Harku valla ametlik häälekandja.

Ilmub kaks korda kuus.

Neljapäev,28.04.2011Nr. 8(280)

Saab toetuda ka valv-sate kodanike vihjetele. Esimesed vihjed on ju-ba laekunud.ANDRUS VARRETEhitusjärelevalve spetsialist

Talgud eikellegi teel

Tänavused teemad on head. Olen taolisi asju juba varem õpi-lastega läbi arutanud ning kirjutanud./ LK 3

TIINA MÄNDTÜG-i õppejuht, eesti keele õpetaja

Külas Harku vanglal1926. aastal asutatud vangla ei ole tänasel päeval enam naiste-vangla. Kinnipidamis-asutuses hoitakse ka mehi alates 57. elu-aastast. / LK 4

Vallas vahetub jäätmevedajaAlates 1. juunist on Har-ku vallas jäätmeveo ai-nuõigus järgneval kol-mel aastal AS-il Veolia Keskkonnateenused ja seoses sellega toimub jäätmeveos muudatusi./ LK 2

Mai on heakorrakuuKevad on traditsioonili-ne suurpuhastuse aeg, kus korrastatakse oma kodu ja koduümbrus ning võetakse osa suur-talgutest. / LK 5

TÄNA LEHES

Laupäeval, 16. aprillil kogunesid Vääna-Jõe-suu kandis endisele Rannasepa talu maadele paarkümmend inimest, et suurelt maanteelt kodumajadeni viiv tee-lõik tasandada. ÜLO RUSSAKvallaleht@harku.ee

Päev tõotas tulla teokas – tal-vekülm ja kevadsula olid taas lõhkunud tee, mille mustkat-tega katmiseks elanikud paar aastat tagasi rahad kokku pa-nid. Pere kohta 4000 või natu-ke rohkem krooni. Kes kauge-mal maanteest mere pool elas, pidi ka rohkem maksma – mäng oli aus.

Nüüd jõllitasid aga toona mustkatte saanud teest taas vastu kurjad teravate äärtega veesilmad, hullemad kui Tal-linnas Savisaare omad. Et sel-line mitte kellelegi kuuluv mõnekilomeetrine teelõik koos kurjade silmadega tekki-da sai, olid süüdi vene valit-sus, neli aastaaega ning... Sõ-naga: kõik ja mitte keegi – asjaolud olid sedamoodi kuju-nenud.

Isetekkinud külaKunagi olid selles kandis

olnud suur Rannasepa talu. Mis jõukate taludega juhtus, teame kõik. Kui omanike järglased talumaad jälle ta-gasi said, lubas uus vabariik koos omavalitsusega neil de-tailplaneeringu teha ja ala elamumaana tüki kaupa müü-ki panna.

Nii see küla tekkiski. Alguses kolm suitsu, siis viis, siis... Mõned üksikud suve-majad olid siia juba vene ajal kerkinud. Nüüd elab viimastel aastatel Vääna-Jõesuu kanti tekkinud külas, mil veel nime-gi pole, paarkümmend peret alaliselt, hooajati kümmekond rohkem.

Viis kinnistut ootab veel ehitajat. Nii teavad kõnelda need, kel ses kaunis mere-äärses männimetsas mitmed aastad elatud.

SIIS HAKKASIDKI INIMESED KOOS KÄIMA, ISE TEED PARANDAMA.

“Kuus aastat tagasi pöör-dusin esimest korda vallava-litsusse palvega seda külateed siluda,” meenutab kiire talgu-töö vahele üks talgulistest, Ülle Arjus. “Siis öeldi õige konkreetselt ära – teil ei ela seal ju õieti kedagi. Ise majad

metsa ehitasite, vaadake ka, kuidas teega saate.”

Siis hakkasidki inimesed koos käima, ise teed paran-dama. Pandi rahad kokku, os-teti koorem peenemat kildu, lasti see keset küla maha kal-lutada ja veeti sealt külateele suuremate aukude täiteks auto järelkärus laiali. Kõik oma kulu ja kirjadega. Kuni mõni aasta tagasi suurem ja kallim teeremont ette võeti.

Eikellegi tee“Käisin sügisel jälle valla-

valitsuses, insener Rein Kooli jutul,” meenutab Ülle Arjus. “Väga viisakas ja sõbralik mees. Kuulas ära, vaatas pa-bereid ja ütles, et see tee pole valla bilansis. Kui pole aga bi-lansis, ei saa sellele eelarvelist raha kulutada. Lubas teha kõik, et eikellelegi kuuluv tee valla omaks saaks.”

Nüüd on mõnisada meetrit teed valla bilanssi saanud. Ja elanikud usuvad, et selle ta-sandamiseks eelarvest ka ra-ha leitakse. Ja siis ka ülejää-nud tee, natuke rohkem kui kilomeeter, valla omaks tun-nistatakse. Kuni omavalitsus seda aga teinud pole, remon-ditakse teed ise. Talgute kor-ras, kasvavate jõududega.

Kui alguses osales hoog-

töös neli-viis inimest, siis vii-mastel talgutel oli väljas juba terve küla, paarkümmend ini-mest ja kolm järelkäruga au-tot. Sest talgutööl ei ravita ai-nult teed, õpitakse uusi naab-reid tundma. Ja nalja saab ka.

“Mare, kas tahad veel,” hõikab üks meestest Marele,

rehaga teetasandajale. “Palju see Mare ikka jõuab, ainuke naine meie kambas,” lõõbib teine vastu. Nii see talgutöö käib, parandatakse oma teed. Kodanikuühiskond. Kõik ko-danikud on aga ka valla ning riigi kodanikud ja maksu-maksjad ning ootavad, et ko-duvald neid aitaks.

Rein KooliValla kommunaalinsener

Tegu on reformimata riigi-maal oleva teega. See tä-hendab, et vallal pole selle tee remondi kohustusi ega saa otseselt ka eelarvelist raha kulutada. Oleme tei-nud seal lumetõrjet ja min-gil määral ka remonti. Vä-hemalt viimased neli aastat oleme üritanud seda teed ka valla omandisse saada. Para-ku puuduvad omavalitsustel võimalused lihtmenetlusega reformimata riigimaal olevat teed munitsipaliseerida. Oleme mitmel korral ka ka maavalitsust ja maavanemat probleemist teavitanud, aga lahendust leitud ei ole. Ka riigikontrolli auditis oli viide, et selliste teedega seotud küsimused tuleks lahendada ja teed munitsipaalomandisse anda.Kokku on vallal selliseid teekesi umbes 10-15 kilomeetrit, peamiselt endiste aiandusühistute territooriumil. Küsimu-sele tuleks riiklik lahendus leida.

Vääna-Jõesuus rehitsevad teekatte tasanduskihti Ülle Arjus ja Heli Metsala. 2x Ülo Russak

Pensionäril tuleb tulumaksu-vabastuseks esitada avaldusMõned nädalad tagasi juhtis Eesti Päevaleht avalikkuse tähelepanu tõsiasjale, et ligikaudu 36 000 Eesti pensionäri ei ole saanud neile ette nähtud tulumaksuva-bastust, sest nad ei ole esitanud pensioniame-tile avaldust. KATRIN ROMANENKOVvallaleht@harku.ee

Tulumaksuseaduse kohaselt on riikliku pensioni maksu-vaba tulu 192 eurot kuus. Jä-relikult kuulub tulumaksus-tamisele see osa pensionist, mis ületab 192 eurot kuus.

Samal ajal on nii töötaval kui ka mittetöötaval pensionä-ril õigus ka üldisele maksu-vabale tulule, mis on 144 eu-rot kuus. Seega pensionär võib saada maksuvabalt kok-ku kuni 336 eurot kuus.

Maksuvaba tulu arvesse võtmiseks peab mittetöötav pensionär esitama avalduse elukohajärgsele pensioniame-tile.

NB! Kui mittetöötav pen-sionär on avalduse pensioni-ametile juba korra esitanud, siis iga pensionitõusu järel või uue aasta saabudes uut avaldust esitada ei ole vaja.

Töötav pensionär peab va-lima, kas ta soovib lubatud tulumaksuvaba osa arvesta-mist töötasult või pensionist ja esitama avalduse vastavalt tööandjale või pensioniame-tile. Mõlemas kohas seda teha ei saa.

Seda, kas avaldus pensio-niametile on esitatud, saab kontrollida Sotsiaalkindlus-tusameti infotelefonil 16106 (NB! Isikukoodi järgi). Lisain-fot pensionite kohta vaata ka Sotsiaalkindlustusameti kodu-lehelt www.ensib.ee.

Kui avaldust ei ole esita-tud, aga pensionäril oleks ol-nud õigus saada tulumaksuva-bastust, siis saab seda taotleda kuni kolm aastat tagantjärele, esitades maksuametile tulu-deklaratsiooni. Deklaratsiooni esitamise kohta saab lisainfor-matsiooni Maksu- ja Tolliame-ti infotelefonil 1811.

Tulumaksutagastust saab taotleda tagasiulatuvalt 3 aasta eest. Regina Lilleorg

2 / HARKU VALLA TEATAJA / UUDIS Neljapäev, 28. aprill 2011

H arku vallavolikogu järgmise, 28. aprillil peetava istungi päeva-korras on punkt vallavolikogu revisjonikomisjoni esimehele Deiw Rahumägile umbusaldu-se avaldamisest.

Milles asi, küsib vallarah-vas kindlasti. Selgitan.

Vallavolikogu töö ei käi ai-nult istungitel, vaid ka voli-kogu alalistes komisjonides. Nende arvu ja valdkonda on õigus määrata vallavolikogul (meil on neid kokku kuus), seadus nõuab vaid ühe, nimelt revisjonikomisjoni olemas-olu.

Volikogu ja enamik komis-jone on seni oma töödega ke-nasti hakkama saanud. Komis-joni peamiseks ülesandeks on seisukoha kujundamine oma valdkonna küsimustes. Seisu-kohad esitatakse komisjoni esimehe poolt ka vallavolikogu istungil.

Komisjoni koosolek ehk töökäik protokollitakse ning protokollid on Harku valla põ-himääruse kohaselt kõigile kättesaadavad nii elektroonili-selt valla veebilehel kui ka pa-berkandjal volikogu kantse-leis. Seega – volikogu töö on avalikkusele nähtav ja arusaa-dav.

