lapse aju areng

Download Lapse aju areng

Post on 28-Jan-2016

137 views

Category:

Documents

0 download

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Lapse aju areng. Ruth Soonets ISPCAN nukogu liige Ruth.soonets@hot.ee. Lapsed - k ige haavatavam, abitum, nrgem grupp, areng ja heaolu sltub tiskasvanutest. Lapse kujunemine isiksuseks: - PowerPoint PPT Presentation

TRANSCRIPT

  • Lapse aju arengRuth SoonetsISPCAN nukogu liigeRuth.soonets@hot.ee

  • Lapsed - kige haavatavam, abitum, nrgem grupp, areng ja heaolu sltub tiskasvanutest. Lapse kujunemine isiksuseks:1) kaasasndinud prilike omaduste: pikkus, kehaehitus, silmade, juuste vrv, eeldused aju arenguks2)last mbritseva keskkonna koosmjul. Olulisim on perekondlik milj, kus laps kasvab.

  • Lapse ajuVastsndinu aju kaalub ~ 25% tiskasvanu aju kaalust.

    Kolmandaks eluaastaks on aju omandanud 90% oma potentsiaalist.

    Nrvihenduste areng kestab aeglasemas tempos kmnenda eluaastani

  • Lapse ajuAjukoore struktuur = individuaalsed kogemused (ngemis-, kuulmis-, puudutus- haistmis- ja maitsmistaju).

    Kujunenud neuraalstruktuur mrab inimese mtlemise, tunded ja kitumise.

  • AjurakudOluline avastus - ajurakkude elektroaktiivsus muudab aju arhitektuuri.Snnist peale paljunevad lapse ajurakud kontrollimatult, tekivad hendused, mis kujundavad teadvuse ja tunnetuse kogu eluks.

  • Vastsndinu ajus on 100 miljardit neuronit e. nrvirakkutriljon (1010) glia-rakku (mis kaitsevad ja toidavad nrvirakke)Nrvirakke elu jooksul enam juurde ei tule, nendevahelised hendused sltuvad lapse sensoorsetest (ngemis-, kuulmis-, haistmis-, puute-) kogemustest.

  • AjurakudLoote aju toodab palju rohkem neuroneid e. nrvirakke, kui tal neid vaja on, liigsed rakud krvaldatakse.

  • Aju elimineerib snapsid, milliseid kasutatakse harva vi mitte kunagi.Aktiivsed neuronid moodustavad aksoneid (nrvissteemi kaugeknejuhtmeid), mis moodustavad hargnedes mitmeid hendusi.Aktiivsus tugevdab kujunenud hendusi, selle puudumine phjustab henduste atrofeerumist.Aksonid (signaalisaatjad) ja dendriidid (signaali vastuvtjad) tekitavad plahvatuslikult palju hendusi. Sensoorsetest kogemustest vallandunud aktiivsus hlestab aju, mrates, millised hendused kuuluvad silitamisele, millised mitte.

  • Kasvav nrvissteem: Signaalide andmiseks tuleb kududa aksonitest vrk.Samasugune vrgustik tuleb teha dendriitidest, mis signaale vastu vtavad.Eesmrk on moodustada snaps, struktuur, et neuroni akson e. telg annaks signaali edasi teise raku dendriitidele.

  • Inimaju peab kokku tinutama kvadriljoni (1015) henduse. Inimese DNAs on 100 000 geeni. Neist 50 000 on mratud nrvissteemi konstrueerimiseks ja kigus hoidmiseks.

  • Esimesed snapsid, mida aju rajab, on need, mis valitsevad tundeid e. emotsioone. Kahekuiselt hakkab vastsndinute tunnetatud hirm ja rahulolu edasi arenema komplekssemaiks tundeiks: rm ja kurbus, kadedus ja empaatia, uhkus ja hbi.

  • Neuroaktiivsus (trauma) vallandab biokeemilise kaskaadi.

