viljandi tÄiskasvanute gÜmnaasium ......5 ii Üldandmed 2.1. asend vtg on viljandi linna hallatav...
TRANSCRIPT
Lisa 4 Viljandi Linnavalitsuse 19.12.2011
määrusele nr 57
VILJANDI TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM
ARENGUKAVA PROJEKT AASTATEKS
2012 – 2014
Viljandi
2
VILJANDI TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA
I Sissejuhatus lk 4
II Üldandmed
2.1 Asend lk 5
2.2 Ruumid lk 5
2.3 Ajalugu lk 5
2.4 Õppetöö korraldus lk 6
2.5 Õpilased lk 6
2.6 Õpilaskonna prognoos lk 11
2.7 Kooli personal lk 11
2.8 Traditsioonid lk 12
2.9 Koostööpartnerid lk 12
III 2009 – 2011 arengukava täitmine lk 13
IV Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad
4.1. Kooli missioon lk 15
4.2. Kooli visioon ja strateegilised eesmärgid lk 15
4.3. Strateegilised eesmärgid lk 15
4.4. Hetkeseis, arengueeldused, turvalisus lk 15
4.5. Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad lk 16
V Tegevuskava kolmeks aastaks
5.1. Strateegiline juhtimine lk 17
5.2. Personali juhtimine ja koostöö lk 18
5.3. Avatus ja koostöö lk 18
5.4. Ressursside juhtimine lk 19
5.5 Õpetamine ja õppimine lk 20
VI Arengukava uuendamise kord ˇ lk 21
3
KOOLI STRUKTUUR
DIREKTOR 1,0
KANTSELEIJUHATAJA 1,0
INFOTEHNOLOOG 0,25
DIREKTORI ASETÄITJA ÕPPE-JA KASVATUSTÖÖ ALAL 1,0
ÕPPENÕUSTAJA 0,25
RAAMATUKOGUHOIDJA 0,25
ÕPETAJAD 18 (seisuga 01.09.2011)
4
I Sissejuhatus
1. Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi (edaspidi VTG) arengukava on dokument, mis
määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning
arengukava uuendamise korra.
2. Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi arengukava lähtub kooli põhimäärusest ja Viljandi
linna munitsipaalõppeasutuste süsteemi arengukavast ja kehtivatest õigusaktidest.
3. Arengukava koostamisel osales kooli töötajaskond, hoolekogu ja õpilasesindus.
Kasutatavad mõisted:
Mittestatsionaarne õpe - on täiskasvanud õppijatele suunatud õpe, kus õppetundide kõrval on
võrreldes statsionaarse õppega suurem osakaal iseseisval õppimisel. Õppetundide hulka
arvatakse ka õpilase arengut toetavate erinevate teenuste osutamise aeg, näiteks
karjäärinõustamine.
Täiskasvanute tasemeharidus – tugevalt formaliseeritud haridus tasemeõppekava alusel, mille
tulemusena omandatakse uus haridustase, mille läbimist tõendab tunnistus või diplom.
Täiskasvanute koolitaja/andragoog – spetsialist, kes vahendab täiskasvanud inimestele teadmisi
ja/või oskusi, suunab nende arusaamade ja hoiakute kujunemist ning toetab enesearengut
tasemehariduses, tööalases ettevalmistuses ja/või täiendõppes ja vabahariduses.
Täiskasvanud õppija – õppija, kelle jaoks õppimine pole põhitegevus, - kes on esmase hariduse
omandanud ning pöördunud hiljem hariduse omandamise juurde tagasi.
Kasutatavad lühendid:
PGS – põhikooli – ja gümnaasiumiseadus
IKT – info-ja kommunikatsioonitehnoloogia
RE – riigieksam
RÕK – riiklik õppekava
TG – täiskasvanute gümnaasium
VTG – Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium
VIKO – virtuaalkeskkond
VÕTA – varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine
TÕN – täiskasvanud õppija nädal
5
II Üldandmed
2.1. Asend
VTG on Viljandi linna hallatav asutus, mis teenindab nii maakonna kui ka linna täiskasvanuid
õpilasi.