Siiski on Harku vallavoli-kogul üks komisjon, mis on oma tegevuses pidevalt eksi-nud ja eiranud seaduses ette nähtud töökorda. Kahjuks on see just seesama ainus komis-jon, mille moodustamine on kohaliku omavalitsuse korral-duse seaduse alusel kohustus-lik ja mille pädevuse määrab ära seesama seadus.

Tegu on komisjoniga, mis nimetatud seaduse kohaselt on pandud kontrollima valla-valitsuse ja valla ametiasu-tuste ning nende hallatavate asutuste tegevust, seaduslik-kust, otstarbekust, raamatupi-damise õigsust jms. See ko-misjon on vallavolikogu revis-jonikomisjon.

Revisjonikomisjon ei ole

vaatamata korduvatele meel-detuletustele esitanud ühtegi protokolli 2010. aasta jooksul väidetavalt toimunud koos-olekute kohta. See annab para-ku aluse arvata, et 2010. aastal tegelikkuses ühtegi revisjo-nikomisjoni koosolekut ei toi-munud.

Ka on komisjoni esimehe poolt hoolimata täiendavale meeldetuletusele senini täit-mata Harku valla põhimääru-sest tulenev kohustus esitada 1. veebruariks volikogu esime-hele kirjalik aruanne komis-joni eelmise aasta tööst. Teiste komisjonide esimehed on selle kohustuse täitnud.

HOOLIMATA MÄRKUSTEST ÜLETAB REVISJONIKOMISJON JÄRJEPIDEVALT OMA VOLITUSI.

Siinkohal ei saa ka märki-mata jätta, et hoolimata mit-mekordsetest märkustest üle-tab revisjonikomisjon järje-pidevalt oma volitusi ning ei komisjon ega selle esimees ole märkustele reageerinud ja tegutsetakse isepäiselt edasi.

Eeltoodud põhjustel on vo-likogu liikmetel tekkinud tõ-sine kahtlus revisjonikomisjoni esimehe võimes teha oma tööd seadusele vastavalt. Volikogu kahtleb ka revisjonikomisjoni esimehe arusaamades komis-joni tööülesannetest ning mee-todites, kuidas komisjon töö-tab.

See kõik ongi põhjuseks, miks Harku vallavolikogu märtsikuisel istungil algatas 8 volikogu liiget umbusalduse avaldamise revisjonikomisjoni esimehele. Umbusalduse aval-dus tuleb arutusele-hääletu-sele 28. aprillil peetaval valla-volikogu istungil.

Siis selgub lõplikult, kas volikogu liikmed taunivad revisjonikomisjoni esimehe senist tegevust või kiidavad selle heaks.

Miks on päevakorras revisjonikomisjoni esimehe umbusalduse avaldus?

VALLAVOLIKOGUVEERGHELIKAR ÕEPAVallavolikogu esimees

Harku vallas vahetub jäätmevedaja

Harku vallas alates 01.06.2011 kehtivad jäätmeveo hinnad Konteineri Konteineri Konteineri maht m3 tühjendus tühjendus EUR EEKSegaolmejäätmed Jäätmekott kuni 0,15 ja kuni 10 kg 1,50 23,53 0,14 1,96 30,65 0,24 2,40 37,55 0,37 3,08 48,32 0,60 5,10 79,74 0,80 5,71 89,41 2,5 26,92 421,20 4,5 47,65 745,68Vanapaber 0,66 0 0 2,5 -3,84 -60Biojäätmed 0,14 0 0 0,24 0 0

Alates 1. juunist 2011 on Harku vallas jäätmeveo ainuõigus järgneval kol-mel aastal AS-il Veolia Keskkonnateenused ja seoses sellega toimub jäätmeveos mitmeid muudatusi. LEMBE REIMANValla keskkonnaspetsialist

Kohalik omavalitsus peab vastavalt jäätmeseadusele korraldama oma haldusterri-tooriumil olmejäätmete kogu-mise ja vedamise nõuetele vastavasse jäätmekäitluskoh-ta.

Harku vallas on korralda-tud jäätmevedu toimunud ala-tes 1. aprillist 2006, kui olme-jäätmete veo ainuõigus anti konkursi korras odavaima pakkumise teinud ettevõttele OÜ Adelan Prügiveod.

2009. aastal korraldas Har-ku vallavalitsus uue konkursi jäätmevedaja leidmiseks järg-miseks kolmeks aastaks ja selle võitis parimat hinda pak-kunud AS Veolia Keskkonna-teenused.

Antud konkursi tulemus vaidlustati kohtus ja edasine tegevus peatati kuni lõpliku kohtulahendini 2010. a lõpus.

Uue jäätmevedaja AS Veo-lia Keskkonnateenused tööle hakkamine toob muudatusi:

• alates 1. juunist muutu-vad Harku vallas kehtetuks kõik OÜ-ga Adelan Prügiveod sõlmitud korraldatud jäätme-veo lepingud;

• muutuvad senised veo-päevad ja ajad. Kõikidele se-nistele klientidele saadetakse maikuu kahe esimese nädala jooksul postiga uued lepingud, kus on kirjas uus konteineri tühjendamise graafik;

• meeldivaimaks muudatu-seks on uued hinnad, mis on oluliselt odavamad. Eramutes kasutatavate väikekonteineri-te ühekordne tühjendushind on 40-60% soodsam võrreldes varasema hinnaga. Korterela-mutes ja ettevõtetes kasutata-vate suurte, 2,5 ja 4,5 m3 kon-teinerite tühjendushind muu-tub küll u 20% kallimaks, aga vastukaaluks on vanapaberi ja biojäätmete konteinerite tüh-jendus edaspidi tasuta ning 2,5 m3 vanapaberi konteineri tühjendamise eest makstakse jäätmetekitajale ehk korteri-ühistule või ettevõttele;

• vastavalt jäätmeseaduse-le tuleb tiheasustusalalt olme-jäätmeid ära vedada regulaar-selt vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Seetõttu ei ole lubatud tellimisel vedu (välja arvatud graafikuväline lisatel-limus) ja harvem jäätmevedu, näiteks vedu üks kord 6 või 8 nädala jooksul.

Vedaja vahetumisega leiavad aset mitmed olu-lised muudatused ka jäätmevaldajate igapäe-vaelus. Palume siinkohal juba ette klientide mõist-vat suhtumist korralda-tud jäätmeveole ülemi-neku perioodil.VEOLIA KESKKONNA-TEENUSED AS

Esimene ja ilmselt ka kõige tülikam muudatus on see, et 31. maist 2011 lõppevad auto-maatselt seni kehtivad jäät-meveo lepingud. Tõrgeteta teenuse osutamiseks on vaja-lik sõlmida uus jäätmeveole-ping Veolia Keskkonnatee-nused AS-ga.

Jäätmeseadusest tulene-valt pole kirjalik leping korral-datud veo rakendumisel ko-hustuslik, kuid võimalike aru-saamatuste vältimiseks, näi-teks mahutite suurus, välja-veosagedus, veo- ja postiaad-ress, jms olulise info täpsusta-miseks on leping poolte vahel siiski vägagi tarvilik.

Sõlmi lepingHarku vallavalitsus andis

vedajale üle jäätmevaldajate registri, mille põhjal saadab AS Veolia Keskkonnateenused eeltäidetud jäätmeveolepin-gud postiga maikuu esimeses pooles kõigile Harku valla jäätmevaldajatele.

Juhul kui eeltäidetud le-ping pole jõudnud jäätmeval-dajani hiljemalt 17. maiks 2011, palume võtta ühendust Veolia Keskkonnateenused klienditeenindusega, et täp-sustada postiaadress, kuhu saame postitada eeltäidetud lepingu.

Lihtsaim võimalus lepingu sõlmimiseks on saata oma andmed meie kodulehe kaudu – vastava ankeedi täitmiseks leiate Veolia kodulehelt www.veolia.ee, klikates vasakul ser-vas “Korraldatud jäätmevedu” avaneb korraldatud jäätme-veopiirkondade loetelu, valite Harku valla veopiirkonna ja leiate lingi “saada meile oma andmed lepingu sõlmimi-seks”.

Lepingu sõlmimiseks võib andmed meile saata ka tava-postiga Artelli tn 15, 10621 Tallinn, faksi teel 640 0899 või e-postiga: tallinn@veolia.ee.

Võimalusel palume kasu-tada eelpool viidatud infoka-naleid, korraldatud jäätmeveo rakendumise perioodil võib telefoni teel kontakteerumine olla raskendatud ja ootejärje-kord pikaks venida.

Mõned muutusedJäätmevaldajad, kelle koh-

ta AS Veolia Keskkonnatee-nused omab täna kehtiva jäät-meveolepingu alusel infot, ka-jastatakse uue lepingu Lisa

1-s samas mahus jäätmemahu-teid ja sama sagedusega tüh-jendusi, mis seni kehtis, välja arvatud juhul kui konteineri maht või jäätmete väljaveo sagedus pole kooskõlas Jäät-meseadusest tulenevaga – ol-mejäätmete regulaarne ärave-du tiheasustusalalt vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusalalt vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.

Jäätmevaldajatel, kes soo-vivad lepinguga pakutust eri-nevaid tingimusi, tuleb muu-datustest ette teada anda, et saaksime kooskõlastada jäät-meveo tingimused ja vajadu-sel paigutada puuduvad jäät-memahutid.

Muutused kuupäevadesJuhul kui jäätmevaldaja

rendib jäätmekonteinerit Ade-lan Prügiveod OÜ-lt, siis pole tarvidust konteinerit tagas-tada, AS Veolia Keskkonnatee-nused võtab Adelan Prügiveod OÜ-le kuuluvad rendikontei-nerid üle ning jätkab kliendi soovil konteineri rendilepin-gut.

LIHTSAIM VÕIMALUS LEPINGU SÕLMIMISEKS ON SAATA OMA ANDMED MEIE KODULEHE KAUDU.

AS-i Veolia Keskkonnatee-nused poolt saadetavates eel-täidetud lepingutes on kirjas iga kinnistu kohta ka jäätmete veokuupäevad ja veo sage-dus.

