigut ineriartornerup nalilersornissaa ajornar-
simassanngikkaluarpoq. Tamannalumi aamma patsisigalugu Alloriarfimmi misilitsinnermit nalu-
naarut 2011 aallarnerfigalugu 3. aamma 7. klassimi atuartut alloriarfinni misilitsikkaangamik
atuartitsissutini ataasiakkaani angusaat figurimi ataatsimi nalunaarsorneqassaarput, naak tamanna
siusinnerusukkut pisarsimagaluartoq. Alloriarfinni misilitsinnernit nalunaarut 2011 aallarner-
figalugu 3. aamma 7. klasse immikkoortillugit takussutissiani allaaserineqartalerput.
Naak 3. aamma 7. klassimi alloriarfinni misilitsinnerni angusat toqqaannartumik sanilliunneqarsin-
naanngikkaluartut, taamaattoq naleqqiiffeqarluni45
sanilliussinikkut atuartut 3. aamma 7. klassimi
imminnut sanilliullutik inissisimanerat paasiniarneqarsinnaavoq. Tamannalu Kapitali 7-imi alloriar-
finnit assigiinngitsunit ikaarsaariartarnerit ataqatigiinnerillu qaqinneqarpata itinerusumik eqqartor-
neqarumaarpoq.
6.2.1 Atuartitsissutit
Atuartitsissutini ataasiakkaani angusat immikkoortuni tulliuttuni allaaserineqassapput.
3. aamma 7. klassimi kalaallit oqaasii
3. klassimi kalaallit oqaasiini inerniliillaqqissuseq naammaginartup ataaniippoq angusat piffissaq
tamakkerlugu 50%-ip ataaniikkamik. Akerlianilli ilinniakkatigut ineriartorneq malunnavissumik
pitsaasumik siuariartorfiuvoq, 2008-mi 40%-imiit 2012-imi 47%-imut pitsanngoriarami, aamma
44
Angusanut skala-p aamma sapernassutsimut skala-p assigiinngissutigaat, angusanut skala-p atuartut ilinniakkamikkut
angusaasa qanoq naammaginartigineri oqaatigimmagit, sapernassutsimullu skala-p items’it – suliassiissutit – ataasiak-
kaat qanoq sapernartigineri oqaatigalugit. 45
Oqaaseq ’naleqqiiffik’ pillugu tak. oqaaseqaat nr. 33 , qupp. 25.
40
tak. figur 6. Pitsaasumilli 2008-miit 2011-imut ineriartorneq taanna 2011-imi 50%-imiit 2012-imi
47%-imut kinguariaallannermik taarserneqarpoq.
Figur 6: 3. klassimi kalaallit oqaasiini inerniliillaqqissuseq. 2008 - 2012.
7. klassimi ilikkakkatigut angusat naammaginartup pitsaanersaaniipput, inerniliillaqqissuseq 60%-
imiit 64%-imut anguneqarmat, tak. figur 7. Taamaattorli 2008-mi 64%-imit 2010-mi 60%-imut
annikitsumik kinguariartoqarpoq. Ineriartorneq 2010-p kingorna pitsaasumut saappoq, tassami
ukiuni marlunni 2011-mi aamma 2012-imi ineriniliillaqqissutsimi 62% anguneqarmat.
Figur 7: 7. klassimi kalaallit oqaasiini inerniliillaqqissuseq. 2008 - 2012.
3. klassimi pitsaasumik ineriartorneq ingerlatiinnartariaqarpoq 7. klassimilu 2011-imi aamma 2012-
imi angusat pitsaasut attatiinnartariaqarlutik.
Kalaallit oqaasiini suna ineriartornermut ingerlatsisuusimanersoq misissussallugu soqutiginarpoq.
Tamanna paasisaqarfiulaarsinnaavoq Box-plots, 2008-imit 2012-mut ineriartornermik takutitsisut,
misissornerisigut. Figur 8 malillugu 3. klassimi ineriartorneq pisimavoq, atuartut sanngiinnerit46
46
qalipaammik aappaluaartumik nalunaaqutsikkat.
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
2008 2009 2010 2011 2012
Iner
nili
illaq
qis
suse
q (
%)
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
2008 2009 2010 2011 2012
Iner
nili
illaq
qis
suse
q (
%)
41
aammalu atuartut pikkorissut47
piffissami tassani angusarinnerulermata, tassami Box-plots
ataatsimut isigalugit talerpia-tungaanut nikeriarsimapput. Aamma Box-plot-init taakkunannga
takuneqarsinnaavoq, kisitsisit medianiusut tunuini atuartut inerniliillaqqissutsimi angusaat assigiin-
ngitsorujussuit 0%-imit 100%-imut toqqoqqasut. Figur 8-mi takuneqarsinnaavoq, atuartut alliit
25%-iusut pitsaanerulersimasut, inerniliillaqqissusiat 25%-imit 33% qummut killigalugu qaffas-
simammat. Atuartut tulliusut aamma pitsanngoriarsimapput, qummut killingat 37,5-imit 47%-imut
qaffariarmat. Taamatuttaaq atuartut qummut tulliusut pingajui aamma siuariarsimasut takune-
qarsinnaavoq, 2008-mi 54%-imiikkaluariarlutik 64% angugamikku. Ataatsimut isigalugu Box-plot-
it takutippaat atuaqatigiikkuutaat tamarmik pitsanngoriartut. Tassa atuaqatigiikkuutaat tamarmik
ataatsimut isigalugit siuariaateqarput.
Figur 8: Box-plots - 3. klassimi kalaallit oqaasii. 2008 - 2012.
Tamatuma akerlianik 7. klassimi kalaallit oqaasiini piffissami 2008 - 2010-mi ineriartorneq inger-
lasimavoq, pingaartumik 2010-p tungaanut atuartut sanngiinnerit atuartullu pikkorinnerit kingua-
riarsimammata. 2011-mili 2012-imilu atuartut sanngiinnerit pikkorinnerillu 2010-mut sanilliullugit
siuariarsimapput. Piffissaq tamaat 2008 - 2012 figur 9-mi isigigaanni atuartitsissummi tassani
atuaqatigiikkuutaat assigiinngitsut akornanni annertunerusumik nikeriartoqanngilaq.
Figur 9: Box-plots - 7. klassimi kalaallit oqaasii. 2008 - 2012.
47
qalipaammik tungujortumik nalunaaqutsikkat.
2008
2009
2010
2011
2012
0 20 40 60 80 100 120
2008
2009
2010
2011
2012
0 20 40 60 80 100 120
42
Kalaallit oqaasiini soqutiginartut aamma ilagaat, 3. aamma 7. klassimi inerniliillaqqissutsimi qaffa-
sissutsit annertuumik assigiinngissuteqarnerat, tassani 7. klassit qaffasissusaat 3. klassit qaffasis-
susaannit malunnartumik annertunerulluni. Imm. 6.2-mi taaneqareersutuut 3. klassimi atuartut
angusaat 7. klassimi angusanut toqqaannartumik sanilliunneqarsinnaanngillat, sapernassutsimut
skala alloriarfinnut klassinullu akimuisumik atuuttoq pigineqanngimmat. Isumaqartoqarsinnaavorli,
7. klassimi suliassiissutit ilikkagassatut anguniagassanut sanilliullugit 3. klassimi suliassiissutinit
oqinnerunerannik tamanna patsiseqarsinnaasoq, kisianni aamma nukarlerni atuartut ilinniak-
kamikkut ilikkariartornerata annertunerusinnaanera assigiinnginnerannut patsisaasinnaavoq
atuartullu ilinniakkamikkut ilikkariartornerat akullerni alloriarfiup naammassiartulernerani aatsaat
inerillualertarluni. Taamatut naliliiniarnermi 3. aamma 7. klassimi skala-mik ataatsimoorussamik
naatsorsuinermi najoqqutarineqartussamik peqarnissaq pisariaqarpoq. Taamatut pisoqassappat 3.
klassimi 7. klassimilu suliassat ilaat assigiittuusariaqassapput, piffissamilu aggersumi taamatut
ataatsimoorussamik nalilersuuteqalernissaq sulissutigineqassaaq.
3. aamma 7. klassimi qallunaat oqaasii
3. klassimi qallunaat oqaasiini ilinniakkatigut angusat 2011-p tungaanut piffissap annersaani
naammaginartoq ataassimavaat, inerniliillaqqissuseq 44%-ip aamma 50%-ip akornanniilluni, tak.
figur 10. Taamaattorli 2010 annikinnerusumik kinguariarfiusoq eqqaassanngikkaanni piffissami
pineqartumi malunnavissumik siuariartortoqarpoq, inerniliillaqqissuseq 2008-mi 44%-imit 2012-
imi 52%-imut qaffariaateqarluni.
Atuartitsissut 2009-mi naammaginartumik angusaqarfiuvoq, inerniliillaqqissutsip 50% angummagu
2011-imiillu pitsaasumik siuariartorneq aallartittutut isikkoqarpoq angusat naammaginartup appa-
sinnerusortaaniilermata, inerniliillaqqissuseq 2011-mi 50%-iugami 2012-imilu 52%-iulluni.
Figur 10: 3. klassimi qallunaat oqaasiini inerniliillaqqissuseq. 2008 - 2012.
7. klassimi inerniliillaqqissuseq naammaginartumik angusap pitsaanerusortaaniippoq 2008-mi 60%-
imit 2011-mi 61%-imimut qaffarialaarluni, naak 2010-mi kinguarialaaraluartoq, tak. figur 11. 2012-
imi aamma annikitsumik kinguariartoqarpoq, inerniliillaqqissuseq 59%-imiikkami.
0
20
40
60
80
100
2008 2009 2010 2011 2012
Iner
nili
illaq
qis
suse
q (
%)
43
Figur 11: 7. klassimi qallunaat oqaasiini inerniliillaqqissuseq. 2008 - 2012.
Qallunaat oqaasiini kalaallit oqaasiini pisut assigivaat, 7. klassimi angusat 3. klassimi angusanit
malunnartumik qaffasinnerummata. Kalaallit oqaasiini nassuiaatigineqartoq matumani aamma
nassuiaatigineqarsinnaagunarpoq.
3. klassimi qallunaat oqaasiini ineriartorneq Box-plots atorlugit takutinneqarsinnaavoq, soorlu figur
12-imi. Tassani pingaartumik atuartut qiterliit akornanni siuariartortoqartoq takuneqarsinnaavoq.
Atuartut 25%-ip aamma 50%-ip akornanniittut inerniliillaqqissutsimi 44%-imit 52%-imut siua-
riarput. Taamatuttaaq atuartut 50% - 75%-imiittut siuariarput, 67%-imit 75%-imut. Ataatsimut
tamaat isigalugu oqartoqarsinnaavoq, atuartitsissummi siuariarneq atuartut naammaginartumik
pitsaasumillu angusallit akornanni pisoq, atuartulli sanngiinnerit nikeriaratik.
Figur 12: Box-plots - 3. klassimi qallunaat oqaasii. 2008 - 2012.
7. klassimi qallunaat oqaasiini piffissami 2008 - 2010-mi atuaqatigiikkuutaat assigiinngitsut
akornanni annertunerusumik allannguuteqartoqanngilaq, taamaattorli 2010-p tungaanut atuartut
sanngiinnerit atuartullu pikkorinnerit sanngiinnerulersimapput. 2011-mili 2012-imilu atuartut
sanngiinnerit pikkorinnerillu 2010-mut sanilliullugit qaffariaateqarput.
0
20
40
60
80
100
2008 2009 2010 2011 2012
Iner
nili
illaq
qis
suse
q (
%)
2008
2009
2010
2011
2012
0 20 40 60 80 100 120
44
Figur 13: Box-plots - 7. klassimi qallunaat oqaasii. 2008 - 2012.
3. klassimi qallunaat oqaasiini siuariartorneq ingerlatiinnartariaqarpoq. 7. klassimi angusat
naammaginartumiipput. Nikikkiartunnginneq taanna isiginiarneqartariaqarpoq, aamma takuuk
Kapitali 7-imi alloriarfimmiit alloriarfimmut ikaarsaartarnerit pillugit allaatigisaq.
7. klassimi tuluit oqaasii
Tuluit oqaasiini inerniliillaqqissutsip qaffasissusaa suli angusaqarfiunerusinnaavoq. Taamaattoq
piffissaq pineqartoq eqqarsaatigalugu inerniliillaqqissuseq malunnartumik pitsaasumillu qaffari-
artorsimavoq 2008-mi 49%-imiit 2011-mi 2012-imilu 54%-imut. Soorlu 7. klassimi oqaatsinik
atuartitsiviusuni kalaallit qallunaallu oqaasiini 2010-mit 2011-imut siuariartoqarpoq 2012-imi
attatiinnarneqartumik, inerniliillaqqissuseq ukiuni taakkunani marlunni 54%-imiilluni.
Figur 14: 7. klassimi tuluit oqaasiini inerniliillaqqissuseq. 2008 - 2012.
Nuna tamakkerlugu atuartitsissummi angusat 2010-p tungaanut naammaginartoq ataassimavaat,
taavali 2011-imit 2012-imillu pitsaasumik siuariartortoqalerpoq attatiinnartariaqartumik.
2008
2009
2010
2011
2012
0 20 40 60 80 100 120
0
20
40
60
80
100
2008 2009 2010 2011 2012
Iner
nili
illaq
qis
suse
q (
%)
45
Figur 15: Box-plots - 7. klassimi tuluit oqaasii. 2008 - 2012.
Figur 15-imi Box-plots-ini takuneqarsinnaavoq atuartitsissummi atuaqatigiikkuutaat tamarmik
siuariartortut. Atuartut appasinnerpaamik angusaqartut inerniliillaqqissutsimi 37%-imit 41%-imut
siuariarput. Atuartut akulliit 46%-imiit 54%-imut siuariarput. Atuartut annerpaamik angusaqartut
tullii 63%-ip missaanit 72%-imut siuariarput. Ataatsimut tamaat isigalugu tuluit oqaasiini
ineriartornermi atuaqatigiikkuutaat tamaasa, atuartut sanngiinnerit atuartullu pikkorinnerit,
siuariartinneqarsimapput.
3. aamma 7. klassimi matematikki
3. klassimi angusat ukiuni tamani inerniliillaqqissutsip pitsaanerusortaaniipput, taamaattorli piffis-
sami 2008 - 2012-imi matematikkimi taasarialimmik siuariartortoqanngilaq, allaallumi 2008-mi
62%-imit 2010-mi 60%-imut kinguariartoqarluni. Tamatumali kingorna ineriartorneq pitsaasumut
ingerlalerpoq, angusat 2011-imi 65%-imiillutik 2012-imilu 64%-imiillutik.
Figur 16: 3. klassimi matematikkimi inerniliillaqqissuseq. 2008 - 2012.
3. klassimi atuartitsissummi tassani Box-plots takugaanni malugisassaavoq atuaqatigiikkuutaat
assigiinngitsut akornini nikeriartoqartanngitsoq.
2008
2009
2010
2011
2012
0 20 40 60 80 100 120
0
20
40
60
80
100
2008 2009 2010 2011 2012
Iner
nili
illaq
qis
suse
q (
%)
46
Figur 17: Box-plots - 3. klassimi matematikki. 2008 - 2012.
Piffissami pineqartumi 7. klassimi annikitsumik kinguariartortoqarpoq angusallu naammaginartoq
ataassimallugu, taamaattorli 2010-mi 47%-imiit 2011-imi 49%-imut annikitsumik siuariartoqarpoq.
Ineriartornerli taanna 2012-imi inerniliillaqqissutsimi 47%-imik angusaqartoqarmat kinguariar-
fioqqippoq.
Figur 18: 7. klassimi matematikkimi inerniliillaqqissuseq. 2008 - 2012.
Alloriarfinni taakkunani marlunni atuartitsissummi Box-plots takutippaat, pingaartumik atuartut
pikkorinnerit kinguariarfiusut.
2008
2009
2010
2011
2012
0 20 40 60 80 100 120
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
2008 2009 2010 2011 2012
Iner
nili
illaq
qis
suse
q (
%)
47
Figur 19: Box-plots - 7. klassimi matematikki. 2008 - 2012.
3. klassimi angusat 7. klassimi angusanit qaffasinnerupput, kalaallit qallunaallu oqaasiini
angusaasunut paarlangalluinnartumik. Matumani nassuiaat aamma tassaasinnaavoq 3. klassimi
matematikkimi suliassiissutit ilikkagassatut anguniagassanut sanilliullugit 7. klassimit oqin-
nerunerat. Nassuiaat alla tassaasinnaavoq nukarlerni atuartut piumassuseqarnerat atuartitsis-
summullu tassunga soqutigisaqarnerat, soqutiginninnerli piumassuseqarnerlu akulliit alloriarfiata
ingerlanerani annaaneqartartut.48
Soorlu oqaatsini misilitsinnerni taaneqareersoq sanillius-
sisoqassappat 3. klassimi 7. klassimilu skala-t uuttuinermut atorneqartut ataatsimoortilerlugit skala-
mut ataatsimut nuuttariaqassapput.
6.2.2 Atuartitsissutit imminnut ataqatigiinneri
Nalunaarusiani siullerni allaatigineqarpoq, atuartitsissutini qallunaat tuluillu oqaasiini atuartut
angusaat ersarissumik imminnut ataqatigiittut atuartitsissutinilu allani imminut ataqatigiinneq
taanna ersarippallaanngitsoq. Ineriartornerit taakkua marluk 2012-imi alloriarfinni misilitsitto-
qarmat allanngorsimarpasinngillat.
Imminut ataqatigiinnernik taakkuninnga misissuisoqarpoq, meeqqat atuarfiat pillugu peqqussummi
2002-meersumi atuartitsissutinik akimuilluni suleqatigiinnissaq periarfissiuunneqarmat. Matumani
atuartut atuartitsissutini assigiinngitsuni naammassisaat imminnut malittariinnersut misissussallugu
tulluarpoq. Imaannerluni atuartitsissummi ataatsimi inerniliillaqqissuseq qaffasissoq atuartitsis-
summi allami inerniliillaqqissutsimik qaffasissumik malitseqartartoq? Taamatut imminnut ataqati-
48
Aamma takuuk Kapitali 7 alloriarfimmit alloriarfimmut ikaarsaartarnernik imaqartoq. Alloriarnerit taakkua pillugit
2010-mi alloriarfinni misilitsinnernit nalunaarusiami aamma allaaseraarput, atuartut ilinniakkamikkut naleqqiiffiusut
ataatsimut isigalugit qanoq ilillutik ilikkariartortarnersut, kisianni aamma ingerlaavartumik ulluinnarni atuartitsinermi
ilikkariartortarnerat iserfigineqarpoq.
2008
2009
2010
2011
2012
0 20 40 60 80 100 120
48
giittoqaraangat oqartoqartarpoq naammassisat imminnut ataqatigiilluartartut, tamannalu ataqatigiin-
nermut kisitsit49
atorlugu eqqornerusumik naatsorsorneqartarluni.
Figur 20-imi qallunaat tuluillu oqaasiini inerniliillaqqissutsit imminnut ataqatigiinnerannut asser-
suut suliaavoq. Tassani takuneqarsinnaavoq, atuartitsissutini taakkunani marlunni angusat imminnut
annertuumik ataqatigiittut: Qallunaat oqaasiini pikkorikkaanni tuluit oqaasiini aamma pikkoris-
suunissaq ilimanarluarpoq. Takusaq tamanna ataqatigiinnermut kisitsisip 0,80-iusup tunnga-
veqartilerpaa, ataqatigiinnermummi kisitsit taanna 2012-mi atuartitsissutini tamani misilitsinnerni
annerpaavoq, takuuk Tabel 4, qupp. 48-miittoq. Ataqatigiinnermut kisitsit taanna 2011-mut
sanilliullugu allanngunngilaq. Piffissami 2008 - 2012-imi 0,75-imiippoq.
Figur 20: 2012-imi 7. klassimi qallunaat tuluillu oqaasiini inerniliillaqqissutsit imminnut
ataqatigiinnerat.
Figur 21-imi 7. klassimi kalaallit oqaasiisa matematikkillu imminnut ataqatigiinnerat
saqqummiunneqarpoq.
49
Ataqatigiinnermut kisitsit, korrelationskoefficient, statistikkimi kisitsisaavoq -1-imit +1-imut kisitsisitaqarsinnaasoq.
Kisitsisit 0-imut qanittut ataqatigiittoqannginneranut takussutissaapput. Kisitsisit -1-imut imaluunniit +1-imut qanittut
ataqatigiinneq annertooq takutittarpaat, ataqatigiinneq ammut qummulluunniit sammiveqartarluni.
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Tulu
it o
qaa
sii (
%)
Qallunaat oqaasii (%)
49
Figur 21: 2012-imi 7. klassimi kalaallit oqaasiini matematikkimilu inerniliillaqqissutsit imminnut
ataqatigiinnerat.
Atuartitsissutini taakkunani marlunni naammassisat imminnut ataqatigiilluanngillat, kipparissut
takussutissiami titarnermut narlusuumut sanilliullutik siamasinnerummata. Takusaq taanna aamma
ataqatigiinnermut kisitsisip, 0,49-p, tunngavilersorluarpaa, naak 2011-imut sanilliullugu qaffasin-
nerugaluartoq, 2011-mi 0,45-uugami.
Tabel 3-mi aamma Tabel 4-mi 2012-imi 3. aamma 7. klassimi atuartitsissutini tamani ataqatigiin-
nermut kisitsit kisitaavoq. Atuartitsissutini amerlanerni ataqatigiinnermut kisitsit annertunngilaq,
taamaattumik atuartitsissummi qaffasissumik naammassisaq atuartitsissutini allani aamma qaffasis-
sumik angusaqarnissamik malitseqarnissaanik ilimagisaq tunngavissaqarpallaanngilaq.
Tabel 3: 2012-imi 3. klassimi atuartitsissutit akornanni ataqatigiinnermut kisitsisit.
Kal. oqaasii Qall. oqaasii Matematikki
Kal. oqaasii - 0,43 0,41
Qall. oqaasii 0,43 - 0,44
Matematikki 0,41 0,44 -
Tabel 4: 2012-imi 7. klassimi atuartitsissutit akornanni ataqatigiinnermut kisitsisit.
Kal. oqaasii Qall. oqaasii
Tul. oqaasii Matematikki
Kal. oqaasii - 0,40 0,41 0,49
Qall. oqaasii 0,40 - 0,80 0,49
Tul. oqaasii 0,41 0,80 - 0,50
Matematikki 0,49 0,49 0,50 -
Piffissami 2008 - 2012-imi 3. klassimi atuartut angusaanni ataqatigiinnermut kisitsisit qaffasin-
nerpaat atuartitsissutini qallunaat oqaasiini matematikkimilu nassaassaapput, 2008-imi 0,51-iugami
2012-imilu 0,44-lluni, tassa piffissami pineqartumi imminut ataqatigiinneq ersarlunnerulerpoq. 3.
klassimi atuartut angusaanni imminut ataqatigiinnermut kisitsisit appasinnerpaat atuartitsissutini
0102030405060708090
100
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Mat
emat
ikki
(%
)
Kalaallit oqaasii (%)
50
kalaallit oqaasiini matematikkimilu nassaassaapput, 2008-mi 0,37-iugami 2012-imilu 0,41-lluni.
Kalaallit qallunaallu oqaasiini atuartut angusaat imminnut ataqatigiittutut aamma oqaatigineqarsin-
naanngillat, 2008-mi 0,41-gami 2012-imilu 0,43-lluni. 3. klassimi imminnut ataqatigiinnerit
ataatsimut isigalugit appasipput tamatumalu takutigunarpaa, atuartitsissutit akornanni suleqati-
giinneq alloriarfinni misilitsinnerni angusat kisiisa aallaavigalugit qulaajaruminaattoq.
Siusinnerusukkut taaneqareersutut 7. klassimi imminut ataqatigiinnermut kisitsisit qaffasinnerpaat
qallunaat tuluillu oqaasiisa akornanniipput. Imminut ataqatigiinneq ersarissoq taanna piffissami
2008 - 2012-imi atuuttuarpoq. 7. klassimi imminut ataqatigiinnermut kisitsisit appasinnerpaat
atuartitsissutit kalaallit tuluillu oqaasiisa, kalaallit oqaasiisa matematikkillu, tuluit oqaasiisa
matematikkillu kiisalu kalaallit qallunaallu oqaasiisa akornanniipput, piffissami 2008 - 2012-imi
kisitsisit 0,39-ip aamma 0,50-ip akornanniillutik. 7. klassimi aamma atuartitsissutit akornanni
suleqatigiinneq alloriarfinni misilitsinnerni angusat kisiisa atorlugit isumalimmik oqaatigineqar-
sinnaanngilaq.
6.3 Inernileeriaasinnaaneq
Alloriarfinni misilitsinnerni inerniliillaqqissutsip saniatigut inernileeriaasinnaaneq aamma uuttor-
tarneqartarpoq, 2010-milu alloriarfinni misilitsinnermit nalunaarusiaq aallarnerfigalugu atuartut
angusaanni inerniliillaqqissuseq inernileeriaasinaanerlu imminnut sanilliunneqartalerput, taamaa-
lisoqarneratigullu alloriarfinni misilitsinnerni misissugassat soqutiginartut nutaat takkupput.
Atuartitsissutini amerlanerpaani inernileeriaasinnaaneq 100-mik medianeqarpoq. Tassa imaappoq,
atuartut 50%-iisa amerlanerilluunniit piffissap misilitsiffiusup ingerlanerani suliassat tamakkerlugit
takusaraat. Taamaallaat 3. klassimi atuartitsissutini kalaallit oqaasiini matematikkimilu median 100-
mit appasinneruvoq, tamannalu matumani isumaqarpoq atuartut 50%-ii inorlugit suliassat tamakker-
lugit suliaqartut.
Atuartut inernileeriaasinnaanermi immikkoortitersinnaanissaat aalajangiusimaannassagaanni, suli-
assiissutit amerlassusaat ataatsimut isigalugit naammanngillat. Inernileeriaasinnaaneq naliliissutitut
atuartunut sukkanerpaanut aamma atorumagaanni misilitsissutini suliassiissutit amerlisariaqarput,
taamaaliornikkut atuartut tamarmik inernileeriaasinnaanermi pitsaanerusumik immikkoortiterluar-
neqarsinnaassapput, atuartut sukkasuut arriitsullu misilitsikkaluarpataluunniit.
Taamaattorli isumaliutigilluartariaqarpoq, atuartitsissutini suliassat amerlinerisigut suliassat
alluinnartakkat aamma amerleriaateqassanersut. Atuartitsissutini ataasiakkaani suliassat
amerleriannginnerini tamanna eqqarsaatigilluaqqaartariaqarpoq, tassami atuartitsissutini assigiin-
ngitsuni suliassat alluinnakkat amerlassusaat suliassiissutit amerlassusaat sapernassusaallu
malillugit allanngorartuugunarmata.
51
6.4 Inerniliillaqqissutsip inernileeriaasinnaanerullu imminnut ataqatigiinneri
Misilitsissutini assigiissakkani amerlasuuni ulluinnarni misilitsinnernut naleqqiussiffittut atorne-
qartartuni nalinginnaasuuvoq, inerniliillaqqissutsip inernileeriaasinnaanerullu ataatsimut isigalugit
misissorneqartarnerat. 2010-mi alloriarfinni misilitsinnernit nalunaarusiaq aallartiffigalugu immin-
nut ataqatigiinnerit taakkua takutinneqartalerput matumalu kinguliani tamatumunnga assersuutit
eqqartorneqarput.
Figur 22-imi 2012-imi 3. klassimi alloriarfimmi misilitsittoqarmat matematikkimi inerniliillaq-
qissuseq atuartitsissummi tassani inernileeriaasinnaanermut sanilliunneqarpoq. Atuartup ataatsip
misissuiffinni taakkunani marlunni angusai kipparissumi ataatsimi ataatsimoortinneqarput. Soorlu
takuneqarsinnaasoq, grafimi ataatsimoorfiusinnaasut tamangajammik ilaapput. Atuartut ”arriitsut”
aamma ”sukkasuut” alloriarfimmi misilitsinnerminni inerniliillaqqissutsimi appasissunik qaffasis-
sunillu angusaqarsinnaapput, tamatumalu takutippaa atuarfiit didaktikkimi suliaminni unammi-
nartunik suliassaqartut.
Oqaatigineqassaarli, atuartoq ataaseq amerlanerilluunniit kipparissup ataatsip iluaniissinnaammata,
taamaalilluni ataatsimoorfiusinnaasut allamiittut tamakkerlugit takussutissiami qaleriimmata taku-
neqarsinnaanatik. Taamatulli pisoqartarnera akulikitsuunngilaq, inerniliillaqqissutsimi inernileeriaa-
sinnaanermilu kisitsisit suliarineqarneri patsisaallutik. Ataatsimoortinneqartullu amerlasuujuppata
titartakkami kipparissut ataatsimoorfiit eqiternerujussuussagaluarput, atuartunit 700-it inulaarlugit
misilitsinnermi peqataasunit ilisimaneqartunit ikinneroqalutik.
Figur 22: 2012-imi 3. klassimi matematikkimi inerniliillaqqissutsip inernileeriaasinnaanerullu
imminnut ataqatigiinnerat.
