Insenerikutse:

katusemeistrite MM Belfastis

Huvitav lahendus:

appi tuleb põranda joonimine

Tegija:

aasta tehnikaüliõpilane Triin Aavik

TO

OT

MIS

E JA

TE

HN

IKA

AJA

KIR

I JAA

NU

AR

1/2

01

1 (2

9)

Pa

riM

Ek

sP

Or

dia

rt

ikk

El

– k

as

tÕ

Es

ti r

aa

Ma

t!? >> d

igia

rh

iivid

>> Fu

nik

ul

ÖÖ

r >> k

ul

us

ÄÄ

st

lik

tO

Ot

Min

E >> t

riZ

i kO

Os

lu

s Ja

JÕu

d

Tootmise ja tehnika ajakiri

JAANUAR 1/2011 (29)

oma tee leidmine:

PARIM EKSPORDIARTIKKEL – KAS TÕESTI RAAMAT?!

KOLLEEGIUMI LIIKMED

Madis VõõrasKolleegiumi esimees; Eas, innovatsioonidivisjoni nõunik (innovatsioon, tehnoloogia, kosmos)Madis.Vooras@eas.ee

Aleksei HõbemägiEesti Masinatööstuse Liit, arendusdirektoraleksei@emliit.ee

Arvi HamburgEesti Inseneride Liit, presidentarvi.hamburg@gaas.ee

Enno LendTallinna Tehnikakõrgkool, rektorenno@tktk.ee

Priit KuluTTü, mehaanikateaduskonna teadusprodekaanpriit.kulu@ttu.ee

Aleksandr MiinaTallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna doktorant, FM Partners OÜ juhatuse liigealeksandr@tootmisportaal.ee

Meelis VirkebauEesti Tööandjate Keskliit, volikogu liigeinfo@textile.ee

Almar ProosAS Favor, nõukogu esimeesAlmar.Proos@favor.ee

inseneeria kolleegium

E sikaanel on uue trükiliini seadistamine Print Best Trükikojas. Esikaane

kujundus: Taivo Org.

Esikaane foto

Peatoimetaja Mati Feldmannmati.feldmann@inseneeria.eeTel. 56 616 262

Korrektor Triinu Tamm

Jaanuar 1/2011 (29)

Ajakirja antakse välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames.

Kujundaja Taivo Org

inseneeria Tasuta Tellimine, lugemine ja kuulamine http://inseneeria.eas.ee

ReklaamRando Mäeotsrando.maeots@inseneeria.eeTel. 687 9101

Väljaandja Director ja Partnerid OÜEndla 90-1, 10614 TallinnTel. 625 0940, 56 616 262

TIRAAŽ9000

Trükk Printon

impressum

Kuula Valitud lugusid MP3-failina. Nende lugude juures on ajakirjas ka märge.

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

FOtOd: Mati FEldMann, Print BEst

Sisukord / Juhtkiri 3

juhtkiri

HEAD UUT JA TÖIST AASTAT!

MATI FELDMANN,Inseneeria peatoimetaja

Aasta algus on (positiivses kõnepruu-gis) ettevaatamise ja (vähem positiiv-semas kõnepruugis) lubaduste and-

mise aeg. Vaatame siis kõigepealt veidi ette.Lisaks kümnele põhinumbrile anname

märtsi lõpus välja Gümnaasiumi erinumbri gümnaasiumide lõpuklasside õpilastele. Selle vahel on põhjalik insenerialade õppi-misvõimaluste ülevaade meie kõrgkoolides ja kutseõppeasutustes. Teeme lood tublidest noortest, kes on omal alal juba midagi saavu-tanud. Pakume muud huvitavat lugemist inseneeria vallast. Kõige sellega loodame in-senerikutset noorte hulgas populariseerida.

Aprillis korraldame järjekordse lugejakü-sitluse, milles palume kindlasti osaleda. See on parim tagasiside kanal. Kes on teatanud meile oma e-kirja aadressi, saavad meeldetu-letuse. Samuti riputame lingi veebi.

Septembris laiendame oma tootepere-konda soomekeelse väljaandega. See on mõeldud meie fi rmade paremaks tutvusta-miseks üle lahe – messidel, konverentsidel, seminaridel, Eesti Majas jm. Firmad ei pea ise kõigil nendel üritustel osalema, vaid saavad väljundi Inseneeria kaudu.

Samuti septembrist on Inseneeria neli lehekülge paksem, kokku 60 lehekülge. Asi päris proosaline – avaldamist väärivaid ar-tikleid on pidevalt rohkem, kui paberajakiri suudab mahutada.

Ja Inseneeria toimetus lubab, et püüab teha veelgi paremat Inseneeriat ja tema tooteperekonda kui seni. Ning Inseneeria hind lugejale on ka sel aastal endiselt null (eurot).

Need lood on kuulatavad Mp3 failina http://inseneeria.eas.ee

Tööjoonis

04 Võsalõikuri kandevöö

Eestist maailma

06 Parim ekspordiartikkel – kas tõesti raamat?!

Huvitav lahendus

10 Romantikarong nimega funikulöör

Tegija

14 Insenerid on efektiivsema tuleviku võtmeisikud

Energeetika tulevik

18 Kas Eesti ikka vajab ujuvat tuumajaama?

Edukuse valem

22 Trizi kooslus ja jõud

Insenerikutse

26 IFD aastakongress ja katusemeistrite MM-võistlused Belfastis

Tootmissisendid

28 2010 oli toorainete hinnaralli aasta

Energeetika tulevik

30 Kas meie kukersiit -põlevkivi sobib gaasistamiseks?

edukuse valem

34 Doosan Infracore. Üle 10 000 tööpingi aastas

Huvitav lahendus

36 Tootmishoone ruumi-säästlikuks, visuaalselt kontrollitavaks ja töö ohutuks

Analüüs

40 Pärast kriisi on Eesti majanduse struktuur efektiivsem

Huvitav lahendus

42 Digiarhiivid jooksevad ajaga võidu

Insenerikutse

46 Eestlased tehnikat õppimas Peterburis, Darmstadtis, Nancys ja mujal

Edukuse valem

48 Kulusäästlik tootmine: ettevõte kui tervik

Essee

50 Roheliseduuendused

52 Summary / Краткий обзор статeй

Plastitööstus

55 Euroopa plastivalu edetabel 2010

56 Viimane lehekülg

tÖÖJOOnis4

1/2011 (29)

tööjoonis4

kasulik mudel:

võsalõikuri kandevööKasuliku mudeli omanik: Kasuliku mudeli autor:

TAAVI RIM TAAVI RIM

Võsalõikuri kandevöö kinnitatatakse ümber kasu-taja vöökoha. Kandevöö on valmistatud tugevast materjalist ning on seljaosas (6) paksem ja laiem

kui kinnitusosades (7). Seljaosa (6) on seestpoolt varus-tatud pehme osaga. Kandevööle on kinnitusrihmade (3) abil kinnitatud plaat (5) koos konksuga (4), mille külge riputatakse võsalõikur.

Tehnika tasemest on tuntud seadmed võsalõikuri või murutrimmeri kandmiseks. Analoogiks on võetud dokumendist DE 19634670 tuntud võsalõikuri kand-mise vöö. See on tänaseni kasutusel olev võsalõikuri kandevöö. Kandevöö koosneb ümber kere käivast vööst, mille küljes on seljaplaat, mille külge omakorda käivad traksid. Seljaplaadi külge kinnituvad kaks üle õlgade käivat rihma. Esimese nimetatud rihma üks ots on ühendatud seljaplaadi külge ja jookseb läbi plaadi, hoides rihma seljaplaadi küljes, ja teine rihma ots kin-nitub klambri külge, mis hoiab omakorda trakse eest koos.

Teise rihma üks ots kinnitub seljaplaadi külge ja teine ots kinnitub plaadi külge. Trakside küljest tulevad rihmad, mis kinnituvad esimese klambri külge, hoides ka eest trakse koos. Sama klambri külge kinnitub ka küljerihm, mis on laiem ja pehmem küljetraks, mille teine ots kinnitub seljaplaadi külje külge. Kõikide rih-made, mis selle võsalõikuri kandevöö küljes on, pikku-si saab reguleerida, et traksid oleksid võsalõikuri kandmisel võrdse pinge all. Plaadi küljes on konks, mille külge riputatakse võsalõikur.

Niisuguse konstruktsiooni puuduseks on see, et plaat on liiga pikkade rihmade küljes, mis takistab võ-salõikuriga kiiret töötamist. Puusadega ei saa võsalõi-kuri juhtimisele kaasa aidata. Ja veel on puuduseks, et

võsalõikuri raskus kandub õlgadele, mistõttu on füüsi-liselt tööd raskem teha. Raskuse õlgadel kandmine hakkab kahjustama lülisammast. Kui võsalõikurit on õlgadel raske kanda ja ta on halvasti juhitav, on ka tootlus väiksem.

Käesoleva leiutise eesmärgiks on anda võsalõiku-rile parem juhitavus, mis tagab kiirema töö. Ja kergen-dada tööd füüsilises mõttes: säästa lülisammast liigse raskuse kandmisest ja vabastada õlad koormuse alt. Selle seljaosa on tehtud kinnitusosast laiem ja seest-poolt pehmendatud, et oleks mugavam. Selle külge kinnitatakse lühikeste rihmakestega, mille pikkus on umbes 5 cm, konksuga varustatud plaat. Kuna võsalõi-kur on puusade küljes, on võimalik puusadega võsalõi-kuri juhitavusele kaasa aidata.

Leiutise tehnilist olemust selgitavad järgmised joonised: joonis 1: võsalõikuri kandevöö külgvaade, joonis 2: võsalõikuri kandevöö paksema ja laiema osa läbilõige. Võsalõikuri kandevöö koosneb kinnituspand-last 1, mis on vöö otsas ja on kinnituseks. Augud 2 on samuti kinnituseks. Vöö ja konksu 4 vahelise kinnitus-rihma 3 külge kinnitub ka plaat 5. Võsalõikuri kandevöö kinnitusosast paksem ja laiem osa 6, mis toetab selga, jaguneb tugevaks osaks 6.1, et vöö raskuse all läbi ei vajuks, ja pehmeks 6.2, mis on selleks, et vöö ei sooniks raskuse all. Vöö otstes on kinnitusosa 7, mis on tuge-vast materjalist ning on kitsam ja õhem.

Kasuliku mudeli nõudlus. Võsalõikuri kandevöö erineb selle poolest, et vööosa koosneb kinnitusosas paksemast ja laiemast seljaosast (6), mis omakorda koosneb tugevast osast (6.1) ja pehmest osast (6.2), ning vöö otstes seljaosast kitsamast ja õhemast, tu-gevast materjalist valmistatud kinnitusosast (7).

tÖÖJOOnis 5

1/2011 (29)

kolmekihiline kandevöökOkku On Pandud kaks kangitÕstJa Ja üks stihli vÖÖ

Joonis 1Külgvaade

Ennast Praktikas tÕEstanud ParEMa JuhitavusEga vÕsalÕikuri kandEvÖÖ

Joonis 2Paksema ja laiema osa läbilõige

Eestist maailma6

FOtOd: Mati FEldMann, Print BEst

oma tee leidmine:

PARIM EKSPORDIARTIKKEL – KAS TÕESTI RAAMAT?!

Raamatud on jälle moes, kõlas mõni aasta tagasi lendlause. Inseneeria toimetus

külastas Viljandis paiknevat Print Best Trükikoda mis on moodsaima sisseseadega

raamatutrükikoda Balti riikides. Ettevõte töötab 24/7 ja ekspordib 90% oma toodangust.

uuE PÕlvkOnna trükiMasin rOland 700 hi­Print alustas tÖÖd EElMisE aasta lÕPus Ja On MÕEldud EElkÕigE suurEMahulistE,tÄisvÄrvilistE raaMatutE tOOtMisEks trükikiirusEga 16 000 B1­trükiPOOgnat tunnis.

EEstist MaailMa 7kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

MATI FELDMANN,Inseneeria peatoimetaja

“Kas ajakirja Inseneeria trük-kimine võiks toimuda siin,” küsin trükikoja Print

Best juhatajalt Tarmo Laaguselt. “Tehni-liselt on see võimalik, aga oleme spetsia-liseerunud rohkem nelja- ja ühevärvi kõvakaaneliste raamatute tootmisele, muud trükised moodustavad umbes kümme protsenti meie toodangust,” vastab Tarmo Laagus diplomaatiliselt.

“Me suudame Eestis peaaegu ainsa-na valmistada suureformaadilisi ja paksemaid raamatuid, meie partneriteks on paljud Rootsi, Soome, Taani, Norra, Hollandi, viimasel ajal ka Saksamaa ja Inglismaa kirjastajad. Meie trumpideks võrreldes teiste Skandinaavia trükikoda-dega on professionaalne kliendihaldus, kiirus ja kvaliteet. Meie trüki- ja köit-mismasinad on sedavõrd võimsad, et suudavad ühes tunnis valmis teha 2000 raamatut,” selgitab Tarmo. “Aastas val-mistame umbes 2,5 miljonit kõvakaane-list raamatut.”

See ei tähenda siiski seda, et raamat otsast lõpuni nii kiiresti valmis saab – trükipoognad vajavad enne järeltöötlust kuivamist ning kõik muud tehnoloogili-sed pausid. Tarmo selgitab, et raamat võiks Print Best Trükikojas valmida um-bes nädalaga, see on aeg, mille jooksul print-failid jõuavad trükikotta ja valmis raamatud tõstetakse veoauto peale.

Paberit võib kimbutada staatiline elekter

“Raamatu optimaalne valmimisaeg on siiski kaks nädalat. Meie tootmisruu-mid on kindla temperatuuri ja suhtelise õhuniiskusega 50–55%, et vähendada staatilist elektrit paberis, mis on trükiste valmistamisel ja eriti kõvaköiteliste raamatute puhul oluline kvaliteedifak-tor. Eks see raamatu tootmine üks peen protsess ole, kus pisemadki detailid ja

Print Best Trükikoda Alustas tegevust: 1997 »2010. a käive: 80 mln krooni »Töötajate arv: 70 »Omakapital: 100% Eesti »Kvaliteedisertifi kaat: ISO 9001 »Täpsem info: www.printbest.ee »

nüansid tuleb läbi kaaluda. Näiteks kui sul puudub kvaliteetne tooraine ja ma-terjal, ei aita ka parimad seadmed korra-likku raamatut valmis teha.

Seetõttu kasutamegi raamatute toot-miseks kvaliteetseid materjale sertifi tsee-

ritud tarnijatelt. Enamik paberit tarni-me Rootsi ja Soome paberitehastest ot-se, vene paber kahjuks kvaliteetraama-tute valmistamiseks ei sobi. Hetkel käib meil kogu tarneahela sertifi tseerimine FSC ja PEFC standardite järgi, hiljem lisandub ka ISO 14001. Kui trükisel, mida toodame, on FSC-märgis, tähen-dab see usaldust meie ettevõtte suhtes,” räägib Tarmo. “Paljudele meie suurtele välisklientidele on oluline, et ettevõte, kus nende toodangut trükitakse, järgiks erinevatest rahvusvahelistest standardi-test tulenevaid nõudmisi.”

uus trükitehnoloogia tuleb iga 15 aasta järel

Räägime Tarmoga trükitööstuse minevikust, olevikust ja tulevikust.

V Bomar lintsaemasinad

Individual seeria kahesambalised lintsaed.Kahele poole 60º-0º-60º keeratavadIndividual 520.360 DGHIndividual 620.460 DGHIndividual 720.560 DGHIndividual 820.660 DGH Saadaval ka CNC saagimisliinina, programmeeritavad kogused, materjali etteande pikkused ja lõigatavad nurgad jne.

EEstist MaailMa8

COMPUTER TO PLATE TEHNOLOOGIA VÕIMAL-DAB VALMISTADA TRÜKIPLAADID DIGITAALSELT, KASUTAMATA TRÜKIFILME.

mo

od

sa

s t

rü

kik

oja

s:

TRÜKIPLAADID

“Nõukogude ajal asus siinsetes ruumi-des trükikoda “Kiir” – tegi ühevärvitrük-ki. Me teeme praegu neljavärvi ofset-trükki. Üldiselt on nii, et trükitööstuses tuleb iga 10–15 aasta järel välja uus teh-noloogia. Maailmas on praegu levimas digitrükk, mis sisuliselt tähendab värvi-printerit. Digitrüki eelis on näiteks see, et tiraaž võib olla kas või üks raamat, ofsettrüki puhul ei ole see mõeldav,” selgitab Tarmo. “Kindlasti on ka meil kahe-kolme aasta pärast digitaalne trü-kimasin, selles suunas hetkel mõtleme ja töötame. Kindlasti ei tähenda digitaal-trükimasinate areng seda, et ofsettrükk ära kaoks, pigem võimalused klientidele erinevaid teenuseid pakkuda laienevad.

Tarmo näitab digi- ja ofsettrükis

tehtud raamatuid. Veendume ühiselt, et ofset on kvaliteetsem kui digitrükk. Di-gitrükk on justkui kahvatum ja lame, ofset aga kirkam ja reljeefne. “Digitrükki

ei saa teha näiteks läikivale paberile, seega ofsettrükk jääb raamatute tootmi-ses siiski domineerivamaks.

viimane investeering oli kaks miljonit eurot

Hetkel on meie tootmises kasutusel neli Man Rolandi trükipressi B1-formaa-dis: kaks kaheksavärvi trükimasinat, üks viievärvi ja üks kahevärvi trükimasin. Kõik seadmed on varustatud täisauto-maatsete värvikontrolli seadmetega, mis tagavad kõrge trükikvaliteedi kogu trüki-poogna ulatuses. Kõik meie trükisead-med on varustatud ümberpööramise seadmetega. See tehnoloogia võimaldab trükkida trükipoogna mõlemale küljele üheaegselt, mis välistab trükipoogna ve-nimise trükkimise ajal. Tagatud on värvi ühesugune tonaalsus trükipoogna mõle-mal küljel. Kaheksavärvi masina puhul on olulisel kohal ka masina suur tootlik-kus. Samuti vähendab niisugune trüki-protsess raamatuploki lainetamise hilise-mal järeltöötlusel,” selgitab Tarmo.

“Raamatute valmistamiseks on meil Sigloh-Kolbus täisautomaatne kõvaköi-teliin. Antud tehnoloogia võimaldab teha köitmisprotsessi kõik operatsioonid ühel liinil, mis omakorda tagab toote kõrge kvaliteedi. Köitmiseks on vaja es-malt teha raamatute kaaned ja õmmel-da raamatuplokid. Kõik need tööd te-hakse samuti siin meil,” tutvustab Tarmo ettevõtet.

UUE TRÜKILIINI SEADISTAMINE

“kindlasti on ka meil

kahe­kolme aasta pärast

digitaalne trükimasin,

selles suunas hetkel

mõt leme ja töötame.”

siglOh­kOlBus tÄisautOMaatnE kÕvakaanElistE raaMatutE kÖitEliin, Mis vÕiMaldaB tÄnu autOMatisEEri­tusElE tEha kÖitMisPrOtsEssi kÕik OPEratsiOOnid Ära ühEl liinil kiirusEga 2000 raaMatut tunnis.

EEstist MaailMa 9

TOORIKUD EHK KOKKUÕMMELDUD RAAMA-TUPLOKID

UUE TRÜKILIINI SEADISTAMINE SIGLOH-KOLBUS TÄISAUTOMAATNE KÕVAKAANELISTE RAAMATUTE KÖITELIIN

Print Best investeeris hiljuti ofsettrü-ki ja raamatute valmistamise seadmetes-se kaks miljonit eurot. Suuremahuliste täisvärviliste raamatute tootmiseks soe-tati uue põlvkonna kaheksavärvi trüki-seade Man Roland 708 HiPrint, lisaks veel B1-formaadis voltimisliin, millega on võimalik teha kõiki raamatuplokkide voltimisi ja õmblemisi. Uued investee-ringud võimaldavad eelkõige pakkuda lühemaid tähtaegu ja suuremaid tiraaže. Tagatud on tootmise jätkusuutlikkus, kus kõik protsessid on dubleeritud.

trükikoja suurimad tiraažid on kuni 100 000 raamatut

“Kui Eestis väljaantavate raamatute keskmised tiraažid on 2000–3000, siis Euroopa tiraažid jäävad 10 000 ja 30 000 raamatu vahele. Oleme teinud raama-tuid ka 100 000 tiraažiga. Tõsi, suuremat tööd ette ei võtaks, kuna see seab üle-määra sõltuvusse ühest tellimusest,” selgitab Tarmo mõningaid ohte. “Koos tootmise uue osa käivitamisega prog-noosime käibe kasvuks 40–50%.”

Aga kui suur on hetkel Print Besti käive? “2010. aastal tuleb umbes 80 mil-jonit krooni,” on Tarmol vastus kiiresti võtta. Ja palju on töötajaid? “70 inimest. Töö käib 24/7,” lisab Tarmo nagu muu-seas.

Kust leiate endale spetsialiste, näi-teks trükkaleid? “Koolitame ise koha-peal välja,“ vastab Tarmo. “Tõsi, osa

tOOtMisJuht kOOs trükkaliga visuaalsElt kvalitEEti kOntrOlli Mas

meie töötajaid on Tallinna Polütehni-kumi trükitööstuse eriala koolitusega. Arvestades trükitehnoloogia iseära, võ-tab parimatel heaks trükkaliks saamine aega aasta, tipptrükkaliks saamine aga aastaid. Paljud meie spetsialistid on saanud väljaõppe tootjatehase koolitus-keskuses, kus lisaks masinal töötamisele õpitakse tundma ka masina ehitust ning selle tööpõhimõtteid.”

Mis on see, mis eristab Print Besti Trükikoda teistest, konkurentidest? “Meie suund on täieliku automatiseeri-tuse poole. Et inimesed poleks sunnitud midagi ühest kohast teise tõstma. Tei-seks on meie suund Euroopasse. Me

ekspordime 90% oma toodangust. Kol-mandaks võib öelda, et arvestades meie masinaparki, kus on kasutusel ainult Saksamaa tipptehnoloogia, ja meie tootmisvõimsusi, oleme päris arvestatav raamatute tootja Skandinaavias,” loet-leb Tarmo Print Besti tugevusi.

Küsin lõpuks seda: “Kas sa oma trü-kikojas tehtud raamatuid ise loed?” “Ikka loen,” vastab Tarmo. “Eestikeelseid, kuna norra, hollandi ja rootsi keeled ei ole just minu tugevaimad küljed.”

Traatköites Inseneeria ajakirja trük-kimise osas jäi kaup esialgu katki, aga küllap me külastame Print Best Trüki-koda veel. Seniks tuult tiibadesse!

