maaelu areng
DESCRIPTION
Maaelu areng. Ühenduse strateegiasuunised 2007-2013 DG AGRI, November 2005. Määrus ja suunised. RDR (maaelu arengu määrus) => Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD) antava toetuse eesmärk ja ulatus - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
Ühenduse strateegiasuunised 2007-2013
DG AGRI, November 2005
Maaelu areng
CSG 2
Määrus ja suunised
RDR (maaelu arengu määrus) => Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD) antava toetuse eesmärk ja ulatus
CSG (Ühenduse strateegiasuunised) => RDR kohased ELi tasandi prioriteedid, eelkõige suunatud säästvusele (Göteborg) ning majanduskasvule ja tööhõivele (Lissabon)
CSG 3
Ühenduse strateegiasuunised võimaldavad: määrata kindlaks ja kokku leppida valdkonnad, kus ELi
maaelu arengu toetus loob suurima lisandväärtuse ELi tasandil;
luua sideme peamiste ELi prioriteetidega (Lissabon, Göteborg) ning kanda need üle maaelu arengu poliitikasse;
tagada kooskõla ELi muu poliitikaga, eeskätt ühtekuuluvus- ja keskkonnapoliitika valdkonnas;
toetada uue, turule orienteeritud ühise põllumajanduspoliitika rakendamist ning sellega kaasnevat vajalikku ümberkorraldamist vanades ja uutes liikmesriikides.
CSG 4
Ühenduse prioriteedid
1. telg: põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine
1. suunis: 1. teljele suunatud vahendid peaksid andma oma panuse tugevasse ja dünaamilisse Euroopa põllumajandus- ja toiduainesektorisse, keskendudes teadmiste edasiandmise, moderniseerimise, innovatsiooni ja kvaliteedi prioriteetidele toiduahelas ning prioriteetsetele sektoritele investeeringuteks füüsilisse ja inimkapitali.
CSG 5
1. telje kohaste ühenduse prioriteetide saavutamiseks peavad liikmesriigid keskenduma järgmistele küsimustele:
Põllumajandussektori ümberkorraldamise toetamine Integratsiooni parandamine toiduahelas Ettevõtlusoskuste arendamine Uute turustusvõimaluste väljaarendamine põllumajandus- ja
metsamajandustoodete jaoks Kõrgekvaliteediliste toodete arendamine vastavalt turu nõudlusele Põllumajandusettevõtete ja metsanduse keskkonnaalase tegevuse
tõhustamine
CSG 6
1. telje kohaste maaelu arengu tegevuste ja meetmete näited: põllumajandusettevõtete ümberkorraldamine ja
moderniseerimine oskusteabe edasiandmine/innovatsioon innovatiivsete ideede vastuvõtmine investeeringud taastuvate energiaallikate kasutamisse
põllumajandusettevõttes investeeringud veesäästlikesse tehnoloogiatesse metsade majandusliku väärtuse parandamine kvaliteetsete toodete edendamine
CSG 7
Ühenduse prioriteedid
2. telg: keskkonna ja paikkonna paremaks muutmine 2. suunis: 2. teljele suunatud vahendid peaksid
panustama ELi kolme prioriteetsesse valdkonda: bioloogiline mitmekesisus ja kõrge loodusliku väärtusega põllumajandus- ja metsandussüsteemide ning traditsiooniliste põllumajandusmaastike säilitamine, vesi ja kliimamuutused.
CSG 8
2. telje kohaste ühenduse prioriteetide saavutamiseks peavad liikmesriigid keskenduma järgmistele küsimustele:
keskkonnateenuste ja loomade heaolu edendamine
põllumajandusmaastiku säilitamine kliimamuutuste vastu võitlemine mahepõllumajanduse panuse suurendamine keskkonnaalaste kõigile kasulike algatuste
soodustamine
CSG 9
2. telje kohaste maaelu arengu tegevuste ja meetmete näited: keskkonnajuhtimise toetamine märgalade majandamine metsanduse potentsiaali taastamine mahetootmise toetamine lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamise toetamine traditsiooniliste põllumajandusmaastike alalhoidmine territoriaalse tasakaalu edendamine
CSG 10
Ühenduse prioriteedid
3. telg: maapiirkondade elu kvaliteedi parandamine ja majanduse mitmekesistamise soodustamine
3. suunis: 3. teljele suunatud vahendid peaksid aitama saavutada tööhõive võimaluste loomise üldprioriteeti majanduse mitmekesistamise ja elu kvaliteedi valdkonnas.