Takussutissiami takuneqarsinnaavoq atuartut suliassat tamakkerlugit suliaqartut, tassa 100%-
imiittut, inerniliillaqqissutsimi angusaat siamaseqisut, atuartullu arriitsumik sulisut inerniliil-
laqqissutsimi qaffasissumik angusaqakkajuttartut. Taamaalilluni atuartoq arriitsoq, kisiannili
suliassiissutinik angumerisinnaasaminik – naak amerlanngikkaluartunik – eqqortumik sukumii-
sumillu suliaqartoq erserpoq.
0102030405060708090
100
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Iner
nili
illaq
qis
suse
q (
%)
Inernileeriaasinnaaneq (%)
52
Figur 23-imi 7. klassimi matematikkimi inerniliillaqqissutsip inernileeriaasinnaanerullu ataqatigiin-
nerat takuneqarsinnaavoq. Takutitaq taanna siuliminit suli ersarinneruvoq, tassanimi atuartoq
arriitsoq qularnaatsumik suliaqarpoq atuartorli sukkusuumik suliaqartoq inerniliillaqqissutsimi
appasissunik qaffasissunillu tamaginnik angusaqarluni.
Figur 23: 2012-imi 7. klassimi matematikkimi inerniliillaqqissutsip inernileeriaasinnaanerullu
imminnut ataqatigiinnerat.
Kiisalu figur 24-imi 2012-imi 7. klassimi kalaallit oqasiini inerniliillaqqissutsip inernileeriaasin-
naanerullu imminnut ataqatigiinnerat takuneqarsinnaavoq. Tassani pissuseq naluneqanngilluartoq
saqqummerpoq, tassa atuartoq arriitsoq inerniliillaqqissutsimi angusakippoq, atuartorli sukkasooq
inerniliillaqqissutsimi qaffasissumik angusaqarluni.
Figur 24: 2012-imi 7. klassimi kalaallit oqaasiini inerniliillaqqissutsip inernileeriaasinnaanerullu
imminnut ataqatigiinnerat.
Pissutsit naluneqanngilluartut, atuartunik ’arriitsunik imminnullu tatiginngitsunik’ aamma
atuartunik ’sukkasuunik imminnullu tatigisunik’ takutitsisut, Kalaallit Nunaanni alloriarfinni
misilitsinnerni amerlanerni angusani takussaanngillat. Piffissami 2008 - 2012-imi misissuisarnerni
tamani pissuseq taanna atuutiinnarpoq. Inernileeriaasinnaanerup inerniliillaqqissutsillu imminnut
ataqatigiinnginnerisa imaluunniit allanngoraqisumik ataqatigiinnerisa kingunerisaanik atuartut
0102030405060708090
100
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Iner
nili
illaq
qis
suse
q (
%)
Inernileeriaasinnaaneq (%)
0
20
40
60
80
100
0 20 40 60 80 100
Iner
nili
illaq
qis
sueq
(%
)
Inernileeriaasinnaaneq (%)
53
nalinginnaasumik ukununnga immikkoortunut allani takuneqartartunut inissitsiternissaat ajorna-
kusoortilerpaat: atuartunut ’arriillutillu imminnut tatiginngitsunut’ aammalu atuartunut
’sukkasuunut imminnullu tatigisunut’.
6.5 Kommunit
3. klassimi oqaatsinik atuartitsiffiusuni kalaallit aamma qallunaat oqaasiini atuartut angusaat ataat-
simut isigalugit naammaginartoq ataassimavaat, Kommuneqarfik Sermersuumi qallunaat oqaasii,
naammaginartumit qaffasinnerusumik angusaqarfiusut, eqqaassanngikkaanni. Kommunini tamani
matematikkimi angusat naammaginartumit pitsaanerupput.
7. klassimi kommunini tamani oqaatsini atuartitsiffiusuni kalaallit, qallunaat tuluillu oqaasiini
atuartut angusaat agguaqatigiissikkaanni naammaginartumiipput. Matematikkimi kommunini angu-
sat naammaginartoq ataassimavaat. Taamaattorli atuartitsissutit kommunillu akornanni assigiin-
ngiiaarneq ersarippoq.
Figur 25-imi 2012-imi kommunini sisamani 3. klassimi inerniliillaqqissuseq takuneqarsinnaavoq.
Siullertut oqaatigineqassaaq, matematikkimi oqaatsinillu atuartitsissutini ilinniakkatigut angusat
kommunit akornanni annertuumik assigiinngissuteqarmata. Atuarfiit oqaatsinillu atuartitsissutit
akornanni assigiinngissutsit saniatigut kommunit assigiinngissutaat alloriarfinni misilitsinnerni
atuartut angusaanni assigiinngissutaasuni annerpaapput.
3. klassimimi kalaallit oqaasiini Qeqqata Kommunia, qaffasinnerpaanik angusaqarfiusoq, aammalu
Kommuneqarfik Sermersooq, appasinnerpaanik angusaqarfiusoq, annertuumik assigiinngissute-
qarfiupput, Qaasuitsup Kommunia aamma Kommune Kujalleq taakkua akornanniillutik. Qallunaat
oqaasiini akerlerluinnaanik angusaqartoqarpoq, Kommuneqarfik Sermersooq inerniliillaqqissutsimi
qaffasinnerpaanik angusaqarfiummat, Qeqqatalu Kommunia appasinnerpaajulluni. Kommunini 3.
klassimi atuartut angusaat qaffasinnerpaat matematikkimi nassaassaapput, kommunini tamani
naammaginartumiillutik imaluunniit tassannga pitsaanerullutik. Atuartitsissummi tassani kommunit
akornanni atuartut angusaat assigiiaakannerput. Qeqqata Kommunea qaffasinnerpaanik angusaqar-
fiuvoq Kommuneqarfik Sermersoorlu atuartitsissummi tassani appasinnerpaamik inerniliil-
laqqissutsimi angusaqarfiulluni, Qaasuitsup Kommunia aamma Kommune Kujalleq taakkua
akornanniillutik.
54
Figur 25: 2012-imi 3. klassimi misilitsissutini tamani kommunikkuutaartumik inerniliillaqqissuseq.
Figur 26-imi 2012-imi 7. klassimi kommunini inerniliillaqqissuseq takuneqarsinnaavoq. 7. klassimi
assigiinngissut annerpaaq kalaallit qallunaallu oqaasiisa akornanniippoq, tassani Qeqqata
Kommunia aamma Qaasuitsup Kommunia kalaallit oqaasiini inerniliillaqqissutsimi naammagi-
nartoq qaangerlugu angusaqarfiullutik, Kommuneqarfik Sermersooq qallunaat oqaasiini inerniliil-
laqqissutsimi naammaginartoq qaangerlugu angusaqarfiuvoq, kommunillu sinneri naammagi-
nartumik angusaqarfiullutik. Tuluit oqaasiini Kommuneqarfik Sermersuumi qaffasinnerpaamik
angusaqarfiusumi angusat naammaginartup pitsaanersaaniipput, Qeqqata Kommunia appasinneru-
laartunik angusaqarfiulluni tulliuvoq, Qaasuitsup Kommunia naammaginartup appasinnersaa-
niippoq Kommune Kujalliullu naammaginartoq ataatilarsimallugu. 7. klassimi inerniliillaq-
qissutsimi angusat appasinnerpaat matematikkimi nassaassaapput, tassani Qaasuitsup Kommunia
inerniliillaqqissutsimi qaffasinnerpaajugaluarluni, kommunit allat assigalugit naammaginartoq
ataassimallugu.
Figur 26: 2012-imi 7. klassimi misilitsissutini tamani kommunikkuutaartumik inerniliillaqqissuseq.
0
20
40
60
80
100
Kalaallit oqaasii Qallunaatoqaasii
Matematikki
Iner
nili
illaq
qis
suse
q -
%
Kommune Kujalleq
KommuneqarfikSermersooq
Qeqqata Kommunia
Qaasuitsup Kommunia
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
Kalaallitoqaasii
Qallunaatoqaasii
Tuluitoqaasii
Matematikki
Iner
nili
illaq
qis
suse
q -
%
Kommune Kujalleq
KommuneqarfikSermersooq
Qeqqata Kommunia
Qaasuitsup Kommunia
55
6.6 Illoqarfiit nunaqarfiillu
Atuartut illoqarfinneersut nunaqarfinneersullu angusaasa uuttorneqartarneri immikkut soqutigine-
qartarput. Nunaqarfiit amerlasuut, nunami meeqqat katillugit 15%-iisa missaasa najugaqarfi-
gisaanni, inoqassutsikkut inuussutissarsiutitigullu kinguariartorneq malugisimavaat. Meeqqallu
atuarfianni angusat eqqartorneqartillugit tusarsaakkajuppoq, nunaqarfinni atuartut illoqarfinni
atuartunit ataatsimut isigalugu ilinniakkamikkut angusakinnerusartut. Taamatut isumaqarneq illo-
qarfinni nunaqarfinnilu atuartut angusaannik sanilliussinerit tulliuttut nutaanik ilassutissaqartippaat.
Figur 27-imi 3. klassimi aamma 28-imi 7. klassimi 2012-imi illoqarfinni nunaqarfinnilu inerniliil-
laqqissutsimi angusat takuneqarsinnaapput.
Figur 27: 2012-imi 3. klassimi misilitsiffiusuni tamani inerniliillaqqissutsimi illoqarfiit
nunaqarfiillu angusaat.
Figur 27-imi ersarippoq, nuna tamakkerlugu angusani nunaqarfinni 3. klassini atuartut 2012-imi
atuartitsissutini tamani illoqarfinni atuartunit angusarissaarnerusut, aamma qallunaat oqaasiini, naak
atuartitsissummi tassani alloriarfinni misilitsittarnerit 2007-imi aallartinnerinit 2011-p tungaanut
nunaqarfinni atuartut illoqarfinni atuartunit angusakinnerusaraluartut. Siuariarneq taama ittoq 3.
klassimi qallunaat oqaasiini aatsaat alloriarfinni misilitsinnerni siullermeersumik takuneqarpoq.
Figur 28: 2012-imi 7. klassimi misilitsiffiusuni tamani inerniliillaqqissutsimi illoqarfiit
nunaqarfiillu angusaat.
0
20
40
60
80
100
Kalaallit oqaasii Qallunaat oqaasii Matematikki
Iner
nili
illaq
qis
suse
q -
%
Illoqarfiit
Nunaqarfiit
0
20
40
60
80
Kalaallitoqaasii
Qallunaatoqaasii
Tuluit oqaasii Matematikki
Iner
nili
illaq
qis
sueq
- %
Illoqarfiit
Nunaqarfiit
56
Ataatsimut isigalugu 7. klassimi illoqarfinni atuartut nunaqarfinni atuartunit qallunaat tuluillu
oqaasiini angusarissaarnerupput. Pingaartumik qallunaat oqaasiini assigiinnginneq tamanna
ersarippoq. Kalaallit oqaasiini 3. aamma 7. klassimi atuartut nunaqarfinneersut illoqarfinneersunit
amerlanertigut angusarissaarnerupput. 7. klassimi matematikkimi inerniliillaqqissutsimi nunaqar-
finni angusat illoqarfinni angusanit qaffasinnerupput.
6.6.1 Piffissap ingerlanerani illoqarfinni nunaqarfinnilu angusat
Illoqarfinni nunaqarfinnilu atuartut piffissap ingerlanerani angusaat isummersuutigineqartartunut
sanilliullugit aamma soqutiginartunik nutaarsiassartaqarput. Meeqqat atuarfianni atuartitsinermi
atugassarititaasut illoqarfinni nunaqarfinnilu annertuumik assigiinngissuteqarput. Assigiinngissutit
annertuut marluupput. Ataatsimut isigalugu illoqarfinni atuarfiit nunaqarfinni atuarfinnit ilinni-
arsimasunik amerlanerusunik ilinniartitsisoqarput, nunaqarfinni atuartitsisut /timelærerit allatut
ajornartumik annertuumik ilinniartitsisorineqartarlutik. Assigiinngissut ersarissoq alla tassaavoq,
nunaqarfinnut sanilliullugu illoqarfinni atuartut klassimi ataatsimi amerlanerujussuusarnerat.
Figur 29: Piffissap ingerlanerani alloriarfinni misilitsinnerni illoqarfinni nunaqarfinnilu atuartut
angusaasa assigiinnginneri - 3. klasse.
Figur 29-mi takuneqarsinnaavoq 3. klassimi illoqarfinni nunaqarfinnilu atuartut angusaasa median-
inngorlugu assigiinngissutaat.50
Assigiinngissutit ukiumit ukiumut allanngorarput, taamaattorli
ineriartornerit arlaqartut ersaripput.
Qallunaat oqaasiini illoqarfinni atuartut ataatsimut isigalugu nunaqarfinni atuartunit angusaris-
saarnerulluartarput, tamannalu tupigusuutissaanngilaq qallunaat oqaasii illoqarfinni atugaalluar-
nerummata. Ersaripporli 2012-imi ineriartorneq taanna killormut saammat, maannakkut suli
nassuiaatissaqartinneqanngikkallartumik. Illoqarfinni nunaqarfinnilu 3. klassimi qallunaat oqaasiini
50
Titarneq 0-ip qulaaniippat tamanna isumaqarpoq illoqarfinni atuartut nunaqarfinni atuartunit angusarissaarnerusut.
Tamatuma akerlianik pisoqassaaq titarneq 0-ip ataaniippat.
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
2007 2008 2009 2010 2011 2012
Illo
qar
fiit
-Nu
naq
arfi
it
(%-p
oin
tit)
Kalaallit oqaasii
Qallunaat oqaasii
Matematikki
57
atuartut angusamikkut assigiinngissutaat ukiut ingerlanerini annikilliartuinnavissimavoq, 2012-
imilu nunaqarfinni angusarissaartoqarnerulluni.
Kalaallit oqaasiini akerlianik pisoqarpoq, 3. klassimi nunaqarfinni atuartut illoqarfinni atuartunit
ataatsimut isigalugu piffissaq tamakkerlugu angusarissaarnerusarput. Tamatumanilu nassuiaatigine-
qarsinnaasoq tigoriaannaq tassaavoq, nunaqarfinni kalaallit oqaasii siaruarsimanerummata
atugaanerullutillu.
Naggataatigullu soqutiginarpoq takullugu, matematikkimi annertuumik assigiinngissuteqar-
toqanngimmat. Ukiut ilaanni nunaqarfinni atuartut illoqarfinni atuartunit angusarissaarnerusarput.
7. klassimi pisut qiviaraanni takusat aamma taamaapput, tak. figur 30.
Figur 30: Piffissap ingerlanerani alloriarfinni misilitsinnerni illoqarfinni nunaqarfinnilu atuartut
angusaasa assigiinnginneri - 7. klasse.
3. klassimitulli 7. klassimi illoqarfinni atuartut qallunaat oqaasiini angusarissaarnerulluartarput.
Kisiannili aamma takuneqarsinnaavoq, 2007-imit assigiinngissut taanna ersarissumik annikil-
liartorsimasoq. 7. klassimi kalaallit oqaasiini nunaqarfinni atuartut illoqarfinni atuartunit angusaris-
saarnerupput assigiinngissullu taanna ukiut ingerlanerini allannguuteqarsimanngilaq. Tuluit
oqaasiini illoqarfinni atuartut nunaqarfinni atuartunit angusaarissaarnerupput piffissarlu tamak-
kerlugu allannguuteqarsimanani.
7. klassimi matematikkimi nunaqarfinni atuartut illoqarfini atuartunit ataatsimut isigalugu angusa-
rissaarnerupput assigiinngissullu taanna ukiuni 2007 - 2012-imi taamaattuarsimavoq.
6.7 Niviarsiaqqat nukappiaqqallu
Ilikkagaqarniarnernut atuartitseriaatsinullu tamanut sammitillugu niviarsiaqqat nukappiaqqallu assi-
giinngissutaat nunani tamalaani atuakkiarineqartartuni oqallisaasupilussuuvoq. Sammineqartartoq
taanna Kalaallit Nunaanni misissuinerni suli annertunerusumik qulaajarneqalinngilaq aammalu
ilinniartitaanermi suiaassutsit assigiinngissutaat killilimmik ilisimasaqarfiuvoq. Figur 31-imi 32-
-10
-5
0
5
10
15
20
2007 2008 2009 2010 2011 2012
Illo
qar
fiit
-Nu
naq
arfi
it
(%-p
oin
tit)
Kalaallit oqaasii
Qallunaat oqaasii
Tuluit oqaasii
Matematikki
58
milu 2012-imi 3. aamma 7. klassimi niviarsiaqqat nukappiaqqallu inerniliillaqqissutsimi angusaat
takutinneqarput.
Figur 31: 2012-imi 3. klassimi niviarsiaqqat nukappiaqqallu inerniliillaqqissusaat.
Figur 32: 2012-imi 7. klassimi niviarsiaqqat nukappiaqqallu inerniliillaqqissusaat.
Graf-ini takuneqarsinnaavoq 3. aamma 7. klassimi niviarsiaqqat atuartitsissutini tamangajanni
nukappiaqqanit angusarissaarnerusut. Taamaallaat 3. klassimi matematikkimi nukappiaqqat angusa-
rissaarnerupput. Niviarsiaqqat 7. klassimi kalaallit, qallunaat tuluillu oqaasiini angusaat pitsaane-
roqaat. Aamma matematikkimi niviarsiaqqat angusarissaarnerupput, naak atuartitsissutinit allanit
ersarinnerunngikkaluartoq.
6.7.1 Piffissap ingerlanerani niviarsiaqqat nukappiaqqallu angusaat
Paasissutissat saqqummiussorneqartut tunngavigalugit amerlasuut oqarumasinnaapput atuarfiup
niviarsiaqqat ”salliutippai”. Isumali tamanna nunani tamalaani atuarfik pillugu misissuisarnerni
PISA-mi aamma TIMSS-imi tamatigut tunngavissaqanngilaq. Angusat assigiinngiiaarput piffissallu
ingerlanerani allanngorarlutik, ataatsimulli isigalugu oqartoqarsinnaavoq, niviarsiaqqat atuarnermut
nukappiaqqallu matematikkimut pinngortitalerinermullu pikkorinnerusut.
0
20
40
60
80
100
Kalaallit oqaasii Qallunaat oqaasii Matematikki
Iner
nili
illaq
qis
suse
q -
%
Niviarsiaqqat
Nukappiaqqat
0
20
40
60
80
100
Kalaallitoqaasii
Qallunaatoqaasii
Tuluit oqaasii Matematikki
Iner
nili
illaq
qis
suse
q -
%
Niviarsiaqqat
Nukappiaqqat
59
Soorlu oqaatigineqareersoq piffissami 2007 - 2012-imi alloriarfinni misilitsinnerni atuartut akis-
sutaat katersugaapput taamaattumillu apeqqutip taassuma Kalaallit Nunaanni qanoq isikkoqar-
sinnaaneranut siunnersuuteqarsinnaanermut periarfissaqarluarpoq.
Figur 33: Piffissap ingerlanerani alloriarfinni misilitsinnerni niviarsiaqqat nukappiaqqallu
angusaasa assigiinnginneri - 3. klasse.
Figur 33-p niviarsiaqqat nukappiaqqallu atuartitsissutini pingasuni, tassa kalaallit qallunaallu oqaa-
siini matematikkimilu angusaasa medianinngorlugit assigiinnginnerat takutippaa.51
Ukiut ingerla-
nerini assigiinnginnerit allanngorarput, taamaattorli ineriartornernik ersarittoqarpoq.
Kalaallit oqaasiini niviarsiaqqat nukappiaqqanit ataatsimut isigalugu angusarissaarnerulluarput,
assigiinngissullu taanna ukiut ingerlanerini alliartorsimavoq. Assigiinngissut agguaqatigiissillugu
10 procentpointiuvoq, tamannalu annertuvoq. Qallunaat oqaasiini niviarsiaqqat aamma nukappiaq-
qanit angusarissaarnerupput, naak assigiinngissutaat allanngoraraluartoq.
Tamatuma akerlianik 3. klassimi matematikkimi niviarsiaqqat nukappiaqqallu assigiinngittarnerat
ersarissumik malunnanngilaq. Soqutigalugu maluginiagassaavoq, 2012-imi nukappiaqqat niviar-
siaqqanit angusaat medianinngorlugit qaffasinnerummata, soqutiginassaarlu ukiuni tulliuttuni
alloriarfinni misilitsittoqaraangat assigiinnginneq taanna ingerlaannassanersoq.
Qallunaat oqaasiini niviarsiaqqat nukappiaqqanit aamma angusarissaarnerupput, naak assigiin-
nginneq taanna piffissami 2007 - 2012-imi allanngorarsimagaluartoq.
51
Titarneq 0-ip qulaaniippat tamanna isumaqarpoq niviarsiaqqat nukappiaqqanit angusarissaarnerusut. Tamatuma
akerlianik pisoqassaaq titarneq 0-ip ataaniippat.
-5
0
5
10
15
20
2007 2008 2009 2010 2011 2012
Niv
iars
.-N
uka
pp
. (%
-po
inti
t)
Kalaallit oqaasii
Qallunaat oqaasii
Matematikki
60
Figur 34: Piffissap ingerlanerani alloriarfinni misilitsinnerni niviarsiaqqat nukappiaqqallu
angusaasa assigiinnginneri - 7. klasse.
6.8 Oqaatsit angusallu
Atuartut kalaallisut, qallunaatut, arlariinnik allamiutulluunniit angerlarsimaffimminni oqaaseqar-
nerlutik suliassiissutit saqqaanni nalunaartussaavaat. Atuartut 71%-it nalunaarpaat kalaallit oqaasii
oqaaseralugit, 6%-iisa nalunaarpaat angerlarsimaffimminni qallunaat oqaasii oqaaseralugit, 16%-
illu arlariinnik oqaaseqarlutik nalunaarput. Immaqa nalunaaqutsiinerit ersarlummata immaqa-
luunniit apeqqut paasiuminaassimammat amigarluniluunniit atuartut ilaat akissuteqanngillat.
Figur 35: 2012-imi 3. klassimi inerniliillaqqissuseq angerlarsimaffimmilu oqaatsit - 3. klasse.
Figur 36: 2012-imi inerniliillaqqissuseq angerlarsimaffimmilu oqaatsit - 7. klasse.
0
2
4
6
8
10
12
2007 2008 2009 2010 2011 2012
Niv
iars
.-N
uka
pp
. (%
-po
inti
t) Kalaallit oqaasii
Qallunaat oqaasii
Tuluit oqaasii
Matematikki
0
20
40
60
80
100
Kalaallit oqaasii Qallunaatoqaasii
Matematikki
Iner
nili
illaq
qis
suse
q -
%
Kalaallisut oqaasillit
Qallunaatut oqaasillit
Akuleriinnik oqaasillit
0
20
40
60
80
100
Kalaallitoqaasii
Qallunaatoqaasii
Tuluitoqaasii
Matematikki
Iner
nili
illaq
qis
suse
q -
%
Kalaallisut oqaasillit
Qallunaatut oqaasillit
Akuleriinnik oqaasillit
61
Atuartut kalaallisut qallunaatullu angerlarsimaffimminni oqaasillit angusamikkut malunnavissumik
assigiinnginnerat arajutsisassaanngilaq. Kalaallisut atuartitsineq tupinnanngitsumik atuartut kalaal-
lisut oqaasillit qallunaatuinnaq oqaasilinnit angusarinneruffigisaat eqqaassanngikkaanni, assigiin-
nginneq tamanna atuartitsissutini tamani piffissallu misissuiffiusup iluani tamarmi erserpoq.
Tamatuma kingunerisinnaavaa, atuarfiit ilinniartitsisullu atuartut kalaallisut angerlarsimaffimminni
oqaasillit oqaatsitigut annertuumik suiarsartariaqassagaat, assigiinngiiaartumik atuartitsinermik
aammalu atuartut ataasiakkaat piginnaasaat aallaavigalugit atuartitsinermik atuinerusariaqassasut
kiisalu pamersaanermi ersarissumik anguniagaqarluni atuartitsineq suliniutigisariqassagaat, 3.
aamma 7. klassimi atuartut tamakkerlutik 71%-ii atuartitsissutini pingaaruteqartuni soorlu qallunaat
oqaasiini matematikkimilu alloriarfinni misilitsinnerni taama ersarissumik appasinnerusunik
angusaqartarmata.
Atuartut amerlanerpaat angerlarsimaffimminni kalaallisut oqaasillit, namminneq oqaatsiminni
misilitsinnerat eqqaassanngikkaanni, sooq misilitsinnerni appasinnerusunik angusaqartarneri
annertunerusumik misissugaasimanngilaq.
6.9 Atuartut ilinniakkamikkut sanngisuut sanngiitsullu
Piumasaqaatit kinaassusersiornertaqanngitsut52
atorlugit alloriarfinni misilitsinnerni aalajangerne-
qarsinnaanngilaq, qaqugukkut angusaq pitsaasoq pitsaannginnerusorluunniit takuneqarsinnaanersoq
imaluunniit atuartoq ilinniakkamigut sanngisuujunersoq sanngiitsuunersorluunniit.53
Tamatumun-
nga patsisaavoq suli isummerfigineqanngimmat, pitsaasumik pitsaanngitsumilluunniit angusaqas-
sagaanni suna didaktikkimit isigalugu piumasaqaataassanersoq.
Taamaattumik misilitsissutissanik sanaartortut namminneerlutik aalajangissavaat, misilitsissutit
suliassiissutinik ataasiakkaanik, aamma item’inik taaneqartartunik, imaqartut qanoq ’sapernartigis-
sanersut’. Item’it ataatsimut katillutik sapernarpata, akissutit procentinngorlugit eqqortut amerlas-
sanngillat. Misilitsissutissanik sanaartortut suliassat sapernassusaannik aqutsisinnaaneq misilittaga-
rigamikku, suliassanik 20%-imiit 80%-imut eqqortumik atuartunit akineqarsinnaasunik sanaartor-
sinnaasarput. Kisitsisit 20% aamma 80% taamungaannaq tigusaanngillat, tassami misilitsinnermi
isumaliutersorsinnaanerup killinginut54
avammut qaangertariaqanngitsunut kisitsisaammata. Nunani
tamalaani PISA-mi imaluunniit TIMSS-imi PIRLS-imilu misissuinerni misilittagaavoq, misilit-
sissummi ataatsimi inerniliillaqqissutsimi agguaqatigiissillugu medianimilluunniit 60% anguniar-
tariaqartoq.
52
piumasaqaatit kinaassusersiornertaqanngitsut = objektive kriterier. 53
”procentit eqqortut” pillugit immikkoortoq Kapitali 4 takujuk. 54
misilitsinnermi isumaliutersorsinnaanerup killinga = testpsykologisk grænse.
62
6.9.1 Atuartut ilinniakkamikkut sanngisuut
Figur 37-imi takuneqarsinnaavoq, atuartut procentinngorlugit qassit alloriarfimmi misilitsinnermi
inerniliillaqqissutsimi 80% sinnerlugu angusaqarsimanersut. Pisut tamaasa eqqarsaatigalugit naam-
massisaq taamaattoq maluginiartariaqassaaq, suliassiissutit oqitsunnguunngippata. Atuartut sulias-
siissutit 80%-ii sinnerlugit eqqortumik suliaqartut atuartutut ilinniakkamikkut sanngisuutut taane-
qarput. Figurimi takuneqarsinnaavoq, 2012-imi atuartut taakkua kommuninut immikkoortillugit
qanoq akulikitsiginersut.
Figur 37: 2012-imi 3. klassimi atuartut ilinniakkamikkut sanngisuut kommunini akulikissusii.
Siulliullugu malugineqarsinnaavoq, kommunini tamani 3. klassimi kalaallit oqaasiini atuartut san-
ngisuut akuttunerpaajusut. Qallunaat oqaasiini Kommuneqarfik Sermersooq sanngisuunik atuartuu-
teqarnerpaavoq. Matematikkimi Kommune Kujalleq aamma Qeqqata Kommunia sanngisuunik
atuartuuteqarnerpaajupput Kommuneqarfik Sermersooq tulleralugu Qaasuitsullu Kommunia atuar-
titsissummi tassani sanngisuunik atuartuutikinnerpaajuvoq.
Figur 38-mi 7. klassimi atuartut sanngisuut akulikissusii takuneqarsinnaapput. Tassani Kommune-
qarfik Sermersooq qallunaat tuluillu oqaasiini sanngisuunik atuartuuteqarnerpaajuvoq. Taakkua
saniatigut erserpoq, kommunini tamani matematikkimi atuartut sanngisuut akuttusuujusut.
Figur 38: 2012-imi 7. klassimi atuartut ilinniakkamikkut sanngisuut kommunini akulikissusii.
0
5
10
15
20
25
30
Kalaallit oqaasii Qallunaatoqaasii
Matematikki
Aku
likis
susi
i - %
Kommune Kujalleq
KommuneqarfikSermersooq
Qeqqata Kommunia
Qaasuitsup Kommunia
0
5
10
15
20
25
30
35
40
Kalaallitoqaasii
Qallunaatoqaasii
Tuluitoqaasii
Matematikki
Aku
likis
susi
i - %
Kommune Kujalleq
KommuneqarfikSermersooq
Qeqqata Kommunia
Qaasuitsup Kommunia
63
Atuartut sanngisuut akulikissusiinut patsisaasut amerlasuujusinnaapput. Kommuneqarfik Sermer-
suumi qallunaat tuluillu oqaasiini angusarissaaneq tupaallaatissaanngilaq, kommunilli allat
eqqarsaatigalugit maannakkut nassuiaataasinnaasut killeqarput.