Õppeasutuse nimetus Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium
Õppeasutuse pidaja Viljandi Linnavalitsus Linnu 2 Viljandi
Õppeasutuse kontaktandmed Kodulehekülg: www.vtg.vil.ee Aadress: Männimäe tee 26 E-post: [email protected] Kontakttelefonid: 43 34 396; 43 51 089 Registrikood: 75005379 Koolitusloa nr 1173HM 24.10.2000
Õpilaste arv 238 Personali arv, s.h pedagoogilise personali arv
23 töötajat, sh pedagoogiline personal 20, kellest põhikohaga 11
2.2. Ruumid
Kooli käsutuses on 10 klassiruumi, 1 arvutiklass, 5 õpetajate tööruumi, õpetajate tuba, 3
kantseleiruumi, arhiiviruum, raamatukogu, keemia laoruum, õpilaste lastele mängutuba.
Ülekooliliste ürituste korraldamiseks kasutab kool samas majas olevat saali.
2.3. Ajalugu
16.jaanuar 1945 alustas tööd Viljandi Täiskasvanute Keskkool. Kool on oma eksisteerimise
jooksul kandnud erinevaid nimesid:
01.09.1947 Viljandi Töölisnoorte Keskkool
01.12.1972 Viljandi Õhtukeskkool
01.09 1980 Viljandi Kaugõppekeskkool
01.09.1987 Viljandi Õhtukeskkool
24.04. 1995 Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium
Aastate jooksul on kool õpetanud täiskasvanuid erinevates õppevormides: õhtune õppevorm,
kaugõpe, päevane õppevorm, üksikainete õppimine, eksternatuur.
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium on Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni
ANDRAS liige.
Koolil on oma sümboolika, koolilipp, koolilõpusõrmus.
6
2010. a omistati koolile Õppija arengu toetaja auhind (Eestimaa õpib ja tänab).
2.4. Õppetöö korraldus
Õppetöö korralduse aluseks on Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus.
Kooli võetakse vastu koolikohustusliku ea ületanud noori nii põhikooli kui gümnaasiumi
klassidesse.
Mittestatsionaarne õpe jaguneb:
• Kahepäevane õpe
• Kolmepäevane õpe
• Neljapäevane õpe
• Üksikainete õppijad
• Eksternatuur
Lisaks on õppijatel võimalik õppida järgmisi valikaineid
Nr 10.klass 11.klass 12.klass
1. Tehniline joonestamine Majandusõpe
(tööõigus) RE-kursused
(eesti keel, võõrkeel)
2. Veebipõhine eesti keele
raudvarakursus Suhtlemispsühholoogia Õhtused raudvara kursused
(matemaatika, füüsika)
3.
Esmaabi Õhtused raudvara kursused
(matemaatika, füüsika)
4.
Õhtused raudvara kursused
(matemaatika, füüsika)
Klassikomplektide arv 2011/2012: 1 – 8. klass 1 – 9. klass 3 – 10. klassi 2 – 11. klassi 2 – 12. klassi 2.5. Õpilased
Koolis alustas õpinguid 1.septembril 2011/2012 õppeaastal 238 õpilast. 1.novembril 2011
õpilaste arv 252 (joonis 1).
8
Õpilasi on nii Viljandi linnast kui ka maakonnast (joonis 3)
Joonis 3
Õpilaste arvu muutust viimastel aastatel iseloomustab joonis 4.
Joonis 4 (01.09.2011 õpilaste arv 238 ja 01.11.2011 õpilaste arv 252)
9
Täiskasvanute gümnaasiumis õppivate õpilaste taust ja vanus on erinev. Õpilaste vanuseline
koosseis on muutunud nooremaks. Allpool toodud joonised (5 ja 6) annavad ülevaate õpilaste
vanuselisest koosseisust käesoleval õppeaastal ja viimasel viiel aastal.
Joonis 5
Joonis 6
10
Joonis 7
Joonised 8 ja 9 iseloomustavad VTG õpilaste edasiõppimisest peale gümnaasiumi või põhikooli
lõpetamist kuuel viimasel õppeaastal.