Palume pöörata tähelepanu lepingus kajastatud kuupäe-vadele, sest uue vedaja tuleku-ga võivad suure tõenäosusega muutuda senised väljakujune-nud ja harjumuspäraseks saa-nud jäätmeveo päevad.

Mitteliitumiseks avaldusJuhul kui jäätmete välja-

veopäeval jäätmeid vedajale üle ei anta, on vedajal õigus esitada nn. tühisõidu arve. Pa-lume tagada lepingus märgi-tud kuupäeval konteinerile ligipääs, tõrgete olemasolu korral tuleb vedajat ette teavi-tada vähemalt üks tööpäev, sh ilmastikust tingitud problee-mid, läbimatu tee jms.

Juhul kui jäätmevaldaja ei ela või ei tegutse korraldatud jäätmeveopiirkonnas asuval kinnistul ja seetõttu ei teki kinnistul jäätmeid, siis peab jäätmevaldaja taotlema kor-raldatud jäätmeveoga mittelii-tunuks lugemist kohalikult omavalitsuselt, saates omava-litsusele vastavasisulise aval-duse.

Korraldatud jäätmeveo kohta saab küsida lisainfor-matsiooni Harku vallavalitsu-sest ja AS Veolia Keskkonna-teenused klienditeenindu-sest.

Jäätmevedu läheb odavamaks

Tuleb sõlmida uus jäätmeveo leping

Hei Tabasalu kooli vilistlane!Aja oma klassikaimud kokku ja tule vilistlaste kevadpäevale laupäeval, 28. mail.

Päevakava13.00 kogunemine rongkäiguks Tabasalu “söökla” platsil (Teenuste 2).14.00-17.00 piknik ja sportlik huumori tegemine Ranniku tee staadionil.18.00 jätkupidu Tabasalu Osmanis. Vabalava.Kaasa võta piknikuks toit ja jook, võimalus on grillida. Oma piknikule ja/või jätkupeole tulekust anna teada 25. maini Facebookis Tabasalu Ühisgümnaasiumi kommuunis.

Neljapäev, 28. aprill 2011 UUDIS / HARKU VALLA TEATAJA / 3

M eil on kirjutamine päris hästi laabunud. Olen saanud väga palju tuge humanitaarainete õppetooli õpetajatelt.

Tänavused teemad on head. On võetud siit ja sealt. Olen taolisi asju juba varem õpilastega läbi arutanud ning kirjutanud. Näiteks kolmas teema ehk “Ühiskonna võti on haridus”.

Esimene teema ehk “Minu Eesti” võib olla õpilastele vei-dike laialivalguv. Nad tahavad kirjutada ilmselt kõigest: po-liitikast, majandusest ning kultuurist. Aga on väike oht, et kirjandist ei kujune ter-vikut.

Sotsiaalmeedia teema ei sobi ilmselt kõikidele. Iiri va-nasõnal tuginev teema eeldab väga korralikku kava ja plaa-ni. Kultuuri- ja minevikuhu-vilised valivad ilmselt teema “Ajaloost õpime seda, et ini-mene ei õpi ajaloost.”

KÜSITLUS

TIINA MÄNDTÜG-i õppejuht, eesti keele õpetaja

LAURA NULKKirjandi-kirjutaja

Esmaspäeval kirjutasid tu-handed abituriendid eesti keele riigieksamit. Erand polnud ka Harku vald, kus Tabasalu Ühisgümnaasiu-mis kirjutas kirjandit 33 noort. Neil oli valida küm-ne teema vahel.Mida arvate tänavusest teemadevalikust? Kuidas oli kirjutamine pärastlõu-naks sujunud?

K irjutasin teemal “Ühis-konna võti on haridus”. Tänavuse aasta kümme teemat on väga head. Kes on vähegi ette valmistanud, see leiab endale kindlasti meele-pärase. Mina kirjutan kirjan-dit juba teist korda. Mullu polnud tulemus soovitud. Nüüd tundub, et kirjutamine on võrreldes mullusega palju lihtsam. Närvi pole enam sees. Mustandi sain enam-vähem valmis enne kella kah-te. Aga ma ei kiirustanud.

Pühapäeval, 17. aprillil toimus Tabasalu Loo-duspargis meeleolukas liikumispäev, millega tähistati rahvusvahelise südamenädala algust. Kahe erineva distantsiga terviseraja läbis enam kui 100 väikest ja suurt vallaelanikku.

KATRIN ROMANENKOVvallaleht@harku.ee

Traditsioonilise rahvusvahe-lise südamenädalaga soovi-takse pöörata inimeste tähe-lepanu sellele, et liikumishar-rastusega tegelemine on pa-rim viis hoolitseda oma süda-me tervise eest.

Regulaarne liikumine on vajalik igas vanuses inimese-le, et ennetada südame- ja veresoonkonnahaigusi ning parandada enesetunnet. Lii-kumine on kasulik nii kehale kui vaimule – hoiab vererõhu normi piires, parandab inime-se kehalist võimekust, vaja-dusel põletab intensiivsema treeninguga rasva, mis hoiab omakorda kehakaalu kontrolli all.

Oluline on teada oma ter-visenäitajaid, toituda tervis-likult ja liikuda värskes õhus. Terve nädala jooksul oli Taba-salu eakate päevakeskuses võimalik kontrollida oma ter-visenäitajatega ning tutvuda erinevate looduslike toiduli-sanditega.

Keha ja vaimu kosutuseks ning rõõmsaks ühiseks aja-veetmiseks kogunes 17. aprilli hommikul Tabasalu Loodus-parki südamenädala algust tähistama sadakond inimest. Üheskoos läbiti terviserada – vastavalt igaühe soovile ja võimekusele kas 3 km või 5 km.

OSALEJATE VANUS JÄI VAHEMIKKU PAARIST KUUST KUNI 86 ELUAASTANI.

Tempo ja liikumisstiil oli igaühe enda valida, tähtis oli vaid läbitud rada ja mõnus enesetunne. Osalejate vanus jäi vahemikku paarist kuust kuni 86 eluaastani. Peale ter-viseraja läbimist said kõik osalejad keha kinnitada koha-liku toitlustaja Osvald Cate-ring tee ja maitsvate piruka-tega ning kontrollida oma ter-visenäitajaid.

Kohalike ettevõtjate poolt oli tervisepäeval osalejatele välja pandud ka hulgaliselt auhindu.

Üritust toetasid Manolete restoran, elulaadikeskus Ro-hujuur, Mati Kalapood, Taba-salu Spordikompleks, Taba-salu Looduspark, Pinsport OÜ ning SurgiTech.

Üritus viidi läbi Euroopa Liidu Sotsiaalfondi program-mi “Tervislikke valikuid toe-tavad meetmed 2010-2011” raames.

Tähistasime südamenädalat

V alisin ka teemade hul-gast kolmanda ehk “Ühiskonna võti on ha-ridus”. Tegelikult oleks või-nud valida veel kahe-kolme vahel. Ka õpetajad arvavad, et teemad pole rasked ning enam-vähem kõikidele jõuko-hased. Mustand oli kella kahe ajal veel pooleli.

CATHLIN PILLI-ROOGKirjandi-kirjutaja

Eelmises lehenumbris kirjutasime hiljutisest Riigikontrolli auditist, kus kritiseeriti ehitus-järelvalve puudulikkuse pärast kaheksat Eesti-maa omavalitsust. ÜLO RUSSAKvallaleht@harku.ee

Kriitikat said peamiselt val-lad, kus viimastel aastatel on areng ja elanike juurdekasv eriti kiire olnud, nende hulgas ka Harku vald.

Aprillis loodi vallavalitsuse juurde uus ametikoht – ehitus-järelevalve spetsialist – ja konkursi korras võeti tööle Andrus Varret, kellel on vara-sem töökogemus nii Tallinna linnavalitsuse arhitektuuri-büroos kui ka politseis. HVT uurib, millega hiljaaegu tööle võetud ametnik konkreetselt tegelema hakkab.

Andrus Varret: “Eks ma proovin ühildada oma varase-maid töökogemusi arhitektuu-ribüroost ja politseist. Minu põhitööks on ehitusjäreleval-ve, millele paljudes omavalit-sustes, seal hulgas ka Harkus, ehitusbuumi aegu küllaldaselt tähelepanu ei jõutud pöörata. Paljud ehitised on ebaseadus-likud. Puuduvad vajalikud do-kumendid, load.

Kui konkreetsetest numb-ritest rääkida, siis tõi Riigi-kontroll Harku valla kohta välja järgmist: aastatel 2003-2009 andis vald välja üksikela-mutele 1030 ehitusluba, kasu-tuslubasid vaid 162. Kontrol-litud üheteistkümnest valmis ehitisest oli ehitusluba vaid viiel.”

Mis siis ikkagi on “seadus-lik ehitis”?

Seaduslik ehitis on ehita-tud vastavalt Ehitusseaduses sätestatud nõuetele, kui on lä-bitud järgmised etapid: on olemas projekteerimistingi-mused või detailplaneering, eskiisprojekt, ehitusluba või kirjalik nõusolek, kasutus-luba.

Mõistet “maja on valmis” võib tõlgendada väga mit-meti. Klassikaline näide – kui põrandaliistud on pane-mata, kas maja on valmis?

Ehitusseaduse paragrahvi 32 lõiget 1võib tõlgendada tõesti mitmeti. Siin ei saa kõi-ke ühe puuga mõõta. Laias laastus võttes – kui inimesed elavad majas alaliselt, vajab see ka kasutusluba.

Maju on vallas sadu, kui mitte tuhandeid. Kas hak-kate majast majja käima ja trahvikviitungeid kirjuta-ma?

Kindlasti mitte. Arvutis saab ikkagi teha suurema osa tööst – vaadata, millised hoo-ned on ehitisregistrisse kan-tud ja muidugi ka kontrollima pisteliselt registrite ja tege-liku olukorra vastavust. Saab toetuda ka valvsate kodanike vihjetele. Esimesed vihjed on

juba laekunud. Kodanik päris vallavalitsusest, kas majal, mille ta osta kavatseb, on ole-mas vajalikud load ja doku-mendid. Kontrollimisel sel-gus, et nii see ei ole. Siit edasi algabki minu töö, et selgitada välja, miks on nii.

