Narva linna üldplaneering

h

e n

d r

i k

s o

n

&

k o

Ettekande ülesehitus

III Visioon ja strateegiad

IV Olulisemad üldplaneeringuga kavandatavad muudatused

II Üldplaneeringu ettepaneku koosseis

I Üldplaneeringu koostamise protsess

I Üldplaneeringu koostamise ajagraafik

• 1997. algatati üldplaani projekti koostamine• projekti eelnõu valmis 1999. a oktoobris, eelnõu otsustati

saata täiendamisele• 2000.a aprillis tellis Arhitektuuri- ja Linna Planeerimise Amet

üldplaneeringu olemasolevate materjalide analüüsi• 2000.a suvel teostati Narva üldplaneeringu koostamiseks

riigihange, mille võitis OÜ Hendrikson&Ko• üldplaneeringu töögrupid alustasid septembris, novembri

alguseks töötati välja visioonid• detsembri lõpuks valmis esialgne üldplaneeringu lahendus,

mida tutvustati volikogule 20.12.2000• veebruaris valmis üldplaneeringu ettepanek koos

keskkonnamõjude hindamisega

Üldplaneeringu ajagraafik 09.00. 10.00. 11.00. 12.00. 01.01. 02.01. 03.01

hetkeolukorra analüüstugiplaani koostamine

vajaduste väljaselgitaminetöögrupid (vajadused, visioonid)

maastiku- ja linnaruumi analüüs

arenguvisioonide väljatöötam.ühendam. linnaehitusl.visioonidega

üp eskiiside koostamineüp eskiiside KMH

eskiiside arutelud

üp lõpplahenduse koostamine, KMHüp esitlemine

üp kooskõlastamineüp avalikustamine

II Üldplaneeringu projekti koosseis

Hetkesituatsiooni ja taustmaterjali analüüs, probleemid Võrgustike meetodil

väljatöötatud maakasutusstrateegiad

Õiguslik alus -maakasutusplaan

Tingimused detailplaneeringut

e koostamiseks

Projektipõhine rakenduskava

Visioon

Üldplaneeringu tekstiosa koosneb:

Üldplaneeringu I köide

Üldplaneeringu II köide

Üldplaneeringu III köide

Üldplaneeringu IV köide

Ülevaade olemasolevastolukorrast

Üldplaneeringuga

kavandatavad muudatused

Narva linna üldplaneeringu

2001-2012 seletuskiri

Üldplaneeringu

rakenduskava ettepanek

Narva linnavolikoguotsuse"…üldplaneeringukehtestamisest”seletuskiri

Üldplaneeringu I köide - ülevaade olemasolevast olukorrast, arengueelduste analüüs

Üldplaneeringu II köide - üldplaneeringu üldpõhimõtted, metoodiline lahenduskäik, väljatöötatud maakasutusstrateegiad, üldplaneeringuga kavandatavad muudatused

Üldplaneeringu III köide - üldplaneeringu sisulise tulemuse, maakasutusplaani, seletuskiri maakasutuse sihtotstarvete ja ka linnaosade kaupa

Üldplaneeringu IV köide - üldplaneeringu rakenduskava ettepanek

III Visioon ja strateegiad

Narva linna arengu põhijooned:

• muutused majanduskeskkonnas - sekundaarsektori mitmekesistumine ja kvalitatiivne areng; territooriumite intensiivsem kasutamine; muudatused territooriumite paiknemises, täiendavate tööstusalade reserveerimine ei ole vajalik; tertsiaarsektori (sh teenindus) nii kvantitatiivne kui kvalitatiivne laienemine, täiendavate ärimaade reserveerimine

• muutused elukeskkonnas -rahvaarvu osas ei ole ette näha rekreatsioonivõimalusi, arendatakse linna kui spordi- ja kultuurikeskust suuri muudatusi, muutub rahvastiku

vanusstruktuur; lisandub; paraneb looduskeskkonna kvaliteet

Narva 2012 - võrgustike linn (Network City )

• Linnast on kujunenud aktiivne ja avatud äri-, tööstus- ja kultuurikeskus, hüppeliselt on kasvanud ka turismi osakaal

• Linnas on mitu kino, teatrit, samuti mitu üleriigilise ja rahvusvahelise tähtsusega spordirajatist ning keskeriõppeasutust ja kõrgkooli (kultuuri- ja haridusasutuste võrgustik)

• Suurenenud on teadusmahuka tootmise osakaal, Narvast on kujunenud arvestamisväärne interenetiteenuste ja tarkvaratootmise keskus (äri ja väiketootmise võrgustik).