PEAAEGU VALMIS RAAMATUD

FOtO: istOCkPhOtO

huvitav lahEndus10

1/2011 (29)

huvitav lahEndus10

tehnika ajaloost:

ROMANTIKARONG NIMEGA FUNIKULÖÖR

Funikulöör manab silme ette pea

alati pildi kas imelisest suusa­

kuurordist, milles vanapärase

romantika säilitamiseks liiguvad

mööda mäge üles­alla renessanslikud

nöörrongid. teine pilt on vähem

romantiline: vana mustvalge foto,

kus nõgiste nägudega mehed

sõidavad funikulööri kastis alla

söekaevandusse.

MARIN HOFFMANN, ajakirjanik

Funikulöör on tegelikult lift, mis ei liigu vertikaalselt, vaid erinevate nurkade all diagonaalselt.

Sisuliselt on tegu lifti ja raudtee rist-sugutisega, mis kasutab raudtee rööpaid ning lifti veomehhanisme.

Ühendriikide ühe kõige suurema nurga all töötava funikulööri Mount Bea-con Incline Railway ehitas just liftide tootmisega kuulsaks saanud Otis Elevator Company aastal 1908. Köisraudtee kalde-nurk oli 64 ja 74 kraadi vahel, olenevalt asukohast. Raudtee töötas 75 aastat, kuni hävis tulekahjus.

Meie esimene funikulöör tuli põlevkivi tuhamäele

Eestisse ehitati esimene funikulöör seoses Jõhvi suurtööstusega, kus funiku-lööri rakendati põlevkivi tuhamägede otsa

MARIN HOFFMANN, ajakirjanik

F

ronimiseks ning mäe uue kihi tuhaga katmi-seks. Tööstuslikule ra-kendusele lisaks on pla-neeritud funikulöörstiilis vesiraudtee ka üle Viljandi järve. Hetkel on aga vaikus.

Funikulööril ehk köis-raudteel on äärmiselt palju derivaate, tehnilisi lahendusi ning asukohti. Ajalooliselt olid funikulöörid rakendatud kauba ning söe, mulla ja puidu vedamiseks mäekülgedelt alla. Hiljem leidsid köis-raudteed kasutust ka inimeste veos ning linnatranspordis. Funikulööre ehitati mägistele aladele. Suurtel nurkadel otse mäkke suutis kauba ja inimestega liikuda vaid veetav lift, kuna raudteerongil poleks olnud piisavalt hõõrdejõudu ning teha oleks tulnud suur ring.

Veider funikulöör asus Šveitsis Neu-chatelis, kus kohalik šokolaaditootja “Chocolat Suchard” oli ehitanud kaheröö-

ajalooliselt olid

funikulöörid rakendatud

kauba ning söe, mulla

ja puidu vedamiseks

mäekülgedelt alla.

huvitav lahEndus 11

1/2011 (29)

Funikulööridel on rohkesti teisendeidKöisraudtee (cable car) on klassikaline linnaliiklusvahend, mida on kõige ilmekamalt tutvustanud San Francisco. Erineb see tramm selle poolest, et

maa sisse ehitatud vaos liigub kindla tempoga “köis”, mille külge tramm ennast vastavalt vajadusele haagib. Süsteem nõuab väga võimsat maa-

alust masinavärki, mis köit pidevalt ühtlases tempos tõmbaks.

“Roniraudtee” (rack railway) on funikulööri derivaat, mida ei vea köis, vaid kus vagunid või vagonetid liiguvad hammas-

ratta abil mööda hammasteed. Antud juhul on vagun ise veomehhanismiga ning liigub hammasratas, mitte ham-

mastee. Selliseid funikulööre rakendatakse lühikese maa katmiseks, kus köistee ehitamine ei tasu ära.

Gravitatsiooniraudtee on funikulööride üks veli, mida peamiselt on kasutatud tööstuses. Tegu on mööda raudteed köie otsas liikuva vaguniga, mis on mõeldud vaid mägiselt alalt kauba allatoomiseks. Puhtalt gravitatsiooni kasutav vagun veetakse mäkke tagasi mootoriga, varem ka looma- või inim-jõul.

Kallakuraudtee (slope car) on peamiselt Aasias, Jaapanis ja Koreas levinud raudtee variant, mis on mõeldud parkides, mägistel golfi väljakutel jt paika-des vahemaade läbimiseks. Tegu on monorööpalise

kergraudteega.

na, ühendamaks allpool asuvat ladu kolm meetrit kõrgemal asuva teetammiga, mil-le kaudu transporditi šokolaad linna.

palise funiku-lööri mööda

oma tehase sei-

huvitav lahEndus12

1/2011 (29)

Teine huvitav paik, kus funikulöör on liikunud, on kurikuulus Vesuuvi vulkaan Apenniini poolsaarel Türreeni mere kal-dal, kus vulkaan hävitas Pompei linna. Aastatel 1883 kuni 1944 vedas funikulöör huvilisi vulkaani otsa.

Lisaks mägialadele, kuhu funikulöö-rid ehitati nii sirgete kiirliftidena kui ka pikemate, looklevate raudteedena ning kus vaguneid täitsid kas süsi, puit või töölised, hakati funikulööre aina rohkem ehitama ka linnadesse ja kahe asustatud punkti vahele.

san Francisco töökorras cable car on klassika

Klassikaline funikulöör on kas 4-, 3- või 2-rööpaline vintside ning plokkide süsteem, kus vagunid on omavahel pide-valt seotud ning liiguvad peamiselt kum-magi potentsiaalse ja kineetilise energia baasil. Vähehaaval antakse energiat juur-de ka muudest allikatest – juhul, kui va-gunite lastid on ebavõrdsed. Lisaks nööri-dele, millega on vagunid omavahel seo-tud, jookseb liikuva vaguni all veel üks nöör, mida kasutatakse pidurina. Mõle-mad vagunid saavad põranda alla ehita-tud “pidurduskäpaga” oma kiirust vähen-dada või ohu korral seiskuda.

Esimesed klassikalised funikulöörid olid nelja rööpaga, kus mõlemad vagunid liikusid ainult mööda temale mõeldud rada, eraldiseisvad olid ka peale ja maha-tuleku platvormid. Tehnika arenedes ha-kati funikulööre ehitama kolmerööpalis-tena, nii et keskmine rööbas oli mõlemal vagunil ühine ning teekonna keskpunktis,

Matthäus Lang kirjeldas puidust rööbaste-ga mägiraudteed, mida kasutati kauba ja inimeste viimiseks Hohensalzburgi lossi Austrias. Tegemist oli puidust rööbastel liikuva rongiga, mida vedas kas inimene või loom. Funikulööre on liigutanud pea kõik jõuallikad: inimene või loom, elekter, aurumootor, sisepõlemismootor, isegi hüdroenergia.

Mida aeg edasi, uute transpordivahen-dite tekkimisel, kadus vajadus funikulöö-ride järele. Sellest ajast peetakse neid veidraid vaguneid ja seda transpordiviisi vägagi romantiliseks. Uusimad funikulöö-rid pole ehitatud enam vajadusest, vaid meelelahutuseks. Funikulööri on välja söönud suusaliftid, mille ehitamine on lihtsam, odavam ning kasutamine mitme-kesisem, liikumine kiirem ning teenindus-tihedus suurem.

Funikulöör on plaanis ehitada üle viljandi järve

ENN HENDRE,Tallinna Tehnikaülikooli emeriitdotsent

Eestikeelne üldnimetus on funikulöör, ka funikulaar; inglise keeles funicular, fu-nicular railway; saksa keeles Funikulör. Kui tahta “peenemat” vahet teha:

peamiselt inimeste tarvis mõeldud, sageli turismiatraktsiooniline veok on köisraudtee (rööbastega), gondlite või vagunitega (ka isekaaduvate vagonettidega) transpordi-süsteem on köistee. Viimane on sageli tööstusrakendusega.

Maailmas on funikulööriga samal otstarbel kasutatud ka hammasraudteed. Funikulööre ehitatakse ka tänapäeval. Masinaehituslikult nad minu meelest midagi erakordset ei ole – kui ehk see, et ohutuse tagamise nõuded on eriti ranged: pidur-dus- ja seiskamisautomaatika, topeldatud avariiseadmestik, veo- ja kandetrossid jne.

Ajaloost nii palju, et eri allikad annavad erinevaid andmeid. Ise arvan tänapäeva-se funikulööri prototüübiks 1866. aastal Saksa leiduri Wilhelm Ritteri konstrueeritud trossveoga tõusvat raudteed (funikulööri). 1873 taasleiutas selle USA insener Andrew Hallidie. Eestis ehitati esimene pikk (ripp)köistee 1925. aastal Tallinna elektrijaama – põlevkivi katlamajja toimetamiseks ja tuha väljaviimiseks (pikkus ca 200 m).

Mulgimaal on räägitud esiotsa üsna utopistlikust kavast ehitada köistee üle Viljandi järve.

Funikulööri on välja

söönud suusaliftid,

mille ehitamine on

lihtsam, odavam ning

kasutamine kiirem.

kus vagunid omavahel kohtusid, liikusid rööpad lahku, moodustades rööpapaaride keskele sõõri.

Samm edasi oli kahe rööpaga funiku-löör, kus mõlemad vagunid kasutasid sa-ma rada 99% teekonnast, eemaldudes oma rajale vagunite kokkupuutepunktis. Ena-masti ehitati varem kolme ja nelja rööpa-ga funikulöörid suuremate renoveerimis-te käigus kõik ümber kaherööpalisteks.

Funikulööridega samasse klassi kuu-luvad ka San Francisco köisraudtee, metal-list hammasratast ning hammasteed ra-kendav “roniraudtee”, gravitatsiooniraud-tee ja kallakuraudtee. Igaüks on mõeldud erinevaks tööks ja piirkonnaks, kuid on sisult samad – rongid, mis liiguvad raske-tes tingimustes mööda mäekülgi.

Funikulööritüüpi agregaadi esmamai-nimine leidis aset 1515. aastal, kui kardinal

FOtOd: triin aavik

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eetEgiJa14

1/2011 (29)

triin aavik

tEgiJa14

tunnustus:

INSENERID ON EFEKTIIVSEMA

TULEVIKU VÕTMEISIKUD

inseneeria intervjuu

aasta tehnikaüliõpilase

triin aavikuga.

MATI FELDMANN,Inseneeria peatoimetaja

Räägi natuke oma lapsepõlvest...Kuigi minu sünnitunnistusel sei-

sab ülikoolilinna nimi, tunnen end 100-protsendise saarlasena. Olen kasvanud üles koos oma noorema õe ja vennaga ühes väike-ses rannaäärses külakeses Saaremaal, kus sai veedetud tore ja meeldejääv lapsepõlv... Peitu-semäng kadakasel karjamaal, turnimised kodu lähedal metsatukas ja palju muudki põnevat sai sel ajal tehtud. Mäletan, et noore plikatirt-suna mulle koolis käia eriti ei meeldinud, kuid see mõttelaad muutus enne põhikooli lõppu tänu kahele kunagisele väga heale sõbrannale. Nende edukus oli “nakkav” ja ega siis minagi kehvem tahtnud olla! Muidugi ainult õppimi-sega ma koolis ei tegelenud. Keskkoolis oli minu motoks, et mida rohkem teen, seda roh-kem ka jõuan, nii saigi õppimise kõrvalt aktiiv-selt tantsimis- ja näitlemisgrupis käidud.

Kas otsus tehnikaülikooli ja soojustehnika kasuks tuli iseseisvalt või näiteks kellegi soovitusel, eeskujul? Või jätkab mõnda traditsiooni?

Edukalt lõpetatud keskkool avas minu jaoks väga paljude ülikoolide uksed, kuid tol ajal ei teadnud ma isegi päris hästi, kuhu ja

MATI FELDMANN,Inseneeria peatoimetaja

R

aasta insenerid ja tehnikaüliõpilased

2005/2006: » Arvo Ots (Aasta Insener)2007: » Ants Jakobson ja Heiki Beres2008: » Harri Tallermo ja Kristjan Pilt2009: » Udo-Rein Lehtse ja Siim Viilup2010: » Enno Lend ja Triin Aavik

tEgiJa 15

1/2011 (29)

giamaastikul soodustavad fossiilsete kütuste kõrval üha laialdasemat biokütuste kasutu-selevõtmist. Ajendatuna biokütuste temaa-tika aktuaalsusest ja minu bakalaureuse-tööst “Pilliroog – biokütuste lähteaine”, kasvas välja magistritöö, mille teemaks oli “Pilliroo energeetilise kasutamise tehnilis-majanduslikud ja keskkonnakaitselised as-pektid”. Lõputöö uudsus seisnes energeetili-se pilliroo tootmisahela ja sellega kaasneda võivate riskide põhjalikus uurimises ning talvisest pilliroost soojuse tootmisega tekki-vate keskkonnamõjude väljaselgitamises ja hindamises, milleks kasutati olelusringi hindamise (Life Cycle Assessment, LCA) me-

raske, kui ise natuke tööd ja vaeva näha. Muidugi oli aineid, kus pidin rohkem kes-kenduma ja vahel isegi mõningaid öidki üleval olema, kuna käisin ka täiskoormuse-ga tööl, kuid ma ei ole seda tüüpi inimene, kes raskemal hetkel püssi põõsasse viskaks. Võib vaid oletada, et mõnel “pehmemal” erialal oleks ehk tõesti lihtsamini läbi saa-nud, kuid kes ütles, et elu peab lihtne ole-ma?!

Mis teemal oli sinu magistritöö? Räägi pisut lähemalt.

Teatavasti taastuvenergeetika kiire areng maailmas ja Euroopa Liidu eesmärgid ener-

aasta insener 2010: Enno lend

vOlitatud transPOrditEhnika­

insEnEr EnnO lEndilE OMistati

aasta insEnEri tiitEl PikaaJalisE

tulEMusliku insEnEritEgEvusE

EEst transPOrditEhnika alal,

insEnEridE kOOlitaMisE Ja kutsE­

arEndusE ning JÄrJEkindla

insEnEritEgEvusE PrOPagEEriMisE

EEst.

Enno Lend on sündinud 18. novembril 1957 Harju maakonnas Kiili vallas. Lõ-petanud Tallinna Polütehnilise Insti-tuudi mehaanikainsenerina (1982). Kaitsnud 2007 TTÜs majandusteadus-konnas fi losoofi adoktori (ärikorraldus) kraadi. Enno Lend on Tallinna Tehni-kakõrgkooli rektor aastast 2010. Tema teaduslik eriala on logistika, tarneahe-la juhtimine ja transpordikorraldus. Ta on Inseneride Kutsenõukogu esimees aastast 2006, ajakirja “Inseneeria” kolleegiumi liige aastast 2008, Euroopa Ühenduse teadusuuringute ja tehno-loogiaarenduse raamprogrammi eks-pert, TTÜ Avatud Ülikooli nõukogu lii-ge, European Forum of Logistics Education liige. Talle on omistatud Valgetähe IV klassi teenetemärk (2005). Ta on Aasta Isa (1999).

Aasta Tehnika üliõpilane 2010: Triin Aavik

triin aavik kaitsEs 7. Juunil 2010 MagistritÖÖ tEEMal “PillirOO

EnErgEEtilisE kasutaMisE tEhnilis­MaJanduslikud kEskkOnnakaitsE­

lisEd asPEktid” (JuhEndaJa tEadur ülO kask) hindElE suurEPÄranE Ja

tallE OMistati tEhnikatEadusE Magistri kraad sOOJustEhnika Erialal

ning diPlOM kiitusEga.

Triin Aavik on sündinud 27. jaanuaril 1986. Õppis aastatel 1998–2005 Kures-saare Gümnaasiumis. 2005. a asus õppima TTÜ mehaanikateaduskonda

soojustehnika erialale ja 2008. aastal lõpetas ülikooli, talle omistati teh-nikateaduse bakalaureuse kraad. Aastatel 2006–2008 oli Triin Aavik ASi Era-küte ja ASi Tallinna Küte stipendiaat. Ülikoolis õppimise ajal võttis ta osa ak-tiivselt teadustööst, osaledes projektide “Agro-energeetiliste ahelate arengu-mudelite alane teadlikkuse tõstmine (RADAR)”, “Pilliroo kasutamise strateegia Soomes ja Eestis”. Triin Aavik osales aktiivselt ka kunstilise isetegevuse vald-konnas, osaledes TTÜ rahvatantsuansamblis “Kuljus” juhttantsijana.

mida edasi õppima minna. Nii saigi võetud kuulda ammust perekonnatuttavat Ülo Kaske, kes on Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika instituudi teadur. Tema soovitas asuda õppima mehaanikateaduskonnas soojusenergeetikat, väites, et energeetika on tulevikus väga aktuaal-ne teema. Pean tunnistama, et ta ei eksinud absoluutselt! Lisaks võin julgelt tulevastele tu-dengitele soojusenergeetika magistrikraadi omanikuna öelda, et tegu on tõesti huvitava ja perspektiivse erialaga.

Kas soojustehnikat oli raske õppida? Mõnel “pehmemal” erialal oleks saanud äkki lihtsamini läbi?

Olen arvamusel, et miski ei ole ületamatult

tEgiJa16

1/2011 (29)

toodika põhimõtteid ja KCL-ECO 3.0 tark-vara.

Magistritöö ühe olulisema järeldusena leidsin, et energeetilise pilliroo tootmisahe-la kõige suurema tasemega riskiks on toor-aine ehk pilliroo kättesaadavus ja piisavus, mis on tingitud niitmispiirangutest (loodus-kaitselised alad jne) ning inim- ja loodusmõ-judest. Lisaks leidsin, et pilliroo ressursse (hinnanguliselt on Eestis niidetavaid roo-alasid umbes 9800 hektarit) ja selle asukoh-tasid arvesse võttes on pilliroost toodetud biokütuseid mõistlikum kasutada eelkõige lokaalsetes väike- ja keskmise võimsusega katlamajades või elektri ja soojuse koostoot-mise jaamades. Alternatiivina võib toodetud biokütuseid kasutada ka lisandina fossiilkü-tustele, nt sõidukite mootorites, aga ka toorainena keemiatööstuses. Mis puutub pilliroost soojuse tootmise keskkonnamõju-desse, siis kõige suuremat mõju omavad pillirookütuse transportimine ja sellest toodetud biokütuse põletamine.

Millised on sinu edasised plaanid? Kas õpingud on edukalt läbi ja käid tööl? Tahaksid hakata ettevõtjaks?

2010. aasta kevadel sai lõpetatud TTÜ mehaanikateaduskonnas soojusenergeetika eriala cum laude. Kuna otsest kutsumust ja

triin aavik sukElduMas

vajadust doktorantuuriga jätkata ei olnud, otsustasin aastakese “puhata” ja ainult tööle keskenduda. Vahelduseks on ju väga hea mõtteid koguda, end tööalaselt täiendada ja tegeleda asjadega, mis olid seni tänu kiirele elutempole tegemata jäänud. Minu edasised plaanid jäävad aga hetkel minu teada!

Mis on sinu huvialad, hobid, millega veedad vaba aega (kui seda on)?

Täna kulub suur osa minu vabast ajast koeraspordile, nimelt harrastan koos oma neljajalgse sõbraga agilityt, käime kuuleku-se- ja sõnakuulekuse trennides ning tegele-me ka pääste ja kaitsega. Aeg-ajalt on minult küsitud, et milleks ma nii palju aega just koerale pühendan, siis minu vastus on ol-nud lihtne: koeraga tegelemine annab mulle energiat ja on hea pingete maandaja. Lisaks meeldib mulle vabal ajal kooke küp-setada, kuigi viimasel ajal on mahti vaid koduleiva valmistamiseks. Ja kui kõige selle kõrvalt peaks veel vaba aega jääma, käin oma armsa kaasaga reisimas või sukeldu-mas.

Kas inseneriks õppimine on teatud määral missioon või nagu ikka elukutse omandamine, mis annab tööd ja leiba?

Igal mündil on kaks poolt. Kindlasti on

see elukutse omandamine, aga omamoodi ka missioon, kuna insenerid on need, kes on efek-tiivsema tuleviku võtmeisikuteks.

Vahel on öeldud, et insener saab tootmise korraldamisega hästi hakkama, aga vaja on müüa ja insener pole kõige parem müügi-mees. On siin sinu meelest tõepõhja all?

Mõnel korral võib see paika pidada küll, kuid kindlasti on inseneride seas ka häid müü-gimehi – iga erand ju kinnitab reeglit. Tehniliste toodete korral on vaja mitte puhtalt müüjat või inseneri, vaid müügiinseneri, kes on tehnilise haridusega müüja-konsultant. Tehnilisi tooteid ei saa müüa nagu saia, et võta ja mine vaata ise, kuidas sa selle tootega hakkama saad, vaja on pakkuda ka tehnilist tuge ja selleks sobib just insenertehnilise haridusega müügiinsener.

Kuidas sa veenaksid (peale isikliku eeskuju) gümnaasiumis õppivaid tüdrukuid, et insenerialad pole ainult poiste, vaid on sama hästi ka tüdrukute jaoks?

Kui gümnaasiumis õppival tüdrukul endal on piisavalt huvi ja tal on reaalainete peale an-net, siis kindlasti ei pea veenmisega kuigi palju vaeva nägema. Usun, et siinkohal piisaks vaid mõnest toetavast sõnast, mis julgustaks noort potentsiaalset inseneri. Kui huvi ega taipu ei ole, siis ma veenmisega muidugi ei tegeleks, kuna insenerialad eeldavad siiski asjalikke õppureid, olgu nendeks kas siis poisid või tüdrukud. Leian, et tegelik “veenmine” peaks toimuma koolitun-dide ja õpetajate kaudu. Kui õpilastele on reaal-aineid arusaadavalt ning huvitavalt selgitatud, on nendes ka rohkem huvi ise uurida ja sellega tegeleda.

Kuivõrd sinu arvates ühiskond väärtustab inseneri? Mis aitaks insenerikutset prestiiž-semaks muuta?

Teadmistepõhine ühiskond peaks insenere oskama väärtustada küll, kuid tegelikkus on veidike teistsugune. Täna eelistatakse, piltlikult öeldes, insenerile külameest, kes teeb töö sood-samalt ära, kuid kvaliteet on see, mis kannatab. Insenerikutset aitaks prestiižsemaks muuta ini-meste teadlikkuse tõstmine (telemeedia, ajakir-janduse, seminaride jne abiga), mille raames räägitakse inseneride vajalikkusest ja sellest, mis kasu nad toovad ja loovad.

Inseneeria toimetus soovib Sulle edu inseneritöös ja õnne isiklikus elus.

Pildid: autOr, dEPartMEnt OF dEFEnsE

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeEnErgEEtika tulEvik18

1/2011 (29)

EnErgEEtika tulEvik18

kuigi soomlaste keskmine sissetulek on ligikaudu kolm korda suurem.