Ja kuna selgus, et puudu-vad dokumendid, siis järg-neb...

Üldiselt on ebaseadusliku ehitise puhul kaks võimalust – kas teha ettekirjutus või väärteomenetlus. Ütlen veel – teoreetiliselt. Loodan enami-kul juhtudel piirduda siiski haldusmenetlusega, see tä-hendab, teha majaomanikule ettekirjutus ja samas anda nõu elamu seadustamiseks, leppida kokku tähtaegades, millal ja kuidas seda tehak-se.

Milline on maksimaalne trahv, mida omavalitsus-ametnik teha võib?

Omavolilise ehitamise eest – see tähendab, kui puu-dub ehitusluba – on maksi-maalne trahvimäär eraisikule 300 trahviühikut ja juriidili-sele isikule 32 000 eurot. Üks trahviühik on 4 eurot.

Kas igal ehitisel, näiteks puukuuril, peab olema ehi-tusluba?

Ehitusluba peab olema

igal hoonel, mille ehitisealune pind ületab 60 m2. Väikeehitis on ehitis, mille ehitisealune pind on 20-60 m2 ja mille kõr-gus ei ületa 5 meetrit ning millel pole avalikkusele suu-natud funktsiooni. Sellisele ehitisele peab olema kohaliku omavalitsuse kirjalik nõus-olek.

Soovides püstitada ehitist, mille ehitisealune pind on ku-ni 20 m2, tuleb enne ehitamise alustamist kohalikku omava-litsust kirjalikult teavitada. Kui 10 tööpäeva jooksul ei ole kohalik omavalitsus küsinud ehitise kohta täiendavat infor-matsiooni või andnud teada ehitise sobimatusest antud piirkonda, võib ehitada.

Teie väljaütlemisi kuulates võib paljudel inimestel tek-kida arusaam, et vald on võtnud tööle munitsipaal-politseiniku, kes nüüd...

Munitsipaalpolitseinikku ei hakka ma siin kindlasti mängima. Minu põhitööks on ehitusjärelevalve ja soov se-da tööd teha meeldivas koos-töös omanikega, aidata inime-si. Inimesed võivad alati minu poole pöörduda nõu või abi saamiseks telefonil 606 8821 või kirjutada aadressil andrus.varret@harku.ee.

Peame ühiselt hea seisma, et ehitised oleksid ehitatud seadusega kooskõlas.

Järgin seadust,aga pole politsei

Et ehitised-rajatised seadustatud saaks, hakkab valvama ehitusjärelvalve spetsialist Andrus Varret. Ülo Russak

ÜRITUS

Rannapiiga IlutubaTabasalu, Ranna tee 2

info ja broneerimine: 5390 0800www.rannapiiga.ee

Esimesed finišeerijad 3-kilomeetriselt ringilt.

Kõik said mõõta tervisenäitajaid. 2x erakogu

4 / HARKU VALLA TEATAJA / ELU Neljapäev, 28. aprill 2011

Harku vangla asutati esi-mese vabariigi aegu, 1926. aastal president Pätsi korraldusega. Nii on Harku vangla näol te-gu igati auväärse asutu-sega, kui vanusest rää-kida. ÜLO RUSSAKylo@harjuelu.ee

“Eks siin ole olnud igasuguseid aegu,” ütleb Harku vangla di-rektori asetäitja Kermo Päll. See tähendab, et pikkade aas-tate jooksul on see paik olnud kinnipidamiskohaks alaealis-tele noormeestele ja töölaag-riks meestele.

Sellest pikast ja mitte kõi-ge meeldivamast ajaloost ei anna vangla territooriumil tunnistust ükski barakk ega muu vanglarudimenti kuuluv ajalooline hoone. Hooned, mi-da kõrge okastraataed koos müüriga ümbritseb, on ehita-tud tänapäeval. Ka oma täna-päevase, kurikuulsa naiste-vangla nime sai Harku 1965. aastal. Ja siis ta seda nime ka igati õigustatult kandis.

Keskmine vang?Nüüd, mil administratiiv-

kulude kokkuhoiuks ühendati Harku ja Murru vangla, on Harkus 220 kinnipeetavate

hulgas ka mehi – alates 57 elu-aastast.

Räägime ikka naisvangist. Keskmisest naisvangist. Kui-das teda portreteerida? Ker-mo Päll ainult muigab selle jutu peale. Keskmist vangi ei olegi – iga vang on isiksus. Tihtipeale suurema egoga kui need, kellel müürid ja lukud ego ei kammitse. Kui veidi aga statistikat teha, siis...

Kermo Päll: “Meie vangi keskmine kinnipidamisaeg on 3-4 aastat, süüdi mõistetud isi-ku- või varavastaste kuritegu-de eest (vargused), tihtipeale korduvalt karistatud, põhihari-dusega, palju on neid, kes ei valda riigikeelt ja kel on see-tõttu ka raskem tööd leida. Sagedasti sõltlased. Ja seegi sunnib vargile – aina kasvavat doosi ju ausa igapäevase tööga välja ei teeni. Siin elatakse 6-8 kohalistes tubades.”

OMETIGI TÖÖD VANGLAS TAHETAKSE TEHA. JA MITTE AINULT IGAVUSE PELETAMISEKS.

Kas on tänapäeval aga roh-kem alkoholist või narkootiku-midest sõltujaid?

“Kasvab narkosõltlaste arv,” ütleb Rait Kuuse, justiits-

ministeeriumi taasühiskonnas-tamise talituse juhataja.

Tööd jätkubVanglas käib töö, koolitus

ja võõrutus käsikäes. On ka-heksa kohta neile naistele, kes soovivad mõnuainetest loobu-da. Ja on töökohad pakkuda neile, kes soovivad tööd teha. Tööosakond, kus kinnipeeta-

vad töötavad, asub olmehoone-test eraldi. Töid korraldav aktsiaselts Eesti Vanglatööstus hangib materjalid ja korraldab turustamise. Põhilisteks tööks naistele on õmblus, samuti naelte ja kruvide pakenda-mine.

“Õmblustööde maht sõltub tellimusest. Põhiliselt õmmel-dakse rõivaid, voodipesu, ka

kinnipeetavate endi vormirõi-vad tulevad sellest tsehhist. Lisaks tehakse tööd vangla majandusosakonnas – korista-takse, puhastatakse. Isegi pisi-ke kasvuhoone pakub suviti tahtjaile tööd.” räägib Kermo Päll. Ka Harku alevik saab kü-tet vangla territooriumil ole-vast katlamajast.

“Tööhõive üle me ei kur-da,” ütleb Rait Kuuse. Kõik kes tahavad, tööd ka saavad. Tööd siin jagub, aga... Ära saaks elada ka tööta – riigi poolt on ette nähtud riie ja toit, hügieenikotikeses antakse pesemistarbed ja tualettpa-ber.

Ometigi tööd vanglas tahe-takse teha. Ja mitte ainult iga-vuse peletamiseks. Töö eest saadavast sissetulekust 50% läheb võlgade ja riigilõivude tasumiseks, 20% kantakse vabanemisfondi ja ülejäänu saab kinnipeetav sisseostude tegemiseks kasutada.

“Seda ei maksa muidugi arvata, et vangil igapäevavaja-dusteks töö eest raha antakse,” ütleb vangla asedirektor. “Oma teenitud raha eest saab ta lihtsalt vangla poest kaupu tellida.”

Parem on aga siiski alusta-da oma probleemidega tegele-mist vabaduses ja vältida vanglasse sattumist.

Harku vanglas tööd jätkub, aga parem on...

Kinnipeetavad Harku vangla töötsoonis, õmblustöökojas kitleid õmblemas.

Kas Harku vangla mõjutab kohalikku elu?

GALINA KOSTÕLEVAHarku raamatukogu juhatajaPraegu on mõju varasemaga võrreldes üsnagi väike. Olid aga ajad, mil vangla andis tööd vähemalt poolele Harku aleviku inimestest. Pool töötas bioloogiainstituudis, pool vanglas. Nüüd töötavad vanglas mõned üksikud inimesed. Vangla katlamaja kütab ära Harku aleviku, läbi nende alajaama saame elektri – nii et energiaga oleme seotud.Kui sotsiaalsest poolest rääkida, siis mingit kahjulikku mõ-ju me ei tunne. Ei tunne, et sealt imbuks meile asotsiaalset elementi. Ei usu ka, et ta meie imagole halvasti mõjuks.Aga kui nad ära lähevad – Jumal õnnistagu neid. Meie oleme seda oodanud.

Kas vastab tõele, et Harku vangla läheb likvidee-rimisele?

DIANA KÕMMUSJustiitsministeeriumi avalike suhete spetsialistTäpselt ei ole võimalik seda veel öelda. Harkus asuv vang-laosa on kavas sulgeda uue Tallinna vangla valmimise jä-rel, mis on võimalik mitte varem kui nelja aasta pärast.

“Tööd meil jagub,” kinnitab vangla asedirektor Kermo Päll. “Ja vangid teevad tööd hea meelega.” 2x Regina Lilleorg

Tallegg: seemne-revolutsiooni algus lihatoodetesTallegg tõi turule uue innovatiivse lina- ja rös-titud seesamiseemneid sisaldava kanalihasingi.KRISTA KALBIN AS Tallegg turundusjuht

“Täisteratooted on viimastel aastatel vedanud pagaritöös-tuste tootearendust ning võit-nud tänu tervislikkusele tarbi-jate poolehoiu. Ühendada seemnete kasulikkus kerge ja väherasvase kanalihaga on Eestis uudne lähenemine, mis inspireeritud eeskätt seemne-te edust naaberkategooriates,” sõnas ASi Tallegg äridirektor Margus Venelaine.

“Tootearenduslikult sündis seemnete ja kanaliha ühilda-mise idee suvise messikülas-tuse tulemusena. Katsetused seemnete ja kanaliha sidumi-sel olid sedavõrd edukad, et toote turuletoomine õnnestus juba kolmveerand aastat hil-jem alates idee sünnist,” lau-sus AS Tallegg turundusjuht Krista Kalbin.

