Pera abi:

kiire kasvuga Firmaks

Uus tarkvara:

e-kviitung

Ehitus:

ahhaa uus maja avatud

TO

OT

MIS

E JA

TE

HN

IKA

AJA

KIR

I MA

I 5/2

01

1 (3

3)

jeL

d-W

en

ee

St

i: va

jaL

ik k

OM

PO

ne

nt

Ma

aiL

Ma

Su

uR

iMa

S u

kS

et

OO

tja

S >> t

ee

hO

id >> L

OO

vu

Se

LO

OG

ika

>> tÖ

Öt

eR

viS

hO

id

Tootmise ja tehnika ajakiri

MAI 5/2011 (33)

Jeld-wen Eesti:

VAJALIKKOMPONENTMAAILMASUURIMASUKSETOOTJAS

Kolleegiumi liiKmed

Madis VõõrasKolleegiumi esimees; Eas, innovatsioonidivisjoni nõunik (innovatsioon, tehnoloogia, kosmos)Madis.Vooras@eas.ee

Aleksei HõbemägiEesti Masinatööstuse Liit, arendusdirektoraleksei@emliit.ee

Arvi HamburgEesti Inseneride Liit, presidentarvi.hamburg@gaas.ee

Enno LendTallinna Tehnikakõrgkool, rektorenno@tktk.ee

Priit KuluTTü, mehaanikateaduskonna teadusprodekaanpriit.kulu@ttu.ee

Aleksandr MiinaTallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna doktorant, FM Partners OÜ juhatuse liigealeksandr@tootmisportaal.ee

Meelis VirkebauEesti Tööandjate Keskliit, volikogu liigeinfo@textile.ee

Almar ProosAS Favor, nõukogu esimeesAlmar.Proos@favor.ee

Ain VeskiväliEAS, Ettevõtete võimekuse divisjoni tööstusvaldkonna juhtain.veskivali@eas.ee

inseneeria kolleegium

E sikaanel on illustratsioon JELD-WENi toodangust.

Esikaane kujundus: Taivo Org.

Esikaane foto

Peatoimetaja Mati Feldmannmati.feldmann@inseneeria.eeTel. 56 616 262

Korrektor Triinu Tamm

Mai 5/2011 (33)

Ajakirja antakse välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames.

Kujundaja Taivo Org

inseneeria Tasuta Tellimine, lugemine ja kuulamine http://inseneeria.eas.ee

ReklaamRando Mäeotsrando.maeots@inseneeria.eeTel. 687 9101

Väljaandja Director ja Partnerid OÜEndla 90-1, 10614 TallinnTel. 625 0940, 56 616 262

TIRAAŽ9000

Trükk Printon

impressum

Kuula Valitud lugusid MP3-failina. Nende lugude juures on ajakirjas ka märge.

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

FOtOd: Mati FeLdMann, jeLd-Wen

Loe ja kommenteeri! http://inseneeria.eas.ee

Loe ja Loe ja Loe ja Loe ja Loe ja Loe ja

http://inseneeria.eas.ee http://inseneeria.eas.ee

juhtkiRi 3

5/2011 (33)

JUHTKIRI 3

juhtkiri

teeKs matemaatiKa RiigieKsami KoHustusliKuKs

Mulle on jäänud meelde ühe suurmehe ütlus, et matemaatika on see, mis hoiab mõtlemise korras. Seejuures

kõige argisemal tasandil, kui on vaja langetada otsuseid, planeerida oma tegevusi ja aega, vaa-gida millegi plusse ja miinuseid, õppida ütlema “ei” või kulutada mõistlikult raha. Tõsi, ma ei arva, et rikaste edetabel koosneb parimatest matemaatikutest, aga vaevalt matemaatiliste võimete arendamine seda ka takistab.

Oma köögipoole ehk inseneriasjanduse pro-pageerimisega tegeldes näen ma, et matemaatikat on vaja tootmisele üles ehitatud majandusmudeli põhistamiseks. Kas inseneriks, spetsia-listiks, tootmisjuhiks võib saada ilma matemaatika eksamit vähemalt, ütleme, 50 punktile ära tegemata? Kui gümnaasium rõhub soft’imatele ainetele, siis kandub see ajas ja ruumis edasi ja soft’imaks muutuvad ka ülikoolide erialad, ülikoolide lõpetajad ise, loodavad töökohad, majandusmudel tervikuna. Kes siis veel toodab midagi? Hiina?

OK, me räägime samavõrd teenustemajandusest, kuhu soft’id oskused marjaks ära kuluvad, pealegi annab teenuste sektor ühe arenenud riigi (ja ka meie) SKPst tunduvalt suurema osa kui tootmis-sektor.

See on status quo, kus me oleme, aga kas ma eksin, kui väidan, et see tasakaal võiks nihkuda veidi tootmissektori kasuks. Mõned prot-sendipunktid. Usun, et meie majandus oleks mõnevõrra kindlamal alusel.

Ja et midagi ära teha, teeb Inseneeria omapoolse ettepaneku: matemaatika riigieksam peaks olema kõigile gümnaasiumilõpetaja-tele kohustuslik.

See alustab küll päris kaugelt, aga esmalt laotakse vundamenti, mitte ei panda katust. Loomulikult matemaatikat vägisi armsaks ei tee ja see polegi eesmärk. Aga matemaatika on üks baaskompetentse ja koolil on minu arvates õigus seda õppurilt rohkem nõuda. Teisisõ-nu, kui õppur matemaatika kasulikkust ise ei taipa, siis tuleb teda veidi push’ida. Kui see aitab tal hiljem elus mõtlemist korrastada, võib-olla ütleb veel aitähki.

mati Feldmann,Inseneeria peatoimetaja

FOtO: ÄRiPÄev

Loe ja kommenteeri! http://inseneeria.eas.ee

SiSukORd4

5/2011 (33)

SiSukORd4

Sisukord

05 Uudised

Eestist Maailma

08 JELD-WEN Eesti – vajalik komponent maailma suurimas uksetootjas

Huvitav lahendus

12 Pera: kiirem majanduskasv tuleb siinsete ettevõtete toestamisega

Ehitus

16 Ahhaa uus maja on tippklassi ehitis

Huvitav lahendus

20 Tallinna Tehnikakõrgkool avas ainulaadse teekonst-ruktsiooni katseseadme

Riik ja ettevõtja

22 Eesti teehoid – olukord paljude tundmatutega

Huvitav lahendus

26 Maailmas unikaalne e-kviitungi pilootprojekt jõuab tarbijateni sügisel

Tootmissisendid

28 Metallid on stagnatsioonis

Riik ja Ettevõtja

30 Kodus viibitud niinimetatud valveaeg on samuti tööaeg

Huvitav lahendus

34 Kui palju on loovuses loogikat?

Insenerikutse

40 Elektriinsener Otto Reinvald

Huvitav lahendus

44 Innovatsioon sisepingete mõõtmises

Huvitav lahendus

46 Mobiilirakenduste loomine eile, täna ja homme

Insenerikutse

48 Detailid-detailid! Ja tänud koostööpartneritele!

Huvitav lahendus

50 Avalike alade valgustuse kaughaldus

Huvitav lahendus

52 Uue põlvkonna tootmistarkvara tõstab ettevõtte konkurentsieelist

53 Summary

54 Viimane lehekülg

Need lood on kuulatavad Mp3 failina http://inseneeria.eas.ee

Sisukord4

uudiSed / kROOnika 5

5/2011 (33)PiLt: StOkkeR

uudiSed / kROOnika 5

tootedisaini ja -innovatsiooni konverents ning näitus

tOOtediSaini ja -innOvatSiOOni

nÄituS eXCeL, MiS Seni On tOiMunud

teLFORdiS, kOLiB SeLLeL aaStaL

LOndOniSSe ja tOiMuB 18.–19. MaiL.

Ürituse sisuks on plasttoodete ku-jundamine, materjalivalik, tootmi-ne ja katsetamine. Osalevate fi r-

made ja konverentsil esinejate arv on mul-jetavaldav. Konverents on kuulajatele prii.

Mõni aasta tagasi osales Eesti Plast-massiühing, nüüd Eesti Plastitööstuse Liit, koos PDM-iga, mis tähendab plastide di-saini ja vormimist, virtuaalse survevalu projektis “VIM”.

Infot selle kohta saab veebilehelt www.plast.ee, projektid, VIM. Enama info jaoks vaadake www.pdmevent.com.

RekLaaMtekSt

Metso valis CADS Planner Electric elektri- ja automaatika projekteerimistarkvaraMetso Oy valis Kymdata Oy elektri- ja automaatikaprojekteerimis tarkvara CADS Planner Electric Pro oma kontserni põhiprojekteerimistarkvaraks elektri ja automaatika alal. CADS Plannerit hakkavad kasutama 150-200 projekteerijat ning tarkvara implementeerimiseks kulub ligikaudu kaks aastat.

Metso on globaalne tehnoloogiaettevõte, mis varustab tehnoloogia ja teenustega tselluloosi-, paberi- ja elektritoot-mist ning õli-, gaasi-, kaevandus-ja taaskasutustööstust. Firma on esindatud enam kui 50 riigis ning selles töötab ligi 27 000 professionaali. Metso müügikäive aastal 2009 oli enam kui 5 miljardit eurot.

Metso võtab kasutusele elektri- ja automaatikaprojek-teerimistarkvara CADS Planner Electric ning dokumendi-haldustarkvara CADS Planner DM. Esimesena võetakse CADS Planner kasutusele Metso paberi- ja kiutehno loogia sektoris.

Trumbiks tugev erialane oskusteave ja jätkuv arendustöö

CADS Planner läbis enne otsuse langetamist range valikuprotsessi. Metso eesmärk on ühtlustada projekteeri-missüsteemid ja Kymdata pakkus selleks parimad vahendid.

„Meie eesmärgiks oli leida meie tegevusalale parim projekteerimis süsteem ja saada eesrindlikku arendus- ja tugiteenust programmi arendajalt,“ rääkis Metso Oyj osakonnajuhataja Eero Suomi.

Metso projekteerimisjuhi Jukka Alatalo sõnul toetab CADS Planneri DWG-andmeformaadi ühilduvus ka varem tehtud projektide taaskasutus võimaluse uutes CADSi projektides. Jukka Alatalo rõhutas veel, et ees märgiks oli ühtlustatus, paindlikkus ning kuluefektiivsus ka projekteeri-missüsteemide osas. Märkimisväärne on veel CADSi kasutajatoe tugev tase ning CADSi integreerimisvõimalus teiste Metso tarkvarasüsteemidega.

„Metso Oyj-iga sõlmitud leping on Kymdatale väga oluline ning see kinnitab, et meie tugev erialane oskusteave, pikaajaline arendustöö ning panus tugiteenustesse on projekteerimisturul väga vajalikud,“ tõdes Kymdata müügi-juht Jari Pynnönen.

Finaalis võistles 40 traktorimudelit

Kvaliteedi ja huvitavate disainilahen-duste kõrval oli fi naalis määrav ka kiirus: kõige kiiremini läbis traktor raskust veda-des ligi 10 meetri pikkuse raja 7 sekundiga, aeglaseim tegi seda kahe minutiga.

Finaal, kus osales 40 traktorimude-lit üle Eesti, peeti 16. aprillil Tartu Maamessi raames. Finaalis osale-

sid traktoritega ka kaks tütarlast, Marta Mikkor Tääksi Põhikoolist ja Liispet Jalan-di Mõniste koolist.

Peep Pajumäe, Stokkeri turundusjuht ja meistrivõistluste korraldaja: “Korralda-me koolidele võistlusi viiendat korda ja seekord rõhusime kvaliteedile. Seda oli ka tehtud tööde ja fi naali pääsenute juures näha. Meie nägemusel võiksid noored meistrimehed edaspidi veelgi rohkem keskenduda, katsetada ja töö sajaprot-sendiliselt lõpule viia – mõned traktorid ei sõitnud või ei jõudnud raskust vedada.”

PaRiMad nOORed tRaktORi ehitajad

eeSti kOOLide 5.–9. kLaSSide õPiLaSte tRaktORiMudeLite MeiSteRdaMiSe

võiStLuSe “ehita võiMaS veOtRaktOR!“ võitiS kaRL-eRiC aLeRt viLjandi

C.R.jakOBSOni niMeLiSeSt GÜMnaaSiuMiSt. juhendajateSt OLi PaRiM MaunO

LauRiMaa, MÄRjaMaa GÜMnaaSiuMi tÖÖõPetuSe õPetaja, ja edukaiM kOOL,

kuSt eniM tRaktORiMudeLeid FinaaLi Sai, OLi MÄRjaMaa GÜMnaaSiuM.

Eestist maailma8

FOtOd: jeLd-Wen eeSti, Mati FeLdMann

inseneeria toimetuseni jõudis äärmiselt

huvipakkuv info, et Rakveres tegutsev

fi rma Jeld-Wen on euroopa suurim

uksetootja. eestis tegutsev fi rma, millest

pole eriti kuulnudki – ja euroopa suurim?

see nõuab juba käiku kohapeale.

“tegelikult oleme me maailma suurim

uksetootja,“ tõstab tehase direktor Priit

Koha panuseid veelgi.

rakvere suurim tööandja:

Jeld-Wen eesti – vaJaliK KomPonent maailma suuRimas uKsetootJas

eeStiSt MaaiLMa 9kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

mati Feldmann,Inseneeria peatoimetaja

Rakvere külje all paiknev JELD-WEN Eesti AS on osa ülemaa-ilmsest ettevõttest, mille oma-

nik, perekond Wendt, asub Ameerika Ühendriikides. JELD-WENi tootmis- ja logistikaüksused paiknevad üle maail-ma, ainult Aafrika ja Hiina välja arva-tud. 50% JELD-WENi tootmisest paik-neb USAs. Firmal on üle maailma 160 tehast ja 24 tuhat töötajat.

“2006. aastal ostis JELD-WEN ära Taani fi rma Vest-Woodi, millega sai en-da omandusse ka Rakveres asuva puidu-tööstuse. Vest-Woodi ja JELD-WENi turud ei kattunud – esimesel olid need Skandinaavias ja saksa keelega riikides, teisel Suurbritannias, Prantsusmaal ja Hispaanias, see oli fi rma seisukohalt igati soodne,” räägib Priit Koha.

“Kuivõrd JELD-WENi tootmine käib üle maailma, siis on see üsnagi kitsalt spetsialiseeritud. Rakvere üksusel on kaks põhilist spetsialiteeti: täispui-dust ukselengid ning täispuidust siseuk-sed. Puit on kuusk ja mänd, umbes pool tuleb Eestist.

Meie lõpptoodang on ca 200 000 täispuidust siseust ja üle miljoni lengi-komplekti aastas,” iseloomustab Priit tehase toodangut.

taanlastel ja brittidel ava-neb välisuks sissepoole

“Huvitav on märkida, et näiteks Suurbritannias ja Taanis käivad maja välisuksed lahti sissepoole, meil ja mujal avanevad uksed väljapoole,” jätkab Priit. “Kuivõrd igas riigis on oma standardid, siis eri tüüpi toodete arv kasvab, näiteks on erinevaid lengi tüüpe ja kombinat-sioone kokku 5000 ringis. Skandinaavia standardid on väga kõrged, samas Prant-susmaa omad pisut vähem ranged.”

Räägime JELD-WENi tootlikkusest ja töö iseloomust. “Meie tootmistsükkel on pikk, alates saeveskist ja puidu kuiva-tamisest kuni valmis ukseni välja. See tähendab seda, et müügikäive ühe töö-taja kohta ei tule väga kõrge – meil oli see eelmisel aastal umbes miljon krooni –, aga see-eest on kasumlikkus kõrge. Säilitasime kasumi ka masu ajal. Kui annaksime rohkem lõpptoodangut,

bamärgi suunas. Üle 95% meie toodan-gust läheb ekspordiks,” iseloomustab Priit tänast seisu.

Kas JELD-WEN Eestil konkurente on? “Jah, meil on konkurente nii Eestis, Soomes kui Skandinaavias,” arvab Priit.

kolme aastaga suurenes tootlikkus kaks korda

“Meil on hea koostöö EASiga, kes on toetanud meie koolitusprogramme lean-tootmise ja 20 võtme juurutamisel ettevõttes. 2006. aastal toimus esimene seanss keskastme juhtide tasandil, kus võtsime läbi viis võtit,” kirjeldab timmi-tud tootmise kasu Olar Vallimaa, ette-

JELD-WEN Eesti AS

Käive 2010: 641 mln EEK »

Töötajate arv: 700 »

Kapital: USA »

tehaSe diRektOR PRiit kOha ja kvaLiteedi- aRenduSOSakOnna juhataja OLaR vaLLiMaa

komplekteerides mujal valmistatud de-taile, oleks müügikäive töötaja kohta muidugi kõrgem.

Samas on meie eelis teiste uksetoot-jate ees kiirus – tellimuse täitmiseks lä-

heb kolm nädalat. Kui vaadata meie puidukomponentide lao mahtu, siis võib tunduda, et seal on materjali ootel palju, aga tegelikult on seal vaid nelja tööpäeva tootmisvaru.

Üldine trend on seeria (ühesuguste toodete kogumi) mahtude vähenemise suunas. Toodame JELD-WENi ja SWE-DOOR/JELD-WENi kaubamärgi all, aga liigume täies ulatuses JELD-WENi kau-

eeStiSt MaaiLMa10

liimKilbi tootminejeld

-wen

i ts

ehh

ides

KomPonendi ladu

jekordse programmi, kuhu oli kaasatud juba 204 töötajat – nii keskastmejuhid kui ka töölised,” räägib Olar.

“Oluline hüpe tootlikkuse tõusus tuligi siis, kui kaasasime ka töölised, neilt tuleb häid ideid. Kuigi käsitlesime nelja erinevat võtit, keskendusime pea-miselt kolmele, milleks on puhastamine ja korrastamine, kiired üleminekud ja seadmete hooldus.

Kuna tootepartiide mahud vähene-vad, tuleb seadmeid rohkem ümber seadistada.

Näiteks ühe konkreetse freesliini ümberseadistuse aeg vähenes ühelt tun-nilt 12 minutile,” toob Priit näite.