See on tõsine märk sellest, et Eesti Energiat juhitakse ebaprofessionaalselt ja järelevalves on samuti tõsiseid vajakajää-misi. Nõuka-ajal maksis kWh kaks kopi-kat, mis on nii väike raha, et seda pole mõtet kroonidesse ümber arvutada. Vaa-tamata sellele ehitati välja ajakohased elektrijaamad ja kogu maad hõlmav elektrivõrk, mida pole Eesti Energia suut-nud alates taasiseseisvumise ajast sellises mahus veel tänaseni taastada. Samuti on tänases Eestis ülisuured elektrivõrguga liitumise tasud. Eeltoodust lähtuvalt võib juhtuda, et ebamajanduslikult realiseeri-tud tuumajaama projekt võib ränga koormana vajuda Eesti maksumaksja õlgadele.

vastukaja:

KAS EESTI IKKA VAJAB UJUVAT TUUMAJAAMA?

ujuva tuumajaama idee on kindlasti huvitav, võiks öelda isegi romantiline. aga on rida

põhjuseid, miks ei ole Eestis otstarbekas rajada tuumajaama ujuvale alusele, kuna see on

keskkonnaohtlik ja ka majanduslikult ebaotstarbekas.

Teaduslike uuringute seisukohast avastada või leiutada midagi uut tuumatehnoloogia vallas Eestis on

samuti ebatõenäoline, kuna me oleme sellel alal sisenemisega lootusetult hiljaks jäänud. Tuumatehnoloogia alased uurin-gud on superkallid. Mis puudutab laeva-ehitust, siis arendada või doteerida on mõtet ainult efektiivset tootmist. Doteeri-tava tootmise laiendamine vaid suurendab dotatsioonide mahtu ja tootmise ebaefek-tiivsust.

ujuv tuumajaam võib elektri hinda veelgi tõsta

Täna on tuumajaama rajamise idee kindlasti aktuaalne ja aktiivsete inimeste poolt ka tõsiselt uuritud, kuna aga prakti-lise kogemusega spetsialiste tuumajaama projektidesse pole kaasatud, juhtub ilm-selt see, et tuumajaama valmimise järel muutub elekter Eestis võrreldes lähivälis-maaga veel kallimaks. Täna maksab Eesti tarbija kWh eest rohkem kui soomlane,

PEETER SOKOLOV, Tallinna Tehnikakõrgkooli reaalainete keskus

nÕukOgudE OsCar­i tüüPi tuuMaEnErgial tÖÖtav lahinguallvEElaEv. iga OsCar­allvEElaEv On varustatud 24 ss­n­19 550­kilOMEEtri raadiusEga rakEtiga.

EnErgEEtika tulEvik 19

1/2011 (29)

kitsaid lahtesid ümbritsevad kõrged gra-niitkaljud varjavad laevu tuulte eest ega lase tekkida lahes lainetust, mis võib

alused kaldale paisata või vastu kaid pu-rustada. Peale selle on Eestis kevaditi rü-sijääst põhjustatud avariiliste olukordade tekkimise oht.

Töötades Tallinna Lennusadamas,

olen näinud, kuidas liikuv jäämass on purustanud ja nihutanud paigast osa re-noveeritavast hüdrorajatisest (kaist). Lii-kuvad rüsijää massid kaaluvad miljoneid tonne ja kui nad hakkavad liikuma, on neil tohutu jõud. Samuti puuduvad Ees-tis suured sügavad jõed nagu seda on Venemaal. Jõgedest tuleks Eestis kõne alla ainult Pärnu jõgi kuni esimese silla-ni. Tahaks näha, mida teevad pärnakad, kui nende jõe suudmesse paigutatakse ujuv tuumaenergia plokk, nagu seda on Venemaal valmistatud künataoline moo-dustis PEB-1.

Venemaa esimene ujuv tuumaener-gia plokk on ilmselt mõeldud mobiilse elektrijaamana, mida on võimalik vaja-duse korral ühest kohast teise kiiresti ja odavalt ümber paigutada. Või energiama-huka tootmise alustamiseks või katast-roofi tagajärgede likvideerimiseks raskes-ti ligipääsetavates kohtades. Või ka min-gitel muudel strateegilistel kaalutlustel. Tuleb silmas pidada, et Venemaa on to-

Laevadele rajatavad tuumajaamad on kindlasti kallimad ja keskkonnaohtliku-mad kui maismaale rajatavad, ja peale selle ka piiratud võimsusega. Lisaks alu-sele, millele on tuumajaam rajatud, on vaja tuumajaama teenindavaid spetsiali-seeritud aluseid, nii et ka jaama teenin-dav personal on palju suurem. Keskkon-naohtlikkuse seisukohalt lisanduvad merelahes paiknevale tuumajaamale vääramatust jõust põhjustatud keskkon-naalased riskid, mis maa alla või peale rajatud tuumajaamadel peaaegu puudu-vad. Samuti on veekogudele rajatavaid tuumajaamu raskem turvata.

ujuvat tuumajaama ohus­tab meie rannikute rüsijää

Eestis puuduvad sadamad või kohad, kuhu võiks ujuva tuumajaama paiguta-da. Lisanduvad ülekandeliini kulud aluse ja mandri vahele. Eestis ei ole kitsaid kõrgete kallastega liigendatud fjorde ega lahtesid nagu Venemaa põhjaosas, kus

laevadele rajatavad

tuumajaamad on

kindlasti kallimad ja

keskkonnaohtlikumad

kui maismaajaamad.

EnErgEEtika tulEvik20

1/2011 (29)

talitaarne riik ja kõik see, mis on võima-lik Venemaal, ei ole demokraatlikes riiki-des võimalik või otstarbekas.

Venemaa põhjaosas on probleeme teedega, mida oleks vaja tuumajaama varustuse kohalevedamiseks ja mille ehitamine oleks karmides põhjatingi-mustes kulukas. Venemaal on ujuvate tuumaelektrijaamade rajamiseks tohutud kogemused. Kui ma esimest korda sattu-sin Gadžiievosse, lugesin seal sadamas kokku paarkümmend kolme ballistilist raketti kandvat tuumaallveelaeva. Kõiki-de nimetatud allveelaevade energiaallika-teks olid väikesed tuumaelektrijaamad, kusjuures kaide ääres seistes tarbisid nad energiat alati kaldalt. Jäälõhkujat Lenin on kasutatud ujuva tuumajaamana.

koos Paldiski reaktoriga kadus siinne kompetents

Parim aeg tuumajaama rajamiseks on kindlasti mööda lastud. Tuumaener-geetika planeerimisega tulnuks alustada siis, kui reaktor, turbiin ja generaator olid veel Paldiskis (nn Pentagonis) ja Eestis olid vastava väljaõppe saanud ja praktilist töökogemust omavad inimesed. Tuuma-energeetika rajamine eeldab väga kõrge spetsiifi lise kvalifi katsiooni ja praktilise töökogemusega spetsialistide olemasolu, kuna tuumatehnoloogias on palju ohte, mida inimesed ei oska endale ette kuju-tada ega meeltega tajuda.

Tervisekahjustused tulevad ilmsiks erineva ulatusega viitajaga, sageli küm-neid aastaid hiljem. Üks asi on teoreeti-kute teadmine, kuidas tuumareaktor töötab, ja teine oskus seda praktiliselt juhtida. Ilmselt te ei soovi lennata lennu-kiga, mida juhib lendur, kas on äsja lõpe-tanud lennukooli, läbinud teoreetilise ettevalmistuse, aga pole ühtegi praktilist lendu sooritanud.

Tuumatehnoloogia on niivõrd sensi-tiivne, et ei Venemaa, USA, Soome, Prantsusmaa ega teised riigid lase eestlasi ilma raha maksmata energiaplokkidele isegi lähedale, rääkimata tasuta koolitu-sest ja teadmiste jagamisest.

Kardeti, et reaktori kaane avamise hetkel võib reaktor uuesti tööle hakata

Teenisin 1970. aastate alguses Nõukogude Liidu mereväes, tuumaall-veelaevade baasides Gadžiievos, Vidjaevos ja mujal. Olen näinud tuu-

mareaktori kaane avamist ja kütusevarraste vahetamist. Olen viibinud ka kuulsal tuumaallveelaeval Leniskii Komsomolets. Nimetatud allveepaat oli üks tuumaallveelaevastiku pioneeridest.

Inseneridel ja konstruktoritel puudus tol ajal tuumatehnoloogia pro-jekteerimise kogemus ja seepärast toimus nimetatud alusel ka terve rida avariisid: küll lekkis seal reaktori esimese kontuuri torustik, kord põles ta dokis, kord kai ääres. Pärast seda hakkasid madrused nimetama seda alust sarkastiliselt “Hirošimaks”. Kuni ta lõpuks, kui ma ei eksi, siis 1972. a Inglismaa lähedal põlema läks ja lasti põhja vajuda. Õnneks õnnestus sealt päästa kaks-kolmkümmend meeskonnaliiget.

Allveelaev jagatakse vett mitteläbilaskvate seintega osadeks (atsee-kideks), mille vahel on ümmargused luugid. Ellujäänud meeskonnaliik-metel õnnestus sulgeda end veetiheda seinaga eraldatud viimasesse ahtripoolsesse allveelaeva osasse, kus asuvad torpeedolaadsed seadmed, millega hävitatakse alust ründavaid vastase torpeedosid. Nad ootasid kuni päästelaeva saabumiseni, mil nad uppuvalt laevalt maha võeti.

Tol ajal oli tuumaenergeetika NLis veel lapsekingades ja sageli juhtus nii, et allveelaeva reaktor, mis pidi töötama umbes viis aastat, ammendas oma ressursi 2–3 aastaga. Sellistel juhtudel oli reaktori kaane avamine, millel oli “musttuhat” mutrit ja polti, ohtlik tegevus ja võttis kaua aega. Reeglina toodi kusagilt Siberist kohale ka teadusliku kraadi ja kõrgema kvalifi katsiooniga spetsialist (nn aju), kes juhtis nimetatud operatsiooni. Nimelt kardeti, et reaktori kaane eemaldamise hetkel võib reaktor uues-ti tööle hakata ja põhjustada kataklüsmi. Ilmselt sellepärast oligi varem NLi tuumaallveelaevadel kaks reaktorit. Kütusevardad olid tol ajal halli-kassinist värvi (nagu meie sõjalaevad praegu) ja meremehed transpor-tisid neid käes. Sellest võib järeldada, et nad polnud kuigi suure uraani-sisaldusega ja ka sideaine ei olnud eriti suure tihedusega, vastasel juhul ei oleks madrused suutnud vardaid tõsta (uraan on suure tihedusega).

Uusi kogemusi tuumaenergeetikas ei saa ainult teoreetiliste abst-raktsete teadmiste omandamise kaudu, vaid lisaks tuleb omada prakti-kat. Ainult teoreetilised teadmised on formaalsed ja baseeruvad formaal-loogilistel järeldustel, mis on ohtlik. Täna kirjutavad Eestis tuumaener-geetikast kahjuks inimesed, kes pole ise näinud töötavat reaktorit ega katsunud käega reaktori kütusevarrast.

Ujuva tuumajaama ideel puudub Eestis mõte. Olen töötanud Lenin-gradi Ekspeditsioonirühma Tallinna grupis. Ettevõtte tegevuste hulka kuulus laevade pinnaletõstmine ja avariitagajärgede likvideerimine. Aastas juhtub laevadega üle tuhande õnnetuse, mis registreeritakse. Kui üldse tuumatehnoloogiaga alustada, võiks proovida tuumapatareidega, juhul kui neile leitakse rakendust. Need on suhteliselt ohutud, tootmine ei ole väga kallis ja nad ei saasta eriti suures ulatuses loodust. Pealegi on neid Sillamäel juba kord toodetud. Minu teada tehti seal vähemalt kolm tuumapatareid, mis seati üles Tallinna lahe, Vahe- ja Irbeni väina mada-like majakatele. >>> vt ka “Kas Eestile oleks vaja ujuvat

tuumajaama“, Inseneeria 7/2010 (25).

www.secotools.com

Seco erakordne pinnakatte tehnoloogia annab Teile• Paremad lõiketöötlus parameetrid • Pikema kestvusea

• Oluliselt suurenenud tootlikkuse

www.secotools.com

Seco erakordne pinnakatte tehnoloogia annab Teile• Paremad lõiketöötlus parameetrid • Pikema kestvusea

• Oluliselt suurenenud tootlikkuse

www.secotools.com

Seco erakordne pinnakatte tehnoloogia annab Teile• Paremad lõiketöötlus parameetrid • Pikema kestvusea

• Oluliselt suurenenud tootlikkuse

EdukusE valEM22

1/2011 (29)

EdukusE valEM22

probleemilahenduse meetod:

TRIZI KOOSLUS JA JÕUD

TIIT TIIDEMANN, mehaanikainsener

Iga spetsiifi line probleem on enamasti taandatav ja abstraheeritav tuntud probleemi juurde, millel on maailma-

praktikas lahendus olemas. Nii saab sihi-päraselt ületada psühholoogilist inertsi, mõttebarjääri, mis takistab loomingut kõigepealt. Seejärel saab aga analoogia põhjal kujundada oma konkreetse lahen-duse (joonis 1). See tee on viljakam ja oluliselt kiirem kui kobav katse-eksituse

TIIT TIIDEMANN, mehaanikainsener

Iga spetsiifi line probleem on enamasti

triZi kui paindlikku

loomingu ja loomemajanduse tugisüsteemi võime

kasutada mitmel viisil: tööriistana, mis aitab juhtida

ajurünnakut, või süstemaatilise protseduurina, mis

aitab piiritleda, mida peame tegema, kuidas valida õige

tööriist, toetamaks lahenduse genereerimist, ning

kuidas luua parimat lahendust.

>>> Artikli algus septembri Inseneerias

meetod, mida Altshuller järjekindlalt põhjas.

Seda meetodit illustreerib analoogia matemaatikast (joonis 2). Me võime mui-

dugi lahendada ruutvõrrandit, katsetades mitmesuguseid arve, kuni leiame õiged suurused. Kui aga valemid on olemas, saa-me etemalt.

TRIZil on käesoleval ajal hulk “vale-meid” – tasemeid ja tööriistu (joonis 3), millest siinkohal mainisime ainult mõnda. Kui ei aita üks meetod või tööriist, aitab teine – mitmekülgsuses on TRIZi jõud [11,12,13]. Aga ka rakendusraskused.

TRIZ nõuab süvenemist ja õppimist, et asjast kasu oleks. Võtteid tuleb harjutada ekspertide juhendamisel ettevalmistaval, põhi- ja edasijõudnute kursusel. Nii teeb Oxford Creativity nädala jooksul Inglis-maal, Creax jt koolitajad Madalmaades ja USAs, eriti intensiivselt aga tegutsevad töös-tusjuhid ja insenerid Koreas.

korea edukäik ja agressiivõpe

TRIZ on sageli tuntud Altshulleri õpi-laste kaudu. Nimekad suurettevõtted toeta-vad TRIZi üritusi, näiteks maailmakonve-

triZi MEEtOdid

TRIZi probleemilahenduse skeem mõttetakistuse ületamiseks

Joonis 1

katsE­EksitusE MEEtOd

MinulE sarnanE

situatsiOOn

PariMad idEEd saMas

situatsiOOnis

MinulE sPEtsiiFilinE

PrOBlEEM

Minu sPEtsiiFilinE

lahEnd

Leiutab muidugi

ini mene ise, kuid

TRIZ on tõhus tugi

tehnilis-majanduslike

vastuolude

lahendamisel.

EdukusE valEM 23

1/2011 (29)

rentse. Suhteliselt hiljuti haarasid TRIZist kinni tööstusmaad Jaapan ja Korea.

Esimesed tutvumised TRIZiga tegid Lõuna Korea suurfi rmad LG ja Samsung Electronics enne sajandivahetust. Veenduti, et sel mõtteviisil on perspektiivi. Aastast 2004 osaleti maailmakonverentsil TRIZCON 2004 USAs. Samsungi arendus- ja uurimistöö direktorid nägid kasu kõige-pealt uute toodete väljatöötamises ja tehno-loogiate evitamises.

Aastal 2006 korraldati TRIZi kursused, kus osales 20 000 Samsungi töötajat. 2007 leiti, et vastavat koolitust tuleb anda kõiki-dele inseneridele. Aastast 2008 leiti üles Business TRIZ ja hakati koolitama ka mit-tetehnilist personali. Arendati hüppeliselt uusi konkurentsivõimelisi tooteid, laienda-ti turgu ja suurendati kasumit. Väidetavalt tehti TRIZi abil leiutisi, mis jõudsid USA esikümnesse.

Silmapaistvatest tulemustest fi rmades LG, LS Cable, Hyundai Auto, Hunix Se-miconductor jt saab lugeda konverentside

triZi MEEtOdid

Analoogne üksikult üldisele ja tagasi probleemilahenduse skeem matemaatikasAnaloogne üksikult üldisele ja tagasi

Joonis 2

katsE­EksitusE MEEtOd

sarnanE

situatsiOOnidEEd saMas

situatsiOOnis

sPEtsiiFilinE PrOBlEEM

sPEtsiiFilinElahEnd

Eristus

ax2+bx+c=0

ax2+bx+c=0 ax2+bx+c=0

x=(­b+ b2­4ac)/(2a)

EdukusE valEM24

1/2011 (29)

TRIZFest (Peterburis), ETRIA (Euroopa Ühendus) ja Japan TRIZ Symposion mater-jalidest.

TRIZi hakati õpetama kõrgkoolides (nt Korea Polytechnic University, Ajou Univer-sity), kus avati vastav loomingulise konst-rueerimise kursus (“Creative Engineering Design Education”). Tõlgiti ja loodi origi-naalkirjandust, muuhulgas ka lihtsustatult TRIZi koomiksite kujul.

Intensiivõppesse kaasati kogenud TRIZi spetsialiste väljastpoolt, näiteks Minskist (kus on TRIZi toetavate arvutiprogrammi-de “Inventive Machine” tuntud keskus).

Samsungi koolitusel läbiti 40tunnine põhikursus, 40tunnine edasijõudnute kur-sus ning seejärel rakenduslik kursus, kus ekspertide juhendamisel lahendati ettevõtte aktuaalseid probleeme. Nii harjutati “agres-siivõppe meetodil” võtteid. Lääne indust-riaalühiskonnast kostab murelikke hääli, et TRIZi edukäik kiirendab tehnilist progressi Kaug-Idas veelgi ja kallutab konkurentsi-võitluse vaekausi idamaade kasuks.

kuidas on tulemused Eestis?

Need on enam kui tagasihoidlikud. Asjatundjaid napib ja eelarvamused kam-mitsevad. Juhid ei usu, et midagi head on võinud alguse saada idapiiri tagant. Muu maailm näib uskuvat Altshullerisse ega kahetse, kui otsustada rohke materjali järgi internetis, samuti sadade raamatute põh-jal.

Kursusi on meil olnud episoodiliselt. Näiteks Mainori Kõrgkoolis räägitakse TRIZist aines Loovus ja innovatsioon. USAs TRIZi koolituse läbinud Maarja Kruusmaa õpetab TTÜ IT-tudengeid tutvustaval tase-mel. Patendiinfo osas puudutatakse ka TRIZi. Jurisprudentsis ning TRIZi teoorias avardab teadmisi arendaja Riho Viik.

Tähelepanek Korea “agressiivkoolitu-sest”: väidetavalt läbib kursuse ja saab TRIZi aktiivseks tarbijaks pool osalejatest. See on normaalne – igaüks ei peagi saama leiuta-jaks või tootearendajaks. Küll aga peaks info levima loovisiksusteni.

Firmas Jot Eesti läbi viidud TRIZi koo-lituse järel tõdes juhtivinsener Karl Raba: “Eesti ei löö enam ammu odava tööjõuga läbi. Hetkel käib palkade paikaloksumine

Euroopaga, hinnad on seda juba teinud. Ainus, millega saab teisi lüüa, on ideed-mõtted-lahendused – innovatsioon. Paten-did, kasulikud mudelid on kaitse loodule ja ka rahastamise allikas uutele ideedele. Ja et neid mõtteid tekiks, on vaja vundamenti – loova töö tehnikat.”

Meie tee võiks olla samuti Korea-tüüpi agressiivõpe, et tuleks tõesti tulemusi. Ees-tikeelsest õppematerjalist ilmus hiljuti tõl-keraamat, mis esitab TRIZi fi losoofi at ja põhitõdesid aabitsatasemel [2]. Kirjastuselt “Külim” on tulemas esimene praktiline õpik-käsiraamat TRIZi “võtetest” ja metodo-loogiast [3].

Esmaklassiline ülesanne ja selle lahen-dus, näiteks konkurentsivõimeline omatoo-de või uudne tööstuslik tehnoloogia, ei sünni lihtsa loogilise lahendusena või inse-nerliku arendusena. Selles peab sisalduma üllatuslik, uudne iva ehk leiutistase. Eelkõi-ge aitabki TRIZ leiutada. Leiutab muidugi inimene ise, kuid TRIZ on tõhus tugi tehni-lis-majanduslike vastuolude lahendamisel.

tulEMus

idEaalsus, vastuOlud, inErts, FunktsiOnaalsus,

rEssursid, aEgruuM

lEiutusvÕttEd, vastuOluMaatriks, arEn­gusEadusEd, ainE­vÄli­analüüs, tEadMistE/

EFEktidE Baasid, sEgMEndid, süstEEMiOPEraatO­rid, MakrO Ja MikrO, FunktsiOnaalnE kuluanalüüs,

PisiiniMEsEd, rEssursid, EraldaMisE PrintsiiP, MOnO­Bi­POlü, dünaMisEEriMinE, PrOBlEEMilahEndus­

standardid

FilO

s0O

Fia

MEEtO

did

tÖÖ

riis

tad

tÄiElik PrOBlEEMiPüstitus Ja ­lahEndus

TRIZi hierarhiaJoonis 3

Hägusest lähtesituatsioonist eraldatakse see tuum, kaks ainet, kus ilmnevad vastuolud ja nendevaheline väli. Seejärel saab leiutada lausa algoritmi järgi – kui TRIZ ära õppida! Seejuures on TRIZ noor ja arenev teadus, mis õpetab konstrueerima tulevikku, nii et tal tasub silma peal hoida [10–13].

viidatud kirjandus2. Anatol Hin jt. Loov probleemilahendus TRIZ.

Kirjastus Külim, 2010. – 56 lk.

3. Tiit Tiidemann. 36 mõtlemisvõtet Loovas Prob-

leemilahenduses TRIZ. Õpik. Lauaraamat. Kä-

siraamat. Kirjastus Külim, 2010 (ilmumisel).

10. TRIZ Home Page in Japan: http://www.osakagu.

ac.jp/php/nakagawa/TRIZ/eTRIZ/index.html

11. Darrell Mann, 2003. Hands-On Systematic Inno-

vation. Creax Press –465 lk.

12. Current Scientifi c and Industrial Reality. Procee-

dings of the TRIZfuture Conference 2007.

Frankfurt, kassel university press GmbH – 290

lk.