“Kasutame kanasingis Omega-3 ja Omega-6 rasvhap-peid sisaldavaid linaseemneid ning röstitud seesamiseem-neid, mille maitseomadused annavad kanasingile erilise maitsenüansi. Seemneid on kanasingis kokku 3,5%. Lisaks oleme kanasingis vähendanud soolasisaldust ning välja jät-nud lõhna- ja maitsetugevdaja E621. Olen veendunud, et uus kanasink leiab oma suurepära-se maitse ja tervislikkusega kindla koha paljude toidu-laual.”

Raamatupidamisteenused, majandusaasta aruanded,

vanad perioodid –OÜ, KÜ, MTÜ

Info 527 3923 Moonika või moonika@erten.ee

www.erten.ee

Meil on hea meel teatada, et 2. märtsil said kokku Adra küla elanikud ja asutasid oma külaseltsiMTÜ Adra Külasselts.

Suur tänu toetajatele ja osavõtjatele!Pühapäeval, 1. mail kell 10.00-14.00 ootame kõiki Adra küla elanike ja meie sõpru Humala-Keila-Joa tee puhatustalgutele.Puhastame ühiselt tee-ääred talvisest prahist ja võsast.

Info telefonidel507 4340, Krista Kanniste501 7303, Tauno Maasik

Neljapäev, 28. aprill 2011 VALLAELU / HARKU VALLA TEATAJA / 5

Mai on heakorrakuuKevad on käes ning päi-ke liigub üha kõrgemalt. Paraku torkavad silma ka talvel pimeduse ja lume varjus olnud jäät-med.LEILI TUULKeskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik

Äraviskamisele lähevad va-nad mööblitükid, riided, vär-vipurgid, rehvid ja muu kasu-tuks muutunud kraam. Ikka ja jälle tekib küsimus, mida kõige sellega peale hakata.

Pahatihti leitakse, et liht-saim viis kogunenud risust ja rämpsust lahtisaamiseks on kõik vähegi põlev materjal lõkkesse visata. Jäätmete põ-letamise komme kaob visalt, ehkki sellise tegevusega kaas-nevad suured riskid. Igal aas-tal tuleb ette juhtmeid, kus jäätmete põletamiseks tehtud lõke väljub kontrolli alt ning kahjutule kustutamiseks on vaja päästjate abi.

Lõkkest võib väga kergesti süttida lõkkeaseme ümber olev kulu ning tuli võib edasi kanduda metsa, tekitades vä-ga suure keskkonnakahju. Li-saks puudele hävitab tuli ka kõik elusolendid – putukad, kahepaiksed, linnud ja pisi-imetajad.

Mida ja kuidas põletadaKeskkonnanõudeid silmas

pidades tohib lõkkes põletada vaid oksi ja immutamata pui-tu. Tehismaterjali põletamine on keelatud, sest selle taga-järjel tekivad ohtlikud saaste-ained, mis langevad lõpuks maapinnale ja imbuvad sade-metega põhjavette. Nii võivad need sattuda inimorganismi ja kahjustada inimeste tervist. Samamoodi ohtlik on lõkke ääres mürgiste gaaside sisse-hingamine.

Puidu ja okste põletamisel tuleb muidugi kõiki ohtusnõu-deid silmas pidada. Samuti tuleb järgida vallas kehtivaid heakorraeeskirju ning veen-duda, kas selline tegevus on lubatud või mitte.

Lõket võib teha tuulevaikse ilmaga, lõkkease ja selle ümb-rus peavad olema puhastatud kergesti süttivatest materja-lidest. Kindlasti tuleb arvesta-da ka lõkke kaugust hoonetest ja metsast.

Meie endi tervise ja loo-duskeskkonna hoidmiseks tu-leb ohtlikud jäätmed ja prob-leemtooted eraldi kokku kogu-da. Kõik, mida on võimalik taaskasutada või taaskäidelda, tuleks eraldi sorteerida ja viia vastavasse kogumispunkti.

Ohtlikud jäätmed nagu

värvid, lakid, vanad akud, pa-tareid tuleb viia ohtlike jäät-mete kogumispunkti. Korral-datakse ka ohtlike jäätmete kogumisringe. Selle kohta saab infot kohalikust omavalit-susest.

Remondi või ümberehituse käigus tekkivaid ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb üle anda vastavale jäätmeluba omavale ettevõttele. Jäätmeid ei tohiks anda nn haltuura korras vedajatele, sest selliste vedajate käest võivad jäätmed sattuda mitte prügilasse, vaid kusagile kraavipervele või metsa alla.

Rehvid ja vanad elektrooni-kaseadmed tuleb viia kogumis-punktidesse või tagastada need müügipunkti ning selle eest tasuda ei tule. Metalli-jäätmed lähevad metallikokku-ostu.

Muude (suuremõõtmeliste) jäätmete äravedamise või ko-gumise võimaluste kohta võib küsida kohalikust omavalit-susest.

Paberit ja pappi saab ahju-küttega elamus kasutada tule tegemiseks. Samas ei ole soo-vitatav ahjus või pliidi all pa-berit või pappi suures koguses põletada, sest see tahmab lõõ-re ja tekitab pigi. Papp ja va-napaber tuleks viia selleks ettenähtud konteinerisse. Nende ümbertöötlemisega saab väga olulisel määral loo-dusressursse kokku hoida.

Võimalik kompostidaOksad, lehed ja aiast kogu-

tud taimejäänused ja kuluhein on väärtuslik materjal kom-posti tootmiseks. Kompostida võib kompostihunnikus või kompostimiskastis. Komposti-mine tuleb kõne alla nii era- kui ka kortermajade puhul, ehkki tihe- ja hajaasustusaladel on selleks erinevad nõudmi-sed. Linnas on lahtised kom-postihunnikud ebasoovitavad või isegi keelatud.

Kompostimine eeldab mõ-ningaid eelteadmisi, kuid kel-lel tõsine soov, leiab kindlasti internetist või kirjalikest alli-katest vajalikud juhtnöörid.

Korteriühistu puhul on võimalik sortimine ja sorditud jäätmete äravedu jäätmekäit-lusfirma poolt, kes võtab sor-ditud jäätmete eest väiksemat tasu. Teine võimalus on soeta-da ühe või mitme maja peale komposter või mitu ja vajali-kud lisatarvikud.

Komposter võtab vähe ruumi, on kiire ja vajab vähe aega. Täpsemat infot biojäät-mete käitlemise võimaluste kohta võib küsida kohalikust omavalitsusest.

Kevad on traditsiooniline suurpuhastuse aeg, kus korrastatakse oma kodu ja koduümbrus ning vii-mastel aastatel toimu-vad “Teeme ära!” raa-mes ka suured heakorra-talgud avalikes kohta-des.KERTTU ELLERMAAheakorraspetsialist

Harku vallas on sel aastal re-gistreeritud kuus talgukoh-ta.

Maikuu on Harku vallas heakorrakuu. Kutsume kõiki vallaelanikke üles korrastama oma koduümbrust ning mär-

kama koristamist vajavaid kohti ka kodust kaugemal.

Heakorrakuu raames ja ka pärast selle lõppemist pöörab vallavalitsus eriti palju tähele-panu kinnistute heakorrale, hooldamata kinnistute omani-kele tehakse ettekirjutus maa-tüki korrastamiseks.

Hooldamata kinnistud ri-kuvad ära kogu ümbruskonna üldilme ja seetõttu on oodatud kõik teated sellistest kohtadest tel. 600 3866, e-posti aadressil harku@harku.ee, kerttu.eller-maa@harku.ee.

Koos saame hea seista sel-le eest, et meie looduskaunis koduümbrus säiliks sellisena ka edaspidi.

Mida teha jäätmetega?

Heakorrakuu raames pakume elanikele oma kodukandis võimaluse tasuta ära anda erine-vaid jäätmeid. Samaaeg-selt toimub kaks kogu-misringi – ohtlike ning elektroonika jäätmete kogumisring. Ohtlike jäätmete kogumis-ringil saavad valla elanikud tasuta ära anda majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed na-gu kasutatud õlid, õli sisalda-vad jäätmed, kasutatud akud, värvi-, liimi- ja lakijäätmed, lahustid, mürgid ja tõrjeained, elavhõbedat sisaldavad jäät-med, raskeid metalle sisalda-

vad patareid ja väikeakud. Antud ringid on mõeldud ai-nult eraisikutele, ettevõtetelt ohtlikke jäätmeid vastu ei võeta.

Eraettevõtted on kohusta-tud ise üle andma oma ohtli-kud jäätmed vastavalt jäät-meluba omavale jäätmekäit-lejale. Ohtlike jäätmete kogu-misauto ei võta vastu vanu elektri- ja elektroonikasead-meid ning autorehve.

Elektri- ja elektroonika-seadmete tarvis toimub paral-leelselt ohtlike jäätmete kogu-misringiga elektroonika jäät-mete kogumisring, mille käi-gus saab ära anda külmkapid, pesumasinad, arvutid, telefo-nid, raadiod, televiisorid jms.

Ohtlike jäätmete kogumisring

Ohtlike ning elektroonika jäätmete kogumisringKäesoleval aastal toimub ohtlike ning elektroonika jäät-mete kogumisring laupäeval, 21. mail. Autod peatuvad järgmistes peatuspaikades:

• 09.30-09.50 Harkujärvel Germund Kaup esisel platsil• 10.00-10.20 Harku alevikus Instituudi teel telefoni

alajaama platsil• 10.50-11.15 Tutermaal korterelamute piirkonnas• 11.25-11.50 Kumnas endise poe esisel platsil• 12.20-12.40 Väänas korterelamute esisel platsil• 13.10-13.30 Keila-Joa Sanatoorse Internaatkooli

katlamaja juures• 13.45-14.15 Vääna-Jõesuus bussipeatuse taga oleval

platsil• 14.30-14.50 Muraste bussipeatuse juures• 15.10-15.30 Pangapealse lasteaia parklas

Harku vallast on üle-eestili-sele 7. mail toimuvale talgu-päevale “Teeme Ära” regist-reeritud talgukohad:

• Otsa-Mikko koristustal-gud – kontakt Urmas Ambur, e-post urmas@eel.ee, tel 5669 8268 või Ilmar Mäng, e-post ilmari@infocare.ee, tel 5668 2427.

