elu areng maal iii osa

37
ELU ARENG MAAL III osa KESKAEGKOND ehk MESOSOIKUM Koostas Kersti Veskimets http://www.ursispaltenstein.ch/blog/weblog.php?/weblog/200 5/05/16 /

Upload: kana

Post on 10-Feb-2016

118 views

Category:

Documents


5 download

DESCRIPTION

ELU ARENG MAAL III osa. KESKAEGKOND ehk MESOSOIKUM Koostas Kersti Veskimets. http://www.ursispaltenstein.ch/blog/weblog.php?/weblog/2005/05/16 /. Keskaegkond 251 - 65 milj. a. Pangaea manner liigub lahti: tekivad Ameerika, Aafrika, Austraalia, Euraasia. - PowerPoint PPT Presentation

TRANSCRIPT

Page 1: ELU ARENG MAAL III osa

ELU ARENG MAAL III osaKESKAEGKOND ehk MESOSOIKUM

Koostas Kersti Veskimets

http://www.ursispaltenstein.ch/blog/weblog.php?/weblog/2005/05/16/

Page 2: ELU ARENG MAAL III osa

Keskaegkond 251 - 65 milj. a.

Page 3: ELU ARENG MAAL III osa

Pangaea manner liigub lahti: tekivad Ameerika, Aafrika, Austraalia, Euraasia

Page 4: ELU ARENG MAAL III osa

Kesk- ja uus-aegkonna mandrite liikumine

Page 5: ELU ARENG MAAL III osa

Kriit

Perm Triias

Juura

Page 6: ELU ARENG MAAL III osa

Keskaegkonnas valitsesid paljasseemnetaimed ja saurused

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.texas-geology.com/Trassic%2520flora.jpg

Page 7: ELU ARENG MAAL III osa

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.palaeobotany.org/_img/livingFossils/ginkgo/ginkgoFig2.gi

Hõlmikpuu - Ginko biloba,

lehtedaga paljasseemnetaim

Süda tänava ja Pärnu mnt nurgal Tallinnas

Page 8: ELU ARENG MAAL III osa

Hõlmikpuu Tartu botaanikaaias

Page 9: ELU ARENG MAAL III osa

Paljasseemnetaimedel on juured, varred, lehed, käbid, seemned.

Sekvoiad (suurimad puud) ja suhkrumännid (suurimad käbid)

on pärit keskaegkonnast

Autori fotod

Page 10: ELU ARENG MAAL III osa

Eestis on ainult neli paljasseemnetaime: ...? Kadaka mari on ka käbi...

Autori fotod

Page 11: ELU ARENG MAAL III osa

ROOMAJAD alustasid võidukäiku vana-aegkonna lõpus ja valitsevad kogu kask-aegkonnas:

Jäsemed suunatud rohkem keha alla

Otsaju suurem, kui kahepaiksetel

Nahk - sarvsoomused

Vereringe ei garanteeri veel püsisoojasust, kuid...

Kehasisene viljastumine

Munal on tugev nahkne kest, ei sõltu enam veest.

Page 12: ELU ARENG MAAL III osa
Page 13: ELU ARENG MAAL III osa

Esimeste roomajate pikkus oli 15 cm kuni 6 meetrini.

Osa liikus tagajalgadel, sest vaagnaliiges võimaldas seda.

Tõenäoliselt põlvnevad sellistest hiidsisalikud, tiibsisalikud, krokodillid ja linnud. 