13. Veebiajakiri, toimetaja Ellen Domb: www.triz-

journal.com

UU

S ST

AN

DA

RD

TÖ

ÖST

USA

UTO

MA

ATI

KA

SU

US

STA

ND

AR

D T

ÖÖ

STU

SAU

TOM

AA

TIK

AS

sise

siin

kun

i 64

mo

od

ulit

Uu

sim

“st

ate

-of-

the-

art

” I/

O s

üst

eem

Vip

alt

Uu

sim

“st

ate

-of-

the-

art

” I/

O s

üst

eem

Vip

alt

FOtOd: autOr

insEnErikutsE26

1/2011 (29)

Belfasti MMi tulemusedPlekk-katus1.Prantsusmaa2.Inglismaa3.Belgia

Lamekatus1.Šveits2.Inglismaa3.Iirimaa

Kivikatus1.Inglismaa2.Saksamaa3.Austria

Presidendi karika tulemused:Plekk-katus – InglismaaLamekatus – PoolaKivikatus – Belgia.

insEnErikutsE26

treffpunkt:

IFD AASTAKONGRESS JA KATUSEMEISTRITE MM-VÕISTLUSED BELFASTIS

17.–21. novembrini toimusid Belfastis 58. iFd (üle maailmne rahvuslike katusemeistrite

liitude katus organisatsioon) aastakongress ning 23. noorte katusemeistrite

maailmameistrivõistlused.

PEETER KÄRP,dipl. ehitusinsener, Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu juhatuse esimees

IFD ühendab enamikku Euroopa riiki-de katusemeistrite liite, lisaks kuuluvad sinna ka USA Katuseehitajate Assotsiat-

sioon ning toetajaliikmetena enamik suuremaid katusematerjalide ning katuse-ehitusega seotud toodangu tootjaid, mil-lest Eesti tuntuimad on näiteks Monier, Velux, Roto, Rheinzink, Rathscheck. Ena-mikes Euroopa riikides tegutsevad juba aastasadu ehitusalased kutsealaliidud, mis koondavad konkreetse ala inimesi. Mõne-dega on küll vähe kehvasti läinud nagu näiteks müürseppade tsunftiga, mis omal ajal templirüütlite poolt vähehaaval üle võeti ning tänapäeval vabamüürlaste orga-nisatsioonina tuntud on.

katusemeistrid on koondu­nud saksakeelses kultuuris

Ühed pikema ajalooga ehitusalased kutsealaliidud on katusemeistrite liidud. Eelkõige saksakeelses kultuuriruumis (Saksamaa, Šveits, Austria-Ungari koos Määri- ja Böömimaaga) on katusemeistri-te liidud sajandeid korraldanud erialast koolitust, eksamineerinud noori katuse-meistriks pürgijaid, kes on selliaja juba läbinud ning hoidnud alal ja arendanud edasi katuseehituse reegleid. Samuti on

PEETER KÄRP,dipl. ehitusinsener, Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu juhatuse esimees

nendes liitudes vaheldusrikas seltsielu, korraldatakse mitmesuguseid üritusi nagu parimate katuste konkursid, kutsealavõist-lused jne.

Järjepidev ning edasiarenev tegevus on taganud ka suhteliselt korraliku ja stabiilse katuseehituse taseme nendes piirkondades. Et Eesti varakapitalismi tingimustes taoline tegevus puudus – ku-na turg pidi kõik ära reguleerima –, on ka tagajärjed näha: ehituse kvaliteet oli eriti viimase ehitusbuumi ajal madal. Eriti madal on tase eramuehituses, kus tavali-selt puuduvad tõsiselt võetavad projektid-kavandid, mis jätab kehvale katuseehita-jale võimaluse asjatundmatuks ning omakasupüüdlikuks tööks.

varsti saab ka Eesti iFd täisliikmeks

Olukorra parandamiseks on alustatud Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu tegevust, mis juriidiliselt on registreeritud MTÜna ja asutatud kaheksa katuse- ja fassaadiehitusfi rma poolt 2008. aasta ok-toobris. Alates 2009. aasta lõpust on Eesti rahvuslik liit EKFML IFD külalisliige. Paari aasta jooksul, kui õnnestub kehtes-tada ka Eestis konkreetsed katuse- ja fas-saadiehitusreeglid, võetakse ka Eesti IFD täisliikmeks.

IFD peamised tegevusliinid on liik-mete huvide esindamine, katusemeistrite

insEnErikutsE 27

1/2011 (29)

Järgmine IFD aastakongress toimub 2011. aasta sügisel Dublinis Iirimaal, ka-tuse MM aga 2012. aasta sügisel Šveitsis koos IFD kongressiga.

Augustis korraldab EKFML Mooste vastrenoveeritud mõisakompleksis esime-sed Baltimaade katusemeistrite võistlused BaltRoof 2011, kus osalevad külalisvõist-konnad Lätist, Leedust ning Venemaalt. Samuti planeeritakse BaltRoof 2011 ajal müüriladumis- ning krohvimisvõistlusi Eesti fassaadimeistritele ning toimub Eesti-Läti-Leedu (võib-olla lisanduvad Poola, Venemaa ja veel mõni IFD liik-mesriik) maavõistlus rookatuse ning laastkatuse ehituses. Infot võistlustest osavõtu kohta saab telefonil 55596340. Osavõtusoovist saab samuti teatada aad-ressil Peeter.Karp@mail.ee.

osalemist selle töös. Samuti jälgiti tähele-panelikult võistlusi, saamaks kogemusi Baltimaade katusemeistrite meistrivõist-luste korraldamiseks 2011. aasta suvel.

Müürseppade tsunft

võeti vähehaaval üle

ja on tänapäeval

tuntud vabamüürlaste

organisatsioonina.

koolitamine ja enesetäiendamine ning katuse- ja fassaadiehituse normide ja reeg-lite väljatöötamine. Selleks töötavad kongresside vahelisel ajal erinevad alako-misjonid, kus edaspidi on võimalus osale-da ka Eesti spetsialistidel, kui neid ainult leiduks.

Noorte katusemeistrite MMil osale-vad kolmeliikmelised võistkonnad, kes on saanud selle õiguse rahvuslike võistluste tulemuste alusel. Võistkonda kuulub kaks kuni 25aastast katusemeistrit ning men-tor-juhendaja, kes võistluste ajal ise tööd teha ei tohi. Viimastel aastatel on võistel-dud kolme erineva katuse ehitusel – la-mekatus, valtsplekk-katus ning kivikatus koos katuseakna paigaldusega. Konkreet-se katusematerjali määrab võistluste korraldaja. Võistluse tulemused selgitab rahvusvaheline žürii.

Lisaks põhivõistlusele võisteldakse viimasel päeval nn vabakavas IFD presi-dendi karikale. Sel aastal tegid viilkatuse ehitajad käsitsi valmistatud katusekividest katuse ning plekk-katusemeistrid plekist karika varem valmistatud plekk-katuse külge.

augustis 2011 tuleb Moos­tes esimene Baltroof

IFD kongressil osales külalisena ka seitsmeliikmeline Eesti Katuse- ja Fassaa-dimeistrite Liidu EKFMLi delegatsioon, kes kohtus IFD presidendi, nõukogu liik-mete ning peasekretäriga, et arutada Eesti võimalikku liitumist IFDga ning

Pildil: PEEtEr kÄrP (EksklusiivEhitus Oü, EkFMl­i JuhatusE EsiMEEs, vasakult 1.), Erki lOigOM (as tOOdE, vasakult 4.), kaidO kaasik (MOniEr, vasakult 5.)

nOOrtE katusEMEistritE MM­il BElFastis

tOOtMissisEndid28

1/2011 (29)

TÕNIS OJA,investeerimisnõustaja

igakuine toorainekommentaar:

2010 OLI TOORAINETE HINNARALLI AASTA

tOOtMissisEndid28

lord Wolfson. “Ma ei arva, et me näeme ilmtingimata igavesti kallinevaid riideid, aga ma arvan, et igavesti odavnevate riiete periood on läbi,” lisas ta.

Muidugi on hinnatõus sattunud väga halvale ajale. Suur tööpuudus ja sissetule-kute vähenemine tekitab küsimuse, kas tarbijad on nõus hinnatõusu kinni maks-ma. Osa tekstiilitööstust on puuvilla hin-natõusule reageerinud kangastes puuvilla osakaaalu vähendamise ning sünteetika osakaalu suurendamisega. Tootjate, kelle särgid olid eelmisel aastal 100 protsenti puuvillasest riidest, särgid võivad sel aastal koosneda 80 protsendist puuvillast ja 20 protsendist polüestrist. Odavamate riiete koostis läheneb suhtele 50% puuvilla ja 50% polüestrit.

Kompensatsioonimehhanismi toorai-nete hinnatõsule otsivad ka teised tööstus-harud, näiteks toiduainetööstus püüab vähendada pakendi hinda.

Kas edaspidi on oodata lõpmatuseni kestvat toormehindade tõusu, nagu ennus-tavad paljud analüütikud? Arvata võib, et ükski tõus pole siiski igavene. Mida kõrge-male tõuseb mingi sisendi hind, seda in-tensiivsemalt hakatakse sellele otsima al-ternatiive.

Eelmise aasta hinnaralli peamiseks põhjuseks oli USA keskpanga rahapoliitika lõdvendamine ning madalad intressid. Kuna arenenud riikide majanduste kasvud jäävad aeglaseks ka sel aastal, võivad nii dollari kui ka euro intressid jääda sama-moodi madalaks. Välistatud pole ka nn rahatrüki uus voor, mida ma siiski väga tõenäoliseks ei pea.

Seega on toorainete hinnatõusu ooda-

FOtO: ÄriPÄEv

Möödunud aastat võib täiesti veendunult nimetada

toorainete hinnaralli aastaks. kümnete protsentide võrra

kallinesid enamiku nii börsil kaubeldavate kui ka mitte­

kaubeldavate toormete hinnad.

särgid olid eelmisel

aastal 100% puuvillast,

aga sel aastal 80%

puuvillast ja 20%

polüestrist. kokkuhoid.

Detsembri keskpaiga seisuga oli puuvilla hind kerkinud 93%, väärismetallid pallaadium ning

hõbe kallinenud vastavalt 80 ja 69%, koh-vi hind oli kerkinud 59, mais ja nisu kal-linenud vastavalt 42 ja 41%, vineer 39 protsenti jne. Palju kõneainet andnud kuld oli aasta algusega võrreldes kalline-nud veerandi ning nafta kümnendiku võrra. Odavnenud olid ainsate börsil kau-beldavate toorainetana kakao 8% ning maagaas koguni veerandi võrra. Eeltoo-dud hinnamuutuse protsendid on arves-tatud dollarites ning dollar on samal ajal tugevnenud 8%, mis tähendab, et eurodes on nende samade toorainete hinnad kal-linenud veel rohkem.

Kui mõne tooraine puhul pole möö-dunud aasta hinnatõusus midagi uut peale 2008. aasta sügava korrektsiooni tasatege-mist, siis mõne tõus on täiesti uus nähtus. Osaliselt võib uueks tõusjaks nimetada kohvi, mille hind oli suhteliset stabiilne peaaegu kümmekond aastat.

Päris kindlasti oli eelmise aasta toorai-nete staar puuvill, mille hind kerkis poole-teise sajandi kõrgeimale tasemele. See aga tekitab tekstiilitööstuses täiesti uue olukor-ra. Kui varasemat aastakümmet iseloomus-tab tänu puuvilla odavale hinnale ning Hiina ja teiste Kagu-Aasia riikide odavale tööjõule rõivaste hinna langus, siis nüüd on see aeg läbi, usuvad spetsialistid.

“Igavesti odavnevate rõivaste aeg on läbi,” ütles ajalehele Financial Times Suur-britannia moerõivaste jaemüüja Nexti, mis tegutses lühikest aega ka Eestis, tegevjuht

tOOtMissisEndid 29

1/2011 (29)

graaFik 1.

nafta hind, usd/barrel (nYMEX)graaFik 2.

Maagaasi hind, usd/MMBtu (iCE, london)

graaFik 3.

vase hind, usd/t (londoni metallibörs)graaFik 4.

terase hind, usd/t (londoni metallibörs)

30.07.1

0

6.08.1

0

13.08.1

0

20.08.1

0

27.08.1

0

3.09.1

0

10.09.1

0

17.09.1

0

24.09.1

0

1.10.1

0

8.10.1

0

15.10.1

0

22.10.1

0

29.10.1

0

5.11.1

0

12.11.1

0

19.11.1

0

26.11.1

0

3.12.1

0

10.12.1

0

17.12.1

0

graaFik 5.

kulla hind, usd/tr.oz (london)

graaFik 7.

Puuvilla hind, usd/nael (nuBOt, Chicago)

graaFik 6.

nisu hind, Eur/t (Euronext/Matif, Pariis)

graaFik 8.

tselluloosi hind, usd/t (Foex, soome)

allikad: nYMEX, nYBOt, iCE, lME, EurOnEXt, FOEX ltd

ta ka sel aastal, eriti aasta esimesel poolel. Tuleb aga öelda, et riigid ja keskpangad on

kahel viimasel aastal sekkunud majandus-se nii jõuliselt, et sellest johtuvad moonu-

tused teevad igasuguse prognoosimise peaaegu võimatuks.

30.07.1

0

6.08.1

0

13.08.1

0

20.08.1

0

27.08.1

0

3.09.1

0

10.09.1

0

17.09.1

0

24.09.1

0

1.10.1

0

8.10.1

0

15.10.1

0

22.10.1

0

29.10.1

0

5.11.1

0

12.11.1

0

19.11.1

0

26.11.1

0

3.12.1

0

10.12.1

0

17.12.1

0

30.07.1

0

6.08.1

0

13.08.1

0

20.08.1

0

27.08.1

0

3.09.1

0

10.09.1

0

17.09.1

0

24.09.1

0

1.10.1

0

8.10.1

0

15.10.1

0

22.10.1

0

29.10.1

0

5.11.1

0

12.11.1

0

19.11.1

0

26.11.1

0

3.12.1

0

10.12.1

0

17.12.1

0

30.07.1

0

6.08.1

0

13.08.1

0

20.08.1

0

27.08.1

0

3.09.1

0

10.09.1

0

17.09.1

0

24.09.1

0

1.10.1

0

8.10.1

0

15.10.1

0

22.10.1

0

29.10.1

0

5.11.1

0

12.11.1

0

19.11.1

0

26.11.1

0

3.12.1

0

10.12.1

0

17.12.1

0

30.07.1

0

6.08.1

0

13.08.1

0

20.08.1

0

27.08.1

0

3.09.1

0

10.09.1

0

17.09.1

0

24.09.1

0

1.10.1

0

8.10.1

0

15.10.1

0

22.10.1

0

29.10.1

0

5.11.1

0

12.11.1

0

19.11.1

0

26.11.1

0

3.12.1

0

10.12.1

0

17.12.1

0

30.07.1

0

6.08.1

0

13.08.1

0

20.08.1

0

27.08.1

0

3.09.1

0

10.09.1

0

17.09.1

0

24.09.1

0

1.10.1

0

8.10.1

0

15.10.1

0

22.10.1

0

29.10.1

0

5.11.1

0

12.11.1

0

19.11.1

0

26.11.1

0

3.12.1

0

10.12.1

0

17.12.1

0

30.07.1

0

6.08.1

0

13.08.1

0

20.08.1

0

27.08.1

0

3.09.1

0

10.09.1

0

17.09.1

0

24.09.1

0

1.10.1

0

8.10.1

0

15.10.1

0

22.10.1

0

29.10.1

0

5.11.1

0

12.11.1

0

19.11.1

0

26.11.1

0

3.12.1

0

10.12.1

0

17.12.1

0

30.07.1

0

6.08.1

0

13.08.1

0

20.08.1

0

27.08.1

0

3.09.1

0

10.09.1

0

17.09.1

0

24.09.1

0

1.10.1

0

8.10.1

0

15.10.1

0

22.10.1

0

29.10.1

0

5.11.1

0

12.11.1

0

19.11.1

0

26.11.1

0

3.12.1

0

10.12.1

0

17.12.1

0

60

80

100

3,0

4,5

6,0

6000

8000

10000

6000

8000

10000

6000

8000

10000

150

200

250

50

100

150

200

800

1000

FOtOd: ÄriPÄEv, riigiarhiiv

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeEnErgEEtika tulEvik30

1/2011 (29)

EnErgEEtika tulEvik30

maavarade parem ärakasutamine:

KAS MEIE KUKERSIITPÕLEVKIVI SOBIB GAASISTAMISEKS?vastus oleks: jah, sobib! Eesti põlevkivitööstust

ootavad lähiajal ees väga tõsised muutused. Põlevkivi

kasutamine energeetikas jätkuvalt väheneb ja suuri

summasid on investeeritud õlitootmisse. selle kõrval

on vähe juttu olnud põlevkivi võimalikust

gaasistamisest.

JÜRI KANN, TTÜ emeriit-professor

ANTO RAUKAS, ajakirja “Oil Shale“ peatoimetaja

Vanemad inimesed mäletavad veel hästi neid aegu, kui Tallinna ja ka tolleaegse Leningradi majapida-

mistes kasutati Kohtla-Järvel toodetud põlevkivigaasi. 1947. aastal anti Kohtla-Järvel ekspluatatsiooni originaalse konst-ruktsiooniga kamberahjud põlevkivigaasi tootmiseks. Gaasistamine kujunes kiiresti perspektiivseks majandusharuks.

Põlevkivigaasiga saaks ära varustada keskmise linna

Vahetult pärast II maailmasõda, 1945. aasta lõpus, lasti Kohtla-Järvel käiku üheksa kambriga katseseade põlevkivi gaasistamis-võimaluste uurimiseks. Kambrite optimaal-se konstruktsiooni oli 1932. aastal välja pakkunud insener V. Žunko. Tolleaegses Lengiprogazis valmiski katsepatarei projekt, mille järgi valmistatud katseseade võimal-das saada kõik vajalikud lähteandmed juba suurema tehase rajamiseks. Katsepatarei töö põhjal ehitati gaasivabrik 276 kamberahju-ga. Töösse võeti kolm ahjude plokki, iga-ühes 92 ahju, mis olid jagatud nelja pata-

reisse. Kõike seda kirjeldab üksikasjaliselt Eesti põlevkivitööstuse väljapaistev edenda-ja Ivar Rooks oma 2004. aastal ilmunud mälestusteraamatus.

Kambritest saadud põlevkivigaas ei kõlvanud aga kohe tarbijatele suunamiseks. See tuli puhastada lisanditest nagu tõrv, benseen, naftaliin, väävelvesinik, ammo-niaak, uttevesi jm. Kuivõrd oluline on loetletud jääkide eraldamine, selleks toome näite, mida on korduvalt rõhutanud oma töödes prof Agu Aarna.

Oletame, et põlevkivi gaasistamise te-has töötab tootlikkusega 100 miljonit m³ gaasi aastas. Sellisest gaasikogusest piisaks ühe keskmise linna varustamiseks majapi-damisgaasiga. Kui võtta arvesse naftaliini jääksisaldust toorgaasis, siis ühe aasta jooksul satuks torujuhtmesse 50 tonni naftaliini. See on aine, mida vanasti kasu-tati riidekoi tõrjeks. Kui kogu nimetatud naftaliinikogus jääks torujuhtmesse, teeks see gaasi voolamise praktiliselt võimatuks. Parem pole olukord benseeniga, kuna viimane külmub juba +5°C juures jäätao-liseks aineks ja põhjustaks torude ummis-tumise.

gaasi puhastamise alal on meil pikaajaline know how

Tänu keemikute ja tehnoloogide ühis-tele pingutustele õnnestus Kohtla-Järvel lõpp-produktina saada siiski igati kvaliteet-ne majapidamisgaas. Kamberahjude pika-ajalise tööstusliku ekspluateerimise käigus omandati Eestis vajalik know how põlevki-vigaasi puhastamiseks. Lõpp-produkt osutus

täiesti lõhnavabaks tooteks ja seda tuli “lõh-nastada” ehk odoreerida spetsiifi liste keemi-liste ühenditega selleks, et koduses majapi-damises saaks lõhna järgi tuvastada võima-likke gaasilekkeid.

Gaasitootmise tipu saavutas Eesti 1976. aastal, kui toodetud gaasi maht oli 597,4 mln m³. Kohalikule põlevkivigaasile segati juurde Venemaalt saadud maagaasi.

Eeltoodu põhjal võib jääda ekslik mul-je, et põlevkivi gaasistamine oli suhteliselt lihtne protsess. Kaugel sellest. Kukersiitpõ-levkivi orgaanilise osa (kerogeeni) omapära seisneb selles, et erinevalt teistest tahketest kütustest tekib kerogeeni termilisel käsitle-misel nn termobituumeni vaheaste. Põlev-kivi termiline lagunemine ei toimu kero-geeni struktuurielementide lihtsa eraldumi-sena. Leiavad aset kahes suunas toimuvad protsessid: orgaanilise osa lagunemine ja

tallinna ja tollase

le nin gradi maja­

pidamised kasutasid

kohtla­Järvel toodetud

põlevkivigaasi.

EnErgEEtika tulEvik 31

1/2011 (29)

mise õlitootmise generaatoritega. Etteantud mahus jäi see täitmata. Hiljem avaldati ar-vamust, et nende töödega oleks tulnud alustada juba varem, kuna ligi 40aastase rakendamise järel olid kamberahjud füüsi-liselt amortiseerunud ja saastasid juba tõsi-selt õhku.

Selleks ajaks oli tolleaegses NLis avasta-tud ridamisi uusi suuri maagaasi leiukohti. See muutis Kohtla-Järve põlevkivigaasi konkurentsivõimetuks. Aga kas nii jääb alatiseks?

gaasil ülekandekadu väikeKüsimusele “Kuidas oleks gaasitootmise

taasalustamisega Eestis?” oleks vastus: “Teh-niliselt ja tehnoloogiliselt on see võimalik, kuid vajab põhjalikku majanduslikku ana-lüüsi.” Tehnoloogiliselt ei ole ületamatuid raskusi ette näha. Vastupidi, aeg on läinud edasi ning viimaste aastakümnete saavutu-sed nii uute tule- kui ka korrosioonikindla-te materjalide tootmisel, aga ka gaasipuhas-tusprotsessi täiustumine lubavad toota kvaliteetset põlevkivigaasi. Omaette küsi-mus on, kas see oleks keskkonnakaitseliselt ja majanduslikult otstarbekas? Nendele küsimustele saavad vastuse anda vaid põh-jalikud uuringud.

Selge on see, et gaasitootmise eeliseks

maavarade parem ärakasutamine:

KAS MEIE KUKERSIITPÕLEVKIVI SOBIB GAASISTAMISEKS?

uute ühendite süntees. Gaasi teke on põhi-liselt sekundaarne protsess.