• Trügi Prügi Alasniidul – kontakt Ivo Lukk 507 6973.

• Vääna-Jõesuu kandi küla-

de talgupäev – kontakt Hiie Grauberg, e-post hiie@vjkula-selts.ee, tel 512 0025.

• Muraste – Loodus on ko-dus! – kontakt Evelin Tiirik, e-post evelin.tiirik@mail.ee, tel 522 0226.

• Tyrisalu külaselts – kon-takt Ene Bötker, e-post harku-5@yahoo.com.

• EELK Keila koguduse ajaloolise pastoraadihoone ümbruse korrastamine Kum-nas – kontakt Marek Roots, e-post keila@eelk.ee, tel 5193 1501.

Talgutele saab registreeru-da ka internetis aadressil: www.teemeara.ee/2011.

Tabasalu jäätmejaamTabasalus Kooli tn 5 on avatud Jäätmejaam igal neljapäeval ja reedel 14.00-19.00 ning laupäeval ja pühapäeval 10.00-15.00. Jäätmejaama on kõigil Harku valla elanikel võimalik tasuta ära tuua kodus tekkinud ohtlikud jäätmed, elektroonika jäät-med, samuti kuni 8 sõiduauto rehvi, vanapaberit ja pappi, leht-klaasi, vanametalli, kasutuskõlbliku vanamööblit ja muudki.

Täpsem info jäätmejaama vastuvõtjalt Tiinalt telefonil 53036779 või Harku vallavalitsuse heakorraspetsialistilt Kerttu Ellermaalt telefonil 6003866.

Tabasalu Ühisgümnaa-sium on seotud paljude projektide ja sõpruskoo-lidega. Sõpruskoolid asu-vad Norras, Poolas, Soo-mes, Valgevenes, Saksa-maal, Austrias, Itaalias, Prantsusmaal, Luxem-bourg'is, Leedus, Slovee-nias, Lätis ja Tšehhis. JANIKA OJAMÄETÜG 11. kl õpilane

Nende projektide raames toi-muvad õppekäigud vastava-tesse riikidesse, kus õpilastel avaneb võimalus oma koduko-hast kaugemal käia, ennast arendada ning saada juurde uusi kogemusi ja sõpru.

2001. aastal sai alguse Ta-basalu Ühisgümnaasiumi ning Norras asuva Dokka Ung-domsskole sõprussuhe. Igal aastal on meile saabunud ter-ve bussitäis rõõmsameelseid noorukeid koos õpetajatega ning peaaegu alati on Eestit külastanud ka sealne koolidi-rektor. Kaugeid külalisi on alati tervitamas särasilmne Tabasalu Ühisgümnaasiumi koolipere.

Nii oli ka 5. aprilli hommi-kupoolikul, mil kooli fuajee täitus võõrast keelt kõnelevate õpilastega. Päev oli sündmus-terohke: Dokka kooli noored said osa aulas toimunud kont-serdist, nauditi ühistegevust fotojahil ning päevale lisas värvi ka koolitunnis viibimine. Kümne aasta jooksul on Eestit külastanud 650 norra õpilast.

• Svein Morten Robergsha-gen, Vilde Storihle, Thea Char-lotte Bytuglien, Dokka kooli õpilased, esimest korda Ees-tis.

Mida te arvate Eestist?Thea Charlotte: See on vä-

ga kaunis maa, sarnaneb Nor-raga.

Vilde: Erinev. Mulle meel-divad siinsed ehitised. On uusi ja vanu. Siin on väga ilus.

Kas te arvate, et õpilased Eestis sarnanevad norra õpilastega?

S: Sarnanevad. Noortel on hea huumorisoon, samuti kes-kendutakse koolile. Inimesed siin on võib-olla natuke kinni-semad, sest teie kool on nii suur. Meie koolis ollakse ava-tumad, sest meid on seal nii vähe, veidi üle 200 õpilase. Seega siinne kogukond on vä-hem avatud, te ei tunne siin kõiki, ei ole kõigiga sõbrad. Nii et see on natuke teistsu-gune, suuri erinevusi pole.

Te käisite täna ka tundides? Millistes ja mida seal tegite?

T: Jaa, mina olin inglise keele tunnis koos 7. klassiga. Me laulsime laulu “We are the champions”, vestlesime.

V: Mina olin vene keele tunnis. Õppisin, kuidas öelda oma nime, joonistasime, tant-

sisime – oli väga huvitav ko-gemus.

S: Mina olin samuti inglise keele tunnis, kuid 9. klassiga. Me tegelesime grammatikaga. Rääkisime Wales´ist. Tund oli samasugune nagu Norras.

Mis teile tänase päeva juu-res kõige enam meeldis?

S: Mulle meeldis grupitöö, piltide tegemine. Olin ühes rühmas 9. klassi tüdrukutega. See oli tore!

T: Mulle meeldis ka grupi-töö. Sain palju rääkida ja sõb-runeda, kaaslasi tundma õp-pida. Saalis toimunud kontsert oli samuti väga meeldiv.

• Kelli Rosenberg, Maarja Tuga, Artur Kamberg, 9. b klassi õpilased.

Millised on teie arvates eri-nevused eesti ja norra õpi-laste vahel?

Maarja: Norra õpilased on avatumad.

Artur: Temperamentsed. Ja keeleoskus on neil nõrgem. Samas on tolerantsed. Hästi sallivad võrreldes eesti õpi-lastega

Kelli: Nad ei ole tegelikult nii täiskasvanulikud kui meie üheksanda klassi õpilased. Või on nad lihtsalt lõbusamad.

Mis jäi teile endale sellest päevast kõige rohkem meelde?

K: Fotojaht ilmselt.A: Õhtune klubis olek. Seal

sai kõige rohkem suhelda. K: Tantsimine oli põhili-

ne.M: Muidugi ka kontsert

läks väga hästi.

Mis te arvate, mis see pro-jekt õpilastele annab?

K: Kogemusi.A: Uusi tutvusi. Keeleprak-

tikat kindlasti.M: Saab suhtlemisoskust

arendada.A: Silmaringi avardab.

Norra noored TabasalusODD JOHS. EGSETDokka kooli direktor

Tabasalu Ühisgümnaasiu-mi ja Dokka kooli sõprus-suhe sai alguse 1999. aastal, kui Ott Kasuri kü-lastas Dokkat. Tema kau-du saime ühendust Taba-salu kooli huvijuhi Kairi Kalmiga ja kirjavahetuse käigus sündis otsus tulla Tabasallu. Esimene kord külastasime teie kooli 2001. aastal ja sellest on kujunenud tore tradit-sioon meie 10. klassi õpi-lastele. Olen käinud Taba-salu Ühisgümnaasiumis külas juba 10 aastat ja nende aastatega on teie kool läbi teinud palju po-sitiivseid muutusi.

Norra noorte kevadine visiit Tabasalus. Erakogu

NB! ÄRA VISKA VANU AUTOREHVE METSA ALLA!KUNI 8 REHVI SAAB TAGASTADA TASUTA KOGUMISPUNKTI VÕI REHVIMÜÜJALE.

6 / HARKU VALLA TEATAJA / ÜRITUS Neljapäev, 28. aprill 2011

Harkujärve põhikool ootab järgmisel õppeaastal 1. klassi pürgijaid KOOLIKATSUMISPÄEVALE 11. mail kell 14.00.

Palume lastele selga panna spordiriided, sest Kooliminekumäng toimub sobiva ilma korral õues.

Seoses kooli ülekolimisega suuremasse hoonesse, anname teada, et alates järgmisest õppeaastast on meil kaks vaba

õpilaskohta 2. klassis. Kontakt Külli Riistop (direktor) telefon 657 5374, kylli@harkujarve.edu.ee.

Alasniidu Seltsi üldkoosolek toimub 5.05.2011 Harkujärve peokeskuses algusega kell 18.30.

Päevakord:• 2010. a. majandusaasta aruande kinnitamine.• 2011. a. tegevusplaan.• Arengukava hetkeseis ja edasised tegevused.

Alasniidu Seltsi juhatus

Harku vallavalitsus otsib oma kollektiivi ENERGEETIKASPETSIALISTIPeamised tööülesanded• energeetika, soojamajanduse, side ja tänavavalgustuse pro-jekteerimise, ehitamise, haldamise ja teenuste osutamise korraldamine;• koostöö korraldamine energeetika, soojamajanduse ja side arendamisel ning vastavate arengukavade koostamisel;• energeetika, soojamajanduse ja teenuse piirhinna kooskõlas-tamise taotluste menetlemine, vastavate eelnõude koostamine ja esitamine vallavalitsusele;• osalemine võrkude rajamiseks vajaliku asjaõiguse seadmise menetlusprotsessis;• valla tänavavalgustuse projekteerimise, ehitamise, halda-mise ja hoolduse korraldamine.

Nõudmised sobivale kandidaadile• kõrgharidus (soovitavalt energeetikaalane);• teadmiste olemasolu kohaliku omavalitsuse tööst, planee-rimisest ja keskkonnategevusest, ehitusest ja infrastruktuu-ridest;• väga hea analüüsi- ja sünteesivõime;• hea suhtlemis- ja meeskonnatööoskus;• algatusvõimelisus ja iseseisva töö oskus.

Kasuks tuleb• eelnev töökogemus energeetika valdkonnas;• vähemalt ühe võõrkeele oskus; • ArcGIS-i programmi tundmine.

Omalt poolt pakume• mitmekülgseid arengu- ja koolitusvõimalusi;• huvitavat ja arendavat tööd kaasaegses töökeskkonnas;• toetavat meeskonda.

Kandideerimise tähtaeg on 31. mai 2011.Tööle asumise aeg on 1. juuli 2011.

Kandideerimiseks palume saata sooviavaldus ja teised avaliku teenistuse seaduse alusel teenistusse astumiseks esitatavad dokumendid (elulookirjeldus, tunnistuse või diplomi ärakiri hariduse kohta, omakäeline kinnitus, et kandidaat vastab teenistusse astumiseks seaduses sätestatud nõuetele) Harku vallavalitsuse personalispetsialistile aadressil Ranna tee 1, Tabasalu alevik, 76901 Harju maakond või e-posti aadressil aune.ariko@harku.ee.Erialastele küsimustele vastab vallamajanduse osakonna juhataja Mait Kornet, tel 600 3850.