“Kui tahad midagi muuta, hakka seda mõõtma,” rõhutab Priit. “Igal osakonnal on omad kontrollnäitajad (KPI-d), mil-lest olulisemad on tarnekindlus, materja-

lengide töötlemine CnC KesKusel

OPtiMeeRiMiSSaeSt tuLevad kLOtSid SORteeRitakSe eRinevateSSe kvaLiteetideSSe

“Oluline hüpe

tootlikkuse tõusus

tuligi siis, kui kaasasime

ka töölised, neilt tuleb

häid ideid.”Priit Koha

viis läbi koolitusfi rma Deloitte ja millest võttis osa 43 inimest. Võtsime läbi ka-heksa võtit. 2008–2009 viisime läbi jär-

võtte kvaliteedi- ja arendusosakonna juhataja. “2007–2008 toimus põhjali-kum, 10 kuud kestnud programm, mille

eeStiSt MaaiLMa 11

lengide PaKKimine valmistoodang

li kasutus ja tootlikkus. Ja KPI-de pidevad mõõtmistulemused tuleb visualiseerida, kas siis arvutiekraanil või lihtsalt tsehhis teadetetahvlil, iga päev. Freesliin tootis enne 800 detaili vahetuses, nüüd 2100 – kusjuures ilma ühegi investeeringuta ja töötajate arvu suurendamiseta! Peamine on töökorraldus ja töötajate kaasamine,” tõdeb Priit.

“Deloitte omistas meile lean-tootmi-se 4S III taseme vastavussertifi kaadi võtmete 1 ja 5 juurutamisel kolme toot-mispiirkonna kohta, mille saime teise ettevõttena Eestis,” tunneb Olar uhkust. “Oleme JELD-WENis rakendanud ka

Säästva Metsamajandamise standardi FSC, see käib kogu toodangu kohta.”

jeLd-Wen on ühtlasi Rakvere suurim tööandja

“Meie Rakvere tehas on Euroopa tootmisüksustest, mida on kokku 24, suurima töötajate arvuga. Ühtlasi ole-me Rakvere suurim tööandja, meil on 700 töötajat,” ütleb Priit. “Toome oma bussidega inimesi tööle Kundast, Tapalt, Aserist, varem isegi Kohtla-Järvelt. Sel aastal oleme juurde võtnud 45 töötajat, praegu otsime samuti juurde töölisi ja mitmeid spetsialiste. Ega töötajaid ei

olegi lihtne leida. Kui Inseneeria luge-jate hulgas on inimesi, kes sooviksid töötada JELD-WENis, siis saatke palun oma sooviavaldused personalrakvere@jeld-wen.biz. Infot vakantsetest töökoh-tadest näete ka meie koduleheküljel www.jeld-wen.ee”.

Mitmes vahetuses töö käib? “Kol-mes vahetuses ja tihti ka nädalavahetus-tel,” vastab Priit kiiresti. “Oleme võitnud lepinguid Skandinaavias ja tööd tuleb peale nii palju, et ei jõua kõike ära te-ha.”

Jõudu ja jaksu selleks ka Inseneeria poolt!

LenGide PahteLdaMine

PiLdid: iStOCkPhOtO, autOR

huvitav LahenduS12

5/2011 (33)

huvitav LahenduS12

haara võimalusest kinni:

PeRa: KiiRem maJandusKasv tuleb siinsete ettevÕtete toestamisega

eestisse tuli kuus

aastat tagasi Briti

fi rma Pera, kelle

eesmärk on siinsete

ettevõtete toesta-

mine, tootlikkuse

tõstmine ja lisand-

väärtuse andmine,

kokkuvõttes kiirem

majanduskasv. inse-

neeria tegi intervjuu

Pera CeO john hilli ja

valdkonna juhi aimar

altosaarega.

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

mati Feldmann, Inseneeria peatoimetaja

Kuidas iseloomustaksite lühidalt oma organisatsiooni?

Aimar Altosaar: Oleme eraet-tevõte, kes töötab avalikes huvides. Meie eesmärgiks on ettevõtete toestamine li-sandväärtuse suurendamise kaudu. Kogu oma kasumi investeerime arengusse nagu mittetulundusühing. Pera harukontorid on üheksas riigis.

John Hill: Pakume edule ja kasvule (paraku vahel ka ellujäämisele) foku see-ritud ettevõtete toestamist. Ühe tervikliku projekti raames toimub ettevõtte juhtkon-

Mis on Pera?pane tähele!

Loodud 1946. aastal Suurbritannia valitsuse poolt on Pera tänaseks kasvanud Euroopa üheks juhtivaks tööstusele rahvusvahelist inno-

vatsioonitoetust pakkuvaks ettevõtteks. Keskendudes kohalikule ta-sandile ning tehes koostööd erinevate tööstusharude ning teadlastega, toetab Pera innovatsiooniprogramme näiteks Taanis, Suurbritannias, Eestis, Soomes, Iirimaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Norras, Itaalias.

Juba üle 10 aasta on Pera olnud Open Innovation / Avatud Inno-vatsiooni mudeli juhtivaks eestkõnelejaks. Selle aja jooksul on Pera loonud ühe suurima saadaoleva teaduslike ning insenerioskuste ko-gumi terves Euroopas. Pera Euroopa Innovatsiooni Võrgustik teeb koostööd üle 10 000 teadlase ja inseneriga 65 instituudist. Pera mõis-tab innovatsiooni kui protsessi, mis muudab teadmise ärivõimalus-teks.

Möödunud aastal aitas Pera üle 200 väikesel või keskmise suuru-sega ettevõttel esitada taotlusi toetustele rohkem kui 150 miljoni naela väärtuses. Pera kaudu esitatud toetusavaldused on kolm korda keskmisest edukamad ning viimase viie aasta jooksul on neid rahul-datud 87% ulatuses.

Pera aastane tulemus innovatsiooni ja äritegevuse arendamise kauduTuruteave

2000 võimaluste uuringut ja 500 strateegilist turu-uuringu rapor- »tit170 üritust ja 95 äriesindust 15 riigis »

Tootestrateegia1 miljard naela uute toodete ja teenuste ideedesse »150 miljonit naela avaliku sektori rahastamist ideede elluviimiseks »

Äritegevuse arendamine10 000 eksperti uute tehnoloogiate ja äritegevuste arendamiseks »15 miljonit naela äriprotsesside säästu »

Väärtusahela arendamine2000 väärtusahela suhet uute tootearendusprojektide konsortsiu- »mites400 uut väärtusahela tehingut müümaks toodet globaalsel turul »

huvitav LahenduS 13

5/2011 (33)

et valitsus peaks tegema oma investeerin-gu alles pärast seda, kui ettevõte on euro-des mõõdetavad tulemused juba selgelt saavutanud. On peaaegu ennekuulmatu

John Hill: Valitsusepoolne fi nantsee-ring on suurem probleemide teadvustami-se tasandil ja väheneb järgmistele tasandi-tele jõudes. Oluline on tähele panna seda,

na nõustamine tavaliselt neljal tasandil: probleemide teadvustamine, diagnostika ja strateegia väljatöötamine, äriplaani te-gemine ning äriplaani elluviimine. Kõige selle eesmärk on ettevõtte innovatiivsuse, tootlikkuse ja ekspordivõime suurendami-ne. Viies tasand on see, kui ettevõte suudab neid ülesandeid ise taas ja taas täita.

Kas Pera teenuse eest tuleb fi rmadel ka maksta?

John Hill: Midagi kindlasti, sest tasuta saadud asja tihti ei väärtustata. Näiteks Suurbritannias suleti niisugune suur siht-asutus nagu Business Link, mis pakkus ta-suta konsultatsiooniteenust absoluutselt kõigile Briti fi rmadele, aga millel jäi puu-du usaldusväärsusest. Samas meie konsul-tandid on ise töötanud sel alal, mida nad toestavad.

Ent Pera pakutav projekt eeldab ka valitsusepoolset fi nantseeringut?

JoHn Hill:ettevõtetel on kolm levinud eelarva-must - toestamine on kallis lõbu, see on raskesti kättesaadav ja kolman-daks - ma lihtsalt ei usu sind.

aimaR altosaaR:oleme kindlasti nõus võtma vastutuse tulemuste saavu-tamise eest.

huvitav LahenduS14

5/2011 (33)

kulutada avalikku raha tootlikkuse kasvu-le, olemata seejuures rangelt tulemustele fokuseeritud. Koolituse/toestamise läbivii-ja peab vastutama reaalse mõõdetava tule-muse eest. Ilma tulemusteta ei peaks ka toetust jagama.

Aimar Altosaar: Oleme kindlasti nõus võtma vastutuse tulemuste saavutamise eest.

Ja need mõõdetavad tulemused oleks?John Hill: me saame tagada, et iga

kulutatud euro tootlikkuse kasvule (kooli-tuse kaudu) hoiab esimese aasta jooksul neljakordselt kokku. Tüüpilised numbrid protsentides on: change over time improved by 47%, overall equipment effi ciency increase of 30%, average of a 60% reduction in waste and non-value adding activities and right fi rst time increase of 32%.

Mida teie organisatsioon siinsetele fi rmadele pakuks?

Aimar Altosaar: Peral on Eestis kolm n-ö tootegruppi. Esiteks uurimis- ja aren-dustegevuse (R&D) rahastamine läbi 7. raamprogrammi, kui selleks fi rmal endal vahendeid napib. Teiseks ettevõtete toot-likkuse suurendamine lean-fi losoofi a ra-

kendamise kaudu. Ja kolmandaks Euroopa Liidu sisesed vastuostud – tõsi, see suund ei ole veel väga aktuaalne.

On oluline märkida, et ka uues valit-suskokkuleppes on tootlikkuse tõstmise vajalikkust rõhutatud.

John Hill: Me alustaksime küsimusest fi rmale – kuhu te tahate minna?

Mis on teie järgmised sammud Eestis?John Hill: Võtame kõigepealt ühendust

tööstuste erialaliitudega ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.

Aimar Altosaar: Esimene pilootpro-

jekt algab mai algul. Kindlasti püüame avalikkust piloodi käiguga kursis hoida.

Ent konsultatsiooniteenust ja diagnosti-kat pakub ka EAS?

Aimar Altosaar: Meie tugevus on üle-Euroopaline võrgustik ning me oleme paindlikud, suudame töötada kiirelt ja efektiivselt. Eestis ei ole meile teadaolevalt antud teemale veel niiviisi lähenetud.

Eestis oleme rääkinud niisugusest terminist nagu turutõrge (market failure) – et sel juhul võiks olla fi rma toestamine mõttekas.

John Hill: Turutõrge avaldub ka selles, et ettevõtetel on kolm levinud eelarva-must: toestamine on kallis lõbu, see on raskesti kättesaadav ja kolmandaks – ma lihtsalt ei usu sind! Et vältida turutõrget tootlikkuse toestamises, kasutatakse palju-des Euroopa riikides avaliku sektori kaas-fi nantseeringut. Et avalikud rahastajad ning toetuse saajad tunneksid ennast kind-lamalt, oleks vaja selgelt väljunditele suu-natud toetusprogrammi.

Inseneeria poolt jõudu Eesti ettevõtete tootlikkuse tõstmisel!

Kiire kasvuga fi rmaksJoonis 1

Kes maksab

PROBLeeMide 1. teadvuStaMine

diaGnOStika ja 2. StRateeGia

ÄRiPLaan3.

PLaani eLLuviiMine4.

FiRMa iSeSeiSev tÖÖ5.

Toestamise tasemed

Tööde maht ja eesmärgid

Valitsus

Firma

Inn

ov

at

sio

on

To

ot

lik

ku

se

ka

sv

Ek

sp

or

t

Töödemaht

koolituse/toestamise

läbiviija peab vastuta-

ma reaalse mõõdetava

tulemuse eest. ilma

tulemusteta ei peaks

ka toetust jagama.

FOtOd: Mati FeLdMann, taivO ORG

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeehituS16

5/2011 (33)

ehituS16

avastamisrõõmu kõigile:

aHHaa uus maJa on tiPPKlassi eHitis

7. mail avatakse teaduskeskuse

ahhaa uus hoone tartus otse

tigutorni ees. inseneeria toimetus

külastas uut suurejoonelist

hoonet 19. aprillil, kui käisid

viimased ettevalmistustööd,

aga maja iseenesest juba

funktsioneeris.

mati Feldmann, Inseneeria peatoimetaja

“Rahvasuu juba lõõbib, et minarett oli varem olemas, nüüd ehitati mošee ka,”

naerab Teaduskeskuse Ahhaa tehnikadi-rektor Mairo Hirmo, viidates Tigutorni ja

mati Feldmann, Inseneeria peatoimetaja

“RAhhaa uue hoone mõningatele vormi-listele sarnasustele nimetatud sakraalehi-tistega. “Tegelikult pro-jekteeriti Ahhaa hoone

uniKaalsed ÜHest tÜKist talad Hoiavad Üleval aHHaa suuRt KuPlit

tRossil liiKuva JalgRattaga saab sÕita suuRe saali lae all ^ edasPidi, taguRPidi...

ehituS 17

5/2011 (33)

ehitus- ja projekteerimishange, mis aga esialgses mahus ei realiseerunud – näiteks oli algses projektis ka liuväli. Sobiva ehi-tusmaksumuse saavutamiseks vähendati

enne Tigutorni, ehkki ehitamise-

ni jõuti hiljem. Ahhaale korraldati

see WC-boX on HetKel vaba aga see on HÕivatud KonveRentsisaalis KÄib aHHaa giidide instRueeRimine

Ahhaa uue hoone põhiparameetrid

Arhitektid: Künnapu & Padrik »

Sisekujundus: Laika, Belka & Strelka »

Ehitaja: Nordecon Ehitus »

Omanikujärelevalve: Tallinna Linnaehitus »

Ehituse maksumus: » ca 200 mln kr

Rahastamine: 1/3 Tartu linn, 1/3 riik, 1/3 EAS Euroopa Regionaalarengu »Fondi kaudu

Hoone üldpind: 10 130 m » 2, sellest ekspositsiooni all 2131 m2

Keldrikorrus: laod ja tehnilised ruumid ning maa-alune parkla (koos »väliparklaga 90 kohta)

I korrus: puidu- ja metallitöökojad, montaažiruum, ekspositsioonisaalid, »teadusteater 3D-kinoga (4D-kino Lõunakeskuses jääb sinna edasi tegut-sema) ja teaduspood

II korrus: ekspositsioonirõdu, teaduskohvik “Newton”, kõigile avatud »restoran, mida saab kasutada ka perekondlikeks sündmusteks, kolm auditooriumi ja konverentsikeskus, admin-ruumid

III korrus: näituserõdu ja pääs trossiga jalgrattale, katusel platvorm »teleskoobiga tähtede vaatluseks

IV korrus: planetaarium »

Hoone kõrgus: 20 m »

pane tähele

ehituS18

5/2011 (33)

uue hankega hoone mahtu,” räägib Mairo.

Kuivõrd Ahhaa uus hoone ehitati kunagise nahavabriku E.M. Usvansky ja Pojad krundile, tuli Ahhaale üle kohustus markeerida nahavabriku asukoht säilita-tud ajaloolistest punastest tellistest laotud müürifragmendiga. Osa Ahhaa hoone enda seintest on kaetud samade autentse-te punaste tellistega, mis näeb välja väga-gi trendikas. Lae all jooksvad kommuni-katsioonid nagu küte, ventilatsioon, vesi jms jäävad Mairo sõnul ripplaega katmata – veelgi enam, need kavatsetakse eraldi markeerida vastavalt otstarbele, et külas-tajad õpiks siitki midagi kasulikku.

unikaalsed on ühest tükist kaarekujulised talad

Kui püüda loetleda ehitustehnilisi uuendusi Ahhaas, siis märgib Mairo kind-lalt kaht: suurt kuplit kandvad tohutud kaarekujulised liimpuidust talad ja val-gest betoonist põrandad. 24 m pikkused talad, mida Inseneeria toimetaja nimetaks ka sarikateks, ulatuvad suure kupli ekvaa-toritasapinnalt päris tippu välja ja kanna-vad julgelt kupli katuse raskuse ära. Väl-jastpoolt on kuppel kaetud kokku keevi-tatud alumiiniumprofi iliga.

Mis saab siis, kui tuleb kolmas lume-rohke talv järjest – siis tuleb katuselt ha-kata lund rookima? “Kupli pealt sõidab lumi alla lamekatusele ja tekitab katusele lumevallid, need tuleb tõesti katuselt alla

FuaJee Pingid on Huvitava silmatoRKava mustRiga

see atRaKtsioon on lastemagnet, sest siin voolab vesi. saab solistada

eesti suuRim, 6,3-tonnine aKvaa-Rium, Kus esialgu elaniKKe veel Pole

Ahhaa tehnosüsteeme haldab hooneautomaatika

Kogu hoone insener-tehniliste süsteemide (vesi, kanalisatsioon, küte, venti-latsioon, jahutus-, tulekustutus- ja suitsuärastussüsteemid ning valgustus)

toimub hooneautomaatika kaudu järelevalvekeskusest. Järelevalvekeskuses on juhtarvuti, mis võimaldab temasse installeeritud vastavate visualiseerimis- ja muude programmide abil kontrollerite tööd jälgida, anda juhtimiskäske, muuta aegprogramme ning seadesuurusi, jälgida temperatuuri ja teiste mõõtesuuruste trende nii reaalajas kui möödunud ajavahemikes, kontrollida seadmete olekut ja häireid ning väljastada erinevaid raporteid.

Teaduskeskuse Ahhaa hoone automaatikasüsteemi on võimalik hallata internetiühenduse kaudu ükskõik millisest maailma punktist ja kas või täna-päevast nutitelefoni kasutades.

Hoone küte: kaugküte, radiaator- ja vesipõrandaküte, üldalades õhkküte sissepuhutava eelsoojendatud õhuga. Enamus õhu soojendamiseks saadavast energiast tuleb ventilatsiooni suure kasuteguriga soojustagastusseadmeilt.

Ventilatsioon: suure kasuteguriga soojustagastusseadmetega sundven-tilatsioon. Valitud on suuremad ventilatsiooniagregaadid, mis annavad eks-pluatatsioonis elektritarbimise kokkuhoidu ja jäävad seadme soetamise ta-suvusajalt mõistlikesse piiridesse. Üldalasse värske õhu doseerimist juhitak-se CO2 anduritega.

Mairo hirmo, ahhaa tehnikadirektor

tark mees taskus

ajada – n-ö inimtöö jõul. Lume- ja tuule-koormusega on katuste puhul arvestatud. Kui rääkida veel ohutusest, siis on tuleo-hutussüsteemid mitmekordselt dubleeri-tud. Teadusteatris, lastelaboris ja giidila-

boris, kus tehakse keemiakatseid, on näi-teks silmadušid (kui kogemata peaks mi-dagi silma sattuma) ja avariidušš. Et meie maa-alune parkla asub Emajõe praegusest tasemest allpool, siis pole välistatud ka

ehituS 19

5/2011 (33)

üleujutuse oht, aga meil on pumpla vee pumpamiseks tagasi sinna, kust see tuli,” loetleb Mairo maja safety-meetmeid.