• Linna välisilme on muutunud (keskosa korrastamine, tööstusalade rekonstrueerimine ja suletud alade avamine).

• Linnast on kujundatud kaasaegne liiklussõlm, raudteega paralleelselt kulgev autoliikluse transiitmagistraal on oluliseks ühendusteeks üha elavnevas ida-lääne vahelises autotransiidis. Tänu hästi väljaarendatud trassiteenindusele on Narva saanud nii töö- kui ka puhkereisijatele eelistatud peatuspaigaks (transiidivõrgustik).

Maakasutusstrateegiate kujunemine

Funktsionaalsed võrgustikud

Polüfunktsio-naalsed alad

Kvaliteetruum

Maakasutusstrateegiad

Edasine ettekande struktuur:

Linna üldstrateegia -> väljund maakasutusesKvaliteetruumi kasutusstrateegia -> väljund

maakasutusesÄrimaade kasutusstrateegia -> väljund maakasutusesTööstusalade kasutusstrateegia -> väljund

maakasutusesElamualade kasutusstrateegia -> väljund maakasutusesPuhkealade kasutusstrateegia -> väljund maakasutusesRohealade kasutusstrateegia -> väljund maakasutusesLiiklusmaade kasutusstrateegia -> väljund

maakasutuses

IV Peamised üldplaneeringuga kavandatavad muudatused linnaruumis

Maakasutusväljundit kajastatakse maakasutusplaanil, mis on toodud linnaosade kaupa

• Linnaosade määratlemine üldplaneeringus lähtus vajadusest mikrorajoonidest suuremate võimalikult homogeensete linnapiirkondade järgi

• Aluseks võeti ajaloolised linnapiirkonnad, mikrorajoonid, linnaelanike poolt kasutatavad kohanimed ning linnaruumi homogeensus

Ajaloolised linnapiirkonnad

Üldplaneeringu käigus määratletud linnaosad

Kaartide legend

Pille Metspalu: siin siis see jutt, et on erinevaid probleeme, mida erinevad huvigrupid Narva linna arengus on näinud

Pille Metspalu: siin siis see jutt, et on erinevaid probleeme, mida erinevad huvigrupid Narva linna arengus on näinud

Väljund maakasutuses linna läbiv transiittee

Linna üldstrateegia - areneda polüfunktsionaalse piirilinnana, kus on meeldivad elu- ja puhkevõimalused, aktiivselt tegutsevad nii teenindus- kui ka tööstusettevõtted

Transiittee Kreenholmi linnaosas

Linna üldstrateegia - areneda polüfunktsionaalse piirilinnana, kus on meeldivad elu- ja puhkevõimalused, aktiivselt tegutsevad niiteenindus-kui ka tööstusettevõtted

Väljund maakasutuseslinnaruumi mitmekesistamine;kvaliteetruumi parem ärakasutamine;“võileivaalad”

Mis on kvaliteetruum?

Mitut väärtust omav (N: meeldiv ajalooline miljöö ja soodne asukoht)kõigilekasutamiseks avatud linnaruum

Perspektiivne kvaliteetruum

Mis on võileivaala?

Üheks võimaluseks kvaliteetruumi laiendamisel on nn"võileivameetod". Võileivameetod kirjeldab polüfunktsionaalsetlinnaruumi, mis väljendub mitmekorruselistes hoonetes, kussisuliselt iga korrus võib omada erinevat funktsiooni. Reegliks on avalikult kasutatava ruumi säilitamine esimesel korrusel (kasühiskondliku teeninduse või äriteeninduse näol), ärilise või puuduva väljapoolse mõjuga tootmistegevuse (N: tarkvara tootmine), meelelahutusasutuste ning elamispindade paigutamine kõrgematele korrustele.