Lihtsam oli gaasi transportimiseks vaja-like torujuhtmete paigaldamine. Kohtla-Järve – Leningradi 203 km pikkune gaasiju-he paigutati allapoole maa külmumispiiri, 1,8 m sügavusele. Trassi ehitamiseks kaasati üle 7000 töölise. Leningradile gaasi andmise alguskuupäevaks loetakse 5. novembrit 1948, kuigi kogu trassi survekontroll toimus alles 10.–20. novembril 1948.

uued maagaasi leiukohad suretasid kohtla­Järve välja

Tallinna jõudis põlevkivigaas 1953. aasta kevadel. Pärast seda alustati majapida-misgaasi andmist Kohtla-Järve linnale en-dale. Elamute gasifi tseerimine toimus seal mitme aasta jooksul.

Kohtla-Järve gaasivabrik töötas 1948.

aastast kuni 1987. aastani. Tolleaegse Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus nägi ette aastatel 1982–1985 kamberahjude asenda-

EEsti PÕlEvkivi kaEvandus

INTERNATIONALINDUSTRIAL SERVICES

TÖÖKINDLUS, KIIRUS JA KVALITEET GARANTEERITUD

International Industrial Services Oü pakub tööstusettevõtetelejärgmiseid teenuseid:

Tööstusseadmete vibrodiagnostikat (monitooring ja analüüs)Võllide laserjoondamine

Reduktorite remont ja hooldusTöörataste (ventilaatorite, rootorite) staatiline ja dünaamiline tasakaalustamine

Elektrimootorite hooldus, remont ja mähkiminePumpade remont ja hooldus

Tarnime tööstusseadmeid ja varuosiMe lahendame Teie probleeme 24/7.

Siin ei ole tervet loetelu meie oskustest ja võimalustest.www.ininservices.eu info@ininservices.eu tel.(+372) 52 44 551

EnErgEEtika tulEvik32

1/2011 (29)

põlevkivi teiste termilise lagundamise mee-todite ees on kerogeeni täielikum ärakasu-tamine ja sellest tulenev oluliselt väiksem koormus keskkonnale töötlemisjääkide la-dustamisel. Veel üks aspekt on ülekandeka-dude suur erinevus: protsentides on elekt-riliinide ja gaasitoru kadude erinevus 14 ja 1–2. See asjaolu võimaldaks elektri tootmist hajutada, mis riigikaitselisest aspektist pole vähetähtis argument.

Küsimusele “Kas põlevkivigaas võiks sobida ka lämmastikväetiste tootmiseks?” oleks vastus: “Jah”. Seda küsimust käsitles põhjalikult E. Rikk oma 1966. aastal kaits-tud kandidaadiväitekirjas. Autor näitas, et kamberahjugaasist on võimalik toota läm-mastikväetisi. Skeem nägi ette gaasi puhas-tamist ebasoovitavatest lisanditest süsivesi-nike katalüütilise konversatsiooni teel auru-õhu-hapniku voolus, CO konversatsiooni CO2-ks sellele järgneva CO jääkide ja CO2

eraldamisega gaasist ja ammoniaagi süntee-si. Autor väitis juba tol ajal, et lämmastik-väetiste tootmine põlevkivigaasist oli täiesti konkurentsivõimeline selleks otstar-beks kasutatava maagaasiga.

Küsimusele “Kuidas suhtuda põlevkivi maa-alusesse gaasistamisse?” oleks vastus: “Suhtuda ülima ettevaatlikkusega”. Sellele küsimusele on pühendatud hulgaliselt kõrgetasemelisi uurimistöid nii Eestis kui välismaal. Välja on pakutud erinevaid gaasistamise ja gaasi maapinnale toimeta-mise meetodeid, näiteks 1987. aastal USAs tehtud kildagaasi väljamiskatsed horison-taalsete puuraukude abil Põhja-Dakota Bakkeni ja Texase Austin Chalki maardlas. Teatavasti oli 2008. aastal kildagaasi osa-kaal kogu USA gaasitarbimisest juba 6,3% ja arvatakse, et aastaks 2020 kasvab see 20% protsendini. Gaas eraldatakse viisil, kus horisontaalsetesse puuraukudesse pumba-takse suure surve all vesi koos spetsiaalsete lisanditega, mis aitab purustada kildamas-si ja vabastada selle pooridesse ning lõhe-desse kogunenud kildagaasi. See pumba-takse puuraugu kaudu maapinnal paikne-vatesse mahutitesse.

Kukersiitpõlevkivi maa-alust gaasista-mist on uuritud ja katsetatud ka Eestis, kuid kuna meie põlevkivikihid lasuvad madalal ja kihid on lõhelised, siis läbiviidud katsed

rahuldavaid tulemusi ei andnud. Esines nii pinna- kui põhjavee reostumist. Kui mit-med USA fi rmad pöördusid möödunud aastal meie eriteadlaste ja keskkonnaminis-teeriumi poole sooviga korrata vastavaid töid ka Eestis, siis nad tööde läbiviimiseks õigustatult luba ei saanud.

Põlevkivigaas ^ JordaaniastTehniliselt ega tehnoloogiliselt ei käiks

põlevkivigaasi tootmise alustamine Eestis meie spetsialistidele ja ettevõtetele üle jõu. Vastus taandub kahele aspektile: kuidas on maandatud keskkonnariskid ja kas antud momendil oleks selline ettevõtmine majan-duslikult põhjendatud.

Võib-olla tasuks rahvusvaheliste lepin-gute sõlmimisel pidada silmas meie koge-must põlevkivigaasi tootmisel, eriti Jordaa-nias, kus sealsest põlevkivist kvaliteetse õli saamine on perspektiivitu ettevõtmine. Põ-levkivi gaasistamist on Eestis uuritud hästi, igal juhul mitte halvemini kui õlitootmisel. Seda oleme sunnitud kogema oma uute õlitehaste käivitamisel, mis on olnud üsna tõrgeterohke.

kOhtla­JÄrvE PÕlEvkivitÖÖtlEMisE kOMBinaadi PÕlEvkivigaasitEhasE gEnEraatOritE tsEhhi tÖÖlinE linda tOigEr JÄlgiB aParaatidE tÖÖtaMist (1957).

Põlevkivigaas on ka

lämmastikväetiste

tootmisel täiesti

konkurentsivõimeline,

võrreldes maagaasiga.

JOO HOMMIKUKOHVI MAJANDUSTARKVARA

VÕIMALUSI TUNDMA ÕPPIDES!BCS Itera kutsub kõiki Microsoft Dynamics NAVi huvilisi

osa võtma hommikukohvi-seminaride sarjast.

• • • • •

Hommikukohvi-seminarid toimuvad kokku kümnel kolmapäeval kell 9.00–11.00Ülemiste City konverentsikeskuses ZAPP (Lõõtsa 6) alates 24. märtsist 2010. Seminarid on TASUTA.

• Majandustarkvara lahendus – investeering võikulu?

• Majandustarkvara projekti juhtimine diag-nos tikast versiooniuuendusteni – kõigest sel-lest, milleks klient peab valmis olema.

• BCS Itera Palk – palga- ja personaliarvestuse võimalused.

• Majandustarkvara A ja Ä:aruandlus ja ärianalüüs.

• Müügi- ja kliendihalduslahendused. Kliendi-info haldamine – tööriist tõhusamaks müügiks.

• Kaubanduslahendused – elektroonilistest ostu-tellimustest multifunktsionaalse kassani.

• Tootmislahendused. Miks peab tootmine pabe-rilt arvutisse kolima?

• Laotöö juhtimise praktilised lahendused. • Finantslahendused.

3 x E: e-aruandlus, e-arved, euro. • TRIMITi tootmislahendus mööbli-, metalli- ja

masinatööstusele. 50 000 tootevariatsiooni lihtne haldamine – müüt või tegelikkus?

Praktiliste seminaride käigus antakse ülevaade majandustarkvara lahendustest, mida valdkonnas on võimalik rakendada, vahendatakse rahvusvahelisi praktikaid, kasulikke näpunäiteid ja klientide kogemusi. Seminarid on mõeldud nii praegustele Microsoft Dynamics NAVi

kasutajatele kui ka neile uudishimulikele, kes veel kaaluvad majandustarkvara lahenduste kasutuselevõttu.

TERE TULEMAST !

Info ajakava ja eelregistreerimise kohta: www.itera.ee

FOtOd: dOOsan

EdukusE valEM34

1/2011 (29) FOtOd: dOOsan1/2011 (29)

EdukusE valEM34

inseneeria tutvustab maailma pingitootjaid:

DOOSAN INFRACORE. ÜLE 10 000 TÖÖPINGI AASTAS

üks suuremaid lõuna­korea konglomeraate doosan Corporation on rahvusvaheline

suurettevõte ja vanim korea fi rma, mis asutati 114 aastat tagasi. doosani areng viimasel

kümnendil on olnud väga kiire nagu kogu lõuna­korea majanduslik areng.

Doosani käive on võrreldes aastaga 2000 kasvanud üle kuue korra (23% aastas) ja oli aastal 2009 13,9

miljardit eurot. 50% müügist tuleb väljas-poolt Lõuna-Koread. Doosani tugevuseks on lai valik erinevaid tooteid ja teenuseid elektrienergia tootmise, põllumajanduse, autotööstuse, ehituse ja mootorite konst-rueerimise valdkonnast. Doosani peami-seks arengumootoriks on infrastruktuuri toetamine (ISB, infrastructure support business), mis moodustas 2009. aastal 89% käibest, võrreldes 26 protsendiga 1996. aastal. See hõlmab elektrijaamade ehita-

mist, ehitus- ja tööstusmasinate tootmist, militaartooteid, tsiviilehitust. Doosani laienemise käigus on omandatud fi rmasid üle maailma, viimaste ostude hulgas on näiteks ehitusmasinate tootja Bobcat ja Tšehhi energiatootmisseadmete tootja Škoda Power.

Doosan Corporationi üks paljudest tü-tarfi rmadest on Doosan Infracore. Firma koosneb neljast divisjonist – ekskavaatorite

ja muude ehitusmasinate, mootorite, tõstu-kite ja metallitöötlemispinkide tootmine. Doosan Infracore Machine Tools, millel on üle 30aastane tööpinkide tootmise kogemus, on maailma juhtivaid metalli lõiketöötle-mispinkide tootjaid. Peamisteks toodeteks on treimiskeskused, töötlemiskeskused, sise-treipingid, elektroerosioontöötlemisega EDM-tööpingid ja tööstuse automatiseerimi-se seadmed. Aastatoodang on üle 10 000 arvprogrammjuhtimisega pingi. Aastaks 2015 on eesmärk toota 20 000 pinki aastas ja saavutada käive 1,4 miljardit eurot.

Doosan pakub laia valikut igas mõõt-

sisEtrEiPink dOOsan dB130CX. aastas tOOdaB dOOsan ülE 100 sisEtrEiPingi.

EdukusE valEM 35

1/2011 (29)

EdukusE valEM 35

tarbeks pakub Doosan erinevaid paindlikke tootmisliine ja abiseadiseid. Saadaval on lihtsustatud robotitega süsteemid nii toori-kute etteandmiseks kui valmis detaili auto-maatseks mahalaadimiseks. Doosan projek-teerib ka automaatliine kuni terve tehase sisustamiseni.

Saadaval on erinevad montaažiliinid, nende hulgas mootorite ja ülekandesüstee-mide, laagrikaante, ühendusvarraste ja plokikaante montaažiliinid.

mes kõrgtootlikke horisontaalseid ja verti-kaalseid treimiskeskusi. Tootevalik algab kiirest ja ökonoomsest Lynx-seeriast ja ula-tub multifunktsionaalsete 9teljeliste MX seeria treikeskusteni. Suured lootused on seatud uuele Puma 2100/2600/3100 seeriale, mille eesmärk on pakkuda sama mudelisee-ria puhul võimalikult suurt valikut tsentri-te vahesid (kuni 3 meetrit), erinevaid spindleid ja ka Y-teljega mudeleid.

Doosan pakub ka erinevaid horisontaal-seid ja vertikaalseid töötlemiskeskusi. Nen-de hulgas on nii suure koormusega lõika-miseks kui ka ülitäpseks valuvormide lõika-miseks mõeldud seadmeid.

Doosani kõrgtootlikud horisontaalsed töötlemiskeskused on standardvarustuses kahe vahetatava töölauaga, st detaili töötle-mise ajal saab vahetada toorikut.

Kõrgema taseme automatiseerimise

9­tElJElinE MultiFunktsiOnaalnE trEikEskus dOOsan PuMa MX 2600st

aluMiiniuMvElgEdE rOBOtiga dOOsani tOOtMisliin

Tootevalik algab

kiirest ja ökonoomsest

Lynx-seeriast ja

ulatub multifunktsio-

naalsete 9teljeliste

MX seeria trei-

keskusteni.

huvitav lahEndus36

1/2011 (29)

huvitav lahEndus36

1/2011 (29)

huvitav lahEndus36

töökoha põranda markeerimine:

TOOTMISHOONE RUUMISÄÄSTLIKUKS, VISUAALSELT KONTROLLITAVAKSJA TÖÖOHUTUKS

On ääretult raske midagi efektiivselt ja konkurentsi­

võimeliselt toota, kui tootmishoones valitseb

korra lagedus. Põranda markeerimine joontega aitab

tootmises luua korda, parandada tööohutust ja on

visuaalse kontrolli saavutamiseks tehases hädavajalik.

artiklis tutvustatakse põranda märgistamise

lahendusi ning räägitakse, mis kasu sellest tekib.

OLIVER LICHT,OÜ Parkimisjoon juhatuse liige, oliver@parkimisjoon.ee

Vastavalt termodünaamika teise seaduse edasiarendusele liigub iga ruum (ka tootmishoone) iseenesli-

kult korrapäratuse ja segaduse poole. Ilma paika pandud ladustamis- ja liikumisreeg-liteta läheb tootmishoone korrast ära ning efektiivne tootmine muutub keeruliseks.

Tootmispinna markeerimine joontega on edukates tööstusfi rmades laialt levinud.

OLIVER LICHT,OÜ Parkimisjoon juhatuse liige, oliver@parkimisjoon.ee

V

Erinevat värvi joontega on piiritletud val-mistoodangu ja tooraine alad, töötsoonid, laadimiskohad, liikumisrajad ja veel palju muud sõltuvalt ettevõtte suurusest ja toot-mise iseloomust. Eesti tootmisettevõtetes markeeritakse, enamasti tööinspektori et-tekirjutusel, sõidukite liikumisteid, kuid põranda markeerimist parema visuaalse kontrolli ja ruumikasutuse saavutamiseks on tehtud vähestes uuendusmeelsemates tootmisfi rmades. Tootmispinna markeeri-mise vajalikkusele Eesti fi rmades on tähe-lepanu juhtinud ka EASi tööstusettevõte-

tele suunatud toetusprogrammi raames tootmisettevõtteid külastanud inglise kon-sultandid.

Markeerimist vajavad tööruumi kindlad kohad

Mõistagi on igas tootmisettevõttes toot-misvoo kujundamiseks erinev tootmispinna põhiplaan, iga tootmishoone on erineva kujuga. Üldjuhul muutub aga iga tootmis-hoone tööohutumaks, ruumisäästlikumaks ja visuaalselt paremini jälgitavaks, markee-rides sellel kindlaid piirkondi. Järgnevalt ongi toodud välja olulisemad kohad, mille märgistamist või mittemärgistamist peaks iga tootmisettevõte enda jaoks tõsiselt kaa-luma.1. Jalakäijate liikumistee. Liikumistee

märgistamine aitab vältida jalakäijate kokkupõrkeid tõstukitega. Samuti vähe-neb jalakäijatee märgistamisel oht, et inimesed lähevad liiga lähedale töötava-tele tootmisseadmetele, kukkumisohtli-

Pildid: taivO Org, Oü ParkiMisJOOn

kanban­signaali

kasutamisel on

alade värvidega

markeeri mine hea

lisaabimees.

huvitav lahEndus 37huvitav lahEndus 37

ennekõike ettevõttes kasutusel olevatest tõstukitest.

3. Kaubaaluste ladustamiskohad ja kanban-signaal. Tootmisettevõtted, mis ladustavad põrandapinnal suurt hulka kaubaaluseid, saavad ruumisääst-

heaks liikumistee laiuseks 0,9 meetrit.2. Tõstukite liikumistee. Tõstukite lii-

kumistee määrab ära piirkonna, kuhu ei tohi kaubaaluseid ladustada ja mis peab alati olema sõidukite liikumiseks vaba.Tõstukite liikumistee laius sõltub

kule kohale või mõnda muusse ohu-piirkonda. Liikumisteed markeeritakse kahe paralleelse joone või ühe joonega, mis on paralleelne seinaga. Rahvusva-heliselt kasutusel olev OSHA standard soovitab töökeskkonnas ohutuks ja

huvitav lahEndus38

1/2011 (29)

liku paigutamise jaoks markeerida põ-randale kaubaaluste asukohad. Kui kaubaaluste täpne paiknemine ei ole joontega standardiseeritud, võib kerges-ti tekkida olukord, kus erinev tõstuki-juht paigutab aluseid erinevalt ja tekib ruumi raiskamine.

Soovitav oleks ka erineva sisuga kauba-aluste piirkonnad markeerida erinevat värvi ümbritsevate joontega. Näiteks tooraine alusekohad markeerida ümbrit-sevate oranži, valmistoodang siniste ja pooltoodang mustade joontega. Praagiga täidetud kaubaaluste markeerimiseks kasutatakse näiteks valge-punase värvi-kombinatsiooni. Kuna ühtset väljakuju-

nenud standardit värvide kasutamisel ei ole, jätab rahvusvaheline OSHA standard ettevõttele värvide kasutamiseks suhteli-selt vabad käed.

Erinevate värvidega markeeritud kau-baaluste piirkondi saab kasutada ka kanban-signaalina: näiteks kui tootmis-seadme juures asuv oranž sisendmaterja-li ala on tühi, peab tõstukijuht tooma sinna uue toorainekasti. Samuti kui sini-se värviga piiratud väljundalal on täis kaubaalus, peab tõstuk valmistoodangu ära viima. Lisaks saab värvidega tähistada ka tootmisprotsesside puhvrite tasemeid. Kanban-signaali kasutamisel on alade värvidega markeerimine hea abimees.

4. Kaubariiulite ääred. Kaubariiuli äär-de on soovituslik tõmmata riiuliga pa-ralleelne joon. Joon on heaks orientii-riks, et riiulisse paigutatud kaubaalused ei ulatuseks liiga kaugele välja ega ta-kistaks riiulite vahel liiklemist. Mitmed meie kliendid on soovinud kaubariiu-lite äärde jooni, kui ettevõttes on kasu-tusel erineva laiusega tõstukid. Sageli juhtub, et kitsama tõstuki juht peab piisavaks, kui kaubaalus ulatub riiulist kaugele välja. Laiem tõstuk või kauba-auto ei pruugi aga sel juhul enam riiu-lite vahele mahtuda.

5. Ohtlikud piirkonnad. Ohtlikeks piir-kondadeks on ennekõike kohad, kus

Tootmismasin

Tootmismasin

Kaubariiul

Tõstukite liikumistee

Valmistoodangu alaTooraine alaTõstukite ala

Jalakäijate liikumistee

Tootmisseadme tööpiirkond

Ohtlik piirkond

Valmistoodang(Kanban)

Tootmisprotsessi tooraine (Kanban)

Kaubalaadimine

Jäätmed

Jalakäijate ületuskoht

tootmishoone põranda markeerimise näidis

Joonis 1

huvitav lahEndus 39

1/2011 (29)

inimene võib kukkuda, saada põletada või jääda ette tootmisseadmele. Ohtlike piirkondade ette tuleks tõmmata pu-nast värvi joon.

6. Tootmisseadmete tööpiirkonnad. Tootmisseadme selgelt markeeritud lähiümbrus näitab, et seadmele ei tohi tulla lähemale, kui jooned lubavad. Samuti ei tohi seadme tööpiirkonda ladustada midagi sellist, mis ei ole sead-mel töötava töölise jaoks vajalik.

7. Ladustamise keeluala markeerimi-ne. Oluline on märgistada tootmishoo-ne piirkonnad, mille ette ei tohi midagi ladustada. Sellisteks aladeks on näiteks kustutusvahendid, tuletõrjeväljapääs, esmaabivahendid jne.

8. Märgid. Põrandale erinevate märkide kandmine muudab tootmise samuti visuaalselt jälgitavamaks ja selgemaks. Enim tellitud märkideks on “Tootmis-ala algus”, “Esmaabi”, jalakäijamärk, tõstuki liikumise märk, tõstuki parki-miskoht.

sõltuvalt oludest kas markeerimisteip või värv

Põranda markeerimiseks kasutatakse markeerimisteipe ja värve. Markeerimisva-hendi valikul tuleb pidada silmas:

põranda materjali (lihvitud betoon, epoksiidkate, PVC);

põranda füüsikalist ja keemilist koor-must;

kui pikaks ajaks markeeringut soovi-takse. Markeerimisteibid on kasutamiseks

madala koormuse ja sileda pinnaga ruu-mides. Teibid ei ole aga vastupidavad koormusele: kaubaaluste ülelohistamine ja tõstuki rattad võivad teibi rikkuda päe-vadega. Teibi eeliseks on võimalus teip põrandalt soovi korral üles võtta.

Värviga markeerimine sobib peaaegu kõikidele pindadele. Värvi eelisteks on ennekõike suurem füüsiline ja keemiline vastupidavus.

Kokkuvõttes soovitan igal tootmisjuhil enda jaoks mõelda läbi, kas tema tootmis-hoone on piisavalt hästi visuaalselt kont-rollitav, ruumisäästlik ja tööohutu, et või-maldada efektiivset tootmist.

Artikli autor töötab ettevõttes, mis tegeleb tootmis- ja laohoonete põranda markeerimi-sega ja markeerimisteipide müügiga. Täien-dav info: www.parkimisjoon.ee/tootmis-hooned

Oluline on märgistada

tootmishoone piir­

konnad, mille ette ei

tohi midagi ladustada.

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeanalüüs40

1/2011 (29)

analüüs40

KAAREL KILVITS, TTÜ majanduspoliitika professor

kuidas saab riik abistada?Väikeriigi innovatsioonipoliitika ei saa

baseeruda sõja- ja kosmosetööstuse spin off ’e kasutavate, innovatsiooni vedureid (suuret-tevõtteid) omavate ning palju suletuma majandusega suurriikidega samadel arusaa-madel. Väike, vaene ja väga avatud majan-dusega Eesti ei suuda ettevõtete riske enda kanda võtta ning “maailma soojaks kütta”. Riik suudab vaid “korrastada turuplatsi”. Eesti “väikeste ettevõtete majandus” ei suu-da maailmamajandust endale sobivas suu-nas mõjutada. Väikeriigina saame muutus-tele vaid kiirelt ja paindlikult reageerida.