Planetaariumis paistavad tähed ka vaataja jalge alt

“Kuplite alla jäävad ekspositsioonisaa-lid. Suure kupli alla, esimesest korrusest kuni üles välja, tuleb meie püsieksposit-sioon. Poolkupli alla jäävad veemaailm ja vahetatavad ekspositsioonid ning meie kolmandas saalis, nn black box’is, hakka-vad olema külalis- ja projektipõhised eks-positsioonid,” selgitab Mairo. “Planetaa-rium on sfääriline ja erineb oma analoogi-dest selle poolest, et tähistaevas jääb ka vaataja alla – vaataja paikneb planetaariu-mi keskel ja talle jääb mulje, et ta hõljub avakosmoses. Tõsi, seetõttu planetaariumi korraga üle 20 inimese ei mahu. Seitsme täheprojektoriga saab näidata tähistaevast reaalajas ja mistahes muus ajas. Samuti saab planetaariumis demonstreerida õppe-otstarbelisi sfäärilisi fi lme ja full-dome ki-no,” loetleb Mairo võimalusi.

kas WC on vaba või mitte, näeb ära ukselingilt

Räägime veel sellest, mida on uues Ahhaa majas põnevat. “On Newtoni õu-napuu veerevate kuulidega. On pingul trossi peal jalgratas, millega saab sõita lae all ruumi ühest otsast teise,” tutvustab Mairo. “Jalgratta all, allpool trossi, ripub soliidne raskus, mis hoiab jalgratta alati püsti nagu kiil purjeka. Inimese suurim mass, mis on lubatud, on 110 kilo. Trossi all on ka püüdevõrk, aga see on rohkem meelte rahustamiseks.”

Majaperemehe lahkel lubamisel proo-vis Inseneeria toimetaja selle atraktsiooni ära, teab, millal jälle saab. Tunnistan, et veidi oli hirmus ka, aga julge polevat mitte see, kes hirmu ei tunne, vaid see, kes tunneb hirmu, aga sellele vastu läheb. Füüsika selle “triki” toimimise taga oli mulle õnneks selge.

“Ahhaas on Eesti suurim, 6,3-tonnise “veeväljasurvega” akvaarium. Meil on neli lifti, millest kolm on tavapärased, aga neljas on demolift, näitamaks seda, mida siis näeb, kui liikuda allapoole maapõue. Üks high tech lahendusi on külastuskesku-

sesse sissepääs sõrmejäljega – sõrmejälge kasutatakse ka muudesse ruumidesse sis-sepääsuks. Ja näitamaks seda, kas antud WC-box on hõivatud või mitte, põleb lingi sees vastavalt kas punane või roheli-ne LED-riba.”

Kõike Mairo siiski ära ei räägi. “Tea-duskohvikus Newton tuleb teaduslikke üllatusi,” jääb Mairo salapäraseks. Inse-neeria on veendunud, et uues Ahhaas jätkub avastamisrõõmu ja ahhaa-elamusi nii väikestele kui suurtele.

maiRo HiRmo,ahhaa tehnikadirektor

PiLt: ttk

huvitav LahenduS20

5/2011 (33)

huvitav LahenduS20

uut tehnikat:

tallinna teHniKaKÕRgKool avas ainulaadse teeKonstRuKtsiooni Katseseadme

kui siiani uuriti materjalide käitumist ja omadusi üksikult, teistest eraldi, või algatati

aastate pikkune jälgimistöö mingi maantee näitel, siis nüüd on seda võimalik teha

kompleksselt ja kiiresti. teekonstruktsiooni simulatsiooni seade tkSS-2011 valmimine

esimesest ideest teostuseni võttis aega umbes poolteist aastat.

omadusi, arvestamata seda, kuidas ta toimib konstruktsioonis koostöös teiste ning ümbritsevate keskkonnatingimus-tega.

Teine võimalus oleks ehitada katselõik kas täiesti eraldiseisvana või konkreetsele

ehituse kvaliteedi üle. Samuti pole kind-laid seisukohti, kuidas kasutada hetkel jääkide nimistusse kuuluvaid materjale, näiteks aherainet ja paekiviliiva. Olemas-olevad uurimismeetodid võimaldasid uurida vaid mingi materjali üksikuid

sven sillamÄe, TTK rajatiste õppetooli assistent

Viimasel ajal on ka ajakirjandusse kandunud poleemika teedeehitu-ses kasutatavate materjalide ja

FOtO 1. teekOnStRukt-SiOOni SiMuLatSiOOni Seade

huvitav LahenduS 21

5/2011 (33)

täitus tühimik kahe katsetamismeetodi vahel

TKSS-2011 koosneb siseruumi ehita-tud metallkastist mõõtmetega 3,3 x 3,3 x 2,3 m (sügavus võimalik kuni 2,8 m), foto 1. Olemas on niisutussüsteem, mis muu-dab niiskusrežiimi vastavalt tingimustele ning tulemas on külmutusseade model-leerimaks talviseid olusid. Koormust, mis on sarnane raskeveoki poolt tekitatuga, annab katseseadme peal hüdrosilinder. Konstruktsiooni sisse, erinevatesse kihti-desse paigaldatakse andurid (foto 2) mo-nitoorimaks sealset olukorda, samuti kontrollimaks ettenähtud tingimuste täitmist (veetase ja -sisaldus, tempera-tuur).

Ehitatud simulatsiooniseade täidab suure tühimiku eelnimetatud kahe katse-tamismeetodi vahel. Labori avamine toi-mus 24. märtsil ja see asub Nõmme tee 47 B.

rikkuda. Senine uurimispraktika pole suutnud anda mitmetele küsimustele konkreetseid vastuseid.

teele. Esimesel juhul on katsetamine äär-miselt kulukas ning teisel juhul liiga pika-ajaline ning eksisteerib oht antud teelõik

FOtO 2. kiLLuStikku PaiGaLdatud PinGeanduR

Bomar lintsae-

masinad

Bomar

Individual seeria kahesambalised lintsaed.Kahele poole 60º-0º-60º keeratavadIndividual 520.360 DGHIndividual 620.460 DGHIndividual 720.560 DGHIndividual 820.660 DGH Saadaval ka CNC saagimisliinina, programmeeritavad kogused, materjali etteande pikkused ja lõigatavad nurgad jne.

PiLdid: autORid, MORGueFiLe

Riik ja ettevõtja22

5/2011 (33)

Riik ja ettevõtja22

taristu:

eesti teeHoid – oluKoRd PalJude tundmatutega

teehoid koosneb laias laastus kolmest komponendist –

teehooldusest, säilitusremondist ja uusehitusest

(ka rekonstrueerimine/kapitaalremont).

Eurorahaga ehitatakse küll suuri ja kalleid objekte põhimaanteedel, kuid tee-seaduse sellise sõnastuse tõttu jäävad kao-tajaks kõik väiksemad teed. Ilmselgelt ei täida euroraha sel viisil ettenähtud eesmär-ke – vähendada mahajäämust. Lisaks on suurelt eksitud ka prognoosi tegemisel. 2010. aastal oli kütuseaktsiisi laekumise prognoos 4,87 mld ning reaalne laekumi-ne 5,59 mld krooni. Vahe on 0,72 mld ehk prognoosiga eksiti 13% teedeehituse kah-juks. Prognoositust suurem laekumine lä-heb riigituludesse.

ka kogu teehoiu raha ei suudeta ära kasutada

Kui 2008. aastal panustas riik teehoiu rahastamisse 4,2 mld krooni, siis 2009. aastal vaid 3,4 miljardit. Lisaks suudeti maanteehoiurahast ära kasutada vaid 91%, mis tähendab veel 0,3 mld krooni suurust kadu.

2010. aastal oli riigil kavas panustada 4,4 mld krooni, millest tegelikkuses panus-tati 75% ehk 3,3 mld krooni. Seega kasuta-mata jäid täiendavad 1,1 miljardit.

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

tehtud investeeringutele, sest see ressurss hakkab nüüd lõppema. Katete keskmine vanus on aukartust äratav: põhimaantee-del 13, tugimaanteedel 25 ning kõrval- ja kohalikel teedel 30–50 aastat. Need arvud ei vasta kehtivatele Maanteede projektee-rimise normidele.

kütuseaktsiisi laekus roh-kem, teedele raha vähem

Eestis on tõstetud kütuseaktsiisi ning see on laekunud riigikassasse hästi ka ma-su ajal. Samas on kulutusi teehoiule Eestis hoopis vähendatud. Alates 2003. aastast koostatakse riigieelarve põhimõttel, et kõik rahastamisallikad – riigieelarve raha, omatulu ja välistoetus – loetakse kütuse-aktsiisi arvestusliku määra sisse. Seega on kütuseaktsiisist teedele suunatav osa seda väiksem, mida suurem on välisabi osakaal ja omatulu.

PRiit vilba,TTK Ehitusteadus-konna rajatiste õppetooli juhataja, professor, tehnika-teaduste doktor

Rene PRuunsild,TTK Ehitusteadus-konna õppejõud, tehnikamagister

Eesti teedevõrk on suhteliselt tihe. Teeühenduste kvaliteet ja nende läbilaskevõime ei vasta nõuetele ja

kasutajate ootustele. Põhimaanteede kate-te kvaliteet on küll paranenud, kuid tugi- ja kõrvalmaanteedel ning kohalikel teedel katendite ja teekonstruktsioonide olukord halveneb. Enam ei saa loota nõuka-ajal

Riik ja ettevõtja 23

5/2011 (33)

se jagamine ääretult ebaõiglane – osa omavalitsuste teehoidu rahastatakse 97% ulatuses, teisi aga vaid kolme kuni viie protsendi ulatuses. Teada, kui palju raha teehoiu tarbeks vaja läheb, on ääretult tähtis. Selle järgi saab luua maksusüsteemi ning siit tuleb vastus küsimusele, kui suur peab olema kütuseaktsiisi ja tulumaksu osa, mis läheb kohaliku omavalitsuse tee-hoidu.

Võttes arvesse Maanteeameti ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu kalkulatsioone, on igal aastal vaja teehoidu lisaks panusta-da veel miljardeid kroone. Tallinna Tehni-kakõrgkooli esialgse arvutuse kohaselt on Eesti teehoiu rahastamise vajadus igal aastal 6,0–6,4 miljardit krooni.

Lisaprotsent taristusse tõstab sama palju SkPd

Ajaloos on mitmeid näiteid, kus ma-janduskriisis vaevlevad riigid on tänu taris-tuinvesteeringute suurendamisele ja sellest

ning 49% kohalikel teedel. Kohalikud omavalitsused finantseerivad kohalike teede korrashoidu oma eelarvest kaheksa protsendi ulatuses. Võib öelda, et ka sellel

tasemel on teehoiu rahastamist vähenda-tud. Riik annab lisatoetust (ülemöödunud aastal 178 mln krooni), kuid vastavalt rii-gikontrolli aruandele on selle rahanatuke-

Tee kasutaja jaoks on oluline, et teede-võrk tervikuna töötaks ega sõltuks sellest, kes on tee omanik. Kui kohalikke teid ja tänavaid on kogu teedevõrgust umbes 72%, siis kohalikele omavalitsustele eraldab riik otsefinantseeringuna 20 korda vähem raha kui riigimaanteedele. Tõsi, osa teehoiura-hast on “peidetud” omavalitsuste eelarve-tesse, mille ikkagi otsustab riigivõim. 2009. aastal kulutasid omavalitsused teehoiule 1,2 mld krooni. Omavalitsuse põhiliseks tulubaasiks on üksikisiku tulumaks, millest peab saama korraldatud ka teehoid. Tulu-maks on praegu 21%, millest 11,4 protsen-dipunkti (enne masu 11,9 protsendipunkti) saavad kohalikud omavalitsused.

teed vajavad aastas üle kuue miljardi krooni

Kohalike teede rahastamist peab riik suurendama. Aastasest läbisõidust tehakse riigiteedel 58 ning kohalikel teedel 42%. Liiklusõnnetustest juhtub 51% riigiteedel

ttk esialgse arvu-

tuse kohaselt on eesti

teehoiu rahastamise

vajadus igal aastal

6,0–6,4 miljardit krooni.

Riik ja ettevõtja24

5/2011 (33)

Teehoiu rahastamine(riigimaanteed + KOV-id) 2005^2010

Graafik 1

tulenevatele hüvedele taas jalule tõusnud. Teadlaste mudeluuringud USAs ja Lõuna-Ameerikas toovad välja isegi funktsionaal-se seose: taristuinvesteeringute suurenda-mine ühe protsendi võrra suurendab sama palju SKPd. (Heintz, Pollin, Garrett-Peltier 2009; Salas 2007, Rioja 2003, Barro 1990)

Riigil on kahtlemata raske hinnata teehoiu rahastamist, kui tal puudub soov saada ülevaade talle kuuluvast varast – tee-dest. Lihtsustatult koosneb Eesti teedevõrk teedest ja rajatistest (sillad, viaduktid). Meil on olemas teedevõrgu kohta andmeid koguv register (teeregister) ning süsteemid hindamaks teede ja rajatiste remondivaja-dusi vastavalt PMSile (Pavement Manage-ment System) ja BMSile (Bridge Manage-ment System).

elektriautode tulek vähendab aktsiisilaekumisi

Kuid register ja seetõttu ka nimetatud süsteemid ei toimi nii, nagu peaks. Kui riigimaanteede ulatuses võib lugeda süs-teemi toimivaks, tekib probleem jällegi kohalike teedega (sh avalikus kasutuses

olevad erateed). Nende kohta pole piisavalt andmeid.

Põhjuseid on mitu. Omavalitsustel puudub pädevus ja võimekus teeregistri täitmiseks, mis tähendab, et tegelikult pole selle tarbeks raha. Lisaks on puudu metoo-dika. Sisuliselt on teada vaid kohalike tee-de pikkus ning sildade arv.

Teehoiu rahastamine ja alusmetoodika tuleb saada korda. Tuleb mõelda pikas perspektiivis ja visioon peab olema selge. Mis juhtub, kui kütuseaktsiisi laekumine märgatavalt väheneb?

Tulevik pole sisepõlemismootoriga autode päralt. Kergliiklusteede ehitus suu-reneb aasta-aastalt. Kuidas on näiteks rattu-rid seotud kütuseaktsiisiga? Kütuseaktsiisi mudel praegu veel justkui sobiks, aga varsti jääb see elule jalgu.

ttk ja ttÜ suudaks pakkuda rohkem abi

Olukorra parandamiseks tuleks tee-hoiu kavandamiseks korraldada üle-eesti-line teevõrgu monitooring ja töötada välja teehoiu fi nantseerimise metoodika. Kavan-

dada ja ellu tuleb viia ka programm Eesti tee-ehituse ja -hoolduse teaduslik-tehnili-seks uurimiseks. Kohalike ehitusmaterjali-de kasutamine, uute tehnoloogiate välja-töötamine, katsetamine ja juurutamine peavad omavahel olema seotud. Sellega tõuseks teehoiu efektiivsus ja väheneks või püsiks stabiilsena teehoiu püsikulude kas-vutempo.

Praegu ei ole teehoiu vajadused ja fi -nantseerimine tasakaalus. Pole isegi teada, kui suured on Eesti teevõrgu teehoiu täp-sed fi nantseerimise vajadused. On ääretult vajalik välja töötada Eesti teehoiu stabiilse rahastamise metoodika ning selleks peaks rohkem kasutama kõrg- ja ülikoolide abi. Tallinna Tehnikakõrgkoolil ja Tallinna Tehnikaülikoolil on võimekust ja pädevust pakkuda välja insener-tehnilisi lahendusi, mis muudaksid teehoiu efektiivsemaks ja kvaliteetsemaks.

22.02.2011 toimus Tallinna Tehnika-kõrgkoolis teehoiu rahastamise alane konverents ”Eesti teedega Euroopas-se?”. Aadressil http://www.tktk.ee/teedeehitusekonverents2011 on üleval konverentsi materjalid.

Riigimaanteede rahastamineKOV-ide eelarvelised eraldi-

sed (ilma riigipoolse toetuseta)

* 2009. a kütuse tarbimine

vähenes ca 10%

** 2010. a ^ prognoos

2 0 0 5 2 0 0 6 2 0 0 7 2 0 0 8 2 0 0 9 2 0 1 0

8471230 1283 1275

1021 1050

2284

2752 2812

3426

2930 3000

5000

4000

3000

2000

1000

0

Mil

jon

it E

EK

-i

Aasta

PiLt: iStOCkPhOtO

huvitav LahenduS26

5/2011 (33)

huvitav LahenduS26

uut tarkvara:

maailmas uniKaalne e-Kviitungi PilootPRoJeKt JÕuab taRbiJateni sÜgisel

Rahakott on kaupade ja teenuste kviitungitest pungil ja arvepidamine nõuab

omajagu kannatust... kui mõni tšekk peaks ära kaduma, võib kuri karjas olla.

tuttav tunne, kas pole? Sügisel käivituv e-kviitungi projekt võimaldab tüütud

pabertšekid asendada elektroonilise andmebaasiga.

indReK PeteRsoo,Ericsson Eesti AS Multimedia Solutions & IPX

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) eestvedami-

sel on IKT-klastri projekti raames välja töötatud e-kvii-tungi strateegia, millega oleks siin loodav lahendus maail-mas ainulaadne. Klastri tege-vust toetab Euroopa Regio-naalarengu Fond.

ITLi liikmesettevõtted koos eri valdkondade organisatsiooni-dega on loomas Eesti E-teenuste Sihtasutust, mis toetab uuenduslike e-teenuste äriideede esilekerkimist ning e-teenuste kasutuselevõttu ühiskonnas tervi-kuna. Sihtasutuse liikmeskond seab oma-korda lähiaastatel oma eesmärgiks nn äri x-tee platvormi väljaarendamise ja selle juurde uute e-teenuste (e-leping, e-notar) arendamise. Seejärel otsitakse võimalusi loodud toodete ekspordiks.

ITLi E-teenuste SA projektijuhi Pille Muni sõnul peetakse hetkel läbirääkimisi erinevate huvipooltega erasektorist ning avalikust sektorist SA liikmeskonna moo-dustamiseks. “Seejärel toimub sihtasutuse registreerimine ning strateegia väljatööta-mine. Juba tänavu sügisel peaks jõudma

SA pilootprojekt e-kviitung esimeste lõpp-kasutajateni,” lisas Muni ning kutsus

ettevõtteid SAga liituma, et e-tee-nuste valdkonna tulevikku suu-

natud suurprojektide kujunda-misel oma sõna sekka öelda.

e-kviitung on vabatahtlik

E-kviitungi kontsept-sioon seisneb iga kodaniku soovis oma oste või tarbitud teenuseid registreerida üldi-

ses multifunktsiolaalses and-mebaasis. Sisuliselt loobub

lõppkasutaja kaardimakse korral paberkviitungist ning vastav info

kantakse tema personaalsesse infoko-gumisse, millele on võimalik arvuti või

mobiiltelefoni kaudu igal ajahetkel ligi pääseda.