Tule 9. mail kell 16-18 Tabasalu Muusikakooli LAHTISTE USTE PÄEVALE

Avatud uste päevale järgneb kontsertalgusega kell 18.00.Vaata lisainfot: www.tabasalumuusikakool.ee

Kõik huvilisedon oodatud!

Seoses Harku valla taas-loomise XX aastapäevaga toimuvad juunist no-vembrini mitmed tore-dad teemapäevad nagu noorte-, spordi-, tuletor-ni-, eakate, mere-, valla-maja ja Tabasalu päev.

Iga-aastane külade päev on märksa mahukam ja sisuti-hedam üritus kui seni. Ühe suurürituse raames toimuvad nii lastekaitsepäeva tähista-mine, külade päev kui ka Har-ku valla I laulupidu. Vaban-dame, et eelmises lehes nime-tatud ürituse toimumise koht oli ekslik.

Tule esinema Harku valla I laulupeole

Kutsume pühapäeval, 5.juunil Murastes toimuva Har-ku valla I laulupeole esinema kõiki meie valla laulu-, tantsu ja instrumentaalmuusika har-rastajaid ning sõpruskoore ja külaliskollektiivid sõprusval-dadest! Üritus algab ühtse avamisega valla külapäevale, lastekaitsepäevale ja laulu-peole ning lõpeb ühislaulude ja tantsudega.

Täpsem info ja registreeru-mine: Mai Ainsalu, Tabasalu Muusikakool, ainsalu@gmail.com ja Astrid Väizene, tel 504 0656, avaizene@gmail.com.

Tule osalema külapäeval ja selle korralduses

Kutsume kõiki meie valla elanikke, küla- ja kandiseltse, vabaühendusi, ettevõtjaid ning omavalitsuse töötajaid osale-ma valla XX aastapäeva, aasta suurima pidupäeva tegevuse korralduses.

Teemadekülade korralda-mine. Tutvuge registreerunud teemakülade infoga ning and-ke julgelt teada, kui olete nõus omalt poolt mõni tore teema-küla luua või liituda hetkel välja pakutud külade korralda-jatega.

Spordivõistlustel osalemi-ne. Spordisõbrad on oodatud osalema jalg- või võrkpalli turniiril 4. juunil ja külapäeva võistlusaladel 5. juunil, et “Külapäeva parim 2011” tiitel oma õuele tuua. Meeskondade registreerimine on juba ala-nud, vt juhendist.

Külateatri etendusel kaasa löömine. Hea võimalus ennast, oma seltsi või vallavalitsuse liiget rambivalguses näha on külateater, katkend ühest tore-dast külajandist “Hennu veli”, mille on kirjutanud August Kitzberg. Teatris osalemiseks võta ühendust etenduse korral-dajaga, Kaari Kiitsak-Prikk kaari.kiitsak@gmail.com

Seni registreerunud teemakülad ja korraldajad.

• Mõis ehk staap – Muraste Külaselts

• Vallamaja – vallavalitsuse infotelk, vallavalitsus ja voli-kogu

• Loodusküla – Külaseltsi tutvustus ja looduse salapärade selgitamine, Muraste Küla-selts

• Lasteküla – lastekaitse-päeva tähistamine, tegevused kogu perele, Harku Valla Las-tekaitse Ühing

• Külakool – Harku XX aastapäeva juubelialbumi “Juured maas, latv taevas” koostamine, valla raamatu-kogud

• Kirik – koguduse tegevu-se tutvustamine, EKEK Harku-järve Püha Esimärter Stefa-nose kogudus

• Käsitööküla – Külaseltsi ja projektide tutvustus, erine-vad meisterdamise võimalu-sed, Vääna Külakoda

• Rannaküla – paadiehitus, ühingu ja projektide tutvustus, Rannamõisa Laevaselts, Otte-marina Jahtklubi

• Pärandiküla – seltsi tut-vustus, valla ajalooline tutvus-tus, Vääna-Jõesuu Selts, Harku Valla Ajaloo Sõprade Selts ja Külade Edendamise Selts

• Terviseküla – terves kü-las terve vaim, Tabasalu Selts

• Spordiküla – Külaseltsi tutvustus ja sport, sport, sport, Kumna Küla Selts

• Digiküla – fotondusega seonduv, Suurupi Selts

• Kaitse-looduse küla – relvanäitus, vibulaskmine jne, Tabasalu Looduspark, Kaitse-liit

• Muusikaküla – kooli ja tegevuse tutvustus, Tabasalu Muusikakool

• Pritsumehed – pritsivad vett, Vääna Vabatahtlike Tule-tõrje Ühing

• Kõrts – toitlustusettevõt-jad

• Kilakolaküla – kauplemis-ala

• Äriküla – võimalus valla äriühingutel endale tasuta rek-laami teha. Andke endast teada korraldajale!

KilakolakülaTule leia oma laste jalgrat-

tale uus omanik või kuuluta kõigile, kui hea on Sinu tehtud käsitöö!

Kilakola külla on oodatud müüma kõik tootjad ja käsi-töölised. Oled professionaal või isehakanu – peaasi, et tegu on väärt kraamiga. Tere-tulnud on ka kasutatud asjade ja aiasaaduste müüjad. Müügi-inventar müüja poolt, müüa võib ka autost.

Registreerimine kuni 31.

mai e-posti aadressil martinka35@hotmail.com.

Lisainfo telefonil 5649 1114, Martina Mamontov.

KõrtsHea Harku valla kõrtsmik!

Oled oodatud pakkuma head ja paremat. Anna endast teada kuni 20. mai! Martina Mamon-tov, tel. 5649 1114, e-post martinka35@hotmail.com.

Külapäeva juhendiga on võimalik tutvuda Harku valla kodulehekülje kalendris, 5. juuni all ning Muraste kodu-leheküljel www.muraste.ee.

MTÜ Muraste Külaselts, Aule Kikas, tel 525 3128 aule.kikas@gmail.com, Evelin Tii-rik, tel 522 0226 evelin.tiirik@mail.ee

Harku vald, Mailis Kess, Tel. 5645 4162, mailis.kess@harku.ee.

Lastekaitsepäev, külapäev ja Harku valla I laulupidu“Juured maas – Latv taevas” pühapäeval, 5. juunil 2011 Murastes

Neljapäev, 28. aprill 2011 TEATED / HARKU VALLA TEATAJA / 7

Väljaandja: Harku vallavalitsus, Ranna tee 1, Tabasalu 76901, Harju maakond,tel 600 3848, faks 600 3854.

Toimetaja: Katrin Romanenkov,tel 606 3830,katrin.romanenkov@harku.ee.Reklaam ja müük:Ingrid Eylandt-Kuure,tel 646 2214, myyk@harjuelu.ee.

Artiklid ja kaastööd saata:vallaleht@harku.ee.Koduleht: www.harku.ee

Kujundus ja kirjastaja:Kirilille Kirjastus AS.Trükk: AS Printall.

Vallaleht ilmub iga kuu teisel ja neljan-dal neljapäeval. Vallaleht ei ilmu juuli-kuus ja riigipühadel. Toimetusel on avaldamisel õigus kaastöid lühendada ja redigeerida.

• Aia-, metsa- ja puhastustehnika hooldus ja remont. OÜ Lemmitz, tel 5326 4468, tehnikaabi@tehnikaabi.eu

• Fekaalivedu ja WC tühjendus. Tel 513 9491

• Käes on kevadise aiahoolduse aeg. Nõu-anded ja abi tel 513 8553 (Murastes),www.enelahaljastus.ee

• Must muld koos transpordiga, kuni 6 tonni. Must kasvumuld on suure huumusesisalduse-ga, turba ja sõnnikuga kompostitud ning kivi-deta. Sobib hästi kasvuhoonesse ja haljastu-seks. Hind 99 eur / koorem. Tel 525 2632, mullavedu@hot.ee

• Ohtlike puude langetamine ja kändude freesimine. Tel 5347 4029

• Ohtlike puude turvaline langetamine, krun-tide puhastamine, puujäätmete äravedu, raie.tööd. Tel 525 0893, 5626 0344

• Ostan teie seisva või mittetöötava auto (võib olla ka remonti vajav või ülevaatuseta).Tel 5674 0940

• Otsime suveks kohusetundlikku ja karsket abilist aiatöödele. Asume Harkus, Laabi külas. Tel 527 7858

• Puitbrikett. Pelletid. Kojuvedu üle Eesti. www.brikett24.ee

• Probleemsete ja ohtlike puude langetamine suurte kogemustega eksperdilt. Langetan ras-kesti ligipääsetavaid ja keeruka asukohaga puid, vajadusel kasutan köistehnikat või tõs-tukit. Kindlustan puhta ja korrektse tulemuse. Tel 5648 2680

• Settekaevude ja mahutite tühjendamine. OÜ Norringsen. Tel 5662 1300

• Talukartul, erinevad sordid. Info ja tellimine tel 5598 7622

• Vanametalli ost, vajadusel lõikamine, kon-teineird ja transport. Hinnad on head.Asume Tutermaal, OÜ Metanex, tel 678 2055

• Vannide emailimine. Tel 5592 7376

TEATED

Akende pesemine,hoolduskoristus, suurpuhastus,

piirdeaedade remont ja korrastus, remondijärgne puhastus, vaipade

masinpesemine, põrandatevahatamine, muru niitmine jne.

Tel/faks 661 1600, Enn 502 9295e-post: kuldsedkaed@neti.ee

www.kuldsedkaed.ee

SEA OMAMURUNIIDUK KEVADEKSKORDA!Hooldame ja remondime muruniidukeid. Toome soovi korral niiduki kliendi juurest töökotta ja transpordime tagasi. Info tel 502 2014,

www.muruniidukiabi.ee

Aedade ja väravate ehitus, väravaautomaatika ja ukse-

telefonide paigaldamine, avamine mobiilist, lipud ja lipumastid ja palju muud, vaata kodulehelt

w w w . l o u n a e k s p e r t . e ew w w . l o u n a e k s p e r t . e e .