Joonis 8
11
Joonis 9
2.6. Õpilaskonna prognoos
Õpilaste väljalangevus erinevatest kooliastmetest ja koolitüüpidest, samuti katkenud haridustee
jätkajate hulk annab alust arvata, et täiskasvanutele üldharidust andva õppeasutuse järele
nõudmine püsib. Täiskasvanute gümnaasium on alternatiiviks tavagümnaasiumile ja kutsekoolile.
2.7. Kooli personal
VTG-s on professionaalne, asjatundlik ning kutsealaselt pädev pedagoogiline personal.
Koolis on 23 töötajat, sh pedagoogiline personal 20, kellest põhikohaga 11.
Kõigil on kõrgem pedagoogiline haridus ja kuus pedagoogi omab andragoogi kvalifikatsiooni.
Kooli juhtkond on neljaliikmeline: direktor, õppealajuhataja, kantseleijuhataja ning õpetajate
esindaja. Kooli juhtkond arutab koolielu puudutavaid küsimusi reeglina üks kord kuus. Juhtkonna
nõupidamistel osaleb vastavalt vajadusele ka õpilasomavalitsuse esindaja. Direktori
põhifunktsioonideks on kooli esindamine, arendustegevus, asjaajamine, juhendamine ja
personalitöö. Kooli pedagoogilist tööd, korralduslikku tööd juhib õppealajuhataja, kelle
põhifunktsioonideks on planeerimine ja kontrollimine, asjaajamine, informatsiooni vahendamine
ja personalitöö.
Vanuse järgi jaotub (põhikohaga) pedagoogiline kaader õppeaastal 2011 / 2012 järgnevalt:
21 – 30 a. - 0 õpetajat
41 – 50 a. - 3 õpetajat
51 – 60 a. - 4 õpetajat
12
61 - 70 a. - 2 õpetajat
71 – 80 a. - 2 õpetajat
Kvalifikatsioonile vastavate õpetajate poolt täidetud ametikohtade arv
Kooliaste 2008/09 2009/10
Koolis Grupi keskmine Koolis Grupi keskmine I kooliaste - 1.-3. klass - 95,1% - 95,5%
II kooliaste - 4.-6. klass - 93% - 92,3%
III kooliaste - 7.-9. klass 100% 92% 100% 91,5%
gümnaasium - 10.-12. klass 100% 93,4% 100% 92,4%
Allikas: Eesti Hariduse Infosüsteem
2.8. Traditsioonid
• 1.septembri avaaktus
• Õpetajate päeva tähistamine (Aasta Õpetaja tunnustamine)
• Osalemine Täiskasvanud Õppija Nädala üritustel
• Kodanikupäeva tähistamine
• Jõulupidu õpilastele ja koolitöötajatele
• Parimate õppurite tunnustamine
• Kooli aastapäeva aktus
• Vabariigi aastapäeva tähistamine
• Kauni emakeele päeva üritused
• Osalemine Viljandi haridusmessil
• Õppeaasta pidulik lõpetamine
• Erinevad koostöövormid Eesti täiskasvanute gümnaasiumidega
• Aineühenduste ettevõtmised
• Ühiskoolitused
2.9. Koostööpartnerid
VTG teeb koostööd:
• Haridus-ja Teadusministeerium
• Viljandi Linnavalitsus
• Viljandi Maavalitsus
• Hoolekogu
• ETKA ANDRAS
• Bonifatiuse Gild MTÜ
• Viljandi Muuseum
13
• Eesti täiskasvanute gümnaasiumid
• Viljandi linna ja maakonna üldhariduskoolid
• Viljandi kunstikool
• Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor (Viljandi osakond)
• Ettevõtjad
• Kutsekoolid
• Jurmala Õhtukool
• Sihtasutus Archimedes
• Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
• Viljandi Gümnaasium
III 2009 – 2011 arengukava täitmine
Valdkond Prioriteetsed tegevused Eesmärgi täitmine 1.Koolisisene juhtimine
• kooli arengukava, plaanid • meeskonnatöö • personalipoliitika • sisehindamine • riiklik järelevalve
• hoolekogu • täiendkoolituse süsteem • inforessursid • kohtumised teiste koolidega • kooli sümboolika
