nägemispuudega laste psühhosotsiaalne areng
DESCRIPTION
M o odul E So tsiaalne pädevus Mooduliosa E 1 Põhialused L isa E 1 b. Nägemispuudega laste psühhosotsiaalne areng. Sotsiaalne pädevus - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
Nägemispuudega laste psühhosotsiaalne areng
Moodul E Sotsiaalne pädevusMooduliosa E 1 Põhialused
Lisa E 1 b
Sotsiaalne pädevus
“Oskused, mis on vajalikud sotsiaalsest keskkonnast tulenevate probleemide ületamiseks ja mis hõlmavad endas igapäevaelu põhioskusi (daily living skills), toimetulekut ühiskondlikus elus, liikumisoskusi (mobility) ning suhtlemis- ja enesekehtestamisoskusi tavakeskkonnas“ (F. Mersi 1975, lk 400).
Nägemispuue
Nägemispuudega õpilaste elu raskendavad tegurid
Nägemispuudega õpilase iseloom
Kogemis-võimaluste vähenemine
Vähe stiimuleid motoorseks arenguks Liigutuste
õppimine imiteerimise teel vaid osaliselt / üldse mitte võimalik
Vähe motoorseid kogemusi
Mitteküllaldane kehataju
Koordineerimata liigutused, tasakaaluvõime puudumine, mitteküllaldane kehataju
Olulised kogemused pädevuse kasvamiseks puuduvad
Kõne areng pidurdunud
Puudulik / puuduv ülevaade sotsiaalsetest olukordadest
Miimika / žestid üldse mitte/raskesti äratuntavad
Ümbruse tajumine raskendatud
Kommunikatsiooniprobleemid
Foto: Wolf-Dietrich Weißbach
Vanematepoolne puude mitteaktsepteerimine
Ülehoolitsemine/ülinõudlikkus
Negatiivne enesehinnang
Vanemate roll
Agressioon
Ülepaisutatud nõudmised
Süütunne
Täitmatud lootused
Häbi
Keskkonna negatiivne reaktsioon
Lootuse kaotamine
Negatiivsed kogemused
asjatundjatega
Nägemispuue
Nägemispuudega õpilaste elu raskendavad tegurid
Nägemispuudega õpilase iseloom
Sotsiaalne keskkond
Vähenenud võimalus osavõtuks mängudest/ eakohastest hobidest
Negatiivne mina-pilt
Ebaõnnestamisootus
Ebarealistlik võimete hindamine
Eakaaslaste roll
Vähesed/puuduvad kogemused puudega inimestega suhtlemisel
Puuduv sotsiaalne tunnustus
Sotsiaalne eemaletõmbumine
Abi tagasilükkamine
Puude mitteaktsepteerimine
Foto: Wolf-Dietrich Weißbach
Negatiivne mina-pilt
Sotsiaalne tagasitõmbumine
Enesedefineerimine puude läbi
Enesestigmatiseerimine
Ühiskonna roll
Ühiskondlikud eelarvamusedStigma
Vähe teavet nägemispuude kohta
Ebasobiv kaastunne
NägemispuuePuudulik ülevaade
sotsiaalsest olukorrast
Vanematepoolne ülehoolitse-mine/üli-nõudlikkus
Vähesed osalemisvõimalused
mängudes /eakohastes hobides
Ümbruskonna tajumine
raskendatud
Nägemispuudega õpilaste elu raskendavad tegurid
Kõne areng pidurdunud
Stigma
Ühiskondlikud eelarvamused
Miimika/žestid üldse mitte/ raskesti ära- tuntavad
Ebapiisavalt ajendeid liigutuslikuks arenguks
Liigutuste õppimine imitatsiooni läbi vaid osaliselt /üldse mitte võimalik
Puudulik sotsiaalne tunnustus
Eakaaslastel vähene/puuduv kogemus nägemispuudega
inimestega suhtlemisel
Vanemate-poolne puude mitteaktsep-teerimine
Sotsiaalsed võrdlusprotsessid Sotsiaalse keskkonna reaktsioon
Vajakajäämiste ja piirangutetajumine
Uudishimu jakaastunde ilmutamine,ebapiisav abistamine,stereotüüpsed ettekujutusedpuudest jne
Negatiivne
enesehinnang
Sotsiaalsed kontaktid (sotsiaalne
tagasitõmbumine)
Hoiakud(hirmud)
Mina-pilt (negatiivne)
Abi nõudmine
(liialdatud)
Enese võimete hindamine
(ebarealistlik)
Mõistete kujunemine (probleemid)
Stereotüübid Abi kasutamine (abist keeldumine)
Avastamissoov (kahanenud)
(Liigne) sõltuvus olulistest
isikutest
Agressiivsus(ennastkahjustav
käitumine, agressioon)
Orienteeritus edule/läbikukkumisele
Ümbruse tajumine (probleemid)
Enesedefineerimine
(läbi puude)
Kõne(verbalismid)
Uni (häired)
Kommunikatsioon (probleemid)
Taju (probleemid)
Võimalikud mõjud nägemispuudega õpilastele
Foto: Wolf-Dietrich Weißbach
„Puudepädevus“
Nägemispuude ulatuse täpne tundmine
Põhjuse, prognoosi ja mõjude määratlemise oskus
Nägemise adekvaatne hindamine võrdlevalt normaalsele nägemisele
Turvalisus abivahenditega ümberkäimisel
Suurendatud kirjalt punktkirjale üleminek
Õppematerjalide kohandamine - Kompensatsioonitehnikate tundmine ja kasutamine nägijatespetsiifilistes õpimeetodites (grafoprojektor, tahvel, tabelid...) näiteks väljavõtete tegemiseks, graafikute koostamiseks ja interpreteerimiseks
Elu praktilised oskused.... (Rullof, 1997, lk 34)