See pakub tarbijale mitmeid lisavõi-malusi võrreldes pabertšekkidega, näiteks saada oma kulutuste kohta portaalist üle-vaatlikku teavet ning hoiustada garantiiks tarvilikke kviitungeid digitaalselt. E-kvii-tung hõlmab esialgu kaardimakseid ega keskendu sularahatehingutele.

Ettevõtted omakorda saaksid kulutšek-ke ja komandeeringu aruandeid edastada raamatupidajale elektrooniliselt, kaup-meestele pakub lisaväärtust kliendi suunal uue ja usaldusväärse otseturunduskanali

Sisuliselt loobub lõpp-

kasutaja kaardimakse

korral paberkviitungist

ning vastav info kan-

takse tema personaal-

sesse infokogumisse.

huvitav LahenduS 27

5/2011 (33)

Taiwanis 23 miljoni elaniku kohta 11,5 miljardit paberkviitungit, mis omakorda annab lõppsaldoks 500 kviitungit ühe ini-mese kohta. Taiwanis on e-kviitungi kont-septsiooni loomise peamiseks eesmärgiks võitlus libatšekkide ja nendega seotud pe-tuskeemide vastu.

“E-kviitungi lahendus on unikaalne, sest on laia tarbijaskonnaga ja keskkonna-säästlik ning innovaatiline mõtteviis loob positiivse kuvandi. Uued teenused ei sääs-ta mitte ainult kviitungi väljastajate kulu-sid ja loodust, vaid need saavad olema üks osa meie poolt pakutavatest uue põlvkon-na mugavatest ja lihtsatest Eesti Posti teenustest, seda nii äridele kui eraisikute-le,” kirjeldas Eesti Posti infologistika divis-joni juht Toomas Türk e-kviitungi piloot-projekti vajalikkust oma ettevõtte vaate-vinklist.

E-kviitungi projekti strateegiaga saab tutvuda ITL-i kodulehel (www.itl.ee).

Alletronic ei paku kaupmehele või ostjale mingit analüüsivõimalust. Parimad seni-sed lahendused võimaldavad kviitungites sisalduva info ülekandmist mõnda finants-planeerimise programmi. Süsteemidel puudub laialdane kasutajaskond. Samuti ei reklaami ükski e-kviitungi lahendust võimaldavat tarkvarasüsteemi kasutav poekett Ameerikas aktiivselt taolist võima-lust, ehkki see mõjuks positiivselt, näidates kliendi mugavuse eest hoolitsemist ja ro-helist mõtteviisi.

taiwan võitleb libatšekkide ja petuskeemidega

Eesti kõrval innovaatilise riigina tun-tud Taiwani valitsus otsustas eelmisel aas-tal üleriigilise e-kviitungi süsteemi loomise kasuks, mille eelarveks kavandatakse enam kui üks miljard eurot. Süsteemi käivitumi-sel loodetakse lähema nelja aastaga pa-berkviitungite trükkimiselt hoida kokku ca 175 mln eurot. Aastas väljastatakse

tekkimine. Lisaks säästab loodav lahendus loodust, kuna kaob vajadus suurtes kogus-tes paberile ja tindile.

“E-kviitungi rakenduse puhul peab arvestama tehingu kiiruse tagamist, et see ei põhjustaks pangakontorites ega kauplus-tes järjekordi. Samuti ei rakenda kauban-dusketid triipkoodide standardiseerimist tootegruppide kaupa,” leidis Ericsson Eesti peadirektor Seth Lackman.

uSa alternatiivid ei paku analüüsivõimalust

E-kviitungi strateegia 2011–2014 toob välja, et mitmes maailma riigis, nagu nt USAs ja Taiwanis, on astutud esimesi sam-me e-kviitungi kasutuselevõtuks, kuid ül-dist erinevate ettevõtete poolt kasutatavat lahendust pole seni kusagil loodud. Seega võiks Eestis realiseeritav kontseptsioon olla maailmas ainulaadne.

USAs kasutatavad e-kviitungi lahendu-sed AfterBOT, TransactionTree, MyReceipt ega

tOOtMiSSiSendid28

5/2011 (33)

tÕnis oJa,investeerimisnõustaja

Igakuine toorainekommentaar:

metallid on stagnatsioonis

tOOtMiSSiSendid28

deerima, sest fi nantskulu nende hoidmi-seks on tõusnud liiga suureks. Füüsilise metalli tarbijad on omakorda kulude kok-kuhoiuks hoidnud oma laoseisu nii mada-la kui võimalik.

Metallide ja teiste tooraineturgude jaoks on lähikuud üsna olulise ja pole välis-tatud, et isegi murrangulise tähtsusega. Li-

saks nõudluse ja pakkumise vahekorrale on toorainete hindade ülikiire tõusu põhjuseks olnud Euroopa ja eriti USA keskpanga lõtv rahapoliitika. Euroopa Keskpank on sellele poliitikale selga keeramas, alustades aprillis baasintressi tõstmisega. Juunis lõpeb USA Föderaalreservi nn rahatrüki teine voor, mille kohaselt keskpank ostab kokku 600 miljardi dollari väärtuses võlakirju. Kui kolmandat vooru ei tule ning hakkab kost-ma vihjeid, et ka USA keskpank võib haka-ta tasapisi intresse tõstma, võib see endaga kaasa tuua hindade tõusu peatumise või isegi languse. Kui aga hinnad hakkavad langema, võib see toimuda üsna järsult,

FOtO: ÄRiPÄev

kui kulla ja hõbeda hinnad kerkisid aprilli keskel uutele rekordtasemetele, siis vase

ja teiste metallide hinnad on viimastel kuudel stagneerunud. kummalisel kombel ei

suutnud tööstuslike metallide hindadele uut tõuget anda ka jaapani maavärin ning

sellele järgnenud tsunami, kuigi looduskatastroofi tagajärgede likvideerimine peaks

nõudlust nende järele tõstma.

teisisõnu: tarbimine

hiinas ei pruugigi olla

nii suur, kui üldiselt

arvatakse. näiteks vase

laoseis on hiinas piisav.

nende “negatiivset tunnet” vase suhtes, ehk teisisõnu tarbimine Hiinas ei pruugigi olla nii suur, kui üldiselt arvatakse.

Suurem osa analüütikuid arvab siiski, et pikemaajaliselt jääb nõudluse kasv Hii-nas suureks, sest sealne majandus on suur ja kiire majanduskasv jätkub. Laenutingi-muste karmistamine on aga sundinud osasid spekulante oma positsioone likvi-

Vase hind on viimase kahe aasta jooksul kerkinud neli korda, tõus-tes veebruaris ajaloo kõrgeimale

tasemele. Vase, teiste tööstusmetallide, aga ka ülejäänud toorainete hinnatõusude üheks peamiseks põhjuseks on olnud usk, et Hiinas, kellest on saanud suurim metal-li tarbija maailmas, jääb nõudlus tooraine järele kestma veel pikkadeks aastateks. Ometi ei pruugi see nii olla, sest sealsed tarbijad on tänaseks pandud alasi ja haam-ri vahele. Ühest küljest rõhub tarbijaid seesama kõrge hind, teisalt teeb Hiina va-litsus suuri jõupingutusi laenutingimuste karmistamiseks.

Lisaks eeltoodule on ootamatult välja ilmunud vase laovarud, millest varem pole teada antud. See tähendab, et maailma suurim vasetarbija on tarbinud metalli vähem, kui seni arvati. Hiina ja lääne pan-kade hinnangute kohaselt on liigse laovaru maht miljon tonni ehk 15% Hiina aasta-sest tarbimisest, kirjutas The Wall Street Journal.

Vask on väga tähelepanelikult jälgitav metall ning sellele on antud koguni hüüd-nimi Dr Vask, sest selle tarbimine peegel-dab päris hästi maailmamajanduse tervist. Kuna metalli kasutatakse väga erinevates tööstusharudes, näitab selle nõudluse kasv, et maailma majandus tervikuna kasvab.

Ametlikke andmeid metalli laoseisu kohta Hiinas praktiliselt saada pole. See-tõttu võtsid Londonis asuva Standard Banki analüütikud kätte ja läksid Hiinasse ning vaatasid olulisemad vaselaod ise üle. Nende hinnangul on rannikuäärsete piir-kondade ladudes 700 000 tonni, mis tõstis

tOOtMiSSiSendid 29

5/2011 (33)

GRaaFik 1.

nafta hind, uSd/barrel (nYMeX)GRaaFik 2.

Maagaasi hind, uSd/MMBtu (iCe, London)

GRaaFik 3.

vase hind, uSd/t (Londoni metallibörs)GRaaFik 4.

terase hind, uSd/t (Londoni metallibörs)

22.10.1

0

5.11.1

0

19.11.1

0

3.12.1

0

17.12.1

0

31.12.1

0

14.01.1

1

28.01.1

1

11.02.1

1

25.02.1

1

11.03.1

1

25.03.1

1

8.04.1

1

15.04.1

1

GRaaFik 5.

kulla hind, uSd/tr.oz (London)

GRaaFik 7.

Puuvilla hind, uSd/nael (nuBOt, Chicago)

GRaaFik 6.

nisu hind, euR/t (euronext/Matif, Pariis)

GRaaFik 8.

tselluloosi hind, uSd/t (Foex, Soome)

aLLikad: nYMeX, nYBOt, iCe, LMe, euROneXt, FOeX Ltd

nagu see juhtus 2008. aasta teisel poolel. Investeerimispank Goldman Sachs igatahes

hoiatas aprilli alguses oma kliente, et toor-ainete hinnatõusu lõpp võib olla käes ning

soovitas hakata toorainepositsioone likvi-deerima.

22.10.1

0

5.11.1

0

19.11.1

0

3.12.1

0

17.12.1

0

31.12.1

0

14.01.1

1

28.01.1

1

11.02.1

1

25.02.1

1

11.03.1

1

25.03.1

1

8.04.1

1

15.04.1

1

22.10.1

0

5.11.1

0

19.11.1

0

3.12.1

0

17.12.1

0

31.12.1

0

14.01.1

1

28.01.1

1

11.02.1

1

25.02.1

1

11.03.1

1

25.03.1

1

8.04.1

1

15.04.1

1

22.10.1

0

5.11.1

0

19.11.1

0

3.12.1

0

17.12.1

0

31.12.1

0

14.01.1

1

28.01.1

1

11.02.1

1

25.02.1

1

11.03.1

1

25.03.1

1

8.04.1

1

15.04.1

1

22.10.1

0

5.11.1

0

19.11.1

0

3.12.1

0

17.12.1

0

31.12.1

0

14.01.1

1

28.01.1

1

11.02.1

1

25.02.1

1

11.03.1

1

25.03.1

1

8.04.1

1

15.04.1

1

22.10.1

0

5.11.1

0

19.11.1

0

3.12.1

0

17.12.1

0

31.12.1

0

14.01.1

1

28.01.1

1

11.02.1

1

25.02.1

1

11.03.1

1

25.03.1

1

8.04.1

1

15.04.1

1

22.10.1

0

5.11.1

0

19.11.1

0

3.12.1

0

17.12.1

0

31.12.1

0

14.01.1

1

28.01.1

1

11.02.1

1

25.02.1

1

11.03.1

1

25.03.1

1

8.04.1

1

15.04.1

1

22.10.1

0

5.11.1

0

19.11.1

0

3.12.1

0

17.12.1

0

31.12.1

0

14.01.1

1

28.01.1

1

11.02.1

1

25.02.1

1

11.03.1

1

25.03.1

1

8.04.1

1

15.04.1

1

80

100

120

3,0

4,5

6,0

8000

10000

400

500

600

1200

1500

200

250

300

100

150

200

250

800

1000

PiLdid: autOR, iStOCkPhOtO

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeRiik ja ettevõtja30

5/2011 (33)

töötervishoid ja tööohutus:

Kodus viibitud niinimetatud valveaeg on samuti tööaeg

Riik ja ettevõtja30

mis oma ulatuse ja mõju tõttu on paremi-ni saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asuta-mislepingu artiklis 5 sätestatud subsi diaar-suse põhimõttega.

Tööaja hulka ei loetud artiklis 5 nime-tatud vaheaega, artiklis 6 nimetatud puh-keaega ning valmisoleku aega.

Valmisoleku aeg: aeg, mis ei ole vahe-aeg ega puhkeaeg ning mille kestel ringi liikuv töötaja ei pea viibima oma tööko-hal, kuid peab olema kättesaadav, et teda oleks võimalik kutsuda sõitmist alustama või jätkama või muud tööd tegema. Val-misoleku aeg sisaldab eelkõige aega, mille jooksul ringi liikuv töötaja saadab parvlae-va või rongiga veetavat sõidukit, samuti

tÕnu vaRe,Eesti Metsa-töötajate Ameti-ühingu esimees

Hoolimata intensiivsetest läbirää-kimistest tööturu osapoolte va-hel, ei olnud võimalik saavutada

kokkulepet autovedudega seotud töötaja-te küsimuses. Seepärast tuli ette näha mitmed konkreetsemad autovedude töö-tunde käsitlevad sätted, et tagada veoohu-tus ning asjassepuutuvate isikute tervis-hoid ja ohutus.

Kuna liikmesriigid ei saa täiel määral täita kavandatavate meetmete eesmärke,

11. märtsil 2002 võeti vastu euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv 2002/15/ autovedude alase liikuva

tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta.

ooteaega piiridel ja liikluskeeldudest tule-nevaid seisakuid.

Ühtset seisukohta euroopas veel ei ole

Sellega oli džinn pudelist välja lastud ja siiani hulgub see kui tont mööda Euroo-pat, tekitades paksu pahandust. 1993. aastal võttis Euroopa suure turu ülesehitamise täiendamiseks vastu ühised reeglid tööaja kohta. Euroopa seadusandlus näeb ette, et töötajal on õigus vähemalt 11-tunnisele igapäevasele puhkusele ja puhkepausi-dele.

Maksimaalne iganädalane tööaeg on 48 tundi ja iga-aastane puhkus peab kest-ma vähemalt 4 nädalat. Öötöötajate pu-hul on maksimaalne lubatud tööaeg 24 tundi.

Need reeglid ei kehti siiski kõigile. Ühendkuningriik saavutas juba algusest peale, et tööaja piir ei rakenduks tema töötajatele. Küpros ja Malta joondusid

kui autOjuht On OMa veOkiGa PRaaMiL, kaS See On tÖÖ-, Puhke- või vaLMiSOLekuaeG?

Riik ja ettevõtja 31

5/2011 (33)

töötervishoid ja tööohutus:

Kodus viibitud niinimetatud valveaeg on samuti tööaegnüüd Euroopa ministrid nurka suruda, paludes neil muuta tühiseks töölepingud, kus ületatakse ühenduse õigusega ettenäh-tud maksimaalse 48-tunnise töönädala piir.

eL kaitseb oma pensioni- ja sotsiaalkindlustussüsteemi

Euroopa volitused sotsiaalsfääris jää-vad piiratuks. Valitsused ei taha anda käest eelisõigust, mis võib nende sotsiaalse mu-deli ohtu seada. Seetõttu kaitseb EL näiteks tugevalt oma pensioni- ja sotsiaalkindlus-tussüsteemi. EL võib siiski võtta meetmeid, et parandada töötajate tervist, turvalisust ja kaitset. Parlament kiitis heaks tööaja direktiivi eelnõu, millega kehtestataks 12 kuu lõikes keskmiselt maksimaalselt 48-

pa Parlament pingutanud selle nimel, et anda oma panus sotsiaalse Euroopa üles-ehitusse: Strasbourg’i saadikud võiksid

eLi volitused sotsiaal-

sfääris jäävad piiratuks.

valitsused ei taha anda

käest eelisõigust, mis

võib nende sotsiaalse

mudeli ohtu seada.

Suurbritannia järgi. Teised liidu riigid valisid loobumise – mida ühenduse kõne-pruugis nimetatakse ka mittekohaldamist võimaldavaks sätteks – kindlate ametite (tervise- või toitlustussektori) puhul.

Sel erandite tegemise süsteemil on olnud halbu mõjusid. Näiteks Suurbritan-nias võivad töövõtjad tõepoolest keelduda või nõustuda 48-tunnise piiranguga, kuid vahel tekib see küsimus alles lepingu sõl-mimisel. Teistes liikmesriikides – Prant-susmaal, Hispaanias ja Saksamaal – on kerkinud esile üks teine probleem seoses valvearstide tundide lugemisega haiglas.

Kas töötaja ootetunnid, mil ta ei täida tööülesandeid, on töötunnid? Vastus toob töökorraldusele kaasa tõsiseid tagajärgi.

Juba poolteist aastakümmet on Euroo-

Riik ja ettevõtja32

5/2011 (33)

tunnine töönädal. Kehtivad erandid (nn opt-out) tuleks tühistada kolme aasta jook-sul. Samuti otsustati, et kogu valveaeg peab olema tööaeg.

Parlament võttis Alejandro Cercase (PSE, ES) raporti vastu teisel lugemisel, tehes nõukogu ühisseisukohta olulisi muu-datusi eelkõige erandi tegemise võimaluse ja valveaja osas. Kui nõukogu ei nõustu parlamendi muudatustega, on oodata le-pitusmenetlust. Raportöör Cercas ütles pärast hääletust: “See on kõikide Euroopa Parlamendi fraktsioonide võit. See on kahe miljoni arsti ja miljoni meditsiinitudengi võit Euroopa Liidus.”

erandite tegemise võimalus peaks kaduma

Hetkel kasutab 15 liikmesriiki, sh Eesti, tööaja direktiivist erandi tegemise võima-lust. Parlament soovib, et sellist võimalust tulevikus enam poleks ning et töönädala pikkus aasta arvestuses oleks maksimaal-selt 48 tundi (muudatusettepaneku poolt hääletas 421, vastu 273 ja erapooletuks jäi 11 saadikut). Saadikud leidsid, et 12 kuu pikkune arvestusperiood annab tööturule piisavalt paindlikkust.

Kehtivatest eranditest tuleks loobuda kolme aasta jooksul pärast direktiivi jõus-tumist.

Lisaks otsustas parlament, et kogu valveaeg, sh tegevusetu aeg, on tööaeg. Saadikud märkisid siiski, et valvekorra te-gevusetut aega võib kollektiivlepingute, tööturu osapoolte vaheliste teiste lepingu-te või õigusnormide alusel arvestada eri viisil, et täita keskmise iganädalase maksi-maalse tööaja nõuet.

Pereelu on samuti vaja silmas pidada

Eelnõus öeldakse, et liikmesriigid õhu-tavad tööturu osapooli sõlmima kokkulep-peid, mille eesmärk on paremini ühitada töö- ja perekonnaelu. Parlamendiliikmed lisasid muudatusettepaneku, mille koha-selt tööandjad peavad teavitama töötajaid piisavalt varakult igasugustest tööaja kor-ralduse muudatustest. Lisaks on töötajatel õigus taotleda töötundide ja -mudelite muutmist ning tööandjad on kohustatud nimetatud taotlusi õiglaselt käsitlema.