Page 14: ELU ARENG MAAL III osa

Tiibsisalikud

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Pterodactyl.jpg

Pterodactyl

Tiibsisalikud siru-ulatus 12 m

Page 15: ELU ARENG MAAL III osa

Brahiosaurus 23 m 77 tonni

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Giraffatitan_DB.jpg

Page 16: ELU ARENG MAAL III osa

Brachiosauruse luustik Berliini loodusmuu-seumis

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Giraffatitan_DB.jpg

Page 17: ELU ARENG MAAL III osa

Pikima sauruse (58 m) võrdlus inimesega

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Human-amphicoelias_size_comparison.png

Page 18: ELU ARENG MAAL III osa

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a8/Styracosaurus_albertensis_skull_02.jpg

Styracosaurus

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Styracosaurus_BW.jpg

Page 19: ELU ARENG MAAL III osa

Iguanodon - 10 m 4 tonni, taimtoiduline

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Iguanodon_bernissartensis_hands.JPG

Page 20: ELU ARENG MAAL III osa

Stegosaurus

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Stegosaurus_Struct.jpg

Page 21: ELU ARENG MAAL III osa

Ihtiosaurused - vees elavad röövtoidulised

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.blic.rs/_customfiles/Image/slike/2009/06_jun/02/slobodno/pleziosaurusi-vikipedija-x.jpg

Vees elavad roomajad poegisid, s.t. et nende soo määramine pidid toimuma geenide abil.

Roomajatel on sugu määratud enamasti temperatuuriga.

Page 22: ELU ARENG MAAL III osa

15 m. pikkune mosasaurus - Maastrichti koletis - kriidiajastul

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.universaltreasures.com/images/Mosa10.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:WLANL_-_thedogg_-_Mosasaurus.jpg

Page 23: ELU ARENG MAAL III osa

Archelon – 4 meetrine hiidkilpkonn

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Archelon_skeleton.jpg

Page 24: ELU ARENG MAAL III osa

Tyrannosaurus rex 15 m

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Tyrannosaurus_Rex_Louisville_Zoo.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:T-Rex.jpg

Page 25: ELU ARENG MAAL III osa

Deinonychusel (3m) on

nugaterav liikuv küünis

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Buitreraptor-Deinonychus.jpg

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/44/Deinonychus_antirrhopus.jpg

Page 26: ELU ARENG MAAL III osa

Dromaeosaurus

Kellega saranane?

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Dromaeosaurus_BW.jpg

Page 27: ELU ARENG MAAL III osa
Page 28: ELU ARENG MAAL III osa
Page 29: ELU ARENG MAAL III osa

Ürglind - Archaeopteryx - 150 milj. a. tagasi

hammastega lõualuud

selgroolülid sabas

varbad tiibadel

suled

Page 30: ELU ARENG MAAL III osa

Suuremad sauruste rühmad

Page 31: ELU ARENG MAAL III osa
Page 32: ELU ARENG MAAL III osa

100…130 miljonit aastat tagasi, ilmusid esimesed ÕISTAIMED ehk KATTESEEMNETAIMED

Neil on õied viljastumise edukuseks

Ja viljad seemnete levitamiseks

Õistaimed jagunevad ühe- ja kaheidulehelisteks

Page 33: ELU ARENG MAAL III osa

Esimesed katteseemnetaimed olid puud.

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://img.dailymail.co.uk/i/pix/2007/03_01/magnoliaSWNS1403_600x364.jpg

Magnooliad on ühed vanimatest õistaimedest

Kujunes välja sümbioos tolmeldajate ja seemnete levitajatega - mitmekesistusid putukad, tekkisid liblikad

Page 34: ELU ARENG MAAL III osa

Üheiduleheleised Kaheidulehelised

Page 35: ELU ARENG MAAL III osa

Algelised imetajad olid juba kesk-aegkonna alguses, kuid vähearvukad

Hiire-suurused,

öise eluviisiga,

putukatest toituvad

Page 36: ELU ARENG MAAL III osa

Keskaegkonna lõpetas meteoriidi kokkupõrge Maaga 65 milj. a. tagasi.

Vaata filmis, mida tegi 2004. a. tsunaami

Mis juhtus, kui hiiglaslik meteoriit põrkus Maaga?

70 % liikidest suri välja.

Page 37: ELU ARENG MAAL III osa

Allikad

• http://www.ut.ee/BGGM/eluareng • http://commons.wikimedia.org