6.9.2 Atuartut ilinniakkamikkut sanngiitsut
Figur 39-mi aamma figur 40-mi atuartut sanngiitsut akulikissusii takuneqarsinnaapput. Atuartut
taakkua inerniliillaqqissutsimi 20% ataallugu angusaqarput, taamaalillutik suliassiissutit suliari-
niarsimasamik tallimararterutaat inorlugit eqqortumik suliarisimavaat. Naak suliat suut pitsaa-
suunersut pitsaannginnerunersulluunniit tamanit oqallissutaasinnaagaluartut, killiliussaq taanna
suliamut sanngiiffiusumut takussutissaavoq.
3. klassimi kalaallit oqaasiini atuartut sanngiitsut amerlassusaasa kommunit akornanni
allanngorarnerat ersarippoq, tassani Kommune Kujallaq aamma Kommuneqarfik Sermersooq
sanngiitsunik atuartuuteqarnerpaallutik, tulliuvoq Qaasuitsup Kommunia Qeqqatalu Kommunia
sanngiitsunik kalaallit oqaasiini atuartuutikinnerpaajusut. Kommuneqarfik Sermersuumi qallunaat
oqaasiini atuartut sanngiitsut amerlannginnerat atuartitsissummi tassani atuartut sanngisuut
amerlasuujunerisa illua-tungerivaa. Kommunini tamani 3. klassimi matematikkimi atuartut
sanngiitsut ikinnerpaat nassaarineqarsinnaapput.
Figur 39: 2012-imi 3. klassimi atuartut sanngiitsut kommunini akulikissusii.
7. klassimi Kommune Kujalleq matematikkimi tuluillu oqaasiini amerlasuunik sanngiitsunik
atuartuuteqarmat maluginiagassaavoq, soorlulu kommunip taassuma Qeqqata Kommunia assiga-
lugu kalaallit qallunaallu oqaasiini sanngiitsunik atuartuuteqannginnini malunnaatigigaa.
Taamaallaat Kommuneqarfik Sermersooq aamma Qaasuitsup Kommunia atuartitsissutini
0
5
10
15
20
Kalaallit oqaasii Qallunaat oqaasii Matematikki
Aku
likis
susi
i - %
Kommune Kujalleq
KommuneqarfikSermersooq
Qeqqata Kommunia
QaasuitsupKommunia
64
taakkunani marlunni sanngiitsunik atuartuuteqarput. Taamaallaat Qaasuitsup Kommunia aamma
Kommuneqarfik Sermersooq atuartitsissutini tamani sanngiitsunik atuartuuteqarput.55
Atuartut sanngisuut amerlassusiinik nassuiaatissaaleqineq eqqaallugu, atuartut sanngiitsut
amerlassusii suli nassuiaatissaalatsiffiunerupput.
Figur 40: 2012-imi 7. klassimi atuartut sanngiitsut kommunini akulikissusii.
55
2010-mi alloriarfinni misilitsinnernik nalunaarusiami kommunit 7. klassimi sanngiitsunik atuartuutaat
amerlasuujupput. Kommunini atuartut sanngiitsut sanilliunnerini takuneqarsinnaavoq 2011-imi amerlassusii
annertuumik nikeriarsimasut, paasissutissat januaari 2013-imi naatsorsorneqartunut sanilliukkaanni.
0
2
4
6
8
10
Kalaallitoqaasii
Qallunaatoqaasii
Tuluitoqaasii
Matematikki
Aku
likis
susi
i - %
Kommune Kujalleq
KommuneqarfikSermersooq
Qeqqata Kommunia
Qaasuitsup kommunia
65
7. Alloriarfinnit assigiinngitsunit ikaarsaariartarnerit ataqatigiinnerillu
2010-mi alloriarfimmi misilitsinnernik nalunaarusiaq immikkut qulequttamik sammisaqarfiuvoq,
alloriarfimmiit alloriarfimmut nikinnermi pisartut nalunaarusiami sammineqarlutik. Misissuinerni
taakkunani piffissaq isigalugu misissuisoqarpoq, atuartut soorlu 3. klassimiit 7. klassimut aammalu
7. klassimiit 10. klassimi inaarutaasumik misilitsikkamik angusaat qanoq nikeriartarnersut misis-
sorneqarlutik. Atuartulli ataasiakkaat 1. klassimi atualerneranniit 10. klassimi atuarnerminnik naam-
massinninnerannut malillugit misissuinerit aatsaat 2013-imi atuarfimmik nutarterineq tamaat
naammassereerpassuk misissorneqarsinnaalissaaq.
Misissuinerit taamaattut ingerlannissaat ajornanngilaq, atuartut ataasiakkaat inuup normuisigut
malinnaaffigalugit. Kalaallit Nunaanni taamatut misissuisinnaaneq pitsaalluinnartuuvoq, tassami
nunat allat, aamma Nunat Avannarliit, inunnik nalunaarsuiffiit pillugit sukannersunik inatsiseqar-
nertik pillugu misissuinernik taamaattunik ingerlatsinissaat killeqartarmat. Inuilli normuinik kater-
sat maleruaqqusat atuuttut malillugit paarinissaat pisussaavoq, atuartut ataasiakkaat ilisarine-
qarsinnaannginnissaat pillugu paasissutissat siaruarterneqartussaanngimmata tamanullu saqqum-
miunneqartussaanatik.
2010-mi immikkut sammisami eqqartukkat tupaallatsitsipput. Paasisat ilagaat, atuartut 3. klassimiit
7. klassimut nuunnerminni annertuumik nikeraramik, akerlianilli 7. klassimiit 10. klassimi inaaru-
taasumik misilitsinnermut ikaarsaariarnermi ”unittoortoqarpoq”. 2010-mi immikkut sammisami
sooq taamatut pisoqarnersoq ersarissumik akissutissarsineqanngilaq, naleqqiiffeqarluni misissuine-
rummat.56
Mississuinermi atuartut akissutaat eqqortuunersut kukkunersulluunniit nalunaarsorne-
qarput. Atuartut akissutaat eqqortut katiterlugit naatsorsorneqarput – taamatut kisitsinermi mali-
tassat siusinnerusukkut nalunaarutigineqartut57
malillugit procentinut eqqortunut kisinneqarlutik.
Alloriarfimmiit alloriarfimmut ikaarsaarnermi atuartut angusaasa qaffasissusaat nikinnersut misis-
sorneqarput imaluunniit atuartut atuaqatiminnut allanut sanilliullugit – imaluunniit naleqqiif-
fimmut meeqqat atuarfianni tamarmi atuuttumut sanilliullugit – ilinniakkamikkut piginnaasatik
allanngortinnagit pigiinnarneraat misissorneqarluni.
Pingaartuuvoq paasissallugu, misissuinerni matumani eqqartorneqartuni atuartut imminnut sanil-
liullutik inissisimanerat kisiat misissorneqartarmat. Piffissap ingerlanerani atuartut assersuutigalugu
pikkorissuunermiit pikkorissuunnginnermut nikinnerisa takutinngilaa, atuartoq ilinniakkamigut
ajornerulersimasoq imaluunniit piginnaasaminik annaasaqarsimasoq, naak aamma taamaattoqar-
sinnaagaluartoq. Taamatut nikinneq aamma isumaqarsinnaavoq, atuaqataasut pikkorinneruler-
simasut.
Nikeriartarnerit taamaattut paasissagaanni ukiuni tulliusuni sammisaq taanna ilisimatusarnermi
sammissallugu tulluartuussaaq. Taamaattumik alloriarfimmiit alloriarfimmut nikeriarnerni pisut siu-
nissami nalunaarusiani kisinneqarlutik mississuiffiusut ilaatinneqartualissapput, taamaaliornikkut
asseq 2010-mi immikkut sammisami saqqummertoq uteqqiattuarnersoq imaluunniit allanngoriar-
56
tassa pisut ataasiakkaat misissornagit. 57
soorlu takuuk Kapitali 4 periutsinik imaqartoq, tassani allaaserineqarpoq suliat eqqortut sulianut atuartup
angumerisimasaanut sanilliullugit qanoq procentinngorlugit naatsorsorneqartarneri.
66
tornersoq malinnaaffigineqarsinnaassammat. Soorlu takuneqarsinnaassasoq, 2012-imi takussutissiat
2010-mi misilitsinnermit nalunaarusiami takussutissianit siullernit 2011-milu takkuteqqittunit allaa-
nerungaanngillat, taamaattumik 2012-imi kingumut isigigaanni isigisaq allanngunngilaq.
Misissuiffiit aappaat tassaavoq didaktikkimi pisunik misissuineq, taannalu atuartup suliaata
imarisaanik misissuinikkut pisarpoq. Suliassiissutit multiple choice-itut58
aaqqitaagaangata, atuartup
akissutissamik sorlerpiamik akissuteqarsimanera misissugaasarpoq – eqqortuuppat eqqunngikka-
luarpalluunniit. Atuartup suliassiissutini arlariinni akissuterpiai tulleriillugit misissoraanni atuartup
ilikkagassatut anguniagassanut sanilliulluni pikkoriffii sanngiiffiilu didaktikkimit isigalugit
suunersut paasineqarsinnaapput. Misissuinerup taamaattup ilinniartitsisoq atuartup atuartit-
sissummik qanoq paasinnittaaseqarneranik paasisaqarluartissinnaavaa, taamaalillunilu atuartit-
sinerup allanngortinnissaanut tunngavissaqalerluni, atuartut ingerlaavartumik nalilersornerannut
naleqquttumik.
Misissuinermi tassani paasisat pingaartut ilagaat, atuartut ilaasa ilikkariikkatik – uani matematik
pineqarpoq – angajulliit alloriarfianni annaasaraat. Didaktikkimi misissuinerit taamaattut ajornaku-
soorsinnaasarput, tassami 7. klassimi 10. klassimilu suliassiissutit ilaat sanilliutissagaanni ajornas-
sutsimikut assigiikannertuusariaqarmata. Didaktikkimi misissukkat ukiuni tulliuttuni alloriarfinni
misilitsissutit nalunaarusiarinerini ilanngunneqallattaartarumaarput.
Figur 41-mi tulliuttumi takutinneqarpoq, ikaarsaariarnerit sorliit 2012-imi malittarineqarsin-
naanersut. Atuartut 3. klassimi 2008-imi alloriarfimmi misilitsittut ilarpassui ukiut sisamat
qaangiuttut 2012-imi 7. klassimi alloriarfinni misilitsipput. Taamatuttaaq atuartut 2008-mi 7. klassi-
mi alloriarfimmi misilitsittut amerlasuut 2012-imi 10. klassimi atuarfimmi inaarutaasumik
misilitsipput.
Figur 41: Alloriarfinniit alloriarfinnut misilitsittarnerit.
2012
Inaarutaasumik
misilitsinneq
10. kl.
2008
All. misi. 3. kl.
All. misi. 7. kl.
2008
All. misi. 3. kl.
All. misi. 7. kl.
2012
All. misi. 3. kl.
All. misi. 7. kl.
Amerlassusaasigut aamma/imalt. pitsaassusaasigut allanngoriarneq
58
Suliassiissutit aalajangersimasunik atuartup toqqarsinnaasaanik akissutissartaqartut, amerlanertigut akissutaasinnaasut
sisamaasarlutik.
67
Figurini 42 - 44-ni immikkoortut sisamat, nuna tamakkerlugu naleqqiiffiit malillugit suliaasut, titar-
nerit atorlugit grafini taakkunani pingasuni killiligaapput. Titarnerup ammukaartup 2008-imi 3.
klassimi nuna tamakkerlugu kalaallit oqaasiini agguaqatigiissillugu angusaq takutippaa, titarnerullu
sanimukaartup 2012-imi 7. klassimi atuartitsissummi tassani nuna tamakkerlugu agguaqatigiissil-
lugu angusaq takutillugu. Immikkoortut ”nuna tamakkerlugu naleqqiussiffiit ataallugit” aamma
”nuna tamakkerlugu naleqqiussiffiit qulaallugit” atuartut ataasiakkaarlugit qanoq angusaqarneri
eqqartorpaat:
1. tassaavoq 2008-imi nuna tamakkerlugu naleqqiussiffimmik ataassisoq aamma 2012-imi
nuna tamakkerlugu naleqqiussiffimmik ataassisoq (saamerleq alleq).
2. tassaavoq 2008-imi nuna tamakkerlugu naleqqiussiffimmik qulaassisoq 2012-imilu nuna
tamakkerlugu naleqqiussiffimmik ataassisoq (talerperleq alleq).
3. 2008-imi nuna tamakkerlugu naleqqiussiffimmik qulaassisoq 2012-imilu nuna tamakkerlugu
naleqqiussiffimmik qulaassisoq (talerperleq qulleq).
4. 2008-imi nuna tamakkerlugu naleqqiussiffimmik ataassisoq 2012-imilu nuna tamakkerlugu
naleqqiussiffimmik qulaassisoq (saamerleq qulleq).
Figur 42: 2012-imi 3. aamma 7. klassimi kalaallit oqaasiini atuartut angusaasa ataqatigiinnerat.
Figur 43: 2012-imi 3. aamma 7. klassimi qallunaat oqaasiini atuartut angusaasa ataqatigiinnerat.
0102030405060708090
100
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Kal
. oq
aasi
i - 7
. kla
sse
(%)
Kal. oqaasii - 3. klasse (%)
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Qal
l. o
qaa
sii -
7. k
lass
e (%
)
Qall. oqaasii - 3. klasse (%)
68
Figur 44: 2012-imi 3. aamma 7. klassimi matematikkimi atuartut angusaasa ataqatigiinnerat.
Oqartoqarsinnaavoq atuartut immikkoortoq 2-miittut aamma immikkoortoq 4-miittut soqutiginar-
tuusut, tassami atuartut taakkua arlaat 2008-imit 2012-imut angusaat appariarput arlaallu siuariar-
lutik.
Tassa atuartut imminnut sanilliullutik inissisimaneri 2008-imit 2012-imut annertuumik nikipput,
naak atuartut annertuumik sanngiiffillit imaluunniit atuartut pikkorivissut 2008-imit 2012-imut
inissisimaffii nikissimassanngikkaluartut. 3. klassimiilli 7. klassimut atuartut amerlasuut naleqqius-
siffiusumi inissisimaffii imminnut sanilliukkaanni nikerarput. Ukiumiit ukiumut ineriartornerup
siumut isiginnilluni ersarilluartuunera qallunaat oqaasiini takuneqarsinnaavoq, tassanimi atuartut
”pikkorereersut sulilu pikkorissut” aammalu atuartut ”sanngiitsut sulilu sanngiitsut” ersarimmata.
Ukiumiit ukiumut angusanik sanilliussilluni misissuinerit aamma 7. klassimi alloriarfimmi misilit-
sinnermi angusat atuartut taakkua 10. klassimi inaarutaasumik misilitsimmata angusaannik sanilli-
ussinikkut pisinnaavoq. Tassani alloriarfimmi matematikkimi misilitsinnerit 10. klassimilu inaaru-
taasumik piginnaasatigut misilitsinnerit 7-trins karakterskala atorlugu sanilliunneqarput. 10. klassip
naammassinerani matematikkimi misilitseriaatsini assigiinngitsuni59
angusat arlaat toqqarneqarsin-
naapput, allattariarsorlunili piginnaasatigut misilitsinnerit toqqarneqarput taakkua 7. klassimi allori-
arfimmi misilitsinnernut misilitsissutissat qanoq ittuuneri eqqarsaatigalugit assigunerummata.
3. aamma 7. klassimi matematikkimi ataqatigiinnermut kisitsit 0,39, 7. klassimi 10. klassimilu
atuartitsissummi tassani ataqatigiinnermut kisitsimmut qanoq naapertuutsiginersoq misissorneqar-
sinnaavoq. Atuartut ilisarnaqatigiit ”pikkorereersut sulilu pikkorissut” aamma ”sanngiitsut sulilu
sanngiitsut” 7. klassit 10. klassimut ikaarsaarneranni 3. klassimiit 7. klassimut ikaarsaarnerannik
sanilliussinermit ersarinnerupput. Ukiumiit ukiumut sanilliussinermi takusap taamaattup ersersippaa
3. klassimiit 7. klassimut nuunnermi ’arlaannik pisoqartartoq’, tassa atuartut angusarissaarneru-
lerlutillu angusakinnerulersartut, 7. klassimiilli 10. klassimut nuunnermi pisut aalajaannerupput.
Tassa 7. klassip kingorna atuartut angusamikkut inissisimaneri nikerarpallaarunnaartarput.
59
oqaluttariarsorluni/allattariarsorluni, piginnaasatigut misilitsinneq/ inerniliiniarluni misilitsinneq, ukiumut
karakteeri/ misilitsinnermi karakteeri.
0
20
40
60
80
100
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Mat
emat
ikki
- 7
. kla
sse
(%)
Matematikki - 3. klasse (%)
69
Tabel 5: Matematikkimi 7. aamma 10. klassip akornanni ikaarsaarnerit.
Inaarutaasu./Alloriarf.
misilitsinnerit
Pitsaasut Naammattut Sanngiitsut Katillugit
Pitsaasut 38 25 12 75
Naammattut 76 170 35 308
Sanngiitsut 8 115 116 224
Katillugit 154 310 163 627
Tabel 5-imi immikkoortut ’Pitsaasut’, ’Naammaginartut’ aamma ’Sanngiitsut’ killingi ima aaqqi-
taapput, inaarutaasumik misilitsinnerni immikkoortut pingasut karakterit 2 aamma 7 atorlugit
immikkoortinneqarsimallutik. Alloriarfimmi misilitsinnermi immikkoortut taakkua pingasut immik-
koortinniarneranni ’procentit eqqortut’ 40% aamma 70% atorlugit immikkoortinneqarput. Taamatut
immikkoortitsinermi erserpoq, atuartut 52%-iisa alloriarfimmi misilitsinnermi inissisimaffitsik
inaarutaasumik misilitsinnermi attatiinnaraat.60
Atuartut 115-it (18%) alloriarfimmi misilitsinnermi
’Naammaginartumik’ inissisimanerminnit inaarutaasumik misilitsinnermi ’Sanngiitsutut’ inissisi-
malerput, taamaallaallu atuartut 8-it ’Pitsaasunit’ ’Sanngiitsutut’ inissisimalerlutik.
60
Tassa ’Pitsaasoq – Pitsaasoq’, ’Naammaannartoq – Naammaannartoq’ aamma ’Sanngiitsoq – Sanngiitsoq:
((24+169+105)/539*100 = 55 %).
70
8. Kalaallit Nunaanni angusanut skalamik pilersitsiniarnermi isummersuutit
8.1 Aallaqqaataa
Nunarsuarmi ilinniartitaanerni assigiinngitsuni atuartut ilinniartullu ilinniarnermik nalaani sulias-
siissutitigut misilitsinnernilu nalilersorneqartuarput naliligaasarlutillu. Tamanna pissusissamisoor-
tuuvoq, atuartummi61
ilinniartulluunniit oqaluinnarluni saqqummiutami imaluunniit allattariarsor-
luni suliami nalilerneqarnissaa piumasarisinnaavaa.
Misilitsinnerit ilaanni naliliisaatsit saqqumilluartut atorneqartarput, taakkunani nalunaarneqartarluni
atuartup suliani ”angusiffigineraa” imaluunniit ”angusiffiginnginneraa”. Naliliineq taamaattoq
ilinniartitsisup imaluunniit soraarummeersitsisup oqaasiinnakkut, allalluni imaluunniit taakkua
marluk atorlugit annertunerusumik minnerusumilluunniit tunngavilersuutigisaanik ilaqartinne-
qartarpoq. Naliliisarneq taama ittoq iluaqutitaqarlunilu ajoqutitaqarpoq. Taama naliliisaatsip
saqqumisup saqqumisuunini atuartullu naammassisaanik pituttoqqavallaarani naliliisinnaanermut
periarfissiinini iluaqutitarivaa, siumullu sammisuusinnaavoq atuartoq karakterimut aalajangersima-
sumut ”pituttornagu”. Taassuma illua-tungaani nalileereernerup taamaattup kingorna skala
karakteriliissut ”ningartakittoq” atoraanni saqqummiussaq imaluunniit suliaq qanoq pitsaatiginersoq
imaluunniit qanoq pitsaanngitsiginersoq aalajangeruminaassinnaavoq, tamatumunngalu atuartumut
feed-back tunniunneqartoq apeqqutaalluinnartarpoq.
Amerlanertigut atuartoq skala ersarissumik aalajangersagaq atorlugu kisitsimmik imaluunniit
naqinnermik karakterilerneqartarpoq, atuartoq angusanut skalatut taaneqarsinnaasumut inissinne-
qartarluni. Nalileeriaaseq nalilersuinerlu taama toqqaannartigisoq inerniliinerusorlu tapersersorlugu
akerleraluguluunniit oqartoqarsinnaavoq. Naammassisap nalilerneranut isummernissaq ajornanngit-
suuvoq, tamatumunngalu peqatigitillugu atuartoq nammineq atuartunut allanut sanilliuteriaan-
naasarluni. Illua-tungaatigulli nalileeriaaseq taanna atorlugu naammassisaq sooq taama angusaqar-
fiunersoq ersarissumik oqaatigiuminaattarpoq ilinniaqqinnissarlu pillugu siumut sammisumik
paasissutissiisarani – suna eqqortuua sunalu kukkusuuva?
Kalaallit Nunaat piffissami 1. august 2008 - 1. august 2009-mi karakterskalamik nutaamik atuutsi-
lersitsivoq, siusinnerusukkut 13-skala atorneqartoq taarserlugu. Skala nutaaq GGS-skalamik62
taaneqartarpoq. Skala taanna Kalaallit Nunaanni ilinniartitaanermi skalatut pingaarnertut atugaa-
lerpoq, meeqqat atuarfianni 10. klassimi inaarutaasumik misilitsinnerni aammalu ilinniaqqiffinni.
GGS-skalap atugaalerneranut pingaarnertut peqqutaatinneqarpoq, kalaallit atuartut naammassisaat
nunani allanut sanilliunneqarsinnaassammata, taamatullu nunani allani ilinniaqqinnissamik piuma-
saqassappata eqqortumik nalilerneqarsimassammata. Danmark GGS-skalap Kalaallit Nunaanni
atugaalernera sioqqullugu 7-trins-skalamik atuilerpoq, tamannalu Kalaallit Nunaanni ilinniartitaa-
nermi karakteriliisarnerup allanngortinneqarneranut patsisaalluinnarunarpoq.63
61
Kapitalimi uani oqaaseq ”atuartoq” atorneqarpoq, meeqqat atuarfianni suliaqartunut allataammat. 62
GGS = Greenlandic Grading System, 7-trinsskalatut suliaasoq. 63
Namminersornerullutik Oqartussat (2008): Karakterskala nutaaq.
71
GGS-skalap atuartup naammassisaa skalami 7-inik immikkoortulimmi uuttortartarpaa. Skala naqin-
nermit A-mit aallartippoq, taannalu aamma taaneqartarpoq ”Naammassisaq pitsaalluinnartoq”,
kisitsisinngortikkaanni 12-imik naleqartoq, naqinnermillu F-imik naaneqarluni, aamma
”Naammassisamik pitsaanngitssumik” taaneqartartumik, kisitsisinngortikkaanni -3-usumik. GGS-
skalami taaguutit tamarmik, ”Pitsaalluinnartumit” ”Pitsaanngitsumut”, oqaaseqaatinik nassuiaataa-
sunik naatsunik ilaqartinneqarput, naliliinerup suuneranik oqaatiginnittunik.
Kalaallit Nunaanni atuartut meeqqat atuarfianni inaarutaasumik misilitsinnerni ”angusinngit-
soorsinnaanngillat”. Atuartut tamarmik misilitsinnermut uppernarsaammik ukiumut misilitsinner-
milu karakterinik imalimmik ajornanngikkaangat tunineqartarput.64
Taamaattorli meeqqat atuarfiata
kingorna ilinniaqqiffinnut inatsisini ersarissumik allaqqasoqarpoq, taaguutit ”angusineq”/-
”angusinnginneq” qanoq isumaqartinneqarnersut.
Kalaallit Nunaanni atuartut meeqqat atuarfiata qimareerneraniit ukiut marluk angullugit
ilinniarnertuunngorniarfinnut isernissaminnut inatsisitigut illersugaapput, 10. klassimi atuartit-
sissutini misilitsiffiusussani angusat tunngavigalugit aammalu inaarutaasumik misilitsinnerminni
karakteri E taannaluunniit qulaallugu karaktereqaraangamik. Taassuma saniatigut aalajangersima-
sumik qulequtsiilluni suliami E imaluunniit qulaallugu nalilerneqarsimassapput. Taamaattorli
rektori immikkut pisoqarnerani piumasaqaatinit taakkunannga immikkut ittumik akuersissuteqar-
sinnaavoq.65
Inuussutissarsiutigalugu tunngaviusumik ilinniarfinni ilinnialernissamut piumasaqaatit ilinniarti-
taanermit ilinniartitaanermut allanngorarput. Inuussutissarsiutigiligassanut ilinniarfinni amerla-
suuni ilinniagaqalertussanut E aallaqqaatigalugu piumasaqaataasarpoq.66
Inaarutaasumik misilitsinnerit assigalugit meeqqat atuarfianni alloriarfinni misilitsinerni angusanut
skala-mik pilersitsisoqarsimanngilaq. Ilinniartitsisup atuartoq ilisimatittarpaa suliassiissutini suliat
qassit eqqortumik suliarisimanerai, ilaatigut ilinniartitsisup atuartoq ilassutaasunik oqaaseqar-
figisarlugu, kisiannili atuartumut ilisimatitsiniaraanni qanoq ilisimatitsisoqarnissaanut malittarisas-
sanik aalajangersakkanik maannakkut peqanngilaq. Alloriarfinni misilitsinnerit pillugit inatsisini
allaqqasoqanngilaq, aalajangersakkat suut atorlugit atuartoq qanoq ilisimatinneqartassanersoq.
Tamatumani soorlu killormut pisoqartoq takuneqarsinnaavoq. 10. klassip naammassinerani
tamatumalu kingornani misilitsinnerni misilitsissutit assigiissakkat atorneqanngillat, tassa misilit-
sissutit imaat immaqalu sapernassusaat ukiumiit ukiumut allanngorarput. Misilitsissutit taakkua
psykometrimi piumasaqaatinik naammassinninnersut aamma itinerusumik misissorneqar-
simanngilaq. Taamaattorli taakkua 7-trins-skala atorlugu ersarissumik naliliiffigineqartarput.67
64
Atuartut annertusisamik atuartitaasimasut aamma misilitsinnermut uppernarsaammik tunineqartarput, taamaattoq
karakteritaqanngitsunik. 65
Ilinniarnertuunngorniartarneq pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 13, 22. november 2011-meersoq. 66
Ilinniartitaanermut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfimmi allagaatigisaq avammut saqqummiunneqanngitsoq. 67
Tamatumunnga oqaatigineqassaaq, 10. klassimi inaarutaasumik misilitsinnerni piginnaasatigut misilitsissutit
maannakkut assigiissarneqarmata (standardiseres). Taamaattorli ukiualuit qaangiuppata aatsaat misilitsissutit taakkua
assigiissakkat atugaalernissaat ilimanaateqarpoq.
72
Alloriarfinni misilitsinnerni pisut taassuma killormorluinnarai. Siullertut misilitsissutit taakkua
assigiissagaapput,68
misilitsissutini items69
– amerlanertigut – ukiumiit ukiumut allanngorneq
ajorput. Taassuma saniatigut misilitsissutit siullermeersumik atorneqalinnginnerini piffissami 2004
- 2006-imi nuna tamakkerlugu misilitsissutissanik misileraanermi periutsit aalajangersimasut
atorlugit misileraqqaarneqarput, misilitsissutit psykometrimi assigiissaartuunissamik piumasaqaa-
tinik atuuttunik naammassiffiunersut qulakkeerumallugu. Taamaattorli misilitsissutit taakkua, naak
allanit taamatut iliorfigissallugit tulluarnerpaagaluartut, angusanut skala atorlugu nalilerneqar-
tanngillat, immaqalu ilinniartitsisoq atuartorlu ima aperiumassapput: Atuartup inerniliillaqqis-
sutsimi angusaa soorlu 45%-iusoq suliamut naammaginartumut takussutissaava? Aammalu
politikkimit isigalugu naammaginarunanngilaq, alloriarfinni misilitsissutit imaaliallaannaq akin-
ngimmassuk, kalaallit misilitsissutaat ”naammaginartumik pitsaassuseqarnersut” aammalu nunanut
allanut arlaatigut unammilligassatsinnut nallersuussinnaanersut.