• arenev kool – täidetud, jätkub • sujuv koostöö – täidetud, jätkub • konkursid – täidetud, infotehnoloog • kompleksne – täidetud, jätkub • ettekirjutusi ei ole, 100%kvalifitseeritud pedagoogid • toimib – vilistlased kaasatud • välja töötatud iseseisva enesetäiendamise, hindamise ja arvestamise vorm. • toimib - jätkub • uued koostöövormid – täidetud, jätkub • uuendatud - täidetud
2. Õpetamine, õppimine, õpilaste toetamine, haridustulemus
• kooli õppekava uuendamine • koolitused • nõustamissüsteem • õpioskus, õpimotivatsioon
• uus õppekava - jätkub • RE-kursused, koolisisesed – täidetud (vt 3.1) • arvutikursused • õppenõustaja - täidetud • väljatöötatud, toimiv - jätkub • raudvara kursused – täidetud, jätkub • individuaalvestlused – täidetud, jätkub • mängutuba õpilaste lastele - täidetud
14
3.1. Mittestatsionaarne õppevorm (riigieksamite tulemused)
Õppeaine 2008/09 2009/10
Koolis Riigi keskmine Koolis Riigi keskmine Ajalugu 48,8 51,5 - 48,5
Bioloogia 51,8 45,1 42,3 44,5
Eesti keel (kirjand) 48,1 48,8 48,7 46,8
Geograafia 49,1 46,4 53,3 47,7
Inglise keel 60,3 61,7 59 58,9
Ühiskonnaõpetus 64 52,4 61,3 54,6
Allikas: Eesti Hariduse Infosüsteem
3.2. Põhikooli ühtsete ülesannetega eksamite tulemused õppeaineti keskmisena hinnetes
Õppeaine 2008/09 2009/10
Koolis Riigi keskmine Koolis Riigi keskmine A-võõrkeel või riigikeel 4,4 4,2 - -
eesti keel ja kirjandus, emakeel 3,4 3,7 3,7 3,7
matemaatika 3,2 3,5 3,2 3,6
Allikas: Eesti Hariduse Infosüsteem
3.3.IKT andmed – arvutid
Nimetus Väärtus
arvutite arv õpetajate/õppejõudude kasutuses 6
arvutite arv 1.-9. klassi õpilaste kasutuses 13
arvutite arv 10.-12. klassi õpilaste kasutuses 13
arvutite arv õpilaste/üliõpilaste kasutuses 13
üldkasutatavate arvutite arv (raamatukogus, internetipunktis jne) 1
õppeasutuses arvuteid kokku 30
arvutite arv arvutiklassides 13
sülearvutite arv kokku 5
sülearvutite arv õpetajate/õppejõudude kasutuses 4
Allikas: Eesti Hariduse Infosüsteem
IV Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad
3. Õpikeskkond, töökeskkond
• koolivara • õppimisvõimalused • kaasaegsed õpperuumid, korras maja
• arvutiklassi kasutamine – toimib • virtuaalõpe – täidetud, jätkub • interaktiivsed õppevahendid - täidetud osaliselt • uus mööbel 80 % - täidetud osaliselt • mängutuba õpilaste lastele - täidetud
15
4.1. Kooli missioon:
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium annab õppijatele võimaluse elukestvaks õppeks ja katkenud
haridustee täiendamiseks.
4.2. Kooli visioon:
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium on konkurentsivõimeline ja elukestvat õpet pakkuv
õppeasutus, kus loevad õppijate kogemused sama palju kui õpetajate teadmised.
4.3. VTG strateegilisteks eesmärkideks on:
Arendustegevuse kaudu, arvestades kõiki huvipooli (õpetajad, õpilased, koolitöötajad, Viljandi
linn ja teised koostööpartnerid), kujundada kool selliseks, nagu näeb ette visioon:
• riikliku õppekava elluviimine
• kvaliteetse hariduse võimaldamine
• õpilaste edasiõppimisvõimaluste ja isikliku karjääri planeerimine
• iseseisvate tööoskuste ja loovuse arendamine
• koolipersonali arendamine
4.4. Hetkeseis ja arengueeldused
Kooli hetkeseis ja arengueeldused on välja toodud kooli sisehindamise ja arutelude käigus
koolitöötajatega, mille tulemusena toodi välja kooli tugevad ja nõrgad küljed.