Tööandja võib nimetatud taotlusest keelduda ainult siis, kui töökorralduse muutusest tööandjale tulenev kahju on ebaproportsionaalselt suurem töötaja saadavast kasust.

Parlament leidis ka, et hüvituseks ette nähtud puhkeajad tuleb anda kohe pärast kohustuste täitmisel oldud aja lõppemist. Nõukogu leidis oma ühisseisukohas, et sellise “mõistliku ajavahemiku” pikkuse määramine, mille jooksul tuleb töötajatele hüvituseks anda võrdväärse pikkusega puhkeaega, tuleks jätta liikmesriikide pä-devusse.

Parlament selgitas samuti rohkem kui ühe töölepinguga töötajate olukorda. Töö-

tajate puhul, kellel on rohkem kui üks le-pinguline töösuhe, loetakse direktiivi ko-haldamisel tööajaks kõigi lepingute alusel töötatud ajavahemike summa.

võrdsed tingimused nii töövõtjatele kui -andjatele

14.07.2010–13.08.2010 tegeles EL töö-aja korraldust käsitlevate miinimumnõue-te läbivaatamisega tööaja direktiivi valgu-ses. EK tegeleb praegu tööaja direktiivi põhjaliku läbivaatamisega. Selles direktii-vis sätestatakse kõigile ELi liikmesriikidele ühtsed miinimumnõuded maksimaalsele tööajale nädalas, minimaalsele puhkeajale päevas ja nädalas, minimaalsele tasustatud aastapuhkusele ning täiendavale kaitsele öötöö puhul.

Direktiivi eesmärk on kaitsta töötaja-te tervist ja tagada nende ohutus selliselt, et ka tööandjatele oleksid kõikjal ELis

tagatud võrdsed tingimused. Rõhutaksin siinkohal töötajate tervise ja ohutuse ta-gamise aspekti, mis kipub tööaja kui nii-suguse üle vaidlemisel jääma kahjuks ta-gaplaanile.

Brüsselis arutlusel oleva tööaja direk-tiivi muutmise eelnõu suurimaid vaidlusi on tekitanud punkt, mis keelab indivi-duaalse töölepingu alusel ületunnitöö te-gemise. See pärsib ettevõtjate sõnul ka Eesti majandusarengut. Seni on Eestis kehtinud kord, et tööandja ja töövõtja va-helisel kokkuleppel võis individuaalse töölepinguga aasta jooksul teha kuni 200 lisatundi tööd. Tööaja direktiivi muudatus-te kinnitamisel selline võimalus kaob ja ületunnitööd saab edaspidi teha vaid kol-lektiivse töölepinguga.

Eesti keskmised ja väikeettevõtted on täna valdavalt kollektiivlepingutega kat-mata, sest kollektiivlepingu sõlmimine on ettevõtjale selgelt kahjulikum ja kätkeb suuremaid ohte, kommenteeris Eesti Töö-andjate Keskliidu jurist Renno Mägi olu-korda mõned aastad tagasi.

kollektiivlepingutega on hõlmatud 30% töötajaist

Sotsiaalminister Jaak Aabi sõnul oli Eesti seisukohal, et inimesel peab olema võimalus täiendavas ületunnitöös kokku leppida ka individuaallepinguga, sõltuma-ta kollektiivlepingu olemasolust.

Teine seisukoht on, et individuaalsete lepingutega kokku lepitud täiendava üle-tunnitöö lubamine tuleks ära kaotada. Viimatinimetatud seisukohal olevates rii-kides on suur osa töötajaskonnast kaetud kollektiivlepingutega. Meil on kollektiiv-lepingutega aga kaetud vaid 30% töötajas-konnast, märkis minister.

Lisaks näeb direktiivi muudatus ette nn valveaja sisseviimise, kus ka töötaja kodus oldud aeg loetakse tööajaks, kui töö iseloomu tõttu on ta valmis väljakut-seks.

Valveaja liigitamine tööajaks tekitab eelarveprobleeme eelkõige tervishoiu- ja päästeteenistusele. Ettevõtjad loodavad, et prantslaste “ei” ELi põhiseaduslepingu re-ferendumil sunnib euroametnikke arves-tama rohkem liikmesriikide ette pane ku-tega.

Seni on eestis kehtinud

kord, et kokkuleppel võis

individuaalse töölepin-

guga aasta jooksul teha

kuni 200 lisatundi tööd.

PiLdid: iStOCkPhOtO, autOR

huvitav LahenduS34

5/2011 (33)

huvitav LahenduS34

Loova töö tehnikaid:

Kui PalJu on loovuses loogiKat?

Maailmapilt oli kunagi terve mõistuse

kohaselt sedamoodi, et Päike tiirles

ümber Maa. Silmnähtav ju! ja pühakiri

kinnitas ka. tähtede liikumise kirjeldamine

oli selle järgi aga keeruline.

Muidu me ei saa näiteks ma-sust üle ega ümber.

Loogiline mõtlemine sobib kahtlema-ta inseneriülesannete lahendamiseks.

Kõik uus, mis tuleb, on alati üllatav, enamasti lihtsamini käsitsetav või oda-vam kui senised lahendused. Mõt-leja Genrich Altshuller nimetas seda ideaalsuse suurenemise seaduseks [1]: kõik areneb ideaalsuse suurenemise suunas. Ainus asi, mis ei muutu, on tõdemus, et kõik muutub. On veel teine tõdemus, mis soovitab kahelda kõiges (Cartesiuse sõnul), et siis uurida ja käia sammu muutustega.

tiit tiidemann,mehaanikainsener, koolitaja

Siis tuli kirikuõpetaja Kopernik, kes arvas, et proovime mõelda vastupidi – Maa tiirleb ümber

Päikese. Skeem lihtsustus oluliselt. Ta ei riskinud pikka aega oma ideega välja tulla ja publitseeris oma teose tegelikkust varja-va pealkirja all “Taevasfääride pöörlemi-sest”. (On ajalooline tõde, et sellal oli tal sõber Tiedemann, kelle aastatepikkusel pealekäimisel teos lõpuks ilmus).

Charles Darwin tuletas loogiliselt ini-mese põlvnemise ahvist. Suur osa inim-konda vaidleb senini sellele vastu ja arvab raudselt, et jumal tegi. Peavoolukirik on küll muutunud teaduse suhtes ettevaatli-kuks ja arvab näiteks, et ka ufod on jumala looming, kui nad ikka olemas on? On see kõik loogiline?

Maailm avastatakse ja leiutatakse liht-samaks. Kui ei söanda uuega välja tulla ühed, teevad seda teised. Kui poleks olnud nimetatud mehi, oleks heliotsentrilise maailmapildi ja liikide tekkimise avastuse esitanud teised. Rääkimata miljonitest leiutistest, millele meie tsivilisatsioon tu-gineb. Ka keel ja kultuur, vaimne ja mate-riaalne.

Kas buss sõidab paremale või vasakule?

Joonis 1

huvitav LahenduS 35

5/2011 (33)

enamasti hägune ja tuleb näha vaeva olu-lise väljaselgitamisega. Lahendusi on ena-masti mitu. Näiteks projekteerijal on oma “käekiri”. Majandusülesanne on eriti kee-rukas.

kui lahendus ei taha tulla, sõnasta ülesanne ümber

Ungari-USA matemaatik Györgi Polya on andnud häid näpunäiteid, kuidas loo-gika ja heuristikaülesandeid lahendada [2]. Katsu kõigepealt ülesandest aru saada, siis tee plaan (koos tähiste ja joonistega), täida see (otsides lahendusanalooge), kontrolli ja vaata, kas sama ideed saad ka rakendada mujal (tagasivaade). Kui lahendus ei taha välja tulla, sõnasta ülesanne ümber. Kui on suur ja keerukas ülesanne, siis võta ette see osa ülesandest, millest sa oled üle. Tee see ära ja jätka järgmise tükiga. Nii tehakse ära suuri asju!

Väited tuleb tõestada. Otseselt: esitatud argumendid põhjendavad väite tõesust. Kaudselt: tõesust põhjendatakse sellele vastukäivate argumentidega. Seejuures loogika küll lähtub sellest, millisel juhul “terve mõistus” põhjendeid heaks peab! Kuid võib ka ette kirjutada norme, mis on tavaarusaamadega vastuolus. Loogikat võib pidada arutlemise mudeliks keeles. Õppimine ehk üldistuste tegemine on in-duktsioon. Reeglite rakendamine ehk jä-relduste tegemine on deduktsioon.

küsitakse – kumb must ese on pikem? Pole raske mõõta, et nad on ühepikkused. Meie silmnähtavat loogikat petetakse?

Sageli seab kool ja kogemus meile mõtlemispiiranguid. Näiteks püüdke la-hendada järgmisi loogikaülesanded.• Jagage nelinurkne tort kahe sirge lõike-

ga kuueks osaks. Kuidas on see võima-lik?

• 9 punkti ülesanne (joonis 3): tõmmake kõik üheksa punkti läbi nelja järjestiku-se sirglõiguga pliiatsit paberilt tõstma-ta.

• Kui eelmine õnnestub, siis kuidas läbi-da kõik üheksa punkti kolme järjesti-kuse sirglõiguga, ilma pliiatsit paberilt tõstmata?

• Sama – kahe sirglõiguga? Või ka ühega?• Kuidas lüüa jalgpalli nii, et ta mõne aja

pärast peatub ja tuleb sama trajektoori mööda tagasi?

• Kas on võimalik ämber kolm korda järjest ääreni täis täita seda vahepeal tühjendamata?

• Kaks rändurit jõudsid jõe äärde ja küsi-sid paadimehelt paati jõe ületamiseks. See lubas tingimusel, et paati kasutab korraga vaid üks inimene ja paat pan-nakse tagasi esialgsesse kohta. Kuidas seda teha? Korrektse maleülesande puhul nõutak-

se, et sellel oleks vaid üks lahendus ja laual poleks liigseid malendeid. Ka koolimate-maatikas on nii, et on lähteandmed ja pä-rast mõnd tehet saadakse üks õige vastus. Elu ja inseneritöö on kaugel sellest, et la-hendusi on vaid üks. Ka lähteülesanne on

Loogika võtted on võrdlus, analüüs ja süntees, abstraheerimine ja üldis-

tus. Võrdlusega tehakse kindlaks asjade ja nähtuste sarnasus ja

erinevus, soovitavalt oluliste tunnuste järgi. Analüüsi

abil objekte liigendatakse, eraldades mõttes nende üksikuid osi, tunnuseid ja omadusi, aga süntee-siga ühendatakse need jälle tervikuks. Abstra-heerimise abil eralda-takse mõttes objekti olulised omadused ebaolulisest, kõrvali-sest, juhuslikust. Üldis-tamise abil ühendatak-se mõttes ühesuguste

objektide üldised oma-dused. Näiteks kummas

suunas liigub joonisel 1 kujutatud buss? (Vastused

on artikli lõpus.)

Loogika on kõik see, mis meie eest mõtleb Kõige üldisemalt võiks loogikat

mõista nii: loogika on see, mis meie eest mõtleb. On rida kitsamaid määranguid: 1) loogika on mingi süsteem või kord (kui asjas ei ole loogikat, on seda võimatu mõista); 2) loogika on aru või mõistus (“nupp”, mis “nokib”); 3) loogika on või-me ära arvata (tuletada) asju, mida ei teata; 4) loogika on millegi tööpõhimõte.

Aastast 1913 on pilt (joonis 2), kus

Asjad näivad sageli teistsugused, kui nad on

Joonis 2

Üheksa punkti läbitõmbamine nelja järjestikuse sirglõiguga

Joonis 3

huvitav LahenduS36

5/2011 (33)

Loovinseneridele- innovaatoritele omane kontseptuaalne mõtlemisstiil on tihti orienteeritud mitte tänasele päevale, vaid perspektiivile ja ideedele. Esemeline analüüs loovutab oma koha loomingulise-le sünteesile, mis tekib mitte praktilise kogemuse alusel, vaid meid ümbritsevas maailmas sündmuste ettenägemise võime-le – laskumisega seisundisse, mida nimeta-takse intuitiivse välgatuse “insaidiks”. An-tud juhul alateadvusliku teguri roll preva-leerib teadvustatud toimingute ning pragmaatilise lähenemise üle. Kuidas ini-mene loominguliselt mõtleb – kriiside, loomispiinade ja suure leidmisrõõmu kaudu loob (joonis 4)?

alateadvus jätkab problee-miga tegelemist veel kaua

Iga loovisik, olgu ta insener või kunst-nik, võib kokku puutuda ülaltoodud loo-meetappidega. Kõigepealt tajutakse, et midagi tuleb ette võtta. Seejärel formulee-ritakse ülesanne ja piirangud, püütakse võimalikult infot koguda (kuidas seda õpikuis õpetati, kuidas teevad konkuren-did, kuidas patendikirjandus näitab).

Kui seejärel head lahendust ei tule ega tule (ega eelkäijadki lollid polnud – nad tegid oma parima), ammendatakse tavavõ-tete arsenal ja jõutakse loomingulisse kriisi. Kriis on siiski loomulik asjade käik, kuigi valulik. Sisetunne ütleb, et hea la-hendus on kusagil siinsamas, aga ei taha tulla. Siis inimene lööb sageli käega, loo-bub.

Hiljem täiesti ootamatult, ootamatus kohas, lööb pähe lahendus – tuleb inspirat-sioon. Heureka! Nimelt alateadvus jätkab probleemiga edasi tegutsemist inimesest sõltumata. Seda nimetatakse inkubatsioo-niperioodiks. Alateadvus tegutseb ka siis, kui inimene asjale enam ei mõtle, näiteks magab. Kui suur leidmisvaimustus on möödas, tuleb muidugi kontrollida lahen-dust ja see siis realiseerida.

Siit tuleneb üks loova töö tehnika võtteid – lase probleemi lahendada ala-teadvusel. Kui inimene tegeleb intensiivse mõttetööga ja kogub ajju probleemiga seotud infot, ei pea kriisi kartma. Kui ei tule välja, pane töö mõneks ajaks kõrvale, hommik on õhtust targem.

Kauaaegne Inteli tegevjuht Andy Gro-

ve kirjeldab, kuidas nad konkureerisid jaapanlastega arvutimälu osas, ja ikka edutult. Tee või tina – jaapanlased teevad ikka paremini, odavamalt, efektiivsemalt! Grove oli omadega nii puntras ja masen-dunud, et kirjutas lahkumisavalduse. Ta tundis lahkudes tohutut kergendust ja mõtles hakata tegelema hoopis millegi muuga. Mõni aeg hiljem tuli äkitselt aru-saamine, et tuleb rõhk panna mitte mälu, vaid protsessori arendamisele. Läks konto-risse ja rebis lahkumisavalduse puruks. Täna on Intel selles vallas juhtpositsioonil, nende bränd on 36 miljardi dollariga maa-ilmas viiendal kohal.

iga toode on loomingulise protsessi resultaat

Loovinseneri töö nõuab peamise töö-vahendina selliste psühholoogiliste tun-nuste olemasolu nagu intuitsioon ja loogi-ka, mis on vajalikud empiiriliste andmete kogumiseks, analüüsiks ja üldistuseks järg-neva sünteesi – uute ideede genereerimise, projektide, mudelite ning konstruktsioo-nide – tarvis. Iga uus toode, materiaalne või intellektuaalne, tekib vaid kui loomin-gulise protsessi resultaat. Selle mõtlemis-stiiliga inimene kaldub tavaliselt uute teoreetiliste teadmiste poole, huvitub vä-hetuntud nähtustest, kuigi praktilises tege-

vuses jääb tal sageli puudu operatiivsusest. Sageli mõtiskleb mingi idee või eksistentsi seaduse üle. Väärtustab julgeid intuitiiv-seid nägemusi ja leiutisi. Eelistab eksperi-menteerida, mitte rakendada tuntud meetodeid. On uudishimulik, aga sageli ka ebapüsiv, hajuv.

Olgu näiteks probleem, et lambipirne tootev ettevõte pidi vastavalt eurodirektii-vile loobuma sajavatiste pirnide tootmi-sest. Kuidas jätkata? Toota 95-vatiseid pirne uudse tehnoloogiaga – pikkade jadadena, mis seejärel nagu vorst lampideks lahti lõigatakse (joonis 5)? Nii pakub leiutaja. Kas tähtis mees – ettevõtja – oskab siit va-jalikku kasu välja võtta? Mida arvab pro-jektijuht, kes paneb paika uue toote evita-mise võimalused, rakised, inimeste välja-õppe, tähtajad? Kas uus äriidee on piisavalt atraktiivne rahastajale? Infotöötlejalt küsi-takse, kas toode on turustatav, varustatav ja patendipuhas? Muidu võib pärast ilmuda keegi, kes näitab, et see tehnoloogia on tema intellektuaalne omand – makstagu miljoneid või lõpetatagu see jama ära. Tähtis persoon, kellega tuleb arvestada, on kahtlemata tänapäeval “roheline” keskkon-naaktivist – tootmine ja toodang peab olema inim- ja loodussõbralik nüüd ja edaspidi. Kes neist kuuest persoonist on olulisim?

Kuidas looja mõtlebJoonis 4

Ins

pir

ee

rit

us

e t

as

e

Aeg

Vastuolu tajumine1. Probleemi püstitamine2. Info kogumine3. Probleemi loogiline lahendamine4. Inkubatsiooniaeg5. Kirgastumisseisund: lahendi leid6. Lahendi kõlblikkuse kontroll7. Lahendi viimistlemine8. Lahendi elluviimine9.

1 2 3 4 5 6 7 8 9

huvitav LahenduS 37

5/2011 (33)

Kaugeltki igaüks ei pea ise leiutama. Ideegeneraatorite kõrval on veel rida psüh-hotüüpe nagu “otsija”, “õiglane”, “kriitik”, “ettevõtja”, aga nende peenem eristamine on huvitav psühholoogiavaldkond. Täna-päeval loob meeskond, mis peab olema ühise eesmärgi nimel kompaktselt ühen-datud. Meie asja ühiselt ajades saavutatak-se konkurentsiedu. Targad juhid ja kollee-gid peavad laskma kellelgi, kel see paremi-ni välja tuleb, luua ühistes huvides, teda aidates, toetades ja vahel ka tema “laialival-gumist” talitsedes. Võimekamad tegijad peavad tegema, juhid juhtima, äriinimesed ärima.

heas tujus olles lahenevad probleemid kergemini

Psühholoogid soovitavad end aeg-ajalt viia lapse mõtlemise tasandile – mis oleks, kui ma oleksin 7-aastane? Sest lastel puu-dub “mis siis juhtub” seose loomise võime, mis on sageli ka loovuse takistus. Loovuse üheks aluseks on võime suunata oma meel

lapse avatud mängulisse piirideta maailma ning teisalt tegeleda ideega analüütiliselt, seda vormides ja reaalsusega ühildades.