Alloriarfinnut misilitsinnernut angusanut skalamik suliaqartoqarsimannginneranut patsisaasinnaasut
arlaqarsinnaapput. Patsisaasinnaasoq ersarissoq ataaseq tassaavoq, soorlu 10. klassip naammas-
sinerani imaluunniit ilinniarnertuunngorniarnerup ingerlanerani misilitsissutit ilinniarneq tamak-
kerlugu kingumoortumik nalilertarmassuk, tamatumunngalu peqatigitillugu atuartup ilinniagaqar-
finnut ingerlaqqinnissaanut tunngatillugu atuartup ilinniakkamigut angusaa ersarissumik uuttorne-
qarusuttarmat.
Tamatuma akerlianik alloriarfinni misilitsinnerit 1. aamma 10. klassip akornanni ingerlanneqar-
tarput, tassa nukarliit alloriarfiata aammalu akulliit alloriarfiata naammassinerini. Alloriarfimmut
tullermut ingerlaqqinnissamut aalajangersimasumik angusaqarsimanissaq piumasaqaataanngilaq.
Taamaalillutik alloriarfinni misilitsittarnerit pissusissamisoortumik inaarutaasumik misilitsittar-
nernit allaanerusumik siunertaqarput, ilaatigut atuartup meeqqat atuarfianni ingerlaqqinnissaanut
atuarneranullu suli naammassineqanngitsumut pamersaanermi/didaktikkimi suliniutinut tunnga-
viullutik.
Taassuma saniatigut taamatut pisoqarneranut tunngatillugu ilinniartitaanikkut politikkimi
isummertoqarsimasinnaavoq, immaqalu isumaliutigereerlugu kissaatigineqarluni, meeqqat atuarfi-
anni atuartut atuarneranni piaarpallaamik karakteriliisoqartassanngitsoq. Taamatut isummertoqar-
simanera, aammalumi meeqqat atuarfianni misilitsittarnerit karakteriliisarnerillu isumaat pillugit
ilisimatuussutsimi misissuisarsimanerit immikkut eqqartukkami matumani iserfigineqassanngillat.
Immikkut eqqartugaqarluni kapitalimi uani siunertat siulliit ilagaat, meeqqat atuarfianni atuartunik
naliliisaatsini isummersuutaasartunik allaaserisaqarnissaq. Tamatumani kalaallit alloriarfinni misi-
litsissutaat naliliisaatsimi aalajangersimasumi ersarissumik inissisimapput.
Tamatuma saniatigut eqqartorneqassaaq, alloriarfinni misilitsissutini angusanut skalamik
ajornaatsumik sulerujussuaqqaarani pilersitsisoqarsinnaasoq, atuartumut karakteriliissutaanngik-
kaluarluni, taamaattoq atuartup angusaanut uuttuutitut atorneqarsinnaasumik. Kisianni soorlu
immikkut eqqartukkami matumani saqqummissasoq, Naliliisarfiup naliliissut annertusisaq
68
assigiissakkat = standardiserede. 69
Taaguutit items aamma suliassiissutit kapitalimi uani paarlakaallugit atorneqarput.
73
inassutigaa, atuartup angusaanik kisitsisinngorlugu takutitsiinnanngitsoq, kisianni aamma, pingaar-
tumik oqaatsinik atuartitsiviusut iluini, atuartup inernileeriaasinnaaneranik ilanngussisoq taama-
tullu aamma atuartitsissutini ilikkagassatut anguniagassat, atuartup ilikkagassaanut qaffasissu-
siliisut, iluini atuartup naammassisaanik isiginniffiusoq. Naliliisaatsimik ersarissaalluarfiusumik
taamaallaat atuinikkut alloriarfinni misilitsissutit pitsaanerpaamik pissarsiffiginissaat anguneqar-
sinnaavoq. Kingumut erseqqissarneqassaaq inatsisit alloriarfinnik misilitsinnernut atuuttut, piuma-
saqaatinik angusanut skala-tut taaneqarsinnaasumik imaqanngimmata. Taamaattumik immik-
koortumi uani inassutaasut siunnersuutitullu saqqummiunneqartut siunnersuutaannaapput atuar-
fimmilu atorneqalersussatut isigineqassanatik.
Nunat, nunani tamalaani misilitsitsisarnerni soorlu PISA-mi peqataasartut, angusanut skala-mik
ingerlaannartumik ”tunineqartarput”, nunat peqataasut nunanut peqataasunut allanut sanilliullugit
inissinneqaraangata. Naluneqanngitsutut meeqqat atuarfiat pillugu nunani tamalaani misissuinerni
Kalaallit Nunaat peqataaneq ajorpoq, taamaattorli kapitalip naanerani siunissami nunani tamalaani
misissuinerni peqataasinnaaneq tikinneqarumaarpoq.
8.2. Naliliisaatsini atugassarititaasut
Naliliinissamut atugassarititaasut arlaqartut taakkartorneqarsinnaapput, soorlu meeqqat atuarfianni
atuartunik naliliisoqassatillugu. Naliliissutissanik pilersitsileraanni, soorlu alloriarfinni misilitsis-
sutinik, apeqqutit arlaqartut akeqqaartariaqarput:
Naliliinernik kikkut atuisuuppat? Ilinniartitsisut/atuartut/angajoqqaat imaluunniit pisortat
suliffeqarfii, ilinniartitaanikkut politikkimi aalajangigassanut paasissutissanik
katersinerminni atorsinnaajumallugit? Imaluunniit taakkua marluk tamarmik pineqarpat?
Naliliineq qanoq naammassiniarneqarpa?
Ilikkagassatut anguniagassat misilitsissutini qanoq atorneqarpat?
Atuartup inerniliillaqqissusia inernileeriaasinnaaneralu qanoq naatsorsugaasarpat?
8.2.1 Naliliisaatsini tunngaviusumik atugassarititaasut
Naliliisaatsimik pilersitsinialernermi eqqarsaatigisassaq siulleq taassaavoq, misilitsissutit suliarilik-
kat Curriculum imaluunniit Litteracy tunngavigalugu suliaassanersut.70
Curriculum tunngavigalugu naliliisarnerit aamma taaneqartarput ilinniutit malillugit naliliinerit.
Taakkunani atuartoq anguniagassat, ilikkagassatut anguniagassani ersarissarneqartut, qanoq
angusimatiginerlugit misilitsittarpoq. Alloriarfinni misilitsissutit taamatut suliaapput. Immikkoortoq
8.2.2-mi, qupp. 74-imi, suliassiissutinut ilikkagassatut anguniagassat tunngavigalugit suliaasunut
assersuutit takutinneqarput. Tamatumunnga ilanngullugu oqaasitineqassaaq IEA,71
misilitsissutinik
70
Nalileeriaatsit taakkua marluk itinerusumik eqqartorneqarnerat pillugu takuuk Allerup P., Jansen M. og Weng P.
(2011): Evaluering i skolen: Baggrund, praksis og teori. Dafolo. 71
International Association for the Evaluation of Educational Achievement.
74
TIMSS-imik aamma PIRLS-imik ingerlatsisartuusoq, aamma Curriculum tunngavigalugu
misilitsitsisarmat. Misilitsissutit taamatut ittut iluaqutigaat, misilitsissutit atuartup ilikkagaqarni-
arnerani didaktikkimut tunngasunik paasissutissiisaramik tamatumunngalu peqatigitillugu ilinniar-
titsisumut feedback utertitsissutigisarlugu. Tamatumani annertuumik pingaaruteqarpoq, alloriarfinni
misilitsissutini suliassiissutit ilikkagassatut anguniagassanut allassimasunut attuumassuteqarnissaat,
tassa Curriculum tunngavigissagaat, tassami kukkusumik akissutit, atuartut akissutaat nassuiaatitut
atorlugit, illua-tungaani ilikkagassatut anguniagassat illua-tungaanilu atuartut piginnaasaat
imminnut atassusertarmatigit.
Misilitsissutit allat taaneqartarput Litteracy tunngavigalugu misilitsissutit – imaluunnit piginnaasat
tunngavigalugu misilitsissutit. Misilitsissutit Litteracy tunngavigalugu suliaagaangata, atuartut
piginnaasaanni pissutsit allat salliutinneqartarput, pingaartumik atuartup ilikkakkaminik atuisinnaa-
nera sammineqartarluni. PISA-mi misissuisarnerit, suliassiissutit tamarmik Litteracy tunngavi-
galugu suliaasimasuni, ilikkagassatut anguniagassat sanilliussiffigineqarneq ajorput. Atuarsinnaa-
neq misilitsiffiugaangat soorlu atuartut allassimasut ’akorniniittunik’ imaluunniit ’tunuiniittunik’
atuartsinnaanerat misilitsissutaasarpoq. Akerlianik Curriculum malillugu misilitsittoqaraangat
allassimasut ’qaaviniittut’ misilitsissutaasarput. Assersuutigalugu atuartoq oqaluttuamik misilit-
sippoq, taava Litteracy malillugu misilitsikkuni oqaluttuap kimut allagaasimanera allaaserissavaa,72
kisiannili Curriculum malillugu misilitsippat oqaluttuami inuk aalajangersimasoq kamannersoq
apeqqutigineqarsinnaavoq.73
Siuliani ilikkagassatut anguniagassat suliassiissutillu imminnut qanittumik attuumassuteqartut
oqaatiginiarneqarpoq, tamannalu soorlu atuartup suliassiissut/-tit eqqortumik akisinnaassaguniuk/-
git ilikkagassatut anguniagassat sunik amigaateqarfiginerinik nassuiaasoqartussanngorneranik
kinguneqartussaavoq. Curriculum tunngavigalugu misilitsinnermi didaktikkimi sammisassat
qaqinneqarsinnaapput, taamaaliornikkullu atuartut ilikkagaqarniarnerminni sunik
ajornartorsiuteqarnersut nalilerneqarluni,74
tassanilu ilinniartitsisup atuartullu kukkunerit
nassuiarsinnaavaat immaqalu kukkunerit taakkua aaqqinniarlugit qanoq atuartitsisoqarnissaa
pilersaarusiorlugu.
Litteracy tunngavigalugu misilitsinnermi ingerlaavartumik naliliinissamut75
didaktikkimik tunnga-
viliinissaq periarfissaaneq ajorpoq – kukkunerillu nassuiarnissaat pingaartinneqarmat angusanik
nassuiaaneq naleqqiussinerit malinnerullugit ingerlanneqartarluni,76
atuartup atuarnermini ilikkak-
kaminik atuisinnaanngorsimanera matumani annertuumik salliutinneqartarmat. PISA nunani
tamalaani naliliinermut assersuutissaalluarpoq, pitsaanersiuilluni sanilliussinermik77
annertuumik
pingaartitsisoq, atuartullu ilikkagaqarniarnera aatsaat saqqummertarpoq, naleqqiiffeqarluni
naliliinerit arlariit ingerlanneqaraangata, tassa atuartut piginnaasaqarfii78
allaaserineqaraangata,
72
tassa allatarineqartup siunertaa pillugu akissuteqassaaq. 73
taannalu oqaluttuami ersarissumik allassimassaaq. 74
tassa ingerlaavartumik naliliinikkut. 75
ingerlaavartumik naliliineq = formativ evaluering. 76
naleqqiussinerit malillugit angusanik nassuiaaneq = normativ formidling af resultater. 77
pitsaanersiuilluni sanilliussineq = rangordning, taanna naleqqiussilluni naliliineruvoq / normativ evaluering. 78
atuartut piginnaasaqarfii = elevprofiler.
75
taakkunani atuartitsissutini assigiinngitsuni ilikkagassatigut piginnaasassat assigiinngitsut
ataatsikkut naatsorsugaasarput. Matuma kinguliani assersuut apeqqummut Litteracy tunnga-
vigalugu suliaasumut assersuutaavoq, PISA-mi 2012-imi kingullermik misissuisoqarmat atugaasoq.
Figur 45: PISA 2012-imi suliassiissummut assersuut.79
8.2.2 Ilikkagassatut anguniagassat
Soorlu oqaatigineqareersoq kalaallit alloriarfinni misilitsissutaat Curriculum tunngavigalugu
suliaapput ilikkagassatullu anguniagassat assigiinngitsut misilitsissutaasarlutik. Imm. 8.2.3-mi
kalaallit alloriarfinni misilitsissutaanni atuartut akissutaannik assigiinngitsunik nalilersuineq
ingerlanneqassaaq, angusallu ”pitsaasuunersut” ”pitsaannginnersulluunniit” isummerfiginiarne-
qassalluni.
Immikkoortumi uani siuliani taaneqartut ilaat assersuutit TIMSS-imi suliarineqarsimasut 6-it, qupp.
76-miittut, atorlugit ersarissaaffigineqassapput. Suliassat arfinillit tamarmik 4. - 5. klassimi
79
Assersuut una kalaallisuumut nutsigaanikuunngimmat qallunaatut atugaasoq taamaaliinnarlugu atorneqarpoq.
76
misilitsinnermi atugassatut eqqarsaataapput.80
Suliassat qanoq suliaanermikkut alloriarfinni
misilitsinnermi atugaasartunit allaanerunngillat. Soorlu takuneqarsinnaasoq apeqqutit ilaanni
suliassat imatut aaqqitaapput, akissutinit sisamanit akissutaasinnaasunit ataaseq akineqartussaalluni
imaluunniit kisitsimmik ataatsimik allataqarluni akisisoqarsinnaalluni, soorlu suliassami nr. 3 (40)-
mi. Suliassat tamarmik Multiple Choice-itut suliaapput, tassa akissut ataaseq eqqortuuvoq, sinnerilu
pingasut, distraktor-itut taaneqartartut, kukkusuupput. Suliassaq 3 (40) suliassiissutaavoq naatsumik
akisassatut taaneqartartoq, kisitsimmik ataatsimik imaluunniit oqaatsimik ataatsimik akineqar-
tussaammat.
Suliassat nalilersulinnginneranni suliassaq siulleq tassaavoq, ilikkagassatut anguniagassat suut
suliassiissutini ataasiakkaani misilitsissutaanerannik misissuineq.
Tabel 6: Curriculum tunngavigalugu suliassiissutini ilikkagassatut anguniagassanik misissuineq.
Suliassap normua Ilikkagassatut anguniagassaq Sammisaqarfik81
1 (35) Diagram napaartoq/ nigalik Matematikkip atuffii
2 (37) Avitaq Matematikkip atuffii
3 (40) Amerlisaaneq Algebra
4 (41) Katiterineq Matematikkip atuffii
5 (46) Naleqqiiffik Geometri
6 (12) ? ?
Suliassiissutit siulliit tallimat ilikkagassatut anguniagassanik aammalu sammisaqarfinni sorlerni
misilitsiffiunersut aalajangeruminarpoq, suliassiissutilli nr. 6-p matematikkimi suliassiissutaanera
aalajangeruminaappoq. Kisitseriaatsit nalinginnaasut sisamat taakkununngaluunniit assingusut iluini
misilitsissutaanersoq imaluunniit atuartup matematikkimik piginnaasaminik arlaannik
atuisussaaneranik misilitsissutaanersoq takujuminaappoq.
Suliassiissutit siulliit tallimat tamarmik immikkut matematikkimi ilikkagassatut anguniagassani
misilitsissutaasut ilisimalereerlugu, misissuinermi siullermi tassani suliassaq nr. 6 suliassat allat
tallimat avataaniittutut peertariaqarpoq. Misissuinermi siullermi taamaaliortoqariinngippat misis-
suinerit tulliuttut Rasch model atorlugu ingerlanneqartut takutissavaat, suliassaq taanna ilami
tallimat allat ’avataanniittoq’.
80
TIMSS-imi suliat nr. 35, 37, 40, 41, 46 aamma 12, qupperneq 79-miittut, 1-mit 6-imut tulleriinneri malillugit
normulersugaapput. PISA-mi siuliani assersuutigineqartutut TIMSS-imi suliat assersuutigineqartut kalaallisuumut
nutsigaanngillat, nunatsinni atorneqarsimanngimmata. 81
Sammisaqarfik = kognitiv domæne.
77
Suliassaq 1 Suliassaq 2
Suliassaq 3 Suliassaq 4
Suliassaq 5 Suliassaq 6
78
8.2.3 Qanoq naliliisoqartarpa?
Kalaallit alloriarfinni misilitsissutaanni atuartut nukarliit alloriarfiata naanerani 3. klassimi aamma
akulliit alloriarfiata naanerani 7. klassimi misilitsittarput. Matumani oqaatigissallugu pingaarute-
qarpoq, piffissat misilitsiffiusut taakkua eqqarsarluarluni toqqagaammata, tassami piffissami tassani
ilikkagassatut anguniagassat Kalaallit Nunaanni atuartut tamarmik ilikkarsimassagaat naatsor-
suutigineqarsinnaammat. Atuarnerup ingerlanerani piffissami allami naliliisoqassappat, atuartut
ilinniakkaminni killiffiinut naleqquttunik apeqqutinik sananissaq pisariaqarsimassagaluarpoq.82
Statistikkimi Rasch Model atorlugu suliassat taakkua tallimat misissornerat ima inerneqarpat, model
taanna atorlugu siamasissusiisa allaaserinissaat ersarissumik ajornartorsiutaalluni – tassa Rasch
model atorsinnaanngitsutut nalileraanni – atuartut akissutaat taamaaliinnarlugit83
nalilersor-
tariaqarput. Suliassiissutit pineqartut tallimat eqqarsaatigalugit akissutit tabelimi saamerlermi
ikkussukkat najoqqutaralugit misissuisoqassaaq:
Atuartoq nr. 1 suliassani siullerni marlunni ’A’-mik aamma ’B’-mik akisimavoq, suliassat pinga-
juanni ’7’ akissutingalugu kiisalu suliassat nr. 4-mi aamma 5-imi ’B’ aamma ’D’ akissutigalugu.
Tabelimi talerperlermi akissutit ataasiakkaat eqqortuunersut 1-imik kukkunersulluunniit 0-imik
nalunaarneqarput. Atuartup nr. 4-p aamma atuartup nr. 5-p suliassaq 3-mi aamma 4-mi atuartut
taakkua marluk kukkunerannut assigeequtip84
qanoq isumaqarneranik paasinnissimannginnerat
patsisaasinnaavoq – ilinniartitsisullu paasissutissaq taanna diagnostiskiusoq klassimi atuartitseqqi-
lernermini atorsinnaavaa imaluunniit atuartut taakkua marluk immikkut atuartinniarlugit
pilersaarusiorsinnaavoq. Taamatut iliornikkut aamma akissutit amerlasuut allat diagnostiskimik
naliliinermut tunngaviulluarsinnaapput, taamatullu iliorneq ingerlaavartumik naliliinerup ilagaa,
misilitsinnermi siunertat pingaarnerit ilagisaat. Imaassinnaanerluni atuartoq nr. 4 kisitsisinik atuar-
82
Meeqqat atuarfianni ilinniartitsisut taallattaartarpaat, misilitsinnerit akuttuallaartut. Atuarfinni ataasiakkaani
soorunani piffissani allani nammineq sulianik misilitsitsisoqarsinnaavoq. Alloriarfinni misilitsissutit iluaqutaasa ilagaat,
apeqqutit assigiit atuarfinni tamani piffissami ataatsimi misilitsissutigineqartarmata. 83
Atuartut akissutaat taamaaliinnakkat tabelimi takutinneqartumi taaneqarput ”Akissutit suallanneqanngitsut”, soorlu
oqaaseq taanna Kap. 4-mi periutsit allaaserineranni, aammalumi nalunaarusiap sinnerani, atorneqartoq. 84
assigeequt = lighedstegn.
Atu.
nr.
Suliap nr.-a
1 2 3 4 5
1 A B 7 B D
2 A A 7 D D
3 B A 7 B D
4 A B 11 D A
5 B C 2 A B
6 A A 7 D D
Atu.
nr.
Suliap nr.-a Akissutit
suallanneqanngitsut,
akissutit eqqortut 1 2 3 4 5
1 1 0 1 0 1 3
2 1 1 1 1 1 5
3 0 1 1 0 1 3
4 1 0 0 0 1 2
5 0 0 0 0 0 0
6 1 1 1 1 1 5
79
niarnerminik ajornartorsiuteqartoq, atuartummi taassuma suliassat nr. 1 aamma 5 iluatsilluarmagit,
kisiannili suliassani kisitsisitalinni kukkulluni?
Maluginiartariaqarpoq, diagnostiskimik misissuinerup nalaani sukkulluunniit akissutit arlaat
”pitsaasutut” ”ajortutulluunniit” nalilerniarneqanngimmat. ’Pitsaasoq’ ’Ajortoq’ naliliinermi
uani atuutinngillat aammalu akissutit eqqortut amerlassusaannit tunngaveqarsinnaanani – tassa
akissutinit suallanneqanngitsunit,85
tabelimi talerperlermi nalunaagaasunit. Rasch model asser-
suummi uani oqaatiginiakkamut atorsinnaanngitsutut nalilerneqarmat, tamatumunnga peqati-
gitillugu atuartut piginnaasaannik uuttuinermi akissutit eqqortut amerlassusaasa isumaqalersin-
naanerannut periarfissaq aamma atuukkunnaarpoq, soorlu Rasch’ip siuliani oqaatigisaani tamanna
paasinartoq.
Taavami qanoq iliortoqassava, akissutaasimasut tunngavigalugit akissutit ’pitsaasut’ aamma
’pitsaanngitsut’ suunersut isumaliutiginiaraanni? Akissutaasinnaasutut periarfissat matumani
killeqanngillat, karsinut marlunnut, tassa ’pitsaasunut’ aamma ’pitsaanngitsunut’, taasanut
iliorarneqartussat. Atuartup akissutai karsimut sorlermut iliorarneqarnersut apeqqutaalersarpoq,
atuartoq ’pikkorissutut’ imaluunniit ’sanngiitsutut’ taaneqassappat. Suliassat tallimat akisinissamut
sisamanik periarfissaqartut siulianilu assersuutigineqartut eqqarsaatigalugit akissutaasinnaasut
assigiinngitsut tassaapput 4●4●4●4●4 = 1024. Tassa amerlapput aammalu kialluunniit
matematikkimi diagnostikkimilu ilisimasaqarluaraluartup akissutaasinnaasut 1024-it tamaasa
misissussallugit naammassisinnaagunanngilai taamaalereerunilu ’pitsaasumut’ ’pitsaanngitsumullu’
inissinniarlugit.
Kisiannili taama iliornissaq pisariaqanngitsutut aamma paasinarsissaaq, tassami misilitsinnerni
pissutsit tunngaviusut marluk, tassa atuartup pikkorissusaa aamma suliassat ajornassusaat,
qitiulluinnartuummata. ’Pitsaasut’ ’pitsaanngitsut’ assigiinngissutaat eqqartorniaraanni – aamma
diagnostiskiusumik misissuinerni – atuartoq eqqortumik akissuteqarsinnaanersoq ilisimal-
luinnartariaqarpoq. Imaassinnaavoq akissutit ’pitsaasut’ sapernassusaat malillugu tulleriillugit
immikkoortiterneqarsinnaasut? Soorlu suliassami 2-mi avitanik suliassaq ajornakusoortoq,
suliassami 1-imi grafik atorlugu angissutsinik immikkoortiterinermit ajornakusoornerusoq.
Isumaliutersuutit tamakkua kingunerisaannik, akissutip ’pitsaasuuneranut’ imaluunniit ’pitsaanngit-
suuneranut’ akissutaasimasut 1024-it tunngaviginagit, taarsiullugu akissutit ataasiakkaat eqqor-
tuunerat eqqortuunnginneralluunniit tunngaviginiarneqarsinnaavoq. Taamatut ilioraanni periarfissat
assigiinngitsut tassaalissapput 2●2●2●2●2 = 32-it. Tassa siulianit 1024-nit ikinneralaarsuit. Tabeli
talerperleq akissutinut 6-inut taama ittunut assersuutaasinnaavoq, tassa atuartut 6-it akissutaasa
amerlaqataat. Akissutaasimasut assigiinngitsut 32-it atorlugit akissutinut ’pitsaasunut’ aamma
’pitsaanngitsunut’ ilioraanissaq ajornannginneralaarsuuvoq. Aamma misilittakkat tamarmik
takutippaat, akissutit eqqortut amerlassusaat atorneqarsinnaanngikkaluartoq,86
taamaattoq suliassat
misissorluaraanni amerlassusaat atorneqaannartartoq – immaqa didaktikkimi tunngaviusunik
naammaginartumik ilisimasaqannginneq patsisaalluni, matumani matematikkimi misilitsissummi.
85
akissutit suallanneqanngitsut = rå-scores. 86
tassami Rasch model akuerineqanngimmat.
80
Tamatuma akerlianik suliassanik taakkuninnga tallimanik Rasch model atorlugu statistikkimi misis-
suinerit takutippassuk, siamasissutsip allaaserinissaa ajornartorsiutaanngitsoq – tassa Rasch model
paasissutissanik allaaserinninnissamut naleqquttuusoq – taava atuartut ataasiakkaat piginnaas-
susaasa uuttornissaannut akissutit eqqortut amerlassusaasa atornissaat isumaqalissaaq, matumani
matematikkimi pikkorissusaannik uuttuinissamut.
8.2.4 Inerniliillaqqissutsip inernileeriaasinnaanerullu uuttortarnerat
Alloriarfinni misilitsinnerit naammassigaangata apeqqutaalersarpoq, atuartup naammassisaa qanoq
nalilerneqassanersoq. Oqaatigineqassaaq, alloriarfinni misilitsissutini suliassani apeqqutit
tamakkingajallutik Multiple Choice-itut suliaammata imaluunniit naatsumik akisassatut suliaallutik,
taamaalillutillu suliat eqqortut kukkusullu kisikkuminarsinnaallutik.
Akissutit eqqortut amerlassusaat atorlugit atuartup piginnaasaanik naliliiniarluni ingerlaqqilin-
nginnermi oqaatigineqassaaq, akissutit eqqortut amerlassusaat nalinginnaasumik taamaaliinnarlugit
atorneqarneq ajormata, tassami kisitsit taanna suliassiissutit amerlassusaannut sanilliunneqar-
tussaammat. Taamaattumik nalinginnaasuuvoq akissutit eqqortut amerlassusaat procentinut eqqor-
tunut kiseqqinneqartarnerat. Tamatumali oqaatiginera kisinneraniit ajornannginneruvoq, tassami
ataaniittortaq,87
tassa suliassiissutit amerlassusaat, tassaasinnaammat misilitsinnermi suliassiissutit
tamakkerlutik imaluunniit suliat atuartup suliarisimasaasa amerlassusaat. Kisitsit taanna ajornar-
pallaanngitsumik kisinneqarsinnaavoq, atuartoq qinnuigingaanni suliassat aallaqqaataaniit
aallartillugit suliarilissagai, nalunaarlugulu suliassaq sorleq kingulliullugu suliarisimaneraa. Suliat
atuartup suliarisimasai taaneqakkajupput ’suliassat aqqusaakkat amerlassusaat’. Atuartup suliassat
tamakkerlugit suliarinngippagit, ’procentit eqqortut’ kisitat assigiinngitsuussapput, apeqqutaalluni
sulianut aqqusaakkanut imaluunniit misilitsinnermi suliassiissutinut tamanut sanilliussisoqarnersoq.
Atuartup misilitsinnermini qanoq sukkatigisumik sulinera kisitsimmut nassaarineqartumut
aalajangiisuusarpoq.
Ukiut siuliini alloriarfinni misilitsinnernit nalunaarusiani atuartut inerniliillaqqissusaat inernileeri-
aasinnaanerallu allaatigineqartareerpoq. Matumani erseqqissaatigalugu oqaatigineqassaaq, paasis-
sutissat Rasch model atorlugu allaatigineqarsinnaanerat allamik aamma kinguneqarmat, tassalu
atuartup pikkorissusaa suliaasimasut suugaluartulluunniit ilaannaat atorlugit naatsorsorneqar-
sinnaammat. Taamatut naatsorsuisinnaaneq, aamma immikkut kinaassusersiunnginnermik88
taane-
qartartoq, Rasch modelimi tunngaviusutut oqaatigineqartut ilagaat. Tamanna ima isumaqarpoq,
Rasch model atoraanni taamaallaat atuartup suliariniarsimasaasa atornissaat ajornartorsiu-
taanngitsoq misilitsissummi suliassiissutit tamakkinngikkaluarlugit, tassa suliassiissutit atuartup
takusimanngisai ilanngunnagit.
87
ataaniittortaq = nævner. 88
immikkut kinaassusersiunnginneq = specifik objektivitet.
81
Paasissutissiiffik 7: Atuartup inerniliillaqqissusaata naatsorsorneranut assersuutit.
Kisitseriaaseq siulleq tassaavoq, akissutit eqqortut amerlassusaat kiseriarlugit suliassiissutini suliassanut tamanut
procentinngortitsineq. Kisitseriaaseq taanna soorlu 10. klassimi piginnaasatigut misilitsinnerni atugaasarpoq.
Kisitseriaaseq alla tassaavoq akissutit eqqortut amerlassusaat kiseriarlugit atuartup suliarisimasaasa amerlassusaannut
sanilliussineq. Atuartup suliarisimasaa kingulleq tassaavoq atuartup suliaralugu naammassisimasaa. Atuartup
naammassisaanit kingullermiit atuartup suliassat alluinnarsimasai kisinneqarsinnaapput, taakkualu ’kukkunertut’
naatsorsunngikkaanni akinngitsuugaatut isigiinnarneqarsinnaapput.