CSG 11
3. telje kohaste ühenduse prioriteetide saavutamiseks peavad liikmesriigid keskenduma järgmistele küsimustele:
majandustegevuse edendamine maapiirkondades naiste tööturule tuleku soodustamine mikroettevõtete arendamine noorte koolitamine info- ja sidetehnoloogia rakendamise ja levitamise
soodustamine taastuvate energiaallikate uuendusliku kasutamise
arendamine kohaliku infrastruktuuri ajakohastamine
CSG 12
3. telje kohaste maaelu arengu tegevuste ja meetmete näited: maa majandustegevuse mitmekesistamine innovatsioon mikroettevõtetes ettevõtluse alustamise toetamine info- ja sidetehnoloogia laiema kasutamise toetamine maapiirkondade teenused turismi arendamine
CSG 13
Ühenduse prioriteedid
4. telg (Leader): kohaliku suutlikkuse suurendamine tööhõive ja mitmekesistamise nimel
4. suunis: 4. teljele suunatud vahendid peaksid kaasa aitama 1. ja 2. telje ning eeskätt 3. telje prioriteetide saavutamisele, kuid mängima ka olulist rolli juhtimise parandamise prioriteedis ning maapiirkondade sisemise arengupotentsiaali mobiliseerimisel.
CSG 14
4. telje kohaste ühenduse prioriteetide saavutamiseks peavad liikmesriigid keskenduma järgmistele küsimustele:
kohaliku partnerluse potentsiaali suurendamine era- ja avaliku sektori partnerluse edendamine koostöö ja innovatsiooni edendamine kohaliku juhtimise parandamine
CSG 15
4. telje kohaste maaelu arengu tegevuste erijooned: Piirkonnapõhised kohalikud strateegiad Era- ja avaliku sektori partnerlus (kohalikud
initsiatiivrühmad) Altpoolt tulev algatus Sektoritevaheline ja integreeritud Uuenduslik Koostöö Võrgustike moodustamine
CSG 16
Ühenduse prioriteedid
Horisontaalsed: tagavad programmeerimise kooskõla
5. suunis: arvestatavad elemendid Koostoime maksimeerimine nii telgede sees kui nende vahel Integreeritud lähenemiste arendamine, kui see on asjakohane Muud ELi tasandi strateegiad (mahepõllumajandus, taastuvad
energiaallikad, kliimamuutused, metsanduse strateegia ja tegevuskava, temaatilised keskkonnastrateegiad
CSG 17
Ühenduse prioriteedid
Horisontaalsed: ühenduse instrumentide vastastikune täiendavus
6 suunis: luua koostoime struktuuri-, tööhõive- ja maaelu arengu poliitika
vahel tagada ERDFi, Ühtekuuluvusfondi, ESFi, EFFi ja EAFRD poolt
finantseeritavate tegevuste vastastikune täiendavus ja ühtsus antud territooriumil ja antud tegevusvaldkonna raames.
riikliku strateegia tugiraamistiku/riikliku strateegiakava tasandil tuleks määratleda peamised juhtpõhimõtted seoses erinevate fondide poolt toetatavate tegevuste vahelise piirjoone ja koordineerimismehhanismidega.
CSG 18
NSPCSG
Sisemine kooskõla/muud
ELi tasandi strateegiad
Vastastikune täiendavus
muude ühenduse instrumentidega
ELi prioriteedid:•Teadmiste edasiandmine/prioriteetsed investeeringu-sektorid•Bioloogiline mitmekesisus/vesi/kliimamuutused•Tööhõivevõimaluste loomine•Juhtimine/sisemine arengupotentsiaal
Riiklikud prioriteedid+
CSG 19
Üldised strateegiaküsimused
Telgede vaheline tasakaal, mis põhineb majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaolukorra ning vajaduste ja lünkade hinnangul
Erinevate ELi ja riiklike prioriteetide osakaal Kooskõlastatud finantseerimise maht Rakendussuutlikkus (riiklik, piirkondlik,
kohalik)
CSG 20
1. telje strateegiaküsimused
Soovitav põllumajandusettevõtete struktuuri areng (millised põllumajandusettevõtted sihile võtta)
Põllumajandus- ja toidusektori tugevused/nõrkused
Ümberkorraldamise ja innovatsiooni vaheline tasakaal
CSG 21
2. telje strateegiaküsimused Põllumajanduskeskkonna, Natura ja LFA tasakaal Põllumajanduskeskkond: mahepõllumajanduse
osatähtsus (seos 1. teljega), teatavate põllumajandustootmise viiside ja maastike tähtsus maamajanduse mitmekesistamisele (seos 3. teljega)
Veeressursside majandamine Metsastamisvajadus (tootmisest väljajäetud
põllumajandusmaa?)
CSG 22
3. ja 4. telje strateegiaküsimused Maamajanduse
infrastruktuuri/uuendamise/põhiteenuste ja mitmekesistamise/kohaliku majandusarengu tasakaal
3. telje edastamissüsteemi valik (ülevalt alla või alt üles)
Kohaliku suutlikkuse suurendamise ja kohaliku arengu strateegiate rakendamise vaheline tasakaal
CSG 23
Maaelu arengu programmide vastuvõtmise ajakava1) Ühenduse strateegiasuuniste lõplik heakskiitmine
eelduste kohaselt: veebruar 2006
2) Riiklike strateegiakavade esitamine liikmesriikide poolt lõpptähtaeg: mai 2006
3) Programmide esitamine liikmesriikide pooltlõpptähtaeg: minimaalselt 2 kuud ja maksimaalselt 4 kuud pärast riikliku strateegiakava esitamist
4) Maaelu arengu programmide vastuvõtminelõpptähtaeg: 6 kuud pärast esitamist liikmesriigi poolt