Sellise paindliku meelega pole meist sugu-gi igaüks. Nende kahe meeleseisundi vahel pendeldamisega on olnud raskusi ka pal-

Kes on tähtsaim tehnilises innovatsioonis?

Joonis 5

Leiutaja Ettevõtja Projektijuht

Rahastaja Info töötleja Keskkonnaaktivist

Ühe tarkvaraga projekteerid tõhusalt: Jõu- ja juhtahelad Keskuste koostejoonised IO-skeemid Paigaldusjoonised (sh BIM) Erinevad loendid ja raportid

Abiks veel tasuta tugiteenus!

Võta kasutusele turu laialdasemad võimalused elektri- ja automaatikaprojekteerimiseks. Januned uute lahenduste järgi?

Tutvu ja telli demonstratsioon. www.cads.ee

Terviklahendus tööstuse nõudlikele vajadustele.

Kymdata Oy Jõe 5, 10151 Tallinn | Tel. 682 8574 | estonia@cadsplanner.com Kokonaisuus teollisuuden vaativiin tarpeisiin.

Tuota tehokkaasti yhdellä ohjelmistolla: Piiri- ja johdotuskaaviot Keskuslayoutit Teollisuuden pääkaaviot Taulukot ja luettelotTietokanta mahdollistaa tietojen siirron kuvien välillä sekä projektitietojen tehokkaan hallinnanErinomainen DWG-yhteensopivuus

Ota käyttöösi markkinoiden laajimmat ominaisuudet sähkö- ja automaatiosuunnitteluun. CADS Planner Electric on saatavissa sekä suomen- että englanninkielisenä.

Janoatko uusia ratkaisuja?www.cads.fi/electric

Kymdata Oy | Heikinkatu 7, 48100 Kotka | p. 05 227 5100 | mail@cads.fi | www.cads.fi

Valmiiksi mietitty tuote. Lisätehoja piirikaavioihin.“Käytämme CADS Planner Electricia sähköautomaation piirikaavionsuunnitteluun. Electric on pitkälle mietitty tuote, jolloin kovin montaa eri ohjelmistoa ei tarvita. Helppokäyttöisyys ja suomalainen tuotetuki vaikuttavat arjen sujumiseen. Uusista ominaisuuksista ja mahdollisuuksista kertovat kurssit ja asiakkaan luona tapahtuvat tuote-esittelyt ovat olleet hyvin organisoituja ja kasvattaneet suunnittelijoidemme tietotaitoa.”

Marko Nousiainen, sähkö- ja automaatiopäällikkö | Pesmel Oy

ELECTR IC

„Kasutame CADS Planner Electric projekteerimistarkvara elektri- ja automaatika projekteerimisel. Electric on tulevikku suunatud toode, mistõttu me ei vaja mitmeid erinevaid tarkvarasid. Lihtne kasutatavus ning kohalik tootetugi garanteerivad töö sujumise. Uute võimalustega tutvumiseks korraldatud kursused ning kliendi juures toimuvad kon-sultatsioonid, on olnud hästi organiseeritud ja tõstnud meie projek-teerijate oskustaset.“

Marko Nousiainen, automaatikaosakonna juhataja | Pesmel Oy

Valmis mõeldud toode. Efektiivsusttööstusautomaatika projekteerimiseks.

huvitav LahenduS38

5/2011 (33)

judel suurkujudel alates Darwinist kuni fi losoof Schopenhauerini, kes vajasid eri-kohtlemist just analüütilise osa vormista-miseks.

Laps küsib teatud eas kogu aeg – miks? Kuni esimese klassi lõpul enam ei küsi. Õpetaja ütleb, kuidas asjad on. Ja küsida hakkab häbi. Einstein ütles, et ta oli lapse-na nii hilise arenguga, et hakkas maailma asjade kohta küsimusi esitama hiljem, kui teistel juba asjad selged olid. Küsis endalt. Nii sündisid tema vapustavad teooriad.

Neuroteadlane nobelist Eric Kandel on veendunud, et peaksime oma aju vaa-tama kui maailma võimsaimat laosüstee-mi, kus on ladustatud kõik meie teadmised ja kogemused. Selles laos töötavad analüü-tika ja intuitsioon alati koos – uue info vastuvõtmisel meie aju otsib esmalt, kui-das see senise infoga kokku sobib, loob seosed ja paneb info riiulile. Kui ei sobi, põtkib sisemus vastu. Nii toimime me nii rutiinseid igapäevategevusi tehes kui uusi olukordi lahendades. Pärast lahenduse leidmist käivitab dopamiin auhindava mõnutunde. Ära tegin!

USA Northwesterni ülikooli teadlased tegid kindlaks, et inimesed lahendavad probleeme kergemini, kui nad on heas tujus. Huumor, nali on positiivne seisund, mis alandab aju läve nõrgemate ja kauge-mate ühenduste loomiseks, mida on prob-leemilahenduseks ja loometööks vaja. Äraarvamismäng suunab aju avatud, män-gulisse seisundisse, mis on iseenesest mõ-nus põgenemine tavapärasusest.

Lõppu siis veel lapsesuu ütlemisi. Kas neis on tõetera sees?• Kõige paremini kasvavad taimed seal,

kus on huumoririkkad mullad.• Igal orjal oli oma orjapidaja, kes pidi

teda ülal pidama.• Maod on kõigusoojased, neil pole mil-

lestki sooja ega külma.• Inimene peaks alati meeles pidama, et

õnne ei ole jalaga segada. Inimene ise peab haarama saatusel kõrist.

kirjandust1. Anatol Hin jt. Loov probleemilahendus

TRIZ. Külim. Tallinn, 2010. – 56 lk.2. G. Polya. Kuidas seda lahendada. Tal-

linn, Valgus, 2001.

1. Buss (joonis 1) sõidab vasakule. Kui teil ei tulnud see lahendus välja, küsige mõnelt lapselt. Loogika on lihtne – kuna bussi uksi pole näha, on need teisel pool.

2. Nelinurga lõikamine kahe sirgega. Nelinurk ei pea olema kumer. Lõigatud 6 tükki ei pea olema võrdsed (joonis 6).

3. 9 punkti ülesanne lahendub, kui me ei piira end pinnaga punktidega määratud ruudus. Me ise alateadvuses keelame jooni pikendamast väljapoole.

4. Reaalne “insenerlik” punkt, erinevalt matemaatilisest, annab lahendeid kolme sirglõiguga läbikriipsutusele (joonis 8). Insener tegelebki vaid reaalsusega.

5. Kahe ja ühe joonega läbikriipsustus on võimalik, kui me anname ka joonele paksuse.

6. Jalgpalli on võimalik lüüa otse üles. Seda võib teha näiteks väravavaht. Aga ka väravaposti pihta löök võib panna palli toimima nimetatud viisil.

7. Kui täita ämber ääreni killustikuga, võib sinna vabalt lisada veel liiva ja tsemen-ti – jälle ääreni – ning lõpuks vett, ikka ääreni. Raputades võib juhtuda, et jääb ruumi ülegi.

8. Paadiülesanne on lollitamisülesanne, kui öelda, et kaks inimest tulid jõe äärde erinevalt poolt jõge. Kui nad aga tulid koos ja ühelt poolt, on tegu huvitava inse-nerliku ülesandega. Kuidas võimalikke käepäraseid vahendeid ja loodusressurs-se kasutades probleem lahendada? Riietest või okstest köis keerata? Pole keelatud ju ka märjaks saada? Voolamist ja paadivahti rakendada? Kes pakub variante? See oleks ajurünnaku ülesanne, millest lähemalt järgmine kord.

Nelinurga tükeldamine

Joonis 6

Ülesanne 9 punkti läbikriipsutamisest

Joonis 7

Ülesanne 9 punkti läbikriipsutamisest

Joonis 8

Ülesannete lahendused

DURATOMIC™Seco eriline pinnakattetehnoloogia annab Sulle

YOU SIMPLY CAN’T GO WRONG WITH DOUBLE OCTOMILL.

TÄPSUS Unikaalne lahendus: Komplekt HSS juhikuid igas plaaditaskus garanteerivad plaadi istutäpsuse ning puudub aksiaalse eelhäälestuse vajadus. HSS juhiku asukoht klapib lihvitud soonega plaadil. Te lausa tunnete kuidas plaat istub paigale.

KÕRGTEHNOLOOGILISED PLAADID Otsepressimistehnoloogiaga valmistatud plaadid võimaldavad töödelda kõiki enim levi-nud materjale. Plaadi mõõdud kindlustavad kõrge vastupida-vuse ja protsessikindluse, millega kaasneb madal plaadipu-runemise risk.

MITMEKÜLGSUS Double Octomilli plaat on projekteeritud selliselt, et võimaldab jäme ja peentöötlust ühe plaadiga, tänu Wiper tasapinnale ( 2mm).

ÖKONOOMSUS Doubel Octomilli plaat on projekteeritud kuueteist-servalisena, tänu millele on saavutatud hea hinna ja tootlikuse suhe. Kasutades seda freesi, saate madalama hinna oma tootele.

PIKK FREESI TÖÖIGA Eelkarastatus ja unikaalne pinnakate ( HV 700 ) tagab freesile erakordselt pika tööea. Pinnakate kaitseb instrumenti kulumise ja laastude kinnipõlemise eest.

www.secotools.com

YOU SIMPLY CAN’T GO WRONG WITH DOUBLE OCTOMILL.

TÄPSUS Unikaalne lahendus: Komplekt HSS juhikuid igas plaaditaskus garanteerivad plaadi istutäpsuse ning puudub aksiaalse eelhäälestuse vajadus. HSS juhiku asukoht klapib lihvitud soonega plaadil. Te lausa tunnete kuidas plaat istub paigale.

KÕRGTEHNOLOOGILISED PLAADID Otsepressimistehnoloogiaga valmistatud plaadid võimaldavad töödelda kõiki enim levi-nud materjale. Plaadi mõõdud kindlustavad kõrge vastupida-vuse ja protsessikindluse, millega kaasneb madal plaadipu-runemise risk.

MITMEKÜLGSUS Double Octomilli plaat on projekteeritud selliselt, et võimaldab jäme ja peentöötlust ühe plaadiga, tänu Wiper tasapinnale ( 2mm).

ÖKONOOMSUS Doubel Octomilli plaat on projekteeritud kuueteist-servalisena, tänu millele on saavutatud hea hinna ja tootlikuse suhe. Kasutades seda freesi, saate madalama hinna oma tootele.

PIKK FREESI TÖÖIGA Eelkarastatus ja unikaalne pinnakate ( HV 700 ) tagab freesile erakordselt pika tööea. Pinnakate kaitseb instrumenti kulumise ja laastude kinnipõlemise eest.

www.secotools.com

DURATOMIC™Seco eriline pinnakattetehnoloogia annab Sulle

PiLdid: RePRO, ttÜ

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeinSeneRikutSe40

5/2011 (33)

vaHuR mÄgi,tehnikaloolane

Sünni l t o l i O tto Re inva ld (1886^1940) rakverelane. Lõpetas 1904 Tallinna Reaalkooli ja 1905

Gattšina reaalkooli täiendusklassi, elektro-tehnika stuudiumi läbis Darmstadti Teh-nikaülikoolis Saksamaal. Koolivaheaegadel töötas AEG-s Frankfurdis, 1908^1909 ja 1911^1912 oli Babenhauseni elektrijaama juhataja. Inseneridiplomi sai 1912 ja asus tööle proovisaali insenerina elektrimasina-tehases “Volta” Tallinnas. Kauaks siin püsi ei olnud, 1913 kevadel läks Saksamaale Berlin-Lichtenbergi elektrijaama ehitama. 1914 oli tagasi “Voltas”, nüüd juba proovi-saali juhatajana. Seda ametit pidas kuni tehase Venemaale sõjapakku viimiseni 1917, seejärel tegi elektriremonditöid sada-matehastes. Saksa keiserlike vägede saabu-misel lahkus Tallinnast vanematekoju Rakverre. 1918 hilissügisel astus Viru maa-konnavalitsuse teenistusse, kus tehnikaosa-konna juhatajana võttis oma hoolde koha-liku elektrivõrgu väljaarendamise. Kunda tsemendivabrik oli Aru rabas lasknud käiku väikese jõujaama turbapresside tööshoidmiseks. Kuna valgustusõlist tunti kibedat puudust, tegi maakonnaülem vabrikule ettepaneku anda elektrit ka Rakvere linnale. Et Aru jaama 60 kW-st jäi väheseks, pikendati liine Kundani, kust

suurmehi:

eleKtRiinseneR otto Reinvald

inSeneRikutSe40

saadi lisa tehase teistest jõujaamadest. Ka seati Aru rabas üles võimsam aurumasin ja alustati uue liini vedamist Vaekülast Viru-Jaagupisse. 1919 sügiseks ulatus Kun-da-Rakvere liinide kogupikkus 72 kilo-meetrini.

dekaan, tegevinsener, eksperimentaator

Reinvald töötas Viru maakonnavalit-

vaHuR mÄgi,tehnikaloolane

Ssuses 1921. a kevadeni. Siis tuli tagasi Tal-linna, kus talle pakuti õppejõu kohta Tal-linna Tehnikumis, põhiaineteks jõusead-med ja kõrgepingetehnika. 1926 tõsteti kooli mehaanikaosakonna dekaaniks, 1932 anti kesk- ja kutsekooli tehniliste ainete õpetaja kutse. Jätkus töö tegevinsenerina. Narvas ehitati 1921^1922 tema käe all ümber linna ja Kreenholmi manufaktuuri elektrivõrk ning tõmmati kõrgepingeliin

eesti tehnikahariduse arenguloos kuulub Otto Rein-

valdile austust vääriv koht. tallinna tehnikumi (1920. a

põhikiri) ja tallinna tehnikaülikooli kauaaegse õppe-

jõuna oli ta meie elektriinseneride esimese põlvkonna

teadmiste ja oskuste keskseid kujundajaid. tema

osavõtul pandi alus elektrotehnikaalasele uurimistööle

eestis ja sündis eesti elektrifi tseerimise üldkava.

otto Reinvald,äärmiselt mitmekesiste oskustega insener

LaBOR PikaL tÄnavaL

inSeneRikutSe 41

5/2011 (33)

jaranniku tsemendivabrikud. Välislaenude abil taheti alustada tselluloosi ja kunstväe-tiste tootmist Narvas ning viia elektrile üle Tallinn-Narva raudtee. Reinvald arvati riigi majandusnõukogu erikomisjoni koos-

seisu, kus tema ülesandeks jäi määrata Eestis tarbitav energiahulk ja anda hin-nang energia müügist laekuvale tulule.

1928 ilmus Reinvaldilt

üldelektrotehnika õpik.

See oli esimene eesti

keeles elektrotehnikat

vaatlev õpperaamat

tehnikaüliõpilastele.

Tondilt Harku turbarappa, 1930. aastatel arvutas ta koos Evald Maltenekiga ümber Tallinna ja Nikolai Semjonoviga Nõmme elektri võrgu.

1923 avati tehnikumi juures Riiklik Katsekoda, kus Reinvaldile anti ülesandeks elektrotehniliste mõõtmiste korraldamine, 1924 sai temast elektrotehnika osakonna juhataja ja 1931 koja abidirektor. Tegutseti käsikäes tööstusega – katsetati elektrimoo-toreid, prooviti ainete läbilöögitugevust, uuriti Eestis valmistatud keemiliste voolu-allikate elektrilisi omadusi, oldi kohal El-lamaa, Ulila ja mitme teise elektrijaama käikulaskmisel. Ühtlasi allus talle tehniku-mi tugevvoolu labor kõrgepinge, elektri-masinate, elektrimõõtmiste ja fotomeetria osakonnaga.

hüdroenergia oleks tulnud kätte liiga kallilt

Eestit kimbutanud energiapõuast üle-saamiseks loodeti palju Narva kosele. Siit ootasid elektrit Tallinn ja Tartu ning põh-

Oma kava Narva kose kasutuselevõtmiseks esitas Saksa firma Siemens & Schukert. Eksperdid Reinvald ja Gottfried Hacker võtsid hüdroelektrijaama suhtes eitava seisukoha. Nende arvutuste kohaselt ol-nuks seal toodetav energia kallim tur-baelektrijaamade omast ja ehitus pakutava laenu tingimustel ülemäära riskantne.

Reinvald töötas ka tallinna elektrijaama abidirektorina

1928 ilmus Reinvaldilt üldelektroteh-nika õpik. Loengute põhjal koostatud kä-sikirja aitasid raamatuks vormida assisten-did Karl Puidak ja Artur Liefländer, eesku-juks saksa tehniline kirjavara. Reinvaldi teosele kuulub eesti tehnikakirjanduses silmapaistev koht. See on esimene eesti keeles kirja pandud elektrotehnikat vaatlev õpperaamat tehnikaüliõpilastele, meie esimese emakeelse haridusega inseneride põlvkonna esimene usaldatav teeviit elekt-riala sõnavara ja teadmiste suunas.

Riigikogu otsustas 1928 lõpetada inse-

inSeneRikutSe42

5/2011 (33)

neride õpetamise Tallinnas, mispeale pai-nas tehnikumi pidev sulgemise koll. Kahel korral oli pikendust antud, kuid lõpp lähe-nes paratamatult. Ebakindlalt tundsid end ka õpetajad. 1935 lahkus Reinvald Tallinna elektrijaama abidirektoriks. Viimased lõ-puprojektid kaitsti tehnikumis 1936 suve hakul. Kokku said Tallinna Tehnikumist diplomi 300 inseneri. 88 neist olid elektri-kud, kelle teadmised ja oskused pärinesid suurelt jaolt Reinvaldilt.