Atuartup misilitsinnermini inerniliillaqqissusaata naatsorsorneranut kisitseriaatsit assigiinngitsut assersuuteqarluni
takutinneqarsinnaapput. Kinguliani suliassiissutit – items’it – 10-t assersuutaapput.
Siullermik atuartup suliassiissutinik ima akissuteqarsimanera takuteqqaarneqassaaq:
Item 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
Akissutit 1 0 1 0 1 - - - - -
Siuliani assersuummi atuartup apeqqutit siulliit tallimat suliarisimavai. Sinneri akineqarsimanngillat. Suliarisimasaanit
pingasut eqqortutut nalunaaqqapput (kode = 1), suliallu marluk kukkusutut (kode = 0).
Tassanngaaniit inerniliillaqqissutsimut kisitsisit marluk naatsorsorneqarsinnaapput:
1. 30% = 3 /10*100, misilitsissummi suliassiissutinut tamanut naatsorsugaq.
2. 60% = 3/5*100, misilitsissummi suliassiissutinut aqqusaakkanut naatsorsugaq.
Atuartup inerniliillaqqissusaa misilitsissummi suliassanut tamanut naatsorsoraanni, suliarisimappagit
suliarisimanngippagilluunniit, inerniliillaqqissuseq soorunami appasinnerussaaq, sulianut aqqusaarsimasaanut
sanilliullugit naatsorsuinermit.
Tabelimi assersuummi tulliuttumi atuartup suliassaq 2 allorsimavaa (kode = imaqanngitsoq).
Item 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
Akissutit 1 1 0 1 - - - - -
Inerniliillaqqissutsip naatsorsornera taamaalilluni allanngorpoq:
1. 30% = 3/10*100, misilitsissummi suliassiissutinut tamanut naatsorsugaq.
2. 60% = 3/5*100, misilitsissummi suliassiissutinut aqqusaakkanut naatsorsugaq, qaangiinnagaq
ilanngullugu.
3. 75% = 3/4*100, misilitsissummi suliassiissutinut aqqusaakkanut naatsorsugaq, qaangiinnagaq
ilanngunnagu.
Alloriarfinni misilitsinnerit atuartut nalilernerannut uuttuutit marluk tunngavigaat: Procentit
eqqortut sulianut aqqusaakkanut sanilliullugit naatsorsukkat inerniliillaqqissutsimut naatsorsuu-
tigineqartut, aamma suliat aqqusaakkat inernileeriaasinnaanerup naatsorsornerani atorneqartartut.
Rasch model Field Trial-imi misileraaneq tunngavigalugu akuerineqarsimasoq naatsorsuutigi-
neqarpoq, Field Trial-imi suliassiissutissat, misilitsissutigiligassamut siunnersuutaasut, paasis-
sutissaapput atuartut amerlasuut akissutaannik ilaqartut, suliassiissutissanullu siunnersuutit
atorneqalersussatut naatsorsuutigisanit amerlanerupput. Taamaalinikkut modelip atorsinnaaneranut
82
nalilersuinermut ilagitillugu suliassat ilaat Rasch modelimut naleqqutinngitsut piiarneqarsin-
naapput.
Taamaattumik atuartunut ataasiakkaanut tamanut kisitsisit ukua marluk suliarineqartarput:
inerniliillaqqissuseq aamma inernileeriaasinnaaneq. 1970’ikkunni qallunaat misilitsissutaanni,
amerlanertigut Dansk Psykologisk Forlag-imit ineriartortitaasuni, ileqquulerpoq atuartup angusaa
marlunnik ’nioqartittarlugu’, tassa uuttuutit siuliani taaneqartut marluk matumani ataatsikkut
eqqarsaatigineqarlutik. Tamanna amerlasuutigut tabel-it atorlugit, soorlu matuma kinguliani
takutinneqartukkut, takutinniarneqartarpoq atuartup sukkassusaa, tassa inernileeriaasinnaanera,
ammukaartumik pingasunngorlugu immikkoortinneqartarluni: ’Arriitsoq’, ’Naammaannartoq’
aamma ’Sukkasooq’ taamatullu inerniliillaqqissusaa, tassa ilikkakkamini qanoq qularnaatsiginera,
aamma pingasunngorlugu immikkoortinneqartarpoq: ’Nalornisoq’, ’Naammaannartoq’ aamma
’Qularnaatsoq’. Immikkoortunut killiliunneqartut ilaatigut pissutsit pillugit ilisimasat aallaavi-
galugit suliaapput, kisiannili atuartut angusaat uuttuutini taakkunani marlunni immikkoortunut
angeqqatigiikannersunut aamma agguagaallutik.
Taamaattumik oqartoqarsinnaavoq killiliiniarnermi isumaliutersuutit pitsaanersiuilluni periuseqar-
tarnermik89
isummamit aallerfiusimasut, tassanimi x%-imik ’sukkanerpaat’ imaluunniit
’qularnaannerpaat’ isiginiarneqarnerusarput, itinerusumik eqqarsaatigeqqaarnagu sooq atuartup
angusaa soorlu 80%-iusoq sumerpiaq tunngaveqarnersoq, tassa atuartup suliassiissutinik suliaqar-
nermini inerniliillaqqissutsimik 80%-imik angusaqarnermini sunarpiaq tunngavigineraa naliler-
neqarani.
Tabel 7: Atuartut angusaat inerniliillaqqissutsimut (Qularnaannermut)
inernileeriaasinnaanermullu (Sukkassutsimut) inissillugit.
Sukkassuseq\Qularnaanneq Nalornisoq: 1 Naammaannartoq: 2 Qularnaatsoq: 3
Arriitsoq: 1 15% 10% 3%
Naammaannartoq: 2 12% 17% 11%
Sukkasooq: 3 2% 10% 20%
Atuartut tamakkerlutik uuttuutini taakkunani marlunni angusaat tabelimi kisitsisit takutippaat.
Kisitsisit tabelip diagonalianiittut 15%, 17% aamma 20% angissutsimikkut atuartukkuutaat assigiin-
ngitsut amerlassusaat takutippaat: atuartoqatigiit ’arriitsut nalornisullu’, atuartoqatigiit ’naammaan-
nartut’ aammalu atuartoqatigiit amerlasuut ’sukkasuut qularnaatsullu’.
Naliliinermi marlunnik ’niulimmi’ taama ittumi periusaasoq 2007-imi Alloriarfinni misilitsinnernit
nalunaarusiami atuartut angusaannik misissuinermi atugaavoq, tassa atuarfiit ataasiakkaat angusaat
kommuniminni atuarfinnut allanut sanilliullutik agguaqatigiissillugu sumi inissisimanerat graf-
inngorlugu takutinneqarmat.
89
pitsaanersiuilluni periuseqartarneq = normativ rangordningsprincip.
83
Atuartut ataasiakkaat alloriarfinni misilitsinnerminni angusaat misissorneqaraangata inerniliil-
laqqissusaat siulliutinneqartarpoq, inernileeriaasinnaanerallu annertunerusumik saqqummiussani
eqqartorneqartarani. Tamanna arlalinnik patsiseqarpoq. Patsisit tamakkua assersuut atorlugu nassui-
arneqarsinnaapput. Tabel 8-mi matuma kingulianiittumi 3.a-mi atuartut 11-it alloriarfimmi misilit-
sikkamik atuartitsissutit ilaanni angusaat assersuutigineqarput. Grafimi malitsigisaani erserpoq
inerniliillaqqissutsip aammalu inernileeriaasinnaanerup imminnut qanoq ataqatigiinnerat upper-
narsarneqartoq. Soorlu takuneqarsinnaasoq atuartut arfinillit suliassiissutit tamaasa suliarisima-
gaat,90
atuartullu sinneri arriinnerusut.
Tabel 8: 3.a-mi inerniliillaqqissutsip inernileeriaasinnaanerullu krydstabelitut takutinnerat.
Matuma kinguliani eqqartorneqassaaq, qanoq ililluni atuartut ataasiakkaat angusaat ’pitsaasutut’
imaluunniit ’pitsaanngitsutut’ nalilersorneqarsinnaanersut aammalu qanoq ililluni klassi
tamakkerlugu naliliiffigineqarsinnaanersoq.
Atuartut angusaat inissivillugit nalilinngikkaluarlugit,91
isumaliutigineqarsinnaavoq atuartut marluk
angusaasa sanilliuteqattaarnerisigut qanoq annertutigisumik naliliiniartoqarsinnaanersoq.
90
inernileeriaasinnaaneq = 100. 91
inissivillugit naliliineq = absolut vurdering.
3. a-mi atuartut Inerniliillaqqissuseq Inernileeriaasinnaaneq
1 45 30
2 51 48
3 60 100
4 30 25
5 46 36
6 67 100
7 43 50
8 70 100
9 81 100
10 75 100
11 90 100
84
Figur 46: 3.a-mi inerniliillaqqissutsip inernileeriaasinnaanerullu imminnut ataqatigiinnerat.
Tabel 8-mi aammalu figur 46-mi grafimi angusat ataasiakkaat misissoraanni nalorninanngilaq,
atuartoq nr. 11 atuartoq nr. 2-mit ’pitsaanerusoq’.92
Atuartoq nr. 11 atuartumit nr. 2-mit qularnaan-
nerullunilu sukkaneruvoq. Atuartorli nr. 2 aamma atuartoq nr. 7 sanilliukkaanni suut paasisas-
saappat? Soorlu grafimi takuneqarsinnaasoq, atuartoq nr. 2. atuartup nr. 7-p ’avannaa-kitaa tungaa-
niippoq’, tassa titarnerup ineriartornermik takutitsisup, inerniliillaqqissutsimi inernileeriaasinnaa-
nermilu kisitsisit angisuut atorlugit sanaajusup, illua-tungaaniippoq.
Ineriartornermut titarneq atorlugu naliliinerit amerlasuut, soorlu atuartup nr. 2-p atuartullu nr. 11-p
angusaannik naliliinerit, isumalimmik ingerlanneqarsinnaapput, tassami inerniliillaqqissutsimi
inernileeriaasinnaanermilu angusat assigiinnginneri ersarillutik inissisimammata. Taamaaliornikkut
angusat ’pitsaasut’ aammalu angusat ’pitsaanngitsut’ toqqarnissaat periarfissaalerpoq. Atuartulli nr.
2-p aamma atuartup nr. 7-p sanilliunniarnerani periarfissaq taanna atuutinngilaq. Pisumi taama
ittumi atuartut taakkua marluk arlaasa sorliup pitsaaneruneranik oqaatiginnissinnaaneq
atunngitsuuginnartariaqarpoq. Taamatut atuinnginnerup qanoq annertutiginera atuartut titarnerup
avataaniittut amerlassusaasa aalajangertarpaat, tassa grafimi toornerit qanoq amerlatigisut titarnerup
ataa-saamia-tungaanit aallartilluni qulaa-talerpia-tungaanut ingerlasup, avataaniinnersut.
Qujanarporli alloriarfinni misilitsinnerni angusat amerlasuut takutimmassuk atuartut amerlasuut
titarnerup taassuma avataaniinnginnerat, misilittakkammi takutippaat inerniliillaqqissuseq inernilee-
riaasinnaanerlu imminnut ataqatigiilluartut.93
Atuartut akornanni sanilliussisinnaanermut apeqqummut akissutitut ineriartornermut titarneq
pioreersoq, atuartut angusaannik ’pitsaasunik’ aamma ’pitsaanngitsunik’ takutitsisoq, atorneqaan-
92
Atuartup nr. 11-p inerniliillaqqissuseraa 90 inernileeriaasinnaaneraalu 100, atuartullu nr. 2-p inerniliillaqqissuseraa 51
inernileeriaasinnaaneraalu 48. Atuartup nr. 7-p inerniliillaqqissuseraa 43 inernileeriaasinnaaneraalu 50. 93
matumani eqqarsaatigineqarput soraarummeerutit misilitsissutillu Dansk Psykologisk Forlagip suliarisimasai, soorlu
OS64, OS120, SL40, SL60 il.il.
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Atuartoq nr. 7
Atuartoq nr. 2
Atuartoq nr. 11
Atuartut
nalornisut
arriitsullu
Atuartut
qularnaatsut
sukkasuullu.
elever
85
narsinnaavoq, uuttuutit taakkua soorunami ataatsikkut atorlugit, aammalu uuttuutit taakkua marluk
atuartut angusaannik oqaatsit atorlugit naliliissutigalugit.94
Eqqarsaatigineqarsinnaavoq atuarfimmi tassani aamma 3.b atuartinneqartoq, 7-nik atuartulik
ukuninngalu angusaqartoq:
Tabel 9: 3.b-mi inerniliillaqqissutsip inernileeriaasinnaanerullu krydstabelitut takutinnerat.
3. b-mi atuartut Inerniliillaqqissuseq Inernileeriaasinnaaneq
1 29 10
2 45 24
3 36 21
4 89 60
5 23 15
6 52 28
7 60 70
Matumani aperisoqarsinnaavoq klassit taakkua marluk arlaat pitsaanerunersoq? Atuatut assigiin-
ngitsut akornanni sanilliussisoqaqqippoq – matumani atuartut arlaqartut ataatsikkut – naak klassit
ataasiakkaat angusaat imminni ’pitsaasuunersut’ imaluunniit ’pitsaasuunnginnersut’ isummerfigine-
qanngikkaluartoq. Taamatut sanilliussisoqassappat piumasaqaataavoq, kisitsisinik inerniliillaqqis-
sutsimeersunik inernileeriaasinnaanermeersunillu, klassinik taakkuninnga marlunnik immikkut
oqaatiginnissinnaasunik, pissarsisinnaanissaq. Kisitsisillu taakkua suusinnaanerinik isumaliuteqar-
nermi pisariaqarsinnaavoq uuttuutit taakkua marluk statistikkimi agguarsimanerannik misis-
suinissaq. Tamannalu 2012-imi alloriarfinni misilitsinnernit inerniliillaqqissuseq aammalu inerni-
leeriaasinnaaneq pillugit paasissutissanit grafiliat isiginnaarnerisigut pisinnaavoq:
Figur 47: Inernileeriaasinnaanerup agguarsimaneranut grafit marluk.
94
oqaatsit atorlugit naliliineq = kvalitativ vurdering.
86
Figur 48: Inerniliillaqqissutsip agguarsimaneranut grafit marluk.
Ersarilluarpoq inernileeriaasinnaanermi inerniliillaqqissutsimilu agguakkat annertuumik equngas-
suteqartut,95
naak equnganeri assigiiaartuunngikkaluartut. Takutitani taakkunani marlunni aggu-
arsimaneq imaappoq, nalinginnaasumik agguarsimaneq96
atorneqarsinnaanani. Inerniliillaqqissuseq
pillugu grafip kingulliup takutippaa, naak sianermut assingulaarsinnaagunaraluarluni, nalingin-
naasumik agguarsimanermut titarneq ataannartoq ikkunneqarsimasoq malinneqanngivissoq.
Taamaalilluni kisitsisit agguarsimanerinut kisitseriaatsit nalinginnaalluinnartut atorneqarluartullu,
’agguaqatigiissitsineq’ aamma ’nikinganeq’,97
atorneqarsinnaajunnaarput, taakkuami nalingin-
naasumik agguarsimanerup kisinneqarnerani taamaallaat atorneqarunik isumaqaramik.
Ilisimasaqarnerup taama ittup kinguneraa, 2007-imi Alloriarfinni misilitsinnernit nalunaarusiap
suliarineraniit median-ip nalingi atorneqalermata, agguaqatigiissitamik kisitat atorneqaratik.
Medianip kisitsisaa aamma 50% fraktil-imik taaneqartarpoq. Kisitsit taanna kisitsisit minnermiit
annermut imaluunniit annermiit minnermut tulleriissereernerisigut nassaarineqartarpoq – kisitsit
qiterleq 50%-fraktil-iuvoq imaluunniit median-iuvoq.98
Periuseq taanna malikkaanni klassit siuliani
eqqartukkatta 3.a-p aamma 3.b-p ukua angusarivaat:
Tabel 10: 3.a-p aamma 3.b-p angusaannik sanilliussineq.
Median-ip kisitsisai
50%-fraktiler
Inerniliillaqqissuseq Inernileeriaasinnaaneq
3.a 60 100
3.b 45 24
Takussutissiami tassani ersarissumik takuneqarsinnaavoq, klasse 3.a klassi 3.b-mit ’angusaris-
saarnerusoq’, 3.a-mi inerniliillaqqissutsimi inernileeriaasinnaanermilu medianip kisitsisai qaffasin-
nerusumiimmata. 3.a-mi kisitsit 100 maluginiagassaavoq, taassumami median-imi kisitsit qaffa-
sinnerpaaq 100% takutippaa, imalu isumaqarluni 3.a-mi atuartut affaat sinnerlugit 100 angusi-
magaat, tassa atuartut suliassat tamaasa takusimavaat. Kisitsisit medianimut naliusut amerlasuut
95
agguagaq equngasoq = skæv fordeling. 96
nalinginnaasumik agguarsimaneq = normalfordeling. 97
nikinganeq = standardafvigelse; oqaaseqaat nr. 16, qupp. 17-imiittoq aamma takuuk. 98
Kisitsisit misissorneqartut akunnaanngippata, kisitsisit qiterliit marluk agguaqatigiissinnerat atorneqartarpoq.
87
annikikkaluarpataluunniit, taava atuaqatigiit ataatsimut isigalugit 100 anguaat, atuartut affaat
sinnerlugit suliassanik tamanik takusaqarsimappata.
Klassit marluk, atuartut tamarmik affaat sinnerlugit suliassanik tamanik takunniffiusimasut, sanil-
liukkaanni paasinarpoq, klassit taakkua marluk inerniliillaqqissutsimi assigiissasut, naak immaqa
klassip aappaani klassimut aappaanut sanilliullugu median-imik naliusut appasissut amerlasuut
nassaarineqarsinnaagaluartut. Median-imik kisitsinerit ajornaatsut taama ittut pillugit oqartoqarsin-
naagunaraluarpoq, tamanna kisitsinerit taakkua sanngeequtigingaat, pingaartumik klassit, atuarfiit,
kommunit immaqaluunniimmi nuna tamakkerlugu naatsorsuisoqarnerani, kisitseriaatsip amigaa-
taatut imaluunniit naammaginannginneratut taaneqarsinnaasoq. Taamaattumik aperisoqarsinnaavoq,
piffissap misilitsiffissatut aalajangiussap iluani atuartut taama amerlatigisut suliassat tamakkerlugit
takusarmatigit ajornartorsiutaanersoq?
Tamanna imaaliallaannaq akineqarsinnaanngilaq, tassami illua-tungaani kissaatigineqarpoq
inernileeriaasinnaaneq atorlugu atuartut tamaasa immikkoortiterneqarsinnaassasut, illua-tungaanilu
kissaatigineqarluni atuartut misilitsinneq qimassanngikkaat misigisimallutik suliassiissutit ilaan-
naannik suliaqarsimallutik. Inernileeriaasinnaaneq inerniliillaqqissuserlu ataatsikkut uuttuutitut99
atorneqarsinnaapput imaluunniit kisimiitillugit atorneqarsinnaapput killigititap iluani naliliisoqar-
tillugu100
– taamatullu iliussagaanni misilitsissutit takisuujullutik amerlasuunik suliassartaqartaria-
qassapput, atuartut ilaasa suliassat tamakkerlugit takusaqarfiginngisaannik.101
99
ataatsikkut uuttuutitut = to dimensinalt. 100
killigititap iluani naliliissut = marginal vurdering. 101
Immaqa oqartoqarsinnaavoq, Danmarkimi nuna tamakkerlugu misilitsissutini, Adaptive Nationale Danske Tests,
ajornartorsiut tamanna kusanartumik qaangerneqarsimasoq, taakkunani atuartoq piginnaasani naapertorlugit
suliassiissutinik tuniorarneqartarami.
88
Paasissutissiiffik 8: Inerniliillaqqissutsimik inernileeriaasinnaanermillu suliami atuineq.
Ukiarmi Naliliisarfiup Ilinniarfissuaq sulissuppaa, taakkua matematikkimi atuarfimmi ataatsimi
seminareqartitsiniarlutik atugassaannik ukuninnga sanaakkamigit.
Misissorneqarsinnaasut amerlasuut akornanni 3. klassimi atuartut qulit matematikkimi inerniliillaqqissusaasa
inernileeriaasinnaanerisalu imminnut ataqatigiinnerat misissorneqarpoq. Misissuinermi paasisaq takussutissiami uani
takuneqarsinnaavoq.
Takussutissiami atuartoqatigiit assigiikannersumik piginnaasallit pingasut immikkoortinneqarput:
Aappaluttut: Atuartut arriikujukkaluarlutik pitsaasumik inerniliillaqqissuseqartut, tassa suliassiissutit 50%-ii
taannaluunniit ataallugu suliaqarsimasut. Atuartut taakkua siuarsarniarlugit suliassiissutit suliarinissaannik
”sungiussiseqqaartittariaqarput” taamaalioreeraannilu aatsaat suliniarneranni sukkatsisarlugit.
Sungaartut: Atuartut sukkasuut, kisiannili piginnaasamikkut qulakujuttut. Atuartut taakkua arriinnerulersittariaqarput,
ilikkagassatut anguniagassanik suliaqarnissaminnut piffissaqarnerulersillugit.
Qorsuit: Atuartut taakkua sukkallutillu piginnaasaqarluartuupput.
8.3 Angusanut skala-mik pilersitsineq – misiliineq
Soorlu immikkut kapitalimi eqqartuiffiusumi malugineqassasoq, Inerisaaviup annertunerusumik
isiginnilluni naliliineq inassutigilersaarpaa, atuartup angusaa kisitsimmut ataatsimut kisitsisiinnan-
ngortinnagu, kisianni aamma atuartup qanoq sukkatigisumik sulisinnaaneranik ilanngussaqar-
fiusumik aammalu atuartup atuartitsissutit ilikkagassatut anguniagassartaanni, atuartup ilinni-
arnerata pitsaassusissaanut oqaatiginnittut iluini, qanoq angusaqartigineranik ilanngussiffiusumik.
Naliliineq tamatigoortoq atoraanni, alloriarfinni misilitsissutit annertunerpaamik pissarsissutaanerat
annerpaaq aatsaat anguneqarsinnaavoq.
Immikkoortuni siullerni angusanut skala-mik pilersitsiniarnerup qanoq ajornartorsiornartiginera,
immaqaluunniimmi ajornarluinnarsinnaanera, allaaserineqarpoq. Alloriarfinni misilitsissutit ima
suliaapput atuartitsissutini ataasiakkaani suliassiissutit amerlasuutigut allanngortiterneqarsin-
naallutik, taamaaliornikkullu atuartut inerniliillaqqissusaat allanngortinneqarsinnaalluni: atuartit-
sissutini ataasiakkaani suliassiissutit takissutaat allanngorarput, suliassiissutit sapernassusaat
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Iner
nile
eria
asin
naa
neq
(%
)
Inerniliillaqqissuseq (%)
89
allanngorartinneqarsinnaapput kiisalu distraktor-it allanngortinneqarsinnaallutik, taakkualu sulias-
siissutinut inerniliussaasut aamma allanngortissinnaavaat. Taamaattorli Rasch model-ip atorneqar-
nerata qularnaarpaa, ”atuartut pikkoreqatigiit eqqortumik akinissaminnut assigiimmik periarfis-
saqarnerat”, tamannalu tunngaviusumik piumasaqaataavoq.
Angusanut skala-mik pilersitseriaannaannginneq naammaginanngitsutut oqaatigineqarsinnaavoq,
tassami misilitsissut taama angitigisoq sunillu tamanik katitigaasoq suliarisimagaanni ingerlal-
lugulu, tupigusuutigineqarsinnaavoq, naliliissut eqquulluinnartoq imaaliallaannaq suliarineqarsin-
naanngimmat. Taamaallaat inerniliillaqqissuseq qiviaraanni taanna kisiat atorlugu, atuartunut
tamanut nalilerusutanut pikkorissusaasigut tulleriissaarlugit ajornanngitsumik naliliissutiliorto-
qarsinnaavoq. Periuseq taanna malillugu atuartut pikkorinnerpaat 10%-it inerniliillaqqissutsimi
ammut killingat najoqqutaralugu killilerneqarsinnaapput. Taanna tassaavoq killiliiffik siulleq.
Atuartuni tulliuttuni 35%-ini atuartoq inernilliillaqqissutsimik appasinnerpaamik angusalik killiffiu-
sinnaavoq. Taanna tassaavoq killiffik tulleq. Kisitsineq taanna malillugu 65% qulleq aamma 80%
qulleq uterfigineqassapput, taamaaliornikkullu inerniliillaqqissutsimi killiffiit pilersiortorlugit
atuartut 10% ’pitsaanerpaat’, 25% ’pitsaanerpaat tullii’, 30% ’pitsaanerpaat pingajui’, 25%
’pitsaanerpaat sisamaat’ aamma 10% ’pitsaanerpaat tallimaat’ – imaluunniit ’pitsaannginnerpaat’
pilersinneqarsinnaallutik.
Periuseq taanna nuna tamakkerlugu karakterit agguataarneranni 7-trinsskala-mi atugaavoq. Tassani
isumagineqartarpoq, atuartut 10%-ii 12-imik (A-mik) karaktereqassasut, 25% 10-mik (B-mik),
30%-ii 7-mik (C-mik), 25%-ii 4-mik (D-mik) aamma atuartut 10%-ii 2-mik (E-mik)
karaktereqassasut. 7-trinsskalap ilaaniittut karakterit 0 aamma -3 procentiliiffigineqarneq ajorput.
Periuseq taanna Danmarkimi Skolestyrelsimit atorneqarpoq, tak. tabel tulliusoq.
Tabel 11: Danmarkimi atuartut angusaannut tabel kisitseqqissutaasartoq.
Atuartup angusaa Allaaserinera Inernera (1-100)
1. Agguaqatigiissinnera ataatingaatsiarlugu 1-10
2. Agguaqatigiissinnera ataallugu 11-35
3. Agguaqatigiissillugu 36-65
4. Agguaqatigiissinnera qulaallugu 66-90
5. Agguaqatigiissinnera qulaatingaatsiarlugu 91-100
Najoqqutaq: Skolestyrelsen (2011)
Pisumi tassani Box-plot-imi inerniliillaqqissutsimik agguakkat tallimat 7-trinsskalamilu agguakkat
tallimat imminnut assigiikannersuupput. Assigiinngissutituaavoq Box-plot-ip killiliussai allaane-
rummata, tak. tabel 12. Box-plot-ip killiliussaasa aammalu 7-trinskalap killigititaasa assigiin-
nginnerat annertunngilaq imatullu inerniliisoqarsinnaagunarluni, Alloriarfinni misilitsinnernit
nalunaarusiani misissuinerit takussutissiallu paasissutissanik Box-plot-ineersunik atuisut, oqaatigi-
niakkanut tunngavissaqarluartunut ’atorneqarsinnaasut’ soorluli 7-trinsskalamit tiguinnagaasimasut.
90
Kinguliani assersuutit alloriarfinni databasemit tigusaapput 2012-imilu misilitsinnernit paasissu-
tissaneersuullutik. Assersuummi takutinniarneqassaaq, angusanut skala siumoortumik aalajangersa-
riigaq atuarfiup angusaanik naliliiniarnermi qanoq iluaqutaasinnaasoq, matumani nunamut tamar-
mut angusat assersuutigalugit, tamatumunngalu peqatigitillugu aamma tikkuarneqassalluni, taama-
tut pinermi ajornartorsiutit suut pilersinnaanersut.
Takussutissiami 3. klassimi qallunaat oqaasiini atuarfimmi klassip ataatsip angusaasa ukiumi tas-
sani nuna tamakkerlugu angusanut sanilliunneqarnerat assersuutaavoq. Figur 49-mi tulliuttumi
atuarfimmi nunalu tamakkerlugu atuartut amerlassusertik naapertorlugu agguarsimanerat taku-
tinneqarpoq:
Figur 49: Atuarfiup ataatsip nunamut tamarmut sanilliullugu qallunaat oqaasiini inissisimanera.
Atuarfimmi tassani takuneqarpoq atuartorpaaluit nunami tamarmi agguaqatigiissillugu angusat
qulaassimanngikkunikkit qulaatingaatsiarsimagaat. Illua-tungaanilu nuna tamakkerlugu agguaqati-
giissitamit annikinnermik angusaqartut ikinneroqisut. Taamaattorli atuartut agguaqatigiissitamik
ataassisut ataassingaatsiartulluunniit nuna tamakkerlugu agguaqatigiissitsinermi amerlassutsimikkut
allaanerungaanngillat.
’Assimut’ taamaattumut nassuiaataasinnaasut qularnanngitsumik arlaqarsinnaapput. Nassuiaataa-
sinnaasoq siulleq tassaavoq, atuarfimmi tassani atuartut qallunaat oqaasiinik ilitsoqqussaralugu
oqaaseqartuunerat. Nassuiaat alla tassaasinnaavoq, atuarfimmi tassani atuartut angajoqqaaqar-
tuummata nuna tamakkerlugu agguaqatigiissitsinermit pitsaanerusunik inooqatigiinnikkut aningaa-
sarsiornikkullu atugarissaarnerusunik. Maluginiaruk, atuartut oqaatsimikkut aammalu inooqataa-
nikkut aningaasarsiornikkullu angerlarsimaffimminni atugaat imminnut ataqatigiissinnaammata,
pisutsillu taama ittut ”kisitsisinngortikkuminaassinnaapput”.