Tugevused:
• Kohaliku hariduselu väärtuse osa
• Kooli hea maine
• Positiivne mikrokliima
• Kvalifitseeritud ja andragoogiliste kogemustega õpetajaskond
• Paindlik õppesüsteem
• Koolil on hea asukoht
• Õpilaste nõustamise süsteem
• Tunnustamise süsteem
• Toetav ja motiveeriv suhtumine iga kollektiiviliikme püüdlustesse
• Koolitusvõimaluste tagamine
• Kaasaegne töökeskkond
• Viljandimaa Täiskasvanud Õppija Nädala koordineerimine
16
Nõrkused:
• Mitteregulaarne osavõtt õppetööst
• Õppijate ebaühtlane tase
• Sotsiaalprobleemide kasv
• Töö, perekonna ja õppimise ühildamine
• Maakonna õpilastel transpordi probleem
Võimalused
• E-õppe keskkonna täiustamine
• Infotehnoloogiavõimaluste efektiivsem kasutamine
• Õpiabi nõustamine
• Koostöö teiste koolidega
• Koostöö ettevõtetega, tööandjatega
• Laste päevahoid, perekool
• Raudvara kursused
• Valikainete planeerimine
• Õpilastele täiendkoolituse korraldamine
• Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA)
• Rahvusvahelistes projektides osalemine
Ohud
• Süvenev sotsiaalne ebavõrdsus õppijate seas
• Lõpetajate arvu vähenemine
• Seadusandlus ei vasta reaalsele elule
Turvalisuse tagamine koolis
Kool tagab õppijatele ja kõigile koolitöötajatele koolis viibimise ajal nende vaimse ja füüsilise
turvalisuse ning tervise kaitse. Füüsilise keskkonna kujundamisel järgime tervisekaitse-ja
ohutusnõudeid. Kriisiplaanis on kirjeldatud kooli tegevusvalmidus ja tööjaotus võimaliku
kriisiolukorra puhul (KK nr 2/01.09.2010).
4.5. Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad
Arengukava annab suunised jätkusuutliku arengu saavutamiseks neljas tegevusvaldkonnas.
Kooliarenduse valdkonnad ja indikaatorid:
Strateegiline juhtimine:
• Arengukava
17
• Üldtööplaan
• Sisehindamine
Personalijuhtimine:
• Personali arendamine, noorendamine
Avatus ja koostöö
• Koostöö huvigruppidega
• Ressursside juhtimine
• Eelarveliste ressursside juhtimine
• Materiaaltehnilise baasi arendamine
• Inforessursside juhtimine
Õpetamine ja õppimine
• Õpilase areng
• Õppekava, töökava
• Õppemeetodid
• Väärtused ja eetika
V Tegevuskava kolmeks aastaks Tegevuskava realiseerub vastavalt kooli ja linna eelarvelistele võimalustele. 5.1. STRATEEGILINE JUHTIMINE Prioriteetne eesmärk: elukestva õppe võimaluste loomine Indikaator Prioriteetsed tegevused Tulemus Tähtaeg Teostaja
Arengukava
Arengukava koostamine lähtuvalt sise-ja välishindamisest
Uuendatud arengukava, mille koostamisest on osa võtnud kõik kooli töötajad
2012 - 2014
juhtkond aineõpetajad personal hoolekogu
Arengukava iga-aastane korrigeerimine
Arengukava vastab tegelikkusele, plaanipärane täitmine
2012 - 2014
juhtkond
Üldtööplaan
Üldtööplaani koostamine vastavalt arengukavale
Üldtööplaani täitmine vastavalt tegevustele
2012 - 2014
juhtkond
Tööplaanide koostamine vastavalt üldtööplaanile
Tegevuskavad arengukava elluviimiseks
2012 - 2014
klassijuhatajad, õppealajuhataja,
18
Sisehindamine
Kooli sisehindamise korra ja plaani täiendamine
Kriteeriumide vastavus koolitüübile. Võtmealad, valdkonnad ja tegevused toetavad kooli arendustegevust