Reinvald jutustas peast, kuid käsikiri oli taskus

1936 sügisel avas uksed Tallinna Tehni-kainstituut ja vabaks kuulutati elektroteh-nika professuur. Taotlejaid oli kaks, vali-tuks osutus Reinvald. Professuur avati 1937. Ta alustas üldelektrotehnika ja elekt-rimõõtmistega, millele pärastpoole lisan-dusid elektrivõrkude, kõrgepingetehnika ja elektrimasinate kursused. Ta jutustas peast, kuigi käsikiri oli alati taskus. Arvu-tusi üleliia tähtsaks ei pidanud, rohkem usaldas insenerisilma. Mugava mehena peast reh ken da misega vaeva ei näinud, milleks siis lükati välja nuputati. Tulemu-sele lisas alati umbes, nii oli professoril kaks korda kaks umbes neli. Kunagi ega kuhugi ei tormanud ^ kui suur kiire mööda saab, on

aega küll. Autogi oli seatud kiirusele 40 km tunnis – ma tahan sõita Pärnusse, mitte tae-vasse. Elektrotehnikaharu ülikoolis esiotsa ei avatud, 1938 sügisel võeti asi siiski ette ja Reinvald asus õppekava läbi mõtlema. 1940 kevadel sai see nõukogult heakskiidu. Põhirõhk lasus tugevvoolul, päris unusta-tud polnud ka nõrkvoolu. Raadio, telefon ja telegraaf olid samuti sees. Inseneridiplo-mi saamiseks pidi olema ette näidata pooleaastane praktika tööstuses ja kaitstud lõputöö. Jälle tuli tal enda peale võtta Riikliku Katsekoja elektrotehnika osakon-na juhtimine. Aega surnuks lüüa ei tul-nud, toimetati mõõtmisi Kehra tselluloo-

LaBOR kOPLi tÄnavaL

sitehases, Tootsi briketivabrikus, “Voltas”, Tallinna trammi alajaamas oldi abiks elav-hõbealaldite käivitamisel. Katsekoja esin-dajana tegi Reinvald kaasa majandusmi-nisteeriumi kavandatud rahvaraadiote katsetamises. Nõuded olid karmid, andme-te tõesust jälgis Riigi Ringhääling, hoolit-seti eeskätt maal elava raadiokuulaja eest. Esikoht läks RET-ile, kelle Maret 5 kuulu-tati standardvastuvõtjaks ja tõusis korra-pealt müügihitiks.

ta jõudis kirjutada ka raamatule eessõna

Ta oli kaastegev Eesti Rahvusliku Jõu-komitee algatusel valminud Eesti elektri-fi tseerimise üldkava koostamises. Juhendas Narva-Tallinna ja Tapa-Tartu magistraallii-nide projekteerimist ning kuulus Kohtla põlevkivijõujaama projekti komisjoni. Käis TTÜ ja Jõukomitee esindajana 1938 Üle-maailmse Jõukonverentsi kongressil Viinis ning tutvus jõujaamade ja kõrgepingeliini-de ehitamisega Saksamaal. Jõukomitee üks eesmärke oli Eesti jõgedes peituva veejõu parem ärakasutamine ning Reinvald arva-ti Narva kose tehnilise komisjoni koossei-su. 1938 valiti ta Jõukomitee juhatusse ja 1939 elektrifi tseerimise üldkava elluviimi-seks loodud Elektrikeskuse juhatusse. Sü-gisel pidi Riias toimuma Baltimaade energeetikakonverents, kus Reinvaldil oli ette nähtud ettekanne Eesti elektritariifi -dest. Aga ajad olid ärevad ning kokkutulek jäeti ära. Ilmumata jäi ka Jõukomitee al-bum, kuhu ta kirjutas ülevaate tariifi polii-tikast. Küll jõudis “Looduse” vahendusel lugejateni kuulsa saksa elektrotehniku Werner Siemensi elulooraamat “Minu elu mälestused” prof Reinvaldi ees sõnaga.

Reinvald varises kokku otse oma tööpostil

1940 täitus Reinvaldil õppetooli hoid-mise kolmeaastane tähtaeg. Ta oli oma ülesannetega hästi toime tulnud ja valiti edasi professoriks, nüüd ilma ajalise kitsen-duseta. Ühel novembripäeval varises ta ja-lalt kokku. Professor kanti ära otse tööpos-tilt, jõudnud enne seda lõpetada oma elu viimaseks jäänud eksami. Teda meenutatak-se sõbraliku abivalmis õppejõuna ja hea-tahtliku vaoshoitud ametivennana.

arvutustulemusele

lisas Reinvald alati

umbes, nii oli profes-

soril kaks korda kaks

umbes neli.

www.ut.ee/software ics@ut.ee Tark

va

rate

hn

ika

Tark

va

rate

hn

ika

Tark

va

rate

hn

ika

Tark

va

rate

hn

ika

Tark

va

rate

hn

ika

Tark

va

rate

hn

ika

Tark

va

rate

hn

ika

Tark

va

rate

hn

ika

Tark

va

rate

hn

ika

Tark

va

rate

hn

ika

TARKVARATEHNIKAMaailmatasemel haridus Eestist

Ühisõppekava: Tartu Ülikool

Tallinna Tehnikaülikool

Ingliskeelne õpeRiigieelarvelised ja riigieelarvevälised õppekohad

rahvusvaheline magistriõppekava

Tarkvaraarenduse juhtimine ja tarkvaraökonoomika

Süsteemide analüüs ja disain

Ettevõtte tarkvara

Sardsüsteemide tarkvara ja reaalaja tarkvara

NB! Vastuvõtt toimub 1. juunini.

PiLdid: FeanOR

huvitav LahenduS44

5/2011 (33)

huvitav LahenduS44

uut metroloogias:

innovatsioon sisePingete mÕÕtmises

Röntgendifraktsiooni (XRd) meetod on teada-tuntud

tehnika sisepingete mõõtmiseks ülikoolide laboratoo ri-

umides. Feanor on loonud uue mobiilse ja kompaktse

XRd-röntgendifraktomeetri, mis võimaldab mõõta

materjali sisepingeid ka väljaspool laborit.

jOOniS 1: diFRaktOMeeteR

luCa boCHese, Feanor OÜ

Uurimistööd, mis käsitleb nafta-keemia reaktori keevisliite ins-pekteerimist, esitletakse seits-

mendal rahvusvahelisel täppismõõteinst-rumentide ja -tehnikate sümpoosionil ISPEMI 2011, mille korraldab Hefei teh-nikaülikooli (Hiina) instrumenditeaduse ja optoelektroonika teaduskond. Rohkem teavet leiate aadressil http://ispemi.hfut.edu.cn.

Seade mõõdab röntgenkiirguse dif-raktsiooni antikatoodi aatomites, mis te-kib nende pommitamisel elektronidega ja tuvastab antikatoodi aatomitega seotud lainete lainepikkused. Näiteks kui Cr-an-tikatoodi pommitada elektronidega (energiaga, mis ületab läviväärtust), siis kiirgab see iseloomulikke röntgenkiiri lainepikkusega umbes 0,229 nm. Co-anti-katoodi puhul on aga röntgenkiirte laine-pikkus umbes 0,179 nm. Kui kiiritatav materjal on kristalliline (nagu metallid), tekib hajuvate lainete interferents ja see-ga difraktsiooni spekter.

Lainete interferents võib olla tugevda-va või nõrgendava mõjuga: nt samas faasis lained tugevdavad ja vastasfaasis lained nõrgendavad üksteist. Detektor jäädvustab tekkinud difraktsioonimustri. Saadud faasiinterferentsi mustrit kasutatakse Brag-gi difraktsioonianalüüsi jaoks. Braggi vale-mi ja saadud teabe alusel saame tuletada uuritava materjali kristallilise struktuuri tõmbetugevuse.

uus seade võistleb

mais 7. rahvusvahelisel

metroloogiafoorumil

ja sümpoosionil

Met rolexpo Moskvas.

huvitav LahenduS 45

5/2011 (33)

traditsioonilised süsteemid (nt augu puu-rimine).

uus seade reisib sümpoosionile Moskvasse

Uus seade võistleb 2011. a mais seits-

tegemist on praktiliselt mittepurustava meetodiga

Pildil on näidatud naftakeemia reakto-ri keevisliite sisepinge mõõtmist termo-töötluse mõju kontrollimiseks endisel meetodil. Pärast termotöötlust ja enne värvimist töödeldi pindu liivajoaga. Liiva-ga puhastamine põhjustas pinnal sisepin-gest erineva tõmbepinge teket. Selleks, et mõõta eri kihtide pingevälju ilma neid muutmata, tuli muudetud omadustega kiht elektrokeemilise söövitamise abil ee-maldada.

Uurimistöö näitab, kuidas röntgendif-raktsiooni rakendada termotöötluse mõ-jude mittepurustavaks hindamiseks suurtel pindadel ja juhtudel, kui materja-list pole võimalik analüüsiproove võtta. Tegelikult ei saa 4. pildi põhjal öelda, et tegu on 100% mittepurustava meetodiga, kuid see on märksa vähem invasiivne kui

jOOniS 2: BRaGGi inteRFeRentS jOOniS 3: naFtakeeMia ReaktORi Pinna

teStiMine keeviSLiite ÜMBRuSeS

jOOniS 4: kOntROLLitud Pinna LõPLik vÄLiMuS

mendal rahvusvahelisel metroloogiafooru-mil ja sümpoosionil Moskvas (MetrolEx-po) kategoorias “Mittepurustavate diagnos-tikaseadmete kvaliteedimärk”. Rohkem teavet aadressil http://www.metrol.ex-poprom.ru/en/.

FOtO: autOR

huvitav LahenduS46

5/2011 (33)

huvitav LahenduS46

inseneri töövahendid:

mobiiliRaKenduste loomine eile, tÄna Ja Homme

11. aprillil kogunesid tallinnas technopol Ülemistes hulk mobiiltelefoni rakendustest

huvitatuid ning sel alal tegutsejaid üle eesti koos külalistega lähiregioonist. Peaaegu

70 kohalviibijaga järjekordne Mobile Monday estonia üritus nimetusega “Mobile

Software development – 3 years later”1 algas.

programmi üldse levitada sai. Selleks, et see õnnestuks, oli vaja koostööd operaato-rite ning telefonide tootjatega. Esimesel juhul levitati programme üle operaatorite halduses olevate võrguväravate3, teisel ju-hul tarniti telefon koos programmiga. Tarkvara tootmine telefonidele oli väheste võimekus ja privileeg.

Renessanss: aastad 2005–2009

Seda ajavahemikku ilmestavad näited on ennekõike nutitelefonide levik ning mobiiliprogrammide vertikaalse levitami-se kanalite teke ja edu. Nutitelefonide ereda näitena võib välja tuua Apple iPhone’i populaarsuse.

Apple on suutnud luua nutiseadme, mis lubab kasutajal telefoni programme laadida hästi lihtsalt. Sõna otseses mõttes pole kasutajal vaja muud kui kehtivat krediitkaardi numbrit. Mobiiliprogrammi-de vertikaalse levitamise kanal on aga olukord, kus ühe levitaja (näiteks Apple’i) kontrolli all on kogu ahel seadmest (Apple iPhone) kuni tarkvara seadistamise plat-vormini (Apple iOS ja iTunes koos AppStore’iga).

Tulemus on muljetavaldav: hetkeseisu-

sven KiRsimÄe,Regio/Reach-U mobiiliosakonna arendusmeeskonna juht

Jälgides mobiilitööstuses toimuvat, võib selle suures pildis jaotada kol-me dramaatilisse ajajärku: keskaeg,

renessanss ning tööstusrevolutsioon. Kõik kolm mobiilitööstuse ajastut on selgelt eristuvad ning kirjeldavad mobiilivald-konnas toimunud arenguid ning pöörde-lisi muutusi.

keskaeg: aastad 2000–2004Ajastut sümboliseerivad mobiilitark-

vara arenduse reserveeritus ja kinnisus. 3G kasutuselevõtt seadis küll tehnoloogiale uued suunad, aga mobiiltelefonid polnud selleks lihtsalt veel valmis. Mobiiltelefoni-de tootjad ning operaatorid kontrollisid turul toimuvat. Tarkvara oli võimalik kir-jutada vaid telefonidesse, mis avasid enda-le ligipääsu piiratud kujul API-de2 läbi.

Seadmete ja API killustatus oli igapäe-vane nuhtlus ning ühe programmi tööle-saamine mitmel seadmel oli keeruline. Ja seda kõike eeldusel, et tarkvaratootja oma

ga on Apple iPhone’ile võimalik valida üle 225 000 rakenduse ja sellised mahud on saavutatud vaid paari aasta jooksul. Apple iPhone’i levik vähendas suuresti Symbiani (–30%) ning RIM BlackBerry, Windowns Mobile’i, Palmi jt osakaalu (–10%). Ilme-kalt tõestavad fakte 2008. aasta graafi kud joonistel 1 ja 2. Androidi tulevast levikut ei osanud sel ajal veel keegi ette näha. Mobiilse interneti kasutamine, nagu ka mobiilitarkvara loome äri eduna, oli tõu-suteel.

tööstusrevolutsioon: aastad 2010–2014

Ajavahemik, olles alanud, on suuresti ennustusel baseeruv. Üks asi paistab olevat aga kindel: vertikaalse levitamise kanali olemasolu on üks edu pantidest. Apple näitas sellega selgelt teed. Firma kirstunae-laks aga peetakse selle suletuse astet. Re-nessansiajastu lõpus tuli Google välja Android-nimelise operatsioonisüsteemiga. Algselt rõhuti just nimelt avatusele. Google’i mobiiliplatvorm sai väga sooja vastukaja osaliseks ning kogukond võttis Androidi avasüli vastu.

Avatuse kõrval oli teiseks trumbiks operatsioonisüsteemi arendusvõimekus. Telefoniga saab põhimõtteliselt teha üks-kõik mida. Apple oli juba suutnud tekita-da hulga barjääre rakenduste levitamise piiramiseks, Androidi puhul paistsid need puuduvat – rakenduse levitamine Android Marketi kaudu on kerge ja kiire. Oleks ai-nult seadmeid rohkem.

1 Lühikokkuvõtte leiad siit: http://www.momoestonia.com/2011/04/thank-you-for-great-event-

mobile.html2 Application Programming Interface - rakendusliides; rakendustarkvara liides.3 WAP gateway - tavapäraselt operaatori valduses olev mobiiltelefonile interneti ligipääsu kont-

rolliv ning haldav server. WAP-ajastu pärand.

huvitav LahenduS 47

5/2011 (33)

Ja rohkem neid ka tuli. Joonistel 1 ja 2 esitatud graafi kute 2011. aasta tulbad il-mestavad Androidi arendusplatvormi kii-ret tõusu. Samuti on kosumas seadmete tootjad Samsung, Motorola ja LG, mis ka-sutavad Androidi operatsioonisüsteemi.

Ajastu üks märk ongi vertikaalseid le-vitamismudeleid omavate tootjate omava-heline võidukäik.

Esirinnas on praegu Apple ja Google. Jõudsalt astuvad kandadele RIM BlackBer-ry ning Nokia (mille koostöö Microsoftiga võib-olla vägagi edukas – näiteks, kui üks osapool tagab korraliku seadme ja teine osapool korraliku operatsioonisüsteemi). Kas ajastu lõpuks domineerivadki vaid operatsioonisüsteemid, seda näitab aeg.

Kolmas tööstusrevolutsiooni erisus on erinevate GSM-võimekate seadmeformaa-tide levik. Näitena võiks siinjuures tuua tablet-formaadi.

Juba praegu leidub seda seadmefor-maati umbes 40 erineva isendi näol. Tab-let-formaadiga ei paista asi aga piirduvat: kõik need seadmed vajavad käitamiseks operatsioonisüsteemi. Android võib olla siin lahenduseks. Aga samuti on kõne all näiteks Nokia QT/Symbiani platvorm.

Paljuski sõltub kõik arendusplatvormi levikust (seadmete arv), rakenduste levita-mise kanalite olemasolust (AppStore, App Market jne) ning arendusplatvormi lihtsu-sest (milleks on vaja leida häid program-meerijaid).

Nutitelefonide turuosad 2008 vs 2011 2011Joonis 1

Op-süsteemide turuosad 2008 vs 2011 2011Joonis 2

FOtOd: autORid

inSeneRikutSe48

5/2011 (33)

inSeneRikutSe48

fest11:

detailid-detailid! Ja tÄnud Koos-tööPaRtneRitele!

Märkamatult on kätte jõudnud mai ning teie ees on

FS team tallinna järjekordne kuukiri, kus jätkame

tudengivormeli meeskonna noorte inseneride tege-

miste kajastamist. Seekord pöörame pisut suuremat

tähelepanu detailidele ja komponentidele, mida

FeSt11 ehitamisel kasutame.

KRistJan maRuste,WeliX Klaas,FS Team Tallinn

Esimeseks sammuks vormeli ehita-misel on toormaterjali tellimine. Traditsiooniliselt oleme metalltoo-

rikud saanud sponsorluse korras Udde-Tooling OÜst, kust saabunud plaatidest ja lattidest freesime või treime auto koosta-miseks sobivad detailid. Enamik vormeli komponentidest valmibki meie meeskon-naliikmete enda käte läbi, kuid piiratud tootmisvõimalustest tulenevalt kasutame teatud määral ka välispartnerite abi.

Ühe olulise muudatusena oleme käes-oleval hooajal valinud vormelile varase-mast väiksemad rattad – senised 13-tolli-sed on kaalu säästmise eesmärgil asenda-tud 10-tollistega. Sellest tulenevalt on ka ülejäänud veermiku detailid oma mõõt-metelt väiksemad ja kergemad. Kui noo-kurid ja käänmikud valmisid Tehnika-kõrgkoolis, siis veljetsentrite freesimiseks ulatas abikäe AQ Lasertool OÜ. On mär-kimisväärne, et niigi kolmes vahetuses töötav ettevõte leidis aega ka tudengite projektis osalemiseks. Samuti on meie lahutamatuks partneriks olnud SKF, kelle tarnitud laagreid me edukalt vormeli veermiku ja jõuülekande lahendustes kasutame.

KRistJan maRuste,WeliX Klaas,FS Team Tallinn

E

Kuna meeskonna komplekteerimise ja FEST11 sõitva prototüübi vahele jääb vaid kaheksa kuud, on tootmistsükkel ääretult lühike. Keeruline on leida väli-seid koostööpartnereid ja tarnijad. Seda enam väärib äramärkimist ka OÜ Vasar Instrumenti kiire reageerimine ja abi kuivkarteri põhja ja rooli hammaslati valmistamisel.

Sarnaselt eelnevatele mudelitele, val-mib ka FEST11 raam kroom-molübdeen-torudest. Sel aastal suutsime kogu toot-misprotsessi oluliselt kiirendada tänu to-rulaseri kasutamisele. ASi Kitman poolt pakutud laserlõikuse teenus võimaldas CAD-mudelist võetud jooniste abil lõiga-ta õige profi iliga toruotsad. See aitas olu-lisel määral säästa raami koostamiseks kuluvat aega.

etv võttis üles materjali abiturientide saate jaoks

Eelmises numbris nägite meie uue prototüübi disainilahendusi, kuid täna saame rääkida juba FEST11 keremudelist. Koostöös Silwi Autoehituse ASiga on valminud reaalne mudel EPS200 vahust (rahvakeeli penoplastist). Kuna seda vahtu on hea freesida, ent tema tugevusomadu-sed on kehvad, tuleb enne vormi valmis-tamist seda oluliselt töödelda. Suurema-huliste maalritöödega on juba mitmendat

aastat meid aidanud Autokliinik OÜ, kus mudel kaetakse, lihvitakse, värvitakse ja viimistletakse. Reaalsed vormid, kuhu meie komposiidimeeskond asub kerema-terjali lamineerima, valmistavad oma ala spetsialistid ASist Efekt. Nagu näha, on omanäolise disainiga vormelauto kere loomine keerukas, töömahukas ja pikk protsess, kus iga samm mängib olulist rolli lõpptoote kvaliteedis.