0
10
20
30
40
50
60
Atu
artu
t am
erla
ssu
sii (
%)
Atuarfik
Nuna
91
Tabel 12: Box-plot-imi aamma 7-trinsskala-mi killiliussat assigiinngissutaat
Skala Qaffasinnerpaat Qaff. tullii Qaff.
pingajui
Qaff.
sisamaat
Appasinnerpaat
Box-plot 10% 25% 50% 75% 90%
7-trinskala 10% 25% 65% 80% 100%
Naggasiutigalugu oqartoqarsinnaavoq, nuna tamakkerlugu pikkorissusermik tulleriissaarinerit
tamakkiisut immikkoortiterlugit agguakkanut tunngaviliisuussasut aammalu kommunikkuu-
taartumik, atuarfikkuutaartumik klassikkuutaartumillu agguakkat periutsit siuliani taakkartorne-
qartut malissagaat. Taamatut periuseqarnerup tutsuiginassusaanut pingaarnertut apeqqutaavoq,
suliassiissutit ukiumiit ukiumut allanngortinnagit atoqqittuarnissaat (suliassiissutit annerpaamik
10%-ii ukiut tamaasa nakkutigisaasumik taarserneqarsinnaallutik). Iluaqutaasumik pissarsiassaq
tassaavoq, angusat ’pitsaasut’ aammalu ’pitsaanngitsut’ nalilerniarneranni patajaavissumik
tungavissaqalerneq.
8.4 Angusanut skala-mut nunani tamalaani misiliisarnerit tunngaviliullugit
Immikkoortoq 8.3-mi angusanut skala-p qanoq aalajangerneqarsinnaaneranut periusaasinnaasoq
allaaserineqarpoq. Kisianni aamma angusanut skala-mut tunngaviliiniarnermi nunani tamalaani
misiliisarnerit soorlu PISA, TIMSS aammalu PIRLS atorneqarsinnaapput. Naluneqanngikkaluarpoq
misiliisarnerni taama ittuni nunat angusaat ’pitsaasutut’ imaluunniit ’pitsaanngitsutut’
nalilerneqarneq ajortut, nunalli imminnut sanilliunneqartarput, taamaaliornikkummi angusanut
skala-tut ittumik pilersoqartarpoq. Angusat ataatsikkoortillugit nalilerneqarnerini amerlasuuni taama
ittuni nunat namminneerlutik tulleriissaarinermi nunanut qanitaminnut sanilliussinnaasarput.
PISA-mi misissuineq kingulleq 2012-imi ingerlanneqarpoq, december 2013-imi tamanut
saqqummiunneqarluni. Mississuinermi tassani matematikki, atuarsinnaaneq pinngortitalerinerlu
misissuiffiupput. Siusinnerusukkut taaneqareerpoq PISA Litteracy tunngavigalugu misilitsin-
nerusoq, nunat killiit aningaasarsiornikkut suleqatigiiffiata OECD-ip ingerlattagaa. OECD-p nunat
ilaasortai 34-t tamarmik 2012-imi peqataapput, taakkununnga nunat aningaasarsiorfiillu allat 31-it
ilaapput. Nunat katillugit 65-it peqataapput, taakkununngalu ilaallutik nunat ataasiakkaat iluini
nunap immikkoortui naliliiffiusut. PISA-mi naliliiffiusartut tassaapput Matematik, Pinngor-
titalerineq aammalu Atuarsinnaaneq.
Misissuinermi atuartut 510.000-it missaat 15 - 16-nik ukiullit misilitsipput. Ilassutigalugu oqaa-
tigineqassaaq atuartut taakkua misilitsittut taamatut ukiullit katillugit 28 millioninik amerlassusillit
akornanneersuummata. Tassa nunarsuaq tamakkerlugu atuartut taamatut ukiullit 18%-ii
misissuiffiupput.102
102
Misissuineq taanna nalunaarusiani arlaqartuni uppernarsagaavoq, PISA’p nittartagaanit www.oecd.org/pisa -mit
aaneqarsinnaasunik.
92
PISA-p nalunaarusiaani saqqummersinneqartuni pingaartinneqartuuvoq, nunat PISA-mi angusaat
najoqqutaralugit tulleriissaarneqartarnissaat, oqartoqarsinnaagunarporlu misilitsitsisarneq taanna
atuartitsinermi nunarsuarmi pissartanngunniuffiusartoq.103
Aamma maluginiarneqassaaq, 2012-imi
angusat saqqummiunneranni nunat tulleriissarnerinut statistikkimi killiliussat atorneqarmata, nunat
peqataasut immikkoortunut pingasunut immikkoortinneqarlutik:
1. OECD-p agguaqatigiissillugu angusaanit statistikkikkut malunnartumik qaffasinnerusut.
2. OECD-p agguaqatigiissillugu angusaanit statistikkikkut allaanerussuteqanngitsut.
3. OECD-p agguaqatigiissillugu angusaanit statistikkikkut appasinnerusut.
Immikkoortiterinerit taakkua atornerisigut PISA-p paasisimagunarpaa misissuinermi angusat –
soorunami – statistikkimi nalinginnaasumik nalornissutinit sunnersimaneqartut.
Inernernik saqqummiussinerni aamma ersarissarneqarpoq angusat politikkikkut/allaffissornikkut
suliaqartunut sammitinneqarnerusut, ulluinnarni atuarfinni suliaqartunut sammitinneqarnerunatik,
soorlu atuarfinni ilinniartitsisunut pisortanullu. Misilitsissutip Litteracy tunngavigimmagu tamatu-
munnga patsisaavoq. PISA-p politikkikkut suliassatut siunnersuutai tamatigoortuunerupput –
tamannalu tupigisassaanngilaq, nunammi nunarsuaq tamakkerlugu 65-it peqataapput – nunat
ataasiakkaat namminerminni ilinniartitaanikkut politikkiminnik ineriartortitsinerminni didak-
tikkimut atorsinnaarpianngisaat. Nalunaarusiat pineqartut saniatigut nunat peqataasut namminneq
imminerminnut aamma nalunaarusiorfigisartussaapput.
Atlantikup Avannaani nunat marltuk, Island aamma Savalimmiut, PISA-mi peqataasarput. Island
nammineq aningaasarsiortuugami nammineerluni peqataasarpoq nunallu taassuma angusai
misilitsittoqareeraangat PISA-p tamanut saqqummiussinermini ilannguttarpai. Savalimmiut
Qallunaat Kunngeqarfiata iluani nunatut peqataasarpoq. Savalimmiut angusaat PISA-p tamanut
saqqummiussinerani ilanngunneqarneq ajorput taamaammallu Savalimmiut ”bench-mark”-imik
taaneqarlutik nunatut peqataasarput.
TIMSS-ip siusinnerusukkut taaneqareersutut Curriculum tunngavigaa. Kingullermik 2011-mi
ingerlanneqarmat matematikki pinngortitalerinerlu misissuiffiupput, nunallu 52-it peqataallutik,104
Danmark 4. klassimi atuartunik peqataatitsilluni. PISA-mi pisarnertut nunat angusaasa pitsaassusii
tulleriillugit nalilersorneqartarput.
PISA-mi ileqqunit allaanerusumik TIMSS-imi pingaartinneqarpoq misissuinermi paasisat didak-
tikkimi atorneqarsinnaassasut taamaattumillu ilinniartitsisunut atuartunullu feed-back tunniun-
neqartarluni.
Kalaallit Nunaanni 2011-mi TIMSS-imi periutsit misilitsissutillu atorlugit misileraasoqarpoq,
TIMSS-imi matematikkimi suliassat kikkunnit tamanit atorneqarsinnaasunngorlugit saqqummersitat
103
Assersuutitut taaneqarsinnaavoq, Shanghai-Kina matematikkimi ukiumi tassani qaffasinnerpaamik angusimmat,
Peru nunani appasinnerpaajulluni. Danmark anguseqqalaarluni angusisunut pitsaanernut ilaavoq. 104
59-it nunat ”bench-mark”-itut peqataasut ilanngullugit.
93
atorlugit atuarfinni arfinilinni atuartut katillugit 202-t 5. klassimi atuartuusut misiliiffiullutik.105
Nunanut suliassanik taakkuninnga misileereersimasunut Kalaallit Nunaata angusai, nunani
tamalaani angusanut skala atorlugu, sanilliunneqarsinnaapput. Kalaallit Nunaata inerniliillaq-
qissutsimi angusaa agguaqatigiissillugu 44%-imiippoq, nunat tamat agguaqatigiissillugu angusaan-
nit 48%-imit appasinnerulaarluni. Kalaallit Nunaat taamaalilluni Norge aamma Ukraine
taamaaqatigai.106
Misileraanermili tassani soqutiginarnerpaat ilagaat didaktikkimi paasisat, tassani item’ini Kalaallit
Nunaata angusai ataasiakkaarlugit Danmarkimi angusanut sanilliunneqarmata.
8.5 Naggasiineq
Immikkut eqqartukkami uani alloriarfinni misilitsissutini angusanut skala-mik pilersitsiniarnermi
ajornartorsiutaasinnaasut allaaserineqarput.
Kapitalimi alloriarfinni misilitsissutit nalileeriaatsimut sorlermut atanerat ersarissumik oqaatigi-
niarneqarpoq. Misilitsissutit Curriculum tunngavigaat, atuartup atuarnerani piffissami aalajanger-
simasumi ilikkagassatut anguniagassat qanoq angusaqarfiutiginersut misilinneqartarluni. Atuar-
titsissutini ataasiakkaani misilitsissutini suliassiissutit ilikkagassatut anguniagassanut ataasiak-
kaanut ersarissumik atassuteqartarput. Suliassani amerlanerni apeqqutit Multiple Choice-imi suli-
akkiutaasartutut suliaapput, tamatumalu iluaqutigaa, misilitsittoqareeraangat didaktikkimi pis-
sutsinik paasinnittoqarsinnaasarmat, atuartut akissutaat taamaallaat ’eqqortutut’ imaluunniit
’eqqunngitsutut’ nalunaarsorneqaannarsimagaluarpata pissarsiarineqarsinnaanngitsunik. Atuartoq
taamaallaat akissutit eqqortut amerlassusaat najoqqutaralugit nalilerneqarneq ajorpoq, kisianni
aamma misilitsinnermi atuartup qanoq sukkatigisumik sulisimanera tunngaviusarluni. Tassa
alloriarfinni misilitsissutit misilitsissutaapput assigiinngitsorpassuarnik katitigaasut, atuartoq
sammivinnit assigiinngitsunit nalilerneqarsinnaasunngorlugu. Kingulliullugu aamma pingaartutut
taaneqassaaq, misilitsissutit tutsuviginassusaat Rasch model atorlugu 2007-imi atuutilinnginneranni
annertuumik misilerarneqarnikuummata.
Eqqartorneqartumi takutinneqarpoq, angusanut skalap pilersinniarnerani annertoorujussuarmik
iliuuseqartoqartariaqanngitsoq, soorlu Danmarkimi nuna tamaat misilitsissutaanni skala atorne-
qartoq atuinnarneqarsinnaavoq.
Isuma alla soqutiginarsinnaasoq tassaavoq, nunat tamalaat misissuineranni soorlu TIMSS-imi
siunissami peqataanikkut skalamik nunanut tamalaanut atuuttumik ingerlaannartumik pilersitsiso-
qarsinnaammat.
105
Inerisaavik misileraalluni misissuinermit tassannga nalunaarusiaagallartumik saqqummersitaqarpoq, kalaallit 5.
klassini atuartut, qallunaat 4. klassimi atuartut ukioqataasa, angusaannik imaqartumik. 106
Angusamut taama ittumut oqaaseqaatit assigiinngiiaarput, ilaasa oqaatigivaat Kalaallit Nunaata skalami tassani
inissisimanera kusanartuusoq, allalli oqaatigalugu nunat Kalaallit Nunaannit appasinnerusumik angusaqartut amerlasuut
tassaasut nunat ineriartorfiusutut taaneqarsinnaasut (soorlu Yemen aamma Mongoliet).
94
9. Naggasiussaq
”The school reform that is now beginning, cannot be evaluated in any way through these data”,
taamatut allappoq professor Roland Tharp 2007-imi alloriarfinnit misilitsinnernit nalunaarutip
siulliup, nuna tamakkerlugu siullermeersumik alloriarfinni misilitsinnerni angusat siulliit saqqum-
mersinneqarnerannut atatillugu. Aamma ilanngullugu allappoq, atuartut amerlasuut annertuutigut
curriculum tunngavigalugu atuartitsisaatsitoqqat malillugit pædagogikkilu qangalili atugaasoq
malillugu atuartitaasimasut. Aamma isumaqarpoq, alloriarfinni misilitsinnernit paasisat taamaallaat
tunngaviusumik ilisimasaqarnermik takutitsisut, aamma inernernik naliliisaatsitut taaneqarsinnaasut
(baseline), paasissutissat tunuini pisunik nassuiaaniarnermi atorneqarsinnaanngitsut. Misis-
suinernik annertunerusunik ingerlatsisoqartariaqarpoq, alloriarfinni misilitsinnernit paasissutissani
nassaat paasillugillu nassuiarniassagaanni. Kiisalu ilanngullugu oqaatigaa, misissuinerit anner-
tunerusut ingerlattariaqartut, soorlu klassip iluanut imaluunniit atuarfiup iluanut iserluni
isiginnaagaqarnikkut misissuinertigullu ingerlatsinikkut imaluunniit alloriarfinni misilitsinnernit
paasissutissat paasissutissanik atuartut ilinniagaqartarnerannut tunngassuteqartunik allanik
ilaartortariqarsorai.
Paasissutissat alloriarfinni misilitsinninneersut nukarliit akulliillu alloriarfiini ilinniagaqarnermi
killiffiit ineriartorfiusullu takutippaat, misilitsinnerit taakkua ingerlassimanngikkaanni pissarsiari-
neqarsinnaasimanngitsut. Nukarliunerusut alloriarfiini ineriartortoqarpoq, naammaginartutut oqaati-
gineqarsinnaasumik, pingaartumik oqaatsinik atuartitsiviusut iluini. Aamma nunap nunaqarfiini
ineriartortoqarpoq illoqarfinni angusanut nallersuussinnaasumik. Alloriarfinni misilitsittarnerit
akulliit alloriarfianni atuartitsinerup ’unittoortarnera’ aamma takutippaat, taamaaliornikkut akulliit
alloriarfiata naanerani takuneqarsinnaalereertarluni atuartut 10. klassip naammassinerani
inaarutaasumik misilitsinnerni pitsaasunik imaluunniit pitsaanngitsunik karaktereqarumaartut.
Alloriarfinni misilitsittarnerit aammalu naliliisarnermik kulturi pileriartortoq ilikkagassat
annertunerusumik pingaartinneqarnerulernerannut ilikkagassatigullu ineriartornerup qanoq
pingaaruteqarneranik ilisimaarisaqalernermut tunngavileeqataapput, atuartullu siusinnerusumut
naleqqiullugu pitsaassusilimmik atuartinneqarnerulerlutik ilikkagassatut anguniagassani
piumasaqaatit angummaffigisinnaanerannut periarfissaqarnerulerlutik. Aammattaaq alloriarfinni
misilitsissutit, pingaarnertigut multiple choice-imi periaatsit malillugit suliaasut, atuartut qanoq
ilikkariartortarnerinik ilinniagassanillu pigiliussiniarnerminni periutsinik sorlernik atuisarnerinik
takutitsisuupput. Ineriartornerup taassuma Ronald Tharpip paasissutissanik alloriarfinni
misilitsissutit ’tunuiniittunik’ pissarsiaqarnissamik kissaataa ersarissarpaa, didaktikkikkut ineriar-
torfissanut tikkuussisumik.
Ineriartorneq nikikkiartornerlu taanna ukiuni makkunani malugisimavarput, ukiuni tulliuttuni
sakkortusiartortussaq. Inerisaaviup piffissami aggersumi sakkussanik periutsinillu ineriartortitsineq
annertunerusumik suliniuteqarfiginiarpaa, alloriarfinni misilitsinnerni angusat pamersaanermi
misissuinernut atorneqarnerunissaat anguniarlugu, ilinniartitsisut atuartullu peqatigiillutik atuartut
ataasiakkaat iliuusissatut pilersaarusiornerat siusinnerusukkut pisinnaanngortillugu, atuartut
atuarnerminnik ingerlatseqqinnissaminni ilinniakkamikkut piginnaasaqarluaqqullugit. Piffissaq
95
aamma naliliisarnerup ilaanit allanit, soorlu ingerlaavartumik naliliisarnernit kiisalu 3. aamma 7.
klassimi atuartut saqqummiussisarnerinit paasissutissat alloriarfinnilu angusat katiternerinut
atorneqassaaq, angusat taakkua ataatsimoortillugit pamersaanermi didaktikkimilu sulinerup
ingerlateqqinnerani atorneqarsinnaasunngorlugit.
Naggataatigut atuarfiit klassillu iluini atuartitsinermik isiginnaagaqarluni misissuinernit
annertunerusunit missuilluarnerit naliliinerillu kissaatigaangut, taamaalilluta alloriarfinni
misilitsinnerni angusat qanoq paa-sinerunissaannut uppernarsakkamik ilisimasaqalerniassagatta.
Kissaat taanna isumaqarpoq alloriar-finni misilitsinnerni angusat taamaaliinnarlugit
ilisimassanngikkigut, aammali pamersaanermi suliniutinik allannguiniarlunilu ingerlatanik
ilisimasaqassasugut. Atuartut ilinniakkamikkut angu-saannik naliliiniarnitsinni paasissutissat
taakkua aamma ilannguttariaqarpagut.
96
10. Najoqqutat Allerup, P. (1986). Rash modeller - nogle principper og anvendelser. København: Danmarks Pædagogiske Institut.
Allerup, P. (1994). Theory of Rasch Measurement. International Encyclopedia of Education, Vol. 8, Pergamon.
Allerup, P. (2004). Den grønlandske læseundersøgelse 1994 - 2004. Nuuk: Inerisaavik.
Allerup, P. (2005). Den grønlandske læseundersøgelse- en forlængelse af Den Grønlandske Læseundersøgelse 1994 -
2004. Nuuk: Inerisaavik.
Allerup, P. (2005). PISA præstationer - målinger med skæve målestokke? Dansk Pædagogisk Tidsskrift, Vol. 1.
Allerup, P. (2012). Danske 4. klasseelever i TIMSS 2011 - en international og national undersøgelse af matematik og
natur/teknik kompetence i 4. klasse. Forlag1.dk/Aarhus Universitet.
Allerup, P., & M., J. &. P. W. (2011). Evaluering i skolen: Baggrund, praksis og teori. København: Dafolo.
Allerup, P., Jensen, E., & Lynge, S. (2008). De grønlandske læseprøver OAM1, OAM2, ATUARIT5. Nuuk: Inerisaavik
(i tryk).
Allerup, P., Karlsen, E. J., Therkelsen, E., & Petersen, C. (2013). Kalaallit Nunaanni meeqqat atuarfianni 2010-mi
alloriarfinni misilitsinnerit angusallu. Nuuk: Ilinniarnermik Ilisimatusarfik - Inerisaavik.
Allerup, P., Karlsen, E. J., Therkelsen, E., & Petersen, C. (2013). Kalaallit Nunaanni meeqqat atuarfianni 2011-mi
alloriarfinni misilitsinnerit angusallu. Nuuk: Ilinniarnermik Ilisimatusarfik - Inerisaavik.
Allerup, P., Karlsen, E. J., Therkelsen, E., Mathiassen, I., & Petersen, C. (2011). Kalaallit Nunaanni meeqqat
atuarfianni 2009-mi alloriarfinni misilitsinnerit angusallu. Nuuk: Ilinniarnermik Ilisimatusarfik - Inerisaavik.
Allerup, P., Karlsen, E., Olsen, K., & Therkelsen, E. (2008). Kalaallit Nunaanni meeqqat atuarfianni 2007-mi
alloriarfinni misilitsinnerit angusallu. Nuuk: Inerisaavik - Ilinniaatsinut Instituti.
Allerup, P., Karlsen, E., Therkelsen, E., & Petersen, C. (2012). Kalaallit Nunaanni meeqqat atuarfianni 2008-mi
alloriarfinni misilitsinnerit angusallu. Nuuk: Ilinniarnermik Ilisimatusarfik - Inerisaavik.
Allerup, P., Olsen, K., Therkelsen, E., & Karlsen, E. J. (2006). The Main Study 2006. Nuuk: Inerisaavik.
Egelund, N. (2007). PISA 2006 - Danske unge i international sammenligning. København: Danmarks Pædagogiske
Universitetsforlag.
Egelund, N. (red.) (2013). PISA 2012 - danske unge i en international sammenligning. København: KORA.
EPINION. (2013). Kortlægning af personer med specielle behov. Rapport om vidtgående specialundervisning. Nuuk:
IKINN & IIN.
Eugenius, N., & Consulting, T. (2004). om ATUARFITSIALAK pillugu - angajoqqaanut ujarlerfissiaq - håndbog til
forældre. Nuuk: Inerisaavik.
Hopfenbeck, T., Kjærnsli, M., & Olsen, R. (2012). Kvalitet i norsk skole. Internasjonale og nasjonale undersøkelser av
læringsutbytte og undervisning. Oslo: Universitetsforlaget.
Inerisaavik. (2002). Atuarfiit pisortaasa quppersagaat - Skolelederhåndbog. Nuuk: Inerisaavik.
Inerisaavik. (2012). Kalaallit Nunaanni atuarfik - Folkeskolen i Grønland 2011 - 2012. Nuuk: Ilinniarnermik
Ilisimatusarfik - Institut for Læring - Institute of Learning Processes /Inerisaavik.
Kjærnsli, M., & Roe, A. (2010). På rett spor. Norske elevers kompetanse i lesing, matematikk og naturfag i PISA 2009.
Oslo: Universitetsforlaget.
Kjærnsli, M., Lie, S., Olsen, R., & Roe, A. (2007). Tid for tunge løft. Norske elevers kompetanse i naturfag, lesing og
matematikk i PISA 2006. Oslo: Universitetsforlaget.
Kultureqaranermut, I., I., I. Pisortaqarfik (2002). Nukarliit atuarfianni ilikkagassatut pilersaarutit. Nuuk:
Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Pisortaqarfik / Inerisaavik.
Kultureqaranermut, I., I., I. Pisortaqarfik (2003). Akulliit atuarfianni ilikkagassatut pilersaarutit. Nuuk:
Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Pisortaqarfik / Inerisaavik.
Mejding, J. (2004). PISA 2003 - Danske unge i international sammenligning. København: Danmarks Pædagogiske
Universitetsforlag.
NAEP/IES. (u.d.). National Center for Education Statistics. Washington DC.
Namm. Oqartussat (1990). Meeqqat atuarfiat pillugu inatsisartut peqqussutaat nr. 10, 25. oktober 1990-imeersoq.
Nuuk: Namminersornerullutik Oqartussat.
Namm. Oqartussat. (1994). Meeqqat atuarfianni naliliisarneq il.il. pillugit Namminersornerullutik Oqartussat
nalunaarutaat nr. 24, 6. juni 1994-imeersoq. Nuuk: Namminersornerullutik Oqartussat.
Namm. Oqartussat (2008). Karakterskala nutaaq. Nuuk: Namminersornerullutik Oqartussat.
Namm. Oqartussat (2009). Atuarfimmi naliliisarneq uppernarsaasiortarnerlu pillugit Namminersornerullutik
Oqartussat nalunaarutaat nr. 2, 9. januar 2009-meersoq. Nuuk: Namminersornerullutik Oqartussat.
Namm. Oqartussat (2011). Ilinniarnertuunngorniartarneq pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 13, 22. november 2011-
meersoq. Nuuk: Namminersorlutik Oqartussat.
Namm. Oqartussat (2012). Atuarfik pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 15, 3. december 2012-imeersoq. Nuuk:
Namminersorlutik Oqartussat.
97
OECD (2000). School Factors Related to Quality and Equity. Results from PISA 2000.
OECD (2003). First Results from PISA 2003. Executive Summary.
OECD (2013). PISA 2012 Results in Focus. What 15 year-olds know what they can do with what they know. OECD.
Rasch, G. (1960/1980). Probabilistic models for some intelligence and attainment tests. Danmarks Pædagogiske Institut
/ The University of Chicago Press.
Skolestyrelsen (2011). Brug testresultaterne. Inspiration til pædagogisk brug af resultater fra de nationale test.
København: Styrelsen for Evaluering og Kvalitetsudvikling af Folkeskolen.
Sverdrup, S. (2002). Evaluering - Faser, Design og gjennomføring. Bergen: Fagbokforlaget.
Telhaug, A. O., & Mediås, O. A. (2003). Grunnskolen som nasjonsbygger - Fra statspietisme til nyliberalisme. Oslo:
Abstrakt Forlag.
98
11. Ilanngussat
Ilanngussani ukunani piffissami 2007 - 2012-imi alloriarfinni misilitsinnerni angusat tabelini
takuneqarsinnaapput. Piffissamut 2007 - 2011-imut kisitsisit, 2011-imi alloriarfinni misilitsinnernit
nalunaarusiani saqqummiunneqareersut assigaat. Paasissutissat taakkua pineqartut 2012-imi allori-
arfimmi misilitsittoqarmat paasissutissanik nutaanik takkuttunik taamaallaat ilaqarput. Nalu-
naarusiami uani kisitsisit naammasseriikkatut isigisariaqarput, misissuinerni tulliuttuni allannguu-
taasinnaasut saqqummerumaarsinnaasut kisimik allannguutaasinnaallutik.
Kisitsisaatigineqartut piffissami 2006 - 2012-imeersuupput, taamaattorli ukioq 2006, Main Study-
mik ingerlatsiffiusoq atuarfiillu tamakkerlutik peqataaffiginngisaat aamma ukioq 2007,
nalunaarusiap takussutissartaani pingaarnerni ilanngunneqanngillat. Nalunaarusiami uani ukiut
takussutissiani ilanngunneqartut ukiunit kingullernit tallimanit, tassa 2008 - 2012-imit pisuupput.
Graf-ini takussutissiat paasinarsarumallugit taamaallaat ukiut kingulliit tallimat ilanngunneqarput.
Tabelit imatut tulleriissagaapput:
Tabel 1a: Atuartut misilitsittut amerlassusii. Nuna tamakkerlugu. Qupp. 98.
Tabel 1b: Inerniliillaqqissuseq (procentit eqqortut). Nuna tamakkerlugu. Qupp. 98.
Tabel 1c: Inernileeriaasinnaaneq. Nuna tamakkerlugu. Qupp. 98.
Tabel 1d: Inerniliillaqqissuseq (procentit eqqortut). Illoqarfiit nunaqarfiillu. Qupp. 99.
Tabel 1e: Inerniliillaqqissuseq (procentit eqqortut). Niviarsiaqqat nukappiaqqallu. Qupp. 99.
Tabel 2 a: Atuartut misilitsittut amerlassusii. Kommunit. Qupp. 100.
Tabel 2 b: Inerniliillaqqissuseq (procentit eqqortut). Kommunit. Qupp. 101.
Tabel 2 c: Atuartut ilinniakkamikkut sanngisuut akulikissusii. Kommunit. Qupp. 102.
Tabel 2 d: Atuartut ilinniakkamikkut sanngiitsut akulikissusii. Kommunit. Qupp. 103.
Tabel 3 a: Atuartut misilitsittut amerlassusii. Kommunit atuarfiillu. Qupp. 104 - 111.
Tabel 3 b: Inerniliillaqqissuseq (procentit eqqortut). Kommunit atuarfiillu. Qupp. 112 - 118.
Tabel 4: 2012-imi alloriarfinni misilitsinnerni atuarfiit normui aqqilu. Qupp. 119 - 120.
Figurit imatut tulleriissagaapput:
Figur 1a– 1g: Box-plots, atuartitsissutinut alloriarfinnullu takussutissiat. Qupp. 121 - 123.
Figur 2a–2g: Atuartitsissutini alloriarfinnilu inernileeriaasinnaanerup inerniliillaqqissutsillu
sanilliunneri. Qupp. 123-125.
Figur 3a–3i: Angusat sanilliunneri, alloriarfinni atuartitsissutinilu. Qupp. 126 - 128.
99
Tabel 1a: Atuartut misilitsittut amerlassusii. Nuna tamakkerlugu.
Kal. oqaasii
3. kl.
Kal. oqaasii
7. kl.
Qall. oqaasi
3. kl.
Qall. oqaasi
7. kl.
Tul. oqaasi
7. kl.
Matematikki
3. kl.
Matematikki
7.kl.
2006 535 511 537 496 498 541 513
2007 688 739 704 731 759 708 756
2008 642 648 672 677 729 654 660
2009 681 785 675 790 793 667 791
2010 714 830 738 816 804 717 823
2011 774 766 793 761 758 793 766
2012 684 673 680 668 676 683 681
Tabel 1b: Inerniliillaqqissuseq (procentit eqqortut). Nuna tamakkerlugu.
Kal. oqaasii
3. kl.
Kal. oqaasii
7. kl.
Qall. oqaasi
3. kl.
Qall. oqaasi
7. kl.
Tul. oqaasi
7. kl.