"Võileib" ehk linnaruumi polüfunktsionaalsus erinevatel tasanditel tagab ruumi ööpäevaringse kasutuse ning vähendab oluliselt linnasiseseid liikumiskoormusi, olles nii säästva arengu printsiipidele kõige paremini vastav lahendus.

Võileivaalad

Kvaliteetruumi kasutusstrateegia - inimestele meeldib tegutseda eelkõige väärtuslikes linnaruumi osades – mitut väärtust omavas avatud alas ehk kvaliteetruumis. Seega peaks olema linnaruumi planeerimise eesmärk kvaliteetruumi laiendamine ning kvaliteetruumi ja intensiivse kasutusega alade kattumine, et anda kõikidele inimestele võimalus viibida võimalikult palju neile

meeldivas kvaliteetses ruumis.

Väljund maakasutuses - kvaliteetruumi laiendamine läbi alade avamise ning polüfunktsionaalseks muutmise

Intensiivse kasutusega alad+persp.kvaliteetruum

Ärimaade kasutusstrateegia - aitamaks kaasa Narva kui polüfunktsionaalse linna majanduskeskkonna arengule ning tugevdamaks seni arengus tahaplaanile jäänud tertsiaalsfääri, on vajalik täiendavate ärimaade reserveerimine. Täiendavate ärimaade määratlemisel lähtutakse polüfunktsionaalse kvaliteetruumi otstarbekama kasutuse ning linna kui terviku tasakaalustatud arengu vajadusest. Seetõttu on lisaks ärimaa juhtfunktsioonile määratletud ka ärimaa kõrvalsihtotstarbega alad. Ärimaa kõrvalsihtotstarbega elamualadel tuleb äritegevuse planeerimisel arvestada mõjudega elukeskkonnale (vältida tuleb liikluskoormuse olulist suurendamist jmt), eelistatud on ärimaa kõrvalsihtotstarbe andmine “võileivaaladele”.

Väljund maakasutuses - täiendavate ärimaade reserveerimine juhtfunktsioonina ja kõrvalsihtotstarbena.

Vanalinna linnaosa

Joaoru linnaosa

Kerese linnaosa

Tööstusalade kasutusstrateegia - lähtutakse tööstuse väljaspoole avalduva mõju aspektist. Tööstus, mille mõju ei välju hoone piiridest, võib paikneda ka kesklinnas (välja arvatud kvaliteetruum, kus muud funktsioonid on otstarbekamad). Krundi piirest väljaspoole ulatuva olulise mõjuga tööstusettevõtted peavad paiknema linna edelapiirkonnas teispool puhvertsooni. Mõju ulatust väljendadakse mõjugradientidega. Mõjugradiendid lähtuvad kehtivatest normatiividest (vahemikus mõju puudub kuni maksimaalne kehtivate normatiividega lubatud mõju), lubatav mõju suureneb kesklinnast kaugenedes edela suunas.Nähakse ette tööstusalade maakasutuse intensiivsuse tõstmine ja alade korrastamine.

Tööstusalade mõjutsoonid

Tööstusalade mõjutsoonide väljund maakasutuses - tööstuse suunamine kesklinnast ja elupiirkondadest välja

Pähklimäe linnaosa - tööstus jääb kõrvalfunktsioonina

Tööstusmaad jäävad linna lõunaossa Elektrijaama ja Kulgu linnaosadesse

Tööstusmaad Kulgu linnaosas

Elamualade kasutusstrateegia - elamumaa diferentseerimine, elamualade elavdamine, polüfunktsionaalne kasutamine. Korruselamute õuealadele terviklike lahenduste leidmine (parkimine, laste mänguväljakud, haljastus).