2012 - 2014
õppealajuhataja
5.2. Personalijuhtimine Prioriteetne eesmärk: kvalifitseeritud ja motiveeritud töötajaskond, kes tegutseb ühtse meeskonnana Indikaator Prioriteetsed tegevused Tulemus Tähtaeg Teostaja Personali arendamine
Arenguvestluste läbiviimine eneseanalüüsi ja enesehindamise põhjal
Infovahetuse vastastikune arvestamine, hinnang juhtkonna tööle
2012 - 2014
direktor õppealajuhataja
Rahulolu-uuringute läbiviimine
Tunnustamissüsteemi täiustamine
2012 - 2014
õppealajuhataja
Täiendkoolituse
korraldamine
Koolitusplaani täiendamine, rakendamine Juhtimis-ja andragoogiliste oskuste täiendamine Kvalifitseeritud kaader Iseseisva enesetäiendamise, hindamise ja arvestamise vorm
2012 - 2014
direktor
Andragoogi kutse taotlemine
Andragoogi kvalifikatsiooni omamine
2012 - 2014
direktor
E-õppe võimaluste kasutamine (Skype, foorumid, e-kursused)
Erivajadustega õppijatega arvestamine
2012 - 2014
direktor
Ametijuhendite uuendamine
Seadustest tulenevate õiguste ja kohustuste teadmine
2012 - 2014
direktor
5.3. Avatus ja koostöö Prioriteetne eesmärk: huvigruppide rahulolu ja kaasamine otsustamisse
Indikaator Prioriteetsed tegevused
Tulemus Tähtaeg Teostaja
Koostöö huvigruppidega
Info edastamine kooli kodulehel, meedias, stendidel
Info kättesaadavus erinevatele huvigruppidele
2012 - 2014
juhtkond aineõpetajad
Koostöö ja infovahetus kooli pidajaga
Info koolis toimuva kohta jõuab koolipidajani
2012 - 2014
juhtkond personal hoolekogu
19
Õpilaste osalemine koolielus
Õpilasesindus osaleb kooli hoolekogu töös
2012 - 2014
õpilasesindus juhtkond
Klassivanemate ühenduse kaasamine
Iseseisvalt tegutsev ühendus, mis esindab klasside kollektiive koolielu korraldamisel
2012 - 2014
klassivanemad klasijuhatajad
Hoolekogu liikmete aktiivsem kaasamine hoolekogu töösse
Hoolekogu liikmed omavad ülevaadet kooli arengust ja toetavad selle tegevust
2012 - 2014
juhtkond hoolekogu
Suhtlemine õpilaste tööandjatega
Mõistev koostöö õpilase töökoha ja kooli vahel
2012 - 2014
juhtkond tööandjad õpilased
Koostöö üldharidus- ja kutsekoolidega, tööandjatega
VÕTA-ga arvestamine
2012 - 2014
juhtkond klassijuhatajad aineõpetajad
Erinevate asutuste ja ettevõtete külastamine
Silmaringi avardamine, valikuvõimalustega tutvumine
2012 - 2014
juhtkond klassijuhatajad tööandjad
5.4. Ressursside juhtimine Prioriteetne eesmärk: kaasaegne õpikeskkond – sotsiaalne, vaimne keskkond Indikaator Prioriteetsed tegevused Tulemus Tähtaeg Teostaja Eelarveliste ressursside juhtimine
Ressursside planeerimine lähtudes arengukavast ja asutuse eelarvelistest võimalustest
Tervisekaitsenõuetele vastav töökeskkond
2012 - 2014
direktor
Materiaal- tehnilise baasi arendamine
Õppevahendite (õppekirjandus, IKT vahendid jm) uuendamine
Õpilaste iseseisvat tööd, e-õpet soodustav keskkond
2012 - 2014
direktor raamatukogu-juhataja arvutiõpetaja
Inforessursside juhtimine
Viljandimaa koolitajate portaaliga koostöö
Operatiivne info kättesaadavus
2012 - 2014
juhtkond aineõpetajad
TG-de listi kasutamine (õpetajad, juhtkond)