Tel 509 7627

Tabasalu XIX jooksHarku valla sportlik perepäev

Pühapäeval, 1. mail 2011

Koht Rannamõisa Lasteaia esine parkla.Eelregistreerimine Facebookis (tri.ee/jooks) ja e-maili teelinfo@triatlon.ee. NB! Peredel palun registreeruda ühise e-mailiga: perekonnanimi, eesnimed, kõigi täpne sünniaeg.Stardimaterjalide väljastamine võistluskeskuseskell 10.00-11.30. Lastega mängivad ja joonistavad muinasjutukangelased.

Vanuseklassid ja distantsidI 500 m jooks – start kell 11.00• 2004. a. sündinud poisid ja tüdrukud• 2005. a. sündinud poisid ja tüdrukud• 2006. a. sündinud poisid ja tüdrukud• 2007. a. sündinud poisid ja tüdrukud• 2008. a. ja hiljem sündinud poisid ja tüdrukudII 1,5 km jooks – start kell 11.30• 2002.-2003. a. sündinud poisid ja tüdrukud• 2000.-2001. a. sündinud poisid ja tüdrukud• 1998.-1999. a. sündinud poisid ja tüdrukudIII 5km jooks – start kell 12.00• 1996.-1997. a. sündinud neiud ja noormehed• 1994.-1995. a. sündinud neiud ja noormehed• 1992.-1993. a. sündinud neiud ja noormehed• 1972.-1991. a. sündinud naised ja mehed• 1962.-1971. a. sündinud naised ja mehed• 1952.-1961. a. sündinud naised ja mehed• 1951. a. ja varem sündinud naised ja mehed

Autasustatakse võistluskeskuses kell 14.00 iga vanusekategooria 3 paremat ja 6 suurema punktisumma kogunud perekonda, kusjuures perearvestuses summeeritakse oma vanuseklassis saavutatud koha punktid alljärgnevalt : I koht annab 50 punkti, II koht 40 punkti, III koht 35 punkti, IV koht 32 punkti, V koht 30 punkti, VI koht 29 punkti jne. iga järgnev koht 1 punkti vähem.Info: www.tri.ee, tel. 603 2141, 5669 8670, 5695 1593.Toetajad Harku vallavalitsus, Prolexplast, Tarplani Kaubanduse AS, Warren Safety OÜ, Freesport Trade, Lucca restoran, BabyBack Ribs & BBQ, Tabasalu Spordikompleks, Eesti Lasteteater, Nuku-muuseum, Oska Koolitused, Osman Gebab Grill, Baggins, Osvaldi Kohvik.

1. mail 2011.a Vääna Külakoja esisel platsil kell 14.00-15.00 koerte ja kasside marutaudi-vastane tasuta vaktsineerimine, soovi korral ka tasulised komp-leksvaktsiinid.

Loomaarsti kontakttel: 506 2814

Kutsume Rannamõisa talgupäevaleKõik huvilised on oodatud osalema Harku vallavalitsuse, MTÜ Tabasalu Looduspark, MTÜ Rannamõisa Laevaselts ja MTÜ Tabasalu Kultuuriselts korraldatud Rannamõisa talgu-päevale! Koristustalgud Rannamõisa tulevase kultuuriküla alal on laupäeval, 7. mail kell 10.00-14.00.

Rannamõisa kultuuriküla maaalal on toimunud Interreg IV A rahvusvahelise noorsooprojekti CEBARE4YOU (2009-2011) raames eelnevalt 2 talgupäeva ( 2009 sügisel ja 2010 keva-del). Talgupäevadel on tühjendatud prahist vanad paekivi-hooned ja pargialune, raiutud võsa jne.07. mai talgupäeval on plaanis lõigata ja põletada võsa. Vajalikud töövahendid on võsalõikur, mootorsaag, oksakää-rid, reha, töökindad. Palume eelnevalt teavitada, kellel on võimalus kasutada võsalõikurit ja/või mootorsaagi. Kor-raldaja on tellinud konteineri. Planeeritud osalejate arv on umbes 60 inimest, kellele paku-takse kell 14.00 talgusööki. Talgute lõpus esineb lauluansambel “Tritoonika”!Parkida soovitame Rannamõisa lasteaia parklasse.Noorsootööprojekt CEBARE4YOU raames soovime talgutöödel osalejatega sõlmida lepingud. Palume mõistvat suhtumist!Lisainfo: Helve Keel, tel 600 3868 ja e-post helve.keel@harku.ee.

Epp Leikop, projektijuhtCEBARE4YOU 2009-2011

8. mail 2011.a Harku vallamaja esisel platsil kell 10.00-12.00 ja Vääna-Jõesuus kohvik Mango ja kauplus Maksise vahelisel parki-misplatsil kell 13.00-15.00 koerte ja kasside marutaudi-vastane tasu-ta vaktsineerimine, soovi korral ka tasulised kompleksvaktsiinid.Loomaarsti kontakttel: 506 2814

Laupäeval, 7. mail, kell 18.00 toimub Harkujärve Peokeskuses juubelikontsert

“Tabasalu Kammerkoor 10”

Dirigendid Mai Ainsalu, Kaido Tani,klaveril Ädu Laur.

Kaastegevad: Tabasalu Muusikakooli plokkflöödi-ansambel, Natalja Kostrõkina, Tabasalu Muusika-kooli puhkpilliorkester, Valdo Rüütelmaa. Kavas: Busto, Durufle, Matamoros, Rodgers, Tallis, Ehala, Kreek, Mägi, Tormis.

Sissepääs PRII

Emadepäeva üritus pensionäridele

07. mail, 2011 algusega kell 12.00 toimub Harku valla pensionäridele ja klubi Hõbehall liikmetele EMADEPÄEVA KONTSERT Tabasalus, Ühis-gümnaasiumi saalis (Kooli 1, Tabasalu alevik).

Kavas: tervituskõne vallavanemalt, kontsert, emadepäeva üllatus, tort, kohv,tee.

Bussigraafik

Kohal palume olla peatustes 10 minutit varem.Tagasi väljub buss Tabasalu ÜG parklast kell 14.15 .

Info telefonil 600 3867, Tiia Spitsõn

10.30 Kumna (endise poe vastas)10.33 Tutermaa bussipeatus10.40 Vääna (Vääna ristteelt Keila-Joa poole)10.45 Türisalu (Kooli ja Türisalu bussipeatus)10.48 Viti10.51 Vääna-Jõesuu10.53 Vääna-Viti10.55 Suurupi teerist

10.58 Muraste11.00 Ranna tee bussipeatus11.02 Maasika bussipeatus11.05 Rannamõisa kirik11.08 Nõudepeatused Rannamõisa-Harku teel11.15 Tabasalu ÜG11.35 Harkujärve koolimaja (kiriku kaudu)11.40 Bioloogia bussipeatus11.45 Tabasalu ÜG

Reklaami võikuulutuse tellimine

e-mail myyk@harjuelu.eetelefon 646 2214

Vääna Mõisakool avaldab sügavat

kaastunnetAnneli Pikmale

EMAsurma puhul.

8 / HARKU VALLA TEATAJA / REKLAAM Neljapäev, 28. aprill 2011

OÜ Potipoiss:korstnapühkija-pottsepatööd,

küttekehade remonttööd.

Pepe Sussenpepe@potipoiss.eewww.potipoiss.ee

558 8671

Pangapealse Lasteaed otsib oma meeskondateotahtelist KOKKA, ametikohaga 1,0, kes valmistab eelkooliealistele lastele tervislikke toite, järgides tehno-

loogiliste kaartide kalkulatsiooni.

Tööaeg E-R 7.00-15.00 ning korraline suvepuhkus 35 kalendripäeva. Pakume kaasaegseid töötingimusi, erialaseid täiendõppe võimalusi, sportimise võimalust valla spordikompleksis ja rõõmsameelset ning ühtehoidvat kollektiivi. Saada oma CV koos kaaskirjagakairi@pangapealselasteaed.ee, info tel 609 8230, 609 8231.

Alates maikuust asub Tabasalu Lemmikloomade

Keskuses tööle uus loomaarst.Vastuvõtt toimub igal

kolmapäeval 09.30-19.00.Info ja registreerimine

tel 5636 6971.Asume Kallaste keskus 4

(vallamaja vastas).

Laulasmaa Spaapakub töödjärgmisteleametikohtadele:

SPA:• Taastusravi arst• Füsioteraapia õde• SPA administraator• Massöör• SPA teenindaja(väljaõpe kohapeal)• Maniküürija / pediküürija• Treener

KÖÖK:• Kokk, nõudepesija, koristaja

info@laulasmaa.ee

RESTORAN:• Baarman, kelner, ettekandja

HOTELL:• Müügijuht, müügiassistent• Vastuvõtu administraator, portjee

Puhkekodu 4, Laulasmaa küla 76702 Keila vald, Harjumaa

Suurim kevadekuulutaja potsatamas postkastiIlmumas on traditsiooniline erileht

Sellekevadises aialehes tuleb juttu:

uusimad puuvilja- ja marjasordid aeda – mille järgi ja kuidas valida;

rannaäärsel või pangapealsel koduhoovil on tuuline ja külm – mida ette võtta;

mutid murus pole paratamatus - kuidas kahjureid peletada;

mis kasu on aiapidajal kastmissüsteemidest;

maitsetaime-paradiisiaiast;

asjalikust aiatehnikast;

ühe tuntud inimese toredast hobist.

Kevad ja Aed on parim võimalus reklaami aval-damiseks kõigile selles mitmepalgelises vald-konnas tegutsevatele ettevõtjatele ja firmadele – puukoolidele, lillekasvatajatele, haljastajatele, aiakujundajatele, arboristidele, aiatehnika ja -tööriistade müüjatele.Kevad ja Aed ilmub 6. mail koos Harju Eluga (trüki-arv 4000) ja 12. mail koos Harku Valla Teatajaga (trükiarv 7000). Kokku 11 000 eksemplari – see on suurima levikuga kevadekuulutaja Harjumaa piires.

Küsige lisainfot – peame nõu! Tel 646 2214, e-kiri aadressile myyk@harjuelu.ee.

Koostööpartner Luige kevadlaat.