Matematikki
3. kl.
Matematikki
7.kl.
2006 42 56 43 57 48 63 50
2007 37 64 46 60 46 62 51
2008 40 64 44 60 49 62 50
2009 46 62 50 60 49 61 49
2010 45 60 46 56 49 60 47
2011 50 62 50 61 54 65 49
2012 47 62 52 59 54 64 47
Tabel 1c: Inernileeriaasinnaaneq. Nuna tamakkerlugu.
Kal. oqaasii
3. kl.
Kal. oqaasii
7. kl.
Qall. oqaasi
3. kl.
Qall. oqaasi
7. kl.
Tul. oqaasi
7. kl.
Matematikki
3. kl.
Matematikki
7.kl.
2006 94 100 100 100 100 85 100
2007 89 100 100 100 100 90 100
2008 89 100 100 100 100 94 100
2009 92 100 100 100 100 96 100
2010 90 100 100 100 100 91 100
2011 95 100 100 100 100 87 100
2012 95 100 100 100 100 89 100
100
Tabel 1d: Inerniliillaqqissuseq (procentit eqqortut). Illoqarfiit nunaqarfiillu.
Tabel 1e: Inerniliillaqqissuseq (procentit eqqortut). Niviarsiaqqat nukappiaqqallu.
Kal.
oqaasii 3.
kl.
Kal.
oqaasii 7.
kl.
Qall.
oqaasi
3. kl.
Qall.
oqaasi
7. kl.
Tul.
oqaasi
7. kl.
Matematikki
3. kl.
Matematikki
7.kl.
2006 41 56 46 60 48 64 49
2007 36 64 46 66 49 63 51
Illoqar- 2008 39 64 46 64 49 60 49
fiit 2009 45 62 52 64 50 62 49
2010 45 60 48 59 51 60 46
2011 48 62 52 63 55 65 48
2012 45 61 50 61 54 63 47
Nuna-
qar-
2006 44 56 37 48 45 62 55
2007 40 66 40 48 43 60 51
2008 44 66 38 50 46 63 55
fiit 2009 46 63 38 48 43 59 49
2010 50 61 44 48 46 59 50
2011 50 63 44 53 51 64 49
2012 53 67 59 54 49 66 53
Kal.
oqaasii 3.
kl.
Kal.
oqaasii 7.
kl.
Qall.
oqaasi
3. kl.
Qall.
oqaasi
7. kl.
Tul.
oqaasi
7. kl.
Matematikki
3. kl.
Matematikki
7.kl.
2006 41 53 43 55 48 64 49
2007 40 66 51 66 49 61 52
Niviar- 2008 45 68 45 64 49 62 51
siaqqat 2009 50 67 60 64 50 61 53
2010 52 63 50 59 51 59 49
2011 58 67 56 64 59 65 49
2012 49 67 43 61 54 66 47
Nukap-
piaqqat
2006 45 59 44 60 45 61 52
2007 33 62 38 60 46 61 49
2008 35 57 44 55 46 59 47
2009 42 57 44 57 46 62 45
2010 41 58 43 56 49 58 46
2011 44 58 46 58 51 64 47
2012 39 58 43 58 51 70 46
101
Tabel 2 a: Atuartut misilitsittut amerlassusii. Kommunit.
Kal. oqaasii
3. kl.
Kal. oqaasii
7. kl.
Qall.
oqaasi
3. kl.
Qall.
oqaasi
7. kl.
Tul.
oqaasi
7. kl.
Matematikki
3. kl.
Matematikki
7.kl.
Kujalleq
2006 81 84 90 86 62 94 84
2007 111 110 113 107 107 113 113
2008 107 82 105 104 100 106 92
2009 88 98 90 101 98 87 99
2010 94 108 93 112 109 94 116
2011 93 93 92 96 91 94 94
2012 73 99 72 87 90 73 89
Sermer–
sooq
2006 182 121 184 106 131 184 128
2007 268 253 264 277 281 271 269
2008 223 195 228 222 239 228 200
2009 253 274 244 285 288 239 283
2010 281 323 308 305 297 290 313
2011 273 295 299 289 294 297 293
2012 277 234 278 230 229 279 241
Qeqqa
2006 81 63 83 62 84 83 76
2007 91 123 104 106 114 103 118
2008 117 91 113 92 101 106 86
2009 124 138 126 133 132 126 135
2010 122 130 122 130 128 122 130
2011 123 119 121 120 116 121 119
2012 106 117 105 116 119 106 115
Qaa–
suitsoq
2006 191 243 180 242 221 180 225
2007 218 253 223 241 257 221 256
2008 195 280 226 259 289 214 282
2009 216 275 215 271 275 215 274
2010 217 269 215 269 270 211 264
2011 285 259 281 256 257 281 260
2012 228 233 225 235 238 225 236
102
Tabel 2 b: Inerniliillaqqissuseq (procentit eqqortut). Kommunit.
Kal. oqaasii
3. kl.
Kal. oqaasii
7. kl.
Qall.
oqaasi
3. kl.
Qall.
oqaasi
7. kl.
Tul.
oqaasi
7. kl.
Matematikki
3. kl.
Matematikki
7.kl.
Kujalleq
2006 50 53 48 57 42 68 51
2007 36 63 52 62 46 59 49
2008 39 59 40 56 43 62 47
2009 49 62 67 61 50 65 51
2010 45 60 43 51 46 56 46
2011 55 63 51 60 54 68 46
2012 47 55 47 52 49 63 41
Sermer–
sooq
2006 39 50 50 69 58 61 51
2007 32 60 52 69 49 63 51
2008 31 57 48 69 54 62 51
2009 40 57 56 69 49 60 49
2010 40 52 53 68 56 58 50
2011 43 56 63 73 58 67 47
2012 41 55 65 74 59 61 47
Qeqqa
2006 47 63 41 55 48 63 47
2007 39 70 40 62 46 62 50
2008 45 68 48 67 50 62 58
2009 48 67 46 62 53 59 51
2010 52 69 50 59 54 61 43
2011 56 69 44 56 54 63 54
2012 54 67 42 61 54 71 47
Qaa–
suitsoq
2006 38 56 39 52 45 62 50
2007 43 66 42 55 46 66 51
2008 50 66 40 53 46 60 49
2009 46 65 44 53 46 62 47
2010 48 63 41 52 49 64 46
2011 50 65 46 54 49 63 47
2012 50 67 47 56 51 64 50
103
Tabel 2 c: Atuartut ilinniakkamikkut sanngisuut akulikissusii. Kommunit.
Kal. oqaasii
3. kl.
Kal. oqaasii
7. kl.
Qall.
oqaasi
3. kl.
Qall.
oqaasi
7. kl.
Tul.
oqaasi
7. kl.
Matematikki
3. kl.
Matematikki
7.kl.
Kujalleq
2006 5 0 7 12 2 18 4
2007 2 8 13 16 10 10 4
2008 2 2 5 6 7 10 2
2009 15 6 24 14 13 16 1
2010 4 7 5 14 7 7 3
2011 4 12 16 16 13 22 1
2012 7 6 15 7 10 18 0
Sermer–
sooq
2006 7 2 15 28 18 12 2
2007 2 5 15 28 16 12 4
2008 2 3 20 26 17 14 6
2009 4 5 23 26 18 12 4
2010 3 1 23 28 17 10 4
2011 3 4 27 33 22 19 5
2012 1 8 26 34 21 15 7
Qeqqa
2006 1 11 4 15 10 11 0
2007 14 12 8 15 8 12 1
2008 4 9 10 24 16 8 4
2009 2 8 6 16 12 11 2
2010 6 20 13 19 8 9 2
2011 7 11 16 12 11 10 6
2012 6 12 10 18 14 17 2
Qaa–
suitsoq
2006 4 4 4 8 6 10 3
2007 4 9 4 9 5 14 3
2008 9 9 3 8 6 13 2
2009 8 9 8 8 6 17 1
2010 3 6 5 9 6 12 2
2011 4 10 7 8 4 10 3
2012 9 14 9 12 11 12 3
104
Tabel 2 d: Atuartut ilinniakkamikkut sanngiitsut akulikissusii. Kommunit.
Kal. oqaasii
3. kl.
Kal. oqaasii
7. kl.
Qall.
oqaasi
3. kl.
Qall.
oqaasi
7. kl.
Tul.
oqaasi
7. kl.
Matematikki
3. kl.
Matematikki
7.kl.
Kujalleq
2006 12 1 7 3 2 1 2
2007 15 0 5 1 3 4 4
2008 11 4 5 4 7 5 7
2009 12 1 11 1 6 6 4
2010 4 1 3 2 4 0 13
2011 8 2 11 1 2 2 3
2012 13 0 11 0 6 3 9
Sermer–
sooq
2006 16 2 8 1 2 3 2
2007 25 0 14 1 2 1 1
2008 19 2 10 1 3 4 7
2009 14 1 7 1 2 5 5
2010 15 3 11 1 4 8 2
2011 9 2 7 2 3 3 5
2012 13 1 7 1 2 3 6
Qeqqa
2006 9 2 7 3 6 0 4
2007 13 0 8 1 2 1 4
2008 11 3 6 2 3 2 1
2009 8 1 8 0 1 4 3
2010 7 0 6 2 1 6 3
2011 9 0 13 0 0 2 3
2012 3 0 8 0 2 0 5
Qaa–
suitsoq
2006 12 1 12 3 5 2 1
2007 8 1 8 0 1 1 2
2008 11 1 8 1 3 3 1
2009 8 1 8 3 5 4 5
2010 10 1 11 2 3 3 5
2011 7 1 7 2 2 4 4
2012 8 1 9 2 2 4 3
105
Tabel 3 a: Atuartut misilitsittut amerlassusii. Kommunit atuarfiillu.
Kommune/At. normua/Ukioq
Kal.
oqaasii
3. kl.
Kal.
oqaasii
7. kl.
Qall.
oqaasi
3. kl.
Qall.
oqaasi
7. kl.
Tul.
oqaasi
7. kl.
Matematikki
3. kl.
Matematikki
7.kl.
Kujalleq
101
2007 23 19 25 19 19 25 19
2008 32 28 32 25 25 32 28
2009 18 22 18 23 23 17 23
2010 22 24 23 24 24 23 23
2011 24 25 24 26 25 24 26
2012 12 23 12 24 25 12 23
102
2007 . . 1 . . . .
2008 3 . 3 . . 3 .
2009 2 2 2 2 2 2 2
2010 1 4 1 4 4 1 4
2011 2 . 2 . . 2 .
2012 . 1 . 1 1 . 1
103 2007 4 5 4 5 5 4 5
2008 3 5 3 5 5 3 5
2009 . 1 . 1 1 . 1
2010 3 1 2 1 1 3 1
2011 4 3 4 3 3 4 3
2012 3 3 3 3 3 3 3
104 2007 1 2 1 2 . 1 2
2008 2 . 2 . . 2 .
2009 1 2 1 2 2 1 2
2010 2 4 1 3 4 2 4
2011 1 . . . . 1 .
2012 2 3 2 3 3 3 3
105
(107)
2007 1 . . . . . .
2008 1 . 1 . . 1 .
2009
2010
2011
2012
108
2007 4 4 5 4 4 6 4
2008 8 5 8 5 5 8 5
2009 3 2 3 2 2 3 2
2010 3 7 3 7 7 3 7
2011
2012
201
2006 46 44 54 47 24 51 44
2007 38 51 38 52 52 39 53
2008 43 18 44 44 41 43 29
2009 37 33 38 35 33 39 34
2010 31 37 31 42 38 30 45
2011 40 37 40 38 36 40 37
2012
202 2007
2008
2009
2010
2011
2012 . 1 . 1 1 . 1
2007 5 5 5 5 5 5 5
2008 1 1 1 1 1 1 1
106
Kommune/At. normua/Ukioq
Kal.
oqaasii
3. kl.
Kal.
oqaasii
7. kl.
Qall.
oqaasi
3. kl.
Qall.
oqaasi
7. kl.
Tul.
oqaasi
7. kl.
Matematikki
3. kl.
Matematikki
7.kl.
2009 1 1 1 1 1 1 1
2010 . 2 . 2 2 . 2
2011 . 1 . 1 1 . 1
2012
204 2007 1 . 1 . . 1 .
2009 . 1 . 1 1 . 1
2011 . 1 . 1 . . 1
301
2006 25 27 27 27 27 29 27
2007 24 20 24 15 17 24 21
2008 22 28 20 27 26 22 28
2009 21 27 21 26 26 19 26
2010 27 22 27 22 22 27 23
2011 22 22 21 23 22 22 22
302 2007 3 3 3 3 3 3 3
2008 . 2 . 2 2 . 2
2009 1 2 1 2 2 3 2
2010 3 2 3 2 2 3 2
2011 . 3 . 3 3 . 3
303 2006 1 1 1 1 1 1 1
2007 . 1 . 1 1 . 1
2009 1 2 1 2 2 1 2
2010 . 1 . 1 1 . 1
304 2007 2 1 2 1 1 2 1
2009 2 2 2 2 2 2 2
2010 . 1 . 1 1 . 1
Kommune/At. normua/Ukioq
Kal.
oqaasii
3. kl.
Kal.
oqaasii
7. kl.
Qall.
oqaasi
3. kl.
Qall.
oqaasi
7. kl.
Tul.
oqaasi
7. kl.
Matematikki
3. kl.
Matematikki
7.kl.
Sermersooq 401
2007 1 2 1 2 . 1 2
2008 2 . 2 . . 2 .
2009 1 2 1 2 2 1 2
2010 2 4 1 3 4 2 4
2011 1 . . . . 1 .
501 2007 18 23 20 23 25 21 21
2008 . 21 . 20 24 . 19
2009 18 23 17 24 24 18 24
2010 22 30 22 15 17 1 30.
2011 27 26 26 25 23 25 24
502
2006 3 . 3 . . 3 .
2007 3 5 3 5 5 3 5
2008 2 3 2 3 3 2 3
2009 2 2 2 2 2 2 2
2010 2 2 2 2 2 2 2
2011 1 2 1 2 2 1 2
601 2007 35 35 38 34 34 37 33
2008 17 32 20 39 38 19 34
2009 37 31 37 31 31 37 30
2010 42 37 43 38 37 43 38
2011 36 35 36 36 35 34 35
107
Kommune/At. normua/Ukioq
Kal.
oqaasii
3. kl.
Kal.
oqaasii
7. kl.
Qall.
oqaasi
3. kl.
Qall.
oqaasi
7. kl.
Tul.
oqaasi
7. kl.
Matematikki
3. kl.
Matematikki
7.kl.
602
2006 40 24 37 27 25 38 28
2007 33 42 33 45 42 31 43
2008 34 1 34 1 1 34 1
2009 19 44 20 44 44 20 45
2010 39 45 41 43 38 41 39
2011 23 39 46 38 39 47 39
603 2007 42 40 42 43 43 42 42
2008 28 37 28 37 38 29 30
2009 43 36 43 37 37 44 34
2010 35 42 38 41 40 39 42
2011 30 34 28 34 34 29 33
604 2007 7 7 7 7 8 7 7
2008 2 3 2 3 3 2 3
2009 6 . 6 4 4 6 4
2011 2 4 2 3 3 2 2
605
2006 36 36 34 34 33 38 34
2007 35 20 38 34 36 37 35
2008 32 35 33 41 41 31 43
2009 28 35 28 39 40 28 40
2010 37 37 38 36 39 35 39
2011 31 35 29 36 36 30 36
606
2006 37 17 41 . 32 34 19
2007 46 43 46 41 45 45 35
2008 40 12 41 28 46 40 20
2009 44 43 33 41 42 44 42
2010 44 36 45 36 38 44 37
2011 37 42 38 44 44 38 44
607 2011 1 1 1 1 1 1 1
1801
2006 32 26 36 26 28 36 29
2007 32 27 18 27 25 34 29
2008 37 35 36 34 29 38 32
2009 35 34 36 31 33 18 30
2010 18 38 39 38 31 38 38
2011 41 32 43 31 32 43 33
1802
2006 . 1 . 1 . . 1
2007 2 . 2 . . 1 .
2008 2 2 2 2 2 2 2
2009 2 4 2 4 4 2 4
2010 1 . 1 . . 1 .
2011 . 1 . 1 1 . 1
1803
2006 2 2 2 2 2 2 2
2007 1 4 1 4 4 1 4
2008 3 2 3 2 2 3 2
2010 1 . 1 . . 1 .
2011 3 . 3 . . 3 .
1804 2007 7 9 7 10 10 7 10
2008 3 3 3 3 3 3 3
1805
2006 7 6 7 6 . 7 5
2007 4 . 4 6 7 4 .
2008 5 . 5 . . 5 .
2009 . 2 . 4 4 . 4
2010 2 8 1 8 8 2 8
2011 1 4 1 4 4 1 4
108
Kommune/At. normua/Ukioq
Kal.
oqaasii
3. kl.
Kal.
oqaasii
7. kl.
Qall.
oqaasi
3. kl.
Qall.
oqaasi
7. kl.
Tul.
oqaasi
7. kl.
Matematikki
3. kl.
Matematikki
7.kl.
1807
2006 11 5 10 5 5 11 5
2007 6 14 8 15 15 6 15
2008 6 4 5 4 4 6 4
2009 8 7 8 7 7 8 7
2010 11 8 6 8 8 11 .
2011 9 6 10 6 6 8 6
1901
2006 14 4 14 5 6 15 5
2007 8 6 9 8 6 9 8
2008 11 4 12 4 4 12 4
2009 8 8 8 10 9 8 10
2010 7 14 7 14 14 8 14
2011 6 6 6 1 6 6 6
5001 2010 18 20 19 19 20 19 19
2011 6 6 6 1 6 6 6
2012 18 16 18 19 14 18 19
Kommune/At. normua/Ukioq
Kal.
oqaasii
3. kl.
Kal.
oqaasii
7. kl.
Qall.
oqaasi
3. kl.
Qall.
oqaasi
7. kl.
Tul.
oqaasi
7. kl.
Matematikki
3. kl.
Matematikki
7.kl.
Qeqqa 707
2006 33 48 32 47 69 31 64
2007 16 22 16 12 5 16 21
2008 30 . 28 . 11 29 11
2009 46 46 46 46 46 46 46
2010 36 47 37 47 45 38 46
2011 39 41 38 41 38 39 40
708
2006 17 11 16 10 11 17 11
2007 32 11 32 11 11 32 11
2008 . 19 . 10 15 . 19
709
2006 3 . 3 . . 3 .
2007 3 . 3 . . 3 .
2008 1 1 1 1 1 1 1
2009 1 1 1 1 1 1 1
2010 . 1 . 1 1 . 1
2011 2 2 2 2 2 2 2
710 2006 2 5 2 5 5 2 2
2007 8 5 7 5 5 8 5
2011 2 8 2 5 6 2 8
711
2006 4 5 4 5 5 4 5
2007 6 9 6 8 8 6 8
2008 4 4 4 4 4 1 4
2009 6 7 8 7 7 8 6
2010 3 3 3 3 3 3 3
2011 5 5 5 5 5 5 5
801
2006 34 . 37 . . 38 .
2007 35 39 34 33 36 35 41
2008 36 41 36 40 40 36 39
2009 35 43 35 42 43 35 43
2010 42 42 42 41 40 42 41
2011 39 21 39 21 21 39 22
802 2007 18 29 33 28 40 30 33
2008 35 33 33 34 32 28 18
2009 30 35 30 31 29 30 33
109
Kommune/At. normua/Ukioq
Kal.
oqaasii
3. kl.
Kal.
oqaasii
7. kl.
Qall.
oqaasi
3. kl.
Qall.
oqaasi
7. kl.
Tul.
oqaasi
7. kl.
Matematikki
3. kl.
Matematikki
7.kl.
2010 37 35 36 35 35 35 35
2011 26 35 27 39 38 24 35
803
2006 2 2 2 2 2 2 2
2007 2 4 2 4 4 2 4
2008 3 3 3 3 3 3 3
2009 3 4 3 4 4 3 4
2010 2 1 2 2 2 2 2
2011 1 1 1 1 1 1 1
804
2006 3 3 3 3 3 3 3
2007 2 6 2 6 6 2 6
2008 2 2 2 2 2 2 2
2009 3 2 3 2 2 3 2
2010 2 1 2 1 2 2 2
806 2007 6 10 7 10 10 7 .
2008 6 7 6 8 8 6 8
2011 8 3 6 3 3 8 3
5002 2011 1 3 1 3 2 1 3
Kommune/At. normua/Ukioq
Kal.
oqaasii
3. kl.
Kal.
oqaasii
7. kl.
Qall.
oqaasi
3. kl.
Qall.
oqaasi
7. kl.
Tul.
oqaasi
7. kl.
Matematikki
3. kl.
Matematikki
7.kl.
Qaasuitsoq 901
2006 10 13 12 13 15 . 14
2008 16 10 18 10 10 18 10
2009 13 11 12 11 10 13 11
2010 7 10 7 10 10 7 10
2011 16 10 15 10 10 16 11
902 2007 2 6 2 7 7 2 7
2009 2 4 2 4 4 2 4
2010 5 4 4 4 4 2 4
903
2006 2 2 2 2 2 2 2
2007 3 2 3 2 2 3 2
2008 5 2 5 2 2 5 2
2009 3 . 3 . . 2 .
2010 1 2 1 2 2 1 2
2011 4 4 4 4 4 4 4
904
2006 . 4 . 4 4 . 4
2007 2 2 2 2 2 2 2
2008 1 2 1 2 2 1 2
2009 1 2 1 2 2 1 2
2010 3 1 4 1 1 4 1
2011 2 1 2 1 1 2 1
905
2006 9 9 8 9 9 9 9
2007 5 10 4 10 10 5 10
2008 11 4 11 4 4 10 4
2009 4 8 4 8 8 4 8
2010 6 11 6 11 11 6 11
2011 5 5 5 5 5 5 5
1001
2006 38 40 38 41 42 42 46
2007 38 41 36 42 43 38 43
2008 12 42 32 41 37 16 40
2009 28 48 25 48 48 27 48
2010 44 37 42 38 38 44 38
110
Kommune/At. normua/Ukioq
Kal.
oqaasii
3. kl.
Kal.
oqaasii
7. kl.
Qall.
oqaasi
3. kl.
Qall.
oqaasi
7. kl.
Tul.
oqaasi
7. kl.
Matematikki
3. kl.
Matematikki
7.kl.
2011 35 36 33 36 36 34 36
1002 2006 15 . . . . . .
2010 1 1 1 1 1 1 1
2011 2 1 2 1 1 2 1
1003 2007 4 1 3 1 1 4 1
2009 2 1 2 1 1 2 1
2010 . 2 . 2 2 . 2
2011 3 11 3 1 1 3 1
1101
2006 14 17 13 18 19 13 18
2007 16 18 17 18 18 17 18
2008 12 22 12 22 22 12 22
2009 18 16 18 15 16 18 16
2010 10 14 11 14 14 7 15
2011 18 18 17 17 18 17 18
1102 2007 3 . 3 . . 3 .
2008 4 . 4 . . 4 .
2009 . 3 . 3 3 . 3
2011 1 2 1 2 2 1 2
1201
2006 14 40 28 37 17 26 15
2007 17 40 18 22 41 16 40
2008 30 35 30 37 35 33 37
2009 28 35 27 35 35 26 34
2010 19 38 19 37 37 17 31
2011 36 42 36 42 40 36 40
1202 2007 35 33 38 34 32 36 32
2008 31 37 28 16 32 29 35
2009 31 17 30 17 18 33 18
2010 29 26 29 26 26 29 25
2011 35 38 36 37 38 35 38
1203 2007 1 1 1 1 1 1 1
2008 . 2 . 2 2 . 2
2010 . 2 . 2 2 . 2
2011 1 1 1 1 1 1 1
1204 2009 1 . 1 . . 1 .
2010 . 2 . 2 2 . 2
2011 2 . 2 . . 2 .
1205 2010 . 1 . 1 1 . 1
2011 1 1 1 1 1 1 1
1206
2006 1 3 1 2 2 1 3
2007 4 5 4 5 5 4 5
2008 1 4 1 4 4 1 4
2009 2 3 2 3 3 2 2
2010 6 2 6 2 2 6 2
2011 2 . 2 . . 2 .
1401
2006 19 24 15 23 20 20 23
2007 . 17 . 18 17 . 18
2008 13 14 13 14 14 13 14
2009 9 12 9 11 12 9 12
2010 14 19 14 19 19 14 19
2011 19 8 18 9 9 19 9
1402 2007 . . . . . 1 .
2009 1 2 1 2 2 1 2
2010 . 1 . 1 1 . 1
111
Kommune/At. normua/Ukioq
Kal.
oqaasii
3. kl.
Kal.
oqaasii
7. kl.
Qall.
oqaasi
3. kl.
Qall.
oqaasi
7. kl.
Tul.
oqaasi
7. kl.
Matematikki
3. kl.
Matematikki
7.kl.
1501
2006 19 22 18 23 21 21 21
2007 20 22 22 23 22 20 22
2008 14 19 14 19 19 14 19
2009 15 24 15 24 24 15 24
2010 19 21 19 21 21 19 21
2011 16 20 16 20 20 16 20
1502
2006 1 1 2 1 1 1 1
2007 2 1 2 1 1 2 1
2008 1 . 1 . . 1 .
2009 1 . . . . . .
2010 . 2 . 2 2 . 2
2011 1 1 1 1 1 1 1
1503
2006 . 5 . 5 5 . 5
2007 4 3 4 3 3 4 3
2008 3 5 2 . 6 3 6
2009 . 4 1 4 4 . 4
2010 3 . 3 . . 3 .
2011 3 6 3 6 6 3 6
1504
2006 5 7 5 7 7 5 7
2007 4 7 5 7 7 4 7
2008 2 3 2 3 3 2 3
2009 2 6 2 6 6 2 6
2011 2 4 2 4 4 2 4
1505 2007 4 7 4 7 7 4 7
2009 . 6 2 6 5 . 6
2010 2 6 2 6 6 2 6
1506
2006 2 2 2 2 2 2 2
2007 1 4 1 4 4 1 4
2008 4 5 4 5 5 4 5
2009 2 4 2 4 4 2 4
2010 1 1 1 1 1 1 1
2011 . 2 . 2 2 . 2
1507 2007 3 1 3 1 1 3 1
2008 . 2 . 2 2 . 2
2009 . 3 . 3 3 . 3
2010 . 2 . 2 3 . 3
2011 1 4 1 4 4 1 4
1508 2007 3 2 3 2 2 3 2
2008 3 1 3 1 1 3 1
2011 1 1 1 1 1 1 1
1601
2006 9 21 9 . 13 8 22
2007 8 17 11 17 17 9 6
2008 . 14 . 14 28 . 14
2009 17 20 17 21 21 18 19
2010 17 13 16 14 13 17 14
2011 17 10 17 9 10 16 11
1602
2006 4 5 4 5 5 4 5
2007 5 4 5 4 4 5 4
2008 2 7 2 7 7 2 7
2009 . 4 3 4 4 4 4
2010 2 6 2 6 6 2 6
2011 6 5 6 5 5 6 5
1603 2007 4 4 4 4 4 4 4
112
Kommune/At. normua/Ukioq
Kal.
oqaasii
3. kl.
Kal.
oqaasii
7. kl.
Qall.
oqaasi
3. kl.
Qall.
oqaasi
7. kl.
Tul.
oqaasi
7. kl.
Matematikki
3. kl.
Matematikki
7.kl.
2008 5 4 5 4 4 5 4
2009 3 5 3 5 5 3 5
2010 2 2 2 2 2 2 2
2011 3 4 3 4 4 3 4
1604 2008 5 5 5 4 5 5 5
2009 1. 4 1 4 4 1 4
2010 3 5 3 5 5 3 5
2011 5 4 5 3 3 5 4
1605
2006 . . . 22 9 . .
2007 3 1 3 1 1 3 1
2008 1 2 1 2 2 1 2
2009 1 3 1 2 3 1 3
2010 1 1 1 1 1 1 1
2011 5 2 5 2 2 5 2
1607
2006 6 6 6 6 6 6 6
2007 6 2 6 2 2 6 2
2008 4 4 4 4 4 4 4
2009 2 3 2 3 3 2 3
2010 2 7 2 7 7 2 7
2011 9 6 9 6 6 8 6
1609 2007 4 4 4 4 4 4 4
2008 5 5 5 5 5 5 5
2009 5 4 5 4 4 5 4
2010 . 5 . 4 5 . 5
2011 6 3 6 3 3 6 3
1610
2006 8 7 7 9 9 8 7
2007 9 8 8 9 9 9 8
2008 . 13 13 13 13 13 13
2009 10 12 10 11 13 8 13
2010 9 9 9 9 9 10 9
2011 19 10 19 10 10 19 10
1701
2006 13 14 10 12 12 10 14
2007 9 14 10 15 15 10 14
2008 7 12 7 16 15 7 15
2009 12 7 13 7 6 12 7
2010 10 12 10 12 12 10 11
2011 8 9 8 9 9 8 9
1702 2008 2 4 2 5 5 2 4
2009 1 1 1 1 1 1 1
2010 . 2 . 2 2 . 2
1705
2006 2 1 . 1 1 2 1
2007 . 3 . 3 2 . 3
2008 1 1 1 1 1 1 1
2009 . 3 . 2 3 . 3
2010 1 . 1 . . 1 .