Eesti riik on püüdnud – oma kompe-tentsi ja rahaliste võimaluste piires – luua innovaatilise majanduskeskkonna ning an-da ettevõtete arendamiseks üldisi soovitusi:

Toodangut, tehnoloogiat ja müüki arendades tuleks ronida väärtusahelas ülespoole või siirduda tulusamasse

väärtusahelas ülespoole:

PÄRAST KRIISI ON EESTI MAJANDUSE STRUKTUUR EFEKTIIVSEM

tartu ülikoolist tellitud arengufondi uurimuses rehken­

dati välja, et kui Eesti töötleva tööstuse kõigis harudes saavutataks Eli arenenuimate

riikide vastava haru tootlikkus, kuid Eesti töötajate jaotus tootmis harude vahel jääks

muutumatuks, jõuaks Eesti tootlikkus vaid 56 protsendini iirimaa, 78 protsendini saksa­

maa, 80 protsendini soome ja 90 protsendini taani tasemest. Eestil ei ole seega võimalik

ainult ettevõtete tehnoloogilist taset tõstes ja nn tehnilist tootlikkust suurendades

jõuda tootlikkuse tasemelt järele arenenud tööstusriikidele. töötleva tööstuse struktuur

on aegunud ning vajab kardinaalseid ja kiireid muutusi suurema lisandväärtuse suunas.

Tuleks püüda orienteeruda peamistele kasvuvaldkondadele.

Senisest paremini tuleks ära kasutada olemasolevaid võimekusi.

Tuleks tegelda ka uute võimekuste arendamisega.

Tuleks orienteeruda kasvavatele turgu-dele.

Tuleks orienteeruda tööstuse ja teenus-te omavahelisele integreerumisele, püüda läbi lüüa ärifunktsioonide tasan-dil, suurendada teenuste sektorit eriti ekspordi suunal. Panuse võiks teha tarneahelate juhtimisele ja logistikale, samuti loomemajanduse mõningatele valdkondadele.

Mida saavad ettevõtted ise ära teha?

Mida suure lisandväärtusega ettevõtte loomiseks konkreetselt teha tuleb ja teha saab, ei ütle Ettevõtluse Arendamise Siht-asutus, Eesti Arengufond, valitsus, teadlased ega Euroopa Liit. Eduka äriplaani peavad ettevõtjad välja mõtlema ise.

väärtusahelasse, suurendada lisandväär-tust ja kasumlikkust. Tootjal või teenu-se osutajal on väärtuse kasvatamiseks kolm teed: 1) muutuda tootearenda-jaks; 2) muutuda brändihoidjaks; 3) liikuda kõrgema lisandväärtusega too-dete-teenuste väärtusahelasse.

Kui lõpptoodanguga ei suudeta (veel) läbi lüüa, tuleks olla konkurentsivõime-line vähemalt allhangete turul. Selleks tuleks saada alaliseks tarnijaks, osaleda teadus- ja arendustegevuses, saavutada tehnoloogiline pädevus, olla kursis ko-gu tootmistsükliga. Tuleks orienteeruda sellisele kõrgtehnoloogilisele allhanke-le, mida tellijad ise pole suutelised val-mistama. Selleks tuleb omada midagi, mida neil pole – oskusteavet, spetsialis-te, seadmeid või muud. Selliste allhan-kijatega sõlmitakse pikaajalised stabiil-sed lepingud ning neid abistatakse standardite, juhtimissüsteemide jms juurutamisel. Niisuguste allhangete eest makstakse hästi ja selliseid äripartne-reid austatakse.

tartu ülikoolist tellitud arengufondi uurimuses rehken­

Tootlikkuse tõstmine Inseneeria seire

>>> Artikli algus eelmises Inseneerias

analüüs 41

1/2011 (29)

Rahvusvahelises konkurentsis osalevatel Eesti ettevõtetel on vaid võimalused:

Tuleb kolida madalamate tootmiskulu-dega regiooni – SRÜsse või Aasiasse.

Tuleb õigel ajal äri lõpetada ja turult lahkuda. Selleks on järgmised põhivõi-malused: ettevõtte või tema osa müük; ümberprofileerimine; likvideerimine või pankrot; koristusstrateegia. Viima-se puhul ekspluateeritakse ettevõtet kulumise peale, püütakse võimalikult täielikult ära kasutada olemasolev tootmispotentsiaal. Saadud kasumit ei investeerita ettevõttesse, vaid kuhugi mujale. Kulud hoitakse minimaalsel tasemel. Põhivara ilma hädavajaduseta ei uuendata, püüdes pikendada ole-masoleva eluiga. Likvideeritakse pers-pektiivsete küsimustega tegelevad all-üksused, loobutakse personali koolitu-sest. Nii ettevõtte sulgemine kui teises riigis

uue asutamine on kulukas. Aga kui selline investeering end normaalse aja jooksul ära tasub, toimub see varem või hiljem parata-matult ning annab paindliku tööturu ja haridussüsteemi korral majandusele võima-luse uueneda.

Madaltehnoloogiline tootmine vabas-tab koha kõrgtehnoloogilisele, madalapal-galiste töökohtade asemele saavad tekkida kõrgepalgalised ja kvalifitseeritud. Tööjõu-du, maad, hooneid hakkavad loodetavasti kasutama paremate äriplaanidega ette-võtjad.

Seega pole tootmise ümberpaiknemine ja globaalmajanduse kiirenevad struktuuri-muutused Eestile mitte ainult oht, vaid ka võimalus hõivata senisest väärikam koht rahvusvahelises tööjaotuses.

viimased arengud on olnud võrdlemisi soodsad

Kriisil oli puhastav ja distsiplineeriv mõju. See võimaldas majandusest eliminee-rida valed investeeringud ja ebaefektiivsed ettevõtted. Varad jaotusid passiivsematelt majandusagentidelt aktiivsematele ja nende kasuks, kel on kapitali arengu rahastami-seks. Kriis oli õige aeg kardinaalseteks muudatusteks, mida headel aegadel oli lihtsalt võimatu teha.

Erinevalt rikastest riikidest polnud me

põrmugi huvitatud status quo säilitamisest, me tahtsime seda hoopis kiiresti ja oluliselt muuta.

Meil õnnestus lõigata kasu tootmise riikidevahelisest ümberpaiknemisest, ma-

jandusliku võimu ümberjagamisest, eba-õnnestunud ettevõtete turult kadumise tulemusel tekkinud tühimikest ja uute koostööpartnerite otsimisest, tarneahelate muutumisest, kohalike tütarettevõtete müügist rahvusvaheliste korporatsioonide

poolt jne. Me püüdsime hõivata rahvusva-helises tööjaotuses senisest väärikama ko-ha. Pärast kriisi on Eesti majanduse struk-tuur parem ja efektiivsem – tehnoloogiline tase kõrgem, töökorraldus täiuslikum, lis-andväärtus ja tootlikkus suuremad, asend väärtusahelas parem, võib-olla ka väärtu-sahel ise uus ja parem, müük varasemast tulemuslikum.

Probleemiks kujuneb aga kindlasti as-jaolu, et töökohti on selles uues struktuuris varasemast vähem.

Inimtöö on veelgi enam asendunud asjastatud tööga – masinate, seadmete, kaas-aegse tehnoloogiaga. Ja “reisisaatjate” ame-tikohti on varasemast napimalt. Aga see on juba omaette teema.

Probleemiks on ka see, et valdav osa uuest suure lisandväärtusega tootmisest on tekkinud peamiselt Tallinnas. Sellest võida-vad pealinna tippspetsialistid ja kvalifitsee-ritud töölised, mitte aga teiste regioonide “tavalised inimesed”.

Sellised struktuurimuutused võivad veelgi suurendada majanduslikku, sotsiaal-set jne kihistumist. Aga ka see on juba omaette teema.

kriis oli õige aeg

kardinaalseteks

muudatusteks, mida

headel aegadel oli

lihtsalt võimatu teha.

FOtOd: WikiPEdia, inFOrE, iMatiOn

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eehuvitav lahEndus42

1/2011 (29)

huvitav lahEndus42

andmete säilitamine:

DIGIARHIIVID JOOKSEVAD AJAGA VÕIDU

ajaloolises perspektiivis on kõige kestlikum info

talletamise viis ilmselt keraamikas. niikaua, kui

inimkond paberit tunneb, on nimetatud materjalgi

ennast suhteliselt hästi tõestanud.

KAROL KALLAS, ajakirjanik

Digiajastu andmetalletusproblee-midest üheks kujundlikumaks näiteks on 2006. aastal NASA

poolt avalikustatud Apollo Kuu-missioo-nidelt kogutud info kadumine. 173 mag-netlinti leiti 2008. aastal Austraaliast küll üles, kuid vanaraua teed olid vahepeal läinud nimetatud lintide lugemiseks vaja-likud Agentuuri IBM 729 Mark V ketta-seadmed.1 Külmkapi mõõtu enam-vähem töötav masin leiti lõpuks Sydney arvuti-ühingu muuseumist ja töö lintidelt and-mete arusaadavasse vormi teisaldamisega käib tänaseni. Suurem osa andmeid – magnetlinte Kuu telemeetria ja pinnase

KAROL KALLAS, ajakirjanik

D

infoga oli kokku 13 000 – on jäädavalt kadunud.

Tehnoloogia on võrreldes Kuu valluta-mise ajaga tublisti arenenud, kuid andme-talletuse ja -haldamise seisu võib hea tahte korral kirjeldada sõnaga “volatiilne”. Pigem on siiski tegemist ürgpuljongi laadse olu-korraga, kus omavahel konkureerivad pal-jud riist- ja tarkvaralahendused ning tehno-loogia areng toob neid iga päevaga juurde. Ometigi pole veel välja mõeldud andme-kandjat, mille võiks savitahvli või raamatu kombel riiulisse asetada ja olla kindel, et info sealt saja aasta perspektiivis kätte saab.

Eelmise aasta üheks tähtsündmuseks jääb ilmselt fakt, et digitaalse universumi ehk digitaalsel kujul salvestatud info maht ületas ühe zettabaidi (1021 baidi) piiri2. Ar-vestades seda, et tuleviku Hari Seldonite

psühhoajalugude tarbeks võib olla tähtis iga sotsiaalvõrgu postitus, kujutab info säi-litamine endast kolossaalset väljakutset. Andmete säilitamisega kaasnevaid ülesan-deid tuleb järgnevatel aastatel juurde ekspo-nentsiaalsel hulgal.

andmete püsivus seisneb nende liigutamises

Kõige kindlam on andmetalletusse suhtuda kui protsessi, mis tähendab varun-damist, regulaarset kopeerimist ühelt kand-jalt teisele ja vajadusel teisendamist. Olulise info säilimise kindlustamiseks peab seda duubeldama, andmetalletuslahendused peavad tehnoloogia arenguga kaasas käima ja ühel hetkel on PDF ning MP3 kauged mälestused.

Andmete säilitamise probleemidega tegeleb arhiiviteadus, mille suhteliselt uus haru tegeleb andmete digikujul säilitamise-ga. Digiandmete puhul ei räägita niivõrd andmete talletamisest kui info elutsükli haldamisest. Tehnoloogiamaailma lingua latina’s kõlab selle lühend ILM ehk Infor-mation Lifecycle Management. ILMi prob-leemidega hakati tegelema üle 30 aasta ta-gasi ja selle peamiseks eesmärgiks on selgi-tada välja kõige lihtsamad, säästlikumad ja

iBM 729_v

iMatiOni rdX

huvitav lahEndus 43

1/2011 (29)

levinumaks kassetilahenduseks on avatud standard LTO (Linear Tape-Open), mida toetavad kõik suuremad riistvaratootjad alates Sun/Oracle’ist ja lõpetades Delli ning HPga.

LTO Ultrium kasseti 2010. aastal üllita-tud viimane viies põlvkond mahutab 1,5 terabaiti andmeid (pakituna 3 TB) ja selle elueaks garanteerivad tootjad kolmküm-mend aastat. Kassetimehhanism kannatab välja umbes 20 000 laadimiskorda, mis iga-päevase kasutamise puhul lubab seda kasu-tada 50 aastat. Kuna tegemist on avatud standardiga (selle kasutamise eest ei pea kellelegi maksma), on sellel riistvaratööstuse laiaulatuslik toetus. Kindlust lisab seegi, et iga uus põlvkond peab olema ühilduv vähe-malt ühe eelmisega. LTO standard loodi HP, IBMi ja tänase Quantum Corpi koostöös 1990. aastate lõpus ja esimene LTO saja giga-baidine kassett nägi ilmavalgust 2000. aastal. Standardi arendamisega tegeleb LTO Con-sortium, põlvkond vahetub keskmiselt kahe-

kestvamad info talletamise praktikad ning tehnoloogilised lahendused. Ideaaljuhul peaks ILM olema osa iga organisatsiooni igapäevategevusest. Info säilitamine ei tä-henda ainult selle salvestamist. Et sellest tolku oleks, peab selle indekseerimise tar-beks varustama mitmekülgse metaandmes-tikuga.

Andmed jagunevad erinevatesse kate-gooriatesse: info, mis peab olema kättesaa-dav hetkega; info, millele peab ligi pääsema suhteliselt lühikese ajaga; ja andmed, mida peab säilitama, kuid mis ei vaja kiiret ligi-pääsu. Üldjoontes säilitatakse “kiired” and-med täna kõvakettal ja “aeglasemad” and-med magnetlint-kassettidel. Vahepeale jää-vad kõvaketaste ja kassettide robotarhiivi hübriidlahendused.

iga uus põlvkond peab olema ühilduv eelmisega

Kassett-andmekandjatest konkureerivad täna turul muuhulgas DLT, DAT/LTS, SAIT ja LTO nime kandavad lahendused. Kui Sony SAIT (ingl k Super Advanced Intelli-gent Tape) lahenduse kõrval üritab oman-dusliku kassettandmekandja tehnoloogiaga ilma teha pea iga vähegi tõsiseltvõetavam andmetalletusseadmeid tootev ettevõte, siis

OraClE’i stOragEtEk ltO kassEtihOidla

huvitav lahEndus44

1/2011 (29)

kolme aastaga, iga sammuga maht kahekor-distub ning toote arendusplaanid on pan-dud paika 2020. aastani.

kas tulevik on kõvaketaste päralt?

Kui seadmete ja ühe gigabaidi hind on alates neljakümne terabaidistest süsteemi-dest võrreldavad nii LTO kassettide kui kõvaketaste puhul (ca 18–19 000 €), siis esimese puhul mängib olulist rolli lisaks tarkvara hind, mis võib suuremate süstee-

mis üritab kombineerida magnetlindi odavuse ja teisaldatavuse kõvaketta kiiru-sega.

Lahtiseletatult on RDX-kasseti näol tegemist 2,5-tollise vähese voolutarbe ja eridisainiga SATA-kõvakettaga, mis paik-neb amortidega polükarbonaatkassetis. RDX-tehnoloogia üheks eeliseks on teh-noloogia sisenemishind: RDX-kasseti gi-gabait maksab 33 eurosenti ja lugemis-dokk umbes 130 eurot. LTO Ultrium 5 magnetlindi gigabait maksab küll viis

mide puhul olla võrreldav riistvara enese maksumusega. LTO süsteemid on seega “suurte poiste” või eriotstarbeliste arhiivi-de tarbeks.

Kui vajatakse petabaitide suurusjärgus andmete talletamist, siis pole ilmselt pa-remat lahendust kui magnetlintkassetid. Väiksemate mahtude puhul on kõva-kettatehnoloogia pikkade sammudega järele jõudmas. Näiteks võib siinkohal tuua ettevõtte ProStor Systems 2004. aas-tal välja töötatud RDX-kassetitehnoloogia,

Karol Kallas: Millised on (Balti riikide) äri- ja erasektori enim-levinud andmetalletusnõtrused,

mida Infore üritab oma toodetega ravi-da? Mis eriti silma torkab? Kari Maripuu: a. Balti riikide turul on seni puudunud

ainult andmete arhiveerimisele kes-kendunud ettevõte. Mitmed IT-ette-võtted osutavad küll andmete salves-tamise, varukoopiate kirjutamise või võrguketta teenust, kuid see erineb oma sisult andmete arhiveerimise põ-himõtetest. Kõige lähemal on Infore poolt loodud lahendusele ehk Eesti Rahvusarhiivi poolt loodav digitaalar-hiivi projekt koos kasutajatele ligipääsu võimaldava mooduliga (UAM). Kahjuks on Rahvusraamatukogu süsteem mõel-dud vaid avaliku sektori asutustele, see on samuti alles käivitusjärgus ega ole mõeldud teenindama kogu digiarhi-veerimise vajadust. Infore toob turule tarkvarast, riistvarast ja valdkonna kompetentsist koosneva tuumikteenu-se, mille sisuks on andmete pikaajaline arhiveerimine. Ühtlasi tagatakse, et kogu arhiveeritava aja jooksul on and-med kasutatavad ja ajakohaselt üm-berformaaditud.

b. Sageli aetakse segi arhiveerimine ja varukoopia kirjutamine. Varukoopia

kirjutamisega tehakse kasutusel oleva-test andmetest koopia. Arhiivi puhul laetakse andmed aga teise keskkonda, mis ei koorma operatiivsüsteeme ning mille puhul rakendatakse andmete talletamise meetodeid, mis on sobiva-mad pikaajaliseks turvaliseks säilitami-seks.

c. Teine väärarusaam on arhiveerimise vahendite funktsionaalsus. Nimelt on mitmed dokumendihaldussüsteemide pakkujad juurutanud klientidele lahen-dusi, mille üks osa kannab nimetust dokumentide arhiveerimise moodul. Tegelikult on see arhiveerimise ette-valmistamise moodul, mille kaudu on võimalik ette valmistada operatiivsüs-teemis olevate andmete talletamine arhiivi. Tegeliku digitaalarhiivi moo-dustab siiski lisaks tarkvarale ka eri-otstarbeline arhiivimassiiv ning protse-duurid andmete töötlemiseks ajas. Ilma kahe viimase komponendita ei saa väita, et tegemist oleks tervikliku arhii-viga.

d. Kolmas probleem on andmete kvali-teet. Ühelt poolt võib väita, et talleta-takse palju andmeid, mis sisaldavad vähe või puudulikku infot. Teiselt poolt – arhiveeritud materjal on sageli kaar-distamata ja seega on objektide leid-mine keeruline. Arhiveerimisel tuleb

hoolega veenduda, kas üldse või mis põhjusel on üht või teist andmehulka vaja säilitada. Kindlasti leiab võimalusi andmete mahu vähendamiseks.

Karol Kallas: Millised on andmetalle-tusteenuse arengud, mis suunas liigutakse? Millised on andmetalletami-sega seotud tänased suuremad problee-mid ja füüsiliste andmekandjate võimalikud arengud?

Kari Maripuu: Andmetalletus areneb käsikäes pilvetehnoloogiaga. Kuna järjest enam andmeid tekib ja talletatakse kesk-kondades, mis asuvad väljaspool kliendi füüsilist ruumi, on aina enam vastuvõeta-vam ka seisukoht andmete arhiveerimi-seks väljaspool enda valdustes olevaid hoidlaid. Paranoilisus on siinkohal teatud määral õigustatud, kuna ärikriitiliste and-mete usaldamine kellegi teise hoole alla tundub olevat omajagu julgustükk. Samas, kui mõelda läbi kõik detailid, jõuab klient järeldusele, et teenuse pakkuja, kes pa-nustab just andmete säilitamisele, on andmete hoidmiseks parim lahendus. Seda enam, kui tegemist on andmetega, mida ei lähe vaja igapäevases majandus-tegevuses ja dokumentide osas, mida tu-leb säilitada seadustega kehtestatud tin-gimuste tõttu.

Andmete üüratu kasvu kompenseerib tehnoloogia areng ja hindade languskÄEsOlEva aasta kEvadEl alustas tEgEvust dOkuMEntidE Ja digitaalsEtE andMEtE arhivEEriMisE tEEnust Pakkuv

EttEvÕtE inFOrE. inFOrE, BaltiC digital arChivE as, lOOdi EEsti EttEvÕttE nEt grOuP Ja lEEdu FirMa arChYvu CEntras uaB

kOOstÖÖs. insEnEEria küsiMustElE vastaB EttEvÕttE tEgEvJuht kari MariPuu.

huvitav lahEndus 45

1/2011 (29)

Andmete kasv maailma raalides kok-ku on eksponentsiaalne. Õnneks on vä-hemalt sama innovaatiline olnud ka andmetalletusvahendite areng, mis või-maldab öelda, et andmete talletamise kogukulu on ajas konstantne. Andmete üüratu kasvu kompenseerib tehnoloogia areng ja hindade langus.

Suurem probleem on aga andmete autentsuse tagamine pika perioodi vältel. Kui võtame näiteks digiallkirjastatud dokumendid, siis selleks, et kontrollida allkirja autentsust, peab olema võimalus pöörduda sertifi tseerimiskeskuse serve-ri poole. Kui me tahame seda dokumenti arhiveerida 10 aastaks, siis tähendab see seda, et sertifitseerimiskeskus peab olema kogu selle aja jooksul võimeline tagama allkirja autentsust tõendava serveri töökorras oleku. 10 aastat on ilmselt üsna reaalne aeg, aga kui doku-menti tuleb hoida alles 50 või 75 aas-tat...?

Mõeldes IT-maailmas 50 aastat ta-gasi, siis leiame ajaloo ürikutest, et um-bes samal ajal leiutati triipkoodi lugeja, kuid arvutitena tunti enamasti vaid per-folintidelt lugevaid raale. Mina ei taha isegi ennustada, mis saab 10, 15, 25 või 50 aasta pärast tänastest PDF-failidest, mis meie igapäevases arvutimaailmas tunduvad nii püsivad ja ajatud. Seega suurim töö on tagada arhiivivaldkonna pidev monitooring tehnoloogia muutumi-se osas ja olla valmis aegsasti konvertee-rima andmeid, tagades samas konver-teeritud andmete autentsuse kogu arhi-veerimise ajal.

Andmete üüratu kasvu kompenseerib tehnoloogia areng ja hindade langus

eurosenti, seevastu seadmete maksumus algab 2000 eurost. RDX-kassettide hind langeb korrelatsioonis kõvaketaste hinna-ga ja ProStor ennustab, et juba mõne aasta pärast on ühe gigabaidi hind võrdne magnetlindi omaga.