    KortisoolSerotoniinNoradrenaliin

  • Trauma, stress, hirm, valuVallandub kortisool, mille mjulOimupiirkonnas ajukoor 20-30% vrra viksem Limbiline ssteem Emotsioonid, kiindumus Hipokampus viksemMlu0-3 aastani krge kortisoolitase tstab ajustruktuuride aktiivsust unetus, rrituvusAju reaktiveerub, kui laps neb vi meenutab trauma phjustajat.

  • 0-3.a sage stress/trauma phjustab: HperaktiivsustrevustKontrollimatut kitumistAgressiivsustLapsel on raskusiKeskendumisegaThelepanugaEnesevalitsemisegappimisega

  • Stimuleeriva keskkonna puudumine kahjustab lapse aju. Nende laste aju, kes palju ei mngi ja kellega ollakse harva kontaktis, on 20% kuni 30% viksem kui see oleks vastav nende vanusele. Rikkalikud kogemused kujundavad rohkete snapsidega aju. Vanem, kes leiab aega, et last slle vtta, temaga rkida, mngida, tegeleda, saab stimuleerida aju arengut.

  • Thtsaimad on esimesed kolm eluaastat. Lasteaia mju.Eelkooliprogrammid. Me ei saa suurt midagi teha, et muuta enne sndi toimuvat arengut, kuid saame mjutada asjade kiku peale sndimist. (Dr Harry Chugan, lasteneuroloog).

  • Mida vanemad saavad tehaArmastus varustab lapse aju ige ja vajaliku stimulatsiooniga. Trjumine surub lapses maha rmsad tunded. Julmus tekitab suurenenud hirmutunde.

    Imikuga rkimine ja laulmine kiirendab oluliselt uute snade ppimisprotsessi.

  • Depressiivne emaLapse emotsionaalne puudujk.Ema, kes on rrituv, kannatamatu, ei rgi lapsega. Vasem otsmikusagar rmu ja teiste positiivsete emotsioonide keskus. Oluline on parandada stimuleerivat suhet lapsega enne aastaseks saamist.

  • Lapse arendamiseksAndke lastele nii palju ohutut vabadust kui vhegi vimalik. Sirutus mne eseme jrgi aitab ajul arendada ksi-silm-koordinatsiooni. Niipea kui lapsed on selleks valmis, hakkavad peenmotoorseid oskusi arendama joonistamine, viiuli vi klaveri mngimine.

  • Laps oskus moodustada lauseid kujuneb esimesel viiel-kuuel eluaastal. Vime ppida teist keelt on samuti suurim kuni kuuenda eluaastani. Aju arengu lpuspurt 10. eluaastal. Jrgnevatel aastatel ritab aju armutult hvitada kige nrgemad snapsid, silitades ainult need, mis on kogemuslik-maagiliselt transformeerunud.

  • Vrkeeli tuleb petada phikoolis, kui mitte veelgi varem. Abistav petamine on thusam kolme- ja nelja-aastastel (lasteaias?), vhemtulemuslik aga 9. ja 10. aastal.

  • Vimekuse potentsiaal vib olla geenidesse kodeeritud, kuid kas see potentsiaal realiseeritakse talendikusega matemaatikas vi johtub sellest briljantne kriminaalintelligentsus, sltub varases kriitilises eas kogemuse abil saadud ajumustrist.

  • Snapsid kujunevad kogu elu vltel ja tiskasvanud tiendavad pidevalt oma intellekti lugemise ja ppimisega, aga ometi ei ole aju uuesti vimeline looma uusi oskusi nii lahedalt vi kosuma tagasilkidest nii kergelt.Eestis snnib aastas 14 000 last. Algab eluaegne ppimine. Kui vanemad ja poliitikud ei pra thelepanu tingimustele, milles see delikaatne protsess toimub, kannatame kik tulemuse all, mis saab ilmseks 15 aasta prast.

  • Kasutatud kirjandusKevin Browne et al, A Community Health Approach to the Assessment of Infants and Their Parents, John Wiley & Sons Inc., USA, 2006.Christopher J Hobbs and Jane M Wyenne (The Care Programme); Physical Signs of Child Abuse, W.B. Saunders Company, 1996.