Kuna Formula Student on kogunud maailmas palju populaarsust, toodavad mõned ettevõtted keerukamaid kompo-

1

4

7

inSeneRikutSe 49

5/2011 (33)

kult meeskonnal ajaga priisata pole. Kuukirja ilmumisajaks peaks vormel juba omal jõul sõitma ja läbima esimesi teste, kuid lõplik versioon autost valmib vara-semate kogemuste põhjal napilt päev enne võistlustele sõitmist. Geograafi liselt lähimad konkurendid Helsingi vormeli-meeskonnast on juba asunud oma selle hooaja autot testima, mis sunnib ka meie noori insenere tempot tõstma.

Järgmises kuukirjas loodame näidata juba kokkupandud ja sõitvat vormelit.

Kuulmiseni!!!

Märtsis külastas vormelimeeskonda ETV võttegrupp, kes kogus materjali abiturien-tidele suunatud telesaate jaoks, kus tut-vustatakse erinevaid kõrgkoole ning õppi-misvõimalusi. Samuti osaleb meie mees-kond Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tallin-na Tehnikaülikooli reklaamvideotes, millest esimest fi lmiti aprilli keskel ning teine on plaanis üles võtta maikuisel test-perioodil.

Kuigi hooaja esimesed võistlused Austrias Red Bulli Spielbergi ringrajal toimuvad alles 27.^30. juulil, siis tegeli-

nente ainult selle sarjas tarbeks. Ka FEST11 diferentsiaal, amortisaatorid ja rehvid on ostetud seda põhimõtet järgi-des. Teoreetiliselt on ka meil võimalik mõne hea lahenduse väljatöötamisel oma teadmisi teistele tudengivormeli mees-kondadele müüa. On ju ka võistluse üks komponente eduka äriplaani väljatööta-mine ja selle esitlemine komisjoni ees ning mis oleks parem argument kui reaal-selt toimiv äriidee.

FS Team Tallinna tegemisi on viima-sel ajal jäädvustatud ka videolindile.

1 Keremudeli valmistamine EPS200 vahust ASi Silwi Autoehitus suuregabarii-dilises freespingis.

2 Selleks, et igas sõiduolukorras tagada optimaalne õlirõhk ja seega mootori prob-leemideta töö, oleme projekteerinud just meile sobiva ainulaadse kuivkarteri.

3 Sellise maavälise väljanägemise oman-dab keremudel enne vormide valmista-mist.

4 Tootmistsükli algus: alumiiniumist toorikud.

5 Käänmik on veermiku tugitala, siia kinnituvad nii ratas, pidurisadul, veovõllid kui vedrustuse komponendid. FEST11 ime-ilusad, peensuseni optimeeritud käänmi-kud on pea poole kergemad kui eelkäija, 2010. aasta mudeli analoogid.

6 CAD-keskkonnas projekteeritud ja optimeeritud nookurid on freesitud Teh-nikakõrgkooli 3-teljelises CNC-pingis.Veermiku osana suunavad nad rataste jõud amortisaatoritesse.

7 Kvaliteetne rooli hammaslatt garan-teerib piloodile ülitäpse tunnetuse ja hea juhitavuse.

8 Meeskonna poolt projekteeritud vel-jetsentrid on oluliselt kergemad ja tugeva-mad kui ükskõik milline turul konkureeriv toode.

9 Lennart Harju ja Siim Nõmme mõõda-vad juba valminud raamile vajalikke punk-te vedrustuse kinnitamiseks. See on esi-mene samm auto ratastele saamiseks.

2 3

5 6

8 9

PiLt: MORGueFiLe, autOR

huvitav LahenduS50

5/2011 (33)

huvitav LahenduS50

Võimaluste avardumine ja kokkuhoid:

avaliKe alade valgustuse

KaugHaldus avalike alade elektrivalgustuse

vajaduses ei kahtle keegi.

seda enam, et valgustid

kumasid Hispaania

tänavatel juba

X sajandil.

ÜllaR vÕRno, FIE

Tänavavalgus-tuse arvsuu-rused on keh-

tivate standarditega määratud sõltuvalt turvalisusargumentide rangusest. Uutest võimalustest lähtuvalt aeg-ajalt nõudeid värskendatakse. Ent mis kindel, nägemis-meele tõhusaks toimimiseks on tähtis ta-gada vaatlusala heleduse ühtlus, seega ei

peaks me arvestama tänavavalgustite gru-piviisilise väljalülitamisega. Kuidas vähen-dada kulutusi elektrienergiale ja muuta hooldustööd tõhusamaks ja vähemkulu-kaks – see on praegune väljakutse.

Energiatarbimise vähendamine on saavutatav efektiivsemate valgustite ja valgusallikate kasutuselevõtuga, ELi nõu-kogu direktiivi järgi asendatakse vähem-tõhusad valgusallikad efektiivsematega. Ootused on suunatud LED- tehnoloogia-le. Turule on tulnud uue põlvkonna la-henduslambid, millel on parendatud valguskvaliteet, kõrgem valgusviljakus ja pikem vahetusvälp. Eeldatavast vähemu-latuslikuks on jäänud induktiivvalgusalli-katel põhinevate tõhusate võimaluste juurutamine.

Kindlat võitu kätkeb väiksemate ka-dudega elektrooniliste liiteseadmete ka-sutuselevõtt tänavavalgustites. Samuti piiratakse lampide valgusvoogu kahe-võimsuslike ballastidega ja vähendatakse sel viisil tarbimisvõimsust. Kuid ballasti juhtimiseks vajatakse kas isepäi toimivat juhtmoodulit või kaughaldussüsteemi. Sõna süsteem aga viitab juhtimiskanalite-le, olgu need siis vähem või rohkem füü-sikalisest ainest.

Arvestatavat edu on saavutatud uute elektrooniliste liiteseadmetega, millesse on integreeritud säästufunktsioon. Tehni-lisi lahendusi säästmiseks on, kuid head kavad jäävad tihti teostamata, kuna ooda-tav kokkuhoid hajub seadmete soetamis-maksumusse. Oluliseks kuluks osutub valguspaigaldise hooldus: leida selles kokkuhoiuvõimalusi, olgu see hool-deplaanide koostamine, arvestades valgus-allikate tööiga ja seisundit või väljalange-nud valgusallikate asendamist, on ahvat-lev, kuid mitte just lihtne saavutada. Eel-nevast tulenevalt võiks kaaluda tänavaval-gustuse kaughalduse ja energiakulu juh-timise ühildatud süsteemi, eeldusel, et selle hankemaksumuse tasuvusaeg oleks lühike.

addaX Lighting kaughaldussüsteem

Väljakutse võtab vastu fi rma ADDAX avalike alade kaughaldussüsteem. Kom-ponentideks on valgusti koormuskontrol-

huvitav LahenduS 51

5/2011 (33)

ler, tänavavalgustuskilpi paigaldatav andmesideruuter ja Windows-põhisele juhtarvutile loodud tasuta tarkvara.

väärtust lisavad sisseehita-tud turvafunktsioonid

Seadmed ei vaja füüsilisi andmeside-kaableid ja on seega sobilikud nii olemas-olevatesse kui rajatavatesse välisvalgus-paigaldistesse. Toitevõrgu kaudu toimiv kahesuunaline side valgusti ja juhtkilbi vahel on tagatud tänu toiteliini fi ltritele. Ruuterisse on sisse ehitatud GSM/GPRS-sidekanal, internetipõhisel ühendusel leiab tarkvara seadmed ja võimaldab vali-da valgustite lülitusi nii baasstsenaariu-mite alusel, kui ka endale meelepäraseid malle luues. Väärtust lisavad sisseehitatud turvafunktsioonid (vandalismi, voolukat-kestuste vastu) ja valgustusseadmete kaitseblokeeringud mittekvaliteetse voo-luvarustuse korral. Mitmekesised raportid võimaldavad lihtsustada hooldustööde planeerimist.

Toode on osa fi rma ADDAX kaug-mõõtmissüsteemidest, mis tagab toodete arengu ja integreeritavuse, võimaldades valgustuse kaughaldust, energia- ja hool-duskulude säästu.

FiidRikeSkne kOntROLL, MiS võiMaLdaB GRuPi viiSiLiSt kauG-haLduSt, vOOLu PaRaMeetRite SeiRet ja vaLGuStuSkiLBi tuRvakOntROLLi.

vaLGuStikeSkne kOntROLL, MiS võiMaL-daB iGa vaLGuSti vOOLuPaRaMeetRite MõõtMiSt, eneRGiaSÄÄStu SeadMete juhtiMiSt ja kauGhaLduSt.

kOMPLekSne LahenduS, MiLLeS ReaLiSeeRuB SÜSteeM PRaeGuSeL kujuL ja aRenevateS võiMaLuSteS.

Seadmed on kasutavad kolmel moel

Koormuskontroller, andmesideruuter ja tasuta tarkvara

Joonis 1

Joonis 2

Control center Control center Control center

CommunicationMedia

CommunicationMedia

CommunicationMedia

Router

LCU LCU LCULCU LCU LCU

Balancemeter

+ SSC

SuMMaRY52

5/2011 (33) PiLdid: ePiCOR

huvitav LahenduS52

inseneri töövahendid:

uue PÕlvKonna tootmistaRKvaRa tÕstab ettevÕtte KonKuRentsieelist

kuidas saavutada konkurentsieelist olukorras, kus

klientide pidevalt suurenevate ootuste tõttu tuleb

üheagselt lühendada tellimuste tarneaega, parandada

kvaliteeti ja vähendada kulusid?

tarkvara- ja ERP-lahendused ei pruugi aga tänapäevastele vajadustele vastata. Seetõttu soovitatakse teha otsus uue põlvkonna majandustarkvara kasuks, mis põhineb teenusekesksel arhitektuuril (SOA).

Ajale jalgu jäänud vanema põlvkonna tarkvara võimaldab ettevõttel automati-seerida ainult ühte ärifunktsiooni. See tekitab lisatööd, sest andmed tuleb sises-tada mitmesse eri süsteemi. Vanema põlvkonna süsteemide puudus on ka vä-hene paindlikkus: neis ei saa igapäevaseid

toomas tedeR, Epicor Software Estonia Baltikumi juht

Sellises olukorras tagab konkurent-sieelise sisemiste toimingute ja tarneahela kõikide etappide opti-

meerimine, mida on võimalik saavutada vastava tehnoloogiaga. Mitmed senised

äriprotsesse muutunud vajaduste järgi kohandada. Lisaks pole vanemad lahen-dused terviklikud – kõigi toimingute haldamiseks tuleb ettevõtetel osta ja üle-val pidada mitut tarkvaralahendust (sh ettevõtte ressursid (ERP), kliendisuhted (CRM) ja tarneahelahaldus (SCM)). Eri-nevate süsteemide integreerimine on küllalt keerukas ja ajamahukas.

kuidas tänaseid eeliseid enda kasuks tööle panna?

Tänased SOA-platvormil põhinevad tarkvaralahendused koosnevad mitmest ühtsel platvormil töötavast tootmismoo-dulist. Sellised terviklikud lahendused on kuluefektiivsed, lihtsad juurutada ja edas-pidi hallata. Uutes lahendustes on täiusta-tud planeerimisfunktsioonid, mis võimal-davad tooteid konfi gureerida, hallata väli-töid, kliendisuhteid, finantshaldust ja tooteandmeid ning sisaldavad ka e-kau-banduse tuge. Tarkvaralahenduse äriana-lüüsi võime teeb juhtkonnale võimalikuks reaalajas ettevõtte tootmisnäitajate jälgi-mise ning tänu sellele hõlbustab ettevõtte kõiki toiminguid.

Tootmisettevõtetel on saadaolevate tarkvaralahenduste hulgast võimalik valida täpselt nende ärivajadustele vastav lahen-dus. Näiteks on lattutootmine ja tellimus-tootmine täiesti erinevad protsessid, mida segatüüpi tootmisettevõtted, kelle arv pi-devalt suureneb, peavad ühes süsteemis haldama.

SOa-platvorm suurendab äritegevuse dünaamilisust

Ühtne lahendus vähendab kulusid. Ühe tarkvaralahenduse hoolduskulud on tunduvalt väiksemad kui samade funkt-sioonidega mitme eri lahenduse korral. SOA-platvorm võimaldab suurendada äritegevuse dünaamilisust. Täielikult auto-matiseeritud tellimuste täitmise protsess ja kohandatavad automaatsed töövood hõl-bustavad ettevõtte äritoiminguid. Süsteem toetab klientide, tarnijate ja partneritega suhtlemist interneti vahendusel. Suurene-vad nii klientide rahulolu, kui vähenevad kulud ning kokkuvõttes suureneb kogu ettevõtte konkurentsieelis.

eKRaanivaade: tootmise gRaaFiline ÜmbeRPlaneeRimine

SuMMaRY 53

5/2011 (33)

jeLd-Wen estonia – a necessary Component in the World´s Biggest door Manufacturer

JELD-WEN Eesti AS, situated by Rakvere, is a unit of the global enterprise owned by the Wendt family

in the USA. The production and logistics units of JELD-WEN are located all over the world, except for China and Africa.

“In 2006, JELD-WEN bought the Danish com-pany Vest-Wood, thus acquiring the wood factory in Rakvere as well,” says Priit Koha, Manager of JELD-WEN Eesti.

“Since the production of JELD-WEN is carried out all over the world, the different units are quite narrowly specialized. The Rakvere plant has two main specialities: wood door frames and wood inte-rior doors. About a half of the fi r and pine wood supply comes from Estonia. Our annual output is ca 200 000 wood interior doors and over a million door frame sets,” tells Priit. “We have a long production cycle, starting from the sawmill and wood drying till the fi nished door. We are proud for our high profi t-ability; we were able to make profi t even in past recession.”

Pera: a Better economic Growth by Support to enterprises

Pera, a British company, came to Estonia six years ago. The objective of Pera is to support enter-

prises, enabling them to increase productivity and

value. “Pera is a private enterprise acting in public interests,” Aimar Altosaar, the area manager, de-scribes his company.

“We offer business support focused on success and growth (sometimes, however, on survival). Un-der the full-scale project there are commonly four levels of consultation for the company`s manage-ment: the acknowledgement of problems, the diag-nostics and strategy design, the business plan mak-ing and the business plan implementation. The ob-jective is to enhance the company`s innovativeness, productivity and competitiveness. If the company is able to perform all these tasks by itself over and over again, it has reached the fi fth level,” explains John Hill, CEO of Pera.

Aimar Altosaar says: “In Estonia, Pera has devel-oped three so-called product groups. First – R&D fi -nancing under the 7th scheme, in case the company lacks fi nancial means of its own. Second – enhancing productivity by the implementation of lean-philosophy. And third – counter-purchases inside the EU.”

a new Building for the Science Centre ahhaa

On May 7, the new building for the Science Centre Ahhaa, situated right in front of the Snailtower,

will be opened.“In fact, the project for the Ahhaa building was

completed before the Snailtower, but the actual construction commenced much later. The initial draft was realised partly only – for example the skating rink did not work out,” says Mairo Hirmo, the technical manager of Ahhaa.

The building displays some technological innova-tions: the arched wooden pillars supporting the dome, and the fl oors of white concrete. On the outside, the dome is covered with welded aluminium profi le.

“The planetarium of Ahhaa is spherical and there is an unique aspect to it: the starry sky is above as well as below the spectator, leaving an impression of fl oating in the outer space,” describes Mairo Hirmo. “The seven projectors show sky in real-time as well as in any other time. Also, spherical educational fi lms can be presented in our planetarium.”

SuMMaRY 53

su

mm

ary

uudiSed54

5/2011 (33)

inseneeria eksperiment

Soolakalkulaator

viiMane LehekÜLGviiMane LehekÜLG54

veid

i nu

puta

mis

t

PiLdid: MORGueFiLe, tOituMine.ee

Umbes 80% keedu-soolast saame poest ostetud toiduaine-

test ja valmistoitudest ning ülejäänu lisame ise toidu val-mistamisel juurde.

Keskmiselt vajab inimene 5 g ehk ühe triiki teelusika-täie keedusoola ööpäevas. Kalkulaatori abil saab välja arvutada oma päevamenüüs sisalduva keedusoola koguse. Ehkki Inseneeria toimetaja ühelegi toidule soola ei lisa, läks ka tema päevanorm lõhki – seega...

1 2 Õnneseene puhkus kestis kümme päeva. Seda tüüpi ülesannete puhul, kus madalamad „kordsed“ ületavad

arvult kõrgemaid „kordseid“, on lahendusvalem selline: liita „ühekordsed“, lahutada „kahekordsed“ ja liita uuesti „kolmekordsed“. „Kahekordsed“ tuleb lahutada seepärast, et need on „ühekordsete“ juures juba arvesse võetud, „kolmekordsed“ aga liita seepärast, et need on „kahekordsete“ juures juba arvesse võetud (miinusmärgiga).

vaStuSed

nuputamist (raskusaste *, **, ***)

1 mittematemaatiline *. Millega saaks põhjendada, et pool tosinat on 7?

2 loogikast **. Õnneseene puhkuse ajal sadas 7 päeval vihma, 6 päeval puhus vali tuul ja vaid 5 päeval paistis päike, kusjuures 4 päeval sadas nii vihma kui puhus vali tuul, 3 päeval sadas vihma, aga oli ka päikest, 2 päeval puhus vali tuul, aga oli ka päikest, ning 1 päeval sadas nii vihma, puhus vali tuul, kui ka paistis päike. Mitu päeva Õnneseene puhkus kokku kestis, kui iga päev vähemalt mingi ilmakomponent aset leidis? Näpunäide: tehke kolme reaga tabel (vihm, tuul, päike), mille täitmist alustage “mitmekordsetest”.

>> http://www.toitumine.ee/kampaania/sool/

Elektroonika maailma südames

A Premier Farnell Company

Design with the best www.element14.com

Oleme teenindanud kliente Eestis viimased 3 aastat

www.farnell.com/ee

TM

Kuna meie laos on üle 500.000 erineva materjali üle 3.500 tootjalt, meil puudub miinimum ostukogus ja toimetame kaubad kohale 24h jooksul, siis kasutavad meie teenuseid miljonid insenerid ja ostuspetisalistid üle maailma.

ET Ad_210x280.indd 1 23/03/2011 14:43