Aasta betoon-ehitis

skulptuur Cromatico

MTÜ sinule

Võhma paraFiinist liuväliuus vormel Fest12uus vormel Fest12uus vormel Fest12

FS team Tallinn

TO

OT

MIS

E JA

TE

HN

IKA

AJA

KIR

I AP

RIL

L 4

/20

12

(42

)l

og

iCa

EE

st

i: tu

gE

v k

Üb

Er

tu

rb

E ja

ko

sm

os

E a

la

l >> E

ria

la

va

lik

u d

ilE

mm

ad

>> tö

öP

ing

i “mE

dit

siin

ika

ar

t” >> W

or

ld

sk

ill

s 2

01

1

Tootmise ja tehnika ajakiri

APRILL 4/2012 (42)

tugEv kübErturbE ja kosmosE aLaL

LOGICA EESTI:

koLLEEgiumi LiikmEd

Madis VõõrasKolleegiumi esimees; Eas, innovatsioonidivisjoni nõunik (innovatsioon, tehnoloogia, kosmos)Madis.Vooras@eas.ee

Aleksei HõbemägiEesti Masinatööstuse Liit, arendusdirektoraleksei@emliit.ee

Arvi HamburgEesti Inseneride Liit, presidentarvi.hamburg@gaas.ee

Sirje Potisepp Eesti Toiduliidu juhataja sirje@toiduliit.ee

Enno LendTallinna Tehnikakõrgkool, rektorenno@tktk.ee

Priit KuluTTü, mehaanikateaduskonna teadusprodekaanpriit.kulu@ttu.ee

Aleksandr MiinaMTÜ Lean Enterprise Estonia asutaja, Tallinna Tehnikaülikooli doktorantaleksandr@tootmisportaal.ee

Meelis VirkebauEesti Tööandjate Keskliit, volikogu liigeinfo@textile.ee

Ain VeskiväliEAS, Ettevõtete võimekuse divisjoni tööstusvaldkonna juhtain.veskivali@eas.ee

inseneeria kolleegium

E sikaanel on illustratsioon Galileo satelliidist, mille tarkvaralise poole

pealt lööb kaasa ka Logica Eesti.

Esikaane foto

Peatoimetaja Mati Feldmannmati.feldmann@directormeedia.eeTel. 56 616 262

Korrektor Triinu Tamm

Aprill 4/2012 (42)

Ajakirja antakse välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames.

Kujundaja Taivo Org

inseneeria Tasuta Tellimine, lugemine ja kuulamine http://inseneeria.eas.ee

ReklaamRando Mäeotsrando.maeots@directormeedia.eeTel. 687 9101

Väljaandja Director Meedia OÜEndla 90-1, 10614 TallinnTel. 625 0940, 56 616 262

TIRAAŽ9000

Trükk Reusner

impressum

Kuula Valitud lugusid MP3-failina. Nende lugude juures on ajakirjas ka märge.

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Loe ja kommenteeri! http://inseneeria.eas.ee

Loe ja Loe ja Loe ja Loe ja Loe ja Loe ja

http://inseneeria.eas.ee http://inseneeria.eas.ee

valgel taustal

värvilisel või foto taustal

must: CMYK 70-50-30-100

hall: CMYK 0-0-0-65

DIRECTOR MEEDIA LOGO KASUTUS

hall: CMYK 0-0-0-30

EsikaanE Pilt: Esa / P.Carril

juhtkiri

maNdaat Edasi tEgutsEda

mati FELdmaNN,Inseneeria peatoimetaja

Inseneeria elab endiselt tegevuste tähe all, mille ühine nimetaja on üleminek isemajandamisele. Üks meie jaoks olulistest sammudest oli

lugejaküsitluse läbiviimine meie jaoks olu-listel teemadel. Ehkki selle veeru kirjutami-se ajal polnud lugejaküsitlus veel lõppenud, sai ometi juba järeldusi teha – sest protsent siia-sinna väga palju ei muuda. Igal juhul oli vastajaid rekordiliselt, umbes 1100. Tä-nud aktiivsuse eest. Lugejaküsitluse täpsed tulemused saavad avaldatud mai Insenee-rias.

Olulisim näitaja – palju seni tasuta tel-lijatest on nõus 2,95 euroga kuus Insenee-riat edasi tellima – oli 27. märtsi seisuga umbes üks kolmandik. Sellest suurem prot-sent, umbes 40, oli senistest ettevõtetest tellijate hulgas, veidi väiksem protsent era-isikutest tellijate hulgas. See on ka mõiste-tav: sama raha võib tunduda ettevõtte jaoks väike, aga inimese jaoks suur.

Loeme seda protsenti igati tubliks tule-museks, mandaadiks edasi tegutseda. Lisaks tellijatele läheb Inseneeria ka vabamüüki, see on meie jaoks uus asi.

Teise tegevusena korraldame Inseneeria kolleegiumiga ühe tõsise ajurünnaku tee-madel, mis lugejaküsitlus meie ette seab, ehk mida on Inseneerias parasjagu, mida puudu ja mida võib-olla üle. Aga ümberkor-ralduste baasiks jääb ikkagi senine Insenee-ria.

Kolmanda tegevusena alustame aprillis aktiivset tellimiskampaaniat. Aega ei ole.

Need lood on kuulatavad Mp3 failina http://inseneeria.eas.ee

Eestist Maailma

08 Oleme tugevad küberturvalisuse ja kosmose alal

Huvitav lahendus

12 Võhma ainu-laadne uisuväljak

Konverents / Mess

16 Uus trend – diisel- ja elektrimootoriga hübriidpaadid

Insenerikutse

18 Maailmatasemel logistikaõpe TTÜ-s

Huvitav lahendus

22 Uus relv USA mereväes – elektromagnetiline kahur

Ehitus

24 Aasta betoonehitis on heliskulptuur Cromatico

Inseneri töövahendid

26 Tööpingi “meditsiini-kaardi” koostamine

Tootmissisendid

28 Kui kaua kütuse-hinnad veel kerkivad?

Konverents / Mess

30 Blue Competence ja meditsiinitehnoloogia METAV 2012 messil

Insenerikutse

34 Uus vormel on ratastel, mis saab edasi?

Magistritöö

38 Inseneeria versus pehmed erialad ehk erialavaliku dilemmadest

Insenerikutse

42 Konstrueerimine kui teadus, kunst ja käsitöö

Noored meistrid

46 WorldSkills – meie noorte meistrite üle maailmne proovikivi

Insenerikutse

50 Ehitusinsener Karl Ipsberg

53 Summary

54 Nuputamist

SISUKORD / JUHTKIRI 3

Foto: äriPäEv

uudisEd / kroonika4

4/2012 (42) Pildid: sEromar, lEnnusadam

seromar oÜ laiendab kredExi toel tootmist

krEdEX käEndas sauEl

tEgutsEva mEtallitööstusEt-

tEvÕttE sEromar oÜ invEstEE-

rimislaEnu, millE abil soEtas

EttEvÕtE CnC-FrEEsPingi.

“Uus pink võimaldab meil valmistada suuremõõt-melisi detaile ning

laiendada toodangu sortimenti. Plaa-nime luua uue pingi kasutuselevõtuga kaks uut töökohta,” ütles Seromar OÜ tegevjuht Daniel Sternfeld. Kuna suu-remõõtmeliste detailide valmistami-seks mõeldud freespinke on Eestis vähe, siis ootab ettevõte klientide huvi kasvu masina kasutamise osas.

“Toetame elujõulisi ettevõtteid, kes vajavad laenuraha, kuid kellel puuduvad laenu saamiseks vajalikud tagatised,” sõnas KredExi ettevõtlus-divisjoni juht Lehar Kütt.

Seromar OÜ on 2001. aastal asu-tatud Eesti kapitalil metallitööstuset-tevõte, mis on spetsialiseerunud all-hanketöödele. KredEx aitab paranda-da Eesti ettevõtete rahastamisvõima-lusi, maandab krediidiriske ja võimal-dab inimestel rajada või renoveerida oma kodu.

uudisEd / kroonika4

lennusadam avab külastajatele uksed

12. mail avab uksEd uus unikaalnE kÜlastuskomPlEks, EEsti mErE-

muusEumi lEnnusadam. unikaalsEtEs vEsilEnnukitE angaaridEs

Elustub EEsti mErEajalugu ja lEnnusadam räägib lugusid nii vEE alt,

vEE PEalt kui ka vEE kohalt.

Võimalikult paljude huviliste vas-tuvõtmiseks ollakse esimesel nädalavahetusel avatud tervelt

33 tundi järjest.Lennusadama ekspositsiooni pärl

on allveelaev Lembit – mitte ainult igast küljest vaadeldav, vaid ka seestpoolt avastatav. Originaalkujul taastatud Lembit pakub ainulaadse võimaluse astuda allveelaevniku kingadesse ning näha lähedalt 1930. aastate militaarteh-noloogia saavutusi.

Angaaride lae all on oma koha sisse võtnud unikaalne vesilennuk Short Type 184, millest tänaseks pole mujal maail-mas säilinud ühtegi täielikku eksempla-ri. Short 184 oli oma aja pommituslen-nuk, millega sooritati maailma esimene õhutorpeedorünnak.

Ekspositsioon sisaldab ka 16. sajan-dil Saaremaa laevameistrite käe all val-minud Maasilinna laeva vrakki, ranna-kaitsepatarei kahureid ning palju muud.

Lisaks asub angaarides mitu multimee-diaseadet ja matkurit, mis võimaldavad olla vesilennuki piloot või minna Kolla-ses Allveelaevas hoopis reisile läbi maailma merede.

Põnevust jätkub ka Lennusadama angaaridest väljapoole: kai ääres ootab külastajaid jäämurdja Suur Tõll. Kokku ootab Lennusadam käesoleva aasta jooksul 100 000 külastajat Eestist ja väljapoolt. Juba täna käib Lennusada-masse ekskursioonide broneerimine, oodatakse nii turismigruppe kui koha-likke huvilisi.

Lennusadama muuseumikompleks kuulub üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide nimekirja, mille välja-arendamise investeeringute kava on kinnitanud vabariigi valitsus. Investeerin-gukava kaasrahastaja on Euroopa Regio-naalarengu Fond EASi meetme “Üleriigi-lise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjek-tide väljaarendamine” raames.

short tYPE 184, millEst tänasEks PolE mujal maailmas säilinud ÜhtE-gi täiElikku EksEmPlari

uudisEd / kroonika6

4/2012 (42) Pilt: PanasoniC

uudisEd / kroonika6

Panasonic toob Euroopasse hõõglambi välimusega lEd-pirnid

“Panasonicu jaoks on keskkon-nasäästlikkus tootearendu-se juures alati suurt rolli

mänginud,” kommenteeris Ermo Rae, Pa-nasonicu esindaja Eestis. “Lõpuks jõuab 75-aastane kogemustepagas valgustusäris innovatiivsete toodete kaudu ka Euroopa tarbijateni,” kommenteeris Rae. “Panaso-nicu eesmägiks on jõuda kolme aastaga Euroopa LED-valgustuse turuliidrite sekka ning aastaks 2018 elektroonikatööstuses tippu rohelise mõtteviisiga ettevõtete seas,” lisas Rae.

Innovatiivsed LED-pirnid on disainitud selliselt, et meenutavad nii vaadates kui puudutades traditsioonilist hõõglampi. Erinevalt teistest LED-lampidest näevad Panasonicu Nostalgic Clear LED-lambipir-

PanasoniC, maailma suurusElt nEljas lambiPirnitootja, toob aPrillis

EurooPa turulE innovatiivsEd lEd-lambiPirnid, mis välimusElt mEEnutavad

traditsioonilist hÕÕglamPi, Ent tarbivad viis korda vähEm EnErgiat ja

PEavad vastu 40 korda kauEm.

nid välja täpselt nagu tavalised lambipirnid, kasutades Centre-Mount-tehnoloogiat, mis hajutab valguse erinevatesse suundadesse, andes tulemuseks valguse, millega tarbijad harjunud on. LED-tulukesed on paigalda-tud samamoodi nagu hõõglambi hõõguvad osad, erinevus LED- ja hõõgpirni vahel on praktiliselt olematu. Innovatiivne disain ja tehnoloogia on pärjatud ka prestiižse Gold iF disainiauhinnaga.

“Panasonicu 8-vatine lambipirn tarbib ainult viiendiku energiast, mis 40-vatine hõõgniitpirn. Keskmiselt moodustab val-gustus pere elektriarvest 20%, seega on pere rahakotile positiivne mõju olemas. Ühtlasi peab LED-pirn vastu umbes 40 korda kauem, umbes 40 000 tundi,” sel-gitas Rae.

lufthansa tähistas tallinnas tegevuse alustamise 20. aastapäeva

“Kui me Tallinnas 20 aastat tagasi tegevust alustasime, lendas Lufthansa Tallinnast

välja kolm korda nädalas. Täna maandume Lennart Meri Tallinna Lennujaamas kolm korda päevas – see on muljetavaldav, tu-gev ja jätkusuutlik kasv,” nentis Lufthansa Soome ja Balti riikide üksuse direktor Ma-rek Kuchta.

Lufthansa kahekordistas oma igapäe-vaseid lende Tallinnast Münchenisse, ühendades linnad kaks korda päevas oma moodsaima lühimaalendude lennukiga

29. märtsil 1992 maandus luFthansa lEnnuk EsimEst korda tallinnas.

boEing 737 lEndas kolm korda nädalas FrankFurdist tallinna ja sEEjärEl

minski kaudu saksamaalE tagasi. tallinn oli Üks EsimEsi PEalinnu, millE

luFthansa 1990. aastatEl ida-EurooPassE laiEnEmisEl välja valis.

Embraer 195. Uus lend LH2437 väljub Tallinnast kell 13.10 ja täiendab juba käi-gusolevat lendu LH2435, mis stardib Eesti pealinnast hommikul kell 06.35. “Lisalendudega Tallinna ja Müncheni va-hel pakub Lufthansa oma Eesti reisijatele ja kõigile teistele Balti riikide reisijatele parimat lennuühendust enam kui 200 sihtkohta rohkem kui 80 riigis,” lisas Kuchta.

Müncheni lennujaam, mis teenindab üle 35 miljoni reisija aastas, on üks Euroo-pa kiiremini kasvavaid sõlmjaamu. Algselt

käivitatud Frankfurdi liinil lendab moodne Airbus A320, mis väljub õhtuti.

“Kahe aastakümne edukatele aastatele tagasi vaadates torkab silma meie reisijate arvu suur kasv. 2011. aasta oli Lufthansale Eestis ja teistes Balti riikides kõige edukam aasta. Meie kaudu lendas Tallinna ja tagasi 151 000 reisijat. See teeb kasvuks üle 15%,” selgitas Kuchta. “Teeme sel turul kõigi partneritega tihedat koostööd, et hoida oma Tallinnast väljuvate lendude täituvust rekordilisel 80% tasemel, mille me eelmisel aastal saavutasime.” Lennuteenuste uue kontseptsiooni raames pakutakse turis-tiklassi reisijatele taas tasuta suupisteid ja jooke. Piiriülestel Euroopa lendudel kestu-sega üle kahe tunni pakutakse reisijatele sooja sööki.

Lufthansa hääletati maailma reisiauhin-dade valimisel Euroopa juhtivaks lennufi r-maks enam kui 5000 üles seatud reisifi rma, sihtkoha ja organisatsiooni seast.

Eestist Maailma8

Logica EEsti:

oLEmE tugEvad kübErturvaLisusE ja kosmosE aLaL

Pildil on visand EEsti EsimEsEst satElliidist EstCubE, mis PEaks lähiaasta-tEl orbiidil oma missiooni täitma. koostöös tartu Ülikooli ja logiCa EEstiga valmib missiooni toEtav tarkvara.

Pildid: logiCa, Esa

Et liikuda väärtusahelas kõrgemale, luua rohkem lisandväärtust, eksportida ja müüa

maailmaturule, ei pea omama tingimata konkreetset oma brändi toodet, vaid võib

osutada ka teenust. inseneeria otsustaski laiendada veidi oma ampluaad ja külastas

üht valdavalt äri- ja it-teenuseid pakkuvat ettevõtet Logica Eesti. inseneeria

toimetajaga ajasid juttu Logica Eesti tegevjuht avo kask ja ärijuht andres birnbaum.

EEstist maailma 9kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Galileo raames – konkreetsemalt mis-siooni juhtimise tarkvara. Geoinfosüs-

Logica Eesti

Käive 2011: 4,4 mln eurot »(aastane kasv 43%)

Eksport 2011: 2,6 mln eurot »(aastane kasv 116%)

Töötajate arv: 110 »

lühitutvustus

mati FELdmaNN,Inseneeria peatoimetaja

Lõviosa Logica töötajatest kannab inglise keeles ametinimetust “Software Engineer” ehk siis tark-

varainsener, seega on igati tegu Insenee-ria pärusmaaga. Tarkvaraarenduse elutsükkel on paljuski sarnane käegakat-sutavate toodete/lahenduste loomisele. Projekti meeskonnas on analüütikud, disainerid, arhitektid, projekteerijad, arendajad-insenerid ning testijad.

Ent kas Logica Eestil on oma brändi toode, mille saaks näiteks ajakirja kaa-nele panna? “Logica Eesti on osa suurest rahvusvahelisest Logica Grupist, kes pa-kub laia ringi konsultatsiooniteenuseid. Lähtume iga kliendi omapärast ja teeme kliendile rätsepalahenduse – alustame situatsiooni analüüsist ning lõpetame teenuse juurutamisega kliendi juures,” selgitab tegevjuht Avo. “Meil on pikaaja-lised kliendisuhted, pakume IT-lahen-duste perekonda, mitte üksikut lahen-dust. Aga meie bränd on meie inime-sed.”

Kui Logica näol on tegu suure rah-vusvahelise grupiga, siis kas saame rää-kida ka grupisisesest tööjaotusest? Et si-na teed seda, ja sina seda?

küberturvalisus, kosmos, geoinfosüsteemid ja utilities

“Iga üksus teeb seda, mida ta kõige paremini oskab,” räägib ärijuht Andres. “Teiste kõrval on meie suuremateks valdkondadeks küberturvalisus, kosmos, geoinfosüsteemid ja nn utilities, mida eesti keeles võiks nimetada kommunaal-teenuste valdkonnaks – elektrienergia, gaas, vesi, kaugküte, prügimajandus jne. Kosmose valdkonnas teeme tööd Euroo-pa Kosmoseagentuurile (ESA) projekti

teemide valdkonnas loome häirekesku-sele lahendust GIS 112, mis aitab kiires-ti tuvastada helistaja asukohta, juhib kiirabiauto meeskonna õigesse kohta, tuvastab päästeameti jaoks veevõtuko-had jms. Helsinki päästeametis on Lo-gica poolt loodud niisugune süsteem juba aastaid kasutusel.

Kommunaalteenuste valdkonnas on meie kliendid elektri-, gaasi-, veefi rmad. Aitame luua niisuguseid rakendusi nagu arveldamissüsteemid, mõõteandurite mõõtude või näitude haldamine, kas siis automaatselt loetud või käsitsi võetud, tarneahela jälgimise tarkvara. Meie suu-remad kliendid on EMT, Eesti Gaas, Eesti Telekom, Linde Industrial Gases (Eestis AGA), kosmosevaldkonnas ESA,” loetleb Andres.

“Tartu Ülikooliga on meil sõlmitud koostöömemorandum tudengisatelliiti-

galilEo satElliit, millE tarkvaralisE PoolE PEalt lööb kaasa ka logiCa EEsti

EEstist maailma10

de projekti toetamiseks,” lisab Avo. “Toetame koolilaste IT-olümpiaadi kor-raldamist. Anname välja kõige “laisema” programmeerija auhinda – sellele, kelle programm on ridade poolest kõige lü-hem.”

saksamaa saab Eestilt küberturva-alast nõu

Kas võib olla nii, et mõne teise riigi Logica üksus pöördub Eesti poole min-gis küsimuses?

“Jaa, näiteks Logica Saksamaa üksus on pöördunud meie poole küberturva küsimustes, sest nad teavad, et me ole-me selles tugevad. Satelliidid peavad Maaga pidevalt sidet ja tähtis on, et võõras ei saaks oma kätt vahele,” räägib Andres. “Saksamaa üksus arendab meie kaasabil satelliitide juhtimise ja operee-rimise süsteemi ning siia me pakkusi-me olulist teadmist küberturvalisuse osas lisaks.”

aga mida saaks näiteks saksamaa üksus Eestile pakkuda?

“Näiteks ERP-paketid fi nantssektori tarbeks,” leiab Andres. “Meil ei ole need nii hästi välja arendatud. Hollandis jäl-legi on tugev teadmine elektriautode laadimisvõrgu alal. Suurimad tuulepar-gid Euroopas paiknevad Hispaanias ja Portugalis – seal on välja töötatud Lo-gica Renewables Suit, mis võimaldab elektrituulikute kaughaldust ning elutsükli jälgimist. Logica rendib seda teenust pilve-põhimõttel teistegi elektri-tuulikute tarbeks. Taanis on välja tööta-tud mudel, mis arvestab elektrituulikuid koos hüdroelektrijaamadega – kui tuu-leenergiat on hetkel üle, pumbatakse vett üle tammi üles tagasi.”

töökohtade arv tootmises ei vähene, aga teiseneb

Räägime natuke innovatsioonist. Kas pole nii, et innovatsioon või uuen-duslikkus selle asemel, et luua uusi töökohti, hoopis kaotab seniseid töö-kohti, sest inimeste töö teevad ära riist-

ja tarkvara? Näiteks jälgib toote elutsük-lit niisugune asi nagu Product Lifecycle Management ja tublit inseneri või tehno-loogi polegi homsest enam vaja.

“Ega töökohti sellest vähemaks jää, töökohad on teistsugused. Tootmisega kipub minema nii, et piltlikult öeldes füüsiliselt toodab üks inimene, kes on liini operaator, aga mitukümmend ini-mest mõtlevad välja, loovad ja arenda-vad toodet, kirjutavad tarkvara, müüvad toodet, juurutavad ja hooldavad toodet jne,” toob Avo võrdluse, “tootmise tugi-teenuste osakaal pidevalt suureneb. Näiteks Logica Eesti on raskustes heade töötajate leidmisega.”

“me juba ekspordime

soome, rootsi, suur-

britanniasse ning

saksamaale oskus-

teavet, millest seal

riikides puudus on.”

avo kask

EEstist maailma 11

logica Eestisse pole mõtet hindusid importida

Ent Eestis on näiteks küllalt tarkva-rafi rmasid, kellel on läbi ja lõhki rahvus-vaheline meeskond ja töökeel on inglise keel. Logica Eesti võiks häid töötajaid tuua näiteks Indiast?

“Logica Grupil on India üksuses tööl ca 5000 inimest.” vastab Avo. “Meil pole vaja neid siia tuua. Me saame neid niisa-magi kasutada, kui vaja”. “Logica Eesti töökeeled on eesti ja inglise keel, sest meil on tööl mõned inimesed väljast-poolt, näiteks Poolast,” lisab Andres.

Räägime ka tootlikkusest, väärtuske-tis ülespoole liikumisest – kuidas Logica

Küberkaitse kosmoses

MKMF (Master Key Management Facility) on Logica Eesti üks hiljutisemaid projekte kosmose valdkonnas. Selle tulemusena valmis turvalisust käsit-

lev tarkvara kümnele Sentinel-seeria satelliidile, mis on osa GMESi programmist. GMES (Global Monitoring for Environment and Security) on ülemaailmne vaat-lusvõrgustik, mis annab radari piltide kaudu kasulikku teavet erinevatele prob-leemidele lahenduste leidmiseks.

Logica loodud tarkvara ülesanne on maapealse juhtimiskeskuse ja satellii-tide vahelist suhtlust kaitsta seda krüpteerides. Valminud tarkvara genereerib esmalt juhuslikud krüpteerimis- ja ligipääsuvõtmed, kaitseb neid volitamata ligipääsu eest ning kannab hoolt, et õigete ligipääsuvõtmetega suudab satelliit saadetud sõnumid lahti krüpteerida.

Käesoleva tarkvaralahenduse tegemisel olid peamisteks väljakutseteks:süsteemi poolt genereeritavate võtmete juhuslikkuse tagamine; »süsteemi võtmete turvaline hoiustamine; »süsteemi toimingute jälgitavus. »

Enne MKMFi oli sarnaste satelliitide suhtlus juhtimiskeskusega krüpteerimata, mis tähendas, et vajalike vahendite olemasolul oli võimalik kõigil neile juhiseid saata.

Logica Eesti ärijuht Andres Birnbaum

eesti-üksuse tugevus

Eesti on need eesmärgid enda jaoks sõ-nastanud ja kus asub praegu?

“Juba tänases päevas ei asu me Lo-gica kontsernis tootmisahela alumises otsas – ei tegele odava tööjõu pakkumi-sega. Me juba ekspordime Soome, Root-

si, Suurbritanniasse ning Saksamaale oskusteavet, millest seal riikides puudus on. Edaspidi on plaanis veelgi suuremat vastutust võtta ning juhtida terveid pro-jekte piiri taga algusest lõpuni,” selgitab Avo.

arianE 5 start 2005. aastal

Fotod: mati FEldmann, sakala

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eehuvitav lahEndus12

4/2012 (42)

Huvitav lahendus12

kohaliku elu edendamine:

vÕHma aiNuLaadNE uisuvÄLjakinseneeria käis

külastamas võhmas

paiknevat omapärast

parafi inil baseeruvat,

mittekülma aasta-

ringset uisuväljakut

ja sattus vaimustusse

sellest, kui palju saab

hea tahtmise korral

nappide vahenditega

ära teha.

mati FELdmaNN, Inseneeria peatoimetaja

“Libisemine toimub parafi inist uisuväljakul samamoodi kui tavalisel jääväljakul,” selgitab

Peter Wüthrich, kes on uisuväljakut halda-va MTÜ Sinule juhatuse liige ja uisuvälja-ku peamine eestvedaja. “Uisuraud tekitab aluspinnale üpris tugeva rõhu, mille tule-musel kas siis jää või parafi inisegu hetkeks sulab ja mille peal uisk libisebki. (Seda nähtust nimetatakse füüsikas Le Chatelier’ pritsiibiks – toim.) Võrreldes jääga on pa-

rafi inikihi peal libisemine pisut kehvem, just uisutamise esimestel tiirudel,” räägib Peter. Tuleb välja, et libisemise parandami-seks peab uisud n-ö soojaks uisutama. Ui-suraudade soojendamiseks on väljaku ää-res ka elektriline “röster”.

sooja “jää“ täpne koostis jääb siiski saladuseks

Muidugi huvitab kõige rohkem, mis materjalist täpselt ikkagi uisuväljaku kate

tehtud on. Teada on see, et peamine kom-ponent on parafi in. Katsudes tundubki materjal nagu küünla parafi in, aga on vii-masest tunduvalt kõvem. Peter näitab lauatükki, mille peale on materjal umbes poolesentimeetrise kihina kantud ja tea-tab, et täpset koostist ei tea temagi – niisu-guse kattematerjali on välja mõelnud üks Šveitsi mees ja tehnoloogia on patenteeri-tud. Võhmasse rajatud uisuväljak, sead-med, poordid jms ongi pärit Šveitsist, kus

LiuvÄLjaLt LaHti kraabitud Puru kogutaksE kokku ja sEE LÄHEb ümbErsuLatamisELEla

ste

ja

per

ede

ko

ht

“jÄÄ” HooLdamisE masiN PEtEri kÄEs

sEE aLEksaNdrikooki mEENutav tükk oNgi umbEs PooLEsENtimEEtriNE “jÄÄkiHt” koos aLusmatErjaLiga

LiuvÄLjaLt LaHti kraabitud Puru kogutaksE “jÄÄ” HooLdamisE masiN PEtEri sEE aLEksaNdrikooki mEENutav

huvitav lahEndus 13

4/2012 (42)

niisuguseid aastaringseid uisuväljakuid on palju. Peter Wüthrich ise on samuti pärit Šveitsi saksakeelsest piirkonnast, aga kogu oma jutu räägib ta ära heas eesti keeles.

Võhma uisuväljak on kokku laotud ruudukujulistest plaatidest mõõtudega umbes 50 korda 50 sentimeetrit ja paikneb kooli kehalise kasvatuse tundide jaoks püstitatud köetavas angaarhallis. Väljaku pindala on 196 ruutmeetrit, saab teha iluuisutamist, mängida jäähokit. Vaid jää-tantsu jaoks ei ole väljak Peteri sõnul kõi-ge sobivam.

Piletihinnad on vägagi kasutajasõbralikud

Väljaku hooldamine käib suures osas samamoodi kui jääväljaku puhul. Parafi in-väljaku puhul kogutakse lahtine parafi ini-puru kokku, sulatatakse uuesti üles ja kantakse taas väljakule peale. Seda tööd teeb hooldusmasin, mis sulatab pinna

uisuväljak on koht, kus

võhma lapsed ja ka pered

saavad aega veeta ja

kuhu tullakse meeleldi

sünnipäeva pidama.

ParaFiinil uisuväljak PaiknEb kooli kunagisEs köEtavas vÕimlahallis

Bomar lintsae-

masinad

Bomar

Individual seeria kahesambalised lintsaed.Kahele poole 60º-0º-60º keeratavadIndividual 520.360 DGHIndividual 620.460 DGHIndividual 720.560 DGHIndividual 820.660 DGH Saadaval ka CNC saagimisliinina, programmeeritavad kogused, materjali etteande pikkused ja lõigatavad nurgad jne.

Kaeser’i lai ja kõrgekvaliteediline tooteprogramm sisaldab:

KAESER KOMPRESSORIDKesk tee 23, Jüri Tehnopark, Aaviku, 75301 Rae vald, HarjumaaTel 606 4290 • Faks 606 4297 info.estonia@kaeser.com

Rohkem suruõhku vähema energiakuluga ... ... ülemaailmselt tunnustatud SIGMA PROFILE´ga

www.kaeser.ee

• Kruvikompressorid • Kolbkompressorid • Teisaldatavad diiselkompressorid• Juhtimiskeskused • Rootor-puhurid • Vaakumpumbad • Suruõhu kuivatid ja fi ltrid• Suruõhu käsitööriistad

huvitav lahEndus14

4/2012 (42)

kergelt üles ja lisab uut “jääd” vedelal ku-jul, mis tasandab konarused. Väljakut hooldab Peter ise umbes korra kahe näda-la tagant, korraline hooldus võtab aega paar tundi.

Räägime Peteriga sellest, kas selline uisuväljak ka ennast ära tasub. Pilet välja-kule maksab lastele ühe euro ja täiskasva-nutele poolteist eurot, ajapiirangut polegi. Kuupilet platsile maksab vaid viis eurot. Lahti on plats neli päeva nädalas, peale Peteri enda on tööl üks palgatöötaja. “Võh-ma linn toetab uisuväljakut, näiteks aitab katta halli küttekulusid,” möönab Peter. “Koos linna toetuse ja piletirahaga jääb kuludest kuus sadakond eurot üle. Aga uisuväljak on koht, kus Võhma lapsed ja ka pered saavad aega veeta ja kuhu tullak-se meeleldi sünnipäeva pidama. Tahame Võhma renomeed tõsta, et sellest ei räägi-taks vaid pankrotti läinud lihakombinaadi kontekstis.”

senine koguinvesteering on üle 70 000 euro

Palju on uisuväljaku alla raha pandud? “Uisuväljaku esimene järk läks maksma 800 000 krooni, millest umbes pool oli väljak ise ja millest hooldusmasinad mak-sid 12 000 eurot; üsna kalliks kujunes ka kõige selle transport Šveitsist. Hankisime ka 30–40 paari uiske, mida välja laenuta-da,” loetleb Peter. “Teises järgus tegime platsi 100 ruutmeetrit suuremaks, paigal-dasime poordid ja halli väljatõmbe venti-laatori, kuna suvel läheb hall liiga kuu-

ParaFiiNist jÄÄ HooLdamiNE NÄEb vÄLja PEaaEgu samasuguNE kui PÄrisjÄÄ PuHuLla

ste

ja

per

ede

ko

ht

LiuvÄLja kÕrvaL saab mÄNgida ka LauamÄNgE

LaENutamisE ootEL uisudParaFiiNist jÄÄ HooLdamiNE NÄEb vÄLja PEaaEgu LiuvÄLja kÕrvaL saab mÄNgida LaENutamisE ootEL uisud

maks. Hankisime veel 30 paari uiske ja uiskude teritamise masina. Teist osa rahas-tati Liidri programmist 23 000 euro ulatu-ses.”

Võhmas kulgeb elu rahulikult ja kii-rustamata. Ka meie jutuajamine Peteriga kulgeb kiirustamata, tal on aega rääkida peale uisuväljaku ka eesti asjadest üldise-malt, sellest, et talle Eestis meeldib ja ta elab siin püsivalt. Teise ettevõtmise, osa-ühingu Eesti Valgus kaudu on ta Võhmas arvestatav tööandja. Ta leiab, et ettevõtlus ei pea koonduma ainult Tallinna või Har-jumaale, sest mujal Eestis on tootmiskulud väiksemad. Tallinnas ei saaks ta uisuvälja-kut ühe euro eest lahti hoida. Peter Wüth-rich on igal juhul Võhma patrioot. Edu ettevõtmistes!

liuvälja on kÜlastanud ka PrEsidEnt toomas hEndrik ilvEs. EsiPlaanil PEtEr WÜthriCh

vÕhma liuvälja hinnad on vägagi sÕbralikud ^ uisuta vÕi tErvE PäEv

Ruukki tooteseeria Optim sisaldab mitmeid kõrgtugevaid ja ülikõrg-tugevaid konstruktsiooniteraseid. Maailma tugevaim kuumvaltsitud teras - Optim 1500 QC – valmistatakse ainulaadsel otsekarastusmeetodil, mis on välja töötatud Rautaruukki kontsernis. Esimesed sel meetodil valmisatud kõrgtugevad terastooted tarniti 2002. aastal. Ruukki on otsekarastusteh-noloogia juhtiv kasutaja maailmas.

OtsekarastamineOtsekarastamine seisneb umbes 900 ºC-ni kuumutatud teraslehe või -plaadi kiires mahajahutamises vees kuni ruumitemperatuu-rini vahetult pärast valtsimist. Kiire jahutamine muudab terase äärmiselt kõvaks ning annab sellele väga tugeva mikrostruktuuri, mis lisaks koostisele mõjutab ka terase omadusi.

Otsekarastatud teraslehe valtsimismeetodil toodetakse äärmiselt õhukesi, 2,5 kuni 8,0 mm paksusi teraslehti. Ruukki võttis aastaid tagasi oma Raahe tehase plaadivaltsimisliinil kasutusele lõõmu-tamisega kombineeritud otsekarastamise. Valtsimisliinil too-detakse paksemaid Optim-seeria teraseid, millest tugevaim on praegu Optim 700 QL, paksusega kuni 20 millimeetrit. Suurem tugevus võimaldab konstruktsioonide valmistamisel kasutada õhemaid materjale. See omakorda aitab vähendada konstruktsiooni omakaalu ja suurendada kandevõimet. Näiteks saab väiksema tühimassiga veokiga vedada suuremaid koormaid. Ühtlasi väheneb iga kaubaühiku vedamisele kulutatud kütuseko-gus. Lisaks majanduslikule kasule vähenevad selgelt ka keskkon-da paisatavad heitmed.

Läti tootja Metsateki puiduveomasina tõstukinoole valmistamisel on kasutatud

Ruukki Optim® 650 MC terasemarki. Tänu sellele on tõstuki kaal väiksem ja tõs-

tevõime suurem. Kergem kraana vähendab ka veoki kogukaalu ning kütusekulu.

TooteuuendusedRuukki valmistab toruvaltsimisliinidel kõrg- ja ülikõrgtugevast terasest konstruktsioonitorusid. Need torud on kas ruut-, ristkü-lik- või ümara ristlõikega. Terasprofiilide valtsimisliinil valmis-tatakse külmvaltsitud tooteid, muu hulgas ka erikujulisi profiile. See annab klientidele võimaluse optimeerida konstruktsioonide omadusi ja massi vastavalt lõpptoodangu eripärale.

Ruukki kõrgtugev Optim teras kasutamiseks kõige nõudlikumates tingimustes

Ruukki teeninduskeskused pakuvad laia valikut töötlemisteenu-seid. Laserlõikamine asendab mitmeid traditsioonilisi lõikemee-todeid nagu perforeerimine ja tavalõikamine. Suurimat kasu saadakse keeruka kujuga toodete lõikamisel ja siis, kui mõõdu- täpsus on oluline. Võimalik on lõigata kuni 508 mm läbimõõduga torusid. Gaas- ja plasmalõikamine võimaldab saada ettenähtud kujuga detaile – vajadusel isegi faasitud servaga. Laserkeevitus võimaldab erinevaid terasemarke ja paksusi uuenduslikul viisil ühendada. Nii saame klientidele pakkuda uutmoodi vabadust toodete projekteerimisel.

Hollandi tootja Schenki jäätmepresside külgseinte, lagede ja tagaseinte tarbeks

kasutatakse 3 mm Optim 700 MC teraslehti. Laserhübriidkeevitus võimaldab saa-

da suurepärase mõõdutäpsusega laiu ja õhukesi teraslehti. Pärast keevitamist

painutatakse õhukesed ja laiad lehed Ruukki töötlemiskeskuses ning seejärel

tarnitakse kliendile monteerimiseks.

ArendustööRuukki kõrgtugevate teraste tootevalikut laiendatakse pidevalt. 2010. aasta kevadel täiendati Optim tooteseeriat mitmete uute terastega. Suure tugevuse ja hea ilmastikukindlusega Optim 960 QCW, uus karastatud ja lõõmutatud terasplaat Optim 700 QL ning uus lehtteras Optim 700 MC Plus lisavad turule uut potentsiaali, sest on külmalt valtsitavad ja hea löögikindlusega.

Tehniline klienditeenindus ja projekteerimistugiRuukki tehnilise klienditeeninduse poole soovitame pöörduda juba toote projekteerimise staadiumis. Ühendades teadmised terase ja selle omaduste kohta ning mõistes klientide vajadusi, loome optimaalsed eeldused toodete paremate tööomaduste saavutamiseks. Ruukki eksperdid teavad täpselt oma toodete kasutusvõimalusi ja oskavad öelda, kuidas toode käitub lõiga-tuna, keevitatuna, puurituna või painutatuna.

Usume, et erinevate valdkondade asjatundjate tihe koostöö on kõige tõhusam viis leida lahendusi, mis loovad väärtust nii nende kasutajatele kui ka tootjatele ja materjalide tarnijatele.

www.ruukki.ee tasuta infolefon 1914

Reklaamtekst

Pildid: autor

konvErEnts / mEss16

4/2012 (42)

konvErEnts/mEss16

innovatsioon:

uus trENd – diisEL- ja ELEktri-mootoriga HübriidPaadid

helsingis 2012. aasta veebruaris toimunud Põhja-Euroopa suurimal

paadimessil osales kümne päeva jooksul ligi 350 eksponenti.

seitsmes näitusesaalis esitleti kokku umbes 600 paati.

vEijo kauPPiNEN, Aalto Ülikooli tehnikaprofessor

Paadimessil oli eksponentidena esindatud suur arv organisatsioo-ne, kes valmistasid aktiivselt ette

näitusekülastajatele esitlemiseks mõeldud programmielemente. Uueks ettevõtmiseks olid oksjonid. Külastajad said muu hulgas teha enampakkumisi nii riietele, ujuvva-henditele, ankruvintsidele, mootoritele kui ka paatidele.

Väga selgeks tulevikusuundumuseks näivad olevat alumiiniumkerega paadid. Soomes on juba ettevõtteid, kus alumii-niumpaate toodetakse. Soome firma Buster on selles vallas teerajaja ning omab juba 50 aasta pikkust vastavasisulist koge-must. Mõnes fi iberklaasist paate tootvas fi rmas lisandub 2012. aasta hooaja vali-kusse rida alumiiniumkerega aluseid.

akusid saab laadida sadamas ja diiselmootoriga

Hübriidautod on juba kasutusel, nüüd on meil olemas ka hübriidpaadid. Helsingis esitleti kaht erakordselt suurte akudega paati. Akusid saab laadida nii sadamas kui ka paadi diiselmootori abil. Sõidukiirus diiselmootoriga on umbes 30 km/h, üksnes elektrimootori kasutamisel alla 10 km/h. Selliste hübriidpaatide hinnalisa küünib üle 60 000 euro.

Huvitav uus paat on Soome fi rma Lu-via Boats toodetav Barchetta 27. See uuen-duslik alus on tehtud puidu-fi iberklaasi komposiitmaterjalist ja on kihilise ehituse-ga. Paat jätab puitpaadi mulje, kuid on palju kergem. Samuti on selle hooldamine sama hõlbus kui fi iberklaasist paatide pu-hul.

soome paadieksport Eestisse 2011. a vähenes

Eesti ei kuulu Soome paatide ekspordis esimese kümne sihtriigi hulka. Aastal 2010 oli Soome eksport Eestisse üle ühe miljoni euro. Aastal 2011 toimus märgatav vähene-mine – Soome eksport Eestisse kahanes 600 000 euroni. Paadimessil osalesid ka mõned Eesti eksponendid. OÜ Top Marine toodab ja müüb selliseid merendustooteid nagu ujuvsillad, käimispoomid, toodrid ja torupoomid. Andry Prodeli sõnul on ette-võttel nüüdseks Soomes väga tugev turupo-sitsioon. Tallinna ettevõtte KEHA3 tegevus-valdkond hõlmab omatoodete disaini, disai-nijuhtimist ja disainiteenuste osutamist. KEHA3 toodete hulgas on ka valgusti-mere-poi, mis on tõepoolest nutikas ja uuendus-lik toode.

Harjumaal tegutsev Werfest OÜ on

ttk

to

imet

am

ised

andrY ProdEl on soomE turuga rahul

ttk

to

imet

am

ised

eks

po

na

ate

, ek

sp

on

ente

soomE Firma luvia boats PurjEPaat barChEtta 27 on tEhtud Puidu-FiibErklaasi komPosiit-matErjalist ja on kihilisE EhitusEga

kEha3 valgusti sEa buoY

konvErEnts / mEss 17

4/2012 (42)

kangaid ning hooldab ja parandab purjesid ja purjeriiet.

Lisateave Soome paaditööstuse kohta: Soome Paaditootjate Liit (Venealan Keskusliitto) Finnboat, www.Finnboat.Fi.

kuumtsinkimise teel. Kalle Saar ütleb, et ettevõte tuli Helsingisse juba kolmandat korda.

Fillip Sail on Helsingi paadimessi uus-tulnuk. Firma asub Tallinnas Noblessneri sadamas. Fillip Sail toodab erinevaid paadi-

keskendunud väikepaatide tarbeks rooste-vabast terasest ja mustmetallist lisatarvikute tootmisele – kõigele, mis jääb kalda ja paadi vahele. Mustmetalli kasutatakse peamiselt jahtide ning mootorpaatide pukkide ja aluste valmistamiseks, mida töödeldakse

kolmandat korda mEssil osalEv kallE saar

maia krÜnWald-mäki EsitlEb FilliP saili kangaid

helsingis esitleti kaht

era kordselt suurte aku-

dega paati. akusid saab

laadida nii sadamas kui ka

paadi diiselmootori abil.

HÜDRAULIKASÜSTEEMIDHÜDRAULIKA ON KÕIKJAL!HÜDRAULIKA ON KÕIKJAL!

Hüdraulikalahendusedlaevadele

Baltflex on hooldanud, remontinud ja ehitanud hulgaliselthüdraulilisi lahendusi laevadel. Nende seas ka

naftapuuraukude hoolduslaev „Skandi Aker"

Foto: Ron Damman

Baltflex ASTöökoja 4aTallinn 11313Tel: 646 1015

www.baltflex.eu

HÜDRAULIKASÜSTEEMIDHÜDRAULIKA ON KÕIKJAL! HÜDRAULIKA ON KÕIKJAL!

Hüdraulikalahendusedlaevadele

Baltflex on hooldanud, remontinud ja ehitanud hulgaliselthüdraulilisi lahendusi laevadel. Nende seas ka

naftapuuraukude hoolduslaev „Skandi Aker"

Foto: Ron Damman

Baltflex ASTöökoja 4aTallinn 11313Tel: 646 1015

www.baltflex.eu

HÜDRAULIKASÜSTEEMID HÜDRAULIKA ON KÕIKJAL!HÜDRAULIKA ON KÕIKJAL!

Hüdraulikalahendusedlaevadele

Baltflex on hooldanud, remontinud ja ehitanud hulgaliselthüdraulilisi lahendusi laevadel. Nende seas ka

naftapuuraukude hoolduslaev „Skandi Aker"

Foto: Ron Damman

Baltflex ASTöökoja 4aTallinn 11313Tel: 646 1015

www.baltflex.eu

HÜDRAULIKASÜSTEEMIDHÜDRAULIKA ON KÕIKJAL! HÜDRAULIKA ON KÕIKJAL!

Hüdraulikalahendusedlaevadele

Baltflex on hooldanud, remontinud ja ehitanud hulgaliselthüdraulilisi lahendusi laevadel. Nende seas ka

naftapuuraukude hoolduslaev „Skandi Aker"

Foto: Ron Damman

Baltflex ASTöökoja 4aTallinn 11313Tel: 646 1015

www.baltflex.eu

Pildid: istoCkPhoto, bigstoCkPhoto

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeinsEnErikutsE18

4/2012 (42)

Insenerikutse18

kati kÕrbE,ttÜ logistikainstituudi ProjEktijuht

Veebruaris kinnitati uued õppeka-vad nii bakalaureuse- kui magistri-õppes, uudsena on lisandunud

kolmas magistriõppe peaeriala – tarneahe-la juhtimine. Tarneahelate juhtimist pee-takse maailmas üheks kõige populaarse-maks erialaks, sest nende spetsialistide jä-rele on pidev suur nõudlus. Tarneahela-juhtimine on ideaalne nendele tudengite-

uus instituut:

maaiLmatasEmEL LogistikaÕPE ttü-s

14. märtsil avas tallinna tehnikaülikool uue

logistikainstituudi. äsjaasutatud instituudi õppe- ja

teadustegevus ühendab endas tarneahela juhtimise,

transpordiplaneerimise ja logistika valdkonnad.

le, kelle jaoks MBA või ärijuhtimine on liiga “pehme” eriala ja tehnilised alad liiga insenerlikud. Mitmed spetsialistid arvavad, et ideaalne haridus ettevõtte juhil ongi tarneahelajuhtimise diplom.

mis on logistika ja tarneahelajuhtimine?

Logistika on arenev interdistsiplinaarne valdkond. Logistika huviorbiiti kuuluvad varustamine, laondus, veondus, infojuhti-mine, pakkimine, klienditeenindus, turun-

damine ja tagastus. Logistika tänase mõiste määratlemine on tihedalt seotud tarneahe-la käsitlusega.

Tarneahelajuhtimise rahvusvaheliselt tunnustatud defi nitsiooni kohaselt on tege-mist ettevõtte protsesside ja tegevuste koor-dineerimisega tarnijast lõpptarbijani, et ta-gada toodete, teenuste ja info väärtuse kasv klientide, ettevõtte omanike ja teiste sidus-gruppide jaoks. Seega võib logistikat vaadel-da ka kui mõttelaadi, kompetentsust ja te-gutsemisviisi nii ettevõtte kui rahvamajan-duse konkurentsivõime tõstmiseks.

Tänapäeva logistikateooriasse on integ-reeritud elemente teistest teadusharudest – süsteemi- ja protsessiteooriast, organisat-siooniteooriast, operatsioonianalüüsist, transaktsioonikulude, raha ajaväärtuse teooriast, raamatupidamisest, printsipaali ja agendi suhete teooriast jne. Seega nõuab logistika teadusliku mõtte areng ka TTÜ erinevate teaduskondade laiapõhjalist kaa-samist logistika akadeemilisse õppesse.

intelligentsed transpordisüsteemid

Viimane peaeriala magistratuuris on transpordiplaneerimine. Kõige huvitavam osa selles programmis on intelligentsed transpordisüsteemid – mobiiltelefoni ra-

kati kÕrbE,ttÜ logistikainstituudi ProjEktijuht

V

Vastavalt töö-turu vajadusele

“Ettevõtted vajavad heal tasemel tarneahela juhte,

transpordiplaneerijaid ja logis-tikuid, et olla tänapäevases maail-mas konkurentsivõimelised ja jätkusuutlikud,” ütles instituudi juht professor Ott Koppel. “Uuenenud interdistsiplinaarsed õppesuunad on välja töötatud koostöös valdkonna ettevõtjate ja ekspertidega, see tagab õppe vastavuse tööturu vajadustele,” lisas professor Koppel.

kommentaar

Reklaamtekst

insEnErikutsE20

4/2012 (42)

Kommentaarid

Hele Hammer, AS Telema Eesti tegevjuht

Tänaseni on tarneahela juhtimise kursusi Eestis küllalt harva, veelgi vähem on olnud võimalust seda teemat sü-

vendatult ülikoolis õppida. Olin kaasatud õppekava väl-jatöötamisse. Õppekava sai nii mitmekülgne ja põnev, et ka Telema Eestist on sügisel vähemasti paar tarneahela juhtimise erialal magistriõppesse pürgijat.

jaanus murakas, PÜ E-Piim juhatuse esimees

Meie ettevõte vajab häid spetsialiste nii tarneahela juhtimise kui logistika alal. Arvestades TTÜ laiapõhjalist

potentsiaali, leian, et just seal oleks logistikavaldkonna magis-triõppel võimalik areneda rahvusvaheliselt tunnustatud õp-pekavaks.

Enn saar, Eesti Info-tehnoloogia- ja Telekommunikat-siooni Liidu juhatuse liige

Naljalt ei leia enam majandusvaldkonda, kus on võimalik olla edukas ja konkurentsivõimeline ainult selle valdkonna

teadmisi ja kogemusi rakendades. Edukad on need ettevõtted ja inimesed, kes oskavad oma tegevuses kasutada teiste vald-kondade kogemusi ja võimalusi. Näiteks on logistikasüsteemide efektiivsuse võti peidus infotehnoloogia kasutamises, äri-juhtidele õpetakse üha põhjalikumalt psühholoogiat jne.

Rõõm on jälgida, kuidas ka Eesti kõrgkoolid on lõpuks võtnud suuna õppekavade kaasajastamisele, et tagada üli-koolide lõpetajate tasemel ettevalmistus valdkondades, mis on Eesti majandusarengule olulised. Positiivse näitena väärib esiletõstmist uus tarneahelate juhtimise magistriõpe TTÜs, kus lisaks logistika valdkonna ainetele on senisest suurem tähelepanu nii majanduse kui infotehnoloogia õppeainetel.

Nii õpetatakse tänaseid ja tulevasi logistikuid ja tarne-ahelate juhte, kuidas äriteavet hallata, visuaalset analüütikat rakendada, IKT-lahendusi logistikas ja transpordiplaneeri-mises kasutada. Tarneahela juhi edu sõltub täna IT-lahen-duste tundmises ja nende oskuslikus kasutamises.

urmas roosimaa,Ramirent Baltic ASi Fleet Manager Baltic

Väga hea meel, et on leitud võimalus hakata alates sügisest magistritasemel logistikuid ja tarneahela juhte koolitama

uue õppekava raames, kuna praegu on keeruline antud alal leida täiendõpet. Korraliku erialase koolituse saamiseks peab kiikama piiri taha.

kendused (akseleromeetrid), RFID-d jne. Intelligentsed transpordisüsteemid suuren-davad olemasoleva taristu rakendamist, li-savad transpordi taristule ning sõidukitele info- ja sidetehnoloogia mõõtme, mis kok-

kuvõttes viib liiklusturvalisuse suurenemi-sele. Rakendustest võib veel mainida:

sõidukite avastamise süsteemid, k.a liiklusloenduse ja kaalumise süstee-mid;

kinnised televisioonisüsteemid, k.a tee- ja liikluskaamerad;

teeilmajaamade infosüsteemid; infomärgid, k.a kiirustablood.

Kõik nimetatud erialad on interdistsipli-naarsed ja hea haridus antakse nii erinevate erialade Eesti tippe kaasates kui ka välismaa eksperte rakendades. Uuendusena kasuta-takse ettevõtjate kaasamist: iga õppeaine ja moodul on saanud endale nn “vaderid” et-tevõtetes töötavate erialaspetsialistide näol. Nad annavad sisendit, mis antud valdkon-nas toimub, mida ootavad tööandjad, ja tagavad, et õpetamine toimuks viimaseid innovatsioone jagades.

tarneahelajuhtimine on

ideaalne neile, kelle jaoks

ärijuhtimine on liiga “peh-

me” eriala ja tehnilised

alad liiga insenerlikud.

Reklaamtekst

Pilt: baE sYstEms

huvitav lahEndus22

4/2012 (42)

huvitav lahendus22

Elektromagnetiliste kahurite välja-töötamist ja katsetamist kureerib USA mereväe teaduslik katselabor

NRL. Siiani on katsetatud vaid uue relva-liigi laboratoorseid variante, mille eesmärk oli tõestada, kas iseenesest üldse on võima-lik rakendada elektrit mürskude tulistami-sel ja kuivõrd saab sellist lahendust kasu-tada sõjategevuses. Kahuri laboratoorse mudeli tegi valmis Briti kompanii BAE Systemsi Ameerika allüksus.

Seni katsetusel olnud süsteem oli aga äärmiselt kohmakas ja kulutas palju võim-sust – mitteametlikel andmetel kuni 20 megavatti lasu kohta. Ka relva lasketäpsus oli suhteliselt madal, kahuritoru ressurssi jätkus vaid mõneks lasuks, pärast seda tuli see välja vahetada. Lisaks ei kannatanud laboratoorne prototüüp kuigivõrd niiskust – vägagi kriitiline tegur USA mereväe

jaoks, kes kavatses uusi kahureid rakenda-da perspektiivsetel Zumwalt-tüüpi hävitus-laevadel. Uue relva tööstuslikul mudelil on BAE Systems püüdnud osast nimetatud puudustest vabaneda.

mürskude teekonda saab korrigeerida gPsiga

Kahuri tööstuslik variant erineb USA mereväe uuringu- ja analüüsiosakonna ONR andmeil laboratoorsest eelkõige kompaktsuse poolest (ehkki kaalub endi-selt mitu tonni), kahuritoru on tunduvalt vastupidavam nagu ka relva konstruktsioo-nis kasutatud materjalid. Väliselt sarnaneb uus prototüüp rohkem kahuriga kui vara-sem.

Selle relva energeetiline vajadus on 32 megadžauli, kahur on võimeline metallist mürske välja tulistama kiirusega 9000 km/h. Tulistama hakkab kahur metallist kineetilisi mürske, mille teekonda on või-malik GPSi abil korrigeerida. Kahur kasu-tab elektromagnetilisi jõude, tulistamaks mürske, mis tulistamise esimesel etapil moodustavad elektromagnetilise keti ühe osa. Oma nimetuse –relsotron/railgun – sai kahur tänu kahele kontaktrelsile, mille vahel ja millega kokkupuutes mürsk lii-gub. Esialgset relsotroni laskekaugust, 160 kilomeetrit, plaanitakse pikendada 352 kilomeetrini.

töötatakse välja võimsat energia impulssallikat

Eeldatakse, et USA mereväes kujuneb relsotroni lasketempoks 6–10 lasku minu-tis, kusjuures iga lask vajab vähemalt 16 megavatti võimsust. Problemaatiliseks osutus aga fakt, et Zumwaltid plaaniti va-rustada gaasiturbiinide abil töötavate energiaseadmetega, mille võimsus on 78 megavatti. Sellest jääb paraku relsotroni ja laeva muude energiatarbijate varustami-seks väheks. Nii sõlmiski USA mereväe meresüsteemide väljatöötamise valitsus lepingu fi rmaga Raytheon, et see töötaks relsotroni, laserite ja radarite tarvis välja energia impulssallika.

Analoogsed lepingud sõlmiti ka BAE

arsenali täiendamine:

uus rELv usa mErEvÄEs – ELEktromagNEtiLiNE kaHur

relsotroni laske -

tempoks on 6–10 lasku

minutis, iga lask vajab

vähemalt 16 megavatti

võimsust.

usa merevägi katsetab esimest tööstuslikku elektro-

magnetilise kahuri prototüüpi. tulevikus peaks sellest

saama Zumwalt-tüüpi hävituslaevade põhirelvastus.

baE sYstEmsi ElEktromagnEtilisE kahuri katsEtaminE 2012. a jaanuaris

huvitav lahEndus 23

4/2012 (42)

Systemsi ja General Atomicsiga. Iga lepin-gu maht on ligikaudu 10 miljonit dollarit. Lepingute järgi käivitub perspektiivse süsteemi PFN (Pulse Forming Network) esialgne projekteerimine. Projekti üksikas-ju asjaosalised ei avalikusta. Kaitsetööstus-ettevõtte Raytheon andmeil suudab relsot-ron tänu PFNile anda mürsule lennukii-ruse vähemalt 1500 meetrit sekundis.

relva üks puudusi – relsotron kardab niiskust

Peale PFNi tegelevad Raytheon, BAE Systems ja General Atomics ka relsotroni mürskude etteandmise süsteemi väljatöö-tamisega. Süsteem peaks kindlustama ka-hurile kiire lasketempo. Ebaselge on veel, kes tegeleb relsotroni lahingsüsteemide väljatöötamisega. Muuhulgas pole teada, kuidas kindlustada relsotroni stabiliseeri-mist, sihtimist ja ülehelikiirusel lendavate kineetiliste mürskude juhtimist. Sõjaväe-lased ega elektromagnetilise kahuri välja-

töötajad pole seni andnud pädevat selgi-tust, kuidas hakatakse relsotroni kaitsma niiskuse eest.

Sõjaväelastel ja USA firmadel tuleb lahendada veel hulgaliselt küsimusi, enne kui esimesed relsotronid seeriatootmisse lähevad. Muuseas, need peaksid olema praegu katsetatavatest prototüüpidest tun-duvalt võimsamad. Varem on teatatud, et 2012. aastal plaanib USA merevägi hakata välja töötama 64-megadžauliseid relsotro-ne. Millal sellised relvad valmis saavad, ei tea paraku sõjaväelased isegi. ONRi and-meil peaks projekti lõpptähtaeg saabuma 2020. aastal, NRL on aga rääkinud aastast 2025.

kaitse-eelarve kärpimine võib takistada välja töötamist

Läinud aasta keskel kiitis komisjon heaks USA kaitse-eelarve täiendatud ver-siooni summas 664,5 miljardit dollarit,

see on 6,4 miljardi võrra väiksem Valge Maja pakutust. Viimases oli sees ettepa-nek jätkata relsotroni väljatöötamist. Detsembris kiideti heaks Pentagoni 2012. aasta eelarve lõplik variant summas 662,5 miljardit dollarit. Seal on uue relva välja-töötamise finantseerimine sees, samas puuduvad igasugused garantiid, et see jätkub ka 2013. ja 2014. aastal. Lähema kümne aasta jooksul peab Pentagon kär-pima kulutusi peaagu 480 miljardi dolla-ri ulatuses.

Praegu on relsotroni laboratoorne va-riant teinud juba üle 1000 lasu. 2007. aas-tal alanud katsetusi korraldatakse regulaar-selt: spetsialistid testivad kahuritoru erine-vaid konfiguratsioone, relsside konstrukt-sioone ja kahuridetailide sulameid, astudes nii samm-sammult kõrgtehnoloogilisele tulevikule lähemale.

Välisajakirjanduse põhjal

CNC treimine alates Ø3 kuni Ø250 mm. Partiid alates 25 kuni 50 000 tk.

Fotod: EEsti bEtooniÜhing

Ehitus24

4/2012 (42)

EhitusEHITUS24

tunnustus:

aasta bEtooNEHitis oN HELiskuLPtuur cromatico

Eesti betooniühing kuulutas betoonipäeval ttÜ aulas välja konkursi “aasta betoonehitis

2011“ võitjad. aasta betoonehitis 2011 on heliskulptuur Cromatico tallinna lauluväljakul.

Konkursi peaauhinna pälvis Cro-matico skulptor Lukas Kühne Saksamaalt, konstruktori auhinna

Andrei Kervališvili Nordecon Betoon OÜst, ehitaja auhinna Nordecon Betoon OÜ ja betooni tarnija auhinna HC Be-toon AS.

Heliskulptuur Cromatico visualiseerib kromaatilist muusikalist heliastmestikku, koosnedes 12 betoonkambrist nagu klave-ri ühe oktaavi jagu musti ja valgeid klahve. Betoonist kõlakoja iga kamber kõlab eri helikõrgusel vastu. Cromatico teostus “Eu-

roopa kultuuripealinn Tallinn 2011” prog-rammi raames.

Žürii kommentaar: kohapeal monoliitbe-toonist valatud väga õhukeste seintega skulptuur nõudis oskuslikke betoonivala-jaid. Teisalt on tegemist keerulise insener-tehnilise lahendusega, kus kohtuvad kunstniku nägemus helidest ja nende levi-misest ning selle tehniline teostus. Croma-tico annab betoonile uue rolli – kasutab teda akustiliselt. Võlu on just selles, et ongi ainult betoon ilma ühegi lisavidinata.

Skulptuur on õnnestunult maastikku pai-gutatud.

Žürii esimees Aadu Kana: Eesti on saanud endale kogu maailmas ainulaadse he-liskulptuuri, mis teostus Lukas Kühne ja Mikko Fritze ideevälgatustest betoonime-he Mait Rõõmusaare (Nordecon Betoon OÜ) entusiastlikul kaasabil.

Kogu projekt oli suures osas pro bono ettevõtmine, mida kõik osapooled tegid siira pühendumusega ühiskondlikus kor-ras. See on parim reklaam betoonile.

Ehitus 25

4/2012 (42)

Helme 14 korterelamud, Helme tn, Tallinn. Eriauhind arhitektibüroole JVR OÜ (arhitektid Kalle Vellevoog ja Velle Kadalipp) ning ASile E-Betoonelement – erinevate nõudlike, uudse tehnoloo-giaga kvaliteetsete betoonpindade teostamise eest.

Žürii kommentaar: arhitekt ja arendaja on leidnud võimaluse kasu-tada mitut erisugust, erinevate tehno-loogiate abil loodud betoonpinda. Graafi liste betoonkujutiste saamiseks leiti uuenduslik lahendus, mis on kor-dades ökonoomsem senikasutatutest. Reljeefsete betoonpindade valuks mõeldud kummimatriitside valmista-mise tehnoloogia avardab arhitektide ja tellijate valikuvabadusi betoonpin-dade ilmestamisel.

Eramu tabasalus, Lehe 8, Taba-salu, Harku vald, Harjumaa. Eriauhind Palm E arhitektibüroo OÜ-le (arhitek-tid Eero Palm ja Pille Noole) ning telli-

ja Priit Altperele – tellija ja arhitekti hea koostöö eest.

Žürii kommentaar: arhitektide hea töö – esmapilgul ei torkagi silma, et tegu on elementmajaga. Betoonpinda-de eksponeerimisel ei ole hoone sees üle pingutatud, betoon moodustab teiste materjalidega harmoonilise terviku. Tegu on oskuslikult ja kindla-käeliselt rajatud omanäolise koduga.

tallinna reoveepuhastusjaama biofi ltri hoone. Ajakirja “Ehitaja” eriauhind ASile Kontek Int kvaliteetse-te betoonitööde teostamise eest. Sa-muti veebiportaali “Ehitusuudised.ee” eriauhind lugejaküsitluse võitjale.

Eesti Betooniühingu eriauhinnad

mis veel Žüriile meeldis

hElmE 14 kortErElamud

Pildid: autor

insEnEri töövahEndid26

4/2012 (42)

Inseneri töövahendid26

vLadimir orEHHov, robur Estonia oÜ ProjEktijuht

CNC-juhtimisega lõiketöötluskes-kuste ekspertiisi- ja diagnostikasüs-teemiga Renishaw QC20-W ballbar

on võimalik andmeid koguda ja töödelda tööpingi 14 erineva parameetri kohta, et anda tehnilisele seisukorrale eksperthin-nang.

Diagnostikasüsteem koosneb digitaal-sest, juhtmevaba ühendusega mõõteandu-rist ja mõõtmistulemuste töötlemise tark-varast.

Mõõteanduri pööramisel ümber fi ksee-ritud punkti mõõdetakse raadiuse muutu-mist erinevatel ajahetkedel ja positsiooni-des. Mõõtmistulemused fi kseeritakse ja neid saab kasutada CNC-juhtimisega sead-mete tehnilise seisukorra analüüsimisel.

Diagnostikasüsteem on komplekteeri-tud tööpingi arvjuhtimissüsteemiga ühil-duva tarkvaraga, mille abil toimub tööpin-gi mõõdistamine ja seisukorra tuvastami-ne. Tööpingi erinevate piirkondade

diagNostika ja HooLdus

tÖÖPiNgi “mEditsiiNikaardi“ koostamiNE

uue põlvkonna hooldus-

süsteemide abil on võimalik

jälgida seadmete seisukorra

muutusi ajas ja ennetada

tootmise kvaliteeti

mõjutavaid muutusi, neid

prognoosida ja ennetada

seadme rikkeid. kõige

selle eelduseks on

regulaarne

diagnostika ja

hooldus.

mõõdistamise ja pingi töö kontrollimise tulemuste töötlemine võimaldab kõrvuta-da mõõdistatud piirkondi ja hinnata töö-pingi kõrvalekaldeid kompleksselt. Tuvas-tatud vigade tarkvaraga töötlemisel on võimalik korrigeerida tööpingi juhtimis-programmi vastavaid koordinaate või määratleda tööpingi täpsusklassi taastami-seks vajalikud remonttööd. Mõõtmise tu-lemuste kohta saab väljastada graafi lise ülevaate ja digitaalse aruande (ühilduvus

programmidega OC Windows XP, Win-dows Vista®, Windows 7).

Mõõteanduri signaali edastamiseks ar-vutisse kasutatakse juhtmevaba sidesüstee-mi Bluetooth® 2. Korpusel asuva indikaa-tori abil on võimalik jälgida seadme toite-allika seisukorda ja juhtmevaba ühenduse olekut.

Kasutades Renishaw QC20-W ballbar seadistamiseks kaliibreid Zerodur®, mõõ-detakse absoluutväärtusi, mitte suhtarve.

mõõteühik 0,1 µmTäpsusklass ballbar +/- 0,5 µm (20 °C juures)Täpsusklass Renishaw +/- 1,25 µm (20 °C juures)Mõõtevahemik +/- 1,0 mmLoendi sagedus 1000 HzTemperatuurivahemik 0 °C ^ 40 °C

Mõõtesüsteemi parameetrid

sele 1

insEnEri töövahEndid 27

4/2012 (42)

See tagab standardites ISO 230-4 ja ASME B5.54/57 esitatud nõuete täitmise. Enne tööpingil mõõtmiste tegemist määratakse diagnostikaprogrammis teostatavate mõõt-miste täpsusklass kooskõlas tööpingi val-mistajatehase andmetega, mis võimaldab optimaalselt hinnata tööpingi tegelikku seisukorda.

diagnostika käigus tuvastatavad peamised kõrvalekaldeda. geomeetrilised

Töötlemise telgede omavaheliste asendi-te mittevastavus etteantud normi dele

Tsüklilised kõrvalekalded Tsükliliste kõrvalekallete korduvused

Mõõdistamisel kogutud andmete fik-seerimine ja väljastamine graafiliselt ja andmetabelina vastavuses standardite ISO 230-4, JIS B 6190-4, B5.57, B5.54 ja GB17421.4 nõuetega.

Näitudes toimunud muudatuste jälgi-mise võimalus varasema diagnostikaga võrreldes

Tööpingi täpsusklassi määramine reaal-ajas

Diagnostikasüsteemi regulaarselt rakenda-des on võimalik koostada tööpingi “medit-siinikaart”, diagnostika ajalugu, millelt on näha seadme seisukord erinevatel ajahetke-del ja näitajate muutused ajas. See ülevaade võimaldab prognoosida ja ennetada võima-likke tehnilisi rikkeid.

Kõrvalekalded ringjoonelisel liiku-misel

b. dünaamilised Vibratsioon Pöörlemistelgede omavahelised asen-

did Lõtkud suunamuutusel Astmeline liikumine (Stick-slip) Lõtkud ajamites

läbiviidud diagnostika aruandlus ja tulemused

Andmete ja mõõtmistulemuste kogu-mine reaalajas, rikete tuvastamine ja nende kõrvaldamise tehnoloogia mää-ratlemine

tootmissisEndid28

4/2012 (42)

tÕNis oja,postimehe majandusajakirjanik

Igakuine toorainekommentaar:

kui kaua kütusEHiNNad vEEL kErkivad?

tootmissisEndid28

maailma majanduslangus või -kriis suude-takse ära hoida. Majanduskasv toob enda-ga kaasa naftasaaduste tarbimise suurene-mise ja surve ka hinnatõusule.

Ehkki vahel võib tunduda, et kütuste või muu toorme hinnad võivad jäädagi tõusma, pole see kindlasti nii. Mingist hetkest hakkab nafta liiga kõrge hind tar-bimise kasvu pärssima, sest tarbijad hakka-vad otsima alternatiive ning võimalusi tarbimise vähendamiseks.

Ma pole veel selliseid analüüse koha-nud, aga kas või positsioneerimisseadmete plahvatuslik kasv viimastel aastatel on muutnud sõidukite liikumise sihipärase-maks ning seeläbi säästnud märkimisväär-selt ka kütust.

Teisalt soodustab hinnatõus investee-ringute kasvu ning selle tulemusena hak-kab pikapeale kasvama ka nafta pakkumi-se pool. Nafta madala hinna tõttu eelmise sajandi 80. ja 90. aastatel vähendasid nafta-kompaniid märkimisväärselt investeerin-guid. Peale selle vähendati ülikoolides naftageoloogide ja -spetsialistide erialade mahtu.

See pärssis tugevasti uute naftaleiu-kohtade avastamist ning varude suurenda-mist. Pärast seda, kui nafta hind hakkas selle sajandi alguses kiiresti tõusma, hak-kasid taastuma ka investeeringud. Kuna investeeringute tasuvus selles majandusha-rus on üsna pikk, siis tulemusi on hakanud see andma alles nüüd.

Täna oleme lõpuks jõudnud olukorra-ni, kus naftavarud kasvavad tootmisest kiiremini, mis peaks pikas perspektiivis pidurdama ka hinnatõusu.

Peter Hermanrudi peamine sõnum oli rahustav – sel aastal jääb Brenti nafta hind stabiilseks ning võib järgmisel aastal lange-da kuni 110 dollarini barrel. Kui see on nii, siis naftašokki pole meil karta vaja.

Foto: äriPäEv

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

uus aasta üllatas meie tarbijaid ebameeldivalt.

Ehkki nafta maailmaturu hinnarekordini, 147,5

dollarit barrel, jääb veel ruumi piisavalt, kerkisid

mootorikütuste jaehinnad tanklates üha uutele

ja uutele rekordkõrgustele.

täna oleme olukorras,

kus naftavarud kasvavad

tootmisest kiiremini, mis

peaks pikas perspektii vis

pidurdama hinnatõusu.

rud ütles veebruari lõpus Swedbanki klientidele peetud ettekandes, et Hormuzi väina sulgemine tooks endaga kaasa täieli-ku paanika.

“Nafta hinna tõus 180 dollarini tähen-daks 1979. aasta sarnast šokki,” lisas ta.

Kuna nafta ja naftasaadustega kaubel-dakse peamiselt, et mitte öelda – ainult, dollarites, sõltub autokütuse hind paljuski ka dollari kursist euro suhtes. Sel päeval, kui me kõik Vabariigi aastapäeva tähistasi-me, kerkis nafta hind eurodes mõõdetuna kõigi aegade kõrgeimale tasemele.

Pingete järeleandmine Euroopa võla-kriisirindel tõi endaga kaasa optimismi, et

Põhjuseid, miks kütuste jaehinnad uutele rekordtasemetele tõusid, on päris mitu. Kõige olulisemaks

neist on Iraani konfl ikt ja pinged Lähis-Idas. Mõningate hinnangute kohaselt ula-tub nn Iraani preemia kuni 30 dollarini barrel. See tähendab, et kui ühel päeval suudetakse Iraani konfl ikt likvideerida, ning investorid peavad Lähis-Ida piirkonda stabiilseks, võib oodata musta kulla hinna-langust viiendiku kuni veerandi võrra.

Üheks suureks riskiks naftatarnete katkestusele on Hormuzi väina sulgemine, mida Iraan on ähvardanud teha. Väina lä-bib 17 miljonit barrelit naftat ööpäevas, mis on 56 protsenti Naftat Eksportivate Riikide (OPEC) ja 19 protsenti maailma naftatoodangust.

Norra suurima investeerimispanga First Securities peastrateeg Peter Herman-

tootmissisEndid 29

4/2012 (42)

Naftašoki ärahoidmiseks valmistub USA president Barack Obama kasutusele

võtma ka strateegilisi varusid. Tema jaoks on nafta hinna kontrolli all hoidmine,

eriti sügiseste presidendivalimistega seoses, väga oluline.

graaFik 1.

nafta hind, usd/barrel (nYmEX)graaFik 2.

maagaasi hind, usd/mmbtu (iCE, london)

23.09.1

1

7.10.1

1

21.10.1

1

4.11.1

1

18.11.1

1

2.12.1

1

16.12.1

1

30.12.1

1

13.01.1

2

27.01.1

2

10.02.1

2

24.02.1

2

9.03.1

2

16.03.1

2

23.09.1

1

7.10.1

1

21.10.1

1

4.11.1

1

18.11.1

1

2.12.1

1

16.12.1

1

30.12.1

1

13.01.1

2

27.01.1

2

10.02.1

2

24.02.1

2

9.03.1

2

16.03.1

2

graaFik 3.

vase hind, usd/t (londoni metallibörs)graaFik 4.

terase hind, usd/t (londoni metallibörs)

23.09.1

1

7.10.1

1

21.10.1

1

4.11.1

1

18.11.1

1

2.12.1

1

16.12.1

1

30.12.1

1

13.01.1

2

27.01.1

2

10.02.1

2

24.02.1

2

9.03.1

2

16.03.1

2

23.09.1

1

7.10.1

1

21.10.1

1

4.11.1

1

18.11.1

1

2.12.1

1

16.12.1

1

30.12.1

1

13.01.1

2

27.01.1

2

10.02.1

2

24.02.1

2

9.03.1

2

16.03.1

2

graaFik 5.

kulla hind, usd/tr.oz (london)graaFik 6.

nisu hind, Eur/t (Euronext/matif, Pariis)

23.09.1

1

7.10.1

1

21.10.1

1

4.11.1

1

18.11.1

1

2.12.1

1

16.12.1

1

30.12.1

1

13.01.1

2

27.01.1

2

10.02.1

2

24.02.1

2

9.03.1

2

16.03.1

2

23.09.1

1

7.10.1

1

21.10.1

1

4.11.1

1

18.11.1

1

2.12.1

1

16.12.1

1

30.12.1

1

13.01.1

2

27.01.1

2

10.02.1

2

24.02.1

2

9.03.1

2

16.03.1

2

graaFik 7.

Puuvilla hind, usd/nael (nubot, Chicago)graaFik 8.

tselluloosi hind, usd/t (Foex, soome)

allikad: nYmEX, nYbot, iCE, lmE, EuronEXt, FoEX ltd

23.09.1

1

7.10.1

1

21.10.1

1

4.11.1

1

18.11.1

1

2.12.1

1

16.12.1

1

30.12.1

1

13.01.1

2

27.01.1

2

10.02.1

2

24.02.1

2

9.03.1

2

16.03.1

2

20.09.1

1

4.10.1

1

18.10.1

1

1.11.1

1

15.11.1

1

29.11.1

1

13.12.1

1

27.12.1

1

10.01.1

2

24.01.1

2

7.02.1

2

21.02.1

2

6.03.1

2

13.03.1

2

60

80

100

120

2

4

6

6000

8000

10000

400

500

600

1500

2000

150

200

250

80

100

120

800

1000

Pildid: autor

konvErEnts / mEss30

4/2012 (42)

konvErEnts/mEss30

tasus vaadata:

BLUE COMPETENCE ja mEditsiiNitEHNoLoogia mEtav 2012 mEssiL

düsseldorfi s 28. veebruarist 3. märtsini toimunud

tootmistehnoloogia ja automaatika messil mEtav said taas

kokku kliendid ja tootjad saksamaalt ning mujalt Euroopast. 26 riigist oli saabunud ligikaudu

700 eksponenti. viie päeva jooksul väisas düsseldorfi messi rohkem kui 40 000 külastajat enam

kui 30 riigist. iga kümnes külastaja saabus väljastpoolt saksamaad.

vEijo kauPPiNEN, Aalto Ülikooli tehnikaprofessor Saksa tööpingitööstus kuulub viie

suurema sektori hulka riigi masi-naehituse valdkonnas. Peale mõ-

nekuulist järsku tõusu tüürib Saksa töö-pingitööstus taas rahulikumatesse vetesse, usub Saksa Tööpingitootjate Assotsiat-

15 mEditsiinitEhnoloogia valdkonna EttEvÕtEt EsitlEsid oma tootEid ja lahEndusi tEist korda toimunud ErinäitusEl METAL MEETS MEDICAL

konvErEnts / mEss32

4/2012 (42)

Flagship-algatus ehk ressursisäästlikkus

Tööstusharu on otsustanud koondada oma ressursid ja teadmised, et saada üleilm-seks tehnoloogialiidriks jätkusuutlikkuse alal ning suurendada oma rolli elukvaliteedi parandamisel Euroopas. Blue Competence toetab otseselt Euroopa Liidu Flagship-alga-tust, mille eesmärgiks on ressursisäästlik Euroopa.

Blue Competence eesmärkide hulka kuu-lub muuhulgas ka teadlikkuse tõstmine jätkusuutlikest tootmistehnoloogiatest, energiasäästlike alamsüsteemide ja kompo-nentide kasutuselevõtu toetamine ning tööpinkide jaoks energiasäästu suuniste väljatöötamine.

Rohelised väärtused ja jätkusuutlik tootmine polnud messil nii ühemõtteliselt esindatud, nagu võiks arvata. Paljudel juh-tudel esinesid need varjatud kujul. Näiteks ilmnes trend, kus hüdrauliline jõuallikas asendatakse elektrilisega. Hüdrauliline jõuallikas tarbib üksjagu energiat ka siis, kui masin ei tööta.

meditsiinitehnika toodab üha väiksemaid koguseid

Näitena rohelisest lähenemisest võib tuua Soome ettevõtte Prima Power, kelle puhul hüdrauliliste lõikemasinate asenda-mine servo-elektrilistega annab energiasääs-tu umbes 20 000 eurot aastas.

Pärast edukat algust messil METAV 2010 jätkub erinäitus Metall Meditsiinis (Metal Meets Medical), seekordse pealkirja all “Ük-

sioon VDW. Seejuures ebakindel olukord fi nantsturgudel kestab. Käesoleva aasta esimese suurema metallitöötlejate messina demonstreeris METAV selgelt, et vaatama-ta poliitilisele ebakindlusele valitseb töös-tusharus optimism ning klientidel on jät-kuvalt huvi investeerida.

METAV on alati tegelnud teemadega, mis on jooksvalt tööstusharu huviorbiidis. Sel messil korraldati rida üritusi, mis andsid külastajatele lisainfot ja taustateadmisi eks-poneeritava kohta.

meditsiinitarvikute moodne protsessiahel

Näiteks demonstreeriti meditsiinitarvi-kute tootmise moodsat protsessiahelat, uuendusi metalli ja fi iberkomposiitmaterja-lide efektiivsel töötlemisel; mitmesuguseid esitlusi korraldasid Põhja Rhein-Westfaleni erinevad klastrid. Erinevalt EMO messist Hannoveris ei keskendutud Düsseldorfi s kosmosetööstusele.

Praeguseni pole tööpinkide osas välja töötatud objektiivseid, standardiseeritud energiakulu mõõtmise ja võrdlemise me-toodikaid.

Euroopa tööpingitööstus valmistab tootmisvahendeid ja -tehnoloogiaid kõigi-le tööstusharudele, olles seega ressursi-säästlike protsesside võtmeks. Euroopa tööpingitootjad, kes on ühinenud Blue Competence-nimelise ettevõtmisega, pühen-duvad jätkusuutlike praktikate rakendami-sele protsesside kujundamises ning toote-arenduses.

eks

po

na

ate

mes

sil

t

sÜsinikFiibrist hoidEPEa on tEra-sEst valmistatust 70% kErgEm

trEiPingi hÜdrostaatilinE konstruktsioon Firmalt monForts

trEiPingi hÜdrostaatilinE trEiPingi hÜdrostaatilinE mattErhorni mägi, valmistatud EttEvÕttE agiECharmillEs Poolt

mattErhorni mägi, valmistatud mattErhorni mägi, valmistatud ŠvEitsi sÜsinikFiibrist hoidEPEa on tEra- sÜsinikFiibrist hoidEPEa on tEra-

sikeksemplarist Masstootmiseni”. Meditsiini-tehnoloogia toodete turg muutub järjest individualiseeritumaks, mis tähendab järjest väiksemate koguste tootmist. Hambaravi tooted on üsna sageli üksikeksemplarid.

Sellegipoolest esitab meditsiinitehnika valmistajatele jätkuvalt väljakutseid ka ku-luefektiivne, lühikeste tsüklitega masstoot-mine. Erinäituse korraldas Siemens koos-töös oma partneritega CAM-tarkvara, met-roloogia ja tööpinkide valdkonnast.

Seminar pealkirjaga “Jätkusuutlike Metallilõikeprotsesside Tehnoloogiafoo-rum” keskendus puuraukude makro- ja mikrotehnoloogiale ning täppistöötlusele. Erinäitus “Komposiidid Kergkonstrukt-sioonidele” demonstreeris moodsaid la-hendusi fi iberkomposiitmaterjalide tööt-lemiseks.

Miniatuursed tooted pole ainult medit-siinitehnoloogia valdkonna teema. Paljudes sektorites on väikestel detailidel tähtis roll – kella- ja juveelitööstus on põhiline näide miniatuursete mehaaniliste komponentide täppistöötlemisest.

Messil eksponeeriti ka tööpinke, mille väga väikese diameetriga karbiidist frees on võimeline turbokiirusel freesima karastatud terast.

Noortele mõeldud eristend “Masina-tööstus – Mõjukas Töökoht” pälvis õpetajate, juhendajate, haridusjuhtide, poliitikute ning muidugi ka noorte enda tähelepanu. Messi külastas ligikaudu 4600 kooliõpilast.

Järgmine METAV toimub 11.–15. märtsini 2014.

Pildid: Fs tEam tallinn

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeinsEnErikutsE34

4/2012 (42)

INSENERIKUTSE34

fest12:

uus vormEL oN ratastEL, mis saab Edasi?

käesoleva artikli kirjutamise hetkel oli jäänud täpselt

17 päeva ajani, mil FEst12 pidi läbima esimesed

meetrid omal jõul. täpsemini öeldes: eesmärgiks oli

seatud, et uus vormel sõidab 2. aprillil. Püstitatud

ülesande täitmiseks jäi teha veel palju tööd.

Fs tEam taLLLiNN,tallinna tEhnikakÕrgkool, tallinna tEhnikaÜlikool

Konkreetselt auto ratastele saamiseks tuli esmalt kokku keevitada torudest raam, mille külge pidi seejärel ükshaaval keevita-ma vedrustuse detailide ning muude tol hetkel oluliste komponentide kinnitused. FEST12-le valmistasime uued õõtshoovad ning vedrustuse esinookurid, mis sel aastal on esmakordselt anodeeritud ning mus-taks toonitud, lisades sellega detailidele nii tugevust kui ka silmailu.

FEst12 saab endale ventilaatorveljed

FEST12 papud ehk rattad, millega ta 3. märtsi varahommikul esimest korda kodu-maa pinda puudutas, on tegelikult esialgu siiski “vanemalt vennalt” laenatud, sest kuigi rehvimõõt jääb samaks, saab FEST12 endale tuliuued disainveljed. FS Team Tallinna esimestel vormelitel olid 13-tolli-se läbimõõduga rattad, kuid eelmise hoo-aja mudelil FEST11 kasutasime esmakord-selt 10-tolliseid rattaid.

Mõõtmete vähenemine tõi endaga kaasa probleemid pidurite jahutamisega. Nimelt kippus pidurivedelik sooja ilmaga üle kuumenema, mille tulemusel pidur-dusjõud vähenes. Selle vea leevendamiseks sai hädaolukorras kasutusele võetud lisa-voolikud täiendava õhuvoolu juhtimiseks piduritele.

Oluline tähtaeg, mis sügisel paika sai pandud, oli 1. märtsiks auto ratastele saada, ja selle väljakutse

võib väiksele hilinemisele vaatamata soo-ritatuks lugeda. Nimelt 3. märtsi varahom-mikul kell 00:24 seisis FEST12 uhkelt ga-raažis, toetudes oma neljale rattale, ümber-ringi säravate nägudega asjaosalised ja -huvilised.

Otsime kiiret pilooti!

töökuulutus

Kui varasematel aastatel on meeskond rooli lubanud vaid

insenere, siis kogemused näita-vad, et kõrgeimasse tippu pürgimiseks on vaja professio-naalseid piloote. Uueks hooajaks otsime enda koosseisu tudengeid, kel märkimisväärseid kogemusi ringrajal. Kõik vihjed ja pakku-mised on oodatud info@formu-lastudent.ee.

FEst12 Puudutab EsimEst korda maad

insEnErikutsE 35

4/2012 (42)

rem kodarate vahelise avatud osa pindala, mis juba iseenesest peaks piduritele taga-

vedrustuse osad. Siiski on FEST12 velgedel oma vahetu eelkäijaga võrreldes ka suu-

Selline lahendus oli aga liiga kohma-kas ning seetõttu saab FEST12 endale n-ö ventilaatorveljed. Iga kodar on labakujuli-ne ja kergelt kallutatud asendis, mis velje pöörlemisel tekitab ventilaatori efekti ning juhib õhuvoolu auto sisemusest läbi velge-de välja.

juhitavust ei tohiks uued veljed mõjutada

Uued veljed moodustuvad kahest osast: sisemisest ja välimisest veljevõrust, mis on omavahel poltidega ühendatud. Sisemised võrud, mis jäävad auto keskme poole, on valmis kujul tellitud ja vajavad vaid kerget modifi tseerimist. Välimised veljevõrud aga valmistame alumiinium-toorikutest ise CNC-pingis.

Teoreetiliste arvutuste põhjal liigub kiirusel 50 km/h ühe sekundi jooksul läbi iga velje ligikaudu 0,4 kuupmeetrit õhku – auto keskme poolt väljapoole. Tegelikku-ses aga hakkavad õhu liikumist takistama käänmikud, pidurikomponendid ning

tElEsaatE rakEtt69 ÜlEsvÕtminE

Teie partner tootmises aastast 1992

CNC töötlemine

Hanval Metall OÜ

Tel: +372 51 41 100www.hanval.ee

Tööstuse 1A 69101 Karksi-Nuia

insEnErikutsE36

4/2012 (42)

ma parema õhu juurdepääsu ning sellest tulenevalt efektiivsema jahutuse. Juhita-vust ei tohiks uue kujundusega veljed mõjutada, kuna õhu liikumine on iga ratta juures sarnane.

meeskonna esindus osaleb kahel seminaril

Vormeli ehitamise ja koolis õppimise kõrvalt on meil veel plaanis ennast eriala-selt täiendada. Selleks oleme lähinädalatel võtnud sihiks saata oma meeskonna esin-duse kahele seminarile. Esimene neist – IPG Formula CarMaker Training – toimus märtsi lõpus Rootsis Chalmersi Tehnika-ülikoolis Gothenburgis. CarMakeri kesk-kond võimaldab luua realistlikke simulat-sioone, viies vajadusel sõiduvahendite – nii sõiduautode, võidusõidumasinate kui ka väikeveokite ja busside – testimise võima-likult virtuaalseks.

IPG Formula CarMaker Training an-nab osalejatele vajalikud teadmised autode valmistamisetappidest, tutvustab CarMa-keri keskkonda ja pakub spetsialistidele erinevaid protsesside automatiseerimisvõi-malusi.

Teine seminar, kuhu kavatseme oma esinduse saata, on Formula Student Engi-ne Symposium, mis toimub 24. –25. april-lil Ungaris Györis. Selles linnas toimuvad ka Formula Student Ungari võistlused. Sümpoosiumil astuvad üles mitmed oluli-sed tegijad maailma autotööstusest ja osalejad viiakse ka ekskursioonile Audi Ungari tehasesse. Lisaks autotehnika pärli-tele külastavad meie meeskonna insenerid

FEST12 (vasakul) ja FEST11 (paremal) velgede võrdlus

Sele 2

Uute velgede õhuvoolavuse analüüs

Sele 3

FEST12 uued veljed

Sele 1

FEst12 sai endale n-ö

ventilaatorveljed. iga

kodar on labakujuline

ja kergelt kallutatud

asendis.

insEnErikutsE 37

4/2012 (42)

ka Kuninganna balletietendust Györi bal-letitrupi esituses. Sellest, kuidas läks kooli-tustel, saate lugeda juba Inseneeria järg-mistest numbritest.

garaažis toimus “rakett 69“ salvestus

Vähetähtis pole ka see, mis toimus Tallinna Tehnikakõrgkooli autolaboris 10. märtsil. Terve laupäeva olid meie garaažis kaameramehed, kohtunikud, teadlased ja noored teadushuvilised saatest “Rakett 69”. Võistlussaates osalejad pidid seekord la-hendama otseselt tehnikaga seotud ülesan-deid. Üheks väljakutseks oli väikeauto Toyota iQ keskmise võimsuse määramine, mis toimus dünaamikalaboris. Formula Studenti teemaliseks eriülesandeks oli vormeli raskuskeskme määramine auto-nurgakaalude abil.

Saate salvestusel oli kohal ka raske “gaasijalaga” erikülaline, kes oli abiks ühe ülesande käigus plasttorudest valmistatud summutite testimisel. Saamaks teada, kes

mustaks anodEEritud vEdrustusE nookur

oli see erikülaline, kelle võistkond nautis seekord “võidudušši” või kui suure paugu-ga võit tuli, peab vaatama aprilli alguses

ETV saadet “Rakett 69”. Kes telelinastuse maha magab, saab saadet vaadata ERRi arhiivist ETV kodulehel.

Pilt: autor

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eemagistritöö38

4/2012 (42)

Magistrtöö38

margus sarmEt,mkmi Ehitus- ja Elamuosakonna juhataja

Kõrghariduses on uuel aastatuhan-del jätkuvalt olulised loodus-, täppis- ja tehnikaerialad (edaspidi

LTT-erialad), samuti tervise ja keskkonna-kaitsega seotud erialad ning kindlasti eri-nevad insenerierialad kui teadmistepõhise majanduse ja innovatsiooni põhieeldus.

Tööturuameti andmetel on töötuid mehaanika-, ehitus-, keemia-, energeetika- ja arvutiinsenere väga vähe (Kübarsepp, 2008). Välja on toodud lahknevus ühiskon-na vajaduste ning kõrgkooli astuvate noor-te huvi vahel LTT-erialade vastu. Samal ajal on kõrgkoolides õppijate seas tõusnud oluliselt just humanitaar- ja sotsiaalteadus-

debatt jätkub:

INSENEERIA VERSUS PEHMED ERIALAD EHK ERIALAVALIKU DILEMMADEST

Ühiskonnas on eri tasanditel arutletud karjäärivaliku

teemade üle. riik on panustanud uuringutesse, et

selgitada välja suundumused, kuhu ühiskond liigub ning

millise profi iliga spetsialiste meil tulevikus vaja on, et

vastavalt ka ennetavalt reageerida.

te õppimise populaarsus (Klooster & Tõnis-son, 2010), ja seda vaatamata asjaolule, et valdav osa nendel õppekavadel õppivatest tudengitest teevad seda oma raha eest, sa-mal ajal kui LTT-erialadel saaksid nad suure tõenäosusega õppida riikliku koolitustelli-muse raames (Eamets, Krillo & Themas, 2011).

insenerivaldkondades on palk suhteliselt kõrge

Vastavalt Lissaboni strateegiale (2000) ja uuenenud Lissaboni strateegiale ehk majanduse ja tööhõive strateegiale (2005) ning “Eesti kõrgharidusstrateegiale aastateks 2006–2015” peetakse ainuvõimalikuks Eesti ja terve ELi majandust arendada teadmiste-põhise majanduse suunas, kus tänu insene-ride ja teadlaste kõrgele kontsentratsioonile saavutatakse majanduslik edu eelkõige tehnoloogiliselt kõrgtasemelise lisandväär-tuse loomise kaudu. Vaatamata LTT-eriala-de õppurite arvu kasvule absoluutarvudes, on ühiskonnas viimase kümne aasta jook-sul LTT-erialade kõrgharidusega spetsialis-tide osakaal kõigist kõrgharidusega spetsia-listidest langenud (Haridus- ja Teadusminis-teerium, 2011). See seab löögi alla Eesti riigi majandusliku edu tulevikus.

Insenertehnilise haridusega inimeste puudujäägile viitab ka tehnilistel erialadel töötavate inimeste konkurentsivõimeline sissetulek. Nagu selgus Eesti Panga (Rõõm,

2007) uuringust, on insenerivaldkondades tegutsevate ettevõtete palgatase kõikidest

margus sarmEt,mkmi Ehitus- ja Elamuosakonna juhataja

KMargus sarmet töötab Ma-

jandus- ja Kommunikat-siooniministeeriumis ehitus- ja elamuosakonna juhatajana. Ta on lõpetanud Tallinna Ehituskooli ehitustislerina, Tallinna Teh-nikakõrgkooli hoonete ehituse erialal, omandanud Tallinna Teh-nikaülikoolis tehnikateaduste (teadus)magistri kraadi ehitusteh-nika erialal ning kaitsnud Tallinna Ülikoolis sotsiaalteaduste magist-rikraadi organisatsioonikäitumise erialal. Margus on töötanud ehi-tuses ehitusplatsi abitöölisest kuni projektibüroo tippjuhini ning esi-nenud külalislektorina kõrgk-oolides. Margus on volitatud ehi-tusinsener ja energiaaudiitor.

on leitud, et noored pea-

vad kõrgkoolieriala valides

konkurentsitult kõige

olulisemaks kindlat töö-

kohta pärast lõpetamist.

magistritöö 39

4/2012 (42)

teistest valdkondadest kõrgem, välja arva-tud finantssektor. Sarnasele järeldusele jõudis ka Fontese Palgakonsultatsioonide tehtud Eesti palgauuring 2011. aastal (Pe-terson, Rae & Põhjala, 2011).

huvi humanitaaria vastu on terves Euroopas

Hoolimata riigieelarvelisel õppekohal õppimise võimalusest, kõrgest palgatase-mest ning meedia survest õppida LTT-eri-alasid, valib järjest rohkem noori humani-taar- või sotsiaalteadusliku eriala ehk nn “pehme” eriala. Keskkoolilõpetajate huvi humanitaar- ja sotsiaalteaduste vastu ei ole Eestis erandlik. Euroopa majanduspiirkon-na (EU27) ja Eesti trendid erialagruppide populaarsuses noorte seas on äärmiselt sarnased, erinedes vaid mõne protsendi-punkti võrra (Ranguelov, Coster, Forsthu-ber, Noorani, Ruffio, Brel, Lel, Desurmont, Monseuer, Oberheidt, Mejer, Beck-Domzals-ka, Gere, Hirmo, Istrate, Reis, Turchetti, Uhlar, 2009).

Samas riikide lõikes eraldi võrrelduna on kõikumised tehnikaerialadel õppijate osakaalu osas märkimisväärsed. Näiteks Austrias, Soomes ja Rootsis on insenerieri-alal õppijaid osakaalult ligikaudu kaks korda rohkem kui Eestis, Liechtensteinis isegi kolm ja pool korda rohkem kui Eestis (Ranguelov et al., 2009).

Ka Majandus- ja Kommunikatsioonimi-nisteeriumi (MKM) tööjõuvajaduse prog-noos aastani 2018 näitab nii kutse- kui kõrgharidusega tehnikaerialade spetsialisti-de ja juhtide vajaduse kasvu (MKM, 2011).

kõige tähtsam on hilisem kindel töökoht

Eelnenust võib tuletada, et keskmise gümnaasiumilõpetaja esialgsed erialavali-kud ei ole alati ratsionaalsed ning ilmselt ei põhine olukorra ja suundumuste analüüsil. Samal ajal Alexitchi (1999) uurimistööle tuginedes teevad keskkoolilõpetajad edasi-õppimise õppekavavaliku mitte ainult enda huvidest, vaid ka praktilistest kaalutlustest lähtudes. Must (2006) on leidnud, et noored peavad kõrgkoolieriala valides konkurent-sitult kõige olulisemaks kindlat töökohta pärast lõpetamist. Vähemoluline on töö sisu huvipakkuvus ja seejärel hea teenistus. Pukk (2003) näitab uuringus selgelt, et

magistritöö40

4/2012 (42)

noorte eesmärk ülikooli astumisel on lisaks tasuvale karjäärile ka teadmiste omandami-ne ja kompetentsuse saavutamine valitud valdkonnas.

Tuginedes eelnenule, saab väita, et enamik väliseid erialavaliku motivaatoreid suunab noori valima insenertehnilise eri-ala, kuid paljud noored valivad siiski huma-nitaar- või sotsiaalteadusliku eriala.

Analüüsimaks probleemistikku, viidi sügisel 2011 läbi uuring Tallinna Tehnika-ülikooli, Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Eesti Maaülikooli ehitusinseneri erialade esma-kursuslaste (204 vastanut) seas. Võrdlusbaa-siks viidi sama uuring läbi sotsiaal- või hu-manitaarerialade tudengite seas (207 vasta-nut) Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis.

karjäärinõustajad on kahjuks ebapopulaarsed

Järgnevalt on toodud välja valik huvita-vamaid tulemusi ja järeldusi.

karjäärialased infoallikad. Ootuspä-raselt leiti, et kõige enam saavad noo-red karjäärialast infot mitteformaalse-test kanalitest ehk eelkõige internetist ja sõpradelt/tuttavatelt/sugulastelt. Sa-mas on aga konkurentsitult kõige vä-hem populaarsed infoallikad karjääri-nõustajad, õpetajad ning infomessid ja muud teavitusmaterjalid. Kirjeldatud tulemused viivad paratamatult küsimu-seni, kas karjäärinõustamise (sh õpeta-jad) puhul on tegemist antud teenuse madala kvaliteediga või ei vaja ühis-kond sellist teenust.

Seega tuleb pidada internetti, sõpru/tuttavaid/sugulasi ning kõrgkoolide lahtiste uste päevi efektiivsemaks kom-munikatsioonivahendiks noorteni jõudmisel ning raha kulutamine spet-siaalsetele tegevustele nagu reklaam meedias, infomessid, karjäärinõustajad jms ei pruugi ennast ära tasuda.

karjäärivaliku üle nõu pidamine. Konkurentsitult kõige populaarsemad nõupidamise partnerid karjäärivaliku küsimustes olid noortele nende vane-mad. Seejärel tulevad oluliselt vähem-tähtsamana sõbrad ja tuttavad ning partner. Kui arvestada asjaoluga, et sa-maaegselt arvestavad noored enim ema ja seejärel isa arvamusega ning nende enda arvamus langeb samuti kokku

enim ema ja seejärel isa arvamusega, saamegi väita, et suures osas tehakse otsus noore erialavaliku suhtes ära pe-reringis.

Ema arvamusega arvestavad ühtmoodi kõrgelt nii ehitusinseneri erialasid kui ka “pehmeid” erialasid õppivad noored. Samuti puuduvad ema arvamusega ar-vestamisel statistiliselt olulised erinevu-sed sugude lõikes. Seega on erialavalikul ema puhul tegemist selgelt universaalse arvamusliidriga. Trendi, et erialavaliku tegijad arvestavad oma valikutes eelkõi-

ge nende nõuandjate arvamusega, kes on valitava erialaga ise seotud, saab pida-da igati tervitatavaks, kuna sellisel juhul saab noor soovituste andja käest ka pildi selle eriala argipäevast ja tal ei tule hil-jem pettuda. Teades vanemate olulisust karjäärivaliku protsessis, tasuks kõrgkoo-lidel kaaluda osa teavitustöö suunamist noorte enda kõrval ka nende vanemate-le, aitamaks potentsiaalsetel üliõpilastel teha tarka valikut.

karjäärivaliku tegemise aeg. Selgus,

et erialavaliku otsuse teeb enda jaoks aasta jooksul enne sisseastumist tublisti üle poole (56%) kõrgkooli astujatest. Siiski teevad paljud oma otsuse kas sa-mal suvel või päris viimasel hetkel (37%). Ebakindlus on veidi suurem pehmetel (58%) kui insenerierialadel (54%) õppijatel. Põhikoolis või lapse-põlves on teinud oma erialavaliku 13% noortest, ca 1/3 teeb oma valiku güm-naasiumi/keskkooli ajal.

Seega ajaprofi ilist lähtudes on kõrgkoo-lidel mõistlik hoida erialavaliku info kättesaadav aastaringselt, kuid panusta-da erinevatesse turundustegevustesse kontsentreeritumalt kevadel ja suvel, enne ja samaaegselt dokumentide vastu-võtuga.

karjäärivaliku kindlus. Ehitusinsene-ri erialadel õppijatel on õpitav eriala esimeseks valikuks 73 protsendil juhtu-dest, samas kui pehmetel erialadel on vastav näitaja vaid 59%. Seega on eriala-valiku kindlus ehitusinseneri erialal oluliselt suurem kui pehmetel eriala-del. Ka juhul, kui ehitusinseneriks õp-pijal polnud õpitav eriala esimene va-lik, oli tema esimene valik kaks korda sagedamini seotud mõne muu tehnilise erialaga kui mittetehnilise erialaga. Kui erialade sisene õppekavade konkurents välja taandada, tõuseb ehitusinseneri erialavaliku kindlus 77 protsendini.Neist pehmete erialade tudengitest, kes

ei õpi oma esimesel valikul, märkis ligi 90% oma esimeseks valikuks mittetehnilise eri-ala. Seega toimub tehniliste õppekavade vaheline konkurents eelkõige tehniliste õppekavade endi vahel ja väljastpoolt teh-nilisi erialasid tudengite juurdeleidmine või kaotamine on vähetõenäoline. Samuti ei ole põhjust loota, et ehitusinseneride erialasid sooviks õppida juba üht kõrghari-dust omavad isikud, kuna teiseks kõrghari-duseks valiti pehme eriala ligi seitse korda tõenäolisemalt kui ehitusinseneri eriala.

Must et al. (2006) on leidnud, et kõrg-kooli vastuvõtu hetkel on olemasoleva info alusel raske prognoosida hilisemat õppetöö peatumist või õpiedu. Akadeemi-line võimekus ja koolihinded kõrgkooli sisseastumisel näivad olevat prognoosiliselt sekundaarse tähtsusega. Ainus oluline vastuvõtul selguv tegur, mis hiljem hakkab

Erialavalikul on ema

puhul tegemist

selgelt universaalse

arvamusliidriga ja

see ei sõltu noore

soost.

magistritöö 41

4/2012 (42)

võimenduma, on eriala ja kõrgkooli vali-mise selgus. Kui üliõpilaskandidaat lähtub ainult kõrghariduse ja kõrgkooli mainest, teades suhteliselt vähe õpitavast erialast, on tõenäosus suur hilisemaks õppetöös pettumiseks ja õppetöö katkestamiseks (Must et al. 2006).

Seega võib kõrgkoolidele soovitada püüda vastuvõtukonkurssidel eraldada tõ-siselt erialast huvitatud ja juhusliku valiku tõttu konkureerima sattunud, püüdes eelis-tada erilast huvitatuid isegi siis, kui nende riigieksamite tulemused on mõnevõrra ta-gasihoidlikumad.

Erialavalikuga rahulolu. Kuigi tihti kõlavad väited, et tehnilisi erialasid minnakse õppima eelkõige soovist teha karjääri ning eneseteostuseks valitakse pigem pehmed erialad, siis vaadeldes käesoleva uuringu tulemusi erialaga rahulolu kohta, statistiliselt olulisi eri-nevusi ei leitud, ka mitte meeste ja naiste lõikes.

tunnetatud sotsiaalne toetus. Seda uuriti kolme alaskaalaga: õppejõudude, sõprade ja pere ning kaasüliõpilaste poolne sotsiaalne toetus. Kogu valimi lõikes tunnetati kõige enam sõprade ja pere sotsiaalset toetust, seejärel kaasüli-õpilaste ja kõige vähem õppejõudude sotsiaalset toetust. Ilmselt on siin kõrg-koolidele mõttekoht! Ehitusinseneri eriala üliõpilased tunnetasid kaasüli-õpilaste sotsiaalset toetust oluliselt rohkem kui pehmete erialade üliõpila-

sed. Oluliselt rohkem tunnetavad sõp-rade ja pere sotsiaalset toetust naised kui mehed. Kaasüliõpilaste ning õppe-jõudude sotsiaalse toetuse tajumises statistiliselt olulist erinevust sugude lõikes ei leitud.

karjäärivaliku motivaatorid. Leiti, et nii ehitusinseneriks kui ka pehmetel erialadel õppijatel olid sisemised eria-valiku motivaatorid konkurentsitult kõige olulisemad erialavaliku motivaa-torid. Seega tehakse erialast sõltumatult valik lähtudes siseveendumusest ja eri-ala meeldivusest.

Inimese sisemisi motivaatoreid on mõ-jutada keeruline, kuna need on kujune-nud välja indiviidi arengus pika aja jooksul. Seega püüdes noori kallutada insenerierialasid valima, tuleb eelkõige panustada välistele karjäärivaliku moti-vaatoritele – rõhutades just neid moti-vaatoreid, mida võimalikud kandidaadid enda jaoks oluliseks peavad.

Olgu siinkohal toodud rida motivaato-reid, mida käesoleva uuringu põhjal ehitusinseneriks õppivad tudengid kõr-gemalt tähtsustavad: - tegemist on eelkõige juhi erialaga,

mida õppides on võimalik teha ver-tikaalset karjääri;

- sellel erialal tegutsejatel on kindlus-tatud tööhõive ja väga konkurentsi-võimeline sissetulek;

- insenerierialad on elitaarsed erialad (ehk eriala on populaarne);

- selle eriala spetsialistid on tööturul nõutud ja hinnatud;

- ehitusinseneri haridust omades on võimalik saada eksklusiivseid tege-vusõigusi ehk asuda tegutsema valdkondades, kuhu muidu puudub ligipääs;

- võimalus õppida riigieelarvelisel kohal (või suure tõenäosusega min-na sellele üle lähemas tulevikus, kui nõrgemad välja langevad).

Lõpetuseks. Autorile teadaolevalt ei ole Eestis varem analoogilist võrdlevat uurin-gut läbi viidud ning sarnase probleemipüs-titusega uuringut ei õnnestunud leida ka mujalt maailmast. Nagu tööst selgub, erine-vused inseneeria versus pehmete erialade kasuks otsustavate noorte vahel nii suured ei olegi. Põhilisteks valikukriteeriumiteks, erialast olenemata, on sisemised erialavali-ku motivaatorid, mis suuresti põhinevad n-ö lastetoal ja kodusel kasvatusel, mis ku-jundavad noore inimese sisemise minapildi ja mida vägivaldselt muuta ei ole võimalik. Seega tuleb tulevaste inseneride kasvatamist alustada juba nende varases lapsepõlves koos eelduste loomisega võimekuse tekkeks inseneeriat õppida. Sellesse protsessi peavad panustama korraga nii kodu, kool kui ühis-kond. See on ainus võimalus edendada teadmistepõhist majandust ja kasvatada rahvuslikku rikkust.

Terviktekst on kättesaadav kodulehel www.acto.ee.

Pildid: autor, vikiPEEdia

insEnErikutsE42

4/2012 (42)

Ideid on vaja palju, sest vaid väike osa jõuab tegeliku rakendumiseni

Sele 1

INSENERIKUTSE42

tiit tiidEmaNN,mEhaanikainsEnEr, koolitaja

Konstrueerimine masina loomisel on ühtaegu nii teadus, kunst kui ka käsitöö. Teadus, kuna tugineb ma-

terjali- ja tugevusõpetuse, masinaelementi-de, masinate töökindluse teadmistele. Kunst, kuna konstruktoril peab olema võime oma töö tulemusi natuuris ette ku-jutada, tajuda inimese vajadusi, ka moeka kujustamise seisukohalt. Käsitöö – oskus vallata tehnilise joonestamise võtteid, arvu-tiprogramme, tunda standardeid, konst-ruktsioonide tehnoloogilisust, ka õpitavaid loova töö võtteid – nt Leiutava Probleemi-lahenduse Teooria TRIZ arsenali. Tähtis on omandada metallitunnetus, mis tuleb ai-nult praktilise konstrueerimise käigus ja oma konstrueeritu nägemises valmiskujul. Lõpuks on vaja tunda patendindust, et ideid kaitsta. Konstrueerime ju enamasti globaalse kasutaja ja äri tarbeks.

Loomulikult on äriidee arendamine, sh konstrueerimine, mitmetahuline otsin-guline protsess. See on seotud untsumine-kutega ja jälle uute ajurünnakute ning katsetustega. On vaja palju ideid, lausa sadu, et neid vaagida ja “kanalisatsioonist” alla lasta (sele 1), enne kui jõutakse tegeli-kult eduka ärilahenduseni.

Ideid tuleb luua ja süstemaatiliselt koguda, kasutades igasuguseid loometöö

loovustehnikate ülevaade:

koNstruEErimiNE kui tEadus, kuNst ja kÄsitÖÖ

vahetu tooteloome, uue ja parema tegemine on inimkonna igavene arengukutsumus,

ka tänapäevase äri alus. toodet saab müüa, kui see on oluliselt parem endisest.

Projekteerimine ja konstrueerimine on masinaehituses idee, sageli loovustehnikate

toel saadu, asjastamisetapp. siinjuures võib osaleda palju spetsialiste – disainereid,

tehnolooge, müügimehi jt, kuid konstruktor on masinaehituses tähtsaim insener üldse.

ärgitamise vahendeid, maailma patendiko-gemust. Mõne idee puhul selgub tema väärtus ja hind alles konstrueerimise käi-gus. Aga projekt võib jäädagi riiulile. Tuleb hinnata, mis juhtub, kui konstruktsioon puruneb, ja vastavalt sellele valida ohutus-tegurid. Juhtub, et konstrueerimise tulem tapab (“Estonia” juhtum).

igaüks ei peagi leiutama, kuid leiutajat tuleb toetada

Nii nagu inimesed on väga erinevad,

nii on ka konstruktorid erinevad. On loovad ideegeneraatorid, töökad vormis-tajad, tugevad projektijuhid ja hea äritai-buga insenerid*. Kõiki neid on vaja. Uu-ring näitab, et iga viies mehaanikainsene-riks õppinu võiks leiutada maailma tase-mel, kui ta satub õigete võimaluste juur-de. Igaüks ei peagi leiutama, kuid mees-kond peab ideegeneraatorit toetama fi rma ja seega ka iseenda kasuks. Masinaelemen-tide ja konstrueerimise aluste tundmine on vajalik nii tegevkonstruktorile kui ka tootmisjuhile, teadurile ja müügi-mehele.

On terve hulk konstrueerimise rõhu-asetusi. Võidakse esmajoones silmas pida-da valmistamise tehnoloogilisust (Design for Manufacturing), hõlpsasti koostatavust (Design for Assembly), kvaliteeti, maksu-must, materjalikasutust jne. On tosinkond varianti “Design for...”, tooteloome on mitmepalgelise suunitlusega.

Tootmisprotsesse toetavad arvutid ja tööpingitehnoloogia automatiseerimine, uued tööriistamaterjalid ja töötlemisrežii-mi valik. Tehnoloogiainsener oleks nagu lihtsamas seisus, kuna konstruktsiooniline areng on jõudnud targemate tööpinkideni. Arvutil joonestamise arengut 3D-s kipu-takse, muide, üle tähtsustama. Enamasti on konstruktoril nii hea ruumiline etteku-jutusvõime, et 3D jääb rohkem reklaami illustratsiooniks. Aga 2D-joonestamine

* Keelde on imbumas “disaineri” ebamäärane tõlgendus. Rääkides masinaehitusest (mechanical engineering design), on meil saksa ja rootsi eeskujul hea mõiste „konstruktor”

olemas, ning “disainer” võiks jääda tehnikakeeles ikka kujustajat tähendama.

Äriideed

Ettepanekud projektiks

Ettepanekud tooteks

Tegelik äri

AegumineHüljatud võimalusedKonkurentide haaratud võimalused

insEnErikutsE 43

4/2012 (42)

Konstrueerimisetapid ja -tegevused

Sele 2 aitab õigesti hinnata proportsioone profi i-lis ning mõõtmestada.

arvuti seljas ei saa sõitaMasinaehituslikku tooteloomet

“moodsad” valdkonnad ei asenda, vaid täiendavad. Professor Priidu Pukk Stock-holmi Tehnikaülikoolist on tõdenud: “Arvuti seljas ei saa sõita, samas võib sõi-dukis olla kümneid arvuteid”.

Masinaehitus on meie tööstuse eduka-maid külgi. Aga Soomes tehakse kallimat omatoodangut, leiutatakse 40 korda roh-kem uut kui meil. Ometi ei ole me oluli-selt rumalamad! Üks probleeme on ilmselt masinaehitajate haridus, sealtkaudu eesti inimese loomingulise eneseusu nappus. Annab tunda konstruktsiooniõpetuse vä-hikäik eelmise perioodi lõpus, kus see asendus Moskvast tulnud õppekavades tehnoloogia- ja tööriistaalase koolituse eelistamisega. See sobis pealesurutud mass-tootmisega, kuna konstruktsioonid töötati välja N. Liidu keskustes.

insEnErikutsE44

4/2012 (42)

Kahju on näiteks enamikes kõrgkooli-des hääbunud tõste- ja transpordimasinate kursusest, mis pärast masinaelementide kursust andis hea ülevaate masinast kui tervikust. Seal on ju tõste-, sõidu-, pöörde- ja konveiermehhanismide masinaehituslik klassika. Sada aastat teati: “Kes oskab konstrueerida kraanasid, oskab konstruee-rida mistahes masinaid”.

konstrueerimine on mõtte-töö läbi kõigi etappide

Tooteloome ülesanded läbivad töös mitmeid etappe, mis võivad olla mitmeti liigitatud (sele 2) [1]. Lääne kirjanduses eristatakse näiteks ülesande töötlemise ja täpsustamise osa (Clarification of the Task), otsingulist põhimõttekonstrueeri-mist (Conceptual Design) ja toote lõplikku valmiskonstrueerimist (Embodiment De-sign). Läbi kõikide etappide kaasnevad ta-gasipöördumised, väärtushinnangud ja parima lahenduse otsingud.

Varases staadiumis kuluhinnangu andmisega tuleb olla ettevaatlik, sest esial-gu pilootseadet plaanides võib hind osutu-da väga kõrgeks**. Lahendus ajapikku are-neb, muutub tehnoloogilisemaks – vasta-valt ettevõetud toodangu mahule. Eri tootearendajate grupid loovad tänapäeval koos meeskonnatööna, peavad sidet ja konsulteerivad, sageli arvuti abil (Integree-ritud tootearendus). Uue toodangu turule väljundamise kiirus võib osutuda konku-rentsivõitluses otsustavaks.

senituntu kopeerimine annab viletsa tulemuse

Kõik tehnilised süsteemid eksisteeri-vad selleks, et teha teoks kasulikke funkt-sioone. Konstrueerimise eesmärk on ette-nähtud funktsionaalse ülesande ratsionaa-lne lahendamine. Tuletame loova töö tehnikatest meelde, et tootel on põhifunkt-sioon ja abifunktsioonid, kasulikud ja kahjulikud funktsioonid ning igal elemen-dil on oma peafunktsioon. Kuidas neid ühendada? Konstrueerimisõpikuist jook-seb läbi lõbus näide tootearendusest (Karl T. Urlich, Massachussetts IT), kus oli üles-

andeks konstrueerida küünelõikaja-näpi-tangid. Kui võtta formaalselt tuntud ele-mendid, näiteks kere kaks poolt, kinnitada keresse lõiketerad, näha ette juhikud tera-de kokkuliigutamiseks, kokkusurumiseks jne, saamegi formaalloogilise lahenduse (sele 3). On silmnähtav, et tuntud elemen-tide pimesi kopeerimine andis viletsa tule-muse, eriti kui seda võrrelda elegantse tehnilise kujustusega (sele 4).

Genrich Altshulleri formuleeringu järgi on ideaalne konstruktsioon selline, kus funktsioon täidetakse ja kulusid pole-gi. Ideaalile lähenedes on siinkohal ühen-datud mitme elemendi funktsioonid ja

koosteosi on palju vähem. Vetruv kere on ühtlasi ühendatud näpitsaks ja selle keera-tud esiservad teritatud teradeks. Kang ja ekstsentrik on ühendatud lihtsal tihvtil. Toode on kahtlemata tehnoloogilisem, elemendid stantsitavad.

Konstruktor seisab toote ja tarbija va-hel. Kui ikka hea konstruktsioon on loo-dud, tullakse valmistamisega ikka toime – see on vana tõde. Tootmistehnik seisab toote ja tootmise vahel, mis on kitsam missioon.

innovaatiline omatoodang on võimalik

Jätkates tulevikus vaid odava allhanke-ga, pulgatreimise ja juhtmeotsikustamisega, konkureerime arengumaade odava tööjõu-ga. See pole võidetav. Innovaatilise omatoo-danguga on võimalik: me konkureerime kindla peale arenenud maailmaga. Meil on ajupotentsiaal olemas, vaja on seda vaid teadvustada. Just sellele peab olema orien-teeritud ka mehaanikainseneride etteval-mistus. Neile tuleb sisendada selget tulevi-kunägemust, usku oma loomevõimesse.

Igas ettevõttes – ka kõige väiksemas – tuleb vabastada vähemalt üks insener töötama välja tulevikutoodangut. Ent kas tal kitsaks ei lähe? Lõpetuseks mõtlemis-ülesanne: kuidas mahutada kodugaraaži viis Hondat? Aga lisaks sõiduautole Honda võib garaaži panna ka muruniiduki, moo-torratta, paadimootori ja veel muid Hon-da tooteid. Mitmekesine toodang teeb fi r-ma elujõuliseks.

Jätkuvas kriisisituatsioonis võib oma-toodangu loomine olla päästev. Miks mitte ka Eestis [2]?

kirjandus1. Mart Tiidemann. Masinaelementide

projekteerimise alused. Tallinna Teh-nikakõrgkool.Tallinn 2010, 117 lk.

2. Ahto Kalja, Tiit Tiidemann, Toomas Matsalu. TRIZ and a new Artifi cial In-telligent PRIZ type software. Procee-dings of the TRIZ-Future Conference 2007, Frankfurt, Germany, pp 203–205.

Sama lõikur leiutatud ja loominguliselt läbi-konstrueeritud kujul

Sele 4

Küünelõikajatangide konstruktsioon tuntud elementide põhja

Sele 3

** Võib näiteks õppeotstarbel kalkuleerida tulemasina üksiktootena lukksepatöökojas valmistamise töömahtu ja hinda ning võrrelda seda välgumihkli masstoote hinnaga. Eri-

nevus on sadades või tuhandetes kordades.

insEnErikutsE 45

4/2012 (42)

Aastal 1994 uppus Läänemerel parvlaev “Estonia”. Ohvreid oli 852. Laeva ehitas Saksamaal

Meyer Werft, tehnilise korrasoleku eest vastutas Rootsi meresõiduamet, “Estonia” ohutussertifi kaati olevat väidetavalt võlt-sinud Prantsuse sertifitseerimisbüroo. Järgnes õud, lein, uurimine, vandenõuteoo-

“estonia”:

Sajandi konstruktsiooniviga

Laeva kallutav vesilast ja taastav üleslükkejõud

Sele 6

“Estonia” lahtikäiva nina ja aparelli vigane haakuv konstruktsioon

Sele 5

riad. Kirjutati raamatuid, vändati fi lme, aga konkreetseid süüdlasi ei leitud ega karis-tatud.

Laevahuku põhjus oli konstruktsiooni-viga. Solase mereohutuse reeglid näevad ette avaneva ninaga parvlaeva sisse lisaust teatud kaugusele ninast. Kui midagi peaks juhtuma ninaga, hoiaks lisauks vee laeva

tungimise eest. Saksa laevaehitusteha-ses toodi lisauks ettepoole ja tehti ühtlasi aparelliks – laadimissillaks, mi-da sai randumisel vastavalt ette alla lasta. Kuna aparell püsti tõstetuna hästi ära ei mahtunud, konstrueeriti nina tekiosasse tasku, kuhu aparell otsapidi tõusis.

konstruktor polnud kuulanud vajalikku ainet

Konsruktsioon osutus vigaseks, kuna nina ära kukkudes haakus see uksega ja tõmbas ka selle lahti. Kaitse-funktsioon nullistus. Lained viisid laeva vesilasti ja see läks ümber. Niisama lihtne see oligi (seled 5, 6).

Tegijaiks selliste konstruktsioonide juures peaks olema spetsialistid, kes on õppinud näiteks õppeainet “Tõste- ja transpordimasinad ning tekimehha-nismid”. Kes konkreetse idee peale tuli, et kaitseuksele aparelli funktsioo-nid külge pookis? Kas tehti äri huvides, et mõni lisasõiduk sisse mahuks? Konstruktiivne lahendus oli mannetu, aga tõde tegijaist summutati.

Teine küsimus on, et miks nina kinnitus purunes ja see üldse ära kuk-kus. Ka selle kohta on mitu versiooni konstruktsioonivigu. Karmis konku-rentsivõitluses laevaehitajad lasid välja järjest suuremaid laevu ja nii mitmedki sõlmed jäid kiirustades eelmise mude-liga samaks, st väiksemaks, nõrge-maks. Aga räägiti ka hilisemast ninaosa hingede ja kinnituskohtade oskama-tuxst jäigastamisest. Avastati, et ava seinad kinnitite all on liiga läbipaindu-vad ja keevitatigi “tugevdused”. Elast-sus oleks aga parem olnud, sest oleks tekkinud väiksemad jõud (pikemal elastsel teekonnal väiksemate kiiren-duste tõttu seosest F=m*a). Laevad ongi iseenesest painduvad, et annaks järele deformatsioonidele, lainete jõu-le. Aga (Eestis?) tehti asjatundmatu tugevdus. On vaja konstruktoriharidust ja haritust, et sellised asjad läbi tunne-tada.

ParvlaEv Estonia

NOORED MEISTRID46

FOTOD: INNOVE, WORLDSKILLS

london 2011:

WORLDSKILLS – MEIE NOORTE MEISTRITE ÜLEMAAILMNE PROOVIKIVI

Möödunud aasta oktoobris toimusid Londonis 41. rahvusvahelised kutsevõistlused

WorldSkills 2011, tuues kokku parimad noored oskustöölised üle maailma. Eestist

osalesid SA Innove eestvedamisel võistlejad kaheksal alal: mööblitisler, kokk,

müürsepp, maastikuehitaja, juuksur, ITimees, plaatija ja mehhatroonik.

NOORED MEISTRID 47

GRETA KAUPMEES, SA Innove kutsehariduse populariseerimise programmi suhtekorraldaja

orldSkillsi rahvusvahelised võistlused on oskustööliste üheks parimaks prooviki-viks. Ülemaailmsed võistlu-

sed toimuvad iga kahe aasta tagant ning kestavad mitu päeva. Oma oskused pan-nakse proovile rangete rahvusvaheliste nõuete järgi. Igal võistlusalal hinnatakse nii tehnilist sooritust kui meeskonnatööd, suhtlemist ja oskust töötada projektidega.

Lõpptulemusi hinnatakse kuld-, hõbe- ja pronksmedalitega.

Eesti noortel meistritel läks võistlusel päris hästi. Pjedestaalile seekord ei pääse-tud, kuid see-eest teeniti meisterlikkuse medaleid, mida antakse kõigile üle 500 punkti saanutele. Kõige rohkem medaleid noppis Korea, järgnesid Brasiilia ja Jaapan. Eesti jõudis punktiarvestuses 32. kohale.

Meie tiimist saavutasid parimad tule-mused kokk Krestina Õun, kes sai 516 punktiga 12. koha, ja mööblitisler Silver Kämärä, kes pälvis 504 punktiga 11. koha.

Mõlemale omistati meisterlikkuse meda-lid.

Kohal oli ligi tuhat osalejat erinevatest riikidest üle maailma, kes võtsid mõõtu ühtekokku 46 võistlusalal. Ülejäänud Ees-ti võistlejatel läks samuti hästi – maastiku-ehitajad Allar Laurend ja Rajar Rahkema said 13. koha; mehhatroonikud Rait Kuhi ja Kristen Lalin 23. koha; plaatija Taavi Michelson 19. koha; müürsepp Priit Män-nik 24. koha; juuksur Jekaterina Sedunova 22. koha; IT-süsteemide administraator Riin Ots jagas 27.–28. kohta.

W

NOORED MEISTRID48

Eesti tiimi kommentaarid rahvusvahelisele võistlusele ja iseenda oskustele

Plaatija Taavi Michelson Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolist

“Tase oli tõepoolest väga kõrge ja võistlejad olid selleks võistluseks

kõvasti harjutanud. Mind pani imestama see, millise kiirusega on võimalik nii täp-set tööd teha. Õppisin oma kogemusest seda, et arenguruumi veel on ja just kii-rust peab lisama. Eks meie töös ongi põhiline kiirus, täpsus, korrektsus ja kannatlikkus. Igatahes minule andis see võistlus väga hea kogemuse.”

Müürsepp Priit Männik Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolist

“Mulle väga meeldis seal võistlu-sel. Nägin palju uusi ja huvita-

vaid materjale ning teisi võistlejaid erine-vaid töövõtteid rakendamas. Eks miinu-seks oli võistlusnärv ja materjalide vähe-ne tunnetus ning vähene treening, sest need olid minu esimesed rahvusvaheli-sed võistlused. Õppisin sellest kogemu-

sest, kuidas pingelises olukorras tööd teha. Areneda on veel kiiruses.”

Mööblitisler Silver Kämärä Tartu Kutsehariduskeskusest (EuroSkills 2010 hõbe)

“Mina võin öelda, et läks suhteli-selt hästi. Võin endaga enam-

vähem rahule jääda. Mõne asja oleks paremini saanud teha, teise kiiremini, eks ikka jääb midagi kripeldama. Aren-guruumi on veel kõvasti.”

kõige enam tuleks arendada kiirust:

TAAVI MICHELSON PRIIT MÄNNIK SILVER KÄMÄRÄ

EESTI TIIM SAI VÕISTLUSELE EELNENUD PÄEVADEL KA LONDONIS RINGI VAADATA

NOORED MEISTRID 49

Eesti tiimi kommentaarid rahvusvahelisele võistlusele ja iseenda oskustele

Juuksur Jekaterina Sedunova Tallinna Tööstus haridus-keskusest

“Mulle see võistlus väga-väga meeldis. Mul on hea meel, et

sain sellisel suurvõistlusel osaleda ja sain superhea kogemuse. Kahjuks minu tree-ning ei aidanud võita medalit. Tuleb välja, et minu treenerid, kes on väga kõrgel tasemel, õpetasid mind veidi teiste standardite järgi. Olen osalenud Venemaal rahvusvahelistel võistlustel ja saanud 2. koha, kuid seal on hoopis tei-sed standardid, kui olid Londonis. Samu-ti oli see võistlus väga erinev Balti riikide võistlustest, seal oli palju nüansse, mida ma ei teadnud.”

Maastikuehitaja Allar Laurend Luua Metsanduskoolist

“Tegelikult läks hästi, kuigi koht oli nigel. Ettevalmistusaeg jäi meil

lühikeseks just koostöö osas, kuna mina tulin vahetult enne võistlust Saksamaalt

praktikalt. Me panime rõhku puhtusele ja täpsusele ning seega hävisime ajas. Materjalid olid ka teised, kui meil on harjutamiseks, mistõttu läks meil kõnni-teeplaatide paigaldamisele liiga palju aega. Arendada on vaja veel kiirust.”

Kokk Krestina Õun Haapsalu Kutseharidus-keskusest

“WorldSkillsil läks minu meelest hästi, kõik pingutasid enne

võistlust väga kõvasti. Kõige suurem töö oli minu meelest ettevalmistus selleks võistluseks. Tahaks väga tänada minu treenerit peakokk Vladislav Djatšuki (Hotel Telegraaf Restoran Tshai-kovcy).

Ei oleks uskunudki, et see on nii huvitav ja suur üritus. Olen väga tänulik, et sain osaleda. Meil oli suurepärane Estonia Team!!! Olime nagu üks pere! Kõik olid nii sõbralikud. Võistlusel õppi-sin end pingelises olukorras kokku võt-ma ja õppisin palju uut. Näiteks toitude väljastusplatsil oli palju probleeme, mis

tuli viivitamatult lahendada ja veel võõ-ras keeles. Nägin, mida iga riik valmis-tab, kõik oli erinev – kes oli tugev, kes mitte. Minu jaoks oli uudis see, et Wor-ldSkillsil võisteldakse nii paljudel erine-vatel ja huvitavatel aladel.”

kõige enam tuleks arendada kiirust:

JEKATERINA SEDUN0VA ALLAR LAUREND KRESTINA ÕUN

OKTOOBRIS SÕIDAVAD NOORED MEISTRID BELGIASSE EUROSKILLS 2012-LE

Fotod: rEPro

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeinsEnErikutsE50

4/2012 (42)

insenerikutse50

vaHur mÄgi, tEhnikaloolanE

Karl Ipsberg sündis Tartumaal Suure-Kambjal talumehe peres. Teinud läbi Tartu reaalkooli, läks ta õppi-

ma ehitust Riia polütehnikumi. Olles süda-me põhjani eestlane, ütles ta ära seal laiuta-nud via germanica’st ja sai esimese eesti korporatsiooni Vironia üheks asutajaks.

Eestlasest inseneril kodumaal tööd leida lootust polnud. Ipsbergi insenerikar-jäär algas 1897 jaoskonnaülema abina Rjazan-Uurali raudteel, seejärel osales ta Taga-Baikali raudtee sihi ajamisel, käis vaatamas Itaalias ja Šveitsis raudteede ra-jamist mägismaal. Ning tagasi Baikali maile, ehitas valmis mitu rasket teelõiku ja tunnelit. Tema viimased Venemaa-aas-tad möödusid raudteepiirkonna ülema ja raudteekooli kuraatorina Smolenskis.

rahva edenemise pealt ta teenida ei soovinud

1911 sai tal võõrsil tuuritamisest himu täis ja ta pöördus jõukana ning kõrgete aurahadega kirjatuna tagasi koju. Ta viis katuse alla krediidiühisuse pangamaja ning Estonia teatri- ja kontserdimaja. Töö-tasuks Estonia ehitusplatsil nähtud vaeva eest arvestati talle 3482 rubla. Sellest üüra-tust rahahunnikust tagastas ta 2300 rubla Estonia osaühisusele, ülejäänu kinkis Ees-ti Lastekasvatuse Seltsile. Oma rahva ede-nemisele kaasaaitamise pealt tema süda teenida ei lubanud.

Tallinn oli tööstust pungil täis, linn kavatses avada tehnikakooli. Konstantin Pätsi Tallinna Teataja ringkonnad rõhusid tehnilise kõrgkooli vajadusele. 1917 tegi linna hariduskomisjon Eesti Tehnika Selt-sile ettepaneku võtta tehnikumi loomine enda peale. Sellega oldi päri ning moodus-tati meeskond õppekavade koostamiseks,

inseneriasjanduse suurmehi:

EHitusiNsENEr karL iPsbErgkarl ipsberg (1870–1943) seisab ttÜ rektorite reas esimesena,

ehkki ta pole kunagi seda nimetust kandnud.

kuhu teiste tuntud tehnikategelaste kõrval arvati ka Ipsberg.

tähtis ülesanne – eesti tehniline oskuskeel

Saksa vägede tulekuga 1918. a veebrua-ris taandus linnavalitsus kooli ettevalmis-tamisest ja ETSil tuli jätkata üksinda. Okupatsioonivõimud tehnikumi asutami-seks luba ei andnud, viimaks nõustuti tehniliste erikursustega. Kursuste hooleko-gu esimesel kogunemisel 1918. a augustis

karl iPsbErg

1911 sai tal võõrsil tuu-

ritamisest himu täis ja

ta pöördus jõukana ning

kõrgete aurahadega

kirjatuna tagasi koju.

insEnErikutsE 51

4/2012 (42)

valiti Ipsberg kursuste juhatajaks. M. Lut-heri mööblivabrik lubas tundide pidami-seks oma ruume.

Ettelugemiste alguseks määrati 17. september, mis päeva loeme nüüd TTÜ sünnipäevaks. Kuulajaid oli algul 115, ta-sahaaval tuli neid juurde. Mõni aeg hil-jem, Estonias peetud ETSi peakoosolekul, nimetas Ipsberg lähiaja tähtsamaks üles-andeks eesti tehnilise oskuskeele eest hoolitsemist. Kuna kursusi võeti ajutise-na, nähes neis kõigest vahesammu ülemi-nekul tehnikaülikoolile, jätkas ETSi õppe-komisjon tööd õppekavade kallal, kuhu Ipsberg kutsus osa võtma ka matemaati-kuid, füüsikuid ning teisi asjamehi. 1919. a kirjastusühisuse Rahvaülikool välja an-tud “Tallinna Tehnikumi programm” on selle töö vili. K. Ipsberg kirjutas sinna raudteede kursuse.

venelased ja sakslased purustasid raudteed

Sakslased polnud veel lahkunud, kui Ajutise Valitsuse teedeminister Ferdinand Peterson kutsus Ipsbergi riigi raudteid korraldama. Teede ülevõtmine käis kiiresti, ehkki lahkujad sõnast kinni ei pidanud, haarates kaasa kõik kättejuhtuva. Õnneks jäid kivisöevarud puutumata, sellega oli, millega Vabadussõjas ronge käigus hoida.

Tallinna raudteetehastes hakati admiral Pitka näpunäidetel relvistama esimest soo-musrongi. Suurt peavalu valmistasid sõja-väeveod. Paremad vedurid ja vagunid olid venelased ära viinud, hiljem jätkasid sama sakslased. Jaanuaris 1919 oli Eestil kõigest 22 töökorras laiarööpmelist vedurit ja 400 vagunit. Kõik ülejäänud vajasid putitamist, kõige rohkem vedurid. Taganedes lõhkusid punased raudteel, mis pähe tuli. Ipsberg koos raudteevalitsusega liikus vägede kan-nul, et teha hädapäraseid parandustöid. Purustatud sildu kogunes 60 ringis, nende hulgas suur terassild üle Narva jõe.

juba tollal mõeldi saaremaa-tunneli peale

Vastutusrikkaim ülesanne, mida raud-teel sõja käigus täita tuli, oli vägede paiska-mine Narva alt Pihkva rindele, sealt edasi Võnnu alla Landeswehri vastu ja siis uues-ti tagasi Narva liinile. 1930. aastatel Vaba-dussõja mälestusmärgi püstitamise ümber

puhkenud vaidlustes seisis Ipsberg samba vastu – see on liiga õrn võõraste tuulte suhtes, targem oleks mälestushoone, olgu muuseumiks, arhiiviks või muidu kultuu-riasutuseks.

1919 valiti Ipsberg Asutava Kogu liik-meks, pärastpoole oli ta I ja II riigikogu liige. Tartu rahukõnelustel kuulus ta eks-perdina Eesti rahusaatkonda. Kui läks piiri tõmbamiseks Eesti ja Läti vahele, määrati ta piirikomisjoni.

Liikluse korrastamise võttis Maanõuko-gu oma südameasjaks juba 1918. a novemb-ris. Äriringkonnad unistasid jäävabast süva-sadamast Kihelkonnal, mis lihtsustanuks kauplemist Rootsiga. See polnud aga mõel-dav ilma raudteeühenduseta Saaremaa ja mandri vahel, seoses millega kõneldi kogu-ni merealusest tunnelist üle Viirelaiu.

Esimene elektrirong läks liinile 1924. a sügisel

Kogenud raudteemees Ipsberg manit-ses arvestama riigi võimalustega – Eesti

vajas esmajärjekorras teist teepaela Tallin-na ja Tapa vahele, Narva ühendamist Kulgu sadamaga ja Paide-Tamsalu teeotsa ümbertõstmist Tapale. 1921–1923 oli Ips-berg teedeminister K. Pätsi ja Juhan Kuke kabinetis, täites 1921–1922 ühtlasi ka kau-bandus-tööstusministri kohuseid. Tema eestvõttel koondati ehitus ja liiklus teede-ministeeriumi alla ning rajati riiklik põlev-kivi- ja turbatööstus.

Sellesse aega jääb Eesti-Läti raudtee-liikluse leping, mille esimesi tulemusi oli otseühenduse sisseseadmine Riiaga. Ka seisis Ipsberg Tallinn-Pääsküla elektri-raudtee mõtte sünni juures. Baltimaade esimene elektrirong läks liinile 1924. a sügisel.

kes tahab inseneriks õppida, mingu välismaale?!

Tallinna Tehnikumi saatus kujunes aga kariderohkeks. Heideti ette küll lõpetajate nappust, küll kaheldi nende oskustes. 1923 vastu võetud inseneride, arhitektide ja

insEnErikutsE52

4/2012 (42)

tehnikute kutseõiguse seadus tunnistas Tallinna Tehnikumi kõrgemaks õppeasu-tuseks. Sellest hoolimata lahvatas ikka ja jälle õiendamisi, kas Eesti ülepea vajab oma insenerikooli. Kes tahab õppida, min-gu välismaale. Isegi Ipsberg näis ajuti kahtlevat, kas inseneride tehnikum on väikese riigi jaoks parim lahendus. Kui aga 1928. a otsustas riigikogu kooli sulgeda, sai temast kaljukindel kodumaise inseneriha-riduse eestkõneleja. Tehnilise Hariduse Edendamise Seltsi esimehena korraldas ta Tallinna raekoja saalis suurt kõmu tekita-nud kõneõhtu.

1928. a kevadel võeti riigikogus vastu raudteede arendamise seadus, mille järgi kuulus laiarööpmelistest teedest esimeses järjekorras väljaehitamisele Tartu-Petseri ja kitsarööpmelistest Rapla-Virtsu liin. Uute raudteede ehitusameti etteotsa kut-suti Ipsberg.

kitsarööpmelised vedurid tulid Franz krulli tehasest

Kui mullatöid Rapla-Virtsu teel ei ol-nud palju, siis Tartu-Petseri vahel kasvas nende maht arvatust tükk maad suure-

maks. Päevast-päeva olnud seal ametis tu-hatkond labidameest. Rapla-Virtsu teel oli töömahukas ettevõtmine kivitammi ladu-mine üle merelahe Virtsu all. Rööpad Tartu-Petseri tee tarvis toodi Prantsus-maalt. Tegelikult kulusid need nõrkade teeosade tugevdamiseks Vägeva-Valga va-hel, uue tee ehitusele viidi sealt üles võe-tud vanad relsid. Prantsusmaalt pidi oste-tama ka kitsarööpmelised vedurid, mis aga kokkuhoiust tehti lõpuks valmis Franz Krulli masinatehases Koplis. Mõlemad

teelõigud võeti käiku 1931. a talve hakul. Tartu-Petseri tee osutus majanduslikult edukaks, Rapla-Virtsu oma andis kahjumit, kuid ühendus Saaremaaga muutus ometi hõlpsamaks.

tehnikumi varemetele ehitati üles tehnikaülikool

Insenerihariduse saatus tõusis teravalt esile 1936. a toimunud I Eesti inseneripäe-val. Majandus käis tõusuteed, käitiste teh-nilise ümberseadmestamise ja oskustöölis-te väljaõpetamise kõrval tuli mõelda tootmise paremale korraldamisele. Insene-ripäev nõudis tehnilise kõrghariduse eda-silükkamatut lahendamist. Tootmise ko-handamine aja vaimule tähendas range-maid nõudeid inseneride koolitamisele, selle tihedat sidumist eluga. Viimase vaja-likkust oli Ipsberg alati rõhutanud. Samal sügisel ehitati tehnikumi varemetele üles tehnikainstituut, mis peagi sai endale õige nime – tehnikaülikool.

Kui Karl Ipsbergile kurikuulsal 14. juuni ööl järele tuldi, laulnud ta äraviijate autos sirge seljaga “Priius kallis anne”. Ta elu kustus Vjatka surmalaagris.

kui karl ipsbergile kuri-

kuulsal 14. juuni ööl järele

tuldi, laulnud ta äraviijate

autos sirge seljaga “Priius

kallis anne”.

EsimEnE ElEktrirong nÕmmE jaamas 1924. a

summarY 53

4/2012 (42)

unique skating rink in võhma

Inseneeria visited an original paraffi n-based year-round skating rink in Võhma.

“Sliding on the paraffi n rink takes place exactly the same way as on the ice rink,” says Peter Wüth-rich, a board member of the non-profi t society Sinu-le (To You), managing the rink. “The pressure exerted by the skate blade onto the surface causes ice or paraffi n blend to melt for a moment – and at this point sliding occurs. In comparison with ice, paraffi n layer is a bit “slower”, especially when ta-king fi rst rounds,” says Peter.

The main component is paraffi n, obviously. Upon touching the material feels like candle paraffi n but is much harder. Peter is showing a wooden bo-ard with a half-inch coating of the material saying that he is not aware of the exact composition as this material and technology has been invented and patented by a Swiss man. The skating rink in Võhma, its borders, equipment, etc have come from Switzer-land where there are lots of year-round paraffi n rinks.

sonic sculpture Cromatico – Concrete building of the Year

The Estonian Concrete Society has pronounced the winners of the contest Concrete Building of Year

2011. The concrete building of year 2011 is the sonic sculpture Cromatico at the Tallinn Song Festival Field.

Composed of 12 concrete chambers the sculp-ture visualizes the chromatic scale on the keyboard of a piano. Each chamber resounds to a defi nite pitch on the scale.

Cromatico was executed under the programme Tallinn – European Capital of Culture 2011.

Cromatico renders concrete a new, acoustic role. The magic lies in the fact that it is just pure concrete, without any accessories or supplements.

For the most part, the project was a pro bono undertaking executed with sincere dedication by all parties. This is the best promotion for concrete.

logica Eesti: We are strong in Cybersecurity and space

In order to attain higher levels in the value chain it is not always necessary to create a brand product; a

service can also be offered. Inseneeria decided to broaden its area of interest and visited Logica Eesti, a company providing business and IT services. The editor talked to Avo Kask, the executive manager, and Andres Birnbaum, the business manager.

“Every unit uses its competence,” says Andres. “Our biggest fi elds are cybersecurity, space, geoin-fo systems and so-called utilities.

In the fi eld of space we are collaborating with the European Space Agency (ESA) – creating mis-sion control software under the project Galileo. The German unit of Logica uses our expertise on cyber-security in the development of satellite control and operation systems.

In the fi eld of geoinfo systems the solution GIS 112 is being created for the emergency call centre. The system enables to quickly identify the location of the caller, give directions to the rescue team, detect the locations of hydrants, etc. Helsinki Rescue Service has been using such a system, crea-ted by Logica, for several years already.”

su

mm

ary

summarY 53

uudisEd54

4/2012 (42)

viimanE lEhEkÜlgviimanE lEhEkÜlg54

veid

i nal

ja ja

nu

puta

mis

t1 Teada on, et tegu on optilise illusiooniga, mida on püütud põhjendada sellega, et kõrgel taevas paiknedes

(nt kuu) puudub võimalus taevakeha suurust millegagi võrrelda. Ent see ei põhjenda, miks peaks sel juhul taevakeha näima väiksemana. Kui kellelgi on parem selgitus, siis Inseneeria ootab.

2 Vaba langemise kohta on meil kaks võrdust: koordinaadi jaoks s=gt2/2 ja kiiruse jaoks v=gt. Avaldame teisest võrdusest aja t=3/g ja asendame esimesse võrdusse: s=g(3/g)2/2= 9,8(3/9,8)2/2 = 0,46 meetrit. Seega ei olegi langevarjuga maandumine, kui just tugev tuul ei puhu, hirmsam kui taburetilt allahüppamine.

3 Peenike terasest õmblusnõel ujub vee pinnal siis, kui panna veeklaasile maksimaalne „kuhi“ peale, sukeldades klaasi näiteks väiksemaid kivikesi. Vee pinnal tekivad sellega piisavalt tugevad pindpinevusjõud, mis kannavad nõela. Et see nii on, võib igaüks ise kontrollida.

vastusEd

tõestisündinud lood

Keset kõige suuremat “masuaega” helistas mul-le norrakast koostööpartner ja palus, et ma

läheksin ühe Eesti ettevõtte poolt tehtud hinnapak-kumist kontrollima. Hea pakkumise korral oleks tegemist olnud aastase lepinguga, aga see pakku-mine polnud lihtsalt soodne, vaid lausa uskumatult hea. Materjali ostuks küsiti väikest ettemaksu ja lõpptoote hinnaks pakuti summat, mis vaevu töö maksumuse oleks ära katnud. Olles kursis materjali maksumuse ja keevitamise hindadega, tundus asi veidi kahtlane. Kohapeal kinnitas aga ettevõtte omanik, et kõik on õige ja ta suudab selle tellimuse täita.

Väikese uurimise järel selgus, et liisingu võlgne-vuse tõttu oli omaniku Land Cruiser ohus ning meie ettemaks oleks läinud otse pangale. Ka toodet pol-nud – norrakate kartusele vaatamata – siiski plaanis puust valmistada, vaid materjal oleks leitud aia ääres vedelevatest jääkidest.

Kuidas omanikust tegevjuht järgmise tellimuse sama hinnataseme juures oleks suutnud täita, seda ta öelda ei osanud, nagu ka seda, millise raha eest ta oma auto järgmise liisingumakse oleks teinud. Kuna parasjagu oli varakevadine aeg, siis küllap ta lootis, et maja ümber oleva lume alt veel mingi kogus ma-terjalijääke välja sulab.

nuputamist 1 Päike ja kuu näivad suuremad siis, kui nad hakkavad loojuma ehk on horisondi lähedal,

võrreldes sellega, kui nad on taevas kõrgemal. Kas need taevakehad on tõepoolest loojudes suuremad või on tegu optilise illusiooniga?

2 kui langevarjur on langevarju avanud, laskub ta õhus kiirusega umbes 3 m/s ja puudutab sama kiirusega ka maad. Kui kõrgelt allahüppamisele vastab aga vaba langemise kiirus 3 m/s?

3 kas terasest õmblusnõel võib vee pinnal ujuda?

Kuulsin, et ühes väikeses metallitöökojas pidid kiired ja tegijad mehed olema, ning läksin siis

vaatama, et kas poleks võimalik nendega koostööd teha. Kõik see, mida olin kuulnud, vastas tõele ja enamgi veel. Sattusin sinna just tipptunnil, kui osa valmistoodangust oli juba veokile laaditud, viimaseid detaile aga alles keevitati kokku.

Autojuht oli närviline, kiirustas mehi takka, et õhtul laevale jõuda, ja keevitajad andsid detailile kahelt poolt tuld. Et aega kokku hoida, käis viimaste õmbluste keevitamine otse töökoja ukse ees kahvel-

tõstuki käppadel. Enne koormasse laadimist viskas omanikust tegevjuht detailile veel jahutamiseks ämbritäie vett peale. Töö käis nagu põrgu eeskojas, tuld lendas ja kuuma auru kerkis.

Lõpuks sai ka viimane detail keevitatud, veok lahkus ja pinge langes. Tegevjuht ohkas kergenda-tult, pühkis otsa eest higi, sättis end vaikselt kahvel-tõstuki tulikuumadele käppadele istuma ja lausus: “Tead, mul pole veel elu seeski tuli nii taga ol-nuuuuuuud!”

Üles Kirjutanud Hellar Mutle

süüdimatu hinnapakkumine

tuli taga

Teame, et igal projekteerimistoimingu etapil esineb uusi ja ainulaadseid väljakutseid. Sellepärast pakub Farnelli element14 terviklikke projekteerimislahendusi.

PROJEKTEERIMISLAHENDUSED SAAVAD ALGUSE SIIT

farnell.com/farnellelement14

START

TEHN

ILINE TUGI

500

000 KOMPONENTI JÄRGM

ISEL PÄEVAL KOHALETOIMETAMISEGA

CA

D-T

ARKVARA

AREND

UST

ÖÖ

RIIS

TAD

TASUTA RAKENDUSTE PROJ

EKTE

ERIM

ISJU

HENDID JA ANDM

ED

TRÜKKPLAADITEEN

USED

EDE AD_210x280_ET.indd 1 29/02/2012 09:07

www.k-rauta.ee

Kampaania kestab kuni 1.06.2012 või kuni kaupa jätkub. AEGTEGUTSEDA!

99,-Akutrelli

komplekt AEG

139,-123-osaline

tööriistakomplekt PROF