Kiire infoliikumine 2012 - 2014 direktor, aineõpetajad
Kooli tutvustavate materjalide uuendamine, levitamine
Informatsiooni kättesaadavus paberkandjal: Kooli õppeaasta inforaamat Kodulehe uuendamine
2012 - 2014
kantseleijuhataja infotehnoloog
20
5.5. Õpetamine, õppimine Prioriteetne eesmärk: tasemehariduse paindlik võimaldamine
Indikaator Prioriteetsed tegevused Tulemus Tähtaeg Teostaja Õppekava Kooli õppekava
uuendamine uue riikliku õppekava (RÕK) baasil
Uuendatud kooli õppekava 2012 - 2014
õppealajuhataja aineõpetajad
Ainekavade korrigeerimine
Riiklikule õppekavale vastav ainekava
2012 - 2014
õppealajuhataja
Hindamisjuhendi täiendamine – kujundav hindamine
Koolitüübi eripärale vastav hindamisjuhend
2012
direktor õppealajuhataja aineõpetajad
Valikainete arvu suurendamine
Valikainete valimisel arvestatakse õpilaste sotsiaalsete vajadustega
2012 - 2014
klassijuhatajad aineõpetajad
Õpilase areng Karjäärinõustamine Õpilaste ja alaealiste õpilaste lastevanemate nõustamine
Toimiv nõustamissüsteem 2012 - 2014
õppealajuhataja klassijuhatajad õppenõustaja
Õpilaste tunnustamine Motiveeritud, rahulolevad õpilased
2012 - 2014
juhtkond klassijuhatajad
Rahulolu-uuringute läbiviimine
Õpilaste ootustele vastav kool 2012 - 2014
juhtkond
Elektroonilise õppematerjali väljatöötamine
Õpilastel on e-õppematerjalid 2012 - 2014
aineõpetajad
Kursus –õppima õppimine korraldamine
Õpioskuste kujundamine 2012 – 2014
direktor õppealajuhataja
RE – kursuse korraldamine (matemaatika, füüsika, eesti keel, võõrkeel)
Riigieksamite sooritamine 2012 – 2014 õppealajuhataja
Raudvara kursuse korraldamine
Õpilasi toetav kursus 2012 - 2014 aineõpetajad
Üksikute õppeainete kursuseid läbimise võimaluse tagamine
Õpilasi toetav kursus 2012-2014 aineõpetajad
Meetodid Andargoogiline lähenemine meeskonnatöös (keskmes on õppija)
IKT vahendite kasutamine õppetöös Toimuvad õppekäigud, ainepäevad (lõiming) Õpilane võtab vastutuse
2012 – 2014
õpilased kõik koolitöötajad
Väärtused ja eetika
Väärtuseliste hinnangute, hoiakute kujundamine läbi õppeainete
Elus toimetulev ja vastutustundlik inimene
2012 - 2014
õpilased kõik koolitöötajad
21
VI Arengukava uuendamise kord
Arengukava iga-aastane uuendamine toimub järgmistel juhtudel:
• muudatused omavalitsuse arengukavas;
• haridusalase seadusandluse muudatused;
• kooli metoodilise komisjoni, õppenõukogu või hoolekogu ettepanekul;
• haridusasutuse staatuse muutumisel.
Arengukava täitmine vaadatakse üle iga-aastaselt sisehindamise käigus ja vajadusel tehakse
parandusettepanekud hindamismõõdikute tulemuste alusel.
Arengukava parandatud variant esitatakse Viljandi Linnavalitsusele kinnitamiseks igal aastal
hiljemalt 15. juuniks.
Arengukava uue redaktsiooni kinnitab Viljandi Linnavalitsus.
Heaks kiidetud Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi õppenõukogu koosolekul 15.11.2011.
Rutt Raigla
Õppenõukogu sekretär
KINNITATUD:
Mall Kõiv
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi direktor
Toomas Porro
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi
hoolekogu esimees