Väljund maakasutuses - täiendavate (peamiselt väike-) elamumaade eraldamine, elamumaadele kõrvalsihtotstarvete andmine, korruselamute õuealade määratlemine projektialana

Täiendava elamumaa eraldamine - Sutthoffi linnaosa

Täiendava elamumaa eraldamine - Siivertsi linnaosa

Väikeelamumaaks määratletakse ka senised aiandusühistud - Veekulgu linnaosa

Korruselamutele kõrvalfunktsioonide andmine - Kalevi linnaosa

Puhkealade kasutusstrateegia - muutmaks Narvat atraktiivsemaks elu- ja puhkekeskkonnaks nii linna elanikele kui külalistele on vajalik täiendavate puhkealade reserveerimine ning puhkealadele lisaväärtuste leidmine

Väljund maakasutuses - täiendavad puhkealad, spordiväljakud, puhkepargid

Elamualade kasutusstrateegia - elamumaa diferentseerimine, elamualade elavdamine, polüfunktsionaalne kasutamine. Korruselamute õuealadele terviklike lahenduste leidmine (parkimine, laste mänguväljakud, haljastus).

Väljund maakasutuses - täiendavate (peamiselt väike-) elamumaade eraldamine, elamumaadele kõrvalsihtotstarvete andmine, korruselamute õuealade määratlemine projektialana

Täiendava elamumaa eraldamine - Sutthoffi linnaosa

Täiendava elamumaa eraldamine - Siivertsi linnaosa

Väikeelamumaaks määratletakse ka senised aiandusühistud - Veekulgu linnaosa

Korruselamutele kõrvalfunktsioonide andmine - Kalevi linnaosa

Puhkealade kasutusstrateegia - muutmaks Narvat atraktiivsemaks elu- ja puhkekeskkonnaks nii linna elanikele kui külalistele on vajalik täiendavate puhkealade reserveerimine ning puhkealadele lisaväärtuste leidmine

Väljund maakasutuses - täiendavad puhkealad, spordiväljakud, puhkepargid

Võimaliklauluväljak ning avalik supelrandJoaoru linnaossa

Võimalus laiendada spordikompleksi Kreenholmi linnaosas (üldmaa arvel),kallasraja avamine ning puhkekoridoriks muutmine

Puhkeparkide (võimalus laenutada vesijalgrattaid, paate jne) rajamine Paemurru linnaossa

Võimalik motokrossirada ning säiliv linnamets Veekulgu linnaossa

Lähipuhkeala (jooksu- ja suusarajad, palliplatsid jne) Pähklimäe linnaossa

Vanalinna teemapark - ajalooline miljööpiirkond, kuhu tekivad kunstigaleriid, kontserdisaalid, väikepoed, välikohvikud ja turismiteenindus; avatakse kallasrada; tagatakse ühendus linnuse ja vanalinna vahel

Rohealade kasutusstrateegia -

planeerimisel on eesmärgiks seatud haljastuse erinevate funktsioonide

(ökoloogiline puhverala/ökovõrgustik, negatiivseid keskkonnamõjusid leevendavad

kulissid, haljastatud puhkealad ning linnamiljöö kujundus) täitmise optimaalne kombineerimine.

Rohevõrgustiku loomisel püütakse kasutada võimalikult palju olemasolevaid rohealasid.

Väljund maakasutuses -tervet linna kattev jalgrattateede, puiesteede, parkidening haljasribade võrgustik

Liiklusmaade kasutusstrateegia -

Parkimisel lähtutakse parkimisnormatiividest, määratletakse ära tänavate liigitus, udse lahendusena pakutakse välja paindlik minibusside võrgustik, mis võimaldab liikluskoormusi reguleerida.

Uute teedena rajatakse linna läbiv transiittee raudteega paralleelselt, Vaksali tänava pikendus

Soodustatakse kergliikluse arengut - jalgrattateed, suusa- ja rulluisurajad

Parkimistsoonid, millest lähtutakse parkimisnormatiivideväljatöötamisel detailplaneeringute käigus

Vaksali tänava pikendus Soldino linnaosas

Võimalik autokaravanide parkla Paemurru linnaosas