2011 1 . 1 . . 1 .
113
Tabel 3 b: Inerniliillaqqissuseq (procentit eqqortut). Kommunit atuarfiillu.
Kommune/At. normua/Ukioq
Kal.
oqaasii
3. kl.
Kal.
oqaasii
7. kl.
Qall.
oqaasi
3. kl.
Qall.
oqaasi
7. kl.
Tul.
oqaasi
7. kl.
Matematikki
3. kl.
Matematikki
7.kl.
Kujalleq
101
2007 49 62 71 62 49 59 47
2008 35 59 37 46 43 51 43
2009 38 64 58 52 46 57 57
2010 39 64 35 47 44 46 46
2011 53 62 49 53 54 63 53
102
2007 . . . . . . .
2008 27 . 31 . . 55 .
2009 51 47 43 55 46 69 34
2010 89 63 56 53 45 91 55
2011 49 . 27 . . 58 .
103 2007 46 68 36 40 37 51 36
2008 51 49 37 40 37 70 46
2009 . 46 . 30 40 . 31
2010 28 47 50 28 50 50 100
2011 35 53 22 46 54 65 42
104 2006 22 59 . 36 43 69 62
108
2006 49 38 44 51 39 42 37
2007 31 81 72 43 34 58 51
2009 50 64 75 76 68 79 44
2010 33 41 56 61 41 53 27
201
2006 57 50 48 62 45 75 51
2007 34 55 55 62 46 64 43
2008 39 64 40 58 46 63 49
2009 68 58 79 70 54 77 45
2010 47 55 48 46 43 59 41
2011 61 67 74 64 67 79 47
202 2007 61 . 67 . . 60 .
2010 . 57 . 55 69 . 68
2011 . 52 . 53 36 . 60
203
2006 32 72 33 61 29 66 49
2007 18 66 29 68 54 47 62
2008 21 68 31 59 57 19 .
2009 14 60 10 34 17 45 57
2010 . 78 . 35 36 . 33
2011 . 58 . 81 72 . 29
204 2007 32 . 56 . . 97 .
2009 . 54 . 38 34 . 53
2011 . 50 . 66 . . 73
301
2006 44 63 50 55 42 66 47
2007 29 67 33 76 46 46 53
2008 52 55 45 59 46 62 47
2009 35 65 45 63 48 53 52
2010 57 60 59 64 56 58 59
2011 39 53 40 51 45 48 37
302 2007 32 51 31 50 37 60 26
2008 . 58 . 62 52 . 31
2009 13 78 0 65 63 24 40
2010 58 57 24 65 73 58 45
2011 . 50 . 60 49 . 34
303 2006 75 64 70 86 90 94 89
2007 . 96 . 95 80 . 85
114
Kommune/At. normua/Ukioq
Kal.
oqaasii
3. kl.
Kal.
oqaasii
7. kl.
Qall.
oqaasi
3. kl.
Qall.
oqaasi
7. kl.
Tul.
oqaasi
7. kl.
Matematikki
3. kl.
Matematikki
7.kl.
2009 89 69 90 65 63 99 82
2010 . 85 . 85 82 . 75
304 2007 29 55 41 83 60 38 77
2009 65 62 95 64 53 83 35
2010 . 52 . 93 97 . 34
Kommune/At. normua/Ukioq
Kal.
oqaasii
3. kl.
Kal.
oqaasii
7. kl.
Qall.
oqaasi
3. kl.
Qall.
oqaasi
7. kl.
Tul.
oqaasi
7. kl.
Matematikki
3. kl.
Matematikki
7.kl.
Sermersooq 401
2007 32 37 37 51 . 39 53
2008 72 . 57 . . 78 .
2009 51 87 31 57 49 57 70
2010 . 52 . 37 38 55 50
2011 94 . . . . 96 .
501 2007 25 60 30 50 42 50 38
2008 . 51 . 46 37 . 38
2009 48 56 48 48 39 63 40
2010 54 58 41 49 44 36 48
2011 40 58 42 47 46 61 40
502
2006 50 . 54 . . 77 .
2007 30 51 21 40 34 25 47
2008 31 47 18 31 53 62 28
2009 25 52 25 43 36 24 41
2010 68 55 58 54 56 64 38
2011 11 56 56 56 60 65 39
601 2007 33 62 33 68 49 61 45
2008 35 68 59 74 56 57 58
2009 57 60 67 64 49 70 48
2010 42 52 57 75 62 56 51
2011 53 47 71 53 41 69 37
602
2006 59 61 67 67 55 61 42
2007 35 60 44 83 54 43
2008 34 79 42 72 69 60 30
2009 65 57 50 80 63 55 51
2010 39 59 50 69 55 56 44
2011 59 65 71 80 62 78 39
603 2007 30
54 69 84 69 70 51
2008 45 57 50 74 49 66 58
2009 36 56 60 60 46 52 45
2010 44 59 64 75 59 60 55
2011 55 54 68 77 58 66 50
604 2007 38 43 46 40 39 55 42
2008 32 51 42 34 26 50 53
2009 49 . 14 57 39 38 62
2011 32 60 69 44 38 57 51
605
2006 26 44 56 87 81 65 61
2007 30 69 64 79 71 57 51
2008 33 68 54 84 63 60 58
2009 39 58 60 83 70 60 56
115
Kommune/At. normua/Ukioq
Kal.
oqaasii
3. kl.
Kal.
oqaasii
7. kl.
Qall.
oqaasi
3. kl.
Qall.
oqaasi
7. kl.
Tul.
oqaasi
7. kl.
Matematikki
3. kl.
Matematikki
7.kl.
2010 38 60 55 82 66 49 52
2011 41 63 70 78 62 68 45
606
2006 39 50 69 . 63 70 58
2007 36 74 81 90 83 72 62
2008 33 65 87 88 81 75 49
2009 36 63 87 90 83 68 57
2010 46 58 74 89 79 54 51
2011 40 59 81 90 85 58 60
607 2011 50 34 50 38 49 73 29
1801
2006 41 52 37 64 54 60 42
2007 33 60 67 67 46 73 49
2008 27 48 30 48 43 58 40
2009 32 51 52 53 40 65 44
2010 39 38 48 47 44 64 32
2011 41 42 37 61 39 62 42
1802
2006 . 59 . 33 . . 68
2007 91 . 67 . . 85 .
2008 48 58 66 42 34 94 57
2009 50 38 27 31 32 75 33
2010 48 . 65 . . 62 .
2011 . 46 . 13 21 . 33
1803
2006 36 47 37 42 34 31 48
2007 54 49 58 44 43 57 73
2008 45 42 31 46 25 67 33
2010 65 . 94 . . 73 .
2011 40 . 76 . . 36 .
1804 2007 . . . . . . .
2008 . . . . . . .
1805
2006 47 37 30 33 . 56 58
2007 25 . 37 39 31 78 .
2008 22 . 38 . . 62 .
2009 . 37 . 47 59 . 39
2010 71 48 48 37 37 38 53
2011 38 63 56 77 79 62 82
1807
2006 38 34 28 45 55 54 60
2007 45 50 25 45 36 41 46
2008 29 43 37 52 39 40 46
2009 20 46 31 38 31 43 37
2010 19 40 30 37 40 15 .
2011 26 45 28 44 54 48 41
1901
2006 30 42 29 86 63 49 63
2007 17 30 17 49 39 33 46
2008 24 50 28 59 39 29 56
2009 19 48 52 59 37 50 49
2010 33 40 23 45 37 63 43
2011 35 39 33 54 48 66 61
5001 2010 30 33 92 93 86 77 71
2011 39 41 94 92 88 84 69
2012 33 53 98 97 97 72 86
116
Kommune/At. normua/Ukioq
Kal.
oqaasii
3. kl.
Kal.
oqaasii
7. kl.
Qall.
oqaasi
3. kl.
Qall.
oqaasi
7. kl.
Tul.
oqaasi
7. kl.
Matematikki
3. kl.
Matematikki
7.kl.
Qeqqa 707
2006 47 63 42 60 48 60 47
2007 34 70 40 66 43 66 45
2008 45 . 45 . 49 62 60
2009 47 70 50 64 63 60 59
2010 56 67 65 52 44 67 39
2011 63 71 39 53 54 56 57
708
2006 . . . . . . .
2007 . . . . . . .
2008 . . . . . . .
709
2006 28 . 24 . . 61 .
2007 32 . 40 . . 58 .
2008 46 55 60 41 31 84 33
2009 32 54 62 53 51 29 32
2010 . 62 . 54 54 . 46
2011 86 81 83 55 69 75 59
710 2006 48 56 52 43 32 62 33
2007 29 47 28 34 25 49 55
2011 37 42 25 39 49 76 22
711
2006 43 56 42 45 48 65 55
2007 32 85 32 54 47 62 61
2008 43 65 44 59 43 52 60
2009 53 83 44 59 43 79 47
2010 312 75 41 88 85 74 53
2011 68 73 57 71 54 77 56
801
2006 49 . 42 . . 66 .
2007 65 71 44 64 46 66 51
2008 38 66 47 65 49 62 64
2009 57 69 48 64 57 59 58
2010 45 74 38 68 49 52 44
2011 55 73 54 63 54 64 48
802 2007 32 62 35 72 46 63 48
2008 43 70 46 71 51 57 48
2009 34 58 35 48 40 58 42
2010 50 67 51 66 56 61 49
2011 40 67 36 53 53 63 55
803
2006 47 58 42 55 50 61 54
2007 49 76 74 76 55 63 62
2008 68 81 85 76 66 62 66
2009 42 68 46 61 45 58 55
2010 66 88 51 71 68 34 51
2011 80 83 85 81 82 92 61
804
2006 47 56 30 55 39 79 47
2007 65 77 56 43 43 64 50
2008 45 92 38 61 54 74 51
2009 59 81 26 67 47 46 39
2010 60 71 60 47 60 67 36
806 2007 23 71 15 66 48 58 .
2008 92 68 94 67 50 86 39
2011 65 75 90 95 92 61 59
5002 2011 38 71 96 93 100 89 86
117
Kommune/At. normua/Ukioq
Kal.
oqaasii
3. kl.
Kal.
oqaasii
7. kl.
Qall.
oqaasi
3. kl.
Qall.
oqaasi
7. kl.
Tul.
oqaasi
7. kl.
Matematikki
3. kl.
Matematikki
7.kl.
Qaasuitsoq 901
2006 43 52 35 33 38 . 42
2008 44 65 27 39 46 59 40
2009 32 58 28 38 31 47 60
2010 53 56 44 46 49 48 51
2011 41 68 87 39 49 60 44
902 2007 46 58 28 33 50 43 43
2009 18 61 31 46 39 52 53
2010 35 86 25 65 57 41 51
903
2006 47 66 32 55 54 87 57
2007 43 45 29 31 30 31 37
2008 13 77 29 47 37 44 69
2009 50 . 35 . . 40 .
2010 73 62 41 50 45 77 64
2011 44 68 40 42 32 48 56
904
2006 . 1 . 94 1 . 86
2007 38 89 25 83 78 29 76
2008 29 64 48 74 79 26 54
2009 43 81 52 81 86 65 65
2010 70 47 37 41 41 84 42
2011 93 81 60 66 49 72 69
905
2006 29 63 36 57 48 66 53
2007 37 72 43 54 49 54 40
2008 68 67 48 53 41 60 51
2009 60 78 43 50 43 45 48
2010 62 71 49 46 51 82 42
2011 65 85 54 68 51 71 46
1001
2006 34 58 41 57 44 53 49
2007 51 70 50 59 43 69 57
2008 35 70 35 60 46 37 50
2009 48 58 56 54 46 68 44
2010 50 60 54 48 49 64 42
2011 50 67 43 64 65 63 51
1002 2006 38 . . . . . .
2010 70 46 59 56 46 64 39
2011 90 73 88 97 92 85 42
1003 2007 58 85 65 . . 85 68
2009 83 88 32 55 49 63 62
2010 . 73 . 55 45 . 55
2011 46 73 50 54 44 48 61
1101
2006 32 56 25 54 45 50 43
2007 35 69 31 57 43 59 42
2008 57 69 50 58 40 62 44
2009 50 71 52 62 46 64 45
2010 49 68 34 56 52 56 47
2011 56 60 48 61 53 55 50
1102 2007 33 . 33 . . 64 .
2008 33 . 24 . . 70 .
2009 . 52 . 48 46 . 58
2011 57 63 37 54 45 70 44
1201
2006 32 53 65 52 35 60 44
2007 70 70 55 57 48 81 51
2008 25 55 33 72 53 51 51
2009 40 64 51 67 49 50 50
118
Kommune/At. normua/Ukioq
Kal.
oqaasii
3. kl.
Kal.
oqaasii
7. kl.
Qall.
oqaasi
3. kl.
Qall.
oqaasi
7. kl.
Tul.
oqaasi
7. kl.
Matematikki
3. kl.
Matematikki
7.kl.
2010 28 60 29 56 56 53 50
2011 51 72 51 57 54 59 51
1202 2007 44 69 38 60 51 66 55
2008 76 64 52 51 43 67 40
2009 57 76 46 67 62 69 54
2010 58 62 39 56 48 75 44
1203 2007 80 89 79 95 97 88 45
2008 . 83 . 79 80 . 60
2010 . 81 . 66 62 . 62
1204 2009 68 . 92 . . 91 .
2010 . 60 . 69 63 . 50
1205 .2010 . 65 . 40 46 . 52
1206
2006 72 84 83 73 60 82 58
2007 62 57 49 66 40 77 51
2008 76 64 71 54 76 87 75
2009 77 71 38 32 41 72 40
2010 76 63 45 49 46 78 39
1401
2006 70 59 58 45 48 82 50
2007 . 51 . 53 45 . 42
2008 65 78 63 65 46 87 46
2009 57 68 52 47 50 87 50
2010 45 71 33 49 46 72 49
1402 2007 . . . . . 38 .
2009 31 76 . 59 56 43 51
2010 . 75 . 71 64 . 63
1501
2006 41 53 42 55 42 61 51
2007 31 68 29 67 48 41 51
2008 69 53 71 53 40 71 42
2009 43 77 49 58 53 81 56
2010 48 63 39 59 49 58 43
1502
2006 88 56 64 62 42 68 53
2007 38 66 39 45 29 62 46
2008 68 . 46 . . 90 .
2009 54 . . . . . .
2010 . 77 . 65 67 . 82
1503
2006 . 59 . 71 87 . 58
2007 48 74 54 95 91 71 66
2008 31 83 28 . 49 15 74
2009 . 57 85 62 58 . 59
2010 43 . 35 . . 59 .
1504
2006 34 59 37 55 48 58 64
2007 48 63 63 60 37 72 69
2008 36 68 61 53 26 59 83
2009 80 69 47 53 54 45 57
1505 2007 77 66 57 51 43 78 46
2009 . 68 67 44 40 . 33
2010 45 54 34 35 39 58 53
1506
2006 47 65 100 35 34 58 53
2007 43 71 40 55 46 62 44
2008 50 74 35 53 43 67 60
2009 81 73 76 45 60 74 51
2010 66 85 46 54 54 89 43
1507 2007 14 49 33 50 37 53 24
119
Kommune/At. normua/Ukioq
Kal.
oqaasii
3. kl.
Kal.
oqaasii
7. kl.
Qall.
oqaasi
3. kl.
Qall.
oqaasi
7. kl.
Tul.
oqaasi
7. kl.
Matematikki
3. kl.
Matematikki
7.kl.
2008 . 58 . 39 35 . 52
2009 . 62 . 25 26 . 42
2010 . 47 . 39 51 . 41
1508 2007 59 57 63 51 50 55 43
2008 68 64 52 66 29 78 28
1601
2006 31 66 31 . 42 49 44
2007 32 83 36 66 63 63 70
2008 . 77 . 69 51 . 46
2009 35 63 50 50 29 62 38
2010 45 62 36 57 51 59 37
1602
2006 85 56 72 43 42 79 49
2007 51 56 45 44 34 57 68
2008 66 66 71 50 37 67 66
2009 . 54 21 51 43 36 57
2010 45 61 29 41 34 47 48
1603 2007 46 87 34 65 49 61 81
2008 59 80 35 43 40 54 79
2009 68 69 75 47 37 90 53
2010 53 78 41 78 94 62 92
1604 2008 43 45 29 37 31 59 25
2009 41 32 31 33 29 38 26
2010 34 49 35 32 23 65 42
2007 84 70 62 48 34 78 60
2008 64 63 40 54 56 58 60
2009 41 48 27 54 49 66 58
2010 63 39 56 41 41 76 46
1607
2006 43 63 35 34 42 68 55
2007 59 78 57 67 51 82 65
2008 52 71 49 44 37 48 63
2009 63 73 53 59 51 75 48
2010 67 71 42 51 46 62 67
1609 2007 33 57 59 45 34 45 58
2008 30 55 71 36 37 54 34
2009 27 56 30 45 39 55 48
2010 . 65 . 49 31 . 63
1610
2006 49 66 37 60 39 73 57
2007 37 75 40 53 40 49 40
2008 . 68 38 50 60 67 54
2009 89 67 42 48 43 61 55
2010 48 69 61 49 54 62 53
1701
2006 31 34 25 47 42 52 46
2007 51 47 31 40 37 71 53
2008 71 46 31 44 43 47 43
2009 33 46 31 39 36 42 36
2010 42 50 46 47 43 82 30
1702 2008 52 66 59 46 86 90 60
2009 78 50 71 93 46 82 36
2010 . 44 . 48 43 . 42
1705
2006 39 34 . 48 35 13 36
2007 . 40 . 36 37 . 26
2008 26 50 56 8 25 68 40
2009 0 5 17 14 17 48 39
2010 25 . 20 . . 29 .
120
Tabel 4: 2012-mi alloriarfinni misilitsinnerni atuarfiit normui aqqilu.
Kommune Skolenr.: Skolens navn: Bygd: By:
Kujalleq
101 Nanortallip Atuarfia Nanortalik
102 Atuarfik Erinaq Narsamijit Nanortalik
103 Jaajap Atuarfia Aappilattoq Nanortalik
104 Malakip Atuarfia Tasiusaq Nanortalik
105 Isak Lundip Atuarfia Ammassivik Qaqortoq
108 Atuarfik "Anders Nielsen" Alluitsup Paa Alluitsup Paa
201 Tasersuup Atuarfia Qaqortoq
202 Atuarfik Saarloq Saarloq Qaqortoq
203 Daanialiup Atuarfia Eqalugaarsuit Qaqortoq
204 Atuarfik Qassimiut Qassimiut Qaqortoq
301 Narsap Atuarfia Narsaq
302 Qassiarsuup Atuarfia Qassiarsuk Narsaq
303 Igalikup Atuarfia Igaliku Narsaq
304 Atuarfik Napaartoq Narsarsuaq Narsarsuaq
Sermersooq
401 Grønnedal skole Kangilinnguit
501 Atuarfik Tuiisaq Paamiut
502 Arsuup Atuarfia Arsuk Arsuk
601 Atuarfik Samuel Kleinschmidt Nuuk
602 Ukaliusaq Nuuk
603 Qorsussuaq Nuuk
604 Qeqertarsuatsiaat Atuarfiat Qeqertarsuatsiaat Nuuk
605 Nuussuup Atuarfia Nuussuaq
606 Kangillinnguit Atuarfiat Nuussuaq
607 Kapisillit Atuarfiat Kapisillit Nuuk
1801 Tasiilami Alivarpik Tasiilaq
1802 Isortup Alivarpia Isortoq Tasiilaq
1803 Tiniteqilaap Alivarpia Tiniteqilaaq Tasiilaq
1804 Kulusumi Alivarpik Kulusuk Kulusuk
1805 Sermiligaami Alivarpik Sermiligaaq Tasiilaq
1807 Kuummiini Alivarpik Kuummiut Tasiilaq
1901 Ejnar Mikkelsenila Aluarpia Ittoqqortoormiit
5001 Nuuk Internationale Friskole Nuuk
Qeqqa
707 Atuarfik Kilaaseeraq Maniitsoq
709 Napasup Atuarfia Napasoq Maniitsoq
710 Atammiup Atuarfia Atammik Maniitsoq
711 Kangaamiut Atuarfiat Kangaamiut Maniitsoq
801 Minngortuunnguup Atuarfia Sisimiut
802 Nalunnguarfiup Atuarfia Sisimiut
803 Itillip Atuarfia Itilleq Sisimiut
804 Sarfannguup Atuarfia Sarfannguaq Sisimiut
806 Qinnguata Atuarfia Kangerlussuaq Kangerlussuaq
5002 Ilimmarfiaraq – Sisimiut Friskole Sisimiut
Qaasuitsoq 901 Nikolaj Rosingip Atuarfia Kangaatsiaq
902 Attup Atuarfia Attu Aasiaat
121
Kommune Skolenr.: Skolens navn: Bygd: By:
903 Iginniarfiup Atuarfia Iginniarfik Aasiaat
904 Qaqqannguup Atuarfia Ikerasaarsuk Aasiaat
905 Atuarfik Kristian Lundblad Niaqornaarsuk Aasiaat
1001 Gammeqarfik Aasiaat
1002 Aadap Atuarfia Akunnaaq Aasiaat
1003 Ole Reimerip Atuarfia Kitsissuarsuit Aasiaat
1101 Juunarsip Atuarfia Qasigiannguit
1102 Ivilikasiup Atuarfia Ikamiut Aasiaat
1201 Atuarfik Mathias Storch Ilulissat
1202 Atuarfik Jørgen Brønlund Ilulissat
1203 Lars Hansenip Atuarfia Ilimanaq Ilulissat
1204 Atuarfik Oqaatsut Oqaatsut Ilulissat
1205 Iisaap Atuarfia Qeqertaq Ilulissat
1206 Naatap Atuarfia Saqqaq Ilulissat
1401 Qeqertarsuup Atuarfia Qeqertarsuaq
1402 Aalunnguup Atuarfia Kangerluk Qeqertarsuaq
1501 Edvard Kruse–p Atuarfia Uummannaq
1502 Neriunnerup Atuarfia Niaqornat Uummannaq
1503 Kaalip Atuarfia Qaarsut Uummannaq
1504 Ole Løvstrøm–ip Atuarfia Ikerasak Uummannaq
1505 Muusap Atuarfia Saattut Uummannaq
1506 Atuarfik Pilerfik Ukkusissat Uummannaq
1507 Aaraliup Atuarfia Illorsuit Uummannaq
1508 Saamup Atuarfia Nuugaatsiaq Uummannaq
1601 Prinsesse Margrethe Skolen Upernavik
1602 Mathiarsip Atuarfia Upv. Kujalleq Upernavik
1603 Juaap Atuarfia Kangersuatsiaq Upernavik
1604 Paaviap Atuarfia Aappilattoq Upernavik
1605 Fiilimuup Atuarfia Innaarsuit Upernavik
1606 Niisip Atuarfia Naajaat Upernavik
1607 Tasiusap Atuarfia Tasiusaq Upernavik
1608 Nutaarmiut Atuarfiat Nutaarmiut Upernavik
1609 Nuussuup Atuarfia Nuussuaq Upernavik
1610 Matiarseeqqap Atuarfia Kullorsuaq Upernavik
1701 Avanersuup Atuarfia Qaanaaq
1702 Piitaaqqap Atuarfia Savissivik Pituffik
1703 Moriusap Atuarfia Moriusaq Pituffik
1704 Qeqertat Atuarfiat Qeqertat Qaanaaq
1705 Siorapaluup Atuarfia Siorapaluk Qaanaaq
122
Figur 1a: Box-plots - kalaallit oqaasiini - 3. klasse.
Figur 1b: Box-plots - qallunaat oqaasiini - 3. klasse.
Figur 1c: Box-plots - matematikkimi - 3. klasse.
2008
2009
2010
2011
2012
0 20 40 60 80 100 120
2008
2009
2010
2011
2012
0 20 40 60 80 100 120
2008
2009
2010
2011
2012
0 20 40 60 80 100 120
123
Figur 1d: Box-plots - kalaallit oqaasiini - 7. klasse.
Figur 1e: Box-plots - qallunaat oqaasiini - 7. klasse.
Figur 1f: Box-plots - tuluit oqaasiini - 7. klasse.
2008
2009
2010
2011
2012
0 20 40 60 80 100 120
2008
2009
2010
2011
2012
0 20 40 60 80 100 120
2008
2009
2010
2011
2011
2012
0 20 40 60 80 100 120
124
Figur 1g: Box-plots - matematikkimi - 7. klasse.
Figur 2a: 2012-mi kalaallit oqaasiini inerniliillaqqissutsip inernileeriaasinnaanerullu
imminnut ataqatigiinneri - 3. klasse.
2008
2009
2010
2011
2012
0 20 40 60 80 100 120
0102030405060708090
100
0 20 40 60 80 100
Iner
nili
illaq
qis
suse
q (
%)
Inernileeriaasinnaaneq (%)
125
Figur 2b: 2012-mi qallunaat oqaasiini inerniliillaqqissutsip inernileeriaasinnaanerullu
imminnut ataqatigiinneri - 3. klasse.
Figur 2c: 2012-mi matematikkimi inerniliillaqqissutsip inernileeriaasinnaanerullu imminnut
ataqatigiinneri - 3. klasse.
Figur 2d: 2012-mi kalaallit oqaasiini inerniliillaqqissutsip inernileeriaasinnaanerullu
imminnut ataqatigiinneri - 7. klasse.
0102030405060708090
100
0 20 40 60 80 100
Iner
nili
illaq
qis
suse
q (
%)
Inernileeriaasinnaaneq (%)
0102030405060708090
100
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Iner
nili
illaq
qis
suse
q (
%)
Inernileeriaasinnaaneq (%)
0102030405060708090
100
0 20 40 60 80 100
Iner
nili
illaq
qis
suse
q (
%)
Inernileeriaasinnaaneq (%)
126
Figur 2e: 2012-mi qallunaat oqaasiini inerniliillaqqissutsip inernileeriaasinnaanerullu
imminnut ataqatigiinneri - 7. klasse.
Figur 2f: 2012-mi tuluit oqaasiini inerniliillaqqissutsip inernileeriaasinnaanerullu imminnut
ataqatigiinneri - 7. klasse.
Figur 2g: 2012-mi matematikkimi inerniliillaqqissutsip inernileeriaasinnaanerullu imminnut
ataqatigiinneri - 7. klasse.
0102030405060708090
100
0 20 40 60 80 100
Iner
nili
illaq
qis
suse
q (
%)
Inernileeriaasinnaaneq (%)
0102030405060708090
100
0 20 40 60 80 100
Iner
nili
illaq
qis
suse
q (
%)
Inerniliillaqqissuseq (%)
0102030405060708090
100
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Iner
nili
illaq
qis
suse
q (
%)
Inernileeriaasinnaaneq(%)
127
Figur 3a: 2012-imi kalaallit qallunaallu oqaasiini inerniliillaqqissutsit sanilliunneri - 3. klasse.
Figur 3b: 2012-imi kalaallit oqaasiini matematikkimilu inerniliillaqqissutsit sanilliunneri
- 3. klasse.
Figur 3c: 2012-imi qallunaat oqaasiini matematikkimilu inerniliillaqqissutsit sanilliunneri
- 3. klasse.
0102030405060708090
100
0 20 40 60 80 100
Qal
lun
aat
oq
aasi
i(%
)
Kalaallit oqaasii (%)
0102030405060708090
100
0 20 40 60 80 100
Mat
emat
ikki
(%
)
Kalaallit oqaasii (%)
0102030405060708090
100
0 20 40 60 80 100
Mat
emat
ikki
(%
)
Qallunaat oqaasii (%)
128
Figur 3d: 2012-imi kalaallit qallunaallu oqaasiini inerniliillaqqissutsit sanilliunneri - 7. klasse.
Figur 3e: 2012-imi kalaallit tuluillu oqaasiini matematikkimilu inerniliillaqqissutsit
sanilliunneri - 7. klasse.
Figur 3f: 2012-imi kalaallit oqaasiini matematikkimilu inerniliillaqqissutsit sanilliunneri
- 7. klasse.
0102030405060708090
100
0 20 40 60 80 100
Qal
lun
aat
oq
aasi
i (%
)
Kalaallit oqaasii (%)
0102030405060708090
100
0 20 40 60 80 100
Tulu
it o
qaa
sii (
%)
Kalaallit oqaasii (%)
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Mat
emat
ikki
(%
)
Kalaallit oqaasii (%)
129
Figur 3g: 2012-imi qallunaat tuluillu oqaasiini inerniliillaqqissutsit sanilliunneri - 7. klasse.
Figur 3h: 2012-imi qallunaat oqaasiini matematikkimilu inerniliillaqqissutsit sanilliunneri
- 7. klasse.
Figur 3i: 2012-imi tuluit oqaasiini matematikkimilu inerniliillaqqissutsit sanilliunneri
- 7. klasse.
0102030405060708090
100
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Tulu
it o
qaa
sii (
%)
Qallunaat oqaasii (%)
85; 56
0102030405060708090
100
0 20 40 60 80 100
Mat
emat
ikki
(%
)
Qallunaat oqaasii (%)
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
0 20 40 60 80 100
Mat
emat
ikki
(%
)
Tuluit oqaasii (%)