RDX-dokk (mida on nii sisemisi kui väliseid) ühendub suvalise riistvaraga üle USB-ühenduse ja tarkvara käitleb seda tava-lise kõvakettana. Laborikatsetused näitavad, et RDX-kasseti andmete säilimine on garan-teeritud vähemalt 30 aastaks.

köite näol on tegemist eraldiseisva arvutiga

Kuigi USB ja SATA on täna üldlevinud standardid, alluvad needki tehnoloogia arengu paratamatusele ja kui juhulikult peaks toimuma läbimurre kvantraalinduse vallas, siis on ilmselt lood mõlemaga ühel pool. Nii tegeletakse mitmetes ülikoolides tulevikukindlamate lahenduste arendami-sega. Kalifornia Ülikooli teadlased tegelevad alates 2008. aastast Pergamumi nimelise energiatõhusa, soodsa ja üldlevinud kom-ponentidest võimalikult tulevikukindla la-henduse arendamisega. Pergamum koosneb “köite”-nimelistest ja üksteisega üle koht-võrgu kommutaatori (ingl k switch) ühen-datud plokkidest. Üks köide koosneb oda-vast (ARM) protsessoriga andmetöötlusla-hendusest (nn õhukesest kliendist), mõne-gigabaidisest välkmälukaardist, 3,5’’ kõva-kettast ja kohtvõrgupordist.

Köite näol on sisuliselt tegemist eraldi-seisva arvutiga, mis töötades tarbib kuni 13 W energiat, mille ammutab “vool üle koht-võrgu” (ingl k power over ethernet) tehnoloo-gia abil võrgukaablist. Enimkasutatavad andmed talletatakse välkmälus, nii et süs-teemi käitamiseks pole kõvaketta pidev keerutamine vajalik. Köide on tulevikukin-del niikaua, kui suudetakse tagada toimiv võrguühendus. Kas tegelik andmete talleta-mine toimub holograafi liselt, ränikristalli-del või kõvaketta plaatidel, ei oma andmete käideldavuse seisukohast tähtsust. Pergamu-mi ressursid on jagatud, süsteemi tarkvara kasutab turvalisuse huvides kahetasandilist liiasust (ingl k redundancy), mis tagab and-mete stabiilsuse nii köidete lisamisel kui asendamisel.3

“Andmepilve” jagatud ressursside men-taliteet on suure tõenäosusega andmetalle-tuse tulevik. Suurtel andmekeskustel kesk-sete sõlmedena on oma koht edaspidigi, kuid üha olulisemat osa hakkab mängima interneti kaudu ühendatud erineva võim-suse ja otstarbega seadmete võrk.

andmemassiive saab talle­tada ka kolibakteritesse

Näiteks võib tuua vaba BitTorrenti tehnoloogia, milles on talletatud sisuliselt kogu maailma meediatööstuse arhiiv. Het-kel pole nimetatud arhiivi kasutamine küll eriti legaalne, kuid selle olemasolu näitab

juba tänase tehnoloogia võimalusi ja suun-di. Miks seda hetkel ära ei kasutata, on pi-gem poliitiline kui tehnoloogiline küsimus. WikiLeaksi tilgutaminegi näitab, kuidas kord ilmavõrku paisatud teadmisi pole enam võimalik kokku korjata ega hävitada, mis iseenesest vastab arhiivinduse üllaima-tele eesmärkidele.

BitTorrent kõlbab peamiselt avaliku teabe levitamiseks, kuid selles peitub ka võimalus vägagi isiklike andmete talletami-seks. Näiteks toosama WikiLeaks on and-mevahetusvõrkudesse lasknud 256-bitise

AES-krüpteeringuga “kindlustuse”, mis ku-jutab endast avalikustatud ja avalikustama-ta dokumentide arhiivi, mille võti mõne eriti tõsise vikilekke vastase aktsiooni puhul avalikustatakse.

Lennukama näitega lõpetades õnnes-tus Hong-Kongi Ülikooli tudengitel modi-fi tseerida E.coli bakterite DNAd viisil, mis lubas ühte grammi bakteritesse talletada 90 gigabaiti andmeid. Teadustöös eeldatak-se, et tulevikus õnnestub sama bakterite hulga juures andmemahtu suurendada 900 gigabaidini. Andmete säilitamise pä-rast pole vaja ka muret tunda, kord muun-datud DNAga bakterid annavad identseid järglasi4.

Wikileaksi tilgutaminegi

näitab, kuidas kord

ilmavõrku paisatud

teadmisi pole enam

võimalik kokku korjata.

viited1 http://www.abc.net.au/news/

stories/2008/11/10/2415393.htm2 http://www.emc.com/collateral/demos/microsites/

idc-digital-universe/iview.htm3 http://www.sciencedaily.com/

releases/2008/04/080421133025.htm4 http://2010.igem.org/Team:Hong_Kong-CUHK

FOtOd: rEPrO

insEnErikutsE46

1/2011 (29)

VAHUR MÄGI,tehnikaloolane

Suurlinn Peterburi köitis kihava kultuurieluga, siin leidus ridamisi esinduslikke raamatukogusid, muu-

seume, teatreid, kontserdimaju. Metropoli kõrgkoolides õppis 19. sajandi kaheksaküm-nendatel aastatel kümmekond, sajandi lõ-pul juba 35 ja 1915. aastal vähemalt 257 (kaasaegsete sõnul koguni 300^400) eestla-sest üliõpilast. Ligikaudu pooled neist käisid ülikoolis. Tehnikahuvilisel oli valida teede-inseneride, elektrotehnika-, mäe-, metsa- ja tehnoloogiainstituudi vahel.

Krahv Sergei Witte, hariduselt mate-maatik, kes 1903 peaministritoolile astus, arvas pealinnas pakutavad õppimisvõimalu-sed siiski ebapiisavaks alustamaks riigi ma-janduse ümberkorraldamist. Vajakajäämise pidi korvama uus kõrgem õppeasutus – po-lütehniline instituut. Vahendeid kokku ei hoitud ning sügisel 1907 avas kool uksed. Eestlaste hulgas kujunes polütehniline ins-tituut ülikooli kõrval Peterburi hinnatui-

tehnikahariduse ajalugu:

EESTLASED TEHNIKAT ÕPPIMAS PETERBURIS, DARMSTADTIS, NANCYS JA MUJAL

insEnErikutsE46

maks kõrgkooliks. Vabameelsed professorid, akadeemilist sõltumatust võimaldav aine-süsteem, nõudlikule maitsele vastava uusi-ma võõrkeelse kirjanduse kättesaadavus – kõik see lisas koolile väärtust. Võimalust mööda rakendati lektoritena oma ala tippe praktikute seast. Erikursusi lugesid enamas-ti suurettevõtete juhid, ka ministrid. Anti parim, et üliõpilasi tegelikkusega kurssi viia. Mõne aastaga tõusis eesti üliõpilaste arv polütehnilises instituudis veerandsajani.

VAHUR MÄGI,tehnikaloolane

S

Instituudi põhikursuse kestuseks oli mõeldud neli aastat. Kui aga õppemaks oli tasutud ja ko-hustuslikud eksamid tehtud, kasutati võimalust enda harimiseks väljaspool ametlikku õppekava. Peterburi polütehnilise kasvandik oli hüdroehi-tusinsener Ferdinand Peterson, Eesti riigi esime-ne teedeminister ja eesti insenerikooli loomise mõtte üks peamisi mahamärkijaid.

keemiat õpetas dmitri Mendelejev isiklikult

1810 Teedeinseneride Korpuse õppeasutu-sena loodud teedeinseneride instituut oli Peter-buri vanemaid ja auväärsemaid kõrgkoole. Te-ma väljaarendamisel lähtuti esmajoones Pariisi kuulsate polütehnilise kooli ning sildade ja maanteede kooli eeskujust. Ehkki siinsed kas-vandikud said õlgadele ohvitseri pagunid, oli tegemist tsiviilõppeasutusega, kus sõjalisi dist-sipliine ei õpetatud. Algul koolitati tavalisi ehitusinsenere, pärastpoole, raudteeasjanduse edenedes, lisandusid õppekavadesse raudteede ehitamise ja kasutamisega seotud ained. Kool hiilgas kõrgete nõudmistega loodusteadustes, silmapaistvalt edukad oldi Pariisi polütehnilise kooli asutaja, prantsuse matemaatiku Gaspard Monge’i kujutava geomeetria rakenduslikes arendustes. Keemia aluseid õpetas tulevastele teedeinseneridele perioodilisusseaduse avastaja Dmitri Mendelejev. Esimese eestlasena jõudis siin 1891 inseneridiplomini Roman Selja.

Arvukalt õppis eestlasi ka mäeinstituudis, kus esimene eestlasest lõpetaja oli 1888 Mihkel Laan. Need, keda tõmbas meri, läksid Kroonlin-na mereinseneride kooli. Sealsetest lõpetajatest pidas Andres Grauen laevaehitusprofessori ametit Peterburis ja pani hiljem Eestis käima ajakirja Tehnika Kõigile; Ernst Masik oli peami-si Eesti laevasõidupoliitika kujundajaid ja me-reseaduste kirjutajaid; Eduard Avikule allusid kõik meie veeteed; Nikolai Lingi käe all ja tema koostatud õppekavade järgi tudeeriti laevaehi-tust Tallinna Tehnikumis.

riiga mindi tehnikat õppima peaasjalikult lõuna­

Eestist, kehvema kukruga põhja eestlased eelistasid

Peterburi. Mõned hakkajamad seadsid aga sammud

juba kaugemalegi, eeskätt saksamaale.

1907. aastal avatud PEtErBuri POlütEhnilinE instituut

võimalust mööda

ra kendati lektoritena

oma ala tippe praktikute

seast. Erikursusi lugesid

isegi ministrid.

insEnErikutsE 47

1/2011 (29)

Kui 1890 loodi Peterburi Eesti Käsitööliste Vastastikuse Abistamise Selts, kuulutasid eesti üliõpilased end selle juurde kuuluvaks. Koos käidi Peterburi Jaani koguduse koolimajas, kanti ette referaate ja arutati Eesti elu. Nagu Riias, tuli siingi vastu seista võõra keele, aga ka meele survele, otsene ümberrahvastumise oht oli kiire rahvusliku tõusu olukorras siiski taan-dumas. Koguduse kool kasvatas õpilastes ärksat vaimu, siin kooliteed alustanud Karl Lutsust sai Eesti esimene haridusminister, pärastine rah-vusvaheliselt tuntud põlevkivikeemik ja Koht-la-Järve õlitööstuse käikulükkajaid. Sügisel 1897 ühineti Peterburi Eesti Üliõpilaste Selt-siks, mille ridadest leiame jälle mitmeid Eesti avalikus elus nime teinud insenere ja haridus-tegelasi – Voldemar Lender, Ottomar Maddi-son, Nikolai Kann jt. 1912 asutati uus üliõpila-si ja vilistlasi ühendav koondis Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala. Selts pürgis eesti kultuuri hoid-jaks Peterburis, tähtsa sihina nähti teaduslike uuringute korraldamist sünnimaa majandusli-kuks ja kultuuriliseks hüvanguks. Seltsil oli kaks osakonda, üks neist tehnikateaduste osa-kond. Põhjala seisukohtadega mitte nõustunud liikmed lahkusid, moodustades korporatsiooni Rotalia. Tehnikaüliõpilastest kuulusid uue ühenduse asutajaliikmete hulka Florian Eriks polütehnilisest instituudist, Mihkel Luht teede-instituudist, Leo Mägi metsainstituudist ja Paul Mägi mäeinstituudist. Polütehnilise instituudi üliõpilastel oli oma väikesearvuline koondis Ilmarine.

virtsu kavandati raudteed ja vabasadamat porto franco

Veebruarirevolutsiooni järgses vabamas õhustikus asutasid eestlastest insenerid, tehni-kaüliõpilased, sõjaväetehnikud ja muidu tehni-kahuvilised Peterburis Eesti Tehnika Seltsi. Asutamiskoosolekust 6. mail 1917 võttis osa ligi 40 inimest. Seltsi etteotsa valiti saarlasest akadeemik Aleksander Poleštšuk. Kõige pakili-semaks sammuks peeti tehniliste juhtide ette-valmistamist Eesti majanduse ja ühiskonna edendamiseks, et aidata kaasa Eesti autonoo-mia elluviimisele. Otsustati asuda koguma Pe-terburi ameti- ja teadusasutustes leiduvat tea-duslikku ainest, uurimisaruandeid ja projekte Eesti kohta. Tähtsamad töösuunad olid: põllu-majandus ja metsandus, Eesti ranniku suvitus-kohad, linnade veevarustus, põlevkiviuuringud ning Eesti elektrifitseerimine, sh turbajõujaa-made rajamine Jõõpresse, Ulilasse ja Virumaa-

le ning Narva kose veejõu kasutuselevõtmi-ne. Akadeemik A. Poleštšuk koostas kava raudtee viimiseks Haapsalust üle Matsalu lahe Virtsu ja sealt läbi Muhu ning Saare-maa Kihelkonda, kuhu saanuks rajada suure jäävaba sadama. Virtsu tulnuks vaba-sadam – porto franco. Kuna Kihelkonnal oli parajasti käsil lennuväebaasi ehitamine, suhtus Vene Ajutine Valitsus asjasse huviga. Sõjatehnilistel kaalutlustel oleks kava võib-olla isegi teostamisele võetud, kui edasised poliitilised arengud poleks mõttele risti peale tõmmanud. Väga õnnestunuks osutus Märt Raua tegevus, kes, otsides Geoloogia Komitee raamatukogus andmeid Eesti puurkaevude kohta, lülitus Eesti maapõu hästi tundva geoloogi Nikolai Pogrebovi soovitusel töö käigus ümber põlevkivi koh-ta käiva aine lugemisele. Tema märkmed ja väljakirjutused muutusid peagi hindama-tuks allikaks Eesti põlevkivitööstuse üles-ehitamisel. Enamlaste võimuhaaramisega tehnikaseltsi tegevus soikus, kõik katsusid pääseda koju.

Teisel kohal Venemaa ülikoolilinna-dest oli eestlaste silmis Moskva, kus 1915 õppis poolsada eesti üliõpilast. Eesti Vaba-riigis registreeritud tehnikaeriteadlaste nimekirja järgi omandas 1877–1909 tehni-lise kõrghariduse 76 eestlast, neist pooled Peterburis ja Moskvas. Kuid eestlasi õppis veel Helsingis, Kiievis, Pihkvas, Varssavis ja mujal Vene keisririigis. Üksikuid eestlasi võis kohata ka Saksamaa ja Prantsusmaa tehnikaõppeasutustes. Darmstadti tehnika-ülikoolis tudeeris Otto Reinvaldt, kellest hiljem sai meie esimene elektrotehnika professor, Wismari inseneriakadeemias Gottfried Hacker (Kotri Hangelaid) – Ella-maa elektrijaama rajaja ja Baltimaade esimese, Tallinn-Pääsküla elektriraudtee avamise mõtte ärgitaja; Strelitzi tehniku-mis Arnold Gering – elektrimasinaehituse eriteadlane ja “Volta” direktor; Mittweida tehnikumis ja Nancy ülikoolis Aleksander Markson – Tallinna elektrijaama kauaaeg-ne juht ja Eesti esimese elektrimõõtmiste labori asutaja.

EdukusE valEM48

1/2011 (29)

EdukusE valEM48

tootmise korraldamine:

KULUSÄÄSTLIK TOOTMINE: ETTEVÕTE KUI TERVIK

Lean Manufacturing ehk kulusäästlik tootmine

võimaldab ettevõttel olla ühtlasi nii kliendikeskne kui

efektiivne, luues sellega endale konkurentsieelise.

TOOMAS TEDER, Epicor Software Estonia

Kulusäästlik tootmine on kogu maailmas populaarsust võitnud juhtimismeetod, mille eesmärk

on tõsta ettevõtte efektiivsust, eraldades väärtuslikud ja väärtusetud töö- ja juhti-misprotsessid, loobudes viimastest. Väär-tus määratakse lähtudes kliendist: kas kliendid on nõus selle eest maksma või mitte.

Kulusäästlik tootmine ei käivitu iseene-sest – sellele üleminek tähendab süsteemset lähenemist ja pidevat täiustamist. Tulemuse saavutamiseks määratletakse ja töötatakse ümber ettevõtte kõik tööprotsessid – alates projekteerimisest ja tootmisest kuni müügi, turunduse, fi nantsarvestuse ja müügijärgse-te teenusteni. Kulusäästliku tootmise olulisimad põhi-

mõtted on: väärtus – määratlus kliendi poolt vaa-

datuna; väärtusvoog – toote või teenuse klien-

dini viimiseks vajalikud protsessid; voog – toodete või teenuste sujuv väl-

jalase; tõmme – igas etapis toodetakse toode

või teenus, kui selle on tellinud järgmi-ne klient;

pidev täiustamine – protsess, milles te-gevused loovad väärtust ja kasutud toimingud on kõrvaldatud.

Hea tulemuse saavutamiseks peab kulu-säästlik tootmine hõlmama kogu ettevõtet ja kõiki selle tegevusalasid. Seega tuleb ku-lusäästlik mõtteviis omaks võtta ka ettevõt-

TOOMAS TEDER, Epicor Software Estonia

Kte muude traditsiooniliste ärivaldkondade poolt.

kliendisuhete haldus (CrM)Kulusäästlikes ettevõtetes kõrvaldatakse

liigsed kulutused mitte ainult tootmises, vaid ka muudes valdkondades. Optimaalse efektiivsuse ja klienditeeninduse tagamiseks hallatakse müügi- ja turundusprotsesse ala-tes esimesest potentsiaalsest kliendikontak-tist kuni kõigi selle kliendiga seotud järelte-

gevusteni. Tootmisettevõtted võiksid klien-disuhete halduse jaoks valida taolise CRM-lahenduse, mille müügi- ja turundustegevus lähtuvad tootmistegevusest. Mitmekülgne kliendisuhete halduse moodul sisaldab op-timaalse klienditeeninduse ja müügieesmär-kide saavutamiseks kõiki vajalikke funkt-sioone – olgu siis tegu tavapärase kliendijäl-gimise, turunduskampaaniate koostamise, aasta müügianalüüsi läbivaatamise, teel oleva eritarviku kohta päringu tegemise või kliendipäringule veebi kaudu vastamisega.

tarnijasuhete haldus (srM)Tarnijasuhete haldus muudab kogu

ostuprotsessi tulusamaks, parendab ostude kvaliteeti ja võimaldab teha senisest stratee-gilisemaid fi nantsotsuseid. Tarnijasuhete halduse moodulis on tarnijate haldus ühen-datud nõudlusepõhise sisseostuga, et ostu-töötajad saaksid hankijatega suhtlemise ajal kulutusi võimalikult kiiresti töödelda. Tar-nijasuhete haldus on laokulude alandami-sel ülioluline, sest selle kaudu on võimalik saada ülevaade ostuprotsessi etappidest ning infot ilmnevast nõudluse muutusest.

toote elutsükli haldus (PlM)

Oma tootesarju väljatöötavate, tootva-te ja müüvate ettevõtete jaoks võib toote elutsükliga seotud teabehulga haldamine olla äärmiselt suur ülesanne, mis hõlmab paljusid andmebaase, mitmes kohas ole-vaid dokumente ning lisaks ka aeganõud-vat toote elutsükli analüüsi. Selle protsessi analüüsimine ja tõhustamine on uute tehnoloogiate tulekuga muutunud esma-tähtsaks. Mitmesugused CAD-integrat-siooni tööriistad hõlbustavad müügi, tootmise, kvaliteedi ja juhtimisega tegele-vate töötajate ja inseneride tööd uute tehnoloogiate analüüsimisel ja kohanda-misel lõpptoodete efektiivsema valmimise eesmärgil.

tootmistellimuseta tootmine (kanban­voog)

Laovarude täiendamine vastavalt nõud-lusele pole tootjate jaoks uudis. Laovarude täiendamine on tarkvaralahendustes olnud üks peamisi funktsioone juba alates 1970. aastatest. Ent uudne idee on laovarude täiendamise automatiseerimine, eriti toote tõmbamine läbi tootmistsükli.

Paljud juhid pole veel valmis sekkumi-seta tootmise juhtimisest loobuma, kuid osa võtab selle julgelt vastu, suurendades

uudne idee on lao­

varude täiendamise

automatiseerimine,

eriti toote tõmbamine

läbi tootmistsükli.

EdukusE valEM 49

1/2011 (29)

reaalajas ostmise kanbanKasutatakse varude täiendamiseks otse

lõpphankija juures. Reaalajas ostmise kan-ban teatab ostuosakonnale, et varusid on vaja täiendada, ja saadab automaatselt hankijale e-kirja varude täiendamise soo-viga vastavalt kehtivale ostulepingule. Kiri sisaldab ka teavet materjali vastuvõtmise koha kohta (otse peakauplusse või vajadu-sel tootmiskohta). Reaalajas ostmise kan-ban automatiseerib materjalivarude täien-damise hankija laost ja võimaldab saada ülevaate parajasti käimas olevatest hanke-taotlustest. Tootja saab tarkvara kasutami-sel teha valiku varuosa ja asukoha tasan-dil.

kulusäästlik tootmine segakeskkonnas

Oluline on meeles pidada, et kulusääst-likult toota soovivad ettevõtted ei vii oma tehaseid ja hankeahelaid kulusäästlikule tootmisele üle järsku. Pigem võimaldab kulusäästlikule tootmisele järkjärguline üleminek tootjatel jälgida materjalivajadust kanban’i segakeskkonnas. Pakkudes tootja-tele võimaluse valida, kuidas varuosa asu-koha tasemel hallatakse, saavad tootmiset-tevõtted kulusäästlikule tootmisele üle minna hõlpsamini, sünkroonides samal ajal materjaliressursside plaanimist ja kan-ban’ide kasutuselevõttu.

tehnoloogia kulusäästliku tootmise toetamiseks

Ettevõtted lõikavad kasu sellistest tark-varalahendustest, mis võimaldavad neil äriteavet hõlpsalt jaotada kogu äripartneri-te tarneahela ulatuses. Andmete elektroon-selt jaotamine mitmesuguste seadmete kaudu tagab tootmisettevõtetele ajakohased partnersuhted ja võimaldab jagada teavet, et muutuvate vajaduste ja nõuetega pare-mini toime tulla. Selle tulemuseks on efektiivsem tegutsemine ja tugevamad äri-suhted võtmeklientidega. Tehnoloogia võimaldab luua ühtlase ja sujuva protsessi-voo, vähendada ettevõtte liigseid kulusid ja vastata tänase turu vajadustele. Kulusäästli-ku tootmisega ettevõtete jaoks on millegi lõpp alati millegi uue algus. Kulusäästlikku mõtteviisi rakendavaid tootmisettevõtteid ootab ees hulgaliselt uusi väljakutseid ja võimalusi.

nii ettevõtte kasumlikkust. Paljud tarkva-rad on küll integreeritud teise teenusepak-kuja nõudluse alusel või tootmistellimuse-ta tootmise süsteemidega, mis on küll suurepärane, kuid neil puudub täielik in-tegratsioon ettevõtte põhisüsteemiga, mis muudaks need efektiivseteks tööriista-deks.

Kanban-funktsioon on ettevõtte põhi-tarkvaraga tihedalt integreeritud ja pakub kanban’i (sh reaalajas tootmise kanban, tootmisvoo kanban, reaalajas ostmise kan-ban ja laovarude täiendamise kanban) juh-timiseks vajalikku funktsionaalsust mitme-suguste tarkvaralahenduste jaoks. Kanban’id käivituvad automaatselt, kui toodete laova-rud või tellimused nõuavad täiendavat toodet. Kanban-taotluse komponendid töötlevad nende varuosade lao- ja tellimu-sekoguste nõudeid, mis on märgitud kan-ban-juhtimist vajavateks.

reaalajas tootmise kanbanReaalajas tootmise kanban kõrvaldab

tootmistellimuste või -toimingute vajaduse ja vähendab laos hoitavat varu, sest varuosi jälgitakse elektrooniliselt ja vajaduse korral täiendatakse. Plaanimise asemel tõmmatak-se iga üksiku töödeldava tellimuse jaoks

varuosad või komponendid tootmisse siis, kui varude kogus laos või töökohal vähe-neb alla miinimumi. Visuaalselt järjestatak-se töökoht tootma kanban’i-koguse alusel, et suurendada varude kogust laos, riiulil või töökohal uuesti maksimaalseni.

tootmisvoo kanbanErinevalt reaalajas tootmise kanban’ist

arvestab tootmisvoo kanban tulevaste varu-de täiendamise kanban’i. See annab töötaja-tele ja hankijatele ülevaate tulevasest nõudlusest. Kanban’iga töötamise käigus uuendatakse järgnevat nõudlust jooksvalt. See tagab töötajatele ja hankijatele reaalajas ülevaate tulevasest nõudlusest.

reaalajas varude täiendamise kanban

Sarnaselt reaalajas tootmise kanban’iga teisaldab reaalajas varude täiendamise kan-ban varusid ettevõttes vastavalt kindla tootmiskoha, tarneala, kliendi kaubasaade-tise asukoha või ettevõtte muu asukoha vajadustele. Laos olevate varude automaat-ne jälgimine võimaldab tootmisettevõtetel materjalivajaduse järjekordade abil mater-jalide käitlejatele teatada, kus laovaru vaja-takse, nii et seda saaks vajadusel teisaldada.

reaalajas tootmise kanban

Joonis 1

EssEE50

1/2011 (29)

EssEE50

sõna noortele:

ROHELISED UUENDUSEDnoorteprojekti rohelised uuendused raames viidi läbi

keskkonnateemaliste esseede konkurss noortele.

inseneeria avaldab kaks auhinnatud tööd.

Öeldakse, et noorem põlvkond on hukas. Taaskasutuses see mõttetera aga ei kehti. Paljud geniaalsed

ideed on pärit noortelt ja noored on nende elluviijateks. Kuid millised need on?

Noored alustasid taaskasutusega riiete disainimisel. Nende suurimaiks klientideks on ka noored. Tänapäeva moetrendid vahe-tuvad kiiresti ja alati pole piisavalt raha uute rõivaste muretsemiseks. Vanadest riietest uue tegemine annab lisaks võimalu-se väljendada iseennast ja samas säästab keskkonda.

Ö

EVA-MARIA TÕNSON

1/2011 (29)

riietest uue tegemine annab lisaks võimalu-se väljendada iseennast ja samas säästab keskkonda.

Pildid: istOCkPhOtO

Ka õpilasfi rmad on saavutanud oma edu läbi taaskasutuse. Kui te saaksite valida sisustuspoest muretsetud uue kunstmater-jalist või hoopis vanadest rehvidest valmis-tatud (veekindla) kattega tumba vahel, siis millise teie valiksite? Mina pooldaks noorte tartlaste taaskasutatut.

Paljud kooliks vajalikud õppematerja-lid, näiteks vihikud ja töövihikud, on vii-mastel aastatel valmistatud taaskasutatud paberist. Nende eeliseks on lisaks loodus-sõbralikkusele ka kergus. Ehk oleks minu koolikott haridusministeeriumi määruse järgi normkaalus, kui kõik minu õppema-terjalid oleks valmistatud taaskasutatud paberist?

Samuti on loodussäästlik internetis ka-sutatav E-kool. Kui varem täideti paberil aruandeid ja kokkuvõtteid, siis praegu jää-vad need päris tihti ainult arvutisse. Kirjan-dit on mul samuti võimalik kirjutada arvu-ti taga, mustandipaberit kasutamata.

Õppekava järgi tuleb koolides teha loodussäästlikku eluviisi puudutavat õpet. Olen näinud väiksemaid lapsi nädala pa-kendeid kooli vedamas ning tundides seda õigesti sorteerimas. Minu väikevenna leiu-tised on samuti tehtud pakenditest ja muu-dest olmejääkidest.

Noortele korraldatakse ka keskkonna-säästlikke kampaaniaid. Olen ise osalenud päris mitmel noortele suunatud Keskkon-naameti võistlusel ning pean ka Killerkoti kampaaniat nime põhjal samale sihtgrupile suunatuks. Isegi kui see nii ei ole, tean, et mina ja ka mitmed minu klassikaaslased võtsid sellest osa.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et noored on tänapäeval võti roheliste uuenduste juurde, sest noori inimesi on vägagi lihtne mõjutada. Hea, et meie ühiskond on sellest aru saanud ning toetab iga ettevõtmist. Ilma roheliste uuendusteta hävitame oma elukesk konda.

EssEE 51

1/2011 (29)

Viimastel aastatel on hakatud roh-kem mõtlema sellele, kuidas hoida ja kaitsta keskkonda, milles me

elame. Selleks on algatatud mitmeid liiku-misi, levinud on roheline mõtlemine ja keskkonnasäästlik ellusuhtumine. Väga palju on selle tööga tegelenud inimesed, kes otsivad variante, et loodust vähem reostada ja võimalikult palju kasutada materjale, mis sisaldavad loodussõbralikke koostisaineid.

Suurim ja võib-olla ka kulukaim al-gatus selleks on juba toimiv prügi sortee-rimine. See on vajalik selleks, et taaskasu-tada saaks võimalikult rohkem materjale. Ka minu maja ees on kolm prügikasti: paberi, pakendi ja ülejäänud prügi jaoks. Siiski arvan, et edaspidi on vaja sorteeri-da veel rohkem, sest kui prügikasti tüh-jendan, näen, et ikka on liiga palju erine-vaid jäätmeid segiläbi loobitud. Olen kuulnud ka inimesi rääkimas, et paljud ei viitsi seda tööd teha.

Maapiirkonnas, kus vanaema elab, ei ole prügiautol tihti võimalik otse hoovi sõita, seega niisugustes kohtades on või-malik midagi edasi arendada ja tõsta inimeste teadlikkust sellest, miks see töö vajalik on. Väga palju inimesi toob ikka veel oma prügi metsa alla või tee äärde. Kuulsin alles hiljuti televiisorist üleskut-set teavitada sellekohase käitumise korral vastavaid ametkondi.

Keskkonda aitab säästa ka see, kui kont-rollida rohkem autosid, et nende heitgaasi-de sisaldus oleks normi piires ja reostaks õhku vähem. Mõnedes riikides on juba hakatud selle peale mõtlema, sest autosid

VKEVIN KIRBITS

võiks võtta vastu

seaduse, et üle viieteist

aasta vanuse autoga

sõita ei tohi.

tuleb iga päev juurde. On juba toodetud elektritoitel töötavaid autosid.

Meie riigis saaks minu arvates piirata seda, et vähem liiguks vanasid autosid, mis saastavad õhku liiga palju. Võiks võtta vastu seaduse, et üle viieteist aasta vanuse autoga sõita ei tohi. Samuti on mõned ettevõtlikud inimesed hakanud tootma lastemähkmeid, mis on keskkonnasõbralikust materjalist: kui need visata prügikasti, siis need lagune-vad. Ainult et inimesed esialgu osta neid ei taha ja seda ilmselt kahel põhjusel. Esiteks on nende hind oluliselt kõrgem ja teiseks ei ole nad välimuselt nii ilusad kui need, mida igal pool suuremates poodides pakutakse. Hinna teeb kõrgemaks asjaolu, et neid too-detakse esialgu vähe ja läheb rohkem kulu-tusi kui suurema koguse tootmiseks. Usun

aga, et kui nende kasulikkuses veendutakse, siis ei pöörata ka nende välimusele enam nii suurt tähelepanu. Kindlasti on need mater-jali omadustelt lastele kasulikumad kui masstootmise mähkmed.

Väga palju on viimastel aastatel poelet-tidele jõudnud ökomärgiga tooteid ja on tekkinud ökopoode. Arvan jällegi, et neid tooteid ostetakse vähem kõrgema hinna tõttu. Samas olen kuulnud, et need, kes neid tooteid juba ostma on hakanud, tee-vad seda ka edaspidi ega põlga mõnevõrra kõrgemat hinda.

Maapiirkondades suvel ringi sõites olen märganud, et väga palju on kohti, kus on metsa massiliselt maha võetud ja on jäetud maha koristamata raielangid. Tuleks roh-kem uut metsa juurde istutada ja nõuda metsaomanikelt raiutud lankide korrasta-mist.

Need olid mõned mõtted sellest, mis on juba tehtud ja mida saab teha veel, et hoida maailma, kus me elame. Alati on räägitud Eestimaa ilusast loodusest, aga kui me selle kauni looduse säilitamiseks midagi ei tee, siis ei saa tulevikus sellest enam rõõmu tunda. Loodus on rikkus, mida tuleb edasi anda põlvest põlve. Mida rohkem me suudame leida võimalusi keskkonna hoidmiseks ja säästmiseks, seda kauem püsib meie ümber kõik kaunis, millest inimesed aastasadade vältel rõõmu on tundnud.

suMMarY52

1/2011 (29)

Best Export item – a Book?

The staff of Inseneeria visited the Print Best Print-ing House for books in Viljandi. It has the most

up-to-date equipment in the Baltics. The company operates 24/7 and exports 90% of its output. “We are one of the very few printing houses in Estonia capable of producing bulky, large-format books. Our partners are many publishers from Sweden, Finland, Denmark, Norway, the Netherlands. The most recent partners are from Germany and England. Compared to other Scandinavian printing houses, our competitive edge is the professional customer management, speed and quality. The output volume of our printing presses and bookbinding machines is 2000 books per hour,” says Tarmo Laagus, manager of the printing house. “Our annual output reaches 2,5 million hard-back books.”

Print Best has recently made a 2-million-euro investment in offset print and book-making equip-ment. For producing large-format full-colour books the company procured the new generation printing press Man Roland 708 HiPrint and a B1 format fol-ding device enabling to perform all folding and sewing operations. The new machinery has made it possible for the printing house to offer larger runs and shorter times of delivery.

First Baltroof Will be held in Mooste in august 2011

In August the Estonian Association of Roof and Fa-cade Builders will organize a roof-builders’ contest

BaltRoof 2011. The event takes place in the newly

renovated manor of Mooste with the participation of guest teams from Latvia, Lithuania and Russia. Among other things, the national teams will be competing in thatched and shingle roof building. Facade-builders are also planned to compete in masonry and plaster-ing at BaltRoof 2011.

Engineer and Engineering student of the Year Were Elected

On December 10 the Association of Engineers celebrated its 22nd anniversary. At the festive

meeting the names of the Engineer of the Year and the Engineering Student of the Year were made pub-lic. Enno Lend, rector of Tallinn University of Applied Sciences, was awarded the title of the Engineer of Year 2010, and Triin Aavik, master of thermal engi-neering at Tallinn University of Technology, was nominated the Engineering Student of Year 2010. Enno Lend was elected due to his long-term produc-tive career as an engineer of transportation technol-ogy as well as for his contribution to the education of engineers and promotion of engineering. Among other things, Enno Lend is a board member of Inse-neeria.

While a student of the university, Triin Aavik participated in several scientifi c projects, for examp-le “The Strategy of Utilizing Reed in Finland and Es-tonia” and “Promoting Awareness of Development Models of Agro-Energetic Chains”. Triin Aavik is also the leading dancer of the university’s folk dance group Kuljus.

Su

mm

ary

Summary52

suMMarY 53

1/2011 (29)

КРАТКИЙ ОБЗОР 53

Резю

ме

Инженер года и Студент года10 декабря в рамках торжественного приема,

посвященного 22 годовщине образования Союза Инженеров, были объявлены имена Инженера года и Студента года (среди учащихся техниче-ских ВУЗов). Инженером года 2010 был выбран ректор Таллиннской Высшей Технической школы Энно Ленд и Студентом года магистрант факуль-тета теплотехники Таллиннского Технического Университета Трийн Аавик. Уполномоченному инженеру по транспортной технике Энно Ленду почетное звание было присвоено за долгосроч-ную и результативную работу в транспортно-технической сфере, а также в сфере пропаганды инженерного образования и инженерной дея-тельности. Энно Ленд также является членом редакционной коллегии журнала Inseneeria. Трийн Аавик во время обучения в университете активно принимала участие в научной работе: в проектах «Увеличение знаний о моделях разви-тия агро-энергетических цепей» и «Стратегия использования тростника в Финляндии и Эсто-нии». Трийн Аавик также является ведущей тан-цовщицей университетского ансабля народных танцев «Kuljus“.

Лучший экспортный товар – действительно книга?!

Инженерия посетила находящуюся в Вильян-ди типографию Print Best, которая с технической точки зрения является наиболее современной во

всех Балтийских странах. Предприятие работает 24/7 и продает на экспорт 90% своей продукции. «Мы практически единственная типография в Эстонии, которая в состоянии печатать широко-форматные и толстые книги. Нашими партнера-ми являются издатели в Швеции, Финляндии, Дании, Норвегии, Голландии и в последнее вре-мя и в Германии и Англии. Нашими козырями, по сравнению с остальными Скандинавскими типо-графиями является профессиональное обслужи-вание клиентов, скорость и качество. Наши пе-чатные и переплетные станки настолько мощные, что в состоянии произвести до 2000 книг в час», рассказывает директор типографии Тармо Лаа-гус. «В год мы производим примерно 2,5 миллио-на книг с твердой обложкой.»

Недавно Print Best инвестировал в станки офсетной печати и изготовления книг два мил-лиона евро. Для производства объемных полно-стью цветных книг был закуплен принтер нового поколения Man Roland 708 HiPrint, в дополнение к этому гибочная линия формата В1, при помо-щи которой возможно совершать все гибочные и переплетные операции. Новые инвестиции позволяют прежде всего предлагать более ко-роткие сроки выполнения заказов и большие тиражи.

В августе в Моосте пройдет первый BaltRoof 2011

В августе Эстонский Союз Кровельщиков и Фасадников организует первые в Эстонии со-ревнования кровельщиков BaltRoof2011. Они пройдут в только что отремонтированной мызе. В соревнованиях примут участие команды из Латвии, Литвы и России. Также в рамках данно-го мероприятия планируется соревнование по выкладыванию стены и ее штукатурке и пройдет соревнование между Эстонией, Латвией и Лит-вой (возможно, присоединятся Польша и Рос-сия) по постройке тростниковой и щепочной крыш.

Pilt: grEinEr PaCkaging

huvitav lahEndus54

1/2011 (29)

PlastitÖÖstus54

ülevaade:

EUROOPA PLASTIVALU EDETABELIS 2010 KA EESTI

ajakiri „European Plastics news“ koostas plastitööstuse ettevõtete edetabeli nende

survevalutoodete müügimahtude järgi Euroopas ning avaldas 50 parema andmed

ajakirja oktoobrikuu numbris. nende ettevõtete hulgas on kolm Eestis tegutsevat ja

hiljaaegu tegutsenud ettevõtet.

VARJE KRISTJUHAN, Eesti Plastitööstuse Liidu auliige

21. kohal asuv Islandi ette-võte “Promens” on maailma juhtiv paken-

dite tootja. Ta opereerib 52 tootmisettevõ-tet Euroopas, Põhja-Ameerikas, Aasias ja Aafrikas ning annab tööd 4500 inimesele. Tootevalik on lai. See sisaldab toidupaken-deid, kosmeetikat, kemikaale ja farmaatsia-tooteid ning ta teenindab ka mitmeid tootmisharusid nagu auto- ja elektrooni-katööstus ning raskemasinaehitus.

“Promensi” põhitehnoloogiad on pu-humis-, termo- ja rotatsioonvormimine ning survevalu. Ettevõte kinnitab, et on maailma suurim rotatsioonvormija. “Pro-mens” korraldas ülemöödunud aastal üm-ber oma pakendite divisjoni, asendades varasema geograafi lise struktuuri kolme turusegmendiga – kemikaalid, toit&jook ning tervishoid.

Müük: ülemaailmne – 550 €m, surve-valu ülemaailmne – 230 €m, survevalu Euroopas – 230 €m. Tootmisüksusi kokku 60, sh Euroopas 48. Üks neist, Promens Eesti AS, asub Rõngus.

Promens Eesti on endine Rõngu tehas. Eesti erafi rma müüs selle arenduseks nap-pivate vahendite tõttu norralastele. Sellele aitas kaasa allakirjutanu, kes oli siis Eesti Plastmassiühingu EPÜ juhatuse esimees. Hiljem on tehas islandlastele edasi müü-dud. Ettevõte oli EPÜ ja on nüüd selle õi-gusjärglase Eesti Plastitööstuse Liidu liige.

VARJE KRISTJUHAN, Eesti Plastitööstuse Liidu auliige

21.

nolato groupi all tegutses ka kunagine Polümeer

39. kohal asuv Rootsi kontsern “Nolato Group” arendab ja toodab plastsüsteeme ja -osiseid meditsiinitehnika, farmaatsiatöös-tuse, hügieeni, telekommunikatsiooni, au-totööstuse ja kodumasinate tööstuse jaoks. Kolmandik ettevõtte 2009. a käibest tuli meditsiinidivisjonist Nolato MediTec. Selle turuosa tugevdamiseks ja laiendamiseks omandas Nolato 2010. a alguses USA surve-valu ettevõtte “Contour Plastics”.

Nolato Grupp on teatanud tootmis-võimsuste suurendamisest Rootsis Hörbys, millest saab meditsiinitehnika arendamise keskus. Nolato koondab uuesti tähelepanu ka telekommunikatsiooni alasele tegevuse-le Aasias. Nolato põhitehnoloogiad on

ekstrusioon-puhumisvormimine, survevalu ja torude ning profi ilide ekstrusioon. Ta on tegev elektroonika, meditsiini ja pakendite valdkonnas. Aktiivne tegevus toimub Eu-roopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Aasias.

Müük: ülemaailmne – 279 €m, surve-valu ülemaailmne – 250 €m, survevalu Euroopas – 150 €m.

Tootmisüksusi kokku 15, sh Euroopas 11. Nolato Tallinn (Polymer) AS, mis hil-jem lihtsustus Nolato Tallinn Asiks, tegutses aastail 1999–2007, valmistades siin mobiil-telefonide detaile. Oli EPÜ liige.

greiner Packaging omab tootmisüksust tabasalus

49. kohal paiknev Austria ettevõte “Greiner Packaging International” on üks Euroopa suurimaist plastpakendite tootmi-se ettevõtetest. Ta kuulub Greiner Gruppi, tema 21 tehases töötab 2935 inimest. Ette-võte investeerib tublisti, laiendades surve-valutootmist Šveitsis ning kohalolekut Skandinaavias ja Balti riikides, avades uue tootmishalli Tabasalus.

Greineri põhitehnoloogiad on ekstru-sioonpuhumisvormimine, venituspuhumis-vormimine, survevalu ja termovormimine. Turusektor – pakendid. Geograafi liselt on ta aktiivne Euroopas.

Müük: ülemaailmne – 359 €m, surve-valu Euroopas – 53 €m. Tootmisüksusi kokku 21. Üks neist – Greiner Packaging AS – asub Tabasalus. Greiner oli Eesti Plastmas-siühingu EPÜ asutajaliige.

grEinEr PaCkaging On PakEndanud “lOttE” uuE PrOBiOOtilisE JOgurtiJOOgi

1/2011 (29)Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

smepoeta vahel jutu sisse

Kõigil on fotograafi line mälu. Enamikul pole ainult fi lmi sees. Müüa langevari. Ainult korra kasutatud, avamata, väiksed plekid. Mida kõvem või, seda pehmem leib. Ma ei suutnud teie auto pidureid korda teha, aga ma reguleerisin signaali

valjemaks.

Afori

sme Kas te pole tähele pannud? Igaüks, kes sõidab teist aeglasemalt, on idioot, ja igaüks, kes sõidab kiiremini, on maniakk. – George Carlin

Afori

sme Depressioon on viha lihtsalt ilma entusiasmita.

Afori

sme

Afori

sme Egoistide üks hea külg: nad ei klatši.

Afori

sme

Afori

sme Laena pessimistilt – ta ei looda oma raha tagasi saada.

Afori

sme

Afori

sme Ära kunagi tee kaarditrikke oma pokkeriseltskonna ees.

Afori

sme

Afori

sme Mustad augud tekivad sinna, kus jumal jagab nulliga.

Afori

sme

Afori

sme Ok, kui suur on pimeduse kiirus?

Afori

sme

Afori

sme Järeldus on koht, kus sa oled edasimõtlemisest väsinud.

Afori

sme

Afori

sme Keegi ei kuula sind seni, kuni sa vea teed.

Afori

sme

Afori

sme Planeerige homme olla spontaanne.

Afori

sme

Afori

sme Mida kiiremini sa maha jääd, seda rohkem jääb aega järelejõudmiseks.

Afori

sme

Afori

sme Kui ma töötaks sama kõvasti kui kolleegid, jõuaks ma sama vähe kui nemad.

Afori

sme

Afori

sme Bakterid – need on mõnede inimeste ainus kultuur.

Afori

sme

Afori

sme Mis juhtub sinuga, kui oled kaks korda end pooleldi surnuks ehmatanud?

Afori

sme

Afori

sme Otsusta kiiresti, aga ära kunagi põhjenda. Su otsus võib olla õige, aga põhjen-

dused kindla peale valed. – Lord Mansfi eld

Afori

sme 99% taksojuhtidest suudavad ära rikkuda ülejäänud osa maine.

Afori

sme

Afori

sme Ainus asendus heale lastetoale on kiired refl eksid.Afori

sme

Afori

sme Vanus on natuke kallis hind küpsuse eest.Afori

sme

Afori

sme Raske töö tasub ära tulevikus. Laiskus kohe praegu.Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Kui sa arvad, et keegi ei hooli sinust, proovi mõned arved maksmata jätta.

Päris lahe http://www.focusillusion.com/

Inseneeria komistas huvitavale saidile

http://www.focusillu-sion.com/. Sealt võis leida päris teraseid afo-risme, mis on siin käe-päraselt ära tõlgitud, ja silmade sättimiseks ste-reogramme. Mida teie näete kõrvaloleval ste-reogrammil? – sellest võite raporteerida Inse-neeria Facebooki lehel. Heida pilku!

Afor

isme

Aforisme ve

idi n

alja

ja n

upu

tam

ist

Pilt: